Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 985 6175549 6142111 2022-08-08T17:48:14Z Andres 5 /* M */ wikitext text/x-wiki Sellel leheküljes on loetletud [[politoloogia]]-alased artiklid Vikipeedias. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Aatomidiplomaatia]] *[[Abilinnapea]] *[[Abiminister]] *[[Absolutism]] *[[Absoluutne häälteenamus]] *[[Agitatsioon]] *[[Agraarpoliitika]] *[[Agraarsotsialism]] *[[Ajakirjandusvabadus]] *[[Alampalk]] *[[Altpoolt tulev algatus]] *[[Ameerika erandlikkus]] *[[Amet (asutus)|Amet]] *[[Apartheid]] *[[Aristokraatia]] *''[[ʻAşabīyah]]'' *[[Asumaa]] *[[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutav kogu]] *[[Autonoomia]] *[[Autoritaarne režiim]] *[[Autoritarism]] *[[Avalik arvamus]] *[[Avalik huvi]] *[[Avalik teenus]] *[[Avatud maailmaühiskond]] *[[Avatud nimekiri]] *[[Avatud ühiskond]] == B == *[[Balkaniseerumine]] *[[Banaanivabariik]] *[[Bantustan]] *[[Bellitsism]] *[[Bradley efekt]] *[[Bulee]] *[[Bürokraatia]] *[[Bürokratism]] ==C== *''[[Casus belli]]'' *''[[Causa belli]]'' *[[Clowardi-Piveni strateegia]] *[[CNNi efekt]] == D == *[[Demarkatsioon]] *[[Demarkatsioonijoon]] *[[Demokraatia]] *[[Demokraatia arendamise sihtasutus]] *[[Demokraatia indeks]] *[[Demokraatlikud vabadused]] *[[Demokratiseerimine]] *[[Despootia]] *[[D'Hondti meetod]] *[[Diktatuur]] *[[Doktriin]] *[[Doominoteooria]] *[[Droopi kvoot]] *[[Dünastia]] == E == *[[Eksiilvalitsus]] *[[Eliit]] *[[Eluruum (poliitika)|Eluruum]] *[[Emamaa]] *[[Emiraat]] *[[Enamus]] *[[Erakond]] *[[E-riik]] *[[Esimene maailm]] *[[Esindajatekoda]] *[[Esindamine (poliitika)|Esindamine]] *[[Esindusdemokraatia]] *[[Etatism]] *[[Ettevõtluspoliitika]] *[[Euroopa kontsert]] *[[Euroopa Liidu kolmik]] *[[Euroopastumine]] == F == *[[Filibuster]] *[[Finlandiseerumine]] *[[Föderalism]] *[[Föderatsioon]] == G == *[[Geopoliitika]] *[[Gerontokraatia]] *''[[Gorodskoi golova]]'' *''[[Gradonatšalstvo]]'' == H == *[[Hagenbach-Bischoffi meetod]] *[[Haigekassa (üldmõiste)|Haigekassa]] *[[Hare'i kvoot]] *[[Haugi mälu]] *[[Heaoluriik]] *[[Hegemoonia]] *[[Humanitaarne interventsioon]] *[[Huvikaitse]] *[[Huvirühm]] *[[Hääletamine]] *[[Hääletus]] *[[Hääleõigus]] == I == *[[Imperiali kvoot]] *[[Impordikvoot]] *[[Infovabadus]] *[[Interventsioon]] *[[Iseseisev riik]] *[[Iseseisvus]] *[[Isikukultus]] *[[Isikumandaat]] *[[Islamiriik]] *[[Isolatsionism]] ==J== *[[Jõudude tasakaal]] *[[Jõudude tasakaal Euroopas]] == K == *[[Kafka sündroom]] *[[Kaitseseisukord]] *[[Kaksikmonarhia]] *[[Kasulik idioot]] *[[Keiser]] *[[Kinnine nimekiri]] *[[Kinnipeetavate valimisõigus]] *[[Koalitsioon]] *[[Kodanik]] *[[Kodanikuühiskond]] *[[Kodanikkond]] *[[Kodanikuaktiivsus]] *[[Kodanikualgatus]] *[[Kodanikupalk]] *[[Kodusõda]] *[[Kohtuvõim]] *[[Kollaboratsioon]] *[[Kollektivism]] *[[Kolmas maailm]] *[[Koloniaalimpeerium]] *[[Kolonialism]] *[[Kommunitarism]] *[[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] *[[Konföderatsioon]] *[[Konservatiivne liberalism]] *[[Konservatiivne revolutsioon]] *[[Konservatism]] *[[Konstitutsiooniline monarhia]] *[[Konsul (Vana-Rooma)|Konsul]] *[[Kontrrevolutsioon]] *[[Kosmopoliit]] *[[Kremloloogia]] *[[Kriisikolle]] *[[Kriminaalpolitsei]] *[[Kristlik demokraatia]] *[[Kroonikoloonia]] *[[Kurjuse telg]] *[[Kurultai]] *[[Kvalifitseeritud häälteenamus]] *[[Kvoot]] *[[Käsukorrapoliitika]] *[[Käsumajandus]] *[[Külm sõda]] *[[Küünraprintsiip]] == L == *[[Lehmakauplemine]] *[[Liberaalne demokraatia]] *[[Liberaalne konservatism]] *[[Liberaalne rahvuslus]] *[[Liberaalne natsionalism]] *[[Liberaalne valitsustevahelisus]] *[[Liberaliseerumine]] *[[Libertaarsotsialism]] *[[Libertarism]] *[[Lihthäälteenamus]] *[[Lobitöö]] *[[Läbikukkunud riik]] == M == *[[Maailmarahu]] *[[Maareform]] *[[Madala intensiivsusega konflikt]] *[[Maffiariik]] *[[Majandusdemokraatia]] *[[Majandusliit]] *[[Majanduspoliitika]] *[[Majoritaarne valimissüsteem]] *[[Mandaat]] *[[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] *[[Meritokraatia]] *[[Militarism]] *[[Ministeerium]] *[[Minister]] *[[Mitmemandaadiline valimisringkond]] *[[Mitmeparteisüsteem]] *[[Monarh]] *[[Monarhia]] *[[Mäss]] ==N== *[[Naiste valimisõigus]] *[[Nanseni pass]] *[[Narkostrateegia]] *[[Neokolonialism]] *[[Neutraliteet]] *[[Nurjunud riik]] *[[Näljastreik]] == O == *[[Ohlokraatia]] *[[Omavalitsus]] *[[Omavalitsusüksus]] *[[Opositsioon]] *[[Opteerumine]] *[[Osalusdemokraatia]] *[[Otsast lõpuni kontrollitavus]] *[[Otsedemokraatia]] *[[Otsustusinstitutsioonid]] == P == *[[Paariariik]] *[[Parempoolsus]] *[[Parempopulism]] *[[Parlament]] *[[Parlamentaarne monarhia]] *[[Parlamentaarne vabariik]] *[[Parlamentarism]] *[[Panarabism]] *[[Partei]] *[[Peibutuspart]] *[[Peretoetused]] *[[Personaalunioon]] *[[Piirivalve]] *[[Pingelõdvendus]] *[[Pluralism (poliitika)|Pluralism]] *[[Plutokraatia]] *[[Poliitik]] *[[Poliitika]] *[[Poliitikaanalüüs]] *[[Poliitikast võõrandumine]] *[[Poliitiline filosoofia]] *[[Poliitiline liikumine]] *[[Poliitiline reklaam]] *[[Poliitiline spekter]] *[[Politoloogia]] *[[Polüarhia]] *[[Poolpresidentaalne vabariik]] *[[Populism]] *[[Portfellita minister]] *[[Preetor]] *[[Prefekt (Vana-Rooma)]] *[[President]] *[[Presidentaalne vabariik]] *[[Preventiivsõda]] *[[Progressiivne tulumaks]] *[[Proletariaadi diktatuur]] *[[Promagistraat]] *[[Propaganda]] *[[Propreetor]] *[[Protektoraat]] *[[Protektsionism]] *[[Põhiseadus]] *[[Põhisissetulek]] *[[Põllumajanduspoliitika]] *[[Putš]] == R == *[[Radikaaldemokraatia]] *[[Raehärra]] *[[Rahandusminister]] *[[Rahva võim]] *[[Rahvaesindaja]] *[[Rahvastikupoliitika]] *[[Rahvuslik konservatism]] *[[Rahvuslik julgeolek|Riiklik julgeolek]] *[[Rahvusriik]] *[[Rahvusvaheline arenguabi]] *[[Rahvusvaheline julgeolek]] *[[Rahvusvahelised suhted]] *[[Rahvusvaheliste suhete teooriad]] *[[Rahvusülesus]] *[[Rantjeeriik]] *[[Ratsionaalse valiku teooria]] *[[Reaalunioon]] *[[Reaktsionäär]] *[[Reaktsioon (poliitika)|Reaktsioon]] *[[Realism (rahvusvahelised suhted)]] *[[Referendum]] *[[Regionaalpoliitika]] *[[Rekvireerimine]] *[[Religioonipoliitika]] *[[Relvarahu]] *[[Repatrieerimine]] *[[Repressioon]] *[[Revolutsioon]] *[[Riigieelarve]] *[[Riigihoidja]] *[[Riigikaitse]] *[[Riigikapitalism]] *[[Riigikogu]] *[[Riigikogu fraktsioon]] *[[Riigikord]] *[[Riigipea]] *[[Riigipiir]] *[[Riigipööre]] *[[Riigistamine]] *[[Riigivanem]] *[[Riigivorm]] *[[Riik]] *[[Riikide kadrill]] *[[Riikide klassifikatsioonid]] *[[Riiklik lepitaja]] *[[Riik riigis]] *[[Rojalism]] *[[Russofoobia]] == S == *[[Sabotaaž]] *[[Sainte-Laguë meetod]] *[[Samtgemeinde]] *[[Sandinism]] *[[Seadusandlik võim]] *[[Senaator]] *[[Senat]] *[[Setsessioon]] *[[Sinjoriia]] *[[Sooline võrdõiguslikkus]] *[[Sotsiaaldemokraatia]] *[[Sotsiaalhoolekandeminister]] *[[Sotsiaalkindlustus]] *[[Sotsiaalpoliitika]] *[[Sotsiaalriik]] *[[Sotsialistlik riik]] *[[Sotsiokraatia]] *[[Spiiker]] *[[Storting]] *[[Survegrupp]] *[[Suurima keskmise meetod]] *[[Suurimate ülejääkide meetod]] *[[Suurtükilaev]] *[[Sõda]] *[[Sõjaline doktriin]] *[[Sõjaseisukord]] == T == *[[Teenistusaste]] *[[Tehnokraatia]] *[[Teine maailm]] *[[Teokraatia]] *[[Tetrarhia]] *[[Thukydidese lõks]] *[[Totalitaarne režiim]] *[[Tsentraliseeritud riik]] *[[Tsivilisatsioonide kokkupõrge]] *[[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] *[[Turumajandus]] *[[Täidesaatev võim]] *[[Tõejärgne poliitika]] *[[Tööpartei]] *[[Töötuskindlustus]] == U == *[[Umbusaldusavaldus]] *[[Unitaarriik]] *[[Uus kurss]] *[[Uus külm sõda]] *[[Uus maailmakord]] *[[Uusparempoolsus]] *[[Uusvasakpoolsus]] == V == *[[Vaatleja (õigusteadus)|Vaatleja]] *[[Vaba riigilinn]] *[[Vaikuse spiraal]] *[[Valija]] *[[Valimised]] *[[Valimiskünnis]] *[[Valimisliit]] *[[Valimispäev]] *[[Valimisringkond]] *[[Valimissüsteem]] *[[Valimisõigus]] *[[Valitsemine]] *[[Valitsus]] *[[Valitsusjuht]] *[[Valitsuskabinet]] *[[Valitsuskriis]] *[[Valitsustevahelisus]] *[[Valitsusvorm]] *[[Vallavanem]] *[[Vasakpoolsus]] *[[Vasaktsenter]] *[[Vasallriik]] *[[Vastupoliitika]] *[[Veetše]] *[[Vestfaali süsteem]] *[[Viies kolonn]] *[[Voolav demokraatia]] *[[Võim]] *[[Võrdeline valimissüsteem]] *[[Vägivallatus]] *[[Vähemvalitsus]] *[[Vähimarenenud riigid]] *[[Väikeriik]] *[[Välispoliitika]] == Õ == *[[Õiglane sõda]] *[[Õigusvahemees]] == Ä == *[[Äkim]] == Ü == *[[Ühisturg]] *[[Üleminekuperiood]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] [[Kategooria:Politoloogia| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 3dk8htoxyz5deoc1lgwd1ei25u7tk2q 0 4867 6175577 6112345 2022-08-08T19:06:34Z W.A. von Schlippenbach 163078 Parandasin tekstis keelevead ja lisasin malli viidete lisamise kohta. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{Lisaviiteid}}{{Infokast president | nimi = Napoleon I | pildi nimi = Jacques-Louis David - The Emperor Napoleon in His Study at the Tuileries - Google Art Project.jpg | amet = [[Prantslaste keiser]] | ametiajaalgus = 18. mai 1804 | ametiajalõpp = 6. aprill 1814 | eelmine = ''Tema ise'' <small>([[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimese konsulina]])</small> | järgmine = [[Louis XVIII]] <small>([[Bourbonide restauratsioon]])</small> | amet2 = [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] | ametiajaalgus2 = 17. märts 1805 | ametiajalõpp2 = 11. aprill 1814 | eelmine2 = ''Tema ise'' <small>([[Itaalia president|presidendina]])</small> | järgmine2 = [[Vittorio Emanuele II]] <small>(1861)</small> | amet3 = [[Reini Liit|Reini konföderatsiooni]] [[Reini konföderatsiooni protektor|protektor]] | ametiajaalgus3 = 12. juuli 1806 | ametiajalõpp3 = 19. oktoober 1813 | eelmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]])</small> | järgmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa Liit|Saksa Liidu]] presidendina)</small> | sünninimi = Napoleone di Buonaparte | sünnikuupäev = 15. august 1769 | sünnikoht = [[Ajaccio]], [[Korsika]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] | surmakuupäev = 5. mai 1821 | surmakoht = [[Longwood]], [[Saint Helena]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti impeerium]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Joséphine de Beauharnais]] <small>(1796–1810)</small> <br/> [[Marie Luise]] <small>(1810–1821)</small> | vanemad = [[Carlo Buonaparte]] <br/> [[Letizia Ramolino]] | lapsed = [[Napoleon II]] | sugulased = '''[[Bonaparte]]''' | elukoht = [[Hôtel des Invalides]], [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Napoleón Bonaparte.svg }} '''Napoleon I''' ehk '''Napoleon Bonaparte''' ([[prantsuse keel]]es ''Napoléon I Bonaparte''; [[15. august]] [[1769]] [[Ajaccio]], [[Korsika]] – [[5. mai]] [[1821]] [[Saint Helena saar]]) oli [[Prantsusmaa]] valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane ''Napoleone di Buonaparte''. [[1796]]. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju ''Napoléon Bonaparte''{{lisa viide}}. Napoleon valitses Prantsusmaad [[11. november|11. novembrist]] [[1799]] kuni [[11. aprill]]ini [[1814]] ja [[13. märts]]ist [[1815]] kuni [[22. juuni]]ni [[1815]]. [[11. november|11. novembrist]] [[1799]] kuni [[25. detsember|25. detsembrini]] [[1799]] oli ta koos [[Pierre Roger Ducos]]' ja [[Emmanuel Joseph Sieyès|Emmanuel Joseph Sieyès'iga]] [[Konsul (Prantsusmaa)|konsul]]. [[25. detsember|25. detsembrist]] [[1799]] kuni [[18. mai]]ni [[1804]] oli ta esimene konsul. [[18. mai]]st [[1804]] kuni [[11. aprill]]ini [[1814]] oli ta [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[Prantsusmaa keiser]]: "Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français'') ja alates [[1809]]. aastast "Jumala armust ja keisririigi [[Põhiseadus|konstitutsioonide]] kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français''). ==Tema muid tiitleid== *[[Itaalia]] Vabariigi president (''Presidente della Repubblica Italiana''; [[26. jaanuar]] 1802 – [[17. märts]] [[1805]]) *[[Reini Liit|Reini konföderatsioon]]i protektor (''Protecteur de la Confédération du Rhin''; alates [[25. juuli]]st [[1806]]) *[[Itaalia kuningas]] (''Re d'Italia''; ''Roi d'Italie''; alates [[17. märts]]ist [[1805]]) *[[Šveitsi Konföderatsioon]]i mediaator (''Médiateur de la Confédération suisse''; alates umbes [[1809]]. aastast) ==Päritolu ja sünd== ===Suguvõsa ja vanemad=== Korsika [[Buonaparte]]d pärinesid [[itaalia aadel|itaalia väikeaadli]] hulka kuulunud suguvõsast, kelle esisia oli pärit Firenzest – Toskaanast ja kes põgenes 16. sajandi alguses Medicite ees Korsika saarele .<ref>McLynn 1998:2</ref> [[Pilt:Carlo_Buonaparte.jpg|pisi|Napoleoni isa [[Carlo Buonaparte]]]] Napoleoni isa ''[[nobile]]'' [[Carlo Buonaparte]] oli jurist, kes [[1777]]. aastal oli määratud [[Korsika provints|Korsika provintsi]] esindajaks [[Louis XVI]] õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli ema [[Letizia Ramolino]], kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last.<ref>Cronin 1994: lk 20–21.</ref> ===Sünd, nimi ja ristimine=== Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena [[Korsika]] saarel [[Ajaccio]] linnas majas, mis kannab nime [[Casa Buonaparte]]. Korsika oli täpselt aasta varem, 15. augustil [[1768]] [[Versailles' leping]]uga ametlikult [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] (mis ei allunud enam talle aastaid) käest Prantsusmaa halduse alla liikunud.<ref>McLynn 1998:6.</ref> Tulevane keiser ristiti '''Napoleone di Buonaparte''' nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema '''Napoléon Bonaparte''''i vastu.<ref>Dwyer 2008:xv.</ref><ref>Nime kirjutati ka kujudel ''Nabulione'', ''Nabulio'', ''Napolionne'' ja ''Napulione''.</ref> Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel [[21. juuli]]l [[1770]] [[katoliku kirik]]u [[Ajaccio katedraal]]is.<ref>[http://www.napoleon.org/en/magazine/museums/files/Cathedral-Ajaccio.asp napoleon.org]</ref> ===Õed ja vennad=== Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: *Napoleone (suri 1765) *Maria Anna (1767–1768) *[[Joseph Bonaparte|Giuseppe]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] 1806–1818 ja [[Hispaania kuningas]] 1808–1813 *Maria Anne (sündis ja suri 1771) *[[Lucien Bonaparte|Luciano]] (1775–1840), Canino ja Musignano vürst *[[Elisa Bonaparte|Elisa]] (1777–1820), [[Lucca hertsoginna]], [[Piombino vürst]]inna, [[Toscana suurhertsog]]inna, [[Compignano krahv]]inna *[[Louis Bonaparte|Luigi]] (1778–1846), [[Hollandi kuningas]], [[Saint-Leu krahv]] *[[Pauline Bonaparte|Paolina]] (1780–1825), [[Guastalla hertsog]]inna *[[Caroline Bonaparte|Carolina]] (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, [[Joachim Murat]]' abikaasa *[[Jérôme Bonaparte|Girolamo]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]], [[Montforti vürst]] ==Haridus== Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.<ref>Cronin 1994:27.</ref> Jaanuaris [[1779]] astus Napoleon [[Autun]]i usklikku kooli, et õppida [[prantsuse keel]]t ning sama aasta mais võeti ta [[Brienne-le-Château]] sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga... Poisist saaks hea meremees." Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon [[1784]]. aastal, misjärel asus edasi õppima [[École Militaire]]'i [[Pariis]]is. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. ==Sõjaväekarjäär== ===Touloni piiramine=== {{vaata|Touloni piiramine}} [[1793]]. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Super de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhi [[Maximilien Robespierre]]'i venna [[Augustin Roberspierre]]'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu [[Antoine Christophe Saliceti]] abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaks [[Touloni piiramine|Touloni piiramisel]]. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema Robespierre poolt 24 aasta vanuselt [[brigaadikindral]]iks ülendamiseni. Bonaparte teod tõid kaasa [[Rahvapäästekomitee]] tähelepanu ning ta määrati Prantsuse [[Itaalia armee]] suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul [[Marseille]] ümbruses. Ta koostas plaani [[Piemonte]] ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning Augustin Robespierre lasi ta saata Genovasse, et uurida välja selle riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. ===13 vendémiaire=== Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud [[9. termidoori riigipööre|9. termidoori riigipöörde]] järel pandi Bonaparte [[Nice]]'is koduaresti seotuse pärast vendadega. Ta vabastati kahe nädala pärast ning sai ülesandeks joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast [[Marseille]] kaupmeheperekonnast pärit [[Désirée Clary]]ga, kelle õde [[Julie Clary]] oli abielus Napoleoni venna [[Joseph Bonaparte|Josephiga]]. [[1795]]. aasta aprillis määrati ta [[Läänearmee]] juurde, mis oli hõivatud [[Sõda Vendées|rojalistide vasturevolutsiooniga Vendées]]. Kuna jalaväe juures teenimist võis suurtükiväekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks, vältis Napoleon kehvale tervisele viidates ametikohale asumist. Ta asus tööle hoopis Rahvapäästekomitee Topograafiabüroosse ning soovis enda viimist, kuigi edutult, [[Konstantinoopol]]isse, plaaniga pakkuda enda teeneid [[Türgi sultan]]ile. ==Isikuomadused== Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekande kuulamise ja päevakäsu dikteerimisega. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud [[Jaffa piiramine|Jaffa kindluse piiramisel]] selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa.<ref name="Roberts">Andrew Roberts "Napoleon and Wellington" Weidenfeld and Nicholson, 2001, p. xx</ref> Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on kirjanduses nimetatud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm (mehed olid siis 10 cm lühemad kui praegu).<ref>[http://www.napoleon-series.org/faq/c_tall.html The Napoleon Series: FAQ] (inglise keeles)</ref> Napoleon tundus aga valitud pikkade eliitkaardiväelaste kõrval paljudele lühike. == Isiklikku == Napoleone Bonaparte abiellus [[1796]]. aastal [[Joséphine de Beauharnais]]'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali [[Alexandre de Beauharnais]]' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid [[1810]]. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Austria ertshertsog|ertshertsog]]inna [[Marie Luise]]ga (1791–1847). Abielust sündis poeg [[Napoleon II|Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte]] (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: *Krahv [[Charles Léon]] (1806–1881), suhtest [[Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaigne]]ga *Krahv [[Alexandre Joseph Colonna-Walewski]], suhtest krahvinna [[Marie Walewska]]ga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: *[[Karl Eugin von Mühlfeld]], suhtest Victoria Krausiga *[[Hélène Napoleone Bonaparte]] (1816–1910), suhtest [[Albine de Montholon]]iga *[[Jules Barthélemy-Saint-Hilaire]] (1805–1895) Pärast võimuletulekut määras Napoleon ka oma sugulasi kõrgetele võimukohtadele: * vanem vend [[Joseph Bonaparte]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] (1806–1808) ja [[Hispaania kuningas]] (1808–1813). * noorem vend [[Lucien Bonaparte]] (1775–1840) oli Prantsusmaa siseminister ja senaator; * [[Elisa Bonaparte]] * [[Louis Bonaparte]] * [[Pauline Bonaparte]] * [[Caroline Bonaparte]], kes oli abielus [[Joachim Murat]]', ühe oma venna Napoleon I kindraliga; * noorem vend [[Jérôme Bonaparte]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]] == Hinnangud == "Napoleon tähistab indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma ümber haarata oma nimega, omamata endas mingit ideed – rahvuseta enda selja taga, samuti jumalata enda kohal." <ref>{{Raamatuviide|autor=Rudolf Kjellen|pealkiri=Riik kui eluvorm|aasta=1940|lehekülg=99}}</ref> Kõikidest negatiivsetset hinnangutest hoolimata muutis Napoleoni Euroopat pöördumatult: põhjustas pärisorjuse kadumist, kodanikuõiguste saamist (tsiviilkoodeks), monarhiate võimu nõrgenemist. Napoleon on siiani Lääne-Euroopa kultuuriruumis positiivne poliitik. ==Vaata ka== *[[Bonaparte]] *[[Napoleondoor]] *[[Napoleoni marss]] *[[Napoleoni sõjad]] ja Prantsusmaa-vastased koalitsioonid *[[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleks]] *[[Napoleoni koodeks]] == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Vincent Cronin]]. ''Napoleon'', HarperCollins: [[1994]], ISBN 0006375219. *[[Philip Dwyer]]. ''Napoleon: The Path to Power 1769–1799'', Bloomsbury: [[2008]], ISBN 9780747566779. *[[Frank McLynn]]. ''Napoleon'', Pimlico: [[1998]], ISBN 0712662472. == Välislingid == {{Commons|Napoleon Bonaparte}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.napoleon.org/en/home.asp Napoleon.org] * [http://www.lucidcafe.com/library/95aug/napoleon.html Napoleon – Emperor of the French] * [http://libweb.princeton.edu/libraries/firestone/rbsc/aids/C0770/ex597.jpg Surimask] * [http://libweb.princeton.edu/libraries/firestone/rbsc/aids/C0770/ex4767.jpg Surimask] * [http://www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajastu.pdf Napoleoni ajastu / Euroopa I (1799–1809)] * Alessandro Lugli, Inti Zlobec, Gad Singer, Andrea Kopp Lugli, Luigi M Terracciano ja Robert M Genta, [http://www.nature.com/nrgastro/journal/v4/n1/full/ncpgasthep0684.html Napoleon Bonaparte's gastric cancer: a clinicopathologic approach to staging, pathogenesis, and etiology], Nature Clinical Practice Gastroenterology & Hepatology (2007) 4, 52–57, doi:10.1038/ncpgasthep0684, veebiversioon (vaadatud 31.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Bonaparte'i dünastia]] [[Kategooria:Prantsusmaa ajalugu]] [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]] [[Kategooria:Itaalia monarhid]] [[Kategooria:Itaalia presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia presidendid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria: Prantsusmaa esimese keisririigi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1769]] [[Kategooria:Surnud 1821]] t5vzy13fl97oh6555so9tp2x4fd98p1 0 4932 6175678 6175050 2022-08-09T06:11:37Z Velirand 67997 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''8. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 220. ([[liigaasta]]l 221.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1220]] – [[Lihula lahing]] – saarlased saabusid suure väega [[Läänemaa]]le ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva [[Rootsi]] garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas [[jarl]] [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde [[Tallinn]]a. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud. *[[1561]] – [[Erik XIV]] kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale. *[[1937]] – [[Helsingi]] maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – [[Argentina rändkarikas|Argentina rändkarika]]. *[[1938]] – [[Leni Riefenstahl]] viibis läbisõidul [[Tallinn]]as. *[[1940]] – loodi [[Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon]] Eesti üleviimiseks nõukogulikule [[plaanimajandus]]ele. *[[1949]] – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] [[kolhoos]]idel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni [[1949]]. aasta saagist. * [[1976]] – toimus [[Letipea veresaun]].<ref>http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-hukkunud-gaasitootajad</ref> *[[1995]] – USA-s [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s algasid [[NATO]] sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased. *[[2010]] – tabas Eestit tugev [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]], milles sai suurimaid purustusi [[Lääne-Virumaa]].<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm</ref> ===Maailmas=== *[[1549]] – [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Inglismaa]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1567]] – [[Fernando Álvarez de Toledo|Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog]] saabus koos 10 000 hispaania sõduriga [[Holland]]isse. *[[1570]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel. *[[1588]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] laevastik Sir [[Francis Drake]]'i ja lord [[Charles Howard]]i juhtimisel hävitas [[Grevelingeni lahing]]us [[Hispaania]] [[Suur Armaada|Suure Armaada]], lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel. *[[1609]] – [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat uuris [[Galileo Galilei]] ehitatud [[teleskoop]]i. *[[1647]] – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle. *[[1741]] – [[Rootsi]] sõjakuulutusega [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] algas [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda]]. *[[1786]] – [[Michel Piccard]] ja [[Jacques Balmat]] ronisid esmakordselt [[Mont Blanc]]i tippu. *[[1815]] – [[Napoleon I]] saadeti [[St. Helena saar]]ele asumisele. *[[1876]] – [[Thomas Edison]] patenteeris mimeograafi, [[faks]]i eelkäija. *[[1900]] – [[David Hilbert]] esitles [[Rahvusvaheline matemaatikute kongress|Rahvusvahelisel matemaatikute kongressil]] Pariisis loendit [[Hilberti probleemid|23 senilahendamata matemaatika proleemiga]]. *[[1908]] – [[Wilbur Wright]]i esimene avalik lend. *[[1919]] – [[Rawalpindi rahu]]ga lõppes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. [[Suurbritannia]] tunnustas [[Afganistan]]i vaba ja sõltumatu riigina. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] alustas Inglismaa lauspommitamist. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[kaugpommitaja]]te esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050&nbsp;kg. *[[1942]] – [[Mohandas Gandhi]] nõudis oma [[Bombay]]s peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis [[Quit India liikumine|Quit India liikumise]] loomiseni. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Nõukogude Liit]] ründas [[Jaapan]]it. *[[1953]] – USA ja [[Lõuna-Korea]] kirjutasid alla kaitselepingule. *[[1960]] – [[ÜRO]] nõudis [[Belgia]] vägede äratoomist [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]st. *[[1963]] – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela. *[[1966]] – [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee võttis vastu otsuse [[Kultuurirevolutsioon]]i kohta.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 541</ref> * [[1967]] – [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]] asutasid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEANi). *[[1984]] – Lääne-[[Beirut]]is plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84. *[[1988]] – [[Iraan]]i president [['Alī Khāmene'ī]] teatas, et kaheksa aastat kestnud [[Iraani-Iraagi sõda|sõda]] [[Iraak|Iraagiga]] on lõppenud. *[[1991]] – [[Liibanon]]i terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi [[John McCarthy]], keda nad oli viis aastat kinni hoidnud. *[[1992]] – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas [[Horvaatia]] korvpallimeeskonna. *[[1992]] – president [[Denis Sassou-Nguesso]] kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast [[1963]]. aastat. *[[1993]] – [[Somaalia]]s hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa. *[[1994]] – [[Iisrael]] ja [[Jordaania]] avasid esimese omavahelise ühendustee. *[[1995]] – [[Venemaa]] vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori. *[[2008]] – [[Peking]]is avati [[2008. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/beijing-2008</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 8. augustil}} *[[1646]] – [[Godfrey Kneller]], inglise kunstnik *[[1694]] – [[Francis Hutcheson]], iiri filosoof *[[1732]] – [[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane *[[1763]] – [[Charles Bulfinch]], USA arhitekt *[[1857]] – [[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja ja pianist *[[1866]] – [[Matthew Henson]], USA maadeavastaja *[[1879]] – [[Emiliano Zapata]], [[Mehhiko]] revolutsionäär *[[1896]] – [[Marjorie Kinnan Rawlings]], USA ajakirjanik ja kirjanik *[[1901]] – [[Ernest Orlando Lawrence]], USA füüsik *[[1902]] – [[Paul Dirac]], [[füüsik]] *[[1907]] – [[Benny Carter]], USA džässmuusik *[[1925]] – [[Alija Izetbegović]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik *[[1929]] – [[Larissa Bogoraz]], vene õiguskaitsja *[[1931]] – [[Roger Penrose]], inglise füüsik *[[1937]] – [[Dustin Hoffman]], USA filminäitleja *[[1938]] – [[Connie Stevens]], USA näitleja *[[1942]] – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Peter Weir]], Austraalia filmirežissöör *[[1946]] – [[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja *[[1952]] – [[Jostein Gaarder]], norra kirjanik *[[1954]] – [[Nigel Mansell]], inglise vormelisõitja *[[1956]] – [[David Grant]], Briti poplaulja *[[1957]] – [[Dennis Drew]], USA muusik *[[1963]] – [[Peep Pedmanson]], eesti animafilmilavastaja ja karikaturist *[[1972]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattasportlane *1972 – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 8. augustil}} *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1827]] – [[George Canning]], Inglismaa poliitik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof *[[2022]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia pop- ja kantrilaulja, laulukirjutaja ning filminäitleja == Pühad ja tähtpäevad == *[[Rahvusvaheline kassipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Silva (eesnimi)|Silva]], [[Silve]], [[Silvi]], [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] == Ilmarekordid == * [[2013]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C [[Valga]]s)<ref>[http://www.prognoz.ee/1326002/v-valga-zafiksirovan-temperaturnyj-rekord-jetogo-leta В Валга зафиксирован температурный рекорд этого лет], prognoz.ee, 08.08.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 08]] 1l8wb6fokvrryh66x3xd7oz37zulrkw 0 4986 6175710 6114329 2022-08-09T07:56:17Z Velirand 67997 /* Sündinud */ wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''26. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 269. ([[liigaasta]]l 270.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. september ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1629]] – [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas [[Rzeczpospolita]] Liivimaa [[Rootsi]]le *[[1871]] – asutati [[Tallinna Diakonisside Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion</ref>. *[[1885]] – ilmus [[Venemaa Ministrite Komitee]] asjadevalitsuse [[ringkiri]], mis sätestas [[Balti kubermangud]]es venekeelse asjaajamise ja kirjavahetuse<ref name="Kronoloogia, 2007:152"/>. * [[1926]] – avati [[Kursi Vabadussõja mälestussammas]]. * [[1933]] – [[Sisekaitseülem]]a [[sundmäärus]]ega keelati [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] piirkonnas üles näidata sihilikku lugupidamatust Eesti Vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, [[V Riigikogu|Riigikogu]], [[Jaan Tõnisson|Riigivanema]], [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja ministrite või nende tegevuse vastu ja teha avaldusi või esitada kujutusi, mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust või riivata avalikku jugelolekut või rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1933/09/26/3</ref>. * [[1935]] – [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtus]] algas [[vaps-terroristid]]e protsess. * [[1938]] – [[Johannes Klesment]] nimetati Vabariigi Valitsuse nõunikuks. * [[1939]] – [[Riigivolikogu]] ja [[Riiginõukogu]] välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping.<ref>Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni : dokumente ja materjale. Tallinn, 1989, lk. 137-145</ref> *[[1943]] – käivitus operatsioon "[[Roboter]]"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1946]] – kehtestati "[[Põllumajanduse palgatööjõu kasutamise eeskirjad]]", milles muu hulgas määrati kindlaks töörežiim ja kirjaliku [[tööleping]]u sõlmimise kohustuse<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1950]] – kaotati [[maakond|maakonnad]] ja [[vald|vallad]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Nende asemele loodi [[Rajoon (NSVL)|rajoonid]] ja nende allüksustena [[külanõukogu]]d<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1952]] – toimusid 28. septembrini kestnud [[Tartu ülikool]]i (taas-)asutamise 150. aastapäeva üritused<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Ülikooli varasemat ajalugu ei tohtinud meenutada<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1987]] – ajalehes [[Edasi]] ilmus [[Siim Kallas]]e, [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]] artikkel ettepanekuga viia [[Eesti]] täielikult territoriaalsele isemajandamisele ([[IME]]).<ref>{{Cite web |url=http://muuseum.eestipank.ee/et/1989-1992-taasasutamisest-rahareformini |title=arhiivikoopia |access-date=23. juuli 2016 |archive-date=20. august 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160820193902/http://muuseum.eestipank.ee/et/1989-1992-taasasutamisest-rahareformini |url-status=dead }}</ref> * [[1994]] – [[VII Riigikogu|Riigikogu]] avaldas umbusaldust peaminister [[Mart Laar]]ile.<ref>{{Cite web |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/9394.html |title=arhiivikoopia |access-date=18. november 2016 |archive-date=5. jaanuar 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160105193426/https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/9394.html |url-status=dead }}</ref> * [[1998]] – [[Tallinn]]as [[Mustpeade Maja]]s Vennaste toas toimus [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož]]i asutamiskoosolek. Esimeseks Eesti Suurlooži suurmeistriks valiti [[Arno Köörna]].<ref>Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 170</ref> ===Maailmas=== * [[1629]] – [[Altmargi vaherahu]] lõpetas [[1600]] alanud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]]. * [[1687]] – pommitamise tagajärjel [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Osmanite riik|Türgi]] vaenutegevuses hävis osaliselt [[Ateena]] [[Parthenon]]. * [[1810]] – [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Bernadotte]] nimetati [[Rootsi]] troonipärijaks. * [[1815]] – loodi [[Püha Liit]] * [[1944]] – [[Punaarmee]] hõivas [[Cēsis]]e. * [[1957]] – [[Winter Gardeni teater|Winter Gardeni teatris]] [[Broadway (teater)|Broadwayl]] toimus [[Leonard Bernstein]]i muusikali "[[West Side'i lugu]]" esmaettekanne. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 26. septembril}} * [[1849]] – [[Théodore Géricault]], prantsuse kunstnik * [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog * [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1878]] – [[Feodossi Krassovski]], vene geodeet * [[1888]] – [[Thomas Stearns Eliot]], luuletaja * [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof * [[1897]] – [[Paulus VI]], paavst * [[1898]] – [[George Gershwin]], ameerika helilooja * [[1891]] – [[Hans Reichenbach]], teadusfilosoof * [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * [[1932]] – [[Vladimir Voinovitš]], kirjanik * [[1936]] – [[Winnie Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * [[1937]] – [[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu poliitik * [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik * [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti teatriuurija * [[1946]] – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist * [[1947]] – [[Einar Soone]], eesti vaimulik * [[1948]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja * [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja * [[1953]] – [[Aivars Lembergs]], Läti poliitik * [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik * [[1962]] – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik * [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja * [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik * [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur * [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti peaminister * [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik == Surnud == {{vaata|Surnud 26. septembril}} * [[1241]] - [[Fujiwara no Teika]], jaapani luuletaja * [[1937]] – [[Aleksei Ustinov]], Nõukogude Liidu diplomaat * [[1947]] – [[Hugh Lofting]], briti kirjanik * [[1972]] – [[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane * [[1981]] – [[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane * [[1987]] – [[Ethel Catherwood]], Kanada kergejõustiklane * [[1945]] – [[Béla Bartók]], ungari helilooja * [[2003]] – [[Robert Palmer]], briti laulja * [[2008]] – [[Paul Newman]], USA näitleja ja filmilavastaja * [[2019]] – [[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik == Pühad ja tähtpäevad== *[[ülemaailmne südamepäev]] *[[Euroopa keeltepäev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:152">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 152</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 26]] 6olfgg5tgnc9tn77s3pginuco4ia8zd 0 5951 6175588 6174355 2022-08-08T19:44:56Z 46.131.27.217 /* Alevid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Provints | nimi = Harju maakond | lipp = Flag of et-Harju maakond.svg | lipu_link = [[Harjumaa lipp]] | vapp = Et-Harju maakond-coa.svg | vapi_link = [[Harjumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg }} '''Harju maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s. Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku. == Üldandmed == Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga. == Harju maakonna haldusorganid == {{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}} 2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.<ref name="BIL15" /> == Kohalikud omavalitsused == [[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] [[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]] Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]]. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald. === Asustusüksused === Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla. ==== Linnad ==== [[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]] ==== Alevid ==== [[Aegviidu]] – [[Kiili]] ==== Alevikud ==== [[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]] ==== Külad ==== [[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]] <gallery> Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]] Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja </gallery> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<ref name="zYJm1" /> !Asustustihedus, in/km² |- |2006 |521 313 |120,3 |- |2007 |522 147 |120,5 |- |2008 |523 277 |120,8 |- |2009 |524 938 |121,1 |- |2010 |526 505 |121,5 |- |2011 |528 468 |122,0 |} [[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr<ref name="jEPGE" /> oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km². Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="6uBC4" /> !colspan="2" |1979<ref name="GrNIV" /> !colspan="2" |1989<ref name="F5KDY" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6Fmn" /> !colspan="2" |2011<ref name="QB5Cm" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;" | [[eestlased]] | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 |- | style="text-align:left;" | [[venelased]] | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 |- | style="text-align:left;" | [[ukrainlased]] | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 |- | style="text-align:left;" | [[valgevenelased]] | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 |- | style="text-align:left;" | [[soomlased]] | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 |- | style="text-align:left;" | [[juudid]] | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 |- | style="text-align:left;" | [[tatarlased]] | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 |- | style="text-align:left;" | [[leedulased]] | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 |- | style="text-align:left;" | [[poolakad]] | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 |- | style="text-align:left;" | [[lätlased]] | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 |- | style="text-align:left;" | [[sakslased]] | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 |- | style="text-align:left;" | muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 |- ! Kokku ! 452 421 ! 100 ! 530 770 ! 100 ! 605 415 ! 100 ! 525 682 ! 100 ! 552 927 ! 100 |} == Loodus == Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis: * [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul * [[Põhja-Eesti lavamaa]]l * [[Kõrvemaa]]l Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas. Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]]. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal. <gallery> Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]] Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]] Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]] Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]] Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes </gallery> === Kaitstav loodus === * [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]] === Veekogud === * ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''. === Merealad === ==== Lahed, väinad ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Soome laht]] (laht) * [[Eru laht]] ** [[Mudasadam]] (laht) ** [[Sadampõhi]] (laht) ** [[Aadu lõugas]] (laht) ** [[Sinilaevalõugas]] (laht) ** [[Laiakivilõugas]] (laht) ** [[Neemeotsa lõugas]] (laht) ** [[Silmi lõugas]] (laht) ** [[Hauaneeme laht]] * [[Hara laht]] ** [[Hobuloo lõugas]] (laht) ** [[Saunalaht]] ** [[Odakivi laht]] ** [[Hara salm]] (väin) ** [[Naskali laht]] ** [[Sagu laht]] * [[Kolga laht]] ** [[Koljulõugas]] (laht) ** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]] ** [[Aablaht]] ** [[Salmistu laht]] ** [[Haapse laht]] * [[Kaberneeme laht]] * [[Ihasalu laht]] ** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]]) ** [[Muuga laht]] ** [[Randvere laht]] ** [[Tammneeme laht]] ** [[Lisvi laht]] ** [[Võrkaia laht]] ** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht) ** [[Jaani laht]] ** [[Lännemäe laht]] ** [[Kelvingi laht]] ** [[Kuusiku laht]] ** [[Oti lõugas]] (laht) ** [[Liivalaht]] ** [[Aksi salm]] (väin) * [[Väike salm]] (väin) * [[Suur salm]] (väin) * [[Tallinna laht]] ** [[Püünsi salm]] (väin) ** [[Haabneeme laht]] ** [[Saartevahe haak]] (laht) ** [[Paljassaare laht]] ** [[Suur haak]] (laht) ** [[Väike haak]] (laht) ** [[Kopli laht]] ** [[Kakumäe laht]] * ''Naissaare ümbrus:'' ** [[Veskikari lõugas]] (laht) ** [[Külasadam]] (laht) ** [[Kabelilõugas]] (laht) ** [[Axelsvikin]] (laht) ** [[Träskevikin]] (laht) ** [[Holmi lõugas]] (laht) ** [[Lohusalu laht]] ** [[Lahepere laht]] ** [[Pakri laht]] *''Väike-Pakri ümbrus:'' ** [[Kapp'l vik]] (laht) ** [[Skäppholm's vik]] (laht) ** [[Käiäl-krokin]] (laht) ** [[Langgranne-sände]] (laht) ** [[San-vik]] (laht) *''Suur-Pakri ümbrus:'' ** [[Lihl-viki]] (laht) ** [[Stor vik]] (laht) ** [[Di-vik]] (laht) ** [[San-krokin]] (laht) ** [[Hamplands-krokin]] (laht) ** [[Gäir-krokin]] (laht) ** [[Tränäur-krokin]] (laht) ** [[Hinkvik-krokin]] (laht) ** [[Balg-krokin]] (laht) ** [[Kurkse väin]] ** [[Vihterpalu laht]] ** [[Allika laht]] ** [[Keibu laht]] }} ==== Saared ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Aegna]] * [[Aksi]] * [[Allikari]] * [[Alu kari]] * [[Alu saar]] * [[Bjärrgronne]] * [[Haldi saar]] * [[Hara saar]] * [[Kappa saar]] * [[Kelnase kari]] * [[Keri]] saar * [[Kivi-Mourikkari]] * [[Kivikari]] * [[Koipsi saar]] * [[Korgessaare kari]] * [[Krassi saar]] * [[Kräsuli]] * [[Kuhjakari]] * [[Kumbli]] saar * [[Laevakari]] * [[Lahesaar]] * [[Laiakari]] * [[Liivakari]] * [[Lipukari]] * [[Luod]] * [[Mohni]] * [[Mourikkari]] * [[Mätta kari]] * [[Naissaar]] * [[Pandju]] saar * [[Pedassaar]] * [[Pikassääre kari]] * [[Prangli]] * [[Rammu saar]] * [[Rohukari]] * [[Rohusi saar]] * [[Seinakari]] * [[Sepa kari]] * [[Sillikrunn]] * [[Sjölafluto]] * [[Storgronne]] * [[Suur-Malusi]] * [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'') * [[Tiirloo säär]] * [[Tiirukari]] * [[Turskakari]] * [[Umblu saar]] * [[Vahekari]] * [[Vana patarei]] * [[Vennastekehvel]] * [[Vullikrunn]] * [[Väike Laiakari]] * [[Väike Pikakari]] * [[Väike-Malusi]] * [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'') }} == Taristu == Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid: Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]); Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]] Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]] Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]] === Ajaloolised taristud === Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]], Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski). == Majandus == Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem. 2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st. == Ajalugu == {{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}} [[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]]. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]] Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]]. {{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu|Harju maavolikogu}} 1934. aastal oli Harju maakonna pindala 5683 km², elanikke 219 654 (1922) ja 243 122 (1934). [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]]. [[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]]. [[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni. Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]). 1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614</ref> [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond. Harju maakonna territooriumi moodustasid Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn. 2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]], [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]], [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]]. 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]] * [[Harjumaa teenetemärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BIL15">[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)</ref> <ref name="zYJm1">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref> <ref name="jEPGE">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="6uBC4">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="GrNIV">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="F5KDY">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="I6Fmn">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="QB5Cm">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Harju County}} * [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{Geograafiline asukoht | Keskel = Harju maakond | Põhi = [[Soome laht]] | Ida = [[Lääne-Viru maakond]] | Kagu = [[Järva maakond]] | Lõuna = [[Rapla maakond]] | Lääs = [[Lääne maakond]] }} {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Harju maakond| ]] q9p5923ec77sccrjskbd6qvdg8ob6bm 4 5988 6175786 6121011 2022-08-09T11:00:12Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[File:10 sharing book cover background.jpg|pisi|Vikipeedia on teie peopesas – peate vaid artiklit muutma]] Nimetust '''kasutaja''' tarvitatakse Vikipeedias [[paradoks]]aalsel moel peamiselt Vikipeedia muutjate, mitte lugejate kohta. Muutjaid nimetatakse veel ka '''kaastöölisteks, redigeerijateks''' või '''toimetajateks''', ka '''vikipedistideks'''. Registreeritud kasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellel on kasutajakonto. Inimesi, kes muudavad Vikipeedia lehekülgi ilma kasutajakontole sisse logimata, nimetatakse anonüümseteks või sisselogimata kasutajateks/kaastöölisteks.'' '''Vikipeedial ei ole keskset toimetuskolleegiumi ega vastutavat toimetajat, seda kirjutavad, hooldavad ja suures osas ka juhivad [[vabatahtlik]]ud.''' Kuidas Vikipeedia kaastöölistega ühendust võtta, loe [[Vikipeedia:Kontakteeru meiega|siit]]. Need paljud vabatahtlikud on erineva vanuse, haridustaseme, ameti ja erialaga inimesed, kes enamasti tegutsevad Vikipeedias anonüümselt, peitudes kasutajanime või IP-aadressi taha. Igaüks võib olla Vikipeedia kaastööline, ka Sina! Lihtsalt vajuta linki "Muuda" artikli päises. Kaastöö ja redigeerimise kohta loe lähemalt [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK-st]] ja [[Juhend:Lehekülje redigeerimine|muutmisjuhendist]]. Redigeerijate anonüümsusest ja suurest varieerumisest tulenevatest Vikipeedia tugevatest ja nõrkadest külgedest loe [[Vikipeedia:Sissejuhatus|siit]]. Vabatahtlikud täiendavad Vikipeediat ja kirjutavad [[Vikipeedia:Artikkel|artikleid]] koostööna, üksteisega suheldakse [[Vikipeedia:Aruteluleht|arutelulehtedel]]. Kes on konkreetse artikli juures töötanud ja seda täiendanud, võid näha [[Vikipeedia:Lehekülje ajalugu|artikli ajaloost]], kui vajutad artikli päises lipikule "Näita ajalugu". Kõigi lehekülgede viimaseid muudatusi, lehekülgede loomisi ja kustutamisi näeb [[Eri:Viimased muudatused|Viimastest muudatustest]]. Eestikeelses Vikipeedias on hetkel '''{{NUMBEROFUSERS}}''' registreeritud kasutajat. Automaatset nimekirja vaata [[Eri:Kasutajate loend|siit]]. Enamik nendest ei ole siiski aktiivsed kaastöölised. [[Eri:Teguskasutajad|Nimekiri kasutajatest]], kes on viimase 30 päeva jooksul muudatusi teinud. Registreeritud kasutajad jagatakse tehniliste õiguste alusel rühmadesse: *Kasutajad – kõik registreeritud kasutajad. Muude õiguste hulgas saavad registreeritud kasutajad luua ennast tutvustava [[Vikipeedia:Kasutajalehekülg|kasutajalehe]] ja kasutajalehe alamlehti. *[[Vikipeedia:Automaatselt kinnitatud kasutajad|Automaatselt kinnitatud kasutajad]] – kasutajad, kelle konto on vähemalt 4 päeva vana, saavad teisaldada lehekülgi uue nime alla ja üles laadida pilte *[[Vikipeedia:Usaldatud kasutajad|Usaldatud kasutajad]] – saavad kasutada teatud lisatööriistu ja nende loodud leheküljed märgitakse automaatselt kontrollituks *[[Vikipeedia:Administraatorid|Administraatorid]] – saavad kustutada ja kaitsta lehekülgi, blokeerida anonüümseid ja registreeritud kasutajaid, administraatoriõigused antakse pärast kogukonna hääletust *Liidese administraatorid – saavad muuta kõiki CSS-i, JS-i ja JSON-i lehekülgi, tööriistu ja MediaWiki sõnumeid *Bürokraadid – saavad anda kasutajale administraatori, bürokraadi või roboti õigused *Robotid – arvutiprogrammid, mis teevad automaatseid või poolautomaatseid muudatusi *[[m:Stewards/et|Stjuuardid]] – saavad muuta kõikide kasutajate kõiki õigusi igas Wikimedia vikis (globaalne kasutajarühm) ==Vaata ka== *[[Vikipeedia:Tunnustused]] *[[Vikipeedia:Meie fotograafid]] *[[Vikipeedia:In memoriam]] [[Kategooria:Vikipeedia abilehed]] l58m0nlp5g4r9vr5d3rwy0fp348vuam 0 6114 6175521 6161210 2022-08-08T17:06:39Z NOSSER 8097 /* Eesti NSV võimu teostamine ja haldusaparaat */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib NSV Liidu liiduvabariigist; seriaali kohta vaata artiklit [[ENSV (seriaal)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik |omakeelne_nimi_1 = vene| Эстонская Советская Социалистическая Республика| (''Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'') |lipp= Flag of Estonian SSR.svg | lipu_link = [[Eesti NSV lipp|Lipp]] | vapp =Emblem of the Estonian SSR.svg | vapi_link = [[Eesti NSV vapp|Vapp]] | pindala = 45226 | elanikke = 1565662 | elanikke_seis = 1989 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Soviet Union - Estonian SSR.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] }} '''Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''', [[lühend]]id '''Eesti NSV''' ja '''ENSV''' ([[vene keel]]es Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; ''Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'', ''Estonskaja SSR'' ja ''ESSR''), oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[liiduvabariik]]) [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud]] [[Eesti]]s. Piirnes põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome|Soome Vabariigiga]], läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriigiga]], lõunas [[Läti NSV]]-ga ja idas [[Vene NFSV]]-ga. Eesti NSV [[pealinn]] oli vastavalt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioonile]] [[Tallinn]]. Eesti NSV kuulutati välja pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[juunipööre]]t võltsitud valimistega kokkuklopsitud [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu II koosseisu]] otsusega [[21. juuli]]l [[1940]]. [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. [[6. august]]il 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu "palve" rahuldada ja Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu<ref name="NN_8748" />. == Eesti NSV õiguslik olemus == Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt [[suveräänne riik]], kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus<ref name="AoXxN" />. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti 1940. aastal okupeerinud ja seejärel enda koosseisu liitnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid [[anneksioon|annekteerimisena]]. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] liitmist Nõukogude Liiduga. See andis tuge Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttele, mis toetub arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi ''[[de jure]]'', vaatamata ''[[de facto]]'' annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtub arvestatav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui okupeeritud riiki aastail 1940–1991 ([[Stimsoni doktriin]]). [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sel ajavahemikul avaldatud maakaartide [[Balti riigid|Balti riike]] käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "Ameerika Ühendriikide valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal." == Eesti NSV sümbolid == [[20. juuli]]l [[1945]] kinnitas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] [[Eesti NSV hümn]]iks [[Gustav Ernesaks]]a "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad [[Johannes Semper]]. Eesti NSV [[Eesti NSV vapp|vapil]] oli [[sirp ja vasar|sirbi ja vasara]] kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okas­puu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lin­diga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. Eesti NSV lipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustas kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viien­diku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane [[viisnurk]]. Eesti NSV lipu kavandi autor oli kunstnik [[Paul Luhthein]]. == Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused == Eesti NSV tekkimise kohta on olemas kaks vastandlikku poliitilist käsitlust: [[Moskva]] käsitlus ja demokraatlike riikide käsitlus. Teadaolevalt [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris]] [[Nõukogude Liit]] [[ultimaatum]]iga ähvardades 17. juunil 1940 ligi 100 000 [[Punaarmee]] sõjaväelasega Eesti Vabariigi territooriumi, korraldas 21. juunil 1940 [[juunipööre|riigipöörde]] ja annekteeris sellega Eesti Vabariigi 6. augustil 1940. Sellele vastandub Nõukogude Liidu käsitlus, mille kohaselt toimus Eestis [[juunipööre|rahvademokraatlik ülestõus]] ja kuulutati välja Eesti NSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samu sündmusi erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis}} {{vaata|Juunipööre}}, [[Johannes Varese valitsus]], [[Juunikommunistid]] == Eesti NSV võimu teostamine ja haldusaparaat == Vastavalt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV konstitutsioonile]] olid "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja [[proletariaadi diktatuur]]i kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus Eesti NSV-s linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "[[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] on ainus ENSV seaduseandlik organ" <ref name="5fOGg" />, siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohustuslikud ENSV territooriumil"<ref name="6WPMo" /> ja "iga [[ENSV kodanik]] on ühtlasi [[NSVL kodanik]]. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel".<ref name="1sRNv" /> {{vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}}, ''[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]'', ''[[Eesti NSV rahvakomissariaatide loend|Eesti NSV rahvakomissariaatide ja ministeeriumite loend]]'' Eesti NSV kõrgeim täidesaatev ja kor­raldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Minist­rite Nõukogu]]<ref name="WdU5i" />. [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] Presiidiumi 17. jaanuari 1941 otsusega moodustati maakondades, linnades ja valdades [[töörahva saadikute nõukogu]]de täitevkomiteed<ref>ENSV Teataja 1941, 10, 108</ref>. Kohalikku võimu teostasid linnades ja [[:Kategooria:Eesti NSV rajoonid|rajoon]]ides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). {{vaata|Eesti NSV täitevkomiteede loend}} Kuigi konstitutsioon väitis, et "[[ENSV kodanik]]el on õigus ühineda erinevatesse ühiskond­likesse organisatsioonidesse"<ref name="D2Xdu" />, olid need organisatsioonid kõik riigi kontrolli all ja riiki ennast juhtis poliitiliselt ainus lubatud partei – [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]], mille kohalik allorganisatsioon oli [[Eestimaa Kommunistlik Partei]]. {{Tsitaat|Riigi mastaabis kamandas [[EKP KK|keskkomitee büroo]]. Siis tuli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ministrite nõukogu]], siis oli tükk tühja maad, ja siis tuli [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Presiidium]] kui nominaalne rahvaesindaja, kel tegelikult mingit võimu ei olnud. Kadriorg sai kõige viimasena teada, milline riigieelarve Ülemnõukokku kinnitamiseks läheb." |[[Indrek Toome]], EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär (1978–1984)| <ref name="0kfY7" />|}} [[Pilt:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|Eesti NSV territoorium 1940. aastal]] [[Pilt:Baltic states borders.jpg|pisi|Eesti NSV piiride muutused: <br>1944. aastal eraldas NSV Liidu keskvõim 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id) <br> 1946. aastal eraldati Eesti NSV-st [[Viru Ingeri|Narva-tagused vallad]], Leningradi oblasti [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]i]] == Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid == {{vaata|Eesti NSV haldusjaotus}} [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni]] § 14. kohaselt kuulusid ENSV koosseisu maakonnad: [[Harju maakond|Harju]]maa, [[Järva maakond|Järva]]maa, [[Lääne maakond|Lääne]]maa, [[Petseri maakond|Petseri]]maa, [[Pärnu maakond|Pär­nu]]maa, [[Saare maakond|Saare]]maa, [[Tartu maakond|Tartu]]maa, [[Valga maakond|Valga]]maa, [[Viljandi maakond|Viljandi]]­maa, [[Viru maakond|Viru]]maa, [[Võru maakond|Võru]]maa ja linnad: Tallinn, [[Tartu]], [[Narva]] ja [[Pärnu]], mis ei kuulunud [[maakond]]adesse. Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestas NSV Liidu okupatsioonivõim uue haldusjaotuse, milles osa Eesti NSV territooriumist (alad [[Narva jõgi|Narva jõest]] idas ning peaaegu kogu [[Petserimaa]]) lülitati [[Vene NFSV]] koosseisu. NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju ''de jure'' edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetatakse Eesti idapiiri Eestis [[kontrolljoon]]eks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Küsimus Eesti Vabariigi piirist ei ole seetõttu seotud [[Helsingi lepped|Helsingi lepetega]], millega Euroopa riigid nõustusid II maailmasõja järgsete piiride muutumatusega. Esiteks ei osalenud Helsingi tippkohtumisel Eesti Vabariigi esindajad, teiseks muudeti Eesti Vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivõimu haldusüksuse, mitte Eesti Vabariigi piire ning kolmandaks toimus see pärast II maailmasõja lõppu. == Eesti NSV rahvastik == {{vaata|Eesti#Rahvastik}} {{vaata|Eesti rahvastik}} 20. sajandi alguses mõjutas iivet peamiselt sündimus, mis oli esimesel kümnendil 30 inimest 1000 elaniku kohta ja 1940ndate alguseks oli kahanenud 16 inimeseni 1000 elaniku kohta. 1940. aastal elas Eestis 1 054 400 inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. [[1960]] elas Eesti NSV-s 1 209 100 inimest, kellest linnas elas 57,1 protsenti ja [[1978]]. aastal elas Eesti NSV-s 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini. '''Rahvastiku iive''' oli Eesti NSV-s positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni. Kõrgeim oli see [[1955]]. aastal 6,2 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 17,9, suremus 11,7) ja madalaim [[1966]]. aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli [[1971]], mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). Eesti NSV rahvaarv kasvas ka [[mehaaniline iive|mehaanilise iibe]] teel. Kui näiteks [[1976]]. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 1950–1988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSV-s 257 500 inimest.<ref name="loqDy" />. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a 74,6%, 1970. a 68,2%, 1979. a 64,7%, 1989. a 61,5%). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.<ref name="62MO2" />. '''Sooline koostis''' on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930. aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist, 1957. aastal 1279 naist. Poisse sündis küll alati rohkem, kuid 20.–25. eluaastaks tasakaal võrdsustub. Sõjajärgsetel aastatel oli vahe eriti tuntav, kuid 1970 aasta rahvaloenduse järgi oli kuni 29-aastasi mehi rohkem kui naisi. Linnalistes asulates oli naiste ülekaal suurem kui maal.<ref name="tppbJ" />. === Eesti NSV elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1959–1989 === {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1959 !colspan="2" |1970 !colspan="2" |1979 !colspan="2" |1989<ref name="rupQv" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''1 196 791''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 356 079''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 464 476''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 565 662''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|892 653 | style="text-align:right;"|74,59 | style="text-align:right;"|925 157 | style="text-align:right;"|68,22 | style="text-align:right;"|947 812 | style="text-align:right;"|64,72 | style="text-align:right;"|963 281 | style="text-align:right;"|61,53 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|240 227 | style="text-align:right;"|20,07 | style="text-align:right;"|334 620 | style="text-align:right;"|24,68 | style="text-align:right;"|408 778 | style="text-align:right;"|27,91 | style="text-align:right;"|474 834 | style="text-align:right;"|30,33 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|15 769 | style="text-align:right;"|1,32 | style="text-align:right;"|28 086 | style="text-align:right;"|2,07 | style="text-align:right;"|36 044 | style="text-align:right;"|2,46 | style="text-align:right;"|48 271 | style="text-align:right;"|3,08 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|10 930 | style="text-align:right;"|0,91 | style="text-align:right;"|18 732 | style="text-align:right;"|1,38 | style="text-align:right;"|23 461 | style="text-align:right;"|1,60 | style="text-align:right;"|27 711 | style="text-align:right;"|1,77 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|16 699 | style="text-align:right;"|1,40 | style="text-align:right;"|18 537 | style="text-align:right;"|1,37 | style="text-align:right;"|17 753 | style="text-align:right;"|1,21 | style="text-align:right;"|16 622 | style="text-align:right;"|1,06 |- |[[juudid]] | style="text-align:right;"|5433 | style="text-align:right;"|0,45 | style="text-align:right;"|5282 | style="text-align:right;"|0,39 | style="text-align:right;"|4954 | style="text-align:right;"|0,34 | style="text-align:right;"|4613 | style="text-align:right;"|0,29 |- |[[tatarlased]] | style="text-align:right;"|1534 | style="text-align:right;"|0,13 | style="text-align:right;"|2204 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|3195 | style="text-align:right;"|0,22 | style="text-align:right;"|4058 | style="text-align:right;"|0,26 |- |[[sakslased]] | style="text-align:right;"|670 | style="text-align:right;"|0,06 | style="text-align:right;"|7850 | style="text-align:right;"|0,58 | style="text-align:right;"|3944 | style="text-align:right;"|0,27 | style="text-align:right;"|3466 | style="text-align:right;"|0,22 |- |[[lätlased]] | style="text-align:right;"|2888 | style="text-align:right;"|0,24 | style="text-align:right;"|3286 | style="text-align:right;"|0,24 | style="text-align:right;"|3963 | style="text-align:right;"|0,27 | style="text-align:right;"|3135 | style="text-align:right;"|0,20 |- |[[poolakad]] | style="text-align:right;"|2256 | style="text-align:right;"|0,19 | style="text-align:right;"|2651 | style="text-align:right;"|0,20 | style="text-align:right;"|2897 | style="text-align:right;"|0,20 | style="text-align:right;"|3008 | style="text-align:right;"|0,19 |- |[[leedulased]] | style="text-align:right;"|1616 | style="text-align:right;"|0,14 | style="text-align:right;"|2356 | style="text-align:right;"|0,17 | style="text-align:right;"|2379 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|2568 | style="text-align:right;"|0,16 |- |[[armeenlased]] | style="text-align:right;"|648 | style="text-align:right;"|0,05 | style="text-align:right;"|604 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|845 | style="text-align:right;"|0,06 | style="text-align:right;"|1669 | style="text-align:right;"|0,11 |- |[[aserid]] | style="text-align:right;"|422 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|264 | style="text-align:right;"|0,02 | style="text-align:right;"|543 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|1238 | style="text-align:right;"|0,08 |- |[[tšuvašid]] | style="text-align:right;"|312 | style="text-align:right;"|0,03 | style="text-align:right;"|602 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|804 | style="text-align:right;"|0,05 | style="text-align:right;"|1178 | style="text-align:right;"|0,08 |- |muud rahvused | style="text-align:right;"|4734 | style="text-align:right;"|0,40 | style="text-align:right;"|5848 | style="text-align:right;"|0,43 | style="text-align:right;"|4529 | style="text-align:right;"|0,31 | style="text-align:right;"|10010 | style="text-align:right;"|0,64 |} == Ajalugu == {{vaata|Eesti lähiajalugu}} === Stalini aeg === {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} Eesti okupeerimisel [[17. juuni]]l 1940 osales ligi 100 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasest koosnev väekontingent. [[21. juuni]]l seati [[Jossif Stalin|Stalini]] emissari [[Andrei Ždanov]]i dikteerimisel ja Punaarmee toel Eestis ametisse [[Johannes Varese valitsus]], sellega oli toimunud [[juunipööre]]. Peagi korraldas okupatsioonivõim [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. 22. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja palus see Nõukogude Liitu vastu võtta, mis ka toimus [[6. august]]il, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldas. Vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksamaa-Nõukogude Liidu leppele]] 1939. aasta oktoobris alanud [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumine]] [[Kolmas riik|Saksamaale]] ehk ''[[Umsiedlung]]'' kestis vaheaegadega kuni [[1941]]. aasta suveni, mil Saksa väed [[Teine Maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Eesti okupeerisid. Enne seda teostas Nõukogude Liit Eestis kiiret sovetiseerimist. Nõukogude salapolitsei [[NKVD]] vangistas salaja avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kõrgemaid sõjaväelasi, ohvitsere ja kultuuritegelasi. 1941. aasta [[14. juuni]]l, vahetult enne Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja algust, [[juuniküüditamine|küüditasid]] Nõukogude võimuorganid [[Siber]]isse üle kümne tuhande eesti elaniku. 22. juunil 1941 alanud Saksamaa-Nõukogude Liidu sõjaga algas Eestis elanike aktiivne Nõukogude okupatsiooni vastane tegevus ([[metsavendlus]]). [[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinn]], august, [[1941]]]] === Saksa aeg === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} [[22. juuni]]l 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed ka Eesti territooriumile. Esialgu liikusid Saksa väeüksused kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased metsavendade üksused. Hiljem Punaarmee vastupanu siiski kasvas. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala aga [[Wehrmacht]]i valduses, detsembriks ka saared. Kõrgemat võimu Eesti alal teostas Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsiooni ajal tekkis peagi Nõukogude Liidu organiseeritud [[Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944|Eesti vastupanuliikumine]]. === Stalini aeg jätkub === [[File:Chudskoe 1949.jpg|thumb|220px|pisi|Eesti NSV piir 1949. aastal]] {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}} {{vaata|Stalinism}} 1944. aasta veebruaris liikusid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis rindest kiiresti läbi murda ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] nende poolel sõda jätkaks. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, osaliselt sundmobiliseeritud eestlastest koosneva [[8. Eesti Laskurkorpus|Laskurkorpus]]ega Saksa rindest läbi. Augustis [[1944]] oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks [[Võru]]. Peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et Saksa väed ei suuda enam rinnet hoida ning Saksa väejuhatus alustas oma vägede Eestist väljatõmbamist. [[22. september|22. septembril]] vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus ENSV valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee vallutanud kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles [[24. november|24. novembril]]. Eestlaste jaoks polnud sõda veel läbi, sest nad teenisid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu sõjaväes kuni Teise maailmasõja lõpuni Euroopas. Edasi tegutses ka [[Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. 1944. aastal eraldas keskvõim Moskvas 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id. 1945. aastal oli Eesti NSV suure enamusega eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud [[peipsivenelased]]. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|julgeolekuorganitel]], mida Eestis juhtis julgeolekuminister [[Boris Kumm]]. [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku partei]] juhiks määrati aga [[Nikolai Karotamm]]. Poliitika tipnes [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenum]]iga [[1950]]. aastal, kui Moskva viis läbi poliitilise puhastuse Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati süüdistatavaid kodanlikeks natsionalistideks ja millega moskvameelne rahvuskaader ja nn. [[juunikommunistid]] ([[Hans Kruus]] koos [[Nigol Andresen]]i, [[Johannes Semper]]iga) kõrvaldati juhtivatelt töökohtadelt ning asendati [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased pandi põlu ala ning nende tööde avaldamine keelati. Uueks kommunistliku partei juhiks määrati [[Johannes Käbin]], kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus Nõukogude valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavennad|metsavendade]] aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Pärast relvastatud vastupanu mahasurumist jätkus vaikne vastupanu, mis kestis kuni Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseni 1991. aasta augustis. [[28. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval [[29. jaanuar]]il 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta [[25. märts]]il Balti riikides alanud [[Märtsiküüditamine|küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku]]. Eraldi korraldati 1950–[[1951]] küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. === Hruštšovi aeg === {{vaata|Nikita Hruštšov}} [[1956]]. aastal toimunud [[NLKP XX kongress]]il pidas [[NLKP KK peasekretär]] [[Nikita Hruštšov]] ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa [[Jossif Stalin]]i juhtimisel [[NLKP|kommunistliku partei]] toime pandud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastest kuritegudest]] ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. ===Rahvamajanduse nõukogude reform=== 1957. aasta seadusega "Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest" jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. Likvideeriti kümme üleliidulist ja viisteist liidulis-vabariiklikku ministeeriumi. Tegutsema jäid üleliidulised lennundus-, raadiotehnika, kaitse-, laeva- ja keemiatööstuse ning elektrijaamade ministeeriumid, mille ülesanne oli tootmise planeerimine ja tootmise kõrge tehnilise taseme kindlustamine oma tootmisharu ettevõtteis, mis asusid administratiivsetes majanduspiirkondades. [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Linna- ja Maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku (Eesti NSV alluvusega) tööstusministeeriumi ([[Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i rahvamajanduse nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref name="svJIr" />. === Brežnevi aeg === {{vaata|Stagnatsioon}} [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus algas Eestis uus tugevnev Moskva ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamislaines]]. Migrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning [[1978]]. aastal määrati kommunistliku partei juhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu valdav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka '''[[dissident]]lus''', mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] [[1980]]. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hoone, hotell "Olümpia". === Gorbatšovi aeg === {{vaata|Perestroika}} [[1985]]. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaania, millega lubati kodanikel isegi kritiseerida kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikult mõtlevad poliitikud, juba [[1988]]. aasta alguses toodi välja [[sinimustvalge]]d lipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuuriväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis suuna Eesti Vabariigi taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid isamaalisi laule ja nõudsid kommunistliku partei senise juhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks määrati reformimeelne [[Vaino Väljas]], [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Ministrite Nõukogu]] esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks NSV Liidu koosseisus. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]]. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]], mis võeti vastu [[16. november|16. novembril]] 1988. [[1989]]. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks sõlmitava liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud nii Gorbatšovile kui ka vanameelsetele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka [[Interrinne]]), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti [[1960. aastad|1960. aastatest]] [[1980. aastad|1980. aastateni]] toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast [[1989]]. aastaks 61,5%-ni. [[1990]]. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. == Eesti NSV majandus == {{Vaata| Eesti NSV majandus}} Eraettevõtlus keelati Eesti NSV-s [[1947]]. aastaks täielikult. Aastatel {{kas|1945-1945}} toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimist]]. Viis esimest [[kolhoos]]i tehti 1947. aastal ja esimene 6. septembril [[Saaremaa]]l [[Sakla]] külas. Kollektiviseerimise käigu kiirendamiseks organiseeris Moskva 1949. aastal Eesti elanike küüditamise Venemaa Siberi aladele ([[märtsiküüditamine]]). Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus [[viisaastakuplaan]]ide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati [[põlevkivitööstus]]t. [[1948]]. aastal valmis [[Kohtla-Järve]] – Leningradi gaasijuhe ja [[1953]]. aastal Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik Eesti NSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964. aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960. aastal töötas põllumajanduses 25,4% töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8%. Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]]ga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% [[sovhoos]]idest ja [[1964]]. aastal olid kõik majandid elektrifitseeritud, mille poolest Eesti NSV oli Nõukogude Liidus esikohal. 1950. aastal valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]]. aastal [[Narva mööblivabrik]], [[1958]]. aastal asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne. Eesti NSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 60–70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. [[1967]]. aastal alustati [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[raudtee]] väljavahetamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] vastu: [[1971]]. aastal avati uus raudtee Tallinna ja [[Pärnu]] vahel. 1950. aastatel algas aktiivne elamuehitus. [[1962]]. aastal asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõte [[Eesti Kolhoosiehitus]].<ref name="WUbZj" />. {{vaata|Eesti NSV ettevõtete loend}} == Eesti NSV sisepoliitika == === Okupatsioonivõimu kuriteod === [[NKVD]] ja [[NKGB]] panid Eesti NSV-s toime nii [[sõjakuritegu|sõja-]] kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid]] [[kuritegu]]sid<ref name="oKlN3" />. 1941. aasta [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal tegutsesid Eestis Nõukogude [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|julgeolekuorganite]] juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused [[hävituspataljon]]id, mis rakendasid süstemaatilist [[terror]]it kohaliku elanikkonna suhtes ning võitlesid Nõukogude võimu ja [[Punaarmee]] vastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid, nagu uurimiseta ja kohtuta hukkamised, [[sõjavang]]ide mõrvamised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus<ref name="uc7oJ" />. Ulatuslikumad inimsusvastased kuriteod olid 1941. aasta [[juuniküüditamine]] ja 1949. aasta [[märtsiküüditamine]], mille käigus [[küüditamine|deporteeriti]] Eestist administratiivkorras uurimise ja kohtuta ning ebainimlikes tingimustes üle 35 000 inimese<ref name="uDZvi" />. Ellujäänud küüditatutel avanes võimalus kodumaale naasta pärast Stalini surma 1953. aastal. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}, ''[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]]'', ''[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]'' === Vastupanutegevus Eesti NSV-s === {{vaata|Vastupanutegevus Eesti NSVs}} === Eesti NSV ja mittetunnustamispoliitika === ''[[De jure]]'' ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast<ref name="HMirx" /><ref name="1u36l" />. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV olemasolu ([[Balti küsimus]]). Sellest lähtus [[mittetunnustamispoliitika]], mida järgides [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[Vatikan]] jpt riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga neis riikides asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest Eesti NSV nukuvalitsusega. {{lisa viide}} {{vaata|Perestroika}} {{vaata|Fosforiidisõda}} {{vaata|Laulev revolutsioon}} == Eesti NSV lõpp == 16. novembril [[1988]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda on peetud ka NSV Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastu võetud [[seadus]]te ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised Nõukogude liiduvabariigid. {{vaata|Eesti taasiseseisvumine|Üleminekuperiood (1990–1992)|Eesti NSV Valitsus}} [[8. mai]]l [[1990]] võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti sümboolikast", millega tunnistati kehtetuks nimi Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võeti kasutusele ametliku nimena Eesti Vabariik.<ref name="BqDW3" /> Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast Eesti NSV Ülemnõukogu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest]] [[20. august]]il [[1991]]. Nõukogude Liidu õigusjärglase [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud lahkusid rahvusvaheliste lepingute alusel Eestist alles [[1994]]. aastal, viimased Venemaa sõjaväelased [[1995]]. aastal. Tuhanded kunagised NSV Liidu ja selle õigusjärgse Venemaa erusõjaväelased jäid aga Eestisse alaliselt elama. {{vaata|Nõukogude armee Eestis}} ==Vaata ka== *[[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)]] *[[Eesti NSV hümn]] *[[Eesti NSV aunimetused]] *[[Eesti NSV välisministrite loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NN_8748">[https://web.archive.org/web/20160305101020/http://www.nommevalitsus.org/?p=8748 NSV Liidu Ülemnõukogu seadus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmisest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu 06.08.1940 ärakiri], Nõmme Valitsuse veebileht.</ref> <ref name="AoXxN">1988. aasta [[suveräänsusdeklaratsioon]]iga kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsust ja oma õigusaktide ülimuslikkust NSV Liidu omade ees. Aastal 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks ning nimetas Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks.</ref> <ref name="5fOGg">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 23.</ref> <ref name="6WPMo">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 17</ref> <ref name="1sRNv">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 18</ref> <ref name="WdU5i">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]], § 39</ref> <ref name="D2Xdu">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]], § 97</ref> <ref name="0kfY7">[[Heimar Lenk]], [https://www.ohtuleht.ee/24813 Ekspress suundus läände], Õhtuleht, 21. juuli 1998</ref> <ref name="loqDy">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk 15</ref> <ref name="62MO2">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk 10</ref> <ref name="tppbJ">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 41. II trükk 1978.</ref> <ref name="rupQv">Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk 577–581</ref> <ref name="svJIr">[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959–1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115–146</ref> <ref name="WUbZj">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 78–80. II trükk 1978.</ref> <ref name="oKlN3">[[Enn Sarv]], [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski "Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus."] Tartu:Tuna 1997. ISBN 9985-60-407-5</ref> <ref name="uc7oJ">Allikapublikatsioonide sari "Sortside sulased", kirjastus Tungal 1995–2000, koostaja [[Mart Arold]]</ref> <ref name="uDZvi">[https://web.archive.org/web/20071124000909/http://www.history.ee/register/ Eesti rahvastikukaotuste register], [[Tartu Ülikool]]</ref> <ref name="HMirx">Enn Sarv, [https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ "EV kontinuiteet 1940–1945"]</ref> <ref name="1u36l">Enn Sarv, [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski "Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus."] Tartu: Tuna 1997. ISBN 9985-60-407-5</ref> <ref name="BqDW3">[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk 156</ref> }} == Kirjandus == * Kaljo-Olev Veskimägi. Kuidas valitseti Eesti NSV-d. Kirjastus Varrak 2005. ISBN 9985-3-1119-1. * Enno Tammer. Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused. Kirjastus Tänapäev 2004. *[[Juhan Kahk]]. Eesti NSV ajalugu. Tallinn 1987. == Välislingid== {{commonskat|Estonian Soviet Socialist Republic}} {{vikisõnaraamatus|Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} *[http://uudised.err.ee/v/valismaa/55f2927f-170b-49a9-ac1f-370791a596c1/balti-riikide-suursaadikud-kutsusid-saksa-meediat-ules-loobuma-eksliiduvabariikide-tiitlist Balti riikide suursaadikud kutsusid Saksa meediat üles loobuma eksliiduvabariikide tiitlist] BNS/ERR, 6. jaanuar 2017 *[[s:Nõukogude Liidu uute väeosade saabumine Eestisse algas]] *[[s:Ždanov saabus Tallinna]] *[[s:Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu]] *[[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]] *[http://www.sirp.ee/archive/2001/31.08.01/Sots/sots1-5.html Toomas Karjahärm, "Eesti iseseisvuse taastamise rahvuslikud ja rahvusvahelised aspektid"] Sirp, 31. august 2001 *[http://www.datarule.narod.ru/EstSSR.html Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja ministrite nõukogu esimehed, vene keeles.] * [http://www.postimees.ee/?id=49077 Kahekümne aasta eest kinnistas erileht suveräänsusdeklaratsiooni] – Postimees, 15. november 2008. *[https://kultuur.err.ee/841707/ilmar-tomusk-kas-rahvuskeelte-koht-on-jalle-ajaloo-prugikastis Ilmar Tomusk: kas rahvuskeelte koht on jälle ajaloo prügikastis?] (1978. aasta "Ürituste plaan NLKP Keskkomitee määruse "Vene keele edasise omandamise ja õpetamise täiustamisest kõikides vabariikides" täitmise asjus") ERR, 24.06.2018 {{SSR}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:Eesti NSV| ]] a3vr4y5tejv46uxi3r1c5rdl004hg29 6175527 6175521 2022-08-08T17:16:00Z NOSSER 8097 /* Eesti NSV võimu teostamine ja haldusaparaat */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib NSV Liidu liiduvabariigist; seriaali kohta vaata artiklit [[ENSV (seriaal)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik |omakeelne_nimi_1 = vene| Эстонская Советская Социалистическая Республика| (''Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'') |lipp= Flag of Estonian SSR.svg | lipu_link = [[Eesti NSV lipp|Lipp]] | vapp =Emblem of the Estonian SSR.svg | vapi_link = [[Eesti NSV vapp|Vapp]] | pindala = 45226 | elanikke = 1565662 | elanikke_seis = 1989 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Soviet Union - Estonian SSR.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] }} '''Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''', [[lühend]]id '''Eesti NSV''' ja '''ENSV''' ([[vene keel]]es Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; ''Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'', ''Estonskaja SSR'' ja ''ESSR''), oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[liiduvabariik]]) [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud]] [[Eesti]]s. Piirnes põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome|Soome Vabariigiga]], läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriigiga]], lõunas [[Läti NSV]]-ga ja idas [[Vene NFSV]]-ga. Eesti NSV [[pealinn]] oli vastavalt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioonile]] [[Tallinn]]. Eesti NSV kuulutati välja pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[juunipööre]]t võltsitud valimistega kokkuklopsitud [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu II koosseisu]] otsusega [[21. juuli]]l [[1940]]. [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. [[6. august]]il 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu "palve" rahuldada ja Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu<ref name="NN_8748" />. == Eesti NSV õiguslik olemus == Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt [[suveräänne riik]], kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus<ref name="AoXxN" />. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti 1940. aastal okupeerinud ja seejärel enda koosseisu liitnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid [[anneksioon|annekteerimisena]]. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] liitmist Nõukogude Liiduga. See andis tuge Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttele, mis toetub arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi ''[[de jure]]'', vaatamata ''[[de facto]]'' annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtub arvestatav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui okupeeritud riiki aastail 1940–1991 ([[Stimsoni doktriin]]). [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sel ajavahemikul avaldatud maakaartide [[Balti riigid|Balti riike]] käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "Ameerika Ühendriikide valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal." == Eesti NSV sümbolid == [[20. juuli]]l [[1945]] kinnitas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] [[Eesti NSV hümn]]iks [[Gustav Ernesaks]]a "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad [[Johannes Semper]]. Eesti NSV [[Eesti NSV vapp|vapil]] oli [[sirp ja vasar|sirbi ja vasara]] kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okas­puu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lin­diga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. Eesti NSV lipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustas kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viien­diku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane [[viisnurk]]. Eesti NSV lipu kavandi autor oli kunstnik [[Paul Luhthein]]. == Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused == Eesti NSV tekkimise kohta on olemas kaks vastandlikku poliitilist käsitlust: [[Moskva]] käsitlus ja demokraatlike riikide käsitlus. Teadaolevalt [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris]] [[Nõukogude Liit]] [[ultimaatum]]iga ähvardades 17. juunil 1940 ligi 100 000 [[Punaarmee]] sõjaväelasega Eesti Vabariigi territooriumi, korraldas 21. juunil 1940 [[juunipööre|riigipöörde]] ja annekteeris sellega Eesti Vabariigi 6. augustil 1940. Sellele vastandub Nõukogude Liidu käsitlus, mille kohaselt toimus Eestis [[juunipööre|rahvademokraatlik ülestõus]] ja kuulutati välja Eesti NSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samu sündmusi erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis}} {{vaata|Juunipööre}}, [[Johannes Varese valitsus]], [[Juunikommunistid]] == Eesti NSV võimu teostamine ja haldusaparaat == Vastavalt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV konstitutsioonile]] olid "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja [[proletariaadi diktatuur]]i kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus Eesti NSV-s linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "[[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] on ainus ENSV seaduseandlik organ" <ref name="5fOGg" />, siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohustuslikud ENSV territooriumil"<ref name="6WPMo" /> ja "iga [[ENSV kodanik]] on ühtlasi [[NSVL kodanik]]. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel".<ref name="1sRNv" /> {{vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}}, ''[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]'', ''[[Eesti NSV rahvakomissariaatide loend|Eesti NSV rahvakomissariaatide ja ministeeriumite loend]]'' Eesti NSV kõrgeim täidesaatev ja kor­raldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Minist­rite Nõukogu]]<ref name="WdU5i" />. [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] Presiidiumi 17. jaanuari 1941 otsusega moodustati [[Eesti maakondade loend#Maakonnad 1918–1940|maakondades]], [[Eesti linnad#Linnad Eesti vabariigi ajal|linnades]] ja [[:Kategooria:Eesti vallad 1939|valdades]] [[töörahva saadikute nõukogu]]de täitevkomiteed<ref>ENSV Teataja 1941, 10, 108</ref>. Kohalikku võimu teostasid linnades ja [[:Kategooria:Eesti NSV rajoonid|rajoon]]ides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). {{vaata|Eesti NSV täitevkomiteede loend}} Kuigi konstitutsioon väitis, et "[[ENSV kodanik]]el on õigus ühineda erinevatesse ühiskond­likesse organisatsioonidesse"<ref name="D2Xdu" />, olid need organisatsioonid kõik riigi kontrolli all ja riiki ennast juhtis poliitiliselt ainus lubatud partei – [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]], mille kohalik allorganisatsioon oli [[Eestimaa Kommunistlik Partei]]. {{Tsitaat|Riigi mastaabis kamandas [[EKP KK|keskkomitee büroo]]. Siis tuli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ministrite nõukogu]], siis oli tükk tühja maad, ja siis tuli [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Presiidium]] kui nominaalne rahvaesindaja, kel tegelikult mingit võimu ei olnud. Kadriorg sai kõige viimasena teada, milline riigieelarve Ülemnõukokku kinnitamiseks läheb." |[[Indrek Toome]], EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär (1978–1984)| <ref name="0kfY7" />|}} [[Pilt:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|Eesti NSV territoorium 1940. aastal]] [[Pilt:Baltic states borders.jpg|pisi|Eesti NSV piiride muutused: <br>1944. aastal eraldas NSV Liidu keskvõim 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id) <br> 1946. aastal eraldati Eesti NSV-st [[Viru Ingeri|Narva-tagused vallad]], Leningradi oblasti [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]i]] == Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid == {{vaata|Eesti NSV haldusjaotus}} [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni]] § 14. kohaselt kuulusid ENSV koosseisu maakonnad: [[Harju maakond|Harju]]maa, [[Järva maakond|Järva]]maa, [[Lääne maakond|Lääne]]maa, [[Petseri maakond|Petseri]]maa, [[Pärnu maakond|Pär­nu]]maa, [[Saare maakond|Saare]]maa, [[Tartu maakond|Tartu]]maa, [[Valga maakond|Valga]]maa, [[Viljandi maakond|Viljandi]]­maa, [[Viru maakond|Viru]]maa, [[Võru maakond|Võru]]maa ja linnad: Tallinn, [[Tartu]], [[Narva]] ja [[Pärnu]], mis ei kuulunud [[maakond]]adesse. Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestas NSV Liidu okupatsioonivõim uue haldusjaotuse, milles osa Eesti NSV territooriumist (alad [[Narva jõgi|Narva jõest]] idas ning peaaegu kogu [[Petserimaa]]) lülitati [[Vene NFSV]] koosseisu. NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju ''de jure'' edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetatakse Eesti idapiiri Eestis [[kontrolljoon]]eks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Küsimus Eesti Vabariigi piirist ei ole seetõttu seotud [[Helsingi lepped|Helsingi lepetega]], millega Euroopa riigid nõustusid II maailmasõja järgsete piiride muutumatusega. Esiteks ei osalenud Helsingi tippkohtumisel Eesti Vabariigi esindajad, teiseks muudeti Eesti Vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivõimu haldusüksuse, mitte Eesti Vabariigi piire ning kolmandaks toimus see pärast II maailmasõja lõppu. == Eesti NSV rahvastik == {{vaata|Eesti#Rahvastik}} {{vaata|Eesti rahvastik}} 20. sajandi alguses mõjutas iivet peamiselt sündimus, mis oli esimesel kümnendil 30 inimest 1000 elaniku kohta ja 1940ndate alguseks oli kahanenud 16 inimeseni 1000 elaniku kohta. 1940. aastal elas Eestis 1 054 400 inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. [[1960]] elas Eesti NSV-s 1 209 100 inimest, kellest linnas elas 57,1 protsenti ja [[1978]]. aastal elas Eesti NSV-s 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini. '''Rahvastiku iive''' oli Eesti NSV-s positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni. Kõrgeim oli see [[1955]]. aastal 6,2 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 17,9, suremus 11,7) ja madalaim [[1966]]. aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli [[1971]], mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). Eesti NSV rahvaarv kasvas ka [[mehaaniline iive|mehaanilise iibe]] teel. Kui näiteks [[1976]]. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 1950–1988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSV-s 257 500 inimest.<ref name="loqDy" />. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a 74,6%, 1970. a 68,2%, 1979. a 64,7%, 1989. a 61,5%). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.<ref name="62MO2" />. '''Sooline koostis''' on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930. aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist, 1957. aastal 1279 naist. Poisse sündis küll alati rohkem, kuid 20.–25. eluaastaks tasakaal võrdsustub. Sõjajärgsetel aastatel oli vahe eriti tuntav, kuid 1970 aasta rahvaloenduse järgi oli kuni 29-aastasi mehi rohkem kui naisi. Linnalistes asulates oli naiste ülekaal suurem kui maal.<ref name="tppbJ" />. === Eesti NSV elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1959–1989 === {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1959 !colspan="2" |1970 !colspan="2" |1979 !colspan="2" |1989<ref name="rupQv" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''1 196 791''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 356 079''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 464 476''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''1 565 662''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|892 653 | style="text-align:right;"|74,59 | style="text-align:right;"|925 157 | style="text-align:right;"|68,22 | style="text-align:right;"|947 812 | style="text-align:right;"|64,72 | style="text-align:right;"|963 281 | style="text-align:right;"|61,53 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|240 227 | style="text-align:right;"|20,07 | style="text-align:right;"|334 620 | style="text-align:right;"|24,68 | style="text-align:right;"|408 778 | style="text-align:right;"|27,91 | style="text-align:right;"|474 834 | style="text-align:right;"|30,33 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|15 769 | style="text-align:right;"|1,32 | style="text-align:right;"|28 086 | style="text-align:right;"|2,07 | style="text-align:right;"|36 044 | style="text-align:right;"|2,46 | style="text-align:right;"|48 271 | style="text-align:right;"|3,08 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|10 930 | style="text-align:right;"|0,91 | style="text-align:right;"|18 732 | style="text-align:right;"|1,38 | style="text-align:right;"|23 461 | style="text-align:right;"|1,60 | style="text-align:right;"|27 711 | style="text-align:right;"|1,77 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|16 699 | style="text-align:right;"|1,40 | style="text-align:right;"|18 537 | style="text-align:right;"|1,37 | style="text-align:right;"|17 753 | style="text-align:right;"|1,21 | style="text-align:right;"|16 622 | style="text-align:right;"|1,06 |- |[[juudid]] | style="text-align:right;"|5433 | style="text-align:right;"|0,45 | style="text-align:right;"|5282 | style="text-align:right;"|0,39 | style="text-align:right;"|4954 | style="text-align:right;"|0,34 | style="text-align:right;"|4613 | style="text-align:right;"|0,29 |- |[[tatarlased]] | style="text-align:right;"|1534 | style="text-align:right;"|0,13 | style="text-align:right;"|2204 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|3195 | style="text-align:right;"|0,22 | style="text-align:right;"|4058 | style="text-align:right;"|0,26 |- |[[sakslased]] | style="text-align:right;"|670 | style="text-align:right;"|0,06 | style="text-align:right;"|7850 | style="text-align:right;"|0,58 | style="text-align:right;"|3944 | style="text-align:right;"|0,27 | style="text-align:right;"|3466 | style="text-align:right;"|0,22 |- |[[lätlased]] | style="text-align:right;"|2888 | style="text-align:right;"|0,24 | style="text-align:right;"|3286 | style="text-align:right;"|0,24 | style="text-align:right;"|3963 | style="text-align:right;"|0,27 | style="text-align:right;"|3135 | style="text-align:right;"|0,20 |- |[[poolakad]] | style="text-align:right;"|2256 | style="text-align:right;"|0,19 | style="text-align:right;"|2651 | style="text-align:right;"|0,20 | style="text-align:right;"|2897 | style="text-align:right;"|0,20 | style="text-align:right;"|3008 | style="text-align:right;"|0,19 |- |[[leedulased]] | style="text-align:right;"|1616 | style="text-align:right;"|0,14 | style="text-align:right;"|2356 | style="text-align:right;"|0,17 | style="text-align:right;"|2379 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|2568 | style="text-align:right;"|0,16 |- |[[armeenlased]] | style="text-align:right;"|648 | style="text-align:right;"|0,05 | style="text-align:right;"|604 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|845 | style="text-align:right;"|0,06 | style="text-align:right;"|1669 | style="text-align:right;"|0,11 |- |[[aserid]] | style="text-align:right;"|422 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|264 | style="text-align:right;"|0,02 | style="text-align:right;"|543 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|1238 | style="text-align:right;"|0,08 |- |[[tšuvašid]] | style="text-align:right;"|312 | style="text-align:right;"|0,03 | style="text-align:right;"|602 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|804 | style="text-align:right;"|0,05 | style="text-align:right;"|1178 | style="text-align:right;"|0,08 |- |muud rahvused | style="text-align:right;"|4734 | style="text-align:right;"|0,40 | style="text-align:right;"|5848 | style="text-align:right;"|0,43 | style="text-align:right;"|4529 | style="text-align:right;"|0,31 | style="text-align:right;"|10010 | style="text-align:right;"|0,64 |} == Ajalugu == {{vaata|Eesti lähiajalugu}} === Stalini aeg === {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} Eesti okupeerimisel [[17. juuni]]l 1940 osales ligi 100 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasest koosnev väekontingent. [[21. juuni]]l seati [[Jossif Stalin|Stalini]] emissari [[Andrei Ždanov]]i dikteerimisel ja Punaarmee toel Eestis ametisse [[Johannes Varese valitsus]], sellega oli toimunud [[juunipööre]]. Peagi korraldas okupatsioonivõim [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. 22. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja palus see Nõukogude Liitu vastu võtta, mis ka toimus [[6. august]]il, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldas. Vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksamaa-Nõukogude Liidu leppele]] 1939. aasta oktoobris alanud [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumine]] [[Kolmas riik|Saksamaale]] ehk ''[[Umsiedlung]]'' kestis vaheaegadega kuni [[1941]]. aasta suveni, mil Saksa väed [[Teine Maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Eesti okupeerisid. Enne seda teostas Nõukogude Liit Eestis kiiret sovetiseerimist. Nõukogude salapolitsei [[NKVD]] vangistas salaja avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kõrgemaid sõjaväelasi, ohvitsere ja kultuuritegelasi. 1941. aasta [[14. juuni]]l, vahetult enne Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja algust, [[juuniküüditamine|küüditasid]] Nõukogude võimuorganid [[Siber]]isse üle kümne tuhande eesti elaniku. 22. juunil 1941 alanud Saksamaa-Nõukogude Liidu sõjaga algas Eestis elanike aktiivne Nõukogude okupatsiooni vastane tegevus ([[metsavendlus]]). [[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinn]], august, [[1941]]]] === Saksa aeg === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} [[22. juuni]]l 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed ka Eesti territooriumile. Esialgu liikusid Saksa väeüksused kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased metsavendade üksused. Hiljem Punaarmee vastupanu siiski kasvas. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala aga [[Wehrmacht]]i valduses, detsembriks ka saared. Kõrgemat võimu Eesti alal teostas Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsiooni ajal tekkis peagi Nõukogude Liidu organiseeritud [[Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944|Eesti vastupanuliikumine]]. === Stalini aeg jätkub === [[File:Chudskoe 1949.jpg|thumb|220px|pisi|Eesti NSV piir 1949. aastal]] {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}} {{vaata|Stalinism}} 1944. aasta veebruaris liikusid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis rindest kiiresti läbi murda ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] nende poolel sõda jätkaks. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, osaliselt sundmobiliseeritud eestlastest koosneva [[8. Eesti Laskurkorpus|Laskurkorpus]]ega Saksa rindest läbi. Augustis [[1944]] oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks [[Võru]]. Peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et Saksa väed ei suuda enam rinnet hoida ning Saksa väejuhatus alustas oma vägede Eestist väljatõmbamist. [[22. september|22. septembril]] vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus ENSV valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee vallutanud kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles [[24. november|24. novembril]]. Eestlaste jaoks polnud sõda veel läbi, sest nad teenisid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu sõjaväes kuni Teise maailmasõja lõpuni Euroopas. Edasi tegutses ka [[Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. 1944. aastal eraldas keskvõim Moskvas 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id. 1945. aastal oli Eesti NSV suure enamusega eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud [[peipsivenelased]]. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|julgeolekuorganitel]], mida Eestis juhtis julgeolekuminister [[Boris Kumm]]. [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku partei]] juhiks määrati aga [[Nikolai Karotamm]]. Poliitika tipnes [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenum]]iga [[1950]]. aastal, kui Moskva viis läbi poliitilise puhastuse Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati süüdistatavaid kodanlikeks natsionalistideks ja millega moskvameelne rahvuskaader ja nn. [[juunikommunistid]] ([[Hans Kruus]] koos [[Nigol Andresen]]i, [[Johannes Semper]]iga) kõrvaldati juhtivatelt töökohtadelt ning asendati [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased pandi põlu ala ning nende tööde avaldamine keelati. Uueks kommunistliku partei juhiks määrati [[Johannes Käbin]], kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus Nõukogude valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavennad|metsavendade]] aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Pärast relvastatud vastupanu mahasurumist jätkus vaikne vastupanu, mis kestis kuni Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseni 1991. aasta augustis. [[28. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval [[29. jaanuar]]il 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta [[25. märts]]il Balti riikides alanud [[Märtsiküüditamine|küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku]]. Eraldi korraldati 1950–[[1951]] küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. === Hruštšovi aeg === {{vaata|Nikita Hruštšov}} [[1956]]. aastal toimunud [[NLKP XX kongress]]il pidas [[NLKP KK peasekretär]] [[Nikita Hruštšov]] ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa [[Jossif Stalin]]i juhtimisel [[NLKP|kommunistliku partei]] toime pandud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastest kuritegudest]] ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. ===Rahvamajanduse nõukogude reform=== 1957. aasta seadusega "Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest" jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. Likvideeriti kümme üleliidulist ja viisteist liidulis-vabariiklikku ministeeriumi. Tegutsema jäid üleliidulised lennundus-, raadiotehnika, kaitse-, laeva- ja keemiatööstuse ning elektrijaamade ministeeriumid, mille ülesanne oli tootmise planeerimine ja tootmise kõrge tehnilise taseme kindlustamine oma tootmisharu ettevõtteis, mis asusid administratiivsetes majanduspiirkondades. [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Linna- ja Maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku (Eesti NSV alluvusega) tööstusministeeriumi ([[Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i rahvamajanduse nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref name="svJIr" />. === Brežnevi aeg === {{vaata|Stagnatsioon}} [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus algas Eestis uus tugevnev Moskva ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamislaines]]. Migrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning [[1978]]. aastal määrati kommunistliku partei juhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu valdav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka '''[[dissident]]lus''', mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] [[1980]]. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hoone, hotell "Olümpia". === Gorbatšovi aeg === {{vaata|Perestroika}} [[1985]]. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaania, millega lubati kodanikel isegi kritiseerida kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikult mõtlevad poliitikud, juba [[1988]]. aasta alguses toodi välja [[sinimustvalge]]d lipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuuriväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis suuna Eesti Vabariigi taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid isamaalisi laule ja nõudsid kommunistliku partei senise juhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks määrati reformimeelne [[Vaino Väljas]], [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Ministrite Nõukogu]] esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks NSV Liidu koosseisus. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]]. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]], mis võeti vastu [[16. november|16. novembril]] 1988. [[1989]]. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks sõlmitava liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud nii Gorbatšovile kui ka vanameelsetele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka [[Interrinne]]), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti [[1960. aastad|1960. aastatest]] [[1980. aastad|1980. aastateni]] toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast [[1989]]. aastaks 61,5%-ni. [[1990]]. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. == Eesti NSV majandus == {{Vaata| Eesti NSV majandus}} Eraettevõtlus keelati Eesti NSV-s [[1947]]. aastaks täielikult. Aastatel {{kas|1945-1945}} toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimist]]. Viis esimest [[kolhoos]]i tehti 1947. aastal ja esimene 6. septembril [[Saaremaa]]l [[Sakla]] külas. Kollektiviseerimise käigu kiirendamiseks organiseeris Moskva 1949. aastal Eesti elanike küüditamise Venemaa Siberi aladele ([[märtsiküüditamine]]). Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus [[viisaastakuplaan]]ide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati [[põlevkivitööstus]]t. [[1948]]. aastal valmis [[Kohtla-Järve]] – Leningradi gaasijuhe ja [[1953]]. aastal Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik Eesti NSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964. aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960. aastal töötas põllumajanduses 25,4% töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8%. Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]]ga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% [[sovhoos]]idest ja [[1964]]. aastal olid kõik majandid elektrifitseeritud, mille poolest Eesti NSV oli Nõukogude Liidus esikohal. 1950. aastal valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]]. aastal [[Narva mööblivabrik]], [[1958]]. aastal asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne. Eesti NSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 60–70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. [[1967]]. aastal alustati [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[raudtee]] väljavahetamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] vastu: [[1971]]. aastal avati uus raudtee Tallinna ja [[Pärnu]] vahel. 1950. aastatel algas aktiivne elamuehitus. [[1962]]. aastal asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõte [[Eesti Kolhoosiehitus]].<ref name="WUbZj" />. {{vaata|Eesti NSV ettevõtete loend}} == Eesti NSV sisepoliitika == === Okupatsioonivõimu kuriteod === [[NKVD]] ja [[NKGB]] panid Eesti NSV-s toime nii [[sõjakuritegu|sõja-]] kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid]] [[kuritegu]]sid<ref name="oKlN3" />. 1941. aasta [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal tegutsesid Eestis Nõukogude [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|julgeolekuorganite]] juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused [[hävituspataljon]]id, mis rakendasid süstemaatilist [[terror]]it kohaliku elanikkonna suhtes ning võitlesid Nõukogude võimu ja [[Punaarmee]] vastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid, nagu uurimiseta ja kohtuta hukkamised, [[sõjavang]]ide mõrvamised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus<ref name="uc7oJ" />. Ulatuslikumad inimsusvastased kuriteod olid 1941. aasta [[juuniküüditamine]] ja 1949. aasta [[märtsiküüditamine]], mille käigus [[küüditamine|deporteeriti]] Eestist administratiivkorras uurimise ja kohtuta ning ebainimlikes tingimustes üle 35 000 inimese<ref name="uDZvi" />. Ellujäänud küüditatutel avanes võimalus kodumaale naasta pärast Stalini surma 1953. aastal. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}, ''[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]]'', ''[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]'' === Vastupanutegevus Eesti NSV-s === {{vaata|Vastupanutegevus Eesti NSVs}} === Eesti NSV ja mittetunnustamispoliitika === ''[[De jure]]'' ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast<ref name="HMirx" /><ref name="1u36l" />. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV olemasolu ([[Balti küsimus]]). Sellest lähtus [[mittetunnustamispoliitika]], mida järgides [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[Vatikan]] jpt riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga neis riikides asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest Eesti NSV nukuvalitsusega. {{lisa viide}} {{vaata|Perestroika}} {{vaata|Fosforiidisõda}} {{vaata|Laulev revolutsioon}} == Eesti NSV lõpp == 16. novembril [[1988]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda on peetud ka NSV Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastu võetud [[seadus]]te ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised Nõukogude liiduvabariigid. {{vaata|Eesti taasiseseisvumine|Üleminekuperiood (1990–1992)|Eesti NSV Valitsus}} [[8. mai]]l [[1990]] võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti sümboolikast", millega tunnistati kehtetuks nimi Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võeti kasutusele ametliku nimena Eesti Vabariik.<ref name="BqDW3" /> Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast Eesti NSV Ülemnõukogu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest]] [[20. august]]il [[1991]]. Nõukogude Liidu õigusjärglase [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud lahkusid rahvusvaheliste lepingute alusel Eestist alles [[1994]]. aastal, viimased Venemaa sõjaväelased [[1995]]. aastal. Tuhanded kunagised NSV Liidu ja selle õigusjärgse Venemaa erusõjaväelased jäid aga Eestisse alaliselt elama. {{vaata|Nõukogude armee Eestis}} ==Vaata ka== *[[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)]] *[[Eesti NSV hümn]] *[[Eesti NSV aunimetused]] *[[Eesti NSV välisministrite loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NN_8748">[https://web.archive.org/web/20160305101020/http://www.nommevalitsus.org/?p=8748 NSV Liidu Ülemnõukogu seadus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmisest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu 06.08.1940 ärakiri], Nõmme Valitsuse veebileht.</ref> <ref name="AoXxN">1988. aasta [[suveräänsusdeklaratsioon]]iga kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsust ja oma õigusaktide ülimuslikkust NSV Liidu omade ees. Aastal 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks ning nimetas Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks.</ref> <ref name="5fOGg">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 23.</ref> <ref name="6WPMo">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 17</ref> <ref name="1sRNv">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]], § 18</ref> <ref name="WdU5i">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]], § 39</ref> <ref name="D2Xdu">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]], § 97</ref> <ref name="0kfY7">[[Heimar Lenk]], [https://www.ohtuleht.ee/24813 Ekspress suundus läände], Õhtuleht, 21. juuli 1998</ref> <ref name="loqDy">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk 15</ref> <ref name="62MO2">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk 10</ref> <ref name="tppbJ">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 41. II trükk 1978.</ref> <ref name="rupQv">Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk 577–581</ref> <ref name="svJIr">[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959–1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115–146</ref> <ref name="WUbZj">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 78–80. II trükk 1978.</ref> <ref name="oKlN3">[[Enn Sarv]], [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski "Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus."] Tartu:Tuna 1997. ISBN 9985-60-407-5</ref> <ref name="uc7oJ">Allikapublikatsioonide sari "Sortside sulased", kirjastus Tungal 1995–2000, koostaja [[Mart Arold]]</ref> <ref name="uDZvi">[https://web.archive.org/web/20071124000909/http://www.history.ee/register/ Eesti rahvastikukaotuste register], [[Tartu Ülikool]]</ref> <ref name="HMirx">Enn Sarv, [https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ "EV kontinuiteet 1940–1945"]</ref> <ref name="1u36l">Enn Sarv, [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski "Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus."] Tartu: Tuna 1997. ISBN 9985-60-407-5</ref> <ref name="BqDW3">[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk 156</ref> }} == Kirjandus == * Kaljo-Olev Veskimägi. Kuidas valitseti Eesti NSV-d. Kirjastus Varrak 2005. ISBN 9985-3-1119-1. * Enno Tammer. Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused. Kirjastus Tänapäev 2004. *[[Juhan Kahk]]. Eesti NSV ajalugu. Tallinn 1987. == Välislingid== {{commonskat|Estonian Soviet Socialist Republic}} {{vikisõnaraamatus|Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} *[http://uudised.err.ee/v/valismaa/55f2927f-170b-49a9-ac1f-370791a596c1/balti-riikide-suursaadikud-kutsusid-saksa-meediat-ules-loobuma-eksliiduvabariikide-tiitlist Balti riikide suursaadikud kutsusid Saksa meediat üles loobuma eksliiduvabariikide tiitlist] BNS/ERR, 6. jaanuar 2017 *[[s:Nõukogude Liidu uute väeosade saabumine Eestisse algas]] *[[s:Ždanov saabus Tallinna]] *[[s:Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu]] *[[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]] *[http://www.sirp.ee/archive/2001/31.08.01/Sots/sots1-5.html Toomas Karjahärm, "Eesti iseseisvuse taastamise rahvuslikud ja rahvusvahelised aspektid"] Sirp, 31. august 2001 *[http://www.datarule.narod.ru/EstSSR.html Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja ministrite nõukogu esimehed, vene keeles.] * [http://www.postimees.ee/?id=49077 Kahekümne aasta eest kinnistas erileht suveräänsusdeklaratsiooni] – Postimees, 15. november 2008. *[https://kultuur.err.ee/841707/ilmar-tomusk-kas-rahvuskeelte-koht-on-jalle-ajaloo-prugikastis Ilmar Tomusk: kas rahvuskeelte koht on jälle ajaloo prügikastis?] (1978. aasta "Ürituste plaan NLKP Keskkomitee määruse "Vene keele edasise omandamise ja õpetamise täiustamisest kõikides vabariikides" täitmise asjus") ERR, 24.06.2018 {{SSR}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:Eesti NSV| ]] hoqvkkvhi2ni8tjc4v9a4eftjvfs2q6 0 7827 6175687 6175094 2022-08-09T06:31:36Z Velirand 67997 /* H */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] c7skartffubykr255l5q9iq08xiooy9 0 8972 6175581 6172160 2022-08-08T19:20:47Z NOSSER 8097 /* I Riigikogu liikmed */ wikitext text/x-wiki '''I Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] esimene koosseis, [[Eesti]] esindusorgan aastail [[1920]]–[[1923]]. I Riigikogu pidas enda istungeid [[Toompea loss]]i valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31565 Riigikogu ja Toompea loss] Riigikogu</ref> ==Valimised== {{vaata|I Riigikogu valimised}} I Riigikogu valiti [[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii: # [[Eesti Tööerakond|Tööerakond]] 22 (21,0 %) # [[Põllumeestekogud]] 21 (20,8 %) # [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 17 (17,0 %) # [[Eesti Rahvaerakond]] 10 (10,4 %) # [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] 11 (10,4 %) # [[Kristlik Rahvaerakond]] 8 (7,5 %) # [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühisuste Kesknõukogu]] 5 (5,3 %) # [[Saksa-Balti Erakond]] 4 (5,3 %) # [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvusline Liit Eestis]] 1 (1,8 %) # majandusrühm 1 1 (1,1 %) Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel. [[Tallinn]]as oli eelistusjärjekord selline: # kommunistid # Tööerakond # kristlased # sakslased # põllumehed # rahvaerakond [[Tartu]]s on eelistusjärjekord selline: # rahvaerakond # sotsiaaldemokraadid # iseseisvad sotsialistid # põllumehed 18. jaanuaril 1921 ütles [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus|kommunist]] [[Johannes-August Allikso]] Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult [[Demokraatia|demokraatline]] [[Vabariik]], sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas [[I Riigikogu valimised|valimised]] sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid [[sõjaseadus]]e all. [[Eesti Ajutine Valitsus|Valitsus]] andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil [[Terrorism|terroor]]... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks [[Estonia kontserdisaal|„Estoonia” kontsertsaali]] tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie [[häälekandja]]id ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste [[Sõnavabadus|sõna-]] ja [[Trükivabadus|trükivabadus]]est juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. [[Riigikogu Kommunistlik Töölisterühm|Riigikogu Kommunistline Töölisterühm]] teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)<ref>http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179</ref> Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi. Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini 1923 toimus [[Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks]]. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseaduse]] § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks. 28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00601_t.jpg&tbn=1&pgn=31&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=57885e63847e9f0fc0ba0434c8621345 Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921]</ref>. == Juhatus == Esimehed: *[[Otto Strandman]], 04.01.–18.11.1921 *[[Johann Kukk]], 18.11.1921–20.11.1922 *[[Konstantin Päts]], alates 20.11.1922 *I abiesimees: [[Karl Virma]], alates 04.01.1921 *II abiesimees: [[Jaan Järve]], 04.01.–04.03.1921 **[[August Kerem]], alates 04.03.1921 *Sekretär: [[Artur Tupits]], 04.01.1921–20.11.1922 **[[Tõnis Kalbus]], alates 20.11.1922 *I abisekretär: [[Jaan-Johann Bergmann]], alates 04.01.1921 *II abisekretär: [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 == I Riigikogu liikmed == * [[Paul Abramson]] 1921, asendas [[Johann Anderson]] * [[Peeter Adamson]] alates 12.03.1923 [[Johannes Orik]]u asemel * [[Johannes-August Allikso]] 1921, asendas [[Eduard Kägu]] * [[Oskar Amberg]] * [[Hermann Leopold Ammende]] 1921, asendas [[Walter von Pezold]] * [[Ado Anderkopp]] * [[Johann Anderson]] alates 26.10.1921 [[Paul Abramson]]i asemel ja 1921, asendas teda [[Voldemar Oras]] * [[Sergei Andrejev]] alates 15.03.1922 [[Johannes Soans]]i asemel ja 1922, asendas teda [[Alfred Maurer]] * [[Jüri Annusson]] * [[Alma Anvelt-Ostra]] * [[Christjan Arro]] * [[Emma Asson]] * [[Karl Ast]] * [[Robert Astrem]] alates 29.09.1922 [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raua]] asemel * [[Karl August Baars]] * [[Artur Bach]] alates 13.10.1921 [[Juhan Jans]]i asemel, 1921 asendas teda [[Peeter Treiberg]] * [[Adam Bachman]] astus tagasi, 30.07.1921, teda asendas [[Jakob Westholm]] * [[Jaan-Johann Bergmann]] * [[Vladimir Binsol]] alates 07.03.1922 [[Jakob Meerits]]a asemel * [[Ado Birk]] * [[Eduard Birkenberg]] * [[Martin Bleimann]] astus tagasi, 14.12.1921, teda asendas [[Kustas Köidam]] * [[Max Woldemar Gustav Eduard Bock]] * [[Aksel Brehm]], alates 15.12.1921 [[Aleksander Prass]]i asemel ja 1921 asendas teda [[Karl Ellis]] * [[Karl Einbund]] * [[August Ehrlich]] alates 07.01.1921 [[Peeter Põld|Peeter Põllu]] asemel * [[Jaan Eigo]] * [[Karl Ellis]], alates 16.12.1921 [[Aksel Brehm]]i asemel ja 1922 asendas teda [[Paula Järv]] * [[Villem Ernits]] *[[Karl Oskar Freiberg]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Timotheus Grünthal]], alates 02.11.1921 [[Friido Kirs]]i asemel ja 1921 asendas teda [[Aleksander Hint]] *[[Oskar Gustavson]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Haus]], alates 10.05.1921 [[Jaan Kurgemaa]] asemel ja 1921 asendas teda [[Jüri Reinthal]] *[[Aleksander Hint]], alates 25.11.1921 [[Timotheus Grünthal]]i asemel *[[Jaan Hünerson]] *[[Karl Ipsberg]], alates 12.04.1921 [[Paul Leis]]i asemel *[[Aleksander Jaakson]], alates 29.09.1922 [[Johan Teng]]i asemel *[[Jaak Jakobson]], alates 29.03.1922 Arnold Sommerlingi asemel, astus tagasi 07.04.1922, teda asendas [[Adolf Leevald]] *[[Johan Jans]], astus tagasi 11.10.1921, teda asendas [[Artur Bach]] *[[Leopold Johannes Johanson]] *[[Erich Joonas|Erich Jonas]] *[[Aleksander Jõeäär]] *[[Paula Järv]], alates 10.03.1922 [[Karl Ellis]]e asemel ja astus tagasi, 25.04.1922, teda asendas [[Karl Tammik]] *[[Jaan Järve]], astus tagasi, 14.03.1922, teda asendas [[Alfred Teppan]] *[[Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)]], alates 16.12.1921 [[Lui Olesk]]i asemel *[[Anton Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[Aleksander Kaar]], astus tagasi, 15.10.1921, teda asendas [[Friido Kirs]] *[[Christian Kaarna]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Jaan Kalla]] (Kala), alates 10.03.1922 [[Hans Kruus]]i asemel, astus tagasi, 15.03.1922, ja teda asendas [[Karl Sttallmeister]] *[[Aksel Kallas]], teda asendas [[Madis Rookman]] *[[Johann Kana]] *[[Harald-Paul Keerdo]] *[[August Kerem]] *[[Johan Kesküll]] *[[Mart Kiirats]], astus tagasi 12.04.1921, teda asendas [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Eduard Kirs]], alates 01.11.1922 [[Johannes Lehman]]i asemel *[[Friido Kirs]], alates 15.10.1921 [[Aleksander Kaar]]e asemel *[[Hermann Koch|Hermann Georg Willibald Koch]], astus tagasi 02.11.1922, teda asendas [[Timotheus Grünthal]] *[[Kael Koemets]] *[[Peeter Koemets]] *[[Johannes Koppel]], alates 07.10.1921 [[Georg Tamm]]e asemel *[[Jaan Kriisa]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Johannes Semm]] *[[Hans Kruus]], astus tagasi 10.03.1922, teda asendas [[Jaan Kalla]] *[[Juhan Kukk]] *[[Jaan Kurgemaa]], alates 05.04.1921 [[Jaan Reinberg]]i asemel *[[Eduard Kägu]], alates 20.10.1921 [[Johannes-August Allikso]] asemel, langes RK välja 06.12.1922, teda asendas [[Aleksander Leopold Raudkepp]] *[[Kustas Köidam]], alates 15.12.1921 [[Martin Bleimann]]i asemel, astus tagasi 25.04.1922, teda asendas [[August Putk]], astus tagasi 10.05.1921, teda asendas [[Mihkel Haus]] *[[Johan Laidoner]] * [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]] *[[Jaan Leeto]], alates 15.11.1921 [[Villem Tiideman]]i asemel, astus tagasi 14.03.1922, teda asendas [[Arnold Sommerling]] *[[Adolf Leevald]], alates 07.04.1922 [[Jaak Jakobson]]i asemel, tagandatud 29.09.1922, teda asendas [[Jaan Tomp]] *[[Johannes Lehman]], alates 17.10.1922 [[Peeter Treiberg]]i asemel, astus tagasi 01.11.1922, teda asendas [[Friido Kirs]] *[[Paul Leis]], astus tagasi 12.04.1921, teda asendas [[Karl Ipsberg]] *[[Artur Liiberg]], astus tagasi 06.12.1921, teda asendas [[Jaan Tiks]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 07.01.1921 [[Jaan Mägi]] asemel *[[Eduard Liivak]] *[[Karl Liivak]], alates 18.10.1922 [[Julius Seljamaa]] asemel *[[Andres Lilienblatt]], alates 18.01.1921 [[Ado Rõõmussaar]]e asemel *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Villem Maaker]] *[[August Maramaa]], astus tagasi 15.09.1922, teda asendas [[Aleksander Tulp]] *[[Ernst Martinson]] *[[Hans Martna]], astus tagasi 23.09.1922, teda asendas [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] *[[Mihkel Martna]] *[[Alfred Maurer]], alates 06.12.1922 [[Sergei Andrejev]]i asemel *[[Jakob Meerits]], astus tagasi 07.03.1923, teda asendas [[Vladimir Binsol]] *[[Karl Mikita]], alates 08.01.1923 [[Paul Öpik]]u asemel *[[Hans Mitt]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Ado Rõõmussaar]] *[[Jaan Mägi]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Oskar Liigand]] *[[Johannes Märtson]] ([[Kristlik Rahvaerakond]]), alates 11.02.1921 [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Rahamägi]] asemel *[[Otto Münther]], astus tagasi 25.01.1921, teda asendas [[Paul Abramson]] * [[Mihkel Neps]] * [[Aleksander Oinas]] * [[Lui Olesk]], astus tagasi 16.12.1921, teda asendas [[Oskar Jürgenfeldt]] * [[Voldemar Oras]], alates 11.11.1921 [[Johann Anderson]]i asemel * [[Johannes Orik]], alates 02.03.1923 [[Aleksander Tulp]]i asemel, astus tagasi 12.03.1923, teda asendas [[Peeter Adamson]] * [[Alma Ostra-Oinas|Alma, Ostra-Oinas]] * [[Rudolf Paabo]], alates 24.11.1922 [[Villem Aleksander Reinok]]i asemel, astus tagasi 19.11.1922, teda asendas [[Paul Öpik]] * [[Anton Palvadre]] * [[Jüri Parik]] * [[Tõnis Pedak]], alates 21.10.1921 [[Peeter Puusep]]a asemel * [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 Hermann-Leopold Ammende asemel * [[Ants Piip]] * [[Karl Piirisild]], alates 04.12.1922 [[Johannes Semm]]i asemel * [[Jaan Piiskar]] * [[Theodor Pool]] * [[Aleksander Prass]], slates 15.11.1921 [[Jüri Reinthal]]i asemel * [[August Putk]], alates 25.04.1922 Kustas Köidami asemel, astus tagasi 22.06.1922, teda asendas [[August Sprenk]] [[Peeter Puusep]], astus tagasi, 21.10.1921, teda asendas [[Tõnis Pedak]] * [[Peeter Siegfried Põld]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[August Ehrlich]] * [[Otto-Rudolf Pärlin]] * [[Aleksander Pärn]], alates 03.01.1923 [[Karl Stallmeister]]i asemel * [[Konstantin Päts]], [[Põllumeestekogud]] * [[Hans Pöhl]] * [[Mait Püümann]] * [[Hugo Bernhard Rahamägi]] [[Kristlik Rahvaerakond]], astus tagasi 11.02.1921, teda asendas [[Johannes Märtson]] * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], alates 26.09.1922 [[Hans Martna]] asemel, astus tagasi 29.09.1922, teda asendas [[Robert Astrem]] * [[Aleksander Leopold Raudkepp]] Kristlik Rahvaerakond, alates 06.12.1922 [[Eduard Kägu]] asemel * [[Johannes Reesen]], alates 29.09.1922 [[Johannes Vanja]] asemel * [[August Rei]] * [[Jaan Reinberg]], astus tagasi 05.04.1921, teda asendas [[Jaan Kurgemaa]] * [[Villem Aleksander Reinok]], alates 28.10.1922 [[Anton Uesson]]i asemel, astus tagasi, 24.11.1922, teda asendas [[Rudolf Paabo]] * [[Jüri Reinthal]], alates 16.07.1921 [[Mihkel Haus]]i asemel, astus tagasi 15.11.1921, teda asendas * [[Aleksander Prass]] * [[Jüri Rooberg]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Johannes Vanja]] * [[Madis Rookman]], alates 07.04.1922 [[Aksel Kallas]]e asemel * [[Ado Rõõmussaar]], alates 07.01.1921 [[Hans Mitt]]i asemel, astus tagasi 18.01.1921, teda asendas [[Andres Lilienblatt]] * Aleksander Saar * [[Jaan Santa]], astus tagasi 19.01.1921, teda asendas [[Villem Tiideman]] * [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], alates 12.04.1921 [[Mart Kiirats]]i asemel * [[Arnold Paul Schulbach]] * [[Julius Seljamaa]], astus tagasi 18.10.1922, teda asendas [[Karl Liivak]] * [[Johannes Semm]], alates 07.01.1921 [[Jaan Kriisa]] asemel, astus tagasi 04.12.1922, teda asendas [[Karl Piirisild]] * [[Juhan Soans]], astus tagasi 15.03.1922, teda asendas [[Sergei Andrejev]] * [[Arnold Sommerling]], alates 15.03.1922 [[Jaan Leeto]] asemel, astus tagasi 28.03.1922, teda asendas [[Jaak Jakobson]] * [[Jaan Soots]] * [[Aleksei Sorokin]] * [[August Sprenk]], alates 22.06.1922 August Putki asemel * [[Georg Rudolf Stackelberg]], astus tagasi 10.01.1923, teda asendas [[Berend Wetter-Rosenthal]] * [[Karl Stallmeister]], alates 15.03.1922 [[Jaan Kalla]] asemel, astus tagasi 03.01.1923, teda asendas [[Aleksander Pärn]] * [[Eduard Steinmann]] * [[Otto August Strandman]] * [[Fritz Suit]] * [[Johannes Friedrich Zimmermann|Johannes-Friedrich Zimmermann]] * [[Georg Tamm]], astus tagasi 07.10.1921, teda asendas [[Johannes Koppel]] * [[Karl Tammik]], alates 25.04.1922 [[Paula Järv]]e asemel, astus tagasi 05.05.1922., teda asendas [[Johan Teng]] * [[Johan Teng]], alates 05.05.1922 Karl Tammiku asemel, tagandatud 29.09.1922, teda asendas [[Aleksander Jaakson]] *[[Alfred Teppan]], alates 14.03.1922 [[Jaan Järve]] asemel * [[Villem Tiideman]], alates 19.10.1921 [[Jaan Santa]] asemel, astus tagasi 15.11.1921, teda asendas [[Jaan Leeto]] * [[Jaan Tiks]], alates 06.12.1921 [[Artur Liiberg]]i asemel * [[Jaan Tomp]], alates 29.09.1922 [[Adolf Leevald]]i asemel * [[Peeter Treiberg]], alates 18.10.1921 [[Artur Bach]]i asemel, astus tagasi 17.10.1922, teda asendas * [[Johannes Lehman]] * [[Aleksander Tulp]], alates 15.09.1922 [[August Maramaa]] asemel, astus tagasi 02.03.1923, teda asendas [[Johannes Orik]] * [[Artur Tupits]] * [[Jaan Tõnisson]] * [[Anton Uesson]], astus tagasi 28.10.1922, teda asendas [[Villem Reinok]] * [[Jüri Uluots]], astus tagasi 25.09.1922, teda asendas [[Johannes Vilmann]] * [[Jaan Vain]], * [[Johannes Vanja]], alates 07.01.1921 [[Jüri Rooberg]]i asemel, langes välja RK 29.09.1922, teda asendas * [[Johannes Reesen]] * [[Aleksander Veiler]] * [[Jakob Westholm]], alates 30.07.1921 [[Adam Bachman]]i asemel * [[Berend von Wetter-Rosenthal|Berend Wetter-Rosenthal]], alates 10.01.1923 [[Georg Rudolf Stackelberg]]i asemel * [[Johannes Vilmann]], alates 25.09.1922 [[Jüri Uluots]]a asemel * [[Karl Johannes Virma]] * [[Paul Öpik]], alates 29.11.1922 [[Rudolf Paabo]] asemel, astus tagasi 25.01.1923, teda asendas [[Karl Mikita]]<ref>[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ I Riigikogu liikmed], www.riigikogu.ee (vaadatud 08.08.2022)</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed] *[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923] *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.] {{Riigikogu}} [[Kategooria:I Riigikogu| ]] nqihnvqvbdb0k4xo5eow4ydn4mbpuvh 0 10106 6175674 5583096 2022-08-09T06:05:26Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = DK - Zealand.PNG }} '''Sjælland''' on [[Taani]] suurim [[saar]]. Ta asub [[Fyn]]i saare ja [[Rootsi]] (Skåne) vahel. Saar on Taani idaosas, Rootsi edelaranniku lähedal. Fyniga ühendab teda [[Suur-Beldi sild]] ja Rootsiga [[Sundi sild]]. Saare pindala on 7031 km². Mõnikord loetakse Sjællandit [[Läänemeri|Läänemere]] suurimaks saareks, kuid olenevalt mere akvatooriumi piiritlemisest ei jää ta alati tervenisti selle mere sisse. Muul juhul on suurim saar [[Ojamaa|Ojamaa (Gotland)]]. ==Nimi== Nimi (algselt (''Sælland'') tähendab 'Hülgemaa', sest saare rannikul olid tohutud [[hüljes]]te [[asurkond|asurkonnad]]. Vanas [[taani keel]]es seostati sõnu ''sæl'' 'hüljes' ja ''sjæl'' 'hing', sest hülgeid peeti kadunud meremeeste hingedeks. ==Rahvastik== Taani [[pealinn]] [[Kopenhaagen]] asetseb Sjællandi idarannikul. Teised tuntumad linnad on kunagine piiskoppide residents [[Roskilde]], kus asub [[Roskilde toomkirik]], ja [[Helsingør]]. Sjællandil elab 2,49 miljonit inimest (2011), neist suurem osa Kopenhaagenis ja selle ümbruses. ==Loodus== Sjællandi rannad on põhiliselt madalad ja liivased, kuid on mõned erandid, sealhulgas [[lubjakivi]][[klint|klindid]] [[Stevnsklint]]i juures ning [[savi]]klindid. Saarel on künklik [[moreen]]maastik [[oos]]ide, [[moreentasandik]]e ja muude moreentekkeliste [[pinnavorm]]idega. ==Linnad== *[[Frederiksberg]] *[[Helsingør]] *[[Holbæk]] *[[Kalundborg]] *[[Kopenhaagen]] *[[Køge]] *[[Næstved]] *[[Roskilde]] *[[Slagelse]] *[[Slangerup]] *[[Sorø]] *[[Vordingborg]] *[[Vallensbæk]] ==Vaata ka== *[[Taani saared]] *[[Sjællandi piirkond]] [[Kategooria:Taani saared]] 4ek48otnt4wokamkec8wxni07h098o1 6175684 6175674 2022-08-09T06:20:07Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = DK - Zealand.PNG | osm = pind }} '''Sjælland''' on [[Taani]] suurim [[saar]]. Ta asub [[Fyn]]i saare ja [[Rootsi]] (Skåne) vahel. Saar on Taani idaosas, Rootsi edelaranniku lähedal. Fyniga ühendab teda [[Suur-Beldi sild]] ja Rootsiga [[Sundi sild]]. Saare pindala on 7031 km². Mõnikord loetakse Sjællandit [[Läänemeri|Läänemere]] suurimaks saareks, kuid olenevalt mere akvatooriumi piiritlemisest ei jää ta alati tervenisti selle mere sisse. Muul juhul on suurim saar [[Ojamaa|Ojamaa (Gotland)]]. ==Nimi== Nimi (algselt (''Sælland'') tähendab 'Hülgemaa', sest saare rannikul olid tohutud [[hüljes]]te [[asurkond|asurkonnad]]. Vanas [[taani keel]]es seostati sõnu ''sæl'' 'hüljes' ja ''sjæl'' 'hing', sest hülgeid peeti kadunud meremeeste hingedeks. ==Rahvastik== Taani [[pealinn]] [[Kopenhaagen]] asetseb Sjællandi idarannikul. Teised tuntumad linnad on kunagine piiskoppide residents [[Roskilde]], kus asub [[Roskilde toomkirik]], ja [[Helsingør]]. Sjællandil elab 2,49 miljonit inimest (2011), neist suurem osa Kopenhaagenis ja selle ümbruses. ==Loodus== Sjællandi rannad on põhiliselt madalad ja liivased, kuid on mõned erandid, sealhulgas [[lubjakivi]][[klint|klindid]] [[Stevnsklint]]i juures ning [[savi]]klindid. Saarel on künklik [[moreen]]maastik [[oos]]ide, [[moreentasandik]]e ja muude moreentekkeliste [[pinnavorm]]idega. ==Linnad== *[[Frederiksberg]] *[[Helsingør]] *[[Holbæk]] *[[Kalundborg]] *[[Kopenhaagen]] *[[Køge]] *[[Næstved]] *[[Roskilde]] *[[Slagelse]] *[[Slangerup]] *[[Sorø]] *[[Vordingborg]] *[[Vallensbæk]] ==Vaata ka== *[[Taani saared]] *[[Sjællandi piirkond]] [[Kategooria:Taani saared]] kr3nlbwwocjgvnhtg6qhai9p2x9h2e4 0 11601 6175606 101909 2022-08-08T20:21:08Z WikedKentaur 464 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Sõdade loend]] → [[Sõda]] wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sõda]] o7ooqqvgayq17lf7nbsp21buvprbgks 0 12589 6175736 6174138 2022-08-09T09:11:42Z Lear 21 166796 + Rahvuslik koosseis wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). Oma rahvusvaheliselt tuntud kultuuriasutuste, ülikoolide ja üritustega on Berliin üks olulisemaid teadus- ja kultuurikeskusi Euroopas. == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] [[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] [[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> === Rahvuslik koosseis === Rahvused Berliinis (2020):<ref>[https://www.statistik-berlin-brandenburg.de/publikationen/stat_berichte/2020/SB_A01-05-00_2020h01_BE.pdf Statistischer Bericht A I 5 – hj 1 / 20 Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 30. Juni 2020], Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, vaadatud 04.08.2022.</ref> {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|DEU}} 2.984.036 [[sakslased]] * {{riigi ikoon|TUR}} 98.814 [[türklased]] * {{riigi ikoon|POL}} 55.593 [[poolakad]] * '''SYR''' 40.574 [[süürlased]] * {{riigi ikoon|ITA}} 31.355 [[itaallased]] * {{riigi ikoon|BUL}} 30.645 [[bulgaarlased]] | * {{riigi ikoon|RUS}} 26.913 [[venelased]] * {{riigi ikoon|ROU}} 24.463 [[rumeenlased]] * {{riigi ikoon|USA}} 22.175 [[ameeriklased]] * {{riigi ikoon|SRB}} 20.154 [[serblased]] * {{riigi ikoon|FRA}} 19.590 [[prantslased]] | * {{riigi ikoon|VIE}} 19.475 [[vietnamlased]] * {{riigi ikoon|GBR}} 16.092 [[britid]] * {{riigi ikoon|ESP}} 14.840 [[hispaanlased]] * {{riigi ikoon|GRE}} 14.458 [[kreeklased]] * {{riigi ikoon|IND}} 14.161 indialased | * {{riigi ikoon|CRO}} 13.890 [[horvaadid]] * {{riigi ikoon|AFG}} 13.626 [[afgaanid]] * {{riigi ikoon|CHN}} 13.155 [[hiinlased]] * {{riigi ikoon|BIH}} 12.398 [[bosnialased]] * {{riigi ikoon|AUT}} 12.398 [[austerlased]] |} Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * BMW (Tehas) * Mercedes Benz (Tehas) * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG]] (Tehas) * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas) ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management === Auhinnad === * Prix Europa * Bundesverdienstkreuz * [[Euroopa filmiauhind]] * Verdienstorden des Landes Berlin * Venus Award == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] 3r77pyrvvl8e7xrrbdt2xjlvwcip85l 6175754 6175736 2022-08-09T09:57:15Z Lear 21 166796 + Urbanism wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). Oma rahvusvaheliselt tuntud kultuuriasutuste, ülikoolide ja üritustega on Berliin üks olulisemaid teadus- ja kultuurikeskusi Euroopas. == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Urbanism == <gallery mode="packed"> Berlin TV Tower and Park Inn.jpg|[[Berliini teletorn]] 20080715 14995 DSC01769 Siedlung Schillerpark Bristolstraße 5 bis 1.JPG|mini|Schillerpark Berlin potsdamer platz db haus atnight.jpg|mini|[[Potsdamer Platz]] Reichstag2.jpg|mini|[[Reichstag|Bundestag]] Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|mini|[[Brandenburgi värav]] </gallery> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> === Rahvuslik koosseis === Rahvused Berliinis (2020):<ref>[https://www.statistik-berlin-brandenburg.de/publikationen/stat_berichte/2020/SB_A01-05-00_2020h01_BE.pdf Statistischer Bericht A I 5 – hj 1 / 20 Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 30. Juni 2020], Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, vaadatud 04.08.2022.</ref> {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|DEU}} 2.984.036 [[sakslased]] * {{riigi ikoon|TUR}} 98.814 [[türklased]] * {{riigi ikoon|POL}} 55.593 [[poolakad]] * '''SYR''' 40.574 [[süürlased]] * {{riigi ikoon|ITA}} 31.355 [[itaallased]] * {{riigi ikoon|BUL}} 30.645 [[bulgaarlased]] | * {{riigi ikoon|RUS}} 26.913 [[venelased]] * {{riigi ikoon|ROU}} 24.463 [[rumeenlased]] * {{riigi ikoon|USA}} 22.175 [[ameeriklased]] * {{riigi ikoon|SRB}} 20.154 [[serblased]] * {{riigi ikoon|FRA}} 19.590 [[prantslased]] | * {{riigi ikoon|VIE}} 19.475 [[vietnamlased]] * {{riigi ikoon|GBR}} 16.092 [[britid]] * {{riigi ikoon|ESP}} 14.840 [[hispaanlased]] * {{riigi ikoon|GRE}} 14.458 [[kreeklased]] * {{riigi ikoon|IND}} 14.161 indialased | * {{riigi ikoon|CRO}} 13.890 [[horvaadid]] * {{riigi ikoon|AFG}} 13.626 [[afgaanid]] * {{riigi ikoon|CHN}} 13.155 [[hiinlased]] * {{riigi ikoon|BIH}} 12.398 [[bosnialased]] * {{riigi ikoon|AUT}} 12.398 [[austerlased]] |} Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * BMW (Tehas) * Mercedes Benz (Tehas) * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG]] (Tehas) * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas) ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management === Auhinnad === * Prix Europa * Bundesverdienstkreuz * [[Euroopa filmiauhind]] * Verdienstorden des Landes Berlin * Venus Award == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] p51lcczz88rox4dumk6fh31j0npyri3 0 14887 6175556 6169267 2022-08-08T17:54:15Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''See loend loetleb [[seened|seene]]liike ja teisi seente [[takson]]eid. Eesti seened leiduvad [[Eesti seente loend]]is ja [[Eesti seente süstemaatiline nimestik|Eesti seente süstemaatilises nimestikus]]. ''Üldmõisted palume kanda [[mükoloogia mõisteid|mükoloogia mõistete loendisse]]. ''[[Samblikud]] (ja lihheniseerunud seened) on loetletud eraldi [[samblike loend]]is. [[Limakud]] ja teised [[ebaseened|ebaseente]] taksonid kuuluvad [[protistide loend]]isse. {{tähed}} ==A== *[[aasnööbik]] (''Marasmius oreades''), sgk [[nööbikulised]] *[[aasšampinjon]] (''Agaricus arvensis''), sgk [[šampinjonilised]] *[[aedšampinjon]] (''Agaricus bisporus''), sgk [[šampinjonilised]] *''[[Agaricomycetidae]]'', alamklass *[[ahhaatriisikas]] (''Lactarius circellatus''), sgk [[pilvikulised]] *[[aniislehtrik]] (''Clitocube odora''), sgk [[heinikulised]] *[[arušampinjon]] (''Agaricus campestris''), sgk [[šampinjonilised]] *[[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus''), sgk [[torikulised]] ==B== *[[baromeeterseen]] (''Astraeus hygrometricus'') *''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'' *''[[Beauveria bassiana]]'', sgk [[kedriskõlvikulised]] *[[bertilloni riisikas]] (''Lactarius bertillonii''), sgk [[pilvikulised]] *[[Bloxhami punalehik]] (''Entoloma bloxamii'') *''[[Botrytis allii]]'', sgk [[mügarliudikulised]] *[[böömi sõrmkübarseen]] ehk kurrel (''Ptychoverpa bohemica''), sgk mürklilised ==C== *[[Campbelli käsnliudik]] (''Daleomyces campbellii'') *''[[Candida]]'', perekond, sgk määratlemata *''[[Candida albicans]]'', sgk määratlemata *''[[Candida auris]]'', sgk määratlemata *''[[Clathrus ruber]]'', sgk ''[[Clathraceae]]'' *''[[Coprinopsis cinerea]]'', sgk ''[[Psathyrellaceae]]'' *''[[Cronartium flaccidum]]'', sgk [[viltroostelised]] ==D== *''[[Diehliomyces]]'', perekond ==E== *[[ebe-limanutt]] (''Hygrophorus chrysodon'') *[[eesti murumuna]] (''Lycoperdon estonicum''), sgk [[murumunalised]] *''[[Endocronartium pini]]'', sgk ''[[Cronartiaceae]]'' *[[ere pilvik]] (''Russula xerampelina coll''), sgk [[pilvikulised]] ==F== *[[Fechtneri kivipuravik]] (''Boletus fechtneri''), sgk [[puravikulised]] *''[[Fusarium oxysporum]]'', sgk ''[[Nectriaceae]]'' *[[Fusarium oxysporum f. sp. cubense|''Fusarium oxysporum'' f. sp. ''cubense'']], liigi ''[[Fusarium oxysporum]]'' erivorm, sgk ''[[Nectriaceae]]'' ==G== *''[[Gremmeniella abietina]]'', sgk ''[[Helotiaceae]]'' ==H== *[[haavanääts]] (''Junghuhnia pseudozilingiana''), sgk ''[[Steccherinaceae]]'' *[[haavapuravik]] (''Leccinum aurantiacum''), [[puravikulised]] *[[haavapässik]] (''Inonotus rheades''), sgk [[taelikulised]] *[[haavariisikas]] (''Lactarius flexuosus'' var. ''roseozonatus'') *[[haavataelik]] (''Phellinus tremulae'') *[[haava-tuletaelik]] (''Phellinus populicola'') *[[habeheinik]] (''Tricholoma vaccinum''), sgk [[heinikulised]] *[[haberiisikas]] (''Lactarius blumii'') *[[habras heinik]] (''Tricholoma fucatum''), sgk [[heinikulised]] *[[habras pilvik]] (''Russula fragilis''), sgk [[pilvikulised]] *[[haisev heinik]] (''Tricholoma inamoenum''), sgk [[heinikulised]] *[[haisev limanutt]] (''Hygrophorus hedrychii'') *[[haisev pilvik]] (''Russula foetens''), sgk [[pilvikulised]] *[[haisev pisisirmik]] (''Cystoderma carcharias''), sgk [[šampinjolised]] *[[haisev vöödik]] (''Cortinarius traganus'') *[[hall ebaheinik]] (''Lepista panaeola'') *[[hall hundiseenik]] (''Boletopsis grisea''), sgk ''[[Bankeraceae]]''f *[[hall kärbseseen]] (''Amanita excelsa'', sün ''Amanita spissa''), sgk [[kärbseseenelised]] *[[hall riisikas]] (''Lactarius azonites'') *[[hall taelik]] (''Phellinus cinereus'') *[[hall tupplehik]] (''Volvariella murinella''), sgk [[napsikulised]] *[[hallikas murumuna]] (''Lycoperdon pedicellatum'') *[[hallipiimane riisikas]] (''Lactarius vietus''), sgk [[pilvikulised]] *[[harilik karikseen]] (''Sarcoscypha austriaca''), sgk [[karikseenelised]] *[[harilik kedristõlvik]] (''Cordyceps militaris''), sgk [[tungalteralised]] *[[harilik kerasüsik]] (''Daldinia concentrica''), sgk [[süsikulised]] *[[harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis''), sgk [[puravikulised]] *[[harilik komuseen]] (''Nectria cinnabarina''), sgk [[komuseenelised]] *[[harilik kukeseen]] ehk või-kukeseen, kantarell (''Cantharellus cibarius'') *[[harilik kännumampel]] (''Kuehneromyces mutabilis'') *[[harilik käsnliudik]] (''Daleomyces phillipsii'') *[[harilik kühmik]] (''Melanoleuca melaleuca'') *[[harilik külmaseen]] ehk mesi-külmaseen (''Armillaria mellea''), sgk ''[[Physalacriaceae]]'' *[[harilik kerasüsik]] (''Daldinia concentrica''), sgk [[süsikulised]] *[[harilik lambaseenik]] (''Albatrellus ovinus'', ''Polyporus ovinus''), sgk ''[[Albatrellaceae]]'' *[[harilik lehternahkis]] (''Thelephora terrestris'') *[[harilik lumehallik]] (''Phacidium infestans''), sgk [[lumehallikulised]] *[[harilik murukera]] (''Scleroderma citrinum'') *[[harilik murumuna]] ehk ämmatoss (''Lycoperdon perlatum'') *[[harilik mütsik]] (''Mycena vulgaris'') *[[harilik pahtlik]] (''Spathularia flavida''), sgk ''[[Cudoniaceae]]'' *[[harilik paskliudik]] (''Ascobolus furfuraceus''), sgk [[paskliudikulised]] *[[harilik pigiliudik]] (''Pseudoplectania nigrella''), sgk [[limatünnikulised]] *[[harilik põdramokk]] (''Sarcodon imbricatus'') *[[harilik ringik]] (''Cudonia circinans'') *[[harilik sitaseen]] (''Panaeolus semiovatus'', sün ''Anellaria fimiputris'') *[[harilik suitsik]] (''Bjerkandera adusta''), sgk ''[[Hapalopilaceae]]'' *[[harilik sõrmkübarseen]] (''Verpa conica''), sgk [[mürklilised]] *[[harilik söeliudik]] (''Anthracobia melaloma''), sgk [[tuhakulised]] *[[harilik süldik]] (''Exidia glandulosa'') *[[harilik tanuseen]] (''Phallus impudicus''), sgk [[tanuseenelised]] *[[harilik tungaltera]] (''Claviceps purpurea'') *[[harilik tõrvis]] (''Ischnoderma benzoinum''), sgk ''[[Ischnodermataceae]]'' *harilik vaabik ehk [[jänesvaabik]] (''Ganoderma applanatum'') *[[harisirmik]] (''Lepiota''), perekond, sgk [[šampinjonilised]] *[[harjasliudik]] (''Humaria hemisphaerica'') *[[harjasriisikas]] (''Lactarius spinosulus'') *[[harunev korallnarmik]] (''Hericium coralloides'') *[[heinik]] (''Tricholoma''), perekond, sgk [[heinikulised]] *[[heinikulised]] (''Tricholomataceae''), sugukond *[[helekottseenelaadsed]] (''Hypocreales''), selts *[[hermesnööbik]] (''Marasmius alliaceus'') *[[hiidhebel]] (''Hebeloma sinapizans'') *[[hiidheinik]] (''Tricholoma colossus''), sgk [[heinikulised]] *[[hiidkogrits]] ehk suur kogrits ehk hiid-kogritsliudik ehk kogritsliudik (''Gyromitra gigas''), sgk ''[[Discinaceae]]'' *[[hiidkõrges]] (''Megacollybia platyphylla'') *[[hiid-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus giganteus'') *[[hiidloorik]] (''Catathelasma imperiale'') *[[hiidmuna]] (''Langermannia gigantea'') *[[hiidmürkel]] (''Morchella elata''), sgk [[mürklilised]] *[[hiidvöödik]] (''Cortinarius praestans'') *[[hiid-punalehik]] (''Entoloma sinuatum'') *[[hiina kedristõlvik]] (''Cordyceps sinensis'') *[[hiirheinik]] (''Tricholoma virgatum'') *[[hobuheinik]] (''Tricholoma equestre'') *[[hundipiim]] (''Lycogala epidendrum''), sgk ''[[Reticulariaceae]]'' või ''[[Enteridiaceae]]'' *[[hõimpilvik]] (''Russula consobrina''), sgk [[pilvikulised]] *[[härmlehtrik]] (''Clitocybe cerussata'') *[[hübriid-tulinutt]] (''Gymnopilus hybridus'') ==I== *[[ikkesseened]] (''Zygomycota''), hõimkond ==J== *[[jahukastelised]] (''Erysiphaceae''), sugukond *[[jahumütsik]] (''Mycena cinerella'') *[[jalakapässik]] (''Inonotus ulmicola'') *[[jalaka-siugsuu]] (''Ophiostoma ulmi'') *[[jalg-jänesepäss]] (''Onnia tomentosa'') *[[juurduv soverbiell]] (''Sowerbiella radiculata''), sgk [[tuhakulised]] *[[juur-ebakõrges]] (''Xerula radicata'') *[[juurepess]] (''Heterobasidion annosum'') *[[Juurepess (perekond)|juurepess]] (''Heterobasidion''), perekond, sgk ''[[Bondarzewiaceae]]'' *[[juurepruunik]] (''Phaeolus schweinitzii'') *[[jõhvmütsik]] (''Mycena amygdalina'') *[[jõhvnööbik]] (''Marasmius androsaceus'') *[[jäikjalg-kühmik]] (''Melanoleuca strictipes'') *[[jänes-kõrvliudik]] (''Otidea leporina''), sgk [[tuhakulised]] *[[jänesvaabik]] e harilik vaabik (''Ganoderma applanatum'') ==K== *[[kadakatarjak]] (''Oxyporus philadelphi''), sgk ''[[Phanerochaetaceae]]'' *[[kahkjas ebaheinik]] (''Lepista glaucogana'') *[[kahkjas pilvik]] (''Russula pulchella'') *[[kahkjas riisikas]] (''Lactarius uvidus'') *[[kahvatu kukeseen]] (''Cantharellus pallens'') *[[kahvatu liudik]] (''Peziza cerea''), sgk [[liudikulised]] *[[kammpilvik]] (''Russula recondita''), sgk [[pilvikulised]] *[[kamperriisikas]] (''Lactarius camphoratus'') *[[karikhelvell]] (''Helvella acetabulum'') *[[karik-vakkseen]] (''Cyathus olla'') *[[karulentinell]] (''Lentinellus ursinus'') *[[karvane harjaskeel]] (''Trichoglossum hirsutum''), sgk [[maakeelelised]] *[[karvane helvell]] (''Helvella villosa'') *[[karvane kõrvtarrik]] (''Auricularia mesenterica''), sgk [[kõrvtarrikulised]] *[[karvane nahkis]] (''Stereum hirsutum'') *[[karvane riisikas]] (''Lactarius scoticus'') *[[karvanööbik]] (''Crinipellis scabella'') *[[kase-hammaslehik]] ehk kasemütsak (''Lentinus conchatus'') *[[kasekäsn]] ehk kasekäsnak (''Piptoporus betulinus'') *[[kaseluudik]] (''Taphrina betulina''), sgk [[luudikulised]] *[[kasepehik]] (''Lenzites betulina'') *[[kasepilvik]] (''Russula aeruginea'') *[[kasepuravik]] (''Leccinum scabrum'') *[[kaseriisikas]] (''Lactarius torminosus'') *[[kastanpäkk]] (''Gyroporus castaneus''), sgk ''[[Gyroporaceae]]'' *[[kastanvöödik]] (''Cortinarius orellanus'') *[[kausjas komuseen]] (''Nectria peziza''), sgk [[komuseenelised]] *[[kausjas maatäht]] (''Geastrum triplex'') *[[kedristõlvik]] (''Cordyceps''), perekond, sgk [[kedristõlvikulised]] *[[kedristõlvikulised]] (''Cordycipitaceae''), sugukond *[[keel-tõlvharik]] ehk keelharik, harilik tõlvik (''Clavariadelphus ligula'') *[[kellukmürkel]] (''Morchella semilibera''), sgk [[mürklilised]] *[[kelluk-nabaseen]] (''Xeromphalina campanella'') *[[kelluk-sõnnikuseen]] (''Panaeolus sphinctrinus'') *[[kerahallik]] (''Aspergillus''), perekond, sgk ''[[Trichocomaceae]]'' *[[kerajas komuseen]] (''Nectria episphaeria'', ''Dialonectria episphaeria''), sgk [[komuseenelised]] *[[ketas-kogritsliudik]] ehk pruun kogritsliudik ehk liudkogrits (''Discina ancilis'', ''Discina perlata''), sgk ''[[Discinaceae]]'' *[[ketas-limanutt]] (''Hygrophorus discoideus'') *[[kevadkogrits]] (''Gyromitra esculenta'') *[[kevad-kollaliudik]] (''Octospora fusispora'') *[[kevad-punalehik]] (''Entoloma vernum'') *[[kevad-põldseen]] (''Agrocybe praecox'') *[[kevad-võluheinik]] (''Calocybe gambosa'') *[[kibe käbikõrges]] (''Strobilurus tenacellus'') *[[kibedalehine pilvik]] (''Russula acrifolia''), sgk [[pilvikulised]] *[[kilp-punalehik]] (''Entoloma clypeatum'') *[[kimp-lambaseenik]] ehk punakas lambaseenik (''Albatrellus confluens''), sgk ''[[Albatrellaceae]]'' *[[kinaver-ebavesinutt]] (''Pseudohygrocybe miniata'') *[[kirbe kõrges]] (''Collybia peronata'') *[[kirbe panell]] (''Panellus stypticus'') *[[kirbe pilvik]] (''Russula emetica''), sgk [[pilvikulised]], Eestis sage *[[kirju puravik]] (''Lecinum variicolor'') *[[kirju riisikas]] (''Lactarius musteus'') *[[kirju tagel]] (''Trametes versicolor'') *[[kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'') *[[kitsemampel]] (''Cortinarius caperatus''), sgk [[vöödikulised]] *[[kivipuravik]] (''Boletus''), perekond, sgk [[puravikulised]] *[[kleepuv mütsik]] (''Mycena epipterygia'') *[[kobarheinik]] (''Lyophyllum''), perekond, sgk [[kobarheinikulised]] *[[kobarik]] ehk nanfeltiell (''Pseudombrophila guldeniae'') *[[kobarlõhkik]] (''Encoelia fascicularis'') *[[kobarsüsik]] (''Xylaria polymorpha''), sgk [[süsikulised]] *[[kogritsliudik]] (''Discina perlata'') *[[kollajalg-helvell]] (''Helvella leucopus'') *[[kollakas kukeseen]] ehk lehterkantarell (''Cantharellus aurora'') *[[kollakaspruun heinik]] (''Tricholoma flavobrunneum'') *[[kollane bisporell]] ehk kollane tiksik (''Bisporella citrina'') *[[kollane hammaslehik]] (''Lentinus lepideus'') *[[kollane hüüvik]] (''Leotia lubrica''), sgk [[tiksikulised]] *[[kollane kõhrik]] (''Tremella mesenterica'') *[[kollane kivipuravik]] (''Boletus impolitus'') *[[kollane kärbseseen]] (''Amanita citrina'') *[[kollane lehtrik]] (''Clitocybe gilva'') *[[kollane pilvik]] (''Russula claroflava'') *[[kollane pisisirmik]] (''Cystoderma amianthinum'') *[[kollapiimane riisikas]] ehk kuldpiimane riisikas (''Lactarius chrysorrheus'') *[[kollapiim-liudik]] (''Peziza succosa''), sgk [[liudikulised]] *kollariisikas ehk [[võiseen]] (''Lactarius scrobiculatus'') *[[kollaselehine kühmik]] (''Melanoleuca cognata'') *[[koorik-padjandsüsik]] (''Hypoxylon multiforme'', ''Annulohypoxylon multiforme''), sgk [[süsikulised]] *[[kooriktarjak]] (''Oxyporus corticola'') *[[kopsservik]] (''Pleurotus pulmonarius'') *[[korallnarmik]] (''Hericium coralloides'') *[[korbamütsik]] (''Mycena corticola'') *[[kott-murukarikas]] (''Calvatia utriformis'') *[[kottseened]] (''Ascomycota''), hõimkond *[[kraenööbik]] (''Marasmius bulliardii'') *[[kreem riisikas]] ehk haberiisikas (''Lactarius pubescens''), sgk [[pilvikulised]] *[[kriit-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus cerealis'') *[[krohmseened]] (''Glomeromycota''), hõimkond *[[krookusnarmimik]] (''Sarcodontia crocea'') *[[krookustorik]] ehk krookuspruunik (''Hapalopilus croceus''), sgk ''[[Meruliaceae]]'' *[[kroonliudik]] (''Sarcosphaera coronaria''), sgk [[liudikulised]] *[[kroonharik]] (''Clavicorona pyxidata'', ''Artomyces pyxidatus'') *[[kuhikmürkel]] (''Morchella conica''), sgk [[mürklilised]] *[[kuhik-narmasnutt]] (''Inocybe fastigiata'') *[[kuhik-vesinutt]] (''Hygrocybe conica'') *[[kuiv pilvik]] (''Russula delica''), sgk [[pilvikulised]] *[[kukeseen]] (''Cantharelleus cibarius'') *[[kukeseenelaadsed]] (''Cantharellales''), selts *[[kukeseenelised]] (''Cantharellaceae''), sugukond *[[kuldharik]] ehk kuld-muruhari (''Ramaria aurea'') *[[kuld-kukeseenik]] (''Hygrophoropsis aurantiaca'') *[[kuldkülik]] (''Phyllotopsis nidulans'') *[[kuldmampel]] (''Phaeolepiota aurea'') *[[kuldpiimane riisikas]] (kollasepiimane riisikas) (''Lactarius chrysorrheus'') *[[kuldpilvik]] (''Russula aurea''), sgk pilvikulised *[[kuld-puiduheinik]] (''Tricholomopsis decora'') *[[kuldriisikas]] (''Lactarius volemus'') *[[kuld-soverbiell]] (''Sowerbiella imperialis''), sgk [[tuhakulised]] *[[kuldtatik]] (''Suillus grevillei'') *[[kuldvöödik]] (''Cortinarius gentilis'') *[[kuning-kärbseseen]] (''Amanita regalis''), sgk [[kärbseseenelised]] *[[kurgiseen]] (''Macrocystidia cucumis''), sgk [[heinikulised]] *[[kurrel]] ehk böömi sõrmkübarseen (''Ptychoverpa bohemica''), sgk mürklilised *[[kuuse-juurepess]] (''Heterobasidion parviporum''), sgk ''[[Bondarzewiaceae]]'' *[[kuusekorgik]] (''Antrodia serialis''), sgk ''[[Meripilaceae]]'' *[[kuusekõrbik]] (''Gloeophyllum abietinum''), sgk ''[[Gloeophyllaceae]]'' *[[kuuse-käbikõrges]] (''Strobilurus esculentus'') *[[kuusepilvik]] (''Russula queletii'') *[[kuuseriisikas]] (''Lactarius deterrimus'') *[[kuusetaelik]] (''Phellinus chrysoloma'') *[[kõivu-kivipuravik]] (''Boletus betulicolus'') *[[kõrreliste-tõlvtõvik]] (''Epichloë typhina''), sgk [[tungalteralised]] *[[kõrvepilvik]] (''Russula firmula''), sgk [[pilvikulised]] *[[käbimütsik]] (''Mycena strobilicola'') *[[käbinarmik]] (''Auriscalpium vulgare'') *[[kährikseen]] ehk kährik (''Sparassis crispa'') *[[kännumütsik]] (''Mycena galericulata'') *[[kännupess]] (''Fomitopsis pinicola'') *[[kännuvammik]] (''Phlebia tremellosa'', varem ''Merulius tremellosus'') *[[kärbseseen]] (''Amanita''), perekond, sgk [[kärbseseenelised]] *[[kääveoseline kollaliudik]] (''Byssonectria fusispora'') *[[kübar-sistotreem]] (''Sistotrema confluens'') *[[kühmvöödik]] (''Cortinarius rubellus''), sgk [[vöödikulised]] *[[külimitseen]] (''Crucibulum laeve'') *[[külmaseen]] (''Armillaria''), perekond, sgk ''[[Physalacriaceae]]'' *[[küüslauk-nööbik]] (''Marasmius scorodonius'') ==L== *''[[Lactarius indigo]]'', sgk [[pilvikulised]] *''[[Lactarius salmonicolor]]'', sgk [[pilvikulised]] *[[laiguline mütsik]] (''Mycena zephyra'') *[[lakkrupik]] (''Laccaria laccata'') *[[lambakorrik]] (''Cerrena unicolor'') *[[lambatatik]] (''Suillus granulatus'') *[[lamesüsik]] (''Kretzschmaria deusta'') *[[leelis-punalehik]] (''Entoloma nidorosum'') *[[lehelehtrik]] (''Clitocybe phyllophila''), sgk [[heinikulised]] *[[lehiseliimik]] (''Gomphidius maculatus''), sgk [[liimikulised]] *[[lehisetatik]] (''Suillus viscidus'') *[[lehisevähk]] (''Lachnellula willkommii''), sgk [[harjastiksikulised]] *[[lehise-õõspuravik]] (''Boletinus cavipes'') *[[lehmatatik]] (''Suillus bovinus'') *[[lehterkarikseen]] (''Microstoma protracta'') *[[lehter-kukeseen]] (''Cantharellus tubiformis'') *[[lehternahkis]] (''Thelephora''), perekond, sgk [[lehternahkiselised]] *[[lehternahkiselaadsed]] (''Thelephorales''), selts *[[lehternahkiselised]] (''Thelephoraceae''), sugukond *[[lehtersüldik]] (''Exidia recisa''), sgk [[süldikulised]] *[[lehterüdik]] (''Tremiscus helvelloides'') *[[lehterüdik (perekond)|lehterüdik]] (''Tremiscus'') *[[leht-kobartorik]] (''Grifola frondosa''), sgk ''[[Grifolaceae]]'' *[[lehvikvahelik]] (''Paxillus panuoides'') *[[leiva-pärmkottseen]] (''Saccharomyces cerevisiae'') *[[lepa-kärbseseen]] (''Amanita friabilis''), sgk [[kärbseseenelised]] *[[lepapilvik]] (''Russula alnetorum''), sgk [[pilvikulised]] *[[lepapuravik (perekond)|lepapuravik]] (''Gyrodon''), perekond, sgk [[vahelikulised]] *[[lepapuravik]] (''Gyrodon lividus''), sgk [[vahelikulised]] *[[lepapässik]] (''Inonotus radiatus'') *[[lepariisikas]] (''Lactarius lilacinus'') *[[lepataelik]] (''Phellinus alni'') *[[lepa-urvaliudik]] (''Ciboria amentacea''), sgk [[mügarliudikulised]] *[[liimik]] (''Gomphidius''), sgk [[liimikulised]] *[[liituv padjandsüsik]] (''Hypoxylon cohaerens'', ''[[Annulohypoxylon cohaerens''), sgk [[süsikulised]] *[[liiv-kaevurliudik]] (''Geopora arenicola''), sgk [[tuhakulised]] *[[liiv-maakeel]] (''Geoglossum arenarium''), sgk [[maakeelelised]] *[[liiv-narmasnutt]] (''Inocybe lacera'') *[[liivapuidik]] (''Coltricia perennis'') *[[liivtatik]] (''Suillus variegatus'', sün ''Boletus variegatus'') *[[lilla ebaheinik]] (''Lepista nuda'') *[[lilla ebanahkis]] ehk lilla nahkis ehk purpurnahkis (''Chondrostereum purpureum'') *[[lilla kukeseen]] (mustuv kukeseen) (''Craterellus melanoxeros'') *[[lilla mütsik]] (''Mycena pura'') *[[lilla mütsnarmik]] ehk violett-kampernarmik (''Bankera violascens''), sgk ''[[Bankeraceae]] *[[lilla põdramokk]] (''Sarcodon fuligineoviolaceus''), sgk ''[[Bankeraceae]]'' *[[lilla vöödik]] (''Cortinarius violaceus''), sgk [[vöödikulised]] *[[limanutt]] (''Hygrophorus''), perekond, sgk [[limanutilised]] *[[limatünnik]] (''Sarcosoma globosum''), sgk [[limatünnikulised]] *[[limatünnik (perekond)|limatünnik]] (''Sarcosoma), perekond, sgk [[limatünnikulised]] *[[limavöödik]] (''Cortinarius mucosus'') *[[linnašampinjon]] (''Agaricus bitorquis''), sgk [[šampinjonilised]] *[[liushelvell]] (''Helvella pezizoides'') *[[liudkogrits]] ehk pruun ketasliudik, ketas-kogritsliudik (''Gyromitra perlata'') *[[loo-maakeel]] (''Geoglossum umbratile''), sgk [[maakeelelised]] *[[loor-kärbseseen]] (''Amanita strobiliformis'') *[[loorheinik]] (''Tricholoma myomyces'') *[[loorservik]] (''Pleurotus dryinus'') *[[luiteliudik]] ehk liivliudik (''Peziza ammophila'') *[[luite-tanuseen]] (''Phallus hadrianii'') *[[lumehallik]] (''Phacidium''), sgk [[lumehallikulised]] *[[lumehallikulised]] (''Phacidiaceae''), sugukond *[[lumekõrges]] (''Collybia nivalis'') *[[lumetõmmuk]] (''Phaeogalera oedipus'') *[[lutikariisikas]] (''Lactarius subumbonatus'') *[[lõhe-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus salmonifolius'') *[[lõhislehik]] (''Schizophyllum commune''), sgk ''[[Schizophyllaceae]]'' *[[lõhislehik (perekond)|lõhislehik]] (''Schizophyllum''), perekond, sgk ''[[Schizophyllaceae]]'' *[[lõhnav kõrbik]] ehk lõhnuk (''Gloeophyllum odoratum'') *[[lõhnav lehtrik]] (''Clitocybe fragrans'') *[[lõhnav limanutt]] (''Hygrophorus agathosmus'') *[[lõhnav riisikas]] (''Lactarius glyciosmus'') *[[lõvipruun riisikas]] (''Lactarius fulvissimus'') *[[lõviriisikas]] (''Lactarius leonis'') *[[läik-punalehik]] (''Entoloma rhodopolium'') *[[läikvaabik]] (''Ganoderma lucidum''), sgk [[vaabikulised]] ==M== *[[maaheinik]] (''Tricholoma terreum'') *[[maapunnik]] ehk maa-kollaliudik (''Byssonectria terrestris'') *[[mage pilvik]] (''Russula vesca''), sgk [[pilvikulised]] *[[mahe panell]] (''Panellus mitis'') *[[maisi-lendnõgi]] (''Ustilago maydis'') *[[majavamm]] (''Serpula lacrimans''), sgk ''[[Serpulaceae]]'' *[[maksak]] ehk rusuk (''Fistulina hepatica''), sgk [[maksakulised]] *[[mardustõlvik]] (''Ophiocordyceps''), sgk [[mardustõlvikulised]] *[[mardustõlvikulised]] (''Ophiocordycipitaceae)'', sugukond *[[metskõrges]] (''Collybia dryophila'') *[[metsšampinjon]] (''Agaricus sylvicola''), sgk [[šampinjonilised]] *''[[Microsporum canis]]'', sgk ''[[Arthrodermataceae]]'' *[[mittelehikseened]] (''Aphyllophorales''), vananenud klass *[[mugul-külmaseen]] (''Armillaria gallica'') *[[mugultorik]] (''Polyporus tuberaster''), sgk [[torikulised]] *[[mummtõlvik]] (''Gibellula''), sgk [[kedristõlvikulised]] *[[murukera]] (''Vascellum pratense'') *[[murumuna]] (''Lycoperdon''), perekond, sgk [[murumunalised]] *[[must helvell‎]] (''Helvella atra''), sgk ''Helvellaceae'' *[[must hundiseenik]] (''Boletopsis leucomelaena''), sgk ''[[Bankeraceae]]'' *[[must narmik]] ehk must vöötnarmik (''Phellodon niger''), sgk ''[[Bankeraceae]]'' *[[must pilvik]] (''Russula nigricans''), sgk [[pilvikulised]] *[[must pässik]] (''Inonotus obliquus'') *[[must riisikas]] (''Lactarius lignyotus'') *[[must taelik]] (''Phellinus nigricans'') *[[must torbikseen]] (''Craterellus cornucopioides'') *[[must trühvel]] ehk perigord-trühvel (''Tuber melanosporum''), sgk [[trühvlilised]] *[[mustjas maamuna]] (''Bovista nigrescens'') *[[mustjas pilvik]] ehk tuhm pilvik (''Russula adusta''), sgk [[pilvikulised]] *[[mustjas puravik]] (''Leccinum melaneum'') *[[mustvalge pilvik]] (''Russula albonigra''), sgk [[pilvikulised]] *[[mõhk-kivipuravik]] (''Boletus calopus'') *[[mõhkliudik]] (''Peziza vesiculosa''), sgk [[liudikulised]] *[[mõrandlehtrik]] (''Clitocybe rivulosa'') *[[mõrand-põldseen]] (''Agrocybe molesta'') *[[mõru heinik]] (''Tricholoma aestuans'') *[[mõru kivipuravik]] (''Boletus radicans''), sgk [[puravikulised]] *[[mõru lehtervahelik]] (''Leucopaxillus gentianeus'') *[[männi-juurepess]] (''Heterobasidion annosum'') *[[männi-kivipuravik]] (''Boletus pinophilus''), sgk [[puravikulised]] *[[männi-käbikõrges]] (''Strobilurus stephanocystis'') *[[männiliimik]] (''Chroogomphus rutilus'') *[[männiriisikas]] (''Lactarius rufus''), sgk [[pilvikulised]] *[[männitaelik]] ehk männipess (''Phellinus pini''), sgk [[taelikulised]] *[[mügarlik nahkis]] ehk kare nahkis (''Stereum rugosum'') *[[mügarliudik]], (''Sclerotinia''), sgk [[mügarliudikulised]] *[[mürkel]] (''Morchella''), perekond, sgk [[mürklilised]] *[[mürkelliudik]] (''Disciotis venosa''), sgk [[mürklilised]] *[[mürkšampinjon]] (''Agaricus xanthoderma'') *[[mütsik]] (''Mycena''), perekond, sgk [[mütsikulised]] *''[[Mycena citricolor]]'', sgk [[mütsikulised]] *''[[Mycosphaerella]]'', perekond, sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]'' *''[[Mycosphaerella dearnessii]]'', sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]'' *''[[Mycosphaerella pini]]'', sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]'' ==N== *[[naba-maatäht]] (''Geastrum elegans'') *[[nahkkollane riisikas]] (''Lactarius utilis'') *[[nanfeltiell]] (''Nannfeldtiella aggregata'') *[[narmik]] (''Hydnum''), sgk [[narmikulised]] *[[narmikulised]] (''Hydnaceae''), sugukond *[[neljahõlmane maatäht]] (''Geastrum quadrifidum'') *[[niitlehtrik]] (''Clitocybe dealbata'') *[[nuijalg-lehtrik]] (''Clitocybe clavipes'') *[[nõgiseened]] (''Ustilaginomycetes''), klass *[[näsaline heinik]] (''Tricholoma pessundatum'') *[[näsariisikas]] (''Lactarius mammosus'' ehk ''Lactarius hibbardiae'') *[[nööbik]] (''Marasmius''), perekond, sgk [[nööbikulised]] *[[nööpsüldik]] (''Exidia repanda'') ==O== *''[[Ogataea polymorpha]]'', sgk ''[[Saccharomycetaceae]]'' *[[okka-roisknööbik]] (''Micromphale perforans'') *[[oksanupik]] (''Marasmiellus ramealis'') *[[oksa-roisknööbik]] (''Micromphale foetidum'') *[[oliiv-limanutt]] (''Hygrophorus olivaceoalbus'') *[[oliivpilvik]] (''Russula olivacea''), sgk [[pilvikulised]] *[[oliivriisikas]] (''Lactarius olivinus'') *[[ookerjas nääts]] (''Junghuhnia nitida''), sgk ''[[Steccherinaceae]]'' *[[oranž kärbseseen]] e safran-kärbseseen (''Amanita crocea''), sgk [[kärbseseenelised]] *[[oranž riisikas]] (''Lactarius mitissimus'') *[[oranž üleniidik]] (''Hypomyces aurantius''), sgk [[helekottseenelised]] ==P== *[[paatjas pilvik]] (''Russula ochroleuca''), sgk [[pilvikulised]] *[[paju-pigilaik]] (''Rhytisma salicinum''), sgk [[pigilaigulised]] *[[pajutaelik]] (''Phellinus conchatus'') *[[pajutagel]] (''Trametes suaveolens'') *[[paljak]] (''Psilocybe''), perekond, sgk [[vöödikulised]] *[[palupuravik]] (''Leccinum vulpinum''), sgk [[puravikulised]] *[[panter-kärbseseen]] (''Amanita pantherina'') *[[paplimampel]] ehk haava-ebamampel (''Pholiota populnea'') *[[parasiit-tupplehik]] (''Volvariella surrecta''), sgk [[napsikulised]] *[[pargipuravik]] (''Leccinum quercinum'') *[[peeker-ebalehtrik]] (''Pseudoclitocybe cyathiformis'') *[[pehme pilvik]] (''Russula nauseosa''), sgk [[pilvikulised]] *[[peitriisikas]] (''Lactarius flexuosus'') *[[pess]] (''Fomitopsis''), perekond, sgk ''[[Fomitopsidaceae]]'' *''[[Penicillium]]'', perekond, sgk ''[[Trichocomaceae]]'' *''[[Phyllosticta]]'', perekond, sgk ''[[Botryosphaeriaceae]]'' *''[[Physarales]]'' ehk ''Physarida'', selts *[[pigihuul]] (''Lophodermium''), perekond, sgk [[pigilaigulised]] *[[pigilaigulised]] (''Rhytismataceae''), sugukond *[[pigilaik]] (''Rhytisma''), perekond, sgk [[pigilaigulised]] *[[pigiliudik]] (''Pseudoplectania nigrella'') *[[pihkane liimik]] (''Gomphidius glutinosus''), sgk [[liimikulised]] *[[pihkane mütsik]] (''Mycena viscosa'') *[[piimmütsik]] (''Mycena galopoda'') *[[pilvik]] (''Russula''), perekond, sgk [[pilvikulised]] *[[pintsehallik]] (''Penicillium chrysogenum'') *[[piparriisikas]] (''Lactarius piperatius'') *[[pipartatik]] (''Chalciporus piperatus'') *[[pirn-murumuna]] (''Lycoperdon pyriforme'') *[[pisarhebel]] (''Hebeloma crustuliniforme'') *[[pisipahtlik]] (''Mitrula paludosa'') *[[pleekvärvik]] (''Stropharia pseudocyanea'') *[[ploomiluudik]] (''Taphrina pruni''), sgk [[luudikulised]] *[[ploomitaelik]] (''Phellinus tuberculosus'') *[[pohla-paisseen]] (''Exobasidium vaccinii''), sgk [[paisseenelised]] *[[pomerantspuravik]] (''Leccinum versipelle'') *[[porgandriisikas]] (''Lactarius deliciosus''), sgk [[pilvikulised]] *[[poropoorik]] ehk lapi torik (''Amylocystis lapponica''), sgk ''[[Fomitopsidaceae]]'' *[[pruun harjasliudik]] (''Humaria hemisphaerica''), sgk [[tuhakulised]] *[[pruun kobarheinik]] ehk põõsas-kobaheinik (''Lyophyllum decastes'') *[[pruun kõhrik]] (''Tremella foliacea'') *[[pruun kõrbik]] (''Gloeophyllum sepiarium'') *[[pruun kärbseseen]] (''Amanita porphyria'') *[[pruun kübarnarmik]] (''Hydnellum ferrugineum'') *[[pruun liudik]] (''Peziza badia''), sgk [[liudikulised]] *[[pruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon fuscum''), sgk [[süsikulised]] *[[pruun pilvik]] (''Russula integra''), sgk pilvikulised *[[pruun riisikas]] (''Lactarius fuliginosus'') *[[pruun sametpuravik]] (''Xerocomus badius'', sün ''Boletus badius'') *[[pruun suitsik]] (''Bjerkandera fumosa'') *[[pruun toruseen]] (''Pseudocraterellus sinuosus'') *[[pruunikas heinik]] (''Tricholoma albobrunneum'') *[[pruunikas mütsnarmik]] ehk liiv-kampernarmik (''Bankera fuligineoalba''), sgk ''[[Bankeraceae]]'' *[[pruunjas narmik]] ehk tume timpnarmik (''Hydnum rufescens''), sgk [[narmikulised]] *[[puidulehtrik]] (''Clitocybe lignatilis'') *[[puidu-sametkõrges]] (''Flammulina velutipes'') *[[puidu-tupplehik]] (''Volvariella bombycina''), sgk [[napsikulised]] *[[puna-helekottseen]] (''Hypocrea rufa'', ''Trichoderma viride''), sgk [[helekottseenelised]] *[[punajalg-kivipuravik]] (''Boletus erythropus'') *[[punajalg-pilvik]] (''Russula rhodopus''), sgk [[pilvikulised]] *[[punajalg-sametpuravik]] (''Xerocomus pascuus'') *[[punakas narmasnutt]] (''Inocybe patouillardii'') *[[punakas puiduheinik]] (''Tricholomopsis rutilans'') *[[punakas üleniidik]] (''Hypomyces rosellus''), sgk [[helekottseenelised]] *[[punalehik]] (''Entoloma''), perekond, sgk [[punalehikulised]] *[[punalehikulised]] (''Entolomataceae''), sugukond *[[punane komuseen]] ehk punakomuseen ehk harilik komuseen (''Nectria cinnabarina'') *[[punane kärbseseen]] (''Amanita muscaria'') *[[punane pilvik]] ehk tume pilvik (''Russula atropurpurea''), sgk [[pilvikulised]] *[[punapoorik]] (''Pycnoporus cinnabarinus'') *[[punetav limanutt]] (''Hygrophorus erubescens'') *[[punkttaelik]] ehk täpptaelik (''Phellinus punctatus'') *[[puravik]] (''Leccinum''), perekond, sgk [[puravikulised]] *[[puravikulaadsed]] (''Boletales''), selts *[[purpur-maakeel]] (''Geoglossum atropurpureum'') *[[põdranapsik]] (''Pluteus cervinus'') *[[põhja helvell]] (''Helvella corium'') *[[põhja-külmaseen]] (''Armillaria borealis'') *[[põhjanarmik]] (''Climacodon septentrionalis'') *[[põhjatorik]] ehk harilik käsnak (''Climacocystis borealis'') *[[põld-ebaheinik]] (''Lepista sordida'') *[[põleseen]] ehk kiivrik (''Rhizina undulata''), sgk ''[[Rhizinaceae]]'' *[[põõsaspsatürell]] (''Psathyrella cernua'') *[[põõsastorik]] ehk nabatorik, naba-kobartorik (''Polyporus umbellatus'') *[[päkk]] (''Gyroporus''), perekond, sgk [[puravikulised]] *[[pärmseened]] *[[pärna-komuseen]] (''Nectria coccinea'', ''Neonectria coccinea''), sgk [[komuseenelised]] *[[pässik]] (''Inonotus''), sgk [[taelikulised]] *[[pöördlehtrik]] (''Clitocybe inversa'') ==R== *[[radiaalvammik]] (''Phlebia radiata''), sgk ''[[Meruliaceae]]'' *[[rasune konttümak]] ehk rasune vahtpoorik (''Spongipellis fissilis'') *[[raveneli peniseen]] (''Mutinus ravenelii'') *[[rebupilvik]] (''Russula lutea''), sgk [[pilvikulised]] *[[ridavöödik]] (''Cortinarius glaucopus'') *[[rihvelheinik]] (''Tricholoma acerbum'') *[[riisikas]] (''Lactarius''), perekond, sgk [[pilvikulised]] *[[ripsmeline maatäht]] (''Geastrum fimbriatum'') *[[ripsriisikas]] (''Lactarius mairei'') *[[ripstorik]] (''Polyporus ciliatus'') *[[ristiku-mügarliudik]] (''Sclerotinia trifoliorum''), sgk [[mügarliudikulised]] *[[rohekas sametpuravik]] (''Xerocomus subtomentosus'') *[[rohelehine pilvik]] (''Russula chloroides'') *[[roheline kärbseseen]] (''Amanita phalloides'') *[[roheline pisikeel]] (''Microglossum viride'') *[[rohetiksik]] (''Chlorosplenium aeruginescens'', ''Chlorociboria aeruginascens'') *[[roostepruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon rubiginosum''), sgk [[süsikulised]] *[[roo-pigihuul]] (''Lophodermium arundinaceum''), sgk [[pigilaigulised]] *[[roosa kirmik]] (''Peniophora incarnata''), sgk ''[[Peniophoraceae]]'' *[[roosa kõrvliudik]] (''Otidea onotica''), sgk [[tuhakulised]] *[[roosa kärbseseen]] (''Amanita rubescens'') *[[roosa liimik]] (''Gomphidius roseus''), sgk [[liimikulised]] *[[roosa mütsik]] (''Mycena rosea'') *[[roosa pilvik]] (''Russula lepida'') *[[roosa riisikas]] (roosapiimane riisikas) (''Lactarius acris'') *[[roosa riisikas]] (''Lactarius controversus'') *[[roosa tatik]] (''Suillus collinitus'') *[[roosa võrkheinik]] (võrkheinik) (''Rhodotus palmatus'') *[[roosakas tammenääts]] ehk roosakas puunääts (''Haploporus tuberculosus''), sgk [[torikulised]] *[[roostekollane mampel]] (''Pholiota aurivellus'') *[[roostepruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon rubiginosum''), sgk [[süsikulised]] *[[roostepunane pisisirmik]] (''Cystoderma granulosum'') *[[roostevöödik]] (''Cortinarius laniger'') *[[ruske pilvik]] (''Russula badia'') *[[rusu-tupplehik]] (''Volvariella taylorii''), sgk [[napsikulised]] *[[rõngasservik]] (''Pleurotus calyptratus'') *[[rõngas-tulinutt]] (''Gymnopilus spectabilis'') *[[rõngasvöödik]] (''Cortinarius armillatus'') *[[rõngata kärbseseen]] (''Amanita vaginata'') *[[rädiriisikas]] ehk rädipiimik (''Lactarius vellereus'') ==S== *[[saaresurm]] (''Hymenoscyphus fraxineus'', ''Hymenoscyphus pseudoalbidus''), sgk [[tiksikulised]] *[[saatana-kivipuravik]] (''Boletus satanas'') *[[sadulhelvell]] (''Helvella ephippium'') *safran-kärbseseen e [[oranž kärbseseen]] (''Amanita crocea'') *[[safranpilvik]] ehk sidrunlehine pilvik (''Russula sardonia''), sgk [[pilvikulised]] *[[safransirmik]] (''Macrolepiota rhacodes'') *[[sagarik]] (''Hypocreopsis lichenoides''), sgk [[helekottseenelised]] *[[sale pilvik]] (''Russula gracilis''), sgk [[pilvikulised]] *[[samet-ebašampinjon]] (''Leucoagaricus cretaceus'') *[[sametkõrges]] (''Flammulina velutipes'') *[[sametlõhkik]] (''Encoelia furfuracea''), sgk ''Cenangiaceae'' *[[sametvahelik]] (''Paxillus atrotomentosus'') *[[Sapipuravik_(perekond)|sapipuravik]] (''Tylopilus felleus'') *[[sarapuu-komuseen]] (''Nectria coryli'') *[[sarapuu-oksakoorik]] (''Vuilleminia coryli'') *[[sarvik (perekond)|sarvik]] (''Calocera''), sgk [[pisarseenelised]] *[[sarvjalg-nööbik]] (''Marasmius cohaerens'') *[[sarvjas süsik]] (''Xylaria hypoxylon''), sgk [[süsikulised]] *[[sarvklavulinopsis]] ehk sarvharik (''Clavulinopsis corniculata'') *seakõrv ehk [[vurrik]] (''Gomphus clavatus'') *seaseen e [[tõmmuriisikas]] (''Lactarius necator'') *[[seepheinik]] (''Tricholoma saponaceum'') *[[sellerheinik]] (''Tricholoma apium'') *[[servik]] (''Pleurotus''), perekond, sgk [[torikulised]] *[[servikheinik]] (''Hypsizygus ulmarius'') *[[servikulised]] (''Pleurotaceae''), sugukond *[[sihvakas murukarikas]] (''Calvatia excipuliformis'') *[[siid-narmasnutt]] (''Inocybe geophylla'') *[[siid-punalehik]] (''Entoloma sericeum'') *[[siiljas murumuna]] (''Lycoperdon echinatum'') *[[sile helvell]] (''Helvella elastica'') *[[sinijalg-vöödik]] (''Cortinarius collinitus'') *[[sinilamell-vöödik]] (''Cortinarius delibutus'') *[[sinimütsik]] (''Mycena pseudocorticola''), sgk [[mütsikulised]] *[[sinipilvik]] (''Russula caerulea''), sgk [[pilvikulised]] *[[siniroheline pilvik]] (''Russula cyanoxantha'') *[[sinivärvik]] (''Stropharia aeruginosa'') *[[sireli-lambaseenik]] (''Albatrellus syringae'') *[[sirge lehtrik]] (''Clitocybe geotropa'') *[[soohelvell]] (''Helvella palustris'') *[[soo-maakeel]] (''Geoglossum glabrum''), sgk [[maakeelelised]] *[[soo-maamuna]] (''Bovista paludosa'') *[[soomus-ebaheinik]] (''Lepista lentiginosa'') *[[soomus-ebašampinjon]] (''Macrolepiota excoriatus'') *[[soomus-harisirmik]] (''Echinoderma aspera'') *[[soomusheinik]] (''Tricholoma imbricatum'') *[[soomusmampel]] (''Pholiota squarrosa'') *[[soomusnapsik]] (''Pluteus petasatus'') *[[soomus-pahkjalg]] (''Squamanita odorata'') *[[soomus-pisiservik]] (''Crepidotus calolepis'') *[[soomusrupik]] (''Laccaria proxima'') *[[soomussirmik]] (''Echinoderma''), perekond, sgk [[šampinjonilised]] *[[soomusšampinjon]] (''Agaricus silvaticus'') *[[soomustindik]] (''Coprinus comatus''), sgk [[tindikulised]] *[[soomustorik]] (''Polyporus squamosus'') *[[soopilvik]] (''Russula paludosa'') *[[sooriisikas]] (''Lactarius helvus'') *[[sootatik]] (''Suillus flavidus'') *[[soovikuriisikas]] (''Lactarius laucunarum'') *[[suitsik]] (''Bjerkandera''), perekond, sgk ''[[Meruliaceae]]'' *[[suits-kollanutt]] (''Hypholoma capnoides'') *[[sule-keratiiniseen]] (''Onygena corvina''), sgk [[keratiiniseenelised]] *[[suur mügarliudik]] (''Dumontinia tuberosa''), sgk [[mügarliudikulised]] *[[suur pesaseen]] (''Nidularia deformis''), sgk [[vakkseenelised]] *[[suur punaliudik]] ehk suur kuldliudik (''Aleuria aurantia''), sgk [[tuhakulised]] *[[suur sarvik]] ehk sarvharik (''Calocera viscosa''), sgk [[pisarseenelised]] *[[suur sirmik]] (''Macrolepiota procera'') *[[suur tupplehik]] (''Volvopluteus gloiocephalus''), sgk [[napsikulised]] *[[suur tõlvharik]] (''Clavariadelphus pistillaris'') *[[suvitrühvel]] (''Tuber aestivum''), sgk [[trühvlilised]] *[[sõnnikuharmik]] (''Clitopilus passeckerianus'') *[[sõstrataelik]] ('' *[[sälk-kollanutt]] (''Hypholoma fasciculare'') *[[säraliudik]] (''Caloscypha fulgens'') *[[sätendav tindik]] (''Coprinus micaceus'') *[[sääriksirmik]] (''Chamaemyces fracidus'') *[[söögi-kobarheinik]] (''Lyophyllum shimeji'') *[[sügiskogrits]] (''Gyromitra infula''), sgk ''[[Discinaceae]]'' *[[sügis-limanutt]] (''Hygrophorus hypothejus'') ==Š== *[[šampinjon]] (''Agaricus''), perekond *[[šampinjonilaadsed]] (''Agaricales''), selts ==T== *[[tagel]] (''Trametes''), perekond, sgk ''[[Polyporaceae]]'' *[[taigapässik]] (''Inonotopsis subiculosa'') *[[taiga-peenpoorik]] (''Skeletocutis odora''), sgk [[torikulised]] *[[takerriisikas]] (''Lactarius citriolens'') *[[talilehtrik]] (''Clitocybe brumalis'') *[[talinigerik]] (''Tubaria furfuracea'') *[[talimütsik]] (''Mycena tintinnabulum'') *[[talipanell]] (''Panellus ringens'') *[[tammekakk]] (''Daedalea quercina''), sgk ''[[Fomitopsidaceae]]'' *[[tammekirmik]] (''Peniophora quercina''), sgk ''[[Peniophoraceae]]'' *[[tamme-kivipuravik]] (''Boletus luridus''), sgk [[puravikulised]] *[[tamme-oksakoorik]] (''Vuilleminia comedens''), sgk ''[[Vuilleminiaceae]]'' *[[tammeoksa-nööpaukseen]] (''Colpoma quercinum''), sgk [[pigilaigulised]] *[[tammepilvik]] (''Russula pseudointegra''), sgk [[pilvikulised]] *[[tammepässik]] (''Inonotus dryophilus'') *[[tammeriisikas]] (''Lactarius quietus'') *[[tammesüldik]] (''Exidia truncata''), sgk [[süldikulised]] *[[tammetaelik]] (''Phellinus robustus'') *[[tard-pigipaun]] ehk tahmnöpsik (''Bulgaria inquinans''), sgk ''Bulgariaceae'' *[[tatik]] (''Suillus''), perekond, sgk [[tatiklased]] *[[tavaharmik]] (''Clitopilus prunulus'') *[[tavalehtrik]] (''Clitocybe gibba'') *[[tava-pajukakk]] ehk pajukakk ehk punakakk (''Daedaleopsis confragosa'') *[[tava-peniseen]] (''Mutinus caninus''), sgk [[tanuseenelised]] *[[tava-pisarseen]] (''Dacrymyces stillatus''), sgk [[pisarseenelised]] *[[tavariisikas]] (''Lactarius trivialis'') *[[tava-ripsliudik]] (''Scutellinia scutellata''), sgk [[tuhakulised]] *[[tavavahelik]] (''Paxillus involutus'') *[[teisseened]] (''Deuteromycetes''), tinglik rühm *[[tellispunane kollanutt]] (''Hypholoma lateritium'') *[[tellispunane pilvik]] (''Russula velenovskyi'') *[[teraline hirvepähkel]] (''Elaphomyces granulatus'') *[[terav paljak]] (''Psilocybe semilanceata'') *[[tigupanell]] (''Panellus serotinus'') *[[tihedalehine pilvik]] (''Russula densifolia''), sgk [[pilvikulised]] *[[tiigerheinik]] (''Tricholoma pardolatum'') *[[tiksikulaadsed]] (''Helotiales''), selts *[[timpnarmik]] ehk hele timpnarmik (''Hydnum repandum''), sgk [[narmikulised]] *[[tinahall maamuna]] (''Bovista plumbea'') *[[tindik]] (''Coprinus''), perekond, sgk tindikulised *[[torbikseen]] (''Craterellus''), perekond, sgk [[kukeseenelised]] *[[tore riisikas]] (''Lactarius repraesentaneus'') *[[tore vöödik]] (''Cortinarius speciosissimus'') *[[torikulaadsed]] (''Polyporales''), selts *[[toruseen]] (''Pseudocraterellus''), perekond, sgk [[kukeseenelised]] *[[trihholomell]] (''Tricholomella constrictum'') *[[triibuline heinik]] (''Tricholoma portentosum'') *[[trühvel (perekond)|trühvel]] (''Tuber''), perekond, sgk [[trühvlilised]] *[[tuha-paskliudik]] (''Ascobolus carbonarius''), sgk [[paskliudikulised]] *[[tuhapeekrik]] (''Geopyxis carbonaria''), sgk [[tuhakulised]] *[[tuhmuv pilvik]] (''Russula decolorans'') *[[tulasnell]] (''Tulasnella''), perekond, sgk [[tulasnellilised]] *[[tulasnellilised]] (''Tulasnellaceae''), sugukond *[[tuletael]] (''Fomes fomentarius'') *[[tuletaelik]] ehk ebatuletael (''Phellinus igniarius''), sgk [[taelikulised]] *[[tulipilvik]] (''Russula chrysodacryon'') *[[tuliriisikas]] (''Lactarius pyrogalus'') *[[tume helvell]] (''Helvella lacunosa'') *[[tume tupplehik]] (''Volvariella volvacea''), sgk [[napsikulised]] *[[tumepruun kõrvliudik]] (''Otidea butonia''), sgk [[tuhakulised]] *[[tungaltera (perekond)|tungaltera]] (''Claviceps''), perekond, sgk [[tungalteralised]] *[[tungalteralised]] (''Clavicipitaceae''), sugukond *[[tutt-külmaseen]] (''Armillaria cepistipes'') *[[tuviheinik]] (''Tricholoma columbetta'') *[[tõmmu külmaseen]] (''Armillaria solidipes''), sgk ''[[Physialacraceae]]'' *[[tõmmu vesinutt]] (''Hygrocybe spadicea'') *[[tõmmu torik]] (''Polyporus badius'' ehk ''Royoporus badius'') *[[tõmmuriisikas]] ehk seaseen (''Lactarius necator'') *[[tõve-pigihuul]] (''Lophodermium seditiosum''), sgk [[pigilaigulised]] *[[tähtkuulik]] (''Sphaerobolus stellatus'') *[[täpiline jalgnööbik]] (''Poronia punctata''), sgk [[süsikulised]] *[[täpiline pilvik]] (''Russula maculata'') *[[tömp tõlvharik]] (''Clavariadelphus truncatus'') *[[tüvemütsik]] (''Mycena pseudocorticola'') *[[tüvi-kobarheinik]] ehk hall kobarheinik (''Lyophyllum fumosum'') ==U== *[[udulehtrik]] (''Clitocybe nebularis'') *[[urnseen]] (''Urnula craterium'') *[[urvaliudik]] (''Ciboria amenthacea'') ==V== *[[vaabik]] (''Ganoderma applanatum'') *[[vagel-ebaheinik]] (''Lepista personata''), sgk [[heinikulised]] *[[vahapilvik]] (''Russula puellaris'') *[[vahelik]] (''Paxillus''), perekond, sgk [[vahelikulised]] *[[vahtpoorik]] ehk aed-vahtpoorik (''Spongipellis spumea'') *[[vahtramütsik]] (''Mycena alba''), sgk [[mütsikulised]] *[[vahtra-pigilaik]] (''Rhytisma acerinum''), sgk [[pigilaigulised]] *[[vahtratarjak]] (''Rigidoporus populinus'') *[[valge harjastiksik]] (''Lachnum virgineum''), sgk [[harjastiksikulised]] *[[valge heinik]] (''Tricholoma album'') *[[valge helvell]] (''Helvella crispa''), sgk [[kogritsalised]] *[[valge kobarheinik]] (''Luophyllum connatum'') *[[valge kärbseseen]] (''Amanita virosa'') *[[valge lehtervahelik]] (''Leucopaxillus candidus'') *[[valge limanutt]] (''Hygrophorus eburneus'') *[[valge psatürell]] (''Psathyrella candolliana'') *[[valge puravik]] (''Leccinum holopus'') *[[valge riisikas]] (''Lactarius resimus'') *[[valge sirmik]] (''Leucoagaricus nympharum'') *[[valge tupplehik]] (''Volvariella hypopithys''), sgk [[napsikulised]] *[[valge võlvnutt]] (''Camarophyllus niveus'') *[[valkjas narmasnutt]] (''Inocybe kuehneri'') *[[valkjas sametkõrges]] (''Flammulina fennae'') *[[veinpunane pilvik]] (''Russula obscura'') *[[verev karikseen]] (''Sarcoscypha coccinea''), sgk [[karikseenelised]] *[[verev nahkis]] ehk kuusenahkis (''Stereum sanguinolentum'') *[[verev pilvik]] (''Russula sanguinea''), sgk [[pilvikulised]] *[[veririisikas]] (''Lactarius sanguifluus''), sgk [[pilvikulised]] *[[verkjas riisikas]] (''Lactarius semisanguifluus'') *[[verkjas vöödik]] (''Cortinarius semisanguineus'') *[[Vesi-külmaseen]] (''Armillaria ectypa'') *[[viburseened]] (''Chytridiomycota''), hõimkond *[[viha tulinutt]] (''Gymnopilus penetrans'') *[[villjalg-harisirmik]] (''Lepiota clypeolaria'') *[[vill-tagel]] ehk vill-kõbjas (''Trametes hirsuta'') *[[viltriisikas]] (''Lactarius scoticus'') *[[voldiline tindik]] (''Coprinus atramentarius'') *[[vurrik]] ehk seakõrv (''Gomphus clavatus'') *[[võikõrges]] (''Collybia butyracea'') *[[võiseen]] ehk kollariisikas (''Lactarius scrobiculatus''), sgk [[pilvikulised]] *[[võitatik]] (''Suillus luteus'') *[[võluheinik]] (''Calocybe''), perekond, sgk [[kobarheinikulised]] *[[võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') *[[võsa-pigisõõn]] (''Hypoderma rubi''), sgk [[pigilaigulised]] *[[väike murukera]] (''Scleroderma bovista'') *[[väike rohetiksik]] ehk väike rohepitsik (''Chlorociboria aeruginascens''), sgk [[tiksikulised]] *[[väike sarvik]] (''Calocera cornea'') *[[väike torik]] (''Polyporus brumalis'') *[[väike tupplehik]] (''Volvariella media''), sgk [[napsikulised]] *[[väikeeosloomad]] (''Microsporidia''), hõimkond *[[värv-hernesseen]] (''Pisolithus arhizus'') *[[värvikulised]] (''Strophariaceae''), sugukond *[[värviline lehtervahelik]] (''Leucopaxillus compactus'') *[[väävelheinik]] (''Tricholoma sulphureum'') *[[väävelriisikas]] (''Lactarius theiogalus'') *[[väävlik]] ehk vääveltorik (''Laetiporus sulphureus'', ''Calvatia versispora'') *[[vöödikulaadsed]] (''Cortinariales''), selts *[[vöödiline riisikas]] (''Lactarius acquizonatus'') *[[vöötnarmik]] (''Phellodon''), perekond *[[vöötriisikas]] (''Lactarius zonarius'') ==Õ== *[[õrn pilvik]] (''Russula gracillima''), sgk [[pilvikulised]] *[[õunriisikas]] (''Lactarius evosmus'') ==Ä== *[[äädikpilvik]] (''Russula acetolens''), sgk [[pilvikulised]] ==Ü== *[[üdik]] ehk üdiseen ehk pärisüdik (''Pseudohydnum gelatinosum''), sgk [[üdikulised]] *[[üdik (perekond)|üdik]] (''Pseudohydnum''), sgk [[üdikulised]] *[[ümarmürkel]] ehk harilik mürkel ehk kuhikmürkel ehk lehmanisa ehk söögimürkel (''Morchella esculenta''), sgk [[mürklilised]] ==X== *''[[Xylogone]]'', perekond [[Kategooria:Seened| ]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mükoloogia]] r6xe461qyplgyszj5gul232gpwsj7pc 0 14898 6175450 6048450 2022-08-08T13:06:24Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast muusik | nimi = Eminem | pilt = Eminem performing live at dj hero party.jpg | pildi_kirjeldus = Eminem esinemas | pildi_suurus = 200px | horisontaalne = ei | taust = soolo_laulja | sünninimi = Marshall Bruce Mathers III | alias = Slim Shady, Eminem | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1972|10|17}} | päritolu = [[Detroit]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[hiphop]] | amet = [[räppar]] | tegev = 1995. aastast | plaadifirma = [[Mashin' Duck Records|Mashin' Duck]], [[Web Entertainment|Web]], [[Interscope Records|Interscope]], [[Aftermath Entertainment|Aftermath]], [[Shady Records|Shady]] | seotud_esitajad = [[Dr. Dre]], [[D12]], [[Royce Da 5'9"]], [[50 Cent]], [[Obie Trice]], [[The Alchemist]], [[G-Unit]], [[B-Real]], [[Soul Assassins]], [[Rihanna]] | URL = [http://www.eminem.com Eminem.com] | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Eminem''' (pärisnimi '''Marshall Bruce Mathers III'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1972]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] [[St. Joseph]]is) on [[USA]] [[räppar]], [[muusikaprodutsent]], näitleja ja laulja. Ta on edukaim valge räppar. == Muusika == Eminem hakkas räppimisega tegelema 14-aastaselt koos keskkooliaegse sõbra Mike Rubyga. Nad kasutasid esinejanimesid Manix ja M&M, viimasest lõpuks kasvaski välja tema esinejanimi ''Eminem''. Ta hiilis tihtipeale salaja koos oma sõbra [[Proof (räppar)|Proofiga]] lähedalolevasse Osborni keskkooli, et osaleda koolisööklas ''freestyle''-räpilahingutes. Laupäeviti osalesid nad Detroiti Hip-Hop Shopis räpivõistlustel. Valgena oli Eminemil peamiselt mustanahaliste domineeritud räpimuusikas raskem läbi lüüa, kuid ta sai ''underground''-hiphopi ringis kuulsaks. Kui tema reputatsioon kasvas, võeti teda paljudesse räpibändidesse, esimesena New Jacksi bändi. Kui see läks laiali, moodustas ta koos Proofi ja veel nelja räppariga räpibändi [[D12]]. Tema demoalbum "Infinite", mis anti välja 1996. aastal, ei olnud edukas. Paljud selle plaadi laulud räägivad sellest, kui raske on tal oma imikueas tütart Hailiet kasvatada, kui raha üldse pole – tema jutu järgi oli tal pärast töölt vallandamist 1996. aasta detsembris Hailile kingi ostmiseks vaid 40 dollarit. 1997. aastal, kui Eminemi ema ta kodust välja viskas, läks Eminem Los Angelesse, et osaleda Rap Olympicsi räpivõistlusel, mis toimus LAXi lennujaama juures 24. oktoobril 1997. Ta tuli teiseks, kuid ühte tema "Slim Shady EP" demoplaati mängiti hiljem Aftermath Entertainmenti plaadifirma omanikule [[Dr. Dre]]le, kes võttis ta enda tiiva alla. Lapsepõlves oli Eminem [[N.W.A]]d kuulanud ja sealt saanud ka Dre fänniks. Tema viimased kolm plaati on kõik mitmekordsed [[plaatinaplaat|plaatinaplaadid]]. Ka [[Curtis Hanson]]i [[film]] "[[8 Mile]]" ([[2002]]) temaga peaosas osutus edukaks. Peaaegu päevapealt kaks aastat pärast "The Slim Shady LP-d" võitsid Dre ja tema värskeim soosik Eminem [[Grammy]] auhinna kui parim räpiesitus duo või grupi poolt. Eminem oli areenile plahvatanud [[1999]]. aastal ülimalt hea räppimise ja kõmuliste laulusõnadega. Tema debüütalbumi produktsioon oli tänu Drele silmapaistev. Dre on töötanud kõigi Eminemi albumitega ja aidanud ka Eminemi protežeed [[50 Cent]]i. "See on peaaegu nagu pilvesolek," tunnistas ta. "Kui ma stuudiost pikka aega eemal olen, hakkab midagi kihelema ... nagu-kurat, äkki ma oleks just täna oma "[[Billie Jean]]i" välja mõelnud..." [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2008]] avaldas Eminem [[autobiograafia]] "The Way I Am", milles kirjeldas üksikasjalikult oma probleeme vaesuse, [[narkootikum]]ide, kuulsuse, meeleheite ja [[depressioon]]iga, samuti jutustas ta seal lugusid enda kuulsaks saamisest ja kommenteeris avalikkuse kõneaineks saanud eluseiku. Lisaks sisaldas raamat mitme laulu sõnu. == Isiklik elu == Eminem sündis Deborah Rae "Debbie" Nelson Mathers-Briggi ja Marshall Bruce Mathers Jr. ainsa lapsena. Ta on inglise, saksa, šoti, šveitsi, poola ja luksemburgi juurtega. Tema vanemad tutvusid 1969. aastal, kui Bruce oli 18 ja Debbie 14-aastane. Nad mängisid koos bändis Daddy Warbucks Ramada hotellides Dakota ja Montana osariigi piiri lähedal. Tema isa hülgas pere, kui Eminem oli vaid 18-kuune, kolides California osariiki. Eminem kirjutas isale tihti, kuid kõik tema kirjad tulid tagasi templiga "tagastada saatjale". Eminem jäi ema hoole alla ja nad virelesid vaesuses. Nad kolisid palju Missouri ja Michigani osariigi vahet, elades peamiselt [[Kansas City]]s ja [[Detroit]]is, peamiselt pereliikmete juures, harva ühes majas kauem kui aasta-kaks. Lõpuks jäid nad paikseks [[Detroit]]is, elades peamiselt mustanahaliste madalama keskklassi linnaosas, kus peale nende oli veel ainult kaks valgete majapidamist. Lapsena huvitus Eminem palju jutustamisest, kooli ajal tahtis ta algul saada koomiksiartistiks. Eminemi suhted emaga polnud head, nad tülitsesid palju, üks sotsiaaltöötaja kirjeldas tema ema "kahtlustava ja peaaegu paranoilisena". 1987. aastal tutvus Eminem oma tulevase abikaasa Kimberly Ann Scottiga, kes oli kodust põgenenud, Debbie lubas tal nende juures elada. Eminem käis kolm aastat Detroiti äärelinnas Warrenis Lincolni keskkooli üheksandas klassis, kuni kukkus 17-aastaselt popitegemise ja halbade hinnete tõttu koolist välja. Kuigi inglise keeles läks tal hästi, ei huvitanud teda kirjandus (ta eelistas koomikseid) ning talle ei meeldinud matemaatika ja ühiskonnaained. Ta töötas mitmetel töödel, et aidata emal arveid maksta, kuigi ema teda tihtipeale kodust välja viskas. Kui ta ema läks välja bingot mängima, pani Eminem tihti muusika mängima ja kirjutas laule. 20-aastaselt sattus Eminem esimest korda seadusega pahuksisse, kui ta vahistati autoaknast ''paintball''<nowiki/>i-relvaga tulistamise eest. Kuna ohver kohtusse ei ilmunud, siis protsess tühistati. Eminem on Kimberley Ann Scottiga kaks korda abielus olnud ja kaks korda lahutanud. Nad tutvusid keskkoolis ja nende kokku-lahku suhe algas [[1989]]. [[detsember|detsembris]] [[1995]] sündis neil tütar Hailie Jade Scott. Kim ja Eminem abiellusid [[1999]]. [[2000]]. aastal tegi Kim enesetapukatse. [[2001]] nad lahutasid. Uuesti abiellusid nad [[2006]]. aasta jaanuaris, kuid juba sama aasta detsembris algas nende lahutusprotsess, mille põhiline vaidlusteema oli nende tütre hooldusõigus. Eminem on lapsendanud veel kaks tüdrukut: Kimi õetütre Alaina Mathersi ja Whitney, kes on Kimi tütar tema eelmisest suhtest. Lisaks on Eminem oma poolvenna Nathani seaduslik hooldaja. Eminemi on palju kordi kohtusse kaevatud. Sealhulgas on seda teinud tema naine ja ema. Eminem on laulutekstides korduvalt süüdistanud oma ema narkootikumide tarvitamises. Ema nõudis kohtu kaudu 10 miljonit [[USA dollar|dollarit]], aga sai ainult 1600 dollarit. Kim Scott kaebas ta kohtusse pärast seda, kui Eminem oli 2001 oma laulus "Kim" kujutanud tema vägivaldset surma. Eminemi kaebas 2001. aastal [[reputatsioon|maine]] kahjustamise eest kohtusse ka prügivedajana töötav mees D'Angelo Bailey, kes kooliajal oli Eminemi kiusanud, kui Eminem seda oma laulus mainis. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2003]] lükkas kohus hagi tagasi. Eminemi on süüdistatud narkootikumide omamises ja inimese (laadimata) relvaga ähvardamises. Ta sai 2000 dollarit trahvi, lisaks mitu tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja tema relvakandmisluba peatati aastaks. [[2004]] mõisteti ta 30 päevaks vangi, kui narkotestis vahele jäi. Ta on tunnistanud oma sõltuvust mitmest ravimist, mis kuuluvad [[valuvaigisti]]te ja [[unerohi|unerohtude]] hulka. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Infinite]]" (1996) * "[[The Slim Shady LP]]" (1999) * "[[The Marshall Mathers LP]]" (2000) * "[[The Eminem Show]]" (2002) * "[[Encore (Eminemi album)|Encore]]" (2004) * "[[Relapse]]" (2009) * "[[Recovery]]" (2010) * "[[The Marshall Mathers LP 2]]" (2013) * "[[Revival]]" (2017) * "[[Kamikaze (Eminemi album)|Kamikaze]]" (2018) * "[[Music to Be Murdered By]]" (2020) === Kompilatsioonid === * "[[Music from and Inspired by the Motion Picture 8 Mile]]" (2002) * "[[Curtain Call: The Hits]]" (2005) * "[[Eminem Presents: The Re-Up]]" (2006) * "[[Shady XV]]" (2014) === Muud === * "[[The Slim Shady EP]]" (1997) * "[[Straight from the Lab]]" (2003) * "[[The Singles]]" (2003) * "[[Relapse: Refill]]" (2009) * "[[Recovery]]" (2010) == Vaata ka == * [[Bad Meets Evil]] == Välislingid == {{commons}} * [http://www.eminem.com/ Eminemi koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Eminem| ]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 1xzugt54xnytj4gvwh5fd5kp9n6smvo 0 15324 6175768 5783458 2022-08-09T10:15:43Z Túrelio 14346 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Ghana Flag.svg]] → [[File:Flag of Ghana.svg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Flag of Ghana.svg]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Kreeka}}, [[Ateena]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]]''' | '''[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |} '''Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel''' oli [[jalgpall]]iturniir [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el, mis toimus [[11. august|11.]]–[[28. august]]il. Võistluses osales 16 meeskonda ja 10 naiskonda. Mehed mängisid esmalt neljas neljaliikmelises alagrupis, veerandfinaali pääses iga grupi kaks paremat. Turniiri alustati juba kaks päeva enne mängude ametlikku algust, naiste finaal oli 26. augustil ja meeste finaal 28. augustil. == Võistluspaigad == {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan=2|[[Ateena]] ! [[Patras]] ! [[Thessaloniki]] ! [[Irákleio]] ! [[Volos]] |- | Olympic Stadium | Karaiskakis Stadium | Pampeloponnisiako Stadium | Kaftanzoglio Stadium | Pankritio Stadium | Panthessaliko Stadium |- |Istekohti: '''71 030''' |Istekohti: '''33 334''' |Istekohti: '''23 558''' |Istekohti: '''27 770''' |Istekohti: '''26 240''' |Istekohti: '''22 700''' |- | [[Pilt:Olympic stadium,Athens 18.JPG|200px]] | [[Pilt:Argentina Vs Italy 3-0 2004 Olympics Athens.jpg|200px]] | [[Pilt:Pampeloponisiako Olympic Stadium(1).jpg|200px]] | [[Pilt:Kaftanzoglio west stand.jpg|200px]] | [[Pilt:Pagkritio.jpg|200px]] | [[Pilt:Volos, Greece stadium at 2004 Olympic Games.jpg|200px]] |} =Tulemused= ==Meeste turniir == === Alagrupimängud === ==== A–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mali.svg|30px|Mali]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_South_Korea.svg|30px|Lõuna-Korea]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|30px|Kreeka]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |bgcolor=Silver|X|| 3:3||0:0||'''2:0''' ||3 ||1 ||2 ||0 ||5:3 ||+ 2 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |3:3 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0'''|| 2:2||3 ||1 ||2||0 ||6:5 ||+ 1 || '''5''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] || 0:0||0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||1 ||1 ||3:3||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] | 0:2 ||2:2||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||4:7 ||- 3 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |väravad1= [[Kim Dong-jin]] {{värav|43}}<br />[[Loukas Vyntra|Vyntra]] {{värav|64|[[Omavärav|o.v.]]}} |väravad2= {{värav|78}} [[Giannis Taralidis|Taralidis]]<br /> {{värav|82|[[Penalti|pen.]]}} [[Dimitris Papadopoulos|Papadopoulos]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium] |kohtunik=[[Jorge Larrionda]] {{PisiLipp|Uruguay}} |pealtvaatajaid=25 152 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Subkhiddin Mohd Salleh]] {{PisiLipp|Malaisia}} |pealtvaatajaid=10 104 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |väravad1= [[Kim Jung-woo]] {{värav|16}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Claus Bo Larsen]] {{PisiLipp|Taani}} |pealtvaatajaid=14 026 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |väravad1= |väravad2= {{värav|2}} [[Mamadi Berthe|Berthe]]<br /> {{värav|45}} [[Tenema N'Diaye|N'Diaye]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Carlos Torres]] {{PisiLipp|Paraguay}} |pealtvaatajaid=17 123 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |tulemus=3:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |väravad1= [[Cho Jae-jin]] {{värav|57||59}}<br />[[Adama Tamboura|Tamboura]] {{värav|64|[[Omavärav|o.v.]]}} |väravad2= {{värav|7||24||55}} [[Tenema N'Diaye|N'Diaye]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Éric Poulat]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |pealtvaatajaid=3320 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |tulemus=2:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |väravad1= [[Giannis Taralidis|Taralidis]] {{värav|82|[[Penalti|pen.]]}}<br />[[Ieroklis Stoltidis|Stoltidis]] {{värav|90+3}} |väravad2= {{värav|47}} [[Rafael Márquez Lugo|Márquez]]<br /> {{värav|70||86}} [[Omar Bravo|Bravo]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Divine Evehe]] {{PisiLipp|Kamerun}} |pealtvaatajaid=21 597 }} ==== B–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Paraguay.svg|30px|Paraguay]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|30px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag of Ghana.svg|30px|Ghana]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|30px|Jaapan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |bgcolor=Silver|X|| '''1:0'''||1:2||'''4:3''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||6:5 ||+ 1 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |0:1 ||bgcolor=Silver|X||2:2 ||'''3:2''' ||3 ||1 ||1||1 ||5:5 ||0 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ghana]] || '''2:1||2:2 ||bgcolor=Silver|X||0:1 ||3 ||1||1 ||1 ||4:4 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]] | 3:4 ||2:3||'''1:0''' ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||0||2 ||6:7 ||- 1 ||'''3''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |tulemus=4:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]] |väravad1= [[Pablo Giménez|Giménez]] {{värav|5}}<br />[[José Cardozo|Cardozo]] {{värav|26||37}}<br />[[Aureliano Torres|Torres]] {{värav|62}} |väravad2= {{värav|22|pen.|53|[[Penalti|pen.]]}} [[Shinji Ono|Ono]]<br /> {{värav|81}} [[Yoshito Ōkubo|Ōkubo]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Essam Abd El Fatah]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=5381 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ghana]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |väravad1= [[Emmanuel Pappoe|Pappoe]] {{värav|36}}<br />[[Stephen Appiah|Appiah]] {{värav|45+1}} |väravad2= {{värav|49}} [[Giampiero Pinzi|Pinzi]]<br /> {{värav|83}} [[Alberto Gilardino|Gilardino]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Horacio Elizondo]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=7012 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |tulemus=1:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ghana]] |väravad1= [[Carlos Gamarra|Gamarra]] {{värav|76}} |väravad2= {{värav|81}} [[William Tiero|Tiero]]<br /> {{värav|84}} [[Stephen Appiah|Appiah]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Benito Archundia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=1119 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]] |tulemus=2:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |väravad1= [[Yuki Abe|Abe]] {{värav|21}}<br />[[Daiki Takamatsu|Takamatsu]] {{värav|90+1}} |väravad2= {{värav|3}} [[Daniele De Rossi|De Rossi]]<br /> {{värav|8||36}} [[Alberto Gilardino|Gilardino]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Jorge Larrionda]] {{PisiLipp|Uruguay}} |pealtvaatajaid=9487 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |väravad1= [[Fredy Bareiro|Bareiro]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Claus Bo Larsen]] {{PisiLipp|Taani}} |pealtvaatajaid=24 160 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ghana]] |väravad1= [[Yoshito Ōkubo|Ōkubo]] {{värav|37}} |väravad2= |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Kyros Vassaras]] {{PisiLipp|Kreeka}} |pealtvaatajaid=6813 }} ==== C–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|30px|Argentina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia_(converted).svg|30px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Tunisia.svg|30px|Tuneesia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1992–2003);_Flag_of_Serbia_and_Montenegro_(2003–2006).svg|30px|Serbia ja Montenegro]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |bgcolor=Silver|X|| '''1:0'''||'''2:0'''||'''6:0''' ||3 ||3||0 ||0 ||9:0 ||+ 9 ||'''9''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |0:1 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||'''5:1''' ||3 ||1 ||1||1 ||6:3 ||+ 3 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia]] || 0:2||1:1 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||1 ||1 ||4:5 ||- 1 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Serbia ja Montenegro]] | 0:6 ||1:5||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||3:14 ||- 11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Ali Zitouni|Zitouni]] {{värav|69}} |väravad2= {{värav|45}} [[John Aloisi|Aloisi]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Kyros Vassaras]] {{PisiLipp|Kreeka}} |pealtvaatajaid=15 757 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |tulemus=6:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Serbia ja Montenegro]] |väravad1= [[César Delgado|Delgado]] {{värav|11}}<br />[[Kily González|C. González]] {{värav|17}}<br />[[Carlos Tevez|Tevez]] {{värav|42||43}}<br />[[Gabriel Heinze|Heinze]] {{värav|74}}<br />[[Mauro Rosales|Rosales]] {{värav|77}} |väravad2= |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Carlos Batres]] {{PisiLipp|Guatemala}} |pealtvaatajaid=14 675 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Serbia ja Montenegro]] |tulemus=1:5 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Srđan Radonjić|Radonjić]] {{värav|72}} |väravad2= {{värav|11}} [[Tim Cahill|Cahill]]<br /> {{värav|45+1||57}} [[John Aloisi|Aloisi]]<br /> {{värav|60||86}} [[Ahmad Elrich|Elrich]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Subkhiddin Mohd Salleh]] {{PisiLipp|Malaisia}} |pealtvaatajaid=8857 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia]] |väravad1= [[Carlos Tevez|Tevez]] {{värav|39}}<br />[[Javier Saviola|Saviola]] {{värav|72}} |väravad2= |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Éric Poulat]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |pealtvaatajaid=5112 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Andres D'Alessandro|D'Alessandro]] {{värav|9}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Essam Abd El Fatah]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=26 338 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Serbia ja Montenegro]] |tulemus=2:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia]] |väravad1= [[Miloš Krasić|Krasić]] {{värav|70}}<br />[[Simon Vukčević|Vukčević]] {{värav|87}} |väravad2= {{värav|41}} [[José Clayton|Clayton]]<br /> {{värav|83|[[Penalti|pen.]]}} [[Mohamed Jedidi|Jedidi]]<br /> {{värav|89}} [[Ali Zitouni|Zitouni]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Charles Ariiotima]] [[Pilt:Flag_of_Tahiti.svg|24px|Tahiti]] [[Tahiti]] |pealtvaatajaid=7214 }} ==== D–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Iraq.svg|30px|Iraak]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Costa_Rica.svg|30px|Costa Rica]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Morocco.svg|30px|Maroko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Portugal.svg|30px|Portugal]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |bgcolor=Silver|X||'''2:0'''||1:2||'''4:2''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||7:4 ||+ 3 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||0:0 ||'''4:2''' ||3 ||1 ||1||1 ||4:4 ||0 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]] || '''2:1'''||0:0 ||bgcolor=Silver|X||1:2 ||3 ||1||1 ||1 ||3:3 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Portugal]] | 2:4 ||2:4||'''2:1'''||bgcolor=Silver|X||3 ||1||0 ||2 ||6:9 ||- 3 ||'''3''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Massimo De Santis]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=3212 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |tulemus=4:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Portugal]] |väravad1= [[Emad Mohammed|E. Mohammed]] {{värav|16}}<br />[[Hawar Mulla Mohammed|H. Mohammed]] {{värav|29}}<br />[[Younis Mahmoud|Mahmoud]] {{värav|56}}<br />[[Salih Sadir|Sadir]] {{värav|90+3}} |väravad2= {{värav|13|[[Omavärav|o.v.]]}} [[Haidar Abdul-Jabar|Jabar]]<br /> {{värav|45}} [[José Bosingwa|Bosingwa]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Divine Evehe]] {{PisiLipp|Kamerun}} |pealtvaatajaid=5689 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |väravad1= |väravad2= {{värav|67}} [[Hawar Mulla Mohammed|H. Mohammed]]<br /> {{värav|72}} [[Mahdi Karim|Karim]] |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Charles Ariiotima]] [[Pilt:Flag_of_Tahiti.svg|24px|Tahiti]] [[Tahiti]] |pealtvaatajaid=12 150 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]] |tulemus=1:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Portugal]] |väravad1= [[Bouabid Bouden|Bouden]] {{värav|85}} |väravad2= {{värav|40}} [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]]<br /> {{värav|73}} [[Ricardo Costa|R. Costa]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Carlos Batres]] {{PisiLipp|Guatemala}} |pealtvaatajaid=7581 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |väravad1= [[Bouabid Bouden|Bouden]] {{värav|69|[[Penalti|pen.]]}}<br />[[Salaheddine Aqqal|Aqqal]] {{värav|77}} |väravad2= {{värav|63}} [[Salih Sadir|Sadir]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Horacio Elizondo]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=4019 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |tulemus=4:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Portugal]] |väravad1= [[José Villalobos|Villalobos]] {{värav|50}}<br />[[Fernando Meira|Meira]] {{värav|68|[[Omavärav|o.v.]]}}<br />[[Álvaro Saborío|Saborío]] {{värav|71}}<br />[[Pablo Brenes|Brenes]] {{värav|90+1}} |väravad2= {{värav|29}} [[Hugo Almeida|Almeida]]<br /> {{värav|54}} [[Jorge Ribeiro|Ribeiro]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Carlos Torres]] {{PisiLipp|Paraguay}} |pealtvaatajaid=11 218 }} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> ||{{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]]|0|{{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]]'''|'''1''' ||{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]]'''|'''4'''|{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]]|0 ||{{Riigi ikoon|Iraak}} '''[[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]]|0 ||{{Riigi ikoon|Paraguay}} '''[[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]]'''|'''3'''|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]]|2 <!-- Poolfinaal--> ||{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]]|0|{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]]'''|'''3''' ||{{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]]|1|{{Riigi ikoon|Paraguay}} '''[[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]]'''|'''3''' <!--Finaal--> ||{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]]|0 <!--3. koha mäng--> ||{{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]]|0 }} ==== Veerandfinaalid ==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |tulemus=0:1 ([[lisaaeg|l.a.]]) |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|116}} [[Cesare Bovo|Bovo]] |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Carlos Torres]] {{PisiLipp|Paraguay}} |pealtvaatajaid=27 543 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Iraak}} '''[[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Emad Mohammed|E. Mohammed]] {{värav|64}} |väravad2= |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Carlos Batres]] {{PisiLipp|Guatemala}} |pealtvaatajaid=10 023 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |väravad1= [[César Delgado|Delgado]] {{värav|24}}<br />[[Carlos Tevez|Tevez]] {{värav|43||82||83}} |väravad2= |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Kyros Vassaras]] {{PisiLipp|Kreeka}} |pealtvaatajaid=9929 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Paraguay}} '''[[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |väravad1= [[Freddy Bareiro|Bareiro]] {{värav|19||71}}<br />[[José Cardozo|Cardozo]] {{värav|61}} |väravad2= {{värav|74||79|[[Penalti|pen.]]}} [[Lee Chun-soo]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Massimo De Santis]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=4080 }} ==== Poolfinaalid ==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |tulemus=0:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |väravad1= |väravad2= {{värav|16}} [[Carlos Tevez|Tevez]]<br /> {{värav|69}} [[Lucho González]]<br /> {{värav|84}} [[Mariano González|M. González]] |staadion=[[Ateena]] Karaiskakis Stadium |kohtunik=[[Benito Archundia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=30 910 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |tulemus=1:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |väravad1= [[Razzaq Farhan|Farhan]] {{värav|83}} |väravad2= {{värav|17||34}} [[José Cardozo|Cardozo]]<br /> {{värav|68}} [[Freddy Bareiro|Bareiro]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Éric Poulat]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |pealtvaatajaid=6213 }} === Pronksimäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |väravad1= [[Alberto Gilardino|Gilardino]] {{värav|8}} |väravad2= |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Jorge Larrionda]] {{PisiLipp|Uruguay}} |pealtvaatajaid=5203 }} === Finaal === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. august 2004<br>10:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |väravad1= [[Carlos Tevez|Tevez]] {{värav|18}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Kyros Vassaras]] {{PisiLipp|Kreeka}} |pealtvaatajaid=41 116 }} ===Medalivõitjad=== {| class="wikitable" style="width:850px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:15%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{PisiLipp|Argentina}} | [[Andrés D’Alessandro]], [[Roberto Ayala]], [[Nicolás Burdisso]], [[Willy Caballero]], [[Fabricio Coloccini]], [[César Delgado]], [[Leandro Fernández]], [[Luciano Figueroa]], [[Gabriel Heinze]], [[Kily González]], [[Luis González]], [[Mariano González]], [[Germán Lux]], [[Javier Mascherano]], [[Nicolás Medina]], [[Clemente Rodríguez]], [[Conzalo Rodríguez]], [[Maxi Rodríguez]], [[Mauro Rosales]], [[Javier Saviola]], [[Óscar Ustari]], [[Carlos Tévez]]<br />''Treener:'' [[Marcelo Bielsa]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Paraguay}} | [[Fredy Bareiro]], [[Diego Barreto]], [[Edgar Barreto]], [[Pedro Benitez]], [[Ever Caballero]], [[José Saturnino Cardozo]], [[Ernesto Cristaldo]], [[José Devaca]], [[Osvaldo Díaz]], [[Julio César Enciso]], [[Celso Esquivel]], [[Diego Figueredo]], [[Carlos Gamarra]], [[Pablo Gimenez]], [[Julio González]], [[Julio Manzur]], [[Victor Mareco]], [[Emilio Martínez]], [[Rodrigo Romero]], [[Roque Santa Cruz]], [[Aureliano Torres]], [[Nelson Valdez]]<br /> ''Treener:'' [[Carlos Jara Saguier]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[Marco Amelia]], [[Federico Agliardi]], [[Alberto Aquilani]], [[Andrea Barzagli]], [[Rolando Bianchi]], [[Daniele Bonera]], [[Cesare Bovo]], [[Giorgio Chiellini]], [[Marco Donadel]], [[Matteo Ferrari]], [[Andrea Gasbarroni]], [[Alberto Gilardino]], [[Giandomenico Mesto]], [[Emiliano Moretti]], [[Simone Del Nero]], [[Angelo Palombo]], [[Ivan Pelizzoli]], [[Giampiero Pinzi]], [[Andrea Pirlo]], [[Alessandro Potenza]], [[Daniele De Rossi]], [[Giuseppe Sculli]]<br /> ''Treener:'' [[Claudio Gentile]] |} === Lõplik järjestus === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht !width=170| Riik !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-bgcolor="gold" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Argentina]] |6 ||6 ||0 ||0 ||17:0 ||+ 17 ||'''18''' |-bgcolor="silver" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay]] |6 ||4 ||0 ||2 ||12:9 ||+ 3 ||'''12''' |-bgcolor="#cc9966" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia]] |6 ||3 ||1 ||2 ||7:8 ||- 1 ||'''10''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Iraak]] |6 ||3 ||0 ||3 ||9:8 ||+ 1 ||'''9''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mali}} [[Mali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mali]] |4 ||1 ||2||1 ||5:4 ||+ 1 ||'''5''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea]] |4 ||1 ||2 ||1 ||8:8 ||0 ||'''5''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |4 ||1 ||1 ||2 ||6:4 ||+ 2 ||'''4''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica]] |4 ||1 ||1 ||2 ||4:8 ||- 4 ||'''4''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ghana]] |3 ||1 ||1 ||1 ||4:4 ||0 ||'''4''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Maroko]] |3 ||1 ||1 ||1 ||3:3 ||0 ||'''4''' |- |'''11.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |3 ||1 ||1 ||1 ||3:3 ||0 ||'''4''' |- |'''12.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia]] |3 ||1 ||1 ||1 ||4:5 ||- 1 ||'''4''' |- |'''13.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan]] |3 ||0 ||1 ||2 ||6:7 ||- 1 ||'''3''' |- |'''14.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Portugal]] |3 ||0 ||1 ||2 ||6:9 ||- 3 ||'''3''' |- |'''15.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |3 ||0 ||1 ||2 ||4:7 ||- 3 ||'''1''' |- |'''16.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Serbia ja Montenegro]] |3 ||0 ||0 ||3 ||3:14 ||- 11 ||'''0''' |} === Parimad väravalööjad === {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Koht !! style="width:189px;"| Sportlane !! Väravad |- ! 1. | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Carlos Tévez]] ||style="text-align:center;"| 8 |- ! 2. | {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[José Saturnino Cardozo]] ||style="text-align:center;"| 5 |- ! rowspan=3|3. | {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Fredy Bareiro]] ||style="text-align:center;"| 4 |- | {{Riigi ikoon|Mali}} [[Tenema Ndiaye]] ||style="text-align:center;"| 4 |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alberto Gilardino]] ||style="text-align:center;"| 4 |- ! 6. | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Aloisi]] ||style="text-align:center;"| 3 |} ==Naiste turniir == === Alagrupimängud === ==== E–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|30px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|30px|Nigeeria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|30px|Jaapan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |bgcolor=Silver|X||'''2:1'''||0:1 ||2 ||1 ||0 ||1 ||2:2 ||0 ||'''3''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]] |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||2 ||1 ||0||1 ||2:2 ||0 || '''3''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]] ||'''1:0'''||0:1 ||bgcolor=Silver|X||2 ||1||0 ||1 ||1:1 ||0 ||'''3''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]] |väravad1= |väravad2= {{värav|24}} [[Eriko Arakawa|Arakawa]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Fatou Gaye]] {{PisiLipp|Senegal}} |pealtvaatajaid=10 104 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]] |väravad1= |väravad2= {{värav|55}} [[Vera Okolo|Okolo]] |staadion=[[Ateena]] Karaiskaki Stadium |kohtunik=[[Dianne Ferreira-James]] {{PisiLipp|Guyana}} |pealtvaatajaid=14 126 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]] |väravad1= [[Hanna Marklund|Marklund]] {{värav|68}}<br/>[[Malin Moström|Moström]] {{värav|73}} |väravad2= {{värav|25}} [[Mercy Akide|Akide]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Silvia Regina de Oliveira]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=21 597 }} ==== F–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|30px|Saksamaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_People's_Republic_of_China.svg|30px|Hiina]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0'''||'''8:0'''||2||2 ||0 ||0 ||10:0 ||+ 1 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||2 ||0 ||1||1 ||1:3 ||- 2 || '''1''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Hiina]] || 0:8||1:1 ||bgcolor=Silver|X||2||0||1 ||1 ||1:9 ||- 8 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>18:00 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |tulemus=8:0 |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Hiina]] |väravad1= [[Birgit Prinz|Prinz]] {{värav|13||21||73||88}}<br/>[[Pia Wunderlich|Wunderlich]] {{värav|65}}<br/>[[Renate Lingor|Lingor]] {{värav|76|[[Penalti|pen.]]}} <br/>[[Conny Pohlers|Pohlers]] {{värav|82}}<br/>[[Martina Müller|Müller]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Kari Seitz|Seitz]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=14 657 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>18:00 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Hiina]] |tulemus=1:1 |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |väravad1= [[Ji Ting|Ji]] {{värav|34}} |väravad2= {{värav|11}} [[Maribel Domínguez|Domínguez]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Christina Ionescu]] {{PisiLipp|Rumeenia}} |pealtvaatajaid=5112 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>18:00 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |tulemus=2:0 |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |väravad1= [[Petra Wimbersky|Wimbersky]] {{värav|20}}<br/>[[Birgit Prinz|Prinz]] {{värav|79}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Karaiskaki Stadium |kohtunik=[[Krystyna Szokolai]] {{PisiLipp|Ungari}} |pealtvaatajaid=26 338 }} ==== G–alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|30px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia_(converted).svg|30px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|30px|Kreeka]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0||1:1||'''3:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||6:1||+ 5 ||'''7''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''7:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||8:2 ||+ 6 || '''6''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] || 1:1||0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||3 ||1||1 ||1 ||2:2 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] | 0:3 ||0:7||0:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||0:11 ||- 11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |tulemus=0:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |väravad1= |väravad2= {{värav|14}} [[Shannon Boxx|Boxx]] <br> {{värav|30}} [[Abby Wambach|Wambach]] <br> {{värav|82}} [[Mia Hamm|Hamm]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Jenny Palmqvist]] {{PisiLipp|Rootsi}} |pealtvaatajaid=15 757 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Marta Vieira da Silva|Marta]] {{värav|36}} |väravad2= |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Dagmar Damková]] {{PisiLipp|Tšehhi}} |pealtvaatajaid=25 152 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|27}} [[Heather Garriock|Garriock]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Bentla D'Coth]] {{PisiLipp|India}} |pealtvaatajaid=8857 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |väravad1= [[Mia Hamm|Hamm]] {{värav|58|[[Penalti|pen.]]}} <br> [[Abby Wambach|Wambach]] {{värav|77}} |väravad2= |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Dagmar Damkova]] {{PisiLipp|Tšehhi}} |pealtvaatajaid=17 123 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |tulemus=0:7 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|21}} [[Pretinha]]<br> {{värav|46||55||77}} [[Cristiane Rozeira de Souza Silva|Cristiane]] <br> {{värav|49}} [[Grazielle]] <br>{{värav|70}} [[Marta Vieira da Silva|Marta]] <br> {{värav|72}} [[Daniela Alves Lima|Daniela]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Christine Frai]] {{PisiLipp|Saksamaa}} |pealtvaatajaid=7214 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. august 2004<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Kristine Lilly|Lilly]] {{värav|19}} |väravad2= {{värav|82}} [[Joanne Peters|Peters]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Christina Ionescu]] {{PisiLipp|Rumeenia}} |pealtvaatajaid=3320 }} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]]|1 ||{{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]]|1 ||{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]]|0|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]]'''|'''5''' ||{{Riigi ikoon|Rootsi}} '''[[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]]|1 <!-- Poolfinaal--> ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]]|1|{{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]]'''|'''2''' ||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]]|0 <!--Finaal--> ||{{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]]|1 <!--3. koha mäng--> ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]]|0 }} ==== Veerandfinaalid ==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]] |väravad1= [[Steffi Jones|Jones]] {{värav|76}} <br> [[Conny Pohlers|Pohlers]] {{värav|81}} |väravad2= {{värav|49}} [[Mercy Akide|Akide]] |staadion=[[Patras]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Bentla D'Coth]] {{PisiLipp|India}} |pealtvaatajaid=2531 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]] |väravad1= [[Kristine Lilly|Lilly]] {{värav|43}} <br> [[Abby Wambach|Wambach]] {{värav|59}} |väravad2= {{värav|48}} [[Emi Yamamoto|Yamamoto]] |staadion=[[Thessaloniki]] Kaftanzoglio Stadium |kohtunik=[[Silvia Regina de Oliveira]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=1418 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |tulemus=0:5 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|25||49}} [[Cristiane Rozeira de Souza Silva|Cristiane]] <br> {{värav|29||54}} [[Miraildes Maciel Mota|Formiga]] <br> {{värav|60}} [[Marta Vieira da Silva|Marta]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Fatou Gaye]] {{PisiLipp|Senegal}} |pealtvaatajaid=3012 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |väravad1= [[Hanna Ljungberg|Ljungberg]] {{värav|25}} <br> [[Sara Larsson|Larsson]] {{värav|30}} |väravad2= {{värav|48}} [[Lisa De Vanna|De Vanna]] |staadion=[[Volos]] Panthessaliko Stadium |kohtunik=[[Dagmar Damková]] {{PisiLipp|Tšehhi}} |pealtvaatajaid=4811 }} ==== Poolfinaalid ==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |tulemus=1:2 ([[lisaaeg|l.a.]]) |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |väravad1= [[Isabell Bachor|Bachor]] {{värav|90+2}} |väravad2= {{värav|33}} [[Kristine Lilly|Lilly]] <br> {{värav|99}} [[Heather O'Reilly|O'Reilly]] |staadion=[[Irákleio]] Pankritio Stadium |kohtunik=[[Krystyna Szokolai]] {{PisiLipp|Ungari}} |pealtvaatajaid=5165 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|64}} [[Pretinha]] |staadion=[[Patras]]] Pampeloponnisiako Stadium |kohtunik=[[Dianne Ferreira-James]] {{PisiLipp|Guyana}} |pealtvaatajaid=1511 }} === Pronksimäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. august 2004<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |väravad1= [[Renate Lingor|Lingor]] {{värav|17}} |väravad2= |staadion=[[Ateena]] Karaiskaki Stadium |kohtunik=[[Kari Seitz]]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=10 416 }} === Finaal === {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. august 2004<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |tulemus=2:1 ([[lisaaeg|l.a.]]) |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |väravad1= [[Lindsay Tarpley|Tarpley]] {{värav|39}} <br/> [[Abby Wambach|Wambach]] {{värav|112}} |väravad2= {{värav|73}} [[Delma Gonçalves|Pretinha]] |staadion=[[Ateena]] Karaiskaki Stadium |kohtunik=[[Jenny Palmqvist]] {{PisiLipp|Rootsi}} asendati 90 minuti<br> järel [[Dianne Ferreira-James]] {{PisiLipp|Guyana}} |pealtvaatajaid=10 416 }} ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" style="width:880px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:15%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{PisiLipp|USA}} | [[Shannon Boxx]], [[Brandi Chastain]], [[Joy Fawcett]], [[Julie Foudy]], [[Lorrie Fair]], [[Mia Hamm]], [[Angela Hucles]], [[Kristine Lilly]], [[Kristin Luckenbill]], [[Kate Markgraf]], [[Heather Mitts]], [[Cindy Parlow]], [[Christie Rampone]], [[Cat Whitehill|Cat Reddick]], [[Heather O’Reilly]], [[Tiffany Roberts]], [[Briana Scurry]], [[Hope Solo]], [[Lindsay Tarpley]], [[Aly Wagner]], [[Abby Wambach]], [[Cat Whitehill]]<br /> ''Treener:'' [[April Heinrichs]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Brasiilia}} | [[Aline Pellegrino|Aline]], [[Andreia]], [[Renata Costa]], [[Cristiane]], [[Daniela]], [[Dayane]], [[Elaine]], [[Miraildes Maciel Mota|Formiga]], [[Grazielle]], [[Juliana]], [[Kelly]], [[Maravilha]], [[Marta Vieira da Silva|Marta]], [[Andréia dos Santos|Maycon]], [[Monica]], [[Pretinha]], [[Renata Costa]], [[Rosana]], [[Roseli de Belo|Roseli]], [[Tânia]]<br /> ''Treener:'' [[Renê Simões]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Saksamaa}} | [[Nadine Angerer]], [[Isabell Bachor]], [[Britta Carlson]], [[Sonja Fuss]], [[Kerstin Garefrekes]], [[Sarah Günther]], [[Ariane Hingst]], [[Steffi Jones]], [[Renate Lingor]], [[Sandra Minnert]], [[Anja Mittag]], [[Martina Müller]], [[Viola Odebrecht]], [[Navina Omilade]], [[Conny Pohlers]], [[Birgit Prinz]], [[Silke Rottenberg]] (TW), [[Kerstin Stegemann]], [[Alexandra Schwald]], [[Sandra Smisek]], [[Petra Wimbersky]], [[Pia Wunderlich]]<br /> ''Treener:'' [[Tina Theune]] |} === Lõplik järjestus === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht !width=170| Riik !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-bgcolor="gold" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|USA]] |6 ||5 ||1 ||0 ||12:4 ||+ 8 ||'''16''' |-bgcolor="silver" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia]] |6 ||4 ||0 ||2 ||15:4 ||+ 11 ||'''12''' |-bgcolor="#cc9966" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa]] |5 ||4 ||0 ||1 ||14:3 ||+ 11 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi]] |5 ||2 ||0 ||3 ||4:5 ||- 1 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia]] |4 ||1 ||1||2 ||3:4 ||- 1 ||'''4''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Nigeria]] |3 ||1 ||0||2 ||3:4 ||- 1 ||'''3''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Japan]] |3 ||1 ||0 ||2 ||2:3||- 1 ||'''3''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko]] |3 ||0 ||1 ||2 ||1:8 ||- 7 ||'''1''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Hiina]] |2 ||0 ||1 ||1 ||1:9 ||- 8 ||'''1''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka naiste jalgpallikoondis 2004. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka]] |3 ||0 ||0 ||3 ||0:11 ||- 11 ||'''0''' |} === Parimad väravalööjad === {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Koht !! style="width:180px;" | Sportlane !! Väravad |- ! rowspan=2|1. | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Birgit Prinz]] || align="center" | 5 |- | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cristiane]] || align="center" | 5 |- ! 3. | {{Riigi ikoon|USA}} [[Abby Wambach]] || align="center" | 4 |- ! rowspan=3|4. | {{Riigi ikoon|USA}} [[Kristine Lilly]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Marta Vieira da Silva|Marta]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Pretinha]] || align="center" | 3 |} ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 2004]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Argentina}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|USA}}||1||0||0||1 |- |rowspan=2|2.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Paraguay}}||0||1||0||1 |- |rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:2004. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel| ]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] r2fuguz7lj3si7tm21xi4qw7olqpw0a 0 17352 6175610 6139807 2022-08-08T20:30:21Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki [[File:Ongoing conflicts around the world.svg|thumb|upright=1.9|Käimasolevad relvastatud konfliktid (võitluses hukkunuid jooksval või eelmisel aastal): {{legend|maroon|suured sõjad (10 000 või enam hukkunut aastas)}} {{legend|red|sõjad (1000–9999)}} {{legend|orange|väiksemad konfliktid (100–999)}} {{legend|#FFD300|kokkupõrked (10–99)}}]] [[File:Antoine_Caron_(attr)_Allegorie_des_Krieges.jpg|thumb|Antoine Caron (?), "Sõja allegooria" (16. saj)]] '''Sõda''' on [[riik]]ide, [[rahvas]]te või muude rühmituste vaheline organiseeritud ([[relv]]astatud) [[konflikt]], surumaks ühe osapoole [[tahe]]t, [[huvi]]sid või [[ideoloogia]]t jõuga ([[vägivald]]selt) peale vastaspoolele. Põhiliseks edu saavutamise meetodiks sõjas on üldjuhul [[lahing]]. == Eesmärgid ja liigid == Tavaliselt on sõja eesmärk [[Geopoliitika|geopoliitiline]]. Oma raamatus "[[Sõjast]]" on [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] sõjandusteoreetik [[Carl von Clausewitz]] öelnud, et sõda on [[poliitika]] jätkamine teiste vahenditega."<ref>Carl von Clausewitz. "Sõjast". Tallinn 2004.</ref> Tulenevalt toimumise tingimustest, ulatusest, kasutatavatest vahenditest ja [[meetod]]itest võidakse sõda või selle olulist osa (olulist operatsiooni) nimetada ka näiteks [[tuumasõda|tuumasõjaks]], [[maailmasõda|maailmasõjaks]], [[meresõda|meresõjaks]], [[õhusõda|õhusõjaks]], [[sissisõda|sissisõjaks]], [[kaevikusõda|kaevikusõjaks]] või [[manööversõda|manööversõjaks]]. [[Kodusõda]] võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks [[Inglise kodusõda]]) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]). Sõna ''sõda'' kasutatakse [[metafoor]]ina ka mittesõjalise konflikti või sõjalist vastasseisu jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades ''klassisõda'', ''kaubandussõda'', ''kübersõda'', ''propagandasõda'' ja lisaks mängulises mõistes ka ''padjasõda'' või ''lumesõda''. Sõjapidamine ei ole omane ainult [[inimene|inimestele]]. [[Sipelglased]] osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks, ning [[šimpans]]id peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.<ref name="Times" /><ref name="Colonies" /><ref name="Morphology" /> == Ajaloost == Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest [[Nuubia]] matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates [[riik]]ide loomisest [[Lähis-Ida]]s umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast. [[püssirohi|Püssirohu]] kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Maailma ajaloo ohvriterohkeim sõda on olnud [[teine maailmasõda]] 1939–1945. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast märksa rohkem ka [[majandus]]likke, [[diplomaatia|diplomaatilisi]] ja [[ideoloogia|ideoloogilisi]] mõjutusvahendeid, seetõttu on sõja mõiste tähendus muutunud. == Vaata ka == * [[Madala intensiivsusega konflikt]] * [[Patsifism]] * [[Bellitsism]] * [[Põletatud maa taktika]] * [[Sõdade loend]] * [[Sõjandus]] * [[Sõjateadus]] * [[Linnalahing]] * [[Käsilassõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Times">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=935783 Warrior Ants: The Enduring Threat of the Small War and the Land-mine]. ''Times'', märts 2006. {{väiksem|(inglise)}}</ref> <ref name="Colonies">[https://web.archive.org/web/20100510143014/http://www.antcolonies.net/howantscarryonwar.html How Ants Carry on War]. {{väiksem|(inglise)}}</ref> <ref name="Morphology">[https://web.archive.org/web/20140131192248/http://jlibsch.web.wesleyan.edu/Ant/Morphology/index.html A Morphological Tour of the Super Organism]. {{väiksem|(inglise)}}</ref> }} == Kirjandus == {{vikisõnastik|sõda}} {{vikitsitaadid}} * [[Sunzi|Sun Zi]], [[Sõja seadused|"Sõja seadused".]] ISBN 9985811070 * [[Niccolò Machiavelli]], [[:en:The Art of War (Machiavelli)|s:"The Art of War"]] ('Sõjapidamise kunst')''.'' (inglise keeles) [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Sõjad| ]] 7opvt08lcv18mzgklhjwa7mugl4mkl9 0 20837 6175558 6147982 2022-08-08T17:57:20Z Castellum 9117 /* Konvois mobiliseeritutega */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aurikust; külmutuslaevast vaata artiklit [[Eestirand (külmutuslaev)]].}} {{infokast laev | nimi = Eestirand | pilt = Eestirand circa1932.jpg | pildiallkiri = Eestirand merel umbes 1932. aastal | teised nimed = {{lihtne loend| * Strathardle (1910–1916) * Harold Dollar (1916–1927) * Glenbeath (1927–1932) * Eestirand (1932–1941) * VT-532 (vene keeles ''ВТ'' ''военный транспорт № 532'') (1941–) }} | tüüp = [[aurulaev]] | klass = | IMO = | kutsung = | jääklass = | omanik = {{lihtne loend| * Steam Ship Co., Ltd. (Burrell & Son), Glasgow (1910–1916)<ref name="2c35u" /> * Dollar Steamship Lines, Ltd ([[Robert Dollar]] jt.), San Francisco (1916–1927) * Waverley Shipping Co. Ltd (T. L . Duff & Co. jt.), Glasgow (1927–1932) * O / ü. Kalandus ([[Theodor Liimann]], [[Jakob Jürison]] jt.), Tallinn<ref name="kjWwP" /> (1932. aastast) }} | käitaja = | liin = | lipuriik = | kodusadam = | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = A. McMillan & Son Ltd. yard no.: 437, [[Dumbarton]], [[Šotimaa]] | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = november [[1910]]<ref name="njmKU" /> | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 114,7 m | laius = 15,9 m | süvis = 6,9 m | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | BRT = 4443,6 | NRT = 2823 | peamasin = 1 kolme katlaga 320 hobujõuline aurumasin (Tootja: D Rowan & Co Ltd, Glasgow) (t.a. 2153 hj (1582 kW){{lisa viide}}) | abimasinad = | käiturid = | kiirus = 9,5 sõlme | maste = 2 | purjesid = | laevapere = | tekke = 2 }} '''Eestirand''' oli [[1910]]. aastal [[Šotimaa]]l ehitatud [[aurulaev]], mis oli hiljem [[Eesti]]s kasutusel [[kalapüügilaev]]ana ja [[kaubalaev]]ana. Aastail 1932–1939 (kuni AS [[Tallinna Laevaühisus]] sai aurulaeva [[Vapper (aurulaev)|Vapper]]) oli see Eesti suurim laev. == Ajalugu == === Algselt kaubalaevana === Laev ehitati 1910. aastal A. McMillan & Son Ltd. laevatehases [[Dumbarton]]is [[Šotimaa]]l ja sai nimeks ''Strathardle''. Kandis veel nimesid ''Harold Dollar'' (1916) ja ''Glenbeath'' (1927). Omanikud olid Glasgow'st ja San Franciscost. Laev teostas peamiselt vedusid New Yorgi ja Aasia vahel. === Eestis kalalaevana ja kaubalaevana === [[Pilt:Eestirand Crew.jpg|pisi|Eestiranna meeskonnaliikmeid 1930-ndail. Ees keskel kapten Boris Nelke]] 1932. aastal ostis laeva 120 000 [[Eesti kroon|krooni]] eest samal aastal moodustatud heeringapüügi seltsi osaühing [[Kalandus (ettevõte)|Kalandus]], mille juhtivad tegelased olid [[Jakob Jürisson]], Kolumbus, Lambot, Kilu jt. 1932. aastal saabus laev [[Tallinn]]a, kus see kohandati heeringapüügiekspeditsiooni [[baaslaev]]aks. Nimeks sai ''Eestirand'' ja ühtlasi oli see nüüd tonnaažilt Eesti suurim laev. Eestirand asus juhtima heeringalaevastikku, millesse kuulusid veel püügilaevad [[Põhjarand]], [[Läänerand]], [[Harjurand]] ja [[Virurand]]. Esimesele püügiretkele suunduti 9. juunil 1932 koos 142 meeskonnaliikmega. Tagasi saabuti hiljem edukalt 25 000 tünnitäie islandi heeringaga. Baaslaevana sõitis Eestirand [[Island]]i ümbruses [[Norra meri|Norra merel]] kuni 1936. aastani. Laeva kaptenid olid Jakob Lepni ja Jakob Jürisson, hiljem [[Boris Nelke]]. Tänu edukale püügile vähenes Eestis heeringaimport mitu korda. Inglased lubasid nüüd kaubandusläbirääkimistel surveabinõuna piirata Eesti peekoni eksporti, kui Briti heeringaimporti piiratakse. Seepeale kehtestati Eestis Põhjamerelt püütud kalale tollimaks, mis mõjus pärssivalt "Kalanduse" majandustulemustele. Samuti oli kalasaak ebaühtlane ja lisaks uppus 1936. aastal püügilaev Läänerand. Kalapüük Põhjamerel ei tasunud end enam ära ja lõpetati 1937. aastal. Eestiranda kasutati edaspidi [[kaubalaev]]ana kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini 1940]]. === Punavõimu teenistuses === 28. augustil 1940 laev [[riigistamine|natsionaliseeriti]]. [[1941]]. aastal ja kui algas [[Nõukogude-Saksa sõda]], võeti Eestirand [[Punalaevastik]]ku transpordilaevana VT-532. Tekile paigaldati mõned õhutõrjekuulipildujad. === Hukkumine === ==== Konvois mobiliseeritutega ==== 1941. aasta augustis, kui [[Punaarmee]] taandus [[Wehrmacht]]i eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand [[konvoi]]sse koos [[tanker]]iga nr 11, transpordilaevadega [[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]] ja A. Ždanov, [[hüdrograafialaev]]aga Gidrograf, [[jäämurdja]]ga Oktjabr, vigastatud [[hävitaja]]ga Engels ning kuue [[miinitraaler]]iga. Konvoi transportis Eestist samal aastal Punaarmeesse mobiliseeritud mehi [[Kroonlinn]]a. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõnede allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest). Viimases lõpus toodi laevale veel ligi 40 vanemat endist Eesti [[ohvitser]]i, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud. Saatemeeskonna moodustas salkkond punaväelasi [[politruk]]i juhtimisel. Laevale oli laaditud mõningaid sõidukeid, mehhanisme ja kaupu. Laeva pardal oli ka 75 teost [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogust, mis olid määratud [[Leningrad]]i evakueerimiseks – pole teada, mis neist teostest hiljem sai.<ref name="h8CYK" /> Algul viidi Eestirand reidile ankrusse ristleja Kirovi lähedale. Konvoi väljus Tallinnast [[24. august]]il kell 10. Mobiliseeritud aeti trümmidesse ning punaste saatesalk ei lubanud neid tekile. ==== Õhurünnakud ja paanika ==== [[Keri]] saare lähedal ründasid konvoid [[Luftwaffe|Saksa õhujõudude]] lennukid. Laev sai ründelennukilt [[Ju 87]] kell 15.15 kaks pommitabamust tekiehitisest ettepoole 2. trümmi. Üks pomm sööstis laeva põhjani ja plahvatusest tekkis laeva põhja auk. Teine pomm plahvatas trümmis, mistõttu hukkus ning sai haavata hulk seal olnuid (arvatavalt hukkus 44 inimest{{lisa viide}}). Suure osa teise pommi lõhkejõust summutas samas trümmis paiknenud [[asbest]]ilaadung, mis täitis nüüd laeva tolmuga. Trümmides olnud mobiliseeritud trügisid üles tekile. Haavatuid kogudes selgus, et laeval polnud eriti kaasas vahendeid esmaabi andmiseks. Tänu veekindlatele vaheseintele jäi laev veepinnale ja jätkas aeglaselt liikumist, kuigi vajus pisut vööriga sügavamale ja veidi vasakule kreeni. Pardal puhkes pommitamise järel paanika ja mitusada meest hüppas, tekil olnud lauajuppe ujuvusvahendina kasutades, üle parda. Enamik neist uppus, paljud said vigastusi samadest lauajuppidest. Suure pingutusega õnnestus kapten Boris Nelkel ruuporitoru kasutades paanikat vähendada, kuid mitte täielikult. Reisijate omal algatusel lasti liikuvalt laevalt vette [[päästepaat]], mis aga läks hooletu käsitsemise tõttu vöör ees alla ja kohe vett täis. Üks paati jõudnu jäi veeskamistrossidesse kinni ja uppus. Politruk keelas relva ähvardusel paatide puutumise ja laskis punaväelastel välja otsida käsigranaadid. Kell 18.15 tuli laeva pommitama ja tulistama [[Soome]] lennuk, ent viskas pommid laevast mööda. Pardal olnute meelest viibanud piloot ülelennul käega, et laev sõitku ranniku poole. Ärev inimmass nõudis reisi katkestamist ja laeva mahajätmist. Laeva kapten keelduski, hoolimata politruki ähvardusest, konvoiga koos edasi sõitmast ja juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva esmalt [[Keri]] saare suunas. Kapten olevat käinud koos politrukiga paadiga Keri saarel, kust telefoneerinud Tallinna, kuid sealt antud ikkagi käsk sõita Kroonlinna. Seejärel lahkuti Keri juurest ja siis juhtis kapten laeva käsku eirates [[Prangli]] saare juurde. Süsteemile avalikult vastu hakkamine oli toona hulljulge tegu, kuid sellega päästis kapten hulga elusid ja saatuseid. Kell 20.30 sõideti umbes 300 m kaugusel saare rannast madalikule ja veesati ankur. Sõjaväelased sõitsid paadiga saarele ja lubasid saarelt laeva juurde evakueerimiseks tuua vaid neli kohalike elanike mootorpaati. Laev jäeti lõpuks öö jooksul pikkamööda maha. Mõned jõudsid saarele ka ujudes või laeval ehitatud parvega. Punaväelased lootsid veel mobiliseeritute ümberpaigutamist mõnele appi kutsutavale laevale. Järgmisel päeval pommitas üks Saksa lennuk veelkord rannast umbes 300 meetri kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit tabanud pommi panid laeva lõplikult merepõhjale istuma. ==== Pranglil ==== [[Fail:II maailmasõjas hukkunute ühishaud-"Eesti rand".JPG|pisi|Dolomiidist hauasammas aurulaeval Eestirand hukkunute ühishaual]] [[Fail:"Eesti rand"-II maailmasõjas hukkunute ühishaud.JPG|pisi|püsti|Puust rist aurulaeval Eestirand hukkunute ühishaual]] 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) meest jõudsid laevalt Pranglile. Mõned olid varem ujunud Keri saarele ja toodi sealt ära. Pääsenute<ref>[https://dea.digar.ee/page/linnateataja/1941/09/20/1 „Eestirannalt" pääsnute nimestik], Linna Teataja, 20 september 1941</ref> hulgas olid näiteks ka dirigent [[Neeme Järvi]] isa August Järvi ja meresõjaajaloolase [[Mati Õun]]a isa. Väidetavalt olid punasõdurid üritanud laevalt Pranglile ujujaid algul ka tagasi merre ajada. Esialgu tegeleti öömaja ja toidupoolise otsimisega kohalikelt elanikelt. Hiljem toodi randa jäänud laevalt paatidega saarele juurde toitu ja vajalikku varustust. Randa uhutud laipu hakati matma samasse rannapealsele, kus oli laevalt maale tuldud. Esimesel päeval maeti 13 dokumentideta tundmatut ja Jaan Erm. Peagi, kui Saksa üksused olid juba maismaal ida pool mereni välja tunginud, viidi osa punaväelasi saarelt laevaga mandrile. Kui sõjakära Tallinna poolt rinde liikudes tugevnes, võeti Pranglil [[kolonel]] [[Arved Engmann]]i juhtimisel võim viimastelt maha jäänud punaväelastelt enda kätte. Kohapeale jäänud Nõukogude sõjaväelastelt võeti ära relvad, kõrge männi tippu heisati Eesti Vabariigi lipp ja üritati luua sideühendust maismaaga. Saarele hakkasid nüüd paatidega mandrilt saabuma Saksa vormi kandvad sõjaväelased või Saksa üksustega koostööd tegevad [[metsavennad]]. Neil tuli ka merele vastu minnes päästa või vastuhakkamisel ka vangistada saarele lähenevaid [[Juminda miinilahing]]us uppunud laevade päästepaate pääsenutega. Hiljem transporditi pääsenud paatidega [[Neeme (Jõelähtme)|Neemele]], mis oli Saksa võimu all. Algul koheldi neid kui sõjavange, kuid pärast kontrolli ja punase elemendi eraldamist lubati vabaks. === Hiljem === Sõja jooksul uputas ja purustas punavägi madalikul seisva ja tähelepanu tõmbava üsna suure laeva lõplikult. Juba 15. novembril 1941 tulistas seda Nõukogude allveelaev Štš-311 ja veel 1944. aasta augustis tulistasid [[vrakk]]i lisaks Nõukogude torpeedolennukid. [[1946]]. aastal tõsteti laeva vrakk üles ja pukseeriti Tallinna [[Paljassaare sadam]]a juurde rannamadalikule. [[1948]]. aastal lõigati ta vanarauaks. Vraki veealune osa jäi aga siiski alles ja aerofotode ning mereajaloolaste arvamuse põhjal on see seal tänini. == Mälestuse jäädvustamine == Traagilise sündmuse meenutuseks on [[Prangli]]l pärast taasiseseisvumist 1991. aastal korrastatud hukkunute kalme koos sinna püstitatud suure puidust mälestusristiga ja päästerõngaga ([[Eestiranna mälestuspaik]]). On korraldatud mälestusüritusi. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2c35u">R. A. Cage: A tramp shipping dynasty—Burrell & Son of Glasgow, 1850–1939, 1997 ISBN 0313303460 [http://books.google.ee/books?id=74QdfPRwzYgC&pg=PA170 lk. 170]</ref> <ref name="kjWwP">Roger Jordan: The World's Merchant Fleets, 1939, [http://books.google.ee/books?id=lhac0fSx-rsC&pg=PA22 lk. 22]</ref> <ref name="njmKU">http://www.clydesite.co.uk/clydebuilt/viewship.asp?id=12386{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="h8CYK">Eesti kunsti varjatud pool (II). [[Postimees]], 28. mai 2016</ref> }} == Kirjandus == "Eestiranna" draama Prangli juures. Linna Teataja (Tallinn: 1941) lk 2, 9. september 1941 (nr 3). ==Välislingid== *[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:299085/270887/page/6 Eesti kaubalaevastik 1940, lk 6] *[http://www.wrecksite.eu/wreck.aspx?163865 wrecksite.eu: SS Eestirand (+1941)] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pranglil-malestatakse-tana-eesti-vabadust-kaitsenud-auriku-huku-70-aastapaeva.d?id=56336178 Pranglil mälestatakse täna Eesti vabadust kaitsenud auriku huku 70. aastapäeva]. Delfi.ee, 24. august 2011 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/merepohjas-lebav-eesti-suurim-kaubalaev-paistab-aerofotodelt.d?id=58055468 Merepõhjas lebav Eesti suurim kaubalaev paistab aerofotodelt]. Delfi.ee, 20. september 2011 [[Kategooria:Suurbritannia laevad]] [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti kalalaevad]] [[Kategooria:Eesti kaubalaevad]] [[Kategooria:NSV Liidu laevad]] [[Kategooria:Viimsi vald]] 1510zepd4pp7ankq7qt1hdrepcpqtyd 0 30578 6175703 5789361 2022-08-09T07:39:08Z Evlper 104506 /* Kolmanda Rooma narratiiv */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb| Ivan III]] '''Ivan III''' ehk '''Ivan Suur''' ([[vene keel]]es Иван Великий ('''Ivan Veliki'''); [[22. jaanuar]] [[1440]] – [[27. oktoober]] [[1505]]) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiast]] [[Moskva]] suurvürst alates [[1462]] kuni surmani. Tema ajal tõusis [[Moskva suurvürstiriik]] lõplikult [[Venemaa]] vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ja valitsejaks. ==Sisepoliitika== 1473. aastal liitis Ivan III oma surnud venna Juri Vassiljevitš noorema [[Dmitrovi vürstiriik|Dmitrovi vürstiriigi]] alad ([[Serpuhhov]], [[Možaisk]], [[Dmitrov]] ja kolmandik Moskvast). Ivan III valitsusaja põhiprobleem oli võimuvõitlus [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi vabariigiga]], mis tahtis Moskvast sõltumatuks jääda, kutsudes selleks appi Moskva suurvürstiriigi [[rivaal]]i [[Poola Kuningriik|Poola]] [[Poola kuningas|kuninga]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Kazimierz IV]]. Ivan saatis [[1478]] mässulise vabariigi vastu oma armee. Järgnenud lahinguis said novgorodlased rängalt lüüa ja Venemaa pindalalt suurim vürstkond liideti ametlikult Moskva Suurvürstiriigiga. Sellega sai Ivan endale väljapääsu [[Läänemeri|Läänemerele]], [[Neeva]] jõe piirkonnas ja tema riigi piir jooksis nüüd mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]]. Ivan III järgi on nimetatud [[Jaanilinn]] ning Ivan III valitsusajal alustati [[Jaanilinna linnus]]e ehitamist. [[File:43 History Of Russia by William Tooke.jpg|pisi| Ivan III]] 1480. aastal lahkusid [[Moskva suurvürst]]i teenistusest, tema nooremad vennad Andrei Vassiljevitš vanem, [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] ja Boriss Vassiljevitš, [[Volokolamsk]]i vürst, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu]] [[Leedu suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Pärast ajutist leppimist, vangistas Ivan III venna Andrei Vassiljevitši 1491. aastal ning see suri 1493. aastal vangistuses. Boriss Vassiljevitši pojad aga surid järglasteta ning nende alad liideti suurvürstiriigiga. ==Välispoliitika== Peagi alustas ta ettevalmistusi ka [[Liivimaa]] haaramiseks oma võimu alla, kuid ometi said tema väed [[Liivi ordu]]meistrilt [[Wolter von Plettenberg]]ilt [[1502]] [[Smolino lahing]]us lüüa ja nii lükkus Vana-Liivimaa jagamine veel pool sajandit edasi. See oli ka Ivan III ainus suur lüüasaamine. Mujal oli ta silmapaistvalt edukas, vallutades suuri alasid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigilt ([[Moskva-Leedu sõda]]des: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]], [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]) ning alistades [[vasall]]idena veel formaalselt iseseisvad Vene vürstiriigid. Moskva suurvürstiriik sai suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]]i, [[Gomel]]i, [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]i. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist. Seetõttu sai Moskva riigist arvestatav jõud [[Ida-Euroopa]]s. ==Kolmanda Rooma narratiiv== [[File:Печать Ивана Третьего 1504.JPG|pisi|Ivan III pitsat]] Ivan III valitsusaega jääb niinimetatud "[[Kolmas Rooma|kolmanda Rooma]]" idee sõnastamine. [[Pihkvamaa]] [[Spaso-Jelizarovski klooster|Spaso-Jelizarovski kloostri]] munk [[Filofei]] (u 1465–1542) kirjutas Moskva suurvürstile Vassili III-le saadetud kirjas, et kaks Roomat, [[Rooma|Vana Rooma]] ja [[Konstantinoopol]] kui Uus Rooma, on hävinud pattude pärast – nendeks luges Filofei valeõpetustesse langemist ja [[Firenze unioon]]i kui kokkulepet [[paavst]]iga – ning kolmandaks Roomaks on saanud Moskva. Kirjas oli ka öeldud, et neljandat Roomat enam ei tule. [[1472]]. aasta [[12. november|12. novembril]] abiellus Ivan III [[Bütsants]]i viimase keisri [[Konstantinos XI]] vennatütre ja Andreas Palaiologose õe [[Zoe Palaiologina]]ga (''Софьия Палеолог'') (1455–1503). Sofia [[Palaiologosed|Palaiologos]] oli [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli piiramise]] ajal hukkunud [[Konstantinos XI]] noorema venna, [[Morea despootkond|Morea despoodi]] (1428–1460) [[Thomas Palaiologos]] tütar. Bütsantsi keisri tiitli päris pärast Konstantinos XI surma keisri vennapoeg Andreas Palaiologos. Andreas Palaiologos (1453–1502) elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. [[Pilt:Muscovy 1390 1525.png|pisi|240px|[[Moskoovia]] alade laienemine ajavahemikul 1390 – 1525 {{legend|#287028|Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300}} {{legend|#41b741|[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] territoorium, mis liideti Moskva suurvürstiriigi poolt 1390. aastaks}} {{legend|#85ff85|Suurvürst Ivan III poolt 1505. aastaks hõivatud territooriumid}} {{legend|#c8ffc8|Suurvürst [[Vassili III]] 1505–1533 poolt hõivatud territooriumid}}]] Moskoovia ajaloo[[narratiiv]]i kohaselt võttis Zoe abielludes [[Moskva suurvürst]]iga kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas [[kahepäine kotkas|kahepäise kotka]], ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast [[õigeusk]]liku Bütsantsi järglaseks ja [[õigeusk|õigeusu]] [[patroon]]iks. Selle abielu kiitis heaks ka [[Rooma paavst]], kes oli olnud Zoe eestkostja. Paavst lootis sel moel Ivani mõjutada, kuid see plaan kukkus täielikult läbi. Zoe reisis Venemaale läbi Eestimaa ja Pihkvamaa<ref>[http://pskovrepublic.narod.ru/history/Pskov_Letopis_XV.html История княжества Псковского, 1472]</ref> ([[Rooma]]–[[Alpid]]–[[Saksa-Rooma riik]]–[[Lübeck]]–[[Tallinn]]–[[Tartu]]–[[Pihkva]]–[[Moskva]]). ==Vastasseis Ugra jõel== Ivan lõpetas [[1480]] ametlikult Moskva vasallisõltuvuse, kui 15. sajandi viimasel veerandil lahenes situatsioon taas endise Kuldhordi aladi kontrollida sooviva [[tšingisiidid|tšingisiidist]] [[Suurhord]]i khaani (1465–1481) [[Ahmed-khaan|Ahmed]]iga, kes 1476. aastal nõudis vasalli-Moskva suurvürsti, Ivan III saabumist khaani juurde ning ustavusvande andmist ja andamite taasmaksmist. Ivan III ei täitnud nõuet ja khaan alustas piirialade kontrolli alla võtmist. 1476. aastal hõivas ta [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja pagendas sealt Gerayde dünastiast valitseja asendades selle valitseja, oma hõimlasest [[käsknik]]uga. Seejärel [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigi]] ning kontrollis alasid [[Volga]] kesk- ja [[alamjooks]]ul. Ahmed-khaan sõlmis Moskoovia-vastase liidulepingu [[Leedu suurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Kazimierz IV]]-ga, kes aga ei liitunud Suurhordi vägedega ning Moskoovia ja Suurhordi vägede vastasseisu järel [[Ugra jõgi|Ugra jõel]] Ahmed-khaan loobus edasitungist ning taandus, loobudes edasistest nõudmisest. ==Novgorodi alade liidendamine== {{Vaata|Novgorodi vabariik}} Moskva tsaari eesmärk oli kõigi [[vene]] alade ühendamine ja [[Novgorodi vabariik]], kui suurim konkurent oli tema peamine takistus. Moskva keskendus oma sõjaväe arendamisele, Novgorod pigem [[kaubandus]]ele, jättes sõjaväe nõrgaks. [[Pilt:Novgorod1400.png|300px|thumb|Novgorodimaa, 1400]] Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV]]-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise [[maakaitsevägi|maakaitseväe]]. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1477]]. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja [[1478]]. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[Novgorodi veetše]] keelati ja Novgorodi iseseisvuse sümbol – [[veetše]] kell viidi Moskvasse. Novgorodi [[bojaar]]ide massiline [[küüditamine]] toimus veel 1484. ja 1489. aastal. ==Moskva-Leedu sõjad== [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|240px|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] ja Vene alade piirialad 13.–15. sajandil]] 15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis Moskva-meelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, mis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15.–16. sajandil. 1470. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide vürstide üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ning võttis massilise iseloomu aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle. Ühena esimestest läks Moskva teenistusse [[Odojevi vürstiriik|Odojevi vürstiriigi]] vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst [[Kazimierz IV|Kazimierase]] vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni [[Berezina jõgi|Berezina jõeni]]. 1480. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni. {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1492–1494)}}'', [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)]]'' ==Liivimaa-Moskva sõda== {{vaata|Liivimaa-Moskva sõda}} Liivimaa-Moskva sõda algas pärast pikemat pingete kasvu [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] ja Moskva vahel, kus olulisimat rolli mängis Vene konflikt [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. Pärast [[Leedu suurvürstiriik|Leeduga]] liidu sõlmimist tungisid Liivimaa väed 1501. ja 1502. aastal Pihkvamaale, kuid Leedu vägede puudumise ja Moskva abijõudude kohalejõudmise tõttu ei suudetud otsustavat võitu saavutada. 1501/1502. aasta talvel rüüstasid Vene väed Liivimaad. 1502. aasta sügisel toimus sõja suurim, [[Smolino lahing]], mida on loetud Liivimaa vägede viimaseks suuremaks võiduks. 1503. aasta alguses lõppes sõda piirimuutusteta rahu sõlmimisega. == Isiklikku == Ivani isa oli Moskva suurvürst [[Vassili II]] ja ema, Maria Jaroslavna [[Borovsk]]ist (−1485), [[Malojaroslavets]]i vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar. === Vennad ja õed === *Juri Vassiljevitš vanem (1437–1441) *Juri Vassiljevitš noorem (1441–1472), [[Dmitrov]]i [[Dmitrovi vürstiriik|vürst]] 1462–1472 *Andrei Vassiljevitš vanem (1446–1493), [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] 1462–1491 *Simeon Vassiljevitš (1447–1453), [[Kaluga]] osastisvürst *Boriss Vassiljevitš (1449–1494), [[Volokolamsk]]i vürst *Andrei Vassiljevitš noorem (1452–1481), [[Vologda]] vürst 1462–1481 *Anna (1451–1501), abiellus [[1464]] Moskvas [[Rjazan]]i suurvürsti Vassili Ivanovitšiga (1448–1483) === Järglased === *1452. aastal abiellus Ivan III [[Tveri vürst]]i [[Boriss Aleksandrovitš]]i tütre [[Maria Borissovna]]ga. Abielust sündis [[15. veebruar]]il [[1458]] poeg Ivan noorem. Maria oli nõrga tervisega ja suri [[22. aprill]]il [[1467]]. Abielust Maria Borissovnaga sündisid **Ivan Ivanovitš noorem (1458–1483), [[Tver]]i suurvürst (1485–1490), kes oli abielus [[Moldova (piirkond)|Moldova]] vürsti [[Ştefan cel Mare]] tütre Ilincuga (Elena) ja kelle poeg [[Dmitri VI]] (1483–1509) oli [[Vladimiri suurvürst]] (1498–1502). Ivan III ei nimetanud Ivan nooremat oma järglaseks – [[suurvürst]]iks. *[[1472]]. aastal abiellus Ivan III [[Zoe Palaiologina]]ga (pärast [[vene õigeusk]]u ristimist Sofia). Nende abielust sündisid 5 poega ja 6 tütart, kellest kaks vanemat, mõlemad tütred, surid väga noorelt: **Jelena (1476–1513), abiellus Vilniuses [[1495]]. aastal [[Leedu suurvürst]]i ja hilisema [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander I-ga]] (1461–1506) **[[Vassili III|Vassili Ivanovitš]] (1479–1533), kelle Ivan III nimetas oma järglaseks – suurvürstiks. Moskva suurvürstina 1505–1533 Vassili III **Juri Ivanovitš (1480–1536), [[Dmitrov]]i vürst 1505–1536 **Dmitri Ivanovitš "Žilka" (1481–1521), [[Uglitš]]i vürst 1505–1521 **Jevdokia (1483–1513), abiellus [[1506]] [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]]i poja Pjotriga **Feodossia (1485–1501), abiellus [[1500]] [[Holm]]i vürsti Vassili Danilovitšiga **Simeon Ivanovitš (1487–1518), [[Kaluga]] vürst 1505–1518 **Andrei Ivanovitš (1490–1537), [[Staritsa]] ja [[Volokolamsk]]i vürst 1519–1537. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili II]] | nimi=[[Moskva suurvürst]] | aeg=[[1462]]–[[1505]] | järgnev=[[Vassili III]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{Commonscat|Ivan III of Russia}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Moskva suurvürstid ja tsaarid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1440]] [[Kategooria:Surnud 1505]] ldwjnkziewf32n2092whnu2z1jqlm3i 6175705 6175703 2022-08-09T07:39:36Z Evlper 104506 /* Kolmanda Rooma narratiiv */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb| Ivan III]] '''Ivan III''' ehk '''Ivan Suur''' ([[vene keel]]es Иван Великий ('''Ivan Veliki'''); [[22. jaanuar]] [[1440]] – [[27. oktoober]] [[1505]]) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiast]] [[Moskva]] suurvürst alates [[1462]] kuni surmani. Tema ajal tõusis [[Moskva suurvürstiriik]] lõplikult [[Venemaa]] vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ja valitsejaks. ==Sisepoliitika== 1473. aastal liitis Ivan III oma surnud venna Juri Vassiljevitš noorema [[Dmitrovi vürstiriik|Dmitrovi vürstiriigi]] alad ([[Serpuhhov]], [[Možaisk]], [[Dmitrov]] ja kolmandik Moskvast). Ivan III valitsusaja põhiprobleem oli võimuvõitlus [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi vabariigiga]], mis tahtis Moskvast sõltumatuks jääda, kutsudes selleks appi Moskva suurvürstiriigi [[rivaal]]i [[Poola Kuningriik|Poola]] [[Poola kuningas|kuninga]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Kazimierz IV]]. Ivan saatis [[1478]] mässulise vabariigi vastu oma armee. Järgnenud lahinguis said novgorodlased rängalt lüüa ja Venemaa pindalalt suurim vürstkond liideti ametlikult Moskva Suurvürstiriigiga. Sellega sai Ivan endale väljapääsu [[Läänemeri|Läänemerele]], [[Neeva]] jõe piirkonnas ja tema riigi piir jooksis nüüd mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]]. Ivan III järgi on nimetatud [[Jaanilinn]] ning Ivan III valitsusajal alustati [[Jaanilinna linnus]]e ehitamist. [[File:43 History Of Russia by William Tooke.jpg|pisi| Ivan III]] 1480. aastal lahkusid [[Moskva suurvürst]]i teenistusest, tema nooremad vennad Andrei Vassiljevitš vanem, [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] ja Boriss Vassiljevitš, [[Volokolamsk]]i vürst, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu]] [[Leedu suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Pärast ajutist leppimist, vangistas Ivan III venna Andrei Vassiljevitši 1491. aastal ning see suri 1493. aastal vangistuses. Boriss Vassiljevitši pojad aga surid järglasteta ning nende alad liideti suurvürstiriigiga. ==Välispoliitika== Peagi alustas ta ettevalmistusi ka [[Liivimaa]] haaramiseks oma võimu alla, kuid ometi said tema väed [[Liivi ordu]]meistrilt [[Wolter von Plettenberg]]ilt [[1502]] [[Smolino lahing]]us lüüa ja nii lükkus Vana-Liivimaa jagamine veel pool sajandit edasi. See oli ka Ivan III ainus suur lüüasaamine. Mujal oli ta silmapaistvalt edukas, vallutades suuri alasid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigilt ([[Moskva-Leedu sõda]]des: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]], [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]) ning alistades [[vasall]]idena veel formaalselt iseseisvad Vene vürstiriigid. Moskva suurvürstiriik sai suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]]i, [[Gomel]]i, [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]i. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist. Seetõttu sai Moskva riigist arvestatav jõud [[Ida-Euroopa]]s. ==Kolmanda Rooma narratiiv== [[File:Печать Ивана Третьего 1504.JPG|pisi|Ivan III pitsat]] Ivan III valitsusaega jääb niinimetatud "[[Kolmas Rooma|kolmanda Rooma]]" idee sõnastamine. [[Pihkvamaa]] [[Spaso-Jelizarovski klooster|Spaso-Jelizarovski kloostri]] munk [[Filofei]] (u 1465–1542) kirjutas Moskva suurvürstile Vassili III-le saadetud kirjas, et kaks Roomat, [[Rooma|Vana Rooma]] ja [[Konstantinoopol]] kui Uus Rooma, on hävinud pattude pärast – nendeks luges Filofei valeõpetustesse langemist ja [[Firenze unioon]]i kui kokkulepet [[paavst]]iga – ning kolmandaks Roomaks on saanud Moskva. Kirjas oli ka öeldud, et neljandat Roomat enam ei tule.<br> [[1472]]. aasta [[12. november|12. novembril]] abiellus Ivan III [[Bütsants]]i viimase keisri [[Konstantinos XI]] vennatütre ja Andreas Palaiologose õe [[Zoe Palaiologina]]ga (''Софьия Палеолог'') (1455–1503). Sofia [[Palaiologosed|Palaiologos]] oli [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli piiramise]] ajal hukkunud [[Konstantinos XI]] noorema venna, [[Morea despootkond|Morea despoodi]] (1428–1460) [[Thomas Palaiologos]] tütar. Bütsantsi keisri tiitli päris pärast Konstantinos XI surma keisri vennapoeg Andreas Palaiologos. Andreas Palaiologos (1453–1502) elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. [[Pilt:Muscovy 1390 1525.png|pisi|240px|[[Moskoovia]] alade laienemine ajavahemikul 1390 – 1525 {{legend|#287028|Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300}} {{legend|#41b741|[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] territoorium, mis liideti Moskva suurvürstiriigi poolt 1390. aastaks}} {{legend|#85ff85|Suurvürst Ivan III poolt 1505. aastaks hõivatud territooriumid}} {{legend|#c8ffc8|Suurvürst [[Vassili III]] 1505–1533 poolt hõivatud territooriumid}}]] Moskoovia ajaloo[[narratiiv]]i kohaselt võttis Zoe abielludes [[Moskva suurvürst]]iga kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas [[kahepäine kotkas|kahepäise kotka]], ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast [[õigeusk]]liku Bütsantsi järglaseks ja [[õigeusk|õigeusu]] [[patroon]]iks. Selle abielu kiitis heaks ka [[Rooma paavst]], kes oli olnud Zoe eestkostja. Paavst lootis sel moel Ivani mõjutada, kuid see plaan kukkus täielikult läbi. Zoe reisis Venemaale läbi Eestimaa ja Pihkvamaa<ref>[http://pskovrepublic.narod.ru/history/Pskov_Letopis_XV.html История княжества Псковского, 1472]</ref> ([[Rooma]]–[[Alpid]]–[[Saksa-Rooma riik]]–[[Lübeck]]–[[Tallinn]]–[[Tartu]]–[[Pihkva]]–[[Moskva]]). ==Vastasseis Ugra jõel== Ivan lõpetas [[1480]] ametlikult Moskva vasallisõltuvuse, kui 15. sajandi viimasel veerandil lahenes situatsioon taas endise Kuldhordi aladi kontrollida sooviva [[tšingisiidid|tšingisiidist]] [[Suurhord]]i khaani (1465–1481) [[Ahmed-khaan|Ahmed]]iga, kes 1476. aastal nõudis vasalli-Moskva suurvürsti, Ivan III saabumist khaani juurde ning ustavusvande andmist ja andamite taasmaksmist. Ivan III ei täitnud nõuet ja khaan alustas piirialade kontrolli alla võtmist. 1476. aastal hõivas ta [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja pagendas sealt Gerayde dünastiast valitseja asendades selle valitseja, oma hõimlasest [[käsknik]]uga. Seejärel [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigi]] ning kontrollis alasid [[Volga]] kesk- ja [[alamjooks]]ul. Ahmed-khaan sõlmis Moskoovia-vastase liidulepingu [[Leedu suurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Kazimierz IV]]-ga, kes aga ei liitunud Suurhordi vägedega ning Moskoovia ja Suurhordi vägede vastasseisu järel [[Ugra jõgi|Ugra jõel]] Ahmed-khaan loobus edasitungist ning taandus, loobudes edasistest nõudmisest. ==Novgorodi alade liidendamine== {{Vaata|Novgorodi vabariik}} Moskva tsaari eesmärk oli kõigi [[vene]] alade ühendamine ja [[Novgorodi vabariik]], kui suurim konkurent oli tema peamine takistus. Moskva keskendus oma sõjaväe arendamisele, Novgorod pigem [[kaubandus]]ele, jättes sõjaväe nõrgaks. [[Pilt:Novgorod1400.png|300px|thumb|Novgorodimaa, 1400]] Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV]]-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise [[maakaitsevägi|maakaitseväe]]. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1477]]. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja [[1478]]. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[Novgorodi veetše]] keelati ja Novgorodi iseseisvuse sümbol – [[veetše]] kell viidi Moskvasse. Novgorodi [[bojaar]]ide massiline [[küüditamine]] toimus veel 1484. ja 1489. aastal. ==Moskva-Leedu sõjad== [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|240px|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] ja Vene alade piirialad 13.–15. sajandil]] 15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis Moskva-meelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, mis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15.–16. sajandil. 1470. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide vürstide üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ning võttis massilise iseloomu aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle. Ühena esimestest läks Moskva teenistusse [[Odojevi vürstiriik|Odojevi vürstiriigi]] vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst [[Kazimierz IV|Kazimierase]] vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni [[Berezina jõgi|Berezina jõeni]]. 1480. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni. {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1492–1494)}}'', [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)]]'' ==Liivimaa-Moskva sõda== {{vaata|Liivimaa-Moskva sõda}} Liivimaa-Moskva sõda algas pärast pikemat pingete kasvu [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] ja Moskva vahel, kus olulisimat rolli mängis Vene konflikt [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. Pärast [[Leedu suurvürstiriik|Leeduga]] liidu sõlmimist tungisid Liivimaa väed 1501. ja 1502. aastal Pihkvamaale, kuid Leedu vägede puudumise ja Moskva abijõudude kohalejõudmise tõttu ei suudetud otsustavat võitu saavutada. 1501/1502. aasta talvel rüüstasid Vene väed Liivimaad. 1502. aasta sügisel toimus sõja suurim, [[Smolino lahing]], mida on loetud Liivimaa vägede viimaseks suuremaks võiduks. 1503. aasta alguses lõppes sõda piirimuutusteta rahu sõlmimisega. == Isiklikku == Ivani isa oli Moskva suurvürst [[Vassili II]] ja ema, Maria Jaroslavna [[Borovsk]]ist (−1485), [[Malojaroslavets]]i vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar. === Vennad ja õed === *Juri Vassiljevitš vanem (1437–1441) *Juri Vassiljevitš noorem (1441–1472), [[Dmitrov]]i [[Dmitrovi vürstiriik|vürst]] 1462–1472 *Andrei Vassiljevitš vanem (1446–1493), [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] 1462–1491 *Simeon Vassiljevitš (1447–1453), [[Kaluga]] osastisvürst *Boriss Vassiljevitš (1449–1494), [[Volokolamsk]]i vürst *Andrei Vassiljevitš noorem (1452–1481), [[Vologda]] vürst 1462–1481 *Anna (1451–1501), abiellus [[1464]] Moskvas [[Rjazan]]i suurvürsti Vassili Ivanovitšiga (1448–1483) === Järglased === *1452. aastal abiellus Ivan III [[Tveri vürst]]i [[Boriss Aleksandrovitš]]i tütre [[Maria Borissovna]]ga. Abielust sündis [[15. veebruar]]il [[1458]] poeg Ivan noorem. Maria oli nõrga tervisega ja suri [[22. aprill]]il [[1467]]. Abielust Maria Borissovnaga sündisid **Ivan Ivanovitš noorem (1458–1483), [[Tver]]i suurvürst (1485–1490), kes oli abielus [[Moldova (piirkond)|Moldova]] vürsti [[Ştefan cel Mare]] tütre Ilincuga (Elena) ja kelle poeg [[Dmitri VI]] (1483–1509) oli [[Vladimiri suurvürst]] (1498–1502). Ivan III ei nimetanud Ivan nooremat oma järglaseks – [[suurvürst]]iks. *[[1472]]. aastal abiellus Ivan III [[Zoe Palaiologina]]ga (pärast [[vene õigeusk]]u ristimist Sofia). Nende abielust sündisid 5 poega ja 6 tütart, kellest kaks vanemat, mõlemad tütred, surid väga noorelt: **Jelena (1476–1513), abiellus Vilniuses [[1495]]. aastal [[Leedu suurvürst]]i ja hilisema [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander I-ga]] (1461–1506) **[[Vassili III|Vassili Ivanovitš]] (1479–1533), kelle Ivan III nimetas oma järglaseks – suurvürstiks. Moskva suurvürstina 1505–1533 Vassili III **Juri Ivanovitš (1480–1536), [[Dmitrov]]i vürst 1505–1536 **Dmitri Ivanovitš "Žilka" (1481–1521), [[Uglitš]]i vürst 1505–1521 **Jevdokia (1483–1513), abiellus [[1506]] [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]]i poja Pjotriga **Feodossia (1485–1501), abiellus [[1500]] [[Holm]]i vürsti Vassili Danilovitšiga **Simeon Ivanovitš (1487–1518), [[Kaluga]] vürst 1505–1518 **Andrei Ivanovitš (1490–1537), [[Staritsa]] ja [[Volokolamsk]]i vürst 1519–1537. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili II]] | nimi=[[Moskva suurvürst]] | aeg=[[1462]]–[[1505]] | järgnev=[[Vassili III]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{Commonscat|Ivan III of Russia}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Moskva suurvürstid ja tsaarid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1440]] [[Kategooria:Surnud 1505]] sdk5j106t2viijjmxa2o4tnsia8s8t6 6175709 6175705 2022-08-09T07:54:58Z Evlper 104506 /* Liivimaa-Moskva sõda */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb| Ivan III]] '''Ivan III''' ehk '''Ivan Suur''' ([[vene keel]]es Иван Великий ('''Ivan Veliki'''); [[22. jaanuar]] [[1440]] – [[27. oktoober]] [[1505]]) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiast]] [[Moskva]] suurvürst alates [[1462]] kuni surmani. Tema ajal tõusis [[Moskva suurvürstiriik]] lõplikult [[Venemaa]] vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ja valitsejaks. ==Sisepoliitika== 1473. aastal liitis Ivan III oma surnud venna Juri Vassiljevitš noorema [[Dmitrovi vürstiriik|Dmitrovi vürstiriigi]] alad ([[Serpuhhov]], [[Možaisk]], [[Dmitrov]] ja kolmandik Moskvast). Ivan III valitsusaja põhiprobleem oli võimuvõitlus [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi vabariigiga]], mis tahtis Moskvast sõltumatuks jääda, kutsudes selleks appi Moskva suurvürstiriigi [[rivaal]]i [[Poola Kuningriik|Poola]] [[Poola kuningas|kuninga]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Kazimierz IV]]. Ivan saatis [[1478]] mässulise vabariigi vastu oma armee. Järgnenud lahinguis said novgorodlased rängalt lüüa ja Venemaa pindalalt suurim vürstkond liideti ametlikult Moskva Suurvürstiriigiga. Sellega sai Ivan endale väljapääsu [[Läänemeri|Läänemerele]], [[Neeva]] jõe piirkonnas ja tema riigi piir jooksis nüüd mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]]. Ivan III järgi on nimetatud [[Jaanilinn]] ning Ivan III valitsusajal alustati [[Jaanilinna linnus]]e ehitamist. [[File:43 History Of Russia by William Tooke.jpg|pisi| Ivan III]] 1480. aastal lahkusid [[Moskva suurvürst]]i teenistusest, tema nooremad vennad Andrei Vassiljevitš vanem, [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] ja Boriss Vassiljevitš, [[Volokolamsk]]i vürst, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu]] [[Leedu suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Pärast ajutist leppimist, vangistas Ivan III venna Andrei Vassiljevitši 1491. aastal ning see suri 1493. aastal vangistuses. Boriss Vassiljevitši pojad aga surid järglasteta ning nende alad liideti suurvürstiriigiga. ==Välispoliitika== Peagi alustas ta ettevalmistusi ka [[Liivimaa]] haaramiseks oma võimu alla, kuid ometi said tema väed [[Liivi ordu]]meistrilt [[Wolter von Plettenberg]]ilt [[1502]] [[Smolino lahing]]us lüüa ja nii lükkus Vana-Liivimaa jagamine veel pool sajandit edasi. See oli ka Ivan III ainus suur lüüasaamine. Mujal oli ta silmapaistvalt edukas, vallutades suuri alasid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigilt ([[Moskva-Leedu sõda]]des: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]], [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]) ning alistades [[vasall]]idena veel formaalselt iseseisvad Vene vürstiriigid. Moskva suurvürstiriik sai suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]]i, [[Gomel]]i, [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]i. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist. Seetõttu sai Moskva riigist arvestatav jõud [[Ida-Euroopa]]s. ==Kolmanda Rooma narratiiv== [[File:Печать Ивана Третьего 1504.JPG|pisi|Ivan III pitsat]] Ivan III valitsusaega jääb niinimetatud "[[Kolmas Rooma|kolmanda Rooma]]" idee sõnastamine. [[Pihkvamaa]] [[Spaso-Jelizarovski klooster|Spaso-Jelizarovski kloostri]] munk [[Filofei]] (u 1465–1542) kirjutas Moskva suurvürstile Vassili III-le saadetud kirjas, et kaks Roomat, [[Rooma|Vana Rooma]] ja [[Konstantinoopol]] kui Uus Rooma, on hävinud pattude pärast – nendeks luges Filofei valeõpetustesse langemist ja [[Firenze unioon]]i kui kokkulepet [[paavst]]iga – ning kolmandaks Roomaks on saanud Moskva. Kirjas oli ka öeldud, et neljandat Roomat enam ei tule.<br> [[1472]]. aasta [[12. november|12. novembril]] abiellus Ivan III [[Bütsants]]i viimase keisri [[Konstantinos XI]] vennatütre ja Andreas Palaiologose õe [[Zoe Palaiologina]]ga (''Софьия Палеолог'') (1455–1503). Sofia [[Palaiologosed|Palaiologos]] oli [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli piiramise]] ajal hukkunud [[Konstantinos XI]] noorema venna, [[Morea despootkond|Morea despoodi]] (1428–1460) [[Thomas Palaiologos]] tütar. Bütsantsi keisri tiitli päris pärast Konstantinos XI surma keisri vennapoeg Andreas Palaiologos. Andreas Palaiologos (1453–1502) elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. [[Pilt:Muscovy 1390 1525.png|pisi|240px|[[Moskoovia]] alade laienemine ajavahemikul 1390 – 1525 {{legend|#287028|Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300}} {{legend|#41b741|[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] territoorium, mis liideti Moskva suurvürstiriigi poolt 1390. aastaks}} {{legend|#85ff85|Suurvürst Ivan III poolt 1505. aastaks hõivatud territooriumid}} {{legend|#c8ffc8|Suurvürst [[Vassili III]] 1505–1533 poolt hõivatud territooriumid}}]] Moskoovia ajaloo[[narratiiv]]i kohaselt võttis Zoe abielludes [[Moskva suurvürst]]iga kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas [[kahepäine kotkas|kahepäise kotka]], ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast [[õigeusk]]liku Bütsantsi järglaseks ja [[õigeusk|õigeusu]] [[patroon]]iks. Selle abielu kiitis heaks ka [[Rooma paavst]], kes oli olnud Zoe eestkostja. Paavst lootis sel moel Ivani mõjutada, kuid see plaan kukkus täielikult läbi. Zoe reisis Venemaale läbi Eestimaa ja Pihkvamaa<ref>[http://pskovrepublic.narod.ru/history/Pskov_Letopis_XV.html История княжества Псковского, 1472]</ref> ([[Rooma]]–[[Alpid]]–[[Saksa-Rooma riik]]–[[Lübeck]]–[[Tallinn]]–[[Tartu]]–[[Pihkva]]–[[Moskva]]). ==Vastasseis Ugra jõel== Ivan lõpetas [[1480]] ametlikult Moskva vasallisõltuvuse, kui 15. sajandi viimasel veerandil lahenes situatsioon taas endise Kuldhordi aladi kontrollida sooviva [[tšingisiidid|tšingisiidist]] [[Suurhord]]i khaani (1465–1481) [[Ahmed-khaan|Ahmed]]iga, kes 1476. aastal nõudis vasalli-Moskva suurvürsti, Ivan III saabumist khaani juurde ning ustavusvande andmist ja andamite taasmaksmist. Ivan III ei täitnud nõuet ja khaan alustas piirialade kontrolli alla võtmist. 1476. aastal hõivas ta [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja pagendas sealt Gerayde dünastiast valitseja asendades selle valitseja, oma hõimlasest [[käsknik]]uga. Seejärel [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigi]] ning kontrollis alasid [[Volga]] kesk- ja [[alamjooks]]ul. Ahmed-khaan sõlmis Moskoovia-vastase liidulepingu [[Leedu suurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Kazimierz IV]]-ga, kes aga ei liitunud Suurhordi vägedega ning Moskoovia ja Suurhordi vägede vastasseisu järel [[Ugra jõgi|Ugra jõel]] Ahmed-khaan loobus edasitungist ning taandus, loobudes edasistest nõudmisest. ==Novgorodi alade liidendamine== {{Vaata|Novgorodi vabariik}} Moskva tsaari eesmärk oli kõigi [[vene]] alade ühendamine ja [[Novgorodi vabariik]], kui suurim konkurent oli tema peamine takistus. Moskva keskendus oma sõjaväe arendamisele, Novgorod pigem [[kaubandus]]ele, jättes sõjaväe nõrgaks. [[Pilt:Novgorod1400.png|300px|thumb|Novgorodimaa, 1400]] Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV]]-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise [[maakaitsevägi|maakaitseväe]]. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1477]]. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja [[1478]]. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[Novgorodi veetše]] keelati ja Novgorodi iseseisvuse sümbol – [[veetše]] kell viidi Moskvasse. Novgorodi [[bojaar]]ide massiline [[küüditamine]] toimus veel 1484. ja 1489. aastal. ==Moskva-Leedu sõjad== [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|240px|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] ja Vene alade piirialad 13.–15. sajandil]] 15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis Moskva-meelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, mis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15.–16. sajandil. 1470. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide vürstide üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ning võttis massilise iseloomu aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle. Ühena esimestest läks Moskva teenistusse [[Odojevi vürstiriik|Odojevi vürstiriigi]] vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst [[Kazimierz IV|Kazimierase]] vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni [[Berezina jõgi|Berezina jõeni]]. 1480. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni. {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1492–1494)}}'', [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)]]'' ==Liivimaa-Moskva sõda== {{vaata|Liivimaa-Moskva sõda}} Liivimaa-Moskva sõda algas pärast pikemat pingete kasvu [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] ja Moskva vahel, kus olulisimat rolli mängis Vene konflikt [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. Pärast [[Leedu suurvürstiriik|Leeduga]] liidu sõlmimist tungisid Liivimaa väed 1501. ja 1502. aastal Pihkvamaale, kuid Leedu vägede puudumise ja Moskva abijõudude kohalejõudmise tõttu ei suudetud otsustavat võitu saavutada. 1501/1502. aasta talvel rüüstasid Vene väed Liivimaad. 1502. aasta sügisel toimus sõja suurim, [[Smolino lahing]], mida on loetud Liivimaa vägede viimaseks suuremaks võiduks. 1503. aasta alguses lõppes sõda piirimuutusteta rahu sõlmimisega. == Ehitustööd == Ivan III uuendas pealinna [[Lääne-Euroopa]]st kutsutud [[arhitekt]]ide, [[insener]]ide ja [[oskustööline|oskustööliste]] abiga. [[Moskva kremli ringmüür|Moskva Kremli ringmüüri]] ja hoonete ehitust juhtisid itaalia arhitektid [[Marco Ruffo]], [[Pietro Solario]], [[Aloisio da Milano]] jt. Ehitusstiilis on Lääne-Euroopa kivilao- jm ehitustehnikad ning renessansi arhitektuurivormid kokku sobitatud kohaliku vanavene arhitektuuritraditsiooniga. [[Aristotele Fioravanti]] juhtimisel ehitati [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal]]. Marco Ruffo ja Pietro Solario ehitasid [[Granovitaja Palata (Moskva)|Granovitaja Palata]] ning rea Kremli ringmüüri torne. == Isiklikku == Ivani isa oli Moskva suurvürst [[Vassili II]] ja ema, Maria Jaroslavna [[Borovsk]]ist (−1485), [[Malojaroslavets]]i vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar. === Vennad ja õed === *Juri Vassiljevitš vanem (1437–1441) *Juri Vassiljevitš noorem (1441–1472), [[Dmitrov]]i [[Dmitrovi vürstiriik|vürst]] 1462–1472 *Andrei Vassiljevitš vanem (1446–1493), [[Uglitš]]i [[Uglitši vürstiriik|vürst]] 1462–1491 *Simeon Vassiljevitš (1447–1453), [[Kaluga]] osastisvürst *Boriss Vassiljevitš (1449–1494), [[Volokolamsk]]i vürst *Andrei Vassiljevitš noorem (1452–1481), [[Vologda]] vürst 1462–1481 *Anna (1451–1501), abiellus [[1464]] Moskvas [[Rjazan]]i suurvürsti Vassili Ivanovitšiga (1448–1483) === Järglased === *1452. aastal abiellus Ivan III [[Tveri vürst]]i [[Boriss Aleksandrovitš]]i tütre [[Maria Borissovna]]ga. Abielust sündis [[15. veebruar]]il [[1458]] poeg Ivan noorem. Maria oli nõrga tervisega ja suri [[22. aprill]]il [[1467]]. Abielust Maria Borissovnaga sündisid **Ivan Ivanovitš noorem (1458–1483), [[Tver]]i suurvürst (1485–1490), kes oli abielus [[Moldova (piirkond)|Moldova]] vürsti [[Ştefan cel Mare]] tütre Ilincuga (Elena) ja kelle poeg [[Dmitri VI]] (1483–1509) oli [[Vladimiri suurvürst]] (1498–1502). Ivan III ei nimetanud Ivan nooremat oma järglaseks – [[suurvürst]]iks. *[[1472]]. aastal abiellus Ivan III [[Zoe Palaiologina]]ga (pärast [[vene õigeusk]]u ristimist Sofia). Nende abielust sündisid 5 poega ja 6 tütart, kellest kaks vanemat, mõlemad tütred, surid väga noorelt: **Jelena (1476–1513), abiellus Vilniuses [[1495]]. aastal [[Leedu suurvürst]]i ja hilisema [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander I-ga]] (1461–1506) **[[Vassili III|Vassili Ivanovitš]] (1479–1533), kelle Ivan III nimetas oma järglaseks – suurvürstiks. Moskva suurvürstina 1505–1533 Vassili III **Juri Ivanovitš (1480–1536), [[Dmitrov]]i vürst 1505–1536 **Dmitri Ivanovitš "Žilka" (1481–1521), [[Uglitš]]i vürst 1505–1521 **Jevdokia (1483–1513), abiellus [[1506]] [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]]i poja Pjotriga **Feodossia (1485–1501), abiellus [[1500]] [[Holm]]i vürsti Vassili Danilovitšiga **Simeon Ivanovitš (1487–1518), [[Kaluga]] vürst 1505–1518 **Andrei Ivanovitš (1490–1537), [[Staritsa]] ja [[Volokolamsk]]i vürst 1519–1537. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili II]] | nimi=[[Moskva suurvürst]] | aeg=[[1462]]–[[1505]] | järgnev=[[Vassili III]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{Commonscat|Ivan III of Russia}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Moskva suurvürstid ja tsaarid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1440]] [[Kategooria:Surnud 1505]] e0n7n4uf9j9lfn226xtg4xl3m42tods 0 31606 6175769 5779304 2022-08-09T10:15:46Z Túrelio 14346 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Ghana Flag.svg]] → [[File:Flag of Ghana.svg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Flag of Ghana.svg]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Mehhiko}}, [[México]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |} '''[[Jalgpall]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[13. oktoober|13.]] – [[26. oktoober|26. oktoobrini]] [[México]]s. See oli neljateistkümnes kord, kui jalgpall oli olümpiamängude programmis. Jalgpalliurniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga. Poolfinaali võitjad mängisid hiljem finaalis ja kaotajad selgitasid pronksmedali saaja. Finaal toimus Azteca staadionil 26. oktoobril 1968. aastal. Esimest korda võitis jalgpalliturniiril medali Aasia meeskond, Jaapan võitis pronksmedali. ==Võistluspaigad== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! [[Mexico]] ! [[Puebla]] ! [[Guadalajara]] ! [[León]] |- | Estadio Azteca | Estadio Cuauhtémoc | Estadio Jalisco | Estadio Nou Camp |- |Istekohti: '''104 000''' |Istekohti: '''35 563''' |Istekohti: '''31 891''' | Istekohti: '''23 609''' |- | [[Pilt:Estadio_Azteca_07a.jpg|250px]] | [[File:Estadio Cuauhtémoc Innenansicht.jpg|250px]] | [[File:Barra 51.jpg|250px]] | [[File:Estadio León (Nou Camp), León, Guanajuato, México -Imagen Actual- 2013-12-10 14-09.jpg|250px]] |} ==Tulemused== ===A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|30px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Colombia.svg|30px|Colombia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Guinea.svg|30px|Guinea]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |bgcolor=Silver|X|| '''4:1||1:2||'''3:1''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||8:4 ||+ 4 ||'''4''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |1:4 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''4:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||6:4 ||+ 2 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] || '''2:1'''||0:1 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||3 ||1||0 ||2 ||4:5 ||- 1 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]] | 1:3 ||0:4||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||0 ||2 ||4:9 ||- 5 ||'''2''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= [[Luis Estrada|Estrada]] {{värav|6}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Azteca Stadium |kohtunik=[[Istvan Zsolt]] {{PisiLipp|Ungari}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]] |väravad1= [[Gérard Hallet|Hallet]] {{värav|61}} <br />[[Daniel Horlaville|Horlaville]] {{värav|64}} <br />[[Daniel Perrigaud|Perrigaud]] {{värav|70}} |väravad2= {{värav|79}} [[Camara Mamadou Maxim|Maxim]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Milivoje Gugulovic]] {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= [[Camara Mamadouba Ndongo|Ndongo]] {{värav|26}} <br />[[Camara Fode Bouya|Bouya]] {{värav|58||84}} |väravad2= {{värav|49}} [[Gustavo Santa|Santa]] <br /> {{värav|66}} [[Fabio Mosquera|Mosquera]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Dimitar Rumentšev]] [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=4:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Marc-Kanyan Case|Case]] {{värav|20||69}} <br />[[Charles Tamboueon|Tamboueon]] {{värav|30}} <br />[[Humberto Medina (footballer)|Medina]] {{värav|36|[[Omavärav|o.v.]]}} |väravad2= {{värav|26}} [[Cesáreo Victorino|Victorino]] |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Erwin Hieger]] {{PisiLipp|Peruu}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea jalgpallikoondis|Guinea]] |väravad1= [[Vicente Pereda|Pereda]] {{värav|70||85}} <br />[[Héctor Pulido Rodríguez|Pulido Rodríguez]] {{värav|86||88}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Suvaree Wanchai]] {{PisiLipp|Tai}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= [[Javier Antonio Tamayo Hoyos|Tamayo Hoyos]] {{värav|14}} <br />[[Alfonso Jaramillo|Jaramillo]] {{värav|35}} |väravad2= {{värav|59}} [[Charles Tamboueon|Tamboueon]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Karol Galba]] {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|30px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|30px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|30px|Nigeeria]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |bgcolor=Silver|X|| 0:0||'''1:0'''||'''3:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||4:0 ||+ 4 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |0:0 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||'''3:1''' ||3 ||1 ||2||0 ||4:2 ||+ 2 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 0:1||1:1 ||bgcolor=Silver|X||3:3 ||3 ||0||2 ||1 ||4:5 ||- 1 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] | 0:3 ||1:3||3:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||4:9 ||- 5 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=1:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Juan Fernández Vilela|Fernández]] {{värav|77}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Abraham Klein]] {{PisiLipp|Iisrael}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |väravad1= [[Kunishige Kamamoto|Kamamoto]] {{värav|24||72||89}} |väravad2= {{värav|33}} [[Samuel Okoye|Okoye]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Ramon Sagastume Marmol]] {{PisiLipp|El Salvador}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |väravad1= [[Fernando Ortuño|Ortuño]] {{värav|27}} <br />[[Toni Grande|Grande]] {{värav|52||69}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Augusto Robles Morán]] {{PisiLipp|Guinea}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Fernando Ferretti|Ferretti]] {{värav|9}} |väravad2= {{värav|83}} [[Masashi Watanabe|Watanabe]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[George Lamptey]] {{PisiLipp|Ghana}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=3:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |väravad1= [[Fernando Ferretti|Ferretti]] {{värav|50}} <br />[[Segun Olumodeji|Olumodeji]] {{värav|59|[[Omavärav|o.v.]]}} <br />[[Sebastião Carlos da Silva|Tião]] {{värav|65}} |väravad2= {{värav|10||41}} [[Kenneth Olayombo|Olayombo]] <br /> {{värav|19}} [[Peter Anieke|Anieke]] |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Seyoum Tarekegn]] [[Pilt:Flag_of_Ethiopia_(1897-1936;_1941-1974).svg|24px|Etioopia]] [[Etioopia]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Erwin Hieger]] {{PisiLipp|Peruu}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} === C-alagrupp === * Ghana asendas Marokot, kes keeldus Iisraeliga mängimast. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary.svg|30px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Israel.svg|30px|Iisrael]] !width=20 | [[Pilt:Flag of Ghana.svg|30px|Ghana]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_El_Salvador.svg|30px|El Salvador]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0'''||2:2||'''4:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||8:2 ||+ 6 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''5:3''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||0||1 ||8:6 ||+ 2 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] || 2:2||3:5 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||3 ||0||2 ||1 ||6:8 ||- 2 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] | 0:4 ||1:3||1:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||2:8||- 6 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] |tulemus=5:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Giora Spiegel|Spiegel]] {{värav|11||75}} <br />[[Yehoshua Feigenbaum|Feigenbaum]] {{värav|16||30||70}} |väravad2= {{värav|18||79}} [[Malik Jabir|Jabir]] <br /> {{värav|35}} [[Gbadamosi Amosa|Amosa]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Michel Kitabdjian]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] |väravad1= [[Iván Menczel|Menczel]] {{Värav|19}} <br />[[Antal Dunai|A. Dunai]] {{Värav|47}} <br />[[László Fazekas|Fazekas]] {{Värav|51}} <br />[[István Sárközi|Sárközi]] {{Värav|68}} |väravad2= |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Diego De Leo]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|15}} <br />[[Iván Menczel|Menczel]] {{värav|17}} |väravad2= {{värav|12}} [[Ibrahim Sunday|Sunday]] <br /> {{värav|33}} [[Sammy Stevens Sampene|Sampene]] |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Yoshiyuki Maruyama]] {{PisiLipp|Jaapan}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|El Salvador}} [[ jalgpallikoondis| jalgpallikoondis]] |väravad1= [[Rachamim Talbi|Talbi]] {{värav|20}} <br />[[Mordechai Spiegler|Spiegler]] {{värav|44}} <br />[[Shraga Bar|Bar]] {{värav|85}} |väravad2= {{värav|35}} [[Juan Ramón Martínez|Martínez]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Thompson Shakibudeen Badru]] {{PisiLipp|Nigeeria}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Mauricio Alonso Rodríguez|Rodríguez]] {{värav|42}} |väravad2= {{värav|55}} [[Osei Kofi|Kofi]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Mariano Medina Iglesias]] [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|40||75}} |väravad2= |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Arturo Yamasaki]] {{PisiLipp|Peruu}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=138| Riik !width=19 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|30px|Bulgaaria]] !width=19 | [[Pilt:Flag_of_Guatemala.svg|30px|Guatemala]] !width=19 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|30px|Tšehhoslovakkia]] !width=19 | [[Pilt:Flag_of_Thailand.svg|30px|Tai]] !width=19 | Mänge !width=19 | Võite !width=19 | Viike !width=19 | Kaotusi !width=48 | Väravad !width=48 | Väravate vahe !width=48 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:1'''||2:2||'''7:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||11:3 ||+ 8 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''4:1''' ||3 ||2 ||0||1||6:3 ||+ 3 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] || 2:2||0:2 ||bgcolor=Silver|X||8:0 ||3 ||1||1 ||1 ||10:3 ||+ 7 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai jalgpallikoondis|Tai]] | 0:7 ||1:4||0:8 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||1:19 ||- 18 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |väravad1= [[David Stokes|Stokes]] {{värav|28}} |väravad2= |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Romualdo Arppi Filho]] [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |tulemus=7:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai jalgpallikoondis|Tai]] |väravad1= [[Mihail Gyonin|Gyonin]] {{värav|25}} <br />[[Petar Zhekov|Zhekov]] {{värav|55}} <br />[[Atanas Mihaylov|Mihaylov]] {{värav|56||61}} <br />[[Ivan Zafirov|Zafirov]] {{värav|73}} <br />[[Asparuh Nikodimov|Nikodimov]] {{värav|85}} <br />[[Kiril Ivkov|Ivkov]] {{värav|88}} |väravad2= |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Guillermo Velasquez]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. oktoober 1968<br>19:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |väravad1= [[Ivaylo Georgiev|Georgiev]] {{värav|44}} <br />[[Petar Zhekov|Zhekov]] {{värav|77}} |väravad2= {{värav|25}} [[Jozef Jarabinský|Jarabinský]] <br /> {{värav|42}} [[Ladislav Petráš|Petráš]] |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Abel Aguilar Elizalde]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] |tulemus=4:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai jalgpallikoondis|Tai]] |väravad1= [[Nelson Melgar|N. Melgar]] {{värav|23||85}} <br />[[Jorge Roldán|Roldán]] {{värav|55}} <br />[[Alberto López Oliva|López Oliva]] {{värav|67}} |väravad2= {{värav|44}} [[Udomsilp Sornbutnark]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Jean-Louis Faber]] {{PisiLipp|Guinea}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] |väravad1= [[Asparuh Nikodimov|Nikodimov]] {{värav|50}} <br />[[Petar Zhekov|Zhekov]] {{värav|84}} |väravad2= {{värav|88}} [[Alberto López Oliva|López Oliva]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Raul Osorio]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |tulemus=8:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai jalgpallikoondis|Tai]] |väravad1= [[Miloš Herbst|Herbst]] {{värav|12}} <br />[[Ladislav Petráš|Petráš]] {{värav|17||18||67}} <br />[[Pavel Stratil|Stratil]] {{värav|28||34}} <br />[[Jiří Večerek|Večerek]] {{värav|38}} <br />[[Mikuláš Krnáč|Krnáč]] {{värav|83}} |väravad2= |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Felipe Buergo Elcuaz]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> ||{{Riigi ikoon|Ungari}} '''[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]]|0 ||{{Riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]'''|'''3'''|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|1 ||[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] '''[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]]|1 ||{{Riigi ikoon|Mehhiko}} '''[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]'''|'''2'''|[[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]|0 <!-- Poolfinaal--> ||{{Riigi ikoon|Ungari}} '''[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]'''|'''5'''|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]|0 ||[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] '''[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]]'''|'''3'''|{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]|2 <!--Finaal--> ||{{Riigi ikoon|Ungari}} '''[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]'''|'''4'''|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]]|1 <!--3. koha mäng--> ||{{Riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]|0 }} ==== Veerandfinaalid ==== Kuna Iisraeli ja Bulgaaria mäng lõppes ka lisaajal viigiga, siis edasipääseja loositi (Bulgaaria). {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] |väravad1= [[Lajos Szűcs|Szűcs]] {{värav|69}} |väravad2= |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Arturo Yamasaki]] {{PisiLipp|Peruu}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= [[Kunishige Kamamoto|Kamamoto]] {{värav|27||59}} <br />[[Masashi Watanabe|Watanabe]] {{värav|70}} |väravad2= {{värav|32}} [[Charles Tamboueon|Tamboueon]] |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Seyoum Tarekegn]] [[Pilt:Flag_of_Ethiopia_(1897-1936;_1941-1974).svg|24px|Etioopia]] [[Etioopia]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] |väravad1= [[Georgi Hristakiev|Hristakiev]] {{värav|5}} |väravad2= {{värav|89}} [[Yehoshua Feigenbaum|Feigenbaum]] |staadion=[[León]] Estadio Nou Camp |kohtunik=[[Michel Kitabdjian]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=2:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= [[Albino Morales|Morales]] {{värav|34}} <br />[[Vicente Pereda|Pereda]] {{värav|48}} |väravad2= |staadion=[[Puebla]] Estadio Cuauhtémoc |kohtunik=[[Milivoje Gugulović]] {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |pealtvaatajaid=[[?]] }} ==== Poolfinaalid ==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=5:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Lajos Szűcs|Szűcs]] {{värav|30||60||75}} <br />[[Dezső Novák|Novák]] {{värav|53||65}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Romualdo Arppi Filho]] [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] [[Brasiilia]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=2:3 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |väravad1= [[Albino Morales|Morales]] {{värav|39}} <br />[[Héctor Pulido Rodríguez|Pulido Rodríguez]] {{värav|48}} |väravad2= {{värav|8}} [[Petar Jekov|Zhekov]] <br />{{värav|9}} [[Atanas Mihaylov|Mihaylov]] <br />{{värav|58}} [[Tsvetan Veselinov|Veselinov]] |staadion=[[Guadalajara]] Estadio Jalisco |kohtunik=[[Seyoum Tarekegn]] [[Pilt:Flag_of_Ethiopia_(1897-1936;_1941-1974).svg|24px|Etioopia]] [[Etioopia]] |pealtvaatajaid=[[?]] }} === Pronksimäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Kunishige Kamamoto|Kamamoto]] {{värav|20||40}} |väravad2= |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Abraham Klein]] {{PisiLipp|Iisrael}} |pealtvaatajaid=105 000 }} === Finaal === Esimese poolaja lõpuminuteil seisul 2:1 andis kohtunik [[Diego de Leo]] (Mehhiko) kolmele bulgaarlasele punase kaardi: Dimitrovile jõhkra mängu, Ivkovile ja Hristakijevile kohtuniku ründamise eest. Mängu lõpus eemaldati ka ungarlane Juhász. {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. oktoober 1968<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=4:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |väravad1= [[Iván Menczel|Menczel]] {{värav|40}}<br />[[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|41||49}}<br />[[István Juhász|Juhász]] {{värav|62}} |väravad2= {{värav|22}} [[Tsvetan Veselinov|Veselinov]] |staadion=[[Mexico]] Estadio Azteca |kohtunik=[[Diego De Leo]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=75 000 }} ===Medalivõitjad === {| class="wikitable" style="width:720px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:25%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] | [[Karoly Fatér]], [[Deszö Novák]], [[Miklós Páncsics]], [[Iván Menczel]], [[Lajos Szücs]], [[László Fazekas]], [[Antal Dunai]], [[László Nagy (jalgpallur)|László Nagy]], [[Ernö Noskó]], [[István Juhász]], [[Lajos Dunai]], [[István Básti]], [[László Keglovich]], [[Lajos Kocsis]], [[István Sárközi]], [[Miklós Szalai]], [[Zoltán Szarka]]<br />''Treener:'' [[Károly Sós]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] | [[Stojan Jordanov]], [[Atanas Gerov]], [[Georgi Hristakijev]], [[Milko Gaidarski]], [[Kiril Ivkov]], [[Ivailo Georgijev]], [[Jančo Dimitrov]], [[Jevgeni Jančovski]], [[Petar Žekov]], [[Todor Krastev]], [[Atanas Mihailov]], [[Asparuh Nikodimov]], [[Tsvetan Veselinov]], [[Ivan Zafirov]], [[Kiril Stankov]], [[Georgi Tsvetkov]], [[Georgi Vasilev]], [[Mihail Gjonin]]<br />''Treener:'' [[Georgi Berkow]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] | [[Hiroshi Katayama]], [[Kenzo Yokoyama]], [[Yoshitada Yamaguchi]], [[Mitsuo Kamada]], [[Takaji Mori]], [[Aritatsu Ogi]], [[Teruki Miyamoto]], [[Masashi Watanabe]], [[Kunishige Kamamoto]], [[Ikuo Matsumoto]], [[Ryuichi Sugiyama]], [[Ruozo Suzuki]], [[Kiyoshi Tomizawa]], [[Eizo Yeoguchi]], [[Shigeo Yaegashi]], [[Masakatsu Miyamoto]], [[Yasuyuki Kuwahara]], [[Masahiro Hamasaki]]<br />''Treener:'' [[Ken Naganuma]] |} == Parimad väravalööjad == {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Rang !! style="width:180px;" | Spieler !! Tore |- ! 1. | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kunishige Kamamoto]] || align="center" | 7 |- ! 2. | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Dunai]] || align="center" | 6 |- ! rowspan=4|3. | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Lajos Szűcs]] || align="center" | 4 |- | {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Ladislav Petráš]] || align="center" | 4 |- | {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jehoshua Faygenbaum]] || align="center" | 4 |- | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Petar Shekow]] || align="center" | 4 |- ! rowspan=5|7. | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Atanas Michajlow]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Iván Menczel]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Vicente Pereda]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Héctor Pulido]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Charles Tamboueon]] || align="center" | 3 |} ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Ungari}}||1||0||0||1 |- |2.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]||0||1||0||1 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 3 riiki || 1 || 1 || 1 || 3 |} ==Vaata ka== *[[Jalgpall olümpiamängudel]] {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] nqgs3wrsmhy94wl6fubl38kd6bo3jw3 1 32830 6175704 6065069 2022-08-09T07:39:22Z 2001:BB8:2002:2800:85D7:23DA:465D:97DB wikitext text/x-wiki See on üsna vaieldav natuke, et see ala just riik on Minu meelest ei ole selline ümbersuunamine korrektne. Hiina Vabariik oli olemas ka siis, kui selle territoorium ei piirdunud Taiwaniga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 15.00 (UTC) :Praegu on see Hiina Vabariik - ainus riik maailmas, mis seda nime kannab. Jah, ta on enamuse oma territooriumist kaotanud. Lõpuni korrektne ka suunamine Eesti Vabariik -> Eesti. Piirilepingut ju pole. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 11. detsember 2005, kell 15.34 (UTC) :: Imelik oleks rääkida Hiina Vabariigi varasemast ajaloost artiklis "Taiwan". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 17.37 (UTC) ::: Teksti võib ju dubleerida. Miks lipp ja vapp artiklist [[Taiwan]] kaasa ei tulnud? ---- Peame artiklite liitmise ruttu ette võtma. Ma teeksin seda kohe, aga ei taha üksinda otsustada pealkirja üle. Minu arvates peaks pealkiri olema "Taiwan", sest selle nime all teda üldiselt tuntakse ning ka KNAB-is ja teistes teatmeteostes on ta selle nime all. [[Taiwani saar]]ega ja [[Taiwani provints]]iga ta segi ei lähe, sest nende kohta on teise nimega artiklid. Kui "Taiwan" on vale, siis ka [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]] ja [[Holland]]. "Hiina Vabariigi" hea külg on see, et see võimaldab käsitleda riiki järjepidevana. Leian aga, et võib teha eraldi artikli "Hiina Vabariik". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. aprill 2008, kell 08:09 (UTC) :Olen liitmisega nõus. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 5. juuni 2008, kell 21:30 (UTC) == Lipp ja vapp == Kus on lipp ja vapp? [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 18:18 (UTC) : Artiklis [[Taiwan]] on need olemas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. juuni 2008, kell 19:45 (UTC) : Ah, okei. [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 20:10 (UTC) ---- Leian, et selle artikli pealkiri peaks olema [[Taiwan]], aga tuleb teha ka eraldi artikkel [[Hiina Vabariik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. juuni 2009, kell 11:23 (UTC) : Leian seda endiselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 12:39 (UTC) :: Ümbersuunamine pealkirjast [[Taiwan]] on olemas. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. oktoober 2009, kell 12:41 (UTC) ::: Hea seegi, aga ikka tahaks pealkirja muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 13:15 (UTC) ::: See riik on kas Hiina Vabariik või ta ei ole riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:08 (UTC) :::: Miks nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:43 (UTC) ::::: Selle riigi valitsus on Hiina keskvalitsus, millele on jäänud üks osa Hiinast. Hiina RV jaoks on ta vist "tjiankaijilaste klikk" või midagi taolist, mitte riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:49 (UTC) ::::: Selle riigi lühinimi on Taiwan, mida ka EKI soovitab. Lühinimi lähtub faktilisest territooriumist. Ametlik nimi on Hiina Vabariik. Muud midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:55 (UTC) ---- rahvaarv = 22 840 000 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:06 (EEST) 2009. aasta rahvaarvu andmed on 2008. aasta andmete järgi arvutatud. Puudu on ka kuupäev. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:08 (EEST) Täpsustus: 2009. aasta lõpu eeldatavaga on tegu. Allikkas: [http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/m1-01.xls] (rahvaarvu statistika inglise ja hiina keeles, viide leitud saksa keelse wikipeedia vastava artikli vahendusel) Kas see sobiks viiteks? --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 01:03 (EEST) : Arvan, et see sobiks küll, aga tuleks täpsustada võimaluse korral kuupäev (ei lugenud seda välja ning mis allikaga on tegu (Exceli tabelist see ei selgu) ja mis metoodikaga rahvaarv on saadud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Kuupäeva seal otseselt ei ole, ent seal on tabeli päises kirjas, et aasta/kuu lõpus. Seega arvaks, et 2009. aasta 31. detsemberi seisuga. Allikas on selle tabeli järgi: Department of Household Registration Affairs, arvaks, et on sissekirjutuse järgi. Viimane rahvaloendus toimus Taiwanis aastal 2000. Allikkas: [http://eng.stat.gov.tw/ct.asp?xItem=4579&ctNode=1627] --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) : Viites peaks võimaluse korral olema mainitud kuupäev, andmed esitanud asutus ja andmete saamise viis. Õigupoolest peaks esimene ja kolmas olema ka tekstis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) ---- Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Olen nõus. Sest Eesti ja praktiliselt kogu läänemaailma jaoks on see tänapäeval tuntud Taiwanina. Hiina Vabariigi kontrolli all on saar isenesest olnud aastast 1945, 1949. aastal evakueerus sinna pärast Hiina kodussõjas mandri-Hiinas lüüasaamist Hiina Vabariigi rahvuslik valitsus (Kuomingtang). --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) Otto Tiefi valitsus ei muuda ju Eestit Põgariks. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 4. august 2010, kell 15:25 (EEST) Seda küll, ent Eesti ega valdav enamik läänemaailmast ei oma ametlikke diplomaatilisi suhteid Hiina Vabariigiga. Aastal 1971. kaotas Hiina Vabariik esinduse ÜROs Hiina Rahvavabariigile, aastast 1979. katkestas Taipeiga ametlikud suhted USA. Nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus ta osaleb, ei nimetata teda valdavalt Hiina Vabariigiks. Tegemist on siiski ainult faktiliselt eksisteeriva riigina, rahvusvahelise tunnustusega on lood Hiina Vabariigil nii, et põhiliselt need riigid, kuhu Taiwan majandusabi annab, need tunnustavad teda ametlikult. Taiwani välissuhtlus teiste maadega (sealhulgas Eestiga) toimub põhiliselt mitteametlike suhete kaudu. Samuti ka Eesti Entsüklopeedia mainib maad Taivanina. --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 16:20 (EEST) : Minu meelest on kaalukas argument ainult viimane. EE kasutab keelekorraldajate soovitatud lühinime Taiwan. : See, et Hiina Vabariigi valitsus tegutseb Taiwanil, ei muuda Hiinat Taiwaniks, kuid ka mitte Taiwani Hiinaks. Maailma jaotus riikideks toob kaasa jaotuse maadeks, ja Taiwan on üks niisugune maa, mille järgi nimetatakse ka riiki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) :: Ma ei saa eeltoodud argumentide vastu vaielda, kuid tuletan meelde, et nende riikide jaoks, mis Hiina Vabariiki kui riiki tunnustavad, on ta Hiina Vabariik. Teistes kontekstides (näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide) tuleb teda nimetada kuidagi teisiti, sest seal on Hiina nime hõivanud Hiina Rahvavabariik. Hiina Vabariigi kontrolli all olev territoorium ei ole ainult Taiwani provints. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 5. august 2010, kell 12:22 (EEST) ::: Maade nimed on tinglikud. Ka [[Holland]], [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]], [[Hiina]] on nimed, millega võib vaielda. ::: Võimaluse korral eelistatakse mittepoliitilisi maanimesid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 12:33 (EEST) ---- Kuhu siin panna link [[Hiina Vabariik (1912–1949)]]? Olen pealkirja suhtes endiselt eriarvamusel. Ja ma pole kindel, et toda aastaarvudega artiklit tarvis on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 19:57 (EEST) : Sellega peab tõesti midagi tegema. Kohati on puder ja kapsad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. mai 2016, kell 02:16 (EEST) Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2017, kell 19:03 (EET) : Arvan sama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. jaanuar 2019, kell 13:38 (EET) == Liidetud arutelu artiklist Taiwan == Ma arvan, et niikaua kuni Taiwan suudab faktilist iseseisvust säilitada pole põhjust kat. "Hiina" määramiseks. Kat. Hiina tähendab eelkõige Hiina riiki mitte kultuuri või keelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:07, 15 Nov 2004 (UTC) :Hiina Vabariigi (Republic of China, ROC) valitsus peab end endiselt kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks, kuigi valitseb 1949. aastast saadik ainult Taiwani ja veel mõnda väiksemat saart. Hiina RV on lubanud sekkuda, kui Taiwan tõesti iseseisvaks riigiks kuulutatakse. Seni on tegemist Hiina siseasjaga. Mnjah, ma tõlgendasin seda just peamiselt kultuurilisena (Category:Vana-Hiina sai kah Hiina alla pandud, või Jaapani alla teetseremoonia). Lõppude lõpuks, kust peaks vaene hing Hiina Vabariiki otsima, kui mitte Hiina alt? Eriti kui ta on näiteks kooliõpilane, kel poliitgeograafia suygavused veel avastamata. Aga võib muidugi ka nii võtta, siis peab kõigile Hiina RV-st eristuvatel hiinateemalistele asjadele lihtsalt Hiina yldartiklist otselingid panema. Rangelt võttes saab ju Tiibeti ka Hiina alt välja viia, muudest hiljuti hõlvatud aladest rääkimata. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 05:45, 16 Nov 2004 (UTC) ---- Ka Taiwani nimed tuleb kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (kuigi Taiwanis on ka oma, pisut erinev ''pinyin''). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2007, kell 05:53 (UTC) Artikkel tuleks jagada kaheks: Taiwani saar [[en:Taiwan]] ja riik, mis seda valitseb [[en:Republic of China]]. : Jah. Saarest peaks rääkima artikkel [[Taiwani saar]]. Riigi territoorium hõlmab ka teisi saari. [[User:Andres|Andres]] 23. november 2007, kell 08:39 (UTC) Arvan, et Taiwani nimed tuleks kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (KNAB-is nii tehakse). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2008, kell 20:42 (UTC) ---- Ei, nii see ei lähe. [[Taiwani saar]]e ja [[Taiwani provints]]i kohta peavad olema eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:08 (UTC) : Need on olemas. Siinne artikkel tuleb liita artikliga [[Hiina Vabariik]]. Siinne tekst on vastuoluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:13 (UTC) Ainult faktiline märkus. Inglise keel ei ole ainus keel maailmas. Seda riiki nimetatakse Hiina Vabariigiks veel näiteks (suvalises järjekorras) vene, hispaania, saksa (sulgudes Taiwan), ungari, norra (sulgudes Taiwan), kreeka, ukraina, katalaani, ladina, horvaadi, albaania ja serbohorvaadi keeles. Ei ole ilus väikeriiki maha jätta, kui ta hädas on. Aga keda see huvitab. --[[Eri:Kaastöö/37.157.111.72|37.157.111.72]] 16. jaanuar 2019, kell 20:24 (EET) ---- Mis ajast see saare nimi sisalda tähte W? Juhiks tähelepanu sellele, et eesti keeles sellist tähte ei kasutata. Originaalkeeles, mida seal räägitakse, pole aga üldse mingeid tähti - neil on hieroglüüf kiri. Mingi puuinglise keele viljelemine siin? {{allkirjata|193.40.12.10}} : Võõrtähtede kohta eesti keeles: [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. märts 2022, kell 18:56 (EET) 46hqcppj5i4mrtmwr8amnjxmcjfjahm 6175706 6175704 2022-08-09T07:44:24Z 2001:BB8:2002:2800:85D7:23DA:465D:97DB wikitext text/x-wiki See on üsna vaieldav natuke, et see ala just riik on. 1895 aastal allutas selle endale küll Jaapan, kuid Hiina vabariigi väljakuulutamisega 1911 ei kuulunud Taivan kordagi Hiina vabariigile vaid endiselt Jaapanile. Ka 1945 kui sõda läbi sai, jäi see saar Jaapanile esialgu. Jaapan loobus saarest allest kapitulatsiooni aktiga ehk San Fransisco rahuga. Nankingist valitsetud Hiina vabariik oli selleks ajaks juba kaotatud kaardilt. Sisulist seost sellel Hiina vabariigil ja tollel, mis end praegu nii nimetab ei olegi. Ajaloo osa on ikka väga jamasti teil praegu Minu meelest ei ole selline ümbersuunamine korrektne. Hiina Vabariik oli olemas ka siis, kui selle territoorium ei piirdunud Taiwaniga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 15.00 (UTC) :Praegu on see Hiina Vabariik - ainus riik maailmas, mis seda nime kannab. Jah, ta on enamuse oma territooriumist kaotanud. Lõpuni korrektne ka suunamine Eesti Vabariik -> Eesti. Piirilepingut ju pole. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 11. detsember 2005, kell 15.34 (UTC) :: Imelik oleks rääkida Hiina Vabariigi varasemast ajaloost artiklis "Taiwan". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 17.37 (UTC) ::: Teksti võib ju dubleerida. Miks lipp ja vapp artiklist [[Taiwan]] kaasa ei tulnud? ---- Peame artiklite liitmise ruttu ette võtma. Ma teeksin seda kohe, aga ei taha üksinda otsustada pealkirja üle. Minu arvates peaks pealkiri olema "Taiwan", sest selle nime all teda üldiselt tuntakse ning ka KNAB-is ja teistes teatmeteostes on ta selle nime all. [[Taiwani saar]]ega ja [[Taiwani provints]]iga ta segi ei lähe, sest nende kohta on teise nimega artiklid. Kui "Taiwan" on vale, siis ka [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]] ja [[Holland]]. "Hiina Vabariigi" hea külg on see, et see võimaldab käsitleda riiki järjepidevana. Leian aga, et võib teha eraldi artikli "Hiina Vabariik". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. aprill 2008, kell 08:09 (UTC) :Olen liitmisega nõus. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 5. juuni 2008, kell 21:30 (UTC) == Lipp ja vapp == Kus on lipp ja vapp? [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 18:18 (UTC) : Artiklis [[Taiwan]] on need olemas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. juuni 2008, kell 19:45 (UTC) : Ah, okei. [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 20:10 (UTC) ---- Leian, et selle artikli pealkiri peaks olema [[Taiwan]], aga tuleb teha ka eraldi artikkel [[Hiina Vabariik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. juuni 2009, kell 11:23 (UTC) : Leian seda endiselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 12:39 (UTC) :: Ümbersuunamine pealkirjast [[Taiwan]] on olemas. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. oktoober 2009, kell 12:41 (UTC) ::: Hea seegi, aga ikka tahaks pealkirja muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 13:15 (UTC) ::: See riik on kas Hiina Vabariik või ta ei ole riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:08 (UTC) :::: Miks nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:43 (UTC) ::::: Selle riigi valitsus on Hiina keskvalitsus, millele on jäänud üks osa Hiinast. Hiina RV jaoks on ta vist "tjiankaijilaste klikk" või midagi taolist, mitte riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:49 (UTC) ::::: Selle riigi lühinimi on Taiwan, mida ka EKI soovitab. Lühinimi lähtub faktilisest territooriumist. Ametlik nimi on Hiina Vabariik. Muud midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:55 (UTC) ---- rahvaarv = 22 840 000 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:06 (EEST) 2009. aasta rahvaarvu andmed on 2008. aasta andmete järgi arvutatud. Puudu on ka kuupäev. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:08 (EEST) Täpsustus: 2009. aasta lõpu eeldatavaga on tegu. Allikkas: [http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/m1-01.xls] (rahvaarvu statistika inglise ja hiina keeles, viide leitud saksa keelse wikipeedia vastava artikli vahendusel) Kas see sobiks viiteks? --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 01:03 (EEST) : Arvan, et see sobiks küll, aga tuleks täpsustada võimaluse korral kuupäev (ei lugenud seda välja ning mis allikaga on tegu (Exceli tabelist see ei selgu) ja mis metoodikaga rahvaarv on saadud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Kuupäeva seal otseselt ei ole, ent seal on tabeli päises kirjas, et aasta/kuu lõpus. Seega arvaks, et 2009. aasta 31. detsemberi seisuga. Allikas on selle tabeli järgi: Department of Household Registration Affairs, arvaks, et on sissekirjutuse järgi. Viimane rahvaloendus toimus Taiwanis aastal 2000. Allikkas: [http://eng.stat.gov.tw/ct.asp?xItem=4579&ctNode=1627] --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) : Viites peaks võimaluse korral olema mainitud kuupäev, andmed esitanud asutus ja andmete saamise viis. Õigupoolest peaks esimene ja kolmas olema ka tekstis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) ---- Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Olen nõus. Sest Eesti ja praktiliselt kogu läänemaailma jaoks on see tänapäeval tuntud Taiwanina. Hiina Vabariigi kontrolli all on saar isenesest olnud aastast 1945, 1949. aastal evakueerus sinna pärast Hiina kodussõjas mandri-Hiinas lüüasaamist Hiina Vabariigi rahvuslik valitsus (Kuomingtang). --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) Otto Tiefi valitsus ei muuda ju Eestit Põgariks. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 4. august 2010, kell 15:25 (EEST) Seda küll, ent Eesti ega valdav enamik läänemaailmast ei oma ametlikke diplomaatilisi suhteid Hiina Vabariigiga. Aastal 1971. kaotas Hiina Vabariik esinduse ÜROs Hiina Rahvavabariigile, aastast 1979. katkestas Taipeiga ametlikud suhted USA. Nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus ta osaleb, ei nimetata teda valdavalt Hiina Vabariigiks. Tegemist on siiski ainult faktiliselt eksisteeriva riigina, rahvusvahelise tunnustusega on lood Hiina Vabariigil nii, et põhiliselt need riigid, kuhu Taiwan majandusabi annab, need tunnustavad teda ametlikult. Taiwani välissuhtlus teiste maadega (sealhulgas Eestiga) toimub põhiliselt mitteametlike suhete kaudu. Samuti ka Eesti Entsüklopeedia mainib maad Taivanina. --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 16:20 (EEST) : Minu meelest on kaalukas argument ainult viimane. EE kasutab keelekorraldajate soovitatud lühinime Taiwan. : See, et Hiina Vabariigi valitsus tegutseb Taiwanil, ei muuda Hiinat Taiwaniks, kuid ka mitte Taiwani Hiinaks. Maailma jaotus riikideks toob kaasa jaotuse maadeks, ja Taiwan on üks niisugune maa, mille järgi nimetatakse ka riiki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) :: Ma ei saa eeltoodud argumentide vastu vaielda, kuid tuletan meelde, et nende riikide jaoks, mis Hiina Vabariiki kui riiki tunnustavad, on ta Hiina Vabariik. Teistes kontekstides (näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide) tuleb teda nimetada kuidagi teisiti, sest seal on Hiina nime hõivanud Hiina Rahvavabariik. Hiina Vabariigi kontrolli all olev territoorium ei ole ainult Taiwani provints. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 5. august 2010, kell 12:22 (EEST) ::: Maade nimed on tinglikud. Ka [[Holland]], [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]], [[Hiina]] on nimed, millega võib vaielda. ::: Võimaluse korral eelistatakse mittepoliitilisi maanimesid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 12:33 (EEST) ---- Kuhu siin panna link [[Hiina Vabariik (1912–1949)]]? Olen pealkirja suhtes endiselt eriarvamusel. Ja ma pole kindel, et toda aastaarvudega artiklit tarvis on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 19:57 (EEST) : Sellega peab tõesti midagi tegema. Kohati on puder ja kapsad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. mai 2016, kell 02:16 (EEST) Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2017, kell 19:03 (EET) : Arvan sama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. jaanuar 2019, kell 13:38 (EET) == Liidetud arutelu artiklist Taiwan == Ma arvan, et niikaua kuni Taiwan suudab faktilist iseseisvust säilitada pole põhjust kat. "Hiina" määramiseks. Kat. Hiina tähendab eelkõige Hiina riiki mitte kultuuri või keelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:07, 15 Nov 2004 (UTC) :Hiina Vabariigi (Republic of China, ROC) valitsus peab end endiselt kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks, kuigi valitseb 1949. aastast saadik ainult Taiwani ja veel mõnda väiksemat saart. Hiina RV on lubanud sekkuda, kui Taiwan tõesti iseseisvaks riigiks kuulutatakse. Seni on tegemist Hiina siseasjaga. Mnjah, ma tõlgendasin seda just peamiselt kultuurilisena (Category:Vana-Hiina sai kah Hiina alla pandud, või Jaapani alla teetseremoonia). Lõppude lõpuks, kust peaks vaene hing Hiina Vabariiki otsima, kui mitte Hiina alt? Eriti kui ta on näiteks kooliõpilane, kel poliitgeograafia suygavused veel avastamata. Aga võib muidugi ka nii võtta, siis peab kõigile Hiina RV-st eristuvatel hiinateemalistele asjadele lihtsalt Hiina yldartiklist otselingid panema. Rangelt võttes saab ju Tiibeti ka Hiina alt välja viia, muudest hiljuti hõlvatud aladest rääkimata. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 05:45, 16 Nov 2004 (UTC) ---- Ka Taiwani nimed tuleb kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (kuigi Taiwanis on ka oma, pisut erinev ''pinyin''). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2007, kell 05:53 (UTC) Artikkel tuleks jagada kaheks: Taiwani saar [[en:Taiwan]] ja riik, mis seda valitseb [[en:Republic of China]]. : Jah. Saarest peaks rääkima artikkel [[Taiwani saar]]. Riigi territoorium hõlmab ka teisi saari. [[User:Andres|Andres]] 23. november 2007, kell 08:39 (UTC) Arvan, et Taiwani nimed tuleks kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (KNAB-is nii tehakse). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2008, kell 20:42 (UTC) ---- Ei, nii see ei lähe. [[Taiwani saar]]e ja [[Taiwani provints]]i kohta peavad olema eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:08 (UTC) : Need on olemas. Siinne artikkel tuleb liita artikliga [[Hiina Vabariik]]. Siinne tekst on vastuoluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:13 (UTC) Ainult faktiline märkus. Inglise keel ei ole ainus keel maailmas. Seda riiki nimetatakse Hiina Vabariigiks veel näiteks (suvalises järjekorras) vene, hispaania, saksa (sulgudes Taiwan), ungari, norra (sulgudes Taiwan), kreeka, ukraina, katalaani, ladina, horvaadi, albaania ja serbohorvaadi keeles. Ei ole ilus väikeriiki maha jätta, kui ta hädas on. Aga keda see huvitab. --[[Eri:Kaastöö/37.157.111.72|37.157.111.72]] 16. jaanuar 2019, kell 20:24 (EET) ---- Mis ajast see saare nimi sisalda tähte W? Juhiks tähelepanu sellele, et eesti keeles sellist tähte ei kasutata. Originaalkeeles, mida seal räägitakse, pole aga üldse mingeid tähti - neil on hieroglüüf kiri. Mingi puuinglise keele viljelemine siin? {{allkirjata|193.40.12.10}} : Võõrtähtede kohta eesti keeles: [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. märts 2022, kell 18:56 (EET) 47u4wsl1vrf5yhtn41u58xfwcqgbcyd 6175717 6175706 2022-08-09T08:25:54Z 2001:BB8:2002:2800:85D7:23DA:465D:97DB wikitext text/x-wiki See on üsna vaieldav natuke, et see ala just riik on. 1895 aastal allutas selle endale küll Jaapan, kuid Hiina vabariigi väljakuulutamisega 1911 ei kuulunud Taivan kordagi Hiina vabariigile vaid endiselt Jaapanile. Ka 1945 kui sõda läbi sai, jäi see saar Jaapanile esialgu. Jaapan loobus saarest allest kapitulatsiooni aktiga ehk San Fransisco rahuga. Nankingist valitsetud Hiina vabariik oli selleks ajaks juba kaotatud kaardilt. Sisulist seost sellel Hiina vabariigil ja tollel, mis end praegu nii nimetab ei olegi. Ajaloo osa on ikka väga jamasti teil praegu. Ka Eesti ei tunnusta seda riigina, seega ei peaks wikipedia seda ju eraldi tunnustama Minu meelest ei ole selline ümbersuunamine korrektne. Hiina Vabariik oli olemas ka siis, kui selle territoorium ei piirdunud Taiwaniga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 15.00 (UTC) :Praegu on see Hiina Vabariik - ainus riik maailmas, mis seda nime kannab. Jah, ta on enamuse oma territooriumist kaotanud. Lõpuni korrektne ka suunamine Eesti Vabariik -> Eesti. Piirilepingut ju pole. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 11. detsember 2005, kell 15.34 (UTC) :: Imelik oleks rääkida Hiina Vabariigi varasemast ajaloost artiklis "Taiwan". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2005, kell 17.37 (UTC) ::: Teksti võib ju dubleerida. Miks lipp ja vapp artiklist [[Taiwan]] kaasa ei tulnud? ---- Peame artiklite liitmise ruttu ette võtma. Ma teeksin seda kohe, aga ei taha üksinda otsustada pealkirja üle. Minu arvates peaks pealkiri olema "Taiwan", sest selle nime all teda üldiselt tuntakse ning ka KNAB-is ja teistes teatmeteostes on ta selle nime all. [[Taiwani saar]]ega ja [[Taiwani provints]]iga ta segi ei lähe, sest nende kohta on teise nimega artiklid. Kui "Taiwan" on vale, siis ka [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]] ja [[Holland]]. "Hiina Vabariigi" hea külg on see, et see võimaldab käsitleda riiki järjepidevana. Leian aga, et võib teha eraldi artikli "Hiina Vabariik". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. aprill 2008, kell 08:09 (UTC) :Olen liitmisega nõus. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 5. juuni 2008, kell 21:30 (UTC) == Lipp ja vapp == Kus on lipp ja vapp? [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 18:18 (UTC) : Artiklis [[Taiwan]] on need olemas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. juuni 2008, kell 19:45 (UTC) : Ah, okei. [[Kasutaja:Piccadilly Circus|Piccadilly Circus]] 5. juuni 2008, kell 20:10 (UTC) ---- Leian, et selle artikli pealkiri peaks olema [[Taiwan]], aga tuleb teha ka eraldi artikkel [[Hiina Vabariik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. juuni 2009, kell 11:23 (UTC) : Leian seda endiselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 12:39 (UTC) :: Ümbersuunamine pealkirjast [[Taiwan]] on olemas. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. oktoober 2009, kell 12:41 (UTC) ::: Hea seegi, aga ikka tahaks pealkirja muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. oktoober 2009, kell 13:15 (UTC) ::: See riik on kas Hiina Vabariik või ta ei ole riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:08 (UTC) :::: Miks nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:43 (UTC) ::::: Selle riigi valitsus on Hiina keskvalitsus, millele on jäänud üks osa Hiinast. Hiina RV jaoks on ta vist "tjiankaijilaste klikk" või midagi taolist, mitte riik. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 27. jaanuar 2010, kell 11:49 (UTC) ::::: Selle riigi lühinimi on Taiwan, mida ka EKI soovitab. Lühinimi lähtub faktilisest territooriumist. Ametlik nimi on Hiina Vabariik. Muud midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2010, kell 11:55 (UTC) ---- rahvaarv = 22 840 000 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:06 (EEST) 2009. aasta rahvaarvu andmed on 2008. aasta andmete järgi arvutatud. Puudu on ka kuupäev. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 00:08 (EEST) Täpsustus: 2009. aasta lõpu eeldatavaga on tegu. Allikkas: [http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/m1-01.xls] (rahvaarvu statistika inglise ja hiina keeles, viide leitud saksa keelse wikipeedia vastava artikli vahendusel) Kas see sobiks viiteks? --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 01:03 (EEST) : Arvan, et see sobiks küll, aga tuleks täpsustada võimaluse korral kuupäev (ei lugenud seda välja ning mis allikaga on tegu (Exceli tabelist see ei selgu) ja mis metoodikaga rahvaarv on saadud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Kuupäeva seal otseselt ei ole, ent seal on tabeli päises kirjas, et aasta/kuu lõpus. Seega arvaks, et 2009. aasta 31. detsemberi seisuga. Allikas on selle tabeli järgi: Department of Household Registration Affairs, arvaks, et on sissekirjutuse järgi. Viimane rahvaloendus toimus Taiwanis aastal 2000. Allikkas: [http://eng.stat.gov.tw/ct.asp?xItem=4579&ctNode=1627] --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) : Viites peaks võimaluse korral olema mainitud kuupäev, andmed esitanud asutus ja andmete saamise viis. Õigupoolest peaks esimene ja kolmas olema ka tekstis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) ---- Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 08:24 (EEST) Olen nõus. Sest Eesti ja praktiliselt kogu läänemaailma jaoks on see tänapäeval tuntud Taiwanina. Hiina Vabariigi kontrolli all on saar isenesest olnud aastast 1945, 1949. aastal evakueerus sinna pärast Hiina kodussõjas mandri-Hiinas lüüasaamist Hiina Vabariigi rahvuslik valitsus (Kuomingtang). --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 15:14 (EEST) Otto Tiefi valitsus ei muuda ju Eestit Põgariks. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 4. august 2010, kell 15:25 (EEST) Seda küll, ent Eesti ega valdav enamik läänemaailmast ei oma ametlikke diplomaatilisi suhteid Hiina Vabariigiga. Aastal 1971. kaotas Hiina Vabariik esinduse ÜROs Hiina Rahvavabariigile, aastast 1979. katkestas Taipeiga ametlikud suhted USA. Nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus ta osaleb, ei nimetata teda valdavalt Hiina Vabariigiks. Tegemist on siiski ainult faktiliselt eksisteeriva riigina, rahvusvahelise tunnustusega on lood Hiina Vabariigil nii, et põhiliselt need riigid, kuhu Taiwan majandusabi annab, need tunnustavad teda ametlikult. Taiwani välissuhtlus teiste maadega (sealhulgas Eestiga) toimub põhiliselt mitteametlike suhete kaudu. Samuti ka Eesti Entsüklopeedia mainib maad Taivanina. --[[Kasutaja:Juhan|Juhan]] 4. august 2010, kell 16:20 (EEST) : Minu meelest on kaalukas argument ainult viimane. EE kasutab keelekorraldajate soovitatud lühinime Taiwan. : See, et Hiina Vabariigi valitsus tegutseb Taiwanil, ei muuda Hiinat Taiwaniks, kuid ka mitte Taiwani Hiinaks. Maailma jaotus riikideks toob kaasa jaotuse maadeks, ja Taiwan on üks niisugune maa, mille järgi nimetatakse ka riiki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2010, kell 23:42 (EEST) :: Ma ei saa eeltoodud argumentide vastu vaielda, kuid tuletan meelde, et nende riikide jaoks, mis Hiina Vabariiki kui riiki tunnustavad, on ta Hiina Vabariik. Teistes kontekstides (näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide) tuleb teda nimetada kuidagi teisiti, sest seal on Hiina nime hõivanud Hiina Rahvavabariik. Hiina Vabariigi kontrolli all olev territoorium ei ole ainult Taiwani provints. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 5. august 2010, kell 12:22 (EEST) ::: Maade nimed on tinglikud. Ka [[Holland]], [[Suurbritannia]], [[Iirimaa]], [[Hiina]] on nimed, millega võib vaielda. ::: Võimaluse korral eelistatakse mittepoliitilisi maanimesid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 12:33 (EEST) ---- Kuhu siin panna link [[Hiina Vabariik (1912–1949)]]? Olen pealkirja suhtes endiselt eriarvamusel. Ja ma pole kindel, et toda aastaarvudega artiklit tarvis on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 19:57 (EEST) : Sellega peab tõesti midagi tegema. Kohati on puder ja kapsad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. mai 2016, kell 02:16 (EEST) Leian endiselt, et pealkiri peaks olema [[Taiwan]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2017, kell 19:03 (EET) : Arvan sama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. jaanuar 2019, kell 13:38 (EET) == Liidetud arutelu artiklist Taiwan == Ma arvan, et niikaua kuni Taiwan suudab faktilist iseseisvust säilitada pole põhjust kat. "Hiina" määramiseks. Kat. Hiina tähendab eelkõige Hiina riiki mitte kultuuri või keelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:07, 15 Nov 2004 (UTC) :Hiina Vabariigi (Republic of China, ROC) valitsus peab end endiselt kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks, kuigi valitseb 1949. aastast saadik ainult Taiwani ja veel mõnda väiksemat saart. Hiina RV on lubanud sekkuda, kui Taiwan tõesti iseseisvaks riigiks kuulutatakse. Seni on tegemist Hiina siseasjaga. Mnjah, ma tõlgendasin seda just peamiselt kultuurilisena (Category:Vana-Hiina sai kah Hiina alla pandud, või Jaapani alla teetseremoonia). Lõppude lõpuks, kust peaks vaene hing Hiina Vabariiki otsima, kui mitte Hiina alt? Eriti kui ta on näiteks kooliõpilane, kel poliitgeograafia suygavused veel avastamata. Aga võib muidugi ka nii võtta, siis peab kõigile Hiina RV-st eristuvatel hiinateemalistele asjadele lihtsalt Hiina yldartiklist otselingid panema. Rangelt võttes saab ju Tiibeti ka Hiina alt välja viia, muudest hiljuti hõlvatud aladest rääkimata. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 05:45, 16 Nov 2004 (UTC) ---- Ka Taiwani nimed tuleb kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (kuigi Taiwanis on ka oma, pisut erinev ''pinyin''). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2007, kell 05:53 (UTC) Artikkel tuleks jagada kaheks: Taiwani saar [[en:Taiwan]] ja riik, mis seda valitseb [[en:Republic of China]]. : Jah. Saarest peaks rääkima artikkel [[Taiwani saar]]. Riigi territoorium hõlmab ka teisi saari. [[User:Andres|Andres]] 23. november 2007, kell 08:39 (UTC) Arvan, et Taiwani nimed tuleks kirjutada Hiina RV-s kasutatava ''pinyin''<nowiki>'i</nowiki> järgi (KNAB-is nii tehakse). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2008, kell 20:42 (UTC) ---- Ei, nii see ei lähe. [[Taiwani saar]]e ja [[Taiwani provints]]i kohta peavad olema eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:08 (UTC) : Need on olemas. Siinne artikkel tuleb liita artikliga [[Hiina Vabariik]]. Siinne tekst on vastuoluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. märts 2008, kell 20:13 (UTC) Ainult faktiline märkus. Inglise keel ei ole ainus keel maailmas. Seda riiki nimetatakse Hiina Vabariigiks veel näiteks (suvalises järjekorras) vene, hispaania, saksa (sulgudes Taiwan), ungari, norra (sulgudes Taiwan), kreeka, ukraina, katalaani, ladina, horvaadi, albaania ja serbohorvaadi keeles. Ei ole ilus väikeriiki maha jätta, kui ta hädas on. Aga keda see huvitab. --[[Eri:Kaastöö/37.157.111.72|37.157.111.72]] 16. jaanuar 2019, kell 20:24 (EET) ---- Mis ajast see saare nimi sisalda tähte W? Juhiks tähelepanu sellele, et eesti keeles sellist tähte ei kasutata. Originaalkeeles, mida seal räägitakse, pole aga üldse mingeid tähti - neil on hieroglüüf kiri. Mingi puuinglise keele viljelemine siin? {{allkirjata|193.40.12.10}} : Võõrtähtede kohta eesti keeles: [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. märts 2022, kell 18:56 (EET) m8f32bsm7rneqlt7a6b2izyns2n4mfx 0 34392 6175574 6014000 2022-08-08T18:59:24Z CommonsDelinker 1930 Fail Coat_of_arms_of_Vanadzor.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rubin16|Rubin16]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exists ([[:c:COM wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vanadzor | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = armeenia | Վանաձոր |(Vanadzor) | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = [[Vanadzori vapp]] | pindala = | elanikke = 107 394 (2001) | asendikaart = Armeenia }} '''Vanadzor''' on linn [[Armeenia]]s, [[Lori maakond|Lori maakonna]] keskus. Kuni [[1935]]. aastani oli linna nimi '''Gharakhilisa''' (armeenia Ղարաքիլիսա, vene ''Караклис'', türgi ''Karakilisa'' 'must kirik'). Aastatel [[1935]]&ndash;[[1990]] kandis nime '''Kirovakan'''. Elanike arvult on Vanadzor Armeenia kolmas linn. [[Kategooria:Armeenia linnad]] [[Kategooria:Lori maakond]] s2eonrke2u0s6jv7yd039f7oxhrt8oi 0 35214 6175559 6175182 2022-08-08T18:04:44Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ministrist; samanimelise poliitiku kohta vaata artiklit [[August Jürima (Järvamaalt)]].}} '''August Jürima''' ([[1937]]. aastani '''August Jürman'''<ref name="EE_14" /> või '''August Jürmann'''<ref name="EAA" />; [[22. august]] ([[ukj]]) [[1887]] [[Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond)|Vaimastvere vald]]<ref name="EAA" /> – [[15. august]] [[1942]] [[Kirovi oblast]]) oli eesti [[agronoom]], [[poliitik]] ja majandustegelane. ==Elulugu== August Jürima sündis Vaimastvere vallas [[Tartumaa]]l eestimeelse taluperemehe [[Mart Jürmann]]i pojana. Ta kasvas [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] Udeva vallas (praeguses [[Koigi vald|Koigi vallas]]) [[Vaali]] külas Palso talus. Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis [[Paide]] linnakoolis ja Tartu [[Treffneri gümnaasium]]is. Kõrghariduse omandas [[Königsbergi ülikool]]i põllumajandusosakonnas, mille lõpetas [[1914]]. aastal. Kuulus [[korp! Sakala]] liikmeskonda. Detsembris [[1905]] osales ta koos isa Mardi, vend Voldemari jt kohalike meestega [[1905. aasta revolutsioon Eestis#Rahutuse mahasurumine|Eesti Vabariigi väljakuulutamisel Vaalis]]. Isa ja vend koos teiste mõttealgatajatega lasti [[Koeru]]s jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.<ref name="August" /><ref name="Palsu" /> Veebruaris [[1918]] korraldas August Jürima [[Pärnu]]s [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu (Maapäeva)]] [[Maanõukogu Vanematekogu|Vanematekogu]] [[21. veebruar]]il koostatud [[Manifest Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvuse manifesti]] käsikirja trükkimise ja laialijagamise.<ref name="August" /> Manifest kleebiti kiiresti üles ja [[23. veebruar]]i õhtul loeti see [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii [[Eesti ajalugu#Eesti Vabariigi väljakuulutamine|kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik]]. Jürima oli [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] üks asutajaid [[1917]]. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]] keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a loomisel. Peagi valiti ta [[Pärnu maavalitsus|Pärnu maakonnavalitsus]]e liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar|Ajutise Valitsuse Pärnu maakonna ja linna komissar]]iks. Seega avaldas August Jürima aastatel 1917–1919 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal <ref>[[Ago Pajuri]] ettekandest 23. augusti 2012 konverentsil</ref>. August Jürima oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[Riigikogu]] kõikide koosseisude liige ([[Põllumeeste Kogud|põllumeestekogude]] rühmas), [[Rahvuskogu]] liige, [[I Riigivolikogu]] liige, [[1929]]–[[1931]] [[Eesti teedeminister]], 1931 [[Eesti põllutööminister|Eesti põllutöö-]] ja [[Eesti majandusminister|majandusminister]] ja [[1939]]–[[1940]] [[Eesti siseministrite loend|siseminister]]. [[1938]]. aastal oli ta [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] esimees. Ta oli ka [[Põllumajanduslik Keskühing Estonia|Põllumajandusliku Keskühingu Estonia]] nõukogu esimees [[1921]]–1929, [[Eesti Maapank (1926–1940)|Maapanga]] nõukogu esimees [[1922]]–[[1927]], [[Tallinna Majandusühisus]]e juhatuse liige [[1923]]–[[1928]], [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu liige [[1926]]–1927, [[Põllumeeste Keskpank|Põllumeeste Keskpanga]] asutajaid ja juhatuse esimees 1928–[[1936]], [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Panga]] nõukogu liige 1928–1931, [[Eesti Maakrediidiselts]]i juhatuse liige ja esimees 1934–1940, [[Riigi Majandusnõukogu]] president [[1935]]–[[1938]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] esimees 1936–1940 ja [[Raudteede Talituse Nõukogu]] esimees. August Jürima 50. sünnipäeva puhul ütles [[Konstantin Päts]]: "See mees on alati tasakaalu piirides püsinud ja tarbekorral ohjeldanud ka nooremaid tulipäid. Tema tegevus ja töö on rajatud olnud moraalsele alusele, sündsus- ja õiglustundele."{{lisa viide}} Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1940 Tallinnas ja toimetati [[Keskvangla]]sse (Patareisse). Vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARKi]] Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna ülem [[Sergei Kingissepp]]. Jürima esimeseks ülekuulajaks oli [[Aleksei Škurin]]. August Jürima saadeti [[Kirovi oblast]]isse [[Vjatlag]]i vangilaagrisse, oblasti julgeolekuvalitsuse [[erinõupidamine]] vormistas [[10. jaanuar]]il [[1942]] esitluse, nn "povestka", tema surmamõistmiseks.<ref name="August" /><ref name="sjh7h" /> ==Mälestuse jäädvustamine== * August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistati [[23. august]]il [[2012]] Koigi ja Koeru vallas ajaloopäeva ja -konverentsiga '''"August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"'''<ref name="VBoLN" />. Päev algas kell 10.00 Koigi vallas Vaali külas Palso talu õuel. Päeva avasõnad ütlesid Riigikogu väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]], Järva maavanem [[Tiina Oraste]], Koigi vallavanem [[Kristjan Kõljalg]] ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esindaja [[Trivimi Velliste]]. Seejärel kell 11.00 avati [[Koeru kalmistu]]l, perekonna kalmul, August Jürima mälestus- ja infotahvel. Kalmistul kõneles koduloolane [[Uno Aan]]. Kell 12.00 alustati Koeru Kultuurimajas konverentsile registreerimise ja näituse tutvustamisega, mis avalikustas dokumente ka August Jürima vangipõlvest. Konverentsil esinesid ettekannetega [[Küllo Arjakas]] "Poliitikust riigimeheks – ülevaade August Jürima elust ja tegevusest", TÜ doktorant Mari-Leen Tammela "1905. a. revolutsioon ja Vaali Vabariik", TÜ dotsent [[Ago Pajur]] "August Jürima ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine", [[Ants Käärma]] "Põllumajandus ja agronoomia omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis", [[Anne Eenpalu]] "Eestluse aadete hoogne suunamine ja kujundamine 1930. aastate teises pooles" ja [[Indrek Paavle]] SA Eesti Mälu Instituudist "Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes. Järva maavanem Tiina Oraste tunnustas 2012. aastal gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noori. Konverentsi avasõnad ütlesid [[Valev Väljaots]] [[Järvamaa Muuseum]]ist ja Trivimi Velliste [[Konstantin Pätsi muuseum|MTÜ Konstantin Pätsi muuseum]]i esindajana. Konverentsi modereeris [[Ründo Mülts]].{{lisa viide}} * Konverentsi lõpul astus tänusõnadega rahva ette ka Kanadas sündinud [[Madis Jürima]]. * Vaali külas Palso talu elumaja seinal avati 15. augustil [[1997]] August Jürimale pühendatud mälestustahvel.<ref name="Palsu" /><ref name="rpy2n" /> * Talu ees muruplatsil märgib mälestuskivi ka Eesti oma riigi mõtte sünnikohta. == Tunnustus == * [[1929]] – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] III klass * [[1929]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] II järgu I aste * [[1938]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] I klass == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE_14">Eesti Entsüklopeedia 14. köide.</ref> <ref name="EAA">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1236.1.196:177 EELK Koeru koguduse personaalraamat (Piibe, Raigu, Preedi, Rõhu, ...; EAA.1236.1.196; 1892–1910 lk 155, Saaga kaader 177.]</ref> <ref name="August">[http://jarvamaamuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=161&Itemid=106 August Jürima (a-ni 1937 Jürman)] jarvamaamuuseum.ee</ref> <ref name="Palsu">[https://sites.google.com/site/jarvamaa/palsutalu Koigi valla vaatamisväärsused: Palsu talu]</ref> <ref name="sjh7h">[http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm Kaljo-Olev Veskimägi. Kagebiidid ja ohvrid] kultuur.elu.ee</ref> <ref name="VBoLN">[http://jarvamaamuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=162:ajaloopaeev-ja-konverents-august-juerima-125-eestluse-motet-kandes&catid=3:uudised&Itemid=60 Ajaloopäev ja -konverents "August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"] jarvamaamuuseum.ee</ref> <ref name="rpy2n">[https://web.archive.org/web/20111101101941/http://www.konstantinpaetsimuuseum.ee/pildialbum1.html Fotod mälestustahvli avamisest] www.konstantinpaetsimuuseum.ee</ref> }} == Kirjandus == * [[Ründo Mülts|Mülts, Ründo]] ''Isamaa teenistuses : August Jürmani (Jürima) roll Eesti riigi loomisel ja edendamisel'', Päinurme : Päinurme koduloomuuseum, 2015. ISBN 9789949385737 * [[Ründo Mülts|Mülts, Ründo]]. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48580/Ryndo_Mylts_2015.pdf;jsessionid=77798806901073C58DB5A53878800B53?sequence=5 AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940)], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond, Tartu 2015 == Välislingid == * [http://www.sisemin.gov.ee/atp/index.php?id=963 August Jürima foto] * [http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm "Kagebiidid ja ohvrid"] [[Kultuur ja Elu]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Richard Veermaa]] | nimi=[[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]] | aeg=[[1939]]–[[1940]]| järgnev=}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Jürima, August}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud]]‎ [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Üleriikliku Põllumeeste Esituse poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]] [[Kategooria:Königsbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 1j61z3v64z8ndurbkwvl343sg9z5xqz 0 35864 6175594 6012236 2022-08-08T19:53:33Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Thames | pildi_nimi = The Thames Barrier - geograph.org.uk - 2341243.jpg | pildi_seletus = [[Thames Barrier]] | lähe = [[Gloucestershire]] | suue = [[Põhjameri|Põhjamerre]] | valgla_maad = [[Inglismaa]] | pikkus = 346 km | valgla_pindala = 12 935 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Thames''' [t'emz] on [[jõgi]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l. Thames algab [[Cotswoldi kõrgustik]]ult, voolab valdavalt itta ja kagusse ning suubub [[Põhjameri|Põhjamerre]], moodustades [[estuaar]]i. Thamesi pikkus on 346 km ja [[valgla]] 12 935 km². Sellega on ta pikim tervenisti Inglismaal asuv jõgi ning Suurbritannias [[Severn|Severni]] järel teisel kohal. Jõe ääres asuvad [[Oxford]]i, [[Reading]]i ja [[London]]i linn. Thamesi nimelisi jõgesid on ka endistel inglaste asumaadel, sealhulgas Põhja-Ameerikas. [[Pilt:Lambeth, London, United Kingdom (Unsplash).jpg|pisi|tühi|Thamesi sillad [[London]]is]] ==Vaata ka== * [[Londoni nõgu]] * [[HMS Belfast]], Thamesil ankrus olev muuseumilaev * [[Thamesi suudmeala]] * [[Thames Gateway]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Põhjamere vesikond]] [[Kategooria:Suurbritannia jõed]] fr3n034hyynw9bw8yba002f32kerv3l 0 41277 6175721 6172246 2022-08-09T08:30:27Z 87.119.186.216 /* Regulaarlennud */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta =2020 | stat1_nimi =Reisijaid | stat1_väärtus =863 588<ref name="TLLstat" /> | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus =24 841<ref name="TLLstat" /> | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus =838 747<ref name="TLLstat" /> | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus =-73.6% (2019–2020) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO]]: EETN, [[IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nimeliseks.<ref name="fZ77L" /> === Ülemiste lennuvälja ajalugu === Esimene tsiviillennukite [[lennuväli]] Tallinnas paiknes [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäel]], millel liinilende teenindas [[Aeronaut]]. Aeronaudi [[pankrot]]istumise järel [[1928]]. aastal jätkas lende [[Nõukogude Venemaa]] - [[Saksamaa]] lennuliiklusettevõte [[Deruluft]] liinidel [[Königsberg]]-Tallinn-[[Helsingi]] ja [[Leningrad]]. Deruluft sõlmis sundolukorras lepingu [[Nehatu]] [[lennuväli|lennuvälja]] kasutamiseks, mis asus Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel. 1932. aastal hakkasid Tallinna lendama ka [[Poola]] lennufirma [[LOT]] lennukid, liinil [[Varssavi]]-Vilno-[[Riia]]-Tallinn, mis maandusid Lasnamäe sõjaväelennuväljal. 1928. aasta augustis oli teedeministeerium välja valinud maatükki [[Dvigatel]]i ja Pirita jõe-Ülemiste kanali vahel, lisaks oli vaja AS Dvigatelile ja Wagneri pärijatele kasutada antud maatükke. [[26. märts]]il 1929 võttis Eesti riik vastu [[Sundvõõrandamine|sundvõõrandamise]] seaduse, et luua avalik lennuväli. Selle loomiseks võõrandati kümme [[hektar]]it maad Dvigatelilt ja 22 hektarit [[Wagner]]i järeltulijatelt, tasuks maksti neile üle kümne miljoni sendi. [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kaldal Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Riigi poolt eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. Ülemiste järve kaldale ehitati lennusadama lennusild merelennukitele<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1932/11/17/1/10 Lasnamäel valmib aerodroom. 100 inimest planeerimistöödel.], Kaja, nr. 272, 17 november 1932</ref>. [[Ülemiste järv]]e äärde oli ehitatud esimene [[Ülemiste lennusadam]] aastail 1928–[[1929]] teenindamaks [[Soome]] ja Tallinna vahet lendavaid lennukeid. Kui uus lennuväli oli sedavõrd korda saanud, kolis Deruluft [[Nehatu]] lennuväljalt Tallinnale lähemale riiklikule lennuväljale. Alates 1. juulist 1939 toimusid Derulufti lennud [[Ülemiste]]lt. Pärast [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] korraldatud [[juunipööre]]t Eestis, lõppesid alates 17. juunist 1940 Ülemiste lennuväljal tsiviillennud. Ülemiste lennuvälja hõivasid Nõukogude lennuväeüksused. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal lõppesid [[reisilennuk]]ite lennud Ülemiste lennusadamasse. Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama [[1932]]. aastal. [[20. september|20. septembril]] [[1936]] avati osaliselt valminud lennurajad. Kokku läks lennuvälja rajatiste ehitamine maksma 25 miljonit senti.<ref name="Eesti Päevaleht" /><ref name="E6nBj" /> Alguses olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300&nbsp;m pikad ning moodustasid kolmnurga, mis võimaldas lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas<ref name="6VZVK" />. Enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] lendasid Tallinna lennujaamast lennufirmad [[Aerotransport]] (nüüd osa SAS Groupist), [[Lufthansa]], [[LOT Polish Airlines|LOT]] ja [[Aero O/Y|Aero]] (praegune Finnair).<ref name="Eesti Päevaleht" /> Tallinna Lennujaama administratiivhoone projekti koostas juba 1938. aastal [[Arthur Jürvetson]], maja valmis suuresti 1940, kuid ehitati lõpuni valmis alles 1955. aastal, sõjakahjustuste tõttu ehitati maja ümber. Hoone põhiplaan ja avad jäid enamasti samaks, küll aga sai maja selgelt [[stalinistlik arhitektuur|stalinistliku]] [[fassaad]]i ja ootesaalilahenduse<ref>[[Karin Paulus]], [https://register.muinas.ee/file/architecture/1369.pdf Eksperdihinnang Tallinna lennujaama vana reisijatehoone riikliku kaitse eelduste hindamiseks ja kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks kultuurimälestiseks tunnistamiseks, 16.03.2020]</ref>. Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti [[kontekst]]is erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref>. Lisaks kroonulikule välisilmele on hoones iseloomulik [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] [[interjöör]], hoone on säilinud [[autentne|autentsena]]. {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ '''Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1921–1939''' |- | {{Diagramm | width = 550 | height = 200 | type = rect | yGrid= | x = 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939 | xAxisAngle = -40 | y = 0.600, 0.400, 1.000, 1.500, 1.300, 2.800, 1.700, 2.600, 3.900, 2.400, 3.200, 3.000, 4.200, 7.700, 8.200, 9.800, 13.400, 15.800, 12.800 }} |} === Nõukogude okupatsiooni periood === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] [[22. juuli]]l [[1940]] kell 12.00 võttis Ülemiste lennuvälja üle Nõukogude Liidu lennuvägi, kõik sealsed Eesti lennukid suunati esmalt [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljale]], seejärel [[Jägala]] lennuväljale. Aastatel [[1945]]–[[1989]] sai Tallinnast lennata ainult [[NSV Liit|NSV Liidu]] piires ning seda ainult [[Aeroflot]]i lennukitega. [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1970. aastate lõpus ehitati seoses [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati]] korraldamisega Tallinna lennuvälja uus reisijate [[terminal]] (arhitekt Mihhail Piskov, sisekujundaja [[Maile Grünberg]]) ja pikendati [[lennurada]]. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult NSV Liidu linnadega, oli lennujaamas palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkoha vahel ning aastas teenindati umbes 800 000 reisijat. Esimene lennu Tallinnast [[Lääneriigid|Läände]] pärast aastakümneid tegi 25. novembril 1989 [[Stockholm]]i väljunud [[Scandinavian Airlines|SAS]]-i reisilennuk. Uuenevas NSV Liidus moodustati 1. aprillil 1990. aastal [[Eesti NSV Transpordiministeerium]]i koosseisus Eesti NSV Lennuamet. 1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] Eesti Lennuliinid"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1945–1977''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | yGrid= | x = 1945, 1946, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977 | xAxisAngle = -40 | y = 5, 24, 28, 15, 25, 20, 19, 30, 35, 37, 32, 37, 45, 70, 80, 100, 120, 135, 170, 185, 210, 220, 255, 270, 295, 325, 360, 365, 380, 385, 420, 430, 365 }} |} === 2000. aastad === [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar]]idekompleks. 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua. ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist [[2006]] septembrini [[2008]] läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati [[19. september|19. septembril]] [[2008]], suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast kunagise [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] [[Eesti Ekspress]]ist välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt. Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul [[29. märts]]il [[2006]].<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril [[2008]] teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]] ametlikult, et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== Aastal [[2011]] sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevade peale puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[2012]]. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> === 2020. aastad === [[25. november|25. novembril]] [[2020]]. aastal Tallinna lennujaamas alustati päikeseparkide ehitamisega kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tulenevat süsiniku hulka ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. Eesti oli koroonaviiruse ajal Hiinast saabuvatele lennukitele teekonnal Euroopasse esimene Euroopa Liidu riik. === Tuleviku laiendusplaanid === [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i andmetel plaanitakse [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel [[2016]]–[[2022]] plaanib Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohalise [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat. === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti Vabariigi president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja endine Eesti Vabariigi esileedi [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha. Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal. Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna. == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.<ref name="0pXKO" /> Tallinna lennujaamast saab peamiselt lennata [[Euroopa]] linnadesse, aga [[Qatar Airways]]ist saab esimene [[Lähis-Ida]] lennufirma, mis alustab lende [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja Tallinna vahel. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aegean Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]]<ref name="DFTZl" /><ref name="rh1KA" /> |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin (Brandenburg)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick]]), [[Málaga lennujaam|Malaga]],<ref name=":1" /> [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardermoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Viini lennujaam|Viin]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] ja [[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[easyJet]] | [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] |- |[[Ellinair]] |'''Hooajalised:''' [[Thessaloníki|Thessaloniki]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ellinair|url=https://en.ellinair.com/map|pealkiri=Ellinairi sihtkohad Tallinnast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120235930/https://en.ellinair.com/map|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa]]) |- |[[Laudamotion]] <br>{{nowrap|Operaator [[Ryanair]]}} |[[Viini lennujaam|Viin]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]<br>'''Hooajalised:''' [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[Nordica]] <br>{{nowrap|Operaator [[LOT Polish Airlines]]}} |[[Brüsseli lennujaam|Brüssel]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[NyxAir]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]], [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen]]), [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<ref>{{Netiviide|autor=Norwegian Air Shuttle|url=https://www.norwegian.com|pealkiri=Norwegian Air Shuttle|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Norwegian|url=https://www.norwegian.com/en/booking/flight-tickets/farecalendar/?D_City=TLL&A_City=ARN&D_SelectedDay=28&D_Day=28&D_Month=201903&R_Day=01&R_Month=201904&dFare=33&IncludeTransit=false&AgreementCodeFK=-1&CurrencyCode=EUR&mode=ab|pealkiri=Tallinn-Stockholm flights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Berliin (Schönefeld)]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Edinburgh]], [[Liverpooli John Lennoni lennujaam|Liverpool]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Malta]], [[Napoli lennujaam|Napoli]], [[Nürnbergi lennujaam|Nürnberg]], [[Paphose rahvusvaheline lennujaam|Pafos]], [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam|Pariis (Beauvais)]], [[Rooma Ciampino lennujaam|Rooma (Ciampino)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Treviso Sant'Angelo lennujaam|Veneetsia (Treviso)]] (alustab 2. novembril 2022), [[Weeze lennujaam|Weeze]]<br>'''Hooajalised:''' [[Bremeni lennujaam|Bremen]], [[Dublini lennujaam|Dublin]], [[Girona]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transaviabaltika]] |[[Kärdla lennujaam|Kärdla]], [[Savonlinna lennujaam|Savonlinna]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Bergeni Fleslandi lennujaam|Bergen]], [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam|Kutaisi]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Londoni Lutoni lennujaam|London]] (taasalustab 1. novembrist 2022), [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]], [[Sandefjordi lennujaam|Sandefjord]], [[Trondheimi lennujaam|Trondheim]], [[Viini lennujaam|Viin]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Napoli lennujaam|Napoli]] (lõpetab 28. oktoobril), [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] (lõpetab 29. oktoobril), [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2022. aasta suve seisuga. {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennukompanii !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Ateena]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | ATH || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LGAV || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFFF99" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |[[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Barcelona]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BCN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LEBL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | GRO || style="background-color: #FFFF99" | LEGE || style="background-color: #FFFF99" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | [[Ryanair]] || style="background-color: #FFFF99" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |[[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Bergen]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || style="background-color: #DDFFDD" | BGO || style="background-color: #DDFFDD" | ENBR || style="background-color: #DDFFDD" | [[Bergeni Fleslandi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #DDFFDD" | 15. oktoober 2020 || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320 |- | rowspan="10" | [[Berliin]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320|Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | BER || EDDB || [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || airBaltic || 11. november 2020 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || 1. juuli 2019 || - || Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | [[Billund]] || {{riigi ikoon|Taani}} Taani || BLL || EKBI || [[Billundi lennujaam]] || Ryanair || 31. oktoober 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Budapest]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || style="background-color: #FFE6BD" | BUD || style="background-color: #FFE6BD" | LHBP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Dublin]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | DUB || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | EIDW || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFFF99" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | DBV || style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFFF99" | NRN || style="background-color: #FFFF99" | EDLV || style="background-color: #FFFF99" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFFF99" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Doha]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Katar}} Katar || style="background-color: #DDFFDD" | DOH || style="background-color: #DDFFDD" | OTHH || style="background-color: #DDFFDD" | [[Hamadi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | [[Qatar Airways]] || style="background-color: #DDFFDD" | oktoober/november 2019 || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | – |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | [[Edinburgh]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" | EDI || rowspan="2" | EGPH || rowspan="2" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 29. oktoober 2018 || - || Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #B0E0E6" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #B0E0E6" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #B0E0E6" | - || style="background-color: #B0E0E6" | Bombardier CRJ900ER ja Embraer E-190/E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]] || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Hamburg]] || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | HAM || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | EDDH || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | airBaltic || style="background-color: #DDFFDD" | 17. aprill 2020 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 1991 || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[NyxAir]] || 17. mai 2021 || – || [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | [[Khuthaisi]] || {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || KUT || UGKO || [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || [[Wizz Air]] || 4. august 2019 || - || Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="7" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="7" | CPH || rowspan="7" | EKCH || rowspan="7" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]] || 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="4" | [[Kärdla]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="4" | KDL || rowspan="4" | EEKA || rowspan="4" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | [[Transaviabaltika]] || 20. juuni 2016 || – || Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" | [[Liverpool]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" | LPL || rowspan="2" | EGGP || rowspan="2" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | Ryanair || 31. oktoober 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="8" | [[London]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | LGW || rowspan="3" | EGKK || rowspan="3" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | easyJet || 28. oktoober 2012 || – || Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | LTN || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | EGGW || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #DDFFDD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | style="background-color: #DDFFDD" | 1. november 2022 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A319/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | [[Malta]] || {{riigi ikoon|Malta}} Malta || MLA || LMML || [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || Ryanair || 29. märts 2018 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Manchester]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | MAN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGCC || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="8" | [[Milano]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | BGY || rowspan="3" | LIME || rowspan="3" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]] || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | Ryanair || 16. detsember 2010 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="5" | MXP || rowspan="5" | LIMC || rowspan="5" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | – || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | Wizz Air || 18. juuli 2020 || – || Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="7" style="background-color: #B0E0E6" | [[München]] || rowspan="7" style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="7" style="background-color: #B0E0E6" | MUC || rowspan="7" style="background-color: #B0E0E6" | EDDM || rowspan="7" style="background-color: #B0E0E6" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #B0E0E6" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #B0E0E6" | 4. november 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A319/A321, Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-190/E-195 |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Napoli]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" | NAP || rowspan="2" | LIRN ||rowspan="2" | [[Napoli lennujaam]] || Wizz Air || 17. september 2021 || lõpetab 28. oktoober 2022 || Airbus A320/A321N |- | Ryanair || 2. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Nürnberg]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || NUE || EDDN || [[Nürnbergi lennujaam]] || Ryanair || 1. aprill 2022 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="7" | [[Oslo]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="5" | OSL || rowspan="5" | ENGM || rowspan="5" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320, Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | airBaltic || 28. oktoober 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | TRF || style="background-color: #FFFF99" | ENTO || style="background-color: #FFFF99" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | [[Paphos]] || {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || PFO || LCPH || [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || Ryanair || 26. märts 2018 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Pariis]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | BVA || LFOB || [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || Ryanair || 2. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Praha]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || style="background-color: #FFE6BD" | PRG || style="background-color: #FFE6BD" | LKPR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="5" | [[Rooma]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | Wizz Air || 2. juuli 2021 || lõpetab 29. oktoober 2022 || Airbus A320/321/A321N |- | style="background-color: #DDFFDD" | airBaltic || style="background-color: #DDFFDD" | 1. juuni 2020 || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A220-300 |- | CIA || LIRA || [[Rooma Ciampino lennujaam]] || Ryanair || 3. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #B0E0E6" | SVL || style="background-color: #B0E0E6" | EFSA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | Transaviabaltika || style="background-color: #B0E0E6" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Split]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | SPU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDSP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="16" | [[Stockholm]] || rowspan="16" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="12" | ARN || rowspan="12" | ESSA || rowspan="12" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 28. oktoober 2018 || – || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Norwegian Air Shuttle || 28. oktoober 2018 || – || Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | LOT (operaator Regional Jet) || 1. juuli 2019 || – || ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | BMA || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | ESSB || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[BRA Braathens Regional Airlines]] || style="background-color: #DDFFDD" | 30. märts 2020 ||style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || 19. aprill 2022 || – || [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | SKG || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Thessaloniki lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Trondheim]] || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | TRD || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | ENVA || rowspan="3" style="background-color: #DDFFDD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Wizz Air || style="background-color: #DDFFDD" | 24. oktoober 2020 || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="6" | [[Varssavi]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="6" | WAW || rowspan="6" | EPWA || rowspan="6" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Veneetsia]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | VCE || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LIPZ || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321 Neo |- | style="background-color: #DDFFDD" | TFS || style="background-color: #DDFFDD" | LIPH || style="background-color: #DDFFDD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Ryanair || style="background-color: #DDFFDD" | 2. november 2022 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[Viin]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="10" | VIE || rowspan="10" | LOWW || rowspan="10" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]] tütarfirma [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlines tütarfirma Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | airBaltic || 7. mai 2015 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || 30. juuni 2020 || – || Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | rowspan="10" | [[Vilnius]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="10" | VNO || rowspan="10" | EYVI || rowspan="10" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD"| Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas [[14. juuli]]st [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus A320|Airbus 321]]-ga tšarterlende.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma kodumaa(d) !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[SAS]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2022''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 1485 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. augustil 2022. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Lennujaama auhinnad ja tunnustused (rahvusvahelised) == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |} == Õnnetused == * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt. == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-lennurada-tanasest-baltimaade-pikim/</ref> <ref name="TLLstat">[https://www.tallinn-airport.ee/wordpress/wp-content/uploads/2017/12/TLL-traffic-2017-short.pdf]</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web |title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="E6nBj">{{cite web |title=Tallinna Lennujaam&nbsp;– Huvitavaid fakte Tallinna lennujaamast|url=http://www.tallinn-airport.ee/aboutcompany/huvitavaidfaktetallinnalennujaamast|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="6VZVK">{{cite web |url= http://reisiajakiri.gomaailm.ee/tallinna-lennujaam-75-vesilennukite-kaist-aasia-lendude-hubiks/ |title= Tallinna Lennujaam 75: Vesilennukite kaist Aasia lendude hub'iks |first= Martin|last= Hanson |work= |publisher=gomaailm.ee |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013}}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web |title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web |title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php |publisher=Postimees |date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070|publisher=www.tallinn-airport.ee |date= 9. jaanuar 2012|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news |title= Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast |url=http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate= 11. mai 2015}}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news |title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726|publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news |title= Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet |url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate= 12. mai 2015}}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="0pXKO">{{cite web|title=Airlines operating scheduled passenger flights to Tallinn Airport|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/info/airlinesattallinnairport|accessdate=26. jaanuar 2014|archive-date=2015-05-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073655/http://www.tallinn-airport.ee/eng/info/airlinesattallinnairport|url-status=dead}}</ref> <ref name="DFTZl">{{cite news|last1=L|first1=J|title=Aegean Airlines Expands Planned Tallinn Operation in S15|url=http://airlineroute.net/2015/03/27/a3-tll-s15/|accessdate=27. märts 2015|publisher=Airline Route|date=27. märts 2015}}</ref> <ref name="rh1KA">https://www.amadeus.net</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news |title=FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate=18. september 2012}}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news |title=Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate=18. september 2012}}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news |title=FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija |url=http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web |url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web |url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news |title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.tallinn-airport.ee Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] iyfwgqyp9pzmqpd6rfn60kcertlh1gb 0 41338 6175815 6165209 2022-08-09T11:56:02Z 143.51.117.137 /* Üldandmed */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri Koer]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{Taksonitabel | nimi = Koer | värvus = loomad | seisund = | | seisundi_ref = | pilt = DSC 0346 (10096362833).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = [[Hunt]] | alamliik = '''Koer''' | trinaarne = ''Canis lupus familiaris'' | trinaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 }} '''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene|inimesed]] on [[kodustamine|kodustanud]]. Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõri poolsaar|Taimõril]] elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].{{lisa viide}} Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]].{{lisa viide}} Kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema [[kiindumus]] inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989, lk 617–618</ref> Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[kenneliorganisatsioon]]idesse (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).{{lisa viide}} == Koera põlvnemine == Viimase paarisaja aasta jooksul on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) koera põlvnemist uurinud. Koera esiajalooliste vormide uurimisele andis tõuke 1861. aasta Šveitsi ja Triooli kiviaegsete inimasulate väljakaevamine, kust leiti koera jäänuseid. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985: 5</ref> Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom).<ref>Essenson 1985: 8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad, suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk 17.</ref> [[Pilt:Tesem2.jpg|pisi|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]] Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid inimene ja koer mööda Beringia maismaasilda Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti abilisena suurulukite küttimisel.<ref>{{kas|sama}} lk 18.</ref> Kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast omavahel suguluses olevasse tõugrupeeringusse. Enamik tänapäeva koeratõuge on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk 22.</ref> Eestist leitud vanimad koeraluud pärinevad meie seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Nad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref> == Koera anatoomia ja füsioloogia == [[Pilt:Anatomy dog.png|pisi|300px| Koera välimik. 1 – üleminek otsmikult koonule, 2 – koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3 – kaelaesine (-alune), 4 – õlavars, 5 – eesrind, 6 – kämmal, 7 – nimme e lanne, 8 – reis, 9 – kand, 10 – pöid, 11 – turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12 – põlv, 13 – jalad ja käpad, 14 – saba]] Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koerad varieeruvad oma suuruselt ja välimuselt rohkem kui ükski teine imetaja, on nende ehitus alati sama.<ref name="Fogle, 2007, lk 30">Fogle, 2007, lk 30.</ref> === Üldandmed === ''(Sulgudes inimese näidud)'' * Kehatemperatuur 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), pulsisagedus 100–130 (60–80) lööki minutis * Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) * Peaaju mass 100 (1400) g, peaaju massi protsent keha massist 0,22 (2–2,5) * Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (46) * Nägemine (pilgu vaateulatus) 250–290° (210°) * Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz * Keskmine eluiga 10–12 (60–70) aastat, pikim eluiga 34 (rohkem kui 100) aastat * Tiinuse kestus 2,5 kuud (9 kuud), korraga sündinud poegade arv 2–10 (üle 96% 1 järglane)<ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak jt; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn: Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref> ''Rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |pealkiri=Top Records of Dogs...and Fun Facts |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2008-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080703032306/http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> === Koera kehaehituse tüübid === Koera kehaehitus peab sobima tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, õpetust arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotatakse tüüpidesse liikumisviisi ja temperamendi järgi. # Traavija – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks [[saksa lambakoer]], [[pikakarvaline kolli]], [[dalmaatsia koer]], [[soome hagijas]] – tõud, kes karja ajavad; osa jahikoertest). # Galopeerija – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavija tüüpi koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad ([[dobermann]], hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust). # Jõutüüp – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn võitluskoerad ([[inglise buldog]] – tõud, kellelt nõutakse ainult jõudu). Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, ''bouvier''), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr 2 lk 10–11.</ref> === Karvkate === Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Sügisel vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005, lk 24–25.</ref> Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks ''basenji'' on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref name="Fogle, 2007, lk 30"/> Sagedamini esinevad karvastiku tüübid on: 1) karm karvastik – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); 2) kähar karvastik – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kiharatega karvastik (''bichon'' (''bichon frisé'')); 3) lühike/sile karvastik – lühike ja tihe kattekarv, koos aluskarvaga või ilma; 4) pikk karvastik – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga kattekarv, koos aluskarvaga või ilma.<ref>Swanstein, 2007, lk 16–17.</ref> Paljusid tõuge on mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007, lk 17.</ref> == Koera pidamine == Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib koerapidamist määrus "Lemmikloomade pidamise nõuded".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887?leiaKehtiv RTL 2008, 66, 938]</ref> Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada. [[File:Gaegogi-01.jpg|pisi|Koeralihast tehtud toit]] [[Korea]]s, [[Vietnam]]is ja mõnes [[Hiina]] piirkonnas kasvatatakse koeri lihaloomana. Paljudes riikides on koeraliha söömine [[tabu]] ja müük seadusega keelatud.{{lisa viide}} Koera nahka kasutavad eriti Põhja-Aasia rahvad karusnahana riietuses. [[Brasiilia]]s kasutatakse koeranahka ''[[cuíca]]''-trummide valmistamiseks. 2009. aastast on Euroopa Liidus koeranahkade import ja nendega kauplemine keelatud.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070615IPR07883+0+DOC+XML+V0//ET Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise]</ref> Seksuaalset kiindumust koertesse nimetatakse [[kanidefiilia]]ks.{{lisa viide}} == Koeratõud ja tõuaretus == === Koeratõud === Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk 50.</ref> 2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158 tõust. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv): # [[saksa lambakoer]] (376) # [[kuldne retriiver]] (205) # [[labradori retriiver]] (158) # [[taks]], pikakarvaline (145) # [[lääne-siberi laika]] (133) # ''[[do-khyi]]'' (tiibeti mastif) (120) # [[bernhardiin]], pikakarvaline (117) # [[berni alpi karjakoer]] (108) # [[tšau-tšau]] (100) # [[alaska malamuut]] (98)<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr 1 lk 53.</ref> Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt 19. sajandi keskpaigas eristatud funktsioonide järgi, siis enamik koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on tavaliselt kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk 52.</ref> {| class="wikitable" |- valign="top" align="center" |''Kääbusspits (''Pomeranian'')'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turjakõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokkerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turjakõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turjakõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turjakõrguse vahemik 50–90 cm |} ==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ==== Esimene Eesti teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, mil kohalikest linnukoertest olevat Baltimail tõuaretuseks kasutatud [[liivimaa linnukoer]]a (''Livländischer Vorsteher''). Nad olid suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel oli neis koertes rohkesti pointeri verd. Nad olid puhtad seisukoerad.<ref>Tehver, 1937, lk 117.</ref> 1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Import toimus aga üksikute eksemplaridena ilma kindla kavata ning sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer [[eesti talukoer]] kahe alaliigiga. : Valve- ja õuekoer muri. Punane kuni pruunikas, mitte väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati lapi koera ja ungari ''kuwass''<nowiki/>'iga. : Karjakoer krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks kasutati šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940), lk 169–171.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |pealkiri=Noppeid eesti koerte ajaloost |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2009-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090207100811/http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.{{lisa viide}} Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – [[eesti hagijas]]. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises kõrgemate kui 45 cm kõrguste koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), luzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlblikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal kinnitati tõustandard.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |pealkiri=Eesti hagijas / Ajalugu |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2008-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081001000441/http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Lundava, 2007, lk 233">Lundava, 2007, lk 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |pealkiri=Eesti hagijas / Tõustandard |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102035932/http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |url-olek=ei tööta }}</ref> === Tõuaretus === Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut nii koerte funktsioonis kui ka välimuses. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad aeglased muutused ka tõu sees. Need muutused on tingitud keskkonnast (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt karvkate) ja nõuetest, mille esitab ühiskond koertele ja nende funktsioonidele.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel: 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte kuigi suursugusest jahikoerast on kujunenud elegantne ning äärmiselt dekoratiivne seltsikoer.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref> Esialgu aretati koeri konkreetseks otstarbeks, näiteks kodu kaitsmiseks, karja valvamiseks või jahtimiseks. Inimesed tegid niisuguseid valikuid, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koeraaretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref name="Fogle, 2005, lk 52">Fogle, 2005, lk 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte pidamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref name="Fogle, 2005, lk 52"/> Samasse aega jääb ka kennelklubide asutamine ning tõugude klassifikatsioonisüsteemi ja esimeste tõustandardite loomine.{{lisa viide}} Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on kantud Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse.{{lisa viide}} === Tõugude klassifitseerimine === Aretamise käigus rõhutati koerte füüsilisi omadusi, et nad tuleksid oma tööga paremini toime, ning sellest arenesid välja hästi eristatavad koeratüübid, mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene kennelklubi ((British) Kennel Club) loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel: jälje- (''Hound g.''), linnu- (''Gundog g.''), töökoerad (''Working g.'') ja terjerid (''Terrier g.''). Klassifikatsioonist jäi välja suur hulk koeri, mistõttu on kennelklubil veel kaks kategooriat: kääbuskoerad (''Toys''), kriteeriumiks suurus, mitte rakendus, ning tarbekoerad (''Utility g.''), valik suurepäraseid tõuge, enamik võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (American Kennel Club) kehtiv klassifikatsioon peegeldab mõningal määral Suurbritannia jaotust.{{lisa viide}} Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Federation Cynologique Internationale) jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref> * FCI rühm 1. Lamba- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Lambakoerad ** Alarühm 2. Karjakoerad * FCI rühm 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid ** Alarühm 2. Molossid ** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad ** Alarühm 4. Ameerika akita * FCI rühm 3. Terjerid ** Alarühm 1. Kõrgejalgsed terjerid ** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid ** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid ** Alarühm 4. Kääbusterjerid * FCI rühm 4. Taksid * FCI rühm 5. Spitsid, algupärased tõud ** Alarühm 1. Põhjamaised kelgukoerad ** Alarühm 2. Põhjamaised jahikoerad ** Alarühm 3. Põhjamaised valve- ja karjakoerad ** Alarühm 4. Euroopa spitsid ** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud ** Alarühm 6. Algupärased koerad ** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad ** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad * FCI rühm 6. Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased ** Alarühm 1. Hagijad *** 1.1. Suured hagijad *** 1.2. Keskmised hagijad *** 1.3. Väikesed hagijad ** Alarühm 2. Verejäljekoerad ** Alarühm 3. Sugulastõud * FCI rühm 7. Seisukoerad ** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad *** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad *** 1.2. Spanjeli tüüpi *** 1.3. Grifooni tüüpi ** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad * FCI rühm 8. Retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad ** Alarühm 1. Retriiverid ** Alarühm 2. Linde lendu ajavad koerad ** Alarühm 3. Veekoerad * FCI rühm 9. Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad) ** Alarühm 1. ''Bichon''<nowiki/>'id ja sugulastõud *** 1.1. ''Bichon''<nowiki/>'id *** 1.2. ''Coton de Tuléar'' *** 1.3. Lõvikoerake ** Alarühm 2. Puudlid ** Alarühm 3. Belgia kääbustõud *** 3.1. Grifoonid *** 3.2. Väike brabandi grifoon ** Alarühm 4. Karvutud koerad ** Alarühm 5. Tiibeti tõud ** Alarühm 6. ''Chihuahua'' ** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid ** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer ** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid ** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer ** Alarühm 11. Kääbusmolossid * FCI rühm 10. Nägemise abil jahti pidavad hurdad ** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad ** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad ** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad Kuigi see loetelu on eelmisest põhjalikum ja kirjeldab koerte rakendusvõimalusi, ei kajasta see ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk 10–11.</ref> === Tõustandard === Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk tõustandarditel. See on koerakasvatajale ja kohtunikele kohustuslik, selle sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 42.</ref> Tõustandardis kirjeldatakse detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007, lk 9.</ref> Eesti on tõustandardi kirjutanud eesti hagijale.{{lisa viide}} Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas pea kogu Soome Karjala ala anastas, sai see kodumaaks sadadele karjala karukoertele, kes hiljem nimetati ümber vene-euroopa laikadeks.<ref>Fogle, 2007, lk 53.</ref> == Koerakasvatajate ühendused == === Maailm === 19. sajandi lõpupoole hakkas välja kujunema nüüdisaegne koeraharrastus. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitada. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla, ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.{{lisa viide}} Rahvuslikest kennelliitudest on vanim The Kennel Club ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on tegutsemisaja jooksul avaldanud suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USA-s American Kennel Club, Prantsusmaal Société Centrale Canine ja Belgias Société Royale Saint-Hubert, Hollandis Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland, Saksamaal Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission ja Austrias Österreichischer Kynologenverband. Põhjamaades alustasid 1889. aastal koos Soome Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin ja Rootsi Svenska kennelklubben. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.{{lisa viide}} 1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Fédération Cynologique Internationale (FCI)), millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 17–21.</ref> === Eesti === Järjekindlat ja ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ning aretust hakkasid siinsed suurmaapidajad harrastama 19. sajandi lõpupoole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase- ja mägraurgudes kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937, lk 116.</ref> Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu Eestimaa Jahisõprade Seltsis (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamise kohta.{{lisa viide}} 1897. aasta märtsi Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Selts keskendus tõuaretuses jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr 3 lk 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 1 lk 7.</ref> Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 Eesti Kennelklubi (EKK). Esimene koertenäitus oli 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.{{lisa viide}} Klubi loomise järel hakkas Eesti Kennelklubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa nr 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa nr 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.{{lisa viide}} 1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele, samuti vahetas ta paljude välismaa klubidega auhindu, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (varem oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937, lk 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 2 lk 13–14; nr 3 lk 14–15.</ref> Pärast II maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiveerida ja asutasid Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu (1944–1955). Ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainsa omamaise koeratõu – eesti hagija – lõpliku formeerimise.<ref name="Lundava, 2007, lk 233"/> Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatustöö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati Eesti NSV Künoloogide Nõukogust, mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus- ja dekoratiivkoerte tööd juhtis Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene k Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi.<ref>Essenson, 1985, lk 4.</ref> 1982. aasta mais asutati Tallinna Koerakasvatajate Klubi ja Eesti Kennelklubi. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |pealkiri=Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil. |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2012-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120305032153/http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti koerakasvatajate sidemed lääneriikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõuteabe hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, peamiselt pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.{{lisa viide}} 1989. aasta juulis toimus Tallinna merepäevade raames Pirita jõekäärus koertenäitus, mille korraldasid aktivistid Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on andnud Soome Kennelliidule ülesande hinnata 1989. aasta augustiks tõukoerte alal tehtavat tööd NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamised puudused olid seotud ühtse keskorganisatsiooniga, mida võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis eesmärgi ellu kutsuda Eesti Kennelliit (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige.<ref>Lundava, 2007, lk 14–17.</ref> == Kennelharrastused == Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures omanikul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.{{lisa viide}} 1. Eesti rahvuslikud koolitusalad * Kuulekuskoolitus (KK) * Põllujäljekatse (PJK) 2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused * Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam ** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO) ** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] (VPG) * Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] (FH) * Sõnakuulelikkus (SK) * Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] (BH) * Vastupidavuskatse / [[Ausdauerprüfung]] (AD) * ''[[Agility]]'', takistusriba läbimine * Koertenäitus * Hurtade maastikujooks == Vaata ka == {{veergude loend|laius=14em| * ''[[agility]]'' * [[haukumine]] * [[jahikoer]] * [[juhtkoer]] * [[koera trimmimine]] * [[koera veregrupid]] * [[koerajuht]] * [[koerakandmine]] * [[koeratõugude loend]] * [[koerte loend]] * [[koertenäitus]] * [[künoloogia]] * [[linnukoer]] * [[must koer]] * [[politseikoer]] * [[raamatukoer]] * [[spermakoer]] * [[teraapiakoer]] }} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == === Raamatud === * ''Koer: tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn: Agronoom, 1937 * ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983 * ''Koer: [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.]; [koostanud A. Essenson]. Tallinn: Valgus, 1985 * ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 * ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz; fotod: Johan Adlercreutz; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2004 * ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn: Pegasus, 2005 * ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn: Varrak, 2005 * ''Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2006 * ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn: Eesti Kennelliit, 2007 * ''Koerad'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn: Varrak, 2007 * ''Kui võtad koera: algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm; toimetanud Aime Kons]; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn: Ilo, 2007 * ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn: Pilgrim, 2007 * ''Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste; toimetanud Reet Piik]; fotod: Per Undén. Tallinn: Sinisukk, 2007 === Perioodika === * ''Koer'': Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn: Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne] * ''Eesti Jahimees'': jahindus- ja loodusajakiri: Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn: EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne] * ''Lemmik'': loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu: Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne] == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|koer}} {{Vikitsitaadid}} * {{cite journal | last1 = Lassen | first1 = B. | last2 = Jokelainen | first2 = P. | title = Survey of the Presence of ''Toxocara'' spp. Eggs in Dog Feces in Tartu, Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1895 | url =https://www.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/vbz.2015.1895?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | year = 2016 | volume = 16 | issue = 3 | pages = 212-214 | pmid = 26854385}} * {{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Mõtsküla F | first2 = P. | last3 = Heikkinen | first3 = P. | last4 = Ülevaino | first4 = E. | last5 = Oksanen | first5 = A. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = ''Dirofilaria repens'' Microfilaremia in Three Dogs in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1833 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2015.1833 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16| issue = 2| pages = 136-138 | pmid = 26789635 }} [[Kategooria:Koer| ]] [[Kategooria:Koerlased]] gbypdgtyi9rnv34nffoyc2evi1z0m5c 0 41594 6175637 6140322 2022-08-08T22:13:16Z 2601:242:C000:ED:60B0:35BA:72FF:258B /* Saated ja sarjad Animated */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Telekanal | nimi = Kanal 2 | logo = | alustas tegevust = [[1. oktoober]] [[1993]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | formaat = | loosung = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = Tallinn, Eesti | tütarkanalid = [[Kanal 11]]<br /> [[Kanal 12]] | koduleht = [http://www.kanal2.ee www.kanal2.ee] }} '''Kanal 2''' on [[Ilmar Taska]] loodud eratelekanal Eestis. Esimesed saated olid eetris [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1993]]. Saatepäev algas animafilmiga "Kapsapea". Esialgu edastati programmi vaid nädalavahetustel, kuid alates [[17. detsember|17. detsembrist]] iga päev. Kanal 2 kuulub Baltikumi suurimasse meediakontserni [[Duo Media Networks]]. 1. augustil [[2017]] lahkus Kanal 2 vabalevist<ref name="">[https://m.postimees.ee/section/517/4153593 Kanal 2 lahkub vabalevist] Postimees, 21. juuni 2017 (vaadatud 21.06.2018)</ref>, kuid 7. aprillist 2020 oli Kanal 2 taas vabalevis. 1. oktoobril 2020 lahkus Kanal 2 taas vabalevist. == Saated ja sarjad Animated == *''[[2 Stupid Dogs]]'' *''[[Aaahh!!! Real Monsters]]'' *''[[Alvin and the Chipmunks (2015 TV series)|Alvin and the Chipmunks]]'' *''[[Animaniacs]]'' *''[[Biker Mice from Mars]]'' *''[[CatDog]]'' *''[[Catscratch]]'' *''[[Chaplin & Co]]'' *''[[DuckTales]]'' *''[[Miss Moon]]'' *''[[Mr. Bean (animated TV series)|Mr. Bean]]'' *''[[Oggy and the Cockroaches]]'' *''[[Rocko's Modern Life]]'' *''[[Squirrel Boy]]'' *''[[Super 4 (2014 TV series)|Super 4]]'' *''[[Teletubbies]]'' * ''[[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]]'' (2019) == Saated ja sarjad == {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiadetektiivid]]" *"[[Ameerika Supermodell 11]]" *"[[Armastuse meri]]" *"[[Audrey Hepburn (seriaal)|Audrey Hepburn]]" *"[[Da Vinci juurdlus]]" *"[[Dexter]]" *"[[Dexteri laboratoorium]]" *"[[Imelised salasõbrad]]" *"[[Jahtunud jälg]]" *"[[Johnny Bravo]]" *"[[Kaks rumalat koera]]" *"[[Karvakerad]]" *"[[Kasskoer]]" *"[[Kass Oggy ja kurjad prussakad]]" *"[[Kelgukoerad]]" *"[[Kodus ja võõrsil]]" *"[[Komissar Rex]]" *"[[Kurjuse kannul]]" *"[[Kutsikas Scooby-Doo]]" *"[[Lastega kodus]]" *"[[Lazlo laager]]" *"[[Mehi jalaga segada]]" *"[[Nip/Tuck]]" *"[[Ohtlik piir]]" *"[[Oravapoiss]]" *"[[Õhus on armastust]]" *"[[Räpane Mackey]]" *"[[Supernatural]]" *"[[Tee õnnele]]" *"[[Terminaator – Sarah Connori kroonikad]]" *"[[Tõelised kuriteod]]" *"[[Täiuslik koduperenaine 3]]" *"[[Unistajad]]" *"[[Vennad ja õed]]" *"[[Viimane tund – Tulistamine Põhja-Hollywoodis]]" *"[[Viva Hollywood!]]" *"[[Küladetektiivid]]" *"[[Suur Komöödiaõhtu]]" }} ===Varem näidatud=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Canaverali neem (sari)|Canaverali neem]]" ("The Cape") *"[[Sailor Moon]]" *"[[Rooma (sari)|Rooma]]" *"[[Sõbrad]]" *"[[Ühe miili klubi]]" *"[[Santa Barbara (seriaal)|Santa Barbara]]" *"[[Surematu]]" *"[[Mootorratturhiired]]" *"[[Ratsapolitseinik Fraser ja koer]]" *"[[Rocko seiklused]]" *"[[Tuvikesed]]" *"[[20/20 (saade)|20/20]]" *"[[Detention]]" *"[[Doc (seriaal)|Doc]]" *"[[Jalgpallurite naised]]" *"[[Lastetaltsutaja]]" *"[[Meeleheitel koduperenaised]]" *"[[Pahad tüdrukud]]" *"[[Uurija Spencer]]" ("Psych") *"[[Teadmata kadunud]]" *"[[O.C.]]" *"[[Animaniakid]]" }} ==Omasaated== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiasaade]]" *"[[Eesti staarid ahistajate küüsis]]" *"[[Eesti vs. Jõekalda]]" *"[[Ellujääja]]" *"[[Jumalaga puberteet]]" *"[[Kaks kanget – naabrite eri]]" *"[[Kihnu Virve (saade)|Kihnu Virve]]" *"[[Kodusaade]]" *"[[Kokasaade – Lusikas]]" *"[[Nädalalõpp Kanal 2ga]]" *"[[Krimi]]" *"[[Pilvede all]]" *"[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" (Suvereporter) *"[[Saladused (TV)|Saladused]]" *"[[Sinu küljes kinni]]" *"[[Suvehooaeg]]" *"[[Tähtede sadu]]" *"[[Võsareporteri jätkulood]]" *"[[Ühtelaulmine]]" *"[[Takso (saade)|Takso]]" }} ===Varasemad omasaated=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aastad muusikas (saade)|Aastad muusikas]]" *"[[Baar (sari)|Baar]]" *"[[Eesti kummitused]]" *"[[Jazzi kokakool]]" *"[[Kasvame koos]]" *"[[Kuum hind]]" *"[[Käsi kullas!]]" *[[Laula mu laulu]] *"[[Lihtsalt ja osavalt]]" *"[[Lõuapoolik 2006]]" *"[[Maalehega Portugalis]]" *"[[Maamees otsib naist]]" *"[[Mootorite maailmas]]" *"[[Buss (saade)|Buss]]" *"[[Eesti nokitseb]]" *"[[Tantsud tähtedega]]" *"[[Top10]]" *"[[Tõehetk]]" *"[[Tähed muusikas]]" *"[[Meie kangelane]]" *"[[Võsareporter]]" *"[[Wigla Show]]" *"[[Wremja]]" * "[[Paragrahv]]" * "[[Talendijaht]]" *Õpetajate tuba }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kanal2.ee/ Kanal 2 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] [[Kategooria:Kanal 2| ]] mmop77xj6hjmfz7xzacv32be7dga8jz 6175638 6175637 2022-08-08T22:13:58Z 2601:242:C000:ED:60B0:35BA:72FF:258B /* Saated ja sarjad Animated */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Telekanal | nimi = Kanal 2 | logo = | alustas tegevust = [[1. oktoober]] [[1993]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | formaat = | loosung = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = Tallinn, Eesti | tütarkanalid = [[Kanal 11]]<br /> [[Kanal 12]] | koduleht = [http://www.kanal2.ee www.kanal2.ee] }} '''Kanal 2''' on [[Ilmar Taska]] loodud eratelekanal Eestis. Esimesed saated olid eetris [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1993]]. Saatepäev algas animafilmiga "Kapsapea". Esialgu edastati programmi vaid nädalavahetustel, kuid alates [[17. detsember|17. detsembrist]] iga päev. Kanal 2 kuulub Baltikumi suurimasse meediakontserni [[Duo Media Networks]]. 1. augustil [[2017]] lahkus Kanal 2 vabalevist<ref name="">[https://m.postimees.ee/section/517/4153593 Kanal 2 lahkub vabalevist] Postimees, 21. juuni 2017 (vaadatud 21.06.2018)</ref>, kuid 7. aprillist 2020 oli Kanal 2 taas vabalevis. 1. oktoobril 2020 lahkus Kanal 2 taas vabalevist. == Saated ja sarjad Animated == *''[[2 Stupid Dogs]]'' *''[[Aaahh!!! Real Monsters]]'' *''[[Alvin and the Chipmunks (2015 TV series)|Alvin and the Chipmunks]]'' *''[[Animaniacs]]'' *''[[Biker Mice from Mars]]'' *''[[CatDog]]'' *''[[Catscratch]]'' *''[[Chaplin & Co]]'' *''[[DuckTales]]'' *''[[Miss Moon]]'' *''[[Mr. Bean (animated TV series)|Mr. Bean]]'' *''[[Oggy and the Cockroaches]]'' *''[[Rocko's Modern Life]]'' *''[[Squirrel Boy]]'' *''[[Super 4 (2014 TV series)|Super 4]]'' *''[[Teletubbies]]'' *''[[Futurama]]'' * ''[[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]]'' (2019) == Saated ja sarjad == {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiadetektiivid]]" *"[[Ameerika Supermodell 11]]" *"[[Armastuse meri]]" *"[[Audrey Hepburn (seriaal)|Audrey Hepburn]]" *"[[Da Vinci juurdlus]]" *"[[Dexter]]" *"[[Dexteri laboratoorium]]" *"[[Imelised salasõbrad]]" *"[[Jahtunud jälg]]" *"[[Johnny Bravo]]" *"[[Kaks rumalat koera]]" *"[[Karvakerad]]" *"[[Kasskoer]]" *"[[Kass Oggy ja kurjad prussakad]]" *"[[Kelgukoerad]]" *"[[Kodus ja võõrsil]]" *"[[Komissar Rex]]" *"[[Kurjuse kannul]]" *"[[Kutsikas Scooby-Doo]]" *"[[Lastega kodus]]" *"[[Lazlo laager]]" *"[[Mehi jalaga segada]]" *"[[Nip/Tuck]]" *"[[Ohtlik piir]]" *"[[Oravapoiss]]" *"[[Õhus on armastust]]" *"[[Räpane Mackey]]" *"[[Supernatural]]" *"[[Tee õnnele]]" *"[[Terminaator – Sarah Connori kroonikad]]" *"[[Tõelised kuriteod]]" *"[[Täiuslik koduperenaine 3]]" *"[[Unistajad]]" *"[[Vennad ja õed]]" *"[[Viimane tund – Tulistamine Põhja-Hollywoodis]]" *"[[Viva Hollywood!]]" *"[[Küladetektiivid]]" *"[[Suur Komöödiaõhtu]]" }} ===Varem näidatud=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Canaverali neem (sari)|Canaverali neem]]" ("The Cape") *"[[Sailor Moon]]" *"[[Rooma (sari)|Rooma]]" *"[[Sõbrad]]" *"[[Ühe miili klubi]]" *"[[Santa Barbara (seriaal)|Santa Barbara]]" *"[[Surematu]]" *"[[Mootorratturhiired]]" *"[[Ratsapolitseinik Fraser ja koer]]" *"[[Rocko seiklused]]" *"[[Tuvikesed]]" *"[[20/20 (saade)|20/20]]" *"[[Detention]]" *"[[Doc (seriaal)|Doc]]" *"[[Jalgpallurite naised]]" *"[[Lastetaltsutaja]]" *"[[Meeleheitel koduperenaised]]" *"[[Pahad tüdrukud]]" *"[[Uurija Spencer]]" ("Psych") *"[[Teadmata kadunud]]" *"[[O.C.]]" *"[[Animaniakid]]" }} ==Omasaated== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiasaade]]" *"[[Eesti staarid ahistajate küüsis]]" *"[[Eesti vs. Jõekalda]]" *"[[Ellujääja]]" *"[[Jumalaga puberteet]]" *"[[Kaks kanget – naabrite eri]]" *"[[Kihnu Virve (saade)|Kihnu Virve]]" *"[[Kodusaade]]" *"[[Kokasaade – Lusikas]]" *"[[Nädalalõpp Kanal 2ga]]" *"[[Krimi]]" *"[[Pilvede all]]" *"[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" (Suvereporter) *"[[Saladused (TV)|Saladused]]" *"[[Sinu küljes kinni]]" *"[[Suvehooaeg]]" *"[[Tähtede sadu]]" *"[[Võsareporteri jätkulood]]" *"[[Ühtelaulmine]]" *"[[Takso (saade)|Takso]]" }} ===Varasemad omasaated=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aastad muusikas (saade)|Aastad muusikas]]" *"[[Baar (sari)|Baar]]" *"[[Eesti kummitused]]" *"[[Jazzi kokakool]]" *"[[Kasvame koos]]" *"[[Kuum hind]]" *"[[Käsi kullas!]]" *[[Laula mu laulu]] *"[[Lihtsalt ja osavalt]]" *"[[Lõuapoolik 2006]]" *"[[Maalehega Portugalis]]" *"[[Maamees otsib naist]]" *"[[Mootorite maailmas]]" *"[[Buss (saade)|Buss]]" *"[[Eesti nokitseb]]" *"[[Tantsud tähtedega]]" *"[[Top10]]" *"[[Tõehetk]]" *"[[Tähed muusikas]]" *"[[Meie kangelane]]" *"[[Võsareporter]]" *"[[Wigla Show]]" *"[[Wremja]]" * "[[Paragrahv]]" * "[[Talendijaht]]" *Õpetajate tuba }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kanal2.ee/ Kanal 2 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] [[Kategooria:Kanal 2| ]] nbaymap6m26llsrn0fensr9xnhhtoi7 6175639 6175638 2022-08-08T22:15:43Z 2601:242:C000:ED:60B0:35BA:72FF:258B /* Saated ja sarjad Animated */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Telekanal | nimi = Kanal 2 | logo = | alustas tegevust = [[1. oktoober]] [[1993]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | formaat = | loosung = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = Tallinn, Eesti | tütarkanalid = [[Kanal 11]]<br /> [[Kanal 12]] | koduleht = [http://www.kanal2.ee www.kanal2.ee] }} '''Kanal 2''' on [[Ilmar Taska]] loodud eratelekanal Eestis. Esimesed saated olid eetris [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1993]]. Saatepäev algas animafilmiga "Kapsapea". Esialgu edastati programmi vaid nädalavahetustel, kuid alates [[17. detsember|17. detsembrist]] iga päev. Kanal 2 kuulub Baltikumi suurimasse meediakontserni [[Duo Media Networks]]. 1. augustil [[2017]] lahkus Kanal 2 vabalevist<ref name="">[https://m.postimees.ee/section/517/4153593 Kanal 2 lahkub vabalevist] Postimees, 21. juuni 2017 (vaadatud 21.06.2018)</ref>, kuid 7. aprillist 2020 oli Kanal 2 taas vabalevis. 1. oktoobril 2020 lahkus Kanal 2 taas vabalevist. == Saated ja sarjad Animated == *''[[2 Stupid Dogs]]'' *''[[Aaahh!!! Real Monsters]]'' *''[[Alvin and the Chipmunks (2015 TV series)|Alvin and the Chipmunks]]'' *''[[Animaniacs]]'' *''[[Biker Mice from Mars]]'' *''[[CatDog]]'' *''[[Catscratch]]'' *''[[Chaplin & Co]]'' *''[[DuckTales]]'' *''[[Miss Moon]]'' *''[[Mr. Bean (animated TV series)|Mr. Bean]]'' *''[[Oggy and the Cockroaches]]'' *''[[Rocko's Modern Life]]'' *''[[Squirrel Boy]]'' *''[[Super 4 (2014 TV series)|Super 4]]'' *''[[Teletubbies]]'' *''[[Futurama]]'' * ''Uudishimulik George'' * ''[[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]]'' (2019) == Saated ja sarjad == {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiadetektiivid]]" *"[[Ameerika Supermodell 11]]" *"[[Armastuse meri]]" *"[[Audrey Hepburn (seriaal)|Audrey Hepburn]]" *"[[Da Vinci juurdlus]]" *"[[Dexter]]" *"[[Dexteri laboratoorium]]" *"[[Imelised salasõbrad]]" *"[[Jahtunud jälg]]" *"[[Johnny Bravo]]" *"[[Kaks rumalat koera]]" *"[[Karvakerad]]" *"[[Kasskoer]]" *"[[Kass Oggy ja kurjad prussakad]]" *"[[Kelgukoerad]]" *"[[Kodus ja võõrsil]]" *"[[Komissar Rex]]" *"[[Kurjuse kannul]]" *"[[Kutsikas Scooby-Doo]]" *"[[Lastega kodus]]" *"[[Lazlo laager]]" *"[[Mehi jalaga segada]]" *"[[Nip/Tuck]]" *"[[Ohtlik piir]]" *"[[Oravapoiss]]" *"[[Õhus on armastust]]" *"[[Räpane Mackey]]" *"[[Supernatural]]" *"[[Tee õnnele]]" *"[[Terminaator – Sarah Connori kroonikad]]" *"[[Tõelised kuriteod]]" *"[[Täiuslik koduperenaine 3]]" *"[[Unistajad]]" *"[[Vennad ja õed]]" *"[[Viimane tund – Tulistamine Põhja-Hollywoodis]]" *"[[Viva Hollywood!]]" *"[[Küladetektiivid]]" *"[[Suur Komöödiaõhtu]]" }} ===Varem näidatud=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Canaverali neem (sari)|Canaverali neem]]" ("The Cape") *"[[Sailor Moon]]" *"[[Rooma (sari)|Rooma]]" *"[[Sõbrad]]" *"[[Ühe miili klubi]]" *"[[Santa Barbara (seriaal)|Santa Barbara]]" *"[[Surematu]]" *"[[Mootorratturhiired]]" *"[[Ratsapolitseinik Fraser ja koer]]" *"[[Rocko seiklused]]" *"[[Tuvikesed]]" *"[[20/20 (saade)|20/20]]" *"[[Detention]]" *"[[Doc (seriaal)|Doc]]" *"[[Jalgpallurite naised]]" *"[[Lastetaltsutaja]]" *"[[Meeleheitel koduperenaised]]" *"[[Pahad tüdrukud]]" *"[[Uurija Spencer]]" ("Psych") *"[[Teadmata kadunud]]" *"[[O.C.]]" *"[[Animaniakid]]" }} ==Omasaated== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiasaade]]" *"[[Eesti staarid ahistajate küüsis]]" *"[[Eesti vs. Jõekalda]]" *"[[Ellujääja]]" *"[[Jumalaga puberteet]]" *"[[Kaks kanget – naabrite eri]]" *"[[Kihnu Virve (saade)|Kihnu Virve]]" *"[[Kodusaade]]" *"[[Kokasaade – Lusikas]]" *"[[Nädalalõpp Kanal 2ga]]" *"[[Krimi]]" *"[[Pilvede all]]" *"[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" (Suvereporter) *"[[Saladused (TV)|Saladused]]" *"[[Sinu küljes kinni]]" *"[[Suvehooaeg]]" *"[[Tähtede sadu]]" *"[[Võsareporteri jätkulood]]" *"[[Ühtelaulmine]]" *"[[Takso (saade)|Takso]]" }} ===Varasemad omasaated=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aastad muusikas (saade)|Aastad muusikas]]" *"[[Baar (sari)|Baar]]" *"[[Eesti kummitused]]" *"[[Jazzi kokakool]]" *"[[Kasvame koos]]" *"[[Kuum hind]]" *"[[Käsi kullas!]]" *[[Laula mu laulu]] *"[[Lihtsalt ja osavalt]]" *"[[Lõuapoolik 2006]]" *"[[Maalehega Portugalis]]" *"[[Maamees otsib naist]]" *"[[Mootorite maailmas]]" *"[[Buss (saade)|Buss]]" *"[[Eesti nokitseb]]" *"[[Tantsud tähtedega]]" *"[[Top10]]" *"[[Tõehetk]]" *"[[Tähed muusikas]]" *"[[Meie kangelane]]" *"[[Võsareporter]]" *"[[Wigla Show]]" *"[[Wremja]]" * "[[Paragrahv]]" * "[[Talendijaht]]" *Õpetajate tuba }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kanal2.ee/ Kanal 2 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] [[Kategooria:Kanal 2| ]] 4d8lul2kpk6xus996ouhc2wr95ooz06 6175641 6175639 2022-08-08T22:17:31Z 2601:242:C000:ED:60B0:35BA:72FF:258B /* Saated ja sarjad Animated */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Telekanal | nimi = Kanal 2 | logo = | alustas tegevust = [[1. oktoober]] [[1993]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | formaat = | loosung = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = Tallinn, Eesti | tütarkanalid = [[Kanal 11]]<br /> [[Kanal 12]] | koduleht = [http://www.kanal2.ee www.kanal2.ee] }} '''Kanal 2''' on [[Ilmar Taska]] loodud eratelekanal Eestis. Esimesed saated olid eetris [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1993]]. Saatepäev algas animafilmiga "Kapsapea". Esialgu edastati programmi vaid nädalavahetustel, kuid alates [[17. detsember|17. detsembrist]] iga päev. Kanal 2 kuulub Baltikumi suurimasse meediakontserni [[Duo Media Networks]]. 1. augustil [[2017]] lahkus Kanal 2 vabalevist<ref name="">[https://m.postimees.ee/section/517/4153593 Kanal 2 lahkub vabalevist] Postimees, 21. juuni 2017 (vaadatud 21.06.2018)</ref>, kuid 7. aprillist 2020 oli Kanal 2 taas vabalevis. 1. oktoobril 2020 lahkus Kanal 2 taas vabalevist. == Saated ja sarjad Animated == *''[[2 Stupid Dogs]]'' *''[[Aaahh!!! Real Monsters]]'' *''[[Alvin and the Chipmunks (2015 TV series)|Alvin and the Chipmunks]]'' *''[[Animaniacs]]'' *''[[Biker Mice from Mars]]'' *''[[CatDog]]'' *''[[Catscratch]]'' *''[[Chaplin & Co]]'' *''[[DuckTales]]'' *''[[Miss Moon]]'' *''[[Mr. Bean (animated TV series)|Mr. Bean]]'' *''[[Oggy and the Cockroaches]]'' *''[[Rocko's Modern Life]]'' *''[[Squirrel Boy]]'' *''[[Super 4 (2014 TV series)|Super 4]]'' *''[[Teletubbies]]'' *''[[Futurama]]'' * ''[[Uudishimulik George]]'' * ''[[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]]'' (2019) == Saated ja sarjad == {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiadetektiivid]]" *"[[Ameerika Supermodell 11]]" *"[[Armastuse meri]]" *"[[Audrey Hepburn (seriaal)|Audrey Hepburn]]" *"[[Da Vinci juurdlus]]" *"[[Dexter]]" *"[[Dexteri laboratoorium]]" *"[[Imelised salasõbrad]]" *"[[Jahtunud jälg]]" *"[[Johnny Bravo]]" *"[[Kaks rumalat koera]]" *"[[Karvakerad]]" *"[[Kasskoer]]" *"[[Kass Oggy ja kurjad prussakad]]" *"[[Kelgukoerad]]" *"[[Kodus ja võõrsil]]" *"[[Komissar Rex]]" *"[[Kurjuse kannul]]" *"[[Kutsikas Scooby-Doo]]" *"[[Lastega kodus]]" *"[[Lazlo laager]]" *"[[Mehi jalaga segada]]" *"[[Nip/Tuck]]" *"[[Ohtlik piir]]" *"[[Oravapoiss]]" *"[[Õhus on armastust]]" *"[[Räpane Mackey]]" *"[[Supernatural]]" *"[[Tee õnnele]]" *"[[Terminaator – Sarah Connori kroonikad]]" *"[[Tõelised kuriteod]]" *"[[Täiuslik koduperenaine 3]]" *"[[Unistajad]]" *"[[Vennad ja õed]]" *"[[Viimane tund – Tulistamine Põhja-Hollywoodis]]" *"[[Viva Hollywood!]]" *"[[Küladetektiivid]]" *"[[Suur Komöödiaõhtu]]" }} ===Varem näidatud=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Canaverali neem (sari)|Canaverali neem]]" ("The Cape") *"[[Sailor Moon]]" *"[[Rooma (sari)|Rooma]]" *"[[Sõbrad]]" *"[[Ühe miili klubi]]" *"[[Santa Barbara (seriaal)|Santa Barbara]]" *"[[Surematu]]" *"[[Mootorratturhiired]]" *"[[Ratsapolitseinik Fraser ja koer]]" *"[[Rocko seiklused]]" *"[[Tuvikesed]]" *"[[20/20 (saade)|20/20]]" *"[[Detention]]" *"[[Doc (seriaal)|Doc]]" *"[[Jalgpallurite naised]]" *"[[Lastetaltsutaja]]" *"[[Meeleheitel koduperenaised]]" *"[[Pahad tüdrukud]]" *"[[Uurija Spencer]]" ("Psych") *"[[Teadmata kadunud]]" *"[[O.C.]]" *"[[Animaniakid]]" }} ==Omasaated== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aiasaade]]" *"[[Eesti staarid ahistajate küüsis]]" *"[[Eesti vs. Jõekalda]]" *"[[Ellujääja]]" *"[[Jumalaga puberteet]]" *"[[Kaks kanget – naabrite eri]]" *"[[Kihnu Virve (saade)|Kihnu Virve]]" *"[[Kodusaade]]" *"[[Kokasaade – Lusikas]]" *"[[Nädalalõpp Kanal 2ga]]" *"[[Krimi]]" *"[[Pilvede all]]" *"[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" (Suvereporter) *"[[Saladused (TV)|Saladused]]" *"[[Sinu küljes kinni]]" *"[[Suvehooaeg]]" *"[[Tähtede sadu]]" *"[[Võsareporteri jätkulood]]" *"[[Ühtelaulmine]]" *"[[Takso (saade)|Takso]]" }} ===Varasemad omasaated=== {{veergude loend|laius=25em| *"[[Aastad muusikas (saade)|Aastad muusikas]]" *"[[Baar (sari)|Baar]]" *"[[Eesti kummitused]]" *"[[Jazzi kokakool]]" *"[[Kasvame koos]]" *"[[Kuum hind]]" *"[[Käsi kullas!]]" *[[Laula mu laulu]] *"[[Lihtsalt ja osavalt]]" *"[[Lõuapoolik 2006]]" *"[[Maalehega Portugalis]]" *"[[Maamees otsib naist]]" *"[[Mootorite maailmas]]" *"[[Buss (saade)|Buss]]" *"[[Eesti nokitseb]]" *"[[Tantsud tähtedega]]" *"[[Top10]]" *"[[Tõehetk]]" *"[[Tähed muusikas]]" *"[[Meie kangelane]]" *"[[Võsareporter]]" *"[[Wigla Show]]" *"[[Wremja]]" * "[[Paragrahv]]" * "[[Talendijaht]]" *Õpetajate tuba }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kanal2.ee/ Kanal 2 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] [[Kategooria:Kanal 2| ]] cuwu6a2pyz4otojvrc57ouztsvxnt7p 0 42788 6175492 6141855 2022-08-08T15:05:35Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast ametiisik | pildi nimi = Johannes Võsu.png | nimi = Johannes Võsu | pildi seletus = Johannes Võsu, (Järva Teataja, 13.12.1939) | amet = [[Jõgeva linnavanem]] | ametiajaalgus = 19.04.1934 | ametiajalõpp = 25.07.1940 | sünnikuupäev = 06.08.1887 | surmakuupäev = 03.05.1948 | rahvus = [[Eestlane]] }} '''Johannes Võsu''' ([[6. august]] [[1887]] – [[3. mai]] [[1948]]) oli esimene [[Jõgeva]] [[linnavanem]]. Ta oli Jõgeva [[alevivanem]] [[19. aprill]]ist [[1934]] kuni [[30. aprill]]ini [[1938]] ja esimene linnavanem [[1. mai]]st 1938 kuni [[25. juuli]]ni 1940. 11. detsembril 1939 valis uus [[Jõgeva linnavolikogu (1939)|Jõgeva linnavolikogu]] oma esimesel koosolekul ta tagasi 7 häälega poolt, 4 vastu ja 1 erapooletuga (vastaskandidaadiks seatud [[August Meos]] keeldus kandideerimast), palgaks määrati 50 krooni<ref>Jõgeva vanad linnaisad tagasi. [[Rahvaleht]], 12. detsember 1939, nr. 292, lk. 6.</ref>. Ta oli linnavanem ka 25. juulist [[1941]] kuni [[7. jaanuar]]ini [[1942]]. Ta asutas [[1919]]. aastal Jõgeval värvimistöökoja, mida juhtis [[1940]]. aastani. Johannes Võsu nimetati 3. juulil 1937 ([[Eesti Tuletõrje Korpus]]e pealiku käskkiri nr. 10) Jõgeva alevi tuletõrje kompanii pealikuks. Ta oli ka 1940. aastal asutatud Jõgeva vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingu esimees. ==Tunnustus== [[Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk]], 1940 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://ajalugu.jogevalv.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=94&Itemid=121 Ostu-müügileping] {{DEFAULTSORT:Võsu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti linnavanemad]] [[Kategooria:Jõgeva linnapead]] [[Kategooria:Jõgeva linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1948]] cenlrpiuyzukxekh01urrmb3xscco4e 0 43895 6175765 6049149 2022-08-09T10:12:28Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Edgar Valter Saks''' ([[25. jaanuar]] [[1910]] [[Tartu]] – [[11. aprill]] [[1984]] [[Montréal]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]], [[publitsist]], majandustegelane, harrastus[[ajaloolane]] ja [[kirjanik]], haridusminister eksiilis 8. maist [[1971]] kuni surmani. <ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Edgar Valter Saks oli mehaaniku poeg.<ref name="ETBL" /> Saks lõpetas 1928 Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, 1934 [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, spetsialiseerudes Eestimaa õiguse ajaloole. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna (sh 1929–1934 Tartus Päevalehe toimetuses), seejärel ametniku ja tööstusjuhina.<ref name="ETBL" /> 1941. aasta suvel oli ta [[metsavend]].{{lisa viide}}Aastal 1944 põgenes Saks Soome, 1944–1949 elas ta Rootsis ja 1949. aastast Kanadas.<ref name="ETBL" /> Hiljem töötas ta Kanadas, [[Peruu]]s ja [[Mehhiko]]s.{{lisa viide}} Saks osales mitme väliseestlaste organisatsiooni tegevuses ning oli [[Eesti Liidu Kanadas]] asutajaid, [[Põhja-Kanada Eestlaste Koondis]]e esimees ja [[Eesti eksiilvalitsus]]e haridusminister 1971–1984. Ta oli kaheosalise kogumiku "Eesti looming" ([[Helsingi]] 1944) kaasautor ja -toimetaja ning [[Stockholm]]i nädalalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] asutaja ja peatoimetaja (1944–1948)<ref name="ETBL" />, Tegevtoimetaja huumoriajakirjale [[Pisuhänd (ajakiri)|Pisuhänd]] (Stockholm 1946). Saks avaldas ka mitu romaani ja novelle.<ref name="ETBL" /> ==Ajalooalased tööd== Edgar V. Saks kirjutas mitu raamatut ning arvukalt artikleid ja aimepublikatsioone [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvastest]], Eesti ala asustamisest ja muinasajast, ''[[aestii]]'' võimalikest sidemetest Muinas-Euroopa rahvastega (kreeklased jt), sotsiaalsest kihistumisest Eestis [[13. sajand]]i alguseks, eesti keelest jm. Ta käsitles eelkõige teemasid, mis olid tema hinnangul ajalooteaduse põhisuunas tähelepanuta jäänud, nagu esiaegne soome-ugri asustus Euroopas, eesti päritolu [[aadel|aadlikud]] ja eestlaste ühiskonna seisuslik ülesehitus. Saks rõhutas [[genealoogia|genealoogilise]] uurimistöö tähtsust, et [[pops]]ide, [[ori|orjade]] ja [[trääl]]ide järglased, kellel on [[vasakpoolsus|vasakpoolne mõtteviis]] ei imbuks eesti rahva koosseisu ega hakkaks eesti rahva minevikku maha vaikima ja alavääristama. Esiaegne soome-ugri asustus hõlmas Saksa järgi peaaegu kogu Euroopat. Mitmed tema seisukohad muinaseestlaste sidemeist ja rollist Euroopas on kutsunud esile teadlaste kriitikat, sealhulgas süüdistusi allikate meelevaldses tõlgendamises.<ref name="ETBL" /> Saksale on ette heidetud, et tema ajalooalased teosed tuginevad kohanimede, tänapäeval vananenuks või ebateaduslikuks tunnistatud allikmaterjalide ja teoste ning varasemate ebakriitiliste ajaloolaste tööde uurimisele ja tõlgendamisele. Samuti on teda süüdistatud ajaloohuviliste lugejate eksitamises.<ref name="N3A31" /><ref name="nmUiC" /> [[Jaan Undusk]] peab Saksale iseloomulikuks "ebateaduslikku täiusetungi ja viimsete pisiasjadeni minevat järjekindlust".<ref name="OAlJV" /> [[Urmas Sutrop]] nimetab Saksa fantaseerijaks ja [[pseudoteadus]]like ajalooraamatute autoriks.<ref name="dNrwg" /> Saks oli biograafilise leksikoni "Eesti majandustegelased" (1938) jmt väljaande toimetaja, tema sulest ilmus üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> == Tsitaadid == {{tsitaat|Okupeeritud Eestis on seestpoolt murdmise periood möödas. Vene tääkide abil umbes 10% vastutustundelikust ja arenenud rahvastikust küüditati Siberisse ja hävitati, teine 10 prots. valis paguluse. Sellega oli maa tegelikult puhastatud tsivilisatsiooni kandvaist, aktiivsetest kodanikkudest. Maa-ala põletati puhtaks väärtuslikest puudest ja asemele hakkas kasvama väärtuseta võsa.| (Eesti Postimees, 15. september 1971). |}} {{tsitaat|Eesti rahva tõeline ajalugu pole meie laiemais hulkades üldsegi tuntud. Senised ajaloo raamatud, koostatud peamiselt marksistlike autorite poolt, kirjeldavad vaid moonakate-sulaste-popside olukorda, kuid esitavad seda kogu eesti talurahva, s. o. ka taluperemeeste ajaloona, üritades sel moel näidata kogu eesti rahvast, juba keskajast peale, mingi halli orjade massina. Prof. [[Jüri Uluots|J. Uluots]] ja temaga koos ajaloolased [[Juhan Vasar|Vasar]], [[Hendrik Sepp|Sepp]], [[Otu Liiv|Liiv]], [[August Oinas|A. Oinas]], [[Juhan Libe|Libe]] j. t. andsid esimese reformi katsena küll välja "[[Eesti rahva ajalugu|Eesti rahva ajaloo]]" k. ü. [[Loodus (kirjastus)|"Looduse"]] juures, kuid see lükati sekuntäärseks [!] [[Eesti Kirjanduse Selts|E. Kirjanduse Seltsi]] marksistliku kildkonna, [[Hans Kruus|Kruusi]], [[Peeter Tarvel|Tarveli]], [[Julius Mägiste|Mägiste]], [[Oskar Loorits|Looritsa]], [[Harri Moora|Moora]], [[Eerik Laid|Laidi]], [[Evald Blumfeldt|Blumfeldti]] j. t. orjaaega rõhutava [[Eesti ajalugu (raamatusari)|ajaloo]] kõrval. ... Tõeliselt eesti rahva ajaloos pole olnud mingisuguseid talurahva käärimisi, ega vastuhakke või mässe. Eesti taluperemehed olid väike-läänimehed. Kõik nood ülespuhutud märatsemised ja põletamised, alates "[[Mahtra sõda|Mahtra sõjast]]" ja Anija meeste Tallinnas käigust ning 1905 a. raevutsemised, 1917. tapmised ja isegi [[Juuniküüditamine|1941]] ja [[Märtsiküüditamine|1949]] a. küüditamised olid peamiselt eesti soost maata meeste käsitöö. Noid vastuhakke ja sellega seoses olevaid röövimisi ja tapmisi teostasid vaid 20% eesti rahvast – moonakad, sulased, popsid, kas omal käel või võõra võimu käsilastena, just nagu [[Balthasar Russow|Rüssowgi]] seda kirjeldas juba a. 1580. Ent sihiteadliku marksistliku koolkonna tüüpilise petmispoliitika tulemusena noid kuritegusid esitati ajaloolaste poolt kui kogu eesti rahva "ülestõuse" rõhujate vastu!| Eesti rahva tõeline ajalugu tundmatu. Virgats, oktoober 1979, nr 5, lk 1 [Kaitse Kodu lisa nr 5] |}} {{tsitaat|Träälide, moonakate, sulaste, popside vähearenenud naisi oli kogu eesti rahva koosseisus aga vaid c. 5%. Järjelikult nende hulgas väheste leelutajate soigumine ja ohkamine ei saagi olla iseloomustav 95%-dile hoopis teistes tingimustes elavale eesti rahvale ja seda "luulet" tuleb võtta nende eneste alaväärtuskomplekside ära-reageerimisena. ... Vaevalt ükski talutütar hakkas [[Eesti rahvalaul|rahvalaule]] eietama või talu-peremees läks pillimeheks kirmesele. ... Just [[Eesti rahvaluule|rahvaluulet]] on eesti marksistid olulisel määral kasutanud, et selle abil rahva teadvusse istutada "orjaaja" kompleksi ja kogu rahvast proletariseerida. Seda on tehtud kavalalt, tasa ja targu, nii et meie kodanlik-rahvuslik enamus pole seda märganudki. Talunike-sõjameeste seisusele omane sõja- ja sangari-luule on aja voolus hääbunud.| Rahvaluule võltspilt eesti rahvast. Virgats, oktoober 1979, nr 5, lk 1 [Kaitse Kodu lisa nr 5] |}} == Teosed == === Ajalooraamatud === *"[[Ernst Enno]] üliõpilasaastad Korp! "[[Korporatsioon Vironia|Vironia]]" arhiivi valgusel" (Tartu [[1935]]) *"Aestii, An Analysis of an Ancient European Civilization. Studies in the Ur-European History, Part 1" (Montréal–[[Heidelberg]] [[1960]]) *"Esto-Europa. A Treatise on the Finno-Ugric Primary Civilization in Europe. Studies in the Ur-European History, Part 2" (Montréal–[[Lund]] [[1966]]) *"Eesti soost vasallkond [[Taani valdused Eestis|taaniaegsel]] [[Virumaa]]l. [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö mäss]]: Revideerivaid seisukohti [[ürik]]ute valgusel" ([[Philadelphia]] 1971) *"Commentaries on the [[Taani hindamisraamat|Liber Census Daniae]]: Studies in Mediaeval European History" (Montréal-[[Ann Arbor]] [[1974]])<ref name="ha4XQ" /> *"Saxi-Saxa-Sax-Saks: Nimikond ja suguselts. Genealoogiline uurimus" ([[Montréal]] [[1979]]) *"The Estonian Vikings" ([[London]]–Montréal, [[1981]] 2. trükk [[Cardiff]] 1985; [[eesti keel]]es "Eesti [[viikingid]]" [[Tallinn]] [[2003]], [[2005]]) === Romaanid === *"Kodutu" (Tartu [[1929]]) *"Jaan Tamar" (Tartu [[1932]]) *"Armuke" (Tartu [[1936]]) *"Hannibali rahvas" (Tartu 1936; teine, ümbertöötatud trükk [[Toronto]] [[1970]]; teose pealkirjas viidatud "Hannibali rahvas" oli [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal tegutsenud [[Ivo Schenkenberg]]i salga hüüdnimi) === Artikleid === *Eesti renessansiga seotud korporatsioon. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 8. september 1971, nr 71, lk 7 *"Pärisorjuse" foobia. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 20. jaanuar 1979, nr 5, lk 7 *"700-aastase orja" asemele "9000-aastane eestlane". [[Võitleja]], aprill 1963, nr 4, lk 8 *[[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]]. Võitleja, juuni 1966, nr 6, lk 2 *Ajalugu on – kohtumõistmine! Võitleja, veebruar 1968, nr 2, lk 4 *Eesti kultuuri uuestisünd aastatel 1802–1850. Võitleja, veebruar 1970, nr 2, lk 7 *Eestlaste osatähtsus XIII sajandi Tallinnas. Võitleja, aprill 1972, nr 4, lk 5 *"Vana hea eesti aeg..." Võitleja, jaanuar 1973, nr 1, lk 2 ==Intervjuu== *"Nüüd on sõna meil, soomeugrilastel!" Võitleja, oktoober 1966, nr 10, lk 2 ==Isiklikku== Edgar V. Saks oli abielus [[Hilda Esko]]ga (21. september 1909 Rakvere – 17. mai 1996 Montréal). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="N3A31">Raivo Palmaru. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34755 Eesti vanimais kirjalikes allikais. Keel ja Kirjandus, 1980 (5), lk 262]</ref> <ref name="nmUiC">Maarja Villandi, [http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2012/mtseminar/teesid.pdf ''Ebateaduslikest teooriatest soome-ugri keelesuguluse alal ehk keelesuguluse tekkelood'', Internet, narritives, values, places, 2012, lk 22–23]</ref> <ref name="OAlJV">Jaan Undusk, [http://www.ra.ee/ajakiri/ajalookirjutusest-eestis-ja-eksiilis-teise-maailmasoja-jarel-vohiku-motted/ ''Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtteid.'' Tuna, 2007, nr 1, lk 4–26.]</ref> <ref name="dNrwg">Urmas Sutrop, [http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_49_pdf/Sutrop.pdf Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks.] Erelt, M: (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat. Tallinn: Emakeele Selts, 2004, lk 88 – 95</ref> <ref name="ha4XQ">Raamatu kaane ja tiitellehe andmeil; ETBLi andmeil "Commentationes on the Liber Census Daniae"</ref> }} ==Kirjandus== *"Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944" I–III. Tartu 1994, II kd, lk 522 *"Eesti entsüklopeedia" kd 8, lk 313 *"Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 453 *"Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory". Stockholm 1984, lk 111–112 *[[Paul Ariste]]. "Ühest aestide kohta kirjutatud tööst" .[[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]], 28. veebruar 1962 == Välislingid == *{{ISIK|3385}} {{ETBL}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Elmar Järvesoo]] | nimi=Haridusminister |aeg=[[8. mai]] [[1971]] – <br /> [[11. aprill]] [[1984]]| järgnev=[[Johan Ungerson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Saks, Edgar V.}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti genealoogid]] [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Pseudoteadused]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 1cf8jf6phvfgppfcov563bsxr3r4omr 6175774 6175765 2022-08-09T10:21:26Z 85.253.189.36 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki '''Edgar Valter Saks''' ([[25. jaanuar]] [[1910]] [[Tartu]] – [[11. aprill]] [[1984]] [[Montréal]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]], [[publitsist]], majandustegelane, harrastus[[ajaloolane]] ja [[kirjanik]], haridusminister eksiilis 8. maist [[1971]] kuni surmani. <ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Edgar Valter Saks oli mehaaniku poeg.<ref name="ETBL" /> Saks lõpetas 1928 Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, 1934 [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, spetsialiseerudes Eestimaa õiguse ajaloole. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna (sh 1929–1934 Tartus Päevalehe toimetuses), seejärel ametniku ja tööstusjuhina.<ref name="ETBL" /> 1941. aasta suvel oli ta [[metsavend]].{{lisa viide}}Aastal 1944 põgenes Saks Soome, 1944–1949 elas ta Rootsis ja 1949. aastast Kanadas.<ref name="ETBL" /> Hiljem töötas ta Kanadas, [[Peruu]]s ja [[Mehhiko]]s.{{lisa viide}} Saks osales mitme väliseestlaste organisatsiooni tegevuses ning oli [[Eesti Liidu Kanadas]] asutajaid, [[Põhja-Kanada Eestlaste Koondis]]e esimees ja [[Eesti eksiilvalitsus]]e haridusminister 1971–1984. Ta oli kaheosalise kogumiku "Eesti looming" ([[Helsingi]] 1944) kaasautor ja -toimetaja ning [[Stockholm]]i nädalalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] asutaja ja peatoimetaja (1944–1948)<ref name="ETBL" />, Tegevtoimetaja huumoriajakirjale [[Pisuhänd (ajakiri)|Pisuhänd]] (Stockholm 1946). Saks avaldas ka mitu romaani ja novelle.<ref name="ETBL" /> ==Ajalooalased tööd== Edgar V. Saks kirjutas mitu raamatut ning arvukalt artikleid ja aimepublikatsioone [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvastest]], Eesti ala asustamisest ja muinasajast, ''[[aestii]]'' võimalikest sidemetest Muinas-Euroopa rahvastega (kreeklased jt), sotsiaalsest kihistumisest Eestis [[13. sajand]]i alguseks, eesti keelest jm. Ta käsitles eelkõige teemasid, mis olid tema hinnangul ajalooteaduse põhisuunas tähelepanuta jäänud, nagu esiaegne soome-ugri asustus Euroopas, eesti päritolu [[aadel|aadlikud]] ja eestlaste ühiskonna seisuslik ülesehitus. Saks rõhutas [[genealoogia|genealoogilise]] uurimistöö tähtsust, et [[pops]]ide, [[ori|orjade]] ja [[trääl]]ide järglased, kellel on [[vasakpoolsus|vasakpoolne mõtteviis]] ei imbuks eesti rahva koosseisu ega hakkaks eesti rahva minevikku maha vaikima ja alavääristama. Esiaegne soome-ugri asustus hõlmas Saksa järgi peaaegu kogu Euroopat. Mitmed tema seisukohad muinaseestlaste sidemeist ja rollist Euroopas on kutsunud esile teadlaste kriitikat, sealhulgas süüdistusi allikate meelevaldses tõlgendamises.<ref name="ETBL" /> Saksale on ette heidetud, et tema ajalooalased teosed tuginevad kohanimede, tänapäeval vananenuks või ebateaduslikuks tunnistatud allikmaterjalide ja teoste ning varasemate ebakriitiliste ajaloolaste tööde uurimisele ja tõlgendamisele. Samuti on teda süüdistatud ajaloohuviliste lugejate eksitamises.<ref name="N3A31" /><ref name="nmUiC" /> [[Jaan Undusk]] peab Saksale iseloomulikuks "ebateaduslikku täiusetungi ja viimsete pisiasjadeni minevat järjekindlust".<ref name="OAlJV" /> [[Urmas Sutrop]] nimetab Saksa fantaseerijaks ja [[pseudoteadus]]like ajalooraamatute autoriks.<ref name="dNrwg" /> Saks oli biograafilise leksikoni "Eesti majandustegelased" (1938) jmt väljaande toimetaja, tema sulest ilmus üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> == Tsitaadid == {{tsitaat|Okupeeritud Eestis on seestpoolt murdmise periood möödas. Vene tääkide abil umbes 10% vastutustundelikust ja arenenud rahvastikust küüditati Siberisse ja hävitati, teine 10 prots. valis paguluse. Sellega oli maa tegelikult puhastatud tsivilisatsiooni kandvaist, aktiivsetest kodanikkudest. Maa-ala põletati puhtaks väärtuslikest puudest ja asemele hakkas kasvama väärtuseta võsa.| (Eesti Postimees, 15. september 1971). |}} {{tsitaat|Eesti rahva tõeline ajalugu pole meie laiemais hulkades üldsegi tuntud. Senised ajaloo raamatud, koostatud peamiselt marksistlike autorite poolt, kirjeldavad vaid moonakate-sulaste-popside olukorda, kuid esitavad seda kogu eesti talurahva, s. o. ka taluperemeeste ajaloona, üritades sel moel näidata kogu eesti rahvast, juba keskajast peale, mingi halli orjade massina. Prof. [[Jüri Uluots|J. Uluots]] ja temaga koos ajaloolased [[Juhan Vasar|Vasar]], [[Hendrik Sepp|Sepp]], [[Otu Liiv|Liiv]], [[August Oinas|A. Oinas]], [[Juhan Libe|Libe]] j. t. andsid esimese reformi katsena küll välja "[[Eesti rahva ajalugu|Eesti rahva ajaloo]]" k. ü. [[Loodus (kirjastus)|"Looduse"]] juures, kuid see lükati sekuntäärseks [!] [[Eesti Kirjanduse Selts|E. Kirjanduse Seltsi]] marksistliku kildkonna, [[Hans Kruus|Kruusi]], [[Peeter Tarvel|Tarveli]], [[Julius Mägiste|Mägiste]], [[Oskar Loorits|Looritsa]], [[Harri Moora|Moora]], [[Eerik Laid|Laidi]], [[Evald Blumfeldt|Blumfeldti]] j. t. orjaaega rõhutava [[Eesti ajalugu (raamatusari)|ajaloo]] kõrval. ... Tõeliselt eesti rahva ajaloos pole olnud mingisuguseid talurahva käärimisi, ega vastuhakke või mässe. Eesti taluperemehed olid väike-läänimehed. Kõik nood ülespuhutud märatsemised ja põletamised, alates "[[Mahtra sõda|Mahtra sõjast]]" ja Anija meeste Tallinnas käigust ning 1905 a. raevutsemised, 1917. tapmised ja isegi [[Juuniküüditamine|1941]] ja [[Märtsiküüditamine|1949]] a. küüditamised olid peamiselt eesti soost maata meeste käsitöö. Noid vastuhakke ja sellega seoses olevaid röövimisi ja tapmisi teostasid vaid 20% eesti rahvast – moonakad, sulased, popsid, kas omal käel või võõra võimu käsilastena, just nagu [[Balthasar Russow|Rüssowgi]] seda kirjeldas juba a. 1580. Ent sihiteadliku marksistliku koolkonna tüüpilise petmispoliitika tulemusena noid kuritegusid esitati ajaloolaste poolt kui kogu eesti rahva "ülestõuse" rõhujate vastu!| Eesti rahva tõeline ajalugu tundmatu. Virgats, oktoober 1979, nr 5, lk 1 [Kaitse Kodu lisa nr 5] |}} {{tsitaat|Träälide, moonakate, sulaste, popside vähearenenud naisi oli kogu eesti rahva koosseisus aga vaid c. 5%. Järjelikult nende hulgas väheste leelutajate soigumine ja ohkamine ei saagi olla iseloomustav 95%-dile hoopis teistes tingimustes elavale eesti rahvale ja seda "luulet" tuleb võtta nende eneste alaväärtuskomplekside ära-reageerimisena. ... Vaevalt ükski talutütar hakkas [[Eesti rahvalaul|rahvalaule]] eietama või talu-peremees läks pillimeheks kirmesele. ... Just [[Eesti rahvaluule|rahvaluulet]] on eesti marksistid olulisel määral kasutanud, et selle abil rahva teadvusse istutada "orjaaja" kompleksi ja kogu rahvast proletariseerida. Seda on tehtud kavalalt, tasa ja targu, nii et meie kodanlik-rahvuslik enamus pole seda märganudki. Talunike-sõjameeste seisusele omane sõja- ja sangari-luule on aja voolus hääbunud.| Rahvaluule võltspilt eesti rahvast. Virgats, oktoober 1979, nr 5, lk 1 [Kaitse Kodu lisa nr 5] |}} == Teosed == === Ajalooraamatud === *"[[Ernst Enno]] üliõpilasaastad Korp! "[[Korporatsioon Vironia|Vironia]]" arhiivi valgusel" (Tartu [[1935]]) *"Aestii, An Analysis of an Ancient European Civilization. Studies in the Ur-European History, Part 1" (Montréal–[[Heidelberg]] [[1960]]) *"Esto-Europa. A Treatise on the Finno-Ugric Primary Civilization in Europe. Studies in the Ur-European History, Part 2" (Montréal–[[Lund]] [[1966]]) *"Eesti soost vasallkond [[Taani valdused Eestis|taaniaegsel]] [[Virumaa]]l. [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö mäss]]: Revideerivaid seisukohti [[ürik]]ute valgusel" ([[Philadelphia]] 1971) *"Commentaries on the [[Taani hindamisraamat|Liber Census Daniae]]: Studies in Mediaeval European History" (Montréal-[[Ann Arbor]] [[1974]])<ref name="ha4XQ" /> *"Saxi-Saxa-Sax-Saks: Nimikond ja suguselts. Genealoogiline uurimus" ([[Montréal]] [[1979]]) *"The Estonian Vikings" ([[London]]–Montréal, [[1981]] 2. trükk [[Cardiff]] 1985; [[eesti keel]]es "Eesti [[viikingid]]" [[Tallinn]] [[2003]], [[2005]]) === Romaanid === *"Kodutu" (Tartu [[1929]]) *"Jaan Tamar" (Tartu [[1932]]) *"Armuke" (Tartu [[1936]]) *"Hannibali rahvas" (Tartu 1936; teine, ümbertöötatud trükk [[Toronto]] [[1970]]; teose pealkirjas viidatud "Hannibali rahvas" oli [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal tegutsenud [[Ivo Schenkenberg]]i salga hüüdnimi) === Artikleid === *Eesti renessansiga seotud korporatsioon. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 8. september 1971, nr 71, lk 7 *"Pärisorjuse" foobia. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 20. jaanuar 1979, nr 5, lk 7 *"700-aastase orja" asemele "9000-aastane eestlane". [[Võitleja]], aprill 1963, nr 4, lk 8 *[[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]]. Võitleja, juuni 1966, nr 6, lk 2 *Ajalugu on – kohtumõistmine! Võitleja, veebruar 1968, nr 2, lk 4 *Eesti kultuuri uuestisünd aastatel 1802–1850. Võitleja, veebruar 1970, nr 2, lk 7 *Eestlaste osatähtsus XIII sajandi Tallinnas. Võitleja, aprill 1972, nr 4, lk 5 *"Vana hea eesti aeg..." Võitleja, jaanuar 1973, nr 1, lk 2 ==Intervjuu== *"Nüüd on sõna meil, soomeugrilastel!" Võitleja, oktoober 1966, nr 10, lk 2 ==Isiklikku== Edgar V. Saks oli abielus [[Hilda Esko]]ga (21. september 1909 Rakvere – 17. mai 1996 Montréal). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="N3A31">Raivo Palmaru. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34755 Eesti vanimais kirjalikes allikais. Keel ja Kirjandus, 1980 (5), lk 262]</ref> <ref name="nmUiC">Maarja Villandi, [http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2012/mtseminar/teesid.pdf ''Ebateaduslikest teooriatest soome-ugri keelesuguluse alal ehk keelesuguluse tekkelood'', Internet, narritives, values, places, 2012, lk 22–23]</ref> <ref name="OAlJV">Jaan Undusk, [http://www.ra.ee/ajakiri/ajalookirjutusest-eestis-ja-eksiilis-teise-maailmasoja-jarel-vohiku-motted/ ''Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtteid.'' Tuna, 2007, nr 1, lk 4–26.]</ref> <ref name="dNrwg">Urmas Sutrop, [http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_49_pdf/Sutrop.pdf Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks.] Erelt, M: (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat. Tallinn: Emakeele Selts, 2004, lk 88 – 95</ref> <ref name="ha4XQ">Raamatu kaane ja tiitellehe andmeil; ETBLi andmeil "Commentationes on the Liber Census Daniae"</ref> }} ==Kirjandus== * "[[Album Academicum Universitatis Tartuensis]] 1918–1944" I–III. Tartu 1994, II kd, lk 522 * "[[Eesti entsüklopeedia]]" kd 8, lk 313 * "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 453 * "Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory". Stockholm 1984, lk 111–112 * [[Paul Ariste]]. "Ühest aestide kohta kirjutatud tööst". [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]], [[28. veebruar]] [[1962]] == Välislingid == *{{ISIK|3385}} {{ETBL}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Elmar Järvesoo]] | nimi=Haridusminister |aeg=[[8. mai]] [[1971]] – <br /> [[11. aprill]] [[1984]]| järgnev=[[Johan Ungerson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Saks, Edgar V.}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti genealoogid]] [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Pseudoteadused]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] b4md24h75xznrc5jczsno9qjxwkj34l 0 44646 6175708 6174915 2022-08-09T07:53:20Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhäälng|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] gt35d5ho8aadbh4upk72ujo0jwcgnd6 6175802 6175708 2022-08-09T11:29:22Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 30gp2nt8jh98v1yuijj43org3niixxh 0 45132 6175520 6158212 2022-08-08T17:02:42Z CommonsDelinker 1930 Fail Näituse_"Mobiilne_maastik"_avamine_kevad_1992.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:COM:SPEEDY|]]. wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Sven Senka | Pilt = Sven_Senka_6-1985-2.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Autoportree, 1985 | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1965|09|17}} | Sünnikoht = [[Kärdla]], [[Hiiumaa]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | Tegevusala = maal, skulptuur, graafika | Kunsti õppinud = [[Tartu Kunstikool]] (1983 - 1989) | Kunstivool = [[Ekspressiivne abstraktsionism]], [[Geomeetriline abstraktsionism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Sven Senka''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1965]] [[Kärdla]]s) on eesti kunstnik. Sven Senka sündis [[Hiiumaa]]l kooliõpetaja ja mehaaniku kolmelapselise pere vanima pojana. Ta õppis [[Tartu Kunstikool]]is aastatel 1983–1989 ja [[Eesti Goethe Gümnaasium]]is 1989–1991. Ta elab ja töötab [[Tartu]]s. == Näitused == *1990., 1991., 1992., 1993., 1999. aasta Tartu sügis- ja aastalõpunäitused [[Tartu Kunstnike Maja]]s. *1991 grupinäitus Tartu galeriis "Illegaard", "[[Abstraktsioon]]id", maalid. *6.–24. mai 1992 isikunäitus Tartu galeriis [[Sinimandria (kultuurikeskus)|Sinimandria]] "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur, kuraator [[Enriko Talvistu]].<ref>Kommentaar: [[Liivimaa Kroonika]], 7. mai 1992</ref> *September 1992 - august 1993 isikunäitus [[Sangaste loss]]is "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur *1991 grupinäitus Tartu Kunstimajas, "Tartu noorte kunstnike näitus "Vaba tahe", kuraator Ilmar Kruusamägi *Juuni - august 1993 isikunäitus [[Sakala Kultuurikeskus]], [[Tallinn]], "[[Abstraktsioon]]id", maalid *September 1993 isikunäitus Tartu galeriis "Sebra" "Nukker koduteater", maalid. *30. november 1993 – 19. detsember 1993 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exa8ovnpvqu4nj Aine - aineta]. [https://cca.ee/ Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse] 1. aastanäitus. [[Tallinna Kunstihoone galerii]]. Kuraator Ando Kesküla *1995 grupinäitus, Kuznetski mostil Moskvas, Eesti kunstnike näitus "Autoportree" ("Self-Portrait"), kuraator Johannes Saar *1995 grupinäitus, Tallinna Kunstihoones, Kineetilise kunsti näitus "Mobil I", kuraator Kaarel Kurismaa *Mai - august 1995 isikunäitus Võru Ilusalongis, "[[Abstraktsioon]]id", maalid *Mai - august 1995 isikunäitus Tartu galeriis "Illegaard", "Hulkuri portree", maalid *14. november 1996 – 8. detsember 1996 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exvobn4v01buzz Tartu kunstnike aastalõpunäitus 1996]. Tartu Kunstimaja. *Sügis 1997 isikunäitus Tallinna kõrtsis "Kloostri ait", "Struktuurid", maalid. *21. detsember 2018 – 13. jaanuar 2019 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exn03qp5uqnpsz Teistmoodi]. Tartu kunsti aastanäitus 2018. Tartu Kunstimaja. *18. detsember 2020 – 17. jaanuar 2021 [http://www.ekabl.ee/exhibition/ex461t3luweomf Köielkõndija]. Tartu kunsti aastanäitus 2020. Tartu Kunstimaja. == Kreedo == Mere taga sündinud, kuid hingelt põline tartlane Sven Senka on juba üle 35 aasta mõtestanud ja lõuendile kandnud elu filosoofilisi, ajaloolisi ja jumalikke teemasid, liikudes nii figuratiivse, abstraktse kui ka geomeetrilise eneseväljenduse radadel. Lisaks maalidele on ta loonud nii skulptuure, tekstiile kui ka maastikke, otsinud tõe ilu, ilu tõde silmapiiri tagant ja enese seest. See teekond ei lõpe. Tema tunded on elavas dialoogis tema teadmistega, kus teadmised otsivad sõnastusi ümbritsevast kultuurist ja ajaloost, mineviku lugudest. Tema looming on soov öelda sõna sekka oleviku ja tuleviku mõtestamisele, temale omastes vormides ja kujundites. ==Galerii== ===Maalid=== '''Ekspressiivne abstraktsionism'''<gallery> Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996.jpg|alt=Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996|"Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996 Fail:Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997|"Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997 Fail:Sven Senka "Vana kuld" 1998.jpg|alt=Sven Senka "Vana kuld" 1998|"Vana kuld" 1998 Fail:"Härja jälgi mööda" Sven Senka 2020.jpg|alt="Härja jälgi mööda" 2020 akrüül, lõuend|"Härja jälgi mööda" 2020 Fail:Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021.jpg|alt=Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021, akrüül, lõuend, 800x1200|"Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021 </gallery> '''Geomeetriline abstraktsionism'''<gallery> Fail:Sven Senka "Nr 105" 1999.jpg|alt=Sven Senka "Nr 105" 1999, õli, vineer, 882x720|"Nr 105" 1999 </gallery> '''Portree'''<gallery> Fail:Sven Senka 6-1985-2.jpg|"[[Autoportree]]" 1985 Fail:Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985.jpg|alt=Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985|"Allan Hmelnitski" 1985 Fail:Sven Senka "Vend Olar" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Vend Olar" 1989, tušš, paber|"Vend Olar" 1989 Fail:Sven Senka "Tarmo" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Tarmo" 1997, õli lõuend|"Tarmo" 1997 Fail:Sven Senka "Autoportree" 2015.jpg|alt=Sven Senka "Autoportree" 2015, tint, paber|"[[Autoportree]]" 2015 </gallery> ===Skulptuurid=== <gallery> Fail:Sven Senka "Portree" 1984.jpg|alt=Sven Senka "Kalev" 1984, kips|"Kalev" 1984 Fail:Sven Senka "Pea" 1988.jpg|alt=Sven Senka "Pea" 1988, dolomiit|"Pea" 1988 Fail:Sven Senka "Poeg. Portree" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Poeg. Portree" 1989, graniit|"Poeg. Portree" 1989 Fail:Sven Senka "Vihmapilv" 1991.jpg|alt=Sven Senka "Vihmapilv" 1991, raud|"Vihmapilv" 1991 Fail:Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992.jpg|alt=Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992, keraamika|"Hommik päikese ja maaga" 1992 Fail:Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud|"Objekt" 1998 Fail:"Objekt nr 2" 1998.jpg|alt=Sven Senka Objekt nr 2" 1998, õli, paber, raud|Objekt nr 2" 1998 Fail:Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud|"Mobiil" 1998 </gallery> ===Arvutigraafika=== <gallery> Fail:Sven Senka "Strukturaalne" 2003.jpg|alt=Sven Senka "Strukturaalne" 2003, print, paber|"Strukturaalne" 2003 Fail:Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012.jpg|alt=Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012|"Rahvaste monument. Tartu" 2012 Fail:Sven Senka "Ihaste tee" 2019.jpg|alt=Sven Senka "Ihaste tee" 2019|"Ihaste tee" 2019 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/senkasven Sven Senka] [[EKABL]]-is *[https://www.facebook.com/groups/198287217941478 SenkART]i [[Facebook]]i grupp {{DEFAULTSORT:Senka, Sven}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] ktlvfeyj6i0nu49vnb14uh6z910aseb 6175720 6175520 2022-08-09T08:29:49Z 2001:7D0:88DC:3980:35C3:DAC8:70EA:E6B8 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Sven Senka | Pilt = Sven_Senka_6-1985-2.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Autoportree, 1985 | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1965|09|17}} | Sünnikoht = [[Kärdla]], [[Hiiumaa]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | Tegevusala = maal, skulptuur, graafika | Kunsti õppinud = [[Tartu Kunstikool]] (1983 - 1989) | Kunstivool = [[Ekspressiivne abstraktsionism]], [[Geomeetriline abstraktsionism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Sven Senka''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1965]] [[Kärdla]]s) on eesti kunstnik. Sven Senka sündis [[Hiiumaa]]l kooliõpetaja ja mehaaniku kolmelapselise pere vanima pojana. Ta õppis [[Tartu Kunstikool]]is aastatel 1983–1989 ja [[Eesti Goethe Gümnaasium]]is 1989–1991. Ta elab ja töötab [[Tartu]]s. == Näitused == *1990., 1991., 1992., 1993., 1999. aasta Tartu sügis- ja aastalõpunäitused [[Tartu Kunstnike Maja]]s. *1991 grupinäitus Tartu galeriis "Illegaard", "[[Abstraktsioon]]id", maalid. *6.–24. mai 1992 isikunäitus Tartu galeriis [[Sinimandria (kultuurikeskus)|Sinimandria]] "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur, kuraator [[Enriko Talvistu]].<ref>Kommentaar: [[Liivimaa Kroonika]], 7. mai 1992</ref> *September 1992 - august 1993 isikunäitus [[Sangaste loss]]is "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur *1991 grupinäitus Tartu Kunstimajas, "Tartu noorte kunstnike näitus "Vaba tahe", kuraator Ilmar Kruusamägi *Juuni - august 1993 isikunäitus [[Sakala Kultuurikeskus]], [[Tallinn]], "[[Abstraktsioon]]id", maalid *September 1993 isikunäitus Tartu galeriis "Sebra" "Nukker koduteater", maalid. *30. november 1993 – 19. detsember 1993 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exa8ovnpvqu4nj Aine - aineta]. [https://cca.ee/ Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse] 1. aastanäitus. [[Tallinna Kunstihoone galerii]]. Kuraator Ando Kesküla *1995 grupinäitus, Kuznetski mostil Moskvas, Eesti kunstnike näitus "Autoportree" ("Self-Portrait"), kuraator Johannes Saar *1995 grupinäitus, Tallinna Kunstihoones, Kineetilise kunsti näitus "Mobil I", kuraator Kaarel Kurismaa *Mai - august 1995 isikunäitus Võru Ilusalongis, "[[Abstraktsioon]]id", maalid *Mai - august 1995 isikunäitus Tartu galeriis "Illegaard", "Hulkuri portree", maalid *14. november 1996 – 8. detsember 1996 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exvobn4v01buzz Tartu kunstnike aastalõpunäitus 1996]. Tartu Kunstimaja. *Sügis 1997 isikunäitus Tallinna kõrtsis "Kloostri ait", "Struktuurid", maalid. *21. detsember 2018 – 13. jaanuar 2019 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exn03qp5uqnpsz Teistmoodi]. Tartu kunsti aastanäitus 2018. Tartu Kunstimaja. *18. detsember 2020 – 17. jaanuar 2021 [http://www.ekabl.ee/exhibition/ex461t3luweomf Köielkõndija]. Tartu kunsti aastanäitus 2020. Tartu Kunstimaja. == Kreedo == Mere taga sündinud, kuid hingelt põline tartlane Sven Senka on juba üle 35 aasta mõtestanud ja lõuendile kandnud elu filosoofilisi, ajaloolisi ja jumalikke teemasid, liikudes nii figuratiivse, abstraktse kui ka geomeetrilise eneseväljenduse radadel. Lisaks maalidele on ta loonud nii skulptuure, tekstiile kui ka maastikke, otsinud tõe ilu, ilu tõde silmapiiri tagant ja enese seest. See teekond ei lõpe. Tema tunded on elavas dialoogis tema teadmistega, kus teadmised otsivad sõnastusi ümbritsevast kultuurist ja ajaloost, mineviku lugudest. Tema looming on soov öelda sõna sekka oleviku ja tuleviku mõtestamisele, temale omastes vormides ja kujundites. ==Galerii== ===Maalid=== '''Ekspressiivne abstraktsionism'''<gallery> Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996.jpg|alt=Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996|"Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996 Fail:Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997|"Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997 Fail:Sven Senka "Vana kuld" 1998.jpg|alt=Sven Senka "Vana kuld" 1998|"Vana kuld" 1998 Fail:"Härja jälgi mööda" Sven Senka 2020.jpg|alt="Härja jälgi mööda" 2020 akrüül, lõuend|"Härja jälgi mööda" 2020 Fail:Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021.jpg|alt=Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021, akrüül, lõuend, 800x1200|"Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021 </gallery> '''Geomeetriline abstraktsionism'''<gallery> Fail:Sven Senka "Nr 105" 1999.jpg|alt=Sven Senka "Nr 105" 1999, õli, vineer, 882x720|"Nr 105" 1999 </gallery> '''Portree'''<gallery> Fail:Sven Senka 6-1985-2.jpg|"[[Autoportree]]" 1985 Fail:Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985.jpg|alt=Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985|"Allan Hmelnitski" 1985 Fail:Sven Senka "Vend Olar" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Vend Olar" 1989, tušš, paber|"Vend Olar" 1989 Fail:Sven Senka "Tarmo" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Tarmo" 1997, õli lõuend|"Tarmo" 1997 Fail:Sven Senka "Autoportree" 2015.jpg|alt=Sven Senka "Autoportree" 2015, tint, paber|"[[Autoportree]]" 2015 </gallery> ===Skulptuurid=== <gallery> Fail:Sven Senka "Portree" 1984.jpg|alt=Sven Senka "Kalev" 1984, kips|"Kalev" 1984 Fail:Sven Senka "Pea" 1988.jpg|alt=Sven Senka "Pea" 1988, dolomiit|"Pea" 1988 Fail:Sven Senka "Poeg. Portree" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Poeg. Portree" 1989, graniit|"Poeg. Portree" 1989 Fail:Sven Senka "Vihmapilv" 1991.jpg|alt=Sven Senka "Vihmapilv" 1991, raud|"Vihmapilv" 1991 Fail:Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992.jpg|alt=Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992, keraamika|"Hommik päikese ja maaga" 1992 Fail:Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud|"Objekt" 1998 Fail:"Objekt nr 2" 1998.jpg|alt=Sven Senka Objekt nr 2" 1998, õli, paber, raud|Objekt nr 2" 1998 Fail:Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud|"Mobiil" 1998 </gallery> ===Arvutigraafika=== <gallery> Fail:Sven Senka "Strukturaalne" 2003.jpg|alt=Sven Senka "Strukturaalne" 2003, print, paber|"Strukturaalne" 2003 Fail:Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012.jpg|alt=Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012|"Rahvaste monument. Tartu" 2012 Fail:Sven Senka "Ihaste tee" 2019.jpg|alt=Sven Senka "Ihaste tee" 2019|"Ihaste tee" 2019 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/senkasven Sven Senka] [[EKABL]]-is *[https://www.facebook.com/groups/198287217941478 SenkART]i [[Facebook]]i grupp *[https://www.e-varamu.ee/binary/S447YPBAKQZKT52UJJHGCIVQF6DNNOUZ/full/1.jpg]i Isikunäitus Tartu galeriis Sinimandria "Mobiilne maastik" avamine {{DEFAULTSORT:Senka, Sven}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 97gt47h1skgd6hr70pe7ors57gvo1k9 0 49437 6175615 6118417 2022-08-08T20:36:26Z Momrat 5194 /* Tuntud vilistlasi */ Rauno Pehka eemaldatud. Pärast 7. klassi lahkus edasi õppima TSIK'ki, seega ei ole "vilistlane". wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]iga ja [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]iga}} [[Pilt:Rongkäik, Mustamäe gümnaasium.IMG_4987.JPG|pisi|Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] '''Tallinna Mustamäe Gümnaasium''' (varasem nimi '''Tallinna 44. Keskkool''') on üldhariduskool [[Tallinn]]as. Koolihoone asub Tallinnas aadressil Keskuse 18. Hoone arhitekt on [[Mart Port]]. Kool on inglise keele, reaalainete ja loodusteaduste kallakuga. Õpetajate hulgas on [[aasta õpetaja]] 2006 [[Malle Solnson]]. ==Direktorid== Kooli on juhtinud järgmised direktorid:<ref>[http://www.mg.edu.ee/#opetajad_ajalugu Mustamäe Gümnaasiumi pedagoogid]. Tallinna Mustamäe Gümnaasium</ref> * [[Ellen Kuum]] (1965–1983) * [[Valeri Aava]] (1983–1984) * [[Kaidor Damberg]] (1984– ) ==Tuntud vilistlasi== {{veergude loend|laius=10em| * [[Viive Aasma]] * [[Gert Dorbek]] * [[Heino Enden]] * [[Toomas Haug]] * [[Madis Hint]] * [[Toomas Hirvoja]] * [[Kersti Kaljulaid]] * [[Jüri Kamenik]] * [[Vladislav Koržets]] * [[Kersti Kracht]] * [[Marko Kristal]] * [[Helen Külvik]] * [[Lea Larin]] * [[Elmar Liitmaa]] * [[Peeter Liiv]] * [[Madli Luuk]] * [[Kajar Pruul]] * [[Juku-Kalle Raid]] * [[Liina Siib]] * [[Marek Strandberg]] * [[Tanel Sokk]] * [[Sten-Timmu Sokk]] * [[Urmas Sutrop]] * [[Elle-Mari Talivee]] * [[Priit Tender]] * [[Peep Vain]] * [[Evely Ventsli]] * [[Märt Väljataga]] }} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mg.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] np338cguuponeco1bnxd9rid4qvwhli 0 51039 6175748 5997837 2022-08-09T09:49:00Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast|Laeva|Pittsburgh (laev)}} {{linn | nimi = Pittsburgh | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Pittsburgh | pilt = Downtown Pittsburgh from Duquesne Incline in the morning.jpg | lipp = Flag of Pittsburgh, Pennsylvania.svg | lipu_link = [[Pittsburghi lipp]] | vapp = Pittsburgh city coat.png | vapi_link = [[Pittsburghi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Pittsburgh''' [''pitsbö:^rg''] on linn [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis, [[Allegheny maakond|Allegheny maakonna]] halduskeskus. Pittsburghis ühinevad [[Allegheny jõgi|Allegheny]] ja [[Monongahela jõgi]], moodustades [[Ohio jõgi|Ohio jõe]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 302 971.<ref name="census"/> See on elanike arvult [[Philadelphia]] järel osariigi teine linn. Pittsburghi linnastus elab ligi 2,4 miljonit inimest. Pittsburgh oli varem tuntud "Teraselinnana", kuna sinna koondusid 20. sajandi alguses paljud USA terasetööstusettevõtted, kuid ka veel tänapäevalgi tegutseb neid seal üle 300. Pittsburgh on tuntud ka paljude sildade poolest ja linna on nimetatud "Sildade linnaks", kuna linnas on sildu kokku 446, millega on seal rohkem sildu kui isegi [[Veneetsia]]s. Pittsburgh oli õitsev tööstuslinn ja kuni 1980. aastateni olid linnaelanikud peamiselt oskustöölised. 1910. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 533 905 inimest ja see tegi Pittsburghi USA suuruselt kaheksandaks linnaks. Pittsburghi rahvaarv tipnes 1950. aastal 676 806 elanikuga, kui Pittsburgh oli USA-s suuruselt kaheteistkümnes. Pärast seda hakkas linna rahvaarv kiiresti vähenema ja elanikud kolisid äärelinnadesse. Tänapäeval moodustab Pittsburghi rahvaarv napilt üle 300 000, mis on 1950. aasta omast vaid 45%. Ehkki palju Pittsburghi tööstusettevõtteid suleti 1980. aastatel, suutis linn (erinevalt näiteks [[Detroit|Detroitist]]) allakäiku ja kuritegevuse kasvu vältida. See õnnestus tänu teenindussektori arendamisele ja kunagisest oskustööliste linnast sai edukas ametnike linn, mis on paljudes edetabelites endiselt USA üks elamisväärsemaid linnu (aastatel 2005, 2009 ja 2011 esikohal). Sellegipoolest jätkub Pittsburghis [[eeslinnastumine|eeslinnastumine]]. == Asend, paiknemine ja pindala == <!--[[Pilt:Downtown Pittsburgh from Duquesne Incline in the morning.jpg|pisi|Vaade Pittsburghi kesklinnale Mount Washingtonilt]]--> Pittsburgh asub Pennsylvania osariigi edelaosas [[Ohio]] osariigi piirist umbes 45 kilomeetri kaugusel idas [[Allegheny jõgi|Allegheny]] ja [[Monongahela jõgi|Monongahela jõe]] ühinemiskohas, kus saab alguse [[Ohio jõgi]]. Linn paikneb [[Allegheny platoo]]l. Kõrguste vahed on linnas üsna suured – madalaim koht asub merepinnast 220 meetri kõrgusel ja kõrgeim 400 meetri kõrgusel –, mistõttu asub linnas üle 700 trepi kokku üle 44 000 trepiastmega. Pittsburghi pindala on 151,12 km², millest 143,42 km² moodustab maismaa ja 7,69 km² veepindala. == Linnaosad == Pittsburgh on jagatud 90 linnaosaks. Kesklinn koos ärikeskusega asub Allegheny ja Monongahela vahelisel alal, mida tuntakse Kuldse Kolmnurgana (Golden Triangle). Oaklandi linnaosas asub Pittsburghi haridus- ja meditsiinikeskus. Kesklinna ja Oaklandi linnaosa vahele jäävad ajalooliselt mustanahaliste linnaosad. Lõuna-, lääne- ja põhjaosasse jäävad peamiselt elamurajoonid. [[Pilt:Pittsburgh skyline panorama daytime.jpg|pisi|center|700px|Pittsburghi siluett, esiplaanil Monongahela jõgi]] == Kliima == Pittsburghis valitseb [[niiske mandriline kliima]]. Talved on külmad, pilvised ja mõõdukalt lumised. Kõige jahedam kuu on jaanuar, mil keskmine õhutemperatuur on −2 °C. Suved on soojad ja niisked. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on 22,6 °C. Üle 35 °C tõuseb õhutemperatuur harva, kuna linn asub merepinnast võrdlemisi kõrgel ja [[Apalatšid]]e mäestiku tuulepoolsel nõlval. Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud 19. jaanuaril [[1994]], mil oli −30 °C külma. Kõige kõrgem õhutemperatuur on olnud 39 °C, mis on mõõdetud kolmel korral, viimati 16. juulil [[1988]]. Aastane keskmine sademete hulk on 970 mm. Kõige enam sajab juunis (109 mm) ja kõige vähem oktoobris (58 mm). Aastane sademete hulk on ulatunud 575 millimeetrist [[1930]]. aastal kuni 1458 millimeetrini [[2004]]. aastal. Aastas sajab keskmiselt 105 cm lund. == Kõrgeimad hooned == [[Pilt:Upmcsign.jpg|pisi|170px|[[U.S. Steel Tower]]]] Pittsburghis asub 125 kõrghoonet, mille kõrgus on vähemalt 35 meetrit, neist 26 kõrgus on vähemalt 91 meetrit. Linna kõrgeim hoone on 256 meetri kõrgune [[U.S. Steel Tower]], mis on valminud [[1970]]. aastal ja on viies kõrgeim hoone Pennsylvanias. Suur osa Pittsburghi kõrgemaid hooneid, sealhulgas viis kõrgemat hoonet, on ehitatud perioodil 1960. aastate lõpust kuni 1980. aastate lõpuni. Erinevalt paljudest teistest USA suurlinnadest ei ole 21. sajandil Pittsburghi ehitatud märkimisväärselt palju kõrghooneid – 21. sajandil on linnas valminud vaid kaks üle 100 meetri kõrgust hoonet. == Ajalugu == <!--History of Pittsburgh--> [[Pilt:Bouquet blockhouse.JPG|pisi|left|[[1764]]. aastal ehitatud [[Fort Pitt Blockhouse]] on Pittsburghi vanim ehitis]] Piirkonna esmaasukad olid [[algonkini keeled|algonkini]] ja [[irokeesi keeled|irokeesi keeli]] kõnelenud [[indiaanlased]].<ref name="britannica"/> Brittide ja prantslaste vaheline konflikt sellel alal algas [[1758]]. aastal, mil kindral [[John Forbes]]i juhitud briti väed tõrjusid prantslased välja [[1754]]. aastal prantslaste poolt ehitatud ja praeguse Pittsburghi kesklinna alal asunud [[Fort Duquesne]]'ist. Seejärel alustasid britid [[Fort Pitt]]i kindluse ehitamist, et kindlustada oma domineerimine Ohio jõe lähtekohas. Asunikud hakkasid sinna piirkonda saabuma pärast seda, kui [[1763]]. aastal alistati [[ottavad|ottavate]] pealiku [[Pontiac (pealik)|Pontiaci]] juhitud indiaanlaste vägi. [[1768]]. aastal sõlmitud [[Fort Stanwixi leping]]uga loovutasid indiaanlased Ohio jõest lõunasse jäävad maad brittidele. Pärast [[Ameerika iseseisvussõda]] muutus linn kohaks, kus mööda Ohio jõge alustasid asunikud teekonda lääne suunas.<ref name="britannica"/> Pittsburgh on saanud nime Briti riigimehe [[William Pitt]]i järgi. Pittsburgh sai linnaõigused 18. märtsil [[1816]]. Pittsburghi strateegiline asukoht ja loodusvarade rikkus suurendas linna majanduslikku ja tööstuslikku kasvu [[19. sajand]]il.<ref name="britannica"/> 1840. aastateks oli Pittsburgh kasvanud üheks suurimaks [[Allegheny mäed|Allegheny mägedest]] läände jäävaks linnaks. 19. sajandi keskpaigas tunti Pittsburghi "Raualinnana". [[1834]]. aastal valminud Pennsylvania kanal ja samal aastal paigaldatud raudtee avasid olulised kaubandus- ja laevandusturud.<ref name="britannica"/> [[1845]]. aasta aprillis hävis tulekahjus umbes kolmandik linnast. [[Pilt:Thaddeus M. Fowler - Pittsburgh, Pennsylvania 1902.jpg|pisi|220px|Vaade linnulennult Pittsburghile 1902. aastal. Litograaf Thaddeus Mortimer Fowler.]] Pärast [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] hakkas linna saabuma suurel arvul Euroopa asunikke ning paljud töösturid, teiste seas [[Andrew Carnegie]] ja [[Henry Clay Frick]], rajasid Pittsburghi oma teraseimpeeriumi.<ref name="britannica"/> Pittsburgh oli koos ülejäänud Allegheny maakonnaga üks suurimaid terase- ja terastoodetetootjaid riigis. Näiteks [[1911]]. aastal tuli sealt 24% riigist toodetud [[malm]]ist, 53% [[tiigelteras]]est, 24% raudteeterasest ja 59% ehitusterasest. [[1910]]. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 533 905 inimest, millega oli Pittsburgh elanike arvult USA-s kaheksas linn. Rahvaarvu kasv suurenes kiires tempos kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseni ja tipnes [[1950]]. aastal 676 806 elanikuga, kui Pittsburgh oli USA-s elanike arvult kaheteistkümnes. Pärast seda hakkas linna rahvaarv kiiresti langema ning elanikud kolisid äärelinnadesse. [[Pilt:GOLDEN TRIANGLE SHOWN FROM THE MT. WASHINGTON AREA. IT WAS GIVEN THE NEW REFERENCE IN THE EARLY 1950'S DURING THE... - NARA - 557273.jpg|pisi|left|Vaade Pittsburghi kesklinnale 1974. aastal]] 1970. aastate lõpuks ja 1980. aastate alguseks oli terasetööstus väliskonkurentsi ja nõudluse vähenemise tõttu peaaegu kadunud. Kuigi palju Pittsburghi tööstusettevõtted suleti, suutis linn, võrreldes näiteks [[Detroit]]iga, vältida allakäiku, vähemuste enamuse ja kõrge kuritegevuse taseme teket, kuna suutis edukalt arendada [[teenindus]]sektorit. Tänapäeval moodustab Pittsburghi rahvaarv 1950. aasta omast vaid 45% ning jätkub eeslinnastumine. Siiski on Pittsburgh endiselt paljudes edetabelites USA üks elamisväärsemaid linnu. == Rahvastik == {| class="toccolours" align="right" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin:0 0 1em 1em; font-size: 95%;" |- ! colspan="3" bgcolor="#99CC99" align="center"| <span style="color:black">'''Elanike arv'''</span> |- ! Rahvaloendus !! {{tühik}}Elanikke !! %± |- | colspan="3"|<hr /> |-align="center" | '''1900''' || &nbsp; 321 616 || 34,8% |-align="center" | '''1910''' || &nbsp; 533 905 || 66,0% |-align="center" | '''1920''' || &nbsp; 588 343 || 10,2% |-align="center" | '''1930''' || &nbsp; 669 817 || 13,8% |-align="center" | '''1940''' || &nbsp; 671 659 || 0,3% |-align="center" | '''1950''' || &nbsp; 676 806 || 0,8% |-align="center" | '''1960''' || &nbsp; 604 332 || –10,7% |-align="center" | '''1970''' || &nbsp; 520 117 || −13,9% |-align="center" | '''1980''' || &nbsp; 423 938 || −18,5% |-align="center" | '''1990''' || &nbsp; 369 879 || −12,8% |-align="center" | '''2000''' || &nbsp; 334 563 || –9,5% |-align="center" | '''2010''' || &nbsp; 305 704 || –8,6% |-align="center" | '''2020''' || &nbsp; 302 971 || –0,9% |} 2017. aasta seisuga moodustasid 66,3% elanikest valged, 24,3% mustanahalised, 5,5% aasialased ja 0,2% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 2,8%.<ref name="census"/> Mustanahaliste osakaal on võrreldes 1950. aastaga kahekordistunud. Pittsburghis ja selle eeslinnades paikneb USA üks suurimaid [[itaallased|itaallaste]] kogukondi, samuti suuruselt viies [[ukrainlased|ukrainlaste]] ja suurim [[horvaadid|horvaatide]] kogukond – Pittsburghi piirkonnas on ligi 200 000 horvaatide järeltulijat. Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 42 450 dollarit ja elaniku kohta 29 196 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 22,3% elanikest.<ref name="census"/> == Haridus == [[Pilt:Cathedral of Learning stitch 1.jpg|pisi|[[Pittsburghi Ülikool]]i linnaku keskel asuv [[Cathedral of Learning]]]] Linnas asuvad mitmed kolledžid ja ülikoolid, millest tuntumad on [[1787]]. aastal asutatud [[Pittsburghi Ülikool]], [[1900]]. aastal rajatud [[Carnegie Melloni Ülikool]] ja [[1878]]. aastal asutatud [[Duquesne'i Ülikool]]. Pittsburghi ja Carnegie Melloni Ülikool on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolid. Pittsburghi Ülikool on tunnustatud teadusülikool, mis on iseäranis tuntud oma meditsiiniteaduskonna poolest. Carnegie Melloni Ülikool on erateadusülikool, mis on tuntud oma informaatika- ja inseneriteaduskonna poolest. Lisaks tegutsevad Pittsburghis muuhulgas [[1929]]. aastal asutatud katoliiklik eraülikool [[Carlow University]], [[1869]]. aastal asutatud [[Chatham University]] ja [[1960]]. aastal tegevust alustanud [[Vabad kunstid|vabade kunstide]] ülikool [[Point Park University]]. == Transport == [[Pilt:Pittsburgh, Pennsylvania.jpg|pisi|left|Vaade õhust Pittsburghile. Pildil on näha vähemalt tosin silda.]] Pittsburgh on tuntud "Sildade linnana", kuna linnas on kokku 446 linna, millega asub Pittsburghis rohkem sildu kui [[Veneetsia]]s. Sildadel on Pittsburghis tähtis roll, kuna ilma nendeta koosneks Pittsburghi regioon vaid paljudest killustunud orgudest, nõlvadest, jõetasandikest ja üksteisest eraldatud kogukondadest. Pittsburghi raudteetransport ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Pittsburghi ja Philadelphia vahel alustas tegevust [[Pennsylvania Railroad]]. Aastal [[1871]] jõudis linna raudteeliin [[Baltimore and Ohio Railroad]]. Pittsburgh on [[Norfolk Southern Railway]] üks tihedama liiklusega kaubaveokoridore. Pittsburghi läbib kaks [[Amtrak]]i igapäevast reisirongi: "Pennsylvanian", mis sõidab marsruudil [[New York]]–Philadelphia–Pittsburgh, ja "Capitol Limited", mis sõidab marsruudil [[Washington]]–Pittsburgh–[[Chicago]]. Pittsburghi sadam oli 2013. aastal lastimahult riigi suuruselt kahekümnes sadam. Sisekaubanduse poolest oli Pittsburgh riigi kümnes sadam. Linna läbib kiirtee ida-läänesuunaline [[Interstate 376]], mis on ühendatud kiirteedega [[Interstate 76]] ja [[Interstate 79]]. Põhja-lõuna suunas kulgeb läbi linna kiirtee [[Interstate 279]]. [[Ühistransport]]i opereerib linnas Port Authority of Allegheny County. Pittsburghi rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast umbes 30 kilomeetri kaugusel loodes. == Kultuur == Pittsburghi kultuuri- ja teaduskeskuse juures asub Carnegie Instituut, mis koondab enda alla mitu linnas asuvat muuseumi, sealhulgas [[1896]]. aastal tegevust alustanud kunstimuuseumi [[Carnegie Museum of Art]] ja loodusloomuuseumi, teadusmuuseumi ning [[Andy Warhol]]i muuseumi. Lisaks asub linnas veel mitmeid kunstimuuseumeid- ja galeriisid. Pittsburghis asuvad riigi ühed suurimad raamatukogud, milleks on Pittsburghi avalik raamatukogu ja Pittsburghi Ülikooli raamatukogu. Heinz Halli kontserdihallis tegutseb [[1895]]. aastal loodud [[Pittsburghi Sümfooniaorkester]]. [[1893]]. aastal avatud Pittsburghi [[botaanikaaed]] Phipps Conservatory and Botanical Gardens on tuntud oma suurte kasvuhoonete poolest, mis hõlmavad umbes ühe hektari. Linna kirdeosas Highland Parki linnaosas asub [[1898]]. aastal avatud Pittsburghi [[loomaaed]], kus asub ka [[akvaarium]]. Pittsburghi eeslinnas [[West Mifflin]]is asub populaarne [[lõbustuspark]] Kennywood.<ref name="britannica"/> == Sport == [[Pilt:Pedro goes to Pittsburgh.jpg|pisi|[[Pittsburgh Pirates]]i kodustaadion [[PNC Park]]]] Pittsburghis tegutseb kokku kolm spordiklubi, mis mängivad Põhja-Ameerika suurimates profiliigades. [[2009]]. aastal valis ajakiri Sporting News Pittsburghi USA parimaks spordilinnaks. Linna suurimad spordiklubide traditsioonilised värvid pärinevad Pittsburghi lipult. [[Pesapall]]iklubi [[Pittsburgh Pirates]] mängib profiliigas [[MLB]] [[National League]]'i konverentsi Keskdivisjonis. Klubi on asutatud [[1882]]. aastal ning on võitnud viis [[World Series]]i tiitlit (aastatel 1909, 1925, 1960, 1971 ja 1979). Klubi kodustaadion alates [[2001]]. aastast [[PNC Park]]. Linna kõige populaarsem spordiala on [[ameerika jalgpall]]. [[1933]]. aastal asutatud ameerika jalgpalli klubi [[Pittsburgh Steelers]] mängib [[NFL]]-is [[American Football Conference|AFC]] Põhjadivisjonis. Steelers on võitnud [[Super Bowl]]i kuuel korral (aastatel 1974, 1975, 1978, 1979, 2005 ja 2008). Alates 2001. aastast on klubi kodustaadion [[Heinz Field]]. [[Jäähoki]] kõrgliigas [[NHL]] mängib [[Pittsburgh Penguins]], mis on võitnud [[Stanley karikas|Stanley karika]] viiel korral (aastatel 1991, 1992, 2009, 2016 ja 2017). Klubi peab kodumänge alates 2010. aastast [[PPG Paints Arena]]l. Lisaks tegutsevad Pittsburghis [[jalgpall]]iklubi [[Pittsburgh Riverhounds]], mis mängib USA tugevuselt teises liigas [[United Soccer League]], ja [[korvpall]]klubi Steel City Yellow Jackets, mis mängib [[1999]]. aastal rajatud poolprofessionaalses liigas American Basketball Association. Samuti on oma spordimeeskonnad Pittsburghi Ülikoolil, Duquesne'i Ülikoolil ja [[Robert Morrise Ülikool]]il. Alates [[1985]]. aastast toimub linnas Pittsburghi maraton. == Sõpruslinnad == <ref>[https://www.sistercitiespgh.org/sister-cities The Pittsburgh Region's International Partner Cities]. sistercitiespgh.org. Vaadatud 9.8.2022</ref> {{veerud}} * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Bilbao]], [[Hispaania]] (1970) * {{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Đà Nẵng]], [[Vietnam]] (2008) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Fernando de al Mora]], [[Paraguay]] (1999) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Glasgow]], [[Šotimaa]] (2020) * {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Karmiel]], [[Iisrael]] (2006) * {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Matanzas]], [[Kuuba]] (1993) * {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Misgav]], [[Iisrael]] (2006) * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]], [[Tšehhi]] (2001) * {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Prešov]], [[Slovakkia]] (2002) {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saarbrücken]], [[Saksamaa]] (alates 1956. aastast) * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Saitama]], [[Jaapan]] (1997) * {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[San Isidro]], [[Nicaragua]] (1987) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Sheffield]], [[Inglismaa]] (1980; endine terasetööstuse keskus nagu Pittsburgh) * {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] (2000) * {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Sofia]], [[Bulgaaria]] (1993) * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]], [[Horvaatia]] (1979) * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Wuhan]], [[Hiina]] (1982) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="census">[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/pittsburghcitypennsylvania/PST045216 Pittsburgh city, Pennsylvania]. census.gov. Vaadatud 15.9.2017</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/place/Pittsburgh Pittsburgh]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 15.9.2017</ref>}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://pittsburghpa.gov/ Pittsburghi koduleht] * [https://www.visitpittsburgh.com/ Pittsburghi turismileht] * [http://popularpittsburgh.com/ Popular Pittsburgh] * [http://historicpittsburgh.org/ Historic Pittsburgh] [[Kategooria:Pennsylvania linnad]] [[Kategooria:Pittsburgh| ]] pw09kti8kehpy6bli4eb65bu7j42dl6 0 53507 6175812 5310492 2022-08-09T11:42:37Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{kaasajasta}} '''Lindiskandaal''' oli [[1995]]. aastal toimunud [[poliitiline skandaal]]. Tollast siseministrit [[Edgar Savisaar]]t süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus lindistamises. Lindiskandaali tagajärjel astus [[Tiit Vähi teine valitsus]] tagasi ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] asemel sai valitsusse [[Reformierakond]]. Ka hiljem on sarnast tegevust lindiskandaalideks kutsutud. Näiteks lindistas [[2006]]. aastal [[Tallinna linnavolikogu]] keskfraktsiooni liige [[Tõnis Bittman]] enda ja respublikaan [[Oleg Rebane|Oleg Rebase]] kohtumist. Ent see vahejuhtum oli pigem naljakas kui võimalus valitsuste vahetamiseks. == 1995. aasta lindiskandaal == [[1995]]. aasta 22. septembril puhkes Eestis lindiskandaal. Mõnedel andmetel läks skandaaliks alles [[7. oktoober|7. oktoobril]]. Savisaart süüdistati vestluste lindistamises peaminister [[Tiit Vähi]] ja Reformierakonna esimehe [[Siim Kallas]]ega ja [[kaitsepolitsei]] leidis eradetektiivibüroo [[SIA]] kontori läbiotsimisel lindid. [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1995]] tegi president [[Lennart Meri]] poliitilise avalduse, milles lubas seista lindiskandaaliga seotu avalikkuse ette toomise eest ja nimetas lindiskandaali demokraatliku riigi kriisiks. [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1995 nõudis [[Koonderakond]] siseminister [[Edgar Savisaar]]e tagasiastumist. 8. oktoobril teatas peaminister [[Tiit Vähi]], et andis Savisaarele loa lindistada nende omavahelisi vestlusi. Vähi kinnitusel ei olnud nende kohtumistel Savisaarega kunagi diktofoni laual. Kui lindiskandaal algas, oli peaminister Tiit Vähi parasjagu [[Inglismaa]]l inglise keelt õppimas. Siseminister Savisaar käis [[London]]is ja kohtus Vähiga. Vähi kõigepealt eitas kohtumist: "London on suur linn, olen kohanud siin mitmeid eestlasi." Kui ta kokkusaamise siiski üles tunnistas, järgnes seletus, et Vähi ja Savisaar rääkisid põhiliselt ilmast. Pikemast selgitusest Vähi keeldus, vastates, et on hõivatud [[inglise keel]]e õppimisega ning ei taha koduteemadel pikemalt peatuda. Alguses leidis Vähi, et siseminister on käitunud otsustavalt ning valitsusliiduga ei ole mingeid probleeme. Vähi püüdis alguses nii Savisaart kui ka ennast õigustada. Resoluutsemad sammud tulid alles siis, kui midagi muud enam üle ei jäänud. [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1995 teatas [[Kaitsepolitsei]], et poliitikute omavahelisi vestlusi on lindistatud aasta algusest saadik ja kõigi vestluste üheks osapooleks on olnud Edgar Savisaar. 10. oktoobril 1995 teatas siseminister Edgar Savisaare nõunik Vilja Laanaru (hilisem E. Savisaare abikaasa [[Vilja Savisaar]]), et tema lindistaski salaja skandaali põhjustanud kõnelused poliitikute vahel. Sama päeva õhtul selgus, et Eesti poliitikute omavahelisi kõnelusi on lindistatud juba vähemalt 1995. aasta algusest. Poliitikuid oli salaja jälgitud ja pealt kuulatud ka ühes valitsuse residentsis. Reformierakondlasi Siim Kallast ja [[Heiki Kranich]]it jälgiti ja lindistati nende kohtumisel siseminister Edgar Savisaare ja [[Andra Veidemann]]iga valitsuse [[Näituse tänava residents]]is. [[Siim Kallas]]ele näidati kaitsepolitseis üht sellist salaja salvestatud videot. [[Indrek Kannik]]u vestlusi Edgar Savisaarega lindistati juba sama aasta jaanuaris ja veebruaris. Kannik oli siis riigikogu liige, Savisaar parlamendi aseesimees. Kõnelused toimusid ühes Tallinna restoranis ning vesteldi peamiselt üldpoliitilistel teemadel. Kanniku kinnitusel ei hoiatanud Savisaar teda, et vestlused salvestatakse. "Kordagi ei olnud nende jutuajamiste juures Vilja Laanaru," kinnitas Kannik 10. oktoobril, misjärel 11. oktoobril vabastas president [[Lennart Meri]] siseminister Edgar Savisaare ametist. Savisaar lahkus veel samal päeval ka Keskerakonna esimehe kohalt. [[12. oktoober]] [[1995]] astus [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsus]] lindiskandaali mõjul tagasi ja koalitsioon lagunes. [[1995]]. aasta oktoobris moodustati ka [[VIII Riigikogu]] esimene uurimiskomisjon. See oli mõeldud selleks, et jälgida eraturvafirma SIA-ga seonduvat. Komisjon loodi, et takistada uurimise poliitilist mõjutamist. Sinna komisjoni kuulus kümme parlamendiliiget. == Välislingid == *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/95/12/21/kuum.htm Postimehe 21.12.1995 artikkel "SIA erikomisjon esitab vahearuande"] *[http://www.kesknadal.ee/arhiiv/25.10/sisu/poliitika1.htm Kesknädala intervjuu Edgar Savisaarega lindiskandaalist] *[http://www.cs.ioc.ee/~tanel/foorum/teemad/jalgimine/siaaru3.html Eradetektiivibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu erikomisjoni lõpparuanne], 12. detsember 1996 *09.08.2022, 14:15, [[Vilja Kiisler]], [https://www.delfi.ee/artikkel/120048376/ Jaan Toots: mäng käis ühe naise ümber. See oli armukolmnurk], [[delfi.ee]] ** [https://www.delfi.ee/teema/65302224/ DELFI teema LINDISKANDAAL] [[Kategooria:Eesti poliitilised skandaalid]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis‎]] snoqo29oq32zz3883jmx9owem33yx1t 0 54534 6175806 6159621 2022-08-09T11:37:30Z Velirand 67997 /* Ol */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (O)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad O-tähega. ==O== *[[O Adro (Abegondo)|O Adro]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] ==Oa== *[[Oak Creek]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wisconsin]]is [[Milwaukee]] maakonnas *[[Oak Creek (Colorado)|Oak Creek]], linn USA-s [[Colorado]] osariigis *[[Oakland]], linn USA-s [[California]] osariigis, [[Alameda maakond|Alameda maakonna]] keskus *[[Ōamishirasato]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Oandu (Maidla)|Oandu]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Maidla vald|Maidla vallas]] *[[Oandu (Haljala)|Oandu]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] ==Ob== *[[Ob (linn)|Ob]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Obal]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Šumilina rajoon]]is *[[Obama]], linn [[Jaapan]]is [[Fukui prefektuur]]is *[[Obarzym]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia vallas]] *[[Obeliai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Obeliškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Obercunnersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Obercunnersdorfi vald|Obercunnersdorfi vallas]] *[[Obergurig]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Obergurigi vald|Obergurigi vallas]] *[[Oberhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Oberhof]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Schmalkalden-Meiningeni kreis]]is *[[Oberholzer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Oberlichtenau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oberlichtenau vald|Oberlichtenau vallas]] *[[Oberlungwitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi maakreis]]is *[[Oberschöna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Oberschöna vald|Oberschöna vallas]] *[[Oberstdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] [[liidumaa]]l *[[Oberwart]], linn [[Austria]]s *[[Oberwiera]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Oberwiera vald|Oberwiera vallas]] *[[Oberwiesenthal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annebergi kreis]]is *[[Obice]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Obłazy Ryterskie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond |Nowy Sączi maakonnas]] [[Rytro vald|Rytro vallas]] *[[Obninsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Obo]], linn [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], [[Ülem-Mbomou]] prefektuuri halduskeskus *[[Obock]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Obocki piirkond|Obocki piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Obodivka (Trostjanetsi rajoon)|Obodivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Obojan]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Obojani rajoon]]i keskus *[[Oborniki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Oborniki maakond|Oborniki maakonna]] halduskeskus *[[Oborniki Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]]. *[[Obornjača]], küla [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas [[Ada vald|Ada vallas]] *[[Obrzycko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Obrõv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoonis]] *[[Obsza]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Obsza vald|Obsza valla]] halduskeskus *[[Obuhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Obuhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Obuhhiv (küla)|Obuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Obuhhovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is ==Oc== *[[Ochamps]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Libini vald|Libini vallas]] *[[Ochojno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Świątniki Górne vald|Świątniki Górne vallas]] *[[Ocna Sibiului]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Ocnele Mari]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas *[[Ocnița]], linn [[Moldova]]s, [[Ocnița rajoon]]i keskus ==Od== *[[Odaji (Tultšõni rajoon)|Odaji]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Odalätsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ōdate]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Odawara]], linn Jaapanis [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Odendaalsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Odense]], [[linn]] [[Taani]]s, [[Fyni maakond|Fyni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Odessa]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Odessa oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Odintsovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Odintsovo rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Odobești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Odolanów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]] *[[Odolena Voda]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Odorheiu Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Odre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Odry]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] ==Oe== *[[Oederan]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Oessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Of== *[[Offenbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Offenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ortenau kreis]]is *[[Ōfunato]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is ==Og== *[[Ogbomosho]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ogies]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emalahleni vald|Emalahleni vallas]] *[[Ogre]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ogresgals]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi valla]] keskus *[[Ogrodzieniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Ogsils]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] ==Oh== *[[Ohessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Ohhotsk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Ohhotski rajoon]]i halduskeskus *[[Ohrid]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s *[[Ohrigstad]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Ohtja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohtõrka]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Ohtõrka rajoon]]i halduskeskus ==Oi== *[[Oimjakon]], küla [[Venemaa]] [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Oimjakoni uluss]]is, [[Borogonski 1. nasleg]]i halduskeskus *[[Oissaare]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Ōita]], linn [[Jaapan]]is, [[Ōita prefektuur]]i keskus ==Ok== *[[Okani]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Okayama]], linn [[Jaapan]]is, [[Okayama prefektuur]]i keskus *[[Okene]], linn [[Nigeeria]]s [[Kogi osariik|Kogi osariigis]] *[[Okiep]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Okkerneutboom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]] *[[Oklahoma City]], linn [[USA]]-s, [[Oklahoma]] osariigi pealinn, [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonna]] keskus *[[Okonek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Okrzeja]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Krzywda vald|Krzywda vallas]] *[[Okte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktes pienotava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktjabrski]], linn [[Venemaa]]l, [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Okulovka]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Okulovka rajoon]]i keskus *[[Ōkuma]], linn [[Jaapan]]is [[Fukushima prefektuur]]is [[Futaba maakond|Futaba maakonnas]] *[[Okuniew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Halinówi vald|Halinówi vallas]] ==Ol== *[[Olaine]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Oława]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oława maakond|Oława maakonna]] ja [[Oława vald|Oława valla]] halduskeskus *[[Olbernhau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Olchawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. *[[Oldenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Olecko]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Olecko maakond|Olecko maakonna]] ja [[Olecko vald|Olecko valla]] [[halduskeskus]] *[[Oleksandrija]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is *[[Oleksandrivka (Lõpovetsi rajoon)|Oleksandrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Olenegorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Oleri]],asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Jeri vald|Jeri vallas]] *[[Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonna]] halduskeskus *[[Oleśnica (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]], [[Oleśnica vald|Oleśnica valla]] halduskeskus *[[Olesno]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Olesno maakond|Olesno maakonna]] halduskeskus *[[Oleszyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Oleškõ]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Oleškõ rajoon]]i halduskeskus *[[Olevsk]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Olevski rajoon]]i halduskeskus *[[Olgopil (Tšetšelnõki rajoon)|Olgopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Olifantshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Oliņas]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Oliva]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Valencia provints]]is [[Safori maakond|Safori maakonnas]] *[[Olivenza]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Badajozi provints]]is *[[Olkusz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonna]] halduskeskus *[[Olomouc]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Olomouci maakond|Olomouci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oloví]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Olszanki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Kodeńi vald|Kodeńi vallas]] *[[Olsztyn]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Olsztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Olszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Olszyna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Olympia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Thurstoni maakond|Thurstoni maakonnas]], Washingtoni osariigi pealinn ==Om== *[[Omaezaki]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Omaha]], [[linn]] [[USA]]s [[Nebraska]] osariigis, [[Douglase maakond (Nebraska)|Douglase maakonna]] halduskeskus *[[Omarišara]], küla [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Khvemo Ažara rajoon]]is *[[Omolon (Tšuktšimaa)|Omolon]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomses ringkonnas]] [[Bilibino rajoon]]is *[[Omsk]] *[[Omuthiya]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshikoto ringkond|Oshikoto ringkonna]] halduskeskus ==On== *[[Onega]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Onega rajoon]]i keskus *[[Oneşti]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Oni]], linn [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi|Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkonnas]], [[Oni rajoon]]i keskus *[[Onitsha]], linn [[Nigeeria]]s [[Anambra]] osariigis *[[Onrusrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]. Onrusrivier asub [[Atlandi ookean]]i rannikul *[[Onseepkans]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Ontario (California)|Ontario]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnas]] *[[Onuškis]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Onuškise vald|Onuškise valla]] halduskeskus ==Oo== *[[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Oostende]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]]s ==Op== *[[Op-die-Berg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Opalenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Opatów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Opatówi maakond|Opatówi maakonna]] halduskeskus *[[Opatówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Opatowiec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Opava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Opawica]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Opočno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Opoczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Opoczno maakond|Opoczno maakonna]] halduskeskus *[[Opole]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Opole Lubelskie]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonna]] halduskeskus *[[Opotška]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Opotška rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oppach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Oppachi vald|Oppachi vallas]] *[[Oppagne]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is [[Durbuy vald|Durbuy' vallas]] *[[Opsa]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Opsa külanõukogu]] keskus *[[Opuwo]], linn [[Namiibia]]s, [[Kunene ringkond|Kunene ringkonna]] halduskeskus ==Or== *[[Oradea]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oral]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Lääne-Kasahstani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Oran]], linn [[Alžeeria]]s, [[Orani provints]]i halduskeskus *[[Orane]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Orange Farm]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Orania]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Oranienburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal, [[Oberhaveli kreis]]i keskus *[[Oranjestad (Aruba)]] *[[Oranjeville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Orăștie]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Oravița]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Orchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]], [[Orchowo vald|Orchowo valla]] halduskeskus *[[Ordubad]], linn [[Aserbaidžaan]]is [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]], [[Ordubadi rajoon]]i keskus *[[Oredež]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Orehhovaja Gorka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Orehhovo-Zujevo]], linn [[Venemaa]]l, [[Moskva oblast]]is *[[Orenburg]], [[linn]] Venemaal, [[Orenburgi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orhei]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Orhei maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Orihhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Orihhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Orimattila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Päijät-Häme]] maakonnas *[[Orinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Orivesi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ørje]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Markeri vald|Markeri valla]] keskus *[[Orjol]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Orjoli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orléans]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Orlivka (Teplõki rajoon)|Orlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Orlīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Orlová]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Orménio]], asula [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Orneicāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Orneta]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]] *[[Orosháza]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Orsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Orša]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Orša rajoon]]i keskus *[[Orzesze]], on linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Orzysz]], on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Ortoire]], küla [[Trinidad]]i saarel [[Mayaro maakond|Mayaro maakonnas]] *[[Oru (Kose)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Oru (Viru-Nigula)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Orvieto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Terni provints]]is ==Os== *[[Ōsaka]] *[[Osasco]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Osečná]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Osek]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Oshakati]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshana ringkond|Oshana ringkonna]] halduskeskus *[[Oshogbo]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ōshū]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Osięciny]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Osieck]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Osiecki vald|Osiecki valla]] halduskeskus *[[Osieczna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Osieczna vald|Osieczna valla]] halduskeskus *[[Osiek]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Osiek Jasielski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Osiek Jasielski vald|Osiek Jasielski valla]] halduskeskus *[[Osijek]], linn [[Horvaatia]]s *[[Osjaków]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonnas]], [[Osjakówi vald|Osjakówi valla]] halduskeskus *[[Oslo]], [[Norra]] [[pealinn]] *[[Osmaniye]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Osmaniye provints]]i [[halduskeskus]] *[[Osmino]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Osmussaare]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Osnabrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Ośno Lubuskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Oss (Holland)|Oss]], linn [[Holland]]is [[Põhja-Brabandi provints]]is, [[Ossi vald|Ossi valla]] keskus *[[Ossinniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Ossitšok]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Oßling]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oßlingi vald|Oßlingi vallas]] *[[Osõtšna (Orativi rajoon)|Ossõtšna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Ostaškov]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Ostaškovi rajoon]]i keskus *[[Ostbaha]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Oste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Oster]], linn Ukrainas [[Tšernigivi oblast]]is [[Kozeletsi rajoon]]is *[[Osterode am Harz]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Osterode kreis]]i keskus *[[Ostrau (Kesk-Saksimaa)|Ostrau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Ostrau vald (Saksimaa)|Ostrau vallas]] *[[Ostrava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Ostrężnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Ostritz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Ostróda]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ostrog]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Ostrogi rajoon]]i halduskeskus *[[Ostrogožsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Ostrogožski rajoon]]i keskus *[[Ostrołęka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonna]] halduskeskus *[[Ostroróg]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Ostrov]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Ostrovi rajoon]]i keskus *[[Ostrova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Ostrów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Ostrów Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]] halduskeskus *[[Ostrów Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrowiec Świętokrzyski]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrzeszów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonna]] halduskeskus *[[Osula]], küla Eestis Võru maakonnas [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Oświęcim]], linn [[Poola]]s ==Oš== *[[Oš]] *[[Ošvalki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] ==Oz== *[[Ożarów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond|Opatówi maakonnas]] *[[Ożarów Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonna]] halduskeskus *[[Ózd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Ozimek]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)|Ozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Ozjorski rajoon]]i keskus *[[Ozjorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ozjorõ]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ozolaine]], asula [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Ozoli]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozoli (Renda vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Renda vald|Renda valla]]s *[[Ozoli (Kalēti vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] [[Kalēti vald|Kalēti valla]]s *[[Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Ozoliņi (Vecpiebalga vald)|Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ozolnieki]], asula [[Läti]]s, [[Ozolnieki piirkond|Ozolnieki piirkonna]] keskus *[[Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozolmuiža (Īve vald)|Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ozolpils]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Ozorków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Ozrinići]], asula [[Montenegro]]s [[Nikšići vald|Nikšići vallas]] *[[Ozurgethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Guria]] piirkonna [[halduskeskus]] ==Ož== *[[Ožinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ožtakiai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] ==Ot== *[[Ōta]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Gunma prefektuur]]is *[[Otava (Mikkeli)|Otava]], asula [[Soome]]s [[Mikkeli linn]]as *[[Otepää]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]], [[Otepää vald|Otepää valla]] [[halduskeskus]] *[[Oti (Karksi)|Oti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Oti (Pöide)|Oti]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Oti (Jõgeva)|Oti]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Otiku]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Otiküla]], küla Eestis Viljandi maakonnas, [[Viljandi vald]] *[[Otłowiec]], küla [[Poola]] [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] [[Gardeja vald|Gardeja vallas]] *[[Otmuchów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Otok]], küla [[Poola]] kirdeosas *[[Otopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Otradnoje]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi rajoon]]is [[Kirovski rajoon]]is *[[Otrie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Otrokovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Otsa]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Otslava]], küla Eestis Tartu maakonnas [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Otste]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Ōtsu]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Shiga prefektuur]]i halduskeskus *[[Otšamtšira]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Otšamtšira rajoon]]i keskus *[[Otšõtkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ottawa]], [[Kanada]] [[pealinn]] *[[Otte]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Ottendorf-Okrilla]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Ottendorf-Okrilla vald|Ottendorf-Okrilla vallas]] *[[Ottoshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Otwock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Otwocki maakond|Otwocki maakonna]] halduskeskus *[[Otyń]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] ==Ou== *[[Ouagadougou]], [[Burkina Faso]] [[pealinn]] *[[Oudenaarde]], linn [[Belgia]]s, [[Ida-Flandria]] provintsi keskus *[[Oudova]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Oudova rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oudtshoorn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Oued Amlil]], linn [[Marokos]] [[Fès-Meknès]]i piirkonnas [[Taza provints]]is *[[Oujda]], linn [[Maroko]]s *[[Oulainen]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Oulu]], linn [[Soome]]s, [[Oulu lään]]i halduskeskus *[[Ouray]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Ouray maakond|Ouary maakonna]] halduskeskus *[[Ourense]], linn [[Hispaania]]s *[[Outokumpu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas ==Ov== *[[Ovidiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Oviedo]], linn [[Hispaania]]s, [[Astuuria]] pealinn *[[Oviston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Oviši]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Ovrutš]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Ovrutši rajoon]]i halduskeskus ==Ow== *[[Owanka]], asula [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Penningtoni maakonnas]] ==Ox== *[[Oxelösund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Oxelösundi vald|Oxelösundi valla]] keskus *[[Oxford]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Oxfordshire]]'i krahvkonnalinn *[[Oxford (Nebraska)|Oxford]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani]] ja [[Furnasi maakond|Furnasi maakonnas]] *[[Oxford (Ohio)|Oxford]], linn USAs [[Ohio osariik|Ohio osariigis]] [[Butleri maakond (Ohio)|Butleri maakonnas]] ==Oy== *[[Oybin]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Oybini vald|Oybini vallas]] *[[Oyem]], [[linn]] [[Gabon]]is, [[Woleu-Ntemi provints]]i halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] e1cgfd5s063irkaqsiy9rrpypo825d0 0 61528 6175798 6170422 2022-08-09T11:26:03Z 46.204.76.252 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} {{Infobox President | nimi = Ramzan Kadõrov | pildisuurus = | pildiallkiri = | pildi nimi= Ramzan Kadyrov, 2014.jpeg | amet= [[Tšetšeenia Vabariigi juht|kloun ja aiapäkapikk]] | ametiajaalgus= [[5. märts]] [[2011]] | ametiajalõpp= | eelmine= ''ametikoht taastatud''; ta ise Tšetšeenia presidendina | järgmine= | amet2= [[Tšetšeenia Vabariigi president]] | ametiajaalgus2= [[5. aprill]] [[2007]] | ametiajalõpp2= [[5. märts]] [[2011]] а<br><small>(kt 15. veebruarist 5. aprillini 2007) | eelmine2= [[Sergei Abramov]] | järgmine2= "Ametikoht on tühistatud"; ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juht | amet3= [[Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees]] | ametiajaalgus3= [[8. mai]] [[2005]] | ametiajalõpp3= [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3= [[Sergei Abramov]] | järgmine3= [[Odes Baysultanov]] | sünnikuupäev= {{süv|1976|10|05|df=y}} | sünnikoht= [[Tsentoroi]], [[Kurtšaloi rajoon]], [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= Signature of Ramzan Kadyrov.png | alma_mater= [[Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut]] | partei= [[Ühtne Venemaa]] }} '''Ramzan Kadõrov''' ([[vene keel]]es Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1976]]) - kuulus [[Tšetšeeni Vabariik|tšetšeeni]] kloun ja aiapäkapikk. Alates [[2. märts]]ist [[2007]] on ta Tšetšeeni Vabariigi juht. Kuni [[2010]]. aasta 2. septembrini oli tema ametinimetuseks "president". Parlamendi otsusega on ametinimetus sellest kuupäevast "vabariigi pea" (глава республики).<ref>[http://www.newsru.com/russia/02sep2010/rebranding.html Парламент переименовал должность Рамзана Кадырова - он теперь не президент, а глава республики], newsru.com, 2. september 2010</ref> Enne seda oli ta alates [[4. märts]]ist [[2006]] Tšetšeeni Vabariigi peaminister ja alates [[16. veebruar]]ist 2007 presidendi kohusetäitja. Tal on [[eraarmee]] ([[kadõrovlased]]). Tal on Venemaa [[politsei]] [[kindralmajor]]i [[sõjaväeline auaste]]. ==Noorpõlv== Ramzan Kadõrov lõpetas keskkooli koduasulas [[Tsentoroi]]s [[Gudermessi rajoon]]is. Ta on öelnud, et püüdis varakult pälvida isa austust ning on kogu elu püüdnud teda jäljendada. Enne 2000. aastat oli ta tuntud põhiliselt [[poks]]ijana. [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimese Tšetšeenia sõja]] ajal oli ta koos isaga iseseisvuslaste poolel ja võitles rühmakomandörina Venemaa föderaalvägede vastu, osaledes Ahmad Kadõrovi poolt [[1995]] välja kuulutatud [[džihaad]]is. Aastal [[1999]] läks ta koos isaga, kes seisis vastu alates [[1996]]. aastast kasvanud [[vahhabism]]i mõjule, föderaalvõimude poolele üle. Alates 1996. aastast oli Ramzan Kadõrov oma isa abiline ja isiklik ihukaitsja. [[FSB]] toetas teda ja tema alluvaid, andes neile isegi FSB töötõendid. [[12. mai]]l [[2000]] elas ta üle esimese atentaadi: föderaaltrassil Kavkaz hakkas tema džiibi kõrval tööle plahvatusseade. Ta sai kerge põrutuse. Ahmat Kadõrov süüdistas atentaadi korraldamises [[Aslan Mashadov]]it. [[16. jaanuar]]il [[2001]] pandi pomm veejuhtmesse föderaaltrassi Kavkaz alla Ramzan Kadõrovi marsruudile [[Gudermess]]i lähedal. Kadõrov ja tema kaaskond pääsesid kergete vigastustega. [[30. september|30. septembril]] [[2002]] tulistasid tundmatud tema autot Gudermessi rajooni [[Novogroznenski]] asulas. Üks alluvatest sai haavata. Aastal [[2003]], pärast Ahmat Kadõrovi valimist [[Tšetšeeni Vabariigi president|Tšetšeeni Vabariigi presidendiks]], sai temast presidendi turvateenistuse (ihukaitseväe) ülem. Aastal 2003 pidas Ramzan Kadõrov läbirääkimisi [[välikomandör]]ide ja võitlejatega ülemineku üle föderaalvõimude poolele. [[22. märts]]il 2003 teatas ta, et vabatahtlikult on alla andnud 46 relvastatud võitlejat, kes panid relvad maha tema isa isiklikel tagatistel. Enamik võitlejaid, kes nõustusid lõpetama relvastatud vastupanu, arvati Ahmat Kadõrovi julgeolekuteenistusse. [[17. juuli]]l 2003 teatas Ramzan Kasdõrov, et tal õnnestus veenda 40 võitlejat Aslan Mashadovi ihukaitsjate seast relvi vabatahtlikult maha panema. Samuti teatas ta, et on astunud läbirääkimistesse iseseisvuslastega [[Ruslan Gelajev]]i rühmast, mille 170 võitlejat teatasid valmisolekust relvad maha panna ning "ehitada jälle rahulikku elu". [[27. juuli]]l 2003 tahtis [[Kurtšaloi rajoon]]is [[Tsotsin-Jurt]]i külas nais-enesetaputerrorist Ramzan Kadõrovit õhku lasta. Ihukaitse takistas seda. [[30. november|30. novembril]] 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et rühm tšetšeeni ärimehi pani välja 5 miljonit USA dollarit informatsiooni eest [[Šamil Bassajev]]i asukoha kohta. Ramzan Kadõrov lubas, et Bassajev on uueks aastaks käes, kuid teda ei õnnestunud tabada. [[2004]]. aasta märtsis teatas Ramzan Kadõrov, et peab vahendajate kaudu läbirääkimisi Aslan Mashadoviga tolle vabatahtliku allaandmise üle. Hiljem väitis ta, et läbirääkimised nurjasid Vene väed, kes lasksid maha Mashadovi saadikud. 2004. aasta aprillis levisid kuuldused, nagu Ramzan Kadõrovi ihukaitsja oleks teda pärast Kadõrovi solvangut tüli käigus püstoliga pähe tulistades raskelt haavanud või koguni tapnud. Teise versiooni järgi olevat tulistajaks olnud [[Magomed Hanbijev]], kelle Kadõrovi ihukaitsjad olevat seejärel tapnud. Ent see osutus valeks. Seejärel levitati teated, nagu oleks Kadõrov 28. aprillil haiglas varasema peahaava tõttu surnud. Ka see osutus valeks. Ööl vastu [[1. mai]]d 2004 ründas rühm iseseisvuslasi Kadõrovite koduküla Tsentoroid. Ramzan Kadõrovi alluvate sõnul oli ründajate eesmärk tema röövimine (inimrööv) või tapmine. Ründajad löödi tagasi. Aastal 2004 lõpetas ta [[Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituut|Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituudi]]. ==Poliitiline tegevus== Ta oli Tšetšeenia siseministri abi ning [[Tšetšeeni Vabariigi Riiginõukogu]] saadik [[Gudermessi rajoon]]ist. [[10. mai]]l 2004, päev pärast isa hukkumist, määrati ta Tšetšeeni Vabariigi peaministri esimeseks asetäitjaks. Sellel ametikohal kureeris ta muuhulgas sporti. Oktoobri teisest poolest 2004 on [[Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja|Venemaa Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja]] [[Lõuna Föderaalringkond|Lõuna Föderaalringkonnas]] nõunik föderaalringkonna jõustruktuuridega tehtava koostöö (взаимодействия) küsimustes. Ajalehe [[Gazeta]] teatel pidas Dagestani [[OMON]] [[10. jaanuar]]il [[2005]] [[Hassavjurt]]i viival föderaalmaanteel kinni Ramzan Kadõrovi õe [[Zulai Kadõrova]]. Too ütles, et sõidab linna ravile. Temaga olid kaasas kaks [[kadõrovlased|kadõrovlast]], kuid ainult ühel neist oli vastav tõend. Kõik kolm viidi Hassavjurti siseasjade osakonda, kus Kadõroval hakkas halb ja ta minestas. Kui Ramzan Kadõrov sai asjast telefoni teel teada, sõitis ta koos 150 relvastatud mehega kohale. Aselinnapea [[Arslanali Murtazalijev]]i sõnul piirasid nad hoone ümber, panid militsionäärid seina äärde seisma ja lõid kahte neist. Seejärel lahkusid nad koos Zulai Kadõrovaga hoonest, "tulistades võidukalt õhku". [[Kavkaztsentr]]i väitel peksti Dagestani militsionääre hoolimata sellest, et nad ei osutanud vastupanu. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajate sõnul olevat Zulai Kadõrova vastu kasutatud füüsilist jõudu ning murtud tal käeluu. Samuti olevat palutud Dagestani militsionääridel naine vabastada, kuid see ei andnud tulemusi. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajad siseministri asetäitja [[Hamzat Gusseinov]]i juhtimisel olevat sõitnud asja uurima, kuid asi olevat lahendatud rahumeelselt ning suurt gruppi kadõrovlasi ei olevat kohale tulnud. Dagestani Siseministeerium omakorda eitas jõu kasutamist Zulai Kadõrova ja tema kaaslaste vastu.<ref>[http://www.jamestown.org/publications_details.php?volume_id=409&&issue_id=3195 Ramzan frees his sister...] [[Chechnya Weekly]]</ref> Kadõrov teatas [[3. august]]il 2005, et Groznõi kesklinna varemetele ehitatakse Euroopa suurim [[mošee]], mis mahutab 10 000 palvetajat ("Groznõi ei ole ehitanud ühtki mošeed pärast 1930ndaid, mil kõik mošeed hävitati"). Samuti ütles ta, et Tšetšeenia on kõige rahulikum koht Venemaal ning mõne aasta pärast saab sellest kõige jõukam ja rahulikum koht maailmas. Sõda olevat peaaegu möödas ning järel olevat ainult 150 bandiiti (ametlikel andmetel on vastupanuvõitlejaid 700–2000) ning tänu tema isale on alates 1999. aastast Vene poolele üle tulnud 7000 endist iseseisvuslast. Samuti nõudis Kadõrov, et hasartmänguärile Tšetšeenias tehtaks lõpp: hasartmängud "on vastuolus islami normidega ja avaldavad negatiivset mõju kasvava põlvkonna kasvatamisele"; nad mõjuvat lastele nagu narkootikumid. Mänguautomaatide mahavõtmiseks andis ta ärimeestele aega ühe nädala, lubades need muidu ise sisse lüüa. Avalik arvamus pooldas seda uuendust, sest noorte mängukirg ähvardas vaevaga teenitud raha tuulde heita. 2005. aasta novembris tegeles asepeaminister Kadõrov Tšetšeenia parlamendi kokkupanemisega. Tema ise ei kandideerinud, kuid ta kontrollis peaaegu kõigi parteide nimekirjade kokkupanemist ning seadis üles oma kandidaadid ühemandaadilistes ringkondades. Näiteks viis ta parlamenti Mashadovi valitsuse siseministri, föderaaljõudude poolele üle tulnud Magomed Hambijevi partei, mille nimekirjas oli ka tuntud sportlane, Tšetšeenia Kreeka-Rooma maadluse föderatsiooni asepresident [[Adnan Temišev]]. Valimiste tulemusena tema kui Tšetšeenia mitteformaalse juhi positsioonid kindlustusid. Alates [[11. november|11. novembrist]] 2005 täitis Ramzan Kadõrov Tšetšeenia valitsuse esimehe kohuseid, sest peaminister [[Sergei Abramov]] oli saanud autoavariis raske trauma. Peale hasartmänguäri keelustamise kuulutas ta välja džihaadi džihaadi vastu ja propageeris polügaamiat. [[2006]]. aasta jaanuaris astus ta välja polügaamia kehtestamise eest. Ta tõi põhjenduseks, et Tšetšeenias käib sõda ning naisi on rohkem kui mehi. Kõigis koolides hakati kohustuslikus korras õpetama [[koraan]]i ja [[šariaat]]i. Kadõrov keelas seoses [[pilapildiskandaal]]iga Taani kodanike sissesõidu Tšetšeeniasse, mistõttu suurima Tšetšeenias tegutseva mittetulundusorganisatsiooni, põgenike abistamisega tegeleva Taani organisatsiooni ''[[Dansk Flygtningehjælp]]'' tegevuse jätkumine Tšetšeenias osutus võimatuks. Ta ütles: "Karikaturistid tuleb elusalt matta." Vastuseks teatasid Riigiduuma spiiker [[Boriss Grõzlov]] ning Riigiduuma seadusandluskomitee liige [[Pavel Krašeninnikov]] talle, et see ei ole tema pädevuses, ning soovitasid tal olla oma otsustes vaoshoitum. Kadõrov oli sunnitud oma otsuse tühistama. [[1. märts]]il 2006 astus Sergei Abramov peaministri ametikohalt tagasi tingimusega, et peaministriks saab Ramzan Kadõrov. [[4. märts]]il 2006 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi president [[Alu Alhanov]] alla seadlusele Ramzan Kadõrovi nimetamisest peaministriks. Kadõrov kehtestas naistele pearätikute kandmise nõude. Ta ei nõustunud Tšetšeeniale föderaaleelarvest eraldatud rahasummaga, vaid nõudis raha juurde. Samuti nõudis ta, et kõik föderaalväed peale piirivalve Tšetšeeniast välja viidaks. [[17. aprill]]il 2006 kiitis Kadõrov heaks rajada varemetes [[Groznõi]] kesklinna [[Sunža jõgi|Sunža jõe]] äärde umbes 12-hektarilisele maatükile presidendipalee. Samasse kompleksi rajatakse [[viietärnihotell]] ja puhkekeskus. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit rubla (54 miljonit USA dollarit). Teda toetab Venemaa president [[Vladimir Putin]], kes on teinud ta Venemaa Föderatsiooni kangelaseks. Ta peab võimuvõitlust teiste sõjapealikega Tšetšeenia juhtkonnas – [[Sulim Jamadajev]]i ja [[Said-Magomed Kakijev]]iga. Tõeseks osutusid oletused, et pärast 30-aastaseks saamist vahetab Kadõrov Alu Alhanovi Tšetšeeni Vabariigi presidendi ametikohal välja. [[16. veebruar]]il [[2007]] vabastas Vladimir Putin Alu Alhanovi presidendi ametikohalt ja nimetas Ramzan Kadõrovi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks <ref name=lk250>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 250</ref>. Sama aasta [[1. märts]]il nimetas ta Kadõrovi Tšetšeeni Vabariigi presidendiks. Tšetšeenia parlament kinnitas ta ametisse [[2. märts]]il <ref name=lk257>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 257</ref>. Ta vannutati ametisse [[5. aprill]]il. ==Ühiskondlik tegevus== Ramzan Kadõrov juhib [[Tšetšeenia Poksiföderatsioon]]i. == Avalikud süüdistused == Ramzan Kadõrovit ja kadõrovlasi on korduvalt süüdistatud osalemises rahulike kodanike röövimises (inimröövis). Ta on sellele vastanud ähvardustega. Muuhulgas ähvardas ta kaevata kohtusse ajakirjanik [[Anna Politkovskaja]], kes süüdistas teda [[vägistamine|vägistamistes]] ja [[inimrööv]]ides. Seda ta siiski ei teinud. 2004. aasta jaanuaris kirjutas Briti ajaleht [[Guardian]], et Ramzan Kadõrov isiklikult piinab ja peksab vange. Ajaleht tõi ära Kadõrovi julgeolekuteenistuse poolt kinni peetud bensiinijaama töötaja Arbi loo. Pärast kolmepäevast peksmist maja keldris [[Hozi-Jurt]]i külas sisenes kambrisse Ramzan. "Ma ei olnud Ramzani kunagi varem näinud, ainult televiisorist," jutustas Arbi Guardiani korrespondendile. Arreteeritud seisid ritta ja Tšetšeenia presidendi poeg küsis: "Kas te teate, kes ma olen?" Arbi vastas austavalt "jah", mispeale ta peksti läbi. "Ramzan lõi mind vastu pead ja jalaga kubemesse. Nad murdsid mul nina." Kadõrovi administratsiooni pressisekretär [[Abdulbek Vahhajev]] teatas siis, et Ramzan ei osale kunagi peksmistes ega piinamistes. On ka oletatud, et Ramzan Kadõrov oli Anna Politkovskaja [[mõrv]]a tellija. [[Enno Tammer]]i väitel on Kadõrovit süüdistatud massilises [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumises. <ref name=lk250/><ref name=lk257/> [[Aleksei Malašenko]] on väitnud, et enamik tšetšeene on vihanud ja vihkab Ramzan Kadõrovit, pidades teda [[gängster]]iks. ==Tunnustus== * Esimese Tšetšeenia sõja ajal pälvis ta sõjas [[Itškeeria kangelane|Itškeeria kangelase]] aunimetuse. * [[29. detsember|29. detsembril]] 2004 sai ta Venemaa Föderatsiooni presidendi [[Vladimir Putin]]i seadlusega "teenistuskohuse täitmisel ülesnäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest" [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse. * [[18. juuni]]l 2005 sai ta Tšetšeeni Vabariigi presidendi Alu Alhanovi seadlusega Tšetšeeni Vabariigi kõrgeima autasu [[Ahmat-Hadži Kadõrovi orden]]i "teenete eest riigivõimu taastamisel" ja "isikliku panuse eest isamaa kaitsmise üritusse". * [[18. jaanuar]]il 2006 anti talle "autoriteetsete teadlaste taotlusel" selle eest, et tema ajal Tšetšeenias "ületatakse negatiivseid nähtusi, mis toimusid seoses ebaseaduslike relvaformeeringute tegevusega", [[Venemaa Loodusteaduste Akadeemia]] [[auakadeemik]]u nimetus. * [[27. juuli]]l 2006 valiti ta [[Tšetšeeni Vabariigi Teaduste Akadeemia]] auakadeemikuks. * [[Mehisuse orden]] * orden "Teeneline inimõiguste kaitsja" (2007)<ref>http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=755775</ref> * medal "[[Teenete eest ülevenemaalise rahvaloenduse läbiviimisel]]" * medal "[[Osavõtu eest terrorismivastasest operatsioonist Tšetšeeni Vabariigi territooriumil]]" * medal "[[Teenistuse eest Kaukaasias]]" * medal "[[Tšetšeeni vabariigi kaitsja]]" * [[Tšetšeeni vabariigi aukodanik]] * [[teeneline kehakultuuritöötaja]] * 2004 – aasta inimene Tšetšeeni Vabariigis ==Isiklikku== Ramzan Kadõrov on [[Venemaa meistersportlane]] [[poks]]is. Selle tiitli sportlike teenete eest saamine on seatud kahtluse alla, sest selliseks aunimetuseks vajalikke sportlikke saavutusi Kadõrovil pole.<ref>[http://www.mk.ru/politics/article/2007/01/26/159203-han-ili-pahan.html Вадим Речкалов. "Хан или пахан?" // Московский Комсомолец, 26. jaanuar 2007]</ref> Ta on abielus. Tal on kuus tütart ja neli poega. Lisaks lapsendasid nad 2007. aastal kaks poissi. == Viited == <references/> ==Välislingid== *[http://www.ramzan-kadyrov.ru/ Ramzan Kadõrovi koduleht] (vene keeles) *[http://www.newsru.com/background/22feb2006/kramzan.html "Ramzan Kadõrov: päriliku võimu lugu"; fotod] (vene keeles) * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/470009 Kadõrovid – tšetšeeni Konstantin Pätsid?] EPL.ee, 1. juuni 2009 {{JÄRJESTA:Kadõrov, Ramzan}} [[Kategooria:Tšetšeenia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] t6e23uwgx4vqj62oqkeh0kw0mdhl2hb 6175808 6175798 2022-08-09T11:39:30Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.204.76.252|46.204.76.252]] ([[User talk:46.204.76.252|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} {{Infobox President | nimi = Ramzan Kadõrov | pildisuurus = | pildiallkiri = | pildi nimi= Ramzan Kadyrov, 2014.jpeg | amet= [[Tšetšeenia Vabariigi juht]] | ametiajaalgus= [[5. märts]] [[2011]] | ametiajalõpp= | eelmine= ''ametikoht taastatud''; ta ise Tšetšeenia presidendina | järgmine= | amet2= [[Tšetšeenia Vabariigi president]] | ametiajaalgus2= [[5. aprill]] [[2007]] | ametiajalõpp2= [[5. märts]] [[2011]] а<br><small>(kt 15. veebruarist 5. aprillini 2007) | eelmine2= [[Sergei Abramov]] | järgmine2= "Ametikoht on tühistatud"; ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juht | amet3= [[Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees]] | ametiajaalgus3= [[8. mai]] [[2005]] | ametiajalõpp3= [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3= [[Sergei Abramov]] | järgmine3= [[Odes Baysultanov]] | sünnikuupäev= {{süv|1976|10|05|df=y}} | sünnikoht= [[Tsentoroi]], [[Kurtšaloi rajoon]], [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= Signature of Ramzan Kadyrov.png | alma_mater= [[Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut]] | partei= [[Ühtne Venemaa]] }} '''Ramzan Kadõrov''' ([[vene keel]]es Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1976]]) on [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] poliitik, mais [[2004]] tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi [[Ahmat Kadõrov]]i poeg. Alates [[2. märts]]ist [[2007]] on ta Tšetšeeni Vabariigi juht. Kuni [[2010]]. aasta 2. septembrini oli tema ametinimetuseks "president". Parlamendi otsusega on ametinimetus sellest kuupäevast "vabariigi pea" (глава республики).<ref>[http://www.newsru.com/russia/02sep2010/rebranding.html Парламент переименовал должность Рамзана Кадырова - он теперь не президент, а глава республики], newsru.com, 2. september 2010</ref> Enne seda oli ta alates [[4. märts]]ist [[2006]] Tšetšeeni Vabariigi peaminister ja alates [[16. veebruar]]ist 2007 presidendi kohusetäitja. Tal on [[eraarmee]] ([[kadõrovlased]]). Tal on Venemaa [[politsei]] [[kindralmajor]]i [[sõjaväeline auaste]]. ==Noorpõlv== Ramzan Kadõrov lõpetas keskkooli koduasulas [[Tsentoroi]]s [[Gudermessi rajoon]]is. Ta on öelnud, et püüdis varakult pälvida isa austust ning on kogu elu püüdnud teda jäljendada. Enne 2000. aastat oli ta tuntud põhiliselt [[poks]]ijana. [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimese Tšetšeenia sõja]] ajal oli ta koos isaga iseseisvuslaste poolel ja võitles rühmakomandörina Venemaa föderaalvägede vastu, osaledes Ahmad Kadõrovi poolt [[1995]] välja kuulutatud [[džihaad]]is. Aastal [[1999]] läks ta koos isaga, kes seisis vastu alates [[1996]]. aastast kasvanud [[vahhabism]]i mõjule, föderaalvõimude poolele üle. Alates 1996. aastast oli Ramzan Kadõrov oma isa abiline ja isiklik ihukaitsja. [[FSB]] toetas teda ja tema alluvaid, andes neile isegi FSB töötõendid. [[12. mai]]l [[2000]] elas ta üle esimese atentaadi: föderaaltrassil Kavkaz hakkas tema džiibi kõrval tööle plahvatusseade. Ta sai kerge põrutuse. Ahmat Kadõrov süüdistas atentaadi korraldamises [[Aslan Mashadov]]it. [[16. jaanuar]]il [[2001]] pandi pomm veejuhtmesse föderaaltrassi Kavkaz alla Ramzan Kadõrovi marsruudile [[Gudermess]]i lähedal. Kadõrov ja tema kaaskond pääsesid kergete vigastustega. [[30. september|30. septembril]] [[2002]] tulistasid tundmatud tema autot Gudermessi rajooni [[Novogroznenski]] asulas. Üks alluvatest sai haavata. Aastal [[2003]], pärast Ahmat Kadõrovi valimist [[Tšetšeeni Vabariigi president|Tšetšeeni Vabariigi presidendiks]], sai temast presidendi turvateenistuse (ihukaitseväe) ülem. Aastal 2003 pidas Ramzan Kadõrov läbirääkimisi [[välikomandör]]ide ja võitlejatega ülemineku üle föderaalvõimude poolele. [[22. märts]]il 2003 teatas ta, et vabatahtlikult on alla andnud 46 relvastatud võitlejat, kes panid relvad maha tema isa isiklikel tagatistel. Enamik võitlejaid, kes nõustusid lõpetama relvastatud vastupanu, arvati Ahmat Kadõrovi julgeolekuteenistusse. [[17. juuli]]l 2003 teatas Ramzan Kasdõrov, et tal õnnestus veenda 40 võitlejat Aslan Mashadovi ihukaitsjate seast relvi vabatahtlikult maha panema. Samuti teatas ta, et on astunud läbirääkimistesse iseseisvuslastega [[Ruslan Gelajev]]i rühmast, mille 170 võitlejat teatasid valmisolekust relvad maha panna ning "ehitada jälle rahulikku elu". [[27. juuli]]l 2003 tahtis [[Kurtšaloi rajoon]]is [[Tsotsin-Jurt]]i külas nais-enesetaputerrorist Ramzan Kadõrovit õhku lasta. Ihukaitse takistas seda. [[30. november|30. novembril]] 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et rühm tšetšeeni ärimehi pani välja 5 miljonit USA dollarit informatsiooni eest [[Šamil Bassajev]]i asukoha kohta. Ramzan Kadõrov lubas, et Bassajev on uueks aastaks käes, kuid teda ei õnnestunud tabada. [[2004]]. aasta märtsis teatas Ramzan Kadõrov, et peab vahendajate kaudu läbirääkimisi Aslan Mashadoviga tolle vabatahtliku allaandmise üle. Hiljem väitis ta, et läbirääkimised nurjasid Vene väed, kes lasksid maha Mashadovi saadikud. 2004. aasta aprillis levisid kuuldused, nagu Ramzan Kadõrovi ihukaitsja oleks teda pärast Kadõrovi solvangut tüli käigus püstoliga pähe tulistades raskelt haavanud või koguni tapnud. Teise versiooni järgi olevat tulistajaks olnud [[Magomed Hanbijev]], kelle Kadõrovi ihukaitsjad olevat seejärel tapnud. Ent see osutus valeks. Seejärel levitati teated, nagu oleks Kadõrov 28. aprillil haiglas varasema peahaava tõttu surnud. Ka see osutus valeks. Ööl vastu [[1. mai]]d 2004 ründas rühm iseseisvuslasi Kadõrovite koduküla Tsentoroid. Ramzan Kadõrovi alluvate sõnul oli ründajate eesmärk tema röövimine (inimrööv) või tapmine. Ründajad löödi tagasi. Aastal 2004 lõpetas ta [[Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituut|Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituudi]]. ==Poliitiline tegevus== Ta oli Tšetšeenia siseministri abi ning [[Tšetšeeni Vabariigi Riiginõukogu]] saadik [[Gudermessi rajoon]]ist. [[10. mai]]l 2004, päev pärast isa hukkumist, määrati ta Tšetšeeni Vabariigi peaministri esimeseks asetäitjaks. Sellel ametikohal kureeris ta muuhulgas sporti. Oktoobri teisest poolest 2004 on [[Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja|Venemaa Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja]] [[Lõuna Föderaalringkond|Lõuna Föderaalringkonnas]] nõunik föderaalringkonna jõustruktuuridega tehtava koostöö (взаимодействия) küsimustes. Ajalehe [[Gazeta]] teatel pidas Dagestani [[OMON]] [[10. jaanuar]]il [[2005]] [[Hassavjurt]]i viival föderaalmaanteel kinni Ramzan Kadõrovi õe [[Zulai Kadõrova]]. Too ütles, et sõidab linna ravile. Temaga olid kaasas kaks [[kadõrovlased|kadõrovlast]], kuid ainult ühel neist oli vastav tõend. Kõik kolm viidi Hassavjurti siseasjade osakonda, kus Kadõroval hakkas halb ja ta minestas. Kui Ramzan Kadõrov sai asjast telefoni teel teada, sõitis ta koos 150 relvastatud mehega kohale. Aselinnapea [[Arslanali Murtazalijev]]i sõnul piirasid nad hoone ümber, panid militsionäärid seina äärde seisma ja lõid kahte neist. Seejärel lahkusid nad koos Zulai Kadõrovaga hoonest, "tulistades võidukalt õhku". [[Kavkaztsentr]]i väitel peksti Dagestani militsionääre hoolimata sellest, et nad ei osutanud vastupanu. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajate sõnul olevat Zulai Kadõrova vastu kasutatud füüsilist jõudu ning murtud tal käeluu. Samuti olevat palutud Dagestani militsionääridel naine vabastada, kuid see ei andnud tulemusi. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajad siseministri asetäitja [[Hamzat Gusseinov]]i juhtimisel olevat sõitnud asja uurima, kuid asi olevat lahendatud rahumeelselt ning suurt gruppi kadõrovlasi ei olevat kohale tulnud. Dagestani Siseministeerium omakorda eitas jõu kasutamist Zulai Kadõrova ja tema kaaslaste vastu.<ref>[http://www.jamestown.org/publications_details.php?volume_id=409&&issue_id=3195 Ramzan frees his sister...] [[Chechnya Weekly]]</ref> Kadõrov teatas [[3. august]]il 2005, et Groznõi kesklinna varemetele ehitatakse Euroopa suurim [[mošee]], mis mahutab 10 000 palvetajat ("Groznõi ei ole ehitanud ühtki mošeed pärast 1930ndaid, mil kõik mošeed hävitati"). Samuti ütles ta, et Tšetšeenia on kõige rahulikum koht Venemaal ning mõne aasta pärast saab sellest kõige jõukam ja rahulikum koht maailmas. Sõda olevat peaaegu möödas ning järel olevat ainult 150 bandiiti (ametlikel andmetel on vastupanuvõitlejaid 700–2000) ning tänu tema isale on alates 1999. aastast Vene poolele üle tulnud 7000 endist iseseisvuslast. Samuti nõudis Kadõrov, et hasartmänguärile Tšetšeenias tehtaks lõpp: hasartmängud "on vastuolus islami normidega ja avaldavad negatiivset mõju kasvava põlvkonna kasvatamisele"; nad mõjuvat lastele nagu narkootikumid. Mänguautomaatide mahavõtmiseks andis ta ärimeestele aega ühe nädala, lubades need muidu ise sisse lüüa. Avalik arvamus pooldas seda uuendust, sest noorte mängukirg ähvardas vaevaga teenitud raha tuulde heita. 2005. aasta novembris tegeles asepeaminister Kadõrov Tšetšeenia parlamendi kokkupanemisega. Tema ise ei kandideerinud, kuid ta kontrollis peaaegu kõigi parteide nimekirjade kokkupanemist ning seadis üles oma kandidaadid ühemandaadilistes ringkondades. Näiteks viis ta parlamenti Mashadovi valitsuse siseministri, föderaaljõudude poolele üle tulnud Magomed Hambijevi partei, mille nimekirjas oli ka tuntud sportlane, Tšetšeenia Kreeka-Rooma maadluse föderatsiooni asepresident [[Adnan Temišev]]. Valimiste tulemusena tema kui Tšetšeenia mitteformaalse juhi positsioonid kindlustusid. Alates [[11. november|11. novembrist]] 2005 täitis Ramzan Kadõrov Tšetšeenia valitsuse esimehe kohuseid, sest peaminister [[Sergei Abramov]] oli saanud autoavariis raske trauma. Peale hasartmänguäri keelustamise kuulutas ta välja džihaadi džihaadi vastu ja propageeris polügaamiat. [[2006]]. aasta jaanuaris astus ta välja polügaamia kehtestamise eest. Ta tõi põhjenduseks, et Tšetšeenias käib sõda ning naisi on rohkem kui mehi. Kõigis koolides hakati kohustuslikus korras õpetama [[koraan]]i ja [[šariaat]]i. Kadõrov keelas seoses [[pilapildiskandaal]]iga Taani kodanike sissesõidu Tšetšeeniasse, mistõttu suurima Tšetšeenias tegutseva mittetulundusorganisatsiooni, põgenike abistamisega tegeleva Taani organisatsiooni ''[[Dansk Flygtningehjælp]]'' tegevuse jätkumine Tšetšeenias osutus võimatuks. Ta ütles: "Karikaturistid tuleb elusalt matta." Vastuseks teatasid Riigiduuma spiiker [[Boriss Grõzlov]] ning Riigiduuma seadusandluskomitee liige [[Pavel Krašeninnikov]] talle, et see ei ole tema pädevuses, ning soovitasid tal olla oma otsustes vaoshoitum. Kadõrov oli sunnitud oma otsuse tühistama. [[1. märts]]il 2006 astus Sergei Abramov peaministri ametikohalt tagasi tingimusega, et peaministriks saab Ramzan Kadõrov. [[4. märts]]il 2006 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi president [[Alu Alhanov]] alla seadlusele Ramzan Kadõrovi nimetamisest peaministriks. Kadõrov kehtestas naistele pearätikute kandmise nõude. Ta ei nõustunud Tšetšeeniale föderaaleelarvest eraldatud rahasummaga, vaid nõudis raha juurde. Samuti nõudis ta, et kõik föderaalväed peale piirivalve Tšetšeeniast välja viidaks. [[17. aprill]]il 2006 kiitis Kadõrov heaks rajada varemetes [[Groznõi]] kesklinna [[Sunža jõgi|Sunža jõe]] äärde umbes 12-hektarilisele maatükile presidendipalee. Samasse kompleksi rajatakse [[viietärnihotell]] ja puhkekeskus. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit rubla (54 miljonit USA dollarit). Teda toetab Venemaa president [[Vladimir Putin]], kes on teinud ta Venemaa Föderatsiooni kangelaseks. Ta peab võimuvõitlust teiste sõjapealikega Tšetšeenia juhtkonnas – [[Sulim Jamadajev]]i ja [[Said-Magomed Kakijev]]iga. Tõeseks osutusid oletused, et pärast 30-aastaseks saamist vahetab Kadõrov Alu Alhanovi Tšetšeeni Vabariigi presidendi ametikohal välja. [[16. veebruar]]il [[2007]] vabastas Vladimir Putin Alu Alhanovi presidendi ametikohalt ja nimetas Ramzan Kadõrovi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks <ref name=lk250>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 250</ref>. Sama aasta [[1. märts]]il nimetas ta Kadõrovi Tšetšeeni Vabariigi presidendiks. Tšetšeenia parlament kinnitas ta ametisse [[2. märts]]il <ref name=lk257>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 257</ref>. Ta vannutati ametisse [[5. aprill]]il. ==Ühiskondlik tegevus== Ramzan Kadõrov juhib [[Tšetšeenia Poksiföderatsioon]]i. == Avalikud süüdistused == Ramzan Kadõrovit ja kadõrovlasi on korduvalt süüdistatud osalemises rahulike kodanike röövimises (inimröövis). Ta on sellele vastanud ähvardustega. Muuhulgas ähvardas ta kaevata kohtusse ajakirjanik [[Anna Politkovskaja]], kes süüdistas teda [[vägistamine|vägistamistes]] ja [[inimrööv]]ides. Seda ta siiski ei teinud. 2004. aasta jaanuaris kirjutas Briti ajaleht [[Guardian]], et Ramzan Kadõrov isiklikult piinab ja peksab vange. Ajaleht tõi ära Kadõrovi julgeolekuteenistuse poolt kinni peetud bensiinijaama töötaja Arbi loo. Pärast kolmepäevast peksmist maja keldris [[Hozi-Jurt]]i külas sisenes kambrisse Ramzan. "Ma ei olnud Ramzani kunagi varem näinud, ainult televiisorist," jutustas Arbi Guardiani korrespondendile. Arreteeritud seisid ritta ja Tšetšeenia presidendi poeg küsis: "Kas te teate, kes ma olen?" Arbi vastas austavalt "jah", mispeale ta peksti läbi. "Ramzan lõi mind vastu pead ja jalaga kubemesse. Nad murdsid mul nina." Kadõrovi administratsiooni pressisekretär [[Abdulbek Vahhajev]] teatas siis, et Ramzan ei osale kunagi peksmistes ega piinamistes. On ka oletatud, et Ramzan Kadõrov oli Anna Politkovskaja [[mõrv]]a tellija. [[Enno Tammer]]i väitel on Kadõrovit süüdistatud massilises [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumises. <ref name=lk250/><ref name=lk257/> [[Aleksei Malašenko]] on väitnud, et enamik tšetšeene on vihanud ja vihkab Ramzan Kadõrovit, pidades teda [[gängster]]iks. ==Tunnustus== * Esimese Tšetšeenia sõja ajal pälvis ta sõjas [[Itškeeria kangelane|Itškeeria kangelase]] aunimetuse. * [[29. detsember|29. detsembril]] 2004 sai ta Venemaa Föderatsiooni presidendi [[Vladimir Putin]]i seadlusega "teenistuskohuse täitmisel ülesnäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest" [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse. * [[18. juuni]]l 2005 sai ta Tšetšeeni Vabariigi presidendi Alu Alhanovi seadlusega Tšetšeeni Vabariigi kõrgeima autasu [[Ahmat-Hadži Kadõrovi orden]]i "teenete eest riigivõimu taastamisel" ja "isikliku panuse eest isamaa kaitsmise üritusse". * [[18. jaanuar]]il 2006 anti talle "autoriteetsete teadlaste taotlusel" selle eest, et tema ajal Tšetšeenias "ületatakse negatiivseid nähtusi, mis toimusid seoses ebaseaduslike relvaformeeringute tegevusega", [[Venemaa Loodusteaduste Akadeemia]] [[auakadeemik]]u nimetus. * [[27. juuli]]l 2006 valiti ta [[Tšetšeeni Vabariigi Teaduste Akadeemia]] auakadeemikuks. * [[Mehisuse orden]] * orden "Teeneline inimõiguste kaitsja" (2007)<ref>http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=755775</ref> * medal "[[Teenete eest ülevenemaalise rahvaloenduse läbiviimisel]]" * medal "[[Osavõtu eest terrorismivastasest operatsioonist Tšetšeeni Vabariigi territooriumil]]" * medal "[[Teenistuse eest Kaukaasias]]" * medal "[[Tšetšeeni vabariigi kaitsja]]" * [[Tšetšeeni vabariigi aukodanik]] * [[teeneline kehakultuuritöötaja]] * 2004 – aasta inimene Tšetšeeni Vabariigis ==Isiklikku== Ramzan Kadõrov on [[Venemaa meistersportlane]] [[poks]]is. Selle tiitli sportlike teenete eest saamine on seatud kahtluse alla, sest selliseks aunimetuseks vajalikke sportlikke saavutusi Kadõrovil pole.<ref>[http://www.mk.ru/politics/article/2007/01/26/159203-han-ili-pahan.html Вадим Речкалов. "Хан или пахан?" // Московский Комсомолец, 26. jaanuar 2007]</ref> Ta on abielus. Tal on kuus tütart ja neli poega. Lisaks lapsendasid nad 2007. aastal kaks poissi. == Viited == <references/> ==Välislingid== *[http://www.ramzan-kadyrov.ru/ Ramzan Kadõrovi koduleht] (vene keeles) *[http://www.newsru.com/background/22feb2006/kramzan.html "Ramzan Kadõrov: päriliku võimu lugu"; fotod] (vene keeles) * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/470009 Kadõrovid – tšetšeeni Konstantin Pätsid?] EPL.ee, 1. juuni 2009 {{JÄRJESTA:Kadõrov, Ramzan}} [[Kategooria:Tšetšeenia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] e327g77v7fv62lclc96fa1ysq1w48do 6175809 6175808 2022-08-09T11:40:23Z Andres 5 Kaitsti "[[Ramzan Kadõrov]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 9. september 2022, kell 11:40 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 9. september 2022, kell 11:40 (UTC))) wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} {{Infobox President | nimi = Ramzan Kadõrov | pildisuurus = | pildiallkiri = | pildi nimi= Ramzan Kadyrov, 2014.jpeg | amet= [[Tšetšeenia Vabariigi juht]] | ametiajaalgus= [[5. märts]] [[2011]] | ametiajalõpp= | eelmine= ''ametikoht taastatud''; ta ise Tšetšeenia presidendina | järgmine= | amet2= [[Tšetšeenia Vabariigi president]] | ametiajaalgus2= [[5. aprill]] [[2007]] | ametiajalõpp2= [[5. märts]] [[2011]] а<br><small>(kt 15. veebruarist 5. aprillini 2007) | eelmine2= [[Sergei Abramov]] | järgmine2= "Ametikoht on tühistatud"; ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juht | amet3= [[Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees]] | ametiajaalgus3= [[8. mai]] [[2005]] | ametiajalõpp3= [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3= [[Sergei Abramov]] | järgmine3= [[Odes Baysultanov]] | sünnikuupäev= {{süv|1976|10|05|df=y}} | sünnikoht= [[Tsentoroi]], [[Kurtšaloi rajoon]], [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= Signature of Ramzan Kadyrov.png | alma_mater= [[Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut]] | partei= [[Ühtne Venemaa]] }} '''Ramzan Kadõrov''' ([[vene keel]]es Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1976]]) on [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] poliitik, mais [[2004]] tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi [[Ahmat Kadõrov]]i poeg. Alates [[2. märts]]ist [[2007]] on ta Tšetšeeni Vabariigi juht. Kuni [[2010]]. aasta 2. septembrini oli tema ametinimetuseks "president". Parlamendi otsusega on ametinimetus sellest kuupäevast "vabariigi pea" (глава республики).<ref>[http://www.newsru.com/russia/02sep2010/rebranding.html Парламент переименовал должность Рамзана Кадырова - он теперь не президент, а глава республики], newsru.com, 2. september 2010</ref> Enne seda oli ta alates [[4. märts]]ist [[2006]] Tšetšeeni Vabariigi peaminister ja alates [[16. veebruar]]ist 2007 presidendi kohusetäitja. Tal on [[eraarmee]] ([[kadõrovlased]]). Tal on Venemaa [[politsei]] [[kindralmajor]]i [[sõjaväeline auaste]]. ==Noorpõlv== Ramzan Kadõrov lõpetas keskkooli koduasulas [[Tsentoroi]]s [[Gudermessi rajoon]]is. Ta on öelnud, et püüdis varakult pälvida isa austust ning on kogu elu püüdnud teda jäljendada. Enne 2000. aastat oli ta tuntud põhiliselt [[poks]]ijana. [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimese Tšetšeenia sõja]] ajal oli ta koos isaga iseseisvuslaste poolel ja võitles rühmakomandörina Venemaa föderaalvägede vastu, osaledes Ahmad Kadõrovi poolt [[1995]] välja kuulutatud [[džihaad]]is. Aastal [[1999]] läks ta koos isaga, kes seisis vastu alates [[1996]]. aastast kasvanud [[vahhabism]]i mõjule, föderaalvõimude poolele üle. Alates 1996. aastast oli Ramzan Kadõrov oma isa abiline ja isiklik ihukaitsja. [[FSB]] toetas teda ja tema alluvaid, andes neile isegi FSB töötõendid. [[12. mai]]l [[2000]] elas ta üle esimese atentaadi: föderaaltrassil Kavkaz hakkas tema džiibi kõrval tööle plahvatusseade. Ta sai kerge põrutuse. Ahmat Kadõrov süüdistas atentaadi korraldamises [[Aslan Mashadov]]it. [[16. jaanuar]]il [[2001]] pandi pomm veejuhtmesse föderaaltrassi Kavkaz alla Ramzan Kadõrovi marsruudile [[Gudermess]]i lähedal. Kadõrov ja tema kaaskond pääsesid kergete vigastustega. [[30. september|30. septembril]] [[2002]] tulistasid tundmatud tema autot Gudermessi rajooni [[Novogroznenski]] asulas. Üks alluvatest sai haavata. Aastal [[2003]], pärast Ahmat Kadõrovi valimist [[Tšetšeeni Vabariigi president|Tšetšeeni Vabariigi presidendiks]], sai temast presidendi turvateenistuse (ihukaitseväe) ülem. Aastal 2003 pidas Ramzan Kadõrov läbirääkimisi [[välikomandör]]ide ja võitlejatega ülemineku üle föderaalvõimude poolele. [[22. märts]]il 2003 teatas ta, et vabatahtlikult on alla andnud 46 relvastatud võitlejat, kes panid relvad maha tema isa isiklikel tagatistel. Enamik võitlejaid, kes nõustusid lõpetama relvastatud vastupanu, arvati Ahmat Kadõrovi julgeolekuteenistusse. [[17. juuli]]l 2003 teatas Ramzan Kasdõrov, et tal õnnestus veenda 40 võitlejat Aslan Mashadovi ihukaitsjate seast relvi vabatahtlikult maha panema. Samuti teatas ta, et on astunud läbirääkimistesse iseseisvuslastega [[Ruslan Gelajev]]i rühmast, mille 170 võitlejat teatasid valmisolekust relvad maha panna ning "ehitada jälle rahulikku elu". [[27. juuli]]l 2003 tahtis [[Kurtšaloi rajoon]]is [[Tsotsin-Jurt]]i külas nais-enesetaputerrorist Ramzan Kadõrovit õhku lasta. Ihukaitse takistas seda. [[30. november|30. novembril]] 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et rühm tšetšeeni ärimehi pani välja 5 miljonit USA dollarit informatsiooni eest [[Šamil Bassajev]]i asukoha kohta. Ramzan Kadõrov lubas, et Bassajev on uueks aastaks käes, kuid teda ei õnnestunud tabada. [[2004]]. aasta märtsis teatas Ramzan Kadõrov, et peab vahendajate kaudu läbirääkimisi Aslan Mashadoviga tolle vabatahtliku allaandmise üle. Hiljem väitis ta, et läbirääkimised nurjasid Vene väed, kes lasksid maha Mashadovi saadikud. 2004. aasta aprillis levisid kuuldused, nagu Ramzan Kadõrovi ihukaitsja oleks teda pärast Kadõrovi solvangut tüli käigus püstoliga pähe tulistades raskelt haavanud või koguni tapnud. Teise versiooni järgi olevat tulistajaks olnud [[Magomed Hanbijev]], kelle Kadõrovi ihukaitsjad olevat seejärel tapnud. Ent see osutus valeks. Seejärel levitati teated, nagu oleks Kadõrov 28. aprillil haiglas varasema peahaava tõttu surnud. Ka see osutus valeks. Ööl vastu [[1. mai]]d 2004 ründas rühm iseseisvuslasi Kadõrovite koduküla Tsentoroid. Ramzan Kadõrovi alluvate sõnul oli ründajate eesmärk tema röövimine (inimrööv) või tapmine. Ründajad löödi tagasi. Aastal 2004 lõpetas ta [[Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituut|Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituudi]]. ==Poliitiline tegevus== Ta oli Tšetšeenia siseministri abi ning [[Tšetšeeni Vabariigi Riiginõukogu]] saadik [[Gudermessi rajoon]]ist. [[10. mai]]l 2004, päev pärast isa hukkumist, määrati ta Tšetšeeni Vabariigi peaministri esimeseks asetäitjaks. Sellel ametikohal kureeris ta muuhulgas sporti. Oktoobri teisest poolest 2004 on [[Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja|Venemaa Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja]] [[Lõuna Föderaalringkond|Lõuna Föderaalringkonnas]] nõunik föderaalringkonna jõustruktuuridega tehtava koostöö (взаимодействия) küsimustes. Ajalehe [[Gazeta]] teatel pidas Dagestani [[OMON]] [[10. jaanuar]]il [[2005]] [[Hassavjurt]]i viival föderaalmaanteel kinni Ramzan Kadõrovi õe [[Zulai Kadõrova]]. Too ütles, et sõidab linna ravile. Temaga olid kaasas kaks [[kadõrovlased|kadõrovlast]], kuid ainult ühel neist oli vastav tõend. Kõik kolm viidi Hassavjurti siseasjade osakonda, kus Kadõroval hakkas halb ja ta minestas. Kui Ramzan Kadõrov sai asjast telefoni teel teada, sõitis ta koos 150 relvastatud mehega kohale. Aselinnapea [[Arslanali Murtazalijev]]i sõnul piirasid nad hoone ümber, panid militsionäärid seina äärde seisma ja lõid kahte neist. Seejärel lahkusid nad koos Zulai Kadõrovaga hoonest, "tulistades võidukalt õhku". [[Kavkaztsentr]]i väitel peksti Dagestani militsionääre hoolimata sellest, et nad ei osutanud vastupanu. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajate sõnul olevat Zulai Kadõrova vastu kasutatud füüsilist jõudu ning murtud tal käeluu. Samuti olevat palutud Dagestani militsionääridel naine vabastada, kuid see ei andnud tulemusi. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajad siseministri asetäitja [[Hamzat Gusseinov]]i juhtimisel olevat sõitnud asja uurima, kuid asi olevat lahendatud rahumeelselt ning suurt gruppi kadõrovlasi ei olevat kohale tulnud. Dagestani Siseministeerium omakorda eitas jõu kasutamist Zulai Kadõrova ja tema kaaslaste vastu.<ref>[http://www.jamestown.org/publications_details.php?volume_id=409&&issue_id=3195 Ramzan frees his sister...] [[Chechnya Weekly]]</ref> Kadõrov teatas [[3. august]]il 2005, et Groznõi kesklinna varemetele ehitatakse Euroopa suurim [[mošee]], mis mahutab 10 000 palvetajat ("Groznõi ei ole ehitanud ühtki mošeed pärast 1930ndaid, mil kõik mošeed hävitati"). Samuti ütles ta, et Tšetšeenia on kõige rahulikum koht Venemaal ning mõne aasta pärast saab sellest kõige jõukam ja rahulikum koht maailmas. Sõda olevat peaaegu möödas ning järel olevat ainult 150 bandiiti (ametlikel andmetel on vastupanuvõitlejaid 700–2000) ning tänu tema isale on alates 1999. aastast Vene poolele üle tulnud 7000 endist iseseisvuslast. Samuti nõudis Kadõrov, et hasartmänguärile Tšetšeenias tehtaks lõpp: hasartmängud "on vastuolus islami normidega ja avaldavad negatiivset mõju kasvava põlvkonna kasvatamisele"; nad mõjuvat lastele nagu narkootikumid. Mänguautomaatide mahavõtmiseks andis ta ärimeestele aega ühe nädala, lubades need muidu ise sisse lüüa. Avalik arvamus pooldas seda uuendust, sest noorte mängukirg ähvardas vaevaga teenitud raha tuulde heita. 2005. aasta novembris tegeles asepeaminister Kadõrov Tšetšeenia parlamendi kokkupanemisega. Tema ise ei kandideerinud, kuid ta kontrollis peaaegu kõigi parteide nimekirjade kokkupanemist ning seadis üles oma kandidaadid ühemandaadilistes ringkondades. Näiteks viis ta parlamenti Mashadovi valitsuse siseministri, föderaaljõudude poolele üle tulnud Magomed Hambijevi partei, mille nimekirjas oli ka tuntud sportlane, Tšetšeenia Kreeka-Rooma maadluse föderatsiooni asepresident [[Adnan Temišev]]. Valimiste tulemusena tema kui Tšetšeenia mitteformaalse juhi positsioonid kindlustusid. Alates [[11. november|11. novembrist]] 2005 täitis Ramzan Kadõrov Tšetšeenia valitsuse esimehe kohuseid, sest peaminister [[Sergei Abramov]] oli saanud autoavariis raske trauma. Peale hasartmänguäri keelustamise kuulutas ta välja džihaadi džihaadi vastu ja propageeris polügaamiat. [[2006]]. aasta jaanuaris astus ta välja polügaamia kehtestamise eest. Ta tõi põhjenduseks, et Tšetšeenias käib sõda ning naisi on rohkem kui mehi. Kõigis koolides hakati kohustuslikus korras õpetama [[koraan]]i ja [[šariaat]]i. Kadõrov keelas seoses [[pilapildiskandaal]]iga Taani kodanike sissesõidu Tšetšeeniasse, mistõttu suurima Tšetšeenias tegutseva mittetulundusorganisatsiooni, põgenike abistamisega tegeleva Taani organisatsiooni ''[[Dansk Flygtningehjælp]]'' tegevuse jätkumine Tšetšeenias osutus võimatuks. Ta ütles: "Karikaturistid tuleb elusalt matta." Vastuseks teatasid Riigiduuma spiiker [[Boriss Grõzlov]] ning Riigiduuma seadusandluskomitee liige [[Pavel Krašeninnikov]] talle, et see ei ole tema pädevuses, ning soovitasid tal olla oma otsustes vaoshoitum. Kadõrov oli sunnitud oma otsuse tühistama. [[1. märts]]il 2006 astus Sergei Abramov peaministri ametikohalt tagasi tingimusega, et peaministriks saab Ramzan Kadõrov. [[4. märts]]il 2006 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi president [[Alu Alhanov]] alla seadlusele Ramzan Kadõrovi nimetamisest peaministriks. Kadõrov kehtestas naistele pearätikute kandmise nõude. Ta ei nõustunud Tšetšeeniale föderaaleelarvest eraldatud rahasummaga, vaid nõudis raha juurde. Samuti nõudis ta, et kõik föderaalväed peale piirivalve Tšetšeeniast välja viidaks. [[17. aprill]]il 2006 kiitis Kadõrov heaks rajada varemetes [[Groznõi]] kesklinna [[Sunža jõgi|Sunža jõe]] äärde umbes 12-hektarilisele maatükile presidendipalee. Samasse kompleksi rajatakse [[viietärnihotell]] ja puhkekeskus. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit rubla (54 miljonit USA dollarit). Teda toetab Venemaa president [[Vladimir Putin]], kes on teinud ta Venemaa Föderatsiooni kangelaseks. Ta peab võimuvõitlust teiste sõjapealikega Tšetšeenia juhtkonnas – [[Sulim Jamadajev]]i ja [[Said-Magomed Kakijev]]iga. Tõeseks osutusid oletused, et pärast 30-aastaseks saamist vahetab Kadõrov Alu Alhanovi Tšetšeeni Vabariigi presidendi ametikohal välja. [[16. veebruar]]il [[2007]] vabastas Vladimir Putin Alu Alhanovi presidendi ametikohalt ja nimetas Ramzan Kadõrovi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks <ref name=lk250>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 250</ref>. Sama aasta [[1. märts]]il nimetas ta Kadõrovi Tšetšeeni Vabariigi presidendiks. Tšetšeenia parlament kinnitas ta ametisse [[2. märts]]il <ref name=lk257>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 257</ref>. Ta vannutati ametisse [[5. aprill]]il. ==Ühiskondlik tegevus== Ramzan Kadõrov juhib [[Tšetšeenia Poksiföderatsioon]]i. == Avalikud süüdistused == Ramzan Kadõrovit ja kadõrovlasi on korduvalt süüdistatud osalemises rahulike kodanike röövimises (inimröövis). Ta on sellele vastanud ähvardustega. Muuhulgas ähvardas ta kaevata kohtusse ajakirjanik [[Anna Politkovskaja]], kes süüdistas teda [[vägistamine|vägistamistes]] ja [[inimrööv]]ides. Seda ta siiski ei teinud. 2004. aasta jaanuaris kirjutas Briti ajaleht [[Guardian]], et Ramzan Kadõrov isiklikult piinab ja peksab vange. Ajaleht tõi ära Kadõrovi julgeolekuteenistuse poolt kinni peetud bensiinijaama töötaja Arbi loo. Pärast kolmepäevast peksmist maja keldris [[Hozi-Jurt]]i külas sisenes kambrisse Ramzan. "Ma ei olnud Ramzani kunagi varem näinud, ainult televiisorist," jutustas Arbi Guardiani korrespondendile. Arreteeritud seisid ritta ja Tšetšeenia presidendi poeg küsis: "Kas te teate, kes ma olen?" Arbi vastas austavalt "jah", mispeale ta peksti läbi. "Ramzan lõi mind vastu pead ja jalaga kubemesse. Nad murdsid mul nina." Kadõrovi administratsiooni pressisekretär [[Abdulbek Vahhajev]] teatas siis, et Ramzan ei osale kunagi peksmistes ega piinamistes. On ka oletatud, et Ramzan Kadõrov oli Anna Politkovskaja [[mõrv]]a tellija. [[Enno Tammer]]i väitel on Kadõrovit süüdistatud massilises [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumises. <ref name=lk250/><ref name=lk257/> [[Aleksei Malašenko]] on väitnud, et enamik tšetšeene on vihanud ja vihkab Ramzan Kadõrovit, pidades teda [[gängster]]iks. ==Tunnustus== * Esimese Tšetšeenia sõja ajal pälvis ta sõjas [[Itškeeria kangelane|Itškeeria kangelase]] aunimetuse. * [[29. detsember|29. detsembril]] 2004 sai ta Venemaa Föderatsiooni presidendi [[Vladimir Putin]]i seadlusega "teenistuskohuse täitmisel ülesnäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest" [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse. * [[18. juuni]]l 2005 sai ta Tšetšeeni Vabariigi presidendi Alu Alhanovi seadlusega Tšetšeeni Vabariigi kõrgeima autasu [[Ahmat-Hadži Kadõrovi orden]]i "teenete eest riigivõimu taastamisel" ja "isikliku panuse eest isamaa kaitsmise üritusse". * [[18. jaanuar]]il 2006 anti talle "autoriteetsete teadlaste taotlusel" selle eest, et tema ajal Tšetšeenias "ületatakse negatiivseid nähtusi, mis toimusid seoses ebaseaduslike relvaformeeringute tegevusega", [[Venemaa Loodusteaduste Akadeemia]] [[auakadeemik]]u nimetus. * [[27. juuli]]l 2006 valiti ta [[Tšetšeeni Vabariigi Teaduste Akadeemia]] auakadeemikuks. * [[Mehisuse orden]] * orden "Teeneline inimõiguste kaitsja" (2007)<ref>http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=755775</ref> * medal "[[Teenete eest ülevenemaalise rahvaloenduse läbiviimisel]]" * medal "[[Osavõtu eest terrorismivastasest operatsioonist Tšetšeeni Vabariigi territooriumil]]" * medal "[[Teenistuse eest Kaukaasias]]" * medal "[[Tšetšeeni vabariigi kaitsja]]" * [[Tšetšeeni vabariigi aukodanik]] * [[teeneline kehakultuuritöötaja]] * 2004 – aasta inimene Tšetšeeni Vabariigis ==Isiklikku== Ramzan Kadõrov on [[Venemaa meistersportlane]] [[poks]]is. Selle tiitli sportlike teenete eest saamine on seatud kahtluse alla, sest selliseks aunimetuseks vajalikke sportlikke saavutusi Kadõrovil pole.<ref>[http://www.mk.ru/politics/article/2007/01/26/159203-han-ili-pahan.html Вадим Речкалов. "Хан или пахан?" // Московский Комсомолец, 26. jaanuar 2007]</ref> Ta on abielus. Tal on kuus tütart ja neli poega. Lisaks lapsendasid nad 2007. aastal kaks poissi. == Viited == <references/> ==Välislingid== *[http://www.ramzan-kadyrov.ru/ Ramzan Kadõrovi koduleht] (vene keeles) *[http://www.newsru.com/background/22feb2006/kramzan.html "Ramzan Kadõrov: päriliku võimu lugu"; fotod] (vene keeles) * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/470009 Kadõrovid – tšetšeeni Konstantin Pätsid?] EPL.ee, 1. juuni 2009 {{JÄRJESTA:Kadõrov, Ramzan}} [[Kategooria:Tšetšeenia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] e327g77v7fv62lclc96fa1ysq1w48do 0 62902 6175734 5043806 2022-08-09T09:09:15Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Assamalla | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Assamalla''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]. Eepose "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" 17. loos kirjeldatakse ohvriterohket [[Assamalla lahing]]ut, milles võõrvallutajate vägi puruks löödi. Ei ole teada, kas sealkandis on ka tegelikult selline lahing toimunud. Oletatakse, et Assamalla piirkonnas on võinud aset leida lahing muistsete [[eestlased|eestlaste]] ja skandinaavlaste vahel.<ref>[http://ajamatkad.ee/Kalevipoeg/loe-lisaks/ Mõtistklusi Kalevipojast] ajamatkad.ee</ref> Külas tegutseb [[Assamalla raamatukogu]]. == Vaata ka == *[[Assamalla karstiluht]] *[[Assamalla kuppel]] ==Viited== {{viited}} {{Tapa vald}} [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Kalevipoeg]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] 52e9q9m3r1nkgt8z5gare0bbdewo9aj 0 64804 6175529 6146181 2022-08-08T17:22:02Z CommonsDelinker 1930 Fail Jehoova-tunnistajate-kokkutulek-2015.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:COM:SPEEDY|]]. wikitext text/x-wiki '''Jehoova tunnistajad''' on 19. sajandil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] alguse saanud ülemaailmne kristliku taustaga [[uususund]], millel on 2021. aasta seisuga maailmas üle 8,6 miljoni aktiivse liikme. Lisaks on palju inimesi, kes käivad nende kogunemistel, kuid ei kuulu kogudusse. Kord aastas toimuval mälestusõhtul, kus mälestatakse [[Jeesus]]e surma, on viimastel aastatel olnud ühtekokku umbes 20 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/raamatukogu/raamatud/2021-teenistusaasta-aruanne/2021-aasta-uldkokkuvote/|pealkiri=2021. aasta üldkokkuvõte|väljaanne=Jehoova tunnistajate 2021. teenistusaasta ülemaailmne aruanne}}</ref> Organisatsiooni nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb [[Piibel|Piibli]] kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" ([[Jesaja raamat|Jesaja]] 43:10) ja võeti kasutusele [[1931]]. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/nimi-jehoova-tunnistajad/|pealkiri=Miks meie nimi on Jehoova tunnistajad?|väljaanne=jw.org}}</ref> Organisatsiooni juhib tänapäeval (2022) kaheksast liikmest koosnev vanemate kogu, mida nimetatakse juhtivaks koguks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/finder?docid=502015165&prefer=lang&wtlocale=ST|pealkiri=Mis on Jehoova tunnistajate juhtiv kogu?|väljaanne=jw.org}}</ref> Jehoova tunnistajad annavad välja ajakirju [[Vahitorn (ajakiri)|Vahitorn]] (''Watchtower'', ilmub enam kui 414 keeles) ja [[Ärgake!]] (''Awake!'', ilmub rohkem kui 224 keeles), mõlemad ilmuvad ka eesti keeles. Jehoova tunnistajate ametlik veebisait on [https://www.jw.org/et/ www.jw.org]. == Uskumused == [[Piibel|Piiblit]] peetakse kõige aluseks. Jehoova tunnistajad usuvad kõikväelisse Jumalasse, kelle nimi on [[Jehoova]], taeva ja maa loojasse, ning tunnistavad tema loodud poega [[Jeesus Kristus|Jeesust Kristust]]. Nad eitavad [[kolmainsus]]t, [[põrgu]]tuld ja [[hinge surematus|surematut hinge]], pidades neid õpetusi algkristlikule õpetusele hiljem lisandunuks ja seda moonutavaks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/%C3%B5ige-religioon/|pealkiri=Kas Jehoova tunnistajad usuvad, et ainult nende usk on õige?|väljaanne=jw.org}}</ref> Jehoova tunnistajad on teinud paljudes keeltes piiblitõlkeid, mille sõnastuses on mõningaid õpetuslikke erinevusi teistest tõlgetest. Jehoova tunnistajad usuvad, et praegune maailm on kurat Saatana valduses ning see asendatakse peagi uue maailmaga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/raamatukogu/ajakirjad/vahitorn-nr2-2016-m%C3%A4rts/kes-mis-on-kurat/|pealkiri=Kes või mis on Kurat?|väljaanne=Vahitorn 2016 nr. 2|aeg=1. märts 2016}}</ref> Samuti on Jehoova tunnistajad veendunud, et nad on pöördunud tagasi puhta [[algkristlus]]e juurde. Neil on [[antitrinitaarlus|antitrinitaarsed]] seisukohad ehk nad ei pea õigeks [[kolmainsus]]e doktriini. Oma õpetuste alustekstiks peavad Jehoova tunnistajad [[Piibel|Piiblit]]. Kasutatakse nii enam levinud piiblitõlkeid kui ka oma tehtud tõlget ([[Piibel. Uue maailma tõlge]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/muutnud-piibel-uskumused/|pealkiri=Kas Jehoova tunnistajad on Piiblit muutnud, et seda oma uskumustega sobitada?|väljaanne=jw.org}}</ref> == Eluviis == === Kuulutustöö === Jehoova tunnistajad on tuntud oma püüdluste poolest avalikult levitada oma uskumusi, külastades inimesi majast majja või avalikes kohtades stenditööga, levitades ajakirju "Vahitorn" ja "Ärgake" ning muud piibliteemalist kirjandust. Tunnistajad võtavad kuulda Piibli sõnu, mis ütleb: „Tehke jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas” ([[Matteuse evangeelium|Matteuse]] 28:19, 20). Pärast Jeesuse surma jätkasid esimese sajandi kristlased oma sõnumi kuulutamist „avalikult ja majast majja” (Apostlite teod 5:42; 20:20).<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/ukselt-uksele/|pealkiri=Miks Jehoova tunnistajad käivad ukselt uksele?|väljaanne=jw.org}}</ref> Lisaks sellele käivad mõned tunnistajad oma kodumaal piirkondades, kus paljud inimesed pole veel Piibli sõnumit kuulnud. Teised kolivad välismaale, et kristlikus teenistuses endast veel rohkem anda. <ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/misjonit%C3%B6%C3%B6/|pealkiri=Kas Jehoova tunnistajad teevad misjonitööd?|väljaanne=jw.org}}</ref> === Moraalsus === Jehoova tunnistajate jaoks on seksuaalsuhted väljaspool abielu<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/abielueelne-kooselu-vabaabielu/|pealkiri=Mida räägib Piibel abielueelse kooselu ja vabaabielu kohta?|väljaanne=jw.org}}</ref> väliastatud;  homoseksuaalset tegevust<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/piibel-homoseksuaalsuse-kohta/|pealkiri=Mida ütleb Piibel homoseksuaalsuse kohta?|väljaanne=jw.org}}</ref> peetakse tõsiseks patuks ja samasooliste abielud<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/samasooliste-abielu-piibli-seisukoht/|pealkiri=Kuidas suhtub Piibel samasooliste abielusse?}}</ref> on keelatud. Aborti peetakse mõrvaks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/abort-piibel/|pealkiri=Mida räägib Piibel abordi kohta?}}</ref> Enesetappu peetakse "enesemõrvaks" ja patuks Jumala vastu. Hasartmängud<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/kas-hasartm%C3%A4ngude-m%C3%A4ngimine-on-patt/|pealkiri=Kas hasartmängude mängimine on patt?|väljaanne=jw.org}}</ref>, narkootikumide ja tubaka kasutamine<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/raamatukogu/ajakirjad/wp20140601/piibli-suhtumine-suitsetamisse/|pealkiri=Kuidas suhtub Jumal suitsetamisse?|väljaanne=Vahitorn|aeg=juuni 2014}}</ref> on keelatud. Alkohoolsete jookide joomine on mõõdukalt lubatud. <ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/kas-joomine-on-patt/|pealkiri=Mida ütleb Piibel alkoholi kohta? Kas selle tarvitamine on patt?|väljaanne=jw.org}}</ref> Perekonna struktuur on [[Patriarh|patriarhaalne]]. Meest peetakse perekonnaotsuste tegemisel autoriteediks, kuid teda julgustatakse küsima nii oma naise kui ka tema laste mõtteid ja tundeid. Abielud peavad olema monogaamsed ja seaduslikult registreeritud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/abielu-piibel/|pealkiri=Mida räägib piibel abielust?|väljaanne=jw.org}}</ref> Lahutus ja taasabiellumine on lubatud juhul, kui lahutuse põhjuseks on ränk patt või abielurikkumine. Kui lahutus tekib mingil muul põhjusel, loetakse taasabiellumine abielurikkumiseks, välja arvatud juhul, kui eelmine abikaasa suri või on olnud seksuaalselt ebamoraalne, näiteks petnud abikaasat.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/lahutus-piibli-seisukoht/|pealkiri=Kas Piibel lubab lahutada?|väljaanne=jw.org}}</ref>  Samuti peetakse lahutuse põhjuseks äärmuslikku füüsilist väärkohtlemist või oma perekonna tahtlikku mittetoetamist. Jehoova tunnistajad ei suitseta<ref name=":0" /> ega luba teha endale [[vereülekanne|vereülekandeid]]. Igal Jehoova tunnistajal on täidetud [[tahteavaldus]], mis keelab vereülekande. Arusaam tugineb Piibli käsul hoiduda verest ([[Apostlite teod]] 15:20, 15:29).<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/jehoova-tunnistajad-miks-ei-n%C3%B5ustu-vere%C3%BClekannetega/|pealkiri=Miks Jehoova tunnistajad ei nõustu vereülekannetega?|väljaanne=jw.org}}</ref> Jehoova tunnistajad keelduvad doonoritelt kogutud ja töödeldud täisvere ja/või selle nelja põhikoostisaine [[punalible]]de, [[valgelible]]de, [[vereliistak]]ute või [[vereplasma]] ülekandest. Verefraktsioonide kasutamine on kõigi isklik otsus. == Jehoova tunnistajate kogunemised == [[Fail:Viljandi kuningriigisaal.jpg|pisi|[[Viljandi]] koguduse kuningriigisaal (juuni 2022)]] {{Main|Kuningriigisaal}} Jehoova tunnistajate iganädalaseid kokkusaamiskohti nimetatakse [[kuningriigisaal]]ideks.<ref name="3mJ2s" /> Esimesed kuningriigisaalid ehitati 19. sajandi lõpul. Kaasaegset terminit (inglise keeles ''Kingdom Hall'') kasutas esmakordselt 1935. aastal [[Joseph Franklin Rutherford]], kes oli sel ajal [[Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing|Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/vahitorni-%C3%BChing/|pealkiri=Mis on Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing?|väljaanne=jw.org}}</ref> president. Kuningriigisaalis saavad Jehoova tunnistajad kokku kaks korda nädalas jumalakummardamiseks. Koosolekud algavad ja lõppevad laulu ja palvega. Korjandust ei tehta ning sissepääs on tasuta. Samuti peetakse kuningriigisaalis ka muid kristlikke üritusi, näiteks pulmi või matused.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/raamatukogu/videod/#et/mediaitems/pub-lffv_101_VIDEO|pealkiri=Video - Mida kuningriigisaalis tehakse?|väljaanne=jw.org}}</ref> Kuningriigisaali ülalpidamiskulud kaetakse annetustega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/annetused-ulemaailmne-too-raha/|pealkiri=Kuidas Jehoova tunnistajate tööd rahastatakse?|väljaanne=jw.org}}</ref> Jehoova tunnistajad üle kogu maa saavad kolm korda aastas kokku kokkutulekutel, kui tulevad kokku kogudused ühest riigist või piirkonnast. Suvine kokkutulek kestab kolm päeva ning Eestis toimub see tavaliselt Tallinnas [[Tondiraba jäähall|Tondiraba jäähallis]] või Tartu [[A. Le Coq Sport spordimaja|A. Le Coq. Arenas]]. 2015. aastal toimus Tallinnas rahvusvaheline kokkutulek. Delegaate kogunes Euroopast ja mujalt maailmast. Kokku oli kuulajaid üle kaheksa tuhande, neist pooled olid rahvusvahelised delegaadid.<ref>{{Netiviide|autor=Jonatan Karjus|url=https://www.postimees.ee/3272363/fotod-tuhanded-jehoova-tunnistajad-kuulavad-lillekulas-kolm-paeva-konesid|pealkiri=Tuhanded Jehoova tunnistajad kuulavad Lillekülas kolm päeva kõnesid|väljaanne=postimees.ee|aeg=24.07.2015|vaadatud=02.07.2022}}</ref> 2022. üldkokkutuleku teemaks on "Rahu saladus". [[COVID-19|Koroonapandeemia]] tõttu toimub kokkutulek eelsalvestatud kujul videoülekandena, mida vaadatakse kas kodus või kuningriigisaalides, et vähendada nakatanute arvu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kokkutulekud/|pealkiri=Jehoova tunnistajate iga-aastased kokkutulekud|väljaanne=jw.org}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.jw.org/et/raamatukogu/videod/#et/categories/2022Convention|pealkiri=2022. aasta üldkokkutulek „Rahu saladus"|väljaanne=jw.org}}</ref> == Kriitika == Jehoova tunnistajaid on kritiseeritud nende piiblitõlke, õpetuste, seksuaalse kuritarvitamise ja liikmete sundimise tõttu. Kriitikute väitel on usu juhtkond [[autokraatia|autokraatlik]] ja [[totalitarism|totalitaarne]]. Endised Jehoova tunnistajad on mitmel pool maailmas loonud sekulaarseid vabatahtlike ühendusi ja organisatsioone, mille eesmärk ei ole kuulutada mingit religioosset sõnumit ega toetada ühtegi usuliikumist, vaid esitada endiste liikmete arvamust Vahitorni Ühingu ja Jehoova tunnistajate kohta<ref name="76lcx" />. Eestis on alates 2013. aasta lõpust tegev endiste ja praeguste liikmete ühendus, mis kajastab Vahitorni Ühingu ning selle ajaloo varjukülge, pakub tuge ja abi lahkunutele ja lahkuda soovijatele ning tõlgib ja avaldab välismaiste endiste Jehoova tunnistajate ühenduste infomaterjale<ref name="OXVW6" />. Vereülekandest keeldumise tõttu on Jehoova tunnistajatel olnud konflikte arstidega. Eestis ei lubanud 1997. aastal Jehoova tunnistajast ema usulistel põhjustel arstidel teha oma [[reesuskonflikt]]iga sündinud tütrele vereülekannet, kolm päeva hiljem vastsündinu suri. Puhkes skandaal ja algatati kriminaalasi. Kohus aga vanemate ja arstide käitumises süüd ei leidnud ja nad mõisteti õigeks. 2010. aastal muudeti Eesti õigusakte nii, et kui lapsele on vaja elu päästmiseks teha vereülekanne, aga vanemad seda mingil põhjusel teha ei luba, on nüüd arstidel võimalik vanemate keeldumist eirata.<ref name="tqVF1" /> Kuna Jehoova tunnistajad keelduvad [[sõjaväeteenistus]]est ja [[riigilipp]]udele auandmisest, on see tekitanud mitmes riigis konflikte ametnikega. Neid on taga kiusatud, nende tegevust on piiratud ja keelustatud. Samas on tänu neile mitmes riigis muudetud [[inimõigused|inimõiguste]] seadusi. ==Jehoova tunnistajad Eestis== {{Vaata| Jehoova tunnistajad Eestis}} [[Pilt:Jehoova tunnistajate kuningriigisaal Kosel.JPG|pisi|Jehoova tunnistajate kuningriigisaal Harju maakonnas [[Kose]]l]]15. juunil 1933 registreeriti [[Vahi-Torni Piibli ja Traktaatide Selts]], mille tegevus lõpetati 18. juulil 1935. Seltsi süüdistati poliitilise propaganda levitamises (sh solvangud riigipea, kirikupeade ning [[Rahvasteliit|Rahvaste Ühenduse]] aadressil) ja ärevuse tekitamises kuulutustega tulevasest sõjast. Seltsi juhtkonda süüdistati juhtnööride andmises keelatud kirjanduse peitmiseks, samuti selles, et seltsi välisriigi kodanikust töötaja oli solvanud riigipead, kaitseväe ülemjuhatajat ja luterliku kiriku piiskoppi, käskides muu hulgas põletada nende fotosid. Leiti, et selline tegevus on vastuolus rahvuslike ja rahvusvaheliste huvidega ja avaliku korraga ning et selts on kaldunud kõrvale oma põhikirjast. Pühapäeviti toimusid raadios Jehoova tunnistajate kõned eesti, vene, soome ja rootsi keeles. [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja [[Aleksander Sternfeldt]] protesteeris selle vastu Riigikogu rahaasjanduse komisjonis, väites, et liikumine on kiriku- ja riigivastane. Teedeministri abi [[Karl Jürgenson]] ütles, et ta pole neis jutlustes leidnud muud, kui mõttetust ja absurdsust, kuid ringhääling saab nende eest 800 000 senti aastas. Ka teised komisjoni liikmed leidsid üksmeelselt, et need jutlused on tõesti mõttetud ja rumalad ja ringhäälingul ei sobiks neid edasi anda isegi raha eest.<ref name="c1dlp" /><ref name="GeQzy" /> 2018. aastal tegi [[Kanal 2]] dokumentaali Jehoova tunnistajate kohta. Saadet juhtis [[Roald Johannson]] ning sai mõne tunnistajaga silmast silma tuttavaks.<ref>{{Netiviide|autor=Roald Johannson|url=https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=169672|pealkiri=Roaldi nädal - Jehoova tunnistajad|väljaanne=Roaldi nädal|aeg=28.09.2018}}</ref> ==Pildid== <gallery> Fail:Evangelização.jpg|Jehoova tunnistajad [[Lissabon]]is ukselt uksele käimas ja jutlustamas (kuulutamas) Fail:Jehova witnesses in Lvov.jpg|Jehoova tunnistajad [[Lviv]]is tänaval jutlustamas (kuulutamas) Fail:Reunião em Salão do Reino.jpg|Kogunemine Jehoova tunnistajate [[kuningriigisaal]]is Fail:Estudo.jpg|Iseseisev piibliuurimine Fail:Jehoova tunnistajate kuningriigisaal Jõhvis, Kooli 17, 4. november 2012.jpg|Jehoova tunnistajate kuningriigisaal Jõhvis </gallery> ==Vaata ka== * [[Operatsioon Sever]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joCxL">http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/</ref> <ref name="35P99">{{Cite web|http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/|title=Lühiandmed — kogu maailm|publisher=Office of Public Information of Jehovah's Witnesses|quote=While other religious groups count their membership by occasional or annual attendance, this figure reflects only those who are actively involved in the public Bible educational work [of Jehovah's Witnesses].}}</ref> <ref name="LtEUo">{{cite journal|title="Jumala vaimu juhatus" Jehoova tunnistajate piirkonnakonvent|journal=Ärgake!|date=Juuni 2008|page=32| url = http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102008215}}</ref> <ref name="6y83l">{{cite web|url=http://www.jw-media.org/aboutjw/article41.htm#membership|title=Statistics at Jehovah's Witnesses official website, 2014}}</ref> <ref name="3mJ2s">http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kkk/jehoova-tunnistajad-kuningriigisaal/</ref> <ref name="aecsU">[http://www.jw.org/et/piibli-%C3%B5petused/k%C3%BCsimused/piibel-vere%C3%BClekannete-kohta/ Mida ütleb Piibel vereülekannete kohta] www.jw.org (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="IvRIw">[http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kkk/jehoova-tunnistajad-miks-ei-n%C3%B5ustu-vere%C3%BClekannetega/ Miks Jehoova tunnistajad ei nõustu vereülekannetega?] www.jw.org (vaadatud 13.04.2015)</ref> <ref name="tqVF1">[http://tervis.postimees.ee/275919/arst-voib-lapse-ravil-vanema-luba-eirata Arst võib lapse ravil vanema luba eirata], tervis.postimees.ee, 14. juuni 2010 (vaadatud 12.04.2015)</ref> <ref name="c1dlp">Hääl Siioni vahitornist. Esmaspäev, 12. veebruar 1934, nr. 7, lk. 4</ref> <ref name="GeQzy">[http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/302011002 Jehoova tunnistajate aastaraamat 2011 lk 162–255]</ref> <ref name="76lcx">http://www.aawa.co</ref> <ref name="OXVW6">Endised Jehoova tunnistajad eestis http://www.tunnistaja.ee</ref> }} == Kirjandus == * [http://en.wikipedia.org/wiki/The_Watchtower The Watchtower (Vahitorn)] (''inglise keeles'') * [http://en.wikipedia.org/wiki/Awake! Awake! (Ärgake)] (''inglise keeles'') * [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Watch_Tower_Society_publications List of Watch Tower Society publications (Kirjanduse nimekiri)] (''inglise keeles'') *''Vahitorni'' ajakirjad konfiskeeriti. Kaja, 16. juuli 1935, nr 165, lk 3. == Välislingid == {{vikisõnastikus|Jehoova tunnistajad}} {{Commonskat|Jehovah's Witnesses}} * [http://www.jw.org/et/ Jehoova tunnistajate ametlik veebisait: jw.org] * [http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/ Jehoova tunnistajate ametlik veebisait: Infot Jehoova tunnistajate kohta] * [http://www.jw.org/et/valjaanded/piibel/ Jehoova tunnistajate ametlik veebisait: "Uue maailma tõlge"] * [http://www.jw.org/et/valjaanded/ajakirjad/ Jehoova tunnistajate ajakirjad "Vahitorn" ja "Ärgake!"] * [https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/Korduma-kippuvad-k%C3%BCsimused-Jehoova-tunnistajate-kohta/ Korduma kippuvad küsimused Jehoova tunnistajate kohta] * [http://www.jw.org/en/news/ Jehovah’s Witnesses—Official Newsroom | Latest News] (''inglise keeles'') * [http://www.jw.org/ru/%D1%81%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B5%D1%82%D0%B5%D0%BB%D0%B8-%D0%B8%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%8B/ Официальный сайт Свидетелей Иеговы: jw.org] (''vene keeles'') * [http://www.folklore.ee/tagused/nr52/ringvee.pdf Ringo Ringvee: Jehoova tunnistajad Eestis] * [http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/saated_sub/7c08dd83-6214-444f-b2fc-9a06b098299d Jehoova tuunistajatest eemaldunud: Ema pidi valima lapse ja sekti vahel.] [[Pealtnägija]], 11.04.2015. [[Kategooria:Jehoova tunnistajad| ]] 8xl9f6u4qw4j9rp9cd78uqca6std1bo 0 64829 6175640 6149749 2022-08-08T22:16:11Z Octagon11 123728 /* Õhk-maa tüüpi relvastus (air-to-ground missiles) */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{lennuk |lennuki_nimi= F-16C Fighting Falcon |pildi_nimi = F-16 June 2008.jpg |pildi_link = Ameerika Ühendriikide õhuväe F-16C kõrbe kohal (2008) |tüüp = [[hävituslennuk]] |tootja = [[Lockheed Martin]] |pikkus = 14,8 m |tiivaulatus = 9,8 m |kiirus = 2400 km/h; ([[Mach]] 2+) |lennukaugus = 4220 km |meeskond = F-16A/C on ühekohaline.<br/> F-16B/D on kahekohaline, peamiselt õppelendudeks. |esmalend = Esmalend toimus 20. jaanuaril 1974.<br/> |põhikasutaja = Ameerika Ühendriikide õhuvägi<br/> Kasutuses 954 hävitajat:<br/> õhuvägi - 790 tk;<br/> väljaõpe - 150 tk;<br/> merevägi - 14 tk |mootor = [[Pratt & Whitney F100 turboventilaatormootor]] |toodanguarv = 4588 tk (juuni 2020) |riik = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} |tiivapindala = Uuemate lennukite tiivapindala: 28 m²<br/> varasemate tiivapindala: 26 m² |lennulagi = 18 000 m+ |ühe maksumus = F-16A/B: 14,6 miljonit dollarit lennuki kohta (1998)<br/> F-16C/D: 18,8 miljonit dollarit lennuki kohta (1998) |status = Kasutuses |muud kasutajad = {{PisiLipp|Türgi}}<br/> {{PisiLipp|Iisrael}}<br/> {{PisiLipp|Egiptus}}<br/> {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}<br/> Veel 21... }} '''General Dynamics F-16 Fighting Falcon''' on ettevõtte [[General Dynamics]] (nüüd [[Lockheed Martin]]) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Õhuvägi|õhuväe]] ([[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|USAF]]) tellimusel välja töötatud mitmeotstarbeline kerge [[hävituslennuk]]. Esmalend toimus 2. veebruaril 1974. Algselt loodi F-16 tehniliselt kõrgetasemeliseks, kõigi ilmaolude lennuvõimekusega hävituslennukiks. F-16 eelkäija F-104 ei vastanud nendele kriteeriumitele. Maksumuselt ei pidanud F-16 ületama [[Grumman F-14 Tomcat|F-14]] hinda. Mootori tõukejõu ja lennuki kaalu suhteks plaaniti vähemalt 1:1. Lennuki omapäraks on selle kompaktsus ja kergus, sellest tulenevalt on lennumasina kiirendus ja [[tõusukiirus]] eelnevate hävituslennukite tüüpidega võrdlematult parem. F-16 piloodi jaoks on eriliselt hea sellele lennukile spetsiaalselt loodud kabiini klaaskuppel, millel puudub vaatevälja segav metallraamistik. Selline lahendus võimaldab piloodil teha ringvaatlust pea 360 kraadi ulatuses. Silmside piirides (<37 km) toimuvas õhuvõitluses annab selline kabiinikuppel F-16 piloodile eelise võrreldes teiste lennukitega. Väljaspool silmsidet toimuva lahingu jaoks on F-16 varustatud õhk-õhk tüüpi rakettidega. Lennuki kandevkonstruktsioon koosneb traditsiooniliselt 78% ulatuses alumiiniumsulamitest ja erinevatest terasesortidest. F-16 keskasetusega, plaanvaates deltakujulise 40° noolsusega tiiva profiiliks valiti NACA 64A-204. Õhuvõitluses tekkivate suurte ülekoormuste talumiseks on piloodi istme asendi kallutusnurka võimalik muuta 15–30° piires. Poollamav asend võimaldab piloodil õhuvõitluse väikestel pööranguraadiustel paremini taluda lühiajalisi, kuni 9-kordseid (9 g) ülekoormusi, ilma et piloot kaotaks teadvust. == Arendus == [[Fail:Republic F-105G of the 333rd Tactical FS, 355th Tactical FW, in August 1968 over Vietnam..jpg|pisi|274x274px|Üks enim kasutatud hävituspommituslennukeid Vietnami sõjas oli [[F-105G]]. Peamiselt kasutati lennukit õhk-maa tüüpi rünnakutel]] === Kerge hävituslennuki loomise programm === [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] kogemused näitasid, et õhus ülekaalu saavutamiseks on vaja uuemat tüüpi hävituslennukeid ja paremat väljaõpet pilootidele. Tuginedes kogemustele Korea sõjas, töötasid [[John Boyd]] ja [[Thomas Christie]] välja energiamanööverdusvõime teooria, mis võimaldas modelleerida hävituslennuki lennuomadusi lahingus. Nende töö tulemusena jõuti järeldusele, et lennuväkke on vaja väiksemat ja kergemat lennukit, mille manööverdusvõime oleks väikste energiakadudega. 1969. aastal tagas Boyd koos mõttekaaslastega [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i rahastuse General Dynamicsi ja [[Northrop Grumman|Northtropile]] teooriapõhiste konstruktsiooni-kontseptsioonide uurimiseks. Lennuväe F-15 prototüüpide pooldajad jäid sellise kontseptsiooni suhtes skeptiliseks, sest tajusid seda kui ohtu oma projektile. Kuid lennuväe eelarve ei võimaldanud tellida soovitav arv F-15-id. Tänu tollase kaitseministri asetäitjale David Packardile, kes pooldas Boydi ideed, moodustati 1971. aasta mais lennuväe lennukite prototüüpide uurimisrühm, mille juhiks sai Boyd. John Boydi kuuest ettepanekust hakati rahastama kahte, millest üks oli YF-16. 6. jaanuaril 1972 avaldatud projektitaotluses nõuti alla 10-tonnise õhk-õhk tüüpi võitlusvõimega hävituslennukit, millel oleks hea tõusukiirus, lennuulatus, juhitavus, mis oleks optimeeritud õhulahinguks kiirustel 730<2000 km/h (Mach 0,6–1,6) ning mis suudaks edukalt toimida kõrgusel 9000 – 10 000 m. Seerialennuki keskmiseks maksumuseks eeldati 3 miljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#General_configuration|pealkiri=Kergekaalulise hävitaja programm|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Lõik "Lightweight Fighter program"}}</ref> [[Fail:YF-16 and YF-17 in flight.jpg|pisi|274x274px|Pildil on [[YF-16]] ja [[YF-17]]. Katselennukid YF-16 ja YF-17 sai hiljem uuendustega tuntuks kui F/A-18]] === Võitja valik konkursil ja esmalend === Viis ettevõtet tuli välja enda kontseptsioonidega. Väljavalituks osutusid YF-16 ja YF-17, General Dynamics ja Northrop sõlmisid vastavalt 37,9 miljoni ja 39,8 miljoni dollari väärtuses lepinguid YF-16 ja YF-17 prototüüpide tootmiseks. Mõlema prototüübi esmalennud kavandati 1974. aasta algusse. YF-16 töötas välja General Dynamicsi inseneride meeskond [[Robert H. Widmer|Robert H. Widmeri]] juhtimisel. Esimene YF-16 võeti kasutusele 13. detsembril 1973. Selle 90-minutiline esmalend tehti Californias Edwardsi õhuväebaasis asuva lennuväe katsekeskuses 2. veebruaril 1974. Selle lennuki tegelik esmalend toimus 20. jaanuaril 1974. Kogudes ruleerimisrajal kiirust, hakkas lennuk rajalt välja kalduma. Testpiloot [[Phil Oestricher]] otsustas siiski õhku tõusta, vältimaks takistustele otsalendu. Piloot maandus 6 minutit hiljem ohutult. YF-16 esimene helikiirust ületav lend tehti 5. veebruaril 1974. YF-17 prototüüpide esmalennud järgnesid 9. juunil 1974. YF-16 tegi kokku 330 lendu, koguajaga 417 tundi; YF-17 lendas 288 lendu, koguajaga 345 tundi. Northropi YF-17 prototüüp ühines 1976. aastal Northrop [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglasega]], mille tulemusena pandi alus [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet|F/A-18'le]].<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#General_configuration|pealkiri=Finalistide valimine ja esimene lend|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Lõik "Selection of finalists and flyoff"}}</ref> === Hävituslennukite võistlus === [[Fail:Northrop YF-17 McDonnell Douglas FA-18 Boeing FA-18EF Super Hornet.png|pisi|274x274px|YF-17, hiljem tuntud kui F/A-18 Hornet]] Kerget tüüpi hävituslennuki arendusprogramm (LWF – Lightweight Fighter program) sai populaarseks. Tollased [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] ([[NATO]]) liitlased Belgia, Taani, Holland ja Norra püüdsid leida uuendust vananenud hävituspommitajale F-104G Starfighter. 1974. aasta alguses jõudsid nad USA-ga kokkuleppele, et kui Ameerika Ühendriikide õhuvägi tellib LWF-i võitja, siis kaaluvad ka NATO liikmed selle lennuki tellimist. USAF pidi asendama uue hävitajaga enda lennukid [[F-105 Thunderchief]] ja [[McDonnell Douglas F-4 Phantom II|F-4 Phantom II]]. USA kongress taotles lennuväe ja mereväe hävitajate hangetes suuremat ühilduvust, suunates 1974. aasta augustis mereväe rahastuse uuele mereväe õhutõrje hävitaja programmile. Neli NATO liitlast olid moodustanud "Rahvusvahelise hävitajate programmirühma" ja nõudsid USA otsust 1974. aasta detsembriks; seega kiirendas USAF testimist. Tõsisema kavatsuse kajastamiseks, kuulutati LWF-i programm uueks kaitseväe hävituslennukite võistluseks. Võistluse eesmärk ei olnud vaid õhk-õhk rünnakutüüpi lennuk, vaid mitmeotstarbeline hävituslennuk. Ameerika Ühendriikide õhujõud kinnitasid 11. septembril 1974 kavatsuse tellida viie kandidaadi seast just YF-16. Arvutimudeli modelleerimine näitas kandidaat-prototüüpide vahel tihedat võistlust, selles osutus YF-16 manöövrite juures oluliselt kiiremaks, lisaks oli YF-16 pilootide lemmik. 13. jaanuaril 1975 kuulutas lennuväe sekretär [[John Luther McLucas|John L. McLucas]] võistluse võitjaks YF-16. Peamised eelised, mille sekretär välja tõi, olid YF-16 madalamad käitamiskulud, suurem lennukaugus ja juhitavuse tulemused, mis olid YF-17 omadest "märkimisväärselt paremad". Otsustavaks sai ka YF-16 mootor, mis oli identne F-15-le. See ühtsus vähendas mõlema programmi kulusid mootorile. Sekretär McLucas teatas, et USAF plaanib tellida vähemalt 650 YF-16-st. USA Merevägi valis 2. mail 1975 enda uueks õhutõrje lennukiks YF-17, mis hiljem sai tuntuks kui F/A-18 Hornet. == Seerialennukid == [[Fail:KF-16D High AOA (Angle of Attack), Low-altitude, Low-airspeed demo flight.jpg|vasakul|pisi|269x269px|Lõuna-Korea kahekohaline KF-16D demonstreerimas madala kiiruse ja kõrge rünnakunurgaga lendu]] USAF tellis lennukatsetusprogrammi jaoks 15 täismahulist hävituslennukit (üksteist ühekohalist ja neli kahekohalist). Hiljem vähendati seda siiski kaheksale (kuus ühekohalist (F-16A) ja kaks kahekohalist (F-16B)). YF-16 sai uue nimetuse F-16. Lennuki keret pikendati 0,3 m, AN / APG-66 radari jaoks paigaldati pikem ninakoonus, tiiva pindala suurendati kahe ruutmeeri jagu, lennuki kiilu kõrgust vähendati, lisati kaks relvade kinnituskohta ja ninateliku kahele poole avanevad/sulguvad luugid asendati ühega. F-variandi kaal suurenes YF-i omaga võrreldes 25%. Esimene F-16A sai valmis 20. oktoobril 1976 ning lendas esimest korda 8. detsembril. Esimene kahekohaline variant (F-16B) tegi esmalennu 8. augustil 1977. F-16 sai oma ametliku nime "Fighting Falcon" eripärase lennukikere järgi. Esmaselt said selle lennuki variandi 34. ja 388. taktikalisse hävituslennukite eskadrillid. Neli [[Euroopa]] partnerit tellisid 7. juunil 1975 kokku 348 F-16. See jagunes nelja partneri vahel järgnevalt: [[Belgia]] (116), [[Madalmaad]] (102), [[Norra]] (72), [[Taani]] (58). Alguse sai kaks Euroopa lennukitehast, üks Madalmaades [[Fokkeri Schiphol-Oosti tehas|Fokkeri Schiphol-Oosti tehases]] (toodeti 184 lennukit) ja teine Belgias asuvas Gosselies tehases (164 lennukit). Euroopa ühistehased käivitati ametlikult 1. juulil 1977 Fokkeri juures. Esimesed Hollandi kuningliku õhuväe lennukid tarniti 1979. aasta juunis. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pandi kokku Türgi tehastes 232 lennukit (plokk 30/40/50) F-16-st Türgi lennuväe litsentsi alusel. Tai ehitas 1990. aastate keskel Egiptuse jaoks 46 Plokk 40 F-16-neid. Lõuna-Korea avas KF-16 jaoks tehase, milles ehitati 140 F-16 Plokk 52-te. == Ülevaade == F-16 on ühe reaktiivmootoriga, hea juhitavusega, ülehelikiiruseline, mitmeotstarbeline hävituslennuk. Eelkäijatega võrreldes on lennuk palju väiksem ja kergem, kuid juhitavuse parendamiseks on täiustatud aerodünaamikat ja avioonikat. Lennus ülimalt paindlik F-16 oli esimene hävituslennuk, mis oli spetsiaalselt loodud 9G ülekoormuste manöövrite sooritamiseks ning mille maksimaalne kiirus on 2400 km/h (Mach 2+). Uuenduste hulka kuuluvad raamideta kabiinikuppel, mis võimaldab lendurile suurepärase vaatevälja, parema küljel kabiinis asetsev juhtkang ja 15-30 kraadi all olev iste. F-16 on varustatud statsionaarse M61 Vulcan-kahuriga, lennuki kere ja tiiva allon mitu kinnituspunkti rakettide, pommide ja konteinerite jaoks. Hävitaja mootori tõukejõu ja kaali suhe on suurem kui üks. F-16 on konstrueeritud olema odav ja lihtsamini hooldatav. Lennuki kandevkonstruktsioon on valmistatud umbes 80% alumiiniumisulamitest, 8% terasest, 3% komposiitidest ja 1,5% titaanist. Eeltiival, tiiva maandumisklappidel, kiilul ja stabilisaatoril on kasutatud liimitud alumiiniumist kärgstruktuure. Mootori õhukanali ava on paigutatud nii, et jääb ninakoonusestst tahapoole, kuid piisavalt ette, et minimeerida õhuvoolu kadusid, vähendamata mootori tõmmet.<ref>{{Netiviide|autor=Harry J. Hillaker|url=https://www.nae.edu/Publications/TheBridge/Archives/V34-1CentennialofAviation/TechnologyandtheF-16FightingFalconJetFighter.aspx|pealkiri=Technology and the F-16 Fighting Falcon Jet Fighter|väljaanne=National Academy of Engineering|aeg=01.03.2004|vaadatud=06.06.2020}}</ref> == Üldine konfiguratsioon == [[Fail:F-16 refuelling, Exercise Green Flag East - 081201-F-3071N-235.jpg|vasakul|pisi|Kahe välimise kütusepaagiga F-16C võtmas kütust [[Boeing KC-135 Stratotanker]]ilt|307x307px]] General Dynamicsi konstruktorid püüdsid luua lennukimudelit, mis võimaldab tõhusalt teostada õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi lahinguülesandeid. Uuringute tulemusel leiti, et tiib, mille esiservad on 40-kraadise noolsusega ja tagaserv on kere suhtes 90-kraadise nurga all, on parim lahendus sellise lennukitüübi jaoks. 1960. aastate aerodünaamilised uuringud näitasid, et tiiva esiservas olevaid eeltiibu saab kasutada suuremate kohtumisnurkade saavutamiseks. Tiiva suure kohtumiskunurgal hoidmisel tekivad lennuki tiiva kohale valged vee kondentsjoad. Juhitavuse parendamiseks lisati tiivale digitaalne juhtimissüsteem, mis muudab eeltiiva ja tagatiibade asendit automaatselt. (FCS). Lisaks konstrueeriti tiib elastsena, mis lubab selle paindumist manöövrite tegemisel üles/alla kuni 20 cm ulatuses. <ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#General_configuration|pealkiri=Üldine konfiguratsioon|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Lõik "General configuration"}}</ref> Väljaulatuvas asendis eeltiib ja tagatiivad muudavad tiivaprofiili kumeramaks, võimaldades lennata väiksemal kiirusel. Suuremate kiiruste juures tõstab digitaalne juhtimissüsteem eel-ja tagatiiva neutraalsesse asendisse.<ref>{{Netiviide|url=http://www.f-16.net/forum/viewtopic.php?f=23&t=11863|pealkiri=The purpose of the part in front of the wing F-16C|väljaanne=F-16.net|aeg=17.02.2009|vaadatud=05.06.2020}}</ref> Hävitajal on kärbitud deltatiib, mis võimaldab tiiva ja kere [[Aerodünaamika|aerodünaamiliselt]] soodsat üleminekut. See tagab mootori õhuavale ja terviklikult liikuvatele sabastabilisaatoritele võimalikult soodsa õhu juurdepääsu. Ninatelik asub sissetõmbeava ääre lähedal. Teised kaks telikut asuvad lennukikere keskel all. Telikud suudavad vastu pidada otsesele õhuvoolule kuni 500 km/h. Piloodikabiini katte taga asub [[Õhus tankimine|õhus tankimise]] ava, mida piloot saab õhus olles vastavalt vajadusele sulgeda ja avada. Hävitaja korpuse tagumises osas asub nn õhkpidurdi, mida piloot saab samuti kas laiendada või ahendada. Õhkpidurdit kasutatakse tavaliselt maandumisel või vajadusel lennukit aeglustada. Osadel uuematel F-16 mudelitel on lennukikere külge kinnitatud mahutid, mis võivad sisaldada nii kütust, lisavarustust ja laskemoona. Lennuki kõhu all asuvad <br />[[Elektroonilised vastumeetmed|ECM-seadmed]], osadel mudelitel ka tagavara langevari ja lennuki tagaosas asuv [[:en:Tailhook|sabakonks]]/sabahaak. Erinevalt F/A-18-st, mis kasutab sabahaaki peamiselt lennukikandjale maandumiseks, ei kasuta F-16 haaki samal otstarbel, küll aga võib hädamaandumisel või tehnilise rikke korral hävitaja maanduda maandumisrajal kasutades haaki. Lennukikandjal opereerivate hävitajate ja luurelennukite telikud on spetsiaalselt tugevdatud, et vastu panna tohutule jõule, mida kujutab endast maandumine lennukikandjal. F-16 puhul langeks telik selliste jõududega kokkupuutel sisse. == Otsejuhtimine == F-16 on esimene hävitaja, mis on disainitud kergelt aerodünaamiliselt ebastabiilseks, et parandada manööverdusvõimet. Enamik õhusõidukeid on konstrueeritud positiivse staatilise stabiilsusega, mis paneb õhusõidukit pöörduma sirgjoonelisse ja horisontaalsesse lennuasendisse, kui piloot vabastab juhtkangi. Ülehelikiirusel saavutab F-16 aerodünaamiliste muutuste tõttu stabiilsuse. Kontrollitud lennult kõrvalekaldumise vältimiseks ja piloodi pidevate korrastuste vältimiseks on F-16 otsejuhtimise lennujuhtimissüsteemiga. Lennujuhtimissüsteem võtab piloodi juhtkangi sisestusest ning manipuleerib juhtpindadega nii, et saada soovitud tulemus juhtimiskaotust tekitamata. FLCC teostab lennuki lennusuunas tuhandeid mõõtmisi sekundis, et automaatselt kõrvaldada kõrvalekalded piloodi seatud lennutrajektoorist. Lisaks hõlmab lennujuhtimissüsteem piiranguid, mis reguleerivad liikumist kolmel põhiteljel, lähtudes asendist, õhukiirusest ja ründenurgas. Need takistavad juhtpindadel ebastabiilsuse esilekutsumist, näiteks kõrge ründenurk, mis kutsub esile varisemise. Piirajad takistavad ka manöövreid, mis ületavad hävitaja raskusetaluvuse (9g). F-16 sõltub mehaaniliselt ühendatud juhtseadiste asemel täielikult oma elektrisüsteemidest.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#Negative_stability_and_fly-by-wire|pealkiri=Otsejuhtimine|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Lõik "Negative stability and fly-by-wire"}}</ref> == Süsteemid == [[Fail:170614-F-RH756-282 (34929964880) crop.jpg|pisi|348x348px|Kiivrisse paigaldatud juhtsüsteem F-16 piloodil]] ==== Kiivrisse paigaldatav juhtsüsteem (JHMCS II) ==== Kiivrile paigaldatav juhtsüsteem kuvab piloodi visiiril andmeid lennuki jõudluse, kiiruse, kütuse ja relvade olekut – lennuki taktikalised andmed on pidevalt kättesaadavad. Juhtsüsteem võimaldab piloodil suunata relvi ja andureid pead keerates, selline võimalus suurendab piloodi situatsiooniteadlikkust. Süsteem on uus digitaalne süsteem, mis sisaldab hübriidset jälgimisseadet, vajades samas vähem tugivarustust kui eelnevad versioonid. Piloot saab süsteemi ühildada öise nägemise prillidega. == AESA Radar == [[Fail:F-16 Flight Test Radar, later designated AN-APG-66, Westinghouse, 1974 - National Electronics Museum - DSC00411.JPG|vasakul|pisi|320x320px|F-16 radariks kasutatud AN-APG-66. Radari ees olev "plaat" käib otsingurežiimis paremale vasakule]] F-16A/B oli algselt varustatud [[Westinghouse AN/APG-66]] radariga. Selle tasapinnaline radariplaat oli konstrueeritud kompaktseks, et see sobiks hävitaja suhteliselt väikese ninaga. Ülesvaaterežiimis kasutab APG-66 madala impulsi korduse sagedust. Keskmisel ja kõrgel kõrgusel oleva sihtmärgi jaoks kasutab radar madala sagedusega režiimi. [[Radar|Radaril]] on mitmeid töösagedusi: see pakub nelja õhk-õhk ja seitset õhk-maa-töörežiimi, mis on valmis tuvastama sihtmärke isegi öösel või halva ilmaga. A/B Ploki 15 mudel APG-66 v.2 lisas võimsama signaalitöötluse, suurema võimsuse, parema töökindluse ja suurema ulatuse keskkondades, kus radareid segatakse. Programm Mid-Life Update tutvustas uut mudelit APG-66 v.2A, millel on suurem tuvastuskiirus ja rohkem mälu. AP/APG-68 on APG-66. uuendatud versioon, mida tutvustati koos plokiga F-16C/D. APG-68 on suurema ulatuse ja eraldusvõimega, samuti 25-erineva töörežiimiga. Sealhulgas on uueks lisaks maapinna kaardistamine, mere sihtmärkide tuvastus ja sihtmärgi jälgimine skaneerimise ajal (<10 sihtmärki). Ploki 40/42 APG-68 v.1 mudel lisas täieliku ühilduvuse Lockheed Martini madala kõrgusega navigeerimise ja infrapunakiirguse seadmetega. Plokis 50/52 kasutati algul töökindlamat APG-68 v.5, millel on programmeeritav signaaliprotsessor ning mis kasutab VHSIC-tehnoloogiat. Uuemad Plokk 50/52 (Plokk 50+/ 52+) on varustatud radariga APG-68 v.9, millel on 30% suurem õhk-õhk tuvastamise ulatus, sihtmärkide kaardistamine. 2004. aasta augustis sõlmiti Northrop Grummaniga leping, mis hõlmas APG-68 v.10 muutmist Plokk 40/42/50/52 hävitajate standardiks. 28. veebruaril 2020 sai Northrop Grumman Ameerika Ühendriikide Õhuväe korralduse pikendada nende F-16-de kasutusaega vähemalt aastani 2048. Hävitaja varustusse kuulub AN/APG-83 (SABR) radar. Radaril on suurem tuvastamis-ja jälgimissüsteem, mis võimaldab korraga jälgida kuni 20 sihtmärki. Automaatne sihtmärgituvastus, õhk-õhk, õhk-maa ja põimitud radari režiim.<ref>{{Netiviide|url=https://lockheedmartin.com/content/dam/lockheed-martin/aero/documents/F-16/F-16_Block_70_India_Brochure.pdf|pealkiri=AESA Radar|väljaanne=Lockheed Martin|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Leht "AESA Radar"|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605221257/https://lockheedmartin.com/content/dam/lockheed-martin/aero/documents/F-16/F-16_Block_70_India_Brochure.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Piloodil on võimalik õhk-õhk-režiimis radari tööd suunata. Piloot saab valida, millist ala radari "plaat" uurib. (120°, 60°, 45°, 30°) Seda peamiselt selle pärast, et 120-kraadise tuvastusala puhul ei pruugi radar üles korjata kaugemal asuvaid sihtmärke. Näiteks 60-kraadise vaatenurga puhul on "plaadist" välja suunatud juga konkreetsem ja sihtmärgid, mis kaugemal lihtsamini tuvastatavad. Teisalt ei suuda ühegi hävitaja radar kogu vaatenurka ühe tõmbega katta. Radar skaneerib kogu ala "[[bar]]"-ide kaupa, mis tähendab, et esmalt alustab radar ala skaneerimist ülevalt siis liigub alumiste "tasemete" juurde. == Kokpit == F-16 kokpiti eripäraks on piloodi jaoks erakordne vaateväli, mis tagab piloodile pea 360 kraadise vaatevälja. Kokpitis asuv iste on kallutatud 30-kraadise kaldenurga alla, enamikul hävitajatel jääb see 13-15 kraadi juurde. Kallutatud iste võimaldab piloodil taluda suuremaid g-jõude. Piloot lendab peamiselt parema käetoe külge kinnitatud juhtimiskangi (traditsiooniliselt asub juhtkang kahe jala vahel) ja pedaalide abil. Lahingmanöövrite ajal on juhtkangi küljes olevad nupud piloodile eeliseks, see laseb piloodil ilma kallutamata aktiveerida ja juhtida olulisi pardal olevaid süsteeme. F-16-l on kokpiti ees ekraan, mis projitseerib piloodi ees visuaalset lennu- ja lahinguteavet, ilma et see limiteeriks vaatevälja. Täiendav teave lennu ja süsteemide kohta kuvatakse multifunktsionaalsetel ekraanidel (asuvad piloodi vasaku ja parema jala kohal). Vasakpoolne kuva on esmane ekraan, mis tavaliselt näitab radarit ja liikuvaid kaarte. Parempoolne kuva on süsteemiekraan, mis sisaldab teavet mootori, teliku, klappide, seadete ning kütuse ja relvade oleku kohta. Piloot saab ekraanide sisu vahetada paari vajutusega. Algselt olid F-16A ja B variandi kuvad ühevärvilised, hiljem asendati ploki 50/52 variantide ekraanid värviliste vedelkristallkuvaritega. Piloodi kiivrit saab kasutada nii öise vaatega prillidena kui ka juhtsüsteemina relvade jaoks. Näiteks saab piloot suunata õhk-õhk-raketi AIM-9X enda pead keerates (raketi "ninas" asetsev soojusotsija on suunatav kiivriga). Boeingu liigendkiivrisse paigaldatav juhtsüsteem on saadaval alates plokist 40.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon|pealkiri=Kokpit|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=06.06.2020|täpsustus=Lõik "Cockpit and ergonomics"}}</ref> == Mootori tõukejõud == [[Fail:Dutch F-16 (2750955153).jpg|vasakul|pisi|213x213px|Hävitaja mootorist tulev tulejuga võib olla kuni 10 meetri pikkune]] Esialgselt valiti F-16 mootoriks Pratt & Whitney F100-PW-200 turboventilaator. Katsetuste ajal leiti, et mootori puhul on oht tühikäigule minekuks. Kuni probleemide lahendamiseni käskis õhuvägi pilootidel lennata "juhtkangi suremise hetkeni" (juhuks kui mootor peaks minema tühikäigule). Aja möödudes tutvustati uut mootori tüüpi: F100-PW-220, mis oli jõudluselt ja vastupidavuselt parem. Uus mootoritüüp paigaldati plokkidele 32 ja 42. Paljud Plokk 25. mudelite mootorid (F100-PW-220) uuendati 220E vastu. E variant parandas töökindlust ja hooldatavust. Iga mootorile tuleva uuendusega suurenes selle võimsus: plokk 50 puhul on mootorijõuks 131,6 k[[Njuuton|N]]*. Plokk 52 oli seevastu jõuga 129,4 kN*. Ameerika Ühendriikide õhuvägede tellitud 1466-st F-16C/D 556 varustatud F100-seeria ja 890 varustatud F110-seeria mootoritega. Araabia Ühendemiraatide Plokk 60 töötab General Electric F110-GE-132 turboventilaatori peal, mille maksimaalne tõukejõud on 144,6 kN*. See on ühtlasi ka suurima jõudlusega mootor F-16 puhul.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#Propulsion|pealkiri=Mootori tõukejõud|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=06.06.2020|täpsustus=Lõik "Propulsion"}}</ref> <nowiki>*</nowiki>Väärtused on esitatud mootori järelpõlemisrežiimis. == Variandid == F-16 mudeleid järjestatakse plokkide alusel. Plokid hõlmavad nii ühe-kui kahekohalisi hävitajaid. Lennukite järkjärguliseks uuendamiseks on aastate jooksul kasutusele võetud erinevaid tarkvara ja riistvara süsteeme, relvade ja struktuurilisi uuendusi. Kuigi tavaliselt järjestatakse mudeleid plokkide järgi, on olnud ka palju muid variante, kus on tehtud olulisi muudatusi. Näiteks muudetakse vanemad F-16-d droonsihtmärkideks. ''Põhiartikkel'': General Dynamics F-16 Fighting Falcon<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon#Variants|pealkiri=Variandid|väljaanne=Wikipedia|aeg=01.06.2020|vaadatud=06.06.2020|täpsustus=Lõik "Variants"}}</ref> === F-16A/B === <u>F-16A</u> (ühe istekohaga) ja <u>F-16B</u> (kahe istekohaga) olid esialgsed variandid. Nende variantide hulka kuuluvad ploki 1, 5, 10 ja 20 versioonid. Plokk 15 oli esimene suurem muudatus, millel olid suuremad horisontaalsed stabilisaatorid. See on kõige arvukam kõigist F-16 variantidest, mida on toodetud pea 475 tükki. Paljud F-16A ja B variandid on uuendatud ploki 20 standarditele vastavaks. === F-16C/D === F-16C (ühe istekohaga) ja F-16D (kahe istekohaga) variandid hakati tootma 1984. aastal. Esimene C/D versioon oli Block 25 täiustatud kokpiti instrumentide ja radariga. Lisati AIM-7 ja AIM-120 õhk-õhk raketid. Plokid 30/32, 40/42 ja 50/52 olid hilisemad C/D versioonid. F-16C/D lennuki maksumus oli 18,8 miljonit USA dollarit. Hoolduskulud on lennutunni kohta 7000 – 22 470 dollarit. === F-16E/F === F-16E (üheistmeline) ja F-16F (kaheistmeline) on uuemad F-16 plokk 60 variandid. Sellese projekti enim panustanud riik on Araabia Ühendemiraadid. Plokk 60 on varustatud AN/APG-80 radari, lisatud kütusepaakide ja võimsama General Electric F110-GE-132 mootoriga. === F-16IN === F-16IN põhineb F-16E/F mudelil, kuid sellel on AN/APG-80 radar, GE F110-GE-132A mootor, uuendatud kokpit ja kiivri külge kinnitatud juhtsüsteem. Alates 2017. aastast on Lockheed Martin nõustunud tootma Indias hävitajaid F-16 Block 70 koos India kaitseettevõttega. Uus tootmisliin on peamiselt India õhuväe jaoks, kuid toimub ka eksport. === F-16IQ === Ameerika Ühendriikide Kaitsejulgeoleku amet teatas 2010. aasta septembris Ameerika Ühendriikide Kongressile 18 F-16IQ lennuki sõjalisest müügist. Müügi koguväärtuseks hinnatakse 4,2 miljardit USA dollarit. === F-16N === F-16N oli õppelendudel vastase lennumasin, mida kasutas USA merevägi. See põhineb F-16C/D plokk 30-l ja selle mootor on General Electric F110-GE-100. Kuigi üheistmelised F-16N ja kaheistmelised TF-16N põhinevad väikese õhuava F-16C/D lennukikerel, on nende puhul säilinud APG-66/B radar. Eemaldatud on lennukikerelt 20 mm kuulipildur, samuti ei kanna F-16N-id rakette. Kogutoodanguks toodeti kokku 26 lennukit, millest 22 on ühekohalised F-16N-id ja neli on kahekohalised TF-16N-id. Lennukite esialgne partii oli kasutusel aastatel 1988–1998, kasutusaja sees avastati aga kahekohaliste puhul pisipragusid. == Relvastus == Vanemaid F-16-id oli võimalik relvastada kuni kuue [[AIM-9 Sidewinderi]] õhk-õhk-raketiga, kasutades selleks mõlemal tiivaotsal relssheitjaid. Samuti oli võimalik kasutada [[AIM-7 Sparroweid]]. Uuemad hävitaja versioonid toetavad [[AIM-120 AMRAAMi]]. Lennuk võib kanda mitmesuguseid muid õhk-õhk tüüpi rakette, erinevaid õhk-maa-tüüpi rakette või pomme. Lennukikere külge on võimalik kinnitada elektrooniliste vastumeetmete seadmeid, lisaks kütusepaake. Andurite või radarite jaoks on saadaval veel kaks ruumi kere all. F-16 kannab 20 mm (0,787 tolli) M61A1 Vulcani kuulipildur õhk-õhk-ja õhk-maa-ülesannete jaoks. 20 mm kahur on paigaldatud kere sisse, kokpiti vasakule. Kahuril on 512 laengut.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://lockheedmartin.com/content/dam/lockheed-martin/aero/documents/F-16/F-16_Block_70_India_Brochure.pdf|pealkiri=Uusima F-16 Väljalaske 70. Relvastus|väljaanne=Lockheed Martin|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Leht "Certified Advanced Weapons"|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605221257/https://lockheedmartin.com/content/dam/lockheed-martin/aero/documents/F-16/F-16_Block_70_India_Brochure.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === Uusima F-16 plokk 70. Relvastus === ==== Õhk-maa tüüpi relvastus (''air-to-ground missiles'') ==== * AGM-65 Maverick/AGM-65; Laser Maverick * AGM-142B Have Lite * [[AGM-88 HARM]] ==== Õhk-õhk tüüpi relvastus (''air-to-air missiles'') ==== * IRIS-T * AIM-7F/M Sparrow * AIM-120A/B AMRAAM * AIM-120C/D AMRAAM * AIM-9N/P Sidewinder * AIM-9L/M/S Sidewinder * AIM-9X Sidewinder ==== Üldotstarbelised pommid (''general-purpose weapons'') ==== * BLU-107 Durandal * MK-82 500-lb LDGP * MK-82 Snakeye 500-lb HDGP * MK-82 AIR * M117 750-lb LDGP * MK-83 1000-lb LDGP * MK-84 AIR * MK-84 2000-lb LDGP * BLU-109 2000-lb LDGP ==== Ründavad/kaitsvad väljaõppesüsteemid (''offensive/defensive training systems'') ==== * 2.75-in. Practice Rocket * Laser-Guided Training Round * ACMI Pod * A/A 37U-36 Aerial Target System * SUU-20/SUU-5003 Practice Bomb and Rocket Dispense ==== Navigeerimis- ja jälgimissüsteemid (''navigation/reconnaissance/utility pods'') ==== * AAQ-20 Pathfinder Navigation Pod * ADL-500 Advanced Data Link Pod (GBU-15) * AAQ-13 LANTIRN Navigation Pod * MXU-648 Cargo Pod * Next-Generation Cargo Pod * AARS Reconnaissance Pod * TARS, ETARS, MARS, Falcon SAR Reconnaissance Pod * DB-110 Reconnaissance Pod * AWW-13 Data Link (AGM-84) ==== Juhitavad pommid (''guided weapons'') ==== * GBU-12 Paveway II/GBU-51; Paveway II/GBU-49; Enhanced Paveway II 500-lb LGB (LGB – Laser Guided Bomb) * Paveway IV * GBU-16 Paveway II 1000-lb LGB (MK-83 Warhead) * GBU-10 Paveway II/GBU-50 Enhanced Paveway II 2000-lb LGB (MK-84 Warhead * GBU-22 Paveway III 500-lb LGB (MK-82 Warhead) * GBU-24/EGBU-24 Paveway III 2000-lb LGB (MK-84 Warhead) * GBU-24/EGBU-24 Paveway III 2000-lb LGB (BLU-109 Warhead) * GBU-27/EGBU-27 2000-lb LGB (BLU-109 Warhead) * GBU-38 JDAM/GBU-54 Laser JDAM 500-lb * GBU-32 JDAM 1000-lb (MK-83 Warhead) * GBU-15 2000-lb EO Guided Bomb (MK-84 Warhead) * GBU-31 JDAM/GBU-56 Laser JDAM 2000-lb (MK-84 Warhead) * GBU-31 JDAM/GBU-56 Laser JDAM 2000-lb (BLU-109 Warhead) ==== Peibutised (decoys) ==== * ADM-160B MALD/ ADM-160C MALD-J * ALE-50 Advanced Towed Decoy ==== Raketid; raketisalvod (''rocket/gun pods'') ==== * MK-4, MK-66 2.77-in. Rocket * APKWS Laser 2.75-in. Rocket * MK-4, MK-66 2.77-in. Rocket * M61Aa 20 mm Vulcan Cannon * LAU-68/131 Rocket Pod * LAU-3A/5003 Rocket Pod ==== Jaoturid (''dispencers'') ==== * SUU-25 Flare Dispenser * CBU-105 WCMD ==== Kütusepaagid (''fuel tanks'') ==== * 300 gallonit mahutav keskosapaak * 370 gallonit mahutav tiivapaak * 600 gallonit mahutav tiivapaak * Conformal Fuel Tank ==== Elektroonilised vastumeetmed (''electronic countermeasures'') ==== * ALQ-131 ECM Pod/ALQ-211 AIDEWS Pod * ALQ-119/184 ECM Pod ==== Jälgimissüsteemid (''targeting systems'') ==== * AAQ-33 Sniper Advanced Targeting Pod * AAQ-28 Litening II Advanced Targeting Pod * AAQ-14 LANTIRN/Sharpshooter Targeting Pod * AN/ASQ-213 HARM Targeting System R7 * AAQ-32 Integrated FLIR Targeting System == Kasutuses == [[Fail:A U.S. Air Force F-16D Fighting Falcon aircraft assigned to the 177th Fighter Wing, New Jersey Air National Guard catches an arresting cable with its tailhook during a cable arrester system exercise Nov. 14 131114-Z-NI803-015.jpg|alt=WWWW|pisi|548x548px|Kahekohaline F-16D harjutamas sabahaagiga maandumist]] [[Fail:IAF-F-16I-2016-12-13.jpg|pisi|462x462px|Iisraeli F-16 plokk 50 hävitaja koos väliste kütusepaakidega ]] F-16 on üks levinumaid hävituslennukeid terves maailmas, kuuludes 25 riigi sõjaväe lennukiparki. Kokku on toodetud üle 4588 lennuki, millest üle 3000 on kasutusel: [[USA]]-s, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[Bahrein]]is, [[Belgia]]s, [[Egiptus]]es, [[Holland]]is, [[Iisrael]]is, [[Indoneesia]]s, [[Itaalia]]s, [[Jordaania]]s, [[Kreeka]]s, [[Lõuna-Korea]]s, [[Maroko]]s, [[Norra]]s, [[Omaan]]is, [[Pakistan]]is, [[Poola]]s, [[Portugal]]is, [[Singapur]]is, [[Taani]]s, [[Tai]]s, [[Taiwan]]is, [[Tšiili]]s, [[Türgi]]s ja [[Venezuela]]s. Praegu müüb USA seda lennukit peamiselt välisriikidele. USA relvajõud plaanivad lennukeid F-16 käigus hoida kuni 2025. aastani. {| class="wikitable sortable" |+ Kasutusel olevad hävitajad (F-16 kõik väljalasked) !Riigid !Kasutuses (2020) !Rünnakuvalmis !Väljaõpe |- |{{PisiLipp|Bahrein}} |21<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.flightglobal.com/download?ac=66025|pealkiri=Riikide õhuväed|väljaanne=Flightglobal|aeg=01.01.2020|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Leheküljed 11-34}}</ref> |17x F-16C/V |4x F-16D |- |{{PisiLipp|Belgia}} |51<ref name=":0" /> |43x F-16A |8x F-16B |- |{{PisiLipp|Tšiili}} |46<ref name=":0" /> |35x F-16A/C |11x F-16B/D |- |{{PisiLipp|Taani}} |44<ref name=":0" /> |33x F-16A |11x F-16B |- |{{PisiLipp|Egiptus}} |218<ref name=":0" /> |168x F-16A/C |50x F-16B/D |- |{{PisiLipp|Kreeka}} |153<ref name=":0" /> |114x F-16C |39x F-16D |- |{{PisiLipp|Iisrael}} |224<ref name=":0" /> |175x F-16C/I |49x F-16D |- |{{PisiLipp|Indoneesia}} |32<ref name=":0" /> |25x F-16A/C |7x F-16B/D |- |{{PisiLipp|Iraak}} |34<ref name=":0" /> |26x F-16C/IQ |8x F-16D/IQ |- |{{PisiLipp|Jordaania}} |59<ref name=":0" /> |44x F-16A |15x F-16B |- |{{PisiLipp|Maroko}} |23<ref name=":0" /> |15x F-16C |8x F-16D |- |{{PisiLipp|Madalmaad}} |68<ref name=":0" /> |60x F-16A |8x F-16B |- |{{PisiLipp|Norra}} |53<ref name=":0" /> |44x F-16A |9x F-16B |- |{{PisiLipp|Omaan}} |23<ref name=":0" /> |17x F-16C |6x F-16D |- |{{PisiLipp|Pakistan}} |76<ref name=":0" /> |45x F-16A/C |31x F-16B/D |- |{{PisiLipp|Poola}} |48<ref name=":0" /> |36x F-16C |12x F-16D |- |{{PisiLipp|Portugal}} |27<ref name=":0" /> |24x F-16A |3x F-16B |- |{{PisiLipp|Rumeenia}} |12<ref name=":0" /> |9x F-16A |3x F-16B |- |{{PisiLipp|Singapur}} |60<ref name=":0" /> |60x F-16C/D |– |- |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |169<ref name=":0" /> |118x F-16C |51x F-16D |- |{{PisiLipp|Tai}} |63<ref name=":0" /> |38x F-16A |15x F-16B |- |{{PisiLipp|Türgi}} |245<ref name=":0" /> |158x F-16C |87x F-16C/D |- |{{PisiLipp|Taiwan}} |142<ref name=":0" /> |115x F-16A/V |27x F-16B |- |{{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}} |77<ref name=":0" /> |55x F-16E |22x F-16F |- |{{PisiLipp|Venezuela}} |20<ref name=":0" /> |16x F-16A |4x F-16B |} == Tehnilised andmed == {| class="wikitable" |- bgcolor="#DDDDDD" ! Tehnoandmed !YF-16<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Dynamics_F-16_Fighting_Falcon_variants#F-16A/B_Block_1/5/10|pealkiri=Tehnilised andmed|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=05.06.2020|täpsustus=Lõik "Specifications"}}</ref> !F-16A/B<ref name=":1" /> ! F-16C (plokk 30) ! F-16E (plokk 60) |- | Tüüp |mitmeotstarbeline lennuk |mitmeostarbeline lennuk|| mitmeotstarbeline lennuk ||mitmeotstarbeline lennuk |- | Pikkus |14,8 m |14,59 (15,1 m Pitot' toruga)|| 14,52 m (15,03 m Pitot' toruga) || 14,52 m (15,03 m Pitot' toruga) |- | Tiivaulatus |9,45 m |9,45 m|| 9,45 m || 9,45 m |- | Tiivapindala | – | –|| 27,87 m² || 27,87 m² |- | Tiiva külgsuhe | – | –|| 3,2 || 3,2 |- | Tiiva pinnakoormus | – | –|| * tühikaalul 297 kg/m² * nominaalsel stardikaalul 431 kg/m² * suurimal lennukaalul 688 kg/m² | * tühikaalul 311 kg/m² * nominaalsel stardikaalul 457 kg/m² * suurimal lennukaalul 813 kg/m² |- | Kõrgus |4,95 m |5,08 m|| 5,09 m || 5,09 m |- | Tühikaal |6170 kg |7390 kg|| 8273 kg || 8670 kg |- | Normaal stardikaal | – | –|| 12 003 kg || 12 747 kg |- | Suurim stardikaal | – |17 000 kg|| 19 187 kg || 22 680 kg |- | kütusekogus | – | –|| 3986 l (3175 kg) || 7390 l (5886 kg) ( CFT–ga) |- | Ülekoormus ''g''- limiit | – | –|| −3 kuni +9 ''g''|| −3 kuni +9 ''g'' |- | Suurim kiirus | – | –|| * Mach 2,02 ehk 2142 km/h (optimaalsel lennukõrgusel) * Mach 1,2 ehk 1470 km/h (merepinna tasemel) | * Mach 1,89 ehk 2007 km/h (optimaalsel lennukõrgusel) * Mach 1,2 ehk 1470 km/h (merepinna tasemel) |- | Lennulagi |– | –|| 15 240 m || 15 240 m |- | Suurim tõusukiirus | – | –|| 254 m/s ||– |- | Max nurkkiirus | – | –|| * lühiajaliselt ''ca'' 26°/s * kestvamalt 21,7°/s |– |- |- | Tegevusraadius | – | –|| * Hi-Hi-Hi-profiil: 925 km * Hi-Lo-Hi-profiil: 580 km | * Hi-Hi-Hi-profiil: 1605 km * Hi-Lo-Hi-profiil: 650 km |- | Ühe otsa lennukaugus | – | –|| 3819 km || 4220 km |- | Õhkutõusu distants | – | –|| 533 m ||– |- | Maandumisdistants |– | –|| 762 m ||– |- | Max relvalast | – | –|| 9276 kg || 5638 kg |- |Radar | – |AN/APG-66 |AN/APG-68 |AN/APG-80 |- | Mootor |üks Pratt & Whitney F100, turboventilaator |üks Pratt & Whitney F100, turboventilaator|| üks General Electric [[General Electric F110|F110-GE-100]], [[turboventilaator]]|| üks General Electric [[General Electric F110|F110-GE-132]], [[turboventilaator]] |- | Tõukejõud | * järelpõlemisel 106 kN | * järelpõlemisel 106 kN | * järelpõlemisel: 128,90 kN * tavaliselt: 76,31 kN | * järelpõlemisel: 142,38 kN * tavaliselt: 79,22 kN |- | Tõuke/kaalu suhe | – | –|| * suurim (tühikaalul) 1,59 * nominaalne (normaalsel stardikaalul) 1,09 * minimaalne (suurimal stardikaalul) 0,69 | * suurim (tühikaalul) 1,67 * nominaalne (normaalsel stardikaalul) 1,14 * minimaalne (suurimal stardikaalul) 0,64 |- |} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] [[Kategooria:Õhuvägi]] 11paoqhgmfkne4b3cw1ganlqrqqwmt3 0 68223 6175718 6149121 2022-08-09T08:28:45Z Kruusamägi 1530 artikli korrastamine, väidete viitamine ja mahu laiendamine wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estlink map.png|pisi|Estlink kaablite asukohad]] '''Estlink''' ehk '''Estlink 1''' on 350 MW [[elektrikaabel]] [[Eesti]] ja [[Soome]] vahel<ref name="Horisont">{{netiviide| URL = http://www.horisont.ee/node/1785| Väljaanne = [[Horisont (ajakiri)|Horisont]]| Pealkiri = Energeetika: pooljuhid – otsapidi uueneva energiatehnika küljes| Autor = Tõnu Lehtla| Kasutatud = 2013-12-01| arhiivimisaeg = 2013-12-03| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131203001727/http://www.horisont.ee/node/1785| url-olek = ei tööta}}</ref>. Paigaldatud on kaks 105 km pikkust kaablit, millest 74 km kulgeb [[Soome laht|Soome lahe]] põhjas ja 31 km maismaal.<ref name="Horisont" /> Merekaabli läbimõõt on 96 mm ja maakaablil 93 mm.<ref name="Horisont" /> Vahelduvvoolu pinge on [[Harku]]s 330 kV ja [[Espoo]]s 400 kV ning alalisvoolu pinge kaablis +/– 150 kV.<ref name="Horisont" /> Kasutatav energiaedastustehnoloogia on ABB HVDC Light®<ref name="Horisont" /> ning kaabli rajas [[ABB]]<ref name="omanikud" />. Algselt kuulus Estlinki kaabel ettevõttele Nordic Energy Link, mille omanikeks olid [[Eesti Energia]] (39,9%), [[Latvenergo]] (25%), [[Lietuvos Energija]] (25%) ning [[Pohjolan Voima]] ja [[Helsingin Energia]] (kokku 10,1%) ning seda rentisid elektrisüsteemioperaatorid. 2013. aasta novembris sõlmitud ostu-müügitehinguga omandasid merekaabli alates 30. detsembrist 2013 elektrisüsteemioperaatorid [[Elering]] ja [[Fingrid]].<ref name="omanikud" /> Tehingu maksumus oli 77,6 miljonit eurot ja selle hindamisel võeti aluseks amortiseeritud ehitusmaksumus.<ref name="omanikud">[https://www.elering.ee/elering-ja-fingrid-saavad-estlink-1-omanikeks "Elering ja Fingrid saavad EstLink 1 omanikeks"] Elering, 27. november 2013 </ref> Kaabli algne maksumus oli 110 miljonit eurot.<ref name="Õhtuleht2006">[https://www.ohtuleht.ee/212156/president-avas-eile-eestisoome-elektrikaabli "President avas eile Eesti–Soome elektrikaabli"] Õhtuleht, 5. detsember 2006</ref> Estlink avati pidulikult [[4. detsember|4. detsembril]] [[2006]].<ref name="Õhtuleht2006" /> 6. märtsil 2014 avati ka [[Estlink 2]].<ref>[https://majandus.postimees.ee/2719348/galerii-tana-avati-estlink-2 "Galerii: täna avati Estlink 2"] Postimees, 6. märts 2014</ref> Arutusel on ka [[EstLink 3]] ühenduse rajamine, mis võiks valmida 2030-ndate esimeses pooles.<ref>[https://www.err.ee/1608679000/elering-pohjendab-eesti-ja-soome-elektrihinna-maekorgust-vahet-pudelikaelaga "Elering põhjendab Eesti ja Soome elektrihinna mäekõrgust vahet pudelikaelaga"] ERR, 9. august 2022</ref> Kaabli rajamine oli oluline Eesti liitmiseks Põhjamaade elektrisüsteemiga, et tõsta Eesti elektrivõrgu töökindlust, varustuskindlust ja energeetilist sõltumatust. [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] olid kokku leppinud elektrituru avamises hiljemalt 2007. aasta juuliks. Eesti oli saanud erandi, mille kohaselt pidi turg avanema suurtarbijatele 1. aprillil 2010 ja kodutarbijatele 1. jaanuaril 2013.<ref>Jekaterina Sandenkova. [https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0340eb81-ecd2-438e-a1d4-41a7e0921ec8 Estlink 1 ühenduse kasutuse analüüs] Tallinna Tehnikaülikool, 2014 (magistritöö)</ref> == Vaata ka == *[[Alalisvooluühendus]] *[[Estlink 2]] *[[Estlink 3]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Jekaterina Sandenkova. [https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0340eb81-ecd2-438e-a1d4-41a7e0921ec8 Estlink 1 ühenduse kasutuse analüüs] Tallinna Tehnikaülikool, 2014 (magistritöö) [[Kategooria:Eesti energeetika]] [[Kategooria:Soome majandus]] bhnzdmzz62iqbiuj14pz8tg401a0cjv 0 68601 6175789 6174169 2022-08-09T11:04:40Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Umbusi jõgi | pildi_nimi = Umbusi oja Lustiveres.jpg | pildi_seletus = Umbusi oja Lustiveres | lähe = Kauru soos | lähe_NS = 58.76148 | lähe_EW = 26.12312 | suue = [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]] | suue_NS = 58.52551 | suue_EW = 26.16706 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 43,3 km | valgla_pindala = 159 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Kassimatsi oja]] | vasakud_lisajõed = [[Sulustvere oja]] | osm = jah }} '''Umbusi jõgi''' (ka ''Umbuse jõgi'', ''Mõrtsa jõgi'', ''Mõrtsioja'') on jõgi [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].<ref name=eelis>{{EELIS|veekogu|1706013213|Umbusi jõgi}}</ref> Jõgi saab alguse Kauru soost [[Kauru]] ja [[Lahavere]] küla piiril.<ref name=Keskkonnaregister>[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380496 Umbusi jõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 17.06.2021.</ref> Ta voolab läbi Kalana ja [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] alt.<ref name=giid>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1106 Umbusi jõgi portaalis eestigiid.ee]. Allikana kasutatud [[Arvi Järvekülg]]. Eesti jõed. Tartu, 2001.</ref> Alates maanteesillast kuni suudmeni kuulub Umbusi jõgi riiklikusse "[[Lõhe]], [[jõeforell]]i, [[meriforell]]i ja [[harjus]]e kudemis- ja elupaikade nimistusse".<ref name=eelis /> Karuallika metsavahimaja lähistel kaob jõgi 900 meetriks maa alla, ilmudes taas [[Lustivere]]s. [[Kaliküla]]st allavoolu muutub jõe säng laiemaks ja tugevasti käänuliseks, möödudes [[Kablaküla]]st ida poolt, läbides [[Umbusi]] küla ja suubudes [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]]. Jõe alamjooksul inimasustus puudub. Umbusi jõe [[ülemjooks]] asub [[Kesk-Eesti tasandik]]ul ja [[alamjooks]] [[Võrtsjärve madalik|Võrtsjärve nõos]].<ref name=giid /> Jõe pikkus on 43,3 km ja valgala 159,2 km².<ref name=Keskkonnaregister /> 2022. aasta suvel lekkis AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest ummistunud kogumisrennide tõttu silomahl sadeveekanalisatsiooni ning jõudis mööda kraavi Umbusi jõkke. See põhjustas jões tuhandete kalade hukkumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120046212/keskkonnaamet-umbusi-joe-reostus-jogeval-ja-poltsamaal-taandub Keskkonnaamet: Umbusi jõe reostus Jõgeval ja Põltsamaal taandub"] Delfi, 4. august 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608677293/umbusi-joe-reostuse-taolisi-tuleb-ette-kord-kumne-aasta-jooksul "Umbusi jõe reostuse taolisi tuleb ette kord kümne aasta jooksul"] ERR, 5. august 2022</ref> [[Keskkonnaamet]] algatas reostuse tõttu kriminaalmenetluse.<ref>[https://www.err.ee/1608680014/keskkonnaamet-algatas-umbusi-joe-reostuse-tottu-kriminaalmenetluse "Keskkonnaamet algatas Umbusi jõe reostuse tõttu kriminaalmenetluse"] ERR, 9. august 2022</ref> <gallery> Paisjärv Umbusi ojal Lustiveres.jpg|Paisjärv Umbusi ojal Lustiveres </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] ow4b3ardeh4ago61kraujwk7s6spw88 10 71567 6175602 6174685 2022-08-08T20:03:51Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} }}{{{pindala viide|}}} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> ogoih6o0hoyqbhn9pma5a9p1zoksbdj 6175666 6175602 2022-08-09T05:53:54Z WikedKentaur 464 wikidata pindala wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | Pindala: {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km² {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> m0wfaqk7ve6ac7b71o7kk9oyf9tznvr 6175669 6175666 2022-08-09T05:57:45Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km² {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 9jjnyis3t2ylb2qcow3g0n8d6tdm1hh 6175680 6175669 2022-08-09T06:15:08Z WikedKentaur 464 wikidata pikkus wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km² {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 5k0e4x7jcjpgeby6qh679iwxp2ciii8 6175683 6175680 2022-08-09T06:19:00Z WikedKentaur 464 wikidata laius wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km² {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2049|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{laius|}}}|pid=P2049}} }} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> hsqwnl9b6jn19xetct2vpynueru061b 1 81913 6175504 6129324 2022-08-08T16:12:13Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki Artiklis [[Toompea loss]] on teistsugused andmed ehitusaja kohta: ''Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 1350–1360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann ('''1420–1430''', nüüd 45,6 meetrit kõrge)... --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 10. aprill 2007, kell 18:44 (UTC) '' : Võtsin info inglise vikist --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 10. aprill 2007, kell 18:56 (UTC) Nägin jah. Krt teab, kes selle sinna kirjutas. Aga peaks miskeid muid allikaid kah vaatama. Ilmselt. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 10. aprill 2007, kell 19:43 (UTC) Miksike räägib niimoodi: <code>Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal 1500 ehitati ta 10m kõrgemaks ja ta saavutas kõrguse 50,2 meetrit. Torn on üheksakorruseline ja tema läbimõõt on 9,5 meetrit. Alumistel korrustel olid laoruumid, keskel köetavad eluruumid, samuti laskemoonalaod, üleval lahtine platvorm. Pikk Hermann, saksa keeles Lange Hermann, tähendab tõlkes "pikk sõjamees ehk pealik" ja tuleneb keskajl ihaletud kangelase Hermanni lugudest; niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele, meil veel Narvas ja Kuressaares. Alates 1920. aastatest on torni tipus lipuvarras lipu heiskamiseks. Väikese linnuse ildilme põhjalik muutus toimus 18. sajandi lõpupoolel Katariina II valitsemisajal. Lammutatud vana idamüüri asemele ehitati hilisbarokkstiilis fassaadiga kubermanguvalitsuse hoone, mis valmis 1773. aastal. Kindluse kraavid aeti täis, eellinnuse kohale rajati iluaed, kuhu aastatel 1894-1900 ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19. sajandil oli konventhoone muudetud kubermanguvanglaks, mis 1917. aastal süüdati ja jäi varemeisse. 1922. aastal valmis praegune Parlamendi hoone. Algselt 15. sajandi lõpus valminud linnusest on praeguseks säilinud vaid lääne- ja põhjamüür koos kolme torniga. 23. veebruaril 1989 kell 22 võeti Pika Hermanni tipust alla punane lipp ja 24. veebruari hommikul kell 7.32 heisati sinna sini-must-valge lipp.</code> Võiks integreerida siia. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 10. aprill 2007, kell 19:48 (UTC) :Miksikese tekstiga pole entsüklopeedias midagi peale hakata, sest see pole usaldusväärne allikas. Sealt võib küll saada autoriteetseid allikaid--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. juuli 2014, kell 11:58 (EEST) :Kas 1941-1944 oli tornis haakristilipp või oli torn lihtsalt tühi? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 8. september 2007, kell 14:49 (UTC) ::https://www.muis.ee/museaalView/693716 1941 septembris tornis olev meenutab Kolmanda riigi sõjalippu. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 8. august 2022, kell 19:12 (EEST) ---- : Välja võetud, sest see puudutab teist torni: == Vaata ka == * [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus, Narva Hermanni kindlus]] * Hermanni torn Hermanni kindluses Narvas [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. september 2007, kell 09:45 (UTC) : vaidlen vastu, kuna mumeelest on viisakas mainida, : Eestis on sama nimega asju kaks +kindlus. : võrdlusena ma isiklikult lisaksin artiklisse [[Suur Munamägi]] : Vaata ka all [[Väike Munamägi]] ja vastupidi. Miks? : Sest vastasel juhul ei osata täpsustada tekstis, millega on tegemist : ja kirjutistes hakkab levima lihtsalt Hermanni torn või Munamägi, : seega selguse ja lihtsuse huvides, et info oleks "kohe käes", : mitte ei peaks seda eraldi harutama tundide kaupa. : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 9. september 2007, kell 10:53 (UTC) :: Vastav täpsustus peaks olema kohe artikli alguses. Kui artiklile on nimi antud, siis saab linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. september 2007, kell 14:56 (UTC) ---- Pilt [[:Pilt:Pikkherman.jpg|Pikkherman.jpg]] seisab kasutamata. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 27. august 2008, kell 15:55 (UTC) :seda kasutatakse artiklis [[Toompea Väike linnus]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. juuli 2014, kell 11:58 (EEST) ---- Siin artiklis on lipust mitu korda pikemalt kirjutatud kui tornist endast. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 11. september 2013, kell 00:11 (EEST) Lipu osas tehti muudatusi. Võeti välja "kuid mitte hiljem kui kell 22.00." Kas see siis pole tõsi? Artiklis [[Eesti lipp]] on samamoodi öeldud, klausliga, et valitsuse erikorraldusel võib aeg olla teistsugune. Mis meloodia saatel lipp langetatakse? Hiljuti veel oli see "Mu isamaa armas", kas seda on nüüd muudetud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 09:58 (EEST) Mis tähendab "Riigikogu väärikate kingitustena"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 10:01 (EEST) gaqj7kzx2zcreujtnbwaz8inmf26tu4 0 85726 6175525 6173752 2022-08-08T17:15:06Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg}} Eestis on 47 '''linna''', mis on asustusüksused. Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused ning ülejäänud on kas valla- või linnasisesed linnad. Suurima elanike arvuga on pealinn [[Tallinn]] (438 341 elanikku) ja väikseima elanike arvuga [[Kallaste]] (685 elanikku, 2021).<ref name="RA" /> == Ajalugu == Eesti keskaegsed linnad on [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Rakvere]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Toompea]], [[Vana-Pärnu]] ja [[Viljandi]]. [[1296]]. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel oli 6 linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eriklassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimese klassi kuulusid varakad linnaelanikud - [[kinnisvara]]de omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id (sks), mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt ülesantud kapitali suuruselt aastas ühe protsendi riigimaksu. Täpsemini - kodanikud, kes oma vara hindasid üle 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kes omavara hindasid 5000-10 000 rublani ja kolmandasse gildi varaomanikud, kelle vara suurus oli hinnatud 1000-5000 rublale. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi ja nemad jagunesid omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]] - teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga. [[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti: {| class="wikitable" |- ! Linna nimi ! Kivihooneid ! Puithooneid |- | [[Võru]] | 10 | 79 |- | [[Pärnu]] | 87 | 532 |- | [[Tartu]] | 111 | 628 |- | [[Kuressaare]] | 99 | 103 |- | [[Tallinn]] | 440 | 1059 |} === Linnad Eesti vabariigi ajal === 1920. aastal oli Eestis 12 linna: [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Paide]], [[Paldiski]], [[Petseri]], [[Pärnu]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Valga]], [[Viljandi]] ja [[Võru]]. 1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega [[Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]] [[alev]]id nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal sai linnastaatuse [[Tõrva]] ja 1936. aastal [[Otepää]]. Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – [[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]. [[Narva-Jõesuu]] alev ühendati Narva linnaga, Narva-Jõesuu linnaosana ja jäi samas staatuses edasi eksisteerima. Linnaseaduse alusel liideti [[Võõpsu|Võõpsu alev]] [[Räpina vald (Räpina kihelkond)|Räpina vallaga]]. [[1. mai]]l [[1938]] oli Eestis kokku 33 linna: * [[Tallinn]] ([[pealinn]]), * [[Tartu]] ([[esimese astme linn]]), * [[Narva]], [[Pärnu]], [[Nõmme]], [[Viljandi]], [[Valga]], [[Rakvere]] ([[teise astme linn]]ad), * [[Võru]], [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Petseri]], [[Tapa]], [[Paide]], [[Türi]], [[Mustvee]], [[Põltsamaa]], [[Tõrva]], [[Mõisaküla]], [[Jõhvi]], [[Otepää]], [[Kunda]], [[Sindi]], [[Elva]], [[Kallaste]], [[Antsla]], [[Kärdla]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Jõgeva]], [[Suure-Jaani]], [[Keila]], [[Mustla]] ja [[Paldiski]] ([[kolmanda astme linn]]ad). == Eesti linnade loend == ''Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.'' 2015. aasta seisuga elab linnades 882 806 inimest. {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:right;" ! Linn !data-sort-type="number" | 1959<ref name="RA1995" /> !data-sort-type="number" | 1970<ref name="RA1995" /> !data-sort-type="number" | 1979<ref name="RA1995" /> !data-sort-type="number" | 1989<ref name="RL" /> !data-sort-type="number" | 2000<ref name="RL" /> !data-sort-type="number" | 2006 !data-sort-type="number" | 2011<ref name="RL" /> !data-sort-type="number" | 2015<ref name="RA" /> !data-sort-type="number" | 2021<ref name="RA" /> ! Maakond |----- | align="left" | [[Tallinn]] | 279 853 || 362 536 || 441 800 || 478 974 || 400 378 || 396 193 || 393 222 || 418 545 |438 341 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Tartu]] | 73 493 || 91 013 || 104 381 || 113 420 || 101 169 || 101 740 || 97 600 || 93 805 |91 407 | align="left" | [[Tartu maakond|Tartumaa]] |----- | align="left" | [[Narva]] | 27 647 || 56 993 || 75 909 || 81 221 || 68 680 || 66 936 || 58 663 || 58 869 |53 424 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Pärnu]] | 35 654 || 44 605 || 54 051 || 52 389 || 45 500 || 44 198 || 39 728 || 40 131 |38 347 | align="left" | [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |----- | align="left" | [[Kohtla-Järve]] | 29 290 || 68 321 || 87 472 || 62 059 || 47 679 || 45 740 || 37 201 || 36 329 |32 577 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Viljandi]] | 18 025 || 20 524 || 22 368 || 23 080 || 20 756 || 20 274 || 17 473 || 17 966 |16 875 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Maardu]] | 4347 || 6852 || 9970 || 16 052 || 16 738 || 16 570 || 17 524 || 15 215 |15 284 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Rakvere]] | 14 281 || 17 676 || 19 011 || 19 822 || 17 097 || 16 698 || 15 264 || 15 900 |14 984 | align="left" | [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Kuressaare]] | 9600 || 12 139 || 14 207 || 16 166 || 14 925 || 14 919 || 13 166 || 13 553 |12 698 | align="left" | [[Saare maakond|Saaremaa]] |----- | align="left" | [[Sillamäe]] | 8374 || 13 559 || 16 157 || 20 561 || 17 199 || 16 567 || 14 252 || 13 906 |12 230 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Valga]] | 13 305 || 16 981 || 18 474 || 17 722 || 14 323 || 13 930 || 12 261 || 12 833 |11 792 | align="left" | [[Valga maakond|Valgamaa]] |----- | align="left" | [[Võru]] | 10 639 || 15 164 || 16 767 || 17 496 || 14 879 || 14 554 || 12 667 || 12 717 |11 533 | align="left" | [[Võru maakond|Võrumaa]] |----- | align="left" | [[Jõhvi]] | 10 221 ||12012|| ? || 15 607 || 12 112 || 11 455 || 11 025 || 10 409 |10 130 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Keila]] | 3017 || 5531 || 7194 || 10 072 || 9388 || 9386 || 9763 || 9571 |10 078 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Haapsalu]] | 8264 || 10 965 || 13 035 || 14 617 || 12 054 || 11 774 || 10 251 || 10 292 |9220 | align="left" | [[Lääne maakond|Läänemaa]] |----- | align="left" | [[Paide]] | 5808 || 7748 || 9641 || 10 849 || 9642 || 9751 || 8228 || 8239 |7544 | align="left" | [[Järva maakond|Järvamaa]] |----- | align="left" | [[Saue]] |? |?|| 3293 || 4395 || 4958 || 5067 || 5514 || 5758 |5831 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Elva]] | 4812 || 6293 || 6358 || 6325 || 6020 || 5826 || 5607 || 5680 |5616 | align="left" | [[Tartu maakond|Tartumaa]] |----- | align="left" | [[Tapa]] | 7877 || 9797 || 10 851 || 10 439 || 6765 || 6559 || 5896 || 5693 |5168 | align="left" | [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Põlva]] |? |2993|| 4817 || 7038 || 6467 || 6510 || 5767 || 5853 |5115 | align="left" | [[Põlva maakond|Põlvamaa]] |----- | align="left" | [[Türi]] | 5598 || 6335 || 6626 || 6862 || 6324 || 6137 || 5954 || 5397 |5070 | align="left" | [[Järva maakond|Järvamaa]] |----- | align="left" | [[Rapla]] | 3006 || 4274 || 5599 || 6271 || 5758 || 5682 || 5202 || 5280 |4887 | align="left" | [[Rapla maakond|Raplamaa]] |----- | align="left" | [[Jõgeva]] | 2490 || 3631 || 5289 || 7035 || 6420 || 6349 || 5501 || 5434 |4851 | align="left" | [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] |----- | align="left" | [[Kiviõli]] | 10 406 || 11 202 || 11 050 || 10 390 || 7405 || 6925 || 5634 || 5520 |4725 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Põltsamaa]] | 3643 || 4362 || 4893 || 5207 || 4849 || 4894 || 4188 || 4224 |3847 | align="left" | [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] |----- | align="left" | [[Sindi]] | 3115 || 4042 || 4428 || 4548 || 4179 || 4049 || 4076 || 3944 |3744 | align="left" | [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |----- | align="left" | [[Paldiski]] | 3375 || 6960 || 7311 || 7690 || 4248 || 4332 || 4085 || 3837 |3542 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Kärdla]] | 2673 || 2955 || 3426 || 4139 || 3773 || 3724 || 3050 || 3418 |3160 | align="left" | [[Hiiu maakond|Hiiumaa]] |----- | align="left" | [[Kunda]] | 3701 || 5308 || 4828 || 5037 || 3899 || 3751 || 3422 || 3246 |2865 | align="left" | [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Tõrva]] | 2570 || 2727 || 3157 || 3546 || 3201 || 3112 || 2729 || 2808 |2690 | align="left" | [[Valga maakond|Valgamaa]] |----- | align="left" | [[Narva-Jõesuu]] | 2631 || 3021 || 3135 || 3754 || 2983 || 2734 || 2632 || 2669 |2664 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Kehra]] | 2823 || 3613 || 3679 || 4053 || 3224 || 3173 || 2889 || 2656 |2607 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Loksa]] | 3283 || 3078 || 3514 || 4315 || 3494 || 3455 || 2759 || 2628 |2467 | align="left" | [[Harju maakond|Harjumaa]] |----- | align="left" | [[Otepää]] | 2149 || 2111 || 2289 || 2424 || 2282 || 2123 || 2108 || 2275 |2074 | align="left" | [[Valga maakond|Valgamaa]] |----- | align="left" | [[Räpina]] | 2230 || 2672 || 3247 || 3488 || 2967 || 2884 || 2751 || 2305 |2066 | align="left" | [[Põlva maakond|Põlvamaa]] |----- | align="left" | [[Tamsalu]] | 1549 || 2379 || 2673 || 2978 || 2618 || 2629 || 2236 || 2229 |2053 | align="left" | [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Kilingi-Nõmme]] | 2136 || 2284 || 2507 || 2504 || 2223 || 2144 || 2075 || 1776 |1605 | align="left" | [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |----- | align="left" | [[Karksi-Nuia]] | 1056 || 1496 || 2107 || 2361 ||2269 || 2059 || 1931 || 1641 |1453 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Võhma]] | 1110 || 1447 || 1904 || 1998 || 1596 || 1544 || 1314 || 1324 |1280 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Antsla]] | 2423 || 2236 || 1952 || 1688 || 1547 || 1458 || 1291 || 1381 |1263 | align="left" | [[Võru maakond|Võrumaa]] |----- | align="left" | [[Lihula]] | 1452 || 1597 || 1624 || 1872 || 1497 || 1614 || 1399 || 1272 |1175 | align="left" | [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |----- | align="left" | [[Mustvee]] | 2354 || 2245 || 2087 || 1994 || 1753 || 1756 || 1358 || 1375 |1175 | align="left" | [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] |----- | align="left" | [[Suure-Jaani]] | 1707 || 1523 || 1653 || 1503 || 1324 || 1242 || 1039 || 1069 |1173 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Abja-Paluoja]] | 1623 || 1760 || 1772 || 1737 || 1417 || 1406 || 1240 || 1156 |1030 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Püssi]] | 839 || 820 || 1869 || 2532 || 1872 || 1837 || 1083 || 1009 |863 | align="left" | [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |----- | align="left" | [[Mõisaküla]] | 2137 || 1933 || 1618 || 1349 || 1165 || 1081 || 825 || 820 |756 | align="left" | [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |----- | align="left" | [[Kallaste]] | 1638 || 1798 || 1431 || 1361 || 1211 || 1152 || 852 || 849 |685 | align="left" | [[Tartu maakond|Tartumaa]] |} == Endised linnad == * [[Ahtme]] * [[Jaanilinn]] * [[Mustla]] * [[Nõmme]] * [[Petseri]] * [[Toompea allasum|Toompea]] * [[Vana-Pärnu]] == Vaata ka == * [[Eesti alevite loend]] * [[Eesti alevike loend]] * [[Eesti külade loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RL">[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/03/14/kolme-rahvaloenduse-pohjal-joonistub-valja-eesti-linnade-ja-valdade-rahvaarvu-muutumise-muster/ Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster]. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 24.05.2019.</ref> <ref name="RA">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&lang=2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.</ref> <ref name="RA1995">[https://www.stat.ee/dokumendid/26381&usg=AOvVaw0jkepBKvzTCmPsZgtpUv0a Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989)]. Statistikaamet, avaldatud 1995</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Cities in Estonia}} * [http://www.epl.ee/uudised/426305 Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu] Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21.04.2008 {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti linnad| ]] [[Kategooria:Linnade loendid]] qywxcrt83ndap25j23dyqxznm4nrjl4 0 87051 6175553 6169032 2022-08-08T17:51:12Z Ssgreporter 22143 /* Esimeses maailmasõjas */ laeva viivad edasi masinad wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Suur Toll.jpg | pildiallkiri = Suur Tõll Vanasadamas }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa keisririik]] | lipp = Russia Naval 1720 forked.svg | nimi = Tsar Mihhail Fjodorovitš | nimetatud = | tellitud = 1912 | ehitaja = [[Vulkan-Werke]] Stettin | kiil maha pandud = | vette lastud = 26. detsember 1913 | üle antud = 17. mai 1914 | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1917 | autasud = | saatus = võeti nõukogude teenistusse | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Vene SFNV]] | lipp = Flag RSFSR 1918.svg | nimi = Volõnets | teenistuses alates = 1917 | teenistuse lõpp = 1918 | saatus = kaaperdati | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Soome | lipp = | nimi = Wäinämöinen | staatus = | teenistuses alates = 1918 | teenistuse lõpp = 1922 | saatus = antud üle Eestile }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1922 | teenistuse lõpp = 1940 | saatus = võetud üle okupatsioonivõimu poolt | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = | nimi = Volõnets (kuni 1941 Suur Tõll; alates 1988 Suur Tõll) | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1985 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1991 | saatus = võetud üle Meremuuseumi poolt 1988 | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1991 | teenistuse lõpp = | saatus = | autasud = | staatus = muuseumlaev | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = | tüüp = jäämurdja | tonnaaž = 2391 brt | veeväljasurve = 4579 t | mahutavus = | pikkus = 75,6 m | laius = 17,5 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 6–7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = teras | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 3 3 paisumisega aurumasinat, 5800 hj/4263 kW | abimasinad = | käiturid = 3 sõukruvi: 2 ahtris, 1 vööris | taglase tüüp = | mastide arv = 2 | kiirus = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 60–65 in | navigatsioonivahendid = | relvastus = (Teises maailmasõjas) 4 × 45 mm ja 4 × 76 mm kahurid | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Suur Tõll''' on Eesti [[aurulaev|aurik]]-[[jäämurdja]], mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne [[Eesti Vabadussõda]] ehitatud [[aurulaev]] kogu [[Baltikum]]is. Suur Tõll seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as ja on üsna algupärases seisukorras [[ajalooline laev]], mis on avatud külastajaile. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile. Laev on nimetatud mütoloogilise [[Saaremaa]] vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] järgi. == Ajalugu == ===Venemaa teenistuses kuni 1918=== ==== Ehitamine ==== [[Pilt:Tsar Mikhail Feodorovich.jpg|pisi|vasakul|''Tsar Mihhail Fjodovitš'']] 20. sajandi algul avaldasid Tallinna majandusmehed (peamiselt [[Tallinna Börsikomitee]]st) võimudele soovi korraliku jäämurdja soetamiseks, et hoida talviti paremini kasutatavana [[Tallinna sadam]]at. Olemasolevast väiksemast jäämurdjast Stadt Reval selleks ei piisanud. 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht|Soome lahele]] aurujäämurdja ehitamiseks, hanke võitis saksa [[Vulcan-Werke AG]]. Suur Tõll ehitati aastatel 1912–1914 [[Stettin]]is [[Saksa keisririik|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Käigukatsetused toimusid Soome vetes. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai Tallinn. Kümmekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ====Esimeses maailmasõjas==== Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel, jäälõhkuja rekvireeriti ja arvati [[Balti laevastik]]u koosseisu. Meeskonda lisandusid sõjaväelased. Suur Tõll eskortis laevu Tallinnast Helsingisse ning vedas sõjaväelasi ja varustust. 1916. aastal dokiti laev Kroonlinnas. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetati laev 8. mail 1917 ümber revolutsioonist tuntud [[Volõõnia]] polgu järgi ja uueks nimeks sai '''Volõnets'''. 1918. aasta algul, kui Venemaal oli jälle vahetunud võim, osales Volõnets [[Jääretk]]el, aidates koos jäämurdjaga ''Jermak'' Tallinna jäävangi jäänud punalaevastikul eemalduda pealetungivate Saksa maavägede eest läbi jäätunud Soome lahe Kroonlinna. Esimesel reisiga viis ''Volõnets'' Tallinnast Helsingisse [[transpordilaev]]a ''Europa'', [[päästelaev]]a ''Volhov'' ja allveelaevade flotilli 2 [[allveelaev]]a. Masinate remondi tõttu jäi „Volõnets” Helsingisse maha, kui Balti laevastik jätkas oma jääretke läbi Soome saarestiku Kroonlinna. === Soome teenistuses 1918–1922 === [[Pilt:Finnish icebreaker Wäinämöinen.jpeg|pisi|vasakul|''Wäinämöinen'']] 29. märtsil 1918 hõivasid kavalusega pardale saanud ja väljasõiduks võltskorralduse esitanud 53 Soome iseseisvuslast Segersveni juhtimisel 116 meeskonnaliikmega (kellest pooled olid relvastatud) laeva [[Helsingi]] lähedal. Laev kaaperdati kokkuleppel laeva komandöri, Stanislaus Juhnevitši <ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=parnumaateataja19350516&type=staticpdf Kuidas Eesti sai „Suure Tõllu". Selle eest võlgneme tanu neil päevil Ameerikas surnud kapten Juhnewitsile.], Pärnumaa Teataja, Nr. 56. 16. mail 1935. a.</ref> ja juhtkonda kuulunud eestlastega. Pärast kaaperdamist heisati Soome lipp ja sõideti esialgu Tallinna. Tallinnas olla sakslased tahtnud esialgu laeva endale saada ja pidanud läbirääkimisi, kuid lõpuks jäi see ikka soomlastele. 28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi '''Wäinämöinen'''. [[Soome kodusõda|Soome Vabadussõja]] lõppjärgus 1918. aastal tõi Wäinämöinen korduvalt [[Tallinn]]ast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust. 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike "[[Põhja Pojad|Põhja Poegade]]" rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste ja viidi Soome tagasi matmiseks Eesti Vabadussõjas langenud soomlased. jne. ===Eesti Vabariigis 1922–1940 === [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll 1928. aastal]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laeva üleandmisele eelnes siiski ka vaidlusi ja väitlusi osapoolte vahel. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 pandi talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega peamiselt Soome lahel. Suure osa sellest ajast oli [[Laevakapten|kapten]]iks [[Benjamin Valter]]. Suur Tõll oli väärtuslik laev nii oma omaduste kui ka hinna poolest. 1927. aastal hinnatati Eesti väiksemate jäämurdjate ''Tasuja'', ''Jüri Vilms'' ja ''Jaan Poska'' koguväärtuseks 63 miljonit marka, kuid ''Suur Tõll'' üksi oli hinnatuna kolm korda väärtuslikum – 176 miljonit marka. Esialgu oli probleem, et Eestis ei leidunud nii raskele laevale [[dokk]]imisvõimalust ja 1923. aastal dokiti laev Taanis. Hiljem kombineeriti [[Riigi Laevatehased|Riigi Laevatehaste]] kaks suuremat ujuvdokki (2000 t ja 3000 t) koos pontoonidega üheks suureks dokiks ja 1927. aastal dokiti laev juba kodumaal. Riigi Laevatehastes asendati laeva kõik kuus aurukatelt Vulcan-Werke AG-st tellitud uutega (vanad katlad ehitati ühtlasi ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele) ja lisaks ehitati nähtavuse parandmiseks vana silla kohale teine sild. See oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude Liidu teenistuses 1940–1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai [[Hermann Tõnissoo]]. 1941. aasta külmal talvel juhtus, et jäälõhkujaga veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ==== 28. augustil 1941 suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega u 980 reisijaga (sealhulgas Eesti NSV valitsuse ja Ülemnõukogu liikmed) Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. Sõidu ajal liikus ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]] ees, hoides seda [[meremiin]]ide eest. 11. septembril 1941 sai Suur Tõll kolm süütepommitabamust, kuid vigastused olid kerged. Kartuses, et Leningrad võib sakslaste kätte langeda, paigaldati laeva masinaruumi sügisel igaks juhuks süvaveepommid ja muud lõhkelaengud, et laev vajaduse korral õhkida. Hiljem need eemaldati. 4. oktoobril mobiliseeriti Suur Tõll ametlikult [[Balti laevastik]]u koosseisu ja relvastati paari kahuriga. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond. 11. novembril 1941 nimetati laev ümber '''Volõnetsiks'''. Sõjalaevalipp oli siiski heisatud alles 1942. aasta algul. 25. novembril 1942 sai laeva vööriosa kolmele väiksele miinile sõites tõsiseid miinikahjustusi, kuid laev jätkas teenistusülesannet. Sõja ajal kasutati Suurt Tõllu üsna vähe, sest kivisüsi, mida kulunuks palju, oli defitsiitne. Selle asemel oli Volõnets kasutusel pigem ujuva õhutõrjepatareina. 1945. aasta jaanuaris sõitis Volõnets jälle miinile, kuid ei uppunud selgi korral. ==== Pärast sõda ==== Pärast sõja lõppu kasutati Volõnetsit reparatsioonidena Saksamaalt ja Poolast konfiskeeritud laevade pukseerimiseks Leningradi tehastesse. 29. aprillil 1948 arvati laev sõjalaevastikust abilaevastikku. 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. Hiljem tehti laevale ka väiksemaid ümberehitusi. Sild ehitati kinniseks, vahetati puksiirseade ja vööri ehitati umbreeling. Samuti demonteeriti laeva kesktekil korstende külgedel asunud [[kraana]]d. Jäämurdja plaaniti esmalt maha kanda juba 1967. aastal, kuid tema teenistust pikendati 1985. aastani, misjärel oli ta kasutuses veel paar aastat auru tootmiseks [[Primorsk]]is. Lõpuks viidi laev Leningradi. Vahepeal kasutati Volõnetsit Leningradis ka vähemalt ühe filmi võtetel. ==== Laeva päästmine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg, mis otsustatigi lõplikult 1987. aastal. Suure Tõllu vanuseid jäämurdjaid oli see saatus juba tabanud. Mahakandmisest teada saanud Eesti Meremuuseumi direktoril [[Ants Pärna]]l õnnestus saavutada läbirääkimiste tulemusena lõpuks kokkulepe Vene sõjalaevastikuga vana jäämurdja vahetamiseks 300 tonni vanaraua vastu. Reaalselt siiski vanarauda hiljem laeva vastu ei antud. Delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks äratoomise võimalusi. [[Pilt:Volõnets - Suur Tõll 88.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll Paljassaare sadamas 1988. a]] 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets mereväe [[puksiir]]i Tjulen slepis teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Laeva oma peamasinatega üritati samuti sõidule kaasa aidata. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati nendele auru tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Veel viimasel ööl enne ärasõitu oli aga varastatud eelmiste "omanike" poolt laeva uhke originaalne rooliratas koos rooli asendi näidikuga! Rool asendati käepärase vahendiga, kuid laev oli ikkagi raskelt juhitav. [[Pilt:Suur Tõll Port of Tallinn May 1996.jpg|pisi|Suur Tõll veel Paljassaare sadamas esmase taastamise järel 1996]] Pärast esmalt ühte päeva Tallinna lahel ankrus seismist paigutati Suur Tõll [[Paljassaare sadam]]asse. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma eestipärase nime – Suur Tõll. Jõudu mööda alustati ka algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida ja vöörist eemaldati juurde ehitatud umbreeling. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul jäetud või loobitud prügist ja rämpsust, mille juures tuli kohati kasutada isegi [[gaasimask]]e. Mõõtmiste käigus tuvastati ühtlasi, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Ruume köeti talviti veel aurukatlaga. Laeva normaalne remont ja taastamine jäi siiski ootele, sest Eesti Meremuuseumil, lõpusegadustes Nõukogude Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg|pisi|Suur Tõll Linnahalli taga 1999/2000. aasta talvel]] [[Pilt:Suur Tõll Tallinn 13 Mai 2012 Backbord.JPG|pisi|Suur Tõll 2012. aastal Lennusadama angaaride avamise ajal]] ==== Algusaastad ==== Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992.<ref>Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> 1993. aastal pukseeriti Suur Tõll Kotka merepäevadele. Samal aastal kasutati Suurt Tõllu ka mängufilmi "[[Tulivesi]]" võtetel. 1994. aasta suvel osales Suur Tõll [[XXII üldlaulupidu|juubelilaulupeo]] tuletseremoonial sõites oma [[Aurumasin|masin]]ate jõul [[Tallinna reid]]ile.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/ahoi-ahoi-suur-toll-ja-juubelilaulupeo-tuletseremoonia Ahoi: AHOI! Suur Tõll ja juubelilaulupeo tuletseremoonia]. ERR Audioarhiiv: Saate autor, salvestaja ja esineja [[Hubert Veldermann]]. </ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks kaua oodatud remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnd aega [[Linnahall]]i taga ja vahepeal ka [[Admiraliteedi bassein]]is. 1998. aastal pukseeriti Suur Tõll veelkord Soome – Helsingisse mereüritusele. Samal aastal "külastas" Suurt Tõllu Tallinnas sarnase ehitusega Soome aurujäämurdja Tarmo. Kuna kõik senised hoiukohad tegelikult kas laevale või hoiukoha omanikele ei sobinud, otsiti mõistlikumat lahendust. ==== Lennusadamas ==== Uue aastatuhande algul toodi jäämurdja lõpuks [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja merendusmuuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. 2006. aastal etendas Suur Tõll [[Georg Ots]]ast rääkiva mängufilmi võtetel vene hospidallaeva ''Sibir''. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega. 2010. aasta paiku oli praktiliselt juba kõigil huvilistel võimalik iga päev (veel ehitusjärgus olevas) Lennusadamas Suure Tõllu pardale pääseda. Ametlikult avati laev külalistele koos vesilennukite angaarides muuseumi piduliku avamisega 2012. aasta kevadel. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale 2013. aasta lõpul [[dokk|dokis]] kapitaalremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud üks Suure Tõllu aerupäästepaat ja taastamisel on veel mootorpäästepaat. Originaalseid paaditaaveteid pole veel taastatud, kuid eemaldatud on nõukogudeaegsed. Hinnalisi aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. Jäämurdja pardal on avatud ohvitseride mess, kapteni [[kajut]], meeskonnaruumid, masina- ja katlaruum, palju muud ehtsat ning ka näitus jäämurdja ajalооst. Suure Tõllu pardal korraldatakse ka üritusi. == Laeva konstruktsioon == [[Fail:Suur Tõll 2022. aasta kevadel Meremuuseumi juures.jpg|pisi|Suur Tõll 2022. aasta kevadel Lennusadamas]] Suur Tõll oli valmimisajal ja järgmistelgi aastatel maailma moodsaim jäämurdja. Laeval on kolm aurupeamasinat ja ka kolm [[sõukruvi]], kaks ahtris ja üks vööris. Iga aurumasina jaoks on kaks aurukatelt. Vööriajami eesmärk oli tekitada jääkatte all teatav hõrendus ja hõlbustada sellega jää murdmist vöörtäävi raskusega. Söevaru on 700 t ja tunnis võis jäämurdetöö ajal kuluda kuni 3,5 t sütt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Meetrise paksusega jääs oli laeva kiirus 5 sõlme. Suurel Tõllul oli kolm pääste- ja abipaati. == Vaata ka == * [[Jermak (laev 1898)]] * [[Admiral (aurik)]] == Galerii == <gallery> Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG|Laeva tehasesilt Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG|Masinaruum Life buoy.IMG 5326.JPG|Päästerõngas Suur Toll (1913).JPG|Suur Tõll Lennusadamas </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6. ==Välislingid== {{Commons|Category:IMO 8640351}} * [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=28 Jäämurdja Suur Tõll Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.post.ee/failid/1996_112_fdc.jpg Esimese päeva ümbrik] *{{Kultuurimälestis|22267}} [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseum]] [[Kategooria:Veeteede Ameti laevad]] [[Kategooria:Jäämurdjad]] jgny5236jcfmz5jag6uqrp1u13vxs02 0 90555 6175644 6108652 2022-08-09T00:57:12Z 777sms 23599 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:F-15 Eagle drawing.png]] → [[File:McDonnell Douglas F-15 Eagle drawing.png]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) · To conform to WikiProject Aircraft naming conventions/standardize the file names of images in the [[c::Category:Aircraft 3-views|aircraft 3-views category]]. wikitext text/x-wiki {{Lennuk |lennuki_nimi = F-15 Eagle |tüüp = hävituslennuk |tootjad = [[McDonnell Douglas]], [[Boeing]] |pildi_nimi = F-15, 71st Fighter Squadron, in flight.JPG |esmalend = 27. juuli 1972 |introduction = 9. jaanuar 1976 |status = 784 kasutusel |primary user = {{PisiLipp|USA}} |more users = {{PisiLipp|Iisrael}}<br>{{PisiLipp|Jaapan}}<br>{{PisiLipp|Saudi Araabia}} |unit cost = 27,9 miljonit dollarit (F-15A/B)<br>29,9 miljonit dollarit (F-15C/D) aastal 1998 }} [[McDonnell Douglas]] (nüüd [[Boeing]]) '''F-15 Eagle''' on taktikaline [[hävituslennuk]], mis on loodud ülekaalu saavutamiseks õhuruumis. [[Lennuk]] arendati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhujõudude tellimusel ja selle esmalend oli juulis [[1972]]. [[F-15E Strike Eagle]] on ründehävitaja F-15 arendus, mis võeti kasutusele [[1989]]. aastal. ==Arendus== [[Korea]] sõjas oli noolja tiivaga [[F-86 Sabre]] ainus Ameerika Ühendriikide hävituslennuk, millega suudeti edukalt alla tulistada Nõukogude hävitajaid [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|MiG-15]]. 1960. aastate keskel avastas Ameerika Ühendriikide luure oma üllatuseks, et Nõukogude Liit ehitab hävituslennukit [[Mikojan-Gurevitš MiG-25|MiG-25]]. Tol ajal ei teatud läänes, et tegu on kiire püüdurhävitajaga, millega oli võimalik teha lühiajalisi sööstlende, mitte õhuruumis ülekaalusuutliku hävitajaga. Mig-25 suurim eelis oli lühiajaline suur kiirus, mitte manööverdusvõime. MiG-25 kaks kiilu jätsid mulje, nagu oleks tegu manööverdusvõimelise lennukiga ning ameeriklasi tegi murelikuks, et sellise lennuki sooritusvõime võib olla parem kui USA hävitajatel. Tegelikult oli MiG-25-l kaks kiilu selleks, et säiliks lennuki rahuldav teekonnapüsivus suurel kiirusel. Hiljem on selgunud, et Mig-25 eeskujuks on olnud suuresti [[Vietnam]]i sõjas sõjasaagiks saadud Ameerika Ühendriikide allatulistatud ülehelikiiruseline lennuk [[Vigilante]] (1958. aasta augustis esmalennu teinud prototüübil oli kaks kiilu), mille vietnamlaste poolt hoolikalt kogutud rusud saadeti otsemaid [[Moskva]]sse. [[F-4 Phantom II]] piloodid ei saanud endale valida vaateväljas mitteolevaid sihtmärke enne, kui vaenlane oli nähtaval, seetõttu ei saanud nad tulistada kaugel asuvaid sihtmärke, nagu plaanitud. Keskmise ulatusega AIM-7 Sparrow ja väiksema laskeulatusega AIM-9 Sidewinder raketid olid vahel ebausaldusväärsed ja ebaefektiivsed lähedal asuvate sihtmärkide hävitamiseks, kus on tihti ainukeseks efektiivseks relvaks automaatkahur. Algselt polnud Phantomid relvastatud automaatkahuritega, sest eeldati, et kaasaegses õhusõjas kasutatakse ainult rakette. Kuid Vietnami sõda näitas, et nii asi ei toimi ning kasutusele võeti rippkonteineris automaatkahurid. See ei olnud kõige parem lahendus, sest suurenes lennuki õhutakistus ja relva tekitatud vibratsioon segas täpset sihtimist. Hiljem paigaldati Phantomite kere ninaosasse kuueraudne [[Gatling]] printsiibil toimiv 20 mm [[M61 Vulcan]] automaatkahur, lasketempoga 6000 mürsku minutis. Vulcan kahuriga relvastatud Phantomitest said tõelised MiG-ide kütid. Aja jooksul tekkis selge vajadus uue hävitaja järgi, mis oleks tõhus lähivõitluses ning samas säilitaks ka ülekaalu õhuruumis. Pärast [[USA]] mereväe VFX programmi (selle tulemusena loodi [[F-14 Tomcat]]) tagasilükkamist, mis ei rahuldanud USA õhuväge, tegid kolm firmat – [[Fairchild Republic]], [[North American Aviation|North American Rockwell]] ja [[McDonnell Douglas]] – oma pakkumised. 23. detsembril 1969 teatas lennuväe juhtkond, et valituks osutus McDonnell Douglase projekt. Võitnud kavand meenutas kahe kiiluga F-14, aga lennuk polnud muudetava tiivanoolsusega. Uus lennuk polnud oluliselt kergem ega väiksem kui F-4, mille see pidi välja vahetama. F-15 oli esimene lennuk, mille mootorite tõukejõud ületas lennuki oma kaalu. Lennuk sai (F-15A ühekohaline, F-15B kahekohaline) uued [[Pratt & Whitney]] F100 [[mootor]]id. Arendusprobleemide tõttu loobuti pakutud uuest 25 mm Ford-Philco GAU-7 automaatkahurist varasema [[M61 Vulcan]] kahuri kasuks. F-15, nagu ka Phantom, varustati nelja Sparrow raketi riputus-sõlmega. F-15 lame lai kere tekitas lisatõstejõudu. F-15-l on "vaata alla/lase alla" doppler-radar, mille abil on võimalik endast madalamal lendavaid sihtmärke eristada. Piloodi töökoormust vähendab F-15 kaasaegsem [[avioonika]]. Seetõttu saab lennuki juhtimise ja ülesande täitmisega hakkama ka üks piloot, mis omakorda vähendab lennuki kaalu. Erinevalt F-14-st või F-4-st, puudub F-15 kaheosalise kabiinikupli esiosas soomusklaas, mis jätab raamistiku vähenemise tõttu piloodile avarama vaatevälja ettepoole. F-15 eelistasid tellida veel mitmed riigid, näiteks [[Jaapan]] ja [[Iisrael]] ning F-15E Strike Eagle'i väljatöötamine lõi ründehävitaja, mis asendas [[General Dynamic F-111|Aardvark F-111]]. Mitmete ekspertide kriitika, et F-15 on liiga suur, et olla hea lähivõitluses ja liiga kallis, asendamaks F-4 ja A-7, viis "Light Weight Fighteri" (LWF) programmini, mille tulemusena loodi [[F-16 Fighting Falcon]] ja [[F/A-18 Hornet]]. == Tehniline lahendus == [[Pilt:M61 on f15.JPG|pisi |M61 Vulcan parema tiivakonsooli esiserva osas]] F-15 hea manööverdusvõime on saavutatud tänu tiiva väiksele pinnakoormusele (lennuki kaalu ja tiivapindala suhe) ja suurele kaalu ja tõukejõu suhtele, mis võimaldab lennukil sooritada järske pööranguid (viraaže), ilma et väheneks lennukiirus. F-15 tõusukiirus on hea, kõrgus 10 km saavutatakse umbes 60 sekundiga. Kuna kahe mootori kogutõukejõud on suurem kui lennuki kaal, on võimalik F-15-t kiirendada isegi püstloodsel tõusul. Relvad ja lennuki juhtimissüsteemid on loodud selliselt, et üks inimene suudaks efektiivselt pidada õhuvõitlust. Eri ülesannete jaoks mõeldud avioonika hulka kuuluvad ''head-up'' kuvar (HUD), kaasaegne radar, inertsiaalne juhtimissüsteem (INS), lennuinstrumendid, [[ülikõrgsagedusala]] (UHF) sidesüsteemid, taktikalise lennu navigatsiooni (TACAN) ja pimelennu maandumissüsteemi (ILS) seadmed. F-15-l on ka integreeritud taktikaline elektroonilise lahingusüsteem, IFF ("oma"/"vaenlase" tuvastamine), elektrooniliste vastumeetmete komplekt ja keskarvuti. HUD projitseerib kabiinikupli esiklaasi tasandil piloodile kogu vajaliku lennuinformatsiooni. Sellisel läbipaistval [[ekraan]]il on informatsioon jälgitav igasuguse välise valguse tugevusega ning annab vaenlase lennuki leidmiseks ja hävitamiseks kogu vajalikku teabe, ilma et piloot peaks pilgu alla näidikutepaneelile heitma. F-15 mitmekülgne APG-63/70 impulss-Dopplerradar võimaldab jälgida kõrgemal ja madalamal lendavaid sihtmärke , ilma et seda segaks maapind. [[Radar]]i abil saab avastada ja jälgida ka lennukeid ja väiksemaid kiireid sihtmärke, mis pole piloodi vaateväljas (maksimaalne kaugus 120 meremiili), samuti ka lähedal olevaid, lausa puulatvade kõrgusel lendavaid objekte. Täpseks tabamuseks edastatakse radari avastatud info sihtmärgi andmed keskarvutisse. Radari võimekus lukustuda sihtmärgile kuni 50 meremiili (92,6 km) kaugusel AIM-120 AMRAAM [[rakett]]idega võimaldab tõelist piloodi nägemisulatusest kaugemal toimuvat õhulahingut. Lähivõitluses leiab radar automaatselt vaenlase lennuki ja see info kuvatakse ''head-up'' ekraanile. F-15 elektrooniline lahingusüsteem võimaldab nii hoiatust ohu puhul kui ka automaatseid vastumeetmeid valitud ohuallikate vastu. F-15-le võib riputada laia valiku õhk-õhk tüüpi rakette. Automatiseeritud relvasüsteem võimaldab piloodil efektiivselt õhulahingut pidada, kasutades HUD-i, relvade juhtimissüsteemi, mille päästikud asuvad juhtkangil ja mootori pööretehooval ning muud avioonikat. Kui piloot otsustab kasutada mingit teist relvasüsteemi, siis selle relva jaoks vajalik visuaalne juhtimine ilmub automaatselt ''head-up'' ekraanile. F-15 Eagle võib olla relvastatud nelja eri tüüpi õhk-õhk-raketiga: AIM-7F/M Sparrow või AIM-120 AMRAAM, mis asuvad kere alumistel kantidel, AIM-9L/M Sidewinder või AIM 120 kahel tiiva-alusel püloonil. Lisaks rakettidele on ka lennuki parema tiivakonsooli tüveosas 20 mm [[Gatling]] automaatkahur. Eriliselt väikese õhutakistusega välised kütusepaagid (CFT, ''Conformal fuel tank'') arendati välja F-15C ja D arendustele. Paagid kinnitatakse mootori õhuvõtuava kõrvale, mõlemale poole keret tiiva alla. Siiski vähendavad kütusepaagid lennuki maksimaalset ülekoormustaluvust. Paake ei saa ka lennu ajal alla heita (erinevalt tavalistest välistest kütusepaakidest). USA õhujõud kasutavad CFT-sid ainult F-15E-del, Iisraeli õhujõududes kasutatakse neid kõigil F-15-l (vastavalt vajadusele). Ühe CFT maht on umbes 3200 liitrit. Koos CFT-dega jäävad kasutusse ka kõik välised relvakinnitussõlmed. Lisaks saab Sparrow või AMRAAM rakette kinnitada ka väliste kütusepaakide külge. == Kasutamise ajalugu == [[File:F-15-vector.jpg|pisi|F-15B, [[NASA]]]] F-15 suurim kasutaja on USA õhujõud. '''F-15A''' esmalend toimus juulis 1972 ja kahekohalise '''F-15B''' (algselt '''TF-15A''') juulis 1973. Esime Eagle (F-15B) anti õhujõududele üle novembris 1974. Jaanuaris 1976 sai USA õhuvägi esimese F-15. Neil esimestel lennukitel olid Hughes Aircrafti (nüüd Raytheon) APG-63 radarid. Ühekohalised '''F-15C''' ja kahekohalised '''F-15D''' modifikatsioonid lisandusid USA õhujõudude relvastusse aastast 1979. Neil uutel arendustel on ''Production Eagle Package'' (PEP 200) täiustatud, 900 kg rohkem kütust mahutavad paagid, võimalus kasutada väliseid kütusepaake (CFT) ja suurem maksimaalne stardikaal (kuni 30 700 kg). F-15 mitmeastmeline moderniseerimise programm (MSIP) algatati veebruaris 1983 ning esimene selle programmi kohaselt ehitatud F-15C valmis 1985. Uuendatud oli keskarvutit, taktikalist elektroonilist lahingusüsteemi ning lisati programmeeritav relvakontrollprogramm, mis võimaldas kasutada keerukamaid rakette AIM-7, AIM-9 ja AIM-120A. Viimased 43 F-15C-d varustati Hughes APG-70 radariga, mis paigaldati ka F-15E-le. Varasematel MSIP F-15C-del uuendati APG-63 radar APG-63(V)1-ks, mis suurendas oluliselt usaldusväärsust, olles sealjuures peaaegu sama võimekusega kui APG-70. Väiksele hulgale F-15C-dele on pandud ka APG-63(V)2 AESA radar. Iisrael kasutas F-15A-d ja B-d [[Liibanon]]i sõjas 1982. aastal. F-15C, D, ja E modifikatsioone kasutati [[Lahesõda|Lahesõjas]] aastal 1991, toetamaks operatsiooni [[Kõrbetorm]], kus nende osaks sai 39-st USA õhuväe õhulahingu võidust 37. F-15E-sid kasutati peamiselt öösel, ballistiliste rakettide SCUD ja suurtükiväe hävitamiseks, kasutades LATRIN süsteemi. Pärast seda on F-15 kasutatud operatsioonis "Southern Watch", Lõuna-Iraagi kohal olnud lennukeeluruumi patrullimiseks, [[Türgi]]s operatsioonis "Provide Comfort" ja NATO operatsioonide toetamiseks [[Bosnia]]s. === Allatulistamiste rekord === Aastast 2005 on F-15-tel kokku alla tulistatud 104 lennuvahendit oma kaotusi kandmata (v.a 1995. aasta juhtum, kus Jaapani F-15J tulistas õppuste ajal alla teise F-15J. Vaenlane pole siiani alla tulistanud ühtegi USA või Iisraeli F-15 (A/B/C/D). Üle poole F-15 õhuvõitudest on saavutanud Iisraeli piloodid. F-15 esimene edukas õhuvõitlus toimus 27. juunil 1979, kui Iisraeli hävitajad tulistasid alla viis [[Süüria]] MiG-21. 1979-1981 Iisraeli–Liibanoni piirivaidluste ajal lasti F-15-ga alla 13 Süüria MiG-21 ja kaks MiG-25. 1982. aasta Liibanoni sõjas tulistasid Iisraeli F-15-d alla 40 Süüria hävitajat (23 MiG-21 ja 17 MiG-23) ja ühe Süüria SA.342L [[Aérospatiale Gazelle|Gazelle]] [[helikopter]]i. [[Saudi Araabia]] Kuningliku Õhuväe F-15-C piloodid lasid alla kaks Iraani [[F-4 Phantom II|F-4E Phantomit]] piirikonfliktis juunis 1984. Lahesõjas lasid Saudi Araabia F-15 lendurid alla kaks [[Iraak|Iraagi]] [[Dassault Mirage F1|Mirage F1]]-te. USA õhujõudude teatel on nende F-15C-del 1991. aasta Lahesõjast 34 kinnitatud Iraagi lennuki allatulistamist: viis [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]], kaks [[Mikojan-Gurevitš MiG-25|MiG-25]], kaheksa [[Mikojan-Gurevitš MiG-23|MiG-23]], kaks [[Mikojan-Gurevitš MiG-21|MiG-21]], kaks [[Suhhoi Su-25|Su-25]], neli [[Suhhoi Su-22|Su-22]], üks [[Suhhoi Su-7|Su-7]], kuus Mirage F1, üks [[Iljušin Il-76|Il-76]] transpordilennuk, üks Pilatus PC-9 õppelennuk ja kaks [[Mil Mi-8|Mi-8]] helikopterit. Pärast ülekaalu saavutamist Iraagi õhuruumis konflikti esimese kolme päeva jooksul olid edaspidi alla tulistatud lennukitest enamik [[Iraan]]i põgeneda üritanud Iraagi lennukid. Maapealsete õhutõrjerelvade tules kaotati esimese Lahesõja jooksul kaks F-15E-d. USA õhujõudude F-15C [[lendur]]id tulistasid 1999. aastal [[Kosovo]]s toimunud [[NATO]] operatsiooni "Allied Force" ajal alla neli [[Jugoslaavia]] MiG-29-t. ===Satelliidihävitaja=== Jaanuarist 1984 kuni septembrini 1986 oli üks F-15A viie ASM-135 ASAT raketi stardiplatvormiks. ASAT rakett käivitati 11,6 km kõrgusel kui F-15A lennukiirus oli 1,22 M ning tõusunurk oli 65°. Selle F-15A arvutit uuendati nii, et see suudaks kontrollida lennuki kiiret tõusu ja raketi väljatulistamist. Kolmanda katselennu ajal hävitati 555 km kõrgusel [[Maa]] orbiidil olev vana sidesatelliit lõhkepeata raketiga, üksnes kineetilise energia abil. ===Tulevik=== {{uuenda}} {{kas|Tulevikus asendatakse kõik F-15C/D modifikatsioonid USA-s [[F-22 Raptor|F-22 Raptoritega]].}}{{lisa viide}} Samas suhteliselt uued ning vähe lennanud F-15E-d jäävad teenistusse veel aastateks. 18 USA õhujõudude F-15C-le lisati AN/APG-63(v)2 ''Active Electronically Scanned Array'' (AESA) radar ning need peaksid jääma teenistusse ka pärast aastat 2020. Saudi Araabia õhujõud on ostnud mitme eskadrilli jao suure lennukaugusega F-15S modifikatsiooni ja [[Korea Vabariik]] ostis uuendatud F-15K-d ning [[Singapur]] F-15SG variandi. Ameerika Ühendriikides toimub debatt, kas uuendada F-15 või võtta see hoopis relvastusest maha. See on tingitud põhiliselt sellest, et F-22 on osutunud liiga kalliks. Seetõttu võidakse F-15 säilitada toetuseks, et tulevikus poleks USA õhujõududel lennukite arvulist vähenemist. 26. septembril 2006 teatas USA õhuvägi plaanist uuendada 178 F-15C-d AN/APG-63(v)3 AESA radariga. Lisaks sellele plaanib õhuvägi uuendada teised F-15-d JHMCS-iga. USA õhuvägi hoiab neid 178 F-15C-d teenistuses vähemalt aastani 2025, nagu ka 224 F-15E-d. == F-15 modifikatsioonid == [[Pilt:USAF F-15E Strike Eagle, Iraq 2004.jpg|pisi|F-15E Strike Eagle]] * '''F-15A''' – ühekohaline hävitaja * '''F-15B''' – kahekohaline pilootide koolitamiseks (algselt '''TF-15A''') * '''F-15C''' – ühekohaline moderniseeritud hävitaja * '''F-15D''' – kahekohaline pilootide koolitamiseks * '''F-15J''' – ühekohaline hävitaja Jaapani õhuväele, litsentsi alusel ehitas [[Mitsubishi]] (Jaapan) * '''F-15DJ''' – Jaapani õhuväe kahekohaline pilootide koolitamiseks, litsentsi alusel ehitas Mitsubishi (Jaapan) * '''F-15N Seagle''' – USA mereväe lennukikandjale, mis asendaks [[F-14 Tomcat|F-14 Tomcati]] === Uurimis- ja katselennukid === * '''F-15 Streak Eagle''' – üks värvimata ja lisaseadmeteta F-15A, mis oli mõeldud näitama lennuki tõusukiirust; ületas kaheksa tõusukiiruse [[FAI]] registreeritud maailmarekordit, ajavahemikus 16. jaanuar kuni 1. veebruar 1975. ::kõrgusele 3000 m 27 sekundiga ::kõrgusele 6000 m 39 sekundiga ::kõrgusele 9000 m 48 sekundiga ::kõrgusele 12 000 m 59 sekundiga ::kõrgusele 15 000 m 77 sekundiga ::kõrgusele 20 000 m 123 sekundiga ::kõrgusele 25 000 m 161 sekundiga ::kõrgusele 30 000 m 208 sekundiga * '''F-15S/MTD''' – üks F-15B moderniseeriti lühistardi ja -maandumisega manööverdustehnoloogia demonstreerimiseks * '''F-15 ACTIVE''' – F-15S/MTD ehitati ümber täppisjuhtimise tehnoloogia uurimiseks * '''F-15 IFCS''' – F-15 ACTIVE ehitati ümber intelligentsete juhtimissüsteemide uurimislennukiks == Lennutehnilised näitajad (F-15C)== [[Pilt:McDonnell Douglas F-15 Eagle drawing.png|pisi|400 px]] *'''Meeskond:''' 1 *'''Pikkus:''' 19,44 m *'''Tiivaulatus:''' 13 m *'''Kõrgus:''' 5,6 m *'''Tühimass:''' 12 700 kg *'''Täismass:''' 20 200 kg *'''Maksimaalne lennukaal:''' 30 845 kg *'''Mootor:''' 2 × [[Pratt&Whitney]] F100-220, järelpõlemisega turboventilaatormootorit *'''Maksimaalne kiirus:''' 1450 km/h ([[Mach]] 1,2) merepinna kõrgusel ja 3018 km/h (Mach 2,5) optimaalsel kõrgusel. *'''Tegevusraadius:''' 3000 km (5600 km) lisakütusepaakidega *'''Lennulagi:''' 20 000 m (65 000 jalga) *'''Tõusukiirus''' 254 m/s *'''Tõukejõu ja kaalu suhe:''' 1,12 (–220), 1,30 (–229) == Kasutajad == [[Pilt:Eagle operators.png|pisi|400px|Praegused F-15 kasutajad helesinised, [[F-15E Strike Eagle|F-15E]] kasutajad punased, mõlema kasutajad tumesinised]] [[Pilt:Flag_of_Israel.svg|22px]] '''[[Iisrael]]''' * Iisraeli õhujõud on kasutanud F-15 alates 1977. aastast. Need lennukid on jagatud kahte eskadrilli, ühes F-15A/B-d, teises F-15C/D-d. Esimesed 25 F-15A/B-d olid uuendatud USA õhujõudude hindamislennukid, millel olid halvendatud süsteemid. Liibanoni sõja tõttu pandi teine partii ajutiselt embargo alla. 2007. aasta juuli seisuga oli Iisraelil 64 F-15A/B/C/D-d. [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|22px]] '''[[Jaapan]]''' * Jaapani õhuvägi ostis 203 F-15J ja 20 F-15DJ alates aastast 1981, 2 F-15J-i ja 12 F-15DJ-i valmistati USA-s ning ülejäänud ehitas litsentsi alusel Mitsubishi Jaapanis (praegu kasutusel 150). Juunis 2007 otsustas Jaapani kaitsevägi uuendada mõned F-15-d uuemate radarisüsteemidega, mis vahetavad välja praegused RF-4 luurelennukid. [[Pilt:Flag_of_Saudi_Arabia.svg|22px]] '''[[Saudi Araabia]]''' * Saudi Araabia Kuninglik Õhuvägi kasutab F-15C/D-sid (84 tk) alates 1981. aastast. [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|22px]] '''[[Ameerika Ühendriigid]]''' * Ameerika Ühendriikide õhujõududel on praegu 346 F-15C/D-d ja Rahvuskaardi lennuüksustel 142 (juuli 2007). [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] nwv2mtvge9eiecnqbtaleo891kji5r0 0 90717 6175578 5524890 2022-08-08T19:14:31Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigi pealinnast; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Albany (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Albany | hääldus = 'oolbani | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Dtalbany.jpg | lipp = Flag of Albany, New York.svg | lipu_link = [[Albany lipp|Lipp]] | vapp = Seal_of_Albany,_New_York.svg | vapi_link = [[Albany pitsat|Pitsat]] | pindala = 56,6 | elanikke = | laius = 42/39//N | pikkus = 73/46//W | asendikaart = USA | asendikaardi_seletus = Asend [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] | asendikaardi_pilt = Albany County New York incorporated and unincorporated areas Albany highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Albany maakonnas | asendikaardi_pilt_laius = }} '''Albany''' (varasema hollandi nimega ''Fort Oranije'') on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] pealinn. Linn asub [[Albany maakond|Albany maakonnas]] umbes 220 km kaugusel [[New York|New Yorgist]] põhjas [[Hudson|Hudsoni jõe]] keskjooksul. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 99 224. Aastal 2010 oli elanikke 97 856. Albany on elanike arvult osariigi kuues linn. Koos [[Schenectady]], [[Troy]] ja [[Saratoga Springs]]iga moodustab ta pealinna-ala, kus elab üle miljoni inimese. ==Ajalugu== Albany on üks vanimaid eurooplaste asulaid algses [[kolmeteist kolooniat|kolmeteistkümnes koloonias]]. Asula rajasid [[1614]]. aastal hollandlased. Seal elas ka [[Reval]]ist pärit [[Martin Hoffman]], kes tegeles kohapeal kaubavahetusega. Linnaõigused sai faktooria [[1686]]. aastal pärast Briti ekspansiooni. Alates [[1797]]. aastast on Albany New Yorgi osariigi pealinn, jättes [[New York|New Yorgile]] võimaluse kujuneda kommertskeskuseks. ==Vaata ka== *[[Albany-Schenectady eesti kool]] *[[Fort Orange]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.albanyny.org/ Linna koduleht] [[Kategooria:New Yorgi osariigi linnad]] jeurmmz25k3acgoqvsbi3uo1ppc8ntw 0 92981 6175595 5067610 2022-08-08T19:55:52Z Gekukas 146447 Lisasin surmaaja wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] — 8. august 2022) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 80ikb99x9h4z2ylj1z0aequi37gtkdr 6175598 6175595 2022-08-08T19:57:28Z Gekukas 146447 Linkisin surmakuupäevas päeva ja aasta wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] — [[8. august]] [[2022]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] fu6ku2sc5ltwt6kw02saepz3limf503 6175599 6175598 2022-08-08T19:58:30Z Gekukas 146447 surmakoht wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] — [[8. august]] [[2022|2022 California, USA]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] i0kjeo2v3roookuf1mv0cykcnrrtc5g 6175600 6175599 2022-08-08T19:59:08Z Gekukas 146447 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] — [[8. august]] [[2022]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] fu6ku2sc5ltwt6kw02saepz3limf503 6175601 6175600 2022-08-08T20:00:22Z Gekukas 146447 Surmakoht wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] — [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] m5ybwusbopql4ki14ssu2oza2e1pfe6 6175675 6175601 2022-08-09T06:08:50Z Adeliine 6693 wikidata infokast wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] ol9zbm13xo5fdokz85wi7xrz3nrop2j 6175712 6175675 2022-08-09T08:06:46Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta and Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit ''If You Love Me, Let Me Know'' (1974) ) ja ''Have You Never Been Mellow'' (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esinumbriteks. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks enimmüüdud muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''Grease'', mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid. Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu". 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> ==Isiklik elu== 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi ''Xanadu'' võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida ravis alguses edukalt. 2013. aastal teatas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti haiguse kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] jbr9y8ugwtyufrkplprlmtp9y0vltbk 6175729 6175712 2022-08-09T09:04:14Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Surnud 2022]] wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta and Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit ''If You Love Me, Let Me Know'' (1974) ) ja ''Have You Never Been Mellow'' (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esinumbriteks. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks enimmüüdud muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''Grease'', mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid. Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu". 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> ==Isiklik elu== 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi ''Xanadu'' võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida ravis alguses edukalt. 2013. aastal teatas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti haiguse kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] p7i99xsg9f7txztj8q26jhbzrn0itph 6175737 6175729 2022-08-09T09:12:36Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit ''If You Love Me, Let Me Know'' (1974) ) ja ''Have You Never Been Mellow'' (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esinumbriteks. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks enimmüüdud muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''Grease'', mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid. Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu". 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> ==Isiklik elu== 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi ''Xanadu'' võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida ravis alguses edukalt. 2013. aastal teatas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti haiguse kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 70156l4rycf8g8et32196rew38x0oyt 6175738 6175737 2022-08-09T09:14:07Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow"(1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis "[[Grease]]", mille filmimuusikaalbum on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid. Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist "Grease"), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist "[[Xanadu]]" "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> ==Isiklik elu== 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida ravis alguses edukalt. 2013. aastal teatas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti haiguse kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 7noxgrtec20filftf06rrnl71890a7r 6175740 6175738 2022-08-09T09:15:49Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow" (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis "[[Grease]]", mille filmimuusikaalbum on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid. Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist "Grease"), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist "[[Xanadu (film)|Xanadu]]" "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> ==Isiklik elu== 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida ravis alguses edukalt. 2013. aastal teatas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti haiguse kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 29wjuy5gnv6jaj5halsb1qxgddskp5d 6175788 6175740 2022-08-09T11:03:16Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Loomingulised saavutused== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow" (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. Briti avalikkus valis võistlusele selle loo kuue Olivia Newton-Johni laulu hulgast, mis ilmusid hiljem albumil "Long Live Love". 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''[[Grease (film)|Grease]]'', mis oli 1978. aasta suurim kassahitt ning mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid (oli 1978. aastal 12 nädalat järjest edetabelis esikohal). Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Newton-Johnist sai teine naisartist (pärast [[Linda Ronstadt]]i), kellel oli kaks singlit, "Hopelessly Devoted to You" ja "Summer Nights", samaaegselt Billboardi edetabelis top 5 hulgas. Newton-Johni esitus tõi talle esikoha [[People's Choice Award]]i (avalikkuse ja fännide hääletus) lemmikfilminäitleja kategoorias. Ta nimetati [[Kuldgloobus]]e nominendiks kui parim naisnäitleja muusikafilmis ja 1979. aastal [[Oscar]]ile lauluga "Hopelessly Devoted to You".<ref>[https://www.hollywoodreporter.com/lists/grease-cast-now-movie-turns-40-1084136/ "Olivia Newton-John as Sandy Olsson – The Cast of 'Grease,' Then and Now".] The Hollywood Reporter.</ref> Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). 2002. aastal võeti Newton-John Austraalia ARIA Hall of Fame liikmeks ja 2015. aastal Music Victoria Awards liikmeks. 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> 2021. aasta jaanuaris andis Newton-John välja viimase singli "Window in the Wall" – see oli ühtsusest kõneleva duett, mille ta salvestas koos tütre Chloe Lattanziga. ==Isiklik elu== Olivia Newton-John sündis Cambridge'is waleslase Brinley Newton-Johni (1914–1992) ja Irene Helene (1914–2003) peres. Tema emapoolne juudist vanaisa oli [[Nobeli preemia]] laureaat füüsik Max Born<ref>Wolf, Emil (1995). "Recollections of Max Born". Astrophysics and Space Science. 227.</ref>, kes põgenes koos naise ja lastega enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Saksamaa]]lt Suurbritanniasse, et pääseda [[natsid]]e tagakiusamise eest. Newton-Johni isa oli [[MI5]] ohvitser, kes tegutses [[Bletchley Park]]is projekti [[Enigma]] juures. Tema kuulus ka ohvitseride hulka, kes võttis [[Rudolf Heß]]i Teise maailmasõja ajal 1941. aastal, peale maandumist [[Šotimaa]]l, vahi alla.<ref>[https://web.archive.org/web/20090202202748/http://www.merrymedia.co.uk/index.php?option=com_content&task=view&id=2416&Itemid=62 "Olivia Newton-John on The Biography Channel".] Merrymedia.co.uk. 3 February 200</ref> Perekond emigreerus Austraaliasse Melbourne'i 1954. aastal. 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida raviti alguses edukalt. Temast sai hiljem rinnavähiuuringute ja muude terviseprobleemide eestkõneleja. 2008. aastal kogus ta raha, et aidata ehitada Austraalias [[Melbourne]]'is Olivia Newton-Johni vähi- ja tervisekeskust. 2013. aastal avaldas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti vähi kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] ef9eqa35ayifqjei5q8eqkzcphlvlus 1 93916 6175735 684837 2022-08-09T09:10:56Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Käändelõpp on ainult "s", puuduolevaid tähti tähistab ülakoma... [[Kasutaja:Jürka|Jürka]] 12. juuli 2007, kell 16:03 (UTC) : Vaata [http://www.eki.ee/dict/qs2006/kohanimed.html ÕS-i]. Ülakoma ei tähista siin puuduolevaid tähti, vaid eraldab nime käändelõpust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. juuli 2007, kell 16:09 (UTC) ---- "Austraalia ordeni ohvitser" :Kas see on õige, või peaks olema "ordu"? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:10 (EEST) ktc4ef5g45vjy8okb6vagxbdslb1eug 6175741 6175735 2022-08-09T09:16:09Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Käändelõpp on ainult "s", puuduolevaid tähti tähistab ülakoma... [[Kasutaja:Jürka|Jürka]] 12. juuli 2007, kell 16:03 (UTC) : Vaata [http://www.eki.ee/dict/qs2006/kohanimed.html ÕS-i]. Ülakoma ei tähista siin puuduolevaid tähti, vaid eraldab nime käändelõpust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. juuli 2007, kell 16:09 (UTC) ---- "Austraalia ordeni ohvitser" :Kas see on õige, või peaks olema "ordu"? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:10 (EEST) Infokastist on puudu, et ta oli laulja. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:16 (EEST) ag1zojzffg04pypn709caglxf3zus4f 0 93926 6175649 6032208 2022-08-09T04:12:24Z Sillerkiil 58396 video wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charlie Chaplin.jpg|thumb|Charlie Chaplin]] [[Fail:The Bank (1915).webm|pisi|Charlie Chaplini film "Pank" 1915. aastast]] [[Pilt:Charlie Chaplin in unknown year.jpg|pisi|Charlie Chaplin 20. sajandi alguses]] [[Pilt:Charles-chaplin 1920.jpg|pisi|Charlie Chaplin 1920. aasta paiku]] '''Charlie Chaplin''' (pärisnimega '''Charles Spencer Chaplin'''; [[16. aprill]] [[1889]] [[London]] – [[25. detsember]] [[1977]] [[Corsier-sur-Vevey]], [[Vevey ringkond]], [[Vaud' kanton]], [[Šveits]]) oli [[inglased|inglise]] [[komöödiafilm]]i[[režissöör]], -[[stsenarist]], -[[näitleja]] ja -[[filmiprodutsent|produtsent]]. Ta on [[tummfilm]]iajastu tuntumaid näitlejaid, kes mängis 83 filmis ja pälvis kolm [[Oscar]]it. Chaplini tuntumad filmid on "[[Kullapalavik (film)|Kullapalavik]]", "[[Tsirkus (film)|Tsirkus]]", "[[Suurlinna tuled (film 1931)|Suurlinna tuled]]", "[[Moodsad ajad]]" ja "[[Suur diktaator]]". == Elulugu == ===Lapsepõlv=== Chaplin sündis Charles Chaplin vanema ja Hannah Chaplini (sündinud Hannah Harriet Pedlingham Hill) teise pojana. Tal oli neli aastat vanem vend [[Sidney Chaplin]]. Mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Isa oli [[Alkoholism|alkohoolik]] ja jättis pere maha, kui Charlie oli kolmeaastane. Ta suri [[1901]] [[Tsirroos|tsirroosi]]. Ema sai väljaspool abielu [[1892]] poja George Wheeler Drydeni, kelle isa oli laululooja ja laulja [[Leo Dryden]]. See lõhkus Chaplinite abielu. Dryden võttis oma poja pärast selle sündi endale. Ema oli sajandivahetusel varieteeteatri näitleja ning õpetas oma pojale laulmist ja tantsimist. [[1895]] haigestus ta [[Skisofreenia|skisofreeniasse]], millest ei paranenudki. See lõpetas ema lavakarjääri ja ta elas kuni surmani [[1928]] [[Hullumaja|hullumajas]]. Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. Charlesi koolitee [[London|Londoni]] lõunaosas oli kaootiline ja katkes sootuks pärast seda, kui isa pere hülgas ja ema hulluks läks. Noormehe esimene töökoht oli juuksurisalongis, kus ta pidi habemeajamist soovivate klientide põski vahuga katma, seejärel pühkis ta varieteeteatris pärast vaatemängu põrandaid ja sai komöödiates mängida ka tillukesi tummrolle. ===Näitlejana=== [[USA]]-sse jõudis ta esimest korda [[1910]] [[impressaario]] [[Fred Kamo]] trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Kamot on nimetatud tordiga-näkku-nalja leiutajaks. [[1912]] naasis trupp Inglismaale, aga juba viis kuud hiljem oktoobris sõitis teisele ringreisile USA-sse ja [[1913]]. aasta lõpul lahkus trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas kiiresti välja Hulkuri, tegelaskuju, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus. Chaplin polnud rahul töötamisega teiste käe all. Ta tundis, et ei saa teha niisuguseid filme, nagu talle meeldib. Koos teiste sama probleemi käes olevate näitlejatega, nimelt [[David Griffith]]i, [[Douglas Fairbanks]]i ja [[Mary Pickford]]iga asutas ta filmikompanii [[United Artists]]. See osutus äriliselt üsna edukaks ja tagas Chaplini vabaduse filmide tootmisel. Chaplin töötas United Artistsi juhatuses kuni [[1950. aastad|1950. aastate]] alguseni. United Artistsis tehtud filmid muutusid varasematega võrreldes pikemaks ja harvemaks: enne valmis igal aastal palju filme, nüüd tuli üks film mitme aasta kohta. Kuid just nende filmide põhjal ongi Chaplin tänapäeval kõige tuntum: "[[Kullapalavik (film)|Kullapalavik]]" ([[1925]]), "[[Tsirkus (film)|Tsirkus]]" ([[1928]]), "[[Suurlinna tuled (film 1931)|Suurlinna tuled]]" ([[1931]]), "[[Moodsad ajad]]" ([[1936]]) ja "[[Suur diktaator]]" ([[1940]]). [[Helifilm]]i tulekuga ei läinud Chaplin kohe kaasa, erinevalt näiteks [[Walt Disney]]st. Ka [[värvifilm]]iga ei läinud Chaplin kaua aega kaasa, erinevalt Disneyst. Chaplin tundis, et vaatajad ei võta Hulkurit enam omaks, kui see rääkima hakkab. Viimane film Hulkuriga peaosas, "Suurlinna tuled", valmis 1936 ja see oli endiselt tummfilm, kuigi Chaplin lisas sellele enda kirjutatud taustamuusika. Ühelgi Chaplini [[tummfilm]]il ei olnud [[stsenaarium]]i, kõik nad [[improvisatsioon|improviseeriti]] etteantud teemal. Seetõttu võis filmi sisu töö käigus muutuda ja juba filmitud stseene tuli korduvalt muudetud kujul ümber vändata, sest nad oleksid muidu filmi teisenenud sisuga vastuollu läinud. Sedamööda, kuidas võtete käigus tekkis uusi ideid, tuli stseene lisada, muuta ja välja jätta. Peale selle oli Chaplin perfektsionist. Ta võis sama stseeni filmida kümneid kordi, isegi sada korda, enne kui sai kaadrid, mida ta tahtis. Kõik see venitas võtteperioodi. Sel põhjusel suutis Chaplin [[1920. aastad|1920. aastatel]] valmis teha ainult 3 filmi, aga teistest koomikutest [[Harold Lloyd]] 12 ja [[Buster Keaton]] veelgi rohkem. Kuigi kõik Chaplini filmid olid rahalises mõttes edukad, teenis Lloyd siiski kokkuvõttes sel ajal temast rohkem. Chaplin oli [[vasakpoolsus|vasakpoolsete]] vaadetega. [[Makartism]]i ajal kahtlustati, et Chaplin on sala[[kommunist]]. Chaplin ei võtnud USA [[kodakondsus]]t, kuigi ta USA-s aastakümneid elas ja töötas, vaid jäi [[Suurbritannia]] alamaks. USA-sse sisenemiseks vajas ta [[viisa]]t. [[1952]] sõitis Chaplin Suurbritanniasse oma uue filmi "[[Rambivalgus]]" esietendusele ja talle ei antud enam sissepääsuluba USA-sse. Ta asus elama [[Šveits]]i ja seal elas ta surmani. Alles 20 aastat hiljem, 1972 lubati tal taas USA-sse siseneda. Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. ===Eraelu=== Ta eostas oma viimased seitse last siis, kui oli juba seitsmekümnendates eluaastates ning sugugi kõik lapsed ei sündinud abieludest tema nelja naisega. Kolm tema naistest olid altari ette astudes alles teismelised. Teda tõmbas alati noorte tüdrukute poole ja mõned ta armukestest ei olnud jõudnud isegi teismeikka. Tema esimene naine [[Mildred Harris]] oli kõigest 14-aastane, kui Chaplin teda filmirolli testis. Kaks aastat hiljem ei sünnitanud tüdruk ema pealekäimisel last ja veel kahe aasta pärast nad lahutasid. Tema teise abielu probleeme võis ennustada juba 10 aastat enne selle teokssaamist. Chaplin oli lummatud [[Lita Greys]]t, kui tüdruk oli vaid kuuene ja ema tõi oma imelast sageli stuudiokatsetele. Mees võttis ta oma hoole alla ja hakkas ette valmistama filmitäheks, kui tüdruk oli 12. Stuudiobossid olid väga murelikud ja määrasid tüdrukule pideva saatja. Kui tüdruk oli 15, võttis Chaplin talt oma [[Hollywood]]i-kodu vannitoas süütuse. Tüdruk jäi peagi rasedaks. Mees soovitas aborti, seejärel pakkus talle teise mehega abiellumise eest 20 000 dollarit, aga kui teda ähvardati isaduse kohtuasjaga, abiellus tüdrukuga. Kaks aastat hiljem ja pärast kahte last nad lahutasid ning Lita otsustas kõigi läbielatud alanduste eest endast kaks korda vanemale mehele tagasi teha. Ta müüs nende 40-leheküljelise lahutusavalduse avalikkusele üks dollar koopia eest; sealt selgus, et mehel oli abielu ajal viis regulaarset armukest ja palju üheöösuhteid. Kolmandaks abikaasaks sai [[Paulette Goddar]]. Nad abiellusid välismaal, mehe jahi Panacea pardal. Kuigi ta maksis kaptenile, et too asjakohase lehekülje laeva logiraamatust välja rebiks, tunnistas ta hiljem, et nad on abielus. Lõpuks abiellus ta kauni mustajuukselise [[Oona O'Neill]]iga. Neiu oli 54-aastase Chapliniga [[1943]]. aastal altari ette minnes vaid 18-aastane ja sünnitas mehele kaheksa last. Mees suri 88-aastaselt esimesel jõulupühal Veveys, nende kodus Genfi järve kaldal. Muide, Chaplin oli üks vilets vend, sadist. Ma ([[Marlon Brando]]) nägin, kuidas ta oma poega Sydneyt piinas, nii et veri taga.<ref>http://maaja.ee/marlon-brando-hollywoodi-kuldajastu-viimane-staar/</ref>. == Tunnustus == Chaplin pälvis kolm [[Oscar (auhind)|Oscarit]]: ühe parima muusika kategoorias ja kaks au-Oscarit. Esimest korda anti Oscareid välja [[1929]], aga enamik Chaplini filmidest jääb varasemasse aega. Peale selle väljendas Chaplin Oscarite suhtes põlgust, kasutades näiteks esimest võidetud auhinda uksekoputina. Seetõttu on mõneti arusaadav, miks Chaplini selliseid suurteoseid nagu "Suurlinna tuled" ja "Moodsad ajad" ei esitatud Oscari kandidaadiks üheski kategoorias. Esimest korda jagati Oscareid [[16. mai]]l 1929. Kategooriad ja hääletamisprotseduur polnud veel välja kujunenud. Esialgu oodati, et Chaplin võidab mitmes kategoorias, sest ta seati oma filmiga "Tsirkus" üles parima filmi, parima komöödiafilmi, parima näitleja ja parima originaalstsenaariumi kategoorias, kuid hiljem tõmbas akadeemia tema nime kõikjalt maha ja andis talle selle asemel au-Oscari mitmekülgsuse ja geniaalsuse eest "Tsirkuse" näitleja, stsenaristi, režissööri ja produtsendina. [[1941]] nimetati film "Suur diktaator" Oscari kandidaadiks 5 kategoorias, neist Chaplin kandideeris stsenaristi ja näitlejana, aga ei võitnud kumbagi. [[1948]] nimetati Chaplin Oscari kandidaadiks filmi "[[Härra Verdoux]]" stsenaristina, aga ei võitnud seda. [[Pilt:Charlie Chaplin (1965) by Erling Mandelmann.jpg|pisi|Charles Chaplin (1965)]] [[1972]] pälvis Chaplin au-Oscari 43 aastat pärast esimest. Akadeemia sõnul sai ta selle mõõtmatu mõju eest, mis tal on olnud sellel sajandil liikuvate piltide muutmisel kunstivormiks. Rahvas tervitas teda püsti seistes 20 minutit kestnud [[ovatsioon]]iga, mis on Oscarite ajaloo kõige pikem ovatsioon. [[1973]] pälvis Chaplin Oscari filmi "Rambivalgus" muusika eest. Film valmis küll juba 1952, aga Chaplini tollaste poliitiliste probleemide tõttu ei näidatud seda [[Los Angeles]]es nõutud nädalat, mis võimaldanuks filmi Oscaritele esitada sel ajal. Alles pärast seda, kui film 1972 uuesti välja anti, sai sellele auhindu andma hakata. Kui [[1961]] avati [[Hollywoodi kuulsuste allee]], ei olnud Chaplin esimeste seas, kes sinna oma tähe said. Alles [[1970]], kui vasakpoolsuse vaenamine USA-s oli vähenenud, sai Chaplin sinna oma tähe. Suurbritannia kaalus esimest korda Chaplini [[rüütlikslöömine|rüütlikslöömist]] 1931 ja teist korda [[1956]]. Mõlemal korral pani välisministeerium sellele otsusele [[veto]]: Chaplini väidetavate kommunistlike vaadete pärast ja samuti tema väidetava amoraalsuse pärast: ta oli kaks korda abiellunud 16-aastase neiuga. Kardeti, et Chaplini rüütlikslöömine madaldab rüütliseisust ja kahjustab suhteid USA-ga. Alles [[1975]] tõsteti 85-aastane Chaplin rüütliseisusse. [[1999]]. aastal avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" ([[Ameerika Filmiinstituut]]) tulemuste põhjal asub näitleja meesstaaride edetabelis 10. kohal. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Charles Chaplin. "Minu elulugu", tõlkinud [[Sirje Ainsaar]] ja [[Milvi Tall]], [[Tallinn]], [[Eesti Raamat]] [[1990]], 512 lk; ISBN 5-450-01657-3 * [[Stephen Weissman]] "Chaplini elu". Tõlkinud [[Karin Suursalu]]. Tallinn, [[Tammerraamat]] [[2010]], 272 lk; ISBN 9789949449743 == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.charliechaplin.com/ charliechaplin.com] * {{Imdb nimi|id=0000122}} {{Elutöö Kuldlõvi}} {{JÄRJESTA:Chaplin, Charlie}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Miimid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1977]] mckwc9u0bdymz9c77003iiywbi1gtw4 0 94242 6175702 4466957 2022-08-09T07:35:58Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki '''Pihkva Filofei''' ({{lang-ru|Филофей Псковский}}; umbes [[1465]] – umbes [[1542]]) oli [[venelased|vene]] [[munk]] ühest [[Pihkvamaa]] [[õigeusk|õigeusu]] [[klooster|kloostrist]], keda peetakse [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]i vahetusel tekkinud [[Kolmas Rooma|Kolmanda Rooma]] teooria (Venemaa kui kolmas Rooma, mille hukkumise järel saabub ka maailma lõpp) loojaks. [[Kategooria:Moskva tsaaririik]] [[Kategooria:Sündinud 15. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 16. sajandil]] 8yllr231yfqng8amecosuu5is7hr0rc 0 98767 6175643 5988565 2022-08-09T00:18:50Z Janbery 132037 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Henschel Hs-126.svg]] → [[File:Henschel Hs 126.svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious error) · To correct punctuation in designation. wikitext text/x-wiki {{lennuk |lennuki_nimi = Henschel Hs 126 |pildi_nimi = Henschel Hs 126 (15247029576).jpg |pildi_link = Henschel Hs 126 |aasta = |riik = |tootjad = Henschel |tüüp = |meeskond = 2 |reisijaid = |pikkus = 10,85 m |tiivaulatus = 14,50 m |tiivapindala = |tühimass = 2 030 kg |stardimass = 3 090 kg |mootor = 1 BMW Bramo 323 A-1, võimsus 625 kW |kiirus = 356 km/h |reisikiirus = |lennulagi = 8 300 m |lennukaugus = 720 km |relvastus = 1 kuulipilduja MG 17 kaliiber 7,92 mm, 1 kuulipilduja MG 15 kaliiber 7,92 mm |toodanguarv = }} '''Henschel Hs 126''' on luure- ja koostöölennuk, mis konstrueeriti [[1936]]. aastal [[Saksamaa]]l Henschel Flugzeug-Werke AG ettevõttes. ==Arendus ja tootmine== Henschel Flugzeug-Werke AG peakonstruktor F. Nicolaus võttis uue lennuki arendamisel aluseks [[Henschel Hs 122]] luurelennuki. Põhiehituselt oli lennuk oma eellase sarnane – täismetallkonstruktsioon, pealtiivaga, jäiga konstruktsiooniga sabarattaga telikuga. Esimene prototüüp Hs 126 V1 sai jõuallikaks [[Junkers Jumo 210]] vedelikjahutusega lennukimootori ning sooritas esmalennu 1936. aasta sügisel. Kuna selle lennuomadused tellijat ei rahuldanud, siis valmis 1937. aasta kevadel veel kaks prototüüpi V2 ja V3, mille jõuallikaks oli [[BMW Bramo Fafnir 323]] A-1 9-silindriline õhkjahutusega tähtmootor. Uue mootoriga demonstreeris lennuk väga häid stardiomadusi ning kuna see võis lennata ka väikesel kiirusel, esitas Luftwaffe tellimuse lennuki seeriatootmiseks. [[1937]]. aasta juunis alustas Henschel kümne Hs 126 A-0 eelsarja lennuki ehitamist, mis anti Luftwaffele üle katsetamiseks väeosades. [[1938]]. aasta algusest algas [[BMW 132]]Dc mootoriga Hs 126 A-1 sarilennuki tootmine, mis sama aasta kevadest hakkas Luftwaffe väeosades vanemaid biplaan-luurelennukeid välja vahetama. [[1939]]. aasta suvest jõudis seeriatootmisse Hs 126 B-1, millel oli muutuva sammuga propeller ning veidi võimsam mootor Bramo Fafnir 323А-2 või Q-2 (900 h.-j.). Kuni [[1941]]. aasta sügiseni ehitati kokku 913 lennukit. Neist umbes pooled litsentsi alusel AGO tehases. ==Teenistus== 1938. aasta sügisel relvastati lennukitega Hs 126 esimene Luftwaffe üksus – 35. luurelennugrupp (saksa keeles ''Aufklärungsgruppe 35''). 1939. aasta septembriks oli Hs 126 kõigis lennuüksustes vanemad [[Heinkel He 45]] ja[[Heinkel He 46 | He 46]] luurelennukid välja vahetanud. Sõja alguses lendasid luurelennukeil Hs 126 luurelennugrupid 10, 11, 12, 13, 14, 21, 23, 31, 32 ja 41. Õhulahinguis vastase hävituslennukitega jäi see aeglasevõitu ning nõrga kaitserelvastusega lennuk enamasti kaotajaks pooleks, seetõttu hakkasid luureüksustes seda välja vahetama [[Focke-Wulf FW 189]] luurelennukid ning sidelennukina [[Fieseler Fi 156]]. 1942. aastast hakati säilinud lennukeid koondama õppe- ja purilennukite puksiirüksustesse, 1942. aasta lõpust ka öiste pommituslennukite gruppidesse. Kuus Hs 126 luurelennukit teenisid Hispaania kodusõja ajal Legion Condor koosseisus 88. luurelennueskadrillis (saksa keeles ''Aufklärungsstaffel 88''), neist üks kaotati, ülejäänud jäid peale kodusõja lõppu Hispaaniasse. 1939/1940 ostis Kreeka 16 Hs 126 B-1 luurelennukit, mis leidsid ka kasutust 1940. aasta novembris Itaalia vägede vastu. Veel tellisid ja kasutasid Hs 126 luurelennukeid Eesti, Bulgaaria ja Horvaatia lennuväed. ==Eesti lennuväes== [[File:Henschel Hs 126.svg|right|400px]] Pärast hävituslennukite [[Supermarine Spitfire]] ja luurelennukite [[Westland Lysender]] tellimuse nurjumist [[Suurbritannia|Inglismaalt]] alustas Eesti läbirääkimisi lahinglennukite tellimiseks [[Kolmas riik|Saksamaalt]]. Sakslased keeldusid müümast [[Messerschmitt Bf 109]] hävituslennukeid, ostuleping kaheteistkümne Henschel Hs 126 luurelennuki ostmiseks allkirjastati Berliinis 23. veebruaril 1940. Esimesed viis lennukit saabusid Tallinna 17. mail 1940, ülejäänud seitse lennukit jäid aga 1940. aasta [[juunipööre|juunisündmuste]] tõttu kätte saamata. Lennukid anti [[2. Lennuväedivisjon]]i koosseisu ning enne [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Nõukogude okupatsiooni Eestis]] jõuti neil teha vaid mõned lennud. Kuna ka tellitud relvad ja mitmesugune muu varustus jäi kätte saamata, siis tuli lennukite lahingukõlblikuks saamiseks kasutada olemasolevat vanemat relvastust ja seadmeid. Eesti [[anneksioon|annekteerimisel]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] anti lennukid üle [[22. territoriaalne laskurkorpus|22. territoriaalse laskurkorpuse]] üksikule eskadrillile, mis baseerus Jägala lennuväljal. 1941. aasta suvel hävitasid taganevad [[Punaarmee]] üksused sealsed lennukid. Ühel eskadrilli Hs 126 lennukil olevat 71. hävituslennuväe polgu komandör major A. Koronets sooritanud ka mõned luurelennud. 1944. aasta alguses anti kaks Henschel Hs 126 luurelennukit eestlastega mehitatud mereluureüksusele 1./127 (saksa keeles ''Seeaufklärungsstaffel 1./127''), millel sooritati luurelende Eesti ranniku kohal võimalike vastase dessantide avastamiseks. ==Vaata ka== * [[Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)]] ==Kirjandus== *[[Ants Künnapuu]]. "Teedel õhuavarustesse". Valgus. Tallinn 1979 *[[Hendrik Arro]]. "Eesti lendurid lahingute tules". Tallinn 2008 *[[Arvo Lennart Vercamer]] ja [[Toivo Kitvel]]. "Põhjakotkad 2. Eesti lennukid 1918. aastast kuni 1940. aastani". Külim. Tallinn 2015 ==Välislingid== {{Commons category}} [[Kategooria:Luurelennukid]] [[Kategooria:Saksa sõjalennukid]] [[Kategooria:Eesti sõjalennukid]] 5t0e53j6oslyedbhtmwozjd2rc2x8hh 4 101354 6175617 6173260 2022-08-08T20:46:45Z Kanakukk 2830 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). 7cf2c2zp5kh4tcyavqcdz0nj4yaqty3 6175620 6175617 2022-08-08T20:48:25Z Kanakukk 2830 /* Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). 8qn3hvh2kcm4125kjfnvouu0vfvj9in 6175624 6175620 2022-08-08T20:52:54Z Kanakukk 2830 /* Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas */ uus alaosa wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). 4co77hi5z1xsiwaah76a3p4gpi0pf6w 6175650 6175624 2022-08-09T04:15:30Z Sillerkiil 58396 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ Vastus wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). ::Päevakava: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Suvep%C3%A4evad_2022 [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 9. august 2022, kell 07:15 (EEST) == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). k1xsgxld40m3fikpp2w2tlfh25q9vwr 6175651 6175650 2022-08-09T04:16:10Z Sillerkiil 58396 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). 4co77hi5z1xsiwaah76a3p4gpi0pf6w 6175663 6175651 2022-08-09T05:42:03Z Pietadè 41543 /* Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) qdtavrcjl616bb1nlcbuu9vxs2g0iba 6175722 6175663 2022-08-09T08:35:34Z Kruusamägi 1530 /* Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) epo5f7fq1yr7nu5d5zfod724zmh0ydt 6175723 6175722 2022-08-09T08:44:00Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) ::: Hästi, eemaldasin lingi sõnale [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/enesev%C3%A4%C3%A4rikus/1 eneseväärikus] (= enesest lugupidamine, väärikustunne, [[uhkus]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Üks&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 11:43 (EEST) mja8z4qvrwu3od0nm0wcpx5xslkzj7a 6175745 6175723 2022-08-09T09:29:58Z Andres 5 /* Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). ::: Minul ei ole selle kohta mingit teooriat. Mulle lihtsalt intuitiivselt tundub, et see pole vajalik. Aga kui teised leiavad, et see on vajalik, siis mina ei hakka sõdima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:29 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) ::: Hästi, eemaldasin lingi sõnale [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/enesev%C3%A4%C3%A4rikus/1 eneseväärikus] (= enesest lugupidamine, väärikustunne, [[uhkus]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Üks&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 11:43 (EEST) tw4ovmpjcmfxei5g5dhrox9nmbdnufc 6175781 6175745 2022-08-09T10:52:25Z OskarRand1 162064 /* Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). ::: Minul ei ole selle kohta mingit teooriat. Mulle lihtsalt intuitiivselt tundub, et see pole vajalik. Aga kui teised leiavad, et see on vajalik, siis mina ei hakka sõdima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:29 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) ::: Hästi, eemaldasin lingi sõnale [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/enesev%C3%A4%C3%A4rikus/1 eneseväärikus] (= enesest lugupidamine, väärikustunne, [[uhkus]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Üks&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 11:43 (EEST) ==[https://wikimania.wikimedia.org/wiki/Registration Wikimania 2022]== Kas keegi tahab 11–14. augustini toimuvale Wikimedia liikumise iga-aastasele konverentsile Wikimania 2022 registreeruda? [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 9. august 2022, kell 13:52 (EEST) qa6n26p3hxyj7ojuwl2en4bsa2wgpp1 0 109704 6175699 5833379 2022-08-09T07:05:10Z FMSky 149589 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Static-X | Pilt = Static X.JPG | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = 390 | Horisontaalne = 261 | Taust = grupp_või_bänd | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = | Surnud = | Päritolu = [[USA]], [[Wisconsin]] | Pill = | Hääleliik = | Stiil = ''industrial metal'' | Amet = | Aktiivne = 1994–2013 | Plaadifirma = Warner Bros. <br> Reprise | Seotud_artistid = | URL = http://www.static-x.com | Koosseis = Wayne Statc <br> Koichi Fukuda <br>Nick Oshiro | Endised_liikmed = Ken Jay <br> Tripp Eisen <br>Tony Campos | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Static-X''' on [[USA]] ''[[industrial metal]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel. Bänd on pärit [[Wisconsin]]i osariigist. == "Wisconsin Death Trip" (1994–2000) == Static-X loodi aastal 1994 pärast [[Ken Jay]] eelmise bändi Deep Blue Dream lahkuminekut [[Wayne Static]] ja Ken Jay algatusel. Ken ja Wayne läksid Los Angelesse uusi liikmeid otsima, kus nad kohtasid bassist [[Tony Campos]]t ja kitarrist [[Koichi Fukuda]]t ning sellest saigi bändi algne koosseis. Static-X liitus Warner Bros. Recordsiga 1998. aasta algul ja 23. märtsil 1999 andsid nad välja ka oma esimese debüütalbumi "[[Wisconsin Death Trip]]", varsti pärast seda andsid nad välja ka oma esimese singli "Push It", millele järgnesid "I'm With Stupid" ja "Bled For Days" 2000. aastal. Static-X-il oli turneel palju aega, et reklaamida oma uut albumit, nad esinesid ka Ozzfestil kaks korda. Aasta hiljem andis Static-X välja EP "The Death Trip Continues", mis ei jõudnud poelettidele. 2001. aastal kerkis esimene album plaatinaalbumi staatusse ning see on nende seni ainuke plaat, mis on saavutanud sellise edu. Üsna mitut Static-X-i lugu on kasutatud videomängudes. Esimeselt albumilt on sellised lood: {| class="wikitable" |- |"[[Otsegolation]]" |Omega Boost |- |"[[Push It]]" |Street Skater 2/Duke Nukem: Land of the Babes |- |"[[Love Dump]]" |World Wrestling Entertainment/World Championship Wrestling |} == "Machine – Shadow Zone" (2001–2003) == Järgmise albumina tuli välja "Machine". Koichi lahkus bändist, et veeta aega oma tüdruksõbraga ja tegelda muude muusikaprojektidega. Koichi tegi kaasa ainult ühes loos – "Otsego Undead" – süntesaatoril. Fukuda asemele võeti Dope'i endine liige Tripp Elisen. "Machine" avaldati 22. mail 2001. Mõne aja pärast alustasid nad kolmanda albumi, "Shadow Zone" salvestamist, seekord oli ka Tripp kaastegev produtsent. Kuid enne, kui nad said alustada salvestamist, lahkus Ken Jay bändist muusikaliste ja poliitiliste erimeelsuste tõttu. Albumi salvestamise ajal oli trummariks Josh Freese, kes oli bändi A Perfect Circle liige. Hiljem võeti bändi Jay asemele trummariks Nick Oshiro (endine Sheetheri liige). Teise albumi produtseerimise ajal võttis Jonathan Davis Kornist Wayne'iga ühendust, et salvestada tema kirjutatud lugu "Not Meant For Me" filmi "[[Queen of the Damned]]" heliriba jaoks. Samuti tehti selle filmi kohta video "Cold", mis oli ka filmi DVD-l. "Shadow Zone" anti välja 7. oktoobril 2003. Static-X jätkas oma lugude mängudes promomisega. {| class="wikitable" |- |"[[This Is Not]]" |Shaun Palmer's Pro Snowboarder |- |"[[The Only]]" |"Need for Speed: Underground" |- |"[[Start A War]]" |WWE SmackDown! vs. RAW 2006 |} == "Beneath, Between, Beyond – Start A War" (2004–2006) == 20. juulil 2004 ilmus nende album "Beneath...Between...Beyond", mis oli demode ja haruldasemate lugude kogumik. Pärast selle albumi väljaandmist tekkis kuulujutt, et Static-X võib laiali minna plaadi kasina müügiedu tõttu. Aga varsti pärast BBB ilmumist hakkasid nad tegema stuudioalbumit "Start A War". Veebruaris 2005 vahistati Tripp Eisen süüdistatuna seksiskandaalis, milles olid kaasatud alaealised. Pärast seda skandaali lasti ta kohe Static-X-ist lahti. Endine liige Koichi Fukuda liitus uuesti bändiga, et täita tühja kohta. "Start A War" anti lõpuks välja 24. juunil 2005. "I'm The One" ja "Dirthouse" olid selle albumi singlid. {| class="wikitable" |- |"[[Skinnyman]]" |"Need For Speed: Most Wanted" |} == "Cannibal" (2007–2008) == "[[Cannibal]]" ilmus 3. aprillil 2007. Lugu "No Submission" oli enne plaadi ilmumist kuulda filmi "[[Saag III]]" ''soundtrack''<nowiki/>'il. Täislugu oli saadaval ka nende Static-X-i MySpace'i lehel. "Cannibal" ilmus samuti digitaalselt iTunesis. "Destroyer" oli selle albumi raadiosingel. Video sellele singlile anti välja samal ajal kui album. Video on saadaval ka veebilehel headbangersball.com. 20. märtsil ilmus eksklusiivne "Destroyeri" EP. 10. mail 2007 teatas bänd, et nad esinevad ka Ozzfestil. Novembris 2007 liitus Tony Campos instrumentaalbändiga Ministry ajutise turneebassistina. == 2008–... == Bänd alustas detsembris pärast turneed "Operation Annihilation" Austraalias tööd oma 6. stuudioalbumiga. Wayne Static ütles, et nende album peaks välja tulema 2008. aasta lõpuks ja ta lubas, et see plaat tuleb rohkem nagu WDT album ja lubas ka, et see album säilitab ka oma ''heavy''-stiili, mis oli "Cannibali" plaadil. Static andis teada ka mõnede lugude pealkirjad, näiteks "Lunatic", "Z28", "Terminal" ja "Tera-fied". Bänd mainis, neil on kavas välja anda ka kontsert-DVD, kus võivad olla kõik nende muusikavideod. Static-X väljastas 14. oktoobril kontsert-CD/DVD "Cannibal Killers Live". Uus lugu "Lunatic" ilmus filmi "Punisher: War Zone" ''soundtrack''<nowiki/>'il. 2009. aastal peatas bänd ajutiselt tegevuse, et ja keskenduda rohkem teistele projektidele. ==Koosseis== *[[Wayne Static]] – laul, kitarr, klahvpillid *[[Koichi Fukuda]] – kitarr *[[Nick Oshiro]] – trummid ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[Wisconsin Death Trip]]" (1999) *"[[Machine]]" (2001) *"[[Shadow Zone]]" (2003) CFV *"[[Start a War]]" (2005) *"[[Cannibal]]" (2007) *"[[Cult Of Static]]" (2009) *"Project: Regeneration Vol. 1" (2020) ===Kogumikud=== *"[[Beneath Between Beyond]]" (2004) [[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] 57izbu6wn0n41qsohlm1y3m7w231jsh 0 116178 6175694 5752134 2022-08-09T06:53:58Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Poola linna kohta, Valgevene linna kohta vaata artiklit [[Polatsk]]}} {{linn | nimi = Płock | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Płock | pilt = Ratusz,_XIX_w._P%C5%82ock,_Stary_Rynek.jpg | pildiallkiri = Płocki raekoda | lipp = POL Płock flag.svg | lipu_link = [[Płocki lipp]] | vapp = POL Płock COA 2.svg | vapi_link = [[Płocki vapp]] | pindala = 88,06 | elanikke = 118 989 (30.06.2020) | asendikaart = Poola }} '''Płock''' [puotsk] on maakonna õigustega [[linn]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Visla]] paremal kaldal. Płockis asuvad jõesadam, naftatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja tekstiilitööstus. Aastatel [[1138]]–[[1351]] oli Płock [[Masoovia]] [[vürst]]ide [[residents]]. {{Masoovia vojevoodkond}} [[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]] d3cshgstv67cg9rtcm5lsa56b0vgghk 0 119339 6175636 6173950 2022-08-08T22:02:56Z Maduk24 127358 /* Käibemaks Eestis */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}} {{Riigi rahandus}} '''Käibemaks''' ([[lühend]] '''km''', [[inglise keel|ingliskeelne]] lühend '''VAT''' ''value added tax'') on [[toode|toote]] või [[teenus]]e [[lisandunud väärtus]]e [[maksud|maks]]. Maksu arvutatakse kauba või teenuse [[käive|käibelt]]. == Käibemaks Eestis == Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub [[Maksu- ja Tolliamet]]. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0%, 5% ja 9%. 9-protsendiline käibemaksumäär kehtib raamatute ja õppetöös kasutatavate töövihikute, teatud ravimite, rasestumisvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete, puudega isiku meditsiini- ja abiseadmete ning majutuse puhul.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022012|pealkiri=Käibemaksuseadus, § 15|väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> Käibemaksumäär 5 protsenti kehtib nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande puhul alates 01.08.2022.<ref name=":0" /> ===Maksukohustuse tekkimine=== Käibemaks kuulub Eesti maksusüsteemi riiklikult kehtestatud maksude koosseisu ja käibemaksu haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Maksuhaldur on kehtestanud käibemaksuseaduses sätestatule vastavalt käibemaksu arvestuse põhimõtted, kogumise protseduurid, laekumise ning tasaarvelduse ja maksudeklaratsioonide ringlemise süsteemi ka käibedeklaratsiooni esitamise ja esitamata jätmise korra ja vastutuse. Kehtiv käibemaksuseadus (2003) toob ära, koos eranditega, ka Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse, kui maksukohustuslase käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/127032012014 Käibemaksuseadus] § 19</ref>. ===Käibemaksukohustuslane=== [[Käibemaksukohustuslane]] on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud füüsiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kellel on käibemaksuseaduse kohaselt tekkinud kohustus end maksukohustuslasena registreerida.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/127032012014 Käibemaksuseadus] § 3</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13114742&searchCurrent Käibemaksuseadus] * [http://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/ Euroopa käibemaksukohuslaste register] * [http://www.simplbooks.ee/2012/01/kaibemaksu-arvutamine/ Käibemaksu arvutamine] [[Kategooria:Maksud]] r18r24ls8ng0a2qb9e59hxg7wjhfnjk 10 120719 6175681 5502655 2022-08-09T06:16:45Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{K-mall}} <!-- Palun ära redigeeri ilma aruteluta, kuna see on väga kompleksne mall. -->{{<includeonly>safesubst:</includeonly>#ifeq:{{NAMESPACENUMBER}}|10|{{#switch:{{#titleparts:{{PAGENAME}}|1}}|Navmall=|#default={{#if:{{{raam|{{{1|}}}}}}|| [{{fullurl:toollabs:templatetransclusioncheck/|lang=et&name={{FULLPAGENAMEE}}}} kontrolli malli kasutust lingitud artiklites]}}}}}}<!-- --><includeonly>{{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|</div>|<div class="navbox" style="{{{kehastiil|}}};{{{stiil|}}};><!-- TemplateStyles välisraami sees, kus see ei takista järjestikuste navmallide äärejoonte ühendamist ja kust see eemaldatakse mobiilivaates koos välisraamiga. --><templatestyles src="Mall:Navmall/styles.css" />}}<!-- --><table class="{{#if:{{{päis|}}}|mw-collapsible {{#switch:{{{olek|}}}|suletud=mw-collapsed|avatud=|#default=autocollapse}}}} {{{kehaklass|}}} {{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|navbox-subgroup" style="{{{kehastiil|}}};{{{stiil|}}};|navbox-inner" style="}}border-spacing:0;"><!-- -->{{#if: {{{päis|}}} |<tr><th class="navbox-title" scope="col" colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}" style="{{{baasstiil|}}};{{{päisestiil|}}};padding:0;"><!-- -->{{#if:{{{nimi|}}}|{{navbar|{{{nimi}}}|mini=1|kirjastiil={{{päisestiil|}}};{{{baasstiil|}}};border:none;}}}}<!-- --><div style="margin:0 4em;">{{{päis}}}</div></th></tr>}}<!-- ---Ülemine rida--- -->{{#if:{{{ülemine|}}}|<!-- --><tr><td class="navbox-abovebelow" style="{{{baasstiil|}}};{{{üleminestiil|}}}" <!-- -->colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}"><div> {{{ülemine}}}</div> </td></tr>}}<tr><!-- --> {{#if: {{{piltvasakul|}}} |<td class="navbox-image" style="width:1px; padding:0px 2px 0px 0px; {{{pildistiil|}}}" rowspan="<!-- -->{{#expr: 1{{#if:{{{loend2|}}}|+1}}{{#if:{{{loend3|}}}|+1}}{{#if:{{{loend4|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|+1}}{{#if:{{{loend6|}}}|+1}}{{#if:{{{loend7|}}}|+1}}{{#if:{{{loend8|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|+1}}{{#if:{{{loend10|}}}|+1}}{{#if:{{{loend11|}}}|+1}}{{#if:{{{loend12|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|+1}}{{#if:{{{loend14|}}}|+1}}{{#if:{{{loend15|}}}|+1}}{{#if:{{{loend16|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|+1}}{{#if:{{{loend18|}}}|+1}}{{#if:{{{loend19|}}}|+1}}{{#if:{{{loend20|}}}|+1}}<!-- -->}}">{{{piltvasakul}}}</td>}}<!-- -->{{#if:{{{grupp1|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi1stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp1}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi1stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendi1vooderdus|{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}}}}"> {{{loend1}}}</div> </td><!-- --> {{#if: {{{pilt|}}} |<td class="navbox-image" style="width:1px; padding:0px 0px 0px 2px; {{{pildistiil|}}}" rowspan="<!-- -->{{#expr: 1{{#if:{{{loend2|}}}|+1}}{{#if:{{{loend3|}}}|+1}}{{#if:{{{loend4|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|+1}}{{#if:{{{loend6|}}}|+1}}{{#if:{{{loend7|}}}|+1}}{{#if:{{{loend8|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|+1}}{{#if:{{{loend10|}}}|+1}}{{#if:{{{loend11|}}}|+1}}{{#if:{{{loend12|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|+1}}{{#if:{{{loend14|}}}|+1}}{{#if:{{{loend15|}}}|+1}}{{#if:{{{loend16|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|+1}}{{#if:{{{loend18|}}}|+1}}{{#if:{{{loend19|}}}|+1}}{{#if:{{{loend20|}}}|+1}}<!-- -->}}">{{{pilt}}}</td>}}</tr><!-- -->{{#if:{{{loend2|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp2|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi2stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp2}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi2stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend2}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend3|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp3|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi3stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp3}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi3stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend3}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend4|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp4|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi4stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp4}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi4stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend4}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp5|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi5stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp5}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi5stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend5}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend6|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp6|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi6stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp6}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi6stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend6}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend7|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp7|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi7stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp7}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi7stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend7}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend8|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp8|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi8stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp8}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi8stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend8}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp9|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi9stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp9}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi9stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend9}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend10|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp10|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi10stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp10}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi10stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend10}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend11|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp11|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi11stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp11}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi11stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend11}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend12|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp12|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi12stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp12}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loend12stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend12}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp13|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi13stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp13}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi13stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend13}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend14|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp14|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi14stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp14}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi14stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend14}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend15|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp15|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi15stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp15}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi15stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend15}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend16|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp16|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi16stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp16}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi16stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend16}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp17|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi17stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp17}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi17stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend17}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend18|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp18|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupp18stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp18}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi18stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend18}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend19|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp19|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi19stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp19}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi19stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend19}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend20|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp20|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi20stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp20}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi20stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend20}}}</div> </td></tr>}}<!-- ---Allrida--- -->{{#if:{{{alumine|}}}|<!-- --><tr><td class="navbox-abovebelow" style="{{{baasstiil|}}};{{{aluminestiil|}}}" <!-- -->colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}"><div> {{{alumine}}}</div> </td></tr>}}<!-- --></table>{{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|<div>|</div>}}<!-- --></includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> f4vqb750iqeqkgip8v6hplk60ldsw4k 6175682 6175681 2022-08-09T06:17:15Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki <!-- Palun ära redigeeri ilma aruteluta, kuna see on väga kompleksne mall. -->{{<includeonly>safesubst:</includeonly>#ifeq:{{NAMESPACENUMBER}}|10|{{#switch:{{#titleparts:{{PAGENAME}}|1}}|Navmall=|#default={{#if:{{{raam|{{{1|}}}}}}|| [{{fullurl:toollabs:templatetransclusioncheck/|lang=et&name={{FULLPAGENAMEE}}}} kontrolli malli kasutust lingitud artiklites]}}}}}}<!-- --><includeonly>{{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|</div>|<div class="navbox" style="{{{kehastiil|}}};{{{stiil|}}};><!-- TemplateStyles välisraami sees, kus see ei takista järjestikuste navmallide äärejoonte ühendamist ja kust see eemaldatakse mobiilivaates koos välisraamiga. --><templatestyles src="Mall:Navmall/styles.css" />}}<!-- --><table class="{{#if:{{{päis|}}}|mw-collapsible {{#switch:{{{olek|}}}|suletud=mw-collapsed|avatud=|#default=autocollapse}}}} {{{kehaklass|}}} {{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|navbox-subgroup" style="{{{kehastiil|}}};{{{stiil|}}};|navbox-inner" style="}}border-spacing:0;"><!-- -->{{#if: {{{päis|}}} |<tr><th class="navbox-title" scope="col" colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}" style="{{{baasstiil|}}};{{{päisestiil|}}};padding:0;"><!-- -->{{#if:{{{nimi|}}}|{{navbar|{{{nimi}}}|mini=1|kirjastiil={{{päisestiil|}}};{{{baasstiil|}}};border:none;}}}}<!-- --><div style="margin:0 4em;">{{{päis}}}</div></th></tr>}}<!-- ---Ülemine rida--- -->{{#if:{{{ülemine|}}}|<!-- --><tr><td class="navbox-abovebelow" style="{{{baasstiil|}}};{{{üleminestiil|}}}" <!-- -->colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}"><div> {{{ülemine}}}</div> </td></tr>}}<tr><!-- --> {{#if: {{{piltvasakul|}}} |<td class="navbox-image" style="width:1px; padding:0px 2px 0px 0px; {{{pildistiil|}}}" rowspan="<!-- -->{{#expr: 1{{#if:{{{loend2|}}}|+1}}{{#if:{{{loend3|}}}|+1}}{{#if:{{{loend4|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|+1}}{{#if:{{{loend6|}}}|+1}}{{#if:{{{loend7|}}}|+1}}{{#if:{{{loend8|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|+1}}{{#if:{{{loend10|}}}|+1}}{{#if:{{{loend11|}}}|+1}}{{#if:{{{loend12|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|+1}}{{#if:{{{loend14|}}}|+1}}{{#if:{{{loend15|}}}|+1}}{{#if:{{{loend16|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|+1}}{{#if:{{{loend18|}}}|+1}}{{#if:{{{loend19|}}}|+1}}{{#if:{{{loend20|}}}|+1}}<!-- -->}}">{{{piltvasakul}}}</td>}}<!-- -->{{#if:{{{grupp1|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi1stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp1}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi1stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendi1vooderdus|{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}}}}"> {{{loend1}}}</div> </td><!-- --> {{#if: {{{pilt|}}} |<td class="navbox-image" style="width:1px; padding:0px 0px 0px 2px; {{{pildistiil|}}}" rowspan="<!-- -->{{#expr: 1{{#if:{{{loend2|}}}|+1}}{{#if:{{{loend3|}}}|+1}}{{#if:{{{loend4|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|+1}}{{#if:{{{loend6|}}}|+1}}{{#if:{{{loend7|}}}|+1}}{{#if:{{{loend8|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|+1}}{{#if:{{{loend10|}}}|+1}}{{#if:{{{loend11|}}}|+1}}{{#if:{{{loend12|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|+1}}{{#if:{{{loend14|}}}|+1}}{{#if:{{{loend15|}}}|+1}}{{#if:{{{loend16|}}}|+1}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|+1}}{{#if:{{{loend18|}}}|+1}}{{#if:{{{loend19|}}}|+1}}{{#if:{{{loend20|}}}|+1}}<!-- -->}}">{{{pilt}}}</td>}}</tr><!-- -->{{#if:{{{loend2|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp2|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi2stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp2}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi2stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend2}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend3|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp3|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi3stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp3}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi3stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend3}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend4|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp4|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi4stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp4}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi4stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend4}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend5|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp5|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi5stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp5}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi5stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend5}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend6|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp6|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi6stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp6}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi6stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend6}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend7|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp7|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi7stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp7}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi7stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend7}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend8|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp8|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi8stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp8}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi8stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend8}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend9|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp9|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi9stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp9}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi9stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend9}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend10|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp10|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi10stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp10}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi10stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend10}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend11|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp11|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi11stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp11}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi11stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend11}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend12|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp12|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi12stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp12}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loend12stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend12}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend13|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp13|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi13stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp13}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi13stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend13}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend14|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp14|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi14stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp14}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi14stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend14}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend15|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp15|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi15stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp15}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi15stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend15}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend16|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp16|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi16stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp16}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi16stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend16}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend17|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp17|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi17stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp17}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi17stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend17}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend18|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp18|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupp18stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp18}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi18stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend18}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend19|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp19|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi19stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp19}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paaritustiil|}}};{{{loendi19stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|even|{{{paarispaaritu|odd}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend19}}}</div> </td></tr>}}<!-- -->{{#if:{{{loend20|}}}|<!-- --><tr>{{#if:{{{grupp20|}}}|<th class="navbox-group" style="{{{baasstiil|}}};{{{grupistiil|}}};{{{grupi20stiil|}}}"><!-- -->{{{grupp20}}}</th><td style="text-align:left;border-left-width:2px;border-left-style:solid;|<td colspan=2 style="}}<!-- -->width:100%;padding:0px;{{{loendistiil|}}};{{{paarisstiil|}}};{{{loendi20stiil|}}}" <!-- -->class="navbox-list navbox-{{#ifeq:{{{paarispaaritu|}}}|vaheta|odd|{{{paarispaaritu|even}}}}}"><!-- --><div style="padding:{{{loendivooderdus|0em 0.25em}}}"> {{{loend20}}}</div> </td></tr>}}<!-- ---Allrida--- -->{{#if:{{{alumine|}}}|<!-- --><tr><td class="navbox-abovebelow" style="{{{baasstiil|}}};{{{aluminestiil|}}}" <!-- -->colspan="{{#expr:2{{#if:{{{piltvasakul|}}}|+1}}{{#if:{{{pilt|}}}|+1}}}}"><div> {{{alumine}}}</div> </td></tr>}}<!-- --></table>{{#ifeq:{{{raam|{{{1|}}}}}}|tütar|<div>|</div>}}<!-- --></includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 7qyosl73r1fsrg5auc27plqgvgjinr6 10 124421 6175593 6057019 2022-08-08T19:53:29Z WikedKentaur 464 |link= wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#ifeq:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub|<div class="center">}} {{#if:{{{seletus|x}}}|<div class="thumb {{#switch:{{{ujuvjoondus|}}}| puudub=tnone | vasakul=tleft | tright }}" style="width: -webkit-min-content; width: -moz-min-content; width: min-content;"><div class="thumbinner">|{{#switch:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub= | vasakul = <div style{{=}}"float: left; clear: left; margin: 0.5em 1em 1.4em 0;"> | <div style{{=}}"float: right; clear: right; margin: 0.5em 0 1.4em 1em;"> }} }} <div style="position: relative; width: -webkit-max-content; width: -moz-max-content; width: max-content;{{#if:{{{seletus|x}}}|border: 1px solid #ccc;}}">[[Fail:{{#if: {{{muu_kaart|}}} | {{{muu_kaart}}} | {{#if:{{{loodus|}}}|{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|pilt1}}|{{Asendikaart {{{1}}}|pilt1}}|{{Asendikaart {{{1|}}}|pilt}} }}|{{Asendikaart {{{1|}}}|pilt}} }} }}|{{#if:{{{laius|}}}|{{{laius|}}}px|frameless}}|class=noviewer notpageimage|{{#if: {{{silt|}}} | {{{silt}}} | {{PAGENAME}} }} ({{Asendikaart {{{1}}}|nimi}})]]<div style="position: absolute; top: {{#iferror:{{#expr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|y}} | {{Asendikaart {{{1}}}|y|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} | 100 * ({{Asendikaart {{{1}}}|ülemine}} - {{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|ülemine}} - {{Asendikaart {{{1}}}|alumine}}) round 1 }}}}%; left: {{#expr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|x}} | {{Asendikaart {{{1}}}|x|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} | 100 * ({{CoordinateLONG|{{{long|}}}}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|parem}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) round 1 }}}}|105%; left:95}}%; height: 0; width: 0; margin: 0; padding: 0;"><div style="position:relative;z-index:100;left:-{{#expr:{{{punkti_suurus|8}}}/2}}px;top:-{{#expr:{{{punkti_suurus|8}}}/2}}px;width:{{{punkti_suurus|8}}}px;height:{{{punkti_suurus|8}}}px;line-height:0px;">[[Fail:{{{punkt|Red pog.svg}}}|{{{punkti_suurus|8}}}x{{{punkti_suurus|8}}}px|class=noviewer|{{{silt|{{PAGENAME}}}}}|link=]]</div>{{#ifeq: {{{paigutus|}}} | puudub | |<div style="font-size: {{{sildi_suurus|90}}}%; line-height: 110%; position: relative; top: -1.5em; width: 6em; {{#switch: {{{paigutus}}} |vasakul = left: -6.5em; text-align: right; |paremal = left: 0.5em; text-align: left; |üleval|ülal = top:-2.65em; left:-3em; text-align: center; |all = top:-0.15em; left: -3em; text-align: center; |#default={{#iferror:{{#ifexpr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|x}} | {{Asendikaart {{{1}}}|x|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} |100 * ({{CoordinateLONG|{{{long|}}}}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|parem}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) round 1 }} > 70 |left: -6.5em; text-align: right;|left: 0.5em; text-align: left;}} }} }}"><span style="padding: 1px; {{#if: {{{taust|}}} | background-color: {{{taust}}}; }}">{{{silt|}}}</span></div> }}</div></div> {{#if:{{{seletus|x}}} |<div class="thumbcaption">{{{seletus|{{#if: {{{silt|}}} | {{{silt}}} | {{PAGENAME}} }} ({{Asendikaart {{{1}}}|nimi}})}}}</div></div></div>}}{{#ifeq:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub| </div>}}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> dkcurjd71suu3gogln1a400mqdj1o1g 6175596 6175593 2022-08-08T19:56:43Z WikedKentaur 464 |link= wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#ifeq:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub|<div class="center">}} {{#if:{{{seletus|x}}}|<div class="thumb {{#switch:{{{ujuvjoondus|}}}| puudub=tnone | vasakul=tleft | tright }}" style="width: -webkit-min-content; width: -moz-min-content; width: min-content;"><div class="thumbinner">|{{#switch:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub= | vasakul = <div style{{=}}"float: left; clear: left; margin: 0.5em 1em 1.4em 0;"> | <div style{{=}}"float: right; clear: right; margin: 0.5em 0 1.4em 1em;"> }} }} <div style="position: relative; width: -webkit-max-content; width: -moz-max-content; width: max-content;{{#if:{{{seletus|x}}}|border: 1px solid #ccc;}}">[[Fail:{{#if: {{{muu_kaart|}}} | {{{muu_kaart}}} | {{#if:{{{loodus|}}}|{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|pilt1}}|{{Asendikaart {{{1}}}|pilt1}}|{{Asendikaart {{{1|}}}|pilt}} }}|{{Asendikaart {{{1|}}}|pilt}} }} }}|{{#if:{{{laius|}}}|{{{laius|}}}px|frameless}}|class=noviewer notpageimage|{{#if: {{{silt|}}} | {{{silt}}} | {{PAGENAME}} }} ({{Asendikaart {{{1}}}|nimi}})|link=]]<div style="position: absolute; top: {{#iferror:{{#expr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|y}} | {{Asendikaart {{{1}}}|y|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} | 100 * ({{Asendikaart {{{1}}}|ülemine}} - {{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|ülemine}} - {{Asendikaart {{{1}}}|alumine}}) round 1 }}}}%; left: {{#expr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|x}} | {{Asendikaart {{{1}}}|x|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} | 100 * ({{CoordinateLONG|{{{long|}}}}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|parem}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) round 1 }}}}|105%; left:95}}%; height: 0; width: 0; margin: 0; padding: 0;"><div style="position:relative;z-index:100;left:-{{#expr:{{{punkti_suurus|8}}}/2}}px;top:-{{#expr:{{{punkti_suurus|8}}}/2}}px;width:{{{punkti_suurus|8}}}px;height:{{{punkti_suurus|8}}}px;line-height:0px;">[[Fail:{{{punkt|Red pog.svg}}}|{{{punkti_suurus|8}}}x{{{punkti_suurus|8}}}px|class=noviewer|{{{silt|{{PAGENAME}}}}}|link=]]</div>{{#ifeq: {{{paigutus|}}} | puudub | |<div style="font-size: {{{sildi_suurus|90}}}%; line-height: 110%; position: relative; top: -1.5em; width: 6em; {{#switch: {{{paigutus}}} |vasakul = left: -6.5em; text-align: right; |paremal = left: 0.5em; text-align: left; |üleval|ülal = top:-2.65em; left:-3em; text-align: center; |all = top:-0.15em; left: -3em; text-align: center; |#default={{#iferror:{{#ifexpr:{{#if:{{Asendikaart {{{1}}}|x}} | {{Asendikaart {{{1}}}|x|{{CoordinateLAT|{{{lat|}}}}}|{{CoordinateLONG|{{{long|}}}}}}} |100 * ({{CoordinateLONG|{{{long|}}}}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) / ({{Asendikaart {{{1}}}|parem}} - {{Asendikaart {{{1}}}|vasak}}) round 1 }} > 70 |left: -6.5em; text-align: right;|left: 0.5em; text-align: left;}} }} }}"><span style="padding: 1px; {{#if: {{{taust|}}} | background-color: {{{taust}}}; }}">{{{silt|}}}</span></div> }}</div></div> {{#if:{{{seletus|x}}} |<div class="thumbcaption">{{{seletus|{{#if: {{{silt|}}} | {{{silt}}} | {{PAGENAME}} }} ({{Asendikaart {{{1}}}|nimi}})}}}</div></div></div>}}{{#ifeq:{{{ujuvjoondus|}}}|puudub| </div>}}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 4iqfvp4ivvzikzjsztvve7o732mzhx6 0 126517 6175792 6159366 2022-08-09T11:14:05Z Hallekas 168618 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m², millest tootmispind on 6000 m²<ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m²<ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] 20sg7tb00krqnh8wk7sqmtcle1uqsx7 6175814 6175792 2022-08-09T11:53:37Z Hallekas 168618 Foto lisamine wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m², millest tootmispind on 6000 m²<ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m²<ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == [[Fail:Anne Selver Tartus, autor Maris Tomba.jpg|alt=Anne Selver Tartus|pisi|260x260px|Anne Selver Tartus]] Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] muffm0n2m9t2299uezqtalcpvog4yfk 0 131013 6175487 5980156 2022-08-08T15:00:17Z Kruusamägi 1530 ei ole selle taime pilt! wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Palderjan (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Palderjan (ansambel)]]; albumi kohta vaata artiklit [[Palderjan (album)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik palderjan | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Valeriana officinalis - Niitvälja.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Uniohakalaadsed]] ''Dipsacales'' | sugukond = [[Palderjanilised]] ''Valerianaceae'' | perekond = [[Palderjan (perekond)|Palderjan]] ''Valeriana'' | liik = '''Harilik palderjan''' | binaarne = ''Valeriana officinalis'' | binaarse_autor = [[L.]], 1753 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = *''Valeriana nitida'' Kreyer *''Valeriana excaltata'' J.C.Mikan = ''Valeriana officinalis'' var. ''nitida'' (Kreyer) Rostanski *''Valeriana collina'' Wallr. (''Valeriana officinalis'' subsp. ''collina'' (Wallr.) Nyman), ''Valeriana angustifolia'' Tausch (''Valeriana officinalis'' var. ''angustifolia Vahl.)<ref name="OQEVC" /> *''Valeriana alternifolia'' <small>Bunge</small> *''Valeriana baltica'' <small>Pleijel</small> *''Valeriana chinensis'' <small>Kreyer ex Komarov</small> *''Valeriana coreana'' <small>Briqu.</small> *''Valeriana dageletiana'' <small>Nakai ex F.Maek.</small> *''Valeriana dubia'' <small>Bunge</small> *''Valeriana exaltata'' <small>J.C.Mikan</small> *''Valeriana fauriei'' <small>Briqu.</small> *''Valeriana leiocarpa'' <small>Kitag.</small> *''Valeriana nipponica'' <small>Nakai ex Kitag.</small> *''Valeriana pseudofficinalis'' <small>C.Y.Cheng &H.B.Chen</small> *''Valeriana stubendorfii'' <small>Kreyer ex Kom.</small> *''Valeriana subbipinnatifolia'' <small>A.I.Baranov</small> *''Valeriana tianschanica'' <small>Kreyer ex Hand.-Mazz.</small>.<ref name="FoC" /><ref name="GRIN" /> *''Valeriana officinalis'' var. ''alternifolia'' <small>(Bunge) Ledeb.</small> *''Valeriana officinalis'' var. ''angustifolia'' <small>Miq.</small> *''Valeriana officinalis'' subsp. ''baltica'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> *''Valeriana officinalis'' subsp. ''collina'' <small>(Wallr.) Nyman</small> *''Valeriana officinalis'' subsp. ''exaltata'' <small>Soó</small> *''Valeriana officinalis'' var. ''incisa'' <small>Nakai ex Mori</small> *''Valeriana officinalis'' var. ''latifolia'' <small>Briq.</small> *''Valeriana officinalis'' subsp. ''nitida'' <small>Soó</small> *''Valeriana officinalis'' var. ''nitida'' <small>Rostanski</small> *''Valeriana officinalis'' var. ''officinalis'' <ref name="anWRj" /> }} '''Harilik palderjan''' (''Valeriana officinalis'') on [[palderjanilised|palderjaniliste]] sugukonda [[palderjan (perekond)|palderjani]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. == Nimetus == Palderjani ''(Valeriana officinalis)'' rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast ''valere'' – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse ''baldrian'' kaudu.<ref name=":0" /> Palderjani rahvapärased nimetused on veel '''kassiviinad, kinnirohi, paldrijaan, rabandusrohi, valerjan, vallerjaana''' ja '''ülekäijarohi'''.<ref name=":0" /> 1. sajandil pKr nimetas [[Dioscorides]] taime nimetusega ''phu'', mis pidi peegeldama palderjani ebameeldivat lõhna.<ref name="IiQPg" /> == Levik ja kasvukohad == Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike [[niit]]udel, [[puisniit]]udel, sooservades, kraavikallastes ja [[võsa]]stikes.<ref name=":2" /> Palderjan on Eesti puisniitude, soode, võsade ja ojade kallastel üsna levinud taim.<ref name="piippo-salo" /> ==Morfoloogia== Harilik palderjan on [[püsik]]. Taime varre pikkus on 50–100 (135) cm ja vars on seest õõnes. Lehed asuvad varre allosas rosettidena.<ref name="piippo-salo" /> [[Lehed]] on [[paaritusulgjas leht|paaritusulgjad]] ja saledad, koosnedes 2–11 [[leheke]]sest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime [[risoom]] on jäme ja aromaatne. Sirmjas [[sarikõisik]] on suhteliselt tihe, harunev, [[õied]] valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini)<ref name="YPv6X" />. <gallery> Pilt:Valeriana officinalis inflorescence - Niitvälja.jpg|Õisik Pilt:Valeriana officinalis leaf-o.jpg|Lehed Pilt:ValerianEssentialOil.png|Palderjaniõli Pilt:Valeriana officinalis fruit pappus.jpg|Seemned </gallery> == Droog == {{Vaata|Palderjanijuur}} [[Pilt:Baldrianwurzel getrocknet.JPG|pisi|[[Palderjanijuur]]ed (''Valerianae radix'')]] Droogiks on [[palderjanijuur]]. [[Droog]]iks kasutatakse [[risoom]]i ja juurte segu. [[Eesti Farmakopöa]] järgi peab peenestamata droog sisaldama vähemalt 0,5% ja peenestatud droog vähemalt 0,3% [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]].<ref name=":0" /> Droogi kogutakse sügisel. Pärast kogumist raputatakse taim mullast puhtaks ning maapealsed osad lõigatakse risoomi lähedalt maha (maapealseid osasid ei kasutata). Seejärel lõigatakse risoom pikuti lõhki või neljaks ning kuivatatakse temperatuuril 30–35&nbsp;°C. Droogi lõhn on tugev ja väga iseloomulik ning maitse on vürtsikas ja kergelt mõrkjas.<ref name=":1" /> Juured ja risoomid on [[kass]]idele ja ka [[rott]]idele väga atraktiivsed.<ref name="xjkYZ" /> Palderjani müüakse mitmel kujul: kapslite, tablettide, tinktuuride, standardiseeritud tinktuuride, pressitud mahlade, mitmesuguste komplekspreparaatidena.<ref name="piippo-salo" /> === Keemiline koostis === Taim sisaldab [[isovaleriaanhape]]t, [[ester|estreid]], [[parkaine|park-]] ja [[limaaine]]id<ref name="eL6Nr" />, iridoide: valepotriaadid (0,2–2%) – ebapüsivad ühendid, mis lagunevad baldrinaalideks, valtraadid (isovaltraat, valtraat, isovaleroksühüdriin, atsevaltraat, valekloriin) ning didrovaltraadid (didrovaltraat, homodidrovaltraat, deoksüdidrovaltraat, homodeoksüdidrovaltraat, isovaleroksühüdroksüdidrovaltraat)<ref name=":1" />, [[Glükosiidid|glükosiidi]] valerosidaat<ref name=":1" />, [[Eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]]: bornüülisovalerianaat, iseopalderjanhape, bornüülatsetaat, isoeugenüülvalerenaat, isoeugenüülisovalerenaat, valerenaal, valeranoon<ref name=":1" />, seskviterpeene: palderjanhape, 2-hüdroksüpalderjanhape, 2-atsetoksüpalderjanhape<ref name=":1" /> ning pürrolüsidiinalkaloidid: aktinidiin, hatiniin, valerianiin, valeriin, alfa-metüülpürrüülketoon.<ref name=":1" /> ===Kasutamine=== Harilik palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste korral, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu. Rahvameditsiinis on seda soovitatud närvihaiguste ([[Nissi]]), hingepiinade ([[Saarde]]) ja venituste ([[Kose]]) vastu. [[Karksi]] kandis usuti, et palderjan on 12 haiguse rohi.<ref name=":0" /> Lisaks sai sest abi veel peavalu, menstruatsioonivaevuste, närvivalu ja närvilisuse põhjustatud kõhukrampide korral.<ref name=":1" /> Palderjani sobib kasutada rahutuse, hirmutunde, stressi, uinumisraskuste ja unehäirete korral. Toime kergete närvipingete ja vaimse stressi korral on ka teaduslikult tõestatud.<ref name=":0" /> Tema toime on sedatiivne ja hüpnootiline.<ref name=":2" /> Toime sõltub preparaadi valmistamise viisist, kõige kindlam on kasutada kliinilise uuringu läbi teinud tööstuslikke preparaate. Leidub ka nii-öelda kassi tüüpi inimesi, kellele, nagu kassidelegi, mõjub palderjan joovastavalt ja ergutavalt. Sellist toimet avaldavat tõenäoliselt [[alkaloidid]].<ref name=":2" /> ===Toime inimese närvisüsteemi=== [[gammaaminovõihape|GABA]] retseptoritele kinnitudes takistavad valereenhape, valerenoolhape ja atsetüülvalerenoolhape GABA lagunemist, selle tulemusel suureneb GABA hulk [[sünaps]]is ja see avaldab rahustavat toimet [[kesknärvisüsteem]]ile.<ref name="piippo-salo" /> Valepotriaadid suurendavad keskendumis- ja töövõimet ja parandavat enesetunnet, kiirendavad une saabumist ja rahustavad samuti kesknärvisüsteemi. Taim kas ergutab või rahustab. Rahustav toime tuleb mitme aine koostoimest ja selle täpseid mehhanisme käesoleval ajal ei tunta.<ref name="piippo-salo" /> Teda kasutatakse mitmesuguste närvisüsteemi häirete korral. Näiteks [[tusasus]], [[hüsteeria]], stress, [[ängistus]], [[paanikahood]], [[masendus]], lapseea käitumishälbed ja õppimisraskused, [[väsimus]], puudulik keskendumisvõime, [[kohanemisraskused]], [[peapööritus]], [[värinad]], peavalu, [[migreen]], vanurite närvisüsteemihäired, kõrge vererõhk, ärritunud jämesool, [[menstruatsioonivalu]]d, PMS-i ja menopausi sümptomid, südamekloppimine jpm. Palderjani kasutatakse ka [[uimasti]]test või teistest rahustavatest ainetest võõrutamisel.<ref name="piippo-salo" /> Rahutuse ravis kasutatakse palderjani koos [[Liht-naistepuna ürt|liht-naistepuna ürdiga]]. Koos mõne muu droogiga kasutatakse teda [[lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] sümptomite korral. === Vastunäidustused ja ohud === Ei tohiks kasutada [[rasedus|rasedad]] ja rinnaga toitjad ning samuti [[Allergia|ülitundlikkuse]] korral. Ei tohi anda alla 3-aastastele lastele.<ref name="piippo-salo" /> Ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel. Palderjani toime võib tugevneda koostoimes alkoholiga. Kui kasutada samaaegselt uinuteid ja [[Antidepressandid|antidepressante]], võib tugevadada ka nende toimet.<ref name=":1" /> Harvadel juhtudel võib ärritada [[magu]], põhjustada iiveldust ja kõhukrampe. Ei tohi kasutada need, kes kannatavad [[maksapuudulikkus]]e all.<ref name="piippo-salo" /> Ettevaatlik tuleb olla ka autojuhtimisel ja töötamisel täpsust nõudvate masinatega.<ref name=":2" /> Palderjanivannid on vastunäidustatud ägedate nahahaiguste, [[Nakkushaigused|nakkushaiguste]], [[põletik]]e, [[südamepuudulikkus]]e ja [[Hüpertensioon|kõrge vererõhu]] korral.<ref name=":1" /> Üleannustamise korral võivad ilmneda väsimus, pitsitustunne rinnus, juuste väljalangemine, kätevärin, pupillide laienemine. Nähud kestavad keskmiselt 24 tundi.<ref name=":1" /> == Kultuuris == Keskajal uskusid mungad palderjani olevat [[Maarja|neitsi Maarja]] püha taime, mistõttu usuti, et sel on ka maagilisi omadusi – nii näiteks pandi 16. sajandil palderjani padja alla, et uni tuleks kiiremini ja magaja oleks kaitstud luupainajate eest.<ref name="piippo-salo" /> Nüüdisajal peetakse maagilisi omadusi eelkõige puhastavaks ja kaitsvaks, samuti seostatakse taime armastuse ja harmooniaga. ==Ajaloolist== Palderjan oli keiser [[Nero]] ihuarsti imerohu üks komponent. Taime und toovat omadust mainis [[Galenos]] (129 – u 200). Püha abtiss [[Hildegard von Bingen]] kasutas taime rahusti ja unerohuna. Keskajal raviti palderjaniga peaaegu kõike.<ref name="piippo-salo" /> Euroopas raviti [[18. sajand]]il palderjaniga naiste hüsteeriat ning noorte tütarlaste ja vanemate naiste "eksimist". [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutasid eurooplased palderjani üleväsinud [[närvid]]e rahustamiseks ja rindel sõjaneuroosi ennetamiseks.<ref name="piippo-salo" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="OQEVC">[http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Valeriana+officinalis&lang=ld Valeriana officinalis L.], ''[2017, märts 6]''</ref> <ref name="FoC">Deyuan Hong, Fred R. Barrie, Charles D. Bell: ''Valerianaceae.'' In: {{BibISBN|9781935641049|Seite=670|URL=http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200022560|Linktext=online}} (Abschnitte Beschreibung, Verbreitung und Systematik)</ref> <ref name="GRIN">{{GRIN|ID=400139|WissName=Valeriana officinalis|Zugriff=2017-03-06}}</ref> <ref name="anWRj">''[http://www.theplantlist.org/tpl1.1/search?q=Valeriana+officinalis Valeriana officinalis L.]'', ''[2017, märts 6]''</ref> <ref name=":0">Raal, Ain. 101 Eesti ravimtaime, 2013. Kirjastus Varrak. p204</ref> <ref name="IiQPg">Andrew Chevallier Fnimh. Encyclopedia of Herbal Medicine, 2000. Dorling Kindersley. p.148</ref> <ref name=":2">Raal, Ain. Farmakognoosia, 2010. Tartu Ülikooli Kirjastus. p.320-321</ref> <ref name="piippo-salo">[[Sinikka Piippo]] ja [[Ulla Salo]], "[[Meelte ja tunnete taimed]]", lk 97–101, [[2006]], Varrak</ref> <ref name="YPv6X">Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 260</ref> <ref name=":1">Raal, Ain. [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]], 2010. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. p941-942</ref> <ref name="xjkYZ">Susan G. Wynn, Barbara Fougère, ''[https://books.google.ee/books?id=iLbZDzumqt0C&pg=PA659&lpg=PA659&dq=Valeriana+officinalis+attractive+to+cats+and+rats&source=bl&ots=qRUtVL_Y3R&sig=OOSCBS8rF_SVBSUCRAA8ebfFptA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjJ5IDSusLSAhWmE5oKHZR_ACM4FBDoAQg9MAU#v=onepage&q=Valeriana%20officinalis%20attractive%20to%20cats%20and%20rats&f=false Veterinary Herbal Medicine]'', lk 659, 2007, Google'i raamatu veebiversioon, ''[2017, märts 6]''</ref> <ref name="eL6Nr">Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon, Maalehe Raamat, 2004</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Palderjan}} * {{Elurikkus}} * [[Sinikka Piippo]] ja [[Ulla Salo]], "[[Meelte ja tunnete taimed]]", lk 97–101, 2006, Varrak [[Kategooria:Palderjanilised]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ravimtaimed]] pqxrbjak6epy4bsu2goa3pq7kaj68d3 0 132874 6175528 5559848 2022-08-08T17:18:51Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib tähtkujust, galaktika kohta vaata artiklit [[Andromeeda galaktika]], ansambli kohta vaata artiklit [[Andromeeda (ansambel)]].}} [[Pilt:Andromeda constellation map.png|pisi|Andromeeda tähtkuju kaart]] '''Andromeeda''' (ladina ''Andromeda'' (omastav ''Andromedae''), lühend ''And'') on [[põhjataevas]] asuv [[tähtkuju]]. See on suuruselt 19. tähtkuju, kattes tähistaevast 722 [[ruutkraad]]i.<ref name="Andromeda" /> Andromeeda on nime saanud kreeka mütoloogia tegelase, [[Kassiopeia]] ja [[Kepheus]]e tütre [[Andromeda]] järgi, keda taheti ohverdada merekoletisele. Andromeedas asub [[Andromeeda galaktika]] (joonisel tähistatud M31). Tähtkuju heledaim täht on [[kaksiktäht]] [[Alpheratz]] ehk Sirrah (α And).<ref name="Trek" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Andromeda">{{netiviide |pealkiri=Andromeda Constellation |väljaanne=Constellation Guide |url=http://www.constellation-guide.com/constellation-list/andromeda-constellation/ |vaadatud=1. august 2018}}</ref> <ref name="Trek">{{netiviide |pealkiri=Interesting Facts About The Constellation Andromeda |väljaanne=Astronomy Trek |url=http://www.astronomytrek.com/interesting-facts-about-the-constellation-andromeda/ |vaadatud=1. august 2018}}</ref> }} {{Tähtkujud}} [[Kategooria:Tähtkujud]] [[Kategooria:Andromeeda (tähtkuju)]] q5t1lqlpp4wkb5xf7yqu55odab96azk 1 132899 6175547 2906836 2022-08-08T17:46:33Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Mina paneksin selle artikli pealkirjaks [[Andromeeda]]. Tähtkujul on ansambli ees prioriteet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuni 2008, kell 05:33 (UTC) Kuidas leida tähistaevas Andromeeda galaktikat? Andromeeda galaktika on paremini nähtav põhjapoolkera vaatlejale sügis-talvisel ajal. Abiks on Kassiopeia tähtkuju ja Suur ruut [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasuse]] tähtkujus. Kui valgusreostust taevas pole on galaktika nähtav ka palja silmaga, parem on vaadelda binokli või teleskoobiga. https://www.youtube.com/watch?v=DD3Nxu-RbvM&t=76s --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. august 2022, kell 20:45 (EEST) pcx5slg0mlqfn96gbosuj85j01zkjl6 0 137778 6175583 5908893 2022-08-08T19:25:51Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}} {{Partei| partei_nimi = Töörahva Ühine Väerind| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = | esimees = | Eurparlament = | ajaleht = | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]]–[[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Töörahva Ühine Väerind''' ([[lühend]] '''TÜV''') oli [[Eesti]] kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 1920–1924. {{Sisukord paremale}} Töörahva Ühine Väerind moodustati Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide ([[Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu]], [[Maatööliste Ametiühingute Üleriiklik Liit]] jt.) poolt vastavalt Moskvas [[1921]], 22. juunist – 12. juulini peetud [[Komintern]]i [[Kommunistliku Internatsionaali III kongress|III kongressi]] otsusele, mille kohaselt loobuti [[nõukogude võim]]u kehtestamiseks avalikust [[konfrontatsioon]]ist demokraatlike riikide valitsustega ning valiti "võitlusviisiks" [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Variorganisatsioonid Eesti poliitikas|osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid]]. 1922. aasta jaanuaris avaldas EKP illegaalne keskus proklamatsiooni töölistele Töörahva Ühise Väerinna moodustamiseks. ==TÜV I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] 27.-29. november [[1920]] sai TÜV 5 kohta Riigikogus. :Töörahva Ühise Väerinna saadikud [[I Riigikogu]]s: *[[Paul Keerdo|Harald-Paul Keerdo]], *[[Jaan Santa|Jaan (Robert) Santa (Liimann)]] (astus tagasi 19.01.1921, teda asendas [[Villem Tiideman]], astus tagasi 15.11.1921, teda asendas [[Jaan Leeto]], astus tagasi 14.03.1922, teda asendas [[Arnold Sommerling]], astus tagasi 28.03.1922, teda asendas [[Jaak Jakobson]], astus tagasi 07.04.1922, teda asendas [[Adolf Leevald]], tagandati 29.09.1922, teda asendas [[Jaan Tomp]] *[[August Hansen|Augustin (August) Hansen]], *[[Alma Oinas|Alma, Ostra-Oinas (Anvelt)]], *[[Jüri Rooberg]] (astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Johannes Vanja]], langes välja 29.09.1922, teda asendas [[Johannes Reesen]] <gallery> Pilt:Paul Keerdo.jpg|Paul Keerdo Pilt:August Hansen 1.jpg|August Hansen Pilt:Alma Ostra-Oinas.jpg|Alma Ostra-Oinas </gallery> ==TÜV II Riigikogus== [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] 5-7. mai [[1923]] oli TÜV 10 nimekirja üle Eesti ja ta sai 10 kohta 100-st Riigikogus. Enim hääli saadi [[Tartumaa]]lt. Peale TÜV riigivastaseks kuulutamist jaotati parlamendikohad teistele parteidele. ::Algselt seati TÜV kandidaatideks: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann ja Otto Rästas, kuid nende kandidaadid kuulutati nõuetele mittevastavateks, kuna nad olid [[Venemaa SFNV]] kodanikud. ::TÜVi saadikud jaotusid Riigikogus 2 fraktsiooni: kommunistlike tööliste fraktsiooni (7) ja [[Eesti Tööliste Partei|Eestimaa Töörahva Partei]] fraktsiooni (3). :Töörahva Ühise Väerinna saadikud [[II Riigikogu]]s: *[[Jaan Tomp]] (Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas [[Georg Abels]], kes arreteeriti 22.03.1924, teda asendas [[Eduard Luts]], kes astus tagasi 22.11.1924, teda asendas [[Aleksander Metusala]]), *[[Vladimir Kangur|Vladimir (Mart) Kangur]] (astus tagasi 29.02.1924, teda asendas [[Aleksander Erdman]], kes astus tagasi 05.04.1924, teda asendas [[Eduard Parts]] kes tagandati 17.05.1924, teda asendas [[Johanna Andreesen]], kes astus tagasi 04.06.1924, teda asendas [[Aleksander Rimmel]], kes tagandati 22.11.1924, teda asendas [[Georg Jürgenson]], kes tagandati 18.12.1924, teda asendas [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]], kes tagandati 29.05.1925, teda asendas [[Aleksander Lensman]], kes astus tagasi 07.10.1925, teda asendas [[Martin Kruusemann]], keda alates 10.11.1925 asendas [[Juhan Ploompuu|Johann Ploompuu]]), *[[Johannes Reesen]] (keda alates 18.02.1924 asendas [[Alise Leevald]], kes astus tagasi 22.03.1924, teda asendas [[Jaak Nanilson]], kes mõrvati 16. augustil 1924, teda asendas alates 19.08.1924 [[Boris Kumm]], keda alates 24.09.1924 asendas [[Jüri Visk]], kes tagandati ja teda asendas alates 01.10.1924 [[Mihkel Pikkur]], keda alates 14.11.1924 asendas [[Johann Põlenik]], kes astus tagasi 18.11.1924, teda asendas [[Juhan Maksim]], keda asendas [[August Männikson]] alates 20.12.1924, kes astus tagasi 31.12.1924, teda asendas [[Arnold Ehrstein]]), *[[Hans Heidemann]] (astus tagasi 10.03.1924, teda asendas [[Oskar Sepre]], kes langes välja 09.04.1924, teda asendas [[August Mühlberg]], kes tagandati 17.05.1924, teda asendas [[Johannes Sillenberg]], kes astus tagasi 04.06.1924, teda asendas [[Gustav Lange]], kes tagandatud 26.06.1924, teda asendas [[Elise Priks]], kes tagandati 22.11.1924, teda asendas [[Kristjan Raudsepp]]), *[[Jaan Rea]] (astus tagasi 20.05.1924, teda asendas [[Jaan Velt]], kes tagandati 29.01.1925, teda asendas [[Peeter Lindau]], kes tagandati 05.06.1925, teda asendas [[Hindrik Anto]]) *[[Rudolf Pälson]] (astus tagasi 22.03.1924, teda asendas [[Adolf Zillmer]], kes astus tagasi 09.04.1924, teda asendas [[Eduard Tiiman]], kes tagandati 17.05.1924, teda asendas [[Rudolf Pächter]], kes astus tagasi 26.05.1924, teda asendas [[Andres Nõmme]], kes tagandati 26.06.1924, teda asendas [[Paul Tamm]], kes astus tagasi 01.10.1924, teda asendas [[Peeter Jakobson (poliitik)|Peeter Jakobson]], kes tagandati 14.09.1925, teda asendas [[Mihkel Neps]], kes astus tagasi 15.01.1926, teda asendas [[Kirill Ulk]]), *[[Paul Keerdo]] (astus tagasi 29.02.1924, teda asendas [[Hans Tirusson]], kes astus tagasi 22.03.1924, teda asendas [[Peeter Palovere]], kes astus tagasi 12.04.1924, teda asendas [[Juhan Must]], kes astus tagasi 25.04.1924, teda asendas [[Eduard Peterson]]), *[[Rudolf Veiram]] (astus tagasi 18.02.1924, teda asendas [[Aleksander Reinson]], kes astus tagasi 08.03.1924, teda asendas [[Jaan Tagel]], kes astus tagasi 22.03.1924, teda asendas [[Eduard Kingsepp]], kes astus tagasi 25.04.1924, teda asendas [[Aleksander Liiber]], kes tagandati 17.05.1924, teda asendas [[Jaan Vaher]], kes astus tagasi 04.06.1924, teda asendas [[Eduard Brok]]), *[[Hendrik Allik]] (astus tagasi 29.02.1924, teda asendas [[Jaan Miger]], kes astus tagasi 08.03.1924, teda asendas [[Mihkel Laar]], kes astus tagasi 22.03.1924, teda asendas [[Peeter Michelson]], kes tagandati 09.04.1924, teda asendas [[Hugo Kaas]], kes tagandati 17.05.1924, teda asendas [[Kristjan Saavo]]), *[[Aleksander Mahlberg]] (astus tagasi 07.06.1923, teda asendas [[Johannes Lauristin]], kes langes välja 27.06.1923, teda asendas [[Aleksander Janson]] (Alumäe), kes astus tagasi 29.02.1924, teda asendas [[Anton Mangman]]) ==Töörahva Ühise Väerinna tegevuse lõpp== [[149 protsess]]il kuulutati Töörahva Ühine Väerind riigivastaseks relvastatud organisatsiooniks ja erakonna liikmed karistati parteisse kuuluvuse ja riigipöörde kavandamise eest. ==Vaata ka== *[[Kommunistlik Internatsionaal]] (1919–1943) *[[Punane Ametiühingute Internatsionaal]], Profintern (1921–1937) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] 6eila6xblg0u6kqo5svuhx85o6rhxvt 0 143513 6175711 6127738 2022-08-09T07:57:00Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[26. september|26. septembril]] sündinud inimesi. * [[1755]] – [[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane * [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog * [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1863]] – [[Sergei Oldenburg]], vene orientalist ja poliitik * [[1870]] – [[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas * [[1874]] – [[Lewis Hine]], USA fotograaf * [[1886]] – [[Archibald Hill]], Briti füsioloog ja biofüüsika teerajaja * [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof * [[1892]] – [[Carl Prima]], eesti arst * [[1893]] – [[John C. Wiley]], Ameerika Ühendriikide diplomaat * [[1896]] – [[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik * [[1898]] – [[George Gershwin]], Ameerika Ühendriikide helilooja * [[1904]] – [[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog * [[1907]] – [[Lambertus van Klaveren]], hollandi poksija * [[1918]] – [[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja * 1918 – [[Grigori Klimov]], kommunismivastane Vene kirjanik * [[1923]] – [[Evald Tordik]], eesti laulja (bass) * [[1926]] – [[Heino Puhvel]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja proosakirjanik * [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * 1927 – [[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik * [[1932]] – [[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja * 1932 – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik * [[1935]] – [[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik * [[1936]] – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist * [[1937]] – [[Laine Tarvis]], Eesti poliitik * [[1941]] – [[Sirje-Mall Reitav]], eesti tekstiilikunstnik * [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik * [[1944]] – [[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat * 1944 – [[Jan Brewer]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti kirjandustoimetaja ja teatriajaloo õppejõud, teatriuurija ja -kriitik * 1945 – [[Bryan Ferry]], inglise laulja ja laulukirjutaja * [[1946]] – [[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt * 1946 – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist * [[1947]] – [[Einar Soone]], [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) vaimulik, piiskop * [[1948]] – [[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik * 1948 – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja * [[1949]] – [[Ruth Martin]], Eesti riigiametnik * [[1950]] – [[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija * [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja * [[1953]] – [[Romeo Metsallik]], eesti arheoloog * 1953 – [[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik * [[1954]] – [[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane * [[1956]] – [[Mati Rebane]], eesti näitleja * [[1958]] – [[Eve Tasa]] (Randkivi), eesti laulja * 1958 – [[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert * [[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur * [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik * 1961 – [[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik * [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja * [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik * 1964 – [[Jekki Rjazin]], Tartu vabadusvõitleja ja aktivist, estofiil * [[1965]] – [[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik * 1965 – [[Lene Espersen]], Taani poliitik * [[1966]] – [[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitikategelane ja ettevõtja *[[1969]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja * [[1970]] – [[Indrek Paavle]], Eesti ajaloolane * [[1972]] – [[Kai Aareleid]], eesti tõlkija ja kirjanik * 1972 – [[Beto O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees * [[1973]] – [[Maria Bonnevie]], Norra-Rootsi näitlejatar * [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur * 1974 – [[Anu Peljo]], eesti riigiametnik ja alpinist * [[1975]] – [[Lavly Perling]], Eesti prokurör * [[1976]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur * 1976 – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt * [[1977]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja * 1977 – [[Hugo de Jonge]], Hollandi poliitik * [[1978]] – [[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja * 1978 – [[Marianne Kütt]], eesti näitleja * [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], eesti poliitik * [[1980]] – [[Patrick Friesacher]], austria [[Vormel 1]] piloot * 1980 – [[Karmo Allikas]], eesti korvpallur * [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * 1981 – [[Tõnu Runnel]], veebidisainer * 1981 – [[Christina Milian]], USA laulja, produtsent, laulusõnade autor, näitleja ja endine MTV saatejuht * [[1983]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitlejatar * 1983 – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat * [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja * [[1987]] – [[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur * [[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja * 1988 – [[Anne Arrak]], eesti laulja * [[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa elukutseline jalgpallur * 1989 – [[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur * [[1990]] – [[Pavel Avdejev]], Venemaa jalgpallur * [[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur * [[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur * [[1995]] – [[Karl Kallas]], eesti laulukirjutaja ja kitarrist * 1995 – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 26.]] 59tor36okg9nrkcr7mbvrhxqsq648xc 0 147129 6175562 6171823 2022-08-08T18:10:01Z WikedKentaur 464 /* Loodearmee likvideerimine ja põgenike saatus */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Väeüksus |nimi= Loodearmee |pilt= СЗА нарукавный знак.JPG|pildisuurus=150px |pildiallkiri= |aeg= 1919–1920 |riik= |kuuluvus= |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[armeedegrupp]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= kindralleitnant [[Aleksandr Pavlovitš Rodzjanko|Aleksandr Rodzjanko]], 19.6–2.10 1919<br>kindralstaabi jalaväekindral [[Nikolai Judenitš]] 2.10.1919 –<br>kindralleitnant [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]], 28.11.1919–22.1.1920<br>kindralleitnant [[Alexis Friedrich Leonid von der Pahlen|Alexis von der Pahlen]], 22.1.1920– |tähtpäevad= }} '''Loodearmee''' ([[vene keel]]es ''Северо-Западная армия (СЗА)'') oli [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] osalenud endise [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud [[väekoondis]]. Loodearmee osales juunist [[1919]] kuni jaanuarini [[1920]] Ida-Eestis [[Narva]]s ja Loode-Venemaal [[Gattšina]] piirkonnas [[Loode-Venemaa valitsus]]e ja [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] nõukogude võimu vastase relvaüksusena Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ning moodustati endise Looderinde väeosadest ([[Põhjakorpus]]) [[Nikolai Judenitš]]i juhtimisel, kuhu kuulus ligi 56 000 inimest (~17 000 tääki ja mõõka)<ref name="WbkfF" /> . [[Pilt:Yudenich.jpg|pisi|Nikolai Judenitš]] Poliitilist ja tsiviiljuhtimist teostas [[11. august]]il [[1919]] Tallinnas moodustatud ja Venemaa ülemvalitseja ja vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Koltšak]]i üldjuhtimisele alluv [[Loode-Venemaa valitsus]] (''Северо–Западное Русское Правительство''), mille [[peaminister|pea-]], [[välisminister|välis-]] ja [[rahandusminister]] oli [[Stepan Lianozov]] (''Лианозов Степан Георгиевич''), sõjaminister [[Nikolai Judenitš]], merejõudude minister [[kontradmiral]] [[Vladimir Pilkin]]<ref name="MNxjE" />. == Loodearmee moodustamine == [[19. juuni]]l 1919 teatas [[Johan Laidoner|J. Laidoner]] [[Aleksandr Rodzjanko|A. Rodzjankole]], et loobub [[Põhjakorpus]]e ülemjuhataja kohast, põhjenduseks tuues, et algselt Eesti territooriumil moodustatud ja Eesti vägede ülemjuhatusele läbi [[Heinrich Carl Timoleon von Neff]]i allunud väekoondis on täielikult Venemaa territooriumile asunud ning soovitas venelastel Eesti valitsusega uus leping sõlmida.<ref name="1x6w8" /> Samal päeval nimetas Rodzjanko korpuse ümber Põhjaarmeeks. 1. juulil nimetati armee Briti missiooni ettepanekul ümber Loodearmeeks, kuna Põhja-Venemaal tegutses juba Põhjaarmee nimeline väeüksus. Pärast Eesti ülemjuhatuse alt lahkumist läks armee vormiliselt Judenitši alluvusse, kes oli 10. juunil admiral Koltšaki poolt nimetatud nn Looderinde juhatajaks, Rodzjanko otseseks ülemuseks. Eesti ülemjuhatusele andis Judenitš oma rindejuhatajaks määramise käsust teada [[23. juuni]]l 1919. == Kevadpealetung 1919. aastal== [[13. mai]]l [[1919]] alustas Loodearmee pealetungi [[Petrograd]]i ja [[Novgorod]]i suunal, omades 5 500 sõdurit Punaarmee 20 000 vastu, kuid murdsid läbi rindest Narva juures ning liikudes kaarega mööda [[Jamburg]]ist edasi sundisid Punaarmee taganema. 15. mail hõivasid polkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsaväeosad [[Gdov]]i linna, 17. mail [[Jamburg]]i linna, lõunas aga jõudsid 29. mail [[Pihkva]]sse, mille olid 26. mail hõivanud Eesti väed. Juuni alguses jõudsid Loodearmee väeosad [[Luuga]] ja [[Gattšina]] lähedale. Punaarmee tugevdas reservidega oma kaitset kuni 60 000 sõdurini ning pealetung peatati ja vasturünnakud vallutas Punaarmee 28. augustil uuesti [[Pihkva]]. == Sügispealetung 1919. aastal == [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland November1919.png|pisi|Sõjategevuspiirkonnad Narva taga, november 1919]] {{Vaata|Operatsioon Valge Mõõk}} [[12. oktoober|12. oktoob]]ril [[1919]] alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile omades 20 000 sõdurit ja ohvitseri Punaarmee 40 000 vastu ning murdsid uuesti läbi rindest Jamburgi juures ning vallutasid 16. oktoobril [[Luuga]] ja [[Gattšina]], 20. oktoobril [[Tsarskoje Selo]] ning jõudsid Peterburi eeslinna. 20.–24. oktoober oli Peterburis võimuvaakum, kuni linna saabus [[Lev Trotski]] ning toodi linna [[Arhangelski rinne|Arhangelski rindelt]] täiendavaid sõjaväeosi. Linnas hakkas tegutsema [[Tšekaa]], hukati valgete vägesid ootavaid isikuid, kelle nimekirjad hoiatuseks kleebiti avalikesse kohtadesse. Sisemiste vastuolude tõttu jäi Loodearmee kasutuses olevatest vägedest edasiseks edasitungimiseks väheseks ning pärast 10 päevaseid lahinguid vallutatud positsioonidel uuesti tugevdatud Punaarmee vastu (kuhu koondati jällegi ligikaudu 60 000 sõdurit) taandus Loodearmee Eestisse, kus jätkas kohaliku tähtsusega lahinguid Jamburgi ja Gdovi piirkonnas. 5. detsembril Tartus alanud [[Tartu rahu|rahuläbirääkimiste]] ajal alustas Nõukogude Venemaa Punaarmee (Tuulast pärit – 500. laskurpolk), soodsate tingimuste väljapressimiseks pealetungi. Novembris ja detsembris 1919 toimusid [[Narva rinne (Eesti Vabadussõda)|Narva rindel]] Vabadussõja ägedaimad lahingud, mida tõrjusid Eesti [[1. Diviis]]i ja Loodearmee väeosad. Samaaegselt rindelahingutega Petrogradi vallutamiseks toimusid ka ettevalmistused [[nõukogude võim]]u kukutamiseks linnas asuvate ning bolševikevastaste jõudude poolt, kuhu kuulusid ka eelnevalt Peterburi kaitsnud 7. Armee staabiülem [[J. Lindekvist]], [[Punalipuline Balti laevastik|Balti mere laevastik]]u operatiivjaoskonna ülem [[Mediokritski]]. Vandenõu aga oli [[tšekaa]] poolt avastatud ning isikud vahistatud, millest teavitati ka 23. novembril bolševike ajakirjanduses. Vandenõulased endise kadett A. Bõkovi juhtimisel olid ka moodustanud varikabineti, kuhu kuulus nii [[Venemaa Keisririik|Keisririi]]gi, [[Aleksandr Kerenski]] [[Aleksandr Kerenski valitsus|Ajutise Valitsuse]] ametnikud. {{Vaata|Loodearmee 1919. aasta sügispealetung Petrogradile}}, [[Krasnaja Gorka operatsioon]] == Juhid ja koosseis == [[File:North-Western Army.jpg|pisi|]] ===Loodearmee staap=== *Loodearmee ülem ** kindralleitnant [[Aleksandr Rodzjanko]] (1879–1970), [[19. juuni]] [[1919]] – [[2. oktoober]] [[1919]]<ref name="QLdiw" /> ** kindralstaabi jalaväekindral [[Nikolai Judenitš]] (1862–1933), alates [[2. oktoober]] [[1919]] ** kindralleitnant [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]] (1882–1951), [[28. november]] [[1919]] – [[22. jaanuar]] [[1920]] ** kindralleitnant [[Alexis Friedrich Leonid von der Pahlen|Alexis von der Pahlen]] (1874–1938), alates [[22. jaanuar]] [[1920]], [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000602/images/index.html?seite=623] *Loodearmee staabiülem **polkovnik [[Karl Johann Anton von Seidlitz|Karl von Seidlitz]] (''Зейдлиц'') (1878–19xx) <ref name="eGE0G" /> **kindral Kondarjev (''Кондарев, Кондырев''), kuni 7.10.1919 **kindralmajor [[Aleksei Vandam]] (1867–1933), [[28. august]] – [[25. november]] [[1919]] * [[Kindralkortermeister]] (31. juuli–23. november 1919): kindralmajor [[Boriss Maljavin]] (1876–1922; ''Малявин Борис Семёнович'') * Loode oblasti [[kindralkuberner]] ([[7. november]] – [[28. november]] [[1919]]): kindralmajor [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]] (1882–1951) (''П.В. Глазенапп'') * Petrogradi kindralkuberner: kindralmajor [[Aleksandr Vladimirov]] (1871 – pärast 1918; ''Владимиров (Новогребельский''), Александр Васильевич) * [[Petrogradi kubermang]]u ülem: Gurjev (Гурьев) * [[Vastuluure]]ülem: kindralmajor ''А.В. Владимирский (Новогребельский)'' ja parun Toll (''барон Толль'') * Varustusülem: polkovnik Seidlitz (Зейдлиц) * [[Logistika]] ülemjuht ja staabi peakomandant: kindralmajor [[Georg Janov]] (1864–1931 Tallinnas; ''Янов Георгий Дмитриевич'') * Sõjaväe ja elanikkonna transpordi ülem: polkovnik Poljakov (''Поляков'') * Eriülesannete kindral Loodearmee ülema juures: kindralstaabi kindralleitnant: [[Konstantin Desino]] (1857–1940; ''Десино Константин Николаевич'') * Korrapidamisülem: parun von Wolf (''фон Вольф'') * Haldusülem: kaardiväe polkovnik [[Aleksandr Homutov]] (suri enne 1947, Tšehhoslovakkias; ''Хомутов Александр Дмитриевич'') * Sideteenistuse ülem: kapten [[Boriss Djušen]] (1886–1949; ''Дюшен Борис Вячеславович'') * Sõjameditsiiniüksuse ülem: dr. Molodovski (''Молодовский'') * Lennundus inspektor: polkovnik Poljakov (Поляков) * ''ВОСО'' ülem: polkovnik Tretjakov (''Третьяков'') * Tagalaülem: kindralmajor [[Otto von Krusenstern]] (1880–1935) (11. ratsaväediviisi staabi ülem) * Peakontrolör: kindral Kudrjavtsev (''Кудрявцев'') * Revisionikomisjoni esimees: kindralleitnant [[Mihhail Vladim]] (1884–1954) * Revisionikomisjoni liige: [[Pavlov]]i linna politseijuht Smelkov (''Смелков'') * Loodearmee ja Petrogradi ringkonnakohtu prokurör: tõeline riiginõunik [[Rostislav Ljahnitski]] (1878–pärast 1931; ''Ляхницкий Ростислав Стефанович'') * Sõjaväekantselei ülem: riiginõunik Janovski (''Яновский'') * Tsiviil- ja sõjaküsimuste esindaja [[Soome]]s: kindralleitnant [[Arseni Gulevitš]] (1866–1947; [[:ru:Гулевич, Арсений Анатольевич|ru]]) * Esindaja asetäitja: polkovnik Tserebrovski (''Церебровский'') * Esindaja [[London]]is: polkovnik Beljajev (''Беляев'') * Välissuhete osakonna sekretär: rittmeister Barštš (''Барщ'') * Agent [[Petrograd]]is: kindral Mahrov (''Махров'') * [[Loodearmee raha]]<ref name="7fvgc" />,<ref name="Orcra" /> kunstnik-kujundaja: polkovnik Ševišev (''Шевишев'') * [[Jaapan]]i sõjaline agent: kapten Komatubara (''Коматубара'') * polkovnik Prjussing (Прюссинг) * rittmeister Zvjagintsev (Звягинцев) ===Loode-Venemaa valitsus<ref name="uJpYy" /><ref name="XD7u6" /><ref name="OWRL8" />=== {{Asutus |Nimi = [[Loode-Venemaa valitsus]] <br>(''Северо–Западное Русское Правительство'') |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[11. august]] [[1919]] |likvideeritud = [[5. detsember]] 1919 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = [[Narva]] |asukoht = |piirkond = |juhtkond = [[peaminister|pea-]], [[välisminister|välis-]] ja [[rahandusminister]] [[Stepan Lianozov]]<br> sõjaminister [[Nikolai Judenitš]]<br> merejõudude minister [[kontradmiral]] [[Vladimir Pilkin]] |kõrgemalseisev_asutus = Venemaa ülemvalitseja ja vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Koltšak]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} 6. augustil toimus Pihkvas nõupidamise, millest võtsid osa Vene, Eesti ja Läti väejuhatuse esindajad ja kus arutati võimalusi: kuidas raske olukord rindel enda kasuks pöörata, Eesti ja Läti iseseisvuse kõige kiiremaks tunnustamiseks ja nende armeede ühendamiseks valgetega Petrogradi ründamiseks. Selleks pakkus Marsh välja [[Loode-Venemaa valitsus]]e formeerimise idee. 10. augustiks kutsuti Tallinnasse kokku Helsingi Poliitilise nõupidamise liikmed ning Brittide esindaja kindral Hoffi asetäitja kindral [[Frank Graham Marsh]] nõudis ultimatiivselt, et moodustataks brittide poolt paika pandud valitsus, kelle esimeseks poliitiliseks aktiks peaks olema Eesti iseseisvuse tunnustamine. 11. augustil avaldas Loode-Venemaa valitsus, liitlaste poolt nõutud [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvus]]e tunnustamise [[deklaratsioon]]i. ===Väeosad=== ====1. armeekorpus==== *[[1. üksikdiviis (Loodearmee)|1. üksikdiviis]], kindralleitnant [[Anton Dzerožinski]] **[[1. Georgi jalaväepolk]] (''1-й пехотный Георгиевский полк''), polkovnik Leonard Mikosa **[[2. Reveli jalaväepolk]] (''2-й пехотный Ревельский полк''), **[[3. Kolõvani jalaväepolk]], (''3-й пехотный Колыванский полк''), polkovnik [[Karl Johann Wilhelm Badendick]] (''Карл Генрих. Бадендык, Бадендик'') **[[4. Gdovi jalaväepolk]] (''4-й пехотный Гдовский полк''), kindralmajor Vladimir Sergejevitš von [[Münnich]] (''Владимир Сергеевич фон Миних'') (1884 – 23.11.1954, Brüssel). **6. üksik kergsuurtükiväe [[divisjon]] (''6-й отдельный легкий артиллерийский дивизион''), polkovnik K. Smirnov **Üksik piirikaitsepataljon, polkovnik S. Rõmkevitš(''С.М. Рымкевич'') **1. marsipataljon, (''1-й маршевый батальон''), polkovnik N. Rossinski **Insenerirood **Desinfinitseerimissalk **Sidumissalk *2. Jalaväediviis, kindralleitnant Jaroslavtsev (−17.10.1919); kindralmajor Boriss Sergejevitš Peremõkin (''Борис Сергеевич Перемыкин, Пермикин) (17.10.1919–) **5. Veliko-Ostrovi polk (''5-й Велико-Островский полк'') **[[6. Talaabi polk]] (''6-й Талабский полк''), kindralmajor Boriss Peremõkin (−17.10.1919); ***I pataljon ***II pataljon ***III pataljon **7. Uurali polk (''7-й Уральский полк''), [[Ewert von Renteln]] (6.–09.1919); polkovnik V,. Trussov (09–12.1919); polkovnik Antonius Šimanski (12.1919–01.1920) **8. Semjonovi polk (''8-й Семеновский полк'') ====2. armeekorpus==== *5. jalaväediviis ** [[Lieveni salk]], vürst [[Anatol Leonid Lieven]] (1872–1937 ([[:ru:Ливен, Анатолий Павлович|ru]]) ** Krahv Kelleri nimeline salk; [[Pavel Bermondt-Avalov]] ====3. armeekorpus==== * [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] [[File:Vabadussõda. Stanislav Bulak-Balahovitš ratsasalgaga.jpg|pisi|[[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] ratsasalgaga]] ====Pihkva vabatahtlike korpus==== *[[Pihkva vabatahtlike korpus]] ([[Pihkva armee]]<ref name="LRhTq" />; **komandör kindralmajor [[Aleksei Vandam]] (1867–1933) 21.10.–22.11.1918 **komandör polkovnik [[Heinrich Carl Timoleon von Neff|Heinrich (Rikko) von Neff]] 22.11.–12.1918 (''Неф Генрих-Карл-Тимолеон Генрихович'') **komandör polkovnik [[Anton Dzerožinski]] (1867–194x; Дзерожинский Антон Фёдорович) detsembrist 1918 ***staabiülem [[Pihkva]]s 12.10–16.11.1918 kindralmajor [[Boriss Maljavin]] (1876–1922; Малявин Борис Семёнович), kaardiväerittmeister Rosenberg (''Розенберг'') ***staabirittmeister [[Timoleon Karl von Neff|Timoleon (Leo) von Neff]] (1871– hukkus 22. november 1919 Narva juures) <ref name="rT6eo" /> ***korrapidamisülem, polkovnik Gilbert (''Гильберт'') ***armeeinsener, alampolkovnik Rozanov (''Розанов'') ***suurtükiväe inspektor, alampolkovnik Bordehl von Bordelius (''Бордель фон Борделиус'') *1. laskurdiviis, ülem kindralmajor Nikiforov (Никифоров); (25.10–22.11.1918 kindralstaabiülem [[Panteleimon Simanski]] (1866–1938; ''Симанский Пантелеймон Николаевич'') ** 1. Pihkva polk (''Псковский полк''), polkovnik Lebedev (''Лебедев'') ** 2. Ostrovi polk (''Островский полк''), polkovnik Kazimirski (Казимирский), polkovnik [[Anton Dzerožinski]] (1867–194x) ** 3. Rēzekne polk (''Режицкий полк''), polkovnik Kleščinskis (Klesinski, Клесинский), polkovnik [[Heinrich Carl Timoleon von Neff|Heinrich (Rikko) von Neff]] (1880–1950) *Suurtükiväe diviis **suurtükiväe patarei ([[Liepāja]]s ?), polkovnik Issajev (Исаев), polkovnik Smirnov (''К. К. Смирнов'') * [[Talaabi salk]] (''Талабский отряд''), rittmeister Permikin (''Пермикин'') * Pihkva kaitse salk (Отряд внешней охраны города Пскова), kapten [[Leonard Mikoša]] (''Микоша Леонард Иванович'') * (Отряд внутренней...), polkovnik Štein (''Штейн'') ====Põhjakorpus==== Alates 19. juunist 1919 [[Põhjaarmee]] *Ülem [[Georgi Bibikov]] (1881–1971) *Staabiülem [[Wilhelm von Wahl]] (1880–1944; ''фон Валь Вильгельм Викторович'') * [[Talaabi polk]] ==Loodearmee likvideerimine ja põgenike saatus== [[File:Loodearmee tankid 1919. aastal.tif|thumb|Kaks Loodearmeele kuulunud [[Mark V]] tanki Tallinnas 1919. aastal]] 1920. aastal Tartu rahu tulemusel sõlmitud [[Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel|Rahulepinguga Eesti ja Venemaa vahel]] kohustus Eesti ARTIKKEL VII kohaselt: Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega ning neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsusele ei allunud, sõjariistad ära võtma. 3. veebruaril 1920 otsustas [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Vabariigi Valitsus]] Loodearmee likvideerimise Vabariigi võimude valve alla võtta<ref name="qDVWe" />. 24. veebruaril 1920 otsustas Vabariigi Valitsus kokkuleppe Eesti Vabariigi Valitsuse esitaja ja kindral Judenitschi esitaja kindral Glasenapi vahel heaks kiita<ref name="bKHN8" />. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõppu ning [[Tartu rahu]] sõlmimist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel väeosad interneeriti ning hiljem saadeti laiali. Oma osa [[Petrograd]]i pealetungi nurjumisel koostöös Eesti vägedega oli ka Loodearmee poliitikas, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust, vaid kavatsesid taastada Vene riigi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririi]]gi piirides. Osa Loodearmee sõjaväelasi (14 000) haigestus [[tüüfus]]se ning suremus ilma arstiabita ettevalmistamata ajutistes elamispaikades<ref name="hLsux" /> oli suur<ref name="SOYW8" />. USA Punase Risti esindajad väljendasid muret, et tüüfuseepideemia võib laieneda kogu Ida-Euroopasse. Otsustavate abinõudega Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse poolt õnnestus seda vältida<ref name="nsxyl" />. 1919. aasta novembrist, mil haigus hakkas Eestis võtma epideemia mõõtmeid, kuni 1920. aastani, mil nakkuse levikule suudeti piir panna, suri erinevatel hinnangutel 8000–14000 loodearmeelast ja nendega kokku puutunud tsiviilisikut. Tallinnasse jõudnud loodearmeelased paigutati [[Kopli]] kasarmutesse. Surnud Loodearmee sõjaväelaste matmiseks eraldati maatükk [[Kopli kalmistu]] lõuna poolsel küljel, praeguse Kopli kalmistupargi ja Pelguranna tänava vahel. Hinnanguliselt maeti sinna umbes 700 inimest. 1936. aastal rajati kalmistule arhitekt [[Aleksandr Vladovski]] projekti järgi püha Jüri kabel<ref>[https://www.delfi.ee/archive/fotod-pohja-tallinnas-malestati-vabariigi-aastapaeva-eel-loodearmee-voitlejaid?id=89024967 Põhja-Tallinnas mälestati Vabariigi aastapäeva eel Loodearmee võitlejaid], www.delfi.ee, 23.02.2020</ref>. [[Viru maakond|Virumaa]]l [[Alutaguse]]l paiknesid Vene sõjaväe haigemajad [[Mäetaguse]]l (nr 7, kuni 200 kohta), [[Illuka]]l (nr 8, kuni 200 kohta), [[Kuremäe]]l (nr 9, kuni 350 kohta), [[Iisaku]]s (nr 10, kuni 350 kohta) ja [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]]s (nr 11, kuni 200 kohta)<ref>Anne Nurgamaa, Paul Kesküla. 100 aastat tagasi möllas Alutagusel epideemia, ALUTAGUSE VALLA LEHT, APRILL 2020 lk 4</ref>. ==Loodearmee mälestuse jäädvustamine== <gallery> Кладбище Северо- Западной армии Нарва.jpg|Mälestusmärk Loodearmee [[Loodearmee ühishaud (Narva)|ühishaual Narvas]] [[Siivertsi kalmistu]]l Loodearmee ühishaua mälestusmärk Narvas.jpg|Loodearmee Narva ühishaua mälestusmärk (2021) Mälestuskivid Loodearme matmispaigas Narvas.jpg|Mälestuskivid Loodearme matmispaigas Narvas (2021) Памятник север-западникам - panoramio.jpg|Ausammas epideemias hukkunud loodearmeelastele ja tsiviilisikutele [[Kuremäe klooster|Kuremäe kloostri]] kalmistul Alajõe kalmistu 06.jpg|[[Alajõe kalmistu]] mälestusmärk </gallery> {{pooleli}} {{commonskat|Northwestern White Army}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="WbkfF">Reigo Rosenthal. ''Loodearmee''. Tallinn 2006</ref> <ref name="MNxjE">Пилкин, Владимир Константинович, [http://militera.lib.ru/db/pilkin_vk/index.html В Белой борьбе на Северо-Западе: Дневник 1918–1920], militera.lib.ru</ref> <ref name="1x6w8">Reigo Rosenthal. Loodearmee. Tallinn. 2006. lk 231.</ref> <ref name="qDVWe">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00023_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=0d482a3b4a7c08371b9d36f2f4dfcb3d</ref> <ref name="bKHN8">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ab4c4e216c991fed7617f2dd8b12592c</ref> <ref name="hLsux">[http://wwx.virumaateataja.ee/191108/esileht/arvamus/15050679.php Huvitav mälestusmärk Vaeküla-Liival]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Virumaa Teataja, 19.11.2008</ref> <ref name="SOYW8">Jaak Valge, [https://web.archive.org/web/20090401001020/http://www.horisont.ee/node/16 20. sajand: kas Eestil on põhjust vabandada?], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 2/2012</ref> <ref name="nsxyl">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012, lk 222</ref> <ref name="QLdiw">[http://www.whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm БЕЛАЯ РОССИЯ: Северо-Западная Армия]</ref> <ref name="eGE0G">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=264 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, &#91;1930&#93;]</ref> <ref name="7fvgc">[https://www.osta.ee/eestis-kaibinud-loodearmee-raha-25-kop-1919-aunc-2tk-22108017.html EESTIS KÄIBINUD LOODEARMEE RAHA – 25.kop 1919]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Orcra">[http://pics.livejournal.com/fedor_ragin/gallery/00019drp?page=5 Five Days of Freedom. Chronicle, Loodearmee paberrahad]</ref> <ref name="uJpYy">[https://web.archive.org/web/20120407191300/http://guides.rusarchives.ru/browse/guidebook.html?bid=205&sid=711342 Правительство Северо-Западной области России (С. Г. Лианозов, Н. Н. Юденич), гг. Ревель, Псков, Нарва], rusarchives.ru:</ref> <ref name="XD7u6">[[:ru:Правительство Северо-Западной области]]</ref> <ref name="OWRL8">Põhja-Lääne ringkonna valitsuse delaratsioon. Kaja, 28. august 1919, nr 178, lk 1.</ref> <ref name="LRhTq">[http://www.whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm Особый (Отдельный) Псковский Добровольческий корпус]</ref> <ref name="rT6eo">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=183 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil 2, 3: Estland, Bd.: 3, Görlitz, [1930]</ref> }} == Kirjandus == * Kuidas P.-Lääne armee paljaks varastati. [[Uus Eesti]], 21. november 1936, nr 316, lk 5. == Välislingid == * [http://www.dk1868.ru/kray/prinev.htm, "Приневский край"] * [http://grafkeller.narod.ru/sev-armia.htm ИСТОРИЯ СЕВЕРО-ЗАПАДНОЙ АРМИИ (1918 – 1920 гг.)] * [http://whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm СЕВЕРО-ЗАПАДНАЯ АРМИЯ] * [http://err.ee/ext/popup.aspx?f=2&i=29674&mode=100 Täna mälestati Koplis asuva mälestuskivi juures Eesti Vabadussõjas osalenud Vene valgekaartlaste Loodearmeed], ERR, 25. jaanuar 2010 [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:Loodearmee| ]] [[Kategooria:Vene kodusõda]] 82ps32mxh71y3b9w13hf69etyr5cqas 0 149774 6175526 6151231 2022-08-08T17:15:50Z NOSSER 8097 /* Maareform */ wikitext text/x-wiki {{liita|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} {{keeletoimeta}} '''Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)''' oli [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ala [[okupatsioon]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse [[17. juuni]]l [[1940]] ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algusega Eestis juulis-oktoobris [[1941]]. Viimane Eesti osa, [[Osmussaar]], jäeti punaväelaste poolt maha 3. detsembril 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "[[juunipööre|rahvademokraatlik riigipööre]]", seati ametisse [[Johannes Varese valitsus|NSV Liidu nukuvalitsus Eestis]], valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] uus koosseis ([[Riiginõukogu]] ei kujundatud!), kuulutati Eesti [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]] ehk Eesti NSV-ks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. == Kronoloogia == [[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku operatiivplaan "Vulkan"<ref name="04e6b" /> Eesti blokeerimiseks 1940. aastal]] *[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr 02622]]<ref name="tV8u3" />, millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks. * [[14. juuni]]l [[1940]] alustas NSV Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[NSV Liidu õhujõud]]ude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]]. NSV Liit esitas [[Leedu]]le [[ultimaatum]]i ja 15. juunil [[Nõukogude okupatsioon Leedus (1940–1941)|okupeeris Leedu]]. * [[16. juuni]]l kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist. * [[17. juuni]]l kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 [[laskurdiviis]]i, üks [[tankibrigaad]], lennuväe ja mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)|Nõukogude väeüksused sisenesid]] ka Lätisse. * [[18. juuni]]l võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid. * [[19. juuni]]l saabus [[Tallinn]]a [[Jossif Stalin|Stalini]] eriesindaja [[Andrei Ždanov]], kes asus juhtima Eesti Vabariigi likvideerimist. * [[21. juuni]]l korraldati Eestis [[Juunipööre|riigipööre]]. * [[11. juuli]]l andis NSV Liidu kaitseminister [[Semjon Timošenko]] välja käskkirja nr 0141, mille alusel liideti vormiliselt veel iseseisva Eesti Vabariigi territoorium 31. juuliks 1940 [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] koosseisu. * [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]l toimusid uue [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|"valimised"]]. * [[21. juuli]]l võttis vastvalitud Riigivolikogu vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. * [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. * [[6. august]]il otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu. * [[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, millega muudeti senine Riigivolikogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukoguks]]. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]. ==Eellugu == === Baaside leping === {{vaata|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes kuulutas [[Vabariigi President]] [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939,<ref name="y1or8" /> et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas valjult erapooletuks. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti alusel rajati Eestis nõukogude [[sõjaväebaas]]id 25 000 nõukogude sõjaväelasele (esialgne soov oli 35 000), [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] oli samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast. [[15. mai]]l [[1940]] sõlmiti Moskvas [[sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]], mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle [[Paldiski]] linn, 3 saart ja 100 muud objekti. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi.<ref name="jATOX" /> == Eesti okupeerimine == {{Vaata|Eesti okupeerimine 1940. aastal}} ===Okupeerimise strateegiline plaan=== {{Vaata|Operatiivplaan Vulkan}} ===Ultimaatum ja sõjaline okupeerimine=== [[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis [[ultimaatum|ultimatiivselt]] täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi: ''NSV Liidu valitsus peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks:'' ''1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Liidu – Eesti pakti ausalt ellu viia.'' ''2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse, küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude Liidu – Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis.''<ref name="QcpLx" /> Noodis ei nõutud Eesti riigikorra muutmist, Eesti liitmist Nõukogude Liiduga ega [[Tartu rahu]]lepingu tühistamist. [[17. juuni]] varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga" /> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]]i ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Operatsiooni käigus hukkus 58 punaarmeelast (neist 15 sooritasid enesetapu ja 15 uppusid), haavata sai 158. Sidepataljoni lahingus sai surma 2 Eesti sõjaväelast ja 1 kommunist.<ref name="rpv8E" /> 17. juunil 1940 saatis NSV Liidu kaitserahvakomissar [[Semjon Timošenko]] [[Jossif Stalin]]ile ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile eriti salajase märgukirja nr 390. Selleks, "et valmistada [[Baltimaad]]es kiires korras ette sõjatanner", pidas Timošenko vajalikuks asuda hõivatud vabariikide territooriumil ellu viima järgmisi ülesandeid: *[[NSV Liidu Piirivalveväed|piirivalvevägedel]] tuleb aega viitmata võtta valve alla piir [[Ida-Preisimaa]]ga ja [[Läänemeri|Balti mere]] rannikualad, et hoida ära [[spionaaž]]i- ja [[diversioon]]iaktide sooritamist läänenaabrite poolt *igasse hõivatud vabariiki tuleb (esimeses järjekorras) viia [[NSV Liidu SARK-i siseväed|NKVD vägede polk]] sisekorra kaitseks *võimalikult kiiresti tuleb lahendada hõivatud vabariikide valitsuste küsimus *tuleb alustada nende vabariikide kaitsejõudude desarmeerimist ja ümberformeerimist; võtta ära relvad elanikelt, politseilt ja sõjaväestatud formeeringutelt *objektide valve, vahi- ja garnisoniteenistus panna Nõukogude vägedele *tuleb otsustavalt asuda vallutatud vabariikide sovetiseerimisele *allutatud (hõivatud) vabariikide territooriumile tuleb luua [[Balti sõjaväeringkond]] staabi asukohaga [[Riia]]s, sõjaväeringkonna vägede juhatajaks määrata kindralpolkovnik Apanasenko<ref name="3g8Ad" /> {{Vaata|Nõukogude väeosad Eestis}} [[Pilt:Andrei Zhdanov cutout.png|pisi|[[Andrei Ždanov]]]] ===Juunipööre=== [[19. juuni]]l saabus Tallinna [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige ja [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär [[Andrei Ždanov]]. Kohtumisel Vabariigi Presidendiga uue peaministri nimetamise ja NSV Liidule sõbraliku valitsuse moodustamise eesmärgil esitatud kandidaadid, [[õiguskantsler]] [[Anton Palvadre]] või saadik [[August Rei]] – olid A. Ždanovile vastuvõtmatud ja ta soovis näha „valitsusjuhi” kohal dr [[Johannes Vares-Barbarus]]t. [[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja Nõukogude Liidu sõjajõudude surve all [[Jüri Uluots]]a [[Eesti peaminister|peaministri]] ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks [[Johannes Vares-Barbarus]]e. {{vaata|Juunipööre|Johannes Varese valitsus}} ===II Riigivolikogu valimised=== [[Pilt:Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Tallinna töölissportlased miitingul [[Vabaduse väljak]]ul [[17. juuli]]l [[1940]]]] [[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]]]] [[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus. 14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu valimised]]. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] valimisbloki kandidaati. Valimistel osales 81,6% valijate üldarvust{{lisa viide}}. 14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Lii]]du kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati [[valimiskomisjon]]ide poolt "kõlbmatuks". Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu programmist või oli [[Provokatsioon|provokat]]iivse sisuga. Kandidaate süüdistati ka kriminaalses, rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. ===Eesti NSV väljakuulutamine ja vastuvõtmine NSV Liitu=== [[21. juuli]]l võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.<ref name="wGYFS" /> [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail Sõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning [[6. august]]il 1940 otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul kuulutada [[Eesti NSV]] vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u. [[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]. ==NSV Liidu relvajõud Eestis pärast 17. juunit 1940== Eestis ja Lätis paiknevate NSV Liidu relvajõude juhtorganina moodustati [[11. juuli]]l 1940 ''[[Balti Erisõjaväeringkond]]'' peakorteriga Riias. === NSV Liidu maaväed === [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], peakorteriga Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 30 hoones ja hiljem Tartus [[21. juuni]]st 1940. aastal, endise [[2. Diviis]]i hoonetes. *[[13. kergtankide brigaad]] *[[65. laskurkorpus]], staap Tallinnas [[Kaitseväe keskhaigla|Eesti sõjaväe keskhaigla hoones]]: **16. laskurdiviis, **11. laskurdiviis<ref>[http://www.front-line.eu/?page_id=134 История соединения 11-я «Валгинская», болотно – непромокаемая.]</ref>, **90. laskurdiviis, **19. kergtankide brigaad; *[[1. laskurkorpus]]: **24. laskurdiviis, **56. laskurdiviis; *[[19. laskurkorpus]]: **42. laskurdiviis, **49. laskurdiviis <ref>[VRSA F.25874. K.6. K.85.lk.27—28: F.35079. K.1. k.17. lk.310—312.]</ref>. [[17. august]]il 1940 andis [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] [[Semjon Timošenko]] direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks [[Punaarmee]] koosseisus olevateks [[territoriaallaskurkorpus]]teks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. [[29. august]]il [[1940]] võttis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse "[[Eesti Rahvavägi]] ümber kujundada [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks]], andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." {{vaata|22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus}} ===NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastik=== [[17. juuni]]l [[1940]] olid [[Tallinna reid]]il ja [[Läänemeri|Läänemeres]], [[Riia laht|Riia lahes]] ja [[Soome laht|Soome lahes]] asuvad [[Baaside leping]]u alusel Eestisse asunud [[Balti laevastik]]u jõud (1., 2., 3. ja 4. allveelaevade brigaad; laevastiku eskaader, mille koosseisus [[lahingulaev]] "[[Gangut|Oktjabrskaja revolutsija]]", 3. miinilaevade [[divisjon]] ja [[vahilaev]]ade divisjon [[Naissaar]]e piirkonnas<ref>[http://rhga.ru/science/conferences/y_confer/sever/2006/petrov.htm П.В. Петров. СОВЕТСКИЙ БАЛТИЙСКИЙ ФЛОТ И СОБЫТИЯ В ПРИБАЛТИКЕ В ИЮНЕ 1940 Г.]</ref>, vastavalt [[Erioperatsioon Gudok]] plaanile ründama Eesti kaitsejõude, selleks et kooskõlastatult [[Punaarmee]] [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] maavägedega viia läbi Eesti okupeerimine sõjalise operatsiooni tulemusena<ref>[[Erich Kaup]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-Erich_Kaup_lk17-29.pdf Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu SEPTEMBER 1939 – JUUNI 1940], Tuna 1999/4</ref>. {{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas|Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|NSV Liidu merevägi Eestis}} [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni algusega Eestis]] esitas PBL esindaja 17. juunil 1940 Eesti sõjaministri abile [[August Traksmaa]]le nõude 2 ööpäeva jooksul vabastada ja anda PBL käsutusse järgmised objektid: Eesti Vabariigi [[Sõjaministeerium]]i hoone – [[Pagari tänav]] maja nr. 1, [[Eesti Vabariigi Merejõud]]ude Staabi hoone, [[Mereväe Ekipaaž]] ([[Kopli tänav]] 76) ja selle kasarmud, Teedevalitsuse hooned, Tolliameti hooned ([[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänaval]]), [[Eesti Ohvitseride Kogu]] hoone, [[Tallinna Prefektuur]]i hoone, 20 suvilat [[Pirita]]l ja [[Nõmme]]l, [[Kalevi Üksik Jalaväepataljon|Kalevi pataljon]]i ja Sõjakohtu hoone ning täiendavalt [[Arsenal (Tallinna ettevõte)|arsenal]]ide, [[Laevaremonditehas]] ja 2 [[dokk]]i, hotellide (hotell [[Palace]], [[Bristol (hotell)|Bristol]]), [[Vene teater]], kino ([[Gloria Palace]]), [[Trakmani kaubamaja]], [[Tallinna Reaalkool|gümnaasiumihoone]], Kalevi staadion ja elumajad ([[Pärnu maantee]] 11, [[Raua tänav]] 30, 31, 32, 33, 34, 36, 37, 38, 42, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi tänav]] 13, 15, 17, 19, [[Kunderi tänav]] 6, 10, 14, [[Gonsiori tänav]] 31, [[Pirita tee]] 9, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 73, 75, 77, 85) nimekiri Tallinnas<ref>1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III</ref>,<ref>http://www.nommevalitsus.org/?p=801 PBL Balti Sõjamerelaevastiku Baasi ülema kontradmiral Kutšerovi kiri Eesti sõjaministri abile 17.06.1940</ref>. Täiendavalt nõuti kogu Eesti [[Õhukaitse]] ja õhutõrje [[kahur]]väe ja lennuväe [[aerodroom]]i üleandmist PBL "Tallinnas baseeruvate laevade kaitseks, õhust". Raua tänav 35 hoonesse asus Punalipulise Balti laevastiku ajalehe "Красный Балтийский флот"<ref>[http://primo.nlr.ru/primo_library/libweb/action/search.do?ct=facet&fctN=facet_local6&fctV=%D0%93%D0%B0%D0%B7%D0%B5%D1%82%D1%8B&rfnGrp=1&rfnGrpCounter=1&fctN=facet_tlevel&dscnt=0&rfnGrp=show_only&fctV=online_resources&tab=default_tab&dstmp=1443274889921&srt=title&vl%28boolOperator0%29=AND&mode=Advanced&vl%28267247768UI2%29=any&vl%281UIStartWith1%29=contains&indx=1&vl%28199949086UI0%29=title&vl%281UIStartWith3%29=contains&vl%28freeText0%29=%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%81%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%B1%D0%B0%D0%BB%D1%82%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D1%84%D0%BB%D0%BE%D1%82&fn=search&vid=07NLR_VU1&vl%28freeText2%29=&vl%28boolOperator2%29=AND&vl%28267247494UI1%29=lsr07&title1=1&frbg=&vl%28422913607UI6%29=all_items&vl%28boolOperator1%29=AND&ct=facet&vl%28199890271UI3%29=any&vl%281UIStartWith2%29=contains&dum=true&vl%28freeText3%29=&vl%28199950180UI4%29=all_items&vl%28199950185UI5%29=all_items&vl%281UIStartWith0%29=exact&Submit=%D0%9F%D0%BE%D0%B8%D1%81%D0%BA&vl%28boolOperator3%29=AND&vl%28freeText1%29=1941 Красный Балтийский флот. 1941,]</ref> toimetus, trükikoda asus [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreuzwald]]i tänav 2 hoones. [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 1 asus Balti laevastiku Poliitpropaganda valitsus. Põhiliseks Balti laevastiku peakorter ja staap asus Tallinnas kino [[Gloria Palace]]s, tugipunktiks Eestis kujundati Tallinn ja [[Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut|Paldiski]] linn<ref>{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года |vaadatud=2010-04-14 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref>,<ref>[http://www.town.ural.ru/ship/war/Baltica.%201941.php3 Балтика, 1941. Шок.]</ref>,<ref>[http://alerozin.narod.ru/vdktng.htm Советско-финская война. 30 ноября 1939г.—12 марта 1940г.]</ref>. Punalipulise Balti laevastiku õhujõudude kasutuses olid lennuväljad Mandri-Eestis ning ka saartel: [[Saaremaa]]l – [[Kogula lennuväli]], kus paiknenud 57. kauglennuväepolgu 15 lennukit [[DB-3]] tegid alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses, [[7. august]]ist kuni [[4. september|4. septembrini]] 1941 pommituslennud 1800&nbsp;km kaugusel asuvale Saksamaa pealinnale [[Berliin]]ile [[eskadrill]]ikomandöri [[Jevgeni Preobraženski]] juhtimisel; 73. pommitajate polk, mis asus Pärnus ja Tallinnas<ref>[http://www.liveinternet.ru/users/kakula/post193630963/ Анатолий Ильич Крохалёв]</ref>. PBL kasutuses olid ka [[Aste lennuväli]] Saaremaal, [[Esivere lennuväli|Esivere varulennuväli]] [[Virtsu]] lähedal, [[Vatla lennuväli|Vatla varulennuväli]] [[Läänemaa]]l ning kavandatud ja ehitusjärgus<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-K6nnu-aerodroom.pdf Kõnnu (Rahu) lennuväli Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs„</ref> [[Kõnnu lennuväli]], Saaremaal. ===NSV Liidu õhujõud=== Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja [[60. lennuväepolk]]. Eelvevalt oli Eestis olnud juba 4 lennuväediviisist: [[63. kaugpommitajate polk]] [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljal]]; [[50. kaugpommitajate polk]] [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu lennuväljal]]; [[35. kaugpommitajate polk]] Tartus [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuväljal]]; [[38. hävituslennukite polk]] Tallinnas [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]]. ===NSV Liidu SARKi siseväed Eestis=== * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 2. Raudteeehitiste valve diviis]]i, [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 51. Raudteeehitiste valve 1. polk|51. Raudteeehitiste valve polgu]] 1. pataljon, mille [[pataljon]]i[[staap]] asus Tallinnas (3 inimest). ** 1. [[rood]] Tallinnas, (isikkoosseis 128 inimest), mis valvas [[Tallinna Elektrijaam]]a ja veepumbajaama; ** 2. rood [[Petseri]]s, (isikkoosseis 144 inimest) ** 3. rood [[Kingissepp|Kingissepas]], (isikkoosseis 128 inimest), valvas üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] viivat [[Narva sild]]a (raudtee- ja autosilda); ** 7. rood Pärnus, (isikkoosseis 139 inimest)<ref>Дислокация частей войск НКВД СССР по охране железнодорожных сооружений и особо важных предприятий промышленности по состоянию на 01.06.41 г.,РГВА Фонд 38261 Дело 265</ref>. Diviisi 2. brigaadi polgud asusid: 2. rood – [[Novgorod]]is; 5. [[Moskva]]s, 6. [[Pihkva]]s; tagavararood [[Leningrad]]is, [[soomusrong]] [[Pihkva raudteejaam]]as. [[22. juuni]]l 1941, vastavalt mobilisatsiooniplaanile moodustati selle pataljoni baasil [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 109. Raudteeehitiste valve polk]], (''109 полк войск НКВД СССР по охране железнодорожных сооружений''), juhtkond asus [[Tallinn]]as kuni [[8. juuli]]ni 1941, pärast seda [[Tapa]]l, [[17. august]]iks 1941. aastal lahkus [[Luuga]]sse (?) * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 153. üksik konvoibrigaad]], asukohaga Tallinn NSV Liidu SARKi Balti piirivalveringkonna vägede nõukogude riigiasutuste valveüksustega tegutsesid NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk|3. polk]], (''3-й полк'', ''3 мотострелковый полк'' 22 мотострелковой дивизий оперативных войск НКВД'', ''3-й Мотострелковый полк внутренних войск НКВД'', ''3-й ОМСП''), mis oli ka osalenud 1939. aasta sügisel [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu poolt Poolalt vallutatud alade]] hõivamisel<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal], lk 22</ref>. Polgu ülem oli major Pavel Vassiljevitš Brovkin, polgu ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar M.S.Kutsenko (''Куценко М.С.''), polgu staabiülem major M.S. Katin. Polgu 1. pataljon, [[tankirood]] (tankid [[BT-7]]) tegeles Tallinnas nõukogude- ja valitsusasutuste: [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]], [[EKP KK|Eestimaa Kommunistliku Partei KK]], [[kõrgsagedusside]]objektide ning tähtsate tööstusobjektide valvega. Tallinnas paiknenud 1. pataljon osales [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|1941. aasta sügisel]] nõukogude vägede Tallinna kaitseoperatsioonis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses asus suurem osa 3. polgust (peale 1. pataljoni) operatiivkomandeeringus Leedus [[Vilnius]]e piirkonnas, mitte Tallinnas, ning pärast teise maailmasõja algust taganesid 3. polgu väeosad koos [[punaarmee]] väeosadega ja [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpus]]ega Venemaale [[Pihkva oblast]]isse, [[Porhov]]i-[[Dno]] piirkonda. {{vaata|Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941}} ===NSV Liidu SARKi piirivalveväed Eestis=== {{vaata|NSV Liidu piirivalve Eestis}} ===NSV Liidu Ehituse RK ehituspataljonid=== *NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi 43., 44., 45., 47. ja 48. ehituspataljon. == Eesti riigikorralduse lõhkumine ja repressioonid == 1940. aasta 17. juunil Narva raudteejaamas esitas [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülem [[armeekomandör]] [[Kirill Meretskov]] Sõjavägede ülemjuhatajale kindral [[Johan Laidoner]]ile allakirjutamiseks lepingu, milles nõuti: *1. paigutusrajoone ja majutamist Nõukogude sõjaväele, [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kasutada olevad kasarmud tuli loovutada mõne tunni jooksul *2. linnade telefonikeskjaamades Nõukogude Liidu sõjalise kontrolli rakendamist *3. lubada osta Eestis toiduaineid *4. Eesti sõjaväe koosseisu [[Kaitseliit|mittekuuluvatelt isikutelt]] relvade ära võtmist 48 tunni jooksul ===Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine=== 17. juulil 1940 Nõukogude Liidu relvajõudude toel toimunud meeleavalduse järel allkirjastas [[Konstantin Päts]] 21. juulil [[Andrei Ždanov]]i kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametisse määramise ning järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. [[30. juuli]]l K. Päts vahistati ja saadeti koos perega administratiivasumisele Nõukogude Liitu.<ref name="Pf7Kz" /><ref name="zIZmM" /> [[22. juuni]]l [[1940]] vabastas K. Päts [[Johan Laidoner]]i Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist ja [[19. juuli]]l [[1940]] [[küüditamine|küüditati]] ta koos abikaasaga Nõukogude Liitu [[Moskva]]sse ning viis päeva hiljem edasi [[Penza]]sse. Eesti Vabariigi endistest riigipeadest (kokku 11 isikut: [[Ado Birk]], [[Ants Piip]], [[Konstantin Päts]], [[Juhan Kukk]], [[Friedrich Akel]], [[Jüri Jaakson]], [[Jaan Teemant]], [[Jaan Tõnisson]], [[August Rei]], [[Otto Strandman]], [[Kaarel Eenpalu]]) vahistati esimese okupatsiooniaasta jooksul 9 inimest, kes kas mõrvati või hukkusid vangistuses. Otto Strandman tegi vahistamist ennetades enesetapu, pääses ainult August Rei, kellel oli 1940. aasta juunis õnnestunud sõita Rootsi.<ref>Paavle, Indrek. 2006. "Fate of the Estonian Elite in 1940–1941", lk. 392. Koguteoses ''Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity''. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus.</ref> === Eesti sõjavägi === Pärast [[juunipööre]]t andis [[Johannes Varese valitsus]] [[5. juuli]]l 1940 välja [[seadlus]]e poliitiliste juhtide ([[politruk]]kide) ametikohtade loomiseks [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]es. Sõjaväe poliitiliseks peajuhiks määrati [[Paul Keerdo]], sõjaväe ja sõjaministeeriumi keskasutise poliitiliseks juhiks [[Aleksander Veiderpass]], [[1. Diviis|1. diviisi]] poliitiliseks juhiks [[Enn Kippel]], [[2. Diviis|2. diviisi]] poliitiliseks juhiks [[Paul Huubel]], [[3. Diviis|3. diviisi]] poliitiliseks juhiks [[Oskar Katt]], [[4. Diviis|4. diviisi]] poliitiliseks juhiks [[Reinhold Kolberg]], [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjaväe Ühendatud Õppeasutiste]] poliitiliseks juhiks [[Rudolf Põder]], [[õhukaitse]] poliitiliseks juhiks [[Eduard Inti]], mereväe poliitiliseks juhiks [[Voldemar Kin]] (Kinn). Pärast [[Eesti NSV]] vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu [[6. august]]il 1940 andis [[17. august]]il 1940 Nõukogude Liidu kaitse [[rahvakomissar]] [[Semjon Timošenko]] direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks [[Punaarmee]] koosseisus olevateks [[territoriaal-laskurkorpus]]teks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. [[29. august]]il [[1940]] võttis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." [[Eesti sõjavägi]] kujundati Punaarmee [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks]]. Kahest diviisist koosneva Punaarmee 22. Eesti territoriaallaskurkorpuse formeerimine lõpetati põhiliselt juba 1940. aasta septembri keskpaigaks. [[Laskurpolk|Laskurpolgud]] moodustati [[jalaväerügement]]ide ja [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikute jalaväepataljonid]]e ühendamise teel, senistest [[Sidepataljon|side-]] ja [[Pioneerpataljon|pioneeripataljon]]ist ning õhu- ja tankitõrjedivisjonist said korpuse ning diviiside eriüksused. 1940. aasta teisel poolel vallandati kuni 400 Eesti ohvitseri. 15. novembril 1940 kinnitati Punaarmee teenistusse jäetud Eesti ohvitserid senises auastmes põhikohaga teenistusse. 21. septembril 1940 kandis Balti Erisõjaväeringkonna vägede juhataja [[kindralpolkovnik]] [[Aleksander Loktionov]] [[Semjon Timošenko]]le ette, et Eesti sõjaväe ümberkujundamine 22. territoriaalkorpuseks on lõppenud ja seejuures vallandatud 2351 inimest (juhtivast koosseisust 212, nooremkomandöridest 374 ja reakoosseisust 837). Korpus relvastati Eesti kaitseväe relvastuse ja sõjatehnikaga. Territoriaalkorpuse 9690 eestlasest sõjaväelast andsid Punaarmee aastapäeval [[23. veebruar]]il 1941 truudusvande NSV Liidule. Juunis [[1941]] saadeti korpus [[Värska]] õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilski vangilaagrisse]]. [[Norillag]]is lasti 1942. aastal Nõukogude võimu poolt maha 40 sõjaeelse Eesti kõrgemat ohvitseri. Korpuse juhtkonna liikmed olid juba varem täienduskursuste sildi all Nõukogude Liitu viidud, kus neist enamik samuti vangistati<ref name="hK2Aw" /><ref name="MdIZR" /><ref name="9hpOR" /><ref name="bMOGE" /><ref name="nRlMJ" />. {{Vaata|Sidepataljoni lahing}} {{Vaata|Lendurite Kivi}}<ref name="ojTic" /> === Kaitseliit === {{Vaata|Kaitseliit}} 17. juunil 1940, pärast Punaarmee sissemarssi Eestisse, saadeti Kaitseliidu malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda, millega algas ka Kaitseliidu likvideerimine. 27. juunil 1940 andis president välja [[Kaitseliidu likvideerimise seadus]]e, Kaitseliidu varad läksid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikule Parteile]]. === Politsei === {{Vaata|Eesti politsei (1918–1940)}} Üheks võimalikuks vastupanujõuks Nõukogude võimu esindajatele Eesti riigi kontrolli all hoidmiseks oli relvastatud ning organiseeritud politseisüsteem. Kuna riigi oma kontrolli alla saamine viidi esimesel perioodil läbi varjatult, siis algas ka [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] likvideerimine 1940. aasta juunis ja augustis kokkutöötanud kollektiivide lõhkumistega ning võimalike vastupanujuhtide (politseiasutuste juhtide) üleviimistega uutele töökohtadele. Juuni lõpul moodustati uus organisatsioon: [[Rahva Omakaitse]] (RO), mille üldjuht oli [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige, [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] osalenud [[Karl Hansson]]. RO-le jagati välja relvad. [[5. juuli]]l andis Vabariigi President RO seaduse, millega seadustati vabatahtlik töörahva relvastatud organisatsioon. RO tegutses kui [[abipolitsei]]. [[25. juuni]]l määrati [[Sisekaitseülem]]aks [[Harald Haberman]]. Mõni päev hiljem sai abiliseks [[Andrei Murro]], kes määrati ka [[Politseitalitus]]e direktoriks. 1. juuliks oli Nõukogude võimu toetajate poolt üle võetud [[Poliitiline Politsei]]. 1. juuliks oli vastne Nõukogude võim tagandanud ja uuele tööle suunanud kõik [[politseiprefekt]]id ja enamik [[politseikomissar]]e. [[16. juuli]]l 1940 vahistati siseministri abi [[sisekaitseülem]]a ülesannetes [[Harald Haberman]]i otsuse alusel suur hulk Eesti Vabariigi politseinikke. [[14. juuni]]l 1941 viis NKVD läbi [[juuniküüditamine|massiküüditamise]]. Politseinikud, kes jäid tookord tabamata, liitusid enamasti [[metsavend]]adega. Politseinikke mobiliseeriti ka [[Punaarmee]]sse. Kui hiljem selgus, et isik oli olnud politseinik, jäid sellised mehed enamasti kadunuks, sest [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] vahistas nad salaja ning saatis vangilaagritesse. Endisi politseinikke vahistati Eestis veel 1950. aastate alguseni. Kõike seda arvesse võttes on hukkunud ja hukatud politseinike lõplikku arvu raske öelda, andmete täpsustamine jätkub. Teadaolevalt represseeriti ainuüksi 14. juunil 1941 umbes 500 politseinikku. Nõukogude Liidu vangilaagreist pääsesid eluga üksikud. Kanadas elanud endise Märjamaa konstaabli A. Havi arvates mõrvati 1940. ja 1941. aastal ning hiljem 634 politseis (sh kantseleis jm) töötanud isikut. Tema andmetel lahkus 1944. aastal Läände 366 politseis teeninud inimest<ref name="GitT1" />. [[25. august]]il [[1940]] võttis [[Riigivolikogu]] vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]], mille järgi moodustati Eesti õiguskaitsesüsteem juba NSV Liidu [[NKVD struktuur]]i eeskujul. [[31. august]]il 1940 andis endine siseminister, siis juba siseasjade rahvakomissari asetäitja [[Maksim Unt]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade rahvakomissariaadi]] asjaajamise üle [[rahvakomissar]] [[Boris Kumm]]ile. === Poliitiline Politsei === {{Vaata|Poliitiline Politsei}} ===Okupatsioonivõimude kuriteod=== {{Vaata|Juuniküüditamine}} {{Vaata|Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941}} ===Majanduse sotsialistlik ümberkorraldamine=== Eesti Vabariik oli sõdadevahelisel ajal tugevasti arenenud, üldiselt oli Eesti vahet Lääne-Euroopaga vähendamas. Keskmine eluiga oli tõusnud 58 aastani. Keskmine palk jõudis 2/3-ni Lääne-Euroopa omast, ostujõud oli seoses madalamate hindadega Lääne-Euroopaga võrreldes ligikaudu 80%. Eesti põllumajanduse tootlikkus töölise kohta oli kõrgem kui Saksamaal. Mõistagi oli ka vaeseid, keldrikorruste elanikke, lapsi, kes ei saanud koolis käia, sest pidid aitama vanematel sissetulekut teenida. Nõukogude võim alustas radikaalseid ümberkorraldusi. Esimene nõukogude aasta tähendas Eestile enam kui 1000% [[inflatsioon]]i, reaalsed sissetulekud kahanesid enam kui poole võrra ja tööpuudus jõudis mõnes linnas 10%ni. 1940. aasta hilissuvest peale ei jätkunud vaesematel elanikel enam raha toiduainete piisavaks ostmiseks - tulemuseks oli alatoitumus, mis oli laialt levinud; selline olukord kestis üle kümne aasta. Loomulik suremus tõusis märgatavalt juba 1940. aasta lõpuks.<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ „Enne nälg – siis viletsus” – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref> Suvel 1940 alustas nõukogude võim Eestis, [[Riigivolikogu]] deklaratsiooniga pankade, kindlustusseltside ja suurtööstuste [[Riigistamine|natsionaliseerimise]] kohta ettevõtete riigistamist<ref>RT 1940, 77, 745</ref>, kuigi osa neist jäi tegutsema endise nime all. Teisel osal muudeti osa nimest, nt Punane [[RET]], paljudel juhtudel aga nimetati ettevõte ümber, näiteks [[Naha- ja jalatsivabrik "Union"]]. Natsionaliseeriti suuritööstusettevõtted, nagu tekstiiltööstuse alal [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]], [[Sindi kalevivabrik|Sindi]], [[Narva kalevivabrik]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti puuvillavabrik]], [[Oskar Kilgas|Kilgase]], [[Rauaniit|Rauaniidi]] jt. ettevõtted. [[Eesti põlevkivitööstus|Põlevkivitööstustest]] natsionaliseeriti Kiviõli, [[New Consolidated Gold Fields, Ltd|Goldfieldsi]] ja [[AS Küttejõud|Küttejõu]] ettevõtted. Paberitööstustest võeti üle [[Põhja-Puupapi vabrik|Põhja puupapivabrik]], [[Jägala puupapivabrik|Jägala]] ja [[Joaveski papivabrik|Joaveski puupapivabrik]]ud, samuti [[Kohila paberivabrik|Kohila]] ja [[Räpina paberivabrik]]ud. Natsionaliseeriti [[Lutheri vabrik|Lutheri puutööstus]], [[Oskar Kerson]]i [[Kersoni kunstsarvetööstus]], [[Lorupi klaasivabrik]]ud, [[Põhjala tehas|Põhjala kummitööstus]], [[Unioni nahatööstus]], [[Järvakandi tehased]], [[kunda tsemendivabrik|Port-Kunda tsemendivabrik]] ja teised. Kõik suured metallitehased, nagu [[AS Franz Krull|Krull]], [[Ilmarine AS|Ilmarine]], [[Volta tehas|Volta]], [[AS Aivaz|Aivaz]], samuti [[Tartu Telefonivabrik|Tartu telefoni-]] ja [[Tartu Alumiiniumivabrik|alumiiniumivabrik]]ud. Are, [[Raadio-Elektroonika Tehas|RET]], Kimbergi, Tavasti jt. natsionaliseeriti. Natsionaliseeriti ühtekokku 103 panka, tähtsamatest: [[Eesti Pank]], [[Tallinna Krediitpank]], [[G. Scheel & Co|Scheeli pank]], [[Eesti Laenu Pank]], [[Tartu Pank]], Kauba Pank Tartus, Keskkassa, [[Tallinna Linnapank|Tallinna]] ja [[Tartu Linnapank|Tartu linnapangad]], [[Põllumeeste Keskpank]] ja ka hulk ühispanku, eesotsas nende keskasutuse [[Eesti Rahvapank|Eesti Rahvapangaga]]. Natsionaliseeriti ka 57 laevandusettevõtet<ref>[https://dea.digar.ee/article/uhisuudised/1940/08/02/30 Suurkäitised rahva omaks], Ühistegelised Uudised, nr. 31, 2 august 1940</ref>. 1940. aasta sügisest kuni 1941. aasta suveni teostati niinimetatud sotsialistlik [[maareform]]. Maareformi läbi sai kahju umbes 20% talunikest, võõrandatud maa jagati maata [[Sulane|sulastele]] ja [[Pops|pops]]idele. Maareformi käigus laiali jagatud põllutükid olid pere ülalpidamiseks liiga väikesed, kuni 12 [[hektar]]it. Maareform kujutas endast vaid poliitilist manöövrit, eesmärgiga nõrgestada suurtalunikke. == Maareform == 1940. aasta sügisest 1941. aasta suveni teostati petlik (nukuvalitsus oli algul lubanud, et kelleltki maad ära ei võeta) "sotsialistlik maareform". Maareform oli poliitiline manööver, nõrgestamaks suurtalunikke ilma uusi mõistlikult majandatavaid talusid loomata ning valmistumaks hilisemaks sundkollektiviseerimiseks. Maaomanikelt võõrandati kompensatsioonita kogu maa, mis ületas 20-30 hektarit. Maareformiga sai Eestis kahju 20% talunikest. Võõrandatud maad jagati maata sulastele ja popsidele. Eestis oli uusmaasaajaid koos juurdelõikeid saanud väikemajapidamistega üle 40 000-de. Laiali jagatud põllutükid (u 12 hektarit) olid pere ülalpidamiseks ebapiisavad. {{Pooleli|kuu=märts|aasta=2020}} == Töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed == [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] Presiidiumi 17. jaanuari 1941 otsusega moodustati [[Eesti maakondade loend#Maakonnad 1918–1940|Eesti maakondades]], [[Eesti linnad#Linnad Eesti vabariigi ajal|linnades]] ja [[:Kategooria:Eesti vallad 1939|valdades]] [[töörahva saadikute nõukogu]]de täitevkomiteed<ref>ENSV Teataja 1941, 10, 108</ref> == Küüditamine juunis 1941 == {{vaata|Juuniküüditamine}} == Vene-Saksa sõja algus ja repressioonid Eestis == === Mobilisatsioon Punaarmeesse === {{Pooleli|kuu=märts|aasta=2020}} === Nõukogude repressiivorganite tegevus === {{vaata|Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941}} === Hävituspataljonide moodustamine ja tegevus === {{vaata|Hävituspataljonid Eestis}} ===Nõukogude vägede taandumine ja Suvesõda=== {{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas|Suvesõda}} ==Vaata ka== *[[Nõukogude okupatsioon]]id *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]] *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *[[Eesti okupeerimine 1940]] *[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref> <ref name="04e6b">[[Erich Kaup]]. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1939 – juuni 1940. [[Tuna]], 1999;nr.4, lk.24–26.</ref> <ref name="tV8u3">[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%B0_%D0%9D%D0%9A%D0%9E_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_9.06.1940_%E2%84%96_02622 Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622]</ref> <ref name="y1or8">RT 1939, 73, 579.</ref> <ref name="jATOX">[http://www.hrono.ru/sobyt/1940prib.html Прибалтийская операция 1940 г.]</ref> <ref name="QcpLx">Liivi Uuet ja Erich Kaup. ''Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat''. [[Tammerraamat]], 2011, lk. 286–287.</ref> <ref name="rpv8E">Mati Õun, II maailmasõja faktid ja legendid, 2015, lk. 76.</ref> <ref name="3g8Ad">[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> <ref name="Pf7Kz">[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_1.pdf POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940–1988 (§58). KÖIDE 1. Koostanud ja toimetanud [[Leo Õispuu]]. Memento Raamat nr.1, Tallinn, 1996]</ref> <ref name="zIZmM">{{Netiviide |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_3.pdf |pealkiri=NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3, Koostanud Leo Õispuu, Memento Taamat nr.3, Tallinn, 2005 |vaadatud=2010-06-19 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222091048/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hK2Aw">Vello Salo, Eesti Vabariigi kaadriohvitseride saatus 1938–1996, ([[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]], nr.8). Tartu, 1996</ref> <ref name="MdIZR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib1.html |pealkiri=Eesti Vabariigi kaadriohvitseride saatus 1938–1996. |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2007-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071024003457/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9hpOR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib2.html |pealkiri=Represseeritud ohvitseride nimekirjad |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2007-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071105181321/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bMOGE">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib3.html |pealkiri=EV kaadriohvitseride saatus 1938–1998 |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2007-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071105181335/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nRlMJ">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib4.html |pealkiri=Represseeritud ohvitseride nimekirjad2 |vaadatud=2001-01-24 |arhiivimisaeg=2001-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010124043100/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/eotrv/bib4.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ojTic">Hendrik Arro, [http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/kuusalu/uudised/kuusalus-malestati-mehi-kes-jaid-oma-vandele-truuks.d?id=64649998 Kuusalus mälestati mehi, kes jäid oma vandele truuks], 8. juuli 2012</ref> <ref name="GitT1">[http://www.politsei.ee/files/dokumendid/Politseileht/PL35/malestame.pdf Politseinike saatus pärast esimest iseseisvusaega]</ref> <ref name="DBgXE">[[Riigi Teataja|RT]] 1940, 60, 566.</ref> <ref name="wGYFS">RT 1940, 74, 733.</ref> }} {{Nõukogude okupatsioon Eestis}} [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)| ]] e2tr7jfwvvm2elkm0pz5zndzcrpakvf 0 151271 6175563 6023524 2022-08-08T18:14:12Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Hermann Georg Willibald Koch''' ([[2. aprill]] [[1882]] [[Võru]] – [[29. märts]] [[1957]] [[Lüdersfeld]]) oli Eesti [[poliitik]], [[advokaat]] ja tsemenditööstur. Hermann Koch õppis Tartu ja Pärnu gümnaasiumis ja aastatel 1901–1906 [[Tartu Ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadus]]t. Hermann Koch oli [[1918]]–[[1919]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutises Valitsuses]] Saksa vähemusasjade minister<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/07/11 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 5, 7 detsember 1918</ref>, [[I Riigikogu]], [[V Riigikogu]] liige. I Riigikogus oli Hermann Koch amnestia komisjoni, rahaasjanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, haiguskinnitusseaduse erikomisjoni, töökaitse komisjoni, Vabadussõjast osavõtnud kõrgematele sõjaväelastele autasu andmise seaduse läbivaatamise erikomisjoni ja tolliseadustiku läbivaatamise erikomisjoni liige<ref>Piret Viljamaa, [https://www.nlib.ee/eraamat/IRiigikogu_64mb.pdf Riigikogu liikmed. Elulood], lk 108-109</ref>. Aastatel 1913–1940 tegutses Hermann Koch [[advokaat|advokaadina]] Tallinnas. Lisaks oli ka ettevõtete "[[Port Kunda]]" ja "[[Asserin]]" juhatuse esimees 1920.–1930. aastatel, 1920. aastal [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]]i asutajaliige<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/04/17/19 Eestimaa Kinnitus-aktsiaseltsi põhikiri.], Riigi Teataja, nr. 55-56, 17 aprill 1920</ref> ning [[Põhja paberi- ja puupapivabrik]]ute juhatuse liige<ref>Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr. 4, lk. 3.</ref>. Tema vend oli [[Saksa kultuuromavalitsus|Saksa vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus]]e president [[Harry Koch]]. Emigreerus ''[[Umsiedlung]]'''i käigus [[1941]]. aastal [[Saksamaa]]le.<ref>[http://www.rotary.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=416 Rotary History]</ref>, naasis 1941. aasta sügisel ja oli [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Organisation Todt|organisatsioonis "Todt]]" tsemenditööstuse juht Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Hermann Koch. [[Võitleja]], aprill 1957, nr. 4, lk. 11. == Välislingid == * {{ISIK|1397}} *[https://bbld.de/dbbl/397/ Koch, Hermann Georg Willibald (1882–1957)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital {{JÄRJESTA:Koch, Hermann}} [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Saksa-Balti Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1957]] 7htucy69c6gu8rvrqm7iiz9x7ycz3ta 0 156305 6175481 5723258 2022-08-08T14:47:15Z LAviki 47119 Eemaldasin komplekskuju kirjeldust kordavva lõigu wikitext text/x-wiki {|class="wikitable" style="float: right" |- |Suuruse nimetus|| näivtakistus |- | Suuruse tähis || <math>Z</math> |- | [[SI]] ühiku nimetus ||[[oom]] |- | SI ühiku tähis || Ω (oomega) |} '''Näivtakistus''' ehk '''[[impedants]]''' <math>Z</math> on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele [[Siinuseline|siinuselisele]] vahelduvasuunalisele [[elektrivool]]ule ehk [[vahelduvvool]]ule avalduv [[takistus]], mis koosneb kahest põhikomponendist: *[[aktiivtakistus]] ehk resistants <math>R</math> ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks; *[[reaktiivtakistus]] ehk reaktants <math>X</math> ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist kadudeta toimuvat muutumist magnetvälja või elektrivälja energiaks. [[Pilt:Widerstand_Zeiger.svg|pisi|Näivtakistuse [[vektor]]diagramm komplekstasandil]] Geomeetriliselt on näivtakistus <math>Z</math> esitatav [[hüpotenuus]]ina täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on <math>R</math> ja <math>X</math>. Faasinurk <math>\varphi=\text{arctan}\,(X/R)</math> näitab faasinihet näivtakistusega <math>Z</math> ahelaosale langeva siinuselise [[vahelduvpinge]] ja seda ahelaosa läbiva siinuselise [[vahelduvvool]]u vahel. Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on [[induktiivtakistus]] <math>X=X_L=\omega L=2\pi fL </math> ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus on [[mahtuvustakistus]] <math>X=X_C=-\frac1{\omega C}=-\frac1{2\pi fC}</math>. Seega on impedants sagedusest <math>f</math> sõltuv suurus. Seda sagedussõltuvust nimetatakse ka impedantsi sagedusspektriks ehk [[Impedants|impedantsspektriks]]. Induktiivtakistust loetakse positiivseks (<math>X_L>0</math>) ja mahtuvustakistust negatiivseks (<math>X_C<0</math>). == Näivtakistus komplekskujul == Näivtakistust saab esitada [[kompleksarv]]u kujul kas komponentide <math>R</math> ja <math>X</math> kaudu (graafiliselt [[koordinaadisüsteem|ristkoordinaatides]]) või faasinurga <math>\varphi</math> kaudu ([[polaarkoordinaadid|polaarkoordinaatides]]): : <math>\underline Z =R+\mathrm jX= |\underline Z| \cdot e^{\mathrm j\varphi}, </math> kus :<math>R</math> on aktiivtakistus (kompleksimpedantsi reaalosa); :<math>X</math> on reaktiivtakistus (kompleksimpedantsi imaginaarosa); : <math> |\underline Z| </math> on kompleksimpedantsi [[Absoluutväärtus#Kompleksarvu_moodul|moodul]]; :<math>\varphi</math> on faasinihkenurk (kompleksimpedantsi argument); :<math>\mathrm j</math> on [[imaginaarühik]]; : <math> e </math> on [[naturaallogaritm]]ide alus. Komponentide kaudu esitamise puhul on moodul (komplekstakistuse absoluutväärtus) <math>Z</math> arvutatav valemiga :<math>|\underline Z| =\sqrt{R^2+X^2}</math>. Komplekstakistuse pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]]. Kui kompleksjuhtivuse ja komplekstakistuse vahel kehtib seos <math>\underline Y=1/\underline Z</math>, seda ka moodulite jaoks <math>Y=1/Z</math>, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on erinevad: impedantsi puhul on ühendus järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne. == Reaalsete objektide näivtakistus == Otseselt vastab esitusele <math>\underline Z=R+\mathrm jX </math> aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse järjestikühendus. Suurema arvu elementidega lülituste korral või elementide paralleelse ühenduse korral avalduvad <math>R</math> ja <math>X</math> lülituse kõikide elementide parameetrite kaudu ja osutuvad sagedusest sõltuvateks. Kahekomponendiline aseskeem ei kirjelda objekti elektrilisi omadusi piisavalt täpselt ja kasutusel on kolme või enama komponendiga aseskeemid. Näiteks induktiivpooli aseskeem sisaldab peale järjestikku ühendatud induktiivsuse <math>L</math> ja pooli traadi aktiivtakistuse <math>r</math> kolmanda komponendina veel konstruktiivset paralleelset mahtuvust <math>C_p</math>. Väga keerukateks kujunevad bioloogiliste objektide elektrilise impedantsi ehk [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] [[aseskeem]]id. Keerukad on aseskeemid ka elektrokeemiliste objektide impedantsi ehk [[Elektrokeemiline impedants|elektrokeemilise impedantsi]] puhul, kus tihti lisanduvad objekti aseskeemile veel mõõtmise teostamiseks vajalike [[elektroodid]]e aseskeemid, mille olemasolu impedantsi mõõtmise tulemuste interpreteerimisel tihti ei saa ignoreerida. Komplekstakistuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[komplekstakistuse mõõtur]]eid. == Vaata ka == * [[Aktiivtakistus]] * [[Reaktiivtakistus]] * [[Elektriline bioimpedants]] == Välislingid == *[https://www.ttu.ee/public/i/ivo-muursepp/1._IRM0110_-_Impedants.pdf Impedants] {{commonscat|Impedance}} [[Kategooria:Elektromagnetism]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] [[Kategooria:Elektroonika]] <!--Interwiki--> cq2a598a4qsk5f5mnsba85jgucwcoy9 0 166975 6175530 6065245 2022-08-08T17:23:22Z NOSSER 8097 /* Linnavolinikuna esimese maailmasõja eel ja ajal */ wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Edgar von Wahl | pilt = Edgar von Wahl (cropped).jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = Edgar von Wahl (1927) | sünninimi = | sünniaeg = [[23. august]] [[1867]] | sünnikoht = [[Bogopil]] või [[Olviopol]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1948|3|9|1867|8|23}} | surmakoht = [[Tallinn]] | rahvus = [[sakslased|sakslane]] | alma mater = [[Peterburi ülikool]]<br />[[Peterburi kunstiakadeemia]] | haridus = | tegevusala = [[keeleteadus]], [[pedagoogika]] | töökoht = [[Tallinna Peetri Reaalkool]] (1894–1918)<br />[[Tallinna Saksa Reaalkool]] (1919–1933) | tunnustused = | abikaasa = [[Agnes von Wahl]] | lapsed = | sugulased = | allkiri = | a1 = Tuntumad tööd | a2 = [[tehiskeel]] [[oktsidentaal]] | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | Haridus = [[Mereväe kadetikorpus]] | Teenistused = [[Venemaa keiserlik merevägi]] | Teenistusaeg = 1892-1894<br>1904-1905<br>1916-1917 | Auaste = mereväeleitnant | Autasud = [[Püha Stanislavi orden (Venemaa)|Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järk]]<br>[[Püha Anna orden]]i 3. järk }} }} '''Edgar von Wahl''' või '''Edgar de Wahl''' (täisnimi '''Edgar Aleksis Robert von Wahl''' või '''Edgar Alexis Robert von Wahl''' või '''Edgar Alexei Robert von Wahl''', pseudonüüm '''Julian Prorók'''; [[23. august]] (vkj 11. august) [[1867]] [[Bogopil]]/[[Olviopol]], praegu osa [[Pervomaisk (Mõkolajivi oblast)|Pervomaiski]] linnast [[Mõkolajivi oblast]]is [[Ukraina]]s – [[9. märts]] [[1948]] [[Tallinn]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele [[oktsidentaal]]i loojana. Wahl omandas hariduse [[Peterburi]]s ja läbis vabatahtlikult sõjaväeteenistuse [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserlikus mereväes]]. 1894. aastal kolis ta Tallinna, kus elas pea kogu oma ülejäänud elu. Ta töötas kooliõpetajana, andes tunde mitmes Tallinna koolis. Enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] ja selle ajal oli ta ka Tallinna linnavolinik. Keeleteadusega tegeles Edgar von Wahl hobi korras, ta polnud seda õppinud ega teinud keeleteadlasena erialast tööd. Wahli huvi keelte ja eriti tehiskeelte vastu tekkis juba Peterburis õppides. Ta alustas [[volapük]]i propageerijana ja asus seejärel [[esperanto]]ga tegelema, olles üks esimestest esperantistidest. 19. sajandi viimasel kümnendil alustas ta aga uue ideaalse rahvusvahelise keele otsinguid, mis jõudsid 1922. aastaks [[interlingue|oktsidentaaliks]] nimetatud keele tutvustamiseni ja eelkõige oktsidentaali propageerimiseks mõeldud ajakirja [[Cosmoglotta|Kosmoglott]] väljaandmiseni. Wahl loobus 1939. aastal [[Umsiedlung|Saksamaale ümberasumise]] võimalusest, jäi [[Eesti]]sse ja paigutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Seewaldi vaimuhaiglasse]]. 1945. aastal pääses ta vaimuhaiglas viibides napilt [[Sakslaste küüditamine (1945)|küüditamisest]] ning suri sealsamas 1948. aastal. 1949. aastal nimetati tema loodud keel ümber interlingueks ning selle nimetusega tuntakse seda enamasti ka tänapäeval. == Päritolu == [[Pilt:WahlWappen.jpg|pisi|Wahlide perekonnavapp]] Edgar von Wahl kuulus [[Wahl]]ide immatrikuleerimata [[Päinurme mõis|Päinurme]] liini (''Haus Assick''). Edgar von Wahli vanavanaisa oli [[Carl Gustav von Wahl]], kes omandas [[Pajusi mõis|Pajusi]], [[Tapiku mõis|Tapiku]] ja [[Kavastu mõis|Kavastu]] mõisa ning oli lühikest aega ka [[Kaave mõis]]a omanik. Carl Gustav von Wahlil oli kahest abielust kokku 14 last, kellest põlvnesid mitmed Wahlide liinid.<ref name="harpe1" /> Neist üks, Edgar von Wahli vanaisa, riigiametnik [[Alexei von Wahl]], kes ostis Päinurme mõisa 1837. aastal, panigi aluse Päinurme liinile. Lisaks oli ta rentnik [[Taevere mõis]]as, kus sündis Edgar von Wahli isa Oskar von Wahl (1841–1906).<ref name="harpe" /> Edgar von Wahli juured ulatusid osaliselt ka [[Inglismaa]]le. Tema üks vanavanaema, Carl Gustav von Wahli esimene abikaasa Henriette Edwards oli inglise kaupmehe George Edwardsi tütar. Teine vanavanaema, Alexei von Wahli abikaasa Kornelia Elisabeth Knirschi ema oli Inglismaalt pärit Marie Turner.<ref name="harpe1" /><ref name="harpe" /> Edgar von Wahli isa, ametilt raudteeinsener Oskar von Wahl abiellus 1866. aastal Tallinnas sealtsamast pärit Lydia Amalie Marie von Huseniga (1845–1907).<ref name="harpe" /><ref name="AA1" /> == Elukäik == === Lapsepõlv ja noorus === Edgar von Wahl sündis Ukrainas [[Podoolia kubermang|Podoolias]] 23. augustil 1867. Tema vanemad olid sinna kolinud, kuna Oskar von Wahl asus 1866. aastal tööle [[Odessa–Balta–Krementšuki–Harkivi raudtee]] ehitusel.<ref name="oskar" /> Wahli täpse sünnikoha kohta leidub vastakaid andmeid. Üldjuhul on tema sünnilinnaks märgitud Olviopoli linn, ent leidub allikaid<ref name="AA1" />,<ref name="ojalo1" /> milles on tema sünnikohana kirjas Bogopili (ka Bogopol) linn Olviopoli külje all, teisel pool [[Lõuna-Bug]]i jõge{{ref|a|[a]}}. Mõnedes allikates on välja toodud mõlemad linnad.<ref name="künzli" /><ref name="stammtafeln" /> Hiljemalt 1869. aastaks kolis Wahlide pere [[Krementšuk]]ki. Seal sündisid Wahli kaks venda: 1869. aastal imikuna surnud Oskar Paul Karl ja 1870 Arthur Johann Oskar (surnud 1951). Hiljem juba Tallinnas sündisid Wahli kaks õde Lydia Jenny Cornelia (1871–1917) ja Harriet Marie Jenny (1873–1920) ning 1877 Peterburis Jenny Theophile (surnud 1961).<ref name="harpe" /> Pere kolis pärast vahepealset Tallinna-aega 1876. aastal Peterburi. Samal aastal asus Edgar von Wahl õppima Peterburi 3. gümnaasiumis, mille lõpetas 1886. aastal. Järgnevalt õppis ta [[Peterburi ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonnas ning [[Peterburi kunstiakadeemia]]s arhitektuuri ja hiljem maalimist. Ülikooli astumise järel 1886. aastal liitus Wahl Peterburis tegutsenud baltisaksa korporatsiooniga [[Korporatsioon Nevania|Nevania]], kus ta 1891. aasta sügissemestril pidas ka laekuri ametit. Peterburi ülikooli lõpetas Wahl 1891, kunstiakadeemiast sai ta 1893 elementaarkooli joonistusõpetaja diplomi.<ref name="AA2" /><ref name="dieter" /><ref name="nevania" /> Ülikooli lõpetamise järel töötas Wahl 1891. aasta sügisel lühikest aega Peterburis asendusõpetajana, et seejärel sõjaväeteenistusse astuda.<ref name="nevania1" /> Wahl õppis lapse ja noorukina selgeks mitu keelt. Lapsepõlves oli ta omandanud [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]] ja [[prantsuse keel|prantsuse]] keele oskuse, gümnaasiumis õppis ta neile lisaks [[ladina keel|ladina]] ja [[vanakreeka keel|vanakreeka]] ning ülikoolis [[hispaania keel|hispaania]] keelt.<ref name="AA2" /> Lisaks neile suutis ta ennast veel üheksas keeles mõistetevaks teha. Wahli enda sõnade järgi oli tal juba lapsepõlves olnud soov leiutada uus keel. Indiaanlasemängude jaoks arendas ta välja isikliku "indiaanikeele", mille grammatika põhines kreeka ja eesti keelel.<ref name="cosmoglotta4154" /><ref name="volker2" /> === Sõjaväeteenistus === [[Pilt:Edgar von Wahl 1914. aastal Vene mereväe ohvitserimundris.jpg|pisi|Edgar von Wahl Vene mereväe mundris 1914. aastal]] 1892 asus Wahl vabatahtlikult teenima Venemaa mereväes. Teenistuses olles reisis Wahl palju, külastades muuhulgas [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saari]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]]. 1894. aasta alguses sai ta [[mitšman]]i auastme ja läks varsti pärast seda erru.<ref name="AA2" /> 1904 suvel kutsuti Wahl uuesti tegevteenistusse. Ta teenis kuni 1905. aasta oktoobrini [[Balti laevastik]]us. Samal ajal toimunud [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] lahingutest ta osa ei võtnud.<ref name="AA3" /> Nooruses Wahli lähedalt tundnud hilisema väliseesti kunstniku [[Olev Mikiver]]i mälestuste järgi oli too olnud väga uhke oma tsaariaegse ohvitserimundri üle ja kandis seda vahel ka aastakümneid hiljem: {{tsitaat2|E. v. Wahl oli muide noores eas olnud tsaari mereväes ohvitser ja oma jutu järgi surunud maha madruste mässu Sveaborgis, Helsingi sõjasadamas või merekindluses, nüüdse nimega Suomenlinnas, aastal 1905 või 1906. Seda aega pidas ta vist pühaks, sest aastakümneid hiljem, näiteks minu õe pulmas esines ta tsaariaegses mundris.|Olev Mikiveri mälestused, trükis ilmunud 1993. aastal<ref name="mikiver" />}} [[Viapori ülestõus]]u mahasurumisel Wahl tõenäoliselt siiski ei osalenud, sest oli selleks ajaks juba teenistusest vabastatud.<ref name="AA3" /> Mõningatel andmetel võeti Wahl uuesti tegevteenistusse ka [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal.<ref name="volker3" /> Vene mereväes teenimise ajal autasustati Wahli [[Püha Stanislavi orden (Venemaa)|Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järgu]] ning [[Püha Anna orden]]i 3. järguga.<ref name="ERA.495" /> 1921. aastast oli Wahl registreeritud ka Eesti Vabariigi reservohvitserina.<ref name="esm" /> === Varane Tallinna periood === 1894. aasta lõpus kolis Wahl Tallinnasse, kus veetis suurema osa oma edasisest elust. Sama aasta sügisel oli ta saanud [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i matemaatika- ja füüsikaõpetaja koha. Ta õpetas edaspidi ka joonestamist [[Elise von der Howeni tütarlastekool|paruness von der Howeni tütarlastekoolis]], [[Tallinna Hansakool|Hansakoolis]], [[Tallinna Toomkool|Toomkoolis]] ja mujalgi.<ref name="AA2" /> Tema õpetajatöö katkes vaid väeteenistuses viibimise aegadel.<ref name="nevania1" /> Wahli õpetamisstiili on oma mälestustes kirjeldanud aastatel 1906–1909 Peetri reaalkoolis õppinud hilisem haridustegelane [[Aleksander Veiderma]]: {{tsitaat2|Matemaatikat ja füüsikat õpetas veel Edgar von Wahl, endine mereväeohvitser, kellel oli alati varuks mõni tabav märkus mõne sündmuse või isiku kohta. Ta oli kaunis räpakas füüsikakatsete korraldamisel: sageli murdusid riistad ja purunesid klaasid. Tema suhtumine õpilastesse oli lihtne, mida kinnitab ka hüüdnimi Sass.|Aleksander Veiderma mälestused<ref name="veiderma" />}} Sajandivahetusel algas ka Wahli aktiivsem publitsistitegevus. Ta avaldas nii keeleteadusega seotud artikleid erialastes väljaannetes kui ka kirjutisi mitmes Tallinna ajalehes ja ajakirjas.<ref name="nevania2" /> === Linnavolinikuna esimese maailmasõja eel ja ajal === Õpetajaameti pidamise kõrval sisenes Wahl enne esimese maailmasõja puhkemist ka poliitikasse. [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|1913 valiti ta]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liikmeks. Samal aastal sai temast volikogu vanade [[Ehitismälestis|ehitusmälestis]]te kaitse komisjoni liige. Hoolimata õpetajaametist ei tegelenud Wahl linnavolikogus haridusküsimustega. Üldse oli ta volikogu istungitel küll aktiivne kohalkäija, ent sõna võttis vähe.<ref name="AA4" /> Pärast esimese maailmasõja algust tabasid Vene impeeriumis elanud sakslasi repressioonid, mis ei jätnud täielikult puutumata ka Wahli. Näiteks suleti [[Tallinna aadliklubi]], mille liige Wahl oli olnud.<ref name="AA5" /> 1914. aasta sügisel sattus ta saksapäraste kohanimede ümbermuutmise propagandakampaania keskmesse. Linnavolinikuna osales ta Tallinna linna nime muutmise aruteludes, mis järgnesid linnapea [[Jaan Poska]] ettepanekule asendada saksakeelne Revel vanavene keelest pärineva Kolõvaniga (seejuures kasutati asja arutamisel ebaõiget nimekuju Kalõvan). Wahl leidis, et linna vanimad nimed olevat olnud hoopis Ledenets või Lindanisa. Ühtlasi tundis ta huvi, kui palju nime muutmine maksma võiks minna, mille peale olevat volikogus puhkenud "üleüldine naer". Nime muutmiseks vajalikud hääled saadi volikogus ka lõpuks kokku, ent muutmise endani ei jõutud.<ref name="must" /> Wahl valiti [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|linnavolikokku ka 1917. aastal]] vahetult enne [[Veebruarirevolutsioon]]i toimunud valimistel. Uues volikogus sai temast tuletõrje-, rahvahariduse ja linna pandimaja asjade komisjonide liige, samuti jätkas ta ehitusmälestiste komisjoni liikmena. Ent 1917. aasta augustis valiti juba uus volikogu ja sellega Wahli poliitiline tegevus ka lõppes.<ref name="AA6" /> === Elu iseseisvas Eestis === 1918. aasta veebruaris, iseseisvuse väljakuulutamise ajal oli Wahl avaldanud soovi saada relvakandjaks ja astuda seega korrakaitsesalga liikmeks. Relvaloa kirjutas talle välja oma õpilane, kes on seda seika hiljem meenutanud: {{tsitaat2|Relvatahtjate seast mäletan vaid üht – minu füüsika õpetajat hra Vahli. Mäletan teda vist selle meeleolu tõttu, mis võis kerkida noore õpilase hinges, kui tema õpetaja palub temalt relva.|Initsiaalidega N. Rg. endine Reaalkooli õpilane 1934. aastal<ref name="kaitsekodu" />}} 1919. aastal jagunes Peetri Reaalkool kaheks – eestikeelseks Tallinna Reaalkooliks ja saksakeelseks [[Tallinna Saksa Reaalkool]]iks. Wahl jätkas õpetajana viimases, kus ta andis matemaatika, füüsika, geograafia, kosmograafia ja joonestamise tunde.<ref name="karmo4" />{{ref|b|[b]}} Sageli käisid õpilased järeltöid tegemas tema Eha tänaval asunud kodus, mis oli kujundatud meremehestiilis ja sai seetõttu õpilaste seas hüüdnime "kajut".<ref name="AA7" /><ref name="karmo1" /> Õpilaste hulgas oli Wahl populaarne õpetaja, kes eriti pühendunult õpetas geograafiat, tõenäoliselt seetõttu, et oli palju reisinud. Samuti imponeeris õpilastele asjaolu, et Wahl oli kooli juures tegutsenud Inglise Klubi liige.<ref name="karmo2" /> Wahlil olevat ka kombeks olnud kirjalike tööde ajal näiliselt ükskõikselt ajalehte lugeda, ent läbi ajalehes oleva augu õpilasi jälgida, kandes paremaks nägemiseks topeltprille.<ref name="karmo1" /> Ta oli väga otsekohene, mistõttu võis teiste õpetajatega konflikti sattuda. Näiteks ei sallinud ta moodsat kunsti, mida väljendas varjamatult kooli kunstiõpetaja üleskutsel toimunud kunstinäituse külastusel. Seejuures olevat ta moodsat kunsti võrrelnud kommunismiga: {{tsitaat2|Moodne! Õpetage poistele siis kommunismi! Selleski on midagi modernset!|Edgar von Wahli teadmata ajal ja kohas väidetavalt lausutud sõnad<ref name="karmo3" />}} Wahl jäi pensionile 1920. aastate keskel, ent jätkas osakoormusega õpetamist veel kuni 1933. aastani. Pensionile jäämise järel pühendus ta oma hobidele, eriti juba Peterburi aegadest südameasjaks saanud tehiskeeltele.<ref name="AA8" /> Ta oli 1929–1930 ka ajakirja [[Estländische Wochenschau]] toimetaja.<ref name="AA10" /> Umbes samal ajal süvenes ka tema huvi 16. sajandi prantsuse ennustaja [[Nostradamus]]e ja tema ennustuste vastu, millest ta rääkis pikemalt 1932. aasta suvel [[Uudisleht|Uudislehele]] antud intervjuus.<ref name="uudisleht" /> === Teise maailmasõja ajal === 1939. aastal ei lahkunud Wahl erinevalt oma lähedastest [[Umsiedlung|ümberasumise]] käigus ja otsustas Eestisse jääda. Wahlile, kes esindas idealistlikku [[Pan-Euroopa liikumine|Pan-Euroopa]] ideed, oli vastumeelne Saksamaa natsionaalsotsialistlik valitsus. Ta nimetas [[Kolmas Riik|Saksa riiki]] koguni "termiitriigiks". Eestisse jäämise põhjuseks võis olla ka see, et lahkudes oleks ta pidanud maha jätma oma mahuka arhiivi, samuti võis oma osa olla ohul sattuda Saksamaal vanadekodusse, nagu oli juhtunud mõne tema tuttavaga.<ref name="AA10" /><ref name="erelt" /> Ka 1941. aasta kevadtalvel toimunud [[järelümberasumine|järelümberasumisest]] jäi Wahl kõrvale. Järelümberasumise toimumisest oli ta igal juhul teadlik, sest kui temalt ta plaanide kohta küsiti, vastas ta, jätmata kahtlust, et tema otsus on Eestisse jääda: {{tsitaat2|See Hitler, see hull tüüp, keelab mu keele igal maal, mille ta vallutab. See tüüp on hull!|Edgar von Wahl 1941. aasta talvel<ref name="volker1" />}} Repressioonidest esimesel Nõukogude aastal õnnestus Wahlil pääseda. Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kahtlustati teda riigivastases tegevuses. Wahl arreteeriti 12. augustil 1943 abikaasa vennanaisele [[Posen]]isse saadetud, ent sama aasta juulis [[Königsberg]]is tsensuuri takerdunud kirjade tõttu, milles ta ennustas ülestõusu puhkemist [[Poola]]s ja soovitas seal elanud lähedastel Saksamaale lahkuda<ref name="erelt" /><ref name="AA12" />: {{tsitaat2|Tuleb teadmiseks võtta, et pärast bolševismi likvideerimist, nii umbes 1944, kui Saksa-liitlaste väed põhjast ohtlikku Väike-Aasiasse tõmmatakse, et araabia ülestõus likvideerida, kuid mitte varem, on väga tõenäoline, et Saksamaa poolt vallutatud maadest vägede väljaviimisega proovivad poolakad ülestõusu alustada (salajased relvalaagrid on neil juba olemas) ja siis võib pikaaegselt tagasihoitud vihavaen eriti halastamatuks tapatalguks muutuda, mis endistes Poola külades ja mõisates elavaid baltlasi ohustab. Ma tahan seepärast sind ja kõiki teisi, kes samas olukorras on, hoiatada ning sind paluda, et siis, kui araabia ülestõus lahti läheb, Wartegaust võimaluse korral lahkuda või vähemalt kõiki abinõusid põgenemiseks [...] Reichi õigeaegselt tarvitusele võtta. Ma palun, seda kirja, mille ma sulle nüüd, 1943. aasta juulis kirjutanud olen, dokumendina hoida ja võimaluse korral ka teistele vaadata anda.|Edgar von Wahli kiri Lieselotte Riesenkampffile Tallinnas 18. juulil 1943<ref name="kiri" />}} Samas kirjas juhtis Wahl tähelepanu sellele, et oli juba varem ennustanud [[Rünnak Pearl Harborile|Pearl Harbori rünnakut]] ja sõja puhkemist Ameerika Ühendriikide ja [[Jaapan]]i vahel. Wahl ei eitanud ülekuulamisel kirjutatut ja kordas seal mitmeid esitatud väiteid, uskudes "kaljukindlalt" oma ennustuste tõesusse. Wahli hoiti mõnda aega [[Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager|Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagris]], ent tema ülekuulamisel antud tunnistusi pidas [[Sicherheitsdienst|SD]] kummaliseks ja lasi seetõttu Wahli Seewaldi närvikliinikus uurida. Seal diagnoositi tal vanadusnõtrus ja jäeti vaimuhaiglasse, mis päästis ta ühtlasi võimalikust surmanuhtlusest. Wahli kaitsesid ka mitmed lähedased ja sõbrad, kelle väitel oli too vastutusvõimetu.<ref name="erelt" /><ref name="AA12" /> 1944. aastal aset leidnud [[Märtsipommitamine|Märtsipommitamise]] käigus hävis Wahli arhiiv, mis oli talle suureks vapustuseks. Kolm aastat hiljem meenutas ta [[Soome]] oktsidentalistile [[Armand Ramstedt|A. Z. Ramstedtile]] saadetud kirjas, et toimunu oli tõeline katastroof, mille käigus läksid kaotsi paljud asendamatud ja unikaalsed materjalid.<ref name="AA12" /><ref name="ramstedt" /> === Elu lõpp ja surm === [[File:Edgar von Wahli haud.jpg|thumb|Edgar von Wahli hauakivi Pajusis]] 1945. aasta veebruaris koostatud [[Sakslaste küüditamine (1945)|sakslaste küüditamisaktsiooni]] nimekirjas oli sarnaselt teiste veel Eestis elavate sakslastega ka Wahli nimi. Augustis toimunud küüditamise käigus kuulus Wahl aga nende kümmekonna inimese hulka, keda välja ei saadetud või kelle asukohta kindlaks teha ei suudetud. Ehkki Wahli pääsemise põhjused ei ole täpselt teada, kuid on teada, et mõnel juhul langetas küüditamist läbi viinud operatiivgrupi juht otsuse raskelt haigeid või invaliide mitte ära viia, otsuse tegemist võis seejuures mõjutada haigla töötajate arvamus. Seega päästis just vaimuhaiglas viibimine suure tõenäosusega Wahli juba teist korda.<ref name="AA13" /><ref name="jürjo" /> Pärast küüditamisest pääsemist õnnestus Wahlil endiselt pidada kirjavahetust välismaiste kolleegidega. On võimalik, et Seewaldi arstid tunnustasid tema pühendumist filoloogiale, kui välismaailmaga suhtlemist võimaldasid.<ref name="AA13" /> Wahl suri 9. märtsil 1948 kell 15.<ref name="AA14" /> Tema sõpradeni Läänes jõudis surmateade [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] tõttu suure hilinemisega.<ref name="nekroloog" /> Wahl maeti 14. märtsil Tallinna [[Siselinna kalmistu]] [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistule]].<ref name="haudi" /> 1996. aastal maeti Wahli säilmed ümber [[Pajusi mõisa kalmistu]]le, kus asub ka Wahlide perekonnakabel.{{lisa viide}} == Oktsidentaal == {{vaata|Oktsidentaal}} === Eellugu === Wahli püüdlused luua uus ja ideaalne rahvusvahelise suhtlemise keel said alguse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Venemaa keisririigis levinud ulatuslikust huvist tehiskeelte vastu. Peterburis tekkis Wahlil huvi kõigepealt hiljuti loodud [[volapük]]i ja seejärel [[esperanto]] vastu. Millalgi 1887. ja 1888. aasta vahetusel kohtus Wahl oma isa vahendusel tema kolleegi [[Waldemar Rosenberger]]iga, kes sel ajal tegeles volapükiga, ja nii jõudis Wahl esialgu just selle keele juurde. Temast sai volapüki aktiivne propageerija, ent üsna varsti – 1888. aasta esimesel poolel – tutvus ta esperantoga ja läks selle peale üle.<ref name="cosmoglotta415556" /> [[Paul Ariste]] on selle kohta kirjutanud, et Wahlist sai pärast 1887. aastal välja antud esimese esperantoõpikuga tutvumist kiiresti [[Ludwik Zamenhof]]i ja tema loomingu pooldaja. Ta kuulus 1891. aastal Peterburis asutatud Venemaa esimese esperantoühingu [[Espero]] asutajate hulka, samuti sai temast ajakirja [[La Esperantisto]] kirjasaatja. Ta tõlkis vene ilukirjandust esperanto keelde ja koostas esperanto-hispaania sõnaraamatu.<ref name="ariste" /><ref name="plansprachen1" /> Väidetavalt sõitis ta koguni Zamenhofile [[Varssavi]]sse külla.<ref name="akadeemia1" /> Esperanto juurde Wahl aga püsima ei jäänud, vaid alustas uue tehiskeele otsinguid, mille põhjusi on Paul Ariste selgitanud Wahli iseloomuga: {{tsitaat2|Tal oli rahutu, alati midagi uut otsiv iseloom. Selle iseloomujoone tõttu oli ta nooremana olnud üha aldis pooldama uusi kunstlike keelte kavandeid […].|Paul Ariste 1967. aastal<ref name="ariste" />}} [[Jaan Ojalo]] järgi eemaldus Wahl esperantost pärast seda, kui 1894. aastal lükkas esperantistide enamus tagasi keele reformimise ettepanekud.<ref name="ojalo" /> Mitu reformiettepanekut pärines Wahlilt endalt.<ref name="cosmoglotta4157" /> Ojalo hinnangul pidas Wahl esperantot liiga "aprioorseks". Ta leidnud, et ideaalne rahvusvaheline keel peab olema loomulikum ja arusaadav ka ilma õppimata. Samuti olevat Ojalo arvates Wahl pidanud esperantot liiga demokraatlikuks, mis ohustavat Lääne kultuuri.<ref name="ojalo" /> === Loomine ja tutvustamine === [[Pilt:Unde yelb.svg|pisi|Oktsidentaali sümbol, mis kujutab ringi sees asuvat [[tilde]]t, võeti kasutusele enne 1934. aastat ja valiti välja mitme variandi seast selle lihtsuse ja kommunikatsioonile viitava sümboolika tõttu<ref name="pigal" />]] Esimesed sammud uue keele loomiseks astus Wahl 19. sajandi viimastel aastatel. 1896 ja 1897 avaldas ta [[Hannover]]is ilmunud ajakirjas Linguist kaks artiklit, milles tutvustas oma ideid. Umbes samal ajal esitles Rosenberger, kes oli sajandi viimasel kümnendil Wahli heaks tuttavaks saanud, ning oli sel ajal Peterburi volapüki-akadeemia president, akadeemia liikmetele enda loodud uut keelt – ''[[idiom neutral]]''<nowiki/>'i. Aastast 1906 andis Rosenberger Peterburis välja ka uues keeles ajakirja [[Progres]]. Samas väljaandes tegi Wahl 1906. aastal omapoolsed ettepanekud keele reformimiseks, mille Rosenberg aasta hiljem ka vastu võttis. Hoolimata reformimisest ''idiom neutral'' populaarsust ei kogunud ja hääbus. Samal ajal arendas Wahl romaani keelte baasil loodud AULIt (Auxiliari lingue International), mis kujunes oktsidentaali vaheastmeks, ja tutvustas seda 1909. aastal ajakirjas [[Academia pro Interlingua – Discussiones]]. 1911 sõnastas Wahl oktsidentaali aluseks saanud sõnamoodustusreegli, mis sai hiljem tuntuks [[de Wahli reegel|de Wahli reeglina]].<ref name="plansprachen2" /><ref name="akadeemia4" /> Aastal 1916 rajasid Venemaa tehiskeelte huvilised Peterburis ühingu [[Kosmoglot]]. Wahl ei olnud ühingu asutajate hulgas, vaid liitus sellega hiljem, nagu ka eesti keeleteadlane [[Jakob Linzbach]]. Wahlist sai ühingus "naturalistliku koolkonna" eestkõneleja; ta rajas sellega teed oktsidentaali loomisele. 1917. aasta revolutsiooniliste sündmustega ja liikmete lahkumisega Peterburist ühingu tegevus hääbus ning lõppes 1921. aastal täielikult, kuid taastus samal aastal Tallinnas. Ühingu tegevuse taaselustas Wahl koos Linzbachiga ning mõnevõrra muudeti ühingu nime, milleks nüüd sai Kosmoglott. Sidemed säilisid ka ühingu endiste liikmetega, kes nüüd tegutsesid mitmes Euroopa riigis. Wahl oli ühtlasi ühingu poolt 1922–1926 välja antud ajakirja Kosmoglott toimetaja. Sama ajakirja esimeses numbris tutvustaski Wahl enda loodud tehiskeelt oktsidentaali, mis baseerus valdavalt hispaania keele sõnavaral, aga ka teistel romaani ja lisaks germaani keeltel. Ta tutvustas 1923–1928 keelt ka sariväljaandes "Occidental, unic natural, vermen neutral e max facil e comprensibil lingue por International relationes". Oktsidentaali grammatika kohta andis Wahl 1925. aastal välja raamatu "Radicarium directiv del lingue International (Occidental). In 8 lingues".<ref name="akadeemia2" /><ref name="dulitšenko" /><ref name="plansprachen3" /> === Propageerimine === Ajakirja esimeses numbris ilmus ka ühingu üks esimesi katseid saavutada oma tegevusele rahvusvaheline tähelepanu. Nimelt trükiti seal ära 5. septembril 1921 [[Rahvasteliit|Rahvasteliidule]] saadetud kiri, milles soovitati kasutusele võtta perfektne, mitte ilmtingimata levinuim rahvastevahelise suhtlemise keel, mis oleks lihtsalt omandatav. Sobiva keele leidmiseks soovitati korraldada võistlus ja kandidaate pidanuks hindama Rahvasteliidu kokku kutsutav ekspertide komisjon. Rahvasteliit lükkas ettepaneku Rahvasteliidu poolt tagasi.<ref name="plansprachen4" /><ref name="kosmoglott" /> Vaatamata ebaedule Rahvasteliidus muutus oktsidentaal kiiresti populaarseks. Aja jooksul selgus ka, et uus keel meelitas üle ka paljud [[ido]] harrastajad, kuid esperantistid jäid oma keelele truuks. Paul Ariste järgi olid idistide vahel vastuolud ja pärast Wahli isiklikku pöördumist asuda oktsidentaali propageerima paljud seda tegidki.<ref name="ariste" /> Keele populaarsuse kasvuga paralleelselt vähenes aga Kosmoglotti aktiivsus ning 1928. aasta detsembris toimunud mälestusüritust 10 aastat varem surnud Rosenbergerile on peetud ühingu viimaseks teadaolevaks ürituseks.<ref name="plansprachen5" /> [[Pilt:OCCIDENTAL-Runde Mauer bei Wien 1927.jpg|pisi|vasakul|Edgar von Wahl koos oktsidentaalihuvilistega 1927. aastal Viinis: vasakult paremale [[Hanns Hörbiger|Hanns]] ja [[Johann Robert Hörbiger]], [[Engelbert Pigal]] ja Edgar von Wahl]] Küll aga tekkis 1920. aastate jooksul mitmeid uusi oktsidentaaliühinguid. 1927 loodi oktsidentaaliühinguid koondav Association International Cosmoglotta, mis aasta hiljem nimetati ümber Occidental-Unioniks. 1927. aastast hakkas ka ajakiri Kosmoglott ilmuma Tallinna asemel [[Viin]]is ja Cosmoglotta nime all. Viimases Tallinnas ilmunud numbris avaldas Wahl muuhulgas [[Lydia Koidula]] luuletuse "Kallim kingitus" oktsidentaalikeelse tõlke pealkirja all "Max car donation". Wahlile isiklikult tõi uue keele populaarsus kaasa rahvusvahelise tuntuse. Ta esines ettekannetega mitmes Euroopa riigis ning suhtles tihedalt lingvistidega. 1939 kutsuti ta tõenäoliselt ainsana Eestist V lingvistide konverentsile [[Brüssel]]is.<ref name="AA10" /><ref name="erelt" /><ref name="akadeemia3" /> Teisalt jäi Wahl jätkuvalt asjaarmastajaks. Tema keeltealane tegevus ei jõudnud kunagi laiemate teoreetiliste lingvistikaprobleemideni, vaid piirdus omaenda tehiskeele konstrueerimise ja sellega seotud küsimuste käsitlemisega.<ref name="dulitšenko87" /> Oktsidentaal ei saavutanud ka kunagi esperantoga võrreldavad populaarsust, ehkki Wahl sooviks oli olnud luua ideaalne rahvusvahelise suhtlemise keel. Erinevalt esperantost, millest sai populaarne keel töölisliikumiste seas, olid oktsidentaali kasutajateks sõdadevahelisel ajal valdavalt Lääne-Euroopa haritlased.<ref name="erelt" /> Paul Ariste on oktsidentaali vähest levikut seletanud sellega, et oktsidentaali grammatika on küll kerge, ent tuletusõpetus keeruline.<ref name="ariste" /> 1949. aastal, pärast Wahli surma, nimetati oktsidentaal interlingueks, et kaotada nimest viide läänele ja keel seeläbi rahvusvahelisemaks muuta. [[Pekka Erelt]]i sõnul pidurdas just nimelt keele läänele viitav nimetus selle levikut idablokis. Occidental-Unionist sai keele ümbernimetamise järel [[Interlingue-Union]], millist nime kannab see ka tänapäeval. Ühingul on oma akadeemia, lisaks jätkab ühingu väljaandena ilmumist ajakiri Cosmoglotta.<ref name="erelt" /><ref name="akadeemia3" /><ref name="cosmoglotta" /> == Isiklikku == === Perekond === Wahl abiellus 1894. aastal Peterburis Maria von Hübbenetiga (1871–1933), kes oli suurvürstinna Maria Pavlovna ihuarsti tütar. Neil oli viis last: Johann ehk Hans (1895–1968), Guido (1896–?), Ellen (sündinud ja surnud 1900), Anatol (1903–1972) ja Lydia Maria (1907–1989). Abielu lahutati 1913. aastal, mille järel jäid Johann, Guido ja Lydia Maria isa juurde elama. Anatol jäi Soome kolinud ema juurde, mõni aeg hiljem suundus sinna ka Lydia Maria. Wahli vanemad pojad olid esimese maailmasõja alguseks kolinud Saksamaale ja teenisid sõjas Saksa armees. Guido viibis [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal lühikest aega Tallinnas puhkusel, aasta lõpupoole jäi ta aga sõjas kadunuks.<ref name="AA15" /> Teistel andmetel langes ta 1919. aastal [[Läti]]s [[Tukums]]i läheduses [[enamlased|enamlastega]] peetud lahingus.<ref name="künzli" /> Wahli vanima poja Johanni kaks poega – Volker (sündinud 1935) ja Asko (sündinud 1937) – elavad Saksamaal ja osalevad sealse [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] tegevuses.<ref name="AA17" /> 1914. aastal abiellus Wahl Agnes Riesenkampffiga. Agnes oli sarnaselt abikaasaga õpetaja, andes võimlemistunde mitmes Tallinna koolis.<ref name="AA16" /> 1917. aastal sündis neil tütar Veronika.<ref name="AA7" /> Wahli teine abielu kestis kuni 1941. aastani, kui Agnes [[NKVD]] poolt arreteeriti ja maha lasti.<ref name="AA11" /> === Harrastused === Lisaks lingvistikale harrastas Edgar von Wahl [[purjetamine|avamerepurjetamist]]. 1895 sai temast [[Eestimaa Merejahtklubi|Keiserliku Eestimaa Merejahtklubi]] liige ja järgnevatel aastatel võttis ta selle tegevusest aktiivselt osa, kuuludes selle tehnilisse komiteesse ja olles klubi sekretär. Ta koostas 1913. aastal ka klubi 25. aastapäevale pühendatud aastaraamatu. 1922. aastal sai Wahlist klubi auliige. Talle kuulus aastate jooksul mitu laeva, millest ühe – Auli-nimelise [[ketš]]i{{ref|c|[c]}} – olevat ta ise konstrueerinud.<ref name="AA9" /> == Publikatsioone == *Edgar von Wahl. Flexion und Begriffsspaltung. – Linguist 1896, nr 10. *Edgar von Wahl. Ausnahmen. – Linguist 1897, nr 3. *Edgar de Wahl. [Idiom neutral reformed]. – Progres 1906, nr 6. *Julian Prorók. Ketzereien: Keimzellen einer Philosophie. Tartu, Leipzig 1906. *Edgar de Wahl. AULI = Auxiliari lingue International. – Discussiones 1909, nr 1-2. *Edgar de Wahl. Li leges de derivation en verbes. - Lingua Internationale 1911, nr 1. *Edgar von Wahl. Kaiserlicher Estländischer See-Yacht-Club: historische Übersicht 1888-1913. Tallinn 1913. *Edgar de Wahl. Qual instructiones da nos li historie de lingue universal. – Kosmoglott 1922, nr 1, lk 6–8. *Edgar de Wahl. Radicarium directiv del lingue international (occidental): in 8 lingues. Tallinn 1925. *Edgar de Wahl. Interlinguistic reminiscenties. – Cosmoglotta 1927, nr 41, lk 54–64. *Edgar de Wahl. Occidental: gemeinverständliche europäische Kultursprache für internationalen Verkehr: Begründung, Grammatik, Wortbildung, vergleichende textproben. Tallinn, Viin 1928. *Edgar de Wahl, Otto Jespersen. Discussiones inter E. de Wahl e O. Jespersen. Chapelle 1935. *Edgar de Wahl. Spiritu de interlingue. Cheseaux/Lausanne, 1953. == Märkused == *{{märkus|a|a}}1919. aastal liideti mõlemad linnad lähedalasuva Golta külaga Pervomaiski linnaks, millist nime kannab see ka tänapäeval.<ref name="bogopil" /> *{{märkus|b|b}}Lumiste ja Võhandu ning Mäeorg ja Rahi-Tamm on nimetanud Wahli eestikeelse reaalkooli õpetajaks.<ref name="AA8" /><ref name="akadeemia4" /> *{{märkus|c|c}}Laeva ostis hiljem [[Ahto Valter]], kes selle Ahtoks ümber nimetas ja sellega üle [[Atlandi ookean]]i purjetas.<ref name="käsmu" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="harpe1">Ena von Harpe. Carl Gustav v. Wahl. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 35–43.</ref> <ref name="harpe">Ena von Harpe. Haus Assick. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 83–96.</ref> <ref name="AA1">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 295–296.</ref> <ref name="ojalo1">Ojalo (2000), lk 82.</ref> <ref name="künzli">Andreas Künzli. [http://www.planlingvoj.ch/Edgar_Wahl_Tartu2009.pdf Edgar von Wahl (1867-1948): Aldonaj biografiaj notoj pri lia familia deveno kaj atentigo pri grava libro pri la genealogio de la familio von Wahl]</ref> <ref name="stammtafeln">[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:72016 Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter]. Band I. Tallinn 1932, lk 27.</ref> <ref name="AA2">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 296.</ref> <ref name="oskar">Album Academicum der weil. drei Corporationen : A. Baltica in Zürich. B. Livonia in Carlsruhe. C. Baltica in Carlsruhe. Tartu 1900, lk 57. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/16929 DSpace'is])</ref> <ref name="dieter">Dieter von Wahl. Die deutsch-baltischen studentischen Verbindungen in Dorpat und Riga. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 288–294, siin lk 294.</ref> <ref name="nevania">Hesse, lk 32, 178.</ref> <ref name="nevania1">Hesse, lk 179.</ref> <ref name="cosmoglotta4154">Edgar de Wahl. [https://ia600208.us.archive.org/29/items/Kosmoglott-Cosmoglotta_1927_n041_jul-aug/Kosmoglott-Cosmoglotta_(1927)_n041_jul-aug.pdf Interlinguistic reminiscenties] – Cosmoglotta 1927, nr 41, lk 54–64, siin lk 54.</ref> <ref name="AA3">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 297.</ref> <ref name="volker2">Volker von Wahl, lk 241.</ref> <ref name="mikiver">Olev Mikiver. Heites pilku tagasi: vesteid ajalehest "Teataja". Tallinn 2004, lk 45. Esimest korda ilmunud ajalehes [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 9. juuni 1993.</ref> <ref name="volker3">Volker von Wahl, lk 242.</ref> <ref name="veiderma">Aleksander Veiderma. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:278445 Elu hariduse radadel: mälestused]. Tallinn 2000, lk 141.</ref> <ref name="nevania2">Hesse, lk 179–180.</ref> <ref name="AA4">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 298.</ref> <ref name="AA5">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 301.</ref> <ref name="must">Aadu Must. Privilegeeritust põlualuseks: baltisaksa ühiskonnategelaste represseerimine Esimese maailmasõja ajal. – Esimene maailmasõda ja Eesti. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, nr 22(29), Tartu 2014, lk 15–107, siin lk 30–31, 33.</ref> <ref name="AA6">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 301–302.</ref> <ref name="kaitsekodu">N. Rg. Koolipoisid. Isiklikke mälestusi meie iseseisvuse saabumispäevadelt. – [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:18269 Kaitse Kodu 1934, nr 4], lk 134–135, siin lk 135.</ref> <ref name="karmo4">Märt Karmo. Must-kuldne müts me peas... I: Tallinna Reaalkool 1917–1920. Tallinn 2011, lk 267.</ref> <ref name="AA7">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 302.</ref> <ref name="karmo1">Märt Karmo. Must-kuldne müts me peas... II: Tallinna Reaalkool 1920–1940, Saksa Reaalkool 1919–1939. Tallinn 2011, lk 834.</ref> <ref name="karmo2">Karmo II, lk 818.</ref> <ref name="karmo3">Karmo II, lk 820.</ref> <ref name="AA8">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 304.</ref> <ref name="AA10">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 305.</ref> <ref name="uudisleht">Uus maailmakeel Tallinnast. – Uudisleht, 4. juuli 1932.</ref> <ref name="erelt">Pekka Erelt. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/keelemees-kes-nagi-ette-pearl-harborit?id=69055629 Keelemees, kes nägi ette Pearl Harborit] Eesti Ekspress, 16. jaanuar 2002.</ref> <ref name="volker1">Volker von Wahl, lk 243.</ref> <ref name="AA12">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 307.</ref> <ref name="kiri">Edgar Wahli kiri Lieselotte Riesenkampffile Tallinnas, 18. juulil 1943. – Ajalooline Ajakiri 2016, nr 2, lk 309–311, tsitaat lk 310–311 (tõlkinud Reet Hünerson).</ref> <ref name="ramstedt">[http://www.kolumbus.fi/allkiv/gow.htm#Wahl Kiri Armand Ramstedtile] 30. märts 1947 Tallinnas.</ref> <ref name="AA13">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 308.</ref> <ref name="jürjo">Indrek Jürjo. Täiendusi baltisakslaste ümberasumise ja Eestisse jäänud sakslaste saatuse kohta NKVD arhiiviallikate põhjal. – Umsiedlung 60: Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. Tallinn 2000, lk 109–134, siin lk 126.</ref> <ref name="AA14">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 309.</ref> <ref name="nekroloog">[http://www.oocities.org/mosvends/occeks.html Morte de E. de Wahl] Ric Bergeri kirjutatud nekroloog.</ref> <ref name="haudi">{{HAUDI|103932}}</ref> <ref name="cosmoglotta415556">Edgar de Wahl. [https://ia600208.us.archive.org/29/items/Kosmoglott-Cosmoglotta_1927_n041_jul-aug/Kosmoglott-Cosmoglotta_(1927)_n041_jul-aug.pdf Interlinguistic reminiscenties] – Cosmoglotta 1927, nr 41, lk 54–64, siin lk 55–56.</ref> <ref name="ariste">Ariste.</ref> <ref name="plansprachen1">Andreas Künzli. [http://www.plansprachen.ch/Esperanto_Russland_bis1917.pdf Eine neue Sprache für Russland und die ganze Welt] Unabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.</ref> <ref name="akadeemia1">Lumiste, Võhandu, lk 484–485.</ref> <ref name="ojalo">Ojalo (1987), lk 509.</ref> <ref name="cosmoglotta4157">Edgar de Wahl. [https://ia600208.us.archive.org/29/items/Kosmoglott-Cosmoglotta_1927_n041_jul-aug/Kosmoglott-Cosmoglotta_(1927)_n041_jul-aug.pdf Interlinguistic reminiscenties] – Cosmoglotta 1927, nr 41, lk 54–64, siin lk 57.</ref> <ref name="pigal">Engelbert Pigal. [https://www.scribd.com/doc/46800383/Cosmoglotta-January-1934 Li question del insigne de occidental] – Cosmoglotta 1934, nr 92, lk 7.</ref> <ref name="plansprachen2">Künzli (2015), lk 9.</ref> <ref name="ERA.495">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.13.57:15854 Ohvitseride teenistuslehtede kartoteek]</ref> <ref name="akadeemia4">Lumiste, Võhandu, lk 485.</ref> <ref name="esm">[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=30103 Edgar Vahl] Eesti ohvitseride andmekogus.</ref> <ref name="akadeemia2">Lumiste, Võhandu, lk 485–486, 490.</ref> <ref name="dulitšenko">Aleksandr Dulitšenko. Maailmakeele otsinguil ehk interlingvistika kõigile. Tartu 2004, lk 143.</ref> <ref name="plansprachen3">Künzli (2015), lk 10, 12–13.</ref> <ref name="plansprachen4">Künzli (2015), lk 13–14.</ref> <ref name="kosmoglott">[https://ia600203.us.archive.org/1/items/Kosmoglott-Cosmoglotta_1922_n001_feb/Kosmoglott-Cosmoglotta_(1922)_n001_feb.pdf KOSMOGLOTT e li Liga de Nationes] – Kosmoglott 1922, nr 1, lk 3–5.</ref> <ref name="plansprachen5">Künzli (2015), lk 14.</ref> <ref name="cosmoglotta">[http://www.ie-munde.com/cosmoglotta.html Cosmoglotta] IE-Munde - Jurnal e information pri Interlingue (Occidental).</ref> <ref name="akadeemia3">Lumiste, Võhandu, lk 486.</ref> <ref name="bogopil">[http://pervomaisk.mk.ua/s/2c9424f0cbf8fffe6be3e5ce069b7235 Історія виникнення] Pervomaiski ametlikul kodulehel.</ref> <ref name="dulitšenko87">Dulitšenko (1987), lk 91–92.</ref> <ref name="AA15">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 296, 299.</ref> <ref name="AA17">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 299.</ref> <ref name="AA16">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 300.</ref> <ref name="AA11">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 306.</ref> <ref name="AA9">Mäeorg, Rahi-Tamm, lk 297–298.</ref> <ref name="käsmu">Anto Juske. Ahto Valter (Walter) ja tema vennad. – Käsmu Meremuuseum. Toimetised nr. 2. Käsmu 1997, lk 4–12, siin lk 5.</ref> }} == Kirjandus == *Paul Ariste. Ed. Wahl – interlingvistika arendaja. – Noorte Hääl, 14. jaanuar 1967. *[[Ric Berger]]. Edgar de Wahl, autor de Occidental. – Cosmoglotta 1946, nr 130, lk 17–32. *[[Aleksandr Dulitšenko]]. Об интерлингвистической деятельности Э. Валя (с библиографическим приложением по данным "Kosmoglott" и "Cosmoglotta") = Pri interlingvistika agado de E. de Wahl (kun bibliografia aldono laŭ "Kosmoglott" kaj "Cosmoglotta"). – Interlinguistica Tartuensis, nr 4. Tartu 1987, lk 87–117. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/33858 DSpace'is]) *Pekka Erelt. Keelemehest Nostradamus. Kaheksakümmend aastat tagasi mõtles tallinlane Edgar de Wahl välja uue rahvusvahelise keele. – Eesti Ekspress, 17. jaanuar 2002, lk 32. *[[Erich Hesse]] (koost.). 166. von Wahl, Edgar.– Album Nevanorum 1847–1908. Tartu 1909, lk 178–180. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/34596 DSpace'is]) *[[Andreas Künzli]]. Edgar von Wahl (1867-1948) aldonaj biografiaj notoj pri la familia deveno. – Международные языки в контексте евролингвистики и интерлингвистики = Internaciaj lingvoj en konteksto de eurolingvistiko kaj interlingvistiko: материалы международной конференции (Тарту, 25-26.09.2009). Interlinguistica Tartuensis, nr 9. Tartu 2009, lk 234–239. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/55706 DSpace'is]) *[[Ülo Lumiste]], [[Leo Võhandu]], Kolmest Eestis loodud tehiskeelest ja nende loojatest. – [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:104119 Akadeemia, 2007, nr 3], lk 482–510. *[[Kalmer Mäeorg]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2016.2.08/8109 Edgar von Wahl 1867–1948: keelemees ja poliitiline prohvet] – [[Ajalooline Ajakiri]] 2016, nr 2, lk 295–311. *Jaan Ojalo. Edgar de Wahl ja oktsidentaal. – [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:194845 Keel ja Kirjandus, 1987, nr 8], lk 508–509. *Jaan Ojalo (koost.). Wahl, Edgar de. – Enciklopedio pri la Estona Esperanto-movado = Eesti esperanto-liikumise entsüklopeedia. Tallinn 2000, lk 82–83. *Volker von Wahl. Edgar Alexei Robert v. Wahl-Assick 11.8.1867–9.3.1948. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 241–244. == Välislingid == {{commonscat}} *[https://dokumente.ios-regensburg.de/amburger/index.php?id=80362&mode=1 Edgar Alexei Robert v. Wahl] [[Erik Amburgeri andmebaas]]is *[http://www.kolumbus.fi/allkiv/gow.htm#Wahl Edgar de Wahli tutvustav tekst] veebilehel [http://www.kolumbus.fi/allkiv/gow.htm Le tres grandes de interlingua] *Pekka Erelt. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/keelemees-kes-nagi-ette-pearl-harborit?id=69055629 Keelemees, kes nägi ette Pearl Harborit] [[Eesti Ekspress]], 16. jaanuar 2002. *Andreas Künzli. [http://www.planlingvoj.ch/Edgar_Wahl_Tartu2009.pdf Edgar von Wahl (1867-1948): Aldonaj biografiaj notoj pri lia familia deveno kaj atentigo pri grava libro pri la genealogio de la familio von Wahl] (2009. aastal Tartus konverentsil "Rahvusvahelised keeled eurolingvistika ja interlingvistika kontekstis" peetud ettekanne) *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=42380 Edgar von Wahli hauakivi Aleksander Nevski kalmistul 1984. aastal] FOTISes. {{A-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Wahl, Edgar von}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Esperantistid]] [[Kategooria:Interlingue]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Nevania liikmed]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Wahlid]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1948]] btmzuj01no8pn5x8xlzv3i01q4jmxcf 0 169558 6175707 5379626 2022-08-09T07:51:35Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Tani''' ([[11. aprill]] [[1872]] [[Peterburi]] – [[15. juuni]] [[1942]]) oli [[Jõgeva]] alevivanem 1934. aastal. Teda karistati [[Sisekaitseülem]]a otsusega 30-päevase vangistuse või 100-kroonise rahatrahviga, tagandades ta ühtlasi alevivanema kohalt, kuna ta oli 15. märtsil 1934 [[Rakke]] alevikus tarvitanud [[Riigivanem]]a ja riigivõimu esindajate kohta lugupidamatust avaldavaid ütlusi ja ähvardusi<ref>Jõgeva alevivanem tagandati. [[Rahvaleht]], 10. aprill 1934, nr. 82, lk. 1.</ref>. Ta oli [[Jõgeva Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u esimees aastail 1934–1937 ja [[Eesti Mineraalvete ja Karastusjookide Töösturite Ühing]]u abiesimees. Maetud [[Siimusti kalmistu]]le. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://ajalugu.jogevalv.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=348&Itemid=244 Jõgeva alevivanem tagandati] {{DEFAULTSORT:Tani, Aleksander}} [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 9zong6pt3fwfud8efj8fnemxx667f2u 0 173016 6175491 6164123 2022-08-08T15:05:16Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Siim Valmar Kiisler | pildi nimi = Siim-Valmar Kiisler, 2011.jpg | amet = [[Eesti]] [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp = 29. aprill 2019 | eelmine = [[Marko Pomerants]] | järgmine = [[Rene Kokk]] | amet2 = [[Eesti]] [[Eesti regionaalminister|regionaalminister]] | ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 2008 | ametiajalõpp2 = 26. märts 2014 | eelmine2 = [[Vallo Reimaa]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogu koosseisu liige]] | ametiajaalgus3 = 3. juuni 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = [[Mart Nutt]] | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Siim-Valmar Kiisler | sünnikuupäev = 6. november 1965 | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (1996–2022) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Siim Valmar Kiisler''' (sünninimi '''Siim-Valmar Kiisler'''; sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]. Kiisler oli aastatel [[2008]]–[[2014]] regionaalminister [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises]] ja [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|kolmandas valitsuses]]. Ta oli [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning IRLi Tallinna piirkonna esimees. Ta kandideeris ka [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] (Mustamäe ja Nõmme), sai 556 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html VALIMISRINGKOND NR 3, Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10]</ref><ref>[http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html Mandaatide omandamise viis, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:00] </ref>1. septembrist 2015 sai ta [[XIII Riigikogu]] liikmeks seoses [[Jaak Aaviksoo]] valimisega Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks ning seoses Riigikogu liikme [[Sven Sester]]i volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks. 2019. aastal Ida-Virumaal kandideerides sai ta 379 häält ja Riigikokku valituks ei osutunud.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-7-voting-result.html</ref> Kiislerist sai pärast [[Mart Nutt|Mart Nuti]] surma [[XIV Riigikogu]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=Riigikogu|URL=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kiisler-asub-riigikogu-liikmeks/|Pealkiri=Kiisler asub Riigikogu liikmeks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] tagasiastumist taastusid [[Urmas Reinsalu]] Riigikogu liikme volitused ning Kiisler pidi Riigikogust lahkuma, saades hüvitiseks peaaegu 26 000 eurot.<ref>{{Netiviide|autor=Tammesalu, Hans-Martin|url=https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/rahanumbrid-teada-kui-palju-said-lahkuvad-riigikogulased-maksumaksjalt-huvitist/|pealkiri=Rahanumbrid teada: kui palju said lahkuvad riigikogulased maksumaksjalt hüvitist|väljaanne=Geenius.ee|aeg=28. jaanuar 2021|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Märtsis 2022 heitis Isamaa juhatus Kiisleri erakonnast välja.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525131/isamaa-juhatus-arvas-erakonnast-valja-neli-parempoolset|pealkiri=Isamaa juhatus arvas erakonnast välja neli parempoolset|väljaanne=ERR|aeg=08. märts 2022|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Seoses Reinsalu siirdumisega [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teise valitsuse]] liikmeks sai nüüd juba erakonnatust Kiislerist taas Riigikogu liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608660292/kiisler-laheb-reinsalu-asendusliikmena-riigikokku-parempoolseid-esindama|pealkiri=Kiisler läheb Reinsalu asendusliikmena riigikokku Parempoolseid esindama|väljaanne=ERR|aeg=18. juuli 2022|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==Haridus== Lõpetas [[1984]] [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkool]]i kuldmedaliga ja [[1991]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Automaatika kateeder|automatiseeritud juhtimissüsteemide]] erialal. Siim Valmar Kiisler on [[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|korporatsiooni Fraternitas Liviensis]] vilistlane. ==Töökäik== Aastatel [[1995]]–[[2003]] [[Glacier Eesti AS]]-i nõukogu esimees. [[1999]]–[[2001]] [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] vanem. Kesklinna vanemana lõpetas aastaid kestnud linnaametnike ebaseadusliku korteriäri kesklinnas. [[2003]]–[[2005]] ja [[2006]]–[[2007]] oli ta [[X Riigikogu]] liige. Aastatel 2003–2005 juhtis Riigikogu Res Publica fraktsiooni, [[2007]]–[[2008]] oli [[Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i [[abiminister]]. 23. jaanuarist [[2008]] kuni 26. märtsini 2014 oli ta regionaalminister. ==Tunnustus== * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19941}}</ref> ==Isiklikku== Siim Valmar Kiisleri abikaasa on Merly Kiisler. Nende lapsed on Taavi Kalle, Heiki Rein, Mati Kalev, Mari Helmi ja Arti Tanel. ==Vaata ka== *[[Tõmbekeskuste Eesti]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://www.kiisler.ee Siim Kiisleri ajaveeb] * [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid/siim-valmar-kiisler Siim Valmar Kiisler. Eesti Vabariigi Valitsus] * [http://www.ekspress.ee/2008/01/22/eesti-uudised/723-saage-tuttavaks-uus-regionaalminister-siim-valmar-kiisler Saage tuttavaks: uus regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.] / Eesti Ekspress 22. jaanuar 2008 * [http://arvamus.postimees.ee/1163894/print/vaikevenna-voimatu-missioon/ Nädala näod: Väikevenna võimatu missioon] / Postimees 09. märts 2013 {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Kiisler, Siim Valmar}} [[Kategooria:Eesti regionaalministrid]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 87eloduv6numm02x02fvil55k42q9c3 0 173773 6175701 4665123 2022-08-09T07:31:48Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sütiste_parkmets_01.jpg‎|thumb|Parkmetsa idaosa liivane ala ''Lamekas''.]] [[Pilt:Sütiste parkmets 02.jpg|thumb|[[Mustamäe nõlv]].]] [[Pilt:Orav.jpg|pisi|[[Orav]] Sütiste pargis.]] '''Sütiste mets''' on [[parkmets]]a ala [[Tallinn]]a linna territooriumil [[Mustamäe linnaosa]]s, osa [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]st. Pindala on 39,2 ha, sellest puistuid 27,0 ha. ==Maastik== Sütiste metsaala maastiku kujundavad [[Mustamäe nõlv]] ning selle ees olev [[leetseljak]]ute, [[luide]]te ja [[tuiskliiv]]a[[küngas]]tega liigendatud tasandik. Ala asub mattunud aluspõhjalise [[ürgorg|ürgoru]] kohal. Maapinna absoluutkõrgus [[tasandik]]ul on 28–38 meetrit. [[Astang]]u kõrgus [[jalam]]ilt on 15–20 meetrit, [[nõlv]]a kalle on 10–40 kraadi. Sütiste parkmetsa idaosas paikneb viimane säilinud osa kunagisest laialdasest [[Tondi liivik]]ust. Liiviku serval asuv ''Lamekas'' (lame nõlv [[Rahumäe kalmistu]]st põhja pool) on oluline ala kaitseall oleva [[nõmmnelk|nõmmnelgi]] kasvukoht ([[Natura 2000|Natura-ala]]). ==Veestik== Pinnaveekogusid alal ei esine. ==Taimestik== Sütiste mets on keskosas olnud valdavalt [[nõmmemets]] ja [[palumets]], mille osade vahele jäävad kunagiste luidetevaheliste nõgude põhjas lodustuvad kooslused ([[kõdusoo]], [[lodu-madalsoo]]). Puistutest valitsevad [[mänd|männikud]] ja männi enamusega puistud (25,6 ha, 94,8%). Peale männipuistute esineb vähemal määral metsa niiskemas lääneosas [[Hall lepp|hall lepikuid]] (0,9 ha, 3,3%) ja [[Sanglepp|sanglepikuid]] (0,5 ha, 1,9%). ==Kasutatud kirjandus== * [http://www.nommeteeselts.ee/attachments/066_KKK-aruanne_II_aval_23-05-06.pdf Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2006–2011.] Tallinn, 2006 ==Välislingid== * [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6382s41014 Maastikuala kaart metsade nimedega.] * [https://www.err.ee/1608679522/tallinn-loobus-sutiste-metsaparki-terviseradade-rajamisest "Tallinn loobus Sütiste metsaparki terviseradade rajamisest"] ERR, 9. august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Eesti metsad]] [[Kategooria:Tallinna pargid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] kjmu3iv8w0zezxgy1a3m5kr122z0sph 0 180739 6175762 5733524 2022-08-09T10:09:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Fail:Issey Miyake Tokyo 2016.jpg|pisi]] '''Issey Miyake''' (三宅 一生 Miyake Issei; [[22. aprill]] [[1938]] [[Hiroshima]] – [[5. august]] [[2022]]) oli jaapani moelooja. Issey Miyake sündis Hiroshimas ja elas 7-aastasena üle tuumapommiplahvatuse. Tema ema sai tugevalt kiiritada ja suri 4 aastat hiljem. Ta õppis graafilist disaini [[Tama kunstiülikool]]is [[Tōkyō]]s. Seejärel töötas ta [[Pariis]]is ja [[New York|New Yorgis]] ning asutas 1970 Jaapanisse naastes oma disainistuudio. Järgmisel aastal ilmus müüki esimene rõivakollektsioon, mida ta esitles New Yorgis. 1980ndate lõpus hakkas ta katsetama uute [[plissee]]rimismeetoditega, mis viisid uue plisseerimistehnika leiutamiseni. Issey Miyake kaubamärgi all toodetakse meeste- ja naisterõivaid, kelli ning parfüüme. ==Tunnustus== *[[Praemium Imperiale]] (2005) *[[Kyōto auhind]] (2006) ==Välislingid== *http://www.isseymiyake.com/ {{DEFAULTSORT:Miyake, Issei}} [[Kategooria:Jaapani kunstnikud]] [[Kategooria:Moeloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2022]] l4p1plsc86lmipm2f16pedq9j2yvjlu 6175797 6175762 2022-08-09T11:18:55Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Issey Miyake Tokyo 2016.jpg|pisi]] '''Issey Miyake''' ([[jaapani keel]]es 三宅 一生 ''Miyake Issei''; [[22. aprill]] [[1938]] [[Hiroshima]] – [[5. august]] [[2022]]) oli jaapani moelooja. Issey Miyake sündis Hiroshimas ja elas 7-aastasena üle tuumapommiplahvatuse. Tema ema sai tugevalt kiiritada ja suri 4 aastat hiljem. Ta õppis graafilist disaini [[Tama kunstiülikool]]is [[Tōkyō]]s. Seejärel töötas ta [[Pariis]]is ja [[New York|New Yorgis]] ning asutas 1970 Jaapanisse naastes oma disainistuudio. Järgmisel aastal ilmus müüki esimene rõivakollektsioon, mida ta esitles New Yorgis. 1980ndate lõpus hakkas ta katsetama uute [[plissee]]rimismeetoditega, mis viisid uue plisseerimistehnika leiutamiseni. Issey Miyake kaubamärgi all toodetakse meeste- ja naisterõivaid, kelli ning parfüüme. ==Tunnustus== *[[Praemium Imperiale]] (2005) *[[Kyōto auhind]] (2006) ==Välislingid== *http://www.isseymiyake.com/ {{DEFAULTSORT:Miyake, Issei}} [[Kategooria:Jaapani kunstnikud]] [[Kategooria:Moeloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2022]] g4nyabdf165b204ce6do00w3tkuy30e 0 182367 6175503 6161411 2022-08-08T16:11:46Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamine selliseid Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustav jõud on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning [[juuli keskmine õhutemperatuur]] varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk|Aastas sajab keskmiselt]] 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] on 80–83%. Madalaim on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel paiknevas vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu teisteski [[Põhjamaad]]es, on erinevus aastaaegade vahel Eestis üsna suur. Lisaks temperatuurierinevustele väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 [[Võru]]s (mõnede andmete järgi ka 38,0° C Himmistes, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud). Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] d0arzqllar6796awnmzmro2fewr5t7i 6175509 6175503 2022-08-08T16:18:01Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Selliseid temperatuurierinevusi põhjustab ennekõike Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning [[juuli keskmine õhutemperatuur]] varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk|Aastas sajab keskmiselt]] 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] on 80–83%. Madalaim on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel paiknevas vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu teisteski [[Põhjamaad]]es, on erinevus aastaaegade vahel Eestis üsna suur. Lisaks temperatuurierinevustele väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 [[Võru]]s (mõnede andmete järgi ka 38,0° C Himmistes, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud). Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] iw68s5q5vla8zilbj457gr6mrph2kml 6175540 6175509 2022-08-08T17:30:59Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded keskmisest, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis aastaaegade vaheline erinevus üsna suur. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 [[Võru]]s (mõnede andmete järgi ka 38,0° C Himmistes, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud). Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 1z2eqomwgp5ffy0rvo8988o3s0m6y6k 6175543 6175540 2022-08-08T17:40:05Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded keskmisest, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis aastaaegade vaheline erinevus üsna suur. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur – 35,6 °C – on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 3c4igho720ecv8uixe32iu74bi12w3e 6175545 6175543 2022-08-08T17:41:17Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded keskmisest, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis aastaaegade vaheline erinevus üsna suur. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] k3vu3x8li628zo9xcattuymvtkh72ux 6175564 6175545 2022-08-08T18:16:38Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded keskmisest, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis aastaaegade vaheline erinevus üsna suur. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C). Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] iqn3iets3kh62gq1nr3cxl7ynm5vy1r 6175567 6175564 2022-08-08T18:32:36Z Heakeel 122460 /* Iseloomustus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C). Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] eefqhht7yq4x8jh38p504y41qhdjmse 6175597 6175567 2022-08-08T19:57:03Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C). Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 2qcflkuck7istryxbf3pt31gvfqwivs 6175604 6175597 2022-08-08T20:07:03Z Heakeel 122460 /* Iseloomustus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C). Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti −18,0 ºC.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] qguqihw11z82kbywmdjqhtmuy4eerju 1 209082 6175433 1991127 2022-08-08T12:02:50Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Viimane ei olnud: [http://www.fennougria.ee/index.php?id=20292 Maailma viimane emakeelne liivlane sai 100-aastaseks]. --Metsavend 21. aprill 2010, kell 21:13 (EEST) Sünniaeg on parandatud arusaamatul kombel. Ja viide tuleks teksti lisada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 15:02 (EEST) svlebbu6upyc1kd77joundt3el9mb1g 10 210319 6175618 6174642 2022-08-08T20:47:01Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites. ==Kood== {| |-valign=top |''Võimalikud parameetrid (üksik saar):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Võimalikud parameetrid (saarestik):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Kõik parameetrid:'' <pre style="width:17em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | pindala viide = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | rahvaarvu viide = | keskus = | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind }}</pre> |} == Näide == {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }} <pre style="overflow:auto">{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }}</pre> == Parameetrid == ; pilt: Pildifaili nimi, nt <code>Viirelaid.jpg</code> ; veekogu: Veekogu, milles saar asub, nt "Pärsia laht" ; saarestik: Saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub ; laiuskoord: K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadid (55.742). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; pikkuskoord: K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadid (-11.375). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; saari: Saarestiku puhul saarte arv ; peasaar: (saarestiku puhul, kui on) ; pindala: Ruutkilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; pikkus: Saare suurim pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; laius: Saare suurim laius; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; rannajoone pikkus: Saare rannajoone pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgus: Saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgeim koht: Mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit "kõrgus" ; rahvaarv: [[#Arvutatavad parameetrid|Arvutuseks sobivas vormingus]] ; rahvaarvu seis: Aeg, mis seisuga rahvaarv on toodud ; rahvaarvu viide: <nowiki><ref></nowiki>-sildid ja midagi nende vahel ; keskus: Saare peaasula, kui on ; asendikaart: Mallile [[Mall:Asendikaart|Asendikaart]] vastava asendikaardi nimi, nt <code>Prantsusmaa</code> ; märgisuurus: Kasuta koos eelmise parameetriga, kui antud asendikaardil ja antud mõõtkava juures ei sobi asukohta näidata punktiga, aga sobiks näidata sõõri sees. Parameetri väärtus on sõõri laius pikslites (ühikuta), nt <code>40</code>. ; asendikaardi pilt: Muu asendikaart, nt <code>San Salvador in Bahamas (zoom).svg</code>. Kasutatav, kui pole määratud teist asendikaarti (parameeter "asendikaart"). == Arvutatavad parameetrid == Arvulised parameetrid (v.a saarte arv) peavad olema arvutuseks sobivas vormingus. Täisosa numbrid peavad olema rühmitamata ja väärtuse juurde ei tule kirjutada ühikut. Näiteks pindala väärtuseks kirjuta <code>10127,25</code>, mitte <s>10 127,25 km²</s>; pikkuseks <code>0,75</code>, mitte <s>750 m</s> ja rahvaarvuks <code>79855</code>, mitte <s>79 855 (2005)</s>. Artiklis näidatakse arvu ühiku ja tühikutega. Parameetri "pindala", "pikkus" või "laius" väärtuese järgi leitakse koordinaatide lingis ja artikli päises lahtiklapitaval kaardil kasutatav mõõtkavaväärtus. (Mõõtkava ei arvutata saarestiku jaoks ehk siis, kui on kasutatud parameetrit "saari".) Parameetrite "pindala" ja "rahvaarv" järgi leitakse elanike tihedus, mida näidatakse rahvaarvu juures. Elanike tihedust ei näidata, kui saar on asustamata või kui emb-kumb lähteparameetritest pole sobivas vormingus. __NOTOC__ <includeonly> [[Kategooria:Geograafia infokastid]] </includeonly> <templatedata> { "params": { "nimi": {}, "pilt": { "type": "wiki-file-name" }, "pildiallkiri": {}, "veekogu": {}, "saarestik": { "description": "saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub" }, "laiuskoord": {}, "pikkuskoord": {}, "iso piirkond": {}, "saari": { "description": "saarestiku artiklis saarte arv" }, "pikkus": { "description": "saare suurim pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "laius": { "description": "saare suurim laius; kilomeetrites", "type": "number" }, "pindala": { "description": "ruutkilomeetrites, ühikuta", "type": "number" }, "peasaar": { "description": "kui on, saarestiku artiklis" }, "pindala viide": {}, "rannajoone pikkus": { "description": "saare rannajoone pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "kõrgus": { "description": "saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites", "type": "number" }, "kõrgeim koht": { "description": "mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit \"kõrgus\"" }, "rahvaarv": { "type": "number" }, "rahvaarvu seis": {}, "rahvaarvu viide": {}, "keskus": { "description": "kui on, saare peaasula" }, "asendikaart": {}, "märgisuurus": {}, "kaardi seletus": {}, "asendikaardi pilt": { "type": "wiki-file-name" } }, "format": "block", "description": "Infokast kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites." } </templatedata> 5v37sj7240gpnmxft4fy1dfey3dshbg 0 214679 6175689 6173380 2022-08-09T06:45:25Z Mathura 23365 /* Looming */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Mathura Hongkongi luulefestivalil.jpg|pisi|Mathura esitamas oma loomingut Hongkongi rahvusvahelisel luulefestivalil Poetry Nights 20. novembril 2019]] [[Fail:Mathura Viinistu.jpg|alt=Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019.|pisi|Mathura oma näituse avamisel [[Viinistu Kunstimuuseum]]is augustis 2019]] '''Margus Lattik''' (autorinimega '''Mathura'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik, tõlkija ja kunstnik. Ta on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i inglise filoloogia alal. Aastail 2000–2001 õppis ta India 16. sajandi bhakti kirjandust Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education). Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige aastast 2005<ref>''Kroonikat'', Looming, 2005 juuni, lk 945</ref> ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni. Ta on üks [[Klassikaraadio]] saate "Fantaasia" tegijaid ja kuulus aastail 2017–2021 Rapla kultuurifestivali "Särin" korraldustiimi. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne. Paraujujana on ta võitnud Eesti lühiraja meistrivõistlustel pronksmedali 50 m selilidistantsil (2016).<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Ujumisliit|url=https://swimming.ee/live/emv_sc_2016/ResultList_1004.pdf|pealkiri=XXIV Eesti Lühiraja meistrivõistlused ujumises|aeg=18.12.2016}}</ref> Ta on lisaks Eestile elanud Rootsis, Indias ja Filipiinidel. == Looming == Mathura tuli Eesti kirjandusse rühmituse [[Erakkond]] liikmena 1990. aastate teises pooles. Tema esimene, tugevate orientaalmõjudega isikukogu “Poeesia valgel taustal” ilmus 2001. aastal, mil autor elas Indias. Tütrele pühendatud luulekogu “Kumalasepäev” (2012) on kohakeskne ja kirjutatud [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] äärsetes külades Eesti põhjarannikul. Luulekogu “Käe all voogav joon” koosneb pühendusluuletustest autorit innustanud kunstnikele; raamatu ilmumist saatis selles käsitletud teoste koopiamaalide näitus [[Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus]]es. Tema esimene proosateos “Jääminek” on lugu autori lapsepõlvemaastikest [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] ääres, loo peategelane on oma elule tagasi vaatav üksildane vanem mees. Teose ilmumisele järgnes rida esitlusi mitmel pool Eestis, kus autorit saatsid muusikaliselt [[Kadi Uibo]], [[Jaak Johanson]], [[Krista Citra Joonas]] ning [[Maili Metssalu]]. 2009. aastal ilmunud reisikiri “Guatemala, maa hing” on sisekaemuslik jutustus autori reisist [[Kesk-Ameerika]]sse kaks aastat varem; samast reisist inspireerituna on kirjutatud luulekogu “Luuletused Atitlani järvelt” (2008). Haikukogu “Tantsisklevail lehtedel ta keerleb” on kirjutatud 2017. aastal toimunud reisil [[Hongkong]]i. Raamat “Lahusolek” (2021) on kirjutatud omalaadse palveraamatuna, keereldes paljuski inimese elu-usu ja selle kaotamise ümber. Üheks mõtteliseks tervikuks kirjutatud tekst mõtestab ajalikkust igaviku palge ees, inimese vajadust Jumala järele ning sellest kasvavate pürgimuste ängi ja väljakutseid. Raamat on kirjutatud kaheksa aasta jooksul maailma eri paigus, oluline osa sellest on sündinud [[Stockholm|Stockholmis]], ent autor rändab ka [[India|Indias]], [[Hongkongi saar|Hongkongis]] ja [[Sise-Mongoolia|Sise-Mongoolias]]. “Lahusolek” nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemiale.<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608493931/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid|pealkiri=Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=09.02.2022|vaadatud=}}</ref> Mathura loomingut iseloomustab tugev ökoloogiline tundlikkus ning keskendumine eksistentsiaalsetele teemadele, sagedane on visuaalse kunsti peegeldumine kirjanduses. Oma vaimses askeetlikkuses on tema loomingus nähtud liivilikkust, mis väljendub viies nominatsioonis Juhan Liivi luulepreemiale.<ref>2005, 2012, 2013, 2019, 2022, luuletustega "Avanemine", "Kaks nägemust", "Armastamise kunst", "Sonett nr 2" ja "Kuidas koputada"</ref> Ta on olnud ka arvukate laulusõnade autor, mida on esitanud [[Ummamuudu]] (“Tunnen ära”, “Valgem pool” jpt), [[Vello Orumets]] (“Sõbrale” jt), [[Kadi Uibo]], [[Kirtana Rasa]], [[Rändaja]], [[Sirli Hiius]] jt. Ta on kaasautorina pääsenud neljal korral Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvooru. [[Mariliis Valkonen]] on loonud tema sõnadele koorilaule. Mathura on esitlenud oma loomingut kirjandusfestivalidel nagu Berliini Literaturfestival (ILB), International Poetry Nights Hong Kong, Poetas del Mundo San Salvador, European Poetry Festival London jm. Tema loomingut on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, eraldi raamatud on ilmunud hiina, heebrea, soome, rootsi, inglise ja hispaania keeles. Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, viimastest on ta vahendanud nt maoori, inuiti ja saami autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad [[Derek Walcott]], [[Dylan Thomas]], [[Ben Okri]], [[Christopher Isherwood]], [[Kunwar Narain]], [[Rūmī|Rumi]], Chanakya ([[Tšānakja]]) jpt. Mathura tegeleb ka maalikunstiga, tema töid on eksponeeritud [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s, [[Viinistu Kunstimuuseum]]is, Pärnu Endla teatris jm. === Luulekogud === *"Poeesia valgel taustal" (2001) *"Sõstramesi" (2003) *"Kaks tuulehoogu" (2004) *"Kohalolu" (2006) *"Inimene on rohi" (2008) *"Luuletused Atitlani järvelt" (2008) *"Kumalasepäev" (2012) *"Käe all voogav joon" (2013) *"Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019, 54 haikut eesti ja hiina keeles) *"Lahusolek" (2021) === Romaan === *"Jääminek" (2016) === Muud väljaanded ja koostööd === * "Külaturul paadisadama ääres" (2007, CD, koostöö helilooja [[Kaido Kirikmäe]]ga) * "Guatemala, maa hing" (2009, reisikiri) * "Sõstrahelmed / Currant Beads" (2013, koos klaasikunstnik Kairi Orgusaarega) *"Imeline karjus" (2018, kaksteist India pärimuslugu) *"daylight/moonlight" (2020, kuue haiku põhjal loodud heliteos sopranile ja kammerorkestrile, helilooja Bonnie Yung) *Rapla riigimaja seinatekstid === Valik tõlkeid === *Derek Walcott "Saared" (2009) ja "Oo tähine, tähine öö" (2015) *Ben Okri "Jumalaid hämmastades" (2012), "Aafrika eleegia" (2014) ja "Imelamp" (2022) *Dylan Thomas "Üksteist lugu" (2012) *Witi Ihimaera "Vaalaratsanik" (2014) *Amos Tutuola "Palmiveinijoodik" (2015) *Markoosie Patsaug "Küti harpuun" (2018) *Kunwar Narain "See ainuke maailm" (2010) ja "Kõigi sammude kuma" (2020) *Ljubov Jakõmtšuk "Donbassi aprikoosid" (2019) *Niillas Holmberg "Tagasitee" (2022) *Suradasa "Elada, et olla ookean" (2018) *Bhartrihari "Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (2012, koos [[Martti Kalda]]ga) *Bhaktisiddhanta Sarasvati "Gandhi kümme küsimust" (2015) *Mirabai "Laulud tumedale armastatule" (2005) *Rumi "Paradiisisõnad" (2020) == Autorinimi == Autorinimi Mathura tuleneb samanimelisest India linnast, mis on pärimuse järgi jumal [[Krišna]] sünnipaik. Nimevalik lähtub autori pikaajalisest huvist India kultuuri ja usundite, eriti bengali vaišnavismi vastu; nime andis talle 1998. aastal Jayapataka Swami. Lattik kasutas autorinime Mathura esmakordselt laulusõnade loojana ansambli [[Sobe (ansambel)|Sobe]] heliplaadil “Love Pioneers”. == Tunnustus == * 2004, 2018 Eesti Kultuurkapitali maakondlik aastapreemia * 2014 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Käe all voogav joon")<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Kultuurkapital|url=https://kultuurkapital.ee/gustav-suitsu-nimelise-stipendiumi-laureaat-on-mathura/|pealkiri=Gustav Suitsu nimelise stipendiumi laureaat on Mathura|aeg=14.03.2014}}</ref> * 2017 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Jääminek")<ref>{{Netiviide|URL=http://kultuur.err.ee/v/muusika/4428666d-fe2d-4876-a0ff-4feba4bb28ac/virumaa-kirjandusauhinna-laureaat-on-mathura-proosateosega-jaaminek|Pealkiri=Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Mathura proosateosega "Jääminek"|Väljaanne=kultuur.err.ee|Aeg=20.02.2017|autor=ERR}}</ref> * 2022 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära"<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608648358/selgusid-ela-ja-sara-tanavused-stipendiaadid|pealkiri=Selgusid "Ela ja sära" tänavused stipendiaadid|aeg=05.07.2022|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> == Isiklikku == Ta põdes lapsena vähki, kaotades seeläbi parema käe. Sünnipäraselt paremakäelisena tuli tal ümber õppida vasakukäeliseks. 2002. aastast alates on Lattik elanud Raplamaal. Ta mängib hobi korras klaverit ja huvitub sibullilledest. Ta on [[ameerika jalgpall]]i profiklubi New Orleans Saints poolehoidja. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[Joonas Hellerma]] vestlus Mathuraga saates [[Plekktrumm (saade)|"Plekktrumm"]]: https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-mathura * [[Teet Korsten]]i intervjuu [http://pr.pohjarannik.ee/?p=20961 "Kohaliku Himaalaja leiab meie loodusest"], Põhjarannik, 28.02.2017 * Maarja Pärtna. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kesta-katsumuste-kiuste/ "Kesta katsumuste kiuste"] – intervjuu Mathuraga, Sirp 11. juuni 2021 * [http://estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=56019 Mathura Eesti Kirjanduse Teabekeskuse veebis] * Jan Kaus. [https://www.looming.ee/artiklid/nonda-pusib-hetkeks-maailma-hiilgus/ "Nõnda püsib hetkeks maailma hiilgus"] – luulekogu "Käe all voogav joon" arvustus, Looming 4/2014 * Asta Põldmäe. [https://www.looming.ee/arhiiv/himaalaja-kasari-luhal/ "Himaalaja Kasari luhal"] – raamatu "Jääminek" arvustus, Looming 4/2017 * Saara-Lotta Linno. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moistukoneline-soud-mottejoel/ "Mõistukõneline sõud mõttejõel"] – raamatu "Lahusolek" arvustus, Sirp 13. august 2021 * [https://www.lyrikline.org/de/gedichte/kividena-14686 Kümme luuletust veebiportaalis Lyrikline] * [http://www.ylikool.ee/et/13/mathura Mathura loengud Ööülikoolis] * [https://www.youtube.com/watch?v=Y1XjfeCBjf0 Kirjanduslik kolmapäev] 14. august 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608519434/mathura-luulekogu-lahusolek-on-valminud-kaheksa-aasta-jooksul Mathura mõtteid raamatust "Lahusolek"] – ERR-i kultuuriportaal. {{JÄRJESTA:Lattik, Margus}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] o9fndi3bj7vgag1snhw0s0tzlr144d6 0 224215 6175501 6144900 2022-08-08T15:49:57Z 37.157.118.64 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andrus Raissar | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1974|9|15}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = [[Eestlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Tallinn]] | alma_mater = | tegevusala = [[massöör]] ja [[Tervislik eluviis|tervislike eluviiside]] propageerimine. | autasud = | allkiri = }} [[File:Andrus Raissar 2020.jpg|thumb|230x230px]][[Fail:Andrus Raissar.jpg|pisi|345x345px|Dahli sanitaartehnika reklaamis.]][[Pilt:Raissar-Tootsi.jpg|pisi|Andrus Raissar koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil Citroen C2R2 katsetamas.|224x224px]] [[Fail:Soojendus.jpg|pisi|Raissar treeningul, pilt on tehtud Lapimaal 2021]] '''Andrus Raissar''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on endine Eesti tippmodell, sportlane ja autondusvaldkonna asjatundja.<ref name="SLOL_25102000"/> == Haridus == *1980-1989 [[Jõgeva Ühisgümnaasium|Jõgeva 2. Keskkool]] *1989-1992 [[Tartu Tööstuskool|Tartu 17. Kutsekeskkool]] (autoehitus ja remont) *2001 - [[M.I.Massaažikool]] (klassikaline massaaž)[[Fail:Suvetuur.png|pisi|6 Pack suvetuuril "Topeltlöök" koos varalahkunud manager Margus Turuga]] == Mister Estonia == Raissar valiti [[Mister Estonia]]ks ning esindas Eestit kahel suurüritusel: võistlusel [[Mister World|Mister World 1996]] [[Istanbul]]is ja sama aasta oktoobris toimunud konkursil [[Mister Europe|Mister Europe 1996]]<ref name="2rileht_06051996" /> Norras [[Stavanger]]is. ==Muusikategevus== Koos mänedžer [[Margus Turu]]ga asutas Eesti ühe edukaima poistebändi [[6-Pack]]<ref name="SLOL_02042001" />, mis saavutas 1997. aastal [[Raadio 2]] saates "Aasta hitt" II koha looga "Seest läeb hing". == Modellindus ja reklaam == Andrus Raissar oli aktiivne ja enim Eesti videoreklaamides osalenud meesmodell aastatel 1997–2013. Ta on esinenud järgmiste firmade videoreklaamides: Valio, Risso, EMT, Cartini, A.Le Coq, Kalev, Dahl, Postimees, Sõnumileht ja Alexela Oil. Tallinna klubis "Hollywood" valiti Andrus aastal 2000 Eesti tippmodelliks. ==Poliitiline tegevus== [[2013. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] kandideeris Andrus Raissar [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas<ref>[https://web.archive.org/web/20180308042436/https://www.err.ee/k/jogeva-vald/112-andrus-raissar Andrus Raissar] ERRi valimisportaalis (vaadatud 07.03.2018)</ref>. == Sportlikud saavutused == * 1998-2003 Jõgevamaa meister jalgpallis. Ta on mänginud väravavahina klubides [[Tartu JK Tammeka]], [[Nõmme Kalju FC]] ja <u>FC Karud</u>. * 2006 Kesk-Eesti ralli 5. koht * 2006 Citroeni katsesõitja koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil (Citroen C2R2)<ref>[http://www.rally.ee/?a=a009&b=4945 Rando Aav. Andrus Raissar käib rallimeistrist onu jälgedes]. Rally.ee, 2006</ref> *2020 [[Maksim Vilde]] (Eesti meistersportlane poksis) ajutine treener *2019 eratreener == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2rileht_06051996">[[Kirsi Kender]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mister-estonia-96-on-jogevalt?id=50726180 Mister Estonia 96 on Jõgevalt]. Ärileht, 6. mai 1996</ref> <ref name="SLOL_25102000">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/98028/eesti-tippmodellid Eesti Tippmodellid 2000]. SL Õhtuleht, 25. oktoober 2000</ref> <ref name="SLOL_02042001">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/104578/kaks-meest-kuueses-pakis-taas-laval Kaks meest kuueses pakis taas laval]. SL Õhtuleht, 2. aprill 2001</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=vxyMzkudO1s Postimehe videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=aXElLkfuGb0 A. Le Coqi videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=q_U9UNDi0V8 Alexela Oili videoreklaam] {{JÄRJESTA:Raissar, Andrus}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti sportlased]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 49odzeusl2o5m21caw39es2z80vj4g1 6175502 6175501 2022-08-08T15:55:51Z Mangust 46867 /* Sportlikud saavutused */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andrus Raissar | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1974|9|15}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = [[Eestlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Tallinn]] | alma_mater = | tegevusala = [[massöör]] ja [[Tervislik eluviis|tervislike eluviiside]] propageerimine. | autasud = | allkiri = }} [[File:Andrus Raissar 2020.jpg|thumb|230x230px]][[Fail:Andrus Raissar.jpg|pisi|345x345px|Dahli sanitaartehnika reklaamis.]][[Pilt:Raissar-Tootsi.jpg|pisi|Andrus Raissar koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil Citroen C2R2 katsetamas.|224x224px]] [[Fail:Soojendus.jpg|pisi|Raissar treeningul, pilt on tehtud Lapimaal 2021]] '''Andrus Raissar''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on endine Eesti tippmodell, sportlane ja autondusvaldkonna asjatundja.<ref name="SLOL_25102000"/> == Haridus == *1980-1989 [[Jõgeva Ühisgümnaasium|Jõgeva 2. Keskkool]] *1989-1992 [[Tartu Tööstuskool|Tartu 17. Kutsekeskkool]] (autoehitus ja remont) *2001 - [[M.I.Massaažikool]] (klassikaline massaaž)[[Fail:Suvetuur.png|pisi|6 Pack suvetuuril "Topeltlöök" koos varalahkunud manager Margus Turuga]] == Mister Estonia == Raissar valiti [[Mister Estonia]]ks ning esindas Eestit kahel suurüritusel: võistlusel [[Mister World|Mister World 1996]] [[Istanbul]]is ja sama aasta oktoobris toimunud konkursil [[Mister Europe|Mister Europe 1996]]<ref name="2rileht_06051996" /> Norras [[Stavanger]]is. ==Muusikategevus== Koos mänedžer [[Margus Turu]]ga asutas Eesti ühe edukaima poistebändi [[6-Pack]]<ref name="SLOL_02042001" />, mis saavutas 1997. aastal [[Raadio 2]] saates "Aasta hitt" II koha looga "Seest läeb hing". == Modellindus ja reklaam == Andrus Raissar oli aktiivne ja enim Eesti videoreklaamides osalenud meesmodell aastatel 1997–2013. Ta on esinenud järgmiste firmade videoreklaamides: Valio, Risso, EMT, Cartini, A.Le Coq, Kalev, Dahl, Postimees, Sõnumileht ja Alexela Oil. Tallinna klubis "Hollywood" valiti Andrus aastal 2000 Eesti tippmodelliks. ==Poliitiline tegevus== [[2013. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] kandideeris Andrus Raissar [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas<ref>[https://web.archive.org/web/20180308042436/https://www.err.ee/k/jogeva-vald/112-andrus-raissar Andrus Raissar] ERRi valimisportaalis (vaadatud 07.03.2018)</ref>. == Sportlikud saavutused == * 1996 Meistersportlase kandidaat poksis (poolraskekaal) * 1998-2003 Jõgevamaa meister jalgpallis. Ta on mänginud väravavahina klubides [[Tartu JK Tammeka]], [[Nõmme Kalju FC]] ja <u>FC Karud</u>. * 2006 Kesk-Eesti ralli 5. koht * 2006 Citroeni katsesõitja koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil (Citroen C2R2)<ref>[http://www.rally.ee/?a=a009&b=4945 Rando Aav. Andrus Raissar käib rallimeistrist onu jälgedes]. Rally.ee, 2006</ref> * 2020 [[Maksim Vilde]] (Eesti meistersportlane poksis) ajutine treener * 2019 eratreener == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2rileht_06051996">[[Kirsi Kender]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mister-estonia-96-on-jogevalt?id=50726180 Mister Estonia 96 on Jõgevalt]. Ärileht, 6. mai 1996</ref> <ref name="SLOL_25102000">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/98028/eesti-tippmodellid Eesti Tippmodellid 2000]. SL Õhtuleht, 25. oktoober 2000</ref> <ref name="SLOL_02042001">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/104578/kaks-meest-kuueses-pakis-taas-laval Kaks meest kuueses pakis taas laval]. SL Õhtuleht, 2. aprill 2001</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=vxyMzkudO1s Postimehe videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=aXElLkfuGb0 A. Le Coqi videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=q_U9UNDi0V8 Alexela Oili videoreklaam] {{JÄRJESTA:Raissar, Andrus}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti sportlased]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 1cwvr84hreo0xv85uu43wwr3epoxygh 6175654 6175502 2022-08-09T05:11:15Z 37.157.118.64 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andrus Raissar | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1974|9|15}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = [[Eestlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Tallinn]] | alma_mater = | tegevusala = [[Tervislik eluviis|Tervislike eluviiside]] propageerimine. | autasud = | allkiri = }} [[File:Andrus Raissar 2020.jpg|thumb|230x230px]][[Fail:Andrus Raissar.jpg|pisi|345x345px|Dahli sanitaartehnika reklaamis.]][[Pilt:Raissar-Tootsi.jpg|pisi|Andrus Raissar koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil Citroen C2R2 katsetamas.|224x224px]] [[Fail:Soojendus.jpg|pisi|Raissar treeningul, pilt on tehtud Lapimaal 2021]] '''Andrus Raissar''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on endine Eesti tippmodell, sportlane ja autondusvaldkonna asjatundja.<ref name="SLOL_25102000"/> == Haridus == *1980-1989 [[Jõgeva Ühisgümnaasium|Jõgeva 2. Keskkool]] *1989-1992 [[Tartu Tööstuskool|Tartu 17. Kutsekeskkool]] (autoehitus ja remont) *2001 - [[M.I.Massaažikool]] (klassikaline massaaž)[[Fail:Suvetuur.png|pisi|6 Pack suvetuuril "Topeltlöök" koos varalahkunud manager Margus Turuga]] == Mister Estonia == Raissar valiti [[Mister Estonia]]ks ning esindas Eestit kahel suurüritusel: võistlusel [[Mister World|Mister World 1996]] [[Istanbul]]is ja sama aasta oktoobris toimunud konkursil [[Mister Europe|Mister Europe 1996]]<ref name="2rileht_06051996" /> Norras [[Stavanger]]is. ==Muusikategevus== Koos mänedžer [[Margus Turu]]ga asutas Eesti ühe edukaima poistebändi [[6-Pack]]<ref name="SLOL_02042001" />, mis saavutas 1997. aastal [[Raadio 2]] saates "Aasta hitt" II koha looga "Seest läeb hing". == Modellindus ja reklaam == Andrus Raissar oli aktiivne ja enim Eesti videoreklaamides osalenud meesmodell aastatel 1997–2013. Ta on esinenud järgmiste firmade videoreklaamides: Valio, Risso, EMT, Cartini, A.Le Coq, Kalev, Dahl, Postimees, Sõnumileht ja Alexela Oil. Tallinna klubis "Hollywood" valiti Andrus aastal 2000 Eesti tippmodelliks. ==Poliitiline tegevus== [[2013. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] kandideeris Andrus Raissar [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas<ref>[https://web.archive.org/web/20180308042436/https://www.err.ee/k/jogeva-vald/112-andrus-raissar Andrus Raissar] ERRi valimisportaalis (vaadatud 07.03.2018)</ref>. == Sportlikud saavutused == * 1996 Meistersportlase kandidaat poksis (poolraskekaal) * 1998-2003 Jõgevamaa meister jalgpallis. Ta on mänginud väravavahina klubides [[Tartu JK Tammeka]], [[Nõmme Kalju FC]] ja <u>FC Karud</u>. * 2006 Kesk-Eesti ralli 5. koht * 2006 Citroeni katsesõitja koos Urmo Tootsiga Lõuna-Eesti rallil (Citroen C2R2)<ref>[http://www.rally.ee/?a=a009&b=4945 Rando Aav. Andrus Raissar käib rallimeistrist onu jälgedes]. Rally.ee, 2006</ref> * 2020 [[Maksim Vilde]] (Eesti meistersportlane poksis) ajutine treener * 2019 eratreener == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2rileht_06051996">[[Kirsi Kender]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mister-estonia-96-on-jogevalt?id=50726180 Mister Estonia 96 on Jõgevalt]. Ärileht, 6. mai 1996</ref> <ref name="SLOL_25102000">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/98028/eesti-tippmodellid Eesti Tippmodellid 2000]. SL Õhtuleht, 25. oktoober 2000</ref> <ref name="SLOL_02042001">[[Valdo Jahilo]]. [http://www.ohtuleht.ee/104578/kaks-meest-kuueses-pakis-taas-laval Kaks meest kuueses pakis taas laval]. SL Õhtuleht, 2. aprill 2001</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=vxyMzkudO1s Postimehe videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=aXElLkfuGb0 A. Le Coqi videoreklaam] *[https://www.youtube.com/watch?v=q_U9UNDi0V8 Alexela Oili videoreklaam] {{JÄRJESTA:Raissar, Andrus}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti sportlased]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] gncihrpky7dhogpx2dxkxown3c99dlv 0 224418 6175585 6036151 2022-08-08T19:37:36Z CommonsDelinker 1930 Fail Emblem_of_the_Republican_Party_of_Armenia.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rubin16|Rubin16]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article wikitext text/x-wiki '''Armeenia Vabariiklik Partei''' ([[armeenia keel|armeenia]] Հայաստանի Հանրապետական կուսակցություն, ''Hajastani Hanrapetakan Kusaktshuthjun'', lühendatult '''HHK''') on rahvuslik konservatiivne [[Armeenia]] partei, mis asutati 1990. aastal. HHK oli Armeenia võimupartei kuni 2018. aastani. [[Kategooria:Armeenia parteid]] 4q0yxe1pk80jwdap0m8i5e3xt1tkwbj 0 226913 6175548 6134734 2022-08-08T17:46:53Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ajakirjanikust ja kirjanikust, põlevkivitöösturi ja inseneri kohta vaata artiklit [[Märt Raud (tööstur)]]}} '''Märt Raud''' (kirjanikupseudonüüm ''Tõnis Migagu''; [[6. november]] [[1881]] – [[1. november]] [[1980]] [[Stockholm]]<ref name="immi" />) oli eesti koolitegelane, kirjanik, ajakirjanik ja publitsist.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Märt Raud sündis [[Kavilda vald|Kavilda vallas]] [[Koiduaru]]l. Tema isa oli [[pops]] Peeter Raud, ema Leenu Vares. Raud käis aastatel [[1890]]–1893 [[Tarvoja]] külakoolis, [[1893]]–1897 [[Puhja]] kihelkonnakoolis ja 1897–[[1901]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Aastatel [[1909]]–[[1910]] õppis ta Tartus [[Rostovtsevi eraülikool]]i loodusteaduskonnas. Enne seda oli ta töötanud kooliõpetajana [[Vaivara]] kihelkonnakoolis, [[Ulvi]] Samma ministeeriumikoolis ja olnud [[1903]]–1906 [[Haljala]] Kalevipoja-nimelise kooli juhataja. Seejärel alustas Raud tegevust [[ajakirjandus]]es, olles [[1906]]–[[1907]] ajalehe [[Sõna (ajaleht, 1906)|Sõna]] toimetaja ning 1906–[[1914]] ja [[1918]] üks [[Postimees|Postimehe]] toimetajatest.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes mobiliseeriti Raud Vene armeesse ja sõja kolm esimest aastat veetis ta [[Peterburi]]s tagavarapolgus. Seejärel sai temast [[Eesti rahvusväeosad]]e organiseerija, [[1917]]–1918 oli ta [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i [[kortermeister]].<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> 1906–1918 kuulus Raud [[Jaan Tõnisson]]i asutatud [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda]] (hiljem [[Eesti Demokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Rahvaerakond]]), kuid alates 1918. aastast kaldus ta toetama [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]]u, olles selle väljaannete toimetuste liikmeks. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal tegutses ta sõjatsensorina,<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> viibides ka [[Tartu rahu]] allakirjutamise juures.<ref name="kGrwA" /> Eesti Vabariigi ajal naasis Raud haridustegevuse juurde: [[1920]]–1922 oli ta Pärnu Maavalitsuse haridusosakonna juht ning [[1922]]–1934 [[Viljandimaa]]l ja [[1934]]–1936 [[Pärnumaa]]l koolinõunik. [[1936]]–[[1937]] oli ta haridusministri haridusnõunik ja seejärel kuni [[1940]]. aastani koolide peainspektor. Kuna Raud oli üllitanud religioosselt ja rahvuslikult meelestatud [[publitsistika]]t ning olnud [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] tööl propagandaosakonnas, siis vallandati ta juba 1940. aasta juunis. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal teda siiski ei arreteeritud ning aastatel [[1941]]–1942 oli ta koolinõunik [[Tartumaa]]l ja [[1942]]–[[1944]] [[Läänemaa]]l. Seejärel siirdus ta [[Saksamaa]]le.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1948]]. aastal asus Raud Saksamaalt ümber [[Rootsi]], kus oli kuni [[1956]]. aastani [[Eesti Komitee]] arhiivi ametnik, jäädes seejärel pensionile. Rootsis olles avaldas ta nii oma mälestused (kolmes köites) kui ka Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi elulooraamatu "Kaks suurt". Samuti avaldas ta ilukirjandust pseudonüümi Tõnis Migagu all, mida ta kujul T. Migagu oli kasutanud juba [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Lisaks sellele oli ta kasutanud veel vähemalt 15 pseudonüümi: Benedictus, Jaanus Vihava või Vihavu, Juuli Tumatre, Juuli Uibu, M. R.-d, Mari Mürak, Md., Meister, Mulgi Märt, Paap Mällo, Rein Kaasik, Taavi Võllingearu, V. R. Tarvoja, Virve Lemming ja Võlli Karu.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1911]]. aastal abiellus Märt Raud Anna Treumanniga. Nende lapsed olid agronoom Jaan Raud, Aina Kivi<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> ning õpetaja ja kunstiajaloolane [[Mai Raud-Pähn]].<ref name="Quol1" /> ==Teadustöö== Märt Raua teadustööd käsitlesid [[pedagoogika]]t, [[kooliajalugu]], [[rahvuspoliitika]]t, [[rahvuskultuur]]i, peresuhteid ja rahvakombeid. Temalt ilmus ka [[ajaviiteromaan]]e.<ref name="ETBL" /> ==Publitsistika== *Eesti armuilmast. // Eesti Kultura IV, [[1915]] *Õpetaja kutse eetika. 1922 *Esimene Eesti omavalitsustegelaste kongress: 24.–26. oktoobril [[1924]]. a.: [referaadid] [Tallinn]: Eesti Maakondade Liit: Eesti Linnade Liit, [[1925]] *Usk ja kaswatus: usuõpetuse põhimõttelisi küsimusi/ M. Raud Wiljandis: Viljandimaa Õpetajate Liidu Kooperatiiv, [[1926]] *Eesti suure mehe sünnipaik; Kas "kuningas" või "koer"? Teoses: Maahing: koguteos. [Tallinn]: C. R. Jakobsoni nimelise "Põllumehe Kapitali" valitsemise selts, [1929] *Heinrich Pestalozzi usulise kasvatuse isana. [[1929]] *10 aastat: Viljandimaa põllumeeste album: 1920-1930/ Viljandimaa Põllumeeste Esitus. [Viljandi]: Viljandimaa Põllumeeste Esitus, [[1931]] *Tööta hoolega, ehita oma elu, oma kodu, oma isamaad! / [M. Raud] [Tallinn]: Noorte Kotkaste Peastaap, [[1932]] *Usuõpetuse lugemik: algkooli V ja VI klassile ning progümnaasiumi I ja II klassile / Koostaja koos [[August Arumäe|August Grünbergiga]]. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. 2. trükk [[1939]]. *Punased aastad: mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. / I /. Üks autoritest, toimetanud [[Hans Kruus]]. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, [[1932]] *Isamaa auks...: [kõne]/ [M. Raud]. Tallinn?: [[1933]]? *Johan Laidoner: mälestusi kaasaeglasilt/ toimetanud VOK komisjon. [Tallinn]: Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, 1934. *Andmed õpilaste moraalse taseme uurimiseks. Küsimuslehe koostanud koolinõunik Märt Raud. 1934. *Usuõpetuse test. Koostaja. Tallinn: Kooli-kooperatiiv, 1934. 2. trükk 1936. *Raamat maal. In: Eesti raamatu-aasta kõned/ toimetanud Albert Kivikas. Tallinn: Eesti raamatu-aasta peakomitee, [[1935]]. *Eesti rahvusväeosade album./ I / toimetanud Oskar Kurvits; [kaas: [[Paul Luhtein]] ] [Tallinn]: Selts "1. Eesti Polk", 1935 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetaja teadmised usuõpetuse alal/ M. Raud. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsus, 1936 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetajate moraalne tase/ M. Raud. Tallinn: Haridusministeeriumi koolivalitsus, 1936 *Usuline kasvatus koolis: Üleriigilise usuõpetajate päeva ettekanded Tartus 4. jaan. 1937/ toimetanud Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi usuõpetuse toimkond. Tartu: 1937 *Eesti Vabariigi president Konstantin Päts/ [tekst: Märt Raud; eessõna: August Jürima; toimetajad Henno Rahamägi ja Juhan Veelma]. Tallinn: [[1938]]. *ÜS Liivika kolmkümmend aastat/ [toimetanud E. Salumaa] Tartu: ÜS Liivika, 1939 *Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu/ Märt Raud. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [1953] (paralleelselt nii Göteborg kui Toronto). Kordustrükk Tallinn: Olion, [[1991]] *Eesti perekond aegade voolus / Märt Raud. Stockholm: EMP, [[1961]]. *Sulg ja raamat: mälestusi ajaloo pööriaegadest/ Märt Raud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [[1962]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 1. [kd.]: [Märt Raud; eessõna: Voldemar Kures]. Stockholm: EMP, [[1965]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 2. [kd.]: Märt Raud. Stockholm: EMP, 1965 *Alasi ja vasarate vahel: koolinõuniku mälestusi/ [Märt Raud; eessõna: Enn Saluveer; kaas: Rein Murre]. Stockholm: EMP, [[1966]] *Riigiehitaja Konstantin Päts 1874-1956/ Märt Raud; toimetaja Mai Raud. Stockholm: Eesti Põllumeeste Kogude Esindus Paguluses, [[1977]] ==Ilukirjandus (pseudonüümi Tõnis Migagu all)== *Punane hunt: romaan. Toronto: Orto, [[1951]]. *Ülekohus ei seisa kotis: romaan. Toronto: Orto, [[1964]]. *Joosep ja Potivari naine: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1969] *Keset kärestikku: romaan. Toronto: [Orto, 1970] *Nigul Eitea uperpallid: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1971] *Risti ja rästi: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, 1971 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="immi">{{Netiviide |url=http://www.immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |pealkiri=Märt Raud |vaadatud=2010-11-09 |arhiivimisaeg=2010-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101224152536/http://immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> <ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK">[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2942 Märt Raud Eesti biograafilises andmebaasis ISIK]</ref> <ref name="kGrwA">[http://www.postimees.ee/?id=219440 Postimees: Tuuli Koch. Tartu rahu laps – elukutseline eestlane (Mai Raud-Pähnist)]</ref> <ref name="Quol1">[http://www.parnupostimees.ee/270308/artiklid/10083616_1.php Kalev Vilgats "Mai Raud-Pähn: Pärnust on mul helged mälestused" Pärnu Postimees, 15. märts 2008]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Kirjandus == * EE 8, 48 ja 14, 411 * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 448 * Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 260 * [[Bernard Kangro]]. Eesti kirjakuulutaja eksiilis (1944–1986). 1989 * Valmas, A. Märt Raud ja tema looming. // Kaks suurt. Tallinn, 1991, 245–247. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ISIK|2942}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raud, Märt}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 4c5iducip5qhy5132rn16amqndipmbp 0 227229 6175573 6114693 2022-08-08T18:41:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{keeled|nimi=handi keel|originaalnimi=ханты ясаң |keelkonnavärv=uurali |riigid=[[Venemaa]]l |piirkonnad=[[Handi-Mansimaa]], [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]], [[Tomski oblast]] |rääkijad=9,584 |keelkond=[[uurali keeled]]<br>&nbsp;[[soome-ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[obiugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''handi keel''' |kood 3=kca |kaart=Map of Russia - Khanty-Mansi Autonomous Okrug (2008-03).svg |kaardi allkiri=Handi keelt räägitakse põhiliselt [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-mansi autonoomses ringkonnas]] [[Lääne-Siber]]is. }} '''Handi keel''' (varasema nimetusega ''ostjaki keel'') on [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keel]], mida kõnelevad [[Lääne-Siber]]is elavad [[handid]]. Seda räägitakse [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas]] ning [[Tomski oblast]]is [[Aleksandrovskoje rajoon|Aleksandrovskoje]] ja [[Kargosoki rajoon]]is. 1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uuringu{{lisa viide}} järgi elas Venemaal 12 000 handi keele rääkijat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat,<ref>{{Netiviide |url=http://perepis2002.ru/ct/doc/TOM_04_04.xls |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-19 |arhiivimisaeg=2012-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120329195736/http://perepis2002.ru/ct/doc/TOM_04_04.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> kuid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 9584. Handi keelt peetakse ohustatud keeleks.<ref>http://www.helsinki.fi/~tasalmin/nasia_report.html</ref> Handi ja [[mansi keel]] on [[ugri keeled|ugri keelte]] [[Obi ugri keeled|Obi ugri rühma]] keeled [[uurali keeled|Uurali keelkonnas]]. Nende lähim sugulaskeel on [[ungari keel]]. Handi keel on tuntud oma [[murre]]te rohkuse poolest. Murrete läänerühma kuuluvad [[Salehard]]i, [[Ob]]i ja [[Irtõš]]i murded. Idarühma kuuluvad [[Surgut]]i ja [[Vahh]]i-[[Vasjugan]]i murded, mis on jaotunud kolmeteistkümneks murrakuks. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest [[foneetika|foneetiliselt]], [[morfoloogia|morfoloogiliselt]] ja [[sõnavara|leksikaalselt]]. Kolm peamist murrete gruppi (kolmas on põhjagrupp) ei saa üksteisest aru. Seega võib nende suurele erinevusele tuginedes pidada lääne- ja ida-handit erinevateks, kuid lähisuguluses olevateks keelteks. ==Kirjakeel== Handi [[kirjakeel]] loodi [[ladina kiri|ladina kirja]] alusel [[1930]]. aastal. Aastal [[1937]] mindi üle [[kirillitsa]]le. Handikeelsetes [[kirjandusteos]]tes kasutatakse tavaliselt [[Kazõmi murre]]t, [[Šurõškari murre]]t ja [[Kesk-Obi murre]]t. [[Trükiajakirjandus]]es, [[televisioon]]is ja raadios kasutatakse tavaliselt Kazõmi murret. [[2012]]. aastal ilmus Venemaal ainult 1 nimetus handikeelseid raamatuid kogutiraažiga 300 eksemplari.<ref>http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html</ref> == Grammatika == === Arvsõnad === {| class="wikitable" |- ! Murre ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 20 ! 100 ! 1000 |- ! Surguti murre | Әй (æj) | Катҳән (katħæn) | Қөӆәм (ķölæm) | Ньәӆә (njælœ) | Вӓт (vät) | Қут (ķut) | Ӆапәт (ļapæt) | Ньыӆәҳ (njĩlæħ) | Иръең (irjeň) | Ең (jeň) | Қөс (ķös) | Сот (sot) | Ҷӫрас, тьӫрас (ćǒras) |- ! Šurõškari murre | И, ит | Кат, катн | Хуӆам | Няӆ, нил | Вет | Хут | Ӆапат | Нийӆ | Яртъяң, ертъюң | Яң, юң | Хус | Сот | Сюрас, сёрас |- |} === Isikulised asesõnad === Allpool toodud tabelis on Surguti murde asesõnad. {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Duaal !! Mitmus |- | '''1.''' || ма || мин || мәң |- | '''2.''' || нӱң || нын || нәң |- | '''3.''' || ӆӱв || ӆин || ӆәҳ |} === Küsisõnad === Surguti murde küsisõnad: '''мӱвәӆи''' "mis", '''қӫяҳи''' "kes", '''қӫӆнә''' "kuidas", '''қөт''' "kus", '''қунтә''' "millal".<ref>{{Cite web |url=http://www.deputatandreev.ru/content/data/attach/692/Russ_Hant_Razgovornik.pdf |title=Vene-handi vestmik (Surguti murre) |access-date=18. august 2011 |archive-date=20. jaanuar 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120120091840/http://www.deputatandreev.ru/content/data/attach/692/Russ_Hant_Razgovornik.pdf |url-status=dead }}</ref> ==Vaata ka== *[[Handi kirjandus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{inkubaatoris|kood=kca|keel=Handi}} {{vikisõnastikuKat}} * [http://www.eduhmao.ru/info/3/4502/ Handi- ja mansikeelsed ajalehed ning väikesed sõnastikud] * [http://www.studmed.ru/yazyki-i-yazykoznanie/obsko-ugorskie-yazyki/ Obi ugri keelte sõnastikud ja vestmikud] {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Ugri keeled]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa]] 1l8q8osfttl9dcyvvui5u9s0no0j1rv 0 240792 6175752 6168480 2022-08-09T09:54:44Z 85.253.189.36 /* Töökohad */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi= Kaja Kallas | pildi nimi= Kaja Kallas (crop).jpg | pildi seletus= Kaja Kallas 2021. aastal | amet= [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus= 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp= | eelmine= [[Jüri Ratas]] | järgmine= | amet2= [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2019 | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3=[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus3=14. aprill 2018 | ametiajalõpp3= | eelmine3=[[Hanno Pevkur]] | järgmine3= | amet4= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus4= 2014 | ametiajalõpp4= 2018 | eelmine4= | järgmine4= | amet5= [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5= 2011 | ametiajalõpp5= 2014 | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = advokaat | tegevusala = poliitika | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[poliitik]], [[14. aprill]]ist [[2018]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates [[26. jaanuar|26. jaanuarist]] [[2021]] [[Eesti Vabariigi peaminister]]. Kaja Kallas on Eesti esimene naispeaminister.<ref name="hDgIF" /> == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikool]], õigusteaduskond, BA * 2007– [[Estonian Business School]], MBA * 2009–2010 [[Estonian Business School]], EMBA<ref name="RmBTP" /> == Erialane töökäik == Kaja Kallas on alates [[1999]]. aastast [[Eesti Advokatuur]]i liige ning tegutses alates [[2002]]. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]]. Ta on olnud [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] ja [[TGS Baltic|Tark & Co]] partner ning [[Estonian Business School]]i koolitaja, [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud [[Euroopa]] ja [[Eesti]] [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011, kui temast sai [[XII Riigikogu]] liige. == Poliitiline tegevus == 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Reformierakond]]a<ref name=":0" /> ning kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees. 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadikuna.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni]]. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta<ref name="HmG1q" /> oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO <ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks kuulus ta [[Euroopa Parlamendi digitaalne agenda|Euroopa Parlamendi digitaalse agenda]] töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kaja Kallas valiti mitmel korral mõjukaimate Euroopa Parlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne [[Politico]] Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka<ref name="LImBO" /> ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="jXa43" /> Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Eesti Reformierakond. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, kuid [[15. aprill]]il Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa 55 saadikust oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. === Kaja Kallase esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus]] astus ametisse 26. jaanuaril 2021. ===Visiidid=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga. == Töökohad == *1995 (suvi) Advokaadibüroo [[Tark Grunte Sutkiene]], praktikant<ref name=":0" /> *1996–1997 [[Teater Vanemuine]], teatrijuhi nõunik *1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat *2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo [[Courtois et Lébel]], Pariis, advokaat *2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat *2003 (oktoober) [[Advokaadibüroo Hannes Snellmann]], Helsingi, advokaat *2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], nõukogu liige *2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat *2006–2008 [[Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]], vandeadvokaat *2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Paldiski Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Tooma Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Roheline Ring Tuulepargid]], nõukogu liige *2008 [[OÜ Nelja Energia]], juhatuse liige *2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige *2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige *2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner *2009–2010 [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige *2010–2014 OÜ [[EBS Juhtimiskoolituskeskus]], õppejõud *2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees *2014–2018 Euroopa Parlament, saadik *2019–2021 XIII Riigikogu liige *2021– Eesti Vabariigi peaminister ==Tunnustus== * 2022 – Euroopa poliitilise kultuuri auhind, mida [[Šveits]]is asuv Hans Ringieri sihtasutus annab Euroopa väljapaistvatele mõtlejatele ja poliitilise kultuuri edendajatele (poliitilise julguse eest [[Venemaa]] [[agressioon]]ile vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel). == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]]. Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> Alates 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad [[Twitter]]i vahendusel oma lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="liitus">[http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"]</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html]</ref> <ref name="xpR5b">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html]</ref> <ref name="WxOzM">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html]</ref> <ref name="kdoLl">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html]</ref> <ref name="BwqkE">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html]</ref> <ref name="KqJuf">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html]</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|Autor=Kaja Kallas|URL=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|Pealkiri=Kaja Kallase blogi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RmBTP">[http://kajakallas.ee Kaja Kallas, koduleht]</ref> <ref name="IvtSy">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="W6E2k">[http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="hDgIF">{{Netiviide|autor=Argo Ideon|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92241169/peaminister-juri-ratas-astub-tagasi-uut-valitsust-asub-moodustama-kaja-kallas|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas|väljaanne=Maaleht|aeg=13.01.2021, 04:40|vaadatud=27. jaanuar 2021|keel=Eesti keeles}}</ref> <ref name="U53M2">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"]</ref> <ref name="WLpPH">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"]</ref> <ref name="SoZrn">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET "Digitaalse ühisturu strateegia"]</ref> <ref name="RucuR">[http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"]</ref> <ref name="LLHlR">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Uued võimalused energiatarbijatele"]</ref> <ref name="z1fY0">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"]</ref> <ref name="LImBO">[https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/]</ref> <ref name="jXa43">[http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/]</ref> <ref name="d1XPq">[http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/]</ref> <ref name="Xmwve">[http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/]</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|Autor=|URL=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|Pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas - Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= alates [[26. jaanuar]]ist [[2021]] | järgnev=—}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] 7talytczcircg6xgg9mhf4gbb83p1dm 6175756 6175752 2022-08-09T10:05:32Z Minnekon 64742 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi= Kaja Kallas | pildi nimi= Kaja Kallas (crop).jpg | pildi seletus= Kaja Kallas 2021. aastal | amet= [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus= 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp= | eelmine= [[Jüri Ratas]] | järgmine= | amet2= [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2019 | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3=[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus3=14. aprill 2018 | ametiajalõpp3= | eelmine3=[[Hanno Pevkur]] | järgmine3= | amet4= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus4= 2014 | ametiajalõpp4= 2018 | eelmine4= | järgmine4= | amet5= [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5= 2011 | ametiajalõpp5= 2014 | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = advokaat | tegevusala = poliitika | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[poliitik]], [[14. aprill]]ist [[2018]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates [[26. jaanuar|26. jaanuarist]] [[2021]] [[Eesti Vabariigi peaminister]]. Kaja Kallas on Eesti esimene naispeaminister.<ref name="hDgIF" /> == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikool]], õigusteaduskond, BA * 2007– [[Estonian Business School]], MBA * 2009–2010 [[Estonian Business School]], EMBA<ref name="RmBTP" /> == Erialane töökäik == Kaja Kallas on alates [[1999]]. aastast [[Eesti Advokatuur]]i liige ning tegutses alates [[2002]]. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]]. Ta on olnud [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] ja [[TGS Baltic|Tark & Co]] partner ning [[Estonian Business School]]i koolitaja, [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud [[Euroopa]] ja [[Eesti]] [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011, kui temast sai [[XII Riigikogu]] liige. == Poliitiline tegevus == 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Reformierakond]]a<ref name=":0" /> ning kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees. 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadikuna.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni]]. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta<ref name="HmG1q" /> oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO <ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks kuulus ta [[Euroopa Parlamendi digitaalne agenda|Euroopa Parlamendi digitaalse agenda]] töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kaja Kallas valiti mitmel korral mõjukaimate Euroopa Parlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne [[Politico]] Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka<ref name="LImBO" /> ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="jXa43" /> Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Eesti Reformierakond. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, kuid [[15. aprill]]il Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa 55 saadikust oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. === Kaja Kallase esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus]] astus ametisse 26. jaanuaril 2021. ===Visiidid=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga. == Töökohad == *1995 (suvi) Advokaadibüroo [[Tark Grunte Sutkiene]], praktikant<ref name=":0" /> *1996–1997 [[Teater Vanemuine]], teatrijuhi nõunik *1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat *2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo [[Courtois et Lébel]], Pariis, advokaat *2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat *2003 (oktoober) [[Advokaadibüroo Hannes Snellmann]], Helsingi, advokaat *2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], nõukogu liige *2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat *2006–2008 [[Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]], vandeadvokaat *2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Paldiski Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Tooma Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Roheline Ring Tuulepargid]], nõukogu liige *2008 [[OÜ Nelja Energia]], juhatuse liige *2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige *2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige *2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner *2009–2010 [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige *2010–2014 OÜ [[EBS Juhtimiskoolituskeskus]], õppejõud *2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees *2014–2018 Euroopa Parlament, saadik *2019–2021 XIII Riigikogu liige *2021– Eesti Vabariigi peaminister ==Tunnustus== * 2022 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]], mida [[Šveits]]is asuv [[Hans Ringieri sihtasutus]] annab Euroopa väljapaistvatele mõtlejatele ja poliitilise kultuuri edendajatele. Kaja Kallast tunnustati poliitilise julguse eest [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonile]] vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel.<ref>[https://www.postimees.ee/7579431/kaja-kallas-sai-euroopa-poliitilise-kultuuri-auhinna Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna]. [[Postimees]], 7. august 2022</ref> == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]]. Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> Alates 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad [[Twitter]]i vahendusel oma lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="liitus">[http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"]</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html]</ref> <ref name="xpR5b">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html]</ref> <ref name="WxOzM">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html]</ref> <ref name="kdoLl">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html]</ref> <ref name="BwqkE">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html]</ref> <ref name="KqJuf">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html]</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|Autor=Kaja Kallas|URL=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|Pealkiri=Kaja Kallase blogi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RmBTP">[http://kajakallas.ee Kaja Kallas, koduleht]</ref> <ref name="IvtSy">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="W6E2k">[http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="hDgIF">{{Netiviide|autor=Argo Ideon|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92241169/peaminister-juri-ratas-astub-tagasi-uut-valitsust-asub-moodustama-kaja-kallas|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas|väljaanne=Maaleht|aeg=13.01.2021, 04:40|vaadatud=27. jaanuar 2021|keel=Eesti keeles}}</ref> <ref name="U53M2">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"]</ref> <ref name="WLpPH">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"]</ref> <ref name="SoZrn">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET "Digitaalse ühisturu strateegia"]</ref> <ref name="RucuR">[http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"]</ref> <ref name="LLHlR">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Uued võimalused energiatarbijatele"]</ref> <ref name="z1fY0">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"]</ref> <ref name="LImBO">[https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/]</ref> <ref name="jXa43">[http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/]</ref> <ref name="d1XPq">[http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/]</ref> <ref name="Xmwve">[http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/]</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|Autor=|URL=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|Pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas - Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= alates [[26. jaanuar]]ist [[2021]] | järgnev=—}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] lq1uqw8q8jyop94dep9h5uv7el5ueyg 0 248130 6175445 5630899 2022-08-08T12:53:22Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Joplin | pilt = DowntownJoplinMo.JPG | pildiallkiri = Vaade kesklinnale | asendikaardi_pilt = Jasper County Missouri Incorporated and Unincorporated areas Joplin Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Joplini asend osariigis ja kahes maakonnas }} '''Joplin''' on [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigi]] edelaosas. See jääb [[Jasperi maakond (Missouri)|Jasperi]] ja [[Newtoni maakond (Missouri)|Newtoni maakonna]] alale. See on Jasperi maakonna suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 51 762. Aastal 2010 oli elanikke 50 150. Elanike arvult on see Missouri osariigis 13. kohal. Joplini teenindavad [[Kansas City Southern Railway]] ja [[BNSF Railway]] kaubaveoraudteeliinid. Reisijatevedu ei toimu linnas alates 1960. aastatest. Linnast möödub kiirtee [[Interstate 44]], mis ühendab seda idas [[Springfield (Missouri)|Springfield]]i ja [[St. Louis]]ega ning läänes [[Tulsa]] ja [[Oklahoma City]]ga. Linna läbis ka [[Route 66]]. Linna lähedal asub lennujaam. Joplinis tegutseb [[1937]]. aastal asutatud [[Missouri Southern State University]]. == Ajalugu == [[Pilt:Main Street, Looking South, Joplin, MO.jpg|pisi|left|Joplini peatänav umbes 1910. aastal]] Linn asutati [[1873]]. aastal. Selle jõukus sai alguse tänu ümbruskonna [[plii]] ja [[tsink|tsingi]] leiukohtadele. Linn on saanud nime [[metodism|metodisti]] Harris G. Joplini järgi, kes asus 1840. aastatel linna lähedale oja kaldale elama. [[2011]]. aasta mais tabas Joplinit tornaado, mis põhjustas suuri purustusi. Hukkus vähemalt 142 inimest. == Kliima == Joplinis valitseb külmade ja kuivade talvede ning kuumade ja niiskete suvedega [[niiske mandriline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 1,6 °C ja juulis 26,8 °C. Sajab 1180 mm aastas. Kõige enam sajab mais ja juunis (vastavalt 145 mm ja 150 mm) ning kõige vähem sajab jaanuaris (51 mm). [[Lumi|Lumesadu]] võib esineda peamiselt detsembrist veebruarini. Aastane lumehulk on 30 cm. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Joplinis on 46 °C, mis mõõdeti 14. juulil [[1954]]. Madalaim temperatuur mõõdeti 13. veebruaril [[1905]], mil oli −29 °C külma. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Joplin, Missouri}} * [http://www.joplinmo.org/ Koduleht] [[Kategooria:Missouri linnad]] s2emc6vet4qmgntoapx1foop9n7sxbi 6175446 6175445 2022-08-08T12:53:59Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Joplin | pilt = DowntownJoplinMo.JPG | pildiallkiri = Vaade kesklinnale | asendikaardi_pilt = Jasper County Missouri Incorporated and Unincorporated areas Joplin Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Joplini asend osariigis ja kahes maakonnas }} '''Joplin''' on [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigi]] edelaosas. See jääb [[Jasperi maakond (Missouri)|Jasperi]] ja [[Newtoni maakond (Missouri)|Newtoni maakonna]] alale. See on mõlema maakonna suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 51 762. Aastal 2010 oli elanikke 50 150. Elanike arvult on see Missouri osariigis 13. kohal. Joplini teenindavad [[Kansas City Southern Railway]] ja [[BNSF Railway]] kaubaveoraudteeliinid. Reisijatevedu ei toimu linnas alates 1960. aastatest. Linnast möödub kiirtee [[Interstate 44]], mis ühendab seda idas [[Springfield (Missouri)|Springfield]]i ja [[St. Louis]]ega ning läänes [[Tulsa]] ja [[Oklahoma City]]ga. Linna läbis ka [[Route 66]]. Linna lähedal asub lennujaam. Joplinis tegutseb [[1937]]. aastal asutatud [[Missouri Southern State University]]. == Ajalugu == [[Pilt:Main Street, Looking South, Joplin, MO.jpg|pisi|left|Joplini peatänav umbes 1910. aastal]] Linn asutati [[1873]]. aastal. Selle jõukus sai alguse tänu ümbruskonna [[plii]] ja [[tsink|tsingi]] leiukohtadele. Linn on saanud nime [[metodism|metodisti]] Harris G. Joplini järgi, kes asus 1840. aastatel linna lähedale oja kaldale elama. [[2011]]. aasta mais tabas Joplinit tornaado, mis põhjustas suuri purustusi. Hukkus vähemalt 142 inimest. == Kliima == Joplinis valitseb külmade ja kuivade talvede ning kuumade ja niiskete suvedega [[niiske mandriline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 1,6 °C ja juulis 26,8 °C. Sajab 1180 mm aastas. Kõige enam sajab mais ja juunis (vastavalt 145 mm ja 150 mm) ning kõige vähem sajab jaanuaris (51 mm). [[Lumi|Lumesadu]] võib esineda peamiselt detsembrist veebruarini. Aastane lumehulk on 30 cm. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Joplinis on 46 °C, mis mõõdeti 14. juulil [[1954]]. Madalaim temperatuur mõõdeti 13. veebruaril [[1905]], mil oli −29 °C külma. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Joplin, Missouri}} * [http://www.joplinmo.org/ Koduleht] [[Kategooria:Missouri linnad]] qrwzwhhjctelf7u4k5xm1chocxxja4d 0 249311 6175519 6160901 2022-08-08T16:58:58Z NOSSER 8097 /* Linnataristu areng */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} '''Tallinna ajalugu''' artiklis käsitletakse [[Tallinn]]a [[ajalugu|ajaloo]]. {{Sisukord paremale}} ==Linna nimed== [[1154]]. aastal joonistas [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] [[Sitsiilia kuningas|kuninga]] [[Roger II]] õukondlane araablane [[Al-Idrīsī]] maailmakaardile linna ''qlwry'' või ''flwry'', mida on loetud ka ''Kaleweny'', mida Tallinnaks peetakse. 1227. aastal lõpetatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s kasutatakse nime ''Lindanise'', mis võib tähendada Taani (-''danise'') linnust (''lin''-) või vanarootsi keeles ''linda'' [[kesa]] ja ''näs'' [[neem]]e. Lindanisega võib sama[[Sõnatüvi|tüveline]] olla linna eestikeelne nimi ''Tallinna'' (''Talyna'', esmakordselt mainitud [[1536]]), kui enamjaolt [[Ladina keel|ladina]]- ja [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelse]] [[Tallinna raad|Tallinna linnarae]] kõrval andsid truudusvande uuele Saksa [[Ordumeister|ordumeis]]trile von Brüggeneyle ka alamatesse [[gild]]idesse koondunud eestlased (''[[Undeutsche]]''/mittesakslased).<ref name="gsOXM" /> [[Alamsaksa keel]]e kaudu tekkinud Tallinna nimi ''Reval'' tuletati arvatavasti asulat ümbritsenud [[Rävala]] [[Eesti muinasmaakonnad|muinasmaakon]]na nimest. Üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Turu|Turgu]] ja [[Päris-Soome]] (Varsinais-Suomi) põgenenud muinaseestlased võisid kaasa võtta vallutuseelse nime ''Kesoniemi''. Teised vanad nimekujud on venekeelsed ''Ревель'' (''Rewel'') ja ''Колывань'' ''(Kolywan)'', taani ''Lyndanisse'', rootsi ''Lindanäs''. Tallinn'a (kuni 1933. aastani Tallinna) nimekuju hakati kasutama pärast [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumist]] 1918. aastal (kuni 1935. aastani oli rahvusvaheliselt ja saksa keeles lubatud kasutada ka Revali nime). ==Esmane asustus== 2009. aastal tehtud väljakaevamiste käigus [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu [[3. aastatuhat eKr|4500]]–[[2. aastatuhat eKr|5500]] aastat.<ref name="bhJYe" /> Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ([[Kivisilla eeslinn]], praegune [[Tornimäe (Tallinn)|Tornimäe]]) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis. ==Varakeskaeg== Mõned varasemad uurijad on oletanud, et [[Liivimaa ristisõda|vallutuseelsel]] ajal olid Tallinna kohal [[Lindanise linnus|muinaslinnus]] ja [[sadam]] koos nendega liituva [[turg|turukoha]], kauba-asula, vene ja skandinaavia [[kaubahoov]]ide ja [[kirik]]utega. Seda kindlalt tõendavaid arheoloogilisi leide pole väljakaevamistel siiski leitud, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik üheselt määrata.<ref>[[Heiki Valk]], [[Anti Selart]] (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75</ref> [[Tõnismäe]] [[Pärnu maantee]] äärsel alal, [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga, avastati 2022. aasta väljakaevamistel, neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaeg]]set tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats], pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[1154]]. aastal joonistas [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] [[Sitsiilia kuningas|kuninga]] [[Roger II]] õukondlane araablane [[Al-Idrīsī]] maailmakaardile linna ''qlwry'' või ''flwry'', mida on loetud ka ''Kaleweny'', mida Tallinnaks peetakse. ==Taani kuninga valitsemisaeg== 1219. aastal hõivasid [[Rooma paavst]]i poolt välja kuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed, kes kindlustusid Toompeal ning rajasid ka [[dominiiklased|dominiiklaste]] ordu esialgse puukiriku. {{vaata|Lindanise lahing|Tallinna piiramine (1221)|eestlaste muistne vabadusvõitlus}} ===Tallinna all-linn iseseisva linnana=== [[Pilt:View from Toompea.JPG|pisi|Vaade Toompealt]] Tallinna linnasüdameks oli nüüdne Tallinna all-linn, [[Tallinna vanalinn]], mis koosneb kõrgendikul asuvast [[Toompea]]st ja [[Tallinna all-linn|all-linnast]]. All-linnas tekkis [[Oleviste kirik|Oleviste]] [[Oleviste kirikukihelkond|kirikukihelkonda]] ja [[Niguliste kirik|Niguliste]] [[Niguliste kirikukihelkond|kirikukihelkond]]a hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]id kirikuga [[Sulevimägi|Sulevimäel]], [[Ventseli kabel]] ja [[Tallinna Jaani seek]]. Linnatuumik asus Toompea nõlva poolsel küljel, kuna veel 13. sajandi alguses ulatus [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] rannajoon praeguse Viru ringini. 14. sajandi alguseks oli meri nüüdse [[Viru väljak]]u kohalt taandunud. Pärast seda, kui Taani kuningas Waldemar II oli Tallinna vallutanud, tulid esimesed kolonisaatorid elama [[Tõnismägi|Tõnismäele]], [[Roosikrantsi tänav]]a piirkonda. Varasel keskajal, [[Tallinna linnamüür]]i eelsel ajal asusid seal elanikud, kuni umbes 14. sajandi esimesel poolel valmis linnamüür ja [[Harju värav]]ast lähtuv maantee, Pärnu suunal. Siis see ala, kus elati, jäeti maha ja sinna kujunes maantee.<ref>[https://www.err.ee/1608106156/tallinnas-kaivad-valjakaevamised-karedast-kulmast-hoolimata Tallinnas käivad väljakaevamised käredast külmast hoolimata], www.err.ee, 11.02.2021</ref> 1230. aastal kutsus Tallinna ajutiselt vallutanud Mõõgavendade ordu omaaegse algallika kohaselt Ojamaalt (Gotlandilt) kohale 200 saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil<ref>[[Erki Russow]]. [https://teadus.postimees.ee/6679710/tallinn-800-lubecki-naised-tallinnas Tallinn 800: Lübecki naised Tallinnas]. [[Postimees]], 11. mai 2019</ref><ref>[[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], [[Enn Marandi]], [[Urmas Oolup]]. [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade]. Tallinna linna koduleht, 2013</ref> ja kellest võib lugeda Tallinna kodanikkonna algust.{{lisa viide}} [[1265]]. aastal andis Taani kuninga [[Erik V]] ema ja Eestimaa asevalitseja [[Margrete Sambor]] käsu esimese [[Tallinn]]a vanima teadaolev kaitseehitise [[linnamüür]]i, [[Margareti müür]]i ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60–70 müürilõigust, mis olid eri kõrgusega. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5&nbsp;m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5&nbsp;m, [[rinnatis]]e kohal alla 1&nbsp;m) puit[[kaitsekäik|kaitsekäiguga]] müürid. [[Pilt:Dominiiklaste kloostri hoov 2007.jpg|pisi|[[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] hoov]] [[13. sajand]]il rajati linna ka kaks [[klooster|kloostrit]]: dominiiklaste [[Püha Katariina klooster]] ja naistsisterlaste [[Mihkli klooster]]. [[1246]]. aastal loodi Tallinnas ka [[kloostrikool]]ina Tallinna dominiiklaste [[Konvent (klooster)|konvent]]. Tänapäeva [[Pühavaimu tänav]]a, mis oli kunagine lühim ühendustee linnuse ja sadamakoha vahele koondus viis usukeskust nelja kloostriõue ja kahe kirikuga. 1262. aastal kinnitas Taani kuninganna [[Margrete Sambor|Margareeta Sambiria]] dominiiklastele maavalduse väljaspool Tallinna tookordset kaitsepiiret, praeguse [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]]a jooneni. Tänapäeva [[Vene tänav]]a ääres oli veel kolm kloostri[[kinnistu]]t. Dominiiklastest põhja pool ([[Vene tänav]] 22), paiknes [[Ojamaa]]l asunud tsistertslaste Gutwalla ehk [[Roma mungaklooster|Roma mungakloostri]] krunt (Vene tänav 22), seejärel Riia, [[Dünamünde]] lähedale rajatud tsistertslaste [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] kinnistu (Vene tn.22), mis [[Padise klooster|kloostri]] [[Padise]]le siirdudes läks [[Padise klooster|Padise kloostri]] valdusse. Kolmas, tsistertslaste [[Kärkna]] [[Kärkna klooster|kloostri]] krunt asus samas tänava vastasküljel, moodustades Vene ja [[Pühavaimu tänav]]ate nurgakinnistu. -Kloostrite valdused olid eelkõige vajalikud neile [[Eestimaa]]l [[lään]]istatud mõisate majanduskeskustena, s.o. nagu teatavat laadi turustus- ja varustuskontoritena. Kruntidele oli püstitatud aitu, talle ja teisi majandushooneid, samuti asus neil elamuid, mida kasutasid alatiselt kohapeal viibinud kloostrite esindajad ja teenistujad. Kloostritega seotud kinnisvarade koondumine sadamatee äärde põhjustas tänapäeva [[Vene tänav]]a nimetamise "munkade tänavaks". [[Tallinna raad|Tallinna rae]] dokumentides esineb see tänavanimetus nii [[Ladina keel|ladinakeel]]sena (platea monachorum) kui ka [[alamsaksa keel]]es (monnekestrasse jms.). Linna elu ja ehitustegevus intensiivistus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi – seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja oma tänapäevase Tallinna vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänapäevase Tolli tänavani ja [[Harju värav]]a ees asetsenud vallikraavini lõunaküljes. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus [[Tsistertslaste ordu]] ja [[Jutlustajate Vendade Ordu|Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste]]) kloostri kruntidega.<ref name="1oj5Q" /> 29. septembril 1345 andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] loa [[Tallinna raad|Tallinna raele]] ja [[Tallinna linna kodanik]]ele õiguse juhtida vett Tallinna vallikraavidesse [[Härjapea jõgi|Härjapea jõest]], ojadest ja allikatest ja samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks [[Toompea linnus]]e [[linnusekomtuur]]i valduses olnud [[Ülemiste veski]] veerežiim<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust" </ref>. Peale Toompea ja all-linna eksisteerisid keskajal veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud [[puitehitis]]tega [[eeslinn]]ad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks, kuid lisaks linnamüüriga piiratud asualale kuulus Tallinna linnale 83,5 hektari suurune maa-ala. Linnale kuuluvate maade ehk [[Tallinna saras|saras]]e kuuluvust linnale oli 1265. aastal kinnitanud Taani kuningas<ref name="scgVd" />. ;[[Tallinna linnasaras]] Tallinna all-linnale kuulus linnaõiguse kohaselt ka maa-ala väljaspool all-linna. Linnasarase piirimärgid püstitati 1265. aastal. Sarase ja all-linna kohta kasutati mõistet "Tallinna linn ja maa". Hiljem loovutas linn osa maast [[ordulinnus]]ele ja [[Harku ordumõis]]ale. Linnasarase piirid fikseerusid lõplikult aastaks 1371 ning kuni 1817. aastani püsis 8230&nbsp;ha suurune saras muutumatuna. Linnasarase piire tähistasid [[Pirita jõgi]], [[Varsaallika]], [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]], [[Väo]], [[Lagedi]] ja [[Rae mõis]]a maad, [[Ülemiste järv]], [[Mustamäe]] nõlv [[Kõrgepea]]ni, [[Harku järv]] ja [[Tiskre oja]]. [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] poolt piirasid sarast [[Tallinna reid]], [[Paljassaare laht|Paljassaare]] ja [[Kopli laht]]. Linnale kuulusid ka [[Suur-Paljassaare|Suur]] ja [[Väike Paljassaare]], [[Aegna]] ja [[Naissaar]]<ref name="wDvny" />. {{vaata|Tallinna vanalinn|Tallinna linnasaras}} Kuigi Tallinn asus [[1219]]–[[1227]] ja [[1238]]–[[1346]] [[Taani]] kuningale alluvatel maa-aladel, vahepeal 1227–[[1237]] [[Mõõgavendade ordu]] ja [[1346]]–[[1347]] [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu]] maadel ning Toompeal [[Tallinna toomkirik|Toomkirik]]us paiknes ka [[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] residents, toimis Tallinn tegelikult [[Lübecki õigus]]e alusel iseseisvana. [[Pilt:Domklein.jpg|pisi|vasakul|[[1230. aastad|1230. aastatel]] rajatud Toomkirik 2005. aastal]] Toompeal asuvat Toomkiriku praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt [[1230. aastad|1230. aastatel]]. Valmis sai see [[1240]]. aastal. Kuningas [[Valdemar II]] tegi sellest oma Eesti valduste ([[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]]) ja [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] peakiriku. {{Vaata|Tallinna linnus|Tallinna all-linn}} ===Toompea maaisandate kantsina=== ====Vastasseis Mõõgavendade Orduga==== [[1223]]. aastal sattus Taani kuningas [[Valdemar II]] jahil olles [[Schwerini krahv]]i Henriku (Must Henrik) kätte vangi ja pidi vabanemiseks 1225. aastal loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti. [[1225]]. aastal alustas Mõõgavendade Ordu [[Taani valdused Eestis|Taani kuninga valduste vastu]] vastu sõjalist tegevust, mille käigus vallutas [[1227]]. aastaks Taanilt kõik Eestimaa valdused. Vallutajate vahelist tüli saadeti lahendama [[Rooma paavst]]i legaat [[Balduin Alnast]], kes tahtis Toompead paavstile allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Rooma paavsti legaati Balduin Alnast toetavate Taani vasallide vahel 1233. aastal, mille käigus Taani kuninga Toompea dominiiklaste kirikusse põgenenud vasallid tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. Pärast lahinguid põgenes Eestist ka Balduin Alnast. Rahu Mõõgavendade Ordu ja Taani kuninga vahel taastus alles pärast [[Vordingborgi rahuleping]]u sõlmimist 1238. aastal, millele kirjutasid alla ka kolm dominiiklast ja mille tulemusel taastus Taani kuninga võim Tallinnas ja Põhja-Eestis. Samal aastal mainiti teadaolevalt ka esmakordselt linna ja selle kodanikkonda ''(civitas Revaliensis)''. ====Toompea ordukantsina==== [[Pilt:ToompeaCastle.jpg|pisi|vasakul|[[Toompea Väike linnus|Toompea Väikese linnuse]] üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007]] Aastatel [[1227]]–[[1238]] ehitas [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade Ordu]] [[Toompea]] [[Toompea loss|edelajärsakule kivilinnuse]]. Lähedusse rajati kivikirik (alates 1240 [[Tallinna Toomkirik|Neitsi Maarja toomkirik]] ehk ''Domus Mariana''). [[1230]]. aastal kutsus ordu [[Ojamaa]]lt Tallinna 200 saksa kaupmeest{{lisa viide}}, kes said krundid nähtavasti [[Vene tänav|Vene]], [[Viru tänav|Viru]], [[Vana turg|Vana turu]], [[Kuninga tänav|Kuninga]] ja [[Rataskaevu tänav]]a ümbrusse, rajasid [[saksa kaubahoov]]i koos [[Niguliste kirik]]uga ja nn [[Alumine turg|Alumise turu]] (hilisem [[Vana turg]]). [[Toompea]] jalamile ehitatud [[Toompea loss|linnus]]e ümber kujunes linn, mis sai [[15. mai]]l [[1248]] [[Lübecki linnaõigus]] (varem kohaldatud õigus pole teada, see võis olla Riia õigus või "ius estonicum") ja arenes [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmena keskaja lõpuks Hansa idakaubanduse üheks tähtsamaks keskuseks [[Läänemeri|Läänemere]] ääres. Toompea linnus koosnes [[Toompea Väike linnus|Väikesest linnusest]], kus asusid [[Taani asehaldur]] ja kaitsemeeskond, ning [[Toompea Suur linnus|Suurest linnusest]], kus asusid [[Tallinna piiskop]] ja [[Taani kuninga vasallid]]. Linnuses kehtis [[maa- ja rüütliõigus]]. {{vaata|Tallinna komtuurkond|Tallinna komtuur}} ====Toompea hertsogkonna keskusena==== Toompea oli pealinnaks Taani kuninga ülemvõimu alla kuuluvale feodaalvaldkonnale ([[Eestimaa hertsogkond]]), mis koosnes [[Harjumaa]]st, sellega liidetud [[Revala|Rävala maakonnast]] ja [[Virumaa]]st. ([[Järvamaa]] oli loovutatud Mõõgavendade ordule.) Hiljemalt 1271. aastast kasutati Eestimaa hertsogiriigi nimetust Eestimaa hertsogi tiitlit. 1319. aastal kehtestas [[Taani kuningas]] Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele ([[toomkapiitel]]) koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Esmakordselt ongi Tallinna [[toomkool]]i mainitud 1319. aastal. [[1343]]. aastal pärast [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivi ordu maha surus, läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas – Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs [[29. august]]il [[1346]], pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eesti valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le ca nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark|Kölni marga]]) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le. {{vaata|Eestimaa hertsogkond|Taani valdused Eestis#Taani võimu lõpp}} ==Hansalinn Tallinn== {{Vaata|Tallinna keskaeg|Lübecki õigus|Laokohaõigus}} [[Pilt:Tallinn old town model.jpg|pisi|[[Tallinna vanalinn]]]] [[13. sajand]]il astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere-äärsete merekaubandusega<ref name="3JypH" /> tegelevate kaubalinnade [[Hansa liit|Hansa Liit]]u. Keskaegne Tallinn ongi eelkõige tuntud kui [[hansalinn]], millele anti Hansa laokoha õigus [[1346]]. aastal. Oma ühiste huvide kaitseks Hansa Liidus moodustasid Balti linnad linnade liidu, mille organiks kujunes [[Linnadepäev|linnadepäev]], kust võtsid osa Tallinna, Tartu ja Riia esindajad, varsti ka Pärnu, Narva ja Viljandi esindajad. Linnadepäeva otsused ei olnud kohustavad, vaid loodud lepete alusel. Tegelikult muutusid need otsused väga tähtsaks ja väiksemad linnad pidid suurtele alistuma. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja [[Niguliste kirik]]u ümbruse, ning nn [[gildilinn]], mis hõlmas [[Oleviste kirik]]u ja [[Dominiiklaste klooster|Dominiiklaste kloostri]] ümbruse. [[1355]]. aastaks ümbritseti Tallinna all-linn lõplikult linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piiriks. Müüri taga algasid eeslinnad. Varasemad andmed linna jaotamise kohta neljandikeks ehk kvartaliteks on 1415. aastast. Kvartalid olid mõeldud eelkõige linna kaitse, aga ka tuletõrje ja üldise avaliku korra paremaks korraldamiseks. Mõlemas kihelkonnas ([[Oleviste linnakihelkond|Oleviste]] ja [[Niguliste linnakihelkond]]) oli kaks kvartalit. Oleviste linnakihelkonna ühe kvartali moodustas [[Pikk tänav|Pika tänav]]a [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänav]]a poolne osa. Teise kvartali Pika tänava Laia tänava poolne osa koos Raekoja platsi ümbrusega. Niguliste linnakihelkonda kuulus [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i ümbrus ja üks kvartal, mis asus [[Harju tänav]]a ja Toompea nõlva vahel. Teine kvartal jäi Harju tänavast ida poole hõlmates Karja, [[Vana-Posti tänav|Vana-Posti]] ja [[Viru tänav]]ate piirkonda. ===Linna kaubandustegevus=== Tallinna kaubanduse areng rajanes juba 13. sajandi jooksul saadud privileegidele. [[1265]]. aastal sai Tallinn [[müntimisõigus]]e, [[1346]]. aastal aga [[laokohaõigus]]e, mis tähendas, et [[Tallinna sadam]]ast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Seega koondus Tallinna linna kaupmeeste kätte oluline osa [[Lääne-Euroopa]] ja [[Novgorod]]i vahelisest [[transiitkaubandus]]est. Pärast [[Visby]] linna purustamist Taani poolt [[1361]]. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. Tallinna kaupmehed ja laevnikud suhtlesid partneritega keskalamsaksa keeles nii Riias, Visbys, Rostockis, Lübeckis, Brügges, Bergenis kui ka Londonis. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. [[Keskaeg]]a jäävat perioodi [[15. sajand]]i algusest kuni [[16. sajand]]i keskpaigani võib pidada Tallinna arengus õitsevaks kuldajaks, kui Tallinn tõusis [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] idakaubanduse juhtivaks linnaks. {{vaata|Tallinna sadam}} Tallinna sisseveokaupade hulgas oli esikohal [[naatriumkloriid|sool]] ([[Hispaania]]st, [[Prantsusmaa]]lt ja [[Portugal]]ist), mida toimetati edasi [[Novgorodimaa]]le ja [[Soome keskaeg|Soome]], samuti [[vürts]]e, [[vein]]i, puuvilju, kangaid jms. Aastatel [[1368]]–[[1369]] veeti Tallinna soola ca 690 [[säilitis]]t, Riiga umbes 120 ja Pänusse 390 säilitist. Tallinna soolakaubanduse kõrgperioodiks loetakse 1430. aastaid, mil aastane soola sissevedu ulatus keskmiselt 8000 säilitiseni. Aastatel 1426–1496 Tallinna saabunud 1700 kaubalaevast oli 1216 soolalastiga. Peale Prantsusmaa veeti soola välja ka Saksamaalt ja Taanist, aga vähem. Lääne ja Ida vahelises transiidis oli Tallinn kui laokoht, kuhu sool toodi tervete laevalastidena ja Tallinnas kaaluti see ära, kaal märgiti kottidele; üldse oli Tallinna kaal soolakaubanduses aine lubatud kaalumõõduks. Tallinnast läks sool edasi sisemaale ja osalt Venemaale, osalt Soome ja Rootsi. Rekordiliseks kogu keskaja vältel jäi aga [[1556]]. aasta 10 716 soolasäilitisega. Teisel koha sisseveokaupadest olid kangad, kõigepealt [[Kalev (riie)|kalev]] ([[sarlak]], [[popringi kalev|popringi]], [[Arras]]i, [[Cambrai]], [[Tournai]] kalev). 14. sajandist oli tähtsal kohal [[soolaheeringas]], heeringat püüti peamiselt [[Skåne maakond|Skåne]] [[Falsterbo poolsaar]]e ja [[Skanör]]i piirkonnas või [[Põhja-Jüütimaa]] [[Aalborg]]i, [[Bornholm]]i ja [[Oldenburg]]i rannikuvetest. Rootsist laevatati Eestisse [[raud]]a ja Inglismaalt [[tina]]. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist). 14. sajandil veeti siit vilja suurtes kogustes [[Flandria]]sse, 16. sajandil läks enamik Tallinnast eksporditud vilja [[Madalmaad]]esse, kuid seda on ulatunud [[Lissabon]]igi, mõnikord ka Venemaale. Teravilja kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit [[lina]]. Töönduslikust toorainest veeti Tallinnast välismaale peale lina ka [[kanep]]it. Lina läks Tallinnast peamiselt [[Lübeck]]isse, kanep – Madalmaadesse. [[Köielõng]]aks või -lõimeks kedratud [[kanepiheie]] saadeti Põhja-Saksa, Lõuna-Rootsi, Taani ja [[vendilinnad]]e köietööstusele [[poolfabrikaat|poolfabrikaadina]]. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel [[laevaehitus]]materjali, [[karusnahk]]u ja muid metsasaadusi. Karusnahkadest toodi Venemaalt kirjut [[orav]]anahka, kallitest karusnahkadest esines sagedamini [[nugis]]e-, [[kärp|kärbi-]], [[nirk|nirgi-]], [[naarits]]a-, [[saarmas|saarma-]] ja [[kobras|kopranahku]] ja väga haruldasi oli [[soobel|sooblinahku]]. Kirikute tarvis [[vahaküünal]]de jaoks [[vaha]] ei toodetud vajalikul määral Baltimail, vaid seda toodi vahetuskaubana Venemaalt. 14.–15. sajandil [[Novgorodimaa]]lt välja veetud vene väljaveoartiklid olid pärit [[Soomeugrilased|soomeugrilaste]] alalt, nahad peamiselt [[Põhja-Venemaa]]lt, kokku ostetud novgorodlaste poolt soomeugrilaste asualadelt, mis olid Novgorodi võimu all. Mee ja vaha põhilisteks tootmisaladeks olid ka soomeugrilaste alad, kus [[Volga jõgi|Volga jõe]] [[keskjooks]]ul [[tšeremissid]] ehk marilased mesilasi pidasid ja siis [[Karjala]]. Peale vaha kasutati põletusainena [[loomarasv]]a ja [[traan]]i, mis enamikus saadi samuti Venemaalt. Traani veeti ka suurtes kogustes Tallinnast Lääne-Euroopasse. Väljaveos oli tähtsal kohal [[veis]]e- ja [[kodukits]]enahk, soolatult või kuivatatult. [[Pilt:St Olaf's church, Tallinn, July 2008.jpg|pisi|vasakul|[[Oleviste kirik]]]] [[Pilt:Oleviste varemed.jpg|pisi|Oleviste kiriku varemed 1825. aastal.<br>Autor:[[Carl Siegmund Walther]] (1783–1866)]] Majanduslikult heal järjel linnas ehitati [[1500]]. aasta paiku [[gooti stiil]]is [[Oleviste kirik]], mille [[tornikiiver]]iga oli 115–125 meetri kõrgune.<ref name="müüt" /> Tallinn [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] idapoolsema [[Tallinna sadam|sadam]]alinnana kujunes üheks tolle aja Põhja-Euroopa suurimaks ja võimsamaks linnaks{{lisa viide}}. Just soodne asend kaubanduseks lääne ja ida vahel andis keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Keskaegses Eestis oli 9 linna, lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit, kuid vaieldamatult oli võimsam sadamalinn Tallinn. Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teisel poolel sõltus Hansa kaubanduse üldisemast soigumisest ja kaubitsemisvahekordade muutumisest. Teatavat osa selles languses etendas vaenulikkus [[Lübeck]]i ja Tallinna vahel, mille põhjustasid umbes pärast 1516. aastat Tallinna ja osaliselt ka Tartu püüded takistada lübecklaste vahenditut kaubitsemist Liivi linnade tagamaadega ja mille üheks tulemuseks oli Lübecki laevade suundumine Tallinnast mööda, otse [[Narva ajalugu#Liivi orduriigis|Narva]] ja [[Viiburi]], niiviisi Tallinna-Lübecki suhete lõtvumine. ===Linnataristu areng=== [[Pilt:Tallinna raekoda; vaadatuna Voorimehe ja Kullassepa tänava nurgalt. (AM 8544 34 F 10170).jpeg|pisi|vasakul|[[Tallinna raekoda]], 1885–1890]] [[15. sajand Eestis|15. sajandi]] alguses arenes Tallinna linnas kivihoonete ehitus ja rae korraldustega piirati linnas puithoonete ehitamist, mis käsitlesid endas suurt ohtu tulekahjude korral. Rae korraldustega piirati ka linnaäärsel rannaalal puithoonete ehitamist. [[1365]]. aastast pärineb esimene kirjalik teade Kopli piirkonnas asunud [[telliselööv]]i kohta. [[Tellis]]te ja [[katusekivi]]de põletamiseks vajalikud küttepuud toodi [[Naissaare]]lt ja [[Aegna]]lt. Hiljem hakatigi [[Kopli poolsaar]]t, eriti saksa keeles, nimetama just Telliskopliks (saksa keeles ''Ziegelkoppel''). [[1410]]. aastal valmis [[Tallinna Suurgild|Suurgild]]i [[Suurgildi hoone|hoone]], [[14. sajand Eestis|14. sajand]]i 70. aastatel ehitati ümber saksa käsitööliste [[gild]]itubadest [[Olevi gild|Oleviste gild]]ihoone, ümberehituse tulemusel sai ka tänapäevase pikkuse ja mõõtmed [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] hoone. 15. sajandil ehitati ka ride juurdeehitisi tänaseni säilinud [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] kirikus ja pärast [[1433]]. aasta [[11. mai]] suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka [[Oleviste kirik]]u uus pikihoone. Laiendati [[tsistertslaste ordu]] [[Tallinna Mihkli klooster|Tallinna Mihkli kloostrit]] ja [[dominiiklased|dominiiklaste ehk Jutlustajate Vendade Ordu]] [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostrit]]. Tallinna ehitusmeistrid osalesid [[Riia ajalugu|Riia]] linna kaitseehitiste ja [[Riia loss|Riia orduloss]]i ümberehitamisel, samuti [[Turu]] dominiiklaste kloostri uuel ülesehitamisel ja [[Turu toomkirik]]u ehitamisel. Tallinna linnas asus neli [[seek]]i: Nunne, Müürivahe, [[Püha Vaimu seek|Pühavaimu]] ja Rüütli tänaval, Tallinna linnamüüri taga asus [[pidalitõbi]]ste [[Jaani seek]] ning [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] taga asus [[süüfilis]]ehaigetele mõeldud Rõugemaja. Ägedate nakkushaiguste põdejate hooldeasutused ehitati linnadest välja elavate liiklus- ja kaubateede äärde, et möödujad võiksid oma [[Hingeõnnistus|hingeõnnistus]]eks [[annetus]]i teha ja seegi asukad saaksid ilma linna minemata elatist kerjata. Keskaegsed seegid (alamsaksa keeles ''sekenhus'' – haigemaja) täitsid nii haigete hoolduse kui ka omamoodi pansioni ülesandeid. Seekide ülalpidamise kulud kaeti annetustest, varanduse kogunedes aga ka [[intress]]itulust. 1407. aastal asutati [[Liivi ordu|Liivi ordu maadel]] [[Pirita klooster]], [[klooster|kloostrit]] hakati ehitama [[1417]]. aastal. Pirita kloostri [[Kirik (pühakoda)|kirik]] oli omal ajal suurim [[Vana-Liivimaa]]l ja oma 1360-ruutmeetrise pindalaga ka suurim keskaegses Eestis. Esimesed neli [[nunn]]a saabusid kloostrisse juba [[1412]]. aastal, kloostri kirik valmis ja selle pühitses [[1436]]. aastal [[Tallinna piiskop]] [[Heinrich Uxküll]]. 1426. aastal avati [[Oleviste kirik]]u juures [[Tallinna linnakool|Tallinna]] [[Linnakool (1428–1805)|linnakool]], kus põhiõppeaineteks olid lugemine, kirjutamine ja arvutamine. 1550. aastateks, pärast [[reformatsioon]]i viidi Oleviste kiriku juurde loodud linnakool paremate õppetingimuste loomiseks üle endise dominiiklaste [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] allesjäänud [[refektoorium]]isse. Õppetöö toimus nendes ruumides kuni 1799. aastani, seejärel viidi kool üle hoonesse [[Vene tänav]] 22. ===Elanikkond ja seisused=== 16. sajandi keskel elas Tallinnas umbes 4000, 18. sajandi keskel 7000-8000 inimest. Tallinna linnakogukonna moodustasid [[Tallinna linnakodanik]]ud ja Tallinna [[linnaelanik]]ud. Tallinna kodanikuks võis saada iga abielus täisealine majanduslikult iseseisev isik, kes oli linnas elanud kauem kui kolm kuud. Linnakodanikuks soovija pidi olema sündinud vabade vanemate seadusliku lapsena. Tallinna raad võis aga kodanikuõiguse andmisest ka keelduda. Kodanikuõiguse omandamiseks tuli anda [[kodanikuvanne]] ja tasuda [[kodanikumaks]], misjärel kanti uue kodaniku nimi [[Tallinna kodanikeraamat|kodanikeraamat]]usse. Ainult linnakodanik tohtis tegutseda linnas kaupmehe või käsitöölisena (see kehtis küll "paremate" käsitööametite puhul). Kodanikustaatus andis linnakodanikule, koos [[aadlik]]e ja [[literaat]]idega õiguse [[kinnisvara]] soetamiseks Tallinna linna piires. Linnas elavatel [[akadeemiline haridus|akadeemilise haridusega]] isikutel – literaatidel oli linnas eriline õiguslik seisund, kuna Tallinnas ja [[Vana-Liivimaa]]l puudusid kõrgemad õppeasutused (ülikoolid) ja tähtsaid ametikohti täitsid Saksamaalt sissesõitnud [[haritlane|haritlased]]. Literaadid võisid astuda Suurgildi liikmeks ja teenida leiba erialase tööga, kuid ei pruukinud tingimata olla linnakodanikud. ;Linnavalitsemine Linna valitses [[Tallinna raad]]: linna koopteerimise teel täiendatav võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv sõltus linna suurusest; Tallinnas oli liikmeid kuni 24), [[Bürgermeister|bürgermeistritest]], kes olid rae juhatuse liikmed (kuni 4), ning [[sündik]]ust, kes oli rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linna rae juures oli ka Toompeal asunud [[Linnafoogt]], linna ümbritsevate maade esindaja [[Tallinna raad|rae]] juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; maahärrade [[residents]]id (Tallinnas [[Toompea]] ja Tartus [[Toomemägi]]) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. ;Korporatsioonid, [[gild]]id ja [[tsunft]]id [[Pilt:Suurgildi hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Suurgild]]i hoone, [[Pikk tänav|Pikal tänaval]]]] Tähtsamate otsuste langetamisel pidi raad arvestama linnakodanikest kaupmeeste ja käsitööliste ühenduste – gildide seisukohta, kõige suurem mõju oli Tallinna suurgildil. Kaupmehi ja käsitöölisi ühendavad organisatsioonid olid [[gild]]id ja [[tsunft]]id: [[Tallinna suurgild]] ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja [[Mustpeade vennaskond]] vallalisi kaupmehi (kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlasi ei võetud). Käsitööliste gild oli tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli [[oldermann]]; [[Kanuti gild]] ühendas sakslastest käsitöömeistreid ([[rätsep]]ad, kullassepad, [[kalevišäärija]]d, kingsepad, sepad, [[pagar]]id, sadul- ja rihmsepad, vöösepad, maalrid ja portreemaalijad, klaassepad, [[tisler]]id, ratta- ja tõllasepad, pottsepad, [[treial]]id, vasksepad), [[Olevi gild]] eestlastest käsitöölisi ([[lihunik]]ud, [[köösner]]id, kivi- ja müürsepad, voorimehed, õllekandjad, [[kanepiketraja]]d ja [[köiepunuja]]d, [[mündrik]]ud, puusepad, kandjad, kalakaubitsejad, soola- ja viljakaalujad). Eraldatud [[Vanalinn (Toompea)|Toompeal]] asuvaid käsitöölisi ühendas [[Toomgild]]. Käsitöömeistreid ühendavad organisatsioonid olid [[tsunft]]idesse, mis olid ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Tsunftide tegevust määratlesid [[Skraa]]d, mis oli rae poolt kinnitatud tsunfti [[põhikiri]], mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ja tsunfti sisekorrareeglid. ;Maarahvas Tallinnas Kuna Tallinna kodanikuks võis saada vaid vabade vanemate lapsena, siis 14. ja 15. sajandil veel esineb [[kodanikeraamat]]utes ka eesti nimesid, kuid pääsu [[linnakodanik]]e hulka piiras kõigepealt siiski suhteliselt kõrge [[kodanikumaks]]. Hiljem aga tõusid sotsiaalsed ja lõpuks ka rahvuslikud barjäärid ning eriti 17. ja 18. sajandil, koosnes kodanikkond põhiliselt sakslastest ja neist saanuteks. [[Maarahvas]] ja mittesakslasted olid [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|linnaelanikud]] (''inwaner'', ''Einwohner''), ent väga harva linnakodanikud. Kuna aga arenev linn vajas pidevalt uusi elanikke, siis oli vastavalt [[linnaõigus]]ele õigus ühe aasta takistamatult linnas elanud ka sunnismaisel talupojal saada linnaelanikuks. [[14. sajand]]il tekkisid Eestimaa maapiirkondades [[sunnismaisus]]e ilmingud. 15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus samal ajal muudeti [[sunnismaisus]] üldiseks. [[15. sajand]]il kehtestati sunnismaisus ainult adramaatalupoegadele, 16. sajandi alguses pandi sunnismaisus kehtima ka teiste, s.o. [[üksjalg]]ade, [[vabadik]]kude ja talu[[sulane|sulaste]] suhtes. Sunnismaisuse kehtestamisega ei suudetud täiesti vältida talupoegade pagemist [[Linnaõhk teeb vabaks|nt linnadesse]] või väljapoole Eesti alasi. [[Lübecki õigus]]e kohaselt kehtis põhimõte ka keskaegses Narvas, Riias, Tartus ja ka Tallinnas. Riia ja Tartu andsid linna pagenud talupojad juba 15. sajandi lõpul vangistatult välja. Tallinn saatis tollal linnast välja vaid oma pere ja majapidamise hüljanud adratalude peremehed. Kui vasallid 1500. aastal püüdsid ordumeistri kaasabil Tallinnale peale suruda tingimusteta väljaandmise põhimõtet, nõustus [[Tallinna raad]] lõpuks linna pagenud adratalude peremehi mõjutama: põgenik paigutati [[Raevangla]]sse, kus teda hoiti senikaua, kuni ta nõustus oma [[Pärushärra|pärushärra]] juurde tagasi pöörduma. 1515. aastal nõustus Tallinn "mõjutama" ka adratalunike vanemaid poegi, kui isa ei suuda üksinda talupidamisega toime tulla. Vasallid omalt poolt tunnustasid esmakordselt printsiipi "linnaõhk teeb vabaks aasta ja päeva jooksul", s.t. välja ei anta neid pärustalupoegi, kes on elanud linnas rohkem kui aasta. Tallinn ei loobunud sellest printsiibist ka hiljem, Riia ja Tartu rakendasid seda maata talupoegade suhtes<ref>[[Valner Krinal|Vainer Krinal]], EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 43-44</ref>. {{vaata|Linnaõhk teeb vabaks|Johann von Uexküll}} ===Linnakaitse=== [[Pilt:Kiek in de Kök1 2013.jpg|pisi|vasakul|15. sajandi lõpul ehitatud [[Tallinna linnamüür]]i suurtükitorn [[Kiek in de Kök]]]] [[Pilt:Paks Margareeta ja Stoltingi torn.jpg|pisi|vasakul|Aastatel [[1518]]–[[1529]] ehitatud [[Tallinna linnamüür]]i välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn [[Paks Margareeta]]]] [[Pilt:Tornide väljak 2014.jpg|pisi|[[Tallinna linnamüür]], [[Tornide väljak]]]] 15. sajandi esimesel poolel ehitati Tallinna linnamüür ulatuslikult ümber, müür tehti paksemaks ja ehitati 11–16 meetri kõrguseks. [[1414]]. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linnamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid ja moderniseeriti ka linnamüüri kaitsetorne. {{vaata|Tallinna linnamüür#15. sajandi ümberehitused}} ===Linnasaras=== [[Tallinna linnamüür]]iga ümbritsetud linna ümbritsesid eeslinna asumid. Esimesed asustuskohad olid Kalamaja, [[Köismäe]] ja Kalarand – [[Kalamaja]] ja [[Kalasadam]]a kohal; [[Tõnismäe|Tõnismägi]]; [[Kivisilla eeslinn|Kivisilla]]; [[Härmapõllu eeslinn|Härmapõllu]]; [[Pleekmäe eeslinn|Pleekmäe]]; [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ülemjooksul – [[Ülemiste järv]]e juures. Eeslinnades [[keskaeg|keskajal]] leidunust on säilinud ainult [[14. sajand|14.]]–[[19. sajand]]ist pärinev [[Tallinna Jaani Seegi kirik|Jaani Seegi kirik]] [[Tartu maantee]]l, endises [[Kivisilla eeslinn]]as ja [[15. sajand]]ist pärineva [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] varemed tolleaegsest linnast 7&nbsp;km kaugusel kirdes. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. ==Toompea Liivi ordu kantsina== {{Vaata|Saksa ordu|Liivimaa ordu|Tallinna komtuurkond|Tallinna komtuur}} [[Pilt:Pikkherman.jpg|pisi|[[Toompea Väike linnus|Toompea Väikese linnuse]] [[Pikk Hermann]]]] [[1343]]. aastal pärast [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivi ordu maha surus, läksid [[Liivi ordu]] kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas – Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs [[29. august]]il [[1346]], pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma [[Taani valdused Eestis#Taani võimu lõpp|Eesti valdused]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus]]ega, [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le. Toompea linnus koosnes [[Toompea Väike linnus|Väikesest linnusest]], kus asusid [[Tallinna komtuur]] ja kaitsemeeskond, ning [[Toompea Suur linnus|Suurest linnusest]], kus asus [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] [[Tallinna piiskop]]. Tallinna piiskopil puudus ulatuslikum ilmalik võim, piiskopi residents oli Tallinnas, [[Toompea allasum|Toompea]]l [[Tallinna toomkirik]], talle kuulusid siiski mõningad valdused Põhja-Eestis, millest olulisimad olid [[Kiviloo piiskopilinnus|Kiviloo]] (''Fegefeuer'') ja [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] (''Borkholm'') piiskopilinnused. On ka teada, et vähemalt [[16. sajand]]il omasid Tallinna piiskopid ka ilmalikke vasalle. Linnuses kehtis [[maa- ja rüütliõigus]] ning orduvõimu all oli ka Toompea nõlva all asunud Toompea eeslinna piiresse [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] ja [[Tõnismäe]] piirkond 1348. aastal loovutas [[Tallinna raad]], kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid [[Toompea]], ka osa senisest Tallinna linnakogukonna ühisest maavaldusest, [[Tallinna linnasaras]]est, heina-, karja- ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku, kus oli juba [[12. sajand Eestis|12. sajandil]] külamoodi asustus. [[1415]]. aastal kinnitas [[Tallinna komtuur]] (1411–1417) [[Johann von Boderick]], kokkuleppe Tallinna [[Bürgermeister|bürgermeistrite]] ja [[Tallinna raad|raega]] kalurite kohta linna[[kopli]]s. {{Vaata|Toompea Väike linnus|Liivimaa ordu maameister}} ==Reformatsioon== {{Vaata|Reformatsioon|Reformatsioon Liivimaal|Pildirüüste}} Esimesed märgid reformatsiooniliikumisest olid [[Riia]]s, juba [[1521]]. aastal saabus sinna esimene protestantlik jutlustaja, kes saavutas peagi rae toetuse. [[1524]]. aastaks oli Riia ametlikult protestantliku (ehk uue) usutunnistuse omaks võtnud. Samal ajal võitis reformatsioon kiiresti pinda ka teistes suuremates Liivimaa linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Liivimaal teostus reformatsiooni alguses linnareformatsioon (linna raad), mis tõi kaasa linnade iseseisvumise ja kiriku võimu alt vabanemise. [[14. september|14. septembril]] 1524 toimusid [[Tallinn]]as pildirüüsted, kui mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina]], [[Oleviste kirik|Oleviste]] ja [[Pühavaimu kirik]]utesse, purustas seal [[pühapilt]]e ja kujusid, [[altar]]eid ja [[reliikvia]]id, mida peeti vana usu sümboliteks. [[Tallinn]] otsustas uut usutunnistust vanale eelistada [[1525]]. aasta alguses, ehkki ametlikult võeti luterlik usutunnistus vastu alles [[1530. aastad|1530. aastatel]], pärast seda, kui ka [[Lübeck]] oli katoliiklusest protestantluse kasuks loobunud. Reformatsiooniga sekulariseeriti kiriku varad, nii et valitsejad ja linna raad said neid vabalt kasutada. Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased|dominiiklaste]] ehk Jutlustajate Vendade Ordu tegevus lõpetati [[Tallinna raad|Tallinna rae]] otsusega [[12. jaanuar]]il [[1525]] ning ordu ja [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] vara kuulutati linna omandiks. Luterliku reformatsiooni tulemusel võttis Tallinnas luterlik kogudus üle [[Tallinna toomkirik]]u, millega koos korraldati ümber ka [[Tallinna toomkool|toomkool]]. Endine [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste Püha Katariina klooster]] taastati ja kohandati 1550. aastaks [[Tallinna triviaalkool]]iks, mis pidi täitma nii saksa kui ka [[ladina kool]]i ülesandeid. ==Vene-Liivi sõda== [[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|150px|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]] {{Vaata|Vene-Liivi sõda|Jeruusalemma mäe lahing|Liivimaa sõda}} [[1558]]. aastal algas [[Vana-Liivimaa]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel aastatel 1558–1561 kestnud [[Vene-Liivi sõda]]. [[Pilt:Reval im Jahre 1561.png|pisi|Tallinn 1561. aastal. [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] 1886]] 1560. aasta septembri alguses seadsid [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ja võtsid vangi ka mõned venelased. Vene väed lahkusid Põhja-Eestist. Vene-Liivi sõja käigus viimane [[Liivi ordu maameister]] [[Gotthard Kettler]] ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar [[Ivan Julm]]a vägede eest ning 1561. aasta [[6. juuni]]l andsid [[Tallinna all-linn]] ja [[Tallinna kodanik|kodanikud]] Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le [[Ustavusvanne|ustavusvande]] ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Maapiirkondade [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] vandusid Rootsi kuningale truudust [[4. juuni]]l [[1561]]. [[Toompea eeslinn|Toompeal]] asunud endine [[Liivi ordu]] [[Tallinna ordulinnus]], mille komandant oli [[Caspar von Oldenbockum]], pidi pärast all-linnapoolset üleminekut Rootsi kuninga võimu alla, pärast mõningast piiramist alistuma. ==Rootsi aeg Tallinnas== Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel Põhja-Eestis, moodustati Rootsi kuningale alluvatest Põhja-Eesti aladest [[Eestimaa provints]], provintsi keskus oli [[Tallinn]]as, kus asus ka [[Eestimaa kuberner#Eestimaa kubernerid 1561–1674|Eestimaa kuberner]]. Aastatel [[1561]]–[[1710]], kuulus Tallinn iseseisva haldusterritooriumina [[Rootsi]] kuningriigi, [[Läänemereprovintsid]]e [[Eestimaa provints]]i, mida valitses aastatel 1561–1674, Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]. {{vaata|Rootsi aeg|Rootsi aeg Tallinnas}} [[1561]]. aastal likvideeriti [[reformatsioon Liivimaal|reformatsiooni]] järel [[Tallinna katoliiklik piiskopkond]], ala läks luterliku [[Rootsi]] [[territoriaalkirik]]u võimu alla (Vt. [[Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik|Eestimaa piiskopkond territoriaalkirikuna]]). Tallinna all-linna kirikutest ([[Tallinna Niguliste kogudus]], [[Tallinna Oleviste kogudus]], [[Tallinna Jaani kogudus]] (eesti) ja [[Tallinna Mihkli kogudus]] (soome-rootsi)) moodustati [[Tallinna konsistoriaalringkond]], mille juhiks nimetati [[Tallinna superintendent]]. [[Toompea]]l asunud [[Tallinna Kaarli kogudus]] ja [[Tallinna Toompea saksa kogudus]] kuulusid [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eestimaa konsistoriaalringkond]]a. Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, [[1569]]. aasta juulis saabusid [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitasid [[Tallinna reid]]ilt linna 13 päeva jooksul ägedalt, riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. [[1570]]. aastal toimus Tallinnas [[Klaus Kursell]]i juhitud Rootsi asehalduri ja keskvõimu esindajate vastu korraldatud relvastatud vastuhakk, mille käigus mässajad [[Klaus Kursell]]i juhtimisel hõivasid [[Toompea]]l asuva [[Toompea Väike linnus|Väikese linnus]]e ja vangistasid kuberner [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]]. Mässu põhjuseks oli pikaleveninud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] (1563–1570), mille käigus oli [[Liivimaa]]l kohalikest [[aadel|aadlikest]] ja [[linnakodanik]]est moodustatud kolm [[Aadlilipkond|lipkond]]a pikka aega palgata. [[7. jaanuar]]il [[1570]] võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik Klaus Kursell ootamatu rünnakuga oma valdusse Toompea Väikese linnuse. [[24. märts]]il 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea lossi kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega<ref name="8fkfB" />. {{vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Klaus Kurselli mäss}} 1570. aastal algas uuesti sõjategevus Põhja-Eestis, milles osalesid Rootsi väed ning [[Vene tsaar]]iga võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]], mille käigus toimus [[Tallinna piiramine (1570–1571)|I]] ([[21. august]] [[1570]] – [[16. aprill]] [[1571]]) ja [[Tallinna piiramine (1577)|II]] ([[23. jaanuar]] – [[15. märts]] [[1577]]) Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka Pirital asunud [[Pirita klooster]]. [[File:Fortifikationskarta över Reval (Tallin), Estland - Skoklosters slott - 98068.tif|pisi|[[Tallinna linnamüür]] ja kaitseliinid Rootsi ajal]] Kaitseehitiste täiendamiste kõrval muudeti ka linnaelanike kaasamiseks linnakaitsesse ja linnakodanike paremaks organiseerimiseks linnakvartalite halduse põhimõtteid ja 1580. aastatest muutusid varasemaga võrreldes ka kvartalite piirid ja linnakvartaleid hakati nimetama [[linnavärav]]ate järgi, mis vastavasse kvartali piiridesse jäid ([[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]], [[Viru värav|Viruvärav]]a ja [[Harju värav]]a) ja algul ka muude silmapaistvate hoonete järgi (näiteks [[Hobuveski]]). {{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda|Hannibali rahvas|Ivo Schenkenberg}} Kahekümneviieaastase sõja lõpetanud ja [[1595]]. aastal sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepinguga määrati kindlaks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] – Rootsi piir [[Soome]]st kuni [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]]. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise [[Moskva]]s, [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s. Moskva tsaaririik sai oma kaupmeestele samad õigused [[Viiburi]]s, [[Turu]]s ja [[Tallinn]]as. ;Rootsi-Poola sõda (1600–1611) {{Vaata|Sõda Sigismundiga|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}} [[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all [[Poola kuningas|Poola kuningaks]]. [[1589]]. aastal augustis toimus Tallinnas Rootsi kuninga Johan III ja tema poja Poola kuninga ja Rootsi troonipärija Sigismundi kohtumine. Kohtumise ajaks ehitati Toompea lossi riigisaal. Pärast oma isa [[Johan III]] surma sai Sigismund ka Rootsi troonile. [[katoliiklus|Katoliiklasest]] Sigismundil tekkis [[luterlus|luterlikus]] Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]]. Aastatel 1598–[[1599]] kestnud kodusõjas ([[Sõda Sigismundiga]]) sai Sigismund [[Stångebro lahing]]us rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Karl asus Rootsit [[regent|regendina]] valitsema. Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala. Sõja alustamiseks tuli Karlil esmalt kindlustada oma võim [[Eestimaa]]l, kus kohalik aadel ja linnad oli endiselt Sigismundile truud. Karli pooldajad hõivasid [[1600]]. aasta kevadeks tähtsamad Eestimaa linnused. Aprillis läksid Karli poole üle ka [[Tallinn]] ja Eestimaa aadel. Järgnevalt toimunud Rootsi-Poola sõdades ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) toimus sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning sõjategevus Tallinnani ei ulatunud. [[Pilt:Reval im Jahre 1630.png|pisi|300px|Tallinn 1630. aastal]] [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|300px|Tallinn 1650. aastal]] [[Pilt:Tallinn Olearius.jpg|pisi|300px|Tallinn 17. sajandi keskel. [[Adam Olearius]]e gravüür]] Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi võimu all Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka [[Narva]]s, sest sealt kulges piki [[Narva jõgi|Narva jõge]] kaubatee [[Pihkva]]sse, [[Novgorod]]i ja [[Moskva]]sse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid]]e pealinnaks<ref name="pUlC1" />. 1600. aastal kehtestati Tallinna rae poolt kooliseadus, mis reguleeris [[Tallinna linnakool]]i tegevust. 1631. aastal avati [[Tallinna gümnaasium]], 4-klassiline gümnaasium andis lõpetanutele heatasemelise akadeemilise humanitaarhariduse, mis võimaldas jätkata õpinguid [[ülikool]]is. 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev [[triviaalkool]] ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud [[Tallinna toomkool]], Tütarlastekool ja [[Pühavaimu kirik]][[Pühavaimu kiriku koguduse kool|u koguduse kool]]. 1659. aastal määras Rootsi valitsus Tallinna [[Revident|revidendiks]] [[Hendrick von Elswick]]i.<ref>{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/president-roosevelti-esivanem-oli-parit-tallinnast?id=79039420|pealkiri=President Roosevelti esivanem oli pärit Tallinnast|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=2. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170802005021/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/president-roosevelti-esivanem-oli-parit-tallinnast?id=79039420|arhiivimisaeg=2017-08-02}}</ref> {{Vaata|Läänemereprovintsid}} ;Tallinna [[suvemõis]]ad 1643. aastal otsustas [[Tallinna raad]] mõõdistada [[Tallinna linnasaras|linnale kuulunud maa]] väljaspool [[Tallinna linnamüür]]e ning jagada osa sellest raeliikmetele. Uued omanikud ei tohtinud maad edasi müüa neile, kes ei ole linnakodanikud ja rael oli järgnev [[Servituut|eelisostuõigus]], krundi omanik pidi maksma linnale 100 taalrit ja ümbritsema oma krundi piirikraavidega. 1653. aasta lõpus kinnitati leping ka [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] poolt. Aastatel 1653–1656 jaotati rae käsul kruntideks [[Kristiine heinamaa]], 1656. aastal krunditi ka tollane Haapsalu maantee (praegune [[Paldiski maantee]]) ja maad jaotati loosi teel raeliikmete vahel. [[Kristiine heinamaa]] maa-alale ehitati [[suvemõis]]aid, nende seas [[Löwenruh' suvemõis|Löwenruh']], [[Charlottenthali suvemõis|Charlottenthali]], [[Cederhelmi suvemõis|Cederhelmi]], [[Dunteni suvemõis|Dunteni]] ja [[Sprinkthali suvemõis]]<ref>Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 242–243</ref> [[Tallinna piiramine (1710)|Vene vägede lähenedes Tallinnale]] [[1710. aasta Eestis|1710. aastal]], käskis Tallinna asekuberner [[Dietrich Friedrich von Patkul]] hävitada linnalähedased majapidamised, 1720-ndatel [[Põhjasõda Eesti alal|peale Põhjasõda]] ehitati suvemõisad uuesti üles. ;Linna ja linnakaitse areng [[17. sajand]]iks olid välja kujunenud kolm Tallinna eeslinna: [[Kalamaja]]-[[Köismäe eeslinn|Köismäe]], [[Tõnismäe eeslinn|Tõnismäe]] ja [[Kivisilla eeslinn|Kivisilla]]-[[Pleekmäe eeslinn|Pleekmäe]] ning [[Toompea eeslinn]], mille piires 17. sajandi lõpus teostati uus [[Tallinna kindlus]]e täiendavate kaitserajatiste, [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i – [[bastion]]ide, [[raveliin]]ide ja [[reduut]]ide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: [[Skoone bastion]], [[Ingeri bastion]], [[Rootsi bastion]]. [[Tallinna all-linn]]a ja ka Toompea arengule "aitas kaasa" [[Toompea tulekahju|1684. aasta Tallinna suurtulekahju]], mille järel ehitati mahapõlenud puitehitiste asemel [[Toompea allasum|Toompea]]l uued kiviehitised. 1699. aastal koostas [[Sigismund von Staden]] junior esmakordselt Tallinna eeslinna kruntide kvartaliplaani. {{vaata|Tallinna muldkindlustusvöönd|Tallinna bastionid}} [[Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|Tallinna täiendavad muldkindlustused enne 1710. aastat]] ;Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp 1700. aastal alanud [[Põhjasõda]] sõjategevus [[Põhjasõda Eesti alal|jõudis Tallinna]] alles [[15. august]]il [[1710]], kui Vene väed [[Tallinna piiramine (1710)|piirasid ümber Tallinna]], tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise [[Ülemiste järv]]est. Pärast 45 päeva kestnud piiramist (ilma sõjategevuseta), mille käigus hukkus [[katk]]u ja nälga enamik (90%) linna [[garnison]]i ja linnaelanikke alistusid Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Tallinna Rootsi garnison]] [[29. september|29. septembril]] 1710 Vene tsaari [[Peeter I]] vägedele. {{vaata|Tallinna piiramine (1710)|Harku kapitulatsiooniakt}} ==Tallinn Venemaa keisririigis== 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena alistus Tallinna linn ja Eestimaa rüütelkond [[Tallinna kapitulatsiooniakt]]iga 1710. aastal pärast piiramist ja suure osa linna kaitsjate ja elanike [[katk]]u suremist Vene tsaar [[Peeter I]] vägedele. Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] lõppemist oli Tallinna elanike arv ca 2 000 elanikku, (1685. oli neid olnud ca 12 000 elanikku). Linna kivimajadest umbes pooled (167 hoonet) olid varemetes, [[Tallinna linnamüürid]]e vahele jäänud linnas oli kuigivõrd säilinud 572 maja, 17 tänavat ja 3 turgu. Eeslinnades oli säilinud 275 maja. {{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Tallinna piiramine (1710)|Põhjasõda}} [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] ukaasiga 29. septembril 1710, pärast Tallinna rootsi garnisoni kapituleerumist vene vägedele, nimetati ametisse kõrgeim Vene keskvõimu esindaja, [[Tallinna kuberner]]. Kuberneri kohta kasutati ka [[kindralkuberner]]i nimetust, isiku tähtsuse rõhutamiseks<ref>[http://ra.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3 Tallinna kindralkuberner], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3</ref> ja kubermangu kohta kasutati ka nimetust „[[Eestimaa hertsogkond]]”. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1704]]. aastal hõivatud [[Virumaa]] idaosast oli moodustatud [[Narva maakond]]. Aastal [[1708]]. eraldati Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Ingerimaa kubermang]]uga. Pärast [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist taastati [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsi-aegne]] haldusjaotus. 1713. aastal eraldati Riia ja Tallinna provintsid eraldi administratiivseteks üksusteks. 1719. aastal määratleti Rootsilt vallutatud alade jagunemine [[provints]]ideks, Tallinna kindralkubernerile allus Tallinn, [[Tallinna provints|Eestimaa]] ja [[Hiiumaa]]. Tallinna kindralkuberneri ametikoht kaotati seoses ülevenemaalise kubermanguseaduse laiendamisega Eesti- ja Liivimaale ning [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehalduskonna]] avamisega 3. juulil 1783. {{vaata|Tallinna provints|Tallinna kuberner}} Rootsi kuningriik loovutas sõja käigus vallutatud [[Liivimaa]], [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja osa [[Laadoga järv]]est läänes asuvast [[Karjala maakitsus]]est koos ja [[Viiburi lään]]i osaga ning linnad [[Riia]], [[Dünamünde]], [[Pärnu]], Tallinna, [[Tartu]], [[Narva]], [[Viiburi]], [[Priozjorsk|Käkisalmi]] ja muude eespool nimetatud [[provints]]ide linnade, kindluste, sadamate, asulate, [[Eesti distrikt|distrikt]]ide, randadega ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal ja Tallinna linn koos [[Tallinna kubermang]]uga liideti Venemaa keisririigiga. Tallinna linn ja Paldiski omandasid Venemaa keisririigi jaoks põhilise tähtsuse [[Tallinna sõjasadam|sõjalise meresadamana]] keisririigi läänepiiril. Pärast Põhjasõda jäi kapitulatsiooniakti alusel Tallinnas kehtima linna seisuslik omavalitsus ([[Tallinna raad]]). ===Tallinn sõjasadamana=== 1714. aastal rajati Venemaa keisri [[Peeter I]] korraldusel [[Tallinna Kesklinn|Tallinna kesklinnas]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres asutati [[Tallinna Sadamatehased|Admiraliteedi]] töökojad sõjalaevade ehitamiseks ja varustamiseks. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid [[Balti laevastik|Venemaa keisririigi sõjalaevastiku]] laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, ellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka [[Tallinna köiemanufaktuur]], ehitusettevõtted, [[telliselööv]] ja [[saeveski]]. [[1732]]. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud. 1730. aasta paiku asutati Tallinnas ka [[sõjaväekolleegium]]i poolt [[Tallinna garnisonikool]], kus [[sõjateadus]]e ja [[humanitaaraine]]te kõrval valmistati ette ka mitmeid sõjaväele vajalikke oskustöölisi, nagu [[puusepp]]i, [[kingsepp]]i, [[rätsep]]aid jt. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}} ===Tallinna kubermang=== {{vaata|Tallinna kubermang}} [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] ukaasiga [[29. mai]]st 1719 moodustati Tallinna kubermang (vene ''Ревельская губерния'', Reveli kubermang), mida valitses [[Eestimaa kindralkuberner|Tallinna kindralkuberner]] ning selle koosseisu kuulusid [[Põhja-Eesti]] maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa), kuna Narva piirkond liideti algselt [[Peterburi kubermang]]uga. 1719. aastal viidi Venemaa keisririigis läbi territooriumide haldusjaotuse reform, mille käigus jagati kubermangud provintsideks ja provintsid distriktideks. Tallinna kubermangu haldusjaotus, seoses tema väikese territooriumiga ei jagunenud provintsideks, vaid ainult distriktideks: [[Harju distrikt]], [[Haapsalu distrikt]], [[Järva distrikt]] ja [[Viru distrikt]]. [[Pilt:Harju värav 1835 Steingrübel.jpg|pisi|Harju värav 1835. aastal]] 1767. aastal toimus Tallinna kindlustuste ümberkorraldamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused ka liikluskorralduses, lammutati uutele muldkindlustustele ette jäänud [[Lurenburgi torn|Lurenburgi suurtükitorn]] ja suleti [[Karjavärav]] ning [[Tallinna vanalinn]]ast kagusse jäävad [[Tallinna muldkindlustusvöönd|muldkindlustused]] – kaks uut pool[[bastion]]i – ehitati lõplikult välja. 1767. aastal avati peaaegu kaks ja pool sajandit suletud [[Harju värav]], mis koos [[Harju tänav]]aga nimetati ümber Uueks väravaks ja Uueks tänavaks. Karja värav avati taas juba 1776. aastal ja sai sellega seoses nimeks [[Mihkli värav]]. Venemaa keisrinna [[Katariina II]] ukaasiga 19. maist 1772 keelati linnades [[kalmistu]]te rajamine ja surnute matmine lähemale, kui 100 sülda (213 meetrit) lähimast linnaelamust. Võimaluse korral pidi minimaalkaugus olema 300 sülda. Ukaas kinnitati ka [[Eestimaa kindralkuberner]]i ukaasiga 14. märtsil 1773. Ukaasi täitmise tulemusel rajati Tallinnas kolm uut kalmistut: 1774. aastal [[Tallinna Oleviste kogudus|Tallinna Oleviste]] ja [[Tallinna Niguliste kogudus|Nigulis]]te saksa kogudus [[Kopli kalmistu]], [[Tallinna Toomkirik]]u saksa koguduse kalmistu väljaspool tollast linna piiri [[Mõigu kalmistu|Mõigus]] ning 1775. aastal vene koguduste ja [[Kaitseväe kalmistu|sõjaväe kalmistu]] [[Juhkentali]]s, millest hiljem kujunes ulatuslikum [[Siselinna kalmistu]]. ===Tallinna asehaldurkond=== [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|300px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart, [[1783]]]] [[Pilt:Mellin Atlas von Lieffland Tallinn.png|pisi|vasakul|Tallinna linn, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart, [[1798]]]] {{vaata|Tallinna asehaldurkond}} ''(1783–1796)'' [[1775]]. aastal Venemaa keisririigis sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel moodustati [[Tallinna kubermang]]u asemele [[1783]]. aastal Tallinna asehaldurkond, mida juhtis [[kindralkuberner]], keskusega Tallinnas<ref name="YYBQJ" />. Asehaldusaja alguses nummerdati taas kõik Tallinna eeslinna krundid ja majad, eeslinna kinnistute nimekiri sai valmis 1. oktoobriks 1786. Esmakordselt hakati eeslinna kinnistute kohta pidama [[kinnistusraamat]]uid, kuhu järjepidevalt kanti andmed [[kinnistu]]te koosseisu ja omandiõiguse muutumise kohta. Fikseeritud kinnistute numeratsioon jäi püsima kuni 1940. aastani. Asehalduskorra periood lõppes pärast [[Katariina II]] surma [[1796]]. aastal, mil [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille [[kubermangulinn]] oli endiselt Tallinn. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i viimasel veerandil, keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal, kehtestati vene keele õpetamise kohustus [[Läänemere kubermangud]]e linnades. Venemaa keisririigi poolt rahastatavaid koole hakati nimetama [[rahvakool]]ideks. Tallinnas jäid vastava kolleegiumi võimupiiridest siiski välja [[Tallinna kubermangugümnaasium]], [[Tallinna toomkool]] ja sõjaväestatud garnisonikoolid. 1788. aastal asutati Tallinnas, [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] [[Päästekomando|tuletõrjemeeskond]]. Mustpeade vennaskonna komando oli vabatahtlik komando, komandos kohapeal valvemeeskonda ei olnud. Meeskond kutsuti kokku kirikukellade helistamise ja teiste signaalidega. Aastatel [[1788]]–[[1790]] toimunud [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõja]] ajal ilmus Rootsi laevastik [[2. mai]]l [[1790]] [[Tallinna laht]]e, kus [[13. mai]]l toimunud [[Tallinna merelahing]]us oli Venemaa sõjalaevastik võidukas. {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Tallinna merelahing}} {{vaata|Eestimaa kubermang}} ===Tallinn 19. sajandil=== [[Pilt:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna kaart, 1810]] [[1805]]. aastal asutati [[Tallinna Kubermangugümnaasium]]. 1805. aastal asutati ka esimesed Tallinna [[elementaarkool]]id eraldi poeglastele ja tütarlastele, misjärel sai edasi õppida teises kooliastmes, kaheaastase õpiajaga [[kreiskool]]is, mis valmistas õpilasi ette [[gümnaasium]]i astumiseks. 1814. aastal oli Tallinnas ka 12 erakooli. Elementaarkoolid määratud füüsilise tööga seotud linnaelanike alamkihtidele, kreiskoolid kaubanduse ja käsitööga tegelevatele keskkihtidele ja gümnaasiumid elanikkonna jõukamale osale. Gümnaasiumid ja toomkool olid ette nähtud üksnes poeglastele. Tallinna Suure Tütarlastekooli õppetöö sarnanes sisult poeglaste kreiskoolide omaga. [[1821]]. aastal alustas tööd [[Tallinna tütarlaste vaestekool]], kus algselt anti vaid usuõpetust ja mis oli ka ainus eesti õppekeelega kool Tallinnas. Alles 1852. aastal asutati keskharidust andev [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgem Tütarlastekool]]. [[File:Maquette de la ville (Musée de la ville de Tallinn) (7649877896).jpg|pisi|vasakul|Makett, mis kujutab Tallinna 1825. aastal. Vaade mere poolt]] 19. sajandi alguses (1819) oli [[Tallinna linnaosad|Tallinn jaotatud 7 linnajaoks]]: I Toompea (Toompea I) koos eeslinnaga (Toompea II); II [[Tallinna all-linn]]a 1. osa (Tallinn Linn I); III Tallinna all-linna 2. osa (Tallinn Linn II); IV [[Kalamaja]], [[Kopli]], [[Merimetsa]], [[Sadama|sadama]]-ala (Tallinn Alev I; V [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ümbrus, [[Kadriorg]], [[Lasnamäe]] tagumine osa (Tallinn Alev II); VI [[Tartu maantee]] ümbrus, [[Lasnamäe]] eesmine osa (Tallinn Alev III); VII [[Pärnu maantee]] ümbrus, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Tondi]], [[Nõmme]] (Tallinn Alev IV). Lisaks eeslinnadele oli linna ümber veel ligikaudu 40 [[suvemõis]]a. {{Vaata|Tallinna linnaosad#Kvartalite moodustamine}}, ''[[:Kategooria:Tallinna suvemõisad|Tallinna suvemõisad]]'' 1820-ndate aastate paiku oli [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] linnades (va Narva) üldse 354 mitmesuguse ala [[meister|meistrit]], kelle juhtimisel töötas 221 [[sell]]i ja 410 õpipoissi. Meistrid, sellid ja õpipoisid kuulus kindlatesse [[tsunft]]iorganisatsioonidesse, kusjuures nimekamalt olid esindatud järgmised käsitöö-alad. Käsitööliste peamine hulk asus Tallinnas. Ainult pagaritel, lihunikkudel, rätsepatel ja kingseppadel olid Haapsalus, Paides ja Rakveres oma [[tsunft]]id. Teised käsitöölised olid Tallinna tsunftide liikmed. 18 sajandi 2. poolel olid tekkinud ka tsunftivälised ettevõtted: [[Eestimaa kuberner]]i poolt 1754. aastal [[Kopli poolsaar]]el asutatud [[Kopli tellisetehas|Tellisetehas Kopli]]s, mis 18 sajandi lõpupoole läks ostu teel Tallinna linnale ja sellelt 1793. aastal rendile kaupmees V. Babanovile; 18. sajandi keskpaiku asutatud, [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen|Fr. Wilh. Wistingshausen]]i ja hiljem [[Püha Kanuti gild|Kanuti gild]]i [[oldermann]]i Joh. G. Weisse nahatöökoda; apteeker [[Carl Christian Fick|Chr. Fick]]i poolt 1772. aastal asutatud fajansi- ja portselanimanufaktuur; [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|Tallinna raehärra]] Joh. Fr. Jürgensi poolt 1781. aastal asutatud peeglimanufaktuur; C. v. Mühleni, 1789. aastal asutatud tärklise- ja puudrivabrik; kaupmees P. K. Sievers ja Со poolt 1793. aastal asutatud nahamanufaktuur; Tallinna kaupmees Chr. Frese poolt [[Kadriorg|Kadriorus]] asutatud [[Christian Frese sitsimanufaktuur|Chr. Frese sitsimanufaktuur]]; endise tsunftimeistri C. G. Metzke ja Со poolt Tallinnale kuuluvas [[Haabersti mõis]]as 1799. aastal asutatud sitsi- ja [[Satään|satään]]imanufaktuur; kaupmees J. Ovsjannikovi poolt 1801. aastal asutatud sitsimanufaktuur, mis 1815. aastal taasalustastegevust, kuid siis juba [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|Tallinna raehärra]] ja kaupmees [[Diedrich Rodde III|D. Rodde]] omandis<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/09/korruptsioon/ Diedrich Rodde III, ühe Tallinna kaupmehe tõus ja langus], linnaarhiiv.wordpress.com, 9. detsember 2017</ref> ning läks pärast Rodde surma sulgemisele 1823. aastal ebasoodsate turutingimuste tõttu; Äädika- ja sööbevete vabrik (manufaktuur), Fr. Nolte poolt 1804. aastal asutatud äädika- ja sööbevete vabrik; Ch. Fr. Hippiuse ja C. G. Kirchi tellise- ja katusekivide tehas Tallinnas [[Kalarand|Kalarannas]]; 1805. aastal asutatud Margareta Elisabeth Henningu nahamanufaktuur; 1811. aastal Tallinna eeslinnas kapten A. von Desseni poolt asutatud villakraasimise vabrik; raehärra Reichharti poolt 1812. aastal asutatud tubakavabrik; 1811. aastal esimese gildi kaupmehe [[Johan Gottlieb Clementz|Joh. G. Clementz]]i poolt asutatud [[Maarjamäe suvemõis#Clementzi suhkruvabrik|suhkruvabrik]] [[Maarjamäe|Maarjamäel]]; 1813. aastal asutatud tubakavabrik, valmistas mitmesuguseid tubakasorte (Varinas, Oronico, Batavia, Portorico) ja nuusktubakat laias sortimendis (La Ferme, Dunkerque, Tabac de Strassbourg jne.) ja samuti 1813. aastal asutatud kaupmees G. J. Barroti poolt tema suvilas Tallinna lähedal tubakavabrik, mis valmistas samuti mitmesuguseid suitsetamis- ja nuusktubaka sorte ning Peter Joh. Nottbecki poolt 1813. aastal asutatud tubakavabrik, mis valmistas suitsetamis- (Varinas, Kanaster, Oronico Kanaster, Portorico Kanaster jne.) ja nuusktubakat (Bolongaro, St. Omer, Maroco, Rappo); , asutatud 1813. aastal asutatud firma [[Dietrich Martin Luther|D. M. Luther]] ja Со pliiatsivabrik, mis valmistas nädalas kuni 200 tosinat mitut sorti pliiatseid; 1813. aastal Tallinnas asutatud kodanik J. H. Baueri kalevimanufaktuur, mis 1820. aastal läks sulgemisele omaniku haiguse ja materjali puuduse tõttu; 1815. aastal asutatud Tallinna kaupmehe J. C. Fahrenholtzi äädikavabrik.<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. 3. Jooni tööndusest linnas. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 66-71</ref> Tallinna linna ja uute kvartalite arengut piiras 14. aprillil 1825 [[Riia sõjakuberner]]i ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii [[Filippo Paulucci]] välja antud ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust [[Tallinna kindlus]]e ja linna eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (''Festungs-Distanzen''). Tallinna kui Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u baasi kindlustamiseks ehitati [[Tallinna sõjasadam]]a kaitseks [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärde keiser [[Nikolai I]] korraldusel aastatel [[1829]]–[[1840]] [[Kaitsekasarm]]. [[Pilt:The Patarei prison in Tallinn.jpg|pisi|250px|1840. aastaks ehitatud [[kaitsekasarm]]. Makett kujutab hilisemat vanglaaega koos lisaehitistega]] {{Vaata|Tallinna sadam}} [[Pilt:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|pisi|vasakul|Tallinna vaade 19. sajandi lõpukümnendil]] [[Pilt:План города Ревеля 1876.png|pisi|vasakul|Tallinna linna plaan 1876. aastast]] Tallinn kustutati 1857. aastal maakindluste nimestikust ja maapoolsed muldkindlustused anti 11. jaanuaril 1858. aastal [[Eestimaa tsiviilkuberner]]i alluvusse. Ehituspiirangud tühistati ja anti [[Tallinna Insenerikomando]] ülema alampolkovnik Krausoldi poolt üle [[Eestimaa kuberner]]i eriesindajale. [[Tallinna bastionivöönd]]isse rajati ka uusi teid ja püstitati esimesi üksikuid ehitisi. Esimesteks kindlustusvööndi suurehitusteks olid [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]] (1862–1867) ja [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]] (1862–1870). 1860.–1862. aastatel rajati bürgermeister Carl August Mayeri algatusel [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]]idele [[Inglise stiilis park|inglise stiilis avalikud pargid]]. Venemaa keisririigis oli Tallinn jätkuvalt [[Eestimaa kubermang]]u halduskeskus. [[1878]]. aastal liideti [[1877. aasta linnaseadus|linnaseadusega]] Tallinnaga senini iseseisev [[Vanalinn (Toompea)|Toompea]] linnaomavalitsus ja Toompea [[eeslinn]]ad, [[Toompea alev]]i ehk [[Toomalev]]iga, mis hõlmas [[Paldiski maantee]] alguses asuva [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]], [[Tõnismäe]] ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]]. [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linna plaan 1876. aastast]] 19. sajandi lõpus toimunud tööstuse arenguga suurenes linnaelanike arv ning tekkisid ka uued elurajoonid: [[Kivivõllaste]] (1873. [[Tatari tänav|Tatari]]-[[Veerenni tänav]]a ristmik); [[Juhkentali]] (1874); [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]] (1873–1883); [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] (1877); [[Sibulaküla]] (1882); [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] (1898); [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]] (1898). {{Vaata|Tallinna koolide loend}} ====Haridusasutused==== 1870. aastal täienes Eesti linnade [[algharidus]]e süsteem uue koolitüübiga – [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliga]], mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. Tallinna 3-klassiline Linnakool avati [[1873]]. aastal. Linnakoolid ja kõrgema astme algharidust andvad [[kreiskool]]id olid poeglaste õppeasutused. Poeglaste erakool, [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]]i õigused olid võrdsustatud [[gümnaasium]]iga. Linna [[tütarlastekool]]ide ([[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgem Tütarlastekool]], 1852–1915) kõrval töötas Tallinnas ka kolm sama astme erakooli. 1873. aastal avati vene õppekeelne [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]] ja [[1874]] [[Tallinna Tütarlaste Progümnaasium]] ning [[1881]]. aastal avati tööstus- ja äriringkondade huvidele vastav [[Tallinna Peetri Reaalkool]]. Kutsehariduseks rajati [[Tallinna Raudtee Tehnikakool]]. 1890. aastal nimetati ümber ka senine Tallinna Kubermangugümnaasium [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]iks, kus õppetöö toimus vene ja saksa keeles. [[Pilt:Alexey Bogolybov - Port of Tallinn (1853).jpg|pisi|[[Aleksei Bogoljubov]] "Tallinna sadam" (õli lõuendil, 1853)]] {{Vaata|Haridus Tallinnas}}, ''[[:Kategooria:Tallinna endised koolid|Tallinna endised koolid]], [[Tallinna koolide loend]]'' ====Linnataristu areng==== 1852. aastal sillutati [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] munakividega, järgnevatel aastatel sillutati praegune [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]], [[Viru tänav|Viru]], [[Mündi tänav|Mündi]] ja [[Pikk tänav]]. Eeslinnas tehti sillutustöid praegusel [[Roosikrantsi tänav]]al ja [[Pärnu maantee]]l<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1611875/vanalinna-tanavad-said-kivikatte-eeslinnade-elanikud-neelasid-tolmu Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinnade elanikud neelasid tolmu], Postimees, 21. detsember 2006</ref>. [[1864]]. aastal asutasid firma Weir&Co, Tallinna linnavalitsus ja Tallinna gildide vanemad ühingu ''Revaler Gesellschaft für Wasserleitung und Gasbeleuchtung'' (Tallinna Veejuhtimise ja Gaasivalgustuse Ühing), mis kavandas Tallinna linna vee-, kanalisatsiooni ja gaasimajanduse väljaehitamise ning [[1867]]. aastal avati 20 avalikku veevõtukohta ja [[1882]]. aastal koostas [[Tallinna linnainsener]] [[Carl Gustav Jacoby]] projekti [[Toompea]] [[kanalisatsioon]]i ehitamiseks. Tallinna veevärgi pea[[magistraal]] kulges Ülemiste järvest piki Tartu maanteed Viru väljakuni, sealt piki Viru tänavat Raekoja platsini, kust hargnes laiali piki linna tänavaid. [[1881]]. aastal valmis Saksamaalt pärit insener Salbachi koostatud Tallinna veevarustuse rekonstrueerimise projekt, alustati [[Masina tänav]]al uue [[veepumbajaam]]a ehitust ning algas ka inseneride Esseni ja [[Friedrich Axel von Howen]]i projekteeritud [[Tõnismäe veetorn]]i ehitus. 1882. aastal omandas Tallinna linn, 1865. aastal Tallinna magistraadiliikme Rette algatusel avatud linna [[Tallinna Linna Gaasivabrik|gaasivabrik]]u ja esimesed tänavavalgustuslaternad süttisid [[Tallinna vanalinn]]as, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]], [[Tartu maantee|Tartu]] ja [[Pärnu maantee]]l. 1887. aastal rajati [[Curt Siegel]]i poolt "A/S Siegeli" nimelise aksiaseltsi Tallinna telefonivõrk, 50-numbrilise keskjaamaga. Esimene Tallinna telefonivõrgu keskjaam asus [[Pikk tänav]] 48 kolmandal korrusel. [[Kontsessioon]] Siegeliga lõppes 1905. aastal ja telefonivõrk läks riigi omandisse. 1909. aastal kolis telefonikeskjaam [[Tallinna Peapostkontor]]i majja [[Vene tänav]]al neljandale korrale. [[Pilt:Viru tänav. Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal 1888.a., AM 8612-1 F 11194.jpg|pisi|vasakul|[[Viru tänav]]. [[Viru värava eesvärav]] hoburaudtee ehitamise ajal 1888. aastal]] [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu [[Venemaa sisekubermangud]]e politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es ja Tallinnas alles [[1888]]. aastal. Politseireformi tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 linnaosaks<ref name="bTGKk" />: [[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], [[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, [[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], [[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond. Tallinna kustutamisega Venemaa kindlustuslinnade nimekirjast 1864. aastal vabanesid suured alad ka eeslinnade laienemise jaoks ning senises [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]is. Enamikul endisest [[Tallinna bastionid|bastionid]]evööndist paikneb tänapäeval park, see eraldab vanalinna uusasumitest. Ainult vanalinna kaguküljel asunud muldkindlustuste asemele tekkis 20. sajandi esimesel poolel hoonestus ning sealt on vanalinn uute asumitega ka kokku kasvanud. Alanud tööstuse võidukäik 19. sajandi lõpukümnenditel tõi kaasa linnarahvastiku mitmekordistumise ning suure nõudluse eluasemete järele. Kivihooneid lubati eeslinnades ametlikult ehitama hakata alates 1902. aastast. Kuna Tallinna suurärimehed paigutasid kaubandusest ja tööstusest teenitud kapitali pigem Moskvasse või Peterburi, siis ei toonud kivihoonete ehitusluba siiski kohe kaasa juugendlike kivihoonete ehitamist nagu Riias või Helsingis<ref>[http://kes-kus.ee/eesti-linnalugu-eeslinna-poolt-vaadates/ Eesti linnalugu eeslinna poolt vaadates], kes-kus.ee, Mai 2014</ref> ====Linnavalitsemine==== [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|[[Tallinna linna kaart]], 1885. aastal]] [[26. märts]]ist [[1877]]. aastal hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma ([[Tallinna linnavolikogu]]), kes valis enda seast 4-liikmelise linnavalitsuse ja [[Tallinna linnapea]]. Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli [[Oskar Artur von Riesemann]]. [[1904]]. aasta Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eestlaste ja venelaste linnavolikogu liikmete liit seni Tallinna juhtinud [[baltisakslased|baltisakslasi]] ning linnapeaks sai venelane [[Erast Giatsintov]], [[1906]]. aastal sai linnapeaks esimene eestlane, [[Voldemar Lender]]. {{vaata|Tallinna Linnavolikogu|Tallinna Linnavalitsus|Tallinna linnapea}}, ''[[Tallinna linnavolinike loend (1904)|Tallinna linnavolinikud 1904]], [[Tallinna linnavolinike loend (1909)|1909]], [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|1913]], [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|1917]]'' [[24. august]]il [[1888]] [[Trammiliiklus Tallinnas|avati Tallinnas]] [[hoburaudtee]] "konka"<ref name="cYgjb" />. Regulaarne hoburaudtee liiklus Tallinna esimesel liinil avati marsruudil [[Vene turg]] – [[Kadriorg]] – [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] – [[Weizenbergi tänav|A. Weizenbergi tänav]] – [[Poska tänav|J. Poska tänav]]; [[22. september|22. septembril]] 1888 alustas teine liin: Vene turg – [[Suur-Tartu maantee]], [[Heeringa tänav]]; [[28. märts]]il [[1901]] avati veel kolmas [[tramm]]iliin Vene turg – [[Pärnu maantee]] (algselt sai hobutrammiga sõita piki [[Viru tänav]]at läbi [[Viru värava eesvärav]]ate vanalinna, [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i kõrval asunud [[Vana turg|Vanale turule]], hiljem aga marsruudil Viru väljak – Pärnu maantee – Vabaduse väljak – [[Suur-Roosikrantsi tänav]] – Pärnu maantee kuni [[Tallinna–Narva raudtee]]ni)<ref name="skkoV" />,<ref name="arhm2" />. ====Majanduse areng==== [[Pilt:F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883.jpg|pisi|1881–1883 ehitatud F. Wiegandi masinatehase masinatsehhi hooned [[Põhja puiestee]]l (endine Troonipärija puiestee)]] [[Pilt:Balti jaamahoone.png|pisi|vasakul|Algne [[Balti jaam]]a vaksalihoone]] 19. sajandil asutati Tallinnas [[Drümpelmanni masinatehas]] (1828), [[Jürgensi masinatehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Wiegandi masinatehas|masinatehas]] (1859), [[Julius Trummi tikuvabrik]] (1863), [[Franz Krull]] [[AS Franz Krull|Krulli masinaehitustehas]] (1865) ja 19. sajandi lõpus asutati Tallinnas suurtööstus ning rajati [[Makarovi saeveski|Makarovi]] ja [[Grafi saeveski]] (1876), V. [[Roseni masinatehas]] (1877), [[Tallinna pärmivabrik]] (1878), [[Neudorfi mehaanikatöökoda]] koos malmivaluga (1878), [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] ([[1880]]), E. [[Lausmanni masinatehas]] (1881), [[Eduard Johanson]]i [[Tallinna paberivabrik E. J. Johanson]] (1887), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] ([[1899]]), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u (1826–1893) asemele E. [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1894–1912) ja [[Dvigatel|Dvigateli vagunitehas]] (1899). Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa [[raudtee]]võrgu areng. [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas Paldiski ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Algselt oli [[Balti jaam]] mitte tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi [[Admiraliteedi bassein]]ist möödudes [[Tallinna sadam]]asse. Paljurööpaline jaama-ala jätkus sealt tegelikult palju põhja poole kuni [[Skoone bastion]]ini. Tallinna ehitati kogu raudtee [[veermik]]ku teenindav ettevõte [[Balti raudtee Raudteede peatehased|Raudteede peatehased]]. Tänu majanduse arengule püstitati Tallinna kesklinna sellised uusehitised nagu [[Tallinna Linna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i [[Tallinna Linna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsimaja|pritsimaja]] (1872–1873), [[Tallinna Reaalkool|Peeter I nimeline Reaalkool]] (1883), [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu hoone]] (1895), [[Tallinna Klubi]] [[Suur-Karja tänav|Karja tänav]] 20 (1899), [[Vene turg|Vene turu]] [[Turu Kaubamaja]] (1899), [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone (1915), [[Eestimaa Põllumajandusseltsi näitusehoone]] (1896) [[Tornide väljak|Näituse väljak]]ul. ===Tallinn 20. sajandil=== ====1905. aasta sündmused Tallinnas==== [[Pilt:1905. aasta veresauna malestusmark.jpg|pisi|left|1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas [[Rahumäe kalmistu]]l]] 20. sajandi alguses leidsid [[1905. aasta revolutsioon Eestis|Eestis]] ja Tallinnas aset töölismeeleavaldused. 12.–[[24. jaanuar]]il 1905 toimusid [[Tallinn]]as streigid solidaarsusest [[9. jaanuar]]il [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäevaga]]. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases [[Dvigatel]], millega liitusid [[Tallinna tselluloosivabrik]]u, [[Lutheri vabrik]]u ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati [[Balti Puuvillavabrik]]. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s. [[13. oktoober|13. oktoobril]] toimus streik [[Volta tehas]]es. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised. 1905. aasta 29. oktoobril ([[vkj]] 16. oktoobril) ilmusid tööliste esindajad [[Tallinna linnavolikogu|linnavoliko]]kku ja esitasid oma nõudmised, milleks olid rahaline toetus töötutele, relvad avaliku korra kaitseks ja kuberneriga peetava kirjavahetuse avalikustamine. Samal ajal toimus [[Uus turg|Uuel turul]] ametliku loaga demonstratsioon, mis venis pikaks, sest oodati linnavolikogu vastust esitatud nõudmistele. Demonstratsiooni lõpus piiras turu lähedal asuva ringkonnakohtu valvel olnud rohkem kui sajameheline väeüksus rahvamassi sisse ning avas kogunenute pihta tule, tappes 94 ja haavates üle saja inimese.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karsten Brüggemann & Ralph Tuchtenhagen|pealkiri=Tallinna ajalugu|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Pärast [[Nikolai II]] välja antud [[17. oktoobri manifest]]i asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]]. 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud [[Volta tehas]]es. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal [[Sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] tingimustes. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetas sõjavägi, kes vahistas 22 inimest. Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. [[Image:Bundesarchiv Bild 116-125-19, Tsingtau, Schiff "Pamjat Azova".jpg|thumb|right|Pamjat Azova [[Qingdao]]s]] [[20. juuli]] [[1906]] algas Tallinna lähedal [[Hara laht|Hara lahes]] asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal [[Pamjat Azova]] spontaanne mäss.<ref>Mutiny on mutiny. Outbreak at Reval: Military Disorders Reported at Capital of Esthonia. New-York tribune, 3. august 1906, [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-03/ed-1/seq-1/;words=Pamyat+Azova+PAMYAT+AZOVA lk.1-2]</ref>. Vastuhaku põhjuseks oli ohvitseri avastatud sõjalaeval agitatsioonitööd teinud Tallinna VSDTP liikme agitaatori kinnipidamine. Madruste poolt agitaatori vabastamise käigus tekkinud rahutuste käigus tapeti kaks laeva ohvitseri ning ülejäänud visati üle parda ja pääsesid kaldale. Kuna aga puudus selge tegevuskava edasiseks ning konkreetsed nõudmised siis laevalejäänud nooremohvitseride ja laevale saabunud sandarmisalga ja sõdurite abiga suruti ülestõus maha. See lõppes 35 ülestõusust osavõtnu vangistamisega ja viimisega sõjaväevanglasse [[Paks Margareeta]]. Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut [[4. august]]il [[1906]] Sõjaväljakohtus ning [[6. august]]il 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator<ref>Л. Троцкий. Наша первая революция. Часть 2.[http://www.magister.msk.ru/library/trotsky/trotl223.htm] </ref>. Lisaks mõisteti veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras. ====Majanduse ja linnataristu areng==== 20. sajandi alguses töötas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Admiraliteet välja plaani Venemaa sõjalaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks, milleks asutati Tallinnas, kui [[Balti laevastik]]u põhibaasis uued laevaehitus ja remonditehased: [[Bekkeri laevatehas]] – [[Bekkeri sadam]]as; [[Vene-Balti laevaehitustehas]], [[Vene-Balti sadam]]as [[Kopli poolsaar]]el; [[Noblessneri laevatehas]] – [[Peetri sadam]]as. Intensiivse urbaniseerumise ajastu (19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus) tõi kaasa peamiselt tehaste ja vabrikute püstitamise ning vastava [[taristu]] rajamise. Tallinna linnavalitsus avas 1907. aastal [[Tööburoo|tööburoo]] ehk Töö Kättejuhatamise Kontori. Tallinnas piirnes ehitustegevus põhiliselt [[Tallinna vanalinn|vanalinna]] hoonete ümberehitamisega, vaevaliselt laienes hõre ja madal ühiskondlike hoonete vöö ümber endise [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i. Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati [[1901]]. aastal avati liikluseks, [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]] [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline rongiliin]] peatustega Tallinnas:[[Tallinn-Sadama raudteejaam|Tallinna sadama raudteejaam]], [[Odra raudteepeatus]] (1941–1944 nimega Laadaplats), [[Veski posti raudteepeatus]] (ka nimega ''Lutheri post''. Hiljem ehitati harutee [[Dvigatel]]i postini ([[Lasnamäe]]e [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]a) ja [[Tallinna Peajaam]]aga (tänapäeval [[Tallinn-Väikse raudteejaam]]). Aastatel [[1971]]–[[1973]] asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]]. [[20. sajand]]i alguses tekkis [[Pelgulinn]]a asum, [[AS Baltex 2000|Balti Puuvillavabriku]] tööliste [[Sitsi asum]] ja 1912–1915 loodi [[Vene-Balti laevaehitustehas]]e töölisasula [[Kopli poolsaar]]el. ====Linnavalitsemine==== [[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Pharuse kaart Tallinna linnast 1910]] 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna linnaelanikkond endisest [[seisuslik ühiskond|seisuslikust ühiskonnast]] [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnaks]], 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi [[Venestusaeg|venestamispoliitika]] tulemusel nõrgenes senine [[baltisaksa aadelkond|baltisaksa aadelkonna]] ülemkihi võim ja Vene linnaseadusega omandasid Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest linnaelanikud, mille tulemusel valiti [[1906]]. aastal esmakordselt vene ja eesti [[Tallinna Linnavolikogu]] [[koalitsioon]]i kandidaat [[Voldemar Lender]] (linnapea 1906–1913). [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|Tallinna linna ja [[Tallinna sadam]]a kaart, 1914]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14742151506).jpg|pisi|Tallinna linna kaart, 1914]] Enne 1904. aasta linnavolikogu valimisi hakkasid ühiste huvide eest võitlemiseks koonduma Tallinna majaomanikud, kes saavutasid valimistel ka edu. 1907. aastal rajati ka [[Tallinna Majaomanikkude Selts]], mille esimeseks esimeheks sai [[Jaan Poska]].<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2613 Tallinna Majaomanikkude Selts - EAA.1681]</ref> [[Pilt:Voldemar_Lender.jpg|pisi|vasakul|Esimene eestlasest [[Tallinna linnapea]] (1906–1913) [[Voldemar Lender]]]] 20. sajandi alguses koostati Tallinna [[generaalplaan]] – [[Tallinn 1913. aasta generaalplaan|Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt]] (1913), mis käsitles Tallinna kui tormiliselt kasvavat suurlinna. 1915. aastal tegutses Tallinna linna asutustena 13 alg- ja täienduskooli ning 4 keskkooli. [[Kutseharidus]]e vallas tegutsesid tsaariaja lõpuaastail teiste hulgas [[Tallinna Raudtee Tehnikakool]], [[Tallinna kunsttööstuskool]], [[Sinaida Mölder-Kovalenko juurdelõikus- ja õmbluskool]], [[Liivi- ja Eestimaa Põllutöökool]], [[Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool]]. [[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]] Lüüasaamine [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ([[1904]]–[[1905]]), eriti aga rünnak [[Port Artur]]ile sundis Venemaad vaatama üle oma riigikaitsekavasid. [[Läänemeri|Läänemerel]] nähti just [[Saksamaa keisririik]]i, kus suuradmiral [[Alfred von Tirpitz]] juhtimisel arendati energiliselt merejõude. [[1907]]. aastal tegi keiser [[Nikolai II]] vastava korralduse asuda välja töötama [[Soome laht|Soome lahe]] kaitsekava. [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririig]]i pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse ning laevastiku ja Peterburi kaitseks ehitati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[Lääne-Eesti saarestik]]ule aastatel [[1912]]–[[1918]] [[Peeter Suure merekindlus]]. {{vaata|Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Sõjasadam}} ==Esimene maailmasõda== Esimese maailmasõja puhkemise järel hakati Venemaa keisririigis saksapäraseid kohanimesid asendama venepärastega, nt Peterburi nimetati ümber Petrogradiks. 7. oktoobril 1914. aastal otsustas [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] kuberner [[Izmail Korostovets]]i pealekäimisel muuta linna senine ametlik nimi Revel vanade vene [[Leetopiss|letopiss]]ide järgi Kolõvaniks<ref>[http://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Omavalitsustegelased_trykki_2018.pdf EESTI KOHALIK OMAVALITSUS JA LIIDUD 100], lk 21</ref>. Esimese maailmasõja lahingutegevus Tallinna ei ulatunud. Sõja puhkemine takistas aga Tallinnale uue raekoja ehitamist. Uus raekoda oleks kerkinud Estonia teatri ja praeguse Eesti panga hoone lähedusse. Selle arhitekt oli soomlane Eliel Saarinen.<ref name=":0" /> === 1917. aasta revolutsioonid === ;Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguses toimusid [[Tallinna linnavolikogu]] valimised, kus esmakordselt osales eesti "parteitute partei". Nende eesmärk oli murda vana eesti-vene bloki võim. Enne tulemuste välja kuulutamist puhkes Petrogradis [[Veebruarirevolutsioon]]. 1. märtsil sai [[Bekkeri laevatehas]]est alguse streigilaine, millega liitusid ka paljud teiste suurte tööstusettevõtete töölised. Päeva lõpuks oli töö katkestanuid juba 18 000. Järgmisel päeval tõi streik Uuele turule 30 000 inimest. [[Märtsirevolutsioon|Töölised ründasid]] [[Toompea]]l ja [[Paks Margareeta|Paksus Margareetas]] asunud vanglaid, rüüstati [[Eestimaa kubermang]]u- ja politseivalitsuse büroosid ja põletati dokumente. 1917. aasta suvel võeti taas kasutusele [[Venemaa]] enamlaste partei [[Oktoobrirevolutsioon]]i aegne lipulause "kogu võim [[nõukogu]]dele". Levisid kuuldused, et sõjalise tähtsusega vabrikud ja tehased evakueeritakse Sise-Venemaale. See pani eesti töölisi sõja kiiret lõppu nõudma.<ref name=":0" /> ;Kaksikvõim Tallinnas [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|[[Tallinna linnapea]] (1913–1917) [[Eestimaa kubermang]]u komissar (1917) [[Jaan Poska]]]] [[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg|thumb|left|[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees, [[Jaan Anvelt]]]] {{vaata|Tallinna linnapea|Tallinna linnavolikogu|Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu}} {{vaata|Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee}} Veebruarirevolutsiooni järel oli Venemaast saanud demokraatlik riik ning vaja oli revideerida linnaseadust. Seetõttu korraldati Tallinnas 1917. aastal uued valimised. Valimistel osales 68% hääleõiguslikest kodanikest ning nende tulemusel said [[enamlased]] endale 31, [[esseerid]] 22, eesti rahvuslik blokk 18 ja [[vähemlased]] 12 mandaati. Juudi, poola ja läti-leedu partei said igaüks ühe koha ning saksa organisatsioonide liit viis kohta. [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks valiti enamlane [[Jaan Anvelt]]. Linnavolikogus ei jõutud otsusele, kellel on õigus määrata [[Tallinna linnapea|linnapea]], selle asemel pidid linnavalitsuse liikmed valima endale esimehe, kelleks sai [[Voldemar Vöölmann]]. 1917. aasta sügisel kuulutasid juhtivad enamlased [[Harju tänav]]al asuva [[Kuld Lõvi]] hotelli oma "kommuuniks". Septembri lõpus pidasid [[Kadrioru loss]]is istungeid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu]] revolutsioonilised organid, sõjaväe- ja tööliskomitee ning [[Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu|ametiühingute keskbüroo]], kes tõstsid taas päevakorda loosungi "kogu võim nõukogudele" ja lubasid selle garnisoni sõdurite toel teoks teha. Kui Saksa väed hõivasid [[Lääne-Eesti saared]], lagunes revolutsiooniline kord taas. Linnas tekkis kaos: valitses toidupuudus, paljud poed oli suletud ja rahvas kartis kokkupuutumist Saksa sõduritega. 1918. aasta [[24. veebruar]]ile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast [[Brest-Litovski rahuleping|Brest-Litovskis]] katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast. 24. veebruari pärastlõunal, enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati Estonia teatri lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Sinna sõitsid sinimustvalgega kaunistatud autos kolm [[Eesti Maapäev|Maapäev]]a moodustatud [[Eestimaa Päästekomitee|Päästekomitee]] liiget, nende hulgas [[Konstantin Päts]]. Tallinnas loeti [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]] esmakordselt ette 25. veebruari hommikul. [[Pärnu]]s oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.<ref name=":0" /> {{vaata|Kaksikvõim Eestis}} ===Saksa okupatsioon=== [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|Eesti okupeerimine [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede poolt 1918]] [[25. veebruar]]il [[1918]] jõudsid Saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]]. 20. märtsil 1918 ilmus saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa ülemjuhataja. [[4. märts]]il [[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Saksa okupatsioonivõimud määrasid märtsis 1918 pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja [[reeder]]i, [[Tallinna Börsikomitee]] esimehe Erhard Dehio, Tallinna ülembürgermeistriks. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat [[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik [[Harry Koch]]<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 31</ref>. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918. [[File:Ostfront Livland 1918 Dragoner Regiment Nr. 17.jpg|pisi|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]] 7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. Mitmed vabrikud sh [[Dvigatel]], [[AS Franz Krull|Krull]], [[Lutheri vabrik|Luther]], [[Mayeri vabrik|Mayer]], [[Noblessneri laevatehas|Noblessner]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti manufaktuur]], [[Tallinna Sadamatehased]], [[tallinna tselluloosivabrik]] pandi seisma. 8. novembril koostati [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] [[Karl Ast]]i, [[Aleksander Oinas]]e, [[Otto Sternbeck]]i, [[Aleksander Tulp]]i juhtimisel üleskutse, milles nõuti toiduainete väljaveo lõpetamist, Saksa vägede lahkumist ja võimu üleandmist demokraatlikult valitud omavalitsusasutustele. 9. novembril kogunesid töölisesindajad Valvaja seltsimajja ja koostati kirjalik pöördumine, mis sisaldas lisaks toitlusolukorra parandamise soovile ka poliitilisi nõudmisi. Muuhulgas nõuti Saksa vägede lahkumist, võimu loovutamist Eesti asutustele ([[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|maanõukogu]] ning maakondade, linnade ja valdade esinduskogud), kodanikuõiguste taastamist, poliitiliste vangide vabastamist, [[Balti maanõukogu]] laialisaatmist, 8-tunnise tööpäeva sisseseadmist ning ka toiduainete väljaveo keelustamist. Tööliste 13-liikmeline delegatsioon delegatsioon käis Eestimaa sõjakubernerile [[Adolf von Seckendorff]]ile nõudmisi esitamas. Eestlased esitasid 7-punktilise nõudmiste loetelu: tagada streigi- ja sõnavabadus, sh õigus esitada poliitilisi nõudmisi; loovutada võim Eesti maanõukogule ja valitsusele; keelata Saksa vägede sekkumine Eesti asjadesse ja viia väed võimalikult kiiresti välja; mitte tunnustada Baltimaade ühendatud maanõukogu, mis esindab üksnes balti aadlit; vabastada kõik poliitvangid; kutsuda uuesti kokku Eesti sõjavägi; anda luba rahvakoosolekute pidamiseks. 9. novembril jõudsid ka Saksa [[Novembrirevolutsioon]]i sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. Tallinna asus vaid üks [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] mereväekompanii (Marinekompagnie), [[Kergeristleja|kergeristleja]] Stralsund ja miinipanija Nautilus. 10. novembril toimunud koosolekul moodustati Tallinna garnisoni Saksa soldatite nõukogu, mis tegutses [[Toompea loss]]is ja ilma tema kaasallkirjata ei kehtinud ükski kindralkomando korraldus. 10. novembril nõustus Seckendorff endise [[Eestimaa kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]]ga kohtuma, et olukorda lahendada. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd [[Eesti Ajutine Valitsus]], mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 heisati [[Tallinna raekoda|Tallinna Raekojale]] rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud [[Tallinna linnavolikogu]] ja 13. novembril võttis Tallinna linnavolikogu volitustega [[Aleksander Pallas]] Tallinnas linnaameti üle ning samal õhtul toimunud [[Tallinna linnavolikogu]] istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus: [[tallinna linnapea|linnapea kt]] [[Aleksander Pallas]]ega<ref>“Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 124, 13.11.1918; “Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 125, 14.11.1918</ref>. 13. novembril võtsid [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise valitsuse]] volinikud [[Jüri Jaakson]] ja [[Peeter Põld]] üle Tallinnas, parun [[Tolli maja]]s ([[Toompuiestee]] 3) tegutsenud [[Eestimaa provintsivalitsus]]e. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad [[Riia]]s kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt [[Üleandmise leping|üle rahvuslike valitsuste kätte]], kuid Saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. 1918. aasta novembris Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]ile järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] lahkumise ajal ning seda saatnud töölis[[streik]]ide ajal Tallinnas 9.–12. novembril 1918 moodustati [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], kes 15. detsembril Tallinnas Estonia teatrihoones toimunud koosolekul ja kus Richard Vennikas ja [[Mihkel Koolmeister]] nõudsid avalikult Tallinna Nõukogude Punaarmee pealetungi rünnaku tõrjumiseks saabunud Suurbritannia eskaadri lahkumist, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] tagandamist, [[nõukogude võim]]u kehtestamist ja Narvas asutatud [[Eesti Töörahva Kommuun]]i tunnistamist. [[17. detsember|17. detsembril]] 1918 korraldas Tallinna TSN rahutused Tallinnas, mis Eesti Ajutisele Valitsusele lojaalsete [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]]laste ja kooliõpilaste poolt maha suruti. Samal päeval aeti sovetimeelne ja Eesti iseseisvuse vastane Tallinna TSN laiali ning selle tegevus keelustati.. [[19. november|19. novembril]] [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] toime esimese katse vallutada [[Jaanilinn]]a ja Narvat, kuid linnas asunud [[Saksamaa|Saksa]] väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. ==Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana== [[File:Tallinn24Feb1918.jpg|pisi|Paraad 1919. aasta [[24. veebruar]]il [[Peetri plats]]il]] [[28. november|28. novembril]] [[1918]] alanud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] taandus [[Eesti Rahvavägi]] 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40&nbsp;km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna [[reid]]ile [[Liepaja]]st Suurbritannia sõjalaevastik admiral [[Sir]] [[Edwyn Alexander-Sinclair]]i juhtimisel, kes turvas linna [[Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]u eest. 30. detsembril jõudsid Tallinna ka [[Martin Ekström]]i juhitud [[Põhja Pojad|1. Soome vabatahtlike salga]] vabatahtlikud [[Soome]]st. Tallinn kui riigi pealinn oli üks neid piirkondi, kus kogu iseseisvusaja jooksul kehtis katkematult [[kaitseseisukord]] (kuni 1930. aastani sõjaseaduse nime all). 17. juulil 1920 valiti [[Tallinna linnapea]]ks [[Anton Uesson]]. Eesti iseseisvusaja algul, 1920. aastail, toetasid Tallinna valijad enamasti kommunistide ja nende variorganisatsioonide ([[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]]) kandidaate, kelle volikokku saamist riigivõim püüdis takistada neid arreteerides või kandidaatide nimekirju tühistades. [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembril 1924 toimus kommunistide riigipöördekatse]], mille järel kommunistidest volikogu liikmete volitused tühistati. 1. jaanuarist 1925 lahutati Kaitseliidu [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] Harjumaa malevast. 1930. aastal tühistati [[Eesti Tööliste Partei]] nimekiri. 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus Tallinnas ja mõnedes teistes suuremates linnades üle 40% häältest [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]] (Tallinnas 47 kohta 101-liikmelisest volikogust). Tallinna linnavolikogu [[vapsid]]est liikmete volitused lõpetati 19. märtsil 1934. 1. mail 1934 nimetati linnapeaks erakondadest sõltumatu kindral [[Jaan Soots]].<ref name=":0" /> [[1938. aasta linnaseadus]]ega nimetati Tallinna linnapea ümber [[Tallinna ülemlinnapea]]ks ja abilinnapea linnapeaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati 101-lt 60-le. 15. ja 16. oktoobril 1939 valitud linnavolikogu koosseis oli esimene, mille koosseisu kuulusid ainult eestlased. 1939. aasta oktoobris sai ülemlinnapeaks senine [[Tartu linnapea]] kindral [[Aleksander Tõnisson]]. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse 6–7-korruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee|Suur-Tartu maanteele]], [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Kaarli puiestee]] otsale vastu Vabaduse väljaku ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]]a osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani 5-korruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. ==Teine maailmasõda== ===Nõukogude okupatsioon ja juunipööre=== 1940. aasta Eesti okupeerimisel ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" [[Vabaduse väljak]]ul ning meeleavaldus [[Kadrioru loss]]i ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saatkonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid. [[1940]]. aastal liideti Tallinna linnaga [[Nikolai von Glehn]]i väljaarendatud [[Nõmme]]. Tallinna linn omandas NSV Liidule jälle põhilise tähtsuse [[Tallinna mereväebaas|Balti Laevastiku põhibaasina Läänemerel]]. {{vaata|Tallinna vallutamine (1941)|Tallinn Teise maailmasõja ajal}} ===Tallinn Saksa okupatsiooni ajal=== [[Pilt:TLA_1465_1_7619_Vaade_Vabaduse_väljak_10_majale._Rahvahulga_kogunemine_kohviku_Kultus_ette_1942_1944.jpg|pisi|Vaade Vabaduse väljak 10 majale. Rahvahulga kogunemine kohviku Kultus ette (1942–1944)]] Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsioon "[[Operatsioon Barbarossa|Barbarossa]]" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid sakslased 28. augustil Tallinna. Septembris moodustasid sakslased Eesti Omavalitsuse, mida asus juhtima saksameelne [[Hjalmar Mäe]]. Tallinna linnavalitsuse eesotsas oli kuni 1943. aastani Tallinna linna piirkonnakomissari ja linnapeana SA-Obersturmbannführer Walter Mentzel. Hiljem võttis tema ameti üle ilmselt baltisaksa päritolu SA-Oberführer Karl Walter. Ülemlinnapea oli alates 1941. aastast eestlane Artur Terras, kes Saksa vägede suvise edasitungi ajal oli [[Põhja-Eesti Omakaitse]] juht. 1942. aasta keskpaigani vahistati Saksa julgeolekuorganite poolt ligi 18 900 inimest, kellest 94% süüdistati kommunistlikus tegevuses. Tallinn jäi mõne aasta jooksul ilma kohalikust juudi vähemusest. Ajaloolaste oletuste kohaselt hukati 1941. aasta lõpus üle 660 Tallinna juudi. 1. juunil 1941. aastal elas Tallinnas 187 712 inimest. Nõukogude võimu korraldatud küüditamise ja Saksa okupatsiooni esimeste kuude järel oli rahvaarv Tallinnas 140 917. 1. jaanuariks 1944 oli rahvaarv 133 281.<ref name=":0" /> ===Tallinna vallutamine 1944. aastal=== {{vaata|Märtsipommitamine Tallinnas|Tallinna vallutamine (1944)}} [[Pilt:TLA 1465 1 973 Varemetes Harju tänav, vasakul Kuld Lõvi varemed 1944.jpg|pisi|Varemetes Harju tänav 1944. aastal]] [[9. märts]]i õhtul ja ööl vastu [[10. märts]]i toimunud õhurünnak, mida tunneme [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle kolme tuhande. Peavarju kaotas 20 tuhat elanikku.<ref>Sulev Vedler, Tarmo Vahter: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/tana-10-aastat-tagasi-vene-kindral-mina-pommitasin-tallinna?id=69074721 "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna"] Eesti Ekspress, 29. august 2014</ref> 19. septembril toimus [[Sakala tänav]]al [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapanga]] hoones [[Otto Tiefi valitsus]]e esimene istung. [[Otto Tief|Tief]] luges ette deklaratsiooni, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusseastumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskond [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Selleks ajaks oli Vabariigi Valitsus Tallinnast juba lahkunud. Otto Tief lahkus koos viimaste valitsuse liikmetega 22. septembri varahommikul. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud Tallinna. Tänavad olid tühjad. [[Leitnant]] Johannes Lumiste ja [[jefreitor]] Elmar Nagelman kõrvaldasid Pika Hermanni tornis lehvinud Eesti Vabariigi sinimustvalge lipu ja heiskasid asemele Nõukogude Liidu [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]]. Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul. 1944. aasta 6. oktoobril andis Eesti NSV juhtkond teada, et kõik pealinna meditsiiniasutused töötavad jälle. Töökorras olevat ka gaasi-, vee- ja osaliselt elektrivõrk. Samas seati sisse toidukaartide süsteem ning lubati, et peagi hakkavad tööle ka koolid.<ref name=":0" /> ==Tallinn Eesti NSV-s== [[File:USSR map NO 35-1 -verso- Tallinn and Vicinity.jpg|pisi|Tallinn ja selle ümbrus Ameerika Ühendriikide sõjaväekaardil 1954]] [[1944. aasta Eestis|1944. aasta]] märtsi algusest oli Tallinn varemeis. [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak]] tekitas märkimisväärseid purustusi. 1944. aasta 6. oktoobril andis Eesti NSV juhtkond teada, et kõik pealinna meditsiiniasutused töötavad jälle. Töökorras olevat ka gaasi-, vee- ning osaliselt elektrivõrk. Sisse seati [[toidukaart]]ide süsteem ning lubati, et peagi hakkavad tööle ka koolid. [[Punaarmee]] tagasipöördumise järel võttis [[EK(b)P]] taas kontrolli linnas enda kätte. 1944. aasta lõpus oli EK(b)P parteiliikmete arv Tallinnas 1372. 1945. aasta lõpuks oli arv kahekordistunud ning 1951. aastal oli EK(b)P-l juba üle 8000 liikme. 1960. aastate lõpus oli Tallinnas üle 20 000 EK(b)P-lase, umbes 6% [[rahvastik]]ust. {{Vaata|EKP Tallinna Linnakomitee}} {{vaata|Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu}} '' ja [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]]'' {{Vaata|Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu}} '' ja [[Tallinna Linna RSN Täitevkomitee]]'' === Tallinna haldusjaotus === Vaata [[Tallinna linnaosad#Tallinna linnarajoonid Eesti NSV-s|Tallinna linnarajoonid Eesti NSV-s]]: [[Kopli rajoon]] (1945–1946), [[Nõmme rajoon]] (1945–1956), [[Mererajoon]] (1945–1991), Kesklinna rajoon (1945–1961), [[Kalinini rajoon (Tallinn)|Kalinini rajoon]] (1946–1991), [[Keskrajoon (Tallinn)|Keskrajoon]] (1961–1974), [[Lenini rajoon]] (1974–1991), [[Oktoobri rajoon]] (1974–1991) [[File:Liivalaia - Tartu mnt Junction in Tallinn 1 April 2016.jpg|pisi|[[Stalinistlik arhitektuur]] Tallinnas [[Tartu maantee]]l]] [[1949. aasta Eestis|1949. aasta]] kevadel toimus [[Märtsiküüditamine|uus massiküüditamine]], mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]], mis viis lõpule poliitilise pöörde. [[Industrialiseerimine|Industrialiseeri]]tud ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule [[Iive|iibele]] umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. 31. juulil 1956. aastal, võttis [[NLKP Keskkomitee]] vastu määruse "Elamuehituse arendamise kohta", sellest päevast alates algas NSV Liidus "[[hruštšovka]]de" ajastu. Tallinnas oli [[hruštšovka]]de ehitamiseni levinud [[kommunaalkorter]], s.t ühiskorter, kus elas mitu perekonda, kes jagasid omavahel kööki ja vannituba. 1960. aastal oli elamispinna ruutmeetreid kokku rohkem kui enne sõda, kuid inimese kohta oli pinda vaid 10,6 m².<ref name=":0" /> {{vaata|Stalinistlik arhitektuur|hruštšovka}}, ''[[Mustamäe I mikrorajoon|Mustamäe I]], [[Mustamäe III mikrorajoon|III mikrorajoon]]'' {{Fotomontaaž | foto1a = Mustamäe keskus.jpg | foto2a = Vessel Traffic Service centre, Valge 3 - panoramio - Aulo Aasmaa.jpg | foto2b = Erika 13a.jpg | foto3a = Tallinn Tartu mnt 83.jpg | foto3b = Sikupilli asum.jpg | foto4a = Tallinn Mustakivi tee 2019.jpg | foto4b = Ülemiste asum 2020.jpg | suurus = 200 | asend = right | vahed = 1 | värv = #FFFFFF | ääris = 1 | äärise_värv = #0014A8 | tekst = Tallinna XXI sajandi arhitektuur | teksti_taustavärv = }} Pärast sõda saabus Tallinna inimesi ka teistest [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Liiduvabariik|liiduvabariikidest]]. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. [[Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus|Esimese sõjajärgse]] [[rahvaloendus]]e ajaks [[1959. aasta Eestis|1959. aastal]] oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale. [[1989. aasta Eestis|1989. aastaks]] oli eestlaste osakaal langenud alla 50%. ==== Ühistransport ==== [[1948. aasta Eestis|1948. aasta]] alguses otsustati Tallinnas mitte enam uusi trammiliine välja ehitada, vaid asendada need trollibussidega. Trammiliiklus pidi lõpetatama 15 aasta pärast, kuid veel ehitati välja [[Balti jaam]]a ja linnakeskust ühendav trass. [[1965. aasta Eestis|1965. aasta]] juulis sõitsid esimesed trollid [[Estonia teatrihoone|Estonia teat]]ri juurest [[Tallinna Hipodroom|hipodroom]]ini. Esimesi trolle hakati kasutama linnakeskuse ja uute elamurajoonide ühendamiseks. Nendest esimene oli kümneid tuhandeid elanikke mahutama pidanud [[Mustamäe]].<ref name=":0" /> {{Vaata|Trammiliiklus Tallinnas}}, [[:Kategooria:Tallinna ühistransport|Tallinna ühistransport]] ==== Tallinn olümpialinnana ==== [[1980. aasta Eestis|1980. aastal]] toimusid [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused]]. Tänu sellele sündmusele tehti Tallinnas mitmeid uusi arendusi. Tallinn sai [[Viru hotell|Viru hotelli]] lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise hotelli [[Olümpia hotell|Olümpia]], lisaks ehitati välja [[Pirita tee]] ühes Pirita jõe uue sillaga. Pirita sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja vabaõhulavaks kujundatud kloostrivaremete võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati [[Tallinna linnahall]] peaaegu 5000 pealtvaatajale mõeldud saali ja 1981. aastal valminud 3000-pealisele publikule mõeldud jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%.<ref name=":0" /> ==== Tallinn laulva revolutsiooni ajal ==== [[1985. aasta Eestis|1985. aastal]] valiti [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Mihhail Gorbatšov]]. See juhatas sisse sisepoliitilise pöörde, mille tagajärjeks oli Nõukogude Liidu kokkuvarisemine. Mõni aeg hiljem toimusid esimesed avalikud protestid, mis looduskeskkonna kaitsmise nimel astusid vastu keskvõimu kavandatud fosforiidikaevandamisele [[Kirde-Eesti]]s ning [[Muuga sadam]]a laiendamise projektile Tallinna külje all. Nendest 1987. aastal alanud rahvuslikest ja keskkonnakaitselistest protestidest, mis olid suunatud ka nimetatud projektidega seotud mitte-eestlaste suurenenud sissevoolu vastu, kasvas muu hulgas välja Eesti roheliste liikumine. [[1987. aasta Eestis|1987. aasta]] 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval [[Hirvepark|Hirvepargis]] meelt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i vastu. Septembri alguses avaldasid neli majandus- ja ühiskonnateadlast, [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]], [[Isemajandava Eesti ettepanek|Isemajandav]]a Eesti ehk IME plaani, mis lähtus [[perestroika]] ideedest, kuid seadis eesmärgiks [[autonoomia]]. Võimud hakkasid kaotama autoriteeti ning 1988. aastast sai eestlaste jaoks massilise ärkamise aasta. [[Pilt:Öised laulupeod 88 (66).jpg|pisi|[[Öölaulupidu]]]] [[Tallinna vanalinn]]a päevadest kasvasid välja [[Öölaulupidu|öölaulu]]peod. [[Vanalinna päevad]]e viimasel, [[14. juuni]] õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüdita]]mise aastapäev, kogunes [[Lauluväljak|Tallinna lauluväljak]]ule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas [[Heinz Valk]] toimunut kultuurilehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Laulev revolutsioon|laulvaks revolutsiooniks]]. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas [[Rahvarinne]] Tallinna lauluväljakul ürituse "[[Eestimaa laul]]", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. 16. novembril võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] suure häälteenamusega vastu [[suveräänsusdeklaratsioon]]i, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. Deklaratsiooniga ei kuulutatud Eesti eraldumist liidust, kuid selles nõuti vabariigi ja keskuse suhete uut korraldamist. {{Vaata|Öölaulupidu|Vabaduse laul|Eestimaa laul|Laulev revolutsioon}} 1991. aasta augustis pidi Moskvas allkirjastatama uus liiduleping, kuid Eesti selles enam ei osalenud. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvus]] taastatuks. [[Eesti taasiseseisvumine|Taasiseseisvumise]] otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene [[Lääne-Euroopa]] riik, mis uut riiki tunnustas, oli [[Island]]. Seetõttu kannab Tallinnas asuv [[välisministeerium]]i esine plats praegu [[Islandi väljak]]u nime.<ref name=":0" /> {{Vaata|Augustiputš Eestis|Augustiputš}} ==Vaata ka== * [[Tallinna linnaosad#Ajaloolised linnaosad|Tallinna ajaloolised linnaosad]] * [[Tallinna päev]] * [[Tallinna vapipäev]] * {{ill|en|Tallinna kronoloogia|Timeline of Tallinn}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="gsOXM">[[Tõnu Raid]], [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2747 Tallinn vanadel kaartide], [[KesKus]], 3/2011</ref> <ref name="bhJYe">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref> <ref name="1oj5Q">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn XIV(XVIII)]], Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> <ref name="scgVd">Andres Ideon, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1029/ideonandres.pdf?sequence=5 Eeslinnastumisest Tallinna linnastus], Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskond Geograafia Instituut, Magistritöö lk 30</ref> <ref name="wDvny">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=26 Tallinn, Tallinna kujunemine], eestigiid.ee</ref> <ref name="3JypH">Tuuli Jõesaar, [http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-eesti-vanim-sailinud-laev-lebab-rahapuudusel-sugaval-maapoues.d?id=64200363 Eesti vanim säilinud laev lebab rahapuudusel sügaval maapõues], Eesti Päevaleht, 4. aprill 2012</ref> <ref name="müüt">{{cite journal|author=Ants Hein|journal=Imeline Ajalugu|year=2012|url=http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/11/14/oleviste_korgus_on_muut|title=Oleviste pole kunagi olnud maailma kõrgeim ehitis}}</ref> <ref name="8fkfB">[http://www.thefreelibrary.com/Livonian+household+troops+during+the+Livonian+war%2f+Liivimaa...-a0199121980 Liivimaa mõisamehed liivi sõja perioodil], [[Acta Historica Tallinnensia]], 1. jaanuar 2006</ref> <ref name="pUlC1">[http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558-1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 1558–1710. Rootsi aeg. Kaubandus ja tööstus], www.estonica.org (vaadatud 24. august 2011)</ref> <ref name="YYBQJ">[http://spb.rwwws.ru/db/RUS_news_result/hist_dates.html 1781-06-13, Именной указ Екатерины о губерниях]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="bTGKk">[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17–18</ref> <ref name="cYgjb">[https://web.archive.org/web/20200227193531/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/hobutramm Hobutrammivagunid], ajaluguyhistransport.eu</ref> <ref name="skkoV">[[Margus Kruut]], [https://web.archive.org/web/20101118071635/http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/04/?headerID=1872 Tallinna trammimuuseum], Tehnikamaailm, 4/2010</ref> <ref name="arhm2">[https://web.archive.org/web/20070717142010/http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Tallinnatrammmarts2005.pdf Rööbastel troska], Tehnikamaailm, 3/2005</ref> }} ==Kirjandus== *[[Tõnu Raid]], "Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989" [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2011, 194 lk, ISBN 9789949448548 * "Tallinn legendides" Grenader, 2005, 48 lk, ISBN 9949422167 * [[Raimo Pullat]] "Brief history of Tallinn" Estopol, 2000 ja 2003 ISBN 9985927206, ISBN 978-9985927205 * "[[Acta Historica Tallinnensia]]" [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]e kogumike sari, alates 1997. aastast * "Tallinna ajalugu" (1860. aastateni; koostanud Raimo Pullat) Tallinn: Eesti Raamat, 1976 * [[Dmitri Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool]] "Tallinn sajandeis" Eesti Raamat, 1972 * "Tallinna ajalugu" (XIX sajandi 1960. aastate algusest 1965. aastani; koostanud Raimo Pullat) Tallinn: Eesti Raamat, 1969 * "Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites" I–VII (koostanud [[Eduard Alamaa]] ja [[Aleksander Kivi]]) [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee]], 1966 * [[Hindrik Prants]] "Tuhande aastane Tallinn: lühikene Tallinna ajalugu: arenemine kaljusaarest riigi pealinnaks" Tallinn: T. Mutsu raamatukauplus, 1919 *[[Karsten Brüggemann]], [[Ralph Tuchtenhagen]] "Tallinna ajalugu" Tallinn: Kirjastus Varrak, 2013, 416 lk ISBN 9789985327043 *Tallinna ajalugu 1561 aastani. 1 OSA Kirjastus: [[Tallinn Linnaarhiiv]], 2019, 399 lk, ISBN 9789949735211 *Tallinna ajalugu 1561 aastani. 2 OSA Kirjastus: Tallinn Linnaarhiiv, 2019, 328 lk, ISBN 9789949735228 ==Välislingid== {{Commonskat|History of Tallinn}} * [http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu Tallinna ajalugu] linna kodulehel * [[Riho Laurisaar]] [http://www.epl.ee/news/kultuur/arheoloog-tallinna-muistne-uhke-ajalugu-voib-olla-uks-suur-muut.d?id=51136431 "Arheoloog: Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt"] EPL, 19. juuli 2008 * [http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1162243&lang= "Vana Tallinn"] [[Jüri Kuuskemaa]] saatesari [[Klassikaraadio]]s [[Kategooria:Tallinna ajalugu| ]] 7vcpjc1lk6jx156rfys3r9myymmuo78 0 250975 6175780 6057949 2022-08-09T10:39:06Z 2001:7D0:8337:9200:D407:597A:71D1:72B0 Võtsin maha "OPi" toimetamise, kuna ei pea seda tähtsaks ja täpsustasin Edasi ajamääratlust. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valne, Valmer.IMG 3743.JPG|pisi|Valner Valme kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 28. mail 2011]] '''Valner Valme''' (sündinud [[1970]] [[Paide]]s) on eesti kultuuriajakirjanik ja kolumnist. Ta on lõpetanud [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium]]i ja [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] kultuuriteooria alal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20151113.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Valner Valme rubriigis "Autorid"] Sirp 13.11.2015 Digaris.</ref> 2013 - 2020 oli ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u (ERR) kultuuriportaali vastutav toimetaja, olles ka portaali algataja. Alates 2021 töötab ta väljaande [[Edasi.org]] kultuuritoimetajana ja SA Kultuurileht veebitoimetajana, kuid jätkab raadiotööd ERR-i [[Raadio 2]] saate [https://r2.err.ee/989970/lift-valner-valme "Lift"] juhina ja saate [https://r2.err.ee/arhiiv/muusikanoukogu "Muusikanõukogu"] kriitikuna. Ta on ka [[Vikerraadio]] kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" üks juhte. Ta on teinud kaastööd kümnetele väljaannetele. ==Tõlkeid eesti keelde== *[[James Robert Waller]], "Tuhat külateed", Tallinn: Varrak, 2010 (koos [[Rebekka Lotman]]iga; ilmunud ühes köites [[Lia Rajandi]] tõlgitud teosega "[[Madisoni maakonna sillad]]") *[[David Abbott]], "Klaverimängija", Tallinn: Varrak, 2011 (koos Rebekka Lotmaniga) *[[Edward Myers]], "Jutuvestja", Tallinn: Varrak, 2012 (koos Rebekka Lotmaniga) *[[Julian Lees]], "Õnnemängijad", Tallinn: Varrak, 2012 (koos Rebekka Lotmaniga) *[[Christian Karlson Stead|C. K. Stead]], "Risk", Tallinn: Varrak, 2014 (koos Rebekka Lotmaniga) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Valme, Valner}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 0dcq840jzn0po8q5hi6oy83tpdgyv3l 0 254469 6175785 6136520 2022-08-09T10:59:38Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Pille Pürg''' (sündinud [[9. märts]]il [[1972]] [[Tartu]]s<ref name="Pille">[http://www.kroonika.ee/index.php?id=9871 Kapstas, Meelis. Anne ja Pille, nagu kaks tilka vett?]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kroonika, 22. aprill 2008</ref>) on eesti teatri-, tele-, filmi- ja paroodianäitleja, koolitaja ning õppejõud. =Haridus= Pille Pürg lõpetas [[1990]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i<ref name="Pille"/><ref>{{Netiviide |url=http://www.tamme.tartu.ee/vilistlased/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-08-18 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924113040/http://www.tamme.tartu.ee/vilistlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. {{kas|[[2007]]. aastal lõpetas ta [[Helsingi Ülikool]]i teatriteaduse eriala magistriõppe ''cum laude''. [[2013]]. aastal kaitses samas doktorikraadi.<ref>Veesaar, Anne. Pille Pürg: "Kaks korda on olnud konkreetne minek". Tiiu, 2016, nr 5, lk 22.</ref>}} ==Töökäik== Pille Pürg töötas [[1991]]-[[2003]] [[Vanalinnastuudio|Vanalinnastuudios]] [[inspitsient|inspitsiendi]]<ref>[http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=33323 Aavik, Kadi. Pille Pürg – sündinud komödiant.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Naised, 31. märts 2010.</ref> ja näitlejana. Hiljem on töötanud [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] rollilepingu alusel.<ref>[https://melu.goodnews.ee/pille-purg-edukas-unistaja-keda-tombab-lavale/ Eessaar, Elviira. Pille Pürg: edukas unistaja, keda tõmbab lavale. Good News, 1. detsember 2017.]</ref> == Osatäitmisi teatris == * "Päikesepoisid", lavastaja [[Eino Baskin]] ([[1998]]) * "Kassikuld", estraadikava ([[1999]]) * "Tahavaatepeegel", estraadikava ([[2001]]) == Rolle televisioonis ja filmis == * Õde, "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" ([[2003]]) * Ajalooõpetaja Mari Säär, "[[Õpetajate tuba (telesari)|Õpetajate tuba]]" (TV, [[2004]]) * Naine bussilt (osas "''Reality show"''), "[[Ohtlik lend]]" (TV, [[2006]]) * Makulatuuri vastuvõtja (osas "''Pravda ja õigus"''), "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (TV, [[2011]]) ==Tunnustus== * [[1998]] peapreemia [[Moskva]]s imitaatorite konkursil, kus ta esitas [[Anne Veski]]na laulu "Obnimi" ("Unusta")<ref>[http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/18/inimene.html Reest, Vesta. Anne Veski teisikule jätkub ovatsioone.] Eesti Ekspress, 5. mai 1998.</ref> * [[2000]] [[Eesti Teatriliidu tehniliste töötajate auhinnad|Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.imdb.com/name/nm1351582/ Pille Pürg IMDb andmebaasis.] * [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=170&sess=18957864b050608f3488d48d6579962e Kõik ei ole pisikesed ja saledad.] Elukiri, 1/2004 * Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/pille-purg-opib-helsingis-naitlejaks?id=82289403 Pille Pürg õpib Helsingis näitlejaks.] Kroonika 26. mai 2009 {{JÄRJESTA:Pürg, Pille}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] cy13d436cnlwp0lkyt3zoms5cagyob8 0 258756 6175672 6147387 2022-08-09T06:03:16Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Edvin Vesterby | Pilt = Edvin Vesterby.png | Pildisuurus = | Pildinimi = Edvin Vesterby (2011) | Riik = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1927|10|23}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid ={{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]]|Kreeka-Rooma maadlus}} }} [[Pilt:Edvin Vesterby SOK.jpg|pisi|1950. aastatel]] '''Edvin Vesterby''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1927]] [[Riguldi vald (1939)|Riguldi vallas]] [[Läänemaa]]l) on [[Eesti]]st pärit endine [[Rootsi]] maadleja. Ta võitis [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el [[Melbourne]]'is [[Kreeka-Rooma maadlus]]es hõbemedali. Kogu oma karjääri võistles ta [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us. == Elulugu == Ta sündis [[rannarootslased|rannarootslaste]] peres ja emigreerus [[1944]] Rootsi. Sportima hakkas ta [[1946]] [[Stockholm]]is [[Robert Oks]]a käe all.<ref>Tiit Lääne: [http://www.neljas.ee/est/?news=904657&category=2&SPORDITAHT--Edvin-Vesterby-olumpiamedal-ootab-endiselt-jarge SPORDITÄHT: Edvin Vesterby olümpiamedal ootab endiselt järge]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[1951]]. aastal tuli ta Rootsi meistriks vabamaadluses, [[1955]]. aastal aga [[Kreeka-Rooma maadlus]]es. Rahvusvahelise karjääri alguseks võib pidada [[1951. aasta maailmameistrivõistlused vabamaadluses|1951. aasta maailmameistrivõistlusi vabamaadluses]] [[Helsingi]]s. Seal saavutas ta 4. koha. Ta võitis Joseph Trimpont'i [[Belgia]]st ja Ferdinando Carrano [[Itaalia]]st, aga kaotas [[Mohammad Mehdi Yaghoubi]]le [[Iraan]]ist. Sama koha sai Vesterby ka [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el [[vabamaadlus]]es. Ta võitis Kenneth Irvine'i [[Suurbritannia]]st, Omar Blebeli [[Argentina]]st ja Charles Kouyos' [[Prantsusmaa]]lt, aga kaotas 5. koha saanud [[Cemil Sarıbacak]]ile [[Türgi]]st ja [[olümpiavõitja]]ks tulnud [[Shohachi Ishii]]le [[Jaapan]]ist. [[1953]] osales Vesterby vabamaadluses maavõistlusel Türgiga ja kaotas punktidega kolmekordsele maailmameistrile [[Mustafa Dağıstanlı]]le. [[1954]] osales Vesterby vabamaadluses maavõistlusel [[NSVL|NSV Liiduga]]. Ta kaotas seljaga Maisuradzele ja võitis punktidega Gigiadze. Samal aastal osales ta Kreeka-Rooma maadluses maavõistlusel [[Soome]]ga. Ta võitis punktidega Helsingi OM-pronksi [[Leo Honkala]] ja kaotas punktidega Rantalale. Ka [[1955. aasta maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1955. aasta MM-il Kreeka-Rooma maadluses]] jäi laeks neljas koht. Ta alistas [[Dinko Petrov]]i [[Bulgaaria]]st, Maurice Faure Prantsusmaalt ja Karl Ditteri [[Lääne-Saksamaa]]-lt, aga kaotas maailmameistriks tulnud [[Vladimir Staškevitš]]ile NSV Liidust. Sel aastal osales Vesterby paljudel maavõistlustel. NSV Liidu vastu kaotas ta Kreeka-Rooma maadluses punktidega Sviridovile ja Lentsile. Türgi vastu Kreeka-Rooma maadluses võitis ta punktidega neljakordse maailmameistri [[Hüseyin Akbaş]]i ja kaotas punktidega Yaşar Yılmazile. Seevastu vabamaadluse maavõistlusel kaotas ta Akbaşile punktidega. [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el õnnestus Vesterbyl Kreeka-Rooma maadluses võita hõbemedal. Ise meenutas ta seda nii: "Terve aasta polnud kaotanud ainsatki matši. Ei kodus, ei võõrsil. Olümpial oli üks eesmärk: võita Kreeka-Rooma maadluse kärbeskaalus kuldmedal. Kuid juba esimene ring lõi kaardid segi." Nimelt kaotas ta punktidega bulgaarlasele Dinko Petrovile. Seejärel aga alistusid järgemööda nii austerlane Franz Brunner kui ka türklane [[Yaşar Yılmaz]]. Neljandas ringis jäi Vesterby loosiga vabaks, viiendas aga suutis punktidega võita rumeenlase [[Francisc Horvath]]i, kes pälvis pronksmedali. Kümme minutit hiljem alanud finaalis tuli aga tunnistada venelase [[Konstantin Võrupajev]]i paremust. Samal aastal peetud maavõistlusel NSV Liiduga Kreeka-Rooma stiilis alistas Vesterby punktidega olümpiavõitja [[Boriss Gurevitš]]i. [[1958. aasta maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1958. aasta MM-il Kreeka-Rooma stiilis]] võitis Vesterby MM-hõbeda [[Tauno Jaskari]] Soomest ja Michail Theodoropoulose [[Kreeka]]st, maadles viiki [[Bernard Knitter]]iga [[Poola]]st ja kaotas Jiři Švecile [[Tšehhoslovakkia]]st. See andis talle 5. koha. [[1959]] osales ta maavõistlusel Lääne-Saksamaaga Kreeka-Rooma stiilis ja maadles viiki Klaus Schereriga. [[1960]] osales Vesterby kahel maavõistlusel Soomega, mõlemas Kreeka-Rooma stiilis. Alguses maadles ta Soomes viiki nii Tauno Jaskari kui ka Luhtalaga, seejärel Rootsis kaotas punktidega nii Nykäsele kui ka Luhtalale. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rooma]]s osales Vesterby Kreeka-Rooma stiilis. Ra võitis Stipe Dora ([[Jugoslaavia]]), Franz Brunneri ja Orlando Gonçalvese ([[Portugal]]), viigistas Jiři Šveciga ja kaotas Dinko Petrovile. See andis talle 4. koha. Tema viimaseks hooajaks tippspordis jäi [[1962]]. Sel aastal toimusid nii [[1962. aasta maailmameistrivõistlused vabamaadluses|vabamaadluses]] kui ka [[1962. aasta maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Kreeka-Rooma maadluses]] maailmameistrivõistlused [[USA]]-s [[Ohio|Ohio osariigi]]s [[Toledo (Ohio)|Toledos]] ja Vesterby osales mõlemal. Vabamaadluses võitis ta Bernard Knitteri, Pieter Roux' [[LAV]]-ist ja Harry Pylkäse [[Kanada]]st, aga kaotas hilisemale olümpiavõitjale [[János Varga]]le [[Ungari]]st, kes sel MM-il pälvis pronksmedali. Vesterby sai 6. koha. Kreeka-Rooma maadluses kaotas ta mõlema matši, nii Hassan Rajabile Iraanist kui ka hilisemale olümpiavõitjale [[Masamitsu Ichiguchi]]le Jaapanist ning langes välja, saades 14. koha. Ichiguchi tuli maailmameistriks. Samal aastal osales Vesterby maavõistlusel Rumeeniaga ja tegi kaks viiki, sealhulgas olümpiavõitja [[Dumitru Pârvulescu]]ga. Vesterby töötas 10 aastat Rootsi juunioride koondise treenerina ja on alates 1967 rahvusvahelise kategooria maadluskohtunik. Ka vanas eas tegeleb mees spordiga.<ref>Tiit Lääne. [http://www.epl.ee/news/sport/79-aastane-nooruslik-matikangelane-suusatab-maratoni.d?id=51080879 79-aastane nooruslik matikangelane suusatab maratoni]. Eesti Päevaleht, 26. märts 2007</ref> == Saavutused == * Esimene Eesti päritolu sportlane, kes kolmedel OM-idel jõudnud nelja parema hulka * OM-hõbe Kreeka-Rooma maadluses kärbeskaalus (1956 Melbourne) * Olümpiamängude 4. koht vabamaadluses kärbeskaalus (1952 Helsingi) * Olümpiamängude 4. koht Kreeka-Rooma maadluses kärbeskaalus (1960 Rooma) * MM-võistluste 4. koht vabamaadluses kärbeskaalus (1951) * MM-võistluste 4. koht Kreeka-Rooma maadluses kärbeskaalus (1955) * MM-võistluste 5. koht Kreeka-Rooma maadluses kärbeskaalus (1958) * MM-võistluste 6. koht vabamaadluses kärbeskaalus (1962) * 17-kordne Rootsi meister == Vaata ka == *[[Maadlus 1952. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1956. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1960. aasta suveolümpiamängudel]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Tiit Lääne]]. "Eesti olümpiamedalivõitjad". [[Ajakirjade Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[2006]], 162 lk; ISBN 9949427258 == Välislingid == * {{Olympedia}} *[http://eok.ee/Melbourne_1956 Melbourne 1956] * {{ESBL|Edvin_Vesterby}} {{JÄRJESTA:Vesterby, Edvin}} [[Kategooria:Rootsi maadlejad]] [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Rootsi treenerid]] [[Kategooria:Spordikohtunikud]] [[Kategooria:Rannarootslased]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] oxvyujhca0vhpdid31nytlltap8cpo7 0 259209 6175512 6163056 2022-08-08T16:18:45Z CommonsDelinker 1930 Fail Margus_Tabor.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:COM:SPEEDY|]]. wikitext text/x-wiki '''Margus Tabor''' (sündinud [[13. mai]]l [[1962]]) on eesti näitleja. == Haridus == Aastal [[1984]] lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (11. lend).<ref>http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011</ref> == Töökohad == Margus Tabor töötas [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] aastatel 1984–[[1988]], [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Nukuteatris]] 1988–[[1992]] ja [[1994]]–[[1998]], [[Vanalinnastuudio]]s [[2002]]–[[2004]], [[2007]]–[[2020]] [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. Alates [[2020]]. aastast on ta [[Ugala]] teatri näitleja. Vahepeal on ta kolmel perioodil olnud vabakutseline. == Saatejuht == Alates septembrist 2018 on Margus Tabor [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] kultuurisaate "[[OP!|OP]]" kaassaatejuht. == Filmid == * 2001 – "[[Lepatriinude jõulud]]" - Kirp-koer; Isa (hääl) * 2006 – "[[Leiutajateküla Lotte]]" - Klaus (hääl) * 2006 – "Hundi agoonia" - direktor * 2010 – "[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" - taksojuht * 2011 – "[[Lotte ja kuukivi saladus]]" - Klaus (hääl) * 2015 – "Imelise Ajastu Lõpp" - Novikov (KGB major) * 2018 – "Kapten Morten lollide laeval" - Matilda, Tilda (hääl) * 2019 – "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" - Herman == Televisioon == * 1996 – "[[Õnne 13]]" - Kirurg * 2006 – "[[Kelgukoerad]]" - Sander * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" - Raimo Raadik * 2012 – "[[Saare sosinad]]" - Tauno Mänd * 2013 – "[[Kättemaksukontor]]" - Marcus Vatter * 2013 – "Mägede varjud" - Tauno ==Tunnustus== * [[2021]] – Parima meesnäitleja Kuldõun ([[Ugala]] publikupreemia) * [[2022]] – Parima meesnäitleja Kuldõun ([[Ugala]] publikupreemia) ==Isiklikku== [[Garmen Tabor]] on Margus Tabori abikaasa. [[Hiiumaa]]lt [[Kõlunõmme]]st pärit talumees Kõlu Magnus (Maunus) (1710–[[1781]]) ja tema abikaasa Kadri olid [[Tõnis Niinemets]]a, [[Sepo Seeman]]i ja Margus Tabori esivanemad. <ref>[https://etv.err.ee/1608437522/sinu-uus-sugulane Sinu uus sugulane. 1. osa]: Tõnis Niinemets Eesti Televisioon. 31.12.2021</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tabor, Margus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] i2f8ou62jkekacjf578ssco6c83ikoc 0 260635 6175793 5765789 2022-08-09T11:14:46Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Indrek Kannik''' (sündinud [[25. november|25. novembril]] [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] riigiametnik, [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]]. <ref name="kes">Kes on kes? Eesti 2000, lk 59, ISBN 9985607899</ref> Indrek Kannik lõpetas [[1984]]. aastal [[Tallinna 43. Keskkool]]i <ref name="kes"/> ja [[1990]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanikuna <ref>[http://www.president.ee/en/media/press-releases/1221-indrek-kannik-will-become-the-counsellor-to-the-president-of-the-republic-on-security-issues/ Indrek Kannik will become the Counsellor to the President of the Republic on Security Issues]</ref>. Ta oli aastatel [[1992]]–[[1999]] [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] esindajana [[VII Riigikogu]] ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsete]] esindajana [[VIII Riigikogu]] liige. 7. jaanuarist kuni 23. maini [[1994]] oli Kannik [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]]. 1998–2007 kuulus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2000]]–[[2001]] juhtis ta [[Postimees|Postimehe]] välistoimetust, 2001–[[2004]] oli [[kaitseministeerium]]i kantsler, seejärel nõunik. Aastatel [[2006]]–[[2011]] töötas ta [[Eesti president|presidendi]] julgeolekunõunikuna <ref>[http://www.postimees.ee/531758/presidendi-julgeolekunounik-indrek-kannik-lahkub-ametist/ Merje Pors. Presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik lahkub ametist], [[Postimees]], [[16. august]] [[2011]]</ref>. Alates 23. novembrist [[2020]] on ta [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] (RKK) direktor. ==Tunnustus== *2005 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=[[1994]]| järgnev=[[Enn Tupp]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kannik, Indrek}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] imvvlqio87y7w9w273z51pidtecqfav 6175811 6175793 2022-08-09T11:41:06Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/85.253.189.36|85.253.189.36]] ([[User talk:85.253.189.36|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ursus scribens|Ursus scribens]]. wikitext text/x-wiki '''Indrek Kannik''' (sündinud [[25. november|25. novembril]] [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] riigiametnik, [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]].<ref name="kes">Kes on kes? Eesti 2000, lk 59, ISBN 9985607899</ref> Indrek Kannik lõpetas [[1984]]. aastal [[Tallinna 43. Keskkool]]i<ref name="kes"/> ja [[1990]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanikuna<ref>[http://www.president.ee/en/media/press-releases/1221-indrek-kannik-will-become-the-counsellor-to-the-president-of-the-republic-on-security-issues/ Indrek Kannik will become the Counsellor to the President of the Republic on Security Issues]</ref>. Ta oli aastatel [[1992]]–[[1999]] [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] esindajana [[VII Riigikogu]] ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsete]] esindajana [[VIII Riigikogu]] liige. 7. jaanuarist kuni 23. maini [[1994]] oli Kannik [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]]. 1998–2007 kuulus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2000]]–[[2001]] juhtis ta [[Postimees|Postimehe]] välistoimetust, 2001–[[2004]] oli [[kaitseministeerium]]i kantsler, seejärel nõunik. Aastatel [[2006]]–[[2011]] töötas ta [[Eesti president|presidendi]] julgeolekunõunikuna<ref>[http://www.postimees.ee/531758/presidendi-julgeolekunounik-indrek-kannik-lahkub-ametist/ Presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik lahkub ametist]</ref>. Alates 23. novembrist [[2020]] on ta [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] (RKK) direktor. ==Tunnustus== *2005 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=[[1994]]| järgnev=[[Enn Tupp]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kannik, Indrek}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] 1ridyvqx50tq5kwcg71l2xewh0i6qbu 0 268948 6175803 6175398 2022-08-09T11:30:47Z Angmar Brekker 94578 /* Mängijad */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | | | | | | | | || || |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Soome}} Sastamala VaLePa || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 322 || Nurgaründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Poola}} MKS Będzin || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Lindemans Aalst || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 358 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{riigi ikoon|Austria}} SK Zadruga Aich || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=c1fea270c48e8079d8ddf7d06d26ab52&l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2002] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]], [[Argo Arak]]. Peatreener: [[Andres Skuin]]. Abitreenerid: [[Andrei Ojamets]], [[Pasi Sakari Rautio]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]]. Peatreener: [[Pasi Sakari Rautio]]. Abitreener: [[Raul Reiter]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] *'''[[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2009-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2009] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Veiko Lember]], [[Martti Rosenblatt]], [[Eerik Jago]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Andrei Ojamets]] * '''[[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2011-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2011] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]], [[Meelis Kivisild]], [[Martti Keel]], [[Eerik Jago]].Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Boriss Kolcins]] * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2015-3?l=est Eesti rahvusmeeskond 2015] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Keith Pupart]], [[Madis Pärtel]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Rauno Tamme]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2017''' Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Mart Naaber]], [[Timo Tammemaa]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Oliver Orav]], [[Andrus Raadik]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] bkrodw7hpgoaxdgr9qyvrmug9c2mqej 0 273442 6175584 6172151 2022-08-08T19:32:00Z NOSSER 8097 /* Variorganisatsioonid Eesti poliitikas */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} '''Eesti kommunistliku liikumise ajalugu''' on ülevaade [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise]] tegevusest 20. sajandil. == Sotsiaaldemokraatliku liikumise algus == Sotsialism jõudis Eestisse kolmes eri harus: Läti üliõpilaste kaudu Riiast, kus marksistlik kirjandus Saksamaalt levis ja kust ta Tartusse edasi tungis (vt. [[Mihkel Martna]]); teiseks Vene üliõpilaste kaudu, kes poliitilistel põhjustel pealinnade ülikoolidest välja saadeti ja siis Tartusse jõudsid (vt. [[Mihkel Pung]]); kolmandaks Vene tööliste kaudu, kes samuti poliitilistel põhjustel Venemaa tööstusekeskustest välja aeti ja kellest mõned Tallinnasse sõitsid, kus sajandivahetusel suuremad töökohad ehitati ja õppinud töölistel tööd leidus<ref>[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1923/03/14/10 Katkendid mineviku võitlustest.], [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 57, 14 märts 1923</ref>. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses rajati puidu- ja paberitööstusi ning peamiselt Tallinna suured masina- ja laevaehitustehased. Eesti „sotsialismi isaks“ peetakse maalermeister [[Mihkel Martna]]t, kes levitas saksa kontaktide kaudu saadud [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikke]] ja töölisliikumise ideid Tallinnas ja ka Tartus eesti üliõpilaste seas juba 1880. aastatel. [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli venestamine]] 1890. aastatel tõi Tartusse palju üliõpilasi Venemaalt, kellest paljud olid sisse võetud pahempoolsetest ideedest kuni [[anarhism]]i ja [[Bolševikud|enamlus]]eni. 1901. aastal lõid eesti sotsialistid omale Tallinna, [[Konstantin Päts]]i lehe „Tallinna [[Teataja]]" ümber tuumiku, kus toimetuse liikmeteks oli kolm sotsialisti: M. Pung, [[Otto Münther]] ja [[Eduard Vilde]] ning kaastöölised ka M. Martna, Aavik, dr. Alver jt. Kuni 1905. aastani oli Venemaa keisririigis igasugune poliitiline tegevus keelatud. Eesti [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] liikumine lõhenes [[1905]]. aasta [[suvistepüha]]l [[Tartu]]s, kus toimunud salajasel koosolekul tõstatati küsimus, kas asutada omaette sotsiaaldemokraatlik erakond, mis Vene parteiga oleks ühenduses [[föderalism|föderalistlikul]] alusel, või töötada ühises organisatsioonis [[VSDTP]]-ga. Enamus pooldas esimest varianti, need, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|kes vähemusse jäid, lahkusid]] ning moodustasid 1907. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]]. Eestimaal tegutsenud sotsialistid jagunesid pärast seda tsentralistideks, kes kuulusid [[1898]]. aastal asutatud illegaalse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] kohalikesse organisatsioonidesse, mille juhid olid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Leberecht]] (1883–1938) ning föderalistideks ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]), keda juhtis [[1903]]. aastal Tartus asutatud ajalehe [[Uudised]] peatoimetaja [[Peeter Speek]]. 20. sajandi alguses tekkis Venemaa Sotsiaaldemokraatlikus Tööliste Parteis (VSDTP) enamlaste ja vähemlaste kõrvale kolmas vool, föderalistid, kelle eesmärk oli Venemaa ümberkujundamise föderatiivseks vabariigiks ja vähemusrahvuste autonoomia. Föderalistid pooldasid VSDTP ülesehitust rahvuslike parteide [[föderatsioon]]ina, nähes tulevikus ka Venemaad föderatiivse vabariigina, kuhu Eesti kuulunuks ühe osariigina. Tsentralistid pidasid aga õigeks vahetut kuulumist VSDTP-sse ning partei tsentraliseeritud struktuuri säilitamist. 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga andis Venemaa keiser [[Nikolai II]] [[1905. aasta revolutsioon|puhkenud revolutsioon]]i ohjeldamiseks 17. (31). oktoobri manifestiga alamatele [[Kodanikuõigused|kodanikuõigused]]. 1905. a. manifesti alusel asutasid föderalistid esimese Eesti sotsialistliku partei, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e. Eesti enamlased ja vähemlased jätkasid [[VSDTP]]-s. Nad asutasid 1907. aastal VSDTP Eesti allorganisatsiooni, millest pärast enamlaste lahkumist sai iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (1917) eelkäija. Tsentralistide tuntuimad tegelased tollal olid [[Aleksander Kesküla]], [[Mihkel Martna]], [[Hans Pöögelmann]], [[Karl Ast]] ja [[August Rei]]. Föderalistide, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e juhtivad jõud olid kirjanik [[Eduard Vilde]], [[Peeter Speek]] ning [[Gottlieb Ast]]. [[Sotsialism|Sotsialistliku]] ja [[revolutsioon]]ilise liikumise kandvaks jõuks olid [[töölisklass]], [[Tartu ülikool]]i tudengid ja keskkooliõpilased. Agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud [[lendleht]]ede ja üleskutsete abil. == Kommunistliku liikumise algus == Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine [[marksism]] hakkas Eestis poolehoidu võitma [[19. sajand]]i lõpul, kui asutati marksistlikke ringe. 20. sajandi algul hakkas ka VSDTP Eestis oma allorganisatsioone moodustama suuremates tööstuslinnades Tallinnas, [[Narva]]s, Tartus ja [[Pärnu]]s. Nõukogudeaegse versiooni kohaselt oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise, eriti selle VSDTP-le orienteeritud Tallinna komitee tekkes silmapaistev osa Mihhail Kalininil, kes [[1901]]–1904 töötas Tallinnas, [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehastes]]. Omaenda andmeil oli Mihhail Kalinin [[Dvigatel]]i tehases aastatel [[1902]]–1904 ainus [[venelane]] tehases. 1902 ühinesid Tallinna töölisringid Kalinini juhtimisel<ref name="LCN6F" /> ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] juhtimisel [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsiooni, mille eesotsas oli [[Tööliste Keskring]], mis oligi VSDTP Tallinna organisatsiooni aluseks. VSDTP organisatsioon oli ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega. 1903. aastal tekkisid VSDTP grupid tööstusettevõtetega linnades Tartus ja Narvas ning seejärel Pärnus. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t. Tartu ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralism]]i ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. [[1904]]. aasta lõpul moodustati [[VSDTP Tallinna komitee]], mis rajas sideme [[VSDTP KK Välismaa Büroo]], [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja [[Riia]] sotsiaaldemokraatidega, Eestis moodustatud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid moodustati Venemaa VSDTP allorganisatsioonidena. [[1905. aasta revolutsioon]]i eel kuulus nendesse 250 sotsiaaldemokraati. [[Fail:Jaan Anvelt 1925.jpg|pisi|Jaan Anvelt]] == Eesti 1905. aasta revolutsioonis == Pärast 1905. aasta revolutsiooni kasvas Eesti sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide liikmete arv tuhatkonnani, nende seas oli erimeelsusi: [[menševikud]] ei pooldanud võimu haaramiseks ja muudatuste tegemiseks relvastatud [[ülestõus]]u. {{Vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}} 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas ("Aula") (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, mõõdukas ("[[Bürgermusse]]") tiib, mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele ning tõstsid esile kultuurilise ja poliitilise [[autonoomia]] küsimused [[Balti provintsid]]es. {{Vaata|Aulakoosolek}} Pärast [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]]-e poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i, tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. 1905. aasta rahutuste ajal moodustati Tallinnas novembri lõpul [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus aga politsei poolt. 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal moodustati ka [[VSDTP Narva komitee]]. Pärast 1905.–1906. aasta revolutsioonisündmusi karmistas keisririigi valitsus poliitilisi repressioone ning saatis enamik poliitiliselt aktiivseid sotsiaaldemokraatliku liikumise aktiviste saadeti asumisele Venemaa Siberi osasse või olid nad sunnitud emigreeruma Venemaa keisririigist ([[Nikolai Janson|N. Janson]], [[Peeter Speek|P. Speek]] jt). [[2. märts|2.]]–[[4. märts]]il [[1907]] toimunud VSDTP Eestimaa organisatsioonide [[Terijoe konverents]]il saavutasid bolševikud võidu [[Menševikud|menševike]] üle ning toimus VSDTP lõhenemine. [[1908]]. aasta jaanuaris vahistati politsei poolt jällegi täies koosseisus VSDTP Tallinna komitee, mille liikmeid süüdistati ''"Vene riigis kehtiva seadusliku riigikorra kukutamise katses ning selle asendamises demokraatliku vabariigiga", milleks süüdistatavad kogunesid komiteede ja rajoonide koosolekutele ja kokkusaamistele, korraldasid rahalisi korjandusi partei vajadusteks, pidasid sidet VSDTP KK Peterburis, asutasid põrandaaluseid trükikodasi, kus andsid välja eestikeelset ajalehte "Võitleja" ja venekeelset "Reveli Sõjalist lendlehte" (vene ''"Ревельский Военный листок"''), samuti üleskutseid ja proklamatsioone.''. Süüdistatavaid karistati pikaajaliste [[sunnitöö]]karistustega. Poliitiline aktiivsus taastus alles pärast 1910. aastaid, kui [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]]s asutati [[Jaan Anvelt]]i poolt töölisajaleht [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]]. Ajalehe Kiir ümber koondunud VSDTP V. [[Lenin]]i (bolševike) suuna pooldajad omasid tihedaid sidemeid [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja ka [[VSDTP bolševike fraktsioon]]iga [[Riigiduuma#Ajalugu|Riigiduuma]]s. [[28. juuni|28.]] (15. [[vkj]]) juunil [[1914]] peeti Narva lähistel [[Paemurru]] metsas VSDT(b)P Eesti organisatsioonide [[Narva konverents]]il otsustati luua üle-eestiline organisatsioon ilma [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševiketa]] ning asuti võitlema [[natsionalism]]iga ja eraldumispüüetega sotsiaaldemokraatlikus liikumises<ref name="AEYvt" />. 1916. aastal moodustati VSDT(b)P Tartu (Komitee)organisatsiooni juhtorgani baasil ajutine VSDTP Eesti organisatsioonide keskus, 1916. aasta oktoobris moodustati [[VSDT(b)P Tartu komitee]] baasil VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide büroo, kuhu kuulusid Tartu komitee liikmed: [[Kazimir Rimša]] (Rimscha) (büroo esimees), Vladas Rekašius<ref name="068VS" /> (büroo sekretär), Aleksander Blaufeld<ref name="NkMxM" />, А. Sisask, K. Jeremejev. == Eesti kommunistid 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i aegu == {{vaata|Märtsirevolutsioon}} [[Fail:Jaan Sihver.png|pisi|Jaan Sihver]] {{kas|[[9. märts]] (1. aprill vkj)}} [[1917]] valiti [[VSDT(b)P Tallinna komitee]] (''Ревельский комитет РСДРП(б)'') / [[VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee]] (''Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)''), mille esimeheks määrati [[Julius Rossfeldt]] ja asetäitjaks [[Ivan Rabtšinski]], liikmed olid [[Stepan Papkov]] ja Ivan Jegorov<ref name="0IPO8" />. Pleenumite vaheajal juhtis selle tegevust [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] (''Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)''). VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee organiseeris lisaks töölissaadikute nõukogudele ka [[Eestimaa Maatameeste Nõukogu]] ja [[Eestimaa Maatameeste Keskbüroo]] (''Центральное бюро безземельных Эстоний''), mille juhiks sai [[Jaan Sihver]] <ref name="UtFLT" />. Suuremates tööstusettevõtetes moodustati samuti [[VSDT(b)P]] komiteed (vt [[Engelbert Strauch]]). 1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (<small>16.–17. vkj</small>) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni (sh 12. aprillil 1917 moodustatud [[VSDT(b)P Rakvere komitee]], mille juhtivaks tegelane [[Uduküla]]st pärit [[Julius Bergmann]]<ref>[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vsdt-b-p-komitee Rakvere VSDT-b-P komitee], http://www.monument.ee/ (vaadatud 26.07.2020)</ref>). VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], Vladimir Velman<ref name="H8WCS" />, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]]. [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] valimise järel toimus Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] 15. juulil (2. juuli vkj) 1917. aastal [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ja [[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]] korraldatud{{lisa viide}} [[Eesti Rahvuskogu (1917)|Eesti Rahvuskogu]] kongress<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917</ref> kus saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu [[Valijamees|valijamehed]] ning [[linnavolikogu]]de, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ja sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, ja sotsialistid-enamlased, vähemlased ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sots.-revolutsionäärid]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja saadikute nõukogu]]sid. 16.–17. juulil (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]] Eesti rahvuskongressi kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist. == Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu == {{Vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} [[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas|[[5. juuli|5.]]–[[9. august]]il (23.–27. juulil vkj)}} 1917 Tallinnas moodustati võimuorgan, millesse kuulusid 7 bolševikku [[VSDT(b)P]]-st, 7 [[Eesti esseerid|esseer]]i, 4 [[Eesti menševikud|menševikku]] ja 1 [[menševik-internatsionalist]]. EN Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt. 8. augustil ([[ukj]]) 1917. Petrogradis alanud [[VSDTP VI kongress|VSDT(b)P VI kongress]]il esindasid [[Eestimaa kubermang]]u bolševikke VSDT(b)P Põhja-Balti komitee saadikud [[Ivan Rabtšinski]] ja Kovvi. [[VSDTP VI kongress#VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee esindus|Kongressil esitasid nad ülevaate olukorrast Eestimaa bolševike tegevusest Eestis]]. Augustis 1917 toimunud Tallinna ja Narva linnavalitsuse valimistel võitsid nõukogude esindajad. Sel aastal oli Eestis peale kommunistide veel kaks sotsialistlikku erakonda: [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]]. Moodustati [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi]] väeosad [[1. Tallinna kommunistlik polk]], mille juht oli [[Andrei Põld]]. Narvas oli juba pärast [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i valitud [[Ants Dauman]] [[Narva]] linnapeaks, pärast seda [[Narva linnanõukogu]] esimeheks ja oktoobris 1917 [[Narva Sõja-revolutsioonikomitee]] esimeheks. Augustis 1917 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised võitsid [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]], linnavolikogu esimeheks valiti bolševik Jaan Anvelt, linnavalitsuse esimeheks (tänapäeva mõistes linnapeaks) samuti bolševik [[Voldemar Vöölmann]]. Septembris 1917 oli Tallinna volikogu 243 saadikust 102 [[VSDT(b)P]] liikmed ja 50 [[nõukogude võim]]u toetavad [[menševikud-internatsionalistid]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseer]]id või parteitud saadikud. 26. septembril 1917 toimunud [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] ümbervalimised, kus bolševike saadikud said 22 kohta 35-st. == Eesti kommunistid 1917. aasta oktoobrirevolutsioonis == {{kas|[[11. november|11.]]–[[14. november|14. novembril]] (<small>25–28. oktoober [[vkj]]</small>)}} 1917 Tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude korraldatud [[Eesti Nõukogude II Kongress]]il valiti [[4. november|4. novembril]] (<small>22. oktoober [[vkj]]</small>) [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja 40 liikmeline [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, mille esimees oli Ivan Rabtšinski, asetäitja [[Viktor Kingissepp]] ja sekretär V. Milanov. [[Fail:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] [[Fail:Hans Pöögelmann.jpg|pisi|Hans Pöögelmann]] {{kas|[[8. november|8. novembril]]}}{{lisa viide}} 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgeimaks võimuks [[Eestimaa kubermang]]us, nagu seda oli teinud [[Petrograd]]is [[Oktoobrirevolutsioon]]i korraldanud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]], kes oli kõrvaldanud relva ähvardusel [[Aleksandr Kerenski]] juhitud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas [[kodanlus]]e vara [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimisega]] ja kuulutas välja sellekohased [[dekreet|dekreedid]]. Natsionaliseeriti 24 000&nbsp;km² maad, kõik [[pank|pangad]], tehastes ja vabrikutes seati sisse [[tööliskontroll]], likvideeriti [[seisus]]ed ja seisuslikud privileegid. [[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Praktilist mõju sel sammul ei olnud. Detsembris 1917 kuulutas [[Naissaar]]el paiknenud 90 [[madrus]]ega [[garnison]]i välja [[Naissaare Nõukogude Vabariik|Naissaare Nõukogude Vabariigi]]<ref name="TeSKV" /><ref name="0oaFj" />. Detsembris 1917 alustasid bolševikud ka maa natsionaliseerimist, 10. detsembril suundusid Tallinna punakaartlaste salk [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]]i juhtimisel [[Püssi mõis]]a selle natsionaliseerimiseks ja mõisamaade kollektiviseerimiseks. Mõis konfiskeeriti ning anti kohaliku mõisakomitee valdusse. 11. detsembril viidi läbi mõisa tagasivõtmine, mille käigus tapeti M. Aitsam ja R. Imberg ja J. Kalmus, kes maeti 22. detsembril Tallinnas pidulikult. 1917. aastal toimunud [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDT(b)P Eesti organisatsioonidesse ning [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]]. [[31. jaanuar]]il [[1918]] saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud<ref name="59Ziy" />. 12. jaanuaril 1918 toimus Tallinnas I Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste kongress, millel valiti ka [[Sotsialistline Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlike sõjaväelaste nõukogu]], mille esimeheks valiti bolševik [[Gustav Kudeberg]] ning nõukogusse ka [[Viktor Kingissepp]]. Nõukogu võttis vastu otsuse [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi, rahvavaenulike asustuste laialisaatmiseks. [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] {{kas|avaldas}} [[1. veebruar]]il (19. jaanuaril vkj) [[1918]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i Konstitutsiooni projekti, mille kohaselt kuulus ETK autonoomse oblastina [[Vene SFNV]] koosseisu <ref name="LmGVh" />. == Eesti kommunistid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i aegu == ;Saksa vägede pealetung [[20. veebruar]]il 1918 maabusid Mandri-Eestis [[Virtsu]]s [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, samal päeval moodustati Tallinnas Eestimaa- ja Tallinna Nõukogude ühisel plenaaristungil sõjaline kolleegium Tallinna [[kindlustatud rajoon]]i kaitseks, kuhu kuulusid mõlema (osaliselt kattuva) nõukogu täitevkomiteede, [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi staabi]], laevastiku komiteede ja Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esindajad. Kolleegiumi tegevust juhtis Sõjakolleegiumi Presiidium, kuhu kuulusid: [[Viktor Kingissepp]], Tallinnas asunud laevastikukomitee esimehe asetäitja Uljanov, Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esimees Zasulski, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|EN Täitevkomitee]] liikmed Sokolov ja [[Eduard Teiter]] jt. Presiidiumi esimeheks valiti Zasulski. Tallinna ja Põhja-Eesti kaitset organiseeris Sõjakolleegium koos [[Nõukogude Venemaa]] väejuhatusega. {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}} [[23. veebruar]]i hilisõhtul otsustasid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee evakueeruda [[Nõukogude Venemaa]]le, kuigi veel eelmisel päeval oli rahvale teatatud, et «''ainult üle praeguse valitsuse surnukehade võiks teine võim valitsema pääseda''». {{lisa viide}} [[24. veebruar]]il 1918 enne Tallinna langemist Saksa vägede kätte põgenesid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed koos [[Balti laevastik]]uga [[Soome]] kaudu Nõukogude Venemaale (vt [[Balti laevastiku Jääretk]]). Tallinna Nõukogu Täitevkomitee ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimehe asetäitja, [[VSDT(b)P Eestimaa büroo]] liige ja [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimees Voldemar Vöölmann ei lahkunud linnast, nagu tegid tema enamlastest VSDTP parteikaaslased. Voldemar Vöölmann püüdis linnavalitsust töös hoida, kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud temalt 4. märtsil linna asjaajamise üle võtsid<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 30</ref>. Talle järgnes ametisse pandud Tallinna ülembürgermeistina [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. Narvas, kuhu Saksamaa keisririigi väed ei olnud veel jõudnud, organiseeriti linna kaitsekomitee, kuhu kuulusid [[Narva Linna Nõukogu Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]], linna kaitsekomitee ja sõjalise osakonna ülem K. Žarnovetski (1881–1942) <ref name="SrdYS" /> ning Petrogradist saabunud komissar K. Peterson <ref name="6lJNz" /><ref name="EcDt7" />. [[19. mai]]l 1918 moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimeheks valiti Jaan Anvelt. [[15. juuni]]l 1918 võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad. == Eesti kommunistid [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] aegu == {{vaata|Eesti Töörahva Kommuun}}, ''[[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee]]'', ''[[Eesti kütiväed]]'' == Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti Vabariigis == [[Sisekaitseülem]]a määrusega oli enamlike organisatsioonide tegevus Eestis alates 1918. aasta detsembrist keelustatud, pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] edukat lõppu ja [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimist likvideeriti ka selle ajani [[VK(b)P Eesti sektsioon]] ja moodustati formaalselt '''iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei''' ja Tallinnas [[5. november|5. novembril]] [[1920]] peetud kongressil asutati illegaalselt Eestimaa Kommunistlik Partei, mis aga tegutses siiske ''[[de facto]]'' [[Komintern]]i sektsioonina. Kongressil moodustati [[EKP Keskkomitee]], mis juhtis EKP tööd kongresside vahel ja mille juhtorgan oli [[EKP Illegaalne Büroo]]. Samal kongressil otsustati liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt Kominterni sektsiooniks. Kongressil vastu võetud programmis määrati kindlaks erakonna lähemad ülesanded: {{Tsitaat|"... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool ...". Seda kõike selle nimel, et "... töörahva hulkadele selgeks teha, et mitte valimised, mitte rahvahääletused, vaid ainult sõjariistus võitlus väevõimu valitsuse murrab ..."|<ref name="5rVbb" />|}} === Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus=== 1920. aasta suvel toimunud [[Kominterni II kongress]] [[Moskva]]s leidis, et Kominterni Eesti sektsiooni tegevuse tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Kominterni kongressi otsuse kohaselt kavandati kommunistide kaasatöötamine parlamentides, nõukogudes ja omavalitsustes, kuid vastavalt Kominterni sisejuhenditele ei muudetud mingil määral partei senist suhtumist neisse organitesse kui ajutistesse. Kongressi otsustes dikteeriti: "proletariaadi ülesanne on kodanluse riigimasin õhku lasta, ta ära hävitada ja temaga ühes ka parlamentlised asutused"<ref name="J5WMc" />. [[Komintern]]i II kongressi otsustest lähtudes otsustas EKP osaleda 1920. aasta novembris toimuvail [[1920. aasta Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] <ref name="Wq8KO" /><ref name="lTl2d" />. Kuna enamlike organisatsioonide tegevus oli Eestis [[sisekaitseülem]]a määrusega keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära "võõrast lippu" ja liitus [[ametiühing]]uliikumisega. Kiiresti võtsid nad oma kontrolli alla suurima, töölisametiühinguid koondava [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]]. EAK nimekirjades [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] osalenud kommunistidest valiti [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] nimekirjadest Riigikogusse EAK esimees [[Johannes Vanja]], asjaajaja [[Johannes-August Allikso]] ja liige [[Jaan Santa]] ning [[Tallinna Metallitööliste Ametiühisus]]e abiesimees [[Johannes Soans]] ja Rapla ametiühingutegelane [[Jaan Reinberg]]. Kuid juba [[7. jaanuar]]il (riigikogu 3. tööpäeval) kuulutasid nad end avalikult [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|Eesti Riigikogu Kommunistliseks Töölisterühmaks]]<ref name="nxVsx" />. Riigikogusse valitud enamlaste esindajad olid enamuses madala haridustasemega, vaid mõnel nende Riigikogu töös osalenud enam kui 20 saadikust oli lõpetatud [[gümnaasium]], siis kõik kõnede tekstid oli ette valmistanud EKP Keskkomitee poliitiline büroo ja illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. [[1921]]. aasta aprillis arreteeris [[Poliitiline Politsei|kaitsepolitsei]] aga põrandaaluse EKP Keskkomitee kulleri ja politsei kätte sattusid Viktor Kingissepalt Johannes-August Alliksole saadetavad järjekordsed juhised Riigikogu kommunistliku fraktsiooni tegevuse kohta. Kommunistlike saadikute juures läbi viidud läbiotsimiste käigus leiti materjale, mis neid põrandaaluste ja illegaalse riigivastase tegevusega seostas. Eriti saatuslikuks sai Allikso arhiveerimiskirg: ta oli alles hoidnud kõik EKP Keskkomitee büroolt ja Kingissepalt tulnud juhised, samuti koopiad kõigist põrandaalustele edastatud kirjadest. Asitõendite tulemusena paljastati kommunistide legaalsete organisatsioonide tegevus ja leidis tõestust nende riigivastase liikumise kogu ulatus. Selgus põrandaaluste kommunistide roll nii Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogus, Riigikogu kommunistlikus rühmas, [[Tallinna linnavolikogu kommunistlik rühm|Tallinna linnavolikogu kommunistlikus rühm]]as, [[Pärnu Ametiühisuste Kesknõukogu]]s ja [[Noorproletaarlaste Ühing]]us. [[3. mai]]l [[1922]] tabasid kaitsepolitsei ja kaitsevägi ühisoperatsiooni käigus ning hukkasid sõjakohtu otsusega [[EKP Keskkomitee büroo]] tegeliku juhi Viktor Kingissepa. [[19. mai|19.]]–[[27. mai]]ni [[1924]] toimunud [[115 protsess]] nõrgendas tugevasti ka Riigikogu kommunistlikku rühma. Kohus mõistis süüdi mitu saadikukandidaati, samuti neli Riigikogu liiget: [[Sergei Andrejev]]i, [[Eduard Kägu|Eduard Käo]], [[Adolf Leevald]]i ja Johannes Vanja. Nende kõrvaldamine Riigikogust ei toimunud aga kohe, vaid alles pärast nende edasikaebuse läbivaatamist. [[Jaan Tomp]] mõistetigi kokkuvõttes õigeks ja ta osales Riigikogu töös kuni selle laialiminekuni. Kirjanik [[Eduard Laaman]] iseloomustas tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku Parteid (varjunime J. Saar all) järgmiselt:<ref name="Txm4W" />: {{Tsitaat|''''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, – nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.''|}} === Agitatsioon === EKP avaldas hulka legaalseid ja illegaalseid ajakirju. Niipea kui üks kinni pandi, hakkas see jälle ilmuma uue nime all. Nii ilmusid [[1919]]–[[1925]] ajakirjad [[Töö (ajaleht)|Töö]], [[Rõhutute hääl]], Edasi, [[Uus ilm]], [[Tallinna tööline]], [[Noor tööline]], [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], [[Noor Proletaarlane]], [[Kiir (ajaleht, 1927)|Kiir]], [[Tööline]], [[Uus Meie Hääl]], [[Töö täht]], [[Töörahva hääl]], [[Töö lipp]], [[Teadete Leht]], Sõna, [[Säde]], [[Meie sõna]] ja [[Meie Leht (ajaleht, 1924)|Meie Leht]]. === Eesti kommunistide karistamine riigikorravastase tegevuse eest === *Juunis 1920 mõistis sõjaväe välikohus riigivastase poliitilise tegevuse eest [[35 protsess]]i käigus surma [[Vladimir Bogdanov]]i ja [[Georg Kreuks]]i, kuid hiljem asendati surmanuhtlus 10 aasta pikkuse [[sunnitöö]]ga. Süüdi mõisteti ka [[Georg Kreuks]]i varjaja [[Iida Morgenson]]; *[[50 protsess]] *3. mail 1922 tabati [[Viktor Kingissepp]], anti kohe [[välikohus|välikohtu]] alla riigipööramise süüdistusega, mõisteti samal päeval surma ja lasti pärast sõjaministri kinnitust maha. *[[115 protsess]] *[[1923]]. aastal hukkus kinnipidamisel [[EKP Keskkomitee]] liige, [[EKP kongressid|EKP I, II ja III kongressi]] delegaat [[Jaan Kreuks]]; *[[21. veebruar|21.]]–[[24. veebruar]]ini 1924 peeti Tallinnas [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] [[12 protsess]], millel mõisteti süüdi [[Johannes Lauristin]], [[Jaan Tomp]], E. Rõngelepp, [[Alma Vaarman]] jt. *[[10. november|10.]]–[[27. november|27. novembril]] 1924 toimus [[149 protsess]] *[[14. november|14. novembril]] 1924, 149 protsessi ajal hukati [[Jaan Tomp]], keda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. Tomp ei täitnud kohtu korraldusi ja kutsus üles riigikukutamisele. Tombi süüdistus eraldati protsessist ning ta anti [[Tallinna Sõjaringkonnakohus|Sõjaväljakohtu]] alla, kes ta samal päeval surma mõistis ja otsuse täide viis. === 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse === [[29. november|29. novembril]] 1924 moodustati EKP Keskkomitee ja kommunistide noorsoo-organisatsiooni [[EKNÜ Keskkomitee]] ühiskoosolekul järjekordne Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimees oli V. Klein <ref name="5IfKe" /> [[Venemaa]]lt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP [[1. detsember|1. detsembril]] 1924 [[1. detsembri ülestõus|riigipöördekatse]], mis samal päeval maha suruti. Seejärel vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi hulk selles osalejaid. Osa kommuniste põgenes [[Nõukogude Liit]]u, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui [[kodanlikud natsionalistid]]. *[[1925]]. aastal toimus [[78 protsess]], milles EKP Tartu kohalik juht [[Hans Heidemann]] mõisteti surma, teised 2 kohtualust eluaegsele sunnitööle. *[[20. aprill]]il [[1926]] vahistati 13 [[Eesti Töölispartei]] liiget. [[23. aprill]]il lasti [[August Riismann]] sõjaväe välikohtu otsusega maha. *[[3. august]]il [[1927]] hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige [[Aleksander Leiner]]. *1927. aasta lõpul mõisteti [[Rahvusvaheline Töölisabi Organisatsioon|Rahvusvahelise Töölisabi Organisatsiooni]] 7 liikmele ([[Dagmar Võrk]], [[Salma Ohak]]) karistuseks sunnitöö 5–10 aastani. *Aprillis [[1928]] keelustati kommunistlike noorte organisatsiooni tegevus Eestis ning [[Ülemaaline Tööliste Ühing|Ülemaalise Tööliste Ühingu]] juhid A. Kriiseman, [[Alfred Taalman]]<ref name="2SE6B" /> (1904–1938) ja [[Leonhard Klaaser]] mõisteti sunnitööle. *Veebruaris [[1929]] suri vanglas [[Vilhelmine Klementi]], [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitee liige. *[[13. märts]] [[1930]] hukkus kinnipidamisel EKP Tallinna organisatsiooni juht [[Johannes Jürna]]. *[[14 protsess]] *[[11 protsess]] *[[Tädi protsess]], "Tädi" oli kommunisti [[Katariina Padrik]]u pseudonüüm. *[[1931]]. aasta märtsis vahistati Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Organiseerimisbüroo juhataja [[Osvald Kivisson]], Nõukogude Liidust Eestisse saadetud organisaator [[Alviine Puusepp]]<ref name="PsVVP" />,<ref name="m13C2" /> ja [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Osvald Tuul]]. Isikud mõisteti 1932. aastal [[34 protsess]]il süüdi "et nad töötasid Eestimaa Kommunistliku Partei huvides, mis on kolmanda internatsionaali sektsioon ja omale ülesandeks seadnud Eestis kehtiva korra kukutamise". Tähtsamad kaebealused: Osvald Tuul, Alviine Puusep<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>, Osvald Kivisson, [[Johannes Lauristin]], [[Aleksander Siim]], [[Kristjan Eichorn]], [[Peeter Maasikas]], [[Martin Parker]]<ref name="UuNrQ" />. NSV Liidust Eestisse saadetud A. Puusepale mõisteti 12 aastat sunnitööd. *1931. aasta aprillis toimus Eestimaa Kommunistliku Partei koosolek, kus võeti vastu [[Feodor Okk|Feodor Oki]] koostatud protestiresolutsioon Lauristini vahistamise ja teiste vahistamiste vastu Eestis. See ilmus [[Edasi]]s ja põrandaalustes lendlehtedes.<ref name="2vUO9" /> *[[1933]]. aastal vahistati Tartus [[Oskar Cher]]i 7-liikmeline grupp ja NSV Liitu külastanud delegatsiooni liikmed ning O. Cherile mõisteti 9 kuuline vabaduskaotus<ref name="xqBEa" />. *[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1933 hukkus kinnipidamisel [[Saaremaa]] kommunistide juht [[Aleksander Ellam]]. *[[1934]]. aastal võttis [[Riigikogu]] ära [[saadikupuutumatus]]e [[Priidik Kroos]]alt ja [[Aleksander Silverstov]]ilt. *[[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel vabanesid pärast 14 aasta pikkust vangistust riigivastaste kuritegude eest süüdimõistetud, sh. Johannes Lauristin, [[Oskar Sepre]], [[Arnold Veimer]], [[Hendrik Allik]], [[Aleksander Resev]], [[Hermann Arbon]], [[Paul Keerdo]], umbes 100 inimest. EKP liikmeskonna suurus oli 1934. aastal 387 liiget. Aastal 1939 oli sinna jäänud kõigest 133 isikut. Vahepeal oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] hukatud 254 eesti kommunisti<ref name="aIIbK" />. === Variorganisatsioonid Eesti poliitikas === Moskvas [[1921]], 22. juunist – 12. juulini peetud [[Komintern]]i [[Kommunistliku Internatsionaali III kongress|III kongressi]] otsusega loobuti [[nõukogude võim]]u kehtestamiseks avalikust [[konfrontatsioon]]ist demokraatlike riikide valitsustega ning valiti "võitlusviisiks" osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid. 1922. aasta jaanuaris avaldas EKP illegaalne keskus proklamatsiooni töölistele [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] moodustamiseks. [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu ja sai 5 kohta Riigikogus. [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Töörahva Ühine Väerind]] ning sai 10 kohta 100-st Riigikogus. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], III Riigikogus oli 6 saadikut (5,8 %) Eesti Tööliste Parteist. [[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], [[IV Riigikogu]]s oli 6 saadikut (6,2 %) Eesti Tööliste Parteist. [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina valimisliit [[Pahempoolsed töölised ja kehvikud]], [[V Riigikogu]]s oli 5 saadikut (5,2 %) Pahempoolsete tööliste ja kehvikute valimisliidust. == Eesti kommunistide saatus NSV Liidus == === Eestlased Nõukogude võimu teenistuses=== *[[Jaan Anvelt]], [[Nõukogude Venemaa]] [[Loode oblast]]i sõjakomissar; [[Petrogradi Töökommuun]]i esimees; [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] rahvusasjade ja [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] heakorra rahvakomissar; *Kominterni Eesti sektsiooni sekretär [[Johannes Käspert]] ( 1930–), [[Richard Meering]] (1938), [[Eduard Alas]] sektsiooni [[referent]], [[Hans Pöögelmann]], [[Jaan Anvelt]] , *välisbüroo sekretär [[Rudolf Vakmann]], [[Jaan Laagus]] Eesti sekts. välisbüroo sekretäri asetäitja<ref name="DrFcL" />, **kaadrite osakonna sekretariaadi juhataja [[Hilda Zonberg]] (''Зонберг Гильда Яновна'') *[[Engelbert Strauch]], [[Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo]], sekretär (1921–1922) *[[Nikolai Janson]], [[NSV Liidu Justiitsministeerium]]i ja [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar, *[[August Keder]], (1896–1938) (''Кедер Август Яковлевич'') [[NSV Liidu Side Rahvakomissariaat|NSV Liidu Side Rahvakomissariaadi]] Varustusvalitsuse juhataja; *[[Karl Vitsut]] (1895–1938) (''Витсут Карл Михайлович''), [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] Põhja meretranspordi keskvalitsue juhataja asetäitja (''зам.нач. северного центрального управления морского транспорта Наркомвода'') *[[Jaan Pullerits]] (1892–1938) (''Пуллериц Ян Янович'') NSV Liidu Kaug-Ida poliitvangide tööjõuga varustatud ehitusvalitsuse [[Dalstroi]] sanitaarvalitsuse ülem (''начальник санитарного Управления Дальстроя''); *[[Hans Pöögelmann]], [[Venemaa SNFV Rahvuste Rahvakomissariaat|Venemaa FSNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] Eesti asjade komissar; ==== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKis]], [[Punaarmee]]s ja [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluures]]==== [[Aleksander Kukk]], [[Viktor Kingissepp]], [[Johannes Käspert]], [[August Kork]], [[Johan Ludri]], [[Johannes Raudmets]], [[Johan Lepik]] (Jaan Lepik), [[Harald Tummeltau]], [[Karl Rimm]], [[Karl Tikk]], [[Otto Riks]] )[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaas]]), [[Aleksander Riks]] (Petrogradi Tšekaas), [[Eduard Otto]] (Petrogradi Tšekaas), [[Aleksander Jea]], [[Roman Birk]] ([[Tšekaa]]s ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] ning [[OGPU]]-s), [[Gustav Krela]]<ref name="t4Fie" /> ([[:ru:Крэла, Густав Карлович|ru]]), [[Sõjaväeline auaste|brigaadikomissar]] [[Voldemar Ulmer]] (''Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер'') ([[NSV Liidu piirivalve|NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse]] ülema [[Mihhail Frinovski]] asetäitja ja operatiivsekretär<ref name="JbLMR" />), *[[personaalne auaste|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksander Aksel]] (1898–1937) (''Аксель Александр Гансович'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus|Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus]]e 3. osakonna operatiivvolinik<ref name="fGzOs" />) ja [[Eduard Aksel]] (NKVD); [[Arkadi Kadakas]] (1903–1938) (''Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] juhtivkoosseisu täienduskooli [[uurija]]), [[Sergei Saks]] (NSV Liidu sõjamerejõudude [[Kaspia laevastik]]u ülem), [[Mihkel Tombah]] (1986–1938) (''Томбах Михкель Адольфович''), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem), [[Friedrich Sikka]], (623. kütipolgu ja [[Kroonlinna merekindlus]]e maaväe ülem), [[Aleksander Inno]] (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakool]] ülem), [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]], (1900–1938) (''Мартинсон Оскар Вольдемарович''), ([[GRU|Punaarmee staabi luureosakonna]] jaoskonnaülem), [[major]] [[Mart Meier]] (1902–1938) (''Мейер Март Борисович''), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja [[Taga-Baikali sõjaväeringkond|Taga-Baikali sõjaväeringkonna]] Luureosakonna jaoskonnaülem), [[Maria Laskovitš-Kuibõševa]] (1902–1938) (''Ласкович-Куйбышева Мария Иосифовна'') ([[GRU|NSV Liidu sõjaväeluure]] masinakirjabüroo tõlk), [[Mihhail Lorberg]] (''Лорберг Михаил Константинович'') ([[Mihhail Kalinin]]i abikaasa [[Jekaterina Kalinina]] (sünd Lorberg) vend, töötas [[Vladivostok]]is vahilaeva komandörina). '''Teadaolevad Eesti päritoluga sõjaväeluurajad Nõukogude teenistuses''': [[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]<ref name="gl2AW" />, [[Richard Vennikas]]<ref name="d8WX2" />, [[Genrih Gofberg]]<ref name="gk9mM" />, [[August Kork]]<ref name="XZamI" />, [[Paul Oras]]<ref name="gz78F" />, [[Fjodor Sudakov]]<ref name="wQ3Oh" />, [[Harald Tummeltau]]<ref name="XxSxq" />, [[Bernhard Beek]]<ref name="ngq0t" />, [[Edvin Bidder]]<ref name="XKIBI" />, [[Johann Herman]]<ref name="Tliuq" />, [[Helene Kullman]]<ref name="haA93" />, [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]]<ref name="eo5N1" />, [[Mart Meier]]<ref name="WMm3A" />, [[Pavel Paulus]]<ref name="GJ3A3" />, [[Karl Rimm]]<ref name="46bpM" />, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]<ref name="wu54v" />, [[Karl Tikk]]<ref name="cZxlz" />, [[Karl Trakmann]]<ref name="H0jJ9" /> (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]]. ;Liivimaa kubermangus sündinud [[August Pess]]<ref name="Ss3tF" />; [[Jaan Birkenfeld]]i<ref name="LySCZ" />, Jaan-Alfred Tõltõn<ref name="M1wHX" />, läti ''Alfreds Tiltiņš'', vene ''Тылтынь Альфред Матисович'', Luurevalitsuses 1922. aastast<ref name="on9OM" />, [[Maria Tõltõn]] ka Mary Martin sünd. Lätis, Dobeles nimega Maria Emma Martin Schul Jüri t.<ref name="HEeMH" /> – (eelmine abikaasa, arreteeriti [[Soome]]s [[spionaaž]]i eest ja suri vanglas [[Soome]]s), [[Jaan Žigur]] (''Жигур Ян Матисович'') (1895–1938), [[1. detsembri mäss]]ukatses [[1924]]. aastal osaleja, [[1925]]–[[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema abi, [[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja, [[1926]]–[[1927]] sõjaline nõunik [[Hiina]]s. === Eesti kommunistide saatus NSV Liidus=== 17. detsembril 1926 NSV Liidus läbi viidud rahvaloenduse andmetel oli NSV LIidus eestlasi 154 666, 1930. aastail alanud poliitiliste repressioonide käigus NSV Liidus asunud eestlaste suhtes toimusid arvuliselt suuremad repressioonid Eestiga piirnevates [[Leningradi oblast]]i ja [[Leningrad]]i linna eesti kogukondades, mida viidi läbi [[NSV Liidu SARK]]i Leningradi valitsuse juhi [[Leonid Zakovski]] (läti päritolu tšekisti õige nimi [[Henriks Stubis]] Ernesti p) (1894–1938 ) juhtimisel. 1937. aastal kulmineerus pärast 1924. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset tekkinud eesti kommunistide sisemine võimuvõitlus<ref>[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/20 GRUPILIKKUSE VASTU RAHVUSVAHELISE KONTROLLKOMISJONI OTSUSE PUHUL], Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935</ref>,<ref>[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/21 Rahvusvahelise Kontrollkomisjoni otsus Eesti küsimuse kohta], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935</ref> ning Jaan Anvelti ja Hans Pöögelmanni vastaste kohta alustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Petrogradi valitsuses kriminaalmenetlust [[spionaaž]]is ja terroristlike aktide ettekavatsemise süüdistusega. Menetluse raames süüdistati isikuid, selles, et nad ''kogusid luureandmeid eesti kommunistide kohta Petrogradis ning edastasid neid läbi Jakob Palvadre eesti luureorganitele, samuti kavandasid [[Komintern]]i eesti sektsiooni juhtide Anvelti ja Pöögelmanni vastu terroristlikke akte''. Vandenõu sai nime "Fontannikud" (''фонтанники''), kuna eesti poliitemigrandid Leningradis omasid kogunemiskohta Leningradi linnas [[Fontanka tänav]]al<ref name="Mou96" />. Antud olematu vandenõu ehk nn [[Fontannikute süüasi|Fontannikute süüasjas]] süüdistatavatele mõisteti vabaduskaotuslikud karistused ning hiljem täiendavalt "[[kõrgeim karistusmäär]]": # [[Rudolf Vakmann]] (1894–1937), hukati 11. novembril 1937. # [[Johannes Käspert]] (1886–1937), [[Eesti Töörahva Kommuun]]i asjaajaja, [[Punane terror|punase terrori]] ja tsensuuri eest vastutaja, hukati 4. novembril 1937. # [[Max-Alfred Trakmann]] (1890–1937), endine ETK välisasjade komissar, kes hukati 3. oktoobril 1937. # [[Otto Rästas]] (1890–1938), hukati 27. jaanuaril 1938, # Otto Rästase vend [[Jüri Rästas]] (1885–1938), kes olevat 1922. aastal üldse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-st]] välja astunud, hukati samal aastal. # [[Artur Vallner]] – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maapäeva]] endine esimees ja ETK rahvahariduse juht – 1936. aastal vangistati Leningradis poliitilistel põhjustel ja saadeti 10 aastaks Siberisse asumisele. Leningradi linna NKVD [[Erinõupidamine]] vaatas kogutud materjalid läbi ning ta hukati koos veel '''21''' "fontannikust kaasosalisega" 14. veebruaril 1938. #[[Jakob Palvadre]] (1889–1936), [[Eesti kütiväed|Eestimaa kütidiviis]]i juht ja [[Eesti Töörahva Kommuun|ETK sõjanõukogu]] liige; #[[Mart Laius]] (1881–1938), Punase Kütidiviisi [[komissar]], lasti nad koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha. #[[Georg Teiter]], [[EKP Keskkomitee]] liige, lasti koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha. # [[Aleksander Jea]] (1888–1938), [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis]] tööl olnud endine Tartu bolševik # [[Eduard Otto]] (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] ja ka [[Moissei Volodarski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936. aasta otsuse alusel<ref name="AyzkI" />,<ref name="SJwzV" />; # [[Aleksander Riks]] (''Александр Юрьевич Шмидт, Александр Юрьевич Рикс'') (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936 otsuse alusel <ref name="H0eLi" />,<ref name="TSHCM" />; *Vandenõu süüasjas vahistati 27. oktoobril 1937 ning mõisteti NSV Liidu SARKi Erinõupidamise poolt süüdi KrK §[[58]] punktide 10 ja 11 alusel ka [[Kuramaa]]lt pärit ning [[Karjala ANSV]] Arhiivikeskvalitsuse juhataja Augusta Gulbis-Šunko <ref name="8Y3OL" />, kes oli õppinud koos Jakob Palvadrega Leningradi Ülikoolis ning avaldanud kaastunnet süüdimõistetud [[trotskistid]]ele. Talle määrati 10 aastat vabaduskaotust. 14. veebruaril 1938 hukati osa süüdimõistetuid [[Karjala]]s [[Medvežogorsk]]i piirkonnas [[Sandarmoh]]i lähedal<ref name="UX6mv" /> Peale Leningradis asunud vandenõukeskuse "avastas" [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Novosibirski oblasti valitsus ka vandenõus osaleva grupi [[Novosibirski oblast]]is<ref name="FPvq9" />, mille juht oli Lääne-Siberi krai Raadiokomitee esimees (''Я. Я. Пельдемаа''). *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) – ETK Nõukogu esimees ja sõjandusasjade juht hukkus 11. detsembril 1937 *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) – ETK Rahvamajanduse valitsusjuht, lasti maha 27. jaanuaril 1938. == EK(bolševike)P 1940–1941 == {{vaata|EKP KK I sekretär}} {{vaata|EKP KK}}, ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]'' Pärast 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumist keelustati Eestis kommunistide tegevus. 1938. aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940. aasta juunit 120–130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas [[Johannes Varese valitsus]]e sisekaitseülem [[Harald Haberman]] Eestimaa Kommunistliku Partei keelustamise [[4. juuli]]l 1940 <ref name="o4DXX" />. {{tsitaat|''Sisekaitseülema otsus'' :'''Eestimaa Kommunistliku Partei legaliseerimisest''' 0[[4. juuli]] 1940 #Tühistan 1918.a. tehtud Eestimaa Kommunistliku Partei ([[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaali]] sektsiooni) sulgemise otsuse ja luban Parteil jätkata tegevust. #Tühistan Ajutise Valitsuse otsuse 1918.a. ajalehe "[[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]]" sulgemise asjus ja luban ajalehel jätkata ilmumist. :Alus: [[Kaitseseisukorra seadus]]e §20 p 10 ja Sõjavägede Ülemjuhataja sundmäärus nr 17 ("Riigi Teataja" 1934, 75, 634 ja "RT" 1939, 6, 29) §4 ja 5 [[Harald Haberman|H.Haberman]], Siseministri abi, sisekaitseülema ülesannetes |<ref name="4UYw9" />|}} Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis [[ÜK(b)P Poliitbüroo]] [[10. märts]]il [[1941]] vastu otsuse [[ÜK(b)P]] allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovitajatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust. [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|ÜK(b)P Keskkomitee]] otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka "soovimatuid inimesi". Juba 1940. aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500–600 inimest. *1. jaanuari 1941 seisuga oli EK(b)P-s 1169 liiget ja 867 liikmekandidaati, kokku 2036 kommunisti, neist 75% eestlasi ja 23% venelasi. *1. juuniks 1941 oli Eestis arvel 3732 parteilast, neist 2576 EK(b)P poolt vastuvõetut (sh NSV Liidust tulnud ja siin parteisse astunud) ning 1156 Nõukogude Liidust saabunud kommunisti<ref name="of6xF" />. *1. juulil 1941 oli EK(b)P nimekirjas 3751 inimest. EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati [[komissar]] ja töölistele ühistel põhimõtetel palgad. == EK(b)P 1941–1944 nõukogude tagalas == Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. {{Vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944#Nõukogude partisaniliikumine}} == EK(b)P 1944–1952 == [[1944]]–[[1947]] tegutses Moskvas [[ÜK(b)P KK Eesti büroo]]. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P) juhtkonna tegevust ja lojaalsust keskvõimule. Sageli arutati olulised küsimused enne läbi ÜK(b)P KK Eesti büroos<ref name="mWcbF" /> ja alles seejärel [[EK(b)P KK büroo]]s. [[1952]]. aastal [[ÜK(b)P]] Kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt muutis ÜK(b)P ja 1953. aastal ka (EK(b)P) nimetuse Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks. EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste [[küüditamine|küüditamise]] ja muusuguse [[repressioon|represseerimise]], talude [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ja Eesti [[venestamine|venestamise]] eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine. 1. jaanuaril 1945 oli EK(b)P nimekirjas ainult 2409 liiget. 1946. aasta lõpuks [[8. Eesti Laskurkorpus]] demobiliseeriti, samuti tuli NSV Liidu tagalast Eestisse tagasi suur osa sinna evakueeritud inimestest ning Eestisse tuli ka hulk Venemaa eestlasi ja teiste NSV Liidu rahvaste liikmeid. == EKP 1952–1990 == 1953. aasta 1. jaanuaril oli EK(b)P nimekirjas 22 320 ja 1959. aasta 1. jaanuaril 30 516 liiget. 1988. aastal oli EK(b)P nimekirjas 112 925 liiget. Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid saja tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli sel ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi veerand miljonit eestlast. Pärast [[NLKP Keskkomitee büroo]] [[14. detsember|14. detsembri]] [[1987]] salajast otsust [[natsionalism]]i ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes [[5. jaanuar]]il [[1988]] vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli "paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: "Kellele iseseisvus, kellele ike," Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fašistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed [[Karl Vaino]] (EKP KK I sekretär), [[Arnold Rüütel]] ([[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees), [[Bruno Saul]], [[Gennadi Aljošin]], Ganjušov, [[Rein Ristlaan]] (EKP KK ideoloogiasekretär), [[Artur Bernhard Upsi]], [[Karl Kortelainen]] ([[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees), Liiv, [[Ain Soidla]] ja [[Indrek Toome]] ([[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe I asetäitja). [[17. detsember|17. detsembril]] 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati [[22. detsember|22. detsembril]] 1987 kokku kutsuda ENSV [[parteiaktiiv]]i nõupidamine ideoloogiaküsimuses. == EKP tegevus taasiseseisvumises == [[16. juuni]]l 1988 vahetus EKP juht. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. [[EKP KK XI pleenum]]il [[9. september|9.]]–[[10. september|10. septembril]] 1988 asus EKP eestimeelne juhtkond toetama rahva püüdlusi taastada Eesti iseseisvus. Sama aasta [[16. november|16. novembril]] juhatas Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorralist istungjärku, mis võttis vastu [[Eesti NSV suveräänsusdeklaratasioon]]i ja konstitutsiooniparandused. [[EKP XX kongress]]il [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]il [[1990]] jagunes EKP kaheks. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Samuti andis kongress ajaloolis-poliitilise hinnangu partei varasemale tegevusele. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest. Osa delegaate (vähemus) aga ei toetanud kongressi dokumente, sest tahtsid, et Eesti jääks NSV Liidu osaks. Need delegaadid moodustasid eraldi partei – EKP (NLKP platvormil). Seda parteid tunti [[Ööpartei]] nime all. [[1991]]. aasta augustis selle tegevus keelustati. [[EKP XXI kongress]]il [[26. jaanuar]]il 1991 võeti vastu EKP põhikiri ja sellega oli iseseisev EKP konstitueerunud. [[6. juuni]]l 1991 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] presiidiumis. 28. novembril [[1992]] muudeti partei nimi [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks]] (EDTP). ==Vaata ka== *[[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing]] *[[EKP saadikud NLKP kongressidel]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="LCN6F">Kaido Jaanson, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2005 nr 1</ref> <ref name="AEYvt">[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советская энциклопедия</ref> <ref name="068VS">[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюс Владас Винцович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Большая советская энциклопедия</ref> <ref name="NkMxM">[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельд Александр Иванович]</ref> <ref name="0IPO8">[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольский рабочий»]</ref> <ref name="UtFLT">[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.</ref> <ref name="H8WCS">[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="TeSKV">[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eesti iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]</ref> <ref name="0oaFj">[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2092 Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]</ref> <ref name="59Ziy">[https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn, 27.02.2008</ref> <ref name="LmGVh">[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світової війни]</ref> <ref name="SrdYS">[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятое января 1905]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, encyc.mir-x.ru</ref> <ref name="6lJNz">[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепанов А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]</ref> <ref name="EcDt7">{{Netiviide |url=http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |pealkiri=90 лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2012-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120523172826/http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5rVbb">[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35</ref> <ref name="J5WMc">[[Aarne Ruben]], [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004</ref> <ref name="Wq8KO">(Eesti Riigiarhiiv 2124-3-1927, 4–7)</ref> <ref name="lTl2d">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]</ref> <ref name="nxVsx">I Riigikogu 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21</ref> <ref name="Txm4W">ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925</ref> <ref name="5IfKe">A. Liebman. "Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust". "[[Eesti Kommunist]]" 1964, nr 11</ref> <ref name="2SE6B">[[Küsimused ja Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32</ref> <ref name="PsVVP">Пусэп, Эндель Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978</ref> <ref name="m13C2">[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭП Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]</ref> <ref name="UuNrQ">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203411&nid=51549&frameset=1 Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1</ref> <ref name="2vUO9">{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel =}}</ref> <ref name="xqBEa">Tuntud pahempoolset agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933</ref> <ref name="aIIbK">[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] "Molotov, Vorošilov ja meie"- Stockholm, 1988, lk 115</ref> <ref name="DrFcL">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref> <ref name="t4Fie">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=674049 Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]</ref> <ref name="JbLMR">[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. "ВЕЧЕ" МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]</ref> <ref name="fGzOs">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref> <ref name="gl2AW">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1}}</ref> <ref name="d8WX2">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA142,M1}}</ref> <ref name="gk9mM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA146,M1}}</ref> <ref name="XZamI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA256,M1}}</ref> <ref name="gz78F">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1}}</ref> <ref name="wQ3Oh">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA308,M1}}</ref> <ref name="XxSxq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA313,M1}}</ref> <ref name="ngq0t">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA344,M1}}</ref> <ref name="XKIBI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC& printsec=frontcover#PPA346,M1}}</ref> <ref name="Tliuq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA371,M1}}</ref> <ref name="haA93">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}}</ref> <ref name="eo5N1">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA433,M1}}</ref> <ref name="WMm3A">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA435,M1}}</ref> <ref name="GJ3A3">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA450,M1}}</ref> <ref name="46bpM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}</ref> <ref name="wu54v">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA463,M1}}</ref> <ref name="cZxlz">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA473,M1}}</ref> <ref name="H0jJ9">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA474,M1}}</ref> <ref name="Ss3tF">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA281,M1}}</ref> <ref name="LySCZ">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA347,M1}}</ref> <ref name="M1wHX">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA477,M1}}</ref> <ref name="on9OM">{{Netiviide |url=http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |pealkiri=Alfred Tilton |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2014-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141022135653/http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HEeMH">Tiit Merisalu, [https://web.archive.org/web/20070628080523/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]</ref> <ref name="Mou96">[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентура фашизма]</ref> <ref name="AyzkI">[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антон Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]</ref> <ref name="SJwzV">[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николай Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]</ref> <ref name="H0eLi">{{Netiviide |url=http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |pealkiri=Разгром советских оккультистов |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415204428/http://netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TSHCM">[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталий Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]</ref> <ref name="8Y3OL">[http://www.rkna.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=276&Itemid=1 Судьба Августы Карловны Гульбис-Шунько]</ref> <ref name="UX6mv">[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растут деревья…]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FPvq9">[http://www.fedy-diary.ru/?p=2665 Тепляков "Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг." // Глава "Массовые операции"]</ref> <ref name="o4DXX">[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="4UYw9">ERA, f. 852, n. I, s. 2357, I 1</ref> <ref name="of6xF">[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskond 1940–1990]</ref> <ref name="mWcbF">[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsember 2007]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *''Revolutsiooni lipukandjad (3. osa)'', Koostanud [[Herbert-Armin Lebbin]], Eesti Raamat 1978, 184 lk *''Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920)''. [[Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]]. Kirjastus "[[Eesti Raamat]]", Tallinn 1982 ==Välislingid== *В. Николаев, [http://rksmb.org/get.php?3860 Хроника классовой борьбы в Эстонии (1902–1941)], kallutatud kommunistliku liikumise ajaloo versioon [[Kategooria:Eestimaa Kommunistlik Partei]] ddlufjs3ghy45j0w62s160glop12k3h 0 279778 6175679 6175345 2022-08-09T06:12:45Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Alide Viire-Slet''' (sündinud '''Alide Saukas''', 1934–1936 '''Alide Vidrikson''', 1936–1944 '''Alide Viire'''; 21. märts ([[vkj]])/ [[3. aprill]] [[1903]]<ref>Kaug-Ida eestlaste nimekiri. I osa (raamat) 13.08.1920-22.09.1922. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.43.1.98. Leht 37p, 38</ref> [[Qiqihar]], [[Qingi dünastia|Hiina keisririik]] – [[18. mai]] [[2007]] [[Itapecerica da Serra]], [[Brasiilia]]) oli [[Eesti]] konsulaarametnik. Tema isa töötas vedurijuhina [[Ida-Hiina raudtee]]l. Perekond läks varsti pärast Alide sündi elama [[Riia|Riiga]] ja alates 1910. aastast käis Alide Riias koolis. 1914. aastal läks ta koolivaheaega veetma Hiinasse, kuid puhkenud suure sõja tõttu ei pääsenud enam tagasi Riiga. Ta jätkas kooliskäimist [[Harbiin]]is, kus lõpetas 1921. aastal kommertskooli. Ta õppis [[1922]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas, oli 1922–[[1926]] [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] kaubandusosakonnas (lõpetas [[cum laude]]) ja aastatel [[1929]]–[[1930]] veelkord õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Filiae Patriae]] liige. Töötas Tallinnas raamatupidajana, oli USA Tallinna konsulaadi ametnik. Aastatel 1930-1933 elas ta [[USA]]-s, oli New Yorgi Eesti konsulaadi ametnik. Tagasi tulles Eestisse töötas ta Eesti Pangas ametnikuna. Ta abiellus 23. augustil 1944 vormsirootslase Lars Sletiga (1885–1949), et pääseda sel viisil [[Rootsi]]. Sealt liikus ta 1945. aastal [[Brasiilia]]sse. Ta oli väikeettevõtja, aastatel 1946–1976 [[São Paulo]] konsulaadi infobüroo juhataja ja sekretär, oli [[E.E.L.K.]] São Paulo koguduse asutajaliige ja korporatsioon Filiae Patriae Brasiilia koonduse esinaine. Oli aktiivne väliseesti tegelane, osales Brasiilia eestlaste esindajana kõikidel ESTO-del aastatel 1972–1996. Soovis 1998. aastal tulla vanaduspõlve veetma Eestisse, kuid halvenenud tervis takistas kava teostumist ning ta veetis viimased aastad São Paulo lähedal asuvas vanadekodus.<ref>[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11</ref> ==Isiklikku== Tema vend oli diplomaat [[Ferdinand Saukas]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *R.L.A. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=estdagbladet19980409.1.7 "95-aastane eestlanna kolib Brasiiliast Eestisse"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 14, 9. aprill 1998. Lk 7 *[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11 == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3056 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=808 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Viire-Slet, Alide}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 2007]] ce7pukcecmygdw8yji49dl0sfxmcgzq 0 280512 6175586 5871611 2022-08-08T19:41:50Z Ehitaja 63547 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Amélie Nothomb.jpg|pisi|Amélie Nothomb]] '''Amélie Nothomb''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1966]] [[Etterbeek]]is) on [[Belgia]] [[kirjanik]]. Tema emakeel on [[prantsuse keel]]. [[Eesti keel]]es on temalt ilmunud neli romaani: „[[Jumala lapsepõlv]]“, „[[Jahmatus ja värinad]]“, „[[Armastuse sõda]]“ ning "[[Sinihabe]]". ==Elu ja looming== Nothombide perekond kuulub Belgia aristokraatide hulka ning mitu suguvõsa liiget on olnud tunnustatud poliitika- ja kultuuritegelased. Et Amélie Nothombi isa, parun Patrick Nothomb, oli suursaadik, viibis Amélie nooruses [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] ning [[Jaapan]]is, [[Hiina]]s ja teistes [[Aasia]] riikides. [[Belgia]]sse asus ta elama alles 17-aastaselt. Ta õppis [[Brüssel]]i ülikoolis [[Université libre de Bruxelles]] romaani filoloogiat. Nothombi esimene romaan, 1992. aastal avaldatud "[[Hygiène de l'assassin]]", koosneb peaaegu täielikult dialoogidest. Kohati ülekuulamist meenutavate dialoogide osapoolteks on üks Nobeli auhinnaga tunnustatud kirjanik ja ajakirjanikud. Alates 1992. aastast on Nothomb avaldanud ühe raamatu aastas ehk ühtekokku 20 teost, mida on tõlgitud 37 keelde. Osale kirjanikest ei anna Nothombi raamatute edu rahu ning nad arvavad, et nii Nothombi ekstsentrilisuse kui ka omapärase kirjutamisstiili peaeesmärgiks on müügiedu. Oma raamatutes "[[Métaphysiques des tubes]]" („Jumala lapsepõlv“), "Le Sabotage amoureux" („[[Armastuse sõda]]“), "[[Biographie de la faim]]" ja "[[Ni d'Ève ni d'Adam]]" jutustab Nothomb oma lapsepõlvest, mida iseloomustas katkematu kolimine. Lapsena Jaapanis elades oli Nothombi guvernant Nishio-San talle justkui teiseks emaks. Seetõttu elas Nothomb Jaapanist lahkumist raskelt üle ning pidas Hiinasse elama asumist paguluseks. Ka perekonna edasisi ümberasumisi nägi Nothomb ühelt poolt juurtest eemaldumisena, kuid teiselt poolt „kultuurilise nomadismina, mis süvendab uudishimu ning suurendab iseseisvust“<ref>Marianne Payot, « La boulimie d’Amélie », ''Le Vif L’Express'', Rubrique « Culture », 3. september 2004, lk. 84</ref>. Pärast ülikooli lõpetamist pöördub Nothomb Jaapanisse tagasi ning asub tööle tõlgina. Oma raamatus „[[Jahmatus ja värinad]]“ kirjeldab Nothomb seda aastat, mil ta Jaapani suurettevõtte palgal oli. Raamat pälvis ühe mainekama Prantsuse kirjandusauhinna – [[Prantsuse Akadeemia]] ''grand prix''. Nothomb on öelnud, et ta kirjutab peaaegu neli romaani aastas, kuid neist jõuab avaldamiseni vaid üks. „Ma kirjutan 3,7 romaani aastas. Tagantjärele hinnates võiks öelda, et seda juhib mingi rütm. Kuid ärge arvake, et kõik need romaanid head on. Ma olen kirjutanud lugematul hulgal läbikukkunud romaane, mida ma ealeski avaldada ei laseks.“<ref>Anne Masset, « Amélie Nothomb », monomaniaque de l’écrit, ''La Libre Belgique'', Rubrique « Questions à domicile », 4 august 1994, lk.2</ref> Nothomb on öelnud, et ta on „oma romaanidest rase“ ning väidab, et alustas kirjutamist 17-aastaselt <ref>[http://archive.wikiwix.com/cache/?url=http://www.fluctuat.net/livres/interview/nothomb.htm&title=Interview%20d%E2%80%99Am%C3%A9lie%20Nothomb%20sur%20Fluctuat.net Rencontre avec Amélie Nothomb]</ref>. Jaapanis 2011. aasta märtsis toimunud [[2011. aasta Sendai maavärin|maavärina]] järel avaldati romaani "Jahmatus ja värinad" uus trükk, millele oli lisatud Nothombi uus novell "Les Myrtilles". Kogu raamatu müügist saadud tulu läks Jaapani päästeoperatsioonide toetuseks. ==Teosed== * ''Hygiène de l'assassin'', 1992 ([[René-Fallet' auhind]], [[Alain-Fournier' auhind]]) * ''Le Sabotage amoureux'', 1993 ([[Vocationi kirjandusauhind]], [[Chardonne'i auhind]]) (eesti keeles "[[Armastuse sõda]]", tõlkinud [[Helle Michelson]], Varrak, 2009) * ''Les Combustibles'', 1994 * ''Les Catilinaires'', 1995 * ''Péplum'', 1996 * ''Attentat'', 1997 * ''Mercure'', 1998 * ''Stupeur et tremblements'', 1999 (Prantsuse Akadeemia ''grand prix'') (eesti keeles "[[Jahmatus ja värinad]]", tõlkinud [[Eva Koff]], Varrak, 2006) * ''Métaphysique des tubes'', 2000 (eesti keeles "[[Jumala lapsepõlv]]", tõlkinud [[Tiina Jaksman]], Varrak, 2004) * ''Cosmétique de l'ennemi'', 2001 (2006. aastal etendus VAT teatris romaanil põhinev lavastus [http://www.vatteater.ee/et/lavastused/32/vaenlase-kosmeetika.html "Vaenlase kosmeetika"]) * ''Robert des noms propres'', 2002 * ''Antéchrista'', 2003 * ''[[Biographie de la faim]]'', 2004 * ''Acide sulfurique'', 2005 * ''Journal d'Hirondelle'', 2006 * ''[[Ni d'Ève ni d'Adam]]'', 2007 ([[Flore'i auhind]]) * ''Le Fait du prince'', 2008 (Jean-Giono ''grand prix'') * ''Le Voyage d'Hiver'', 2009 * ''Une Forme de vie'', 2010 * ''Tuer le père'', 2011 * ''Barbe-bleue'', 2012 (eesti keeles "Sinihabe", tõlkinud [[Pille Kruus]], Tänapäev, 2013) * ''La Nostalgie heureuse'', Albin Michel, [[2013]] * ''Pétronille'', Albin Michel, [[2014]] * ''Le Crime du comte Neville'', Albin Michel, [[2015]] * ''Riquet à la houppe'', Albin Michel, [[2016]] * ''Frappe-toi le cœur'', Albin Michel, [[2017]] * ''Les Prénoms épicènes'', Albin Michel, [[2018]]<ref>[https://www.albin-michel.fr/auteurs/amelie-nothomb-17920 Albin Michel, Amélie Nothomb]</ref> ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[http://www.parutions.com/pages/1-1-140-1140.html Intervjuu Amélie Nothombiga pärast raamatu ''Cosmétique de l'ennemi'' ilmumist] prantsuse keeles *Kätlin Kaldmaa [http://www.epl.ee/news/kultuur/katlin-kaldmaa-amelie-sani-jumala-iga-jai-titeaastatesse.d?id=50995156 Amélie-sani jumala-iga jäi titeaastatesse], Eesti Päevaleht, 15.10.2004 *Järjejutt [http://arhiiv.err.ee/otsi/nothomb Jumala lapsepõlv] Eesti Raadio arhiivis (vajalik registreerimine) *Mari Peegel [http://www.epl.ee/news/kultuur/karmid-armastuse-oppetunnid-pekingi-geto-muuride-vahel.d?id=51167956 Karmid armastuse õppetunnid Pekingi geto müüride vahel] Eesti Päevaleht, 8.05.2009 {{JÄRJESTA:Nothomb, Amélie}} [[Kategooria:Belgia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] byj4zk5ff7yd1yhym51gm8lw664y0jm 0 287113 6175485 6161965 2022-08-08T14:59:56Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Arvi Olkonen''' ([[11. detsember]] [[1932]] [[Petrodvoretsi rajoon]] [[Leningradi oblast]] – [[21. juuni]] [[2022]] [[Tartu]]) oli Eesti piimandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Arvi Olkonen oli rahvuselt soomlane. Ta oli kooliõpetajate poeg.<ref name="ETBL" /> ===Haridus=== Lõpetas 1952. aastal [[Vana-Võidu Loomakasvatustehnikum]]i, 1957. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] ([[zootehnika]]teaduskonna [[piimandus]]tehnoloogia osakonnas). Tehnikakandidaat (1965, [[Kaunas]]), väitekiri "Состав и свойства молока, поступавшего на сыродельные заводы Эстонской ССР, их влияние на нормализацию смеси и выход эстонского и ярославского сыров", põllumajandusdoktor (1991, [[Žodino]], [[Valgevene]]), väitekiri "Теоретические и практические разработки путей повышения качества заготовленного молока". Täiendas end 1965–1966 [[Helsingi Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas. ===Töökäik=== Oli aastatel 1960–1992 [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi (ELVI)]] piimanduse labori juhataja, 1992–1999 [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikooli]] loomakasvatusinstituudi piimanduslabori juhataja, 1999–2000 vanemteadur.<ref name="ETBL" /> ===Teadustöö=== Uurimisvaldkond: piimandus, [[piim]]a ja [[juust]]u kvaliteet, kvaliteetse piima tootmise alused, piimatehnoloogia; [[juustupiim]]a standardiseerimine, juustu valmimise ning augustuse tekke teoreetilised ja praktilised küsimused. Üldistanud piima kvaliteedi parandamise abinõud, loonud ja evitanud lehmade [[jõudluskontroll]]i piimaproovide mehhaniseeritud analüüsimise süsteemi, samuti [[juustu augustus]]e tekke [[röntgenoloogia|röntgenoloogilise]] uurimise. Kuulub professor P. F. Djatšenko ([[Moskva]]) piima [[biokeemia|biokeemilise]] uurimise koolkonda. Üle 160 teadustrükise, samuti aimeartikleid.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1977 [[Nõukogude Eesti preemia]] ==Teoseid== * Piimanduse käsiraamat (koostaja ja kaasautor). Tallinn, 1971 * Veisekasvatuse arendamisest Eestis (kaasautor). Tallinn, 1974 * Производство высококачественного молока. M, 1982 * Meelespea kvaliteetse piima tootmiseks. Tartu, 1995 * Piimanduse käsiraamat (koostaja ja kaasautor). Tartu, 2001 * Ingerisoomlased ajaloo tõmbetuules. Tartu, 2021 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 20, 108, 121, 126, 129 * Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 74 * Eesti entsüklopeedia 14, 341 * Agraarteadus (1992) 4 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Olkonen, Arvi}} [[Kategooria:Eesti piimandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2022]] qh0ljwqofd50em6qq3bqyg7hkp09jd2 6175486 6175485 2022-08-08T15:00:11Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Arvi Olkonen''' ([[11. detsember]] [[1932]] [[Petrodvoretsi rajoon]], [[Leningradi oblast]] – [[21. juuni]] [[2022]] [[Tartu]]) oli Eesti piimandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Arvi Olkonen oli rahvuselt soomlane. Ta oli kooliõpetajate poeg.<ref name="ETBL" /> ===Haridus=== Lõpetas 1952. aastal [[Vana-Võidu Loomakasvatustehnikum]]i, 1957. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] ([[zootehnika]]teaduskonna [[piimandus]]tehnoloogia osakonnas). Tehnikakandidaat (1965, [[Kaunas]]), väitekiri "Состав и свойства молока, поступавшего на сыродельные заводы Эстонской ССР, их влияние на нормализацию смеси и выход эстонского и ярославского сыров", põllumajandusdoktor (1991, [[Žodino]], [[Valgevene]]), väitekiri "Теоретические и практические разработки путей повышения качества заготовленного молока". Täiendas end 1965–1966 [[Helsingi Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas. ===Töökäik=== Oli aastatel 1960–1992 [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi (ELVI)]] piimanduse labori juhataja, 1992–1999 [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikooli]] loomakasvatusinstituudi piimanduslabori juhataja, 1999–2000 vanemteadur.<ref name="ETBL" /> ===Teadustöö=== Uurimisvaldkond: piimandus, [[piim]]a ja [[juust]]u kvaliteet, kvaliteetse piima tootmise alused, piimatehnoloogia; [[juustupiim]]a standardiseerimine, juustu valmimise ning augustuse tekke teoreetilised ja praktilised küsimused. Üldistanud piima kvaliteedi parandamise abinõud, loonud ja evitanud lehmade [[jõudluskontroll]]i piimaproovide mehhaniseeritud analüüsimise süsteemi, samuti [[juustu augustus]]e tekke [[röntgenoloogia|röntgenoloogilise]] uurimise. Kuulub professor P. F. Djatšenko ([[Moskva]]) piima [[biokeemia|biokeemilise]] uurimise koolkonda. Üle 160 teadustrükise, samuti aimeartikleid.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1977 [[Nõukogude Eesti preemia]] ==Teoseid== * Piimanduse käsiraamat (koostaja ja kaasautor). Tallinn, 1971 * Veisekasvatuse arendamisest Eestis (kaasautor). Tallinn, 1974 * Производство высококачественного молока. M, 1982 * Meelespea kvaliteetse piima tootmiseks. Tartu, 1995 * Piimanduse käsiraamat (koostaja ja kaasautor). Tartu, 2001 * Ingerisoomlased ajaloo tõmbetuules. Tartu, 2021 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 20, 108, 121, 126, 129 * Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 74 * Eesti entsüklopeedia 14, 341 * Agraarteadus (1992) 4 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Olkonen, Arvi}} [[Kategooria:Eesti piimandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 970zo5qq3n4b4ipntwh2asmh8wganjx 0 300224 6175541 6167999 2022-08-08T17:32:13Z Sillerkiil 58396 video wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lely-Mähdrescher.jpg|pisi|Teraviljakombain]] [[Fail:Drone video of combine harvester and tractor on a field in Jõgevamaa, Estonia (July 2022).webm|pisi|Video kombainiga viljakoristusest Jõgevamaal 2022. aasta augustis]] [[Pilt:Claas-lexion-570-1.jpg|pisi]] [[Fail:Video of combine harvester on a field in Harjumaa, Estonia (July 2022).webm|pisi|Kombain Harjumaal vilja koristamas 2022. aasta juulis]] [[Pilt:Maehdrescher schema nummeriert.svg|pisi|700px|Tavaline teraviljakombain {| |- style="vertical-align:top;" | 1) haspel<br /> 2) vikat <br /> 3) heedri kaksiktigu<br /> 4) kaldkonveier<br /> | 5) söötebiiter<br /> 6) peksutrummel<br /> 7) peksukorvid<br /> 8) põhupuistur<br /> | 9) terade raputuslaud<br /> 10) puhur<br /> 11) ülemine seadistatav sõel<br /> 12) alumine sõel<br /> | 13) viljapeatigu <br /> 14) Rethreshing of tailings<br /> 15) teratigu<br /> 16) terapunker<br /> | 17) põhupurusti<br /> 18) juhikabiin<br /> 19) mootor<br /> 20) mahalaadimistigu<br /> 21) põhupiiter |} ]] '''Teraviljakombain''' on põllumajanduslik [[kõrrelised|kõrrelise]] [[teravili|teravilja]] koristamise ühendmasin, mis lõikab viljakõrred, peksab peadest terad, puhastab need aganaist, kõlkaist ja muust lisandeist ning kogub terad punkrisse, suunab põhu vooluna maha, pressib pakkideks või hekseldab väetiseks. Sellist meetodit nimetatakse [[teraviljakultuur]]ide otsekoristamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 509</ref> Teraviljakombainidele on iseloomulikuks tunnuseks heedri lõikeosa kohal pöörlev horisontaalne haspel, mis haarab viljakõrtest ja painutab need heedrisse. Ümberseadistatud teraviljakombainiga saab koristada muidki põllukultuure, näiteks heinaseemet, tera- ja silo[[mais]]i, [[päevalill]]e, [[sojauba]], [[kaunvili|kaunvilju]] ja [[tang]]ukultuure.<ref name=Tehnikaleksikon/> Teraviljast eraldatud põhk sisaldab piiratud koguses toitaineid. Purustatud põhk laotatakse põllule, mis randaalitakse või küntakse tagasi mulda. Vaalu kogutud põhk läheb loomadele allapanuks ja vähesel määral ka söögiks. [[Šassiitraktor]]itele paigaldatavaid teraviljakombaine nimetatakse [[rippkombain]]ideks.<ref name=Tehnikaleksikon/> Kombaini leiutas [[1834]]. aastal [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Hiram Moore]]. Esimesed kombainid liikusid mitme [[hobune|hobuse]] või [[muul]]a jõul. Ta töötas lõpuks välja kombaini, mis suutis vilja koristada mitme meetri laiuse ribana. Esimesena organiseeris kombainide tootmise ja müümise [[Hugh Victor McKay]] [[Austraalia]]s [[1885]]. [[NSV Liit|NSV Liidus]] toodeti liikurteraviljakombaine SKD-5 Sibirjak, mille [[mootor]]i võimsus oli 74 kW ehk 100 [[hobujõud|hj]] ja läbilaskevõime 5 kg/s, SK-5 Niva, mille võimsus ja läbilaskevõime olid samasugused, ning SK-6 Kolos, mille võimsus oli 110 kW ja läbilaskevõime 6 kg/s. [[Riis]]i ühe- või kaheetapiliseks koristamiseks toodeti [[poolroomikkombain]]e SKP-6R, SKD-5R ja SK-5R ning [[roomikkombain]]e SKG-5.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Automaatroolimine == Tänapäevastel kombainidel kasutatakse üha enam '''automaatroolimis'''süsteeme. Automaatroolimisel kasutatakse satelliitsignaale (GPS), mis juhivad masinat ülitäpselt paralleelsel liikumisjoonel. Süsteem aitab juhil efektiivselt ära kasutada kombaini kogu heedri töölaiust ja vähendab ülekatet, et saavutada ööpäev läbi soodsates ilmaoludes lühema aja jooksul parem viljakoristuskvaliteet. == Viited == {{Viited}} {{Commonskat|Combine harvesters|Kombainid}} [[Kategooria:Põllumajandusmasinad]] 4vynf9ijaq3uvye2gjo0ulgkvxutijg 0 306136 6175479 6132984 2022-08-08T14:46:52Z LAviki 47119 wikitext text/x-wiki {{Elektromagnetism|cTopic = Magneetikud }} '''Magneetikud''' on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale [[magnetväli|magnetväljale]]. Magneetikute liigi määrab nende [[magnetiline vastuvõtlikkus]]. See on võrdeline aine väljaga ja pöördvõrdeline voolu väljaga [[vaakum]]is ning on ühikuta. :<math>\chi=M/H</math> (ühikuta) ==Magnetmoment== Magnetvälja erinevus aines ja vaakumis on tingitud aatomitel esinevast [[magnetmoment|magnetmomendist]]<ref name="Füüsika 2" />. See on seletatav [[Bohri aatomiteooria]]ga, mille kohaselt [[elektron]]id on [[aatomi ringorbiit|aatomi ringorbiidil]]. Nende suunatud liikumine põhjustab [[ringvool]]u, mis omakorda tekitab selle tsentrisse magnetvälja. Tekkinud magnetmoment on defineeritud kui <math>\mathbf{p}=I\mathbf{S} [A \cdot m^2]</math>. '''I''' tähistab voolu, '''S''' pindala, nurksulgude sees on ühik. Välja rakendamisel ainele orienteeritakse aatomid vastavalt oma momendile välja jõujoonte suunas. Summaarse magnetmomendi kirjeldamiseks kasutatakse terminit "[[magneetumusvektor]]" ('''M'''). Selle suuruse väärtus sõltub mõningatest teguritest, näiteks [[temperatuur]]ist, aatomite vahel olevast jõust ning magnetvälja tugevusest ja suunast. :<math>\mathbf{M}=\sum_{k=1}^N \frac{\mathbf{p_k}}{V}</math> Valemis kujutatakse summeerimist üle magnetmomentide ning jagamist vastava ruumalaga. ==Magneetikute liigid== Sõltuvalt magnetilise vastuvõtlikkuse märgist ja suurusest jaotatakse kõik magneetikud põhirühmadesse<ref name="gVBNU" />: *[[Paramagneetikud]], &chi; on positiivne ja absoluutväärtuselt väike, <math>0<\chi<<1</math>. Sõltub temperatuurist. *[[Diamagneetikud]], millel &chi; on negatiivne ja absoluutväärtuselt väike <math>0>\chi>>-1</math>. Ei sõltu temperatuurist. *[[Ferromagneetikud]], &chi; on positiivne ja absoluutväärtuselt suur <math>(10^2-10^6)</math>. *[[Antiferromagneetikuid]], mille naaberaatomite magnetmomendid on domeeni piires omavahel antiparalleelsed. Nad ei tugevda neile väljastpoolt mõjuvat magnetvälja. <math>\chi=0</math> *[[Ferrimagneetikud]], mille naaberaatomite magnetmomendid on domeeni piires omavahel antiparalleelsed, kuid erineva suurusega, mistõttu väljastpoolt mõjuv magnetväli neis tugevneb. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja absoluutväärtuselt suur, kuid väiksem kui ferromagneetikud. ==Paramagnetism ja paramagneetikud== Paramagneetikuteks nimetatakse aineid, mille aatomite magnetmoment erineb nullist vähe (kuid on positiivne) <ref name="Füüsika 2" />. Kui me mõjutame neid magneetikuid välise magnetväljaga, siis see püüab aine aatomite magnetmomenti orienteeruda piki '''H''' suunda. Samas aga teeb soojusliikumine vastutööd, üritades neid suundi ühtlaselt igale poole laiali paisata. Sellest tulenevalt sõltub magnetväli aines välisest väljast ja temperatuurist. Kui me loobuksime välisväljast '''H''', siis [[spinn]]ide kindel orientatsioon rikutakse. Seetõttu kaob sisemine magnetväli '''B'''. Magnetmomendi sõltuvust temperatuurist kirjeldas [[Pierre Curie]]. Paramagneetikud on näiteks [[alumiinium]], [[vask]], [[kroom]], [[vasksulfaat]], [[vedel lämmastik]], [[kaalium]] ja [[mangaan]] <ref name="ShEUq" />. Nende ainete aatomid sisaldavad enamasti elektrone, mille spinnid on samasuunalised. See annab aatomitele [[Molekuli polaarsus|polaarsuse]]. ===Magneetumuse sõltuvus temperatuurist=== Nõrkade magnetväljade puhul kirjeldab [[magneetumus]]e <math>M</math> sõltuvust [[absoluutne temperatuur |absoluutsest temperatuurist]] <math>T</math> [[Curie seadus]]. See ütleb, et aine [[magnetiline vastuvõtlikkus]] <math>\chi</math> on pöördvõrdeline [[absoluutne temperatuur |absoluutse temperatuuriga]] ning võrdeline selle aine [[Curie konstant |Curie konstandiga]] <math>C</math>: :<math>M=\chi H=\frac{C}{T} H,</math> kus <math>H</math> on [[magnetvälja tugevus]]. ===Rakendused=== *[[Meditsiin]]: paramagnetilised ained suunatakse uuritavaisse organitesse, et parandada kudedest tehtud [[magnetresonantspilt]]ide kontrasti<ref name="4dzjO" />. ==Diamagnetism ja diamagneetikud== Väli, mis tekib diamagneetikutes, on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Erinevalt ferromagneetikutest, pole diamagneetikud püsimagneetikud. Diamagnetism on võimalik kvantmehaanika tõttu ja see ilmneb, kui väline väli muudab [[orbitaal]]idel olevate elektronide kiirust ümber tuuma ning see mõjutab magnetilist dipoolmomenti. Lähtuvalt [[Lenzi seadus]]est, on elektronide tekitatud magnetväli vastupidi talle mõjunud välja suhtes. Magnetiline vastuvõtlikkus µ₀ diamagneetikutel on alla 1. Suurema osa materjalide diamagnetismi efekt on nõrk. Kuid eksisteerib ka [[ülijuht]]e, kus on tugev [[kvantefekt]], nendest ainetest tõrjutakse magnetväli täielikult. ===Ajalugu=== Diamagneetikud avastas [[Sebald Justinus Brugmans]] aastal [[1778]]. Ta pani tähele, et [[vismut]] ja [[antimon]] tõrjusid magnetvälja. Nimetuse diamagnetism mõtles välja [[Michael Faraday]] aastal [[1845]]. ===Diamagnetite levitatsioon=== [[Pilt:EfektMeisnera.svg|pisi|Parempoolsest kerast jõujooni läbi ei lähe, sest ta on jahutatud allapoole kriitilist temperatuuri. Vasakpoolne kujutab tavalist magnetvälja läbiminekut aines]] Diamagneetikud suudavad [[leviteerima|leviteerida]] (hõljuda) magnetvälja tasakaalulises seisundis, ilma jõu kuludeta. [[Earnshaw' teoreem]] välistab staatilise magnetilise levitatsiooni. Kuid see teoreem rakendub ainult materjalidele, mis omavad positiivset momenti. Üks tuntuim leviteerimise viis kaasneb Meissneri efektiga. See ei toimu harilike diamagneetikutega, mille vastuvõtlikkus läheneb miinus ühele, kui külmutame teda väga madalale temperatuurile. Neid materjale kutsutakse ülijuhtideks ning need ained saavad leviteerida magnetite kohal. Selle põhjus seisneb selles, et ülijuht ei lase magnetväljal ennast läbida. Iseloomulikku leviteerimist kutsutakse [[Meissneri efekt]]iks. ==[[Ferromagnetism]] ja ferromagneetikud== Ferromagneetikud moodustavad erilise klassi magneetikute hulgas. Nad on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Ferromagneetikud on oma nime saanud selle kõige levinuma esindaja, [[raud|raua]] järgi. Samas kuuluvad selle rühma hulka veel: [[nikkel]], [[koobalt]], [[gadoliinium]], nende sulamid ja ühendid, samuti mõningad [[mangaan]]i ja [[kroom]]i sulamid ning ühendid mitteferromagnetiliste elementidega (näiteks MnAlCu, CrTe jne). Nende erivastuvõtlikkus on väga suur – kuni 10⁶, ületades dia- ja paramagneetikute vastuvõtlikkuse tohutu arv kordi. Ferromagneetikute magneetumine ei allu lineaarsele kasvule ja kahanemisele. Nimelt esineb küllastusmagneetuvus <math>M_s</math>, millest kõrgemale magnetväli aines ei saa kasvada. Vastav magnetinduksioon on <math>B_m=\mu_0(M_m+H_m)</math>. Niisugust mittelineaarse kasvu ja kahanemise nähtust nimetatakse magnetiliseks [[hüsterees]]iks ja selle kirjeldamiseks kasutatakse hüstereesisilmust. ===Ajalugu=== Ajalooliselt kasutati terminit "ferromagnet" ainete kohta, mis suutsid ilma välise välja puudumiseta tekitada magnetvälja, see tähendab, et neil olid magnetilised omadused. Üht olulisemat uuringut ferromagneetikutest teostas [[Aleksandr Stoletov]], nimelt vaatles ta nende magnetilist läbilaskvust. Vastavat funktsiooni kutsutakse [[Stoletovi kurv]]iks. [[Pilt:Hysteresis_loop.png|pisi|325px|Hüstereesisilmus]] ===Hüstereesisilmus=== {{vaata|Magnetiline hüsterees}} Ferromagneetiku magneetumust annab väga hästi kirjeldada hüstereesisilmusega. Horisontaalsel koordinaadil on rakendatav magnetväli H ja vertikaalsel koordinaadil on aine magnetväli B. Graafikul olevat teekonda <math>0\rightarrow B_m</math> nimetatakse magneetumuse algkõveraks. Välise (magneetiva) magnetvälja suurendamisel magnetvälja tiheduse kasv aines aeglustub, kuni magneetumus jõuab küllastusväärtuseni. Samas, kui hakata välist magnetvälja vähendama, saavutatakse punkt, mida nimetatakse jääkmagneetumuseks <math>M_r</math>. <math>B_r = \mu_0 M_r</math>. Selles kohas puudub väline magnetväli, kuid esineb aine magnetväli <math>B_r</math>. Selle efekti olemasoluga on seletatav püsimagneti omadus tekitada magnetvälja, ilma et ta asuks magnetväljas. Jääkmagneetumuse punktist edasi minnes ehk rakendades negatiivse suunaga magneetuvat välja, saavutatakse koertsitiivsupunkt <math>H_c</math>. Selles punktis varasem magneetumus nullistub välise välja toimel. Suurendades veel negatiivset välja, saavutame negatiivse küllastusmagneetumuse. Vähendades nüüd negatiivse välismagnetvälja absoluutväärtust, käitub hüstereesisilmus analoogselt. Hüstereesisilmuse pindala võrdub tööga, mis kulub ümbermagneetimiseks. Hüstereesisilmuse alusel jaotatakse ferromagneetikud kaheks<ref name="rRlCt" />. *[[Pehmed magnetmaterjalid]]: neil on suur [[magnetiline läbitavus]] <math>(10^2 - 10^6)</math>, väike koertsitiivsus, suur jääkmagneetumus ja halb elektrijuhtivus. Samas on pehmetel magnetmaterjalidel väiksed energiakaod ümbermagneetumisel. *[[Kõvad magnetmaterjalid]]: neil on suur jääkmagneetumus, samuti suur koertsitiivsus ja nende [[Curie punkt]] on kõrge. Kõva magnetmaterjal vajab rohkem energiat ümberlaadumisel (suur salvestunud magneetumusenergia). ===Domeenid=== Võib mõelda, et iga ferromagneetiku tükk omab magnetvälja oma samasuunaliste spinnide (magnetmomentide) tõttu. Samas on aga paljud ferromagneetikud magneetumata. Põhjus seisneb selles, et enamus ferromagneetiku materjalist on jaotunud väikesteks magnetilisteks domeenideks, mida nimetatakse ka spontaanse magneetumuse piirkondadeks. Nende mõõtmed jäävad suurusjärku <math>10^{-6} - 10^{-5}</math>&nbsp;m. Igal domeenil on ferromagneetik spontaanselt küllastuseni magneetunud ja omab teatud magnetmomenti M. Välise välja puudumisel omavad naaberdomeenid üksteist kustutavat magnetmomenti, sellest tulenev summaarne moment on 0. Põhjus, miks tekivad sellised struktuurid, on selles, et eksisteerib naaberaatomite d- või f-elektronide vahetusmõju. Seepärast tekib side samasuunaliste spinnidega elektrone sisaldavate orbitaalide vahel<ref name="Füüsika 2" />. :[[Pilt:Weiss-Bezirke1.png|pisi|Domeenide struktuur]] ===Rakendused=== *[[Mikrolaine]] seaded<ref name="Y5i0r" /> *Salvestusseadmed<ref name="GVmmo" />. Nendeks on näiteks: [[kassett]]ide lindid, [[flopiketas]] [[arvuti]]tel ja [[magnetriba]] [[krediitkaart|krediitkaardi]] taga. Oma informatsiooni võtavad nad põhiliselt elektrilistelt signaalidelt ja töötlevad selle [[magnetkood]]i. Materjalina nendes seadmetes kasutatakse põhiliselt polüetüleentereftalaati ([[lavsaan]]i). Magnetkiht koosneb põhiliselt peenikese [[kuubiline struktuur|kuubilise struktuuriga]] osakestest, mis käituvad omaette domeenidena. Vastavalt domeenide magnetmomentide suunale on võimalik salvestada sinna infot. Seepärast ei ole soovitatav hoida magnetmäluga seadmeid tugevate magnetite juures. *Magnetiline mõju ferromagnetilisele [[pooljuht|pooljuhile]]. *Püsimagnetid. Selleks kasutatakse enamasti kõvasid magnetmaterjale, mis nõuavad palju energiat, et ümber magneetida. Püsimagnetite kasutusala on väga lai. Näiteks kodus kasutatakse neid [[kruvikeeraja]] otsas, [[külmkapp|külmkapile]] kleebiste kinnitamiseks, [[mikromootor]]ites jne. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Füüsika 2">I. Saveljev. "Füüsika 2", Tallinn: Valgus, 1978</ref> <ref name="gVBNU">AS Mahajan, A.A. Rangwala. ''Electricity and Magnetism'', McGraw-Hill Publishment Company, 1988</ref> <ref name="ShEUq">{{Netiviide |url=http://physicscatalyst.com/article/paramagnetic-substances/ |pealkiri=Paramagnetic Substances |vaadatud=2012-11-15 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120707165937/http://physicscatalyst.com/article/paramagnetic-substances/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4dzjO">[http://jnm.snmjournals.org/content/25/5/604.full.pdf/ Use of a Paramagnetic Substance, Colloidal Manganese Sulfide, as an NMR Contrast Material in Rats]</ref> <ref name="rRlCt">{{Netiviide |url=http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/mmm/MMM-konspekt.pdf |pealkiri=Ülevaade magnetmaterjalidest ja nende omadustest |vaadatud=2012-11-15 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924072754/http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/mmm/MMM-konspekt.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Y5i0r">[http://www.univ-brest.fr/lest/caracterisation/pdf/n%B053.pdf Ülevaade magnetmaterjalidest ja nende omadustest]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="GVmmo">[http://electrons.wikidot.com/ferromagnetic-materials Ferromagnetic materials ]</ref> }} [[Kategooria:Magnetism]] 9f3lt2tiuq7netm09ir6moqyv14rdp7 1 307265 6175516 6174121 2022-08-08T16:40:36Z Neptuunium 58653 /* Valimiste järgne ärevus */ wikitext text/x-wiki ''Karise käe all toimunud muutused maaülikoolis suurendasid tunduvalt ülikooli haldussuutlikust ja teadusväljundit.'' – kantseliit ja ilukõne...--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. november 2012, kell 23:17 (EET) ---- Miks see teine pilt ei kõlvanud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2019, kell 21:10 (EEST) == Valimiste järgne ärevus == Teen ettepaneku lukustada lehekülg, sest peale presidendivalimisi on liikvel palju valeinformatsiooni. Nt. On tänase päeva jooksul mitmeid kordi nimetatud Alar Karist Eesti Presidendiks, vaatamata sellele, et ta pole veel ametisse astunud. [[Kasutaja:Mortimer Tooming|Mortimer Tooming]] ([[Kasutaja arutelu:Mortimer Tooming|arutelu]]) 31. august 2021, kell 14:42 (EEST) ---- ''Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält). :Minu meelest see esiteks ei ole teemakohane, teiseks rikub see kronoloogilist järjekorda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 00:20 (EEST) :: Olen nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. august 2022, kell 19:40 (EEST) 55nswfef8c6d41zm55iwxdbgdcrhrg7 0 312027 6175488 5678092 2022-08-08T15:01:23Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Armin Ruse''' ([[13. veebruar]] [[1927]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järvamaa]] – [[20. oktoober]] [[1999]] [[Tartu]]) oli Eesti loomakasvatusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Armin Ruse oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1946 [[Jäneda Põllumajandustehnikum]]i ja 1956 [[Eesti Maaülikool|EPA]] agronoomina; majanduskandidaat (1963, [[Eesti Teaduste Akadeemia]]), väitekiri "Töökulu vähendamine nuumsigade pidamisel Eesti NSV-s". Oli 1946–50 [[Paide]] ja [[Järva-Jaani]] agro-jaoskonna [[agronoom]], 1950–56 [[Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]]s [[zootehnik]], 1956–65 nooremteadur, 1965–93 ökonoomikaosakonna vanemteadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: töökulu [[loomakasvatus]]es, eriti [[noorsiga|noor]]- ja [[nuumsiga]]de pidamisel, sigade erinevate soo- ja vanuserühmade pidamistehnoloogiate kujundamine erinevates tootmistingimustes [[sigala]]te ja seadmete ratsionaalsemaks projekteerimiseks. 59 teadusartiklit.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Abinõusid tööviljakuse tõstmiseks seakasvatuses. // [[Sotsialistlik Põllumajandus]] 1960 3 * Возможности повышения производительности труда при содержании откорточных. // ELVI tead tööde kogumik 5 (1961) * Рационализация труда при содержании откормочных. // ELVI tead. tööde kogumik 43 (1965). ==Kirjandus== * Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 48 * Agraarteadus (1997), 1, 125. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Ruse, Armin}} [[Kategooria:Eesti loomakasvatusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 0s5tpvxz0bit9vivmsqpjrxy3ldqcg8 0 312696 6175480 6032426 2022-08-08T14:47:04Z LAviki 47119 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} ''Ülevaateks vaata [[Magnetism]].'' [[Pilt:Paramagnetic probe without magnetic field.svg|pisi|Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest]] [[Pilt:Paramagnetism of liquid oxygen.jpeg|pisi|Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest]] '''Paramagnetism''' on [[magnetism]]i vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise [[spinn]]iga valents[[elektron]]id orienteeruvad välises [[magnetväli|magnetväljas]] magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda. Nähtus on vastupidine [[diamagnetism|diamagnetilisele]] ainele, mis välisesse välja asetatuna nõrgendab välist magnetvälja.<ref>G. L. Miessler and D. A. Tarr "Inorganic Chemistry" 3rd Ed, Pearson/Prentice Hall publisher, ISBN 0-13-035471-6.</ref> Paramagnetilistel ainetel on suhteline [[magnetiline läbitavus]] suurem või võrdne ühega (st [[magnetiline vastuvõtlikkus]] on positiivne), seetõttu nad tõmbuvad magnetväljaga. Välise välja poolt indutseeritud [[Magnetism#Magnetmoment|magnetmoment]] on [[väljatugevus]]ega lineaarne ja seetõttu suhteliselt nõrk. Magnetmomendi tuvastamiseks on tarvis tundlikku ja analüütiliselt tasakaalustatud mõõtevahendit. Tänapäeval kasutatakse paramagnetiliste materjalide uurimiseks tihti [[SQUID]]-[[magnetomeeter|magnetomeetrit]]. Paramagnetilistel materjalidel on väike, positiivne vastuvõtlikkus magnetväljadele. Magnetväli tõmbab sellist materjali enda poole, kuid pärast magnetvälja eemaldamist ei säili sellises aines magnetilised omadused. Paramagnetilisi omadusi põhjustavad paardumata elektronid ja välise magnetvälja poolt orienteeritud elektronid. Paramagnetiliste ainete hulka kuuluvad näiteks [[magneesium]], [[molübdeen]], [[hapnik]], [[liitium]] ja [[tantaal]]. Võrreldes [[ferromagnetism|ferromagnetitega]] ei säili paramagnetites magnetiseeritust välise magnetvälja puudumisel, sest sisemise [[soojusliikumine|soojusliikumise]] tõttu orienteeruvad elektronide [[spinn]]id korrapäratult ümber. Mõned paramagneetikud säilitavad spinnide ebakorrapärase orienteerituse [[Absoluutne nulltemperatuur|absoluutsel nulltemperatuuril]], seega on nad [[põhiolek]]us paramagnetilised. Seetõttu kogu magnetiseeritus langeb nulli kui väline magnetväli eemaldada. Välja olemasolul toimub väga vähene indutseeritud magnetiseerumine, sest väli orienteerib väga väikese osa elektrone. Antud osa elektrone on proportsionaalne väljatugevusega ning see seletab lineaarset sõltuvust. Ferromagnetilise materjali tõmbejõud on palju suurem ja mittelineaarne, see nähtus on ka kergesti vaadeldav, näiteks külmkapimagneti ja külmkapi rauast korpuse vaheline jõud. ==Seos elektroni spinniga== Paramagnetilises materjalis on üksikul [[aatom]]il või [[molekul]]il püsiv magnetiline [[dipool]], see säilib ka välise magnetvälja puudumisel. Püsivat momenti põhjustab paardumata elektroni spinn [[Aatomorbitaal|aatom]]- või [[molekulaarorbitaal]]il. Ilma välise magnetvälja mõjuta paramagnetilises aines dipoolide vahel interaktsioonid puuduvad ja dipoolid on tänu soojusliikumisele korrapäratult orienteeritud. Tänu sellele materjalis magnetmoment puudub. Materjali asetamisel magnetvälja dipoolid orienteeruvad väljas nii, et magnetmoment on välise väljaga samasuunaline. Klassikalise tõlgenduse järgi orienteerumine toimub tänu [[Väändemoment|väändemomendile]], mida põhjustab välja magnetmoment, mis proovib dipoole paigutada välja endaga paralleelselt. Tegelikult saab antud nähtust kirjeldada [[spinn]]i ja [[Impulssmoment|impulssmomendi]] [[kvantmehaanika|kvantmehaaniliste]] omadustega. Kui kahe naaberdipooli vahel on piisav energiavahetus siis nad interakteeruvad ning võivad iseeneslikult joonduda või risti pöörduda. Võivad tekkida [[Magnetism#Magnetilised domeenid|magnetilised domeenid]], mis põhjustavad [[ferromagnetism]]i (püsimagnet) või [[antiferromagnetism]]i. Paramagnetilist käitumist võib näha ka ferromagnetilistel materjalidel [[Curie punkt]]ist ning antiferromagnetitel [[Néeli punkt]]ist kõrgematel temperatuuridel. Nendel temperatuuridel ületab vaba soojusenergia spinnidevahelise interaktsiooni energia. Üldiselt on paramagnetilised efektid üsna väikesed. Magnetiline vastuvõtlikkus on 10⁻³ ja 10⁻⁵ suurusjärkude vahel enamiku paramagneetikute korral, kuid sünteetilistel paramagneetikutel võib väärtus olla väga kõrge, näiteks 10⁻¹ [[ferrovedelik]]e korral. ===Delokalisatsioon=== {|class="wikitable sortable" style="float:right; margin:20px" width="200px" |+ Valik Pauli-paramagnetilisi metalle<ref name="magneticValues">{{Cite web|url=http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/Hbase/tables/magprop.html|title=Magnetic Properties of Solids|last=Nave|first=Carl L|work=HyperPhysics|accessdate=9.11.2008}}</ref> !Nimetus!!Magnetiline vastuvõtlikkus (×10⁻⁵) |- |[[Volfram]]||6,8 |- |[[Tseesium]]||5,1 |- |[[Alumiinium]]||2,2 |- |[[Liitium]]||1,4 |- |[[Magneesium]]||1,2 |- |[[Naatrium]]||0,72 |} Paljudes metallilistes materjalides on elektronid liikuvad, mis tähendab, et nad saavad liikuda vabalt üle kogu tahkise [[Metalliline side#Metallilise sideme selgitus elektrongaasi mudeli põhjal|elektrongaasina]]. Selline käitumine põhjustab tugevaid interaktsioone naaberaatomite [[lainefunktsioon]]ide vahel laiendatud [[võrestruktuur]]is. Selle tõttu [[valentselektron]]ide lainefunktsioonid moodustavad [[Keemiline side|keemilise sideme]], millel on võrdne arv üles- ja allapoole spinnidega elektrone. Välise magnetvälja rakendamisel ainult [[fermi nivoo]]le lähedase energiaga elektronid orienteeruvad välja järgi, neid on suhteliselt väikene hulk. Selline nähtus on nõrk paramagnetism, mida nimetatakse Pauli-paramagnetismiks. Antud efekt konkureerib alati aatomite vastupidiste spinnidega elektronide [[diamagnetism|diamagnetilise]] mõjuga. Tavaliselt põhjustavad tugevat magnetismi lokaliseerunud elektronid, mitte elektrongaasina liikuvad elektronid. Mõningatel juhtudel võib sideme struktuur moodustuda kahest delokaliseerunud alamsidemest, mis on erinevate spinnide ja energiatega. Kui üks alamside täitub elektronidega eelistatult teisele siis võivad ferromagnetilised omadused ilmneda vabalt liikuvate elektronide tõttu. Selline nähtus leiab tavaliselt aset suhteliselt kitsaste d-sidemete korral, millel on vilets delokalisatsioon. ====s ja p elektronid==== Tugev delokalisatsioon tahkises tänu naaberlainefunktsioonide kattuvusele põhjustab elektronide paardumist. Selle tõttu on s- ja p-tüüpi metallid tavaliselt Pauli-paramagneetikud või isegi [[diamagnetism|diamagneetikud]] (nt [[kuld]]). Viimasel juhul sisemiste [[aatomorbitaal]]ide elektronide diamagnetiline mõju on tugevam kui välimiste orbitaalide peaaegu vabalt liikuvate elektronide paramagnetiline mõju. ====d ja f elektronid==== Tüüpiliselt ainult d- ja f-elektronide korral võib märgata tugevamaid magnetilisi efekte, eriti kui viimased on tugevalt lokaliseerunud. Lisaks [[lantanoid]]ide magnetmoment võib olla üsna suur, sest need saavad omada kuni 7 paardumata elektroni, näiteks [[gadoliinium]](III) kasutatakse seetõttu [[Magnetresonantstomograafia|MRT]]-s. Lantanoidide suure magnetmomendi tõttu kasutatakse neid [[Supertugev magnet|supertugevates magnetites]], viimaste põhielemendiks on tüüpiliselt [[neodüüm]] või [[samaarium]]. ====Molekulaarne lokalisatsioon==== Ülevalpool toodud kirjeldus on üldistatud ning tegelikult kirjeldab rohkem laiendatud [[võrestruktuur]]i kui molekulaarset struktuuri. Molekulaarses struktuuris võivad samuti elektronid lokaliseeruda. Kuigi energeetilistel põhjustel ei saa molekulis olla osaliselt täidetud [[molekulaarorbitaal]]e (st paardumata elektrone), siiski looduses eksisteerivad mõned nn. täitmata orbitaalidega struktuuriüksused. Heaks näiteks on molekulaarne [[hapnik]]. Isegi külmutatud tahkises eksisteerivad siiski di-[[radikaal]]sed molekulid, mis põhjustavad paramagnetilist käitumist. Paardumata spinnid asuvad orbitaalidel, mis tulenevad hapniku p lainefunktsioonist, O₂ molekulis on kattumine piiratud naaberaatomi poolt. Võres on hapniku molekulide vaheline kaugus liiga suur delokaliseerumiseks ning seetõttu jäävad magnetmomendid paardumata. ==Curie seadus== Paramageetikute [[magneetumus]]e (magnetiseerituse astme) sõltuvust temperatuurist kirjeldab lähedaselt [[Curie seadus]]. Seadus väidab, et paramagnetiliste materjalide [[magnetiline vastuvõtlikkus]] <math>\chi</math> on pöördvõrdelises seoses temperatuuriga: :<math> \boldsymbol{M} = \chi\boldsymbol{H} = \frac{C}{T}\boldsymbol{H}</math> kus : <math>M</math> on [[magneetumus]] : <math>\chi</math> on [[magnetiline vastuvõtlikkus]] : <math>H</math> on välise [[magnetvälja tugevus]], ühik [[amper]] [[meeter|meetri]] kohta : <math>T</math> on [[absoluutne temperatuur]], ühik [[kelvin]] : <math>C</math> on igale materjalile eriomane [[Curie konstant]] Curie seadus kehtib tavaliselt kasutatavatel madala magnetiseerituse (''μ''_''B''''H'' ≲ ''k''_''B''''T'') tingimustel, kuid ei kehti tugeva välja/madala temperatuuri tingimustes, mille korral esineb magnetiline küllastus (''μ''_''B''''H'' ≳ ''k''_''B''''T'') ning kõik magnetilised [[dipool]]id on joondunud välise välja järgi. Kui kõik dipoolid on joondunud, siis välise välja tugevnemine ei tugevda summaarset magneetumust, sest edasine joondumine ei ole võimalik. Paramagnetiliste [[ioon]]ide korral, mille [[nurkmoment]] on <math>J</math> ning [[Magnetism#Magnetmoment|magnetmomentide]] vahel interaktsioon puudub, on Curie konstant seotud üksiku iooni magnetmomendiga: :<math>C=\frac{N_{A}}{3k_{B}}\mu_{\mathrm{eff}}^{2}\;</math> kus <math>\;\mu_{\mathrm{eff}} = g_{J}\mu_{B}\sqrt{J(J+1)}</math>. Nendes valemites : <math>N_{A}</math> on [[Avogadro arv]] : <math>k_{B}</math> on [[Boltzmanni konstant]] : <math>\mu_\mathrm{eff}</math> on efektiivne magnetmoment paramagnetilise iooni kohta : <math>\mu_{B}</math> on [[Bohri magnetron]] : <math>g_{J}</math> on [[Landé g-faktor]] Kui kasutada klassikalist lähenemist, mille korral molekulaarseid magnetmomente käsitletakse diskreetsete suurustena μ, siis Curie seadus avaldub samal kujul, ainult ''μ''_eff asemele tuleb kirjutada ''μ''. Kui orbitaalse nurkmomendi panus magnetmomenti on väike, siis efektiivne magnetmoment avaldub kujul :<math>\mu _{\mathrm{eff}}\simeq 2\sqrt{S(S+1)}\mu _{B}=\sqrt{n(n+2)}\mu _{B}</math> kus ''n'' on paardumata elektronide arv. Võrrand kehtib enamiku orgaaniliste radikaalide ja oktaeedriliste üleminekumetallide komplekside puhul (milles on d³ või kõrgespinniline d⁵ konfiguratsioon). ==Paramagneetikute näited== Paramagnetiliste materjalide all peetakse üldjuhul silmas neid, mis arvestatavas temperatuurivahemikus omavad [[Curie seadus]]e või [[Curie-Weissi seadus]]ele vastavat magnetilist vastuvõtlikkust. Iga aatomit, molekuli või [[ioon]]i, millel on paardumata elektron, võib nimetada paramagnetiks, kuid nendevahelisi interaktsioone peab põhjalikult uurima. {|class="wikitable sortable" style="float:right; margin:20px" width="200px" |+Tüüpiliste d³ ja d⁵ siirdemetallide komplekside μ_eff/μ_B väärtused<ref>A. F. Orchard, ''Magnetochemistry'', (Oxford University Press: 2003).</ref> !Molekulvalem!!μ_eff/μ_B |- |[Cr(NH₃)₆]Br₃||3,77 |- |K₃[Cr(CN)₆]||3,87 |- |K₃[MoCl₆]||3,79 |- |K₄[V(CN)₆]||3,78 |- |[Mn(NH₃)₆]Cl₂||5,92 |- |(NH₄)₂[Mn(SO₄)₂]•6H₂O||5,92 |- |NH₄[Fe(SO₄)₂]•12H₂O||5,89 |- |} ===Minimaalsete interaktsioonidega süsteemid=== Lühima definitsiooni kohaselt on tegu paardumata spinnidega süsteemiga, milles spinnid omavahel ei interakteeru. Kitsaimas lähenduses on ainuke paramagnet üheaatomilise [[vesinik]]u gaas madalal rõhul, igal aatomil on ainult üks paardumata ja mitteinterakteeruv elektron. Seda võiks ka öelda [[liitium]]igaasi molekulide kohta, kuid liitiumi aatomil on lisaks 2 paardunud elektroni, millest üks põhjustab vastasmärgilist dimagnetilist mõju. Seega on liitium rangelt võttes segasüsteem, kuigi dimagnetiline komponent on väga nõrk ning jäetakse tihti arvestamata. Raskemate elementide korral muutub dimagnetilise komponendi mõju määravamaks ja näiteks metallilise [[kuld|kulla]] korral domineeribki dimagnetiline komponent. Tegelikult ei kutsuta vesiniku aatomit peaaegu mitte kunagi paramagnetiks, sest selle üheaatomiline gaas on stabiilne ainult ekstreemselt kõrgel temperatuuril. Tavatingimustes H aatomid moodustavad H₂ molekuli, spinnid paarduvad ja magnetmoment kaob. Seetõttu on vesinik dimagnetiline ning samuti on seda ka enamik teisi elemente. Kuigi enamiku aatomite ja ioonide [[elektronkonfiguratsioon]]is on paardumata spinnid, ei ole õige kutsuda neid paramagneetikuteks, sest [[standardtemperatuur]]il spinnid paarduvad. Paardumistendents on nõrgim f-elektronidele, sest f-orbitaalid (eriti 4f) on radiaalselt koondatud ja kõrvalaatomite orbitaalidega kattumine on väike. Tänu sellele on täielikult täitumata 4f-orbitaalidega [[lantanoid]]id paramagnetilised.<ref>J. Jensen and A. R. MacKintosh, {{Cite web|url=http://www2.nbi.ku.dk/page40667.htm|title=Rare Earth Magnetism|accessdate=12.07.2009}}, (Clarendon Press, Oxford: 1991).</ref> Seetõttu on kondenseeritud faasis paramagnetid võimalikud ainult siis, kui spinnide interaktsioonid (põhjustavad paardumist või joondumist) on ära hoitud magnetiliste tsentrite struktuurilise isolatsiooniga. On kaks klassi materjale, mille korral see kehtib: *Molekulaarsed paramagnetiliste (isoleeritud) tsentritega materjalid. **Heaks näiteks on d- või f-metallide [[koordineeritud kompleksid]] või selliste tsentritega [[valk|valgud]] (nt [[müoglobiin]]). Sellistes materjalides orgaaniline molekuli osa käitub kui kate, mis kaitseb naaberaatomite spinnide eest. **Väikesed molekulid võivad olla stabiilsed [[radikaal]]idena, näiteks [[hapnik]] O₂. Sellised süsteemid on väga haruldased, kuna üldjuhul on need väga reaktiivsed. *Lahjendatud süsteemid. **Paramagnetiliste osakeste väikese kontsentratsiooni viimine diamagnetilisse võresse, näiteks Nd³⁺ viimine [[kaltsiumkloriid]]i. Antud süsteemis on [[neodüüm]]i ioonide vahekaugus piisavalt suur, et nad üksteisega ei interakteeruks. Sellised süsteemid on väga tähtsad tundlike uurimismeetodite puhul paramagnetiliste süsteemide uurimisel, [[elektronide paramagnetiline resonants]] (EPR). ===Interaktsioonidega süsteemid=== [[Pilt:Para-ferro-anti.jpg|pisi|300px|Idealiseeritud Curie-Weissi käitumine; N.B. T_C=θ, aga T_N ei ole θ. Paramagnetiline faas on tähistatud pideva joonega. T_N või T_C juures käitumine tavaliselt erineb ideaalsest]] Nagu eespool mainitud, säilitavad paljud d- ja f-elemendid paardumata spinnid. Selliste elementide [[soolad]]ele on tihtipeale omane paramagnetiline käitumine, kuid piisavalt madalal temperatuuril võivad magnetmomendid korrastuda. Ülevalpool Curie või Curie-Neeli punkti võib nimetada selliseid materjale paramagneetikuteks, eriti olukorras, kus vastavad temperatuurid on väga madalad või neid pole täpselt mõõdetud. Isegi raua kohta saab öelda, et ta muutub ülevalpool oma suhteliselt kõrget Curie-punkti paramagnetiks. Sel juhul saab Curie punkti vaadelda [[Faas (füüsikaline keemia)|faas]]imuutusena ferromagneti ja paramagneti vahel. Sõna "paramagnet" viitab nüüd süsteemi lineaarsele sõltuvusele välisest väljast, mille temperatuurisõltuvust saab kirjeldada täiendatud [[Curie seadus]]ega, mida tuntakse kui [[Curie-Weissi seadus]]t: :<math>\boldsymbol{M} = \frac{C}{T- \theta}\boldsymbol{H}</math> Selles täiendatud seaduses on termin θ, mis kirjeldab vahetusreaktsiooni, mis on tarvis ületada soojusliikumisel. θ märk oleneb sellest, kas domineerivad ferro- või antiferromagnetilised interaktsioonid, ja on väga harva 0. Curie-Weissi seadusele vastav paramagnetiline kirjeldus ülevalpool T_C ja T_N on erinev ''paramagnet''-ist, sest see ei tähenda interaktsioonide puudumist vaid seda, et [[magnetstruktuur]] on välise välja puudumisel ja kõrgetel temperatuuridel suvalises paigutuses. Isegi θ väärtuse 0 juures ei ole tegu interaktsioonide puudumisega, vaid joonduvad ferromagneetikud ja antijoonduvad antiferromagneetikud tühistavad teineteist. Probleem on lisaks see, et interaktsioonid kristallvõres erinevad erinevates suundades ([[anisotroopia]]). Selle tulemusena on korrastunud seisundis [[magnetstruktuur]]id väga keerulised. Suvaline paigutus magnetstruktuuris kehtib ka paljude metallide puhul, nende korral on märgata paramagnetilist võrku laias temperatuurivahemikus. Kuigi neil puudub Curie tüüpi seadusele vastav temperatuurisõltuvuse funktsioon on nende magnetiline vastuvõtlikkus temperatuurist sõltuv. Selline käitumine viitab vabale liikuvusele ning seda on parem kutsuda Pauli-paramagnetismiks, kuigi on ebatavaline näiteks [[alumiinium]]i paramagnetiks nimetada. Seda isegi juhul, kui interaktsioonid on piisavalt tugevad, et elemendil oleks hea [[elektrijuhtivus]]. ===Superparamagnetid=== Mõningatel materjalidel on indutseeritud magnetiline käitumine, mis vastab [[Curie seadus]]ele, kuid [[Curie konstant]]idel on erandlikult suured väärtused. Selliseid materjale tuntakse supermagnetitena. Neid iseloomustatakse kui tugevaid [[Ferromagnetism|ferromagnet]]ilist või ferrimagnetilist tüüpi ühendeid, milles olevad piiratud suurusega domeenid käituvad üksteisest erinevalt. Sellise süsteemi omadused meenutavad paramagnetit, kuid mikroskoopilisel tasandil on süsteem korrapärane. Antud materjalidele on iseloomulik korrastumistemperatuur, millest ülevalpool käitumine muutub tavalise paramagneti omaks. Heaks näiteks on [[ferrovedelik]]ud, aga nähtust võib täheldada ka tahkistes. Viimaste korral on paramagnetilised tsentrid viidud hajutatuna hea liikuvusega ferromagnetilisse ühendisse, näiteks kui [[raud]] on asendatud ainesse TlCu₂Se₂ või sulam FeAu. Sellised süsteemid sisaldavad ferromagnetilise ühendi klastreid, mille ferromagnetism lülitub madalal temperatuuril välja. Neid kutsutakse ka [[miktomagnet]]iteks. ==Vaata ka== *[[Ferromagnetism]] *[[Magneetikud]] *[[Curie punkt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Charles Kittel, ''Introduction to Solid State Physics'' (Wiley: New York, 1996). * Neil W. Ashcroft and N. David Mermin, ''Solid State Physics'' (Harcourt: Orlando, 1976). * John David Jackson, ''Classical Electrodynamics'' (Wiley: New York, 1999). [[Kategooria:Magnetism]] 4lseulgzes56by28fwrp8kjynueknir 0 314831 6175791 6064121 2022-08-09T11:11:15Z Hallikip 121972 /* Lavarollid */ wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Heldur Harry Põlda''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1996]] [[Kuressaare]]s) on eesti laulja (tenor) ja dirigent. Heldur Harry Põlda on 2015. aastal lõpetanud [[Tallinna Muusikakeskkool]]i ja 2019. aastal Londoni [[Guildhall School of Music & Drama]] klassikalise laulu erialal. Ta on olnud [[Estonia poistekoor|Estonia poistekoori]] solist ja poiss-sopran mitmes muusikaprojektis. Heldur Harry Põlda on laulnud ühendkooride solistina [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeol]] ([[Aare Kruusimäe]] "Maailma avastamine"). 2011. aasta suvel esines ta koos helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] [[Vatikan]]is paavst [[Benedictus XVI|Benedictus XVI-le]] (Arvo Pärt "Vater Unser"). 2019. aasta suvel esietendunud [[Rahvusooper Estonia]] muusikalis "[[West Side Story]]" (lavastaja [[Georg Malvius]]) oli Heldur Harry Põlda Tony osatäitja. 2019. aastast on Põlda Rahvusooper Estonia solist. 2020. aastast on Heldur Harry Põlda [[Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori]] dirigent<ref>{{Netiviide|autor=Toomemets, Katharina|url=https://elu.ohtuleht.ee/990615/uus-amet-valter-soosalust-sai-tehnikaulikooli-akadeemilise-meeskoori-peadirigent|pealkiri=Uus amet! Valter Soosalust sai Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent|väljaanne=Õhtuleht|aeg=29.01.2020|vaadatud=29.01.2020}}</ref>. ==Loominguline tegevus== ===Lavarollid=== * Inko (V.Tormis/R.Puur “Lalli ehk mere keskel on mees”) * Tamino (W. A. Mozart “Võluflööt”) * Tybalt (Ch. Gounod' "Romeo ja Juilia") * Camille de Rossillon ([[Ferenc Lehár|F. Lehár]] “Lõbus lesk”) * Armand Brissard ([[Ferenc Lehár|F. Lehár]] “Krahv Luxemburg”) * Gaston (G. Verdi “La traviata”) * Ruiz (G. Verdi “Trubaduur”) * Ivan Lõkov (N. Rimski-Korsakov “Tsaari mõrsja”) * Tony (L. Bernstein "West Side Story") * Bastien (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") * Miles (B. Britten "[http://www.youtube.com/watch?v=x0tPwHmb5No Kruvipööre]") * Amor (C. W. Gluck "[http://www.youtube.com/watch?v=pj0e4lN95b4 Orfeus ja Euridice]") ====Solistirollid==== * Antonio Vivaldi “Dixit Dominus RV 594” Lera Auerbach "Vene Reekviem" esiettekanne Saksamaal; ettekanded Hispaanias, Lätis ja Eestis * Roxanna Paunufnik "Westminsteri Missa" * Gabriel Fauré "Reekviem" * Galina Ustvolskaja "Sümfoonia nr 1" ettekanded Hispaanias ja Tšehhis * Aare Kruusimäe "Maailma avastamine" XXV Eesti Üldlaulupeo ühendkooride solist * Arvo Pärt "Vater Unser" Vatikanis paavst Benedictus XVI-le ===Töö dirigendina=== * Saaremaa 50. laulupeol mudilaskooride ja keelpilliorkestri dirigent * Suure-Jaani vaimulikul laulupäeval ühendkooride dirigent * Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Naislaulu Seltsi laulupidu “Kodulootus”, meeskoorude dirigent * Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori dirigent alates 2020. aastast ==Tunnustus== * 2008 Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia{{lisa viide}} * 2010 Eesti Kooriühingu koostööpreemia{{lisa viide}} * 2013 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Otsa Fondi stipendium{{lisa viide}} * 2021 Rahvusooper Estonia kolleegipreemia ==Diskograafia== * [http://erpmusic.com/records/cds/terra-mariana Terra Mariana (ERP 2010)] * [http://erpmusic.com/records/cds/vater-unser Vater Unser (ERP 2011)] * [http://erpmusic.com/records/cds/cantus-angelicus Cantus Angelicus (ERP 2011)] * [http://www.boysoloist.com/album.asp?AlbumID=12948&ArtistID=4994&gid=170 Heldur Harry Põlda ja Eesti Kaitseväe orkester (2012)] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.boysoloist.com/artist.asp?VID=4994 The Boy Choir and Soloist] * [https://epl.delfi.ee/lp/heldur-harry-polda-imelisest-sopranist-imeliseks-tenoriks?id=86309001 Helme, K. 2019. Imelisest sopranist imeliseks tenoriks. ''Eesti Päevaleht'', 25.05.2019] * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=11&artid=15689 Puutsa, M. 2007. Heldur Harry ihkab lihtsalt muusikuks. ''Meie Maa'', 03.03.2007] * [http://www.saartehaal.ee/2008/08/16/11-aastane-heldur-harry-kogemata-ooperistaariks/ Vaher, M. 2008. 11-aastane Heldur Harry – kogemata ooperistaariks. ''Saarte Hääl'', 18.08.2008] * [http://www.postimees.ee/27636/kas-mary-poppins-on-hulluks-lainud/ Loog, A. 2008. Kas Mary Poppins on hulluks läinud? ''Postimees'', 19.08.2008] * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30920&selyear=2007&selmonth=3 Aljas. R. 2009. Saaremaa poiss lõi meistriklassi professori pahviks. ''Meie Maa'', 23.07.2009] * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9227:hiilgavad-solistid-vene-reekviemis&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3264 Garšnek, I. 2009. Hiilgavad solistid "Vene reekviemis". ''Sirp'', 28.08.2009] * [http://www.ohtuleht.ee/337237 Allkivi, K. 2009. Lauluväljakutäie publiku ees laulnud 12aastane Heldur Harry tahab dirigendiks saada. ''Õhtuleht'', 11.07.2009] * [http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=3782 Helme, K. 2010. 13-aastane Heldur Harry Põlda võlub imelise sopraniga. ''Õpetajate Leht''. 18.06.2010] * [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/amori-triumf.d?id=32651987 Zupping, T. 2010. Amori triumf. ''Eesti Ekspress'', 22.08.2010] * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12862:mini-ja-mono--anti-marguste-80-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3355 Garšnek, I. 2011. Mini ja mono - Anti Marguste 80. ''Sirp'', 19.08.2011] * [http://www.saartehaal.ee/2011/12/14/presidendi-joulukaardil-laulab-heldur-harry-polda/ Loel, R. 2011. Presidendi jõulukaardil laulab Heldur Harry Põlda. ''Saarte Hääl'', 14.12.2012] * [http://www.saartehaal.ee/2011/12/15/heldur-harry-polda-andis-valja-tanuplaadi/ Loel, R. 2011. Heldur Harry Põlda andis välja tänuplaadi. ''Saarte Hääl'', 15.12.2011] * [http://www.saartehaal.ee/2012/02/22/heldur-harry-polda-tegi-vabariigi-aastapaevaks-kingituse/ Loel, R. 2012. Heldur Harry Põlda tegi vabariigi aastapäevaks kingituse. ''Saarte Hääl'', 22.02.2012] * [http://www.musicweb-international.com/classrev/2013/Apr13/Cantus_angelicus_ERP5312.htm Mullenger, L. 2013. ''International Music Web''] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/portree-heldur-harry-polda Kuuda, A. 2011. PORTREE. Heldur Harry Põlda. ''ERR'', 01.09.2011] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/album-heldur-harry-polda Kuuda, A. 2011. Album. Heldur Harry Põlda. ''ERR'', 26.12.2011] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/helisev-joulutuur Karis, H. 2010. Helisev jõulutuur. ERR, 05.01.2011] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/mi-227 Alaküla, R. 2010. MI. ERR, 32.12.2010] * https://etv.err.ee/1608522137/tenor-heldur-harry-polda {{JÄRJESTA:Põlda, Heldur Harry}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 10u2zqhjsgqtj6tg20k1k10a513fphx 0 315603 6175515 5932579 2022-08-08T16:38:43Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Kristin Kuutma | pilt = Kristin Kuutma.JPG | pildiallkiri = Kristin Kuutma seminaril Tartu Ülikoolis 4. veebruaril 2013. | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1959|7|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[antropoloogia]], [[etnoloogia]], [[folkloristika]], [[kultuuriuuringud]] | töökoht = | haridus = | alma_mater = | doktoritöö = "A Sámi Ethnography and A Seto Epic: Two Collaborative Representations in Their Historical Contexts" | doktoritöö_juhendaja = [[John E. Toews]] & [[Thomas A. DuBois]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Marleen Metslaid]], [[Toms Kencis]], [[Andreas Kalkun]], [[Janika Oras]], [[Ergo-Hart Västrik]], [[Maili Pilt]], [[Mare Mätas]], [[Marge Pärnits]], | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Kristin Kuutma''' (sündinud [[11. juuli]]l [[1959]]) on [[eestlased|eesti]] [[antropoloogia|antropoloog]], [[etnoloogia|etnoloog]] ja [[folkloristika|folklorist]]. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on [[kultuuriuuringud]], eelkõige [[kultuuriteooria]]d, kultuuriuuringute historiograafia ja [[refleksiivne kultuurikriitika]], kultuurilooliste sümbolite kujunemine ja representatsioon, kultuuripoliitika ja rahvusvahelised suhted, kultuuripärandi ja identiteedi seosed, [[pärimuskultuur]] ja sotsiaalsed protsessid globaalses kontekstis.<ref name="ETIS" /> == Haridus == Kuutma õppis aastatel [[1977]]–[[1982]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] inglise keelt ja kirjandust. Aastal [[1998]] sai ta Tartu Ülikooli juures uurimistööga "Folkloorifestivalid kui tänapäeva traditsioon" magistrikraadi.<ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Kristin_Kuutma/est |Pealkiri=CV: Kristin Kuutma |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=8. august 2022}}</ref> Aastatel [[1998]]–[[2002]] õppis Kuutma [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni Ülikool]]is, kus ta sai [[1999]]. aastal teise magistrikraadi ja [[2002]]. aastal ka doktorikraadi. Tema doktoriväitekirja pealkiri oli "A Sámi Ethnography and A Seto Epic: Two Collaborative Representations in Their Historical Contexts" ning seda juhendasid [[John E. Toews]] ja [[Thomas A. DuBois]].<ref name="ETIS" /> == Akadeemiline karjäär == Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist asus ta korrektorina tööle [[Eesti Raamat|kirjastusse Eesti Raamat]] ning töötas seejärel aastatel 1984–1994 [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]]es toimetaja ja kirjastusala peaspetsialistina ning vahemikus 1994–2000 [[Eesit Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] folkloristika osakonnas tõlgi ja toimetajana. 1995. aastast kuni 1998. aasta lõpuni oli Kuutma ka teaduriks [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut|Rahvusaheliste ja Sotsiaaluurinugte Instituudi]] juures. <ref name="ETIS" /> 1998. aastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas Kuutma õpingute kõrvalt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], esmalt [[Washingtoni Ülikool]]i juures eesti keele abiõpetajana (1993–2001) ning siis [[Wisconsini Ülikool]]is uurimisassistendina (2001–2002).<ref name="ETIS" /> Eestisse naastes oli ta 2002–2007 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i vanemteadur ning alates [[2004]]. aastast sai Kuutmast Tartu Ülikooli õppejõud. Aastatel [[2007]]–[[2009]] oli ta kultuuriteaduste erakorraline professor ja alates [[2010]]. aastast on ta sama valdkonna korraline professor. 2013. aastal oli ta aasta aega külalisprofessor [[St. Andrewsi Ülikool]]is Ühendkuningriigis.<ref name="ETIS" /> Kuutma on paljude rahvusvaheliste ja kohalike erialaorganisatsioonide liige. Muuhulgas on ta [[Eesti Folkloori Selts]]i asutajaliige ([[1989]]), kuulub alates 1995. aastast [[Emakeele Selts]]i, 1996. aastast [[Eesti Akadeemiline Rahvaluule Selts|Akadeemilisse Rahvaluule Seltsi]], 1998. aastast [[Ameerika Folkloori Selts]]i, 2013. aastast [[Kuninglikku Antropoloogilisse Instituut]]i.<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *[[2003]] [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (teadusliku analüüsi ja ülevaate koostamine Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta, mille tulemusena kanti need [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO suulise ja vaimse maailma pärandi nimekirja]]) *[[2018]] [[Eesit Teaduste Akadeemia]]: akadeemikukandidaadi nominatsioon *[[2019]] [[Tartu Ülikooli medal|Tartu Ülikooli väike medal]] == Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kuutma, Kristin}} [[Kategooria:Eesti antropoloogid]] [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] n1uvxg1mogizqzpoig5dzzwww4ixc3u 0 316364 6175743 6171806 2022-08-09T09:19:07Z Andres 5 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2022. aasta''' ('''MMXXII''') on [[21. sajand]]i 22. [[aasta]]. See algas [[laupäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5782, 5783 *[[Hinduistlik kalender]]: 5123, 5124 *[[Islami kalender]]: 1443, 1444 *[[Iraani kalender]]: 1400, 1401 *[[Sirvikalender]]: 10235 == Pühendused == Eestis: * Raamatukogude aasta<ref>https://www.raamatukogudeaasta.ee/</ref> * [[aasta loom]] – [[pruunkaru]] * [[aasta lind]] – [[metskurvits]] * [[aasta liblikas]] – [[vareskaera-aasasilmik]] * [[aasta sammal]] – [[sulgjas õhik]] * [[aasta seen]] – [[kõrreliste-tõlvtõvik]] * [[aasta orhidee]] – [[balti sõrmkäpp]] * [[aasta puu]] – [[pihlakas]] * [[aasta muld]] – [[tehismuld]] Venemaal: * Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[1. jaanuar]] – jõustus [[RHK-11]] ehk täiendatud [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon]] * [[1. jaanuar]] – jõustus [[Regionaalne Avatud Majanduspartnerlus|Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping]]. * [[2. jaanuar]] – [[Kasahstan]]is algasid [[2022. aasta Kasahstani rahutused|rahutused]]. * [[4. jaanuar]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viis alalist liiget [[Hiina]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Prantsusmaa]] tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.<ref name="Lubasid" /> * [[6. jaanuar]] – Kasahstani presidendi [[Kasõm-Žomart Tokajev]]i palvel saatsid [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon|KJLO]] riigid Kasahstani oma rahuvalvajad. * [[7. jaanuar]] – [[COVID-19]] nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri. * [[10. jaanuar]] – [[Baltimore]]'is siirdati inimesele esmakordselt sea süda. * [[15. jaanuar]] – [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] toimus [[Hunga Tonga vulkaanipurse]]. Mitmeid riike tabas [[tsunami]] ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes [[Tonga]]l ühendus välismaailmaga.<ref name="Tonga" /> * [[18. jaanuar]] – [[Microsoft]] teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude tootja [[Activision Blizzard]]. * [[23. jaanuar]] – [[Burkina Faso]]s toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president [[Roch Marc Christian Kaboré]]. === Veebruar === [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu Town Square.jpg|pisi|Ukraina toetuseks läbi viidud demonstratsioon Tartu raekoja platsil 26. veebruaril]] * 2. veebruar – 20. veebruar – [[Peking]]is toimusid [[2022. aasta taliolümpiamängud]]. * [[3. veebruar]] – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriigi]] juht [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]]. * [[9. veebruar]] – [[Suurbritannia]] [[tuumasüntees]]i rajatises [[Joint European Torus]] õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 [[Vatt|megavatti]] energiat.<ref name="JFT" /> * [[13. veebruar]] – [[Frank-Walter Steinmeier]] valiti teiseks ametiajaks [[Saksamaa president|Saksamaa presidendiks]]. * [[24. veebruar]] – [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]: [[Venemaa]] alustas sõjalist rünnakut [[Ukraina]] vastu. === Märts === * [[2. märts]] – Vene väed vallutasid Ukrainas [[Herson]]i linna. * 2. märts – [[ÜRO]] teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese. * [[3. märts]] – Vene väed vallutasid [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. * [[7. märts]] – [[Koroonapandeemia]]s hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri. * [[10. märts]] – [[Ungari]] parlament valis presidendiks [[Katalin Novák]]i. * [[16. märts]] – [[Mariupol]]is hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300-600 inimest. * [[31. märts]] – [[Dubai]]s lõppes [[Expo 2020]]. === Aprill === * [[3. aprill]] – [[Ukraina]] teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas [[Butša massimõrv]]a avastamisest. * [[11. aprill]] – [[Pakistan]]i parlament valis [[Imran Khan]]i umbusaldamise järel uueks peaministriks [[Shehbaz Sharif]]i. * [[14. aprill]] – [[Must meri|Mustal merel]] [[Ristleja Moskva uppumine|uppus ristleja Moskva]], mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda. * [[18. aprill]] – algas [[Donbassi lahing]]. * [[20. aprill]] – [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] teatas [[mikronoova]] avastamisest. * [[22. aprill]] – [[Šveits]]is taasalustas remondi järel tööd [[Suur Hadronite Põrguti]]. * [[23. aprill]] – avati [[59. Veneetsia biennaal]]. * [[24. aprill]] – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi [[Emmanuel Macron]]. === Mai === * [[12. mai]] – [[Event Horizon Telescope]] avaldas esimese foto [[Linnutee keskosa]]s asuvast [[Must auk|mustast august]] [[Sagittarius A*]]. * [[14. mai]] – [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Ukraina]] esindaja [[Kalush Orchestra]] looga "Stefania". * [[21. mai]] – [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis [[Anthony Albanese]] juhitud [[Austraalia Tööpartei]]. === Juuni === * [[14. juuni]] – [[Kanada]] ja [[Taani]] lõpetasid [[Tartupaluk]]i saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks. * [[22. juuni]] – [[Afganistan]]i ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese. * [[27. juuni]] – [[Texas|Texase osariigis]] leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad. * [[28. juuni|28.]] - [[30. juuni]] – [[Madrid]]is toimus NATO tippkohtumine. === Juuli === * [[7. juuli]] – [[Suurbritannia]] peaminister [[Boris Johnson]] teatas, et astub tagasi kui ta erakond on leidnud uue peaministri. * [[8. juuli]] – [[Jaapan]]is [[Nara]] linnas hukkus atentaadis endine peaminister [[Shinzo Abe]]. * [[11. juuli]] – [[NASA]] avaldas töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] esimesed fotod, sealhulgas [[Webbi esimene süvavaade|Webbi esimese süvavaate]]. * [[21. juuli]] – [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] võttis vastu peaminister [[Mario Draghi]] tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised. * [[23. juuli]] – [[Maailma Terviseorganisatsioon|WHO]] kuulutas [[ahvirõuged]] [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]] === August === === September === === Oktoober === === November === * Novembrist detsembrini toimuvad Kataris [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|22. maailmameistrivõistlused jalgpallis]]. === Detsember === == Sündmused Eestis == * 3. aprill – [[Koroonapandeemia Eestis]]: kaotati maskikandmise kohustus.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> * 3. juuni – peaminister [[Kaja Kallas]] tegi president [[Alar Karis]]ele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning [[Eesti Reformierakond]] tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]]<ref>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref> * 18. juuli – ametisse astus [[Kaja Kallase teine valitsus]]. ==Surnud== {{vaata|In memoriam 2022}} *[[3. jaanuar]] – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], Eesti sideinsener ja poliitik *[[9. jaanuar]] – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti televisioonijuht ja pankur *[[11. jaanuar]] – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami munk *[[30. jaanuar]] – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja *[[3. veebruar]] – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik *[[5. veebruar]] – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja *[[8. veebruar]] – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti mehaanikateadlane *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik *[[19. veebruar]] – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht *[[28. veebruar]] – [[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane *[[16. märts]] – [[Helene Vannari]], eesti näitleja *[[23. märts]] – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik *[[3. aprill]] – [[Ave Alavainu]], eesti kirjanik *[[6. aprill]] – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane *[[10. aprill]] – [[Marju Kuut]], eesti laulja *[[14. aprill]] – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik *[[18. aprill]] – [[Rein Ratas]], Eesti bioloog ja poliitik *[[30. aprill]] – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik *[[3. mai]] – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik *[[17. mai]] – [[Vangelis]], kreeka helilooja *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane *20. mai – [[Kirill Teiter]], eesti humorist *[[21. mai]] – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikaajakirjanik *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja bioloog *[[6. juuni]] – [[Valeri Rjumin]], vene kosmonaut *[[7. juuni]] – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator *[[12. juuni]] – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik *[[17. juuni]] – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik *[[19. juuni]] – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[20. juuni]] – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja *[[22. juuni]] – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja *[[27. juuni]] – [[Mats Traat]], eesti kirjanik *[[28. juuni]] – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör *[[1. juuli]] – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane *[[2. juuli]] – [[Peter Brook]], inglise lavastaja *[[5. juuli]] – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja *[[8. juuli]] – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], ameerika skulptor *[[22. juuli]] – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja *[[26. juuli]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik *26. juuli – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik *[[31. juuli]] – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[8. august]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lubasid">{{netiviide |pealkiri=ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed lubasid vältida tuumasõda |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608454895/uro-julgeolekunoukogu-liikmed-lubasid-valtida-tuumasoda |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="Tonga">{{netiviide |pealkiri=Tsunamiga tabatud Tonga kahju ulatus endiselt teadmata |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608469385/tsunamiga-tabatud-tonga-kahju-ulatus-endiselt-teadmata |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="JFT">{{netiviide |pealkiri=Major breakthrough on nuclear fusion energy |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-60312633 |vaadatud=26. märts 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022| ]] ajittzy51gokwqgt6gqbjaz79s54ucu 0 319047 6175538 6057011 2022-08-08T17:27:23Z NOSSER 8097 /* 19. sajand */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Pärnu linnast; 13.–16. sajandini eksisteerinud linna kohta vaata artiklit [[Vana-Pärnu]]}} '''Pärnu ajalugu''' on ülevaade [[Pärnu]] linna [[Ajalugu|ajaloost]]. == Esiajalugu == Suur osa [[Pärnumaa]]st oli [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, [[liivmuld|liivmullad]], [[soo]]d ja [[raba]]d. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesid. Tolleaegseile asukaile polnudki oluline hea põllumaa, tähtsamad olid vesi ja metsad. Vanimad luu- ja sarvriistade leiud on pärit [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudmest [[Sindi-Lodja asulakohad|Sindi-Lodja asulakohtadest]]. Sinna olid need sattunud [[erosioon]]i teel: jõeveed olid esemed välja uhtunud ja jõepõhja matnud. Leidude hulgas oli esemeid, mis kuulusid [[Litoriinameri|litoriina-]] ja ka [[Antsülusjärv|antsülusaega]]. Et leida endisi asulakohti, tuleb rekonstrueerida maastikupilt. Geoloog W. Ramsay on kindlaks teinud, et litoriinamere maksimumi ajal ujutasid mereveed Pärnu ümbruse rannaküla üle kuni 10 m kõrguseni. Kui selle kõrguse järgi rekonstrueerida endist mereranda, saame Reiu jõe suudmes u 0,5&nbsp;km laiuse ja 5&nbsp;km pikkuse [[rannavall]]i, mis moodustas saare, mille kõrgus oli 10–15 m üle praeguse merepinna. Valli taga ulatus vesi umbes [[Sindi mõis]]ani, moodustades madala [[laguun]]i rannavalli ja Sindi mõisa vahelisel alal. Pärnu jõgi suubus sel ajal Sindi mõisa juures laguuni. Laguun oli kiviaja asukaile parimaks asukohaks, pakkudes häid kalastamisvõimalusi. Tänapäeval tuntud Läänemeri, antsülüseaegne sisejärv, tõmbus aga aastatel 5000–4600 eKr niivõrd kaugele tagasi, et laguun jäi kuivaks ja selle põhjas tekkis turvas. Maapinna langemisega Taani väinades hakkas põhjamerest pikkamööda sisejärve voolama soolane merevesi, mis tõstis viimase veetaset ja järve asemele tekkis Litoriinameri (praegune [[Läänemeri]]). Selle vesi tõusis u 4000 aastat eKr jälle umbes 10 m võrra praegusest merepinnast kõrgemale ja pika saare tagune laguun täitus uuesti veega. Vesi seisis seal kauem, võib-olla II aastatuhandeni eKr. Sellest järeldame, et tolleaegsetel kalur-küttidel oli võimalus elada saarel (rannavallil) juba alates antsalüseajast, u 6600 aastat eKr, litoriinaajal ja isegi [[kammkeraamika]]kultuuri ajal. Kui meri taganes jälle Koksi ja Kembi vahelisele alale (kohalikud nimed) ja vee kõrgus oli jõudnud 8,5 meetrini, murdis Pärnu jõgi tõenäoliselt saarest (rannavallist) otse läbi ja hävitas suure osa endisest asulakohast, kandes samal ajal teele ette jäänud leide laiali ja osa oma põhja setitades. Koksi ja Waldhofi vahele oli aga vahepeal tekkinud u 6,4 m kõrgune <ref name="qYleS" /> lame kõrgendik, mis polnud rannavall, vaid lääne- ja edelatuultega merepoolt üleskuhjatud liiva- ja mullamass, millest Pärnu jõgi ei saanud läbi murda. Jõgi pöördus oma sängiga loode poole, leides sealt pehmemaid maakihte ja rajas endale uue tee merre. Seda teame tänapäeval. Nii tekkis Pauka ehk Tammiste käär. Arvatavasti võisid Pauka käär ja loodesse pöörduv suudmeala kujuneda alles kiviaja lõpul või hiljem. Seda näitab asjaolu, et seni pole allpool Pauka kääru leitud noorema kiviaja maaleide, küll aga tollesse ajastusse kuuluvaid leide Reiu jõe vasakult kaldalt. Võime teha järelduse, et nooremal kiviajal ulatus meri veel Pauka kääruni, kus polnud võimalik asulaid rajada. Eelpool kirjeldatud rannavall (saar) ja rannik [[Reiu jõgi|Reiu jõest]] mere poole olid eluasemeks tolleaegsetele kalur-küttidele. Seda tõendavad rikkalikud luu-, sarv- ja kiviriistade leiud. Leitud esemed on peamiselt kalastus- ja jahiriistad, väga vähe on igapäevaseid töö- ja tarberiistu. Asulad on alati tekkinud kohtadesse, kuhu oli kerge juurde pääseda. Pärnu linna asukoht on hästi valitud. Sealt läksid teed põhja ja lõunasse, itta ja loodesse, linn asus suure jõe suudmes ja oli ligipääsetav ka mere kaudu. Et esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII sajandil eKr, tõendavad arheoloogilised leiud [[1967]] Pärnu jõe paremal kaldal [[Pulli asula|Pulli]] küla maa-alal. == Muinasaeg == Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud [[linnus]]e jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, [[Soontagana maalinn]], asus sealt u 45&nbsp;km põhja pool soode ja rabade keskel. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal. Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt]] [[Pilt:Pärnu ordulinnus.jpg|pisi|Punane torn, vaade lääneküljelt]] == Keskaeg == Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna. === Vana-Pärnu === [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]]. Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimati [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõjas]], linna taastamist takistasid [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl IX]] 1607. aastal ja ka [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Sigismund III]] poolt 1611. aastal, [[Poola aeg|Poola võimu]] ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] alguses [[1617]]. aastal, hiljem linna maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga. [[Vana-Pärnu toomkirik]]u kive kasutati 1660. aastal Uue-Pärnu haigla ja linnakooli ehitamiseks ja 1870. aastate paiku kadusid Toomkiriku, ühtlasi Vana-Pärnu linna viimased jäljed. Säilinud on vaid [[Vana-Pärnu kalmistu]]. ===Uus-Pärnu === Uus-Pärnu (''Embeck'') tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. Uus-Pärnu [[linn]]ale pani oma [[privileeg]]iga 5. aprillist 1265 aluse [[Saksa ordu]] [[vana-Liivimaa|Liivimaa]] haru ordumeister [[Konrad von Mandern|Kondrad von Mandern]] ([[Liivimaa ordu maameister|maameister]] 1263–1266). See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]]. Pärnu ordulinnus ehitati väidetavalt 14. sajandil, ordumeister [[Gerhard von Jork]]i valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada Pärnu linna ja linnust. Kui Pärnule jõuti ümber ehitada kivimüür, oli selles seitse väravat. Valdavalt 14. sajandil rajatud linnamüüris olid teadaolevalt järgmised väravad ja tornid: ringmüüri kirdenurgas asus ümartorn ([[Viljandi torn]], [[Valge torn (Pärnu)|Valge torn]], [[Püssirohu torn]]). 1533. aasta suures tulekahjus plahvatas seal hoitud püssirohi, torn taastati veelgi võimsamana ja see sai nimeks [[Uus torn (Pärnu)|Uus torn]]. Kagunurgas seisis [[Punane torn]], mis on praegugi alles, Valge torni asukoht tänapäeva [[Port Arturi kaubanduskeskus|Port Artur]]i tagusel parkimisplatsil on kivisillutisega maha märgitud<ref>Tõnu Kann, [https://parnu.postimees.ee/2338537/parnu-tana-keskaegsed-linnakindlustused-ja-valge-torn Pärnu täna: keskaegsed linnakindlustused ja Valge torn], parnu.postimees.ee, 25. juuli 2001</ref>. [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]]a otsas asus samanimeline linnamüüritorn. Linnamüüri väravatest on teada linna jõepoolsel küljel [[Jõe värav]], [[Väike värav (Pärnu)|Väike värav]] ja [[Gilditoa värav]], idaküljel [[Viljandi värav (Pärnu)|Viljandi]] (ka [[Karja värav (Pärnu)|Karja]]) värav ning lõunaküljel [[Riia värav (Pärnu)|Riia]] ja [[Ranna värav (Pärnu)|Ranna värav]].<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/79151160/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-keskaegse-parnu-ordulinnuse-ja-linnamuuri-lugu Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu], forte.delfi.ee, 12.08.2017</ref>. Keskaegsetest linnakindlustustest on säilinud vaid [[15. sajand]]il rajatud [[Punane torn]] ([[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]] 11). [[Vallikraav]] ümbritses linna kindlasti [[15. sajand]]i lõpuks, [[17. sajand]]i plaanidelt on ajaloolased välja lugenud, et linna ümbritses viie vitsa (19 meetri) laiune [[Pärnu Vallikäär|vesitõke]] ja [[Pärnu muldkindlustvöönd|Pärnu muldkindlustused]]. === Hansalinn Pärnu === Sellel ajal oli [[Hansa Liit|Hansalinna]] Pärnu peatänavaks [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikk tänav]], millega ristus [[Riia tänav (Pärnu)|Riia tänav]], mis lõppes samanimelise Riia värava juures. Lõunapoolses linnamüüris paiknenud Riia värav asus praegusel [[Nikolai tänav]]al umbes Kadri kohviku ja [[Nikolai Lehtla]] vahel. Uus-Pärnu suuremad kivimajad ja aidad asusid linna põhjaosas ehk jõepoolses osas – [[Pärnu sadam]]at, [[Pärnu turuplats|turuplats]]i ja [[Pärnu ordulinnus|lossi]] ühendavate tänavate ääres, millest tähtsaim oli Pikk tänav. Kivimaju oli ka sadamat ja turuplatsi Riia väravatega ühendava Nikolai tänava äärde, mis ühendas linna tähtsa [[Riia maantee|maanteega Riia]] suunas. Ristkülikukujulise majade pikemad seinad suundusid tavaliselt krundi sügavusse, tänava äärde jäi trepiga uks põhikorrusele. Põhikorruse all võisid olla tänavale avanevate luukidega käsitöölistele või kauplejatele väljarenditavad poed (bude) ja maja tagaosas majandusruum. Maja põhikorrusel oli külalistetuba (diele), köök, köetav eluruum ja kambrid. Kivimaja ülemistel korrustel asusid tavaliselt kaubaruumid. Hansakaupmeeste vahendusel saabusid Pärnusse soolalaadungid peamiselt Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Sool oli tähtis nii toidu maitsestamisel kui ka säilitamisel. Hansakaupmehed vedasid veel sisse kalleid idamaiseid maitseaineid. Pärnusse veeti soola peamiselt Prantsusmaalt [[Loire]]´i suudmes asuvast [[Baie]]´st, samuti [[Garonne]]´i suudmes asuvast [[Brouages]]´ist, Saksamaalt veeti sisse [[Trave]] ja [[Lüneburg]]i soola. Olulise osa Uus-Pärnusse sisseveetavast kaubast moodustasid viinamarjaveinid ja õlu, luksuskaubaks olid kallid idamaised [[vürtsid]]<ref>[https://visitparnu.com/hansa/parnu-hansa-ajalugu/ PÄRNU HANSA AJALUGU], visitparnu.com</ref>. Uus-Pärnu käsitööliste linnajao puumajadel oli enamasti üks või kaks ruumi ja perekonda omava käsitöölise töökoda pidi paiknema eraldi. Pärnu hansalinnas tegutsesid kangruid, kelle peamiseks toodanguks oli [[lõuend]], kuivõrd kohalik [[Harilik lina|lina]] oli hea tooraine. Peale selle tegid kangrud ka [[watmal]]i. Peamised kangasordid, millega Pärnus kaubeldi olidki [[Kalev (riie)|kalev]], lõuend ja [[Vatmal|vatmal]]. Käsitööliste linnajao puithooned lahtiste tulekolletega polnud kuigi ohutud ja 15. ja 16. sajandi vahetusel toimus kolm ülelinnalist tulekahju (1488., 1512. ja 1524. aastal). [[File:Nikolai 8, Pärnu 2020.jpg|pisi|[[Pärnu linnakodaniku maja]], [[Nikolai tänav]] 8]] Pärnu hansalinnas peeti neli korda aastas ka suuri [[Laadapäev|laadapäev]]i: [[Toomapäev|tooma-]] ([[21. detsember|21. detsembril]]) ja [[küünlapäev]]al ([[2. veebruar]]il), [[paast]]u esimesel nädalal ning [[jaanipäev]]al ([[24. juuni]]l). 15. sajandi teisel poolel kehtestati kõigis Liivimaa hansalinnades põhimõte: “võõras ärgu kaubelgu võõraga”, millega kaitsti kohalikke kaupmehi, kuivõrd kõik kaubatehingud võisid toimuda ainult nende vahendusel. Väikekaubandust võisid Pärnus harrastada vaid [[Pärnu linnakodanik|kodanikud]], kodanikuõigusteta vabadel kaubasellidel oli kauplemine piiratud. Uus-Pärnu jaoks ei kujunenud transiitkaubandus nii tähtsaks nagu Tallinnas või Tartus. Hiliskeskajal kujunes aga Pärnust eeskätt väljaveosadam kohalikule põllumajandustoodangule. Uus-Pärnul olid [[vana-Liivimaa|Liivimaa]] linnadest kõige tihedamad kaubasidemed Riia ja Tallinnaga. Väljaspool Liivimaad olid tähtsaimad partnerid [[Lübeck]], samuti [[Rostock]] ja [[Gdańsk|Danzig]]. Pärnu hansalinna ekspordist oli tähtsaim Lääne-Euroopas kõrgelt hinnatud [[teravili]]: [[rukis]], [[oder]] ja [[linnased]]. [[14. sajand Eestis|14. sajand]]i lõpul ületas Pärnu linakaubanduses koguni Riiat, kuid jäi alla Tallinnale. Pärnu eksportkaupade loetelusse kuulusid veel [[Hülgerasv|hülgerasv]], härja- ja lehmanahad, sokusarved, [[Kanepiheie|kanepiheie]] ning vähesel määral veeti välja puitu. 16. sajandil tõusis rahvusvahelises kaubanduses [[Amsterdam]]i tähtsus. Hansa-ajast on osaliselt säilinud Pärnus: [[Punane torn]] [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku tänav]] 11, millest on säilinud u. 15. sajandil ehitatud vangitorni kaks alumist korrust, torn ehitati 18. sajandi lõpus ümber linnavanglaks. Tellistest elumaja 14.-16. sajandist [[Nikolai tänav]] 10, millest on säilinud soklikorrus ja sisetrepid, mis on eksponeeritud kaasaegse ärihoone esimesel korrusel. [[Jõe värav (Pärnu)|Jõe värav]] 14. sajandist [[Aida tänav (Pärnu)|Aida tänav]] 3, millest on säilinud on torni alusmüürid, linnast [[Pärnu sadam|sadam]]asse viinud tee puitkate, [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja tänav]]a sadeveerennid ja väravapostide fragmendid, mis on eksponeeritud [[Pärnu Muuseum]]i fuajees. Hansa ajastust on markeeritud [[Pärnu komtuur]]i lossi nurk, [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 4. Keskaegse [[Pärnu linnamüür]]i kivid [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]a ääres Venuse bastioni muldkehandis. Pärnu komtuurilossi eelkindlustuse vahitorn linna ja lossi ühise ringmüüri loodenurgas, [[Pärnu Vallikäär]]us Venuse bastioni keskel. Keskaegse [[Pärnu Nikolai kirik|Nikolai kirik]]u kunagisse kirikaeda on paigutatud mälestuskivi kirikule, mis hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. {{vaata|Pärnu linnamüür|Pärnu ordulinnus}} 1670. aastal algas Pärnu linna uute ajakohaste kindlustuste planeerimine ja ajapikku ehitamine. Linn ümbritseti moodsate vallide, [[bastion]]ide, [[raveliin]]ide ja laia vallikraavi süsteemiga. Vana Pärnu linnamüür ja väravad lammutati. Bastionide liinile ehitati monumentaalsed väravad: [[Tallinna värav|Tallinna]] ehk Carl Gustavi ja Riia ehk Hundi värav. [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]]a ette ehitati raveliin Morgenstern, nende ümberehituste käigus kadus lammutati esialgne Riia värav. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] käigus läks Pärnu koos ülejäänud Eesti- ja Liivimaaga Vene tsaaririigi koosseisu. Rootslaste kavandatud Pärnu linna kindlustamise elluviimisel ehitati 1777. aastal Tallinna ja Riia värava vahimajad. Neist esimene hävis 1944 septembris, teine püsib tänapäevani<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2014/09/03/18.2 Kuidas Riia on Pärnut läbi ammuste aegade mõjutanud], Pärnu Postimees, nr. 169, 3 september 2014</ref>. [[1543]]. aastal oli Uus-[[Pärnu linnamüür|Pärnu]] [[linnamüür]]i sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust, 17 [[vahvärkhoone|vahvärk]]-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool [[linnamüür]]i. Linnas oli väike aed. Riia maantee algus (Suure- ja Väike-Jõe Heno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. [[Eeslinn]]ades ja jõgede kallastel paiknesid [[Kalur|linnakalurite]] [[Hütt|hütid]]. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–läänesuunaline [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikk tänav]], (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk [[Nikolai tänav]]. [[1550]]. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanikke oli 1000–1200. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m². (Keskaegne linnastruktuur ja põhiosa hoonestusest ning tänavavõrgust likvideeriti 1954. aastal seoses [[Lenini allee]] rajamisega). [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus [[1560]]. aasta sügisel [[Pärnu vallutamine (1560)|rüüstas ja põletas linna]] venelaste sõjasalk, linn [[Pärnu vallutamine (1575)|rüüstati ja põletati uuesti]] [[1575]]. aastal. {{commonskat|Pärnu in the 17th century|17. sajand Pärnus}} [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[Pärnu piiramine (1617)|vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjaväe toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi [[Liivimaa]]le. [[File:Parnu Town Gate.JPG|pisi|[[Pärnu muldkindlustusvöönd]]i [[Tallinna värav]]]] [[File:Academia Gustavo-Carolina.jpg|pisi|[[Academia Gustaviana Carolina]] hoone Pärnus]] == Pärnu kindlustused ja muldkindlustusvöönd == [[17. sajand]]i keskel kavandati [[Rootsi aeg|Rootsi võimude]] poolt [[Pärnu kindlus]]tuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega Pärnu linn laienes lõuna suunas kolmekordselt. Koos Pärnuga, kavatseti Eestis rajada uus kindlustussüsteem [[Tallinna muldkindlustusvöönd|Tallinnas]], [[Narva kindlus|Narvas]], [[Tartu kindlus|Tartus]] ja [[Kuressaare kindlus|Kuressaares]]. Uusi kindlustusi hakati ehitama prantslaste poolt käiku võetud [[bastion]]ide [[Bastionidesüsteem|süsteem]]is. Tollast Pärnu ringtänavate vööd märgivad tänapäeva [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]ad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark]]), uuteks ida–läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]ad. Viimane ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – Lõuna tänavani. 1670. aastal alustasid Rootsi võimud, fortifikatsiooniinsener [[Paul von Essen]]i kava ja juhtimise järgi Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud [[Pärnu bastionid|bastionid]] kandsid taevakehade (nädalapäevade järgi) nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Päikese bastion|Sol]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Kuubastion|Luna]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref name="S01hM" /> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu vallikraav|vallikraav]], mis on kasutusel tänapäeval [[Pärnu Vallikäär|meelelahutuskohana]]<ref name="RKz6k" />. Tallinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (''Abendstern''), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (''Morgenstern'') ja Marsi ja Soli vahel keskpäevatähe raveliin (''Mittagstern''). Müürid [[Pärnu ordulinnus]]e ja Pärnu eeslinnade vahel lammutati ning Pärnu linna keskuseks sai Uus turuplats [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]]al, tänapäeval [[Lastepark (Pärnu)| Pärnu Lastepark]]<ref>[https://parnu.ee/uudised/uudised-koik/4814-paernu-linn-mueues-rueuetli-taenaval-ajaloolise-hoonekompleksi Pärnu linn müüs Rüütli tänaval ajaloolise hoonekompleksi], parnu.ee, 20.01.2022</ref>. {{Vaata|Pärnu kindlus|Pärnu muldkindlustusvöönd|Pärnu bastionid}} ==Academia Gustaviana Carolina== Rootsi võimu lõpuperioodil asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool]] (''[[Academia Gustaviana Carolina]]''). [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse. [[File:BM06158Am.jpg|pisi|left|Pärnu linna plaan, [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpul. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] [[File:Bm04034am.jpg|pisi|left|Pärnu linna plaan, aastast 1784. Johann Christoph Brotze kogust]] {{commonskat|Pärnu in the 18th century|18. sajand Pärnus}} [[28. august]]il [[1699]] Pärnus avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa keisririik|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]]. [[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik 2006.jpg|pisi|[[1747]]. aastal ehitatud [[Pärnu Eliisabeti kirik]]]] [[Pilt:Orthodox Church Pärnu.jpg|pisi|[[1768]]. aastal ehitatud [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]]] == Põhjasõda == {{Vaata|Põhjasõda}} ja ''[[Põhjasõda Eesti alal]]'' [[22. juuli]]l 1710 saabus Pärnu linna alla kindralleitnant [[Rudolph Felix Bauer]] koos kuue tragunipolguga. Pärnu linnas, kus oli juba varem puhkenud katk, mis hävitas enamiku linna elanikkonnast oli linna garninson vähenenud 1000 mehelt 120-le. Pärnu garnison andis alla 12. augustil 1710, {{Vaata|Pärnu piiramine (1710)}} ==Venemaa keisririigis== Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, [[Venemaa keisririik]] said Pärnus hea [[Pärnu sadam|meresadama]] ja laevaehituskoha. Vene keisririigi võimude otsusel jäi Pärnu endiselt [[kindluslinn]]aks, et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad: nn Riia maantee eeslinnast lõunas vene asustuse ja külastruktuuriga nn Morskoi eeslinn ehk [[Morskaja Slobodaa]], 1803. aastal valmis nn [[Nahksild]] (praeguse [[Pärnu Vanasild|Vanasilla]] kohal), mis soodustas senise eraldatud [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] [[kaluriküla]] kasvamist linnajaoks. [[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud [[Venemaa keisrinna]]le [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja [[muul]]ide ehitamise vajadust. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]il elustus kaubandus [[Holland]]i ja [[Suurbritannia]]ga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles (1747. aastal valmis eesti kogudusele [[Pärnu Eliisabeti kirik]] ja 1768. aastal [[vene õigeusk|vene õigeusu]] kogudusele [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]), linnas asutati suured kaubakontorid [[Jacob Jace & Co]] (1737) ning [[Hans Diedrich Schmidt]]i kaubamajad (1741) (mis tegutsesid aktiivselt 1939. aastani), mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli [[purjelaev]]ade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. Katariina II käsul ehitati Pärnu jõesuudmesse puitmuulid. Madala veeseisuga on nende postid tänapäevalgi näha. [[File:0 Pärnu Ammende villa.JPG|pisi|Pärnu [[Ammende villa]]]] [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Aastatel [[1863]]–[[1864]] [[Kihnu]]st laevadega kohale veetud kividest ehitati uued muulid ja laoti 2&nbsp;km pikkused [[muul]]id. Pärnu linna kaubanduse õitsengule ja aktiivsele ehitustegevusele linnas tegi lõpu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade ajal]] kehtestatud [[kontinentaalblokaad]]. {{commonskat|Pärnu in the 19th century|19. sajand Pärnus}} ===19. sajand=== Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine [[1834]]. aastal. 1834 kustutati Pärnu Venemaa keisririigi kindluslinnade nimekirjast. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. 1835. aastal anti militaarrajatised üle linnale ja [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu linnavalitsus]] tellis Riiast kaitserajatiste likvideerimise projekti. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi muudatused: [[vallikraav]]id täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Vallide tasandamise ja kraavide täitmise käigus lammutati Pärnu teine Riia värav, 1962. aastal avastati värava tunneli jäänused [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]]a ristmikul. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste [[Pärnu Suur Gild|Suur Gild]] ja käsitööliste [[Väike Gild]]. 1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse [[Mudaravila]] kohas). 1860. aastal algas Riia linna peainseneri C. Weyri koostatud projekti alusel vallide tasandamine ja vallikraavide täitmine. 1860. aastal avati Pärnu-Riia-[[Liepāja|Liibavi]] laevaliin, kuid juba avareisil läks ratasaurik Knjaz Suvorov põhjaja seepärast jõuti regulaarse suvise laevaliikluseni Pärnu ning Liivimaa pealinna, Riia vahel alles 1863. aastal. Hiljem kurseerisid kahe linna vahet aurikud Dagmar ja Fellin. 1871. aastal asutati [[Pärnu Kogukonnapank]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1389 Pärnu Kogukonnapank], www.eha.ee, EAA.3832</ref> kogukonnapanga põhikirja aluseks oli Venemaa [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Valitsevas Senatis]]is 06.02.1862 kinnitatud [[Linnapank|linnapank]]ade tüüppõhikiri ja panga juhtkonda kuulus direktor ja kaks Pärnu linnavolikogu liiget. 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud [[raad]] kui [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ning 1878. aastal astus [[Pärnu raad|Pärnu rae]] asemele [[Pärnu linnakodanik]]est maksumaksjate poolt valitud Pärnu linnaduuma ehk [[Pärnu Linnavolikogu]]. Volikogu valis [[Pärnu Linnavalitsus]]e eesotsas [[Pärnu linnapea]]ga. [[1882]]. aastal hakati rajama [[Pärnu rannapark]]i, [[1890]]. aastal ehitati supelasutus ümber ja [[1899]] rajati lähedusse [[Rannasalong]]<ref name="weKQJ" />. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed – [[Ammende]]d, [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidted]], [[Specht]]id. Riia parkide direktor [[Georg Kuphaldt]] tegi projekti, millega endistele linnakindlustustele rajatud alleed ja parkidevöö ühendati Rannapargiga. Selle projekti järgi ehitati [[Mere puiestee (Pärnu)|Mere puiestee]] ja Rannapargi laiendus ning velodroom (praegune staadion), laste mänguväljakud ja kogum villasid. [[Pilt:Parnu railway station 1897.jpg|pisi|[[Pärnu kesklinna raudteejaam|Pärnu raudteejaam]] 1897. aastal]] [[1896]]. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust [[varikatus]]ega [[Pärnu raudteejaam]]. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise raudtee]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]]liin ühendas Pärnut [[Mõisaküla]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valgaga]] ning edasi [[Liivimaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]a [[Riia]]ga ning [[Laatre–Viljandi raudtee]] [[Viljandi]] kaudu [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]iga [[Eestimaa kubermang]]u kubermangulinna [[Tallinn]]aga. == 20. sajandi algus == [[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus [[23. veebruar]]il [[1918]] ]] [[1899]]–[[1915]] töötas Pärnus [[Venemaa]] suurim [[tselluloos]]ivabrik [[Waldhofi tselluloosivabrik|Waldhof]]. [[1906]]. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant [[Pavel Rodsjanko]] 1915. aastal õhkida Waldhofi tselluloosivabriku, purustati [[Pärnu elektrijaam]] ning hävitati kõik [[tuulik]]ud linnas. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati välja Endla teatri rõdult<ref name="TY17d" /> Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]] ja [[Aleksander Rodionov]] heiskas teatri katusele sinimustvalge rahvuslipu. == 1918–1940 == [[Pilt:Pärnu Suursild.png|pisi|Pärnu suursild 1938. aastal]] Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i, [[Vabadussõda]] jätkus Pärnu linna areng alles 1927. aastal, kui valmis mudaravila, mida laiendati aastatel 1930/31. [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 1920. aasta 6. septembril. [[1928]]. aastal ehitati [[Pärnu staadion]] ja tribüünid ning kaupmees A. Adamsoni kaubamaja ehitati ümber [[Grandhotell]]iks (praegune hotell Victoria). 1929. aastal avati L. Koidula park ja [[Suvekasiino]] endises Ammende villas. 1932 Pärnu tänavate nimistus jagati linn piirkondadeks Kesklinn, Supelraioon, Mereküla, Riia alev, Raeküla (Merimetsa aedlinn), Ülejõe alev, Vingiküla, Rääma alev, Vana-Pärnu.<ref name="1932_Pärnu_kuurort _juht">1932, [[Voldemar Vadi]], [[Hans Uustalu]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:322658/280963/page/38 Pärnu kuurort : juht]</ref> [[1937]]. aastal valmisid [[Rannahotell]] ja [[Villa Vaasa]], 1938. aastal Suursild ehk [[Kaarsild]] (praeguse Vanasilla kohas) ning linna uue keskväljaku kujundus ja 1939. aastal valminud [[Rannakohvik (Pärnu)|Rannakohvik]]. == Teine maailmasõda == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus põletati suur osa [[Pärnu südalinn]]ast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% [[Pärnu vanalinn]]ast varemeis {{Vaata|Suvesõda#Suvesõda (13. juuli-21. oktoober 1941)}} ja ''[[holokaust Pärnus]]''. == Pärnu [[Eesti NSV]]-s == Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]] (arhitekt [[Anton Lembit Soans]]). Rajati linna uuelt keskväljakult ida poole keskaegse kitsa Pika tänava kohale rajati 40 meetri laiune Lenini puiestee (nüüd Pikk tänav), uue planeeringu elluviimisel lammutati mitme [[arhitektuurimälestis]]e varemed ([[Pärnu Nikolai kirik]], nn [[Elevandi ait]] jm). 1960. aastatel ehitati L.Koidula nim. Draamateater ja postkontor. Lenini puiestee (Pikk tänav) hoonestati varem 3-korruseliste [[tüüpelamu]]tega. 1970. aastate alguses täiendati uue linna keskväljaku hoonestust ja rajati elamu kohvikuga Vikerkaar [[Vee tänav (Pärnu)|Vee tänav]]ale ning [[Pärnu rajooni RSN Täitevkomitee]] hoone. Kunagise [[Endla teater-seltsimaja|Endla teatrihoone]] kohale püstitati hotell Pärnu. {{vaata|Pärnu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Pärnu Linna TSN Täitevkomitee}}, 1971. aastal alustati Riia eeslinna ja Raeküla vahelise mereäärse Ranna elurajooni väljaehitamist, kus esimeses etapis ehitati 5-korruseliste telliselamute grupid ja kolm ridaelamut. Teises etapis 1980. aastaist on püstitatud 5-korruselisi [[suurpaneelelamu]]id ja [[plokksektsioontelliselamu]]id. [[1972]]. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel [[1976]]. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga. [[1973]]. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud [[Pärnu vanalinn]] arhitektuurikaitsetsooniks. {{commonskat|History of Pärnu}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="qYleS">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=9 Pärnumaa@eestigiid.ee]</ref> <ref name="S01hM">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> <ref name="RKz6k">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref> <ref name="weKQJ">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64169 Pernau : der Strand-Salon], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> <ref name="TY17d">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1</ref> }} ==Kirjandus== *[[Inna Põltsam-Jürjo]]. [http://e-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf LIIVIMAA VÄIKELINN VARASE UUSAJA LÄVEL. UURIMUS UUS-PÄRNU AJALOOST 16. SAJANDI ESIMESEL POOLEL], TLÜ Kirjastus, Tallinn 2008 ==Välislingid== * [http://www.parnu.ee/index.php/parnu-tutvustus/ajalugu Pärnu ajalugu] (vaadatud 21. juuli 2018) * [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0024379_00001 Geometrisch Delineation af Staden och festningen Pernou, 1696] ([[Erik Dahlberg]]i kaart Rootsi Sõjaarhiivis) [[Kategooria:Pärnu ajalugu| ]] ng931vkut3juttbbh07mxtk2zx8k311 0 320280 6175478 6096434 2022-08-08T14:46:40Z 81.90.124.192 /* Tänapäev */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi küla]]s [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]-stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Marseburgi loss|Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid kurva armastusloo tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. = Ajalugu = Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. Alates 1620. aastatest kuni aastani 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses ning kellest viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Lossi kinkis [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg|Otto von Ungern-Sternbergile]] 1629. aastal Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. 1830. aastal ostis mõisa Rootsi väejuht ja riigitegelane Magnus de la Gardie ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Evald Ungern-Sternbergile. Krahv Evaldi poeg Ewald, kes oli legendi kohaslet Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toodi ta Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale Kõrgessaarde.<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. = Legend = Legend räägib, et Evald Ungern-Sternbergi poeg Ewald Adam Gustav Paul Constantin von Ungern-Sternberg olevat külastanud 19. sajandi lõpul Saksamaal asuvat Merseburgi aadlilossi ning olevat armunud sealse lossihärra tütresse. Lossihärra tütar aga oli lubanud kogu oma elu veeta oma isa lossis ning oli nõustunud krahv Ungern-Sternbergiga abielluda vaid juhul, kui ta ehitab samasuguse lossi. Selle peale kiirustas krahv koju ning alustas 1893. aastal ehitustöid. Mõne aastaga olid lossil püsti seinad ning ka katus peal. Sisetööd võtsid rohkem aega, kuid ka nendega jõuti enam-vähem lõpusirgele. Ehitustööd aga seiskusid kui krahvini jõudis uudis, et tema armastatud lossipreili oli haigestunud ja surnud.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> = Ehitus = Ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning barokse voluutviilud.<ref name=":1" /> Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna Niguliste kirikutornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel aga tööd tollel hetkel seiskusid. tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss nõukogude sõjaväe valdusesse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> = Tänapäev = Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva tee vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] fy4hbak1dmj7oxggjv6lz79216w0rp1 0 321319 6175635 6064326 2022-08-08T21:55:50Z Raamaturott 56450 /* Linnad */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = 6820 | elanikke = 359066 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Fort Collins]] | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Colorado }} [[Pilt:3-carter-Lake-Larimer-County.JPG|pisi|[[Carteri järv]]]] '''Larimeri maakond''' (''Larimer County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis. [[Geograafilised koordinaadid]] on 40°65' N, 105°46' W. Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Fort Collins]], mis on elanike arvult osariigis neljandal kohal. Maakonna pindala on 6820 km². [[Veepindala]] on 100 km². Maakond asub [[Fronti ahelik]]u põhjaosas Colorado idatasandiku lääneservas [[Wyoming]]i osariigi piiri ääres. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 359 066. Aastal 2010 oli elanikke 299 630 ja 2000. aastal 251 494. Larimeri maakond on elanike arvult Colorado osariigi kuues maakond. Maakond sai nime [[Denver]]i asutaja [[William Larimer, Jr.]] järgi, kes pole usutavasti kunagi oma jalga maakonna pinnale tõstnud. ==Naabermaakonnad== *[[Laramie maakond]] (kirdes) *[[Weldi maakond]] (idas) *[[Boulderi maakond]] (kagus) *[[Grandi maakond]] (edelas) *[[Jacksoni maakond (Colorado)|Jacksoni maakond]] (läänes) *[[Albany maakond (Wyoming)|Albany maakond]] (loodes) ==Ajalugu== Enne eurooplaste saabumist elasid maakonna territooriumil [[juuted|juute]] indiaanlased. Larimeri maakond loodi 1861. aastal ja see on üks 17 esialgsest maakonnast Colorado osariigis. Sarnaselt teistele Põhja-Colorado maakondadele on ka Larimeri maakonda enim mõjutanud põllumajandus. Äärmuslikes maakonna kirdeosades on ühed vanimad ja paremini säilinud arheoloogilised paigad Põhja-Ameerikas. ==Rahvastik== ===Linnad=== *[[Berthoud]] (10 332 elanikku 2020. aasta seisuga; osaliselt Weldi maakonnas) *[[Estes Park]] (5904 elanikku) *[[Fort Collins]] (169 810 elanikku) *[[Johnstown (Colorado)|Johnstown]] (17,303 elanikku; osaliselt Weldi maakonnas) *[[Loveland]] (76 378 elanikku) *[[Timnath]] (8106 elanikku) *[[Wellington (Colorado)|Wellington]] (11 047 elanikku) *[[Windsor (Colorado)|Windsor]] (32 716 elanikku; osaliselt Weldi maakonnas) ===2000. aasta rahvaloenduse andmed=== Larimeri maakonnas oli 251 494 inimest, 97 164 [[leibkond]]a ja 63 156 [[perekond]]a. [[Rahvastiku tihedus]] oli 37 in/km². Elamuühikuid (''housing units'') oli 105 392 (keskmine tihedus 16/km²). Rassiline koosseis oli järgmine: *[[europiidne rass|valgeid]] 91,44% *[[mustanahalised|mustanahalisi]] 0,66% *[[põlisameeriklased|põlisameeriklasi]] 0,66% *[[aasialased|aasialasi]] 1,56% *[[Vaikse ookeani saarte rass]]ist 0,08% *teistest [[rass (USA rahvaloendus)|rass]]idest 3,41% *kahest või enam rassist 2,19% [[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 8,27%. 97 164 leibkonna seas oli *31,70% neid, kus oli alla 18-aastasi lapsi; *53,60% koos elavaid [[abielupaar|abielupaare]]; *7,90% neid, kus oli ilma abikaasata naine; *35,00% neid, mis ei olnud perekonnad. *23,40% kõigist leibkondadest koosnes üksikutest ja *6,30% leibkondadest oli üksi elav vähemalt 65-aastane inimene. Leibkonnas oli keskmiselt 2,52 inimest ja perekonnas keskmiselt 2,99 inimest. Elanikud jagunesid ealiselt nii: *23,80% alla 18-aastasi; *14,20% 18–24-aastasi; *30,70% 25–44-aastasi; *21,80% 45–64-aastasi; *9,60% üle 65-aastasi. Ea [[mediaan]] oli 33 aastat. Iga 100 naissoost inimese kohta tuli 99,90 meessoost inimest. Iga 100 vähemalt 18-aastase naise kohta tuli 98,20 meest. Leibkonna aastasissetuleku mediaan oli 48 655 dollarit, perekonna sissetuleku mediaan 58 866 dollarit. Meeste sissetuleku mediaan oli 40 829 dollarit, naistel 27 859 dollarit. [[Sissetulek elaniku kohta]] oli 23 689 dollarit. 9,20% elanikkonnast ja 4,30% perekondadest elas allpool [[Vaesuspiir|vaesuspiiri]]. Kogu elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri 6,80% alla 18-aastasi ja 4,40% üle 65-aastasi. ==Kaitsealad== [[Pilt:Fall colors, Poudre Canyon.jpg|pisi|Sügise värvid Poudre'i kanjonis]] *[[Kaljumäestiku rahvuspark]] *[[Roosevelti metsakaitseala]] *[[Cache La Poudre Wilderness]] *[[Comanche Peak Wilderness]] *[[Neota Wilderness]] *[[Rawah Wilderness]] ==Maanteed== * [[File:I-25 (CO).svg|20px]] [[Interstate 25]] * [[File:US 34.svg|20px]] [[U.S. Route 34]] * [[File:US 36.svg|20px]] [[U.S. Route 36]] * [[File:US 87.svg|20px]] [[U.S. Route 87]] * [[File:US 287.svg|20px]] [[U.S. Route 287]] * [[File:Colorado 1.svg|20px]] [[Colorado State Highway 1|State Highway 1]] * [[File:Colorado 7.svg|20px]] [[Colorado State Highway 7|State Highway 7]] * [[File:Colorado 14.svg|20px]] [[Colorado State Highway 14|State Highway 14]] * [[File:Colorado 56.svg|20px]] [[Colorado State Highway 56|State Highway 56]] * [[File:Colorado 60.svg|20px]] [[Colorado State Highway 60|State Highway 60]] * [[File:Colorado 66.svg|20px]] [[Colorado State Highway 66|State Highway 66]] * [[File:Colorado 392.svg|20px]] [[Colorado State Highway 392|State Highway 392]] * [[File:Colorado 402.svg|20px]] [[Colorado State Highway 402|State Highway 402]] ==Välislingid== *[http://www.co.larimer.co.us Larimeri maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Colorado maakonnad}} [[Kategooria:Colorado maakonnad]] 9xqupy5hs688d523tfb01dmsakieg26 0 322033 6175773 6174130 2022-08-09T10:17:31Z 2001:7D0:8425:7980:2934:A8C5:C5B2:168F wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Lidl Stiftung & Co. KG | logo = [[Pilt:Lidl-Logo.svg|200px]] | tüüp = [[Eraettevõte]] | asutamisaeg = 1930 <small>(algselt)</small> <br/> 1973 <small>(taastatud)</small> | lõpetatud = | asutajad = [[Dieter Schwarz]] | peakorter = [[Neckarsulm]], [[Baden-Württemberg]], [[Saksamaa]] | piirkond = [[Euroopa]]<br/>[[USA]] | võtmeisikud = [[Ignazio Paternò]] <small>(tegevjuht)</small> | valdkonnad = [[Jaemüük]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = 315 000 | emafirma = [[Schwarz Gruppe]] | allüksused = Lidl, Kaufland | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.lidl.ee/et/index.htm lidl.ee] | märkused = }} [[Pilt:Lidl Stores 2018.png|pisi|Euroopa riigid, kus Lidl tegutseb]] [[Pilt:Lidl Vilnius opening weekend.png|pisi|Lidli avamisnädal juunis 2016 [[Vilnius]]es [[Leedu]]s]] '''Eesti Lidl ostis ära, Coop eesti, mis on kunagi sügis hilisel ajal coop eesti.Lidl Stiftung & Co. KG''', varasema nimega '''Schwarz Unternehmenstreuhand KG''', on [[Saksamaa]] odavmüügikaupluste kett, mis asutati 1930. aastal. Tänapäeval kuulub ketti enam kui 10 000 poodi üle [[Euroopa Liit|Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]. Ettevõte on tööandjaks ligikaudu 315 000 inimesele.<ref name=":0" /> Lidli emafirma on [[Schwarz Gruppe|Schwarz-Gruppe]].<ref name=":0" /> Ettevõtte peakontor asub [[Neckarsulm]]i linnas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Lidli kaupluste kõigi müügisaalide kujunduses on sinine ja kollane värvus.<ref name=":1" /> Lidl kasutas aastaid madalaid kassasid. Lidli Soome pikka kasvu töötajad kurtsid nende ebamugavuse üle.<ref name=":9" /> Üheks Lidli ärimudeliks on kaupadele kahele poolele vöötkoodi lisamine, mille eesmärgiks on kassapidaja tööd kiirendada.<ref name=":3" /> 2018. aasta sügisest hakkas kauplus müüma lisaks kosmeetikumidele ja kašmiirkudumitele ka Saksa modelli [[Heidi Klum]]i disainitud rõivasarja.<ref name="yPJaq" /><ref name="8rZ0B" /> Lidli kaupade madal hind tuleneb pakendatud toitude tootmismahust ja säilivusajast. Lidl müüb osa kaupu euroalustel, et vähendada tööjõukulu.<ref name=":11" /> 3. märtsil 2022 avas Lidl [[Eesti]]s kaheksa kauplust neljas Eesti linnas: Tallinnas Sõpruse puisteel, Mustamäel [[Karjavälja tänav]]al, Lasnamäel Raadiku tänaval ja Tähesaju teel ning Rannamõisa teel; Tartus Annelinnas Kalda teel, Narvas Tallinna maanteel ja Pärnus Riia maanteel.<ref>[https://www.err.ee/1608518786/lidl-avas-eestis-kaheksa-kauplust Lidl avas Eestis kaheksa kauplust] ERR Majandus, 03.03.2022.</ref> == Tegevus Euroopas ja USAs == [[Pilt:Lidl Seinäjoki 20180626.jpg|pisi|Lidl [[Soome]]s [[Seinäjoki linn|Seinäjoes]]]] 1994. aastal alustas Lidl [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] tegevust ühe kauplusega. 2017. aasta seisuga oli Lidl Ühendkuningriigi toidukaubandusettevõtete seas suuruselt seitsmendal kohal.<ref name="e8DJQ" /> 2002. aastal alustas Lidl [[Soome]]s tegevust kümne kauplusega.<ref name=":7" /> Lidl Soome vältis esimestel tegutsemisaastatel suhtlust meediaga, kuid 2004. aastal avaldas Lidl Soome esindaja kaudu lubaduse, et nende kett on kõige soodsam. [[2007]]. aastal oli tegevjuhi Lauri Sipponeni sõnul suurem osa nende klientidest väikese sissetulekuga inimesed ja elus hästi hakkama saavad välismaalased. Aastatel 2011 ja 2012 oli nende põhikliendiks kaheliikmeline perekond.<ref name=":9" /> [[2013]]. aastal teatas Sipponen, et neil on raskusi Soome riikliku alkoholimüüja [[Alko]] allüürnikuks saamisega.<ref name=":7" /> Sipponeni sõnul on Soome Lidl hakanud alates 2013. aastast pöörama tarbija ootustele rohkem tähelepanu. Soome [[meediaseire]] ettevõtte [[T-Media]] arendusdirektor [[Riku Ruokolahti]] leidis, et Lidli maine Soomes on sellest ajast paranenud ja ketist on saanud praktiliselt turuliider.<ref name=":9" /> Aasta hiljem olid aga Lidli Soome kaupluste hinnad Lidl Saksamaa kaupluste hindadest kallimad. T-Media uuring leidis, et Soome Lidli klientide keskmine rahuloluindeks on 3,27 ja alates 2015. aastast on see indeks püsinud üle 3,5. Soome tarbijakäitumise uurija [[Nina Kahman]]i sõnul on maine paranemise taga Lidli ja Soome kaubamajade hea kvaliteediga kaupade hindade samastumine.<ref name=":9" /> [[2016]]. aasta seisuga oli Soomes 162 Lidli kauplust ja soodsaimate hindade edetabelis olid need esimesel kohal. Sama aasta seisuga omas Lidl 8,8–9,3% Soome turust ja avas seitse uut poodi.<ref name=":7" /> 2017. aasta seisuga omas Lidl Soomes turust umbes 7%, 169 poodi ja kaks logistikakeskust.<ref name="HtUJM" /><ref name=":10" /> Sama aasta aprilli seisuga oli Lidl Soome soodsaimate hindade edetabelis kolmandal kohal.<ref name=":7" /> Lidli Soome tarnijate arv on perioodil 2004–2017 kasvanud viis korda. Sipponeni sõnul on 2017. aasta seisuga Soomes vaid väike rühm inimesi, kellele Lidl üldse ei meeldi.<ref name=":9" /> Sipponen teatas sama aasta [[4. detsember|4. detsembril]], et Lidl kavatseb [[Järvenpää]]le ehitada uue logistikakeskuse ja [[Helsingi]] ümbrusse järgmise kümne aasta jooksul umbes 45 uut poodi [[Suur-Helsingi]] elanike arvu kasvu tõttu.<ref name=":10" /> Lidl avas [[2015]]. aasta 15. juunil USA turule keskenduva peakorteri [[Arlingtoni maakond|Arlingtoni maakonnas]] ja üheksa poodi, millega loodi 5000 töökohta. Lidli kommertsjuhi [[Boudewijn Tiktak]]i sõnul keskendub kauplus traditsioonilisi turustuskanaleid kasutavatele poodidele ja poodide asukoht valiti peakorteri läheduse tõttu. Esimestena avatud poed asuvad [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]] ja [[Virginia]] [[Osariik (USA)|osariigis]]. Poed on avatud seitse päeva nädalas kella 8–21. Kogu USAs müüdav kaup on Lidli enda valmistatud.<ref name=":8" /> == Probleemid == 2010. aasta veebruaris Lidli eramärgise Reinhardshof all müüdud juust sisaldas [[Listeeriabakter|listeeriat]]. Ettevõte ei suutnud tarnet õigel ajal peatada. Saksamaal suri üks inimene pärast juustu söömist mürgistusse. Lidlile määrati 1,5 miljoni euro suurune trahv toidualaste õigusnormide rikkumise eest.<ref>Georg Hochmuth.&#x20;"[https://diepresse.com/home/panorama/welt/540643/Vier-Deutsche-an-BakterienKaese-erkrankt Vier Deutsche an Bakterien-Käse erkrankt]".&#x20;''Die Presse'',&#x20;18. jaanuar 2010 c) APA/GEORG HOCHMUTH.</ref> 2013. aasta novembris müüs Lidl Saksamaal kuldmünte. Nende kulla väärtus osutus madalamaks kui ostuhind, mida Lidl ostjatelt küsis. Lidli kuldmünt maksab vaid viiendiku selle ostuhinnast.<ref>"[https://web.archive.org/web/20131125112505/http://www.daserste.de/information/wirtschaft-boerse/plusminus/sendung/wdr/2013/sendung-vom-20112013-102.html Goldiges Versprechen]". ''Das Erste (ARD)'' (saksakeelne). 25. november 2013.</ref> 2017. aasta augustis eemaldas Lidl oma poodidest kanamune, kuna need võisid olla saastunud [[Parasitism|parasiit]]ide tapmiseks mõeldud mürgise kemikaali jääkidega.<ref name="Z8G1t" /> 2017. aasta septembris eemaldas [[Kreeka]] Lidl tarbijate kaebuste tõttu Kreeka turu jaoks loodud tootemärgi [[Eridanous]] pakenditel [[Thíra]] saarel asuvat [[Anastasia kirik]]ut kujutatavatelt piltidelt [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[rist]]id. Lidli sõnul kinnitab eemaldamine kõikide olemasolevate uskude austamist.<ref name="OjXlC" /> ==Tegevus Baltimaades== Aastal 2013 teatas Lidl kavatsusest astuda [[Leedu]] turule. Lidl Lietuva kommunikatsiooniosakonna juhataja [[Agne Dalia Gaizauskiene]] sõnul ehitasid nad [[2015]]. aastal Leedusse logistikakeskuse ja poode ning ostsid krunte. Lidl avas 2016. aasta 2. juunil Leedus 15 poodi (viis [[Vilnius]]es, kaks [[Kaunas]]es ning ühe [[Klaipėda|Klaipedas]], [[Šiauliai]]s, [[Alytuse]]s, [[Marijampolė|Marijampoles]], [[Kėdainiai|Kedainiais]], [[Telšiai]]s, [[Kretinga]]s ja [[Mažeikiai|Mazeikiais]]).<ref name="98iT2" /> 2018. aasta seisuga on Leedus 35 kauplust.<ref name=":11" /> Lidli tulek Leetu langetas ajaloos esimest korda [[Maxima]] käivet.<ref name="FFshZ" /> [[Rimi Baltic|Rimi]] tegevjuhi [[Vaido Padumäe]] sõnul pakub Lidl Leedus värske kauba segmendi puhul enamjaolt kohalikku toodangut.<ref name="YGpIn" /> Lidli Leedu osakonda on juhtinud [[Jussi Nummelin]].<ref name="eh3i3" /> 28. juulil 2017 teatati, et Lidl rajab Läti esimese poe [[Purvciems]]i mikrorajooni Riias.<ref name="JWNKq" /> Läti ehitusettevõtte [[Baiba Gaisa]] ja Lätis Lidli esindava kinnisvaraettevõtte [[SIA MMS Property Solutions]]i [[22. detsember|22. detsembril]] 2016 sõlmitud kinnisvara [[ostu-müügileping]]u tõttu on Lidli seostatud [[Riia|Riiga]] Lidli [[logistikakeskus]]e rajamises.<ref name="xlXKC" /> Lidli Leedu kommunikatsiooni ja korporatiivsuhete osakonna juht [[Valds Lopeta]] kinnitas Läti turule sisenemist, töötajate värbamist ja teatas võimalike asukohtadega tutvumisest. Esimesed poed avatakse [[Riia]]s, [[Liepāja]]s ja [[Jūrmala]]s.<ref name="GpJEW" /> Riia elanikud olid Lidli logistikakeskuse ehitamisel vastu puude mahavõtmisele. Riia tootmis- ja laokompleksi [[SVV.pm]] omanik [[Vadim Skorohod]] kaebas [[Servituut|servituudi]] alusel Lidli peale politseile, sest logistikakeskuse ehitamine sulgeb tema ettevõtte juurde viiva tee. Lidl ostis samal põhjusel kõrvalkrundil asuva [[hotell]]i ja sulges selle, et vältida servituudi alusel hotellikülastajatele ligipääsu hotelli sõiduks ja sealt väljumiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|pealkiri=Lidl не даёт проходу|väljaanne=[[LTV7]]|väljaandja=[[Latvijas Televīzija]]|aeg=14. august 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815150821/https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|arhiivimisaeg=2018-08-15|keel=[[vene keel]]es}}</ref> === Tegevus Eestis === Lidl plaanis aastail 2004–2006 tulla [[Eesti]]sse, kuid ettevõte siiski loobus sellest – Lidl hankis [[2004]]. aasta kevadel krundi [[Tänassilma tehnopark|Tänassilma tehnopargis]]. Varem kuulusid neile Tallinnas Pae 2 ja Tartus [[Riia tänav|Riia mnt]] 175 A krundid. 2004. aastal huvitas ettevõtet kaheksa Eesti linna ning riigi kirde- ja lõunaosad. Lidli-nimelised [[äriühing]]ud kustutati [[Äriregister|äriregistrist]] 2009. aastal.<ref name="jpz8I" /><ref name=":2" /> 12. oktoobril 2016 registreeriti [[Inforegister|inforegistris]] Lidliga seotud ettevõte OÜ MMS Property Solutions.<ref name=":6" /> 2017. aasta veebruaris küsis OÜ MMS Property Solutionsit esindav advokaadibüroo [[Tartu]] linnalt [[Anne tänav|Anne]] 44 krundi ostuvõimaluse kohta. Veel näidati huvi Tartus [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänaval]] ja [[Kalda tee]]l asuvate kruntide vastu.<ref name="8qDz4" /> 2017. aasta 2. oktoobril ostis OÜ MMS Property Solutions Tartus aadressil Kalda tee 29 asuva ärimaa.<ref name="0lmB5" /> Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja [[Urmas Ahven]]a sõnul huvitus Lidl [[Annelinn]]as asuvast 1,12-hektarilisest [[Mõisavahe tänav|Mõisavahe]] 75 kinnistust.<ref name="YAbvE" /> Tartu linnavalitsus võttis 2018. aasta 19. detsembril vastu ja saatis avalikule väljapanekule Kalda tee 29 krundi (kuni 3264 m² ehitisealuse pinnaga hoonestus) ja lähiala detailplaneeringu, mis seab tingimuseks kuni kolmekorruseliste ärihoonete ehitamise. Lisaks anti luba Kalda tee 27 krundile kuni 1679 m² ehitisealuse pinnaga hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu koostaja on [[AS Kobras]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|pealkiri=Saksa odavpoekett Lidl planeerib Annelinna kauplust|väljaanne=[[Tartu Postimees]]|aeg=19. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181219210033/https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|arhiivimisaeg=2018-12-19}}</ref> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 21. veebruaril [[Kontsern|kontsernilt]] [[Tallinna Kaubamaja]] [[Narva]]s aadressil [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna mnt]] 7 asuva 7474-ruutmeetrise [[Krunt|krundi]], mis kuulus aastatel 2004–2006 ettevõttele [[Lidl Eesti OÜ]]. Lidl Eesti OÜ müüs krundi 2006. aastal kontsernile Tallinna Kaubamaja. OÜ MMS Property Solutions tellis [[planeering]]u [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l [[Seli (Tallinn)|Seli]] [[asum]]is [[Raadiku tänav|Raadiku]] 11 ja Raadiku 11a [[katastriüksus]]tele pärast [[Tallinna linnavalitsus]]e [[detailplaneering]]u algatamise ettepanekut ehitada sinna toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Planeeritakse 12 599-ruutmeetrist ala, Kiviku bussipeatuse nihutamist katastriüksuste põhjaküljele ning 130 tavasõiduki ja 19 jalgrattakohaga parkimisala.<ref name=":5" /> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 9. mail<ref name="bQAaG" /> Tallinna [[Kristiine linnaosa]]s ettevõttelt [[Alert Auto OÜ]]<ref name=":6" /><ref name="jWWpw" /> [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 153 kinnistu suurusega 6913 ruutmeetrit ja sellest ehitatavale hoonele reserveeritakse 2765 ruutmeetrit. Telliti projekteerimistingimused projekteerimisettevõttelt [[K-Projekt]].<ref name=":4" /> [[Tallinna linnaplaneerimise amet]]i detailplaneeringute teenistuse [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]], Kristiine ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] osakonna [[Direktor|juhataja]] [[Mari Suvi]] sõnul peab projekteeritav ehitis olema esinduslike joontega ja kontekstiga sobima. Tallinna linna sõnul rajab Lidl ühe kahekorruselise hoone.<ref name=":5" /> Narva linnavalitsus esitas 2017. aasta 16. nädalal OÜ MMS Property Solutionsile projekteerimistingimused, mis põhineb [[2001]]. aastast kehtival Narva Tallinna maantee ja [[Puškini tänav]]a ristmiku kvartalit kirjeldaval [[detailplaneering]]ul. Detailplaneering näeb ette kahe- kuni neljakorruselist kaubandushoonet. Narva linnavalitsus nõuab detailplaneeringus OÜ MMS Property Solutionsilt arhitektuurilahenduse leidmiseks [[Konkurss|konkursi]] korraldamist ning et kontseptsioon rikastaks keskkonda, oleks arhitektuurselt silmapaistev, domineeriks linnaehituses ja poleks tüüplahendus.<ref name=":1" /> Lisaks nõuab Narva linnavalitsus, et arhitektuurikonkursil osaleks vähemalt kolm bürood, Narva linn saaks otsustamisel kaasa rääkida ja sissesõitude ümberkorraldus toimuks vastavalt liikluskoormusele ning [[jalakäija]]te ja [[kergliikleja]]te ohutusele. Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti [[direktor]] ning linna peaarhitekt [[Ivan Sergejev]]i sõnul on linn sissesõitude ümberkorraldamisel nõustunud kergliiklejate ohutust arvestades ringi mahasõidu juurde rajada Lidli poe parklasse viiva sissepääsu. Sergejevi sõnul tahab ta Lidli tulekut, ent mitte kasti välimuse ja Lasnamäe miljööga hoone projekteerimist ning soovib, et arvestataks linna tingimustega. OÜ MMS Property Solutions põhjendas oma eelistust ümberkaudsete [[hruštšovka]]de välimusega.<ref name=":4" /> OÜ MMS Property Solutions juhatuse liige Tarvo Kubja sõnul on arhitektuurikonkursi korraldamise nõue õigustühine, kuna kehtiv üldplaneering kohustab konkurssi korraldama ainult olulisimate ja ajalooliste rajoonide puhul, konkursi korraldamise tunnused pole seotud Lidli kaubanduskeskusega ja Narva linn piirab arhitektuurivalikuid meelevaldselt. Narva linnavalitsus põhjendas konkursi korraldamist sellega, et kaubanduskeskuse asukoht on oluline, kuna see jätab linna külastajatele linnast ja selle peatänavast esmamulje. [[Narva linnavolikogu]] linnaehituse ja arengu komisjoni liikmete sõnul tuleb korraldada arhitektuuriline ideekonkurss. Narva linnavalitsus soostus konkursi tingimustest tüüplahendust sätestava nõude eemaldama.<ref name="FH2zQ" /> Tallinna mnt 7 Lidl kaupluse arhitektuurivõistlusel said kolmanda koha arhitektid [[Aleksandr Zverev]] ja [[Ingrid Aasoja-Zverev]].<ref name="STSpO" /> Lisaks nimetatud kinnistutele omab MMS Property Solutions OÜ Tallinnas veel kinnistuid aadressidel [[Tähesaju tee|Tähesaju]] 2, Tähesaju 4, [[Rannamõisa tee]] 12, Rannamõisa tee 12a, Rannamõisa tee 14, Rannamõisa tee 14a ja Rannamõisa tee 14b.<ref name="SoU1c" /> 2017. aasta 17. augustil teavitas [[Kaupmeeste Liit|kaupmeeste liidu]] tegevjuht [[Nele Peil]] kõigi Eesti jaekaubandusturu osaliste huvist Lidli saabumise suhtes.<ref name="r9Zzq" /> Sama aasta 31. augustil teatas Soome Lidli tegevdirektor Lauri Sipponen, et Lidl laieneb Eestisse ja Lätti [[2020. aastad|2020. aastatel]].<ref name="a4eRT" /> 2017. aasta 9. oktoobril arutasid [[Jõhvi]] [[Jõhvi kultuuri- ja spordikomisjon|kultuuri- ja spordi]]- ning [[Jõhvi haridus- ja noorsookomisjon|haridus- ja noorsookomisjon]]id ühisistungil eelnõud, mille eesmärk oli algatada detailplaneering, mis näeb ette Jõhvi kruntidel [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva maantee]] 11 ja 11a asuvate [[Jõhvi kultuurimaja]] ja garaaži täielikku lammutamist ning kruntide liitmist, et väidetavalt ehitada selle asemel Lidli pood. Jõhvi haridus- ja noorsookomisjoni esimehe [[Meelis Tint|Meelis Tindi]] sõnul oli eelnõu toetajaid ja vastuolijaid võrdselt. Tema sõnul korrastab hoone lammutamine linnapilti. Sama aasta 11. oktoobri õhtul arutas detailplaneeringut [[Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjon]]. 12. oktoobril arutas detailplaneeringut [[Jõhvi]] volikogu. Krundi Narva maantee 11a omaniku [[OÜ AMV Servis]] juhatuse liikme [[Hanno Raiend]]i sõnul on ostjaks üks advokaadibüroo. [[Jõhvi vallavalitsus]]e [[arhitekt]] [[Andres Toome]] ei soovi krundile poeketi säästlikule ehitamisele suunatud tüüpprojekti ehitamist, ent pood pole väidetavalt huvitatud detailplaneeringu muutmisest.<ref name="56ru5" /> [[Muinsuskaitseamet]]i [[Direktor|peadirektor]]i [[Siim Raie]] sõnul on lammutamine kahetsusväärne. 2017. aasta novembri lõpus andis vandeadvokaat [[Veikko Toomere]] teada, et arendaja palus lõpetada detailplaneeringu algatamise menetluse, kuna Jõhvi vallavalitsus ei reageerinud muinsuskaitseameti kirjale ja aeg jookseb. Tinti sõnul oli menetluse peatamise põhjuseks see, et Jõhvi vallavalitsus ei otsinud lahendusvariante.<ref name="PSiyD" /> 2017. aasta 22. novembril alustas Lidl Tallinna ostujuhi otsimist.<ref name="xD5Ft" /> 2018. aasta 15. juunil alustas Lidl töölepingute nõustaja ja advokaadi otsimist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|pealkiri=CONSULTANT EMPLOYMENT LAW|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153304/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|pealkiri=LAWYER|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153531/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref> [[Selver]]i [[Äriarvestuse juht|äriarvestuse juhi]] [[Kristjan Anderson]]i sõnul põhjustab Lidli tulek kaubanduskettide üheks tervikuks liitumist.<ref name="koxS6" /> MMS Property Solutions OÜ vahetas nime. Uus nimi on [[Lidl Eesti OÜ]]. Ettevõtte 2017. aasta kahjum oli 84 000 eurot. Samal aastal suurendas ettevõte osanik CE-Beteiligungs-GmbH osakapitali 5 miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|pealkiri=Lidl Eesti kahjum oli mullu pea miljon eurot|väljaanne=Postimees|aeg=24. juuli 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180724200651/https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|arhiivimisaeg=2018-07-24}}</ref> Lidli on Eestis esindanud [[Tarvo Kubja]]<ref name="evy3i" /> ja [[Henri Pullisaar]].<ref name=":2" /> Lidli Baltikumi tulekut korraldas [[Leedu]] ettevõtte.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Hõbemedal Lidli toodetud vahuveini Crémant de Bourgogne Blanc NV eest [[Rahvusvaheline Veini ja Kange Alkoholi Võistlus|rahvusvahelisel veini ja kange alkoholi võistlusel]] (2017)<ref name=":8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Marge Väikenurm]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/17/saksa-odavpood-hiilib-eesti-turule|pealkiri=Saksa odavpood hiilib Eesti turule|väljaanne=[[Äripäev]]|aeg=17.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|pealkiri=Narva kesklinna tahetakse ehitada Lidli kauplus|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=26. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427091449/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Mari Manninen]]|url=http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|pealkiri=Lidl karisti halpakaupan maineen ja nousi hylkiöstä hyvikseksi – vuosien ajan asiakkaissa korostuivat kaksi ääripäätä: köyhät ja rikkaat|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=25. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825021219/http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|arhiivimisaeg=2017-08-25|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Rivo Veski|url=http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|pealkiri=Mis on Lidl ja kas Eesti kaupmehed peaksid selle tulekut tõsimeeli kartma?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=4. mai 2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/*/http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|arhiivimisaeg=4. mai 2017}}</ref> <ref name="yPJaq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heidiklum.de/news/4230/heidi-klum-fuer-lidl|pealkiri=Heidi Klum für Lidl|väljaanne=Heidi Klumi koduleht|aeg=|vaadatud=|keel=[[saksa keel]]}}</ref> <ref name="8rZ0B">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohtuleht.ee/809486/heidi-klum-disainib-lidli-poeketile-roivasarja|pealkiri=Heidi Klum disainib Lidli poeketile rõivasarja|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[Ekspress Grupp]] ja [[Eesti Meedia]]|aeg=6. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|pealkiri=Lidli tulek lööb suurpoodide kaardipaki segamini. Kellest saab suurim?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=23. aprill 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180423205502/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|arhiivimisaeg=2018-04-23}}</ref> <ref name="e8DJQ">{{Netiviide|autor=[[Sarah Butler]]|url=https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|pealkiri=Lidl overtakes Waitrose as UK shoppers turn to discounters|väljaanne=[[The Guardian]]|väljaandja=[[Guardian News and Media Limited]]|aeg=22. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822105217/https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|arhiivimisaeg=2017-08-22|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=[[Argo Ideon]]|url=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|pealkiri=Lidl pole Soome poekettide seas kõige odavam|väljaanne=[[Maaleht]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170613135426/http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|arhiivimisaeg=13. juuni 2017}}</ref> <ref name="HtUJM">{{Netiviide|autor=[[Romet Kreek]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|pealkiri=Prisma eksjuht: Lidli tulek toob kindlasti hinnasõja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=24. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170524113240/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|arhiivimisaeg=24. mai 2017}}</ref> <ref name=":10">{{Netiviide|autor=[[Petri Sajari]]|url=https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|pealkiri=Lidl valmistautuu kovaan kasvuun – aikoo avata 40–50 uutta myymälää pääkaupunkiseudulle ja rakennuttaa jakelukeskuksen Järvenpäähän|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=4. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204122620/https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|arhiivimisaeg=2017-12-04}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Zlata Rodionova]]|url=https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|pealkiri=BARGAIN BUBBLY The £7.99 Lidl sparking wine that tastes as good as top champagne but is SIX times cheaper|väljaanne=[[The Sun]]|väljaandja=[[News Group Newspapers Limited]]|aeg=20. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170621122203/https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|arhiivimisaeg=21. juuni 2017|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name="Z8G1t">{{Netiviide|autor=[[Martin Kutti]]|url=http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|pealkiri=Parasiite tapnud Hollandi ettevõtted põhjustasid Euroopas munaskandaali|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809004917/http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|arhiivimisaeg=2017-08-09}}</ref> <ref name="OjXlC">{{Netiviide|autor=|url=http://m.rtl.be/info/948607|pealkiri=Retrait des croix du paysage grec sur ses emballages: Lidl présente ses excuses aux personnes qui ont pu être choquées|väljaanne=[[RTL Info]]|aeg=31. august|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901073722/http://m.rtl.be/info/948607|arhiivimisaeg=2017-09-01}}</ref> <ref name="jpz8I">{{Netiviide|autor=[[Merlis Nõgene]]|url=http://uudised.err.ee/v/majandus/ba36e4b7-c6b9-428a-81e1-bc0fead23d98|pealkiri=Saksa kauplustekett Lidl loobus Eestisse tulemisest|väljaanne=ERR Majandus|aeg=19.07.2006 2:33|vaadatud=11.02.2017 14:54}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=[[Andres Kärssin]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|pealkiri=Saksa Lidl ostis Eestis esimesed poekohad|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=7. juuli 2004|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092622/http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="98iT2">{{Netiviide|autor=[[BNS]]|url=http://majandus24.postimees.ee/3717925/saksa-lidl-avab-neljapaeeval-leedus-15-poodi|pealkiri=Saksa Lidl avab neljapäeval Leedus 15 poodi|väljaanne=Postimees Majandus|aeg=02.06.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS Property Solutions OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=12.10.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name="FFshZ">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele|pealkiri=Intervjuu {{!}} Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele|Väljaanne=[[ERR]]|Väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]]|Aeg=19. august 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819172659/http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele}}</ref> <ref name="8qDz4">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4048709/eesti-taas-sihikul-odavpoodide-kett-lidl-tahtis-osta-anne-sauna|pealkiri=Eesti taas sihikul? Odavpoodide kett Lidl tahtis osta Anne sauna|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="YGpIn">{{Netiviide|autor=[[Arvo Uustalu]]|url=http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|pealkiri=Odavketi Lidl tulek Eestisse paneb raskesse olukorda nii konkurendid kui ka tootjad|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[AS SL Õhtuleht]]|aeg=3. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170904001102/http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|arhiivimisaeg=2017-09-04}}</ref> <ref name="0lmB5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS PROPERTY SOLUTIONS OÜ - Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|väljaandja=[[Register OÜ]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012090017/https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="eh3i3">{{Netiviide|autor=[[Maarit Eerme]]|url=http://www.aripaev.ee/assets/pdf/EA3204914.PDF|pealkiri=Prisma uus juht: võtan kaotatud turuosa tagasi|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=15. september|vaadatud=|koht=Äripäeva ajaleht|täpsustus=Lk 9, veebiviites lk 11}}</ref> <ref name="YAbvE">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|pealkiri=Kas odavpoodide kett Lidl kolib Tartus Prisma naabriks?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=23. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170528173252/http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|arhiivimisaeg=28. mai 2017}}</ref> <ref name="JWNKq">[http://www.err.ee/609893/lidl-avab-latis-oma-esimese-poe-riia-aarelinnas Lidl avab Lätis oma esimese poe Riia äärelinnas], Err.ee, 28. juuli 2017</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|pealkiri=Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele|väljaanne=[[ERR]]|aeg=28. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501074048/http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|arhiivimisaeg=2017-05-01|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="xlXKC">{{Netiviide|autor=[[Sandra Dieziņa]], [[Elīna Pankovska]]|url=http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|pealkiri=Rīgā, iespējams, taps arī Lidl loģistikas centrs|väljaanne=[[dienas bizness]]|aeg=3. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170803204738/http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|arhiivimisaeg=2017-08-03|keel=[[läti keel]]}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|pealkiri=Lidl soovib Narva nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna|väljaanne=[[ERR]]|väljaandja=ERR|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518135407/http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="GpJEW">{{Netiviide|autor=[[Guntars Veidemanis]]|url=http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|pealkiri='Lidl' lielā slepenībā apstiprina ienākšanu Latvijā|väljaanne=Delfi|aeg=29. jaanuar|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129000429/http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|arhiivimisaeg=2018-01-29}}</ref> <ref name="bQAaG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|pealkiri=Lidl ostis Tallinnasse Sõpruse puiesteele krundi|väljaanne=[[City24]]|väljaandja=[[Kinnisvaraportaal AS]]|aeg=19. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082832/http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|arhiivimisaeg=25. mai 2017}}</ref> <ref name="jWWpw">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|pealkiri=Alert Auto OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608204853/https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|arhiivimisaeg=8. juuni 2017}}</ref> <ref name="FH2zQ">{{Netiviide|autor=[[Ilja Smirnov]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|pealkiri=Lidl ja Narva linnavõimud vaidlevad arhitektuuri ja planeeringu üle|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518070316/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="STSpO">{{Netiviide|autor=|url=http://zverev.ee/NARVA-LIDL|pealkiri=Narva Lidl|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171123213522/http://zverev.ee/NARVA-LIDL|arhiivimisaeg=2017-11-23}}</ref> <ref name="SoU1c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|pealkiri=Lidl pani märgi maha veel kahte kohta|väljaanne=[[Kinnisvarauudised.ee]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=30. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170601180441/http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|arhiivimisaeg=1. juuni 2017}}</ref> <ref name="r9Zzq">{{Netiviide|autor=[[Nele Peil]]|url=http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|pealkiri=Lidl hoiab meeled pinevil|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=17. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170817072124/http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|arhiivimisaeg=2017-08-17}}</ref> <ref name="a4eRT">{{Netiviide|autor=[[Pirkko Tammilehto]]|url=https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|pealkiri=Lidl laajentaa Viroon ja Latviaan|väljaanne=[[Kauppalehti]]|väljaandja=[[Alma Media Oyj]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901072959/https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|arhiivimisaeg=2017-09-01|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name="56ru5">{{Netiviide|autor=[[Gerli Romanovitš]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|pealkiri=Stalinistlik kultuurimaja võib asenduda Lidli tüüppoega|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012093815/http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="PSiyD">{{Netiviide|autor=[[Erik Kalda]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|pealkiri=Lidl taganes vanast kultuurimajast|väljaanne=Põhjarannik|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171222183103/http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|arhiivimisaeg=2017-12-22}}</ref> <ref name="xD5Ft">{{Netiviide|autor=[[Martin Maris]]|url=https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|pealkiri=PURCHASING MANAGER FOOD (F/M)|väljaanne=[[cv-online]]|väljaandja=[[CV-Online Estonia OÜ]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226181540/https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|arhiivimisaeg=2017-12-26}}</ref> <ref name="koxS6">{{Netiviide|autor=[[Jürgen Klemm]], [[Maarit Eerme]]|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|pealkiri=Mis juhtub kaubanduses alanud aastal?|väljaanne=Kaubandus (Äripäev)|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=5. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105174626/http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|arhiivimisaeg=2018-01-05}}</ref> <ref name="evy3i">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|pealkiri=Ta tulebki: Lidl valis ühele esimestest Eesti supermarketitest koha välja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=27. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092313/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.lidl.de/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] qkxbqd1hsn1p8g1jhfkiq0srb8u81so 0 324989 6175724 5701524 2022-08-09T08:47:56Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''Saadumetsa Suurkivi''' on [[rändrahn]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Käsmu poolsaar]]el; üks [[Käsmu kivikülv]]i rändrahnudest. Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 7,0 m, laius 6,3 m, kõrgus 3,8 m, ümbermõõt 21,1 m<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|yrg|1094870742|Sissekanne}} (vaadatud 20.04.2013)</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|yrg|1094870742|Sissekanne}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti rändrahnud]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna geograafia]] nl5d135d15qf6sj7i8mu3hq05if83wl 0 338885 6175496 5831048 2022-08-08T15:28:55Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Andreas Kalkun | pilt = Radaja Seto Festival (2016) - 109.jpg | pildiallkiri = [[Lauri Sommer]] ja Andreas Kalkun, [[Liinatsuraq]]. Seto kultuuri festival Radajal 2016. aastal | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1977|4|28}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[seto leelo]] | töökoht = [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (B.A., M.A, PhD) | doktoritöö = "Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole" | doktoritöö_juhendaja = [[Kristin Kuutma]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Eesti folkloristika aastapreemia]] | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Andreas Kalkun''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1977]]) on Seto [[folklorist]], luuletaja ja muusik, kes uurib [[setud|setod]]e laule ja usundit. Andreas Kalkun lõpetas 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule erialal ja jätkas seejärel õpinguid samas magistrantuuris. 2011. aastal kaitses ta doktorikraadi. Tema magistriväitekiri oli "Seto naiste eluloolaulud. Autobiograafiad ja utoopiad" (juhendajad [[Kristin Kuutma]] ja [[Paul Hagu]]) ning doktoriväitekiri "Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole" (juhendaja [[Kristin Kuutma]]).<ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Andreas_Kalkun/est |Pealkiri=CV: Andreas Kalkun |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |kasutatud=8. august 2022}}</ref> 1999–2004 oli Kalkun projektitäitja [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]is ning on septembrist 2005 on ta töötanud [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[etnomusikoloogia]] osakonnas, algselt assistendina, siis teadurina ning alates 2013. aastast vanemteadurina. Aastatel 2013–2019 töötas ta teadurina ka [[Helsingi Ülikool]]i juures. 2020. aasta algusest 2021. aasta lõpuni oli ta Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eesti ja üldkeeleteaduste instituudis seto keele ja kultuuri teadur.<ref name="ETIS" /> Andreas Kalkun laulab [[Tartu]] seto meestelaulukooris [[Liinatśuraq]] ning ansamblis [[Ütsiotsõ]]. [[Kontratenor]]ina on ta esitanud ka [[barokkmuusika]]t [[Vanamuusikaansambel|vanamuusikaansambli]] [[Grupeto (ansambel)|Grupeto]] koosseisus. Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse [[Erakkond]] ja osales 1997. aastal koos [[Kristiina Ehin]]i, [[Mehis Heinsaar]]e, [[Kalju Kruusa]] ja teistega [[Erakkond|Erakkonna]] luulekogus "Üheksavägine". == Tunnustus == * 2016 [[Eesti folkloristika aastapreemia]] == Isiklikku == Andreas Kalkun on muusik [[Mari Kalkun]]i nõbu. ==Välislingid== *{{ETIS}} * Andreas Kalkun [http://www.folklore.ee/era/nt/PF10/10Kalkun.htm "Pihtivad naised. Seto naiste eluloolaulud"] Folklore {{JÄRJESTA:Kalkun, Andreas}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] 4v40gp8b4vdk72ie3ksfewx4dmoox8n 0 339306 6175579 5841366 2022-08-08T19:18:03Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib New Yorgi osariigi maakonnast; Wyomingi maakonna kohta vaata artiklit [[Albany maakond (Wyoming)]]}} {{provints | nimi = | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | keskuse_nimi = [[Albany]] | haldusüksuse tüüp = Q13414757 | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/New Yorgi osariik }} [[Pilt:Albany Night 1.JPG|pisi|Maakonna suurim linn Albany]] '''Albany maakond''' (''Albany County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]. Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Albany]]. Maakonna pindala on 1380 km², millest 30 km² moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 314,848. Aastal 2010 oli elanikke 304 240 ja 2000. aastal 294 585. == Naabermaakonnad == * [[Schenectady maakond]] (loodes) * [[Saratoga maakond]] (põhjas) * [[Rensselaeri maakond]] (idas) * [[Columbia maakond (New York)|Columbia maakond]] (kagus) * [[Greene'i maakond (New York)|Greene'i maakond]] (lõunas) * [[Schoharie maakond]] (läänes) == Ajalugu == Albany maakond moodustati 1683. aastal. == Linnad == * [[Albany]] (halduskeskus; 99 224 elanikku) * [[Cohoes]] (18 134 elanikku) * [[Watervliet]] (10 375 elanikku) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Albany County, New York}} * [http://www.albanycounty.com/ Albany maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Albany maakond | Põhi = [[Saratoga maakond]] | Kirre = | Ida = [[Rensselaeri maakond]] | Kagu = [[Columbia maakond (New York)|Columbia maakond]] | Lõuna = [[Greene'i maakond (New York)|Greene'i maakond]] | Edel = | Lääs = [[Schoharie maakond]] | Loe = [[Schenectady maakond]] }} {{New Yorgi osariigi maakonnad}} [[Kategooria:New Yorgi osariigi maakonnad]] tlshkcyvnfo2t0zx5s2dabjm1298d4x 0 341288 6175739 4317068 2022-08-09T09:14:59Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib hüperteksti projektist; filmi kohta vaata artiklit [[Xanadu (film)]]; Hiina keisri suvepealinna kohta vaata artiklit [[Shandu]].}} '''Xanadu''' oli [[1960]]. aastal [[Ted Nelson]]i algatatud [[hüpertekst]]iprojekt. Selle eesmärk oli luua [[dokuversum]], võrgukujuliselt omavahel seotud dokumentidest koosnev [[universaalraamatukogu]]. Xanadu hüpertekstikontseptsioonis oli muu hulgas ette nähtud [[transklusioon]]isüsteem ja praeguste [[mikromakse]]te sarnane arveldussüsteem. Projekti eesmärk oli elektrooniliselt talletada ja kättesaadavaks teha kõik, mis seni on kirja pandud. [[Kategooria:Infosüsteemid]] qyl098mnhyh8pqv0vr0w5gka7soh0kt 0 358940 6175726 5196788 2022-08-09T08:55:35Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''Assamalla raamatukogu''' on [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Assamalla]] külas tegutsev [[rahvaraamatukogu]]. Alates 1. jaanuarist 2019 on Assamalla raamatukogu Tapa Vallaraamatukogu struktuuriüksus. == Välislingid == *[http://vana.tamsalu.ee/est/?part=html&id=290 Raamatukogust Tamsalu valla vanalt veebilehelt] {{koord}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Tapa vald]] rbp9c7i1lsd2b68ef511n57f3275ixc 0 360033 6175490 6083368 2022-08-08T15:03:30Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – virumaa.jpg|pisi|Virumaa valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Voka vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Choudleigh'') oli [[vald]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, aastatel [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|451|Voka vald}} (vaadatud 11.09.2020)</ref>–[[1939]]. Vallamaja asus [[Voka küla]]s.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1891. aastal liideti Voka vallaga 1871 [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] moodustatud [[Päite vald]]. 1892 liideti 1867. aastal moodustatud [[Konju vald]] ja [[Pühajõe vald]]. Voka vallas sündisid [[Kalju Otu]], [[Jüri Ojatalu]], [[Tanel Võhma]]. 1937. aastal valiti [[Konstantin Päts]] Voka valla aukodanikuks. [[1939. aasta vallareform]]iga läksid valla maa-alad uue [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi valla]] koosseisu, välja arvatud [[Päite]], [[Vaivina]] ja Künnapõhja külade, [[Päite asundus]]e ja [[Viivikonna kaevandus]]e maa-alad, mis läksid [[Vaivara vald (1939)|Vaivara valla]] koosseisu<ref>Väljavõte [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|451|Voka vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Jõhvi kihelkond]] [[Kategooria:Viru maakonna vallad]] 9j2al1oy6hg5es86fpu3ji68my6wdgq 0 363763 6175591 5714599 2022-08-08T19:51:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Heli Laaksonen | Taustavärv = | Pilt = Heli_laaksonen.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Heli Laaksonen Turu kirjandusmessil 2008. aastal | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1972|9|28}} | Sünnikoht = [[Turku]], [[Soome]] | Rahvus = [[Soomlased|soomlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik ja tõlkija | b1 = ''Alma mater'' | b2 = [[Turu ülikool]] | c1 = Debüütteos | c2 = "Pulu uis" (2000) | d1 = Tunnustus | d2 = Larin Paraske auhind (2009) }} '''Heli Pauliina Laaksonen''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1972]] [[Turu]]s [[Soome]]s)<ref name="Kuka kukin on">Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 2007. Helsingissä: Otava, 2006. ISBN 951-1-20606-0.</ref> on [[Rauma]]<ref>http://www.hulimaa.fi/cv</ref> lähedal [[Lappi vald|Lappi vallas]] <ref name=":0" /> elav Edela-Soome murdeluuletaja ja tõlkija. Laaksose teostes kõneldav murre on lähedane [[Uusikaupunki]] ümbruse Vakka-Suomi omale, selles on mõjusid ka teistest edelasoome murrakutest.<ref name="Wiik"/> Laaksose heliraamat "Jänes pussis" müüs esimese luuleplaadina Soomes üle 15 000 eksemplari ja pälvis detsembris 2006 kuldplaadi.<ref name="HeliLaaksonenalbumimyynti">Heli Laaksosen runolevy myi kultaa. TS.fi, 14.12.2006. Turun Sanomat. Artikkelin verkkoversio.</ref> == Elulugu == Lapsena kasvas Laaksonen [[Uusikaupunki]]s. Ema poolt pärineb ta [[Halikko]]st, isa poolt [[Lokalahti]]st.<ref name="Wiik">[[Kalevi Wiik]]i eessõna raamatule "Pulu uis", 2000.</ref> Laaksonen õppis [[Turu Ülikool]]is [[soome keel]]t ning kaitses magistrikraadi [[filosoofia]]s 2000. aastal. 1992 ja 1999 õppis ta ka Eestis [[Tartu Ülikool]]is. Ta töötas Helsingi sotsiaalinstituudis väljendusõpetuse ja eesti keele õpetajana 1996–2000 ja Helsingi rakenduskõrgkoolis [[Stadia]] väljendusõpetuse õpetajana 1997–2001. 2001–2004 juhti ta Laitila kultuurikeskust ja 2004. aastast on juhtinud oma kirjastust Sanatoimisto Hulimaa.<ref name="Kuka kukin on"/> 2011 kolis Laaksonen Rauma linna lähedale Lappi valda.<ref name=":0">[http://www.laitilansanomat.fi/uutiset/250451.html?forumid=23&topicid=0&parentid=0&docid=250451&topicsortorder=0&topicpage=1&commentsortorder=0&commentpage=1&commentpagesize=4&action=2 Heli Laaksonen löysi unelmiensa paikan Lappi Tl:stä] (Laitilan Sanomat 23.8.2011)</ref> Laaksonen huvitus murdeluulest eesti luuletajate mõjul. 1997 tõlkis ta [[Jan Rahman]]i [[võru keel|võrukeelseid]] luuletusi edelasoome murdesse.<ref>Pihan varpunen ja vaahteran oksa. Aurora, 2007, nro 1, s. 32.</ref> 2007 valiti Laaksonen Turu Ülikooli aasta vilistlaseks. 2009 pälvis ta [[Kalevalaisten naisten liitto]]lt Larin Paraske preemia.<ref name="Larin Paraske -palkinto">[https://web.archive.org/web/20130801072752/http://www.kalevalaistennaistenliitto.fi/kulttuuritoiminta/palkinnot/larin-paraske-palkinto.html Larin Paraske-palkinto] Kalevalaisten naisten liitto. Vaadatud 16.03.2013.</ref><ref name="Laaksonen">STT: [http://www.hs.fi/kulttuuri/artikkeli/Heli+Laaksonen+sai+Larin+Paraske+-palkinnon/1135250101013 Heli Laaksonen sai Larin Paraske-palkinnon] Helsingin Sanomat. 17.10.2009. Vaadatud 17.10.2009.</ref> == Teosed == * Sekaherelmäpuu: Kolumnei. Turku: Sammakko, 2004. ISBN 952-5194-86-8. Eri lehtedes ilmunud kolumnide kogumik. * Ilo joka elättelöö: Lauri Tähkä ja Elonkerjuu. Helsingi: Otava, 2008. ISBN 978-951-1-22531-7. * Lukkosulaa ja lumpeenkukkia: Kaksinäytöksinen hapankomedia. Helsingi: Otava, 2008. ISBN 978-951-1-22690-1. * Pursu tarina- ja marinakirja. Helsingi: Otava, 2009. ISBN 978-951-1-23838-6. * Elo ilman kirjaa on teeskentelyä. 90 vuotta kirjakauppaa Laitilassa. Laitila: Laitilan Kirjakauppa Ky, 2012. ISBN 978-952-9-29932-4. * Aapine. Aakkossi niil ko ymmärtävä jo pualest sanast. Kuvitus Elina Warsta. Helsingi: Otava, 2013. ISBN 978-951-1-26782-9. ===Luulekogud=== * Rahman, Jan & Laaksonen, Heli: Maapuupäiv. Turku: Sammakko, 2000. ISBN 952-5194-19-1. * Pulu uis: Runoja. Turku: Sammakko, 2000. ISBN 952-5194-33-7. * Raparperisyrän: Runoja. Turku: Sammakko, 2002. ISBN 952-5194-38-8. * Sulavoi: Runoja. Helsingi: Otava, 2006. ISBN 951-1-20697-4. * Peippo vei. Helsingi: Otava, 2011. ISBN 978-951-1-25006-7. ===Heliraamatud ja DVD-d=== * Jänes pussis: Korvallissi runoi. Turku: Sammakko, 2003. EAN 6420613970363 (äänikirja-CD). * Ratio Sulavoi. Helsingi: Otava, 2007. EAN 9789511217251 (äänikirja-CD). * Muatokuvajaine-runodvd. Kouvola: MMM-Vidoframe25, 2009. EAN 6430036850012. * Peippo vei. Helsingi: Otava, 2011. 9789511253013 (äänikirja-CD). * Aapine. Helsingi: Otava, 2013. 9789511277958 (äänikirja-CD). ===Teistes keeltes=== * Kad gos smei. Käännösrunokokoelma luoteislatvialaisella murteella. Tõlkinud Guntars Godins. Läti, Riia: Apgads Mansards, 2012. 978-9984-872-57-5. *Piec ait kalns (Viiden lampaan vuori). Käännös ja esipuhe Guntars Godinš. Kustannusyhtiö Liels un mazs, 2015. *Крава и бреза (Lehm ja koiv). Käännösrunovalikoima bulgariaksi. Käännös: Rositsa Tsvetanova, toimitus: Marin Bodakov. Kustannusyhtiö Faber, 2015. * Ole ise! Hiiu keelde ümber pannud [[Järvi Kokla]]. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. ISBN 9789949604241 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.hulimaa.fi/kirjailija Heli Laaksoneni koduleht] * [http://www.hulimaa.fi Hulimaa] koduleht * [https://www.facebook.com/pages/Heli-Laaksonen-runoilijan-lukijakunta/177423722295740?ref=ts "Heli Laaksonen - Runoilijan lukijakunta"] Facebook * [http://www.koetinkivi.fi/artistit#ankkuri_laaksonen Koetinkivi: Heli Laaksonen] * [http://www.yle.fi/elavaarkisto/?s=s&g=4&ag=23&t=249&a=2882 YLE/Elävä arkisto: Runoilija Heli Laaksosen "äirinkiäl"] * [http://yle.fi/elavaarkisto/?s=s&g=4&ag=23&t=785&a=6648 YLEn Elävä arkisto – Aamun kirja: Heli Laaksonen: Lukkosulaa ja lumpeenkukkia] * [http://yle.fi/uutiset/teksti/ohjelmat/aamu-tv/aamun_kirja/2010/01/heli_laaksonen_lukkosulaa_ja_lumpeenkukkia_1356404.html Heli Laaksonen: Lukkosulaa ja lumpeenkukkia]. Ylen uutiset, Aamun kirja 8.1.2010. * [http://www.kirjastokaista.fi/heli_laaksonen_pursuilee_ja_kiertaa_maata/ Heli Laaksonen haastattelussa, Kirjastokaista-video] {{JÄRJESTA:Laaksonen, Heli}} [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] qwm6297274vwk428isvbi5ubfdfu9p6 0 365601 6175458 6170163 2022-08-08T13:40:22Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 47. valitsus|ametis=2014–2015|pilt=Taavi Rõivas.jpg|algus=26. märts 2014|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=14|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]|valimised=[[2011. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XII Riigikogu]]|eelnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=9. aprill 2015|järgnev=[[Taavi Rõivase teine valitsus]]}}'''Taavi Rõivase esimene valitsus''' oli [[26. märts]]il [[2014]] ametisse astunud [[Eesti Vabariigi valitsus]]. Valitsuse nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Kabinetti kuulusid 8 Reformierakonna ja 6 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest 6 olid naised ja 8 mehed. [[Taavi Rõivas]]e valitsus moodustati seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]. Esialgu andis Eesti Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks Euroopa Komisjoni asepresidendile [[Siim Kallas]]ele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks. Võrreldes eelmise kabinetikoosseisuga kaotati selles valitsuses regionaalministri ametikoht ning jagati [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] ning [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniministri]] ametikohad. Sotsiaalministri asemel oli uues valitsuses [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]] ning [[Eesti sotsiaalhoolekandeminister|sotsiaalhoolekandeminister]], majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel on [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] ning [[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]. Kuni vastava seadusemuudatuse jõustumiseni kandsid ministrid vanu ametinimetusi, kaks lisandunud ministrit on aga portfellita ministri staatuses. 2. juulil 2014 muutis president [[Toomas Hendrik Ilves]] ministrite ametinimetusi, nimetades senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks, senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, sotsiaalminister Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks ning Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks; ühtlasi ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded siseminister Hanno Pevkuri vastutusalasse<ref name="THI" />. Taavi Rõivase valitsust on ajakirjanduses nimetatud vahevalitsuseks, kuna selle sünni ajal jäi [[2015. aasta Riigikogu valimised|järgmiste parlamendivalimisteni]] vähem kui aasta. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Sven Mikser]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |26. märts 2014 |17. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Mati Raidma]]''' |17. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urve Tiidus]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]]{{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Anne Sulling]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |7. aprill 2014 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |7. aprill 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maris Lauri]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]]{{Ref|c|[c]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |2. juuli 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]]{{Ref|d|[d]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Helmen Kütt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]]. * {{Märkus|b|[b]}} Kuni 2. juulini 2014 [[portfellita minister]]. * {{Märkus|c|[c]}} [[Eesti regionaalminister|Regionaalministri]] ametikoht kaotati 2. juulil 2014. * {{Märkus|c|[c]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]]. ==Uued ametikohad== Taavi Rõivase valitsuses oli kaks uut ministrikohta, mille vastutusalad määrati peaministri korraldusega 26. märtsil 2014. Tervise- ja tööministri (Urmas Kruuse) ülesanneteks oli osalemine [[rahvatervis]]e, [[tervishoid|tervishoiu]], [[e-tervis]]e, ravimite, [[tööhõive]], [[töösuhted|töösuhete]] ja [[töökeskkond|töökeskkonna]] alase poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, poliitika mõju seire korraldamisel ning osalemine sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös [[sotsiaalministeerium]]iga ja mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega.<ref name="paevakord" /> Väliskaubanduse- ja ettevõtlusministri (Anne Sulling) ülesanneteks oli osalemine [[ettevõtlus]]e arengu toetamisele, [[eksport|ekspordi]] arengule, [[välisinvesteering|välisinvesteeringute]] kaasamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja [[innovatsioon]]ile suunatud poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, nendes valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamisel ning osalemine [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega ning välisministeeriumiga.<ref name="paevakord" /> == Olulisemad sündmused == * 14. märts 2014 – president [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Taavi Rõivase peaministrikandidaadiks * 24. märts 2014 – Taavi Rõivas sai [[XII Riigikogu|Riigikogult]] volituse valitsuse moodustamiseks * 26. märts 2014 – valitsus andis Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse * 7. aprill 2014 – ametisse astus põllumajandusminister [[Ivari Padar]], kes 26. märtsil ei saanud ametivannet anda * 2. juuli 2014 – president muutis ministrite ametinimetusi<ref name="THI" /> * 26. oktoober 2014 – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] teatas oma tagasiastumisest ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paevakord">{{Netiviide |url=http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140328143720/http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="THI">http://uudised.err.ee/v/eesti/a31c42a4-a89d-4108-bfa9-5b386443ee52</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/2845615/valitsuse-saja-paeva-olulisimad-teod "Valitsuse saja päeva olulisimad teod"] Postimees 3. juuli 2014 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Taavi Rõivase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase esimene]] 5cmc983frfvgccln4ievoj64876af2v 6175461 6175458 2022-08-08T13:43:12Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 47. valitsus | ametis = 2014–2015 | pilt = Taavi Rõivas.jpg | algus = 26. märts 2014 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Taavi Rõivas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 <small>(alates 2. juulist 2014)</small><br />15 <small>(kuni 2. juulini 2014)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]] | valimised = [[2011. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XII Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 9. aprill 2015 | järgnev = [[Taavi Rõivase teine valitsus]] }}'''Taavi Rõivase esimene valitsus''' oli [[26. märts]]il [[2014]] ametisse astunud [[Eesti Vabariigi valitsus]]. Valitsuse nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Kabinetti kuulusid 8 Reformierakonna ja 6 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest 6 olid naised ja 8 mehed. [[Taavi Rõivas]]e valitsus moodustati seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]. Esialgu andis Eesti Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks Euroopa Komisjoni asepresidendile [[Siim Kallas]]ele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks. Võrreldes eelmise kabinetikoosseisuga kaotati selles valitsuses regionaalministri ametikoht ning jagati [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] ning [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniministri]] ametikohad. Sotsiaalministri asemel oli uues valitsuses [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]] ning [[Eesti sotsiaalhoolekandeminister|sotsiaalhoolekandeminister]], majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel on [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] ning [[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]. Kuni vastava seadusemuudatuse jõustumiseni kandsid ministrid vanu ametinimetusi, kaks lisandunud ministrit on aga portfellita ministri staatuses. 2. juulil 2014 muutis president [[Toomas Hendrik Ilves]] ministrite ametinimetusi, nimetades senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks, senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, sotsiaalminister Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks ning Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks; ühtlasi ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded siseminister Hanno Pevkuri vastutusalasse<ref name="THI" />. Taavi Rõivase valitsust on ajakirjanduses nimetatud vahevalitsuseks, kuna selle sünni ajal jäi [[2015. aasta Riigikogu valimised|järgmiste parlamendivalimisteni]] vähem kui aasta. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Sven Mikser]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |26. märts 2014 |17. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Mati Raidma]]''' |17. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urve Tiidus]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]]{{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Anne Sulling]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |7. aprill 2014 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |7. aprill 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maris Lauri]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]]{{Ref|c|[c]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |2. juuli 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]]{{Ref|d|[d]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Helmen Kütt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]]. * {{Märkus|b|[b]}} Kuni 2. juulini 2014 [[portfellita minister]]. * {{Märkus|c|[c]}} [[Eesti regionaalminister|Regionaalministri]] ametikoht kaotati 2. juulil 2014. * {{Märkus|c|[c]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]]. ==Uued ametikohad== Taavi Rõivase valitsuses oli kaks uut ministrikohta, mille vastutusalad määrati peaministri korraldusega 26. märtsil 2014. Tervise- ja tööministri (Urmas Kruuse) ülesanneteks oli osalemine [[rahvatervis]]e, [[tervishoid|tervishoiu]], [[e-tervis]]e, ravimite, [[tööhõive]], [[töösuhted|töösuhete]] ja [[töökeskkond|töökeskkonna]] alase poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, poliitika mõju seire korraldamisel ning osalemine sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös [[sotsiaalministeerium]]iga ja mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega.<ref name="paevakord" /> Väliskaubanduse- ja ettevõtlusministri (Anne Sulling) ülesanneteks oli osalemine [[ettevõtlus]]e arengu toetamisele, [[eksport|ekspordi]] arengule, [[välisinvesteering|välisinvesteeringute]] kaasamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja [[innovatsioon]]ile suunatud poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, nendes valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamisel ning osalemine [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega ning välisministeeriumiga.<ref name="paevakord" /> == Olulisemad sündmused == * 14. märts 2014 – president [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Taavi Rõivase peaministrikandidaadiks * 24. märts 2014 – Taavi Rõivas sai [[XII Riigikogu|Riigikogult]] volituse valitsuse moodustamiseks * 26. märts 2014 – valitsus andis Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse * 7. aprill 2014 – ametisse astus põllumajandusminister [[Ivari Padar]], kes 26. märtsil ei saanud ametivannet anda * 2. juuli 2014 – president muutis ministrite ametinimetusi<ref name="THI" /> * 26. oktoober 2014 – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] teatas oma tagasiastumisest ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paevakord">{{Netiviide |url=http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140328143720/http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="THI">http://uudised.err.ee/v/eesti/a31c42a4-a89d-4108-bfa9-5b386443ee52</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/2845615/valitsuse-saja-paeva-olulisimad-teod "Valitsuse saja päeva olulisimad teod"] Postimees 3. juuli 2014 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Taavi Rõivase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase esimene]] snkoz0p3ucsz5hf1hxjehd2kfjm3i1p 0 376446 6175647 5273312 2022-08-09T02:05:30Z 777sms 23599 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Bf109E 7.jpg]] → [[File:Messerschmitt Bf 109 E-7.jpg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) · To conform to WikiProject Aircraft naming conventions/standardize the file names of images in the [[c::Category:Aircraft 3-views|aircraft 3-views category]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Messerschmitt_Bf_109E_at_Thunder_Over_Michigan.jpg|pisi|Messerschmitt Bf 109E]] '''Messerchmitt Bf 109''' (lühidalt '''Me 109''') oli [[Saksamaa]] 1930. ja 1940. aastate uue põlvkonna üheistmeline, kinnise kabiini, sissetõmmatava teliku ja täismetall-konstruktsiooniga alltiivaline [[hävituslennuk]]. Kokku ligikaudu 33 300 ehitatud lennukiga on Bf 109 üks kõigi aegade enim ehitatud hävituslennuk. Esmalend: 28. mai 1935. == Lennuki tehnilised andmed == [[Pilt:Bf109E 3Seiten neu.jpg|pisi|Bf 109 E-3]] [[Pilt:Messerschmitt Bf 109 E-7.jpg|pisi|Bf 109 E-7]] ; {| class=wikitable ! ! Bf 109 E-3 andmed |- | Pikkus | 8,64 m |- | Tiivaulatus | 9,87 m |- | Tiivapindala | 16,2 m² |- | Kõrgus | 2,60 m |- | Jõuallikas | üks 12-silindriline-V-Motor Daimler-Benz DB 601 A-1 maksimalselt 990 hj täispööretel |- | Suurim kiirus (horisontaalpinnal) | 570&nbsp;km/h 5000 m kõrgusel |- | Lennukaugus | 800&nbsp;km |- | Meeskond | 1 |- | Lennulagi | 10 500 m |- | Tühikaal | 2010&nbsp;kg |- | Lennukaal | 2505&nbsp;kg |- | Relvastus | kaks 7,92-mm-[[MG 17]] kuulipildujat mootori kohal (2 x 1000 lasku) ja kaks 20-mm automaatkahurit [[MG FF]] kandepinnas (tiivas), tulistamisega väljaspool propelleri pöörlemisketast (2 x 60 lasku). |} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Saksa sõjalennukid]] afijftdlnjf768bq9siztoyd5d23r4j 0 376675 6175448 6174971 2022-08-08T13:02:52Z Octagon11 123728 /* Galerii */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = BM-27 Uragan | pilt = 9P140 Uragan.jpg | pildi_allkiri = BM-27 Peterburi suurtükiväe muuseumis | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] | on_laskerelv = jah | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah | teenistuses = 1975. aastast | sõjad = [[Nõukogude-Afganistani sõda]], [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimene]] ja [[Teine Tšetšeenia sõda|Teine]] Tšetšeenia sõda, [[Gruusia sõda]], [[Sõda Donbassis]] | kaal = 20 tonni | meeskond = 6 | torud = 16 | max_laskeulatus = 35 km | tegevusulatus = 500 km | kiirus = 65 km/h | laskeplatvorm = [[ZIL-135]], 8×8 ratastega }} '''BM-27 Uragan''' ([[vene keel]]es: ураган, 'orkaan') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] valmistatud [[mitmelasuline raketiheitja]]. 4-liikmelisel meeskonnal kulub süsteemi paigaldamiseks/teisaldamiseks 3 minutit. 16 raketi kogupaugule kulub 20 sekundit. Uraganil on mitmeid kasutusalasid. Näiteks saab ühe 220&nbsp;mm kaliibrilise raketiga puistata laiali 312 jalaväe miini (Nõukogude väed kasutasid seda taktikat sageli [[Afganistan]]is). == Galerii == <gallery> РСЗВ "Буревій".jpg|Ukraina raketiheitja [[Burevii]] 2022. aasta aprillis </gallery> == Vaata ka == *[[Smertš]] ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|BM-27 Uragan}} * [http://www.splav.org/en/arms/uragan/index.asp Splav State Research and Production Enterprise] * [http://www.armyrecognition.com/Russe/vehicule_artillerie/BM-27/BM-27_Russie_description.htm Photo gallery at Armyrecognition.com] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] 2r13nezd7a5ebrmxkgz1g07p3qhdfo7 6175456 6175448 2022-08-08T13:17:07Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = BM-27 Uragan | pilt = 9P140 Uragan.jpg | pildi_allkiri = BM-27 Peterburi suurtükiväe muuseumis | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] | on_laskerelv = jah | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah | teenistuses = 1975. aastast | sõjad = [[Nõukogude-Afganistani sõda]], [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimene]] ja [[Teine Tšetšeenia sõda|Teine]] Tšetšeenia sõda, [[Gruusia sõda]], [[Sõda Donbassis]] | kaal = 20 tonni | meeskond = 6 | torud = 16 | max_laskeulatus = 35 km | tegevusulatus = 500 km | kiirus = 65 km/h | laskeplatvorm = [[ZIL-135]], 8×8 ratastega }} '''BM-27 Uragan''' ([[vene keel]]es: ураган, 'orkaan') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] valmistatud [[mitmelasuline raketiheitja]]. 4-liikmelisel meeskonnal kulub süsteemi paigaldamiseks/teisaldamiseks 3 minutit. 16 raketi kogupaugule kulub 20 sekundit. Uraganil on mitmeid kasutusalasid. Näiteks saab ühe 220&nbsp;mm kaliibrilise raketiga puistata laiali 312 jalaväe miini (Nõukogude väed kasutasid seda taktikat sageli [[Afganistan]]is). == Vaata ka == * [[Burevii]] * [[Smertš]] ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|BM-27 Uragan}} * [http://www.splav.org/en/arms/uragan/index.asp Splav State Research and Production Enterprise] * [http://www.armyrecognition.com/Russe/vehicule_artillerie/BM-27/BM-27_Russie_description.htm Photo gallery at Armyrecognition.com] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] hehxgjpt64o087k16jg7x748uf3bn7x 0 377704 6175767 5925179 2022-08-09T10:13:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[5. august]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[1895]] – [[Friedrich Engels]], saksa filosoof * [[1911]] – [[Juhan Aidas]], eesti õpetaja ja botaanik * [[1940]] – [[Frederick Cook]], Ameerika Ühendriikide polaaruurija * [[1941]] – [[Ella Lill]], eesti näitleja * [[1944]] – [[Jędrzej Moraczewski]], Poola poliitik * [[1946]] – [[Wilhelm Marx]], Saksa poliitik * [[1955]] – [[Carmen Miranda]], portugali-brasiilia laulja ja tantsija * [[1962]] – [[Marilyn Monroe]], USA näitleja, laulja ja modell * [[1963]] – [[Mirjami Kuosmanen]], soome näitleja * [[1969]] – [[Adolf Friedrich]], Mecklenburgi hertsog * [[1973]] – [[Richard Vaska]], Eesti kohtunik * [[1974]] – [[Paul Varandi]], eesti näitleja ja lavastaja * [[1975]] – [[Valdeko Tobro]], eesti teatri- ja filmikriitik * 1975 – [[Oskar Lutz]], eesti advokaat * [[1983]] – [[Joan Robinson]], inglise majandusteadlane * [[1990]] – [[Ivan Blatný]], tšehhi luuletaja ja proosakirjanik * 1990 – [[Salme Masso]], eesti kodundusõpetaja, kokk, kokaraamatute autor * [[1991]] – [[Vera Telenius]], soome laulja * [[1992]] – [[Jeff Porcaro]], ameerika muusik * [[1998]] – [[Todor Živkov]], Bulgaaria kommunistlik liider * [[1999]] – [[Anu Narusk]], eesti sotsioloog * [[2002]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[2005]] – [[Edwin Koller]], Šveitsi poliitik * [[2006]] – [[Gintaras Beresnevičius]], leedu usundiloolane ja kirjanik * 2006 – [[Aron Gurevitš]], juudi päritolu ajaloolane * 2006 – [[Hugo Schiltz]], Belgia jurist ja poliitik * 2006 – [[Daniel Schmid]], šveitsi teatri- ja filmilavastaja * [[2007]] – [[Villem Loigom (teadlane)|Villem Loigom]], eesti tehnikateadlane * [[2008]] – [[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt * 2008 – [[Eva Pflug]], saksa näitleja * 2008 – [[Reg Lindsay]], Austraalia laulja * 2008 – [[Lydia Oit]], eesti tehnikateadlane * [[2009]] – [[Budd Schulberg]], USA stsenarist ja kirjanik * [[2011]] – [[Remi Milk]], Eesti sõjaväelendur * 2011 – [[Priidu Kiive]], eesti füüsik ja vaimulik * 2011 – [[Andrzej Lepper]], Poola poliitik * 2011 – [[Francesco Quinn]], USA filminäitleja * [[2013]] – [[Ilse-Aurelie Lepikson]], eesti portselanimaalija ja tarbegraafik * 2013 – [[Heino Uuetalu]], eesti ehitusinsener * 2013 – [[Frederik Vichmann]], eesti matemaatik * [[2014]] – [[Angéla Németh]], Ungari kergejõustiklane * 2014 – [[Yoshiki Sasai]], jaapani bioloog * [[2015]] – [[Antti Leppänen]], soome jäähokimängija * [[2016]] – [[Annet Nieuwenhuijzen]], hollandi näitleja * [[2017]] – [[Mark White]], USA advokaat ja poliitik * 2017 – [[Dionigi Tettamanzi]], Itaalia vaimulik * 2017 – [[Irõna Berežna]], Ukraina poliitik * 2017 – [[Silvi Väli]], eesti tõlkija * 2017 – [[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht * 2017 – [[Ernst Zündel]], saksa publitsist ja kirjastaja * 2017 – [[Aleksander Käo]], eesti autosportlane * 2017 – [[Ivan Denõssenko]], ukraina kunstnik ja kultuuritegelane * [[2019]] – [[Toni Morrison]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[2020]] – [[Agáthonas Iakovídis]], kreeka laulja * [[2022]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 05.]] iv88q3igfcxo7nledv5zrrnfc2xebk8 0 378677 6175676 6167825 2022-08-09T06:10:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[8. august]]il surnud tuntud isikuid.'' *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1694]] – [[Antoine Arnauld]], prantsuse katoliiklik teoloog, filosoof ja matemaatik *[[1827]] – [[George Canning]], inglismaa poliitik *[[1828]] – [[Carl Peter Thunberg]], rootsi botaanik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1898]] – [[Eugène Boudin]], prantsuse kunstnik *[[1902]] – [[Jacques Joseph Tissot]], prantsuse kunstnik *[[1905]] – [[Alexander von Oettingen]], baltisaksa usuteadlane *[[1919]] – [[Ernst Haeckel]], saksa bioloog, loodusteadlane, filosoof, kunstnik ja meditsiiniteadlane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1928]] – [[Stjepan Radić]], horvaadi poliitik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1940]] – [[Kristjan Strobel]], eesti viiuldaja ja helilooja *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja * 1944 – [[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane *[[1945]] – [[Evald Sikk]], eesti maadleja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], vene sõjaväelane * 1947 – [[Francis Balodis]], läti arheoloog ja egüptoloog *[[1950]] – [[Nikolai Mjaskovski]], vene helilooja, pedagoog ja muusikakriitik *[[1961]] – [[Mei Lanfang]], Hiina ooperiartist ja näitleja *[[1962]] – [[Toivo Lehtisalo]], soome keeleteadlane ja etnoloog *[[1965]] – [[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane *[[1969]] – [[Aino Emilia Suits]], Soome-Eesti keele- ja kirjandusteadlane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1973]] – [[Vilhelm Moberg]], rootsi kirjanik *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1977]] – [[Rem Hohlov]], vene füüsik * 1977 – [[Richard Ehrlich]], eesti kommunist ja kirjanik *[[1980]] – [[Ants Piller]], eesti näitleja, laulja ja teatrijuht *[[1983]] – [[Hillar Kaal]], eesti alpinist *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitlejanna *[[1987]] – [[Harry Haamer]], eesti kirikuõpetaja ja skaudijuht *[[1988]] – [[Leonid Semakov]], vene laulja (bard), luuletaja ja helilooja *[[1991]] – [[András Benkei]], Ungari kommunistlik riigitegelane *[[1993]] – [[Edgar Spriit]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *[[1994]] – [[Ande Rahe]], eesti näitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene rahvusest Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[1996]] – [[Jüri Randviir]], eesti maletaja ja maleajakirjanik *1996 – [[Julian Stryjkowski]], Poola kirjanik ja ajakirjanik *1996 – [[Nevill Mott]], inglise füüsik *[[1997]] – [[Ella Ilbak]], eesti tantsija ja kirjanik *1997 – [[Albert Uustulnd]], eesti kirjanik ja laulukirjutaja *1997 – [[Hilda Aver]], eesti pedagoog *[[1998]] – [[Ervin Lange]], eesti tennisist * 1998 – [[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane * 1998 – [[László Szabó]], ungari maletaja *[[1999]] – [[Paavo Rintala]], soome kirjanik *1999 – [[Valdar Jaanusson]], geoloog ja paleontoloog *[[2000]] – [[Anatoli Romašin]], vene näitleja *[[2004]] – [[Fay Wray]], USA näitleja *2004 – [[Jüri Jaama]], eesti arhitekt *[[2005]] – [[Barbara Bel Geddes]], USA näitleja *[[2006]] – [[Gustavo Arcos Bergnes]], kuuba revolutsionäär ja poliitik *[[2007]] – [[Melville Shavelson]], juudi päritolu USA filmilavastaja ja stsenarist *2007 – [[Julius Wess]], austria päritolu Saksamaa füüsik *[[2008]] – [[Antonio Gava]], Itaalia poliitik *2008 – [[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas *[[2009]] – [[Taha Muḩī ad-Dīn Ma‘rūf]], Iraagi poliitik *2009 – [[Peter Milton]], Austraalia poliitik *2009 – [[Raul Solnado]], portugali näitleja *2009 – [[Alfonso Calderón]], Tšiili kirjanik *2009 – [[Aram Tigran]], armeenia muusik *[[2010]] – [[Tarsina Alango]], eesti klaverikunstnik ja muusikapedagoog *2010 – [[Patricia Neal]], USA teatri- ja filminäitleja *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2012]] – [[Kurt Maetzig]], saksa filmilavastaja *2012 – [[Vaike Parker]], eesti maastikuarhitekt<ref>{{netiviide |Pealkiri=VAIKE PARKER 18.III.1927–8.III.2012 |Väljaanne=Sirp (nr. 30) |Väljaandja=Digar |Aeg=2012-08-17 |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20120817.2.14.2 |online=2016-01-08}}</ref> *2012 – [[Jaan Tänavots]], eesti botaanik *[[2013]] – [[Lea Walter-Berggren]], eesti tekstiilikunstnik *2013 – [[Karen Black]], USA filminäitleja, laulja ja helilooja *2013 – [[Igor Kurnossov]], vene maletaja *[[2014]] – [[Peter Sculthorpe]], Austraalia helilooja *[[2015]] – [[Heino Relvik]], eesti tehnikateadlane *[[2017]] – [[Glen Campbell]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja, kitarrist, telesaatejuht ja näitleja *[[2019]] – [[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof *[[2022]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia pop- ja kantrilaulja, laulukirjutaja ning filminäitleja ==Viited== <references/> [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 08.]] p3308jzta58m6jx60rl1kk99pssfqlr 0 380665 6175442 5823320 2022-08-08T12:43:34Z Castellum 9117 /* Töökäik */ wikitext text/x-wiki '''Urmas Mikk''' ([[25. detsember]] [[1957]] [[Türi]]<ref name="Noori">"Noori autoreid '77". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185</ref> – [[15. jaanuar]] [[1999]]) oli eesti arhitekt, kunstnik (graafik), kirjanik ja Tallinna linnametnik. ==Hariduskäik== Ta õppis aastatel 1965–1976 [[Tallinna 46. Keskkool]]is<ref name="Noori" /> ja aastatel 1977–1986 [[ERKI]] arhitektuuri eriala õhtuses osakonnas, mille lõpetas arhitektina. ==Töökäik== *1976–1977 [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], kunstnik-plakatist<ref name="Noori" /> *1979–1982 [[Tallinnfilm]], kunstniku assistent *1982–1985 [[Eesti NSV Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]], inspektor<ref name="EKrL">[[Indrek Tart]]. "Mikk, Urmas". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342</ref> *1985–1986 Tallinna linnavalitsus, arhitekt<ref name="EKrL" /> *1986–1992 [[Tallinn]]a peakunstnik *1992–1999 pärast linnakunstniku koha kaotamist 1992. aastal sai temast [[Kesklinna linnaosa|Tallinna Kesklinna]] vanema asetäitja ning aastaid oli tema hooleks kesklinna haljastus, linnakujundus ja reklaamikorraldus ==Looming== Näitustel hakkas ta aktiivselt esinema pärast keskkooli lõpetamist [[1976]]. aastal, peamiselt vabagraafikasarjadega. Töötades kunstnikuna Noorsooteatris, hiljem aga [[Tallinnfilm]]is, andis ta oma panuse kunstnik-lavastajana filmides "[[Metskannikesed]]", "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" ja "[[Ringhoov]]". ===Ilukirjandus=== Debüteeris raamatus "Noori autoreid '77" ([[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979)<ref name="Noori" />, edasi avaldas ta kogumikes ja ajakirjades novelle jms. *1986 "Eraelust akadeemilise eluni" novellikogu *"Linnu süda. Järelejäänud tekste 1977-1985". Koostaja, kujundaja ja järelsõna: [[Leonhard Lapin]]; toimetaja [[Toomas Vint]]; järelsõna: [[Vilen Künnapu]]. Tallinn 2000 ==Liikmesus== *1979 Tallinna [[Noorte Autorite Koondis]]<ref name="EKrL" /> *1986 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] noortekoondis<ref name="EKrL" /> ==Tunnustus== *1976 II auhind Tallinna laste mänguväljakute võistlusel<ref name="Noori" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *1979 "Noori autoreid '77". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185 *1995 [[Indrek Tart]]. "Mikk, Urmas". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342 ==Välislingid== *[http://www.muis.ee/search#Tulemused Urmas Miku teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudes] *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87610 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mikk, Urmas}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 1999]] bsu5rheo4thfw70wing0odxohlxishn 0 382390 6175749 6159370 2022-08-09T09:52:29Z 88.196.217.50 /* Tulistamine */ Parandasin kirjavea, lisasin koma. wikitext text/x-wiki {{Terrorirünnak | nimetus = Viljandi koolitulistamine | kujutis = | pildilaius = | pildiallkiri = Viljandi Paalalinna kool | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | koht = [[Viljandi]] | koordinaadid = | siht = | relv = | kuupaev = [[27. oktoober]] [[2014]] | kellaaeg = ~14.00 | liik = [[koolitulistamine]] | hukkunuid = 1 | vigastatuid = | vastutus = | syydi = Vahur Ruut | kahtlus = | motiiv = erimeelsused õpetajaga | commons = }} '''Viljandi koolitulistamine''' oli 27. oktoobril 2014 [[Viljandi Paalalinna Kool]]is aset leidnud [[Eesti]] esimene [[koolitulistamine]], kus 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i.<ref name="delfi">{{netiviide |autor=Karoliina Vasli |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/maakohus-viljandis-opetaja-surnuks-tulistanud-noormees-vaarib-ennetahtaegset-vabastamist?id=86378221 |pealkiri=Maakohus: Viljandis õpetaja surnuks tulistanud noormees väärib ennetähtaegset vabastamist |väljaanne=Delfi |väljaandja= |aeg=30.05.2019 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Õpetaja suri sündmuspaigal enne [[kiirabi]] saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile ja kohale saabunud [[politseinik]]ele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.<ref name="XzRd6">{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2969175/opetaja-maha-lasknud-poisi-votsid-kinni-kooli-tootajad |pealkiri=Õpetaja maha lasknud poisi võtsid kinni kooli töötajad |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohus tunnistas [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2015]] noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.<ref>{{netiviide |autor= Andres Einmann, Helen Mihelson|url=https://www.postimees.ee/3367851/kohus-moistis-opetaja-tapnud-poisi-uheksaks-aastaks-vangi |pealkiri=Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> ==Tulistamine== [[Viljandi Paalalinna kool]]i 9. klassil oli parajasti keeletund ja klass oli jaotunud rühmadeks. Viis inimest, kelle hulgas oli ka tulistaja, läksid saksa keele tundi. Keset tundi tulistas 15-aastane õpilane õpetaja pihta mitu lasku.<ref>{{netiviide |autor= Tiina Kaukvere, Mirjam Mäekivi|url=https://www.postimees.ee/2968973/poiss-lasi-koolitunnis-isa-relvast-opetaja-maha |pealkiri=Poiss lasi koolitunnis isa relvast õpetaja maha |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Nelja ülejäänud õpilase pihta, kes klassis viibisid ta tuld ei avanud ja nad lahkusid klassist vigastusteta. Kui koolidirektor [[Aavo Palo]] klassi jõudis, oli relv poisi ees laual ja direktor tõstis selle temast eemale. [[Politsei]] sai teate tulistamisest kell 13:55 ja esimene politseipatrull saabus sündmuspaigale kahe minutiga, neli minutit hiljem saabus [[kiirabi]]. Õpilased evakueeriti spordisaali ja [[politsei]] asus koolimaja ruume üle kontrollima, et veenduda maja turvalisuses. Koolimaja sissepiiranud politseinikud infot ei jaganud ja see põhjustas kohe ka kuulujutte, et tulistamises on viga saanud mitu inimest. Pärast ohutuses veendumist hakkasid politseinikud lapsi väljas ootavate lapsevanemate juurde laskma. ==Sündmuste kronoloogia== * 13.20 algas [[Viljandi Paalalinna kool]]i 9.a klassis keeletund. Klass jagunes kolmeks: kahel rühmal oli vene keel, kolmas, viiest õpilasest koosnenud rühm, läks saksa keele tundi. * Mõnikümmend minutit pärast tunni algust tõusis 15-aastane õpilane püsti ja lasi oma isale kuuluvast revolvrist maha 56-aastase saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i. Tulistaja laadis relva uuesti, kuid pani selle siis lauale ja jäi rahulikult ootama. * Klassis viibinud tüdrukud läksid otsima klassijuhatajat. * Veidi hiljem jooksis juhtunust kooli juhtkonnale teatama 9.a klassi klassijuhataja. Direktor [[Aavo Palo]] ja kooli infojuht läksid koos sündmuspaigale, klassiuksel kohtasid nad ruumist lahkuvaid õpilasi. * Tulistaja viibis endiselt klassiruumis. Direktor lükkas laual olnud relva ohutusse kaugusesse ja kooli infojuht läks koos tulistajaga ohutuse mõttes koridori. * 13.55 sai [[politsei]] teate tulistamisest. Kahe minutiga sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid koridorist eest väidetava tulistaja, kellel infojuht ümbert kinni hoidis. * 14.01 saabus sündmuskohale [[kiirabi]]. * 14.15 evakueeriti teised õpilased spordisaali. * 14.17 viisid politseinikud tulistaja politseijaoskonda. * 14.32 viidi tunnistajad sündmuskohalt politseijaoskonda ütlusi andma. * Kella poole kolme paiku oli kooli juurde tulnud hulk vanemaid, kuid politsei neid koolimajja ei lubanud. * Umbes kella kolmeks olid kõik ruumid kontrollitud ja lapsi hakati koolimajast välja laskma. * 17.00 jätkas politsei sündmuskohal vaatlusi. * Kella 18.00-ks oli kooli juurde hakatud tooma lilli ja küünlaid. ==Tulistaja== Koolitulistajaks osutus sama kooli 15-aastane õpilane, kes politsei kinnitusel kasutas oma isa revolvrit, mis oli registreeritud ja nõuetekohaselt relvakapis hoiul.<ref>{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/2969459/politsei-tulistaja-oppis-samas-klassis-mille-tund-toimus |pealkiri=Politsei: tulistaja õppis samas klassis, mille tund toimus |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref><ref>{{netiviide |autor=Risto Mets, Helen Mihelson|url=https://tartu.postimees.ee/2970833/prokuror-politsei-on-kahtlustatava-pereliikmed-ule-kuulanud |pealkiri=Prokurör: politsei on kahtlustatava pereliikmed üle kuulanud |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Tartu Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Uurijad soovisid poisi päev pärast vahistamist üle kuulata, aga tal tekkisid terviseprobleemid ja ta viidi haiglasse.<ref>{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2970731/viljandi-koolitulistaja-viidi-haiglasse |pealkiri=Viljandi koolitulistaja viidi haiglasse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kooli direktor [[Aavo Palo]] iseloomustas [[Vahur Ruut]]u kui väga korralikku noormeest, kelle õppeedukus polnud halb.<ref>{{netiviide |autor=BNS |url=https://www.ohtuleht.ee/601229/viljandi-kooli-direktor-tulistaja-oli-varasemalt-korralik-noormees |pealkiri=Viljandi kooli direktor: tulistaja oli varasemalt korralik noormees |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Õhtuleht |väljaandja= |koht= |aeg= 27.10.2014|vaadatud=13.11.2020 }}</ref> == Kohtuprotsess == Kohtuprotsess Viljandi koolitulistaja üle algas [[18. september|18. septembril]] 2015 ja kuulutati kinniseks. Prokurör [[Kaire Hänilene]] nõudis kohtus noormehele maksimaalset karistust ehk 10-aastat vangistust. Prokurör põhjendas oma otsust asjaoluga, et kohtuliku uurimise tulemusel leidis ta, et ei ole ühtegi kergendavat asjaolu.<ref>{{netiviide |autor=Delfi TV |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-prokuror-viljandi-koolitulistamises-suudistatava-kahetsus-ei-olnud-puhtsudamlik?id=72664859%20Prokur%C3%B6r:%20Viljandi%20koolitulistamises%20s%C3%BC%C3%BCdistatava%20kahetsus%20ei%20olnud%20puhts%C3%BCdamlik |pealkiri=DELFI VIDEO: Prokurör: Viljandi koolitulistamises süüdistatava kahetsus ei olnud puhtsüdamlik |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=9.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et 2014. aasta 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-aastane noormees oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu. Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks abinõuna õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. Süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ei saa kohtu hinnangul antud juhul pidada kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav väljendas kohtuistungil enda kahetsust sõnaliselt, on ta enda ütlustes lisaks ka väljendanud põhjendamatult halvustavat suhtumist õpetajasse.<ref name="kohus">{{netiviide |autor=Piia Puuraid, Risto Veskioja |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/delfi-fotod-ja-video-kohus-moistis-viljandi-koolis-opetaja-tapnud-nooruki-uheksaks-aastaks-vangi?id=72739723%20Kohus%20m%C3%B5istis%20Viljandi%20koolis%20%C3%B5petaja%20tapnud%20nooruki%20%C3%BCheksaks%20aastaks%20vangi |pealkiri=DELFI FOTOD ja VIDEO: Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] [[Viljandi kohtumaja]] tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Lisaks rahuldas kohus osaliselt ka kannatanute tsiviilhagi, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.<ref name="kohus" /> Tartu maakohtu pressiesindaja [[Krista Tamm]] ütles [[28. oktoober|28. oktoobril]] 2015, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatasid ​süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi [[Mihkel Gaver]], Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kannatanute esindaja vandeadvokaat [[Margo Normann]] ja tsiviilkostja esindaja vandeadvokaadi abi [[Birgit Sisask]]. Kohus teeb tervikotsuse [[11. november|11. novembriks]].<ref>{{netiviide |autor=Marek Kuul |url=https://www.err.ee/548056/koolitulistamise-kohtuotsuse-tahavad-vaidlustada-nii-kaitsja-kui-ka-prokuror |pealkiri=Koolitulistamise kohtuotsuse tahavad vaidlustada nii kaitsja kui ka prokurör |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja=ERR |koht= |aeg=28.10.2015 |vaadatud=13.11 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] arutas kriminaalasja [[22. veebruar]]il [[2016]] toimuval kohtuistungil. [[Kaitsja]] taotles oma kaitsealuse süüdimõistmist provotseeritud tapmises ja talle kergema karistuse mõistmist. Alternatiivselt palus [[kaitsja]] vähendada süüdistatavale tapmise eest mõistetud karistust. Lisaks palus [[kaitsja]] kergemat karistust tulirelva ja padrunite ebaseadusliku käitlemise süüdistuses ja esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. [[Prokurör]] palus tühistada maakohtu otsustuse asitõendi revolvri tagastamiseks selle omanikule, süüdistatava isale. [[Prokurör]] taotles tulirelva konfiskeerimist. Kannatanute esindaja taotles esitatud tsiviilhagide väljamõistmist kogu ulatuses. Tsiviilkostja esindaja palub jätta tsiviilhagid täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks.<ref>{{netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3444179/ringkonnakohus-arutab-koolitulistamise-kriminaalasja-veebruaris |pealkiri=Ringkonnakohus arutab koolitulistamise kriminaalasja veebruaris |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=22.12.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] jättis [[31. märts|30.märtsil]] 2016 suures osas muutmata Tartu maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad [[tsiviilhagi]] läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda. Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata [[prokurör]]i, süüdistatava [[kaitsja]] ja kannatanute esindaja taotlused.<ref name="kaks">{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/3637991/kohus-jattis-opetaja-maha-lasknud-poisi-karistuse-muutmata |pealkiri=Kohus jättis õpetaja maha lasknud poisi karistuse muutmata |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=31.03.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Riigikohus otsustas [[25. august]]il 2016, et ei võta menetlusse kriminaalasjas [[Tartu ringkonnakohus|Tartu ringkonnakohtu]] otsusele esitatud kassatsioonikaebust. Jõusse jäävad seega maa- ja ringkonnakohtu otsused.<ref>{{netiviide |autor=Hans Väre |url=https://sakala.postimees.ee/3812721/otsus-joustus-riigikohus-ei-votnud-koolitulistamise-kriminaalasja-menetlusse |pealkiri=Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Sakala |väljaandja= |koht= |aeg=25.08.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> === Tartu Ringkonnakohtu otsus === [[Tartu Ringkonnakohus]] ei tuvastanud, et süüdistataval oleks toimunud saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et [[Ene Sarap]] ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid. Samuti on tõendatud, et mõte [[Ene Sarap]] ei tekkinud noormehel mitte juhtunu hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis. Provotseeritud tapmise puhul tuleks tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel ning kannatanu vägivaldne või solvav tegu peaks vallandama vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates on maakohus õigesti arvestanud sellega, et tegu oli kavatsetud, noormees tulistas korduvalt, teiste õpilaste juuresolekul ja õpetajale enda kaitsmise võimalust andmata. Süüd suurendab ka see, et pärast tulistamist laadis noormees relva uuesti ja sulges klassiruumi, takistades kaasõpilaste väljumist klassist. Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav andis ise menetlejale oma [[Facebook]]i konto kasutajanime ja parooli, samuti on ta alaealine ja varem karistamata. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise õigustamiseks näitavad, et tema kahetsus ei ole siiras. Ringkonnakohus ei pidanud erinevalt maakohtust põhjendatuks, et 8906-eurose menetluskulu kohustub tasuma lapsevanem. Isale pandud kohustuste täitmine raskendab oluliselt perekonna toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teiste tema ülalpidamisel olevate laste heaolu. Samuti on süüdistatav juba piisavalt vana, et hakata oma kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Tema vabastamine rahaliste kohustuste täitmisest ei teeni taasühiskonnastumise huve. Kuigi tal puuduvad rahalised vahendid, on tal võimalik hakata teenima sissetulekut vanglas karistust kandes.<ref name="kaks" /> Vahur Ruut vabanes Viru vanglast 07.06.2019 . ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Politsei- ja Piirivalveamet|Politsei]] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366837 Viljandis Paalalinna koolis toimus tulistamine] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366840 Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] * [[Prokuratuur]] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamises-hukkus-naisopetaja Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/taiendav-info-viljandis-toimunud-koolitulistamise-kohta Täiendav info Viljandis toimunud koolitulistamise kohta] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamise-esialgne-kronoloogia Viljandis toimunud koolitulistamise esialgne kronoloogia] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/ulevaade-viljandi-koolitulistamise-sundmuste-kaigust Ülevaade Viljandi koolitulistamise sündmuste käigust] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/29-oktoobri-lisainformatsioon-viljandi-koolitulistamise-kriminaalmenetluse-kohta 29. oktoobri lisainformatsioon Viljandi koolitulistamise kriminaalmenetluse kohta] * [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70039211 Viljandis õpetajat tulistanud poiss viidi ülekuulamise asemel raviasutusse‎], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. oktoober 2014 * [http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=70040645 15-aastane tulistaja vaikis konfliktist õpetajaga: "Mitte keegi ei oleks mind nagunii uskunud."‎], [[Eesti Päevaleht]], 29. oktoober 2014 (tasuline) * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/viljandi-koolitulistamises-suudistatava-isa-opetaja-kaitumist-kiusamiseks-nimetada-on-veel-pehme?id=72662283 Viljandi koolitulistamises süüdistatava isa: õpetaja käitumist kiusamiseks nimetada on veel pehme], 9. oktoober 2015 [[Kategooria:Koolitulistamised‎]] [[Kategooria:Viljandi ajalugu]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] ranvgu9ar6rxxcf333gmodmepa6y1rm 6175750 6175749 2022-08-09T09:53:54Z 88.196.217.50 /* Tulistamine */ wikitext text/x-wiki {{Terrorirünnak | nimetus = Viljandi koolitulistamine | kujutis = | pildilaius = | pildiallkiri = Viljandi Paalalinna kool | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | koht = [[Viljandi]] | koordinaadid = | siht = | relv = | kuupaev = [[27. oktoober]] [[2014]] | kellaaeg = ~14.00 | liik = [[koolitulistamine]] | hukkunuid = 1 | vigastatuid = | vastutus = | syydi = Vahur Ruut | kahtlus = | motiiv = erimeelsused õpetajaga | commons = }} '''Viljandi koolitulistamine''' oli 27. oktoobril 2014 [[Viljandi Paalalinna Kool]]is aset leidnud [[Eesti]] esimene [[koolitulistamine]], kus 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i.<ref name="delfi">{{netiviide |autor=Karoliina Vasli |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/maakohus-viljandis-opetaja-surnuks-tulistanud-noormees-vaarib-ennetahtaegset-vabastamist?id=86378221 |pealkiri=Maakohus: Viljandis õpetaja surnuks tulistanud noormees väärib ennetähtaegset vabastamist |väljaanne=Delfi |väljaandja= |aeg=30.05.2019 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Õpetaja suri sündmuspaigal enne [[kiirabi]] saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile ja kohale saabunud [[politseinik]]ele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.<ref name="XzRd6">{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2969175/opetaja-maha-lasknud-poisi-votsid-kinni-kooli-tootajad |pealkiri=Õpetaja maha lasknud poisi võtsid kinni kooli töötajad |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohus tunnistas [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2015]] noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.<ref>{{netiviide |autor= Andres Einmann, Helen Mihelson|url=https://www.postimees.ee/3367851/kohus-moistis-opetaja-tapnud-poisi-uheksaks-aastaks-vangi |pealkiri=Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> ==Tulistamine== ,[[Viljandi Paalalinna kool]]i 9. klassil oli parajasti keeletund ja klass oli jaotunud rühmadeks. Viis inimest, kelle hulgas oli ka tulistaja, läksid saksa keele tundi. Keset tundi tulistas 15-aastane õpilane õpetaja pihta mitu lasku.<ref>{{netiviide |autor= Tiina Kaukvere, Mirjam Mäekivi|url=https://www.postimees.ee/2968973/poiss-lasi-koolitunnis-isa-relvast-opetaja-maha |pealkiri=Poiss lasi koolitunnis isa relvast õpetaja maha |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Nelja ülejäänud õpilase pihta, kes klassis viibisid, ta tuld ei avanud ja nad lahkusid klassist vigastusteta. Kui koolidirektor [[Aavo Palo]] klassi jõudis, oli relv poisi ees laual ja direktor tõstis selle temast eemale. [[Politsei]] sai teate tulistamisest kell 13:55 ja esimene politseipatrull saabus sündmuspaigale kahe minutiga, neli minutit hiljem saabus [[kiirabi]]. Õpilased evakueeriti spordisaali ja [[politsei]] asus koolimaja ruume üle kontrollima, et veenduda maja turvalisuses. Koolimaja sissepiiranud politseinikud infot ei jaganud ja see põhjustas kohe ka kuulujutte, et tulistamises on viga saanud mitu inimest. Pärast ohutuses veendumist hakkasid politseinikud lapsi väljas ootavate lapsevanemate juurde laskma. ==Sündmuste kronoloogia== * 13.20 algas [[Viljandi Paalalinna kool]]i 9.a klassis keeletund. Klass jagunes kolmeks: kahel rühmal oli vene keel, kolmas, viiest õpilasest koosnenud rühm, läks saksa keele tundi. * Mõnikümmend minutit pärast tunni algust tõusis 15-aastane õpilane püsti ja lasi oma isale kuuluvast revolvrist maha 56-aastase saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i. Tulistaja laadis relva uuesti, kuid pani selle siis lauale ja jäi rahulikult ootama. * Klassis viibinud tüdrukud läksid otsima klassijuhatajat. * Veidi hiljem jooksis juhtunust kooli juhtkonnale teatama 9.a klassi klassijuhataja. Direktor [[Aavo Palo]] ja kooli infojuht läksid koos sündmuspaigale, klassiuksel kohtasid nad ruumist lahkuvaid õpilasi. * Tulistaja viibis endiselt klassiruumis. Direktor lükkas laual olnud relva ohutusse kaugusesse ja kooli infojuht läks koos tulistajaga ohutuse mõttes koridori. * 13.55 sai [[politsei]] teate tulistamisest. Kahe minutiga sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid koridorist eest väidetava tulistaja, kellel infojuht ümbert kinni hoidis. * 14.01 saabus sündmuskohale [[kiirabi]]. * 14.15 evakueeriti teised õpilased spordisaali. * 14.17 viisid politseinikud tulistaja politseijaoskonda. * 14.32 viidi tunnistajad sündmuskohalt politseijaoskonda ütlusi andma. * Kella poole kolme paiku oli kooli juurde tulnud hulk vanemaid, kuid politsei neid koolimajja ei lubanud. * Umbes kella kolmeks olid kõik ruumid kontrollitud ja lapsi hakati koolimajast välja laskma. * 17.00 jätkas politsei sündmuskohal vaatlusi. * Kella 18.00-ks oli kooli juurde hakatud tooma lilli ja küünlaid. ==Tulistaja== Koolitulistajaks osutus sama kooli 15-aastane õpilane, kes politsei kinnitusel kasutas oma isa revolvrit, mis oli registreeritud ja nõuetekohaselt relvakapis hoiul.<ref>{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/2969459/politsei-tulistaja-oppis-samas-klassis-mille-tund-toimus |pealkiri=Politsei: tulistaja õppis samas klassis, mille tund toimus |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref><ref>{{netiviide |autor=Risto Mets, Helen Mihelson|url=https://tartu.postimees.ee/2970833/prokuror-politsei-on-kahtlustatava-pereliikmed-ule-kuulanud |pealkiri=Prokurör: politsei on kahtlustatava pereliikmed üle kuulanud |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Tartu Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Uurijad soovisid poisi päev pärast vahistamist üle kuulata, aga tal tekkisid terviseprobleemid ja ta viidi haiglasse.<ref>{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2970731/viljandi-koolitulistaja-viidi-haiglasse |pealkiri=Viljandi koolitulistaja viidi haiglasse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kooli direktor [[Aavo Palo]] iseloomustas [[Vahur Ruut]]u kui väga korralikku noormeest, kelle õppeedukus polnud halb.<ref>{{netiviide |autor=BNS |url=https://www.ohtuleht.ee/601229/viljandi-kooli-direktor-tulistaja-oli-varasemalt-korralik-noormees |pealkiri=Viljandi kooli direktor: tulistaja oli varasemalt korralik noormees |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Õhtuleht |väljaandja= |koht= |aeg= 27.10.2014|vaadatud=13.11.2020 }}</ref> == Kohtuprotsess == Kohtuprotsess Viljandi koolitulistaja üle algas [[18. september|18. septembril]] 2015 ja kuulutati kinniseks. Prokurör [[Kaire Hänilene]] nõudis kohtus noormehele maksimaalset karistust ehk 10-aastat vangistust. Prokurör põhjendas oma otsust asjaoluga, et kohtuliku uurimise tulemusel leidis ta, et ei ole ühtegi kergendavat asjaolu.<ref>{{netiviide |autor=Delfi TV |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-prokuror-viljandi-koolitulistamises-suudistatava-kahetsus-ei-olnud-puhtsudamlik?id=72664859%20Prokur%C3%B6r:%20Viljandi%20koolitulistamises%20s%C3%BC%C3%BCdistatava%20kahetsus%20ei%20olnud%20puhts%C3%BCdamlik |pealkiri=DELFI VIDEO: Prokurör: Viljandi koolitulistamises süüdistatava kahetsus ei olnud puhtsüdamlik |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=9.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et 2014. aasta 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-aastane noormees oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu. Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks abinõuna õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. Süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ei saa kohtu hinnangul antud juhul pidada kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav väljendas kohtuistungil enda kahetsust sõnaliselt, on ta enda ütlustes lisaks ka väljendanud põhjendamatult halvustavat suhtumist õpetajasse.<ref name="kohus">{{netiviide |autor=Piia Puuraid, Risto Veskioja |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/delfi-fotod-ja-video-kohus-moistis-viljandi-koolis-opetaja-tapnud-nooruki-uheksaks-aastaks-vangi?id=72739723%20Kohus%20m%C3%B5istis%20Viljandi%20koolis%20%C3%B5petaja%20tapnud%20nooruki%20%C3%BCheksaks%20aastaks%20vangi |pealkiri=DELFI FOTOD ja VIDEO: Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] [[Viljandi kohtumaja]] tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Lisaks rahuldas kohus osaliselt ka kannatanute tsiviilhagi, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.<ref name="kohus" /> Tartu maakohtu pressiesindaja [[Krista Tamm]] ütles [[28. oktoober|28. oktoobril]] 2015, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatasid ​süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi [[Mihkel Gaver]], Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kannatanute esindaja vandeadvokaat [[Margo Normann]] ja tsiviilkostja esindaja vandeadvokaadi abi [[Birgit Sisask]]. Kohus teeb tervikotsuse [[11. november|11. novembriks]].<ref>{{netiviide |autor=Marek Kuul |url=https://www.err.ee/548056/koolitulistamise-kohtuotsuse-tahavad-vaidlustada-nii-kaitsja-kui-ka-prokuror |pealkiri=Koolitulistamise kohtuotsuse tahavad vaidlustada nii kaitsja kui ka prokurör |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja=ERR |koht= |aeg=28.10.2015 |vaadatud=13.11 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] arutas kriminaalasja [[22. veebruar]]il [[2016]] toimuval kohtuistungil. [[Kaitsja]] taotles oma kaitsealuse süüdimõistmist provotseeritud tapmises ja talle kergema karistuse mõistmist. Alternatiivselt palus [[kaitsja]] vähendada süüdistatavale tapmise eest mõistetud karistust. Lisaks palus [[kaitsja]] kergemat karistust tulirelva ja padrunite ebaseadusliku käitlemise süüdistuses ja esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. [[Prokurör]] palus tühistada maakohtu otsustuse asitõendi revolvri tagastamiseks selle omanikule, süüdistatava isale. [[Prokurör]] taotles tulirelva konfiskeerimist. Kannatanute esindaja taotles esitatud tsiviilhagide väljamõistmist kogu ulatuses. Tsiviilkostja esindaja palub jätta tsiviilhagid täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks.<ref>{{netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3444179/ringkonnakohus-arutab-koolitulistamise-kriminaalasja-veebruaris |pealkiri=Ringkonnakohus arutab koolitulistamise kriminaalasja veebruaris |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=22.12.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] jättis [[31. märts|30.märtsil]] 2016 suures osas muutmata Tartu maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad [[tsiviilhagi]] läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda. Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata [[prokurör]]i, süüdistatava [[kaitsja]] ja kannatanute esindaja taotlused.<ref name="kaks">{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/3637991/kohus-jattis-opetaja-maha-lasknud-poisi-karistuse-muutmata |pealkiri=Kohus jättis õpetaja maha lasknud poisi karistuse muutmata |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=31.03.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Riigikohus otsustas [[25. august]]il 2016, et ei võta menetlusse kriminaalasjas [[Tartu ringkonnakohus|Tartu ringkonnakohtu]] otsusele esitatud kassatsioonikaebust. Jõusse jäävad seega maa- ja ringkonnakohtu otsused.<ref>{{netiviide |autor=Hans Väre |url=https://sakala.postimees.ee/3812721/otsus-joustus-riigikohus-ei-votnud-koolitulistamise-kriminaalasja-menetlusse |pealkiri=Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Sakala |väljaandja= |koht= |aeg=25.08.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> === Tartu Ringkonnakohtu otsus === [[Tartu Ringkonnakohus]] ei tuvastanud, et süüdistataval oleks toimunud saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et [[Ene Sarap]] ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid. Samuti on tõendatud, et mõte [[Ene Sarap]] ei tekkinud noormehel mitte juhtunu hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis. Provotseeritud tapmise puhul tuleks tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel ning kannatanu vägivaldne või solvav tegu peaks vallandama vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates on maakohus õigesti arvestanud sellega, et tegu oli kavatsetud, noormees tulistas korduvalt, teiste õpilaste juuresolekul ja õpetajale enda kaitsmise võimalust andmata. Süüd suurendab ka see, et pärast tulistamist laadis noormees relva uuesti ja sulges klassiruumi, takistades kaasõpilaste väljumist klassist. Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav andis ise menetlejale oma [[Facebook]]i konto kasutajanime ja parooli, samuti on ta alaealine ja varem karistamata. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise õigustamiseks näitavad, et tema kahetsus ei ole siiras. Ringkonnakohus ei pidanud erinevalt maakohtust põhjendatuks, et 8906-eurose menetluskulu kohustub tasuma lapsevanem. Isale pandud kohustuste täitmine raskendab oluliselt perekonna toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teiste tema ülalpidamisel olevate laste heaolu. Samuti on süüdistatav juba piisavalt vana, et hakata oma kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Tema vabastamine rahaliste kohustuste täitmisest ei teeni taasühiskonnastumise huve. Kuigi tal puuduvad rahalised vahendid, on tal võimalik hakata teenima sissetulekut vanglas karistust kandes.<ref name="kaks" /> Vahur Ruut vabanes Viru vanglast 07.06.2019 . ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Politsei- ja Piirivalveamet|Politsei]] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366837 Viljandis Paalalinna koolis toimus tulistamine] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366840 Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] * [[Prokuratuur]] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamises-hukkus-naisopetaja Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/taiendav-info-viljandis-toimunud-koolitulistamise-kohta Täiendav info Viljandis toimunud koolitulistamise kohta] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamise-esialgne-kronoloogia Viljandis toimunud koolitulistamise esialgne kronoloogia] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/ulevaade-viljandi-koolitulistamise-sundmuste-kaigust Ülevaade Viljandi koolitulistamise sündmuste käigust] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/29-oktoobri-lisainformatsioon-viljandi-koolitulistamise-kriminaalmenetluse-kohta 29. oktoobri lisainformatsioon Viljandi koolitulistamise kriminaalmenetluse kohta] * [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70039211 Viljandis õpetajat tulistanud poiss viidi ülekuulamise asemel raviasutusse‎], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. oktoober 2014 * [http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=70040645 15-aastane tulistaja vaikis konfliktist õpetajaga: "Mitte keegi ei oleks mind nagunii uskunud."‎], [[Eesti Päevaleht]], 29. oktoober 2014 (tasuline) * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/viljandi-koolitulistamises-suudistatava-isa-opetaja-kaitumist-kiusamiseks-nimetada-on-veel-pehme?id=72662283 Viljandi koolitulistamises süüdistatava isa: õpetaja käitumist kiusamiseks nimetada on veel pehme], 9. oktoober 2015 [[Kategooria:Koolitulistamised‎]] [[Kategooria:Viljandi ajalugu]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] 7zg1j7dgkmgo599loh16juj8716udy8 6175751 6175750 2022-08-09T09:54:15Z 88.196.217.50 /* Tulistamine */ wikitext text/x-wiki {{Terrorirünnak | nimetus = Viljandi koolitulistamine | kujutis = | pildilaius = | pildiallkiri = Viljandi Paalalinna kool | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | koht = [[Viljandi]] | koordinaadid = | siht = | relv = | kuupaev = [[27. oktoober]] [[2014]] | kellaaeg = ~14.00 | liik = [[koolitulistamine]] | hukkunuid = 1 | vigastatuid = | vastutus = | syydi = Vahur Ruut | kahtlus = | motiiv = erimeelsused õpetajaga | commons = }} '''Viljandi koolitulistamine''' oli 27. oktoobril 2014 [[Viljandi Paalalinna Kool]]is aset leidnud [[Eesti]] esimene [[koolitulistamine]], kus 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i.<ref name="delfi">{{netiviide |autor=Karoliina Vasli |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/maakohus-viljandis-opetaja-surnuks-tulistanud-noormees-vaarib-ennetahtaegset-vabastamist?id=86378221 |pealkiri=Maakohus: Viljandis õpetaja surnuks tulistanud noormees väärib ennetähtaegset vabastamist |väljaanne=Delfi |väljaandja= |aeg=30.05.2019 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Õpetaja suri sündmuspaigal enne [[kiirabi]] saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile ja kohale saabunud [[politseinik]]ele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.<ref name="XzRd6">{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2969175/opetaja-maha-lasknud-poisi-votsid-kinni-kooli-tootajad |pealkiri=Õpetaja maha lasknud poisi võtsid kinni kooli töötajad |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohus tunnistas [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2015]] noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.<ref>{{netiviide |autor= Andres Einmann, Helen Mihelson|url=https://www.postimees.ee/3367851/kohus-moistis-opetaja-tapnud-poisi-uheksaks-aastaks-vangi |pealkiri=Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> ==Tulistamine== [[Viljandi Paalalinna kool]]i 9. klassil oli parajasti keeletund ja klass oli jaotunud rühmadeks. Viis inimest, kelle hulgas oli ka tulistaja, läksid saksa keele tundi. Keset tundi tulistas 15-aastane õpilane õpetaja pihta mitu lasku.<ref>{{netiviide |autor= Tiina Kaukvere, Mirjam Mäekivi|url=https://www.postimees.ee/2968973/poiss-lasi-koolitunnis-isa-relvast-opetaja-maha |pealkiri=Poiss lasi koolitunnis isa relvast õpetaja maha |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Nelja ülejäänud õpilase pihta, kes klassis viibisid, ta tuld ei avanud ja nad lahkusid klassist vigastusteta. Kui koolidirektor [[Aavo Palo]] klassi jõudis, oli relv poisi ees laual ja direktor tõstis selle temast eemale. [[Politsei]] sai teate tulistamisest kell 13:55 ja esimene politseipatrull saabus sündmuspaigale kahe minutiga, neli minutit hiljem saabus [[kiirabi]]. Õpilased evakueeriti spordisaali ja [[politsei]] asus koolimaja ruume üle kontrollima, et veenduda maja turvalisuses. Koolimaja sissepiiranud politseinikud infot ei jaganud ja see põhjustas kohe ka kuulujutte, et tulistamises on viga saanud mitu inimest. Pärast ohutuses veendumist hakkasid politseinikud lapsi väljas ootavate lapsevanemate juurde laskma. ==Sündmuste kronoloogia== * 13.20 algas [[Viljandi Paalalinna kool]]i 9.a klassis keeletund. Klass jagunes kolmeks: kahel rühmal oli vene keel, kolmas, viiest õpilasest koosnenud rühm, läks saksa keele tundi. * Mõnikümmend minutit pärast tunni algust tõusis 15-aastane õpilane püsti ja lasi oma isale kuuluvast revolvrist maha 56-aastase saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i. Tulistaja laadis relva uuesti, kuid pani selle siis lauale ja jäi rahulikult ootama. * Klassis viibinud tüdrukud läksid otsima klassijuhatajat. * Veidi hiljem jooksis juhtunust kooli juhtkonnale teatama 9.a klassi klassijuhataja. Direktor [[Aavo Palo]] ja kooli infojuht läksid koos sündmuspaigale, klassiuksel kohtasid nad ruumist lahkuvaid õpilasi. * Tulistaja viibis endiselt klassiruumis. Direktor lükkas laual olnud relva ohutusse kaugusesse ja kooli infojuht läks koos tulistajaga ohutuse mõttes koridori. * 13.55 sai [[politsei]] teate tulistamisest. Kahe minutiga sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid koridorist eest väidetava tulistaja, kellel infojuht ümbert kinni hoidis. * 14.01 saabus sündmuskohale [[kiirabi]]. * 14.15 evakueeriti teised õpilased spordisaali. * 14.17 viisid politseinikud tulistaja politseijaoskonda. * 14.32 viidi tunnistajad sündmuskohalt politseijaoskonda ütlusi andma. * Kella poole kolme paiku oli kooli juurde tulnud hulk vanemaid, kuid politsei neid koolimajja ei lubanud. * Umbes kella kolmeks olid kõik ruumid kontrollitud ja lapsi hakati koolimajast välja laskma. * 17.00 jätkas politsei sündmuskohal vaatlusi. * Kella 18.00-ks oli kooli juurde hakatud tooma lilli ja küünlaid. ==Tulistaja== Koolitulistajaks osutus sama kooli 15-aastane õpilane, kes politsei kinnitusel kasutas oma isa revolvrit, mis oli registreeritud ja nõuetekohaselt relvakapis hoiul.<ref>{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/2969459/politsei-tulistaja-oppis-samas-klassis-mille-tund-toimus |pealkiri=Politsei: tulistaja õppis samas klassis, mille tund toimus |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=27.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref><ref>{{netiviide |autor=Risto Mets, Helen Mihelson|url=https://tartu.postimees.ee/2970833/prokuror-politsei-on-kahtlustatava-pereliikmed-ule-kuulanud |pealkiri=Prokurör: politsei on kahtlustatava pereliikmed üle kuulanud |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Tartu Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Uurijad soovisid poisi päev pärast vahistamist üle kuulata, aga tal tekkisid terviseprobleemid ja ta viidi haiglasse.<ref>{{netiviide |autor=Mirjam Mäekivi |url=https://www.postimees.ee/2970731/viljandi-koolitulistaja-viidi-haiglasse |pealkiri=Viljandi koolitulistaja viidi haiglasse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=28.10.2014 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kooli direktor [[Aavo Palo]] iseloomustas [[Vahur Ruut]]u kui väga korralikku noormeest, kelle õppeedukus polnud halb.<ref>{{netiviide |autor=BNS |url=https://www.ohtuleht.ee/601229/viljandi-kooli-direktor-tulistaja-oli-varasemalt-korralik-noormees |pealkiri=Viljandi kooli direktor: tulistaja oli varasemalt korralik noormees |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Õhtuleht |väljaandja= |koht= |aeg= 27.10.2014|vaadatud=13.11.2020 }}</ref> == Kohtuprotsess == Kohtuprotsess Viljandi koolitulistaja üle algas [[18. september|18. septembril]] 2015 ja kuulutati kinniseks. Prokurör [[Kaire Hänilene]] nõudis kohtus noormehele maksimaalset karistust ehk 10-aastat vangistust. Prokurör põhjendas oma otsust asjaoluga, et kohtuliku uurimise tulemusel leidis ta, et ei ole ühtegi kergendavat asjaolu.<ref>{{netiviide |autor=Delfi TV |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-prokuror-viljandi-koolitulistamises-suudistatava-kahetsus-ei-olnud-puhtsudamlik?id=72664859%20Prokur%C3%B6r:%20Viljandi%20koolitulistamises%20s%C3%BC%C3%BCdistatava%20kahetsus%20ei%20olnud%20puhts%C3%BCdamlik |pealkiri=DELFI VIDEO: Prokurör: Viljandi koolitulistamises süüdistatava kahetsus ei olnud puhtsüdamlik |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=9.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et 2014. aasta 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-aastane noormees oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu. Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks abinõuna õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. Süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ei saa kohtu hinnangul antud juhul pidada kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav väljendas kohtuistungil enda kahetsust sõnaliselt, on ta enda ütlustes lisaks ka väljendanud põhjendamatult halvustavat suhtumist õpetajasse.<ref name="kohus">{{netiviide |autor=Piia Puuraid, Risto Veskioja |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/delfi-fotod-ja-video-kohus-moistis-viljandi-koolis-opetaja-tapnud-nooruki-uheksaks-aastaks-vangi?id=72739723%20Kohus%20m%C3%B5istis%20Viljandi%20koolis%20%C3%B5petaja%20tapnud%20nooruki%20%C3%BCheksaks%20aastaks%20vangi |pealkiri=DELFI FOTOD ja VIDEO: Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Delfi |väljaandja= |koht= |aeg=20.10.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] [[Viljandi kohtumaja]] tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Lisaks rahuldas kohus osaliselt ka kannatanute tsiviilhagi, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.<ref name="kohus" /> Tartu maakohtu pressiesindaja [[Krista Tamm]] ütles [[28. oktoober|28. oktoobril]] 2015, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatasid ​süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi [[Mihkel Gaver]], Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kannatanute esindaja vandeadvokaat [[Margo Normann]] ja tsiviilkostja esindaja vandeadvokaadi abi [[Birgit Sisask]]. Kohus teeb tervikotsuse [[11. november|11. novembriks]].<ref>{{netiviide |autor=Marek Kuul |url=https://www.err.ee/548056/koolitulistamise-kohtuotsuse-tahavad-vaidlustada-nii-kaitsja-kui-ka-prokuror |pealkiri=Koolitulistamise kohtuotsuse tahavad vaidlustada nii kaitsja kui ka prokurör |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja=ERR |koht= |aeg=28.10.2015 |vaadatud=13.11 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] arutas kriminaalasja [[22. veebruar]]il [[2016]] toimuval kohtuistungil. [[Kaitsja]] taotles oma kaitsealuse süüdimõistmist provotseeritud tapmises ja talle kergema karistuse mõistmist. Alternatiivselt palus [[kaitsja]] vähendada süüdistatavale tapmise eest mõistetud karistust. Lisaks palus [[kaitsja]] kergemat karistust tulirelva ja padrunite ebaseadusliku käitlemise süüdistuses ja esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. [[Prokurör]] palus tühistada maakohtu otsustuse asitõendi revolvri tagastamiseks selle omanikule, süüdistatava isale. [[Prokurör]] taotles tulirelva konfiskeerimist. Kannatanute esindaja taotles esitatud tsiviilhagide väljamõistmist kogu ulatuses. Tsiviilkostja esindaja palub jätta tsiviilhagid täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks.<ref>{{netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3444179/ringkonnakohus-arutab-koolitulistamise-kriminaalasja-veebruaris |pealkiri=Ringkonnakohus arutab koolitulistamise kriminaalasja veebruaris |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=22.12.2015 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> [[Tartu Ringkonnakohus]] jättis [[31. märts|30.märtsil]] 2016 suures osas muutmata Tartu maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad [[tsiviilhagi]] läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda. Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata [[prokurör]]i, süüdistatava [[kaitsja]] ja kannatanute esindaja taotlused.<ref name="kaks">{{netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/3637991/kohus-jattis-opetaja-maha-lasknud-poisi-karistuse-muutmata |pealkiri=Kohus jättis õpetaja maha lasknud poisi karistuse muutmata |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Postimees |väljaandja= |koht= |aeg=31.03.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> Riigikohus otsustas [[25. august]]il 2016, et ei võta menetlusse kriminaalasjas [[Tartu ringkonnakohus|Tartu ringkonnakohtu]] otsusele esitatud kassatsioonikaebust. Jõusse jäävad seega maa- ja ringkonnakohtu otsused.<ref>{{netiviide |autor=Hans Väre |url=https://sakala.postimees.ee/3812721/otsus-joustus-riigikohus-ei-votnud-koolitulistamise-kriminaalasja-menetlusse |pealkiri=Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Sakala |väljaandja= |koht= |aeg=25.08.2016 |vaadatud=13.11.2020 }}</ref> === Tartu Ringkonnakohtu otsus === [[Tartu Ringkonnakohus]] ei tuvastanud, et süüdistataval oleks toimunud saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et [[Ene Sarap]] ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid. Samuti on tõendatud, et mõte [[Ene Sarap]] ei tekkinud noormehel mitte juhtunu hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis. Provotseeritud tapmise puhul tuleks tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel ning kannatanu vägivaldne või solvav tegu peaks vallandama vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates on maakohus õigesti arvestanud sellega, et tegu oli kavatsetud, noormees tulistas korduvalt, teiste õpilaste juuresolekul ja õpetajale enda kaitsmise võimalust andmata. Süüd suurendab ka see, et pärast tulistamist laadis noormees relva uuesti ja sulges klassiruumi, takistades kaasõpilaste väljumist klassist. Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav andis ise menetlejale oma [[Facebook]]i konto kasutajanime ja parooli, samuti on ta alaealine ja varem karistamata. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise õigustamiseks näitavad, et tema kahetsus ei ole siiras. Ringkonnakohus ei pidanud erinevalt maakohtust põhjendatuks, et 8906-eurose menetluskulu kohustub tasuma lapsevanem. Isale pandud kohustuste täitmine raskendab oluliselt perekonna toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teiste tema ülalpidamisel olevate laste heaolu. Samuti on süüdistatav juba piisavalt vana, et hakata oma kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Tema vabastamine rahaliste kohustuste täitmisest ei teeni taasühiskonnastumise huve. Kuigi tal puuduvad rahalised vahendid, on tal võimalik hakata teenima sissetulekut vanglas karistust kandes.<ref name="kaks" /> Vahur Ruut vabanes Viru vanglast 07.06.2019 . ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Politsei- ja Piirivalveamet|Politsei]] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366837 Viljandis Paalalinna koolis toimus tulistamine] ** [https://www.politsei.ee/et/pressile/uudiste-arhiiv/uudis.dot?id=366840 Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] * [[Prokuratuur]] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamises-hukkus-naisopetaja Viljandis toimunud koolitulistamises hukkus naisõpetaja] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/taiendav-info-viljandis-toimunud-koolitulistamise-kohta Täiendav info Viljandis toimunud koolitulistamise kohta] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/viljandis-toimunud-koolitulistamise-esialgne-kronoloogia Viljandis toimunud koolitulistamise esialgne kronoloogia] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/ulevaade-viljandi-koolitulistamise-sundmuste-kaigust Ülevaade Viljandi koolitulistamise sündmuste käigust] ** [http://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/29-oktoobri-lisainformatsioon-viljandi-koolitulistamise-kriminaalmenetluse-kohta 29. oktoobri lisainformatsioon Viljandi koolitulistamise kriminaalmenetluse kohta] * [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70039211 Viljandis õpetajat tulistanud poiss viidi ülekuulamise asemel raviasutusse‎], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. oktoober 2014 * [http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=70040645 15-aastane tulistaja vaikis konfliktist õpetajaga: "Mitte keegi ei oleks mind nagunii uskunud."‎], [[Eesti Päevaleht]], 29. oktoober 2014 (tasuline) * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/viljandi-koolitulistamises-suudistatava-isa-opetaja-kaitumist-kiusamiseks-nimetada-on-veel-pehme?id=72662283 Viljandi koolitulistamises süüdistatava isa: õpetaja käitumist kiusamiseks nimetada on veel pehme], 9. oktoober 2015 [[Kategooria:Koolitulistamised‎]] [[Kategooria:Viljandi ajalugu]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] 4matf0ceyg59vu6xgrdy0p784kn1ykd 0 387033 6175552 6169149 2022-08-08T17:50:46Z 2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} [[Fail:Jüri Kamenik 2016. aastal.jpg|alt=(puudub)|pisi|300x300px|Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk]] '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija. Lisaks kahtlusalune pedofiilias ja kelmuses. Kohtuistungid pole veel paigas. ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 5ewyrr7j44uubu924tps8os24inw8o8 6175554 6175552 2022-08-08T17:52:48Z 2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694 /* Teosed */Aus jutt wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} [[Fail:Jüri Kamenik 2016. aastal.jpg|alt=(puudub)|pisi|300x300px|Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk]] '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija. Lisaks kahtlusalune pedofiilias ja kelmuses. Kohtuistungid pole veel paigas. ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 "Veeuurimus" - poisslaste/noormeeste ja täiskasvanud meeste nokude näppimine ja kusefetishi jälgimine. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] albbsutjby176wv84i3i9epxhmzxc2n 6175555 6175554 2022-08-08T17:53:56Z 2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija. Lisaks kahtlusalune pedofiilias ja kelmuses. Kohtuistungid pole veel paigas. ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 "Veeuurimus" - poisslaste/noormeeste ja täiskasvanud meeste nokude näppimine ja kusefetishi jälgimine. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] ahv3o0fmyf8elya8r1ny5cr9wnm2u55 6175557 6175555 2022-08-08T17:55:44Z 2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694 Lisasin uuema foto Härrast. wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija. Lisaks kahtlusalune pedofiilias ja kelmuses. Kohtuistungid pole veel paigas. https://www.ohtuleht.ee/1049582/kas-ilmateadlane-tegi-toesti-noormeestega-perversseid-katseid-juri-kamenik-see-on-laim-olen-valjapressija-ohver Pilt Kamenikust ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 "Veeuurimus" - poisslaste/noormeeste ja täiskasvanud meeste nokude näppimine ja kusefetishi jälgimine. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] i99gfrg5ouzdanh7tsscnjacyp9uwpw 6175661 6175557 2022-08-09T05:29:21Z WikedKentaur 464 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694|2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694]] ([[User talk:2001:1530:1006:5145:8DD:281C:89F0:6694|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} [[Fail:Jüri Kamenik 2016. aastal.jpg|alt=(puudub)|pisi|300x300px|Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk]] '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija. ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] cs2drm31oppx6rtc979vi5z61snyh5p 0 387511 6175514 5682259 2022-08-08T16:32:46Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Tammann''' ([[14. juuni]] [[1895]] [[Tallinn]] – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti [[tennisist]] ja treener<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Aleksander_Tammann}} (vaadatud 25.12.2014)</ref>. Aleksander Tammann lõpetas 1913. aastal Tallinnas gümnaasiumi ja 1917. aastal Venemaal sõjakooli. 1917. aasta 4. oktoobril valiti Pärnu linnavolinik Aleksander Tammann, kohaliku Ajutise valitsuse korralduste alusel moodustatud [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakonna]] miilitsaülem [[Eesti politsei (1918–1940)|miilitsaülemaks]]. Ta tuli 1923 [[tennis]]es üksikmängus ning 1922, 1924 ja 1925 meespaarismängus [[Eesti meister tennises|Eesti meistriks]]<ref name="ESBL"/>. Pärast [[Vabadussõda]] töötas ta [[Tallinna Lawn-Tennise Klubi|Tallinna Lawn-Tennise]] ja [[Hockey Klubi]]s treenerina<ref name="ESBL"/>. Aastal 1944 läks ta [[Saksamaa]]le<ref name="ESBL"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Aleksander_Tammann}} {{JÄRJESTA:Tammann, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Eesti tennisetreenerid]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] 4tp8w5ppurp6pghb03le28cp65jmlvq 0 398781 6175747 5898763 2022-08-09T09:47:45Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2015}} '''Karl Johann Wilhelm Badendick''' ([[9. jaanuar]] [[1889]] [[Tartu]] – [[25. märts]] [[1941]] [[Leningrad]]) oli [[Vene Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ([[1914]]–[[1917]]), [[Punaarmee]] (1917–[[1918]]), [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] (1918–[[1919]]) ja [[Loodearmee]] (1919–[[1920]]) sõjaväelane, polkovnik. == Noorpõlv == Karl Badendick sündis Tartus. Sajandivahetusel kolis ta koos vanemate ja kahe venna ning kahe õega elama [[Nõmme]]le. Pärast [[Tallinna reaalkool]]i lõpetamist [[1908]]. aastal asus ta tööle kontoritöötajana [[London]]isse, kus töötas kuni [[1910]]. aastani. Sama aasta septembris astus Badendick [[Tallinn]]as [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvina jalaväepolku]] (''91-й Двинский пехотный полк'') sõjaasjandust õppima. Oktoobris [[1911]] anti talle [[lipnik]]u auaste. Edasi kolis ta elama Nõmmele, asudes tööle oma isa kontorisse, mis tegeles masinaajamite rihmade ja kontoritarvetega. == Sõjaväeline teenistus == 1914. aasta augustis arvati Karl Badendick [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] relvajõudude koosseisu ning määrati roodukomandöriks 294. Berezino jalaväepolku (''294-й пехотный Березинский полк''). 7. märtsil 1915 autasustati teda [[Püha Stanislavi orden|Stanislawi]] 3. järgu ordeniga. Sama aasta 9. septembril kinnitati tema autasustamine [[Georgi orden]]i 4. järguga<ref>[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlased.html Georgi ordeni kavalerid Eestis]</ref> ja ülendati alamleitnandiks. 26. novembril sai Badendick leitnandiks. Edasi autasustati teda [[Püha Anna orden|Anna 3. järgu ordeniga]] ning 11. juulist [[1916]] ülendati ta staabikapteniks ja teda autasustati ka Stanislawi 2. järgu ordeniga. 1916. aasta 5. detsembril sai talle osaks kardpaela kandmise õigus. Alates 27. jaanuarist 1917 arvati Karl Badendick Taga-Amuuri piirivalve jalaväepolku (''Заамурский пограничный пехотный полк''). Sama aasta 18. juunil autasustati teda [[Püha Vladimiri orden|Vladimiri 4. järgu ordeniga]] ning 10. juulist ülendati kapteniks. Edasine teenistus aga kulges juba 74. Stavropoli jalaväepolgus (''74-ый пехотный Ставропольский полк''). Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i detsembris 1917 sattus Karl Badendick Punaarmeese, kus teenis kuni veebruarini 1918 [[Kamjanets-Podilskõi|Kamenets-Podolskis]] asuvas 12. armeekorpuses, mil see väeosa sattus algul petljuralaste ning seejärel kohe [[Saksa keisririik|Saksa]] [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|armee]] kätte vangi. Viimane saatis korpuse laiali märtsis 1918 ja vahetult kohe pärast seda asus Badendick elama [[Nõmme]]le oma isa juurde, kes just äsja (24. veebruaril 1918) oli teist korda valitud Nõmme alevivanemaks. 22. detsembril 1918 sõlmisid sõjaminister [[Konstantin Päts]] ja alampolkovnik Karl Badendick lepingu, mille kohaselt viimane formeerib 20 päeva jooksul 400-mehelise löögivõimelise üksuse "[[Vene Valgete Ohvitseride Partisanisalk]]". Lepingu kohaselt kuulus salk Eesti relvajõudude koosseisu ja pidi kaitsema Eesti Vabariiki enamlaste sissetungi eest. Märtsi lõpus 1919 formeeriti partisanisalk ümber Reveli polguks, mis läks üle Loodearmee koosseisu. Sama aasta juuli alguses sai Badendick korralduse formeerida veel üks uus polk. Ta formeeris 750-mehelise Kolõvani polgu. 1. septembril 1919 ülendati ta polkovnikuks ning autasustati Vladimiri 3. järgu ordeniga. Badendicki osavõtt sõjategevusest lõppes jaanuaris 1920. Pärast seda asus ta elama õe juurde [[Saaremaa]]le, kust 11. oktoobril 1920 suundus Tallinna ja sealt hiljem Nõmmele. Riigikeele mitteoskajana loeti Babendick reameheks Vabariigi Valitsuse otsusega 7. maist [[1924]]. == Tegevus Eesti Vabariigis == Pärast Vabadussõja lõppu tegeles Karl Badendick koos oma venna Friedrichiga suures ulatuses kummikaupade äriga. Alates [[1930]]. aastast asus ta tööle volinikuna [[Soome]] AS "Nokia" Eesti esinduses Tallinnas. Koos oma tütrega asutasid nad Tallinnas ([[Rataskaevu tänav|Rataskaevu 22]]) kaubamaja "Heiko". Töö kõrvalt osales Badendick peaaegu kõigis Tallinnas tegutsenud legaalsetes ja illegaalsetes valgekaartlikes organisatsioonides. Ta kuulus Vene klubi (1924–[[1927]]) juhatusse, samuti ühingusse "Vene kool Eestis" (1926–1940), oli aastatel 1926–1937 spordiühingu Vitjaz liige (selle juht [[1931]]–[[1936]]) ja 1931–1940 "Vene Vigastatud Sõjaväelaste Abistamise Ühing Eestis" liige. Kuulus [[Vene Üld-Sõjaväeline Liit|Vene Üld-Sõjaväelisse Liitu]] (Russki Obštševoinski Sojuz) ja Georgi ordeni kavaleride ühendusse Eestis. 21. juunil 1940 vahistati Karl Badendick Eesti Poliitilise Politsei poolt kui isik, keda kahtlustati tegevuses, mis on ohtlik Eesti riigi sisemisele julgeolekule ja avalikule korrale ning samas anti ta kohe ka üle NKVD vastuluurele. Viimane aga toimetas Badendicki juba 23. juuniks Leningradi, Voinovi 25 asuvasse sisevanglasse, kus ta kohe ka teist kordsa vahistati, nüüd siis juba Leningradi NKVD poolt süüdistusega kui sotsialismi vaenlane kes organiseeris [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vastu suunatud kontrrevolutsioonilist tegevust. 11. jaanuaril 1941 mõistis Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjatribunal Karl Badendicki surma. Kohtuotsus viidi täide 1941. aasta 25. märtsil Leningradis. == Isiklikku == Oma abikaasa, Regina Sekundoga ([[1889]]–[[1943]]), kes oli sündinud [[Läti]]s [[Daugavpils]]is, kohtus Karl Badendick Londonis. Abielu sõlmiti Peterburi Maria-Magdalena koguduses 5. oktoobril [[1912]]. Abielust sündis kaks last: poeg Konstantin (1914–[[1988]]) ja tütar Margarethe (1918–1988). == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Georgi ordeni kavalerid Eestis. ISBN 9985-858-39-5. * Nõmme Muuseum 2004-2005. Nõmme Linnaosa Valitsus. ISBN 9949-13-067-0. Nõmme perelood. Lk 6. * Труды русского исследовательского центра в Эстонии. Выпуск 3. ISSN 1406-8699. Lk 53. {{JÄRJESTA:Badendick, Karl Johann Wilhelm}} [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 6ub9q34ex7tpl69kxy1rq9vt3r03o4w 0 400624 6175443 6139098 2022-08-08T12:44:08Z Õunapabul 123143 Sireeni uus dirigent. wikitext text/x-wiki '''Kammernaiskoor Sireen''' on 2011. aastal loodud Eesti koor, mida juhatab alates 2022. Sügisest läti sopran ja dirigent Laura Štoma<ref>{{Netiviide|url=https://www.sireen.ee/dirigent|pealkiri=Sireeni dirigent|väljaanne=Kammernaiskoor Sireen kodulehekülg|vaadatud=8.08.2022}}</ref>. Koori asutasid dirigendid [[Tiiu Sinipalu]] ja [[Ülle Tuisk]], 2018.-2022. juhatas Sireeni [[Nele Erastus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.sireen.ee/dirigent|Pealkiri=Kammernaiskoor Sireen. Dirigent.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=13.01.2019|arhiivimisaeg=14.01.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190114210154/http://www.sireen.ee/dirigent|url-olek=ei tööta}}</ref>. Koor on klassikalise kammerkoosseisuga, kuid osalenud mitmes uuenduslikus ja ebatraditsioonilises projektis.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/muusika/kammernaiskoor-sireen-toob-jumaliku-vokaalmuusika-kopli-poolsaare-laevatehasesse?id=69822101 Sireen Kopli poolsaare laevatehases]</ref> Koor väärtustab helisevat, täpset ja mitmekülgset kõlavärvi, selget ja puhast vokaali.<ref>[http://sireen.ee/meist Kammernaiskoor Sireen] (vaadatud 7.04.2015)</ref> Oluline on koostöö noorte andekate Eesti heliloojatega: [[Maria Kõrvits]]a, [[Sander Pehk]]i, [[Evelin Seppar]]i, [[Pärt Uusberg]]iga. ==Tunnustused<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sireen.ee/meist/tunnustus|pealkiri=Kammernaiskoor Sireeni koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>== *2013 – XIII rahvusvaheline koorifestival "Tallinn 2013" naiskooride kategoorias II koht *2015 – XIV rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2015" nais- ja meeskooride kategoorias II koht *2016 – XII Eesti Kammerkooride festivalil Jõhvis A-kategooria kammermees- ja naiskooride I koht *2017 – Kooriühing valis Sireeni debüütalbumi "Terra Incognita" aasta kooriplaadiks ning premeeris toonaseid dirigente (Ülle Tuisk, Tiiu Ivanova) aasta noore dirigendi preemiaga<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3988749/koorimuusika-aastapreemiad-on-jagatud|pealkiri=Postimehe kultuurieri artikkel Kooriühingu aastapreemiatest (2016)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=18.12.2019}}</ref> *2018 – XIII Eesti kammerkooride festivalil Tartus A-kategoorias III koht *2019 – XVI rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019" nais- ja meeskooride kategoorias II koht ja kaasaegse muusika kategoorias 4. koht. *2019 – Euroopa Rahvusringhäälingute Liidu (EBU) rahvusvahelisel koorikonkursil "Let The Peoples Sing" (Barcelonas) täiskasvanute kooride kategoorias I koht. ==Diskograafia== *2016 – debüütalbum "Terra Incognita" <ref>[https://www.indiegogo.com/projects/estonian-chamber-choir-sireen-s-debut-album#/ INDIEGOGO] (vaadatud 10.10.2016)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20161010221306/http://klassikaraadio.err.ee/v/3deltavalik/saated/7ef7f3ed-2112-4991-9a54-05c43b620382/delta-valik-naiskoori-sireen-debuutalbum-terra-incognita Delta valik. Naiskoori Sireen debüütalbum "Terra Incognita"] 19.09.2016 (vaadatud 10.10.2016)</ref> *2017 – [[Rasmus Puur]]i autorialbum "Noore naise mõtted" koos neidudekooriga Kammerhääled <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.apollo.ee/rasmus-puur-noore-naise-motted-cd.html|pealkiri=Rasmus Puuri autorialbumi link Apollo raamatupoe lehel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://sireen.ee/meist/repertuaar Kammernaiskoor Sireen. Repertuaar] *[http://sireen.ee/meist/kontserdid Kammernaiskoor Sireen. Kontserdid] *[https://www.youtube.com/watch?v=xkkyuFkFsXs Dirigeerib Ülle Tuisk] (vaadatud 7.04.2015) *[https://www.youtube.com/watch?v=rAwv8DJgHpc Dirigeerib Tiiu Sinipalu] (vaadatud 7.04.2015) *[https://soundcloud.com/kammernaiskoor-sireen Soundcloud: Kammernaiskoor Sireen] (kuulatud 21.02.2016) [[Kategooria:Eesti naiskoorid|Sireen]] syzpl3tnks5fa0qd0g8oftgaq2w8eb2 6175444 6175443 2022-08-08T12:46:27Z Õunapabul 123143 Lisasin viimase konkursivõidu wikitext text/x-wiki '''Kammernaiskoor Sireen''' on 2011. aastal loodud Eesti koor, mida juhatab alates 2022. Sügisest läti sopran ja dirigent Laura Štoma<ref>{{Netiviide|url=https://www.sireen.ee/dirigent|pealkiri=Sireeni dirigent|väljaanne=Kammernaiskoor Sireen kodulehekülg|vaadatud=8.08.2022}}</ref>. Koori asutasid dirigendid [[Tiiu Sinipalu]] ja [[Ülle Tuisk]], 2018.-2022. juhatas Sireeni [[Nele Erastus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.sireen.ee/dirigent|Pealkiri=Kammernaiskoor Sireen. Dirigent.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=13.01.2019|arhiivimisaeg=14.01.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190114210154/http://www.sireen.ee/dirigent|url-olek=ei tööta}}</ref>. Koor on klassikalise kammerkoosseisuga, kuid osalenud mitmes uuenduslikus ja ebatraditsioonilises projektis.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/muusika/kammernaiskoor-sireen-toob-jumaliku-vokaalmuusika-kopli-poolsaare-laevatehasesse?id=69822101 Sireen Kopli poolsaare laevatehases]</ref> Koor väärtustab helisevat, täpset ja mitmekülgset kõlavärvi, selget ja puhast vokaali.<ref>[http://sireen.ee/meist Kammernaiskoor Sireen] (vaadatud 7.04.2015)</ref> Oluline on koostöö noorte andekate Eesti heliloojatega: [[Maria Kõrvits]]a, [[Sander Pehk]]i, [[Evelin Seppar]]i, [[Pärt Uusberg]]iga. ==Tunnustused<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sireen.ee/meist/tunnustus|pealkiri=Kammernaiskoor Sireeni koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>== *2013 – XIII rahvusvaheline koorifestival "Tallinn 2013" naiskooride kategoorias II koht *2015 – XIV rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2015" nais- ja meeskooride kategoorias II koht *2016 – XII Eesti Kammerkooride festivalil Jõhvis A-kategooria kammermees- ja naiskooride I koht *2017 – Kooriühing valis Sireeni debüütalbumi "Terra Incognita" aasta kooriplaadiks ning premeeris toonaseid dirigente (Ülle Tuisk, Tiiu Ivanova) aasta noore dirigendi preemiaga<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3988749/koorimuusika-aastapreemiad-on-jagatud|pealkiri=Postimehe kultuurieri artikkel Kooriühingu aastapreemiatest (2016)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=18.12.2019}}</ref> *2018 – XIII Eesti kammerkooride festivalil Tartus A-kategoorias III koht *2019 – XVI rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019" nais- ja meeskooride kategoorias II koht ja kaasaegse muusika kategoorias 4. koht. *2019 – Euroopa Rahvusringhäälingute Liidu (EBU) rahvusvahelisel koorikonkursil "Let The Peoples Sing" (Barcelonas) täiskasvanute kooride kategoorias I koht. *2022 - XVI Eesti kammerkooride festivalil Tamsalus parima kohustusliku laulu (Thomas Tallis "If ye love me") esituse eripreemia ja A-kategooria III koht. Koori juhatas Lodewijk van der Ree. ==Diskograafia== *2016 – debüütalbum "Terra Incognita" <ref>[https://www.indiegogo.com/projects/estonian-chamber-choir-sireen-s-debut-album#/ INDIEGOGO] (vaadatud 10.10.2016)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20161010221306/http://klassikaraadio.err.ee/v/3deltavalik/saated/7ef7f3ed-2112-4991-9a54-05c43b620382/delta-valik-naiskoori-sireen-debuutalbum-terra-incognita Delta valik. Naiskoori Sireen debüütalbum "Terra Incognita"] 19.09.2016 (vaadatud 10.10.2016)</ref> *2017 – [[Rasmus Puur]]i autorialbum "Noore naise mõtted" koos neidudekooriga Kammerhääled <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.apollo.ee/rasmus-puur-noore-naise-motted-cd.html|pealkiri=Rasmus Puuri autorialbumi link Apollo raamatupoe lehel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://sireen.ee/meist/repertuaar Kammernaiskoor Sireen. Repertuaar] *[http://sireen.ee/meist/kontserdid Kammernaiskoor Sireen. Kontserdid] *[https://www.youtube.com/watch?v=xkkyuFkFsXs Dirigeerib Ülle Tuisk] (vaadatud 7.04.2015) *[https://www.youtube.com/watch?v=rAwv8DJgHpc Dirigeerib Tiiu Sinipalu] (vaadatud 7.04.2015) *[https://soundcloud.com/kammernaiskoor-sireen Soundcloud: Kammernaiskoor Sireen] (kuulatud 21.02.2016) [[Kategooria:Eesti naiskoorid|Sireen]] i1t9qv4as6cgmqr1t9b5hurxjfiip05 0 406039 6175590 4212603 2022-08-08T19:46:14Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tonnerres de Brest 2012 - Etoile de France - 004.jpg|pisi|Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka.]] [[Pilt:Staysails.svg|pisi|Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger]] [[Pilt:Rigging-stay-sail.svg|pisi|120px|Väikese purjejahi foka.]] '''Taaksel''' (ühtlasi ka '''foka''', '''taakfokk''') on [[purjelaev]]a eesmise [[laevamast]]i ja laevateki [[vöör]]itipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele [[diagonaal]]sele taagile kinnituv [[kolmnurk]]ne [[puri]]. == Eesmine taaksel ehk foka == Fokk-taaksel on tavaliselt ette- ja väljapoole jäävatest kliiverpurjedest märgatavalt suurem, kinnitudes tugeva alumise mastitaagi külge. Mastitaak ise kliiverpoomi või pukspriidi vöörist ettepoole väljaulatuvale osale ei kinnitu. Ühe- või kahemastilistel purjejahtidel või kiiljahtidel (millel tavaliselt puudub pukspriit) nimetatakse vastavat eespurje alati kas fokaks või taakfokiks. Jahi mastist tahapoole või mööda ulatuvat eespurje nimetatakse [[Genua (puri)|genua]]ks. See on pinna poolest grootpurjest sageli suurem. Spetsiaalset suurt genuat võidakse nimetada ka drifteriks. == Mastide vahelised taakslid == Kahe- või enama mastilistel laevadel on lisaks eespurjedele tavaliselt taakslid ka vähemalt osade mastide vahel. Neid taaksleid nimetatakse vastavalt masti või [[teng]]i nimetusele, kuhu taagi ülemine ots kinnitub. Näiteks [[grootmast]]i ja [[fokkmast]]i vahel võivad olla (altpoolt alates) näiteks groot-taaksel, groot-tengtaaksel, groot-praamtaaksel; grootmasti ja besaanmasti vahel aga besaan-taaksel, besaantengtaaksel, besaan-praamtaaksel. Kui kahe masti vahel ongi vaid üks taakselpuri, mida kinnituskõrgusest sõltumata nimetatakse lihtsalt vastava masti nimega. == Vaata ka == *[[Kliiverpuri]] *[[Fliigerpuri]] *[[Taakselkuunar]] *[[Soot]] [[Kategooria:Purjestus]] 8x1f1p1aruutlt5up0c2qrj5qm14xps 0 414830 6175730 4265219 2022-08-09T09:04:19Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Väike-Maarja Seltsimaja.jpg|pisi|Seltsimaja (september 2011)]] '''Väike-Maarja seltsimaja''' on [[seltsimaja]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja]]s aadressil Pikk tänav 2<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|5821}} (vaadatud 15.09.2015)</ref>. Seltsimaja on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks<ref name="Kultuurimälestis"/>. Seltsimaja ehitati [[1912]] [[Väike-Maarja Põllumeeste Selts]]ile<ref name="Kultuurimälestis"/>. Maja projekteeris insener [[Fromhold Kangro]]<ref name="Kultuurimälestis"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|5821}} {{koord}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] d51pzrl46xju62a5qkdds7xx8vgroeb 0 417459 6175766 6171967 2022-08-09T10:12:41Z Velirand 67997 /* Miy */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mi". == Mia == *[[Mia (Eesti laulja)|Mia]], eesti laulja (1987–) *[[Michaił Miaśnikovič‎]], Valgevene poliitik (1950–) == Mib == *[[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik ja diplomaat (1933–) == Mic == *[[George Michael]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1963–2016) *[[Kenti prints Michael|Michael]], Kenti prints, Briti kuningliku perekonna liige (1942–) *[[Kenti printsess Michael|Michael]], Kenti printsi Michaeli abikaasa, Briti kuningliku perekonna liige (1945–) *[[Michael I]], Bütsantsi keiser (suri 844) *[[Ib Michael]], taani kirjanik (1945–) *[[Michael Michaelsen]], Taani poksija (1899–1970) *[[Kristen Michal]], Eesti poliitik (1975–) *[[Nikolaus Michalek]], Austria notar ja parteitu poliitik (1940–) *[[Alyson Michalka]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja, kitarrist ja pianist (1989–) *[[Jacek Michałowski]], Poola riigiametnik ja ühiskonnategelane (1955–) *[[Andreas Michalsen]], saksa arst ja toitumisteadlane (1961–) *[[Henri Michaux]], Belgia kirjanik ja kunstnik (1899–1984) *[[Anneliese Michel]] (1952–1976) *[[Charles Michel]], Belgia poliitik (1975–) *[[James Michel]], Seišellide poliitik (1945–) *[[Louise Michel]], prantsuse anarhist, õpetaja (1830–1905) *[[Michelangelo]], itaalia kunstnik (1475–1564) *[[Lea Michele]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1986–) *[[Roberto Micheletti]], Hondurase poliitik (1943–) *[[Roger Michelot]], Prantsusmaa poksija (1912–1993) *[[Albert Abraham Michelson]], Ameerika füüsik (1852–1931) *[[August Michelson]], Eesti näitleja ja tantsija (1880–1952) *[[August Michelson (metsateadlane)|August Michelson]], eesti metsateadlane (1897–1953) *[[Eduard Michelson]], läti päritolu arst, [[Lydia Koidula]] abikaasa (1845–1907) *[[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik (1929–) *[[Hermann Michelson]], eesti agrokeemik (1910–1971) *[[Lembit Michelson]], eesti fotograaf (1960–) *[[Niccolò Michetti]], itaalia arhitekt (1675–1759) *[[Francesca Michielin]], itaalia laulja *[[Michiko]], Jaapani keisrinna (1934–) *[[Adam Michnik]], Poola poliitik ja ajakirjanik (1946–) *[[Adam Mickiewicz]], poola kirjanik (1798–1855) *[[Alexander Mickwitz]], Eesti agrokeemik (1892–?) *[[Camilla Mickwitz]], Soome lastekirjanik, illustraator ja multifilmide looja (1934–1989) *[[Carl Ferdinand Mickwitz]], eesti keele lektor Tartu Ülikoolis (1811–1880) *[[Carl Johann Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1781–1821) *[[Christoph Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1842–1898) *[[Christoph Friedrich Mickwitz III]], Eesti vaimulik (1773–1851) *[[Christoph Friedrich Mickwitz noorem]], Eesti vaimulik (1743–1801) *[[Christoph Friedrich Mickwitz vanem]], Eesti vaimulik (1696–1748) *[[Christoph von Mickwitz]], baltisaksa päritolu Eesti luuletaja, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1850–1924) *[[Dietrich Georg Mickwitz]], Eesti vaimulik (1778–1846) *[[Eugen Mickwitz (vanem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik (1806–1877) *[[Eugen Mickwitz (noorem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1837–1925) *[[Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1878–1962) *[[Immanuel Mickwitz]], Eesti vaimulik (1748–1802) *[[Johannes Ernst Mickwitz]], Eesti vaimulik (1855–1924) *[[Justus Johannes Mickwitz]], Eesti vaimulik (1786–1841) *[[Woldemar Mickwitz]], Eesti vaimulik (1813–1899) == Mid == *[[Alexander Theodor von Middendorff]], baltisaksa-eesti biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija (1815–1894) *[[Charles Middleton]], ameerika filminäitleja (1874–1949) *[[Mary Midgley]], inglise filosoof (1919–2018) *[[Erik Midtgarden]], norra jalgpallur (1987–) == Mie == *[[Wolfgang Mieder]], folklorist ja fraseoloog, germanistika ja medievistika ekspert (1944–) *[[Paul Mielberg]], Eesti arhitekt (1881–1942) *[[Andy Miele]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Ludwig Mies van der Rohe]], saksa arhitekt (1886–1969) *[[Jacques Mieses]], juudi maletaja (1865–1954) *[[Normunds Miezis]], läti maletaja (1971–) *[[Juha Mieto]], Soome suusataja ja poliitik (1949–) *[[Alma-Sofia Miettinen]], soome laulja, laulukirjutaja ja muusik (1996–) *[[Martti Miettunen]], Soome poliitik (1907–2002) *[[China Miéville]], inglise kirjanik ja õigusteadlane (1972–) == Mif == *[[Toshirō Mifune]], jaapani näitleja (1920–1997) == Mig == *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1606–1668) *[[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1612–1695) *[[Jacques Paul Migne]], prantsuse vaimulik ja kirjastaja (1800–1875) *[[Simon Mignolet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Miguel I]], Portugali kuningas (1802–1866) *[[Jelena Migunova]], Venemaa jooksja (1984–) == Mih == *[[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (1955–2015) *[[Mihai I]], Rumeenia kuningas (1921–2017) *[[Zorana Mihajlović]], Serbia poliitik (1970–) *[[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia jooksja (1920–2015) *[[Mihhail I Fjodorovitš]], Vene tsaar *[[Mihhail II]], Venemaa keiser (1878–1918) *[[Svjatoslav Mihhailjuk]], ukraina korvpallur (1997–) *[[Andrei Mihhailov]], Eesti kurjategija *[[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (1943–2018) *[[Jevgenija Mihhailova]], Sahha riigitegelane ja pedagoogikateadlane (1949–) *[[Tanja Mihhailova]], Eesti laulja ja näitleja (1983–) *[[Jelena Mihhailovskaja]], Venemaa kabetaja (1949–1995) *[[Georgi Pavlovitš Mihhailovski]], Tartu Ülikooli geoloogia professor (1870–1912) *[[Konstantin Mihhailovski]], Venemaa insener ja kõrge riigiametnik (1834–1909) *[[Aleksandr Mihhailovski-Danilevski]], vene sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1789–1848) *[[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (1947–2019) *[[Artjom Mihhalkov]], vene filminäitleja ja filmilavastaja (1975–) *[[Nikita Mihhalkov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1945–) *[[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik (1913–2009) *[[Alla Mihhejeva]], vene näitleja ja telesaatejuht (1989–) *[[Leonid Mihhelson]], vene oligarh (1955–) *[[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf (1982–) *[[Dagne Mihkels]], eesti pressiesindaja ja ajakirjanik *[[Kalle Mihkels]], Eesti meediategelane ja poliitik (1945–) *[[Aivar Mihkelson]], eesti kitarrist (1960–) *[[Ann Mihkelson]] (1945–) *[[Arnold Mihkelson]] *[[Ene Mihkelson]], eesti kirjanik (1944–2017) *[[Hans Mihkelson]] *[[Immo Mihkelson]], eesti muusikaajakirjanik (1959–) *[[Johann Mihkelson]], eesti ametiühingutegelane (1907–1992) *[[Kaie Mihkelson]], eesti näitleja (1948–) *[[Marko Mihkelson]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1969–) *[[Peeter Mihkelson]] (1842–1914) *[[Sirje Mihkelson]], eesti ajakirjanik *[[Tõnis Mihkelson]], eesti arhitekt (sündis 1887) *[[Vello Mihkelson]], eesti põlevkivikeemik (1921–1981) *[[Virgo Mihkelsoo]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Karl Mihkla]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1901–1980) *[[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja (1976–) *[[Sergei Dmitrijevitš Mihnov]], arstiteadlane (1860–1924) *[[MaryAnn Mihychuk]], ukraina päritolu Kanada poliitik (1955–) == Mii == *[[Heigo Miidla]], eesti taimefüsioloog (1919–1989) *[[Indrek Miidla]], Eestist pärit USA-s töötav kirurg (1956–) *[[Arvi Miido]], eesti dirigent (1956–) *[[Eustaatius Miido]], kaptenleitnant, sõjalaeva Lembitu side- ja navigatsiooniülem (1893–1978) *[[Aarne Miikmaa]], eesti kunstnik (1908–1942) *[[Ernst Miil]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Jakob Miil]], eesti tõstja ja maadleja (1888–1964) *[[Karl Miil]], Eesti sõjaväelane (1897–1933) *[[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane ja õigusinfospetsialist (1951–2016) *[[Hans Miilberg]], eesti laulja (1945–2020) *[[Kristiine Miilen]], eesti võrkpallur (1996–) == Mik == *[[Mika]], laulja (1983–) *[[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja geneetik (1941–) *[[Henn Mikelsaar]], eesti kirjanik ja bioloog (1943–) *[[Marika Mikelsaar]], Tartu ülikooli mikrobioloogia professor (1938–) *[[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1910–1990) *[[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (1939–2022) *[[Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti kirjanik ja biokeemik (1943–) *[[Vladas Mikėnas]], leedu maletaja ja malekohtunik (1910–1992) *[[Ly Mikheim]], eesti eripedagoog (1960–) *[[Karl Mikita]], eesti tööstur (1879–1933) *[[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik (1970–) *[[Arnold Mikiver]], eesti õpetaja (1896–1968) *[[Carmen Mikiver]], eesti näitleja (1964–) *[[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1920–2010) *[[Jakob Mikiver]], eesti kellassepp ja rahvaluulekoguja (1881–1964) *[[Maarija Mikiver]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Marju Mikiver]], eesti raamatukogutegelane (1928–2013) *[[Mikk Mikiver]], eesti lavastaja ja näitleja (1937–2006) *[[Olev Mikiver]], väliseesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik (1922–1994) *[[Tõnu Mikiver]], eesti näitleja (1943–2017) *[[Angelika Mikk]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1973–) *[[Arne Mikk]], eesti muusikalavastaja (1934–) *[[Boris Mikk]], eesti raamatukogundustegelane (1922–2007) *[[Ilmar Mikk]], eesti tehnikateadlane (1925–1989) *[[Jaan Mikk]], eesti haridusteadlane (1939–) *[[Mart Mikk]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Mihail Mikk]], Eesti sõjaväelane (sündis 1896) *[[Ofelia Mikk]], eesti televisioonidiktor *[[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (1941–2018) *[[Urmas Mikk]], eesti graafik, linnaametnik ja kirjanik (1957–1999) *[[Olga Mikk-Krull]], eesti laulja (1887–1980) *[[Benno Mikkal]], eesti näitleja (1912–1981) *[[Epp Mikkal]], eesti dramaturg ja teatripedagoog (1942) *[[Valdek Mikkal]], eesti keemik (1929–2016) *[[Helju Mikkel]], eesti rahvatantsupedagoog (1925–2017) *[[Jaan Mikkel]], eesti teatritegelane (1937–) *[[Maanus Mikkel]], eesti keraamik (1956–) *[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]], eesti haridustegelane (1886–1930) *[[Hilda Mikkelsaar]], eesti kunstnik ja joonistusõpetaja (1906–1969) *[[Andreas Mikkelsen]], norra rallisõitja (1989–) *[[Mads Mikkelsen]], taani filminäitleja (1965–) *[[Tobias Mikkelsen]], taani jalgpallur (1986–) *[[Pål Gunnar Mikkelsplass]], norra murdmaasuusataja (1961–) *[[Henn Mikkin]], eesti psühholoog (1947–2004) *[[Lepo Mikko]], eesti kunstnik (1911–1978) *[[Madis Mikko]], eesti endine ajakirjanik, praegune ametnik (1963–) *[[Marianne Mikko]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1961–) *[[Hannu Mikkola]], Soome rallisõitja (1942–2021) *[[Johannes Mikkola]], eesti poliitik (1914–2002) *[[Marja-Leena Mikkola]], soome kirjanik *[[Matti Mikkola]], soome õigusteadlane (1945–) *[[Krista Mikkonen]], Soome poliitik (1972–) *[[Simo Mikkonen]], soome ajaloolane (1978–) *[[Arno Mikkor]], eesti fotograaf (1975–) *[[Endrik Mikkor]], Eesti ametnik ja raamatukogundustegelane (1870–1942) *[[Ilmar Mikkor]], eesti näitleja (1945–) *[[Johanna Mikl-Leitner]], Austria poliitik (1964–) *[[Wilhelm Miklas]], Austria poliitik (1872–1956) *[[Aleksandr Nikolajevitš Miklaševski]], õigusteadlane (1864–1911) *[[Nikolai Mikluhho-Maklai]], Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog (1846–1888) *[[Mare Mikoff]], eesti skulptor (1941–) *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen), soome laulja (1982–) *[[Stanisław Mikołajczyk]], Poola poliitik (1901–1966) *[[Eve Mikone]], eesti keele ja kultuuri õpetaja, raamatute koostaja ja tõlk (1966–) *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane (1937–) *[[Silja Miks]], eesti näitleja (1982–) *[[Sven Mikser]], Eesti poliitik (1973–) *[[Evald Mikson]], Eesti jalgpallur ja riigiametnik (1911–1993) *[[Julius Octavianus Mikszewicz]] (1824–1878) *[[Kamil Mikulčík]], slovaki laulja (1977–) *[[Roman Mikulec]], Slovakkia poliitik ja endine sõjaväelane (1972–) *[[Ivan Mikulić]], horvaadi laulja (1968–) *[[Stanisław Mikulski]], poola näitleja (1929–2014) *[[Rudolf Mikumägi]], Eesti sõjaväelane (1904–1943) *[[Tarmo Mikussaar]], eesti fotograaf (1970–) *[[Vladimir Mikuševitš]], vene kirjanik ja tõlkija (1936–) *[[Algirdas Mikutis]], leedu teatrilavastaja (1957–) == Mil == *[[Mihhail Mil]], Nõukogude Liidu helikopterikonstruktor (1909–1970) *[[Kristóf Milák]], Ungari ujuja (2000–) *[[Ignacio Milam Tang]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1940–) *[[Enzo Moavero Milanesi]], Itaalia õigusteadlane ja sõltumatu poliitik (1954–) *[[Lili Milani]], pärsia päritolu Eesti geeniteadlane (1981–) *[[Alyssa Milano]], USA näitleja ja laulja (1972–) *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Philip Milanov]], Belgia kettaheitja (1995–) *[[Zoran Milanović]], Horvaatia poliitik (1966–) *[[Aleksander Mildeberg]], eesti graafik (1902–1977) *[[Jüri Mildeberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Egert Milder]], eesti laulja ja endine jalgpallur (1989–) *[[Meelis Milder]], eesti ärimees (1958–) *[[Vasile Milea]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1927–1989) *[[Nikola Milenković]], serbia jalgpallur (1997–) *[[Zdeněk Miler]], tšehhi illustraator ja multifilmilavastaja (1921–2011) *[[Robert Miles]], Itaalia muusik ja DJ (1969–2017) *[[Stanley Milgram]], USA sotsiaalpsühholoog (1933–1984) *[[Darius Milhaud]], prantsuse helilooja (1892–1974) *[[Christina Milian]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[Héctor Milián]], Kuuba maadleja (1968–) *[[David Miliband]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Ed Miliband]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Ralph Miliband]], Suurbritannia sotsioloog (1924–1994) *[[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (1947–) *[[Sergej Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Željko Milinovič]], Sloveenia jalgpallur (1969–) *[[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Diego Milito]], Argentina jalgpallur (1979–) *[[Alex Milits]], Rootsi eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1932–2012) *[[Klaus Militzer]], saksa ajaloolane (1940–) *[[Matti Milius]], kunstikoguja (1945–2015) *[[August Miljan]], eesti botaanik (1889–1973) *[[Jaan Miljan]], eesti ehitusteadlane ja orienteeruja (1947–) *[[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (1939–2007) *[[Margo Miljand]], Eesti endine poliitik (1970–) *[[Karel Miljon]], Hollandi poksija (1984–) *[[Pelle Miljoona]], soome muusik (1955–) *[[Andrei Miljutin]], Eesti zooloog (1953–) *[[Remi Milk]], Eesti sõjaväelendur (1920–1991) *[[Ernst Mill]], eesti arstiteadlane (1896–1987) *[[James Mill]], ajaloolane ja filosoof (1773–1836) *[[John Stuart Mill]], inglise filosoof (1806–1873) *[[Martin Mill]], eesti näitleja (1983–) *[[Curtis Millage]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[Juan José Millás]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1946–) *[[Edna St. Vincent Millay]], ameerika luuletaja ja proosakirjanik (1892–1950) *[[Anna Maria Millend]], eesti tõkkejooksja (2004–) *[[Aleksander Miller]], Eesti sõjaväelane (1893–1937) *[[Aleksei Miller]], USA riigiametnik (1962–) *[[Andrea Miller]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (1982–) *[[Arthur Miller]], USA kirjanik (1915–2005) *[[Ben Miller]], inglise koomik, näitleja ja režissöör (1966–) *[[Bode Miller]], USA mäesuusataja (1977–) *[[Chris Miller]], USA lavastaja (1968–) *[[Claude Miller]], prantsuse flmilavastaja (1942–2012) *[[David Miller (poliitikateoreetik)|David Miller]], inglise poliitikateoreetik (1946–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]], USA kantrilaulja (1883–1953) *[[David Miller (režissöör)|David Miller]], USA filmilavastaja (1909–1992) *[[David Miller (filosoof)|David Miller]], inglise filosoof (1942–) *[[David Miller (poliitik)|David Miller]], Kanada poliitik (1958–) *[[David S. Miller]], USA informaatik, Linuxi arendaja (1974–) *[[Eugen Miller]], Venemaa sõjaväelane (1867–1939) *[[George Miller]], Austraalia filmirežissöör, stsenarist ja produtsent *[[Glenn Miller]] (1904–1944) USA džässmuusik *[[Hal Miller]], USA filminäitleja *[[Henry Miller]], USA kirjanik (1891–1980) *[[Igor Miller]], eesti vaimulik *[[Jonathan Miller]], inglise teatri- ja ooperilavastaja, näitleja, humorist, arst ja [[polühistor]] (1934–2019) *[[Jüri Miller]], eesti arst (1951–) *[[Kristie Miller]], USA filosoof *[[Leila Miller]], eesti laulja (1961–) *[[Leszek Miller]], Poola poliitik (1946–) *[[Madeline Miller]], USA kirjanik (1978–) *[[Martin Miller]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Matt K. Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1960–) *[[Mulgrew Miller]], USA džässpianist (1955–2013) *[[Neal Elgar Miller]], USA eksperimentaalpsühholoog (1909–2002) *[[Philip Miller]], šoti päritolu inglise aednik ja botaanik (1691–1771) *[[Reggie Miller]], USA korvpallur (1965–) *[[Rein Miller]], Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane (1938–2017) *[[Shaunae Miller]], Bahama sprinter (1994–) *[[Stanley Miller]], USA keemik (1930–2007) *[[Urve Miller]], eesti paleontoloog (1930–2015) *[[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane (1911–2006) *[[Walter M. Miller]], USA ulmekirjanik (1923–1996) *[[Wentworth Miller]], näitleja (1972–) *[[Kate Miller-Heidke]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) *[[Alexandre Millerand]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1859–1943) *[[Olaf Millert]], eesti psühholoog USAs (1924–2017) *[[Jean François Millet]], prantsuse kunstnik (1814–1875) *[[Kate Millett]], USA feminist (1934–2017) *[[Tony Milligan]], Briti filosoof (1966–) *[[Robert Andrews Millikan]], USA füüsik (1868–1953) *[[Ruth Garrett Millikan]], ameerika filosoof (1933–) *[[Madis Milling]], eesti näitleja (1970–2022) *[[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht (1976–) *[[Ilmar Milliste]], eesti alpinist (1928–2008) *[[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja (1982–) *[[Theodore Millon]], USA psühholoog (1928–2014) *[[John Atta Mills]], Ghana poliitik (1944–2012) *[[Robert Mills]], USA füüsik (1927–1999) *[[Millus]], brittide kuningas *[[Karl Millöcker]], Austria helilooja ja dirigent (1842–1899) *[[John Milne]], Briti geoloog ja mäeinsener (1850–1913) *[[Brenda Milner]], inglise päritolu Kanada psühholoog (1918–) *[[James Milner]], Inglismaa jalgpallur (1986–) *[[Juri Milner]], Venemaa ettevõtja, riskikapitalist ja metseen (1972–) *[[John Milnor]], USA matemaatik (1931–) *[[Eero Milonoff]], soome näitleja (1980–) *[[Dragomir Milošević]], serbia sõjakurjategija (1942–) *[[Slobodan Milošević]], Jugoslaavia poliitik (1941–2006) *[[Czesław Miłosz]], poola kirjanik (1911–2004) *[[Vladimir Milov]], Venemaa poliitikategelane (1972–) *[[César Milstein]], Argentina biokeemik (1927–2002) *[[Miltiades (paavst)|Miltiades]], paavst 4. sajandil *[[John Milton]], Briti luuletaja (1608–1674) *[[Hilda Milve]], eesti arst (1903–1943) *[[Georg Miländer]], eesti entomoloog (1932–) *[[Mikk Miländer]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Jaan Miländer]], eesti akušöör-günekoloog (1866–1940) == Mim == *[[Neven Mimica]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Alain Mimoun]], prantsuse jooksja (1921–2013) *[[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) == Min == *[[Mart Min]], eesti teadlane (1943–) *[[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja (1940–) *[[Denise Mina]], šoti kriminaalromaani- ja näitekirjanik (1966–) *[[Santi Mina]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Yerry Mina]], Colombia jalgpallur (1994–) *[[Yone Minagawa]], Jaapani ülipikaealine (1893–2007) *[[Nicki Minaj]], USA räppar (1982–) *[[Anne Minas]], USA päritolu Kanada filosoof (1937–2015) *[[Grigori Minaškin]], Eesti judoka (1991–) *[[Hilary Minc]], juudi päritolu Poola poliitik (1905–1974) *[[Mindaugas]], Leedu suurvürst ja kuningas (suri 1263) *[[Mindaugas II]] *[[Ferdinand Minding]], matemaatik (1806–1885) *[[Pille Minev]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja ja näitekirjanik (1954–2008) *[[Max Minghella]], Briti filminäitleja (1985–) *[[Tyrone Mings]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[Charles Mingus]], USA džässmuusik (1922–1979) *[[Minh Mạng]], Annami keiser (1791–1841) *[[Valeri Minkenen]], Soome jalgpallur (1989–) *[[Hermann Minkowski]], Saksa matemaatik (1864–1909) *[[Marcel Minnaert]], Belgia päritolu hollandi astronoom (1893–1970) *[[Liza Minnelli]], USA näitleja ja laulja (1946–) *[[Hubert Minnis]], Bahama poliitik (1954–) *[[Marco Minniti]], Itaalia poliitik (1956–) *[[Tito Minniti]], Itaalia sõjaväelendur (1909–1935) *[[Dannii Minogue]], Austraalia poplaulja, filminäitleja ja modell (1971–) *[[Kylie Minogue]], Austraalia poplaulja, laulukirjutaja ja näitleja (1968–) *[[George Richards Minot]], USA arstiteadlane (1885–1950) *[[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (1927–2016) *[[Aleksandr Mints]], vene raadiotehnikateadlane ja raadiofüüsik (1895–1974) *[[Grigori Mints]], Nõukogude Liidu ja USA loogik, arvutiteadlane ja matemaatik (1939–2014) *[[Zara Mints]], kirjandusteadlane (1927–1990) *[[Jana Mintšenkova]], Eesti laskesuusataja (1988–) *[[Dan Mintz]], USA näitleja (1981–) *[[Salvador Minuchin]], pereterapeut (1921–2017) == Mio == *[[Mark Miodownik]], Briti materjaliteadlane ja insener (1969–) == Miq == *[[Najīb Mīqātī]], Liibanoni poliitik (1955–) *[[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist (1952–2012) == Mir == *[[Francesc Miralles]], katalaani kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik (1968–) *[[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) *[[Wilhelm von Mirbach-Harff]], Saksamaa poliitik ja diplomaat (1871–1918) *[[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]], prantsuse poliitik (1749–1791) *[[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik (1848–1917) *[[Rrok Mirdita]], albaania vaimulik (1939–2015) *[[Paul Mirerekano]], Burundi poliitik (suri 1965) *[[Eugene Mirman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Olle Mirme]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Sander Mirme]], eesti atmosfäärifüüsik ja rogainija (1981–) *[[Joan Miró]], katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik (1893–1983) *[[Ivan Miroljubov]], Eesti põllumees (1877–1942) *[[Vladas Mironas]], Leedu katoliku preester ja poliitik (1880–1953) *[[Gheorghe Mironescu]], Rumeenia poliitik (1874–1949) *[[Sergei Mironov]], Venemaa poliitik (1953–) *[[Maksim Miroškin]], Venemaa iluuisutaja (1994–) *[[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur (1991–) *[[Boris Mirov]], eesti arhitekt (1929–1996) *[[Ruth Mirov]], eesti folklorist (1928–) *[[Dave Mirra]] (1974–2016) *[[Helen Mirren]], Briti näitleja (1945–) *[[Richard Mirring]], eesti päritolu nõukogude poliitikategelane (1901–1938) *[[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (1936–2018) *[[Sania Mirza]], India tennisist (1986–) *[[Maryam Mīrzākhānī]], iraani päritolu USA matemaatik (1977–2017) *[[Shavkat Mirziyoyev]], Usbekistani poliitik (1957–) *[[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja (1921–2012) *[[Eduard Mirzojan (bioloog)|Eduard Mirzojan]], bioloog == Mis == *[[Roberts Misāns]], Läti kabetaja (1986–) *[[Rochus Misch]], Saksa sõjaväelane (1917–2013) *[[Seraina Mischol]], Šveitsi suusataja (1982–) *[[Ludwig von Mises]], majandusteadlane ja filosoof (1881–1973) *[[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Yukio Mishima]], jaapani kirjanik (1925–1970) *[[Zvjezdan Misimović]], endine Bosnia jalgpallur (1982–) *[[Eimutis Misiūnas]], Leedu jurist, kohtunik ja poliitik (1973–) *[[Betty Missiego]], Peruu laulja (1945–) *[[Aleksander Miśta]], poola maletaja (1963–) *[[Frédéric Mistral]], prantsuse luuletaja (1830–1914) *[[Gabriela Mistral]], Tšiili poeet ja diplomaat (1889–1957) == Miš == *[[Juri Mišin]], Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane (1946–2011) *[[Nikolai Mištšanski]], kabetaja (1954–2011) *[[Pavel Mištšenko]], vene botaanik (1869–1938) *[[Mihhail Mišustin]], Venemaa ametnik (1966–) == Miz == *[[Mizan Zainal Abidin]], Malaisia kuningas 2006. aastast (1962–) *[[Mihhail Mizintsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik (1962–) *[[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja ja filminäitleja (1948–) == Mit == *[[Nótis Mitarákis]], Kreeka poliitik (1972–) *[[Beverley Mitchell]], USA lauljatar ja näitleja (1981–) *[[David Mitchell]], inglise kirjanik (1969–) *[[Edgar Mitchell]], USA mereväe ohvitser ja astronaut (1930–2016) *[[Jonah F. Mitchell]], USA kirjandusteadlane ja publitsist (1972–) *[[Julian Mitchell]], inglise filmistsenarist (1935–) *[[Keith Mitchell]], Grenada poliitik (1946–) *[[Margaret Mitchell]], ameerika kirjanik, teose "Tuulest viidud" autor (1900–1949) *[[Peter Mitchell]], Briti biokeemik (1920–1992) *[[Robert Mitchum]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, helilooja ja laulja (1917–1997) *[[Unity Mitford]], Briti aristokraat, Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialismi pooldaja (1914–1948) *[[Theodor Carl Mithoff]], majandusteadlane (1835–1891) *[[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja (1940–) *[[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1885–1919) *[[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog (1977–) *[[Ilinka Mitreva]], Makedoonia poliitik (1950–2022) *[[Konstantínos Mítroglou]], Kreeka jalgpallur (1988–) *[[Vassili Mitrohhin]], Nõukogude Liidu luureohvitser (1922–2004) *[[Aleksandar Mitrović]], serbia jalgpallur (1994–) *[[Heino Mits]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija (1913–1972) *[[Krista Mits]], eesti anglist ja tõlkija (1946–) *[[Mārtiņš Mits]], läti jurist (1972–) *[[Konstantínos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1918–2017) *[[Kyriákos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Ivan Mitšurin]], vene sordiaretaja (1855–1935) *[[Aleksander Mitt]], eesti kiiruisutaja (1903–1942) *[[Anatoli Mitt]], eesti füüsik ja füüsikapedagoog (1909–1980) *[[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Arnold Mitt]], eesti korvpallur (1998–) *[[Hans Mitt]], eesti põllumees (1884–1937) *[[Hugo Mitt]], eesti teatrikunstnik, graafik ja karikaturist (1926–1998) *[[Märt Mitt]], eesti rahvuslane (1833–1912) *[[Raido Mitt]], eesti orienteeruja (1991–) *[[Tarmo Mitt]], eesti rammumees (1977–) *[[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja (1983–) *[[Günter Mittag]], Saksa DV riigitegelane (1926–1994) *[[François Mitterrand]], Prantsusmaa poliitik (1916–1996) == Miy == *[[Yukinori Miyabe]], jaapani kiiruisutaja (1968–2017) *[[Issey Miyake]], jaapani moelooja (1938–2022) *[[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik (1908–2007) *[[Hayao Miyazaki]], jaapani animaator ja režissöör (1941–) *[[Miyavi]], jaapani muusik (1981–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mi, Biograafiad]] g8pg3rvqd8alnyb9cx3zm0ccv0y5p86 0 419419 6175725 4315213 2022-08-09T08:51:39Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''Neeruti Ukukivi''' ehk '''Kalevipoja kivi''' ehk '''Kreutzwaldi kivi''' on hallist graniidist [[rändrahn]] [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] lähedal, kuivanud Lammasjôe oru lôunaveerul, maanteest 80 m läänes. Kivi on väga suurte mõõtmetega ja suhteliselt lapik. Kivi pealispind on tihti porine, kuna kariloomad käivad seal peal.<ref>{{EELIS|yrg|-41581953}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti rändrahnud]] [[Kategooria:Kadrina vald]] o0wr01auf0bi9q5omw9j51r4qrtym6z 0 425378 6175477 5849008 2022-08-08T14:42:50Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Vatter''' ([[17. märts]] [[1900]] [[Uue-Põltsamaa vald (Põltsamaa kihelkond)|Uue-Põltsamaa vald]], [[Viljandimaa]] – [[jaanuar]] [[1989]] [[Põltsamaa]]<ref>''Album Academicum Universitatis Tartuensis''. II köide. Tartu 1994. Lk 156</ref>) oli Eesti [[agronoom]]. Vatter võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Ta lõpetas 1921. aastal [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Gümnaasiumi]] ja 1926. aastal [[Tartu Ülikool]]i agronoomina. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Ta töötas aastatel 1924–1927 Viljandimaa maa-agronoomi ja taimekasvatuse instruktorina, aastatel 1927-1940 maavalitsuse liikme ja abiesimehena ning aastatel 1940–1941 peaagronoomina. Oli alates 1932. aastast talupidaja [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vallas]]. Ta [[juuniküüditamine|küüditati]] koos perega 1941. aastal Tšaja rajooni [[Novosibirski oblast]]isse (praegu [[Tomski oblast]]). Tuli 1957. aastal (teistel andmetel 1960. aastal) Eestisse tagasi ja töötas aastatel 1960–1964 [[Põltsamaa rajoon]]is agronoomina. ==Tunnustus== *1939 – Eesti Vabariigi [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/11321/nikolai-vatter Nikolai Vatter Eesti Vabariigi teenetemärkide kavaleride loetelus]</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Nikolai Vatter 10 aastat rahva teenistuses. Täna möödub 10 aastat ajast, mil agr. N. Vatter asus Viljandimaa põllumajanduse juhtimisele". [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] nr 107, 14. september 1934. Lk 6 *''Album Academicum Universitatis Tartuensis''. II köide. Tartu 1994. Lk 156 ==Isiklikku== Tema vend oli kirikuõpetaja [[Albert Vatter]]. ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=3646 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis'' 1918–1944] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=698006 "Vatter, Nikolai – agronoom". Foto Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi kogust] *[https://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/11321/nikolai-vatter Nikolai Vatter Eesti Vabariigi teenetemärkide kavaleride loetelus] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000195207 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=8ZKgAWj3zNkX Haud Põltsamaa uuel kalmistul] {{JÄRJESTA:Vatter, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1989]] isxiwj6w2lucmsyu4kimutbmgts7r36 0 425687 6175517 6137077 2022-08-08T16:43:40Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Pärnu Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Suur-Sepa tänav|Suur-Sepa]] 16, 80098 Pärnu linn<br> Istungite toimumiskoht [[Pärnu raekoda]] | piirkond = [[Pärnu]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus =<!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = Pärnu linnavolikogu esimees<br> [[Andres Metsoja]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = haridus- ja kultuurikomisjon<br>majanduskomisjon<br>planeeringukomisjon<br>sotsiaalkomisjon<br>noortekogu komisjon<br> revisjonikomisjon<br>piirkondliku arengu komisjon | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://parnu.ee/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu Pärnu linnavolikogu] | märkused = }} '''Pärnu Linnavolikogu''' on [[Pärnu]] linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[linnavolikogu]]), mille on valinud valimisõiguslikud linnakodanikud. Pärnu linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Pärnu Linnavalitsus]]. == Pärnu Linnavolikogu, 2017–2021== ===Valimisliit Pärnu Ühendab=== * [[Silver Smeljanski]] * [[Vahur Mäe]] * [[Raido Ilp]] * [[Kaja Martinson]] * [[Eino-Jüri Laarmann]] * [[Elmo Joa]] * [[Jaana Junson]] ===Erakond Isamaa=== * [[Andres Metsoja]] * [[Merle Lillak]] * [[Eino Ojandu]] * [[Ago Kalmer]] * [[Mati Sutt]] * [[Kai Oraste]] * [[Ilme Seepere]] * [[Rain Jung]] * [[Jaanus Põldmaa]] * [[Aare Arva]] ===Eesti Reformierakond=== * [[Toomas Kivimägi]] * [[Toomas Rõhu]] * [[Jane Mets]] * [[Marika Valter]] * [[Jüri Lebedev]] * [[Urmas Sule]] * [[Laura Kiviselg]] * [[Enn Raadik]] * [[Irina Talviste]] ===Eesti Keskerakond=== * [[Avo Keel]] * [[Vladimir Zemljannikov]] * [[Tatjana Gussarova]] * [[Hillar Talvik]] * [[Anne Betker]] * [[Arvo Reedik]] * [[Külli Pärtelson]] ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== * [[Kalev Kaljuste]] ===Eesti Konservatiivne Rahvaerakond=== * [[Imre Baumann]] * [[Heldur Paulson]] * [[Helle Kullerkupp]] * [[Edmond Penu]] * [[Siimo Lopsik]]<ref>[https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu?id=23 Pärnu linnavolikogu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud [[raad]] kui [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ning 1878. aastal astus [[Pärnu raad|Pärnu rae]] asemele [[Pärnu linnakodanik]]est maksumaksjate poolt valitud Pärnu linnaduuma ehk Pärnu Linnavolikogu. Volikogu valis [[Pärnu Linnavalitsus]]e eesotsas [[Pärnu linnapea]]ga. Pärnu Linnavolikogu tegutses [[Pärnu raekoda|Pärnu raekoja]] 1911. aastal valminud juurdeehituses, [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]al. ==Vaata ka== *[[Pärnu linnavolinike loend 1919]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1921]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1934]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1939]] *[[Pärnu linnavolikogu liikmete loend 2013]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.parnu.ee/?id=83 Pärnu Linnavolikogu Pärnu linna kodulehel] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122017275 Pärnu linna põhimäärus], RT IV, 29.12.2017, 275 [[Kategooria:Pärnu Linnavolikogu| ]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] es2zkimgk23icisdwllbikn03lb454e 6175518 6175517 2022-08-08T16:44:02Z NOSSER 8097 /* Eesti Konservatiivne Rahvaerakond */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Pärnu Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Suur-Sepa tänav|Suur-Sepa]] 16, 80098 Pärnu linn<br> Istungite toimumiskoht [[Pärnu raekoda]] | piirkond = [[Pärnu]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus =<!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = Pärnu linnavolikogu esimees<br> [[Andres Metsoja]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = haridus- ja kultuurikomisjon<br>majanduskomisjon<br>planeeringukomisjon<br>sotsiaalkomisjon<br>noortekogu komisjon<br> revisjonikomisjon<br>piirkondliku arengu komisjon | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://parnu.ee/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu Pärnu linnavolikogu] | märkused = }} '''Pärnu Linnavolikogu''' on [[Pärnu]] linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[linnavolikogu]]), mille on valinud valimisõiguslikud linnakodanikud. Pärnu linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Pärnu Linnavalitsus]]. == Pärnu Linnavolikogu, 2017–2021== ===Valimisliit Pärnu Ühendab=== * [[Silver Smeljanski]] * [[Vahur Mäe]] * [[Raido Ilp]] * [[Kaja Martinson]] * [[Eino-Jüri Laarmann]] * [[Elmo Joa]] * [[Jaana Junson]] ===Erakond Isamaa=== * [[Andres Metsoja]] * [[Merle Lillak]] * [[Eino Ojandu]] * [[Ago Kalmer]] * [[Mati Sutt]] * [[Kai Oraste]] * [[Ilme Seepere]] * [[Rain Jung]] * [[Jaanus Põldmaa]] * [[Aare Arva]] ===Eesti Reformierakond=== * [[Toomas Kivimägi]] * [[Toomas Rõhu]] * [[Jane Mets]] * [[Marika Valter]] * [[Jüri Lebedev]] * [[Urmas Sule]] * [[Laura Kiviselg]] * [[Enn Raadik]] * [[Irina Talviste]] ===Eesti Keskerakond=== * [[Avo Keel]] * [[Vladimir Zemljannikov]] * [[Tatjana Gussarova]] * [[Hillar Talvik]] * [[Anne Betker]] * [[Arvo Reedik]] * [[Külli Pärtelson]] ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== * [[Kalev Kaljuste]] ===Eesti Konservatiivne Rahvaerakond=== * [[Imre Baumann]] * [[Heldur Paulson]] * [[Helle Kullerkupp]] * [[Edmond Penu]] * [[Siimo Lopsik]]<ref>[https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu?id=23 Pärnu linnavolikogu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud [[raad]] kui [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ning 1878. aastal astus [[Pärnu raad|Pärnu rae]] asemele [[Pärnu linnakodanik]]est maksumaksjate poolt valitud Pärnu linnaduuma ehk Pärnu Linnavolikogu. Volikogu valis [[Pärnu Linnavalitsus]]e eesotsas [[Pärnu linnapea]]ga. Pärnu Linnavolikogu tegutses [[Pärnu raekoda|Pärnu raekoja]] 1911. aastal valminud juurdeehituses, [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]al. ==Vaata ka== *[[Pärnu linnavolinike loend 1919]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1921]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1934]] *[[Pärnu linnavolinike loend 1939]] *[[Pärnu linnavolikogu liikmete loend 2013]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.parnu.ee/?id=83 Pärnu Linnavolikogu Pärnu linna kodulehel] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122017275 Pärnu linna põhimäärus], RT IV, 29.12.2017, 275 [[Kategooria:Pärnu Linnavolikogu| ]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] mfc33whhv4wcsv750nwc6kqv8cdn1pu 0 433626 6175760 6130514 2022-08-09T10:07:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Fail:Klementinum průčelí 9.jpg|pisi|Osa idapoolsest fassaadist]] [[Pilt:Klementinum, západ.jpg|pisi|Vaade läänetiivale ja sissepääsule Křížovnická tänavalt]] '''Klementinum''' (varem '''Clementinum''') on hoonekompleks [[Praha]] vanalinnas, kunagise [[jesuiitide kolleegium]]i asupaik. See koosneb mitmest ühendatud hoonest, mis moodustavad kvartali Karlova, Křížovnická, Platnéřská ja Seminářská tänava ning Maria väljaku vahel. Klementinum asub [[Vltava]] jõe paremal kaldal [[Karli sild|Karli silla]] lähedal. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord | artikkel =/ | tekst =/ | NS =50/05/12/N | EW= 14/24/59/E | tüüp = maamärk}}. Klementinum sai alguse [[16. sajand]]il [[jesuiidid|jesuiitide]] õppeasutusena. Hooned hõlmavad kahe [[hektar]]i suuruse maa-ala. Klementinum kuulub [[barokkarhitektuur]]i silmapaistvamate teoste hulka. Tänapäeval paikneb Klementinumis [[Tšehhi rahvusraamatukogu]]. Kompleksi kuuluvates kirikutes ja kabelites peetakse kontserte. ==Ajalugu== [[Pilt:Klementinum Salvator.JPG|pisi|[[Jan Hiebel]]i maal 1750. aastast. Esiplaanil on Püha Lunastaja kirik]] [[Pilt:Clementinum astronomical tower.jpg|pisi|Tähetorn]] Klementinumi rajasid [[jesuiidid]], kes saabusid Prahasse [[1556]]. aastal keiser [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] kutsel. Aastal [[1562]] avasid nad keisri toetusel õppeasutuse. Esialgu asusid nad elama praeguse Klementinumi asukohal olnud endise [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostri]] ruumidesse, mille keiser nende käsutusse oli andnud. Dominiiklaste [[13. sajand]]il rajatud püha Clemensi kloostri järgi sai hiljem nime kogu ehitis. Esialgu seati end sisse jõepoolsetes hoonetes, praeguses läänetiivas, mis esimesena elamiskõlblikuks muudeti. Aastal [[1653]] hakkasid jesuiidid aga tasapisi hooneid juurde ja ümber ehitama. Ehitustöö kestis üle 170 aasta ja ehitistes segunevad seetõttu eri stiilid. Enne ümberehitusi moodustasid Klementinumi kvartali 32 elumaja, seitse siseõue, kolm kirikut, kloostriruumid ja mitu aeda. Jesuiitide asutatud kolleegiumi rajatised hõlmasid lõpuks viit siseõue, mida ümbritsesid kolm kirikut, kaks torni, õpperuumid, eluruumid, raamatukogu, teater, observatoorium, apteek ja trükikoda.<ref name="history1" /> Klementinumi pindala on kokku kaks hektarit. See on üks Euroopa suuremaid hoonekomplekse.<ref name="history" /> Klementinum oli omal ajal suuruselt kolmas [[jesuiitide kolleegium]].<ref name="RNicW" /> Jesuiitide hoonetele oli iseloomulik see, et elu- ja haldusruumid olid tavaliselt väga tagasihoidlikud, avalikud ruumid aga rikkalikult kaunistatud.<ref name="ItHcP" /> Jesuiitide akadeemias õpetati [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t. Aastal [[1616]] sai kool [[ülikool]]i staatuse. Esialgu oli jesuiitide akadeemia võistlejaks [[protestantism|protestantlik]] [[Karli ülikool]]. Aastal [[1622]] said jesuiidid mõlemad ülikoolid oma valitsemise alla ja [[1654]]. aastal ühendas [[Ferdinand III]] Karli ülikooli ja Klementinumi üheks nelja teaduskonnaga ülikooliks, mille nimeks sai Karli-Ferdinandi ülikool.<ref name="2BcCA" /><ref name="history1" /> Ka raamatukogud ühendati. Filosoofia- ja teoloogiateaduskond jäid Klementinumi ruumidesse, õigus- ja arstiteaduskond aga endisse Karli ülikooli. Pärast jesuiitide ordu sulgemist [[1773]]. aastal pidid jesuiidid lahkuma, aga ülikool jäi alles.<ref name="history" /> Klementinumi vanim osa on läänetiib Křižovnická tänava ääres. Selle ehitamist alustas arhitekt [[Carlo Lurago]] 1653. aastal, tema tööd jätkasid [[Francesco Caratti]] ja [[Giovanni Domenico Orsi]] ning töö lõpetas [[František Maxmilián Kaňka]] 1730. aastatel.<ref name="history1" /> Klementinumi kõrgeim ehitis on [[tähetorn]], mis ehitati [[1722]]. aastal. See ehitati algselt vahitorniks. Samal aastal asutati matemaatikamuuseum astronoomia ja matemaatika õpetamiseks. See suleti [[1785]]. aastal ja osa selle eksponaatidest teisaldati 1818. aastal rahvusmuuseumi. 1750. aastate alguses asutatud observatooriumi esimeseks direktoriks sai matemaatik ja füüsik [[Joseph Stepling]], kelle algatusel alustati astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Alates 1752. aastast on Klementinumis tehtud süstemaatilisi meteoroloogilisi vaatlusi. Alates 1775. aastast korraldas vaatlusi hilisem Karli ülikooli rektor [[Antonín Strnad]]. Alates 1784. aasta algusest on järjepidevalt tehtud mõõtmisi kolm korda päevas. Keskajast alates on Klementinumis tegutsenud paljud tunnustatud astronoomid, matemaatikud, filosoofid ja muusikud.<ref name="exper" /> 16. ja 17. sajandi vahetusel tegutsesid Prahas teiste seas [[Tycho Brahe]], [[Johannes Kepler]] ja [[Tadeáš Hájek]]. Aastal 1622 asutatud raamatukogust sai 1781. aastal avalik raamatukogu. Tänapäeval haldab rahvusraamatukogu kogu kompleksi, välja arvatud kirikuid. Põhjatiivas oli jesuiitide teater ja aastatel 1935–2009 tehnikaraamatukogu. Aastatel [[1924]]–[[1925]] ehitati arhitekt [[Ladislav Machoň]]i projekti järgi läänetiiva kolmas korrus ümber, et saada raamatukogule ruumi juurde. Samal ajal paigaldati ka Platnéřská tänava poolse põhjatiiva [[vintskap]]pidele seitse [[Otto Gutfreund]]i loodud kuju, mis sümboliseerivad eri teadusharusid.<ref name="history1" /> Suurim muudatus oli uue lugemissaali ehitamine kvartali keskel asuvasse siseõue. Selle projekti autor oli samuti Ladislav Machoň.<ref name="HfEHN" /> Aastal 1930 kolis filosoofiateaduskond välja ja Klementinumist sai rahvusraamatukogu asukoht.<ref name="history" /> ==Hooned== [[Pilt:Clementinum library2.jpg|pisi|Raamatukogu barokksaal]] [[Pilt:Vseobecna-studovna.jpg|pisi|Kunagisest jesuiitide [[refektoorium]]ist sai raamatukogu lugemissaal]] Klementinumi peasissekäik on Křížovnická tänaval Püha Lunastaja kiriku peaukse kõrval. Esimeses siseõues on [[Josef Max]]i loodud mälestusmärk Praha tudengitele, kes [[1847]]. aastal rootslaste vastu võitlesid. Teises siseõues on mälestuskivi jesuiitide rajatud Praha esimesele veevärgile. Kompleksis on kokku 13 päikesekella. Kompleksi keskosas oli jesuiitide [[refektoorium]], kus on rikkalikud stukk-kaunistused ja [[Kryštof Tausch]]i maalid. Selle kõrval on 1920. aastatel ehitatud uus lugemissaal. Maria väljaku poolses siseõues on [[Maria Theresia]] tellimusel valminud [[Ignatz Platzer]]i loodud mälestusmärk tähetorni direktorile [[Joseph Stepling]]ile. See kujutab [[Cupido]]t pikksilmaga.<ref name="history1" /> Klementinumi keskmises vöös on [[kellatorn]]. Kompleksis asuvad ka rokokoomaalidega Mozarti saal, matemaatikasaal, käsikirjade saal, muusikasaal ja rokokookabel [[Johannes Nepomukist|Nepomuki Johannese]] altariga.<ref name="history1" /> Klementinumis on ka konverentsi- ja näituseruumid, raamatupoed ja kohvikud. ===Tähetorn=== Torn ehitati 1722. aastal [[vahitorn]]ina. Kuigi [[astronoomia]] kuulus ülikooli õppekavasse algusest peale, ei tehtud esialgu tornis [[astronoomilised vaatlused|astronoomilisi vaatlusi]]. [[Observatoorium]]i asutas [[1751]]. aastal [[Joseph Stepling]], kellest sai ka selle esimene direktor.<ref name="tower" /> Torni arhitekt võis olla [[František Maxmilián Kaňka]], [[Kilián Ignác Dientzenhofer]] või [[Anselmo Lurago]]. Torn on 68 meetri kõrgune ja selle tippu viib 172-astmeline järsk [[keerdtrepp]]. Torni tipus on [[Atlas (mütoloogia)|Atlase]] kuju, mille autor on [[Matyáš Bernard Braun]].<ref name="history1" /><ref name="tower" /> Olulisim roll observatooriumi sisseseadmisel ja instrumentide valmistamisel oli direktoril Joseph Steplingil ja mehaanikul [[Jan Klein]]il.<ref name="history1" /> Josef Steplingi algatusel hakati [[1752]]. aastal tegema ka [[meteoroloogilised vaatlused|meteoroloogilisi vaatlusi]], esialgu küll mitte regulaarselt. [[Õhutemperatuur]]i hakati iga päev mõõtma alates 1775. aastast, sademeid 1804. aastast. Vaatlused on katkematult kestnud tänapäevani.<ref name="tower" /> Tornis on ka kunagistes tööruumides paiknev muuseum, kus hoitakse tolleaegseid instrumente.<ref name="tower" /> Teisel korrusel on eraldi ruum (meridiaanisaal), kus määrati kindlaks keskpäeva hetk. Laes oli ava, millest langevat valguskiirt jälgiti ja selle põrandale langemise asukoha järgi tehti kindlaks hetk, mil [[Päike]] oli kõige kõrgemal.<ref name="merid" /> Alates [[1842]]. aastast lehvitati keskpäeva märgiks tornist lippu, alates [[1891]]. aastast kaasnes sellega kahuripauk. Viimati anti keskpäevast märku 1928. aastal. Signaallippude koopiaid võib tänapäeval näha torni tipus.<ref name="merid" /><ref name="history1" /> Meridiaanihalli seintel on kunagised astronoomilised instrumendid, sealhulgas kaks Jan Kleini konstrueeritud [[Kvadrant (astronoomia)|seinakvadranti]].<ref name="merid" /> Pärast esimest maailmasõda sai Klementinumi tähetorn [[Tšehhoslovakkia]] äsjaloodud riikliku observatooriumi osaks ja oli kuni 1928. aastani ainuke observatoorium Böömimaal. See tegutses kuni Teise maailmasõjani.<ref name="tower" /> 1928. aastal hakati astronoomilisi vaatlusi tegema peamiselt uues [[Ondřejovi observatoorium]]is.<ref name="history1" /> Torni sissepääs on Peeglikabeli kõrval. Külastajad pääsevad keerdtreppi mööda 52 meetri kõrgusele platvormile, kust avaneb vaade linnale.<ref name="tower" /> ===Raamatukogu=== [[Pilt:080628 Praha Karol Benicky Vystava Klementinum 0005.JPG|pisi|Galerii]] Raamatukogu avati 1722. aastal jesuiitide ülikooli osana. Seal on hoiul rohkem kui 20 000 köidet peamiselt välismaa teoloogilist kirjandust, mis on välja antud alates 17. sajandi algusest.<ref name="library" /><ref name="exper" /> Legendi järgi oli jesuiitidel tulles kaasas vaid üks [[raamat]]. Kui nad Klementinumist lahkusid, oli raamatukogus 20 000 köidet.<ref name="history1" /> Barokksaali laefreskod on maalinud [[Jan Hiebel]]. Ta on kasutanud teadust ja haridust kujutavaid allegoorilisi motiive, aga maalinud ka palju [[pühak]]ute, ülikooli patroonide ja ordu võimukandjate portreid. Raamatukogu otsaseinas on keiser [[Joseph II]] portree. Tema korraldusel saadeti Klementinumi kogudesse raamatuid suletud kloostritest. Tähelepanuväärne on ka raamatukogu [[gloobus]]te ja [[taevagloobus]]te kogu. Gloobused on peamiselt jesuiitide tehtud. Kogus on ka [[astronoomiline kell|astronoomilised kellad]], mis on peamiselt Jan Kleini valmistatud. Raamatukogu sisekujundus on püsinud muutumatuna alates [[18. sajand]]ist.<ref name="library" /> Jesuiitide kolleegium suleti 1773. aastal ja [[1777]]. aastal kuulutas [[Maria Theresia]] jesuiitide raamatukogu avalikuks ülikooli raamatukoguks. Aastal [[1781]] asutas raamatukogu direktor [[Karel Rafael Ungar]] [[tšehhi keel|tšehhikeelse]] kirjanduse kogu [[Bibliotheca Nationalis]] ja pani sellega aluse rahvuslikule raamatukogule.<ref name="library" /> Alates [[1782]]. aastast pidid kõik Praha trükkalid loovutama raamatukogule [[sundeksemplar]]i, 19. sajandi alguses laienes kohustus tervele Tšehhile. Vanim raamat Klementinumi raamatukogus on [[Vyšehradi koodeks]].<ref name="history1" /> Tänapäeval on hoonetes Tšehhi rahvusraamatukogu kogud, kus on kokku umbes kuus miljonit köidet. Endine jesuiitide [[refektoorium]] on hoone suurim saal ja see võeti kasutusele rahvusraamatukogu lugemissaalina.<ref name="spot" /> ===Kirikud ja kabelid=== [[Fail:Prague Charles Bridge Tower View East-07.jpg|pisi|Püha Lunastaja kirik]] Osa Klementinumi lõunatiivast Karlova tänava ääres moodustavad [[Püha Clemensi kirik]], [[Püha Lunastaja kirik]] ja [[Neitsi Maarja taevamineku kabel]].<ref name="exper" /> ====Püha Clemensi kirik==== Püha Clemensi kirik on [[barokk]]stiilis ühelööviline [[kirik (pühakoda)|kirik]]. Selle arhitektid olid [[Antonio Lurago]] ja [[František Maxmilián Kaňka]]. Kirik ehitati aastatel 1711–1715. Kiriku skulptuurid on loonud [[Matyáš Bernard Braun]] ja altarimaali [[Peter Brandl]].<ref name="history1" /> ====Püha Lunastaja kirik==== Püha Lunastaja kirik oli omal ajal jesuiitide tähtsaim kirik [[Böömimaa]]l. Selle ehitamist alustati [[1578]]. aastal varasema gooti kiriku varemetele.<ref name="history1" /> Püha Lunastaja kirik on [[renessanss]]-stiilis kolmelööviline [[basiilika]]. See ehitati aastatel [[1578]]–[[1582]] ja [[1600]]–[[1601]]. [[17. sajand]]i keskel kujundati fassaadi ja interjööri [[Carlo Lurago]] käe all varabarokses stiilis ümber.<ref name="spot" /> Hiljem kujundas [[Francesco Caratti]] [[kuppel|kupli]], mida ehivad [[Jan Jiří Bendl]]i [[stukk]]-kaunistused. Aastal [[1714]] ehitati František Maxmilián Kaňka käe all kirikutornid ümber. Kiriku varabarokset [[pihitool]]i kaunistavad Jan Jiří Bendli loodud 12 [[apostel|apostli]] kujud.<ref name="history1" /> Kirikus on kaks [[orel]]it ja seda kasutatakse kontserdisaalina.<ref name="xH8VW" /> ====Neitsi Maarja taevamineku kabel==== [[Fail:Vlašská kaple 2.jpg|pisi|Neitsi Maarja taevamineku kabel]] [[Manerism|Maneristlikus]] stiilis ovaalne Neitsi Maarja taevamineku kabel ehitati aastatel [[1590]]–[[1600]] Prahas elavate [[Itaalia]] kaupmeeste ja ehitajate jaoks.<ref name="spot" /> Seda nimetatakse ka Itaalia kabeliks. Kabel ehitati 15. sajandil hävinud gooti kiriku kohale. Kabeli arhitekt oli [[Ottorino Mascarino]].<ref name="history1" /> Kabelis on kauneid laemaale ja skulptuure. Ka kabelis peetakse kontserte.<ref name="PyzSo" /> ====Peeglikabel==== Peeglikabel valmis [[1724]]. aastal. Kabelis on rikkalikult dekoratsioone, palju [[peegel|peegleid]], [[fresko]]sid ja [[skulptuur]]e. Kabelis on kaks [[18. sajand]]i orelit, millest ühel on mänginud [[Wolfgang Amadeus Mozart]]. Kabelit kasutatakse kontserdisaalina.<ref name="exper" /><ref name="Z3df9" /> Peeglikabelis on neli [[Václav Vavřinec Reiner]]i maali.<ref name="history1" /> ==Arhitektid ja kunstnikud== Aastatel 1653–1669 juhtisid ehitamist Itaalia barokkarhitektid, eelkõige [[Carlo Lurago]], aga ka tema vennapoeg [[Francesco Lurago]] ja [[Giovanni Domenico Orsi]]. 18. sajandi alguses sai Klementinumi arhitektiks [[Pavel Ignác Bayer]]. Läänetiival asuva Lunastaja kiriku portikuse kujundas arvatavasti [[František Maxmilián Kaňka]]. 18. sajandil tegutses ka [[Giovanni Antonio Lurago]]. Viimasena ehitatud peeglikabeli ja tähetorni arhitekt pole kindlalt teada, aga arvatakse, et see võis olla František Maxmilián Kaňka või [[Kilián Ignác Dientzenhofer]].<ref name="spot" /><ref name="history" /> [[Kujur]]itest osalesid [[Karel Josef Hiernle]]; [[Ignatz Platzer]]; [[Jan Jiří Bendl]], kes valmistas muu hulgas kõik 14 kuju Lunastaja kiriku katusel; [[Matyáš Bernard Braun]], kes lõi muu hulgas Atlase kuju tähetorni tipus ja Clemensi kiriku altari pühakute kujud. Stukkdekooride autorid olid teiste seas [[Bernardo Spinetti]] ja [[Giovanni Bartolomeo Cometa]]. Klementinumi [[maal]]ide autorite hulgas olid [[Jan Hiebel]], [[Kryštof Tausch]], [[Jan Kuben]], [[Jan Jiří Heinsch]], [[Ignác Raab]], [[Josef Kramolín]] ja [[Václav Vavřinec Reiner]]. Jan Hiebel maalis raamatukogu barokksaali laefreskod, Kryštof Tausch ja Jan Kuben refektooriumi seinamaalid. Peeglikabeli maalide autorid olid eelkõige Jan Hiebel ja Václav Vavřinec Reiner. ==Pilte== <gallery> Pilt:Praha, Staré Město, Karolinum, Slovanská knihovna, pohled do dvora Klementina II.JPG|Siseõu Pilt:259 Klementinum, torre del rellotge.jpg|Kellatorn Pilt:Praha, Klementinum, Zrcadlová kaple (1).jpg|Peeglikabel Pilt:Praha, Klementinum, Meridiánová síň 03.jpg|Instrumendid meridiaanisaalis Pilt:Praha, Staré Město, Karolinum, sluneční hodiny II.JPG|Päikesekell Pilt:Ignác Platzer - Memorial with Little Amor.jpg|Mälestusmärk tähetorni direktorile [[Joseph Stepling]]ile Pilt:257 Klementinum, estàtua de l'Estudiant.jpg|Monument tšehhi tudengile Pilt:Praha, Klementinum, interiér, portál.jpg|Kaunistustega uks </gallery> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="history1">[http://www.prague.eu/en/object/places/358/clementinum-klementinum?back=1 History of Clementinum]</ref> <ref name="history">[http://www.klementinum.com/index.php/en/history History]</ref> <ref name="exper">[https://www.pragueexperience.com/places.asp?PlaceID=844 Klementinum]</ref> <ref name="tower">[http://www.klementinum.com/index.php/en/astronomical-tower-2 Astronomical Tower]</ref> <ref name="merid">[http://www.klementinum.com/index.php/en/meridian-hall-2 Meridian hall]</ref> <ref name="library">[http://www.klementinum.com/index.php/en/baroque-library-hall-2 The baroque library hall]</ref> <ref name="spot">{{Netiviide |url=http://www.prague-spot.com/clementinum |pealkiri=Prague spot |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2014-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102200008/http://www.prague-spot.com/clementinum |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RNicW">[http://www.boredpanda.com/beautiful-library-prague-czech-clementinum/ The World’s Most Beautiful Library Is In Prague, Czech Republic]</ref> <ref name="ItHcP">{{Netiviide |url=http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/clementinum.html |pealkiri=Kralovskacesta.cz |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2016-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160322000011/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/clementinum.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2BcCA">[http://www.cuni.cz/UKEN-115.html History of Charles University – Key Dates]</ref> <ref name="HfEHN">[http://www.lidovky.cz/ladislav-machon-neobycejny-architekt-na-ktereho-se-temer-zapomnelo-1f8-/design.aspx?c=A130319_093427_ln-bydleni_ter Machoň: Neobyčejný architekt, na kterého se téměř zapomnělo]</ref> <ref name="xH8VW">[https://www.pragueexperience.com/places.asp?PlaceID=1428 St. Salvator Church Charles Bridge]</ref> <ref name="PyzSo">[https://www.pragueexperience.com/places.asp?PlaceID=1443 St. Clement's Cathedral]</ref> <ref name="Z3df9">[http://www.prague.eu/en/object/places/358/clementinum-klementinum?back=1 Clementinum (Klementinum)]</ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria-tekstina|Clementinum Prague}} *[http://www.klementinum.com/index.php/en/?linkID=lnk6&lang=2 Koduleht] *[http://www.boredpanda.com/beautiful-library-prague-czech-clementinum/ The World’s Most Beautiful Library Is In Prague, Czech Republic] [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] 3mq8tovnqwra5se13q6rpui3qakwnlt 0 446068 6175482 6167090 2022-08-08T14:53:27Z Kask 77839 Täiendus wikitext text/x-wiki '''Reili Rand''' (sündinud [[19. märts]]il [[1991]]) on [[Eesti]] poliitik, alates [[19. juuli]]st [[2022]] [[XIV Riigikogu]] liige ja endine [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] vallavanem. Rand on lõpetanud [[Emmaste põhikool]]i, [[2010]] [[Käina gümnaasium]]i ja [[2014]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ühiskonnateaduste instituudi [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala, kaitstes lõputöö teemal "Meeste ja naiste poliitiline orientatsioon ning hinnangud perepoliitika vajalikkusele Eestis". Rand juhtis aastatel [[2015]]–[[2017]] [[Hiiu vald]]a. [[7. november|7. novembrist]] 2017 kuni [[25. november|25. novembrini]] [[2021]] oli ta nelja senise valla ühinemisel tekkinud Hiiumaa valla esimene vallavanem, ehkki alates 2020. aasta algusest viibis lapsehoolduspuhkusel. Rand kuulub 2015. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. <ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est|pealkiri=Erakonnaliikmete nimekirjad.|vaadatud=2016-09-25|arhiivimisaeg=2016-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160816154142/https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kuulub 2022. aastast Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Rand kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] ja sai [[Valimisringkond nr 5|5. valimisringkonnas]] 342 häält. <ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html Riigikogu valimiste tulemused.]</ref> Ta kandideeris 2017. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimisel]], kus sai 490 häält. Ta sai [[2019]] [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] 918 häält ja 2021 [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike volikogude valimistel]] 342 häält.<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0039-0205.html 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste tulemused.]</ref> Ta valiti 2015. aastal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Hiiumaa piirkonna esimeheks. <ref>{{Netiviide |url=http://www.sotsdem.ee/hiiumaa-sotsiaaldemokraatide-juhiks-valiti-reili-rand/. |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-25 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927221221/http://www.sotsdem.ee/hiiumaa-sotsiaaldemokraatide-juhiks-valiti-reili-rand/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kahel korral on ta valitud erakonna juhatusse ja 2019. aastal erakonna aseesimeheks. [[2009]]. aastal pälvis Rand auhinna [[Hea Eeskuju]]. == Töökohad == *Perede ja Laste Nõuandekeskuse projektijuht [[2013]] *MTÜ Lapse Huvikaitse Koja tegevjuht 2013–[[2016]] *majandus- ja kommunikatsiooniministri abi [[2014]]–2015 *Eesti NATO Ühingu büroo- ja projektijuht 2015 *Hiiu vallavanem 2015–2017 *Hiiumaa vallavanem 2017–2021 *SA Hiiumaa Haigla nõukogu liige alates 2017 *Hiiumaa valla Emmaste osavallakogu liige alates 2021 *Alates 2022 Riigikogu liige == Isiklikku== Reili Ranna elukaaslane on Priit Koff. Neil on tütar Friida (sündinud [[2020]]) ja poeg Rudolf (sündinud 2022). Tema huvialad on [[purjetamine]] ja tervisesport. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/988995d4-3cbe-4ea7-acdd-6222d0b658b1/Reili-Rand Reili Rand Riigikogu kodulehel] *Reili Rand: [https://epl.delfi.ee/artikkel/120046776/poliitkolumnist-reili-rand-pronkssoduri-saaga-kordamine-narvas-maksab-katte-aastakumneid "Pronkssõduri saaga kordamine Narvas maksab kätte aastakümneid".] Eesti Päevaleht. 6. august 2022 kl 9. {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Rand, Reili}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] epmuxv4civxr8mw7z2z1ux6r9ei2t6y 4 450091 6175451 6175126 2022-08-08T13:10:56Z Kruusamägi 1530 mai 2022 arhiivi wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Loode-Boreaallane |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale. == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===August 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 16:10 (EEST) ===Juuli 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. august 2022, kell 10:48 (EEST) :Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:39 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:52 (EEST) :Esitan töö eest ordudega kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sacerdos79|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 09:43 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 09:59 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. august 2022, kell 10:34 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:02 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:27 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:39 (EEST) *{{poolt}}--[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 4. august 2022, kell 18:31 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 01:15 (EEST) ===Juuni 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST) :Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST) :Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST) :Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) :Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST) :{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". :Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST) Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] nte4x7jwxlgtsc060phb7n2dql914sg 0 453539 6175453 5676254 2022-08-08T13:14:52Z 195.50.219.203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:V Balbo - v Depretis - ISTAT P1070315.JPG|pisi|right|Istati peakorter [[Rooma]]s]] '''Itaalia Riiklik Statistikaamet''' ([[itaalia keel]]es: '''''istituto nazionale di statistica'''''; '''Istat''') on [[Itaalia]] peamine ametliku [[statistika]] koostaja ja avalikustaja.<ref name=esileht /> Lisaks [[rahvaloendus]]te viib Istat läbi hulgaliselt uuringuid ja küsitlusi sotsiaalselt olulistel teemadel. Istat on Itaalia olulisim statistika koostaja ning mängib olulist rolli ka [[Eurostat]]i juhitavas Euroopa Statistikasüsteemis. Itaalia Statistikaamet asutati aastal 1926. Istat avalikustab statistikat [[Creative Commons]]i litsentsi all. Esimene rahvaloendus Itaalias toimus 31. detsembril 1861, rahvaarvuks oli 22 182 377. Peale seda on rahvaloendused tavaliselt toimunud iga 10 aasta järel, erandiks 1891. aasta (finantsraskused) ja 1941 ([[Teine maailmasõda]]), lisaks toimus üks loendus ka 21. aprillil 1936. Alates 4. novembrist 1951 toimusid rahvaloendused tavapäraselt iga 10 aasta järel oktoobrikuus, viimane toimus 9. oktoobril 2011, rahvaarv oli 59 433 744. Alates 2018. aastast teostatakse rahvaloendust iga aasta valikuuringu põhjal, valitakse ligi 1.4 miljonit majapidamist 2800 asulast, mida hiljem võrreldakse rahvastikuregistriga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.istat.it/en/permanent-censuses/population-and-housing|pealkiri=Istat.it - Permanent census of population and housting}}</ref> ===Presidendid=== Statistika Keskamet (''Istituto Centrale di Statistica''): * Alberto Canaletti Gaudenti (1945–1949) * Lanfranco Maroi (1949–1961) * Giuseppe De Meo (1961–1980) * Guido Maria Rey (1980–1989) Riiklik Statistikaamet (''Istituto Nazionale di Statistica''): * Guido Maria Rey (1989–1993) * Alberto Zuliani (1993–2001) * Luigi Biggeri (2001–2009) * Enrico Giovannini (2009–2013)<!--<ref name=o1 />--> * Antonio Golini (2013–2014) * Giorgio Alleva (2014–...)<ref name=o2 /> ==Viited== {{viited|allikad= <!--<ref name=o1>[http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf Presidenti e Direttori] <!--{{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20110812164125/http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf |date=12. august 2011 }}</ref>--> <ref name=o2>[http://www.istat.it/it/archivio/131935 Il Presidente dell'Istat]</ref> <ref name=esileht>{{cite web |url=https://www.istat.it/it/ |title=Istituto nazionale di statistica |publisher=Istat |accessdate=18.7.2020|language=it}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://demo.istat.it/ Istati andmebaas] [[Kategooria:Statistikaametid]] 6zuift56iylxuihypbi6f6wzye60v69 6175498 6175453 2022-08-08T15:41:38Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:V Balbo - v Depretis - ISTAT P1070315.JPG|pisi|right|Istati peakorter [[Rooma]]s]] '''Itaalia Riiklik Statistikaamet''' ([[itaalia keel]]es: '''''istituto nazionale di statistica'''''; '''Istat''') on [[Itaalia]] peamine ametliku [[statistika]] koostaja ja avalikustaja.<ref name=esileht /> Lisaks [[rahvaloendus]]te viib Istat läbi hulgaliselt uuringuid ja küsitlusi sotsiaalselt olulistel teemadel. Istat on Itaalia olulisim statistika koostaja ning mängib olulist rolli ka [[Eurostat]]i juhitavas Euroopa Statistikasüsteemis. Itaalia Statistikaamet asutati aastal 1926. Istat avalikustab statistikat [[Creative Commons]]i litsentsi all. Esimene rahvaloendus Itaalias toimus 31. detsembril 1861 ja rahvaarvuks saadi 22 182 377. Peale seda on rahvaloendused tavaliselt toimunud iga 10 aasta järel, erandiks 1891. aasta (finantsraskused) ja 1941 ([[Teine maailmasõda]]), lisaks toimus üks loendus ka 21. aprillil 1936. Alates 4. novembrist 1951 toimusid rahvaloendused tavapäraselt iga 10 aasta järel oktoobrikuus, viimane toimus 9. oktoobril 2011, rahvaarv oli 59 433 744. Alates 2018. aastast teostatakse rahvaloendust iga aasta valikuuringu põhjal, valitakse ligi 1,4 miljonit majapidamist 2800 asulast, mida hiljem võrreldakse rahvastikuregistriga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.istat.it/en/permanent-censuses/population-and-housing|pealkiri=Istat.it - Permanent census of population and housting}}</ref> == Presidendid == Statistika Keskamet (''Istituto Centrale di Statistica''): * Alberto Canaletti Gaudenti (1945–1949) * Lanfranco Maroi (1949–1961) * Giuseppe De Meo (1961–1980) * Guido Maria Rey (1980–1989) Riiklik Statistikaamet (''Istituto Nazionale di Statistica''): * Guido Maria Rey (1989–1993) * Alberto Zuliani (1993–2001) * Luigi Biggeri (2001–2009) * Enrico Giovannini (2009–2013)<!--<ref name=o1 />--> * Antonio Golini (2013–2014) * Giorgio Alleva (2014–2018)<ref name=o2 /> * Gian Carlo Blangiardo (2019–) ==Viited== {{viited|allikad= <!--<ref name=o1>[http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf Presidenti e Direttori] <!--{{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20110812164125/http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf |date=12. august 2011 }}</ref>--> <ref name=o2>[http://www.istat.it/it/archivio/131935 Il Presidente dell'Istat]</ref> <ref name=esileht>{{cite web |url=https://www.istat.it/it/ |title=Istituto nazionale di statistica |publisher=Istat |accessdate=18.7.2020|language=it}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://demo.istat.it/ Istati andmebaas] [[Kategooria:Statistikaametid]] ohifyg9am1s7skbu2mav3tieqeogh8x 6175700 6175498 2022-08-09T07:06:52Z Pietadè 41543 ce wikitext text/x-wiki [[Pilt:V Balbo - v Depretis - ISTAT P1070315.JPG|pisi|right|Istati peakorter [[Rooma]]s]] '''Itaalia Riiklik Statistikaamet''' ([[itaalia keel]]es: '''''istituto nazionale di statistica'''''; '''Istat''') on [[Itaalia]] peamine ametliku [[statistika]] koostaja ja avalikustaja.<ref name=esileht /> Lisaks [[rahvaloendus]]te viib Istat läbi hulgaliselt uuringuid ja küsitlusi sotsiaalselt olulistel teemadel. Istat on Itaalia olulisim statistika koostaja ning mängib olulist rolli ka [[Eurostat]]i juhitavas Euroopa Statistikasüsteemis. Itaalia Statistikaamet asutati aastal 1926. Istat avalikustab statistikat [[Creative Commons]]i litsentsi all. Esimene rahvaloendus Itaalias toimus 31. detsembril 1861 ja rahvaarvuks saadi 22&nbsp;182&nbsp;377. Peale seda on rahvaloendused tavaliselt toimunud iga 10 aasta järel, erandiks 1891. aasta (finantsraskused) ja 1941 ([[Teine maailmasõda]]), lisaks toimus üks loendus ka 21. aprillil 1936. Alates 4. novembrist 1951 toimusid rahvaloendused tavapäraselt iga 10 aasta järel oktoobrikuus, viimane toimus 9. oktoobril 2011, rahvaarv oli 59&nbsp;433&nbsp;744. Alates 2018. aastast teostatakse rahvaloendust iga aasta valikuuringu põhjal, valitakse ligi 1,4 miljonit majapidamist 2800 asulast, mida hiljem võrreldakse rahvastikuregistriga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.istat.it/en/permanent-censuses/population-and-housing|pealkiri=Istat.it - Permanent census of population and housting}}</ref> == Presidendid == Statistika Keskamet (''Istituto Centrale di Statistica''): * Alberto Canaletti Gaudenti (1945–1949) * Lanfranco Maroi (1949–1961) * Giuseppe De Meo (1961–1980) * Guido Maria Rey (1980–1989) Riiklik Statistikaamet (''Istituto Nazionale di Statistica''): * Guido Maria Rey (1989–1993) * Alberto Zuliani (1993–2001) * Luigi Biggeri (2001–2009) * Enrico Giovannini (2009–2013)<!--<ref name=o1 />--> * Antonio Golini (2013–2014) * Giorgio Alleva (2014–2018)<ref name=o2 /> * Gian Carlo Blangiardo (2019–) ==Viited== {{viited|allikad= <!--<ref name=o1>[http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf Presidenti e Direttori] <!--{{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20110812164125/http://www.istat.it/servizi/archivio/presidentidirettori.pdf |date=12. august 2011 }}</ref>--> <ref name=o2>[http://www.istat.it/it/archivio/131935 Il Presidente dell'Istat]</ref> <ref name=esileht>{{cite web |url=https://www.istat.it/it/ |title=Istituto nazionale di statistica |publisher=Istat |accessdate=18.7.2020|language=it}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://demo.istat.it/ Istati andmebaas] [[Kategooria:Statistikaametid]] iewu7msras00hum4xtjjr5yr8c5n8tx 0 456474 6175646 6122097 2022-08-09T01:37:27Z Д.Ильин 54632 /* Alalisvoolu SQUID */ wikitext text/x-wiki [[File:SQUID by Zureks.jpg|thumb|SQUIDi sensorelement]] '''Ülijuhtiv kvantinterferomeeter''' (ing. k. '''SQUID''' – superconducting quantum interference device) on väga tundlik [[magnetvoog|magnetvoo]] tuvastamise detektor. Selles on kombineeritud sellised füüsikalised nähtused nagu magnetvoo kvantiseerimine ja Josephsoni tunnelefekt.<ref name="viide1" /> SQUIDid suudavad mõõta ülinõrku magnetvälju – isegi kuni 5[[atto-|a]][[Tesla (unit)|T]] (5×10⁻¹⁸ T).<ref name="Ran04" /> Sellise seadme müratase on 3 [[femto-|f]]T·[[Hertz|Hz]]^−½.<ref name="pGaN6" /> Võrdluseks – tavalisel külmakapimagnetil on magnetväli 0,01 T. Sealjuures inimese südamega seotud signaalid jäävad 100 pT juurde ning ajusignaalid lausa alla 1pT. Ülijuhtiv kvantinterferomeeter suudab detekteerida 100 miljardit korda nõrgemat muutust, mis toimub kompassinõela liigutamisel. Sel sajandil leiutatud [[SERF]] atomaarne magnetomeeter on teoreetiliselt veel tundlikum ning ei nõua krüogeenilisi temperatuure, kuid on samas ruumalalt suurem ja töökõlblik vaid nullilähedaste magnetväljade juures.<ref name="Allred02" /> Ülijuhtivate kvantinterferomeetrite töö põhineb [[Josephsoni siire|Josephsoni siirdel]], mis on tunnelefektil baseeruv kvantlüliti. Josephsoni siire koosneb kahest ülijuhist, mille vahel on madalatemperatuurilise siirde korral väga õhuke isolaator. Isolaatoriks võib olla õhuke isoleeriv materjal, mitteülijuhtiv metall või siis konstruktsioon, mis kokkupuutepinnal vähendab ülijuhtivust. <ref name="viide1" /> ==Ülijuhtiva kvantinterferomeetri liigid== Esineb kahte liiki ülijuhtivaid kvantinterferomeetreid: alalisvoolul põhinevad ja raadiosagedusel põhinevad seadmed. [[File:SQUID IV.jpg|thumb|SQUIDi elektriskeem, kus <math>I_b</math> on sisendvool, <math>I_0</math> SQUIDi kriitiline vool, <math>\Phi</math> SQUIDI magnetvoog ja <math>V</math> on pinge, mis vastab sellele magnetvoole. X-id tähistavad [[Josephsoni siire]]t.]] ===Alalisvoolu SQUID=== Alalisvoolu SQUID-i leiutasid 1964. aastal Robert Jaklevic, John J. Lambe, James Mercereau ja Arnold Silver Fordi teaduslaborites <ref name="Jaklevic64" /> pärast seda, kui Brian David Josephson avastas [[Josephsoni efekt]]i 1962. aastal.<ref name="FmPqB" /> Josephsoni efektil põhineva esimese seadme ehitasid John Rowell ja Philip Anderson Bell Labsis 1963. aastal [3] – seda seadet nimetatakse [[Josephsoni siire|Josephsoni siirdeks]]. Alalisvoolu SQUID koosneb kahest Josephsoni siirdest. Välise magnetvälja puudumisel sisendvoolutugevus jaotub sõlmpunktis võrdselt kaheks ning kui rakendatakse ülijuhtivale sõlmele väline magnetväli, siis indutseeritud vool <math>I_s</math> genereerib ahelas magnetvälja, mis nullib välise magnetvoo. Indutseeritud vool on ühes ahela osas samasuunaline ning teises osas vastassuunaline algsele voolule <math>I</math>. Seega tekib ühes osas vool <math>I/2 + I_s</math> ja teises osas <math>I/2 - I_s</math>. Niipea kui vool ühes või teises ahela osas ületab kriitilise voolu <math>I_k</math>, tekib pinge üle kogu sõlme. Kui magnetvoog ahelas tõuseb, siis pinge ostsilleerub perioodiga <math>\Phi_0</math>. Detekteerides voolu väikese muutuse saame tuvastada ka magnetvoo muutuse kuni 10⁻²<math>\Phi_0</math>. Josephsoni siirdega seostatakse ka avastust, et magnetvoog on ühikuliselt kvantiseeritud. Seega magnetvoo kvant on suurus, mis läbib ülijuhti. :<math> \Phi_0 = \frac{2 \pi \hbar}{2e}\cong 2,0678\cdot 10^{-15}Tm^2 (Wb)</math>, :kus <math>\Phi_0</math> on magnetvoo kvant, <math>\hbar</math> on Plancki nurkkonstant ja <math>e</math> on elementaarlaeng Eeldame perfektset voo kvantiseerimist. Kujutame ette olukorda, kus väline magnetvoog on suurendatud, kuni see ületab <math>\Phi_0/2</math> – poolt magnetvoo kvandist. Kuna ülijuhtiva osa magnetvoog peab olema täisarv magnetvoo kvante, siis SQUID eelistab nüüd energeetiliselt tõsta see <math>\Phi_0</math>ni. Võrreldes algse suunaga on nüüd voolu <math>I_s</math> suund vastupidine. Seega muutub voolu <math>I_s</math> suund igakord kui magnetvoog kasvab poole <math>\Phi_0</math> võrra. Seetõttu kriitiline vool <math>I_k</math> ostsilleerub rakendatud magnetvoo funktsioonina. Kui sisendvooluks on suurem vool kui kriitiline vool <math>I_k</math>, siis SQUID töötab alati takistusena. Pinge on sel juhul funktsioon rakendatud magnetväljast ning periood on võrdne magnetvoo kvandiga. Voolu-pinge karakteristikud alalisvoolu SQUIDis on hüstereesiga. Seetõttu on šunttakistus ühendatud sõlme elimineerimaks hüstereesi (vaskoksiidil põhinevates kõrgetemperatuursetes ülijuhtides on siirde sisetakistus piisav). Magnetvoo muutuse saame esitada funktsioonina pingemuudust: [[File:IV curve.svg|thumb|Vasakul on pinge ja voolutugevuse sõltuvus. Ülemine ja alumine kõver on vastavalt <math>n \cdot \Phi_0</math> and <math>\frac{n+1}{2} \cdot \Phi_0</math>. <math>I_b</math> on kriitiline vool. Paremal on perioodiline pingemuutus, mis tekib magnetvoost, mis läbib SQUIDi. Perioodilisus on võrdeline magnetvoo kvandiga <math>\Phi_0</math>.]] :<math>\Delta V = R \cdot \Delta I</math>, :kus <math>\Delta V</math> on ülijuhtiva ahela pingemuut, <math>R</math> on takistus ning <math>\Delta I</math> ahela voolumuut :<math>2 \cdot I = 2 \cdot \frac{\Delta \Phi}{L}</math>, :kus <math>\Delta \Phi</math> on magnetvoo muut ja <math>L</math> on ülijuhtiva ahela eneseinduktsioon :<math>\Delta \Phi = \frac{R}{L} \cdot \Delta V</math> Eelpool kirjeldatud olukord kehtib suurte ahelate korral, millel on suur eneseinduktiivsus. Samuti eeldab see väikseid voolu ja pinge variatsioone. Praktikas ei ole eneseinduktiivsus piisavalt suur. Üldise juhtumi saame arvutada tuues sisse parameetri: :<math>\lambda = \frac{i_cL}{\Phi_0}</math> :kus <math>i_c</math> on SQUIDi kriitiline vool. ===Raadiosageduslik ülijuhtiv kvantinterferomeeter (RF SQUID)=== RF SQUID-i leiutasid 1965. aastal Robert Jaklevic, John J. Lambe, Arnold Silver ja James Edward Zimmermann samas Fordi teaduslaboris. See põhineb vahelduvvoolu Josephsoni efektil. Võrreldes alalisvoolu SQUID-iga on RF SQUID odavam ning seda on väiksemates osades kergem toota. RF SQUID koosneb ühest Josephsoni siirdest, mis on pandud ülijuhtivasse ahelasse. See ahel on ühendatud induktoriga resoneeruvas LC-ahelas, mida läbib vool sagedusega mõnest MHz-st kuni mitme GHz-ni. Resoneeruvas ahelas ostsilleeruva pinge amplituud on perioodiline rakendatud magnetvooga, perioodiga <math>\Phi_0</math>, võimaldades tuvastada magnetvoo muutuseid suurusjärgus 10⁻⁵<math>\Phi_0</math>.<ref name="Ran04" /> Enamik bioloogide poolt tehtud ülinõrkade signaalide uurimisi on tehtud kasutades RF SQUIDi. ==SQUIDides kasutatavad materjalid== Enamik ülijuhtivaid kvantinterferomeetreid tehakse madala siirdetemperatuuriga ülijuhist, milleks on nioobiumi või plii segu kulla ja indiumiga, millega opereeritakse vedela heeliumi keemispunktis või madalamal (4,2K). Kõrge siirdetemperatuuriga ülijuhtide esiletõus viis ülemaailmse tehnoloogiarenguni selles valdkonnas, mis tähendab, et nüüd on meil ülijuhid – tuntuim on <math>YBa_2 Cu_3 O_{7-x}</math> (YBCO), millega saab tegutseda vedela lämmastiku keemistemperatuuridel (77K). Samuti on vedel lämmastik ka tunduvalt odavam kui vedel heelium. Hoolimata sellest, et need SQUIDid on vähem tundlikud võrreldes regulaarsete madalama töötemperatuuriga SQUIDidega, leidub neile väga palju rakendusi. ==Rakendused== Ülijuhtivate kvantinterferomeetrite väga suur tundlikkus muudab need seadmed kasulikuks mitmesugustes valdkondades. Eriti näiteks bioloogias, kus [[magnetoentsefalograafia]] (MEG) kasutab SQUIDide mõõteandmeid, et uurida neuronite aktiivsust ajus. MEG annab ka hea ajalise resolutsiooni, kuna SQUIDid suudavad tegutseda tunduvalt suurematel sagedustel kui aju poolt saadetavad signaalid. <ref name="Ran04" /> Samuti kasutatakse SQUIDe magnetogastrograafias, mis uurib kõhus olevaid nõrkasid magnetvälju. Lisaks rakendatakse SQUIDe magnetmarkerite monitoorimise meetodis, kus uuritakse suukaudsete ravimite teekonda kehas. Kardioloogias kasutatakse SQUIDe südame magnetvälja uurimiseks südamehaiguste diagnoosimisel. Tõenäoliselt on leiavad SQUIDid kõige laialdasemat kasutust magnetomaduste mõõtmise süsteemides (MPMS). Tegemist on süsteemidega, kus mõõdetakse materjalide magnetilisi omadusi. Tavaline temperatuurne uurimisvahemik algab 300 mK-st ning ulatub umbes 400 K-ni. <ref name="viide1" /> Samuti on SQUIDide pidev mõõtmete vähenemine viinud sinna, et neid on võimalik ka kasutada aatomjõumikroskoopide otsikutes, mis lisaks materjali pinnaanalüüsile võimaldab uurida ka lokaalset magnetvoogu. <ref name="ef6ls" /> Ülijuhtivad kvantinterferomeetrid on kasutusel detektoritena, et teostada magnetresonantstomograafiat. Kui suure magnetväljaga MRT kasutab väljast ühes kuni mitme teslani, siis SQUIDi-detekteeritud MRT kasutab magnetvälju, mis jäävad mT mõõtmetesse. Tavalises MRT-süsteemis sõltub signaalitugevus sagedusest ruutvõrdeliselt. Kuna SQUID detektorites ei sõltu signaalitugevus pretsesseerivast väljast, võimaldab selline tuvastada ka väga nõrku signaale. SQUID detekteeritud MRT omab mitmeid eeliseid suure magnetväljaga MRT-süsteemide ees, nagu väiksemad kulud süsteemi ehitamisel ja selle kompaktsus. Ülijuhtide tehnoloogia areneb pidevalt, mis viib ka SQUIDide uute rakendusteni, et täpsemalt uurida maa sees leiduvaid mineraale <ref name="ppnr6" />, ennustamaks maavärinaid ja geotermilist energiat. Tänu väga suurele tundlikkusele kasutati neid isegi gravitatsioonilainete detekteerimisel. Samuti uuritakse selle abil üldrelatiivsusteooria piire <ref name="viide1" /> ja paikapidavust. Lisaks kasutati modifitseeritud RF SQUIDi dünaamilise Casimiri efekti esmakordseks uurimiseks. <ref name="HNmNd" /><ref name="wXN1A" /> Samuti pakutakse ülijuhtivatele kvantinterferomeetritele rakendust ka kvantarvutite ehitamises. Potentsiaalselt võidakse seda kasutada ka militaartehnoloogias näiteks magnetanomaaliadetektorina, et leida võõrvetes peituvaid allveelaevu. ==Vaata ka== *[[Magnetvoo kvant]] *[[Josephsoni siire]] *[[Elektromagnetism]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="viide1">{{Cite journal | last1 = Kleiner | first1 = R. | last2 = Koelle | first2 = D. | last3 = Ludwig | first3 = F. | last4 = Clarke | first4 = J. | title = Superconducting quantum interference devices: State of the art and applications | doi = 10.1109/JPROC.2004.833655 | journal = Proceedings of the IEEE | volume = 92 | issue = 10 | pages = 1534–1548 | year = 2004 | pmid = | pmc =}}</ref> <ref name="Ran04">{{cite book |url=http://einstein.stanford.edu/content/education/GP-B_T-Guide4-2008.pdf |last=Ran |first=Shannon K’doah |title=Gravity Probe B: Exploring Einstein's Universe with Gyroscopes |format=PDF |page=26 |year=2004 |publisher=[[NASA]]}}</ref> <ref name="Allred02">{{cite journal | author=Allred, J. C. | author2=Lyman, R. N. | author3=Kornack, T. W. | author4=Romalis, M. V. | title=High-Sensitivity Atomic Magnetometer naffected by Spin-Exchange Relaxation | journal=Phys Rev Lett | volume=89 | pages=130801 | year=2002 | doi = 10.1103/PhysRevLett.89.130801 | url=http://link.aps.org/abstract/PRL/v89/e130801 | pmid=12225013 | issue=13 | bibcode=2002PhRvL..89m0801A}}</ref> <ref name="Jaklevic64">{{cite journal|author1=R. C. Jaklevic |author2=J. Lambe |author3=A. H. Silver |author4=J. E. Mercereau |last-author-amp=yes |title=Quantum Interference Effects in Josephson Tunneling|journal=Phys. Rev. Letters|volume=12|pages=159–160|year=1964|doi=10.1103/PhysRevLett.12.159|bibcode=1964PhRvL..12..159J|issue=7}}</ref> <ref name="pGaN6">{{cite journal |url=http://ib.ptb.de/de/org/7/75/751/SQUID_Stromsensoren/Drung_ASC06_Preprint.pdf |title=Highly sensitive and easy-to-use SQUID sensors |author1=D. Drung |author2=C. Assmann |author3=J. Beyer |author4=A. Kirste |author5=M. Peters |author6=F. Ruede |author7=Th. Schurig |last-author-amp=yes |journal=IEEE Transactions on Applied Superconductivity |year=2007 |volume=17 |issue=2 |pages=699–704 |doi=10.1109/TASC.2007.897403 |bibcode=2007ITAS...17..699D |access-date=2017-01-25 |archive-date=2011-07-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110719073509/http://ib.ptb.de/de/org/7/75/751/SQUID_Stromsensoren/Drung_ASC06_Preprint.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="FmPqB">{{Cite journal | last1 = Anderson | first1 = P. | last2 = Rowell | first2 = J. | doi = 10.1103/PhysRevLett.10.230 | title = Probable Observation of the Josephson Superconducting Tunneling Effect | journal = Physical Review Letters | volume = 10 | issue = 6 | pages = 230–232 | year = 1963 | pmid = | pmc = |bibcode = 1963PhRvL..10..230A}}</ref> <ref name="ef6ls">{{cite book|last1=Clarke|first1=J.|last2=Lee|first2=A.T.|last3=Mück|first3=M.|last4=Richards|first4=P.L.|chapter=Chapter 8.3: Nuclear Magnetic and Quadrupole Resonance and Magnetic Resonance Imaging|pages=56–81}} in {{harvnb|Clarke|Braginski|2006}}</ref> <ref name="ppnr6">{{cite journal|author1=P. Schmidt |author2=D. Clark |author3=K. Leslie |author4=M. Bick |author5=D. Tilbrook|author6=[[Cathy Foley|C. Foley]] |last-author-amp=yes |title=GETMAG—A SQUID magnetic tensor gradiometer for mineral and oil exploration|journal=Exploration Geophysics|volume=35|pages=297–305|year=2004|doi=|bibcode=|issue=4}}</ref> <ref name="HNmNd">{{cite news|url=http://www.technologyreview.com/blog/arxiv/26813/|title=First Observation of the Dynamical Casimir Effect|publisher=Technology Review}}</ref> <ref name="wXN1A">{{cite journal|last1=Wilson|first1=C. M.|title=Observation of the Dynamical Casimir Effect in a Superconducting Circuit|journal=Nature|volume=479|pages=376–379|year=2011|doi=10.1038/nature10561|arxiv = 1105.4714 |bibcode = 2011Natur.479..376W|pmid=22094697|issue=7373}}</ref> }} h54sziwtng6lzm4dcuw6s8y02144130 0 456580 6175569 6115243 2022-08-08T18:39:18Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jersey City | hääldus = džezi siti | pilt = Statue of Liberty 6 (New York) (31368218188).jpg | pildiallkiri = [[Vabadussammas]] ja Downtowni siluett | lipp = Flag of Jersey City, New Jersey.gif | lipu_link = [[Jersey City lipp]] | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = New Jersey | asendikaardi_seletus = Asend New Jerseys }} [[Pilt:Jersey City skyline 2009 PD 20091129 151.jpg|pisi|[[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõelt]] avanenud vaade Jersey Cityle 2009. aastal, esiplaanil [[Goldman Sachs Tower]]]] '''Jersey City''' on linn [[USA]]-s [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]], [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonna]] halduskeskus. Elanike arv on on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 292 449, millega on see [[Newark]]i järel osariigis teisel kohal. Kõige rahvarohkeim oli linn 1930. aastatel, mil seal elas üle 315 000 inimese. Alates 1980. aastast on elanike arv taas suurenema hakanud. ==Geograafia== [[Fail:1886 Dripps Map of Hoboken and Jersey City, New Jersey - Geographicus - HobokenJerseyCity-dripps-1886.jpg|pisi|vasakul|[[Hoboken]]i ja Jersey City 1886. aasta kaart]] [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]] asuv 49,4 km pikkuse rannapiirkonnaga Jersey City piirneb idas [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] ja [[Upper New York Bay|New Yorgi ülemlahega]] ning lääne pool [[Hackensacki jõgi|Hackensacki jõe]] ja [[Newarki laht|Newarki lahega]]. Jersey City asub [[Manhattan|Manhattani saare]] vastaskaldal ning selle taga kulgevad [[Palisaadid]]. ==Majandus== Esmajärguliste raudteeühendustega on Jersey City koos jaotamis- ja tootmiskeskustega [[Port of New York and New Jersey]] sadama jaoks oluline transpordi-lõppjaam. Kiire transpordiühendus [[Manhattan|Manhattaniga]] on loonud ka kasvupinnase finants- ja teenindussektorile, mis mängivad olulist rolli veepiiril asuva Jersey City ümberkujunemisele üheks riigi suurimaks keskseks äripiirkonnaks. == Sõpruslinnad == Jersey Cityl on sõsarsuhted 12 linnaga väljaspool Ameerika Ühendriike. {| cellpadding="10" |- style="vertical-align:top;" | * {{riigi ikoon|Peruu}} [[Cuzco]], [[Peruu]] (1988) * {{riigi ikoon|India}} [[Ahmadabad]], [[India]] (1994) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Nantong]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Filipiinid}} [[Ozamiz]], [[Filipiinid]] (1995) * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] (1997) * {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vitória]], [[Brasiilia]] (1997) || * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Oviedo]], [[Hispaania]] (1998) * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Sant'Arsenio]], [[Itaalia]] (1999) * {{riigi ikoon|India}} [[Kolkata]], [[India]] (2001) * {{riigi ikoon|Antigua ja Barbuda}} [[Saint John's]], [[Antigua]] (2002) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[San Martín del Rey Aurelio]], [[Hispaania]] (2004) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Rosario]], [[Argentina]] (2008) |} ==Vaata ka== *[[Liberty State Park]] ==Viited== {{viited}} [[Fail:Jersey City, New Jersey and the Manhattan Financial District (7238109016).jpg|pisi|Jersey City esiplaanil, [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] tagusel [[New York|New Yorgi]] linnaosad [[Manhattan]] ja [[Brooklyn]]]] [[Fail:Panorama of Jersey City. (With details) (NYPL Hades-1090707-psnypl prn 1006) (cropped).jpg|pisi|vasakul|[[1854]]. aasta [[gravüür]] vaatega linnulennult üle Jersey City]] [[Kategooria:New Jersey linnad]] [[Kategooria:Jersey City| ]] cdsnfobk618lr0i624lkxw3a09ucq8n 0 456666 6175714 5979786 2022-08-09T08:10:18Z 213.35.129.226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erika Ader 2005.jpg|pisi|Erika Ader 2005. aastal.]] '''Erika Ader''' on Eesti [[alpinist]]. Ta astus [[Alpiklubi Firn]] liikmeks 1981. aastal.<ref name="firn"/> Töötades 1990. aastatel [[Nõo Reaalgümnaasium]]is, asutas ja juhendas seal Noorte Mägiklubi.<ref name="spordi"/> Tema innustusel hakkasid klubis [[alpinism]]iga tegelema hiljem muudes valdkondades tuntuks saanud [[Kalli Samorodni]]<ref name="esbl"/>, [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]], Karry Kukk, Peeter Kangur ja [[Ivar Mäerand]].<ref name="spordi"/> ==Mägiekspeditsioonid Alpidesse ja Pamiiri== Ta korraldas 1994. aastal esimese eesti ekspeditsiooni [[Alpid]]esse [[Matterhorn]]ile (4477 m), mille käigus tõusid 7 Eesti alpinisti mööda klassikalist Hörnli marsruuti selle kuulsa mäe tippu, teiste seas ka [[Aleksei Kovaltšuk]], kes hiljem ronis kahe [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] tippu.<ref name="firn2"/> 2018. aastal korraldas ja viis osaliselt läbi [[Estonia mäetipp|Estonia mäetipu]] ekspeditsiooni [[Pamiir]]is. ==Tõlkija== Ta on 2013. aastal ilmunud [[Jaan Künnap]]i kakskeelse raamatu "Fotograafia minu elus" tõlkija.<ref name="koi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/liikmed_koik.php Firni liikmed läbi aegade]. firn.ee</ref> <ref name="spordi">[http://www.spordilinn.ee/failid/matterhorn_artikkel.pdf Eestlased Matterhornil. Kes on järgmised?]. spordilinn.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Kalli_Meriste Meriste, Kalli]. esbl.ee</ref> <ref name="firn2">[http://www.firn.ee/wiki/index.php/1990-1999 Ajalugu 1990–1999]. firn.ee</ref> <ref name="koi">[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?206413 Fotograafia minu elus]. raamatukoi.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Ader, Erika}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] ifyceopdb8t12s31f0ejbt9s3aypekh 6175715 6175714 2022-08-09T08:19:08Z 213.35.129.226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erika Ader 2005.jpg|pisi|Erika Ader 2005. aastal.]] '''Erika Ader''' on Eesti [[alpinist]]. Ta astus [[Alpiklubi Firn]] liikmeks 1981. aastal.<ref name="firn"/> Töötades 1990. aastatel [[Nõo Reaalgümnaasium]]is, asutas ja juhendas seal Noorte Mägiklubi.<ref name="spordi"/> Tema innustusel hakkasid klubis [[alpinism]]iga tegelema hiljem muudes valdkondades tuntuks saanud [[Kalli Samorodni]]<ref name="esbl"/>, [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]], Karry Kukk, Peeter Kangur ja [[Ivar Mäerand]].<ref name="spordi"/> ==Mägiekspeditsioonid Alpidesse ja Pamiiri== Ta korraldas 1994. aastal esimese eesti ekspeditsiooni [[Alpid]]esse [[Matterhorn]]ile (4477 m), mille käigus tõusid 7 Eesti alpinisti mööda klassikalist Hörnli marsruuti selle kuulsa mäe tippu, teiste seas ka [[Aleksei Kovaltšuk]], kes hiljem ronis kahe [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] tippu.<ref name="firn2"/> 2018. aastal korraldas ja viis osaliselt läbi [[Estonia mäetipp|Estonia mäetipu]] ekspeditsiooni [[Pamiir]]is.<ref>https://www.facebook.com/eestimatkaliit/events/?ref=page_internal</ref> ==Tõlkija== Ta on 2013. aastal ilmunud [[Jaan Künnap]]i kakskeelse raamatu "Fotograafia minu elus" tõlkija.<ref name="koi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/liikmed_koik.php Firni liikmed läbi aegade]. firn.ee</ref> <ref name="spordi">[http://www.spordilinn.ee/failid/matterhorn_artikkel.pdf Eestlased Matterhornil. Kes on järgmised?]. spordilinn.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Kalli_Meriste Meriste, Kalli]. esbl.ee</ref> <ref name="firn2">[http://www.firn.ee/wiki/index.php/1990-1999 Ajalugu 1990–1999]. firn.ee</ref> <ref name="koi">[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?206413 Fotograafia minu elus]. raamatukoi.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Ader, Erika}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] tltlravs8dn6jwzh4ztdilsqo1h0q2v 6175716 6175715 2022-08-09T08:22:51Z 213.35.129.226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erika Ader 2005.jpg|pisi|Erika Ader 2005. aastal.]] '''Erika Ader''' on Eesti [[alpinist]]. Ta astus [[Alpiklubi Firn]] liikmeks 1981. aastal.<ref name="firn"/> Töötades 1990. aastatel [[Nõo Reaalgümnaasium]]is, asutas ja juhendas seal Noorte Mägiklubi.<ref name="spordi"/> Tema innustusel hakkasid klubis [[alpinism]]iga tegelema hiljem muudes valdkondades tuntuks saanud [[Kalli Samorodni]]<ref name="esbl"/>, [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]], Karry Kukk, Peeter Kangur ja [[Ivar Mäerand]].<ref name="spordi"/> ==Mägiekspeditsioonid Alpidesse ja Pamiiri== Ta korraldas 1994. aastal esimese Eesti ekspeditsiooni [[Alpid]]esse [[Matterhorn]]ile (4477 m), mille käigus tõusid 7 Eesti alpinisti mööda klassikalist Hörnli marsruuti selle kuulsa mäe tippu, teiste seas ka [[Aleksei Kovaltšuk]], kes hiljem ronis kahe [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] tippu.<ref name="firn2"/> 2018. aastal korraldas ja viis osaliselt läbi [[Estonia mäetipp|Estonia mäetipu]] ekspeditsiooni [[Pamiir]]is.<ref>https://www.facebook.com/eestimatkaliit/events/?ref=page_internal</ref> ==Tõlkija== Ta on 2013. aastal ilmunud [[Jaan Künnap]]i kakskeelse raamatu "Fotograafia minu elus" tõlkija.<ref name="koi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/liikmed_koik.php Firni liikmed läbi aegade]. firn.ee</ref> <ref name="spordi">[http://www.spordilinn.ee/failid/matterhorn_artikkel.pdf Eestlased Matterhornil. Kes on järgmised?]. spordilinn.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Kalli_Meriste Meriste, Kalli]. esbl.ee</ref> <ref name="firn2">[http://www.firn.ee/wiki/index.php/1990-1999 Ajalugu 1990–1999]. firn.ee</ref> <ref name="koi">[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?206413 Fotograafia minu elus]. raamatukoi.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Ader, Erika}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] 6tbukziwkwuk3dtfwb7bdt0ie2gy4b7 0 459021 6175592 5933900 2022-08-08T19:53:07Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:'Resolution' in Belfast - geograph.org.uk - 636807.jpg|pisi|]] '''Harland & Wolff Heavy Industries''' on rasketööstuse ettevõte [[Belfast]]is [[Põhja-Iirimaa]]l, mis on spetsialiseerinud avamere konstruktsioonide ja laevade ehitusele. Ettevõte asutasid [[11. aprill]]il [[1861]] [[Edward Harland]] ja [[Gustav Wolff]]. Ettevõte riigistati [[1977]]. aastal ja erastati [[1989]]. aastal. Ettevõte on ehitanud kõik laevakompanii [[White Star Line]] laevad, sealhulgas [[Titanic]]u. Samuti ehitas ettevõte tänaseks muuseumilaevana töötava Briti kergristleja [[HMS Belfast]]. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]] [[Kategooria:Laevatehased]] [[Kategooria:Belfast]] gzehj2pbyiqevui6hh1nobd82w2tcfe 0 459851 6175645 5924574 2022-08-09T01:27:36Z 777sms 23599 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:XB-70 final proposal.gif]] → [[File:North American XB-70 Valkyrie final proposal.gif]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) · To conform to WikiProject Aircraft naming conventions/standardize the file names of images in the [[c::Category:Aircraft 3-views|aircraft 3-views category]]. wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} [[Pilt:North American XB-70A Valkyrie in flight with wingtips in 65 percent (full) drooped position 061122-F-1234P-021.jpg|pisi]] '''North American Aviation XB-70 Valkyrie''' (eesti keeles 'valküür') oli [[tuumarelv]]a kandva lennuki [[B-52 Stratofortress|B-52]] järglaseks plaanitud [[ülehelikiirus]]elise [[pommituslennuk]]i B-70 [[prototüüp]]. XB-70A esmalend toimus 21. septembril 1964. ==Lennuk== [[Pilt:North American XB-70A Valkyrie (SN 62-0001). Photo taken at Wright-Patterson AFB 061122-F-1234P-012.jpg|pisi]] XB-70 plaaniti lendudeks kõrgusel 21 000 m ja enamgi ning kestvaks lennuks reisikiirususel [[Machi arv|Mach]] 3. Valkyrie on senini kõigi aegade suurima horisontaallennukõrguse saavutanud mehitatud pommituslennuk. Mis iganes, oli sellel strateegilisel sõjalennukil eriline osa lennunduse ajaloos. XB-70 konstrueeriti nii-öelda „ratsutamiseks“ [[lööklaine]]l, ligikaudu nii nagu surfaja „ratsutab“ ookeanilainel. Ülehelikiiruselisel lennul lennuki ninaosast lähtuv koonilise lööklaine see osa, mis möödus tiiva alt, oli allapööratud tiivatippude sektsioonide tõttu külgedelt kokku surutud, mille tõttu tiivaalune õhurõhk täienevalt suurenes ning millega kaasnes märgatav tiiva tõstejõu suurenemine, tekkis nii-öelda kompresstõste (''compression lift''). Lööklaine energiast saadud lisatõstejõu tagajärjel on lennuki tiiva vajalik kohtumisnurk õhuvoolu suhtes tavalisest väiksem, mille tõttu omakorda väheneb lennuki induktiivne õhutakistus, lisaks juba niigi induktiivtakistust vähendavatele allapööratud tiiva [[vinglet]]idena toimivatele tipusektsioonidele. Kolmnurkse tiiva (deltatiiva) keskkoha all paiknev, altvaates kolmnurkse kere tagumise laiema osa lõpetavad 6 [[reaktiivmootor]]it, kolmnurkse kereosa ees , mootorite õhusissepääsuavade taga paiknes esitelik ja selle järel pommišaht. Kolmnurkse kereosa jätkuks ettepoole oli torujas kereosa, mille tipus paiknes lendurite kabiin. Allpööratavatel, hingedel liigendatud 6 m ulatusega tiiva tipusektsioonide juhtimine toimus hüdrauliliselt. Lennuki õhkutõusmisel ja lennul allahelikiiruse olid tiivatipud kogu tiivaga samas tasandis, eelhelikiirusel ning kuni kiiruseni Mach 1,4, kallutatud alla 25°, suurematel lennukiirustel maksimaalselt 65° alla. Kallutatud tiivatipud olid täienduseks ka lennuki kahele kiilule lennusuuna stabiliseerimisel, samuti lennukiiruse muutusest tuleneva kogutõstejõu rakenduspunkti (tiiva fookuse) tahapoole nihkumise kompenseerimiseks. Deltatiiva noolsus 65,5°, kabiini kohal part-skeemi lennuki juhtpinnad, mis toimisid ka kõrgustüüridena, tiiva tagaserval eraldi sektsioonidena elevonid. Lennukiirusel Mach 3 kuumenes lennuki ninaosa ja mõned esiservad lausa roosakaks, kuni 330 °C, ülejäänud lennuki struktuuri temperatuur jäi 232 °C piiridesse. Äärmusliku kuumuse tõttu oli XB-70 kandevkonstruktsioon ehitatud [[roostevaba teras]]e [[kärg]][[sändvitš]] paneelidest ja [[titaan]]ist, viimast 9% kogu struktuurist. Ehituseks kasutatava roostevaba teraspleki paksus oli 0,508 mm. Õige keeruline oli lennuki kogu konstruktsiooni sõrestiku piisav jahutamise tagamine talumaks lennukiirusel Mach 3 tekkinud kuumust. Jahutamise ülesanne jäi lennuki kütusele, mida kasutati liigse soojuse neelamiseks ja ärakandmiseks kriitilisematest paikadest. Ringluses soojenenud [[kütus]] suunati otse mootoritesse, kütusetarbimisest üle jääv kütus pumbati ringlusega mahutitesse tagasi ja sealt jälle uuele ringile. Nii ringlev jahuti, millesse oli segatud väike kogus (2%) [[hapnik]]ku, oleks põhjustanud aga kütuse leegiga süttimise, selle ärahoidmiseks täideti vabanenud ruum kütusemahutis piisavalt inertse, inhibiitorina toimiva [[gaas]]ilise [[lämmastik]]uga. Kabiin neljaliikmelisele meeskonnale: piloot, teine piloot, pommisihtur ja operaator. Ülehelikiirusel lennul tõsteti Valkyrie kabiini ees olev ninaramp ülemisse asendisse, et esiklaasi kalle ühtlustuks kere üldise voolujoonelise pinnaga konarusteta ja üleminek oleks [[aerodünaamika|aerodünaamiline]]. Allahelikiirusel lennates oli kabiini esiklaas suurema nurga all kaldu, ülehelikiiruselisel lennul aga peaaegu horisontaalasendis. Selline muudetava kallakuga esiklaas oli vajalik selleks, et pilootidel säiliks maandumisel/õhkutõusmisel vaateväli ettepoole. Maandumisel kasutati 3 pidurduslangevarju, nendeta oleks maandumistee olnud üle 3380 meetri. Kolmele punktile toetuva skeemiga XB-70 telik kaalus kokku 6 tonni, ainuüksi pidurid ja rehvid kaalusid 2 tonni. Märtsis 1961 tühistas [[USA]] [[president]] [[John F. Kennedy]] Valkyrie sõjalise tellimuse programmi, sest selleks ajaks oli muutunud riigi sõjaline doktriin, arendamist jätkati ainult uuringuteks. Edaspidi huvitus lennukitest [[NASA]] oma ülehelikiiruselise transpordilennuki (SST – ''Supersonic transport'') arendamiseks. 1964. aasta märtsis kustutati riigieelarvest lõplikult YB-70 liiga kalliks osutunud projektile plaanitud raha. ==Lendude ajalugu== Kandekonstruktsiooni probleemide tõttu hilines lennuki esmalend 3 aastat. Esimestel lendudel tekkisid probleemid hüdraulikasüsteemis ning ilmnesid ka muud väiksemad vead. * XB-70A esmalend 21. september 1964. * 12. oktoobril 1964 toimus esimene lend ülehelikiirusel Mach 1,1 (40 minutit kestvalt, maailmarekord) * 4. märtsil 1965 kümnes lend, rekordiks on juba 74 minutit ülehelikiirusel, millest 50 minutit Mach 2 * 7. mai lend, esmakordselt Mach 2,58 * 14. oktoober 1965, 17. lend, esmakordselt Mach 3, selle lennu järel ilmnesid konstruktsiooni struktuuri probleemid. Teise ehitatava lennuki XB-70 (AV/2) kandekonstruktsiooni ehitamisel tegid North Americani insenerid põhjalikke täiendusi ja tugevdusi, juhitavuse parendamiseks suurendati ka tiiva V-kuju 5° võrra. * XB-70 (AV/2) esmalend 17. juuli 1965, esmakordselt 33 minutit Mach 3 + Mach 2,5 kokku 62 minutit. ==Katastroof== [[Pilt:North American XB-70A Valkyrie just after collision 061122-F-1234P-037.jpg|pisi]] 8. juuni varahommikul tõusis XB-70 (AV/2) lendu. Saatuslikul lennul saatsid Valkyriet formatsioonina 4 lennukit: [[F-4 Phantom II|F-4]] ja F-5 XB-70 (AV/2) vasaku külje lähedal ning T-38 ning NASA-le kuuluv F-104 Starfighter parempoolse külje läheduses. Kogu lennu kestel filmiti seda lendavat formatsiooni veidi eemalt Learjeti reisilennukilt. F-104 piloot alustas XB-70 parempoolse alla pööratud tiivatipule lähenemist väikseima ohutu kauguseni, kuid suure lennuki tekitatud õhukeeris heitis Starfighteri hetkega üle Valkyrie tagaosa. Õhukeerisega ülevalt alla paiskumisel purustas hävituslennuk F-104 Valkyrie vasema kiilu ja vigastas veel ka tiiva vasakut poolt. 16 sekundit jätkas XB-70 veel otselendu, tegi siis kaks keerist, mille järel langes juhitamatult pöörisesse ning kukkus vastu maapinda. Purunenud lennuki vrakk süttis kohe põlema, kahest XB-70 katselendurist üks hukkus. ==[[NASA]] kasutuses== XB-70 oli suurepärane testplatvorm SST uuringuteks nii oma suuruselt kui ka konstruktsioonilt, mille struktuuris kasutati pealegi veel uusi materjale, mis baseerusid roostevabal kärg-sandvitš teraspaneelidel ja titaanil. Mehitatud pommituslennuk XB-70 oli silmapaistvamate uuringutulemustega lennuk, mis iial lennanud. Teise XB-70-ga (lennuk nr. 2, AV/2), mis tegi esmalennu 17. juulil 1965, tehti kokku 9 Mach 3 lendu, neist esimene 3. jaanuaril 1966. Pärast teise XB-70 kaotust tehti esimesele säilinud lennukile AV/1 põhjalik hooldus ja samasugune modifitseerimine nagu kaotatud AV/2-l, et jätkata katsetustesarja II osa. XB-70 viimane lend toimus 4. veebruaril 1969, sellega uurimuslennud lõpetati. XB-70 viimaseks lennuks jäi lend Edward lennubaasist USAF Pattersoni baasi muuseumi. Kokku lendas XB-70 (nr.1) 83 lendu koguajaga 160 tundi 16 minutit, teine XB-70 (nr.2) kogus 46 lennuga 92 tundi 22 minutit, Mach 3 kiirusega lennuaega kogunes mõlema lennuki peale kokku 1 tund 48 minutit, millest esimene XB-70 tegi ainult ühe lennu. See fantastiline lennuk jääb alatiseks lennunduse ajalukku oma panusega tänapäeva lennukiehituse arengusse. XB-70 Valkyrie on senini suurim lennuk, mis eales lennanud kolmekordse helikiirusega, seda veel kestvalt. ==Tehnilised andmed== [[Pilt:North American XB-70 Valkyrie final proposal.gif|pisi|500 px]] * Meeskond: 2 * Pikkus: 57,6 m * Kõrgus: 9,1 m * Tühikaal: 115 tonni * Suurim kaal lendu tõusmisel: 246 tonni * Tiivaulatus: 32 m * Tiivapindala: 585 m2 * Tiivaprofiil: heksagonaal: 0,30 Hex modifikatsioon tüves, 0,70 Hex modifikatsioon tipus * Deltatiib: noolsus 65,5° * Tiiva pinnakoormus: 414,7 kg/m2 * Lennuki aerodünaamiline väärtus (L/D): 6 * Kütust paakides: 136 100 kg (177,000 l) * Jõuallikas: 6 x [[General Electric]] YJ93-GE-3, turboreaktiiv – 84 kN tõmbega iga mootor, järelpõlemisega – 128 kN tõmbega iga mootor ===Lennuvõimekus=== * Suurim kiirus: 3309 km/h, Mach 3.1 * Reisikiirus: 3200 km/h, Mach 3.0 * Lennukaugus: 6900 km * Lennulagi: 23 600 m * Relvastus: 31,7 tonni pomme ==Välislingid== * [http://www.boeing.com/history/products/xb-70-valkyrie.page Boeing, XB-70 ajalugu] * [https://www.nasa.gov/centers/armstrong/news/FactSheets/FS-084-DFRC.html NASA koduleht] [[Kategooria:Pommituslennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] [[Kategooria:Prototüübid]] 7a5wzbeloj4etsk4kpv0f1djczpp0li 0 467217 6175489 6147905 2022-08-08T15:03:19Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Regionaalminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Eiki Nestor]] <small>(ametlikult [[portfellita minister]])</small></br> [[Jaan Õunapuu]] | üksus = [[Siseministeerium]] | moodustatud = 8. november 1994 <small>(ametlikult [[portfellita minister]])</small></br> 13. aprill 2004 | viimane = [[Hanno Pevkur]] | kaotatud = 2. juuli 2014 | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | tüüp = [[Minister]] }} '''Regionaalminister''' oli [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusse]] kuuluv [[portfellita minister]]. Kuni 2004. aastani nimetati portfellita ministrit, kes juhtis regionaalministri bürood, mitteametlikult regionaalministriks. Aastatel 2004–2014 kuulus regionaalminister ametlikult Vabariigi Valitsuse koosseisu ning minister juhtis [[Regionaalpoliitika|regionaalpoliitikaga]] tegelevaid [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] struktuuriüksusi. ==Regionaalministrite loend== '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eestimaa Rahvaliit]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Minister{{Ref|a|[a]}} |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''1''' |[[Fail:SDE Eiki Nestor.jpg|103x103px]] |'''[[Eiki Nestor]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Mõõdukad]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''2''' |[[Fail:Ants Leemets poliitik 99.jpg|104x104px]] |'''[[Ants Leemets]]''' <small>(1950–2019)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''3''' | |'''[[Tiit Kubri]]''' <small>(s. 1955)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[17. märts]] [[1997]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=03|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=17}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''4''' |[[Fail:RE Peep Aru.jpg|102x102px]] |'''[[Peep Aru]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[17. märts]] [[1997]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1997|kuu=03|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''5''' | |'''[[Toivo Asmer]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' |[[Fail:SDE Jaan Õunapuu.jpg|102x102px]] |'''[[Jaan Õunapuu]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. aprill]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- ! colspan="8" |Regionaalminister<ref name="valitsus.ee">https://web.archive.org/web/20160602162521/https://valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid?FIRST_REPUBLIC=0&EXILE_GOVERNMENTS=0&SECOND_REPUBLIC=0&AMETIKOHAD=REGIONAALMINISTER&SUGU=all&NIMI=&SORTBY=PERIOD&ORDER=DESC (vaadatud 01.06.2017)</ref> |- | style="background-color:#F5B453;" |'''7''' |[[Fail:SDE Jaan Õunapuu.jpg|102x102px]] |'''[[Jaan Õunapuu]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[13. aprill]] [[2004]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2004|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''8''' | |'''[[Vallo Reimaa]]''' <small>(s. 1961)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[22. jaanuar]] [[2008]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2008|kuu2=01|päev2=22}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''9''' |[[Fail:Siim-Valmar Kiisler.jpg|102x102px]] |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[23. jaanuar]] [[2008]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2008|kuu=01|päev=23|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:Hanno_Pevkur.jpg|102x102px]] |'''[[Hanno Pevkur]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[2. juuli]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2014|kuu2=07|päev2=2}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}[[Portfellita minister]], keda nimetati mitteametlikult regionaalministriks. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti regionaalministrid| ]] phxs407kndivwd320goeyrrlx5zkytm 0 483558 6175483 5166569 2022-08-08T14:55:03Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Peeter Kint''' ([[25. september]] [[1899]] [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]], [[Viljandimaa]] – [[3. märts]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti agronoom. Tema vanemad olid Hans Kind (1858–1900) ja Mari Kind (sündinud Johanson; 1873–1923). Tema vend oli [[Tõnis Kint]]. Ta õppis 1921–1931 ja 1940–1945 (lõpetas) Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, [[Korporatsioon Rotalia]] liige. Ta osales 1919–1920 Vabadussõjas. 1924–1927 oli ta [[Lõuna-Eesti Põllumeeste Keskselts]]i instruktor Tartus ja Võrus, 1927–1941 [[Riigi Statistika Keskbüroo]] agronoom-statistik, 1941–1944 [[Statistika Valitsus]]e põllumajanduse vanemreferent, alates 1944 Riikliku Plaanikomisjoni saagimääramise osakonna juhataja asetäitja. {{JÄRJESTA:Kint, Peeter}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Riigikantselei koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1991]] p5wv56swgg8hsg6ow560j04ir701wj7 6175484 6175483 2022-08-08T14:55:21Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Peeter Kint''' ([[25. september]] [[1899]] [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]], [[Viljandimaa]] – [[3. märts]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti [[agronoom]]. Tema vanemad olid Hans Kind (1858–1900) ja Mari Kind (sündinud Johanson; 1873–1923). Tema vend oli [[Tõnis Kint]]. Ta õppis 1921–1931 ja 1940–1945 (lõpetas) Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, [[Korporatsioon Rotalia]] liige. Ta osales 1919–1920 Vabadussõjas. 1924–1927 oli ta [[Lõuna-Eesti Põllumeeste Keskselts]]i instruktor Tartus ja Võrus, 1927–1941 [[Riigi Statistika Keskbüroo]] agronoom-statistik, 1941–1944 [[Statistika Valitsus]]e põllumajanduse vanemreferent, alates 1944 Riikliku Plaanikomisjoni saagimääramise osakonna juhataja asetäitja. {{JÄRJESTA:Kint, Peeter}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Riigikantselei koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1991]] n9i1e0b0gwhci6k393xo85fbuujiq8u 0 486683 6175746 5175479 2022-08-09T09:38:29Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vaimastvere koolimaja.JPG|pisi|Vaimastvere koolimaja]] '''Vaimastvere kool''' on [[kool]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Vaimastvere]] külas. Koolimaja ümbritseb [[Vaimastvere mõisa park]]. Samas hoones tegutseb [[Vaimastvere raamatukogu]]. Kool asutati [[1766]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 148</ref> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/> *1822 Endla algkool *1921 Vaimastvere 6-klassiline kool *... *1991 Vaimastvere põhikool ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna koolid]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] tpx0a2jxjlzzo41b31bbbn25r0hzdkm 0 487497 6175466 5655079 2022-08-08T13:47:25Z Vaher 60454 Vaher teisaldas lehekülje [[Tõe koherentsusteooria]] ümbersuunamise [[Tõe koherentsiteooria]] asemele: pealkiri sisuga samaks wikitext text/x-wiki '''Tõe koherentsiteooria''' (''ld cohaerentia'' 'sisemine seos') ehk kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist.<ref name="nu7go" /> Koherentsteooria vastandub sellega [[tõe vastavusteooria]]le ehk [[tõe korrespondentsiteooria]]le. ==Koherentsiteooria pooldajad== Koherentsiteooriate pooldajaid jagatakse enamasti kahte rühma. Esimesse kuuluvad ajaloost tuntud ratsionalistlikud ja idealistlikud mõtlejad: [[Leibniz]] (1646–1716), [[Hegel]] (1770–1831), [[Francis Herbert Bradley]] (1846–1824), [[Harold Henry Joachim]] (1868–1938), [[Brand Blanshard]] (1892–1987). Teise koherentsiteoreetikute rühma kuuluvad nn Viini Ringi loogika positivist [[Otto Neurath]] (1882–1945) ning nende filosoofiline hingesugulane [[Carl G. Hempel]] (1905–1997), kes paljudes muudes filosoofia küsimustes pidasid eelnimetatute positsioone üksjagu talumatuks.<ref name="Marek Volt 2017" /> ==Kuidas mõista koherentsust== Koherentsust on määratletud erinevalt, aga peamiselt mõistetakse seda loogilise vastuolu puudumisena. Näiteks, uskumus "[[Martin Heidegger]] sündis 1889" on kooskõlas uskumusega "Martin Heidegger sündis Euroopas", ent ei ole kooskõlas uskumusega "Martin Heidegger sündis 1789", sest üks ja seesama isik ei saa kahel eri ajal sündida. Koherentsiteoreetikute jagunemine kaheks (ratsionalistlik-idealistlikuks ja positivistlikuks) kajastab erinevusi teooria pooldamise motiivides. Esimene rühm pooldas koherentsiteooriat eelkõige metafüüsilistel põhjustel. Nad lähtusid veendumusest, et ei saa rääkida eraldiseisvalt uskumustest ja objektidest. Maailm ongi ainult uskumuste süsteem ja tõde on selle sama süsteemisisene nähtus. Episteemilise lähtekoha esindajad võtavad küll omaks realistliku [[metafüüsika]] (maailma eksisteerib sõltumatult meie uskumustest), ent kuna nad suhtuvad skeptiliselt võimalusse kiigata uskumuste taha (et takseerida nende vastavust nn "objektiivseile faktidele"), on tulemuseks jällegi seisukoht, et tõde on uskumuste siseasi.<ref name="Marek Volt 2017" /> ==Vastuväited== Tüüpiline etteheide koherentsiteooriale puudutab "uskumuste süsteemi". Kui tõde seisneb lause koherentsuses uskumuste süsteemiga, siis kelle uskumuste süsteemiga (või mis uskumuste süsteemiga) peab see kooskõlas olema. Teisal on avaldatud isegi kahtlust, et koherentsiteoreetik ei suuda tegelikult tõde väärusest eristada. Kahest uskumusest, "Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt" ja "Piiskop Stubbs suri oma voodis", on viimane tõene ning esimene kindlalt väär.<ref name="Marek Volt 2017" /> Kõige tuntuma tõe koherentsiteooria kriitiku [[Bertrand Russell]]i järgi ei saa nii mõelda keegi, kes pooldab seda teooriat, sest ka väärale uskumusele võib leida mõne uskumuste hulga, millega see koherentne on.<ref name="VtbgU" /> Koherentsiteooria kaitsjad saavad end kaitsta väitega, et jutt ei käi mitte suvalisest uskumuskogumist, vaid ikka sellisest, mida tegelikult on keegi omaks võtnud.<ref name="Marek Volt 2017" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nu7go">http://filosoofia.indrekmeos.xyz/tode.html Indrek Meos 29.11.2017</ref> <ref name="Marek Volt 2017">[[Marek Volt]] [[Tartu Ülikool]], Sissejuhatus filosoofiasse 2017</ref> <ref name="VtbgU">https://en.wikipedia.org/wiki/Coherence_theory_of_truth Coherence theory of truth</ref> }} ==Kirjandus== * [https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Kirkham Kirkham, Richard L.] (1992), Theories of Truth, MIT Press, Cambridge, MA. * [https://en.wikipedia.org/wiki/Dagobert_D._Runes Runes, Dagobert D.] (ed., 1962), Dictionary of Philosophy, Littlefield, Adams, and Company, Totowa, NJ. [[Kategooria:Filosoofia]] exuaq4vyzwsfxfpo240xj4xele2amf7 0 491759 6175463 6085753 2022-08-08T13:44:47Z ČarnaruskiVoin 167689 ČarnaruskiVoin teisaldas lehekülje [[Leonid Passitšnõk]] ümbersuunamise [[Leonid Passetšnik]] asemele: In many wikipedias, his name is written according to the Russian variant, not Ukrainian wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Leonid Passitšnõk | Taustavärv = | Pilt = Leonid Pasechnik (cropped, 2022-02-21).jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Leonid Passitšnõk <small>(21. II 2022)</small> | Sünninimi = Леонід Іванович Пасічник | Sünniaeg = {{murdmata|{{birth date and age|1970|03|15|df=y}}}} | Sünnikoht = [[Vorošilovgrad]] [[Ukraina NSV]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[ukrainlased|ukrainlane]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = }} '''Leonid Passitšnõk''' (sündinud 15. märtsil 1970 [[Vorošilovgrad|Vorošilovgradis]]), hüüdnimi '''Magadan''', oli alates 24. novembrist 2017 sõjalis-poliitilise rühmituse [[Luhanski Rahvavabariik]] juhi kohusetäitja ja on alates 21. novembrist 2018 rühmituse juht ning täidab ka rühmituse riikliku julgeoleku ministri kohuseid.<ref name=Aftonbladet/><ref name=etv/><ref name=rfe/><ref name=dnr24 /> 6. detsembril 2021 andis partei [[Ühtne Venemaa]] esimees [[Dmitri Medvedev]] partei aastakoosolekul [[Moskva]]s Leonid Passitšnõkile ja [[Denõss Pušõlin]]ile üle üle partei liikmepileti.<ref name=5wstpsw3htwid /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=dnr24>[https://web.archive.org/web/20171125010618/http://dnr24.su/lugansk/20665-kto-takoy-pasechnik-i-kakoy-konflikt-byl-u-nego-s-plotnickim.html Who is Pasechnik and what type of conflict he had with Plotnitsky (Кто такой Пасечник и какой конфликт был у него с Плотницким)]. DNR 24. 24 November 2017</ref> <ref name=Aftonbladet>{{cite web|url=https://www.aftonbladet.se/kultur/a/G11gWV/rebellernas-revolt |title=Rebellernas revolt|trans-title= |date=2. detsember 2017 |accessdate=25.12.2017 |publisher=[[Aftonbladet]] |language=sv}}</ref> <ref name=etv>{{cite web| url=https://ru.espreso.tv/article/2017/11/24/byvshyy_sbushnyk_kotoromu_dal_medal_yuschenko_kto_takoy_novyy_glavar_quotlnrquot | title= Бывший СБУшник, которому дал медаль Ющенко. Кто такой новый главарь "ЛНР" | publisher= Espreso.tv | language= ru | accessdate = 30.11.2017}}</ref> <ref name=rfe>{{ cite web |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-luhansk-separatist-leader-plotnitsky-resigns/28875414.html |title=Separatist Leader In Ukraine's Luhansk Resigns Amid Power Struggle |trans-title= |date=24. november 2017 |accessdate=25.12.2017 |publisher=[[Vabadusraadio]] |language=en }}</ref> <ref name=5wstpsw3htwid>[https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-conflict-putin-invites-separatist-leaders-into-his-party-5wstpsw3h Ukraine conflict: Putin invites separatist leaders into his party]. [[The Times]] (6. detsember 2021)</ref> }} {{JÄRJESTA:Passitšnõk, Leonid}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] gm7fcdz5mxf1m7h02442env5kc55j4x 6175465 6175463 2022-08-08T13:45:16Z ČarnaruskiVoin 167689 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Leonid Passetšnik | Taustavärv = | Pilt = Leonid Pasechnik (cropped, 2022-02-21).jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Leonid Passetšnik <small>(21. II 2022)</small> | Sünninimi = Леонід Іванович Пасічник | Sünniaeg = {{murdmata|{{birth date and age|1970|03|15|df=y}}}} | Sünnikoht = [[Vorošilovgrad]] [[Ukraina NSV]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[ukrainlased|ukrainlane]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = }} '''Leonid Passetšnik''' (sündinud 15. märtsil 1970 [[Vorošilovgrad|Vorošilovgradis]]), hüüdnimi '''Magadan''', oli alates 24. novembrist 2017 sõjalis-poliitilise rühmituse [[Luhanski Rahvavabariik]] juhi kohusetäitja ja on alates 21. novembrist 2018 rühmituse juht ning täidab ka rühmituse riikliku julgeoleku ministri kohuseid.<ref name=Aftonbladet/><ref name=etv/><ref name=rfe/><ref name=dnr24 /> 6. detsembril 2021 andis partei [[Ühtne Venemaa]] esimees [[Dmitri Medvedev]] partei aastakoosolekul [[Moskva]]s Leonid Passetšnikile ja [[Deniss Pušilin]]ile üle üle partei liikmepileti.<ref name=5wstpsw3htwid /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=dnr24>[https://web.archive.org/web/20171125010618/http://dnr24.su/lugansk/20665-kto-takoy-pasechnik-i-kakoy-konflikt-byl-u-nego-s-plotnickim.html Who is Pasechnik and what type of conflict he had with Plotnitsky (Кто такой Пасечник и какой конфликт был у него с Плотницким)]. DNR 24. 24 November 2017</ref> <ref name=Aftonbladet>{{cite web|url=https://www.aftonbladet.se/kultur/a/G11gWV/rebellernas-revolt |title=Rebellernas revolt|trans-title= |date=2. detsember 2017 |accessdate=25.12.2017 |publisher=[[Aftonbladet]] |language=sv}}</ref> <ref name=etv>{{cite web| url=https://ru.espreso.tv/article/2017/11/24/byvshyy_sbushnyk_kotoromu_dal_medal_yuschenko_kto_takoy_novyy_glavar_quotlnrquot | title= Бывший СБУшник, которому дал медаль Ющенко. Кто такой новый главарь "ЛНР" | publisher= Espreso.tv | language= ru | accessdate = 30.11.2017}}</ref> <ref name=rfe>{{ cite web |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-luhansk-separatist-leader-plotnitsky-resigns/28875414.html |title=Separatist Leader In Ukraine's Luhansk Resigns Amid Power Struggle |trans-title= |date=24. november 2017 |accessdate=25.12.2017 |publisher=[[Vabadusraadio]] |language=en }}</ref> <ref name=5wstpsw3htwid>[https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-conflict-putin-invites-separatist-leaders-into-his-party-5wstpsw3h Ukraine conflict: Putin invites separatist leaders into his party]. [[The Times]] (6. detsember 2021)</ref> }} {{JÄRJESTA:Passetšnik, Leonid}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] 7xqba9vld6d76me0o9pm5vnb1i751kl 0 505474 6175800 6081201 2022-08-09T11:28:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Fail:Taco Bell Cantina Las Vegas.jpg|pisi|Taco Belli restoran [[Las Vegas|Las Vegases]]]] [[Pilt:Taco_Bell_world_map.svg|pisi|Riigid, kus asuvad Taco Belli restoranid]] '''Taco Bell''' on kiirtoidurestoranikett, mille asutas 1962. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Glen Bell]]. Firma pakub [[tex-mex-toit|''tex-mex''-toit]]u, mille hulka kuuluvad näiteks [[taco]]d, [[burrito]]d, [[quesadilla]]d ja [[nacho]]d. Taco Bell on ettevõtte [[Yum! Brands]], Inc. tütarettevõte. Taco Belli peakorter asub [[California]] osariigis [[Irvine]]'is. Lisaks Põhja-Ameerikale asub Taco Belli restorane veel [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s, [[Aasia]] ja [[Okeaania]]s. == Välislingid == * https://www.tacobell.com/ * [https://en.wikipedia.org/wiki/File:Taco_Bell_2016.svg Logo pilt] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide toiduainetööstuse ettevõtted]] [[Kategooria:Toitlustusettevõtted]] [[Kategooria:Kiirtoit]] 6dy7h5pj6zgunzshqpy6jl5h23l5hwy 0 510260 6175587 5248568 2022-08-08T19:43:28Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Memmert view.JPG|thumb|Vaade Memmertile põhjast]] [[Pilt:Aerial photograph 400D 2012 05 13 8724 DxO.jpg|pisi|Aerofoto saarest]] '''Memmert''' on väike [[Ida-Friisimaa]] [[saar]] [[Saksamaa]] põhjarannikul. Saare pindala on 5,2 km². <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://mapcarta.com/18089670|pealkiri=Memmert|vaadatud=08.08.2022|keel=Inglise}}</ref> Memmertit on esimest korda mainitud 1620. aastal. <ref name=":0" /> Memmert on asustamata, saarel on ainult üks maja eluslooduse tuvastamiseks. <ref name=":0" /> Vahel kasutavad külastajad naabersaartelt Memmertit puhkuseks. <ref name=":1">{{Netiviide|url=https://travel.sygic.com/en/poi/memmert-region:2005606|pealkiri=Memmert|vaadatud=08.08.2022|keel=Inglise}}</ref> Memmert on ametlikult looduskaitseala. <ref name=":1" /> Saar mängis olulist rolli [[Robert Erskine Childers]]i romaanis "The Riddle of the Sands" (1903). <ref name=":1" /> == Tuntud inimesi == * [[Otto Leege]] {{Commons|Category:Memmert}} {{koord}} [[Kategooria:Ida-Friisi saared]] nu695kbuisv6idtentguljm9eulc320 0 517202 6175807 6153548 2022-08-09T11:37:57Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Puka paisjärv2.jpg|pisi|]] '''Keskuse veehoidla''' on [[järv]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] [[Puka]] alevikus. Veekogu pindala on 1,1&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 543&nbsp;m.<ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].</ref> ==Viited== {{viited}} {{koord | EW = 26/13/58/E | NS = 58/3/22/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Otepää valla järved]] c6utine0ynb5c1r7gwjjt8hfu6xg2ky 0 520895 6175522 5816104 2022-08-08T17:12:01Z WikedKentaur 464 /* Osalemine sõdades */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Mark V | pilt = British Mark V (male) tank.jpg | on_sõiduk = jah | kaal = Isane: 29 t <br/> Emane: 28 t | pikkus = 8,5 m | laius = Isane: 4,1 m <br/> Emane: 3,2 m | kõrgus = 2,64 m | meeskond = 8 (komandör, juht ja 6 laskurit) | soomus = 16 mm ees (maksimaalselt) <br/> 12 mm külgedel <br/> 8 mm katusel ja all | pearelv = '''Isane:''' <br/> Kaks [[QF 6-pounder 6 cwt Hotchkiss|QF 6-pounder 6 cwt Hotchkiss (57 mm)]] moonaga 207 lasuks <br/> Kaks [[.303 British|.303]] [[Hotchkiss M1909|Hotchkiss Mk 1]] kuulipildujat <br/> '''Emane:''' <br/> Kuus [[.303 British|.303]] [[Hotchkiss M1909|Hotchkiss Mk 1]] kuulipildujat | muu_relvastus = | mootor = 19-liitrine 6-silinriline [[Harry Ricardo|Ricardo]] rida-bensiinimootor | mootori_võimsus = 150 hj (110 kW) | tegevusulatus = 72 km <br/> (u 10 tunni jooksul) | kiirus = kuni 8 km/h }} '''Mark V''' oli [[Suurbritannia]] [[tank]], mida kasutati [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] ja mida kasutasid ka [[Eesti]] relvajõud. Mark V oli [[Mark IV]] arendus. See pidi olema täiesti innovatiivne tank ning välja nägema radikaalselt erinev oma eelkäijatest. Kui 1917. aasta detsembris said valmis esialgu Mark IV-le mõeldud mootor ja käigukast, heideti Mark V edasiarendatud disain kõrvale kartuses, et häiritakse paikaloksunud tankide tootmisjõudlus. Nii otsustatigi kõik uued süsteemid paigaldada Mark IV tankidele. Aastatel 1917-1918 toodeti ühtekokku 400 tanki, "isaseid" ja "emaseid" mõlemat 200. Paljud neist muudeti ''hermafrodiitideks'', ehk siis paigaldati ühele poole "emase" ning teisele poole "isase" laiend/koobas. Seda eesmärgiga, et "emane" ei jääks oma relvastuse poolest alla "isasele" ning kui lahingväljal peaks sakslaste poolt vallutatud "isane" tank vastu tulema, saaks "emane" sellele vastu seista. Tankist arendati edasi kolm eri versiooni, millest üks jäigi projektiks. Tank kaalus 28-29 tonni. Tanki kiirus oli 7,4 km/h.<ref>[http://www.landships.info/landships/tank_articles.html?load=/landships/tank_articles/Mark_V.html Landships. Mark V]</ref> ==Osalemine sõdades== Mark V esimene tuleproov oli 4. juulil 1918 Hameli lahingus. Pärast seda võttis osa veel kaheksast suuremast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingust. Mitu Mark V-tüüpi tanki osales [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]], hiljem anti neist neli tanki anti [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväele]] ja kaks [[Läti]]le. [[File:Tankid Mark V - Waldaja, Päälik, Uku ja Wahtula Tallinnas.tif|thumb|Tankid "Waldaja", "Päälik", "Uku" ja "Wahtula" Tallinnas]] Eesti tankid olid Päälik (endine nr 9118/Captain Cromie ja Капитан Кроми), Vahtula (endine nr 9349/Brown Bear ja Бурый Медведь), Uku (endine nr 9147/White Soldier ja Белый Солдат) ja Valdaja (endine nr 9261/First Aid ja Первая Помощь). ==Viited== {{viited}} {{Mall:EM tankid}} [[Kategooria:Eesti tankid]] [[Kategooria:Suurbritannia tankid]] kbf6dp0myh8cqqhp1zzgrj7wn2y47x1 6175523 6175522 2022-08-08T17:12:31Z WikedKentaur 464 /* Osalemine sõdades */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Mark V | pilt = British Mark V (male) tank.jpg | on_sõiduk = jah | kaal = Isane: 29 t <br/> Emane: 28 t | pikkus = 8,5 m | laius = Isane: 4,1 m <br/> Emane: 3,2 m | kõrgus = 2,64 m | meeskond = 8 (komandör, juht ja 6 laskurit) | soomus = 16 mm ees (maksimaalselt) <br/> 12 mm külgedel <br/> 8 mm katusel ja all | pearelv = '''Isane:''' <br/> Kaks [[QF 6-pounder 6 cwt Hotchkiss|QF 6-pounder 6 cwt Hotchkiss (57 mm)]] moonaga 207 lasuks <br/> Kaks [[.303 British|.303]] [[Hotchkiss M1909|Hotchkiss Mk 1]] kuulipildujat <br/> '''Emane:''' <br/> Kuus [[.303 British|.303]] [[Hotchkiss M1909|Hotchkiss Mk 1]] kuulipildujat | muu_relvastus = | mootor = 19-liitrine 6-silinriline [[Harry Ricardo|Ricardo]] rida-bensiinimootor | mootori_võimsus = 150 hj (110 kW) | tegevusulatus = 72 km <br/> (u 10 tunni jooksul) | kiirus = kuni 8 km/h }} '''Mark V''' oli [[Suurbritannia]] [[tank]], mida kasutati [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] ja mida kasutasid ka [[Eesti]] relvajõud. Mark V oli [[Mark IV]] arendus. See pidi olema täiesti innovatiivne tank ning välja nägema radikaalselt erinev oma eelkäijatest. Kui 1917. aasta detsembris said valmis esialgu Mark IV-le mõeldud mootor ja käigukast, heideti Mark V edasiarendatud disain kõrvale kartuses, et häiritakse paikaloksunud tankide tootmisjõudlus. Nii otsustatigi kõik uued süsteemid paigaldada Mark IV tankidele. Aastatel 1917-1918 toodeti ühtekokku 400 tanki, "isaseid" ja "emaseid" mõlemat 200. Paljud neist muudeti ''hermafrodiitideks'', ehk siis paigaldati ühele poole "emase" ning teisele poole "isase" laiend/koobas. Seda eesmärgiga, et "emane" ei jääks oma relvastuse poolest alla "isasele" ning kui lahingväljal peaks sakslaste poolt vallutatud "isane" tank vastu tulema, saaks "emane" sellele vastu seista. Tankist arendati edasi kolm eri versiooni, millest üks jäigi projektiks. Tank kaalus 28-29 tonni. Tanki kiirus oli 7,4 km/h.<ref>[http://www.landships.info/landships/tank_articles.html?load=/landships/tank_articles/Mark_V.html Landships. Mark V]</ref> ==Osalemine sõdades== Mark V esimene tuleproov oli 4. juulil 1918 Hameli lahingus. Pärast seda võttis osa veel kaheksast suuremast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingust. Mitu Mark V-tüüpi tanki osales [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]], hiljem anti neist neli tanki anti [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväele]] ja kaks [[Läti]]le. [[File:Tankid Mark V - Waldaja, Päälik, Uku ja Wahtula Tallinnas.tif|thumb|vasakul|Tankid "Waldaja", "Päälik", "Uku" ja "Wahtula" Tallinnas]] Eesti tankid olid Päälik (endine nr 9118/Captain Cromie ja Капитан Кроми), Vahtula (endine nr 9349/Brown Bear ja Бурый Медведь), Uku (endine nr 9147/White Soldier ja Белый Солдат) ja Valdaja (endine nr 9261/First Aid ja Первая Помощь). ==Viited== {{viited}} {{Mall:EM tankid}} [[Kategooria:Eesti tankid]] [[Kategooria:Suurbritannia tankid]] 91xco0vet4szq4si1wlbmw2dz3awwrc 0 522455 6175459 6146997 2022-08-08T13:43:06Z ČarnaruskiVoin 167689 ČarnaruskiVoin teisaldas lehekülje [[Denõss Pušõlin]] ümbersuunamise [[Deniss Pušilin]] asemele: In many wikipedias, his name is written according to the Russian variant, not Ukrainian wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Denõss Pušõlin<br /><small>''Денис Володимирович Пушилін''<br />''Денис Владимирович Пушилин''</small> | pildi nimi = 2017-09-28 Denis Pushilin.jpg | amet = | ametiajaalgus = 7. september 2018 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmõtro Trapeznikov]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = {{murdmata|Денис Володимирович Пушилін}} | sünnikuupäev = {{birth date and age|1981|5|9|df=yes}} | sünnikoht = [[Makijivka]] [[Ukraina NSV]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = [[ukrainlased|ukrainlane]] | partei = [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] | abikaasa = Jelena Pušõlina | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | tegevusala = [[poliitika]], [[terrorism]] ja [[separatism]] | autasud = | allkiri = Signature of Denis Pushilin.svg }} '''Denõss Pušõlin''' (sündinud [[5. mai]]l [[1981]] [[Makijivka]]s) on sõjalis-poliitilise rühmituse [[Donetski Rahvavabariik]] (DRV) liider. Ta oli alates [[7. september|7. septembrist]] [[2018]] DRV juhi kohusetäitja ning on alates 20. novembrist 2018 DRV juht ja relvajõudude ülemjuhataja <ref name=o /> DRV endise kaitseministri [[Igor Girkin|Igor Strelkovi]] kinnitusel on tegemist [[Moskva]] kuraatorite marionetiga.<ref name=o3 /> Kohaliku meedia kinnitusel viibis Pušõlin alates 28. septembrist 2019 koduarestis.<ref name=o2 /> 6. detsembril 2021 andis partei [[Ühtne Venemaa]] esimees [[Dmitri Medvedev]] partei aastakoosolekul [[Moskva]]s [[Leonid Passitšnõk]]ile ja Denõss Pušõlinile üle partei liikmepileti.<ref name=5wstpsw3htwid /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o3>{{cite web|url=https://newdaynews.ru/crimea/644934.html |title=Стрелков: Пушилин не лидер Донбасса, а марионетка московских кураторов |trans-title= |publisher=Novõi Den |date=12. september 2018 |accessdate=3.12.2019 |website= |language=ru}}</ref> <ref name=o2>{{Cite web|url=http://www.donbass.live/2019/09/28/glava-dnr-naxodytsya-pod-domashnym-arestom/|title=Глава ДНР Пушилин арестован|website=www.donbass.live|language=en|accessdate=30.09.2019}}</ref> <ref name=o>{{cite web |url=https://dnrsovet.su/v-narodnom-sovete-prohodit-plenarnoe-zasedanie-obnovlyaetsya/ |title=Народный Совет утвердил врио Главы ДНР Дениса Пушилина, выборы назначены на 11 ноября |trans-title= |date=7. september 2018 |accessdate=20.09.2018 |publisher= |language= |quote= |first1= |last1= |website=dnrsovet.su |archive-date=7.09.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907182954/https://dnrsovet.su/v-narodnom-sovete-prohodit-plenarnoe-zasedanie-obnovlyaetsya/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=5wstpsw3htwid>[https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-conflict-putin-invites-separatist-leaders-into-his-party-5wstpsw3h Ukraine conflict: Putin invites separatist leaders into his party]. [[The Times]] (6. detsember 2021)</ref> }} {{JÄRJESTA:Pušõlin, Denõss}} [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] dufshtm6fylcxaqfme9lgr3vt7au64w 6175462 6175459 2022-08-08T13:43:53Z ČarnaruskiVoin 167689 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Deniss Pušilin<br /><small>''Денис Владимирович Пушилин''</small> | pildi nimi = 2017-09-28 Denis Pushilin.jpg | amet = | ametiajaalgus = 7. september 2018 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmõtro Trapeznikov]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = {{murdmata|Денис Володимирович Пушилін}} | sünnikuupäev = {{birth date and age|1981|5|9|df=yes}} | sünnikoht = [[Makijivka]] [[Ukraina NSV]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = [[ukrainlased|ukrainlane]] | partei = [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] | abikaasa = Jelena Pušilina | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | tegevusala = [[poliitika]], [[terrorism]] ja [[separatism]] | autasud = | allkiri = Signature of Denis Pushilin.svg }} '''Deniss Pušilin''' (sündinud [[5. mai]]l [[1981]] [[Makijivka]]s) on sõjalis-poliitilise rühmituse [[Donetski Rahvavabariik]] (DRV) liider. Ta oli alates [[7. september|7. septembrist]] [[2018]] DRV juhi kohusetäitja ning on alates 20. novembrist 2018 DRV juht ja relvajõudude ülemjuhataja <ref name=o /> DRV endise kaitseministri [[Igor Girkin|Igor Strelkovi]] kinnitusel on tegemist [[Moskva]] kuraatorite marionetiga.<ref name=o3 /> Kohaliku meedia kinnitusel viibis Pušilin alates 28. septembrist 2019 koduarestis.<ref name=o2 /> 6. detsembril 2021 andis partei [[Ühtne Venemaa]] esimees [[Dmitri Medvedev]] partei aastakoosolekul [[Moskva]]s [[Leonid Passitšnõk]]ile ja Deniss Pušilinile üle partei liikmepileti.<ref name=5wstpsw3htwid /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o3>{{cite web|url=https://newdaynews.ru/crimea/644934.html |title=Стрелков: Пушилин не лидер Донбасса, а марионетка московских кураторов |trans-title= |publisher=Novõi Den |date=12. september 2018 |accessdate=3.12.2019 |website= |language=ru}}</ref> <ref name=o2>{{Cite web|url=http://www.donbass.live/2019/09/28/glava-dnr-naxodytsya-pod-domashnym-arestom/|title=Глава ДНР Пушилин арестован|website=www.donbass.live|language=en|accessdate=30.09.2019}}</ref> <ref name=o>{{cite web |url=https://dnrsovet.su/v-narodnom-sovete-prohodit-plenarnoe-zasedanie-obnovlyaetsya/ |title=Народный Совет утвердил врио Главы ДНР Дениса Пушилина, выборы назначены на 11 ноября |trans-title= |date=7. september 2018 |accessdate=20.09.2018 |publisher= |language= |quote= |first1= |last1= |website=dnrsovet.su |archive-date=7.09.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907182954/https://dnrsovet.su/v-narodnom-sovete-prohodit-plenarnoe-zasedanie-obnovlyaetsya/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=5wstpsw3htwid>[https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-conflict-putin-invites-separatist-leaders-into-his-party-5wstpsw3h Ukraine conflict: Putin invites separatist leaders into his party]. [[The Times]] (6. detsember 2021)</ref> }} {{JÄRJESTA:Pušilin, Deniss}} [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] 69yalu9401ewtqj3nimf8gor53g89y1 0 530015 6175727 5766691 2022-08-09T08:59:59Z 217.159.211.195 Changed timeline for Margus Tammela's involvement as he is not active member of the band anymore wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Horror Dance Squad | Pilt = PõhipromoDSC07807.jpg | Pildi_kirjeldus = Horror Dance Squadi liikmed pärast „Callous Cage'i“ muusikavideo filmimist, 2020 | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] Eesti | Stiil = ''[[metalcore]]''<br>''[[nu metal]]'' | Aktiivne = 2014 - | Seotud_artistid = | URL = horrordancesquad.com | Koosseis = [[Karl Mesipuu]] (vokaal)<br>[[Ian Karell]] (vokaal)<br>[[ Indrek Ulp]] (kitarr)<br>[[Mikk Peetrimägi]] (kitarr)<br>[[Henri Kuusk]] (trummid) <br>[[Margus Tammela]] (Elektroonika) }} '''Horror Dance Squad''' on Eesti modernse ''metal''<nowiki/>'i ansambel, kes oma gruuviva ja agressiivse muusikaga on Eesti lavalaudadel esinenud juba 2014. aastast. ''Metal''-muusika on bändile omaselt vürtsitatud nii elektroonika kui räpiga ning tegutsemisaja jooksul on avalikustatud EP “Game Changer” ja albumi “Leap”, mis mõlemad ka seda edasi annavad. Bänd on andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui välismaal ja koos esinenud artistidega nagu Comeback Kid, Dead By April, Adept, Eskimo Callboy, We Butter The Bread With Butter, Deez Nuts, August Burns Red ning mänginud ühel maailma suurimal ''metal''-muusika festivalil Wacken Open Air. Ansambel asutati [[2014]].<ref name="allstarz.ee">http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/626.html (vaadatud 04.12.2018)</ref> ==Liikmed== ===Koosseis=== *Ian Karell – vokaal *Karl Mesipuu – vokaal *Indrek Ulp – kitarr *Mikk Peetrimägi – kitarr, basskitarr *Henri Kuusk – trummid<ref name="allstarz.ee"/> *Margus Tammela – elektroonika, produktsioon (stuudio liige) ===Endised liikmed=== * Sander Randorg – basskitarr, elektroonika * Rivo Pärna – basskitarr * Timur "Habe Tim" Dmitritšenko – vokaal ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:800 height:auto barincrement:25 PlotArea = left:120 bottom:75 top:0 right:30 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2014 till:{{#time:m/d/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:Laul value:Red legend:Laul id:Kitarr value:brightgreen legend:kitarr id:Bass value:green legend:Bass id:Trummid value:Orange legend:Trummid id: Elektroonika value:blue legend: Elektroonika id:bars value:gray(0.95) id:Tours value:gray(0.5) Legend = orientation:vertical position:bottom columns:4 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2014 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:2014 BackgroundColors = bars:bars BarData = bar:IK text:"Ian Karell" bar:TD text:" Timur Dmitritšenko" bar:KM text:" Karl Mesipuu" bar:MP text:"Mikk Peetrimägi" bar:IU text:"Indrek Ulp" bar:HK text:"Henri Kuusk" bar:RP text:" Rivo Pärna" bar:SR text:" Sander Randorg" bar:MT text:" Margus Tammela" PlotData = width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:IK from:start till:end color:laul bar:TD from:start till:06/01/2015 color:laul bar:KM from: 08/01/2015 till:end color:laul bar:MP from:start till:end color:Kitarr bar:MP from: 06/01/2017 till:end color:bass width:3 bar:IU from:start till:end color:Kitarr bar:RP from:start till:04/01/2016 color:Bass Bar:HK from:start till:end color:Trummid bar:SR from:04/01/2016 till:06/06/2017 color:Elektroonika bar:SR from:05/01/2016 till:06/06/2017 color:Bass width:3 Bar:MT from:06/01/2017 till:06/12/2020 color:Elektroonika }}<noinclude> </noinclude> ==Diskograafia== *2014 "Avocado" (singel) *2014 "I Am The Shark" (singel) *2015 "Heart" feat. [[Robin Juhkental]] (singel) *2016 "Game Changer" (EP) *2017 "[[Leap (album)|Leap]]"<ref name="allstarz.ee" /> (album) *2018 "100" (topeltsingel) *2019 "Isn't It Obvious" (singel) *2020 "Party All Life Till Our Songs Go Home" (singel) *2020 "Happy Face" (singel) *2020 "Cancer" (singel) *2020 "Callous Cage" (singel) == Muusikavideod == * [https://www.youtube.com/watch?v=m6U3MIvZSkk 2014 "Avocado"] * [https://www.youtube.com/watch?v=80eoRjUsoAY 2014 "I Am The Shark"] * [https://www.youtube.com/watch?v=PDjedP0_zqs 2016 "Game Changer" feat. Avoid Dave] * [https://www.youtube.com/watch?v=5eg1xkOOgUM 2016 "Special"] * [https://www.youtube.com/watch?v=68Qu9dJvApQ 2017 "Ships"] * [https://www.youtube.com/watch?v=Wf9rSpM3uk0 2017 "Heroes"] * [https://www.youtube.com/watch?v=9k2U6nmvylE 2018 "Leap"] * [https://www.youtube.com/watch?v=xZfRCJeKpPI 2018 "100"] * [https://www.youtube.com/watch?v=VfB5CuS9rTQ 2019 "Isn't It Obvious"] * [https://www.youtube.com/watch?v=f4VWLW8w8b4 2020 "Party All Life Till Our Songs Go Home"] * [https://www.youtube.com/watch?v=YpC27sRZYF8 2020 "Happy Face"] * [https://www.youtube.com/watch?v=PhWOHcjGNE0 2020 "Cancer"] * [https://www.youtube.com/watch?v=9VwNSx5MFcg 2020 "Callous Cage"] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/626.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis] *[https://horrordancesquad.bandcamp.com/ Horror Dance Squad saidil Bandcamp] *[https://et-ee.facebook.com/HorrorDanceSquadOfficial/ Bändi Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/horrordancesquad/ Bändi Instagrami leht] *[https://horrordancesquad.com/ Bändi koduleht] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] mtxigmmpj08hzs0dhse61a36b7edlt3 6175728 6175727 2022-08-09T09:00:32Z 217.159.211.195 Margus Tammela is not active member of the band anymore wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Horror Dance Squad | Pilt = PõhipromoDSC07807.jpg | Pildi_kirjeldus = Horror Dance Squadi liikmed pärast „Callous Cage'i“ muusikavideo filmimist, 2020 | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] Eesti | Stiil = ''[[metalcore]]''<br>''[[nu metal]]'' | Aktiivne = 2014 - | Seotud_artistid = | URL = horrordancesquad.com | Koosseis = [[Karl Mesipuu]] (vokaal)<br>[[Ian Karell]] (vokaal)<br>[[ Indrek Ulp]] (kitarr)<br>[[Mikk Peetrimägi]] (kitarr)<br>[[Henri Kuusk]] (trummid) }} '''Horror Dance Squad''' on Eesti modernse ''metal''<nowiki/>'i ansambel, kes oma gruuviva ja agressiivse muusikaga on Eesti lavalaudadel esinenud juba 2014. aastast. ''Metal''-muusika on bändile omaselt vürtsitatud nii elektroonika kui räpiga ning tegutsemisaja jooksul on avalikustatud EP “Game Changer” ja albumi “Leap”, mis mõlemad ka seda edasi annavad. Bänd on andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui välismaal ja koos esinenud artistidega nagu Comeback Kid, Dead By April, Adept, Eskimo Callboy, We Butter The Bread With Butter, Deez Nuts, August Burns Red ning mänginud ühel maailma suurimal ''metal''-muusika festivalil Wacken Open Air. Ansambel asutati [[2014]].<ref name="allstarz.ee">http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/626.html (vaadatud 04.12.2018)</ref> ==Liikmed== ===Koosseis=== *Ian Karell – vokaal *Karl Mesipuu – vokaal *Indrek Ulp – kitarr *Mikk Peetrimägi – kitarr, basskitarr *Henri Kuusk – trummid<ref name="allstarz.ee"/> *Margus Tammela – elektroonika, produktsioon (stuudio liige) ===Endised liikmed=== * Sander Randorg – basskitarr, elektroonika * Rivo Pärna – basskitarr * Timur "Habe Tim" Dmitritšenko – vokaal ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:800 height:auto barincrement:25 PlotArea = left:120 bottom:75 top:0 right:30 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2014 till:{{#time:m/d/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:Laul value:Red legend:Laul id:Kitarr value:brightgreen legend:kitarr id:Bass value:green legend:Bass id:Trummid value:Orange legend:Trummid id: Elektroonika value:blue legend: Elektroonika id:bars value:gray(0.95) id:Tours value:gray(0.5) Legend = orientation:vertical position:bottom columns:4 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2014 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:2014 BackgroundColors = bars:bars BarData = bar:IK text:"Ian Karell" bar:TD text:" Timur Dmitritšenko" bar:KM text:" Karl Mesipuu" bar:MP text:"Mikk Peetrimägi" bar:IU text:"Indrek Ulp" bar:HK text:"Henri Kuusk" bar:RP text:" Rivo Pärna" bar:SR text:" Sander Randorg" bar:MT text:" Margus Tammela" PlotData = width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:IK from:start till:end color:laul bar:TD from:start till:06/01/2015 color:laul bar:KM from: 08/01/2015 till:end color:laul bar:MP from:start till:end color:Kitarr bar:MP from: 06/01/2017 till:end color:bass width:3 bar:IU from:start till:end color:Kitarr bar:RP from:start till:04/01/2016 color:Bass Bar:HK from:start till:end color:Trummid bar:SR from:04/01/2016 till:06/06/2017 color:Elektroonika bar:SR from:05/01/2016 till:06/06/2017 color:Bass width:3 Bar:MT from:06/01/2017 till:06/12/2020 color:Elektroonika }}<noinclude> </noinclude> ==Diskograafia== *2014 "Avocado" (singel) *2014 "I Am The Shark" (singel) *2015 "Heart" feat. [[Robin Juhkental]] (singel) *2016 "Game Changer" (EP) *2017 "[[Leap (album)|Leap]]"<ref name="allstarz.ee" /> (album) *2018 "100" (topeltsingel) *2019 "Isn't It Obvious" (singel) *2020 "Party All Life Till Our Songs Go Home" (singel) *2020 "Happy Face" (singel) *2020 "Cancer" (singel) *2020 "Callous Cage" (singel) == Muusikavideod == * [https://www.youtube.com/watch?v=m6U3MIvZSkk 2014 "Avocado"] * [https://www.youtube.com/watch?v=80eoRjUsoAY 2014 "I Am The Shark"] * [https://www.youtube.com/watch?v=PDjedP0_zqs 2016 "Game Changer" feat. Avoid Dave] * [https://www.youtube.com/watch?v=5eg1xkOOgUM 2016 "Special"] * [https://www.youtube.com/watch?v=68Qu9dJvApQ 2017 "Ships"] * [https://www.youtube.com/watch?v=Wf9rSpM3uk0 2017 "Heroes"] * [https://www.youtube.com/watch?v=9k2U6nmvylE 2018 "Leap"] * [https://www.youtube.com/watch?v=xZfRCJeKpPI 2018 "100"] * [https://www.youtube.com/watch?v=VfB5CuS9rTQ 2019 "Isn't It Obvious"] * [https://www.youtube.com/watch?v=f4VWLW8w8b4 2020 "Party All Life Till Our Songs Go Home"] * [https://www.youtube.com/watch?v=YpC27sRZYF8 2020 "Happy Face"] * [https://www.youtube.com/watch?v=PhWOHcjGNE0 2020 "Cancer"] * [https://www.youtube.com/watch?v=9VwNSx5MFcg 2020 "Callous Cage"] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/626.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis] *[https://horrordancesquad.bandcamp.com/ Horror Dance Squad saidil Bandcamp] *[https://et-ee.facebook.com/HorrorDanceSquadOfficial/ Bändi Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/horrordancesquad/ Bändi Instagrami leht] *[https://horrordancesquad.com/ Bändi koduleht] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] h6vt6sg2rmqx67j0j5gjbqczcoy7nd0 0 548454 6175652 5500774 2022-08-09T04:19:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Junzi''' (Hiina keeles: 君子, [[pinyin]]: Jūn Zǐ) on [[Hiina filosoofia]] mõiste, mida võib tõlkida kui 'kõrgemalseisev inimene', 'õilis inimene', algselt ka 'valitseja poeg' ja seda mõistet kasutasid nii [[Wen Wang|Zhou kuningas Wen]] [[Muutuste raamat|Muutuste raamatus]] kui ka [[Kong Fuzi|Konfutsius]] oma töödes, et kirjeldada ideaalset inimest. == Konfutsianism == [[Konfutsianism]]s on ideaalne inimene ''sheng'', mida saab tõlkida kui elutark (inglise keeles filosoofia mõiste ''Sage''). Kuid seda seisundit on väga raske saavutada ja Konfutsius kasutas mõistet ''junzi'', mis on enamatele inimestele kättesaadav. Konfutsianismis ''Junzi'' käitub harmoonia põhimõtete järgi, mida kutsutakse ''li'' ja ta peab valitsema oma kodu, ühiskonda ja riiki.<ref name=":0">{{Cite book|title=World Religions, Sixth edition|last=Matthews|first=Warren|publisher=Wadsworth Cengage Learning|year=2008|isbn=9780495603856|location=Belmont, CA|pages=184}}</ref> Need põhimõtted ei selgita rituaale, vaid on seotud nõutava ametliku käitumisega religioossete rituaalide ja keiserlike tseremooniate ajal.<ref name=":0" /> Konfutsius leidis ka, et ''junzi'' on keegi, kes kehastab inimkonda ja omab kõiki kõrgemaid inimlikke omadusi.<ref name=":1">{{Cite book|url=https://books.google.com.ph/books?id=hB9qDwAAQBAJ&pg=PT31&dq=Junzi+gentleman&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi65Nz84-nhAhXRA4gKHdCrDHYQ6AEIPDAD#v=onepage&q=Junzi%20gentleman&f=false|title=Cheng Ho and Islam in Southeast Asia|last=Sen|first=Tan Ta|date=1. august 2003|publisher=Flipside Digital Content Company Inc.|isbn=9789814515436|language=en}}</ref> Filosoof kutsus seda [[Ren (Konfutsianism)|ren]] inimeseks ja rõhutas spetsiifilisi omadusi, mis on kirjas tema raamatus "[[Lunyu|Vesteid ja vestlusi]]".<ref name=":1" /> Paljusid neist kasutati hiina vanasõnadena (''Yanyu''). Näiteks: ''Junzi cheng ren zhi mei'', mis tähendab, et "Õilis inimene alati aitab teistel saavutada nende unistusi".<ref>{{Cite book|title=ABC Dictionary of Chinese Proverbs (Yanyu)|last=Rohsenow|first=John S.|publisher=University of Hawaii Press|year=2003|isbn=0824822218|location=Honolulu|pages=76}}</ref> [[Zhu Xi]] defineeris ''junzi'' kui eelviimase astme elutargani. <blockquote>''Junzil'' on palju omadusi. ''Junzi'' võib elada [[vaesus]]es; ''Junzi'' teeb rohkem ja räägib vähem. ''Junzi'' on [[lojaalne]], kuulekas ja teadlik. ''Junzi'' distsiplineerib end ise. Nende hulgas on ka, et ''Ren'' on põhiline alus, et saada ''junziks''.<ref>{{Netiviide |url=http://jds.cass.cn/Item/1390.aspx |pealkiri=君子——儒学的理想人格 (Gentleman - Ideal Personality of Confucianism) |vaadatud=2019-05-18 |arhiivimisaeg=2015-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150418015158/http://jds.cass.cn/Item/1390.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> </blockquote> == Junzi ja juhtimine == Tulevane potentsiaalne riigijuht, riigijuhi poeg, on kasvatatud nii, et tal oleks kõrgemad eetilised ja moraalsed seisukohad, mida ta saavutab sisemise rahu kaudu. Konfutsius leidis, et ''junzi'' tagab valitsuse funktsioonid läbi oma eetiliste väärtuste. Hoolimata sõna otsesest tähendusest võib iga õiglane inimene, kes soovib ennast parandada, saada ''junziks''. Vastupidine mõiste on ''xiaoren'' (Hiina keeles: 小人 ,[[pinyin]]: xiăorén, "väike või lihtinimene"), kes ei mõista kui väärtuslikud on voorused ja otsib ainult kohest kasu. Lihtinimene on [[egoistlik]] ja ei arvesta oma tegude tagajärgedega. Juhul kui juhti ümbritsevad ''xiaoren''-inimesed, mitte ''junzid'', siis rahvas kannatab nende väikluse pärast. Kui poliitikuks saab ''xiaoren'', kes pidevalt soovib meelelisi ja emotsionaalseid naudinguid, siis ta on huvitatud vaid oma võimust ja kuulsusest, selle asemel, et siiralt püüelda teiste inimeste pikaajalise heaolu poole. ''Junzi'' juhib käitudes ise vooruslikult. Arvatakse, et tema puhas vooruslikkus suunab teisi tema eeskuju järgima. Kaugem eesmärk on, et valitsus käituks sarnaselt perekonnaga. Seega kõik [[Pojalikkus|vanemate inimeste austamise]] tasandid soodustavad harmooniat ja ''junzi'' toimib sellele austusele kui majakas. ==Viited== {{reflist|30em}} [[Kategooria:Konfutsianism]] [[Kategooria:Hiina kultuur]] ia6x1teeary5tfsldoxfds1pj6zsjmk 0 559147 6175457 5539610 2022-08-08T13:18:10Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Buchanani maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | lipp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[St. Joseph]] | asendikaardi_pilt = Map of Missouri highlighting Buchanan County.svg }} [[File:Buchanan County Courthouse St Joseph Missouri.jpg|pisi|Buchanani maakonna kohtumaja St. Josephis]] '''Buchanani maakond''' (''Buchanan County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri]] osariigis. Läänes piirneb maakond [[Kansas]]e osariigiga. Maakonna [[halduskeskus]] on [[St. Joseph]], kus elab 7/8 maakonna elanikkonnast. == Naabermaakonnad == *[[Andrew' maakond]] (põhjas) *[[DeKalbi maakond]] (kirdes) *[[Clintoni maakond (Missouri)|Clintoni maakond]] (idas) *[[Platte'i maakond (Missouri)|Platte'i maakond]] (lõunas) *[[Atchisoni maakond]], Kansas (edelas) *[[Doniphani maakond]], Kansas (loodes) ==Ajalugu== Maakond moodustati 31. detsembril 1838. Maakond on saanud nime USA 15. presidendi [[James Buchanan]]i järgi. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 84 793. Aastal 2010 oli elanikke 89 201. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 14. juulil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018 |- |89 070||89 713||89 917||89 820||89 595||89 157||89 162||88 894||88 571 |} === Linnad === * [[Dearborn (Missouri)|Dearborn]] (osaliselt Platte'i maakonnas, 2020. aasta seisuga 551 elanikku) * [[De Kalb]] (235 elanikku) * [[Easton]] (225 elanikku) * [[Gower]] (osaliselt Clintoni maakonnas; 1535 elanikku) * [[St. Joseph]] (halduskeskus; 72 473 elanikku) ==Maateed== {{div col}} *[[Image:I-29 (MO).svg|25px]] [[Interstate 29]] *[[Image:I-229 (MO).svg|25px]] [[Interstate 229]] *[[Image:US 36.svg|25px]] [[U.S. Route 36]] *[[Image:US 59.svg|25px]] [[U.S. Route 59]] *[[Image:US 71.svg|25px]] [[U.S. Route 71]] *[[Image:US 169.svg|25px]] [[U.S. Route 169]] *[[Image:MO-6.svg|25px]] [[Missouri Route 6|Route 6]] *[[Image:MO-31.svg|25px]] [[Missouri Route 31|Route 31]] *[[Image:MO-116.svg|25px]] [[Missouri Route 116|Route 116]] *[[Image:MO-371.svg|25px]] [[Missouri Route 371|Route 371]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * https://www.co.buchanan.mo.us/ {{Missouri maakonnad}} [[Kategooria:Missouri maakonnad]] 6wzh8isg8txeslojnngqi5vgac0qpy8 6175474 6175457 2022-08-08T14:13:18Z Raamaturott 56450 /* Naabermaakonnad */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Buchanani maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | lipp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[St. Joseph]] | asendikaardi_pilt = Map of Missouri highlighting Buchanan County.svg }} [[File:Buchanan County Courthouse St Joseph Missouri.jpg|pisi|Buchanani maakonna kohtumaja St. Josephis]] '''Buchanani maakond''' (''Buchanan County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri]] osariigis. Läänes piirneb maakond [[Kansas]]e osariigiga. Maakonna [[halduskeskus]] on [[St. Joseph]], kus elab 7/8 maakonna elanikkonnast. == Naabermaakonnad == *[[Andrew' maakond]] (põhjas) *[[DeKalbi maakond (Missouri)|DeKalbi maakond]] (kirdes) *[[Clintoni maakond (Missouri)|Clintoni maakond]] (idas) *[[Platte'i maakond (Missouri)|Platte'i maakond]] (lõunas) *[[Atchisoni maakond]], Kansas (edelas) *[[Doniphani maakond]], Kansas (loodes) ==Ajalugu== Maakond moodustati 31. detsembril 1838. Maakond on saanud nime USA 15. presidendi [[James Buchanan]]i järgi. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 84 793. Aastal 2010 oli elanikke 89 201. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 14. juulil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018 |- |89 070||89 713||89 917||89 820||89 595||89 157||89 162||88 894||88 571 |} === Linnad === * [[Dearborn (Missouri)|Dearborn]] (osaliselt Platte'i maakonnas, 2020. aasta seisuga 551 elanikku) * [[De Kalb]] (235 elanikku) * [[Easton]] (225 elanikku) * [[Gower]] (osaliselt Clintoni maakonnas; 1535 elanikku) * [[St. Joseph]] (halduskeskus; 72 473 elanikku) ==Maateed== {{div col}} *[[Image:I-29 (MO).svg|25px]] [[Interstate 29]] *[[Image:I-229 (MO).svg|25px]] [[Interstate 229]] *[[Image:US 36.svg|25px]] [[U.S. Route 36]] *[[Image:US 59.svg|25px]] [[U.S. Route 59]] *[[Image:US 71.svg|25px]] [[U.S. Route 71]] *[[Image:US 169.svg|25px]] [[U.S. Route 169]] *[[Image:MO-6.svg|25px]] [[Missouri Route 6|Route 6]] *[[Image:MO-31.svg|25px]] [[Missouri Route 31|Route 31]] *[[Image:MO-116.svg|25px]] [[Missouri Route 116|Route 116]] *[[Image:MO-371.svg|25px]] [[Missouri Route 371|Route 371]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * https://www.co.buchanan.mo.us/ {{Missouri maakonnad}} [[Kategooria:Missouri maakonnad]] sbdmrsd2ka2i6477manv3rl1241zuok 0 567055 6175580 6175388 2022-08-08T19:20:20Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude õhujõud | pilt = Emblem of the Ukrainian Air Force.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralleitnant]] [[Mõkola Oleštšuk]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №345/2021. Про призначення М.Олещука командувачем Повітряних Сил Збройних Сил України, 08.09.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = [[kindralmajor]] Valentõn Lõtsopad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №564/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання генерал-майора бригадному генералу ЛИСТОПАДУ Валентину Антоновичу - заступнику командувача Повітряних Сил Збройних Сил України, 05.08.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Ülema asetäitja | rügemendi_kolonel = [[brigaadikindral]] Valeri Hrõnevõtš<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №564/2022 Про присвоєння військових звань. 2. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику ГРИНЕВИЧУ Валерію Івановичу - командувачу логістики Командування Повітряних Сил Збройних Сил України, 05.08.2022</ref> | rügemendi_kolonel_silt = Logistikaülem | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Air Force.svg|120px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Ukraine.svg|80px]] | märk_2_silt = Eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://lb.ua/news/2010/03/15/31977_ukraina_prinyala_na_vooruzhenie_ro.html Украина приняла на вооружение российские самолеты] - Lb.ua, 15.03.2010 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | pommituslennuk = [[Suhhoi Su-24|Su-24]] | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]]<ref>*[https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 (vaadatud: 16.11.2019)</ref>, [[Suhhoi Su-27|Su-27]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/02/10/327630_poroshenko_prisvoil_samoletu_su27.html Порошенко присвоил самолету Су-27 имя генерал-лейтенанта Никифорова] - Lb.ua, 10.02.2016 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | helikopter = [[Mi-8]] | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = [[Iljušin Il-76|Il-76]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> }} '''Ukraina õhuvägi''', ametlikult '''Ukraina relvajõudude õhujõud''' ([[ukraina keel]]es Повітряні Сили Збройних Сил України), on [[Ukraina relvajõud]]ude väeliik, mis tegeleb [[õhusõda|õhusõjaga]] seotud ülesannetega. == Struktuur == * [[Pilt:Command-pps.png|25px]] Ukraina õhujõudude väejuhatus (''Командування повітряних сил України'') === Taktikalise lennuväe brigaadid === * [[Pilt:Ємблема 7БТА.png|25px]]7. taktikalise lennuväe brigaad<ref>Сергій Жмурко. [https://armyinform.com.ua/2021/10/30/foto-avtora-ta-pressluzhby-brygady/ Фронтові бомбардувальники – готовність постійна] - Armija Inform, 30.10.2021 (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:39-а окрема ескадрилья тактичної авіації.png|25px]] 39. üksik taktikalise lennuväe brigaad [[Ozerne]]s<ref>DENYS TOMENCHUK. [http://militaryaviation.in.ua/uk/2018/01/27/spy-html/ 39 окрема авіаційна ескадрилья стала бригадою.] - Military Aviation (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:40-а окрема ескадрилья тактичної авіації.jpg|25px]] [[40. taktikalise lennuväe brigaad]] * [[Pilt:114-та БрТА.png|25px]] 114. taktikalise lennuväe brigaad * [[Pilt:204th Tactical Aviation Brigade SSI (with tab).png|25px]] 204. taktikalise lennuväe brigaad [[Lutsk]]is<ref>[https://www.volynnews.com/news/society/sevastopolska-bryhada-iaka-dyslokuyetsia-v-lutsku-otrymaly-novyy-na/ СЕВАСТОПОЛЬСЬКА БРИГАДА, ЯКА ДИСЛОКУЄТЬСЯ В ЛУЦЬКУ, ОТРИМАЛА НАДЗВУКОВИЙ ВИНИЩУВАЧ. ВІДЕО ПЕРЕГОНУ] 2019 (vaadatud: 22.01.2021)</ref> * [[Pilt:831-а бригада тактичної авіації.png|25px]] 831. taktikalise lennuväe brigaad === Muud üksused === *138. Dnipro raketibrigaad *223. Ukraina Sitši küttide nimeline raketipolk *164. raadiotehniline brigaad *302. Harkivi raketipolk *31. hetman Mõhhailo Dorošenko nimeline side ja raadiotehniline polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/01/01/yakym-vijskovym-chastynam-prezydent-ukrayiny-prysvoyiv-pochesni-najmenuvannya-u-2021-roczi/ Яким військовим частинам Президент України присвоїв почесні найменування у 2021 році] - Armija Inform, 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> === Õppeasutused === * [[Pilt:ХНУПС.png|25px]] [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Pilt:202ЦПСС.png|25px]] 202. allohvitserkoosseisu koolituskeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20180216031016/https://mil.in.ua/kanadski-instruktory-u-202-centri-pidhotovky-serzhantskoho-skladu/ КАНАДСЬКІ ІНСТРУКТОРИ У 202 ЦЕНТРІ ПІДГОТОВКИ СЕРЖАНТСЬКОГО СКЛАДУ] (vaadatud: 27.06.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | [[Pilt:БЗ ПС.svg|100px]] || sinine || [[Pilt:Курсанти І курсу Харківського національного університету Повітряних Сил імені Івана Кожедуба склали Військову присягу (29506887817).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ПС.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Lennuk !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pommituslennukid''' |- | [[Suhhoi Su-24|Su-24]] || [[File:13265958 1000579916684556 6485272826634306626 n (26632782633).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || pommitaja || - || 2019. aasta seisuga olid kasutuses Su-24М ja Su-24МR<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4169188-samolety-vsu-vpervye-za-20-let-dozapravylys-v-vozdukhe Самолеты ВСУ впервые за 20 лет дозаправились в воздухе] - Korrespondent, 08.12.2019</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Lähiõhutoetus''' |- | [[Suhhoi Su-25|Su-25]] || [[File:Sukhoi Su-25 in Ukrainian service 269 n (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Hävituslennukid''' |- | [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]] || [[File:Молодь Повітряних Сил твердо стає на крила (31023032655).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || MiG-29 MU1<ref>[https://defence-ua.com/news/povitrjani_sili_zasvitili_ridkisnij_mig_29mu1_z_tajemnichoju_modifikatsiju_r_27_video-8474.html Повітряні Сили "засвітили" рідкісний МіГ-29МУ1 з "таємничою" модифікацію Р-27 (відео)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> || Ukraina õhujõududes on muuhulgas kasutusel MiG-29MU1, mis on NSVL-i päritolu MiG-29 Ukrainas moderniseeritud versioon.<ref>[https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019</ref> Kasutati 2022. aasta maikuu lõpus õhulahingus.<ref>[https://news.liga.net/region_news/news/ukrainskiy-istrebitel-mig-29-sbil-na-yuge-rossiyskiy-su-35 Украинский истребитель МиГ-29 сбил на юге российский Су-35] (vaadatud: 27.05.2022)</ref> |- | [[Suhhoi Su-27|Su-27]] || [[File:Sukhoi Su-27UB ’17 red’ (37514194274).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Transpordilennukid''' |- | [[Iljušin Il-76|Il-76]] || [[File:Ilyushin Il-76MD - Ukraine - Air Force (27098678702).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || 2020. aasta seisuga oli kasutuses Il-76MD<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Kharkov air force university 01.jpg|Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool </gallery> == Vaata ka == * [[Iljušin Il-76 allatulistamine]] * [[Kiievi kummitus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarz-peredav-ukrayinskym-lotchykam-dva-modernizovanyh-vynyshhuvacha-mig-29mu1-video.html "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО] - Ukroboronprom, 01.08.2018 * [https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019 * [https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 * Михаил ЖИРОХОВ. [http://www.dsnews.ua/politics/vybor-bez-vybora-chem-vsu-zamenyat-ustarevshie-vertolety-25112019080000 ВЫБОР БЕЗ ВЫБОРА. ЧЕМ ВСУ ЗАМЕНЯТ УСТАРЕВШИЕ ВЕРТОЛЕТЫ МИ-24] - dsnews.ua, 25.11.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Õhuvägi]] 8h9oteko9gix68g9v75ek2wcod2q2q1 6175778 6175580 2022-08-09T10:28:44Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude õhujõud | pilt = Emblem of the Ukrainian Air Force.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralleitnant]] [[Mõkola Oleštšuk]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №345/2021. Про призначення М.Олещука командувачем Повітряних Сил Збройних Сил України, 08.09.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = [[kindralmajor]] [[Valentõn Lõstopad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №564/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання генерал-майора бригадному генералу ЛИСТОПАДУ Валентину Антоновичу - заступнику командувача Повітряних Сил Збройних Сил України, 05.08.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Ülema asetäitja | rügemendi_kolonel = [[brigaadikindral]] Valeri Hrõnevõtš<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №564/2022 Про присвоєння військових звань. 2. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику ГРИНЕВИЧУ Валерію Івановичу - командувачу логістики Командування Повітряних Сил Збройних Сил України, 05.08.2022</ref> | rügemendi_kolonel_silt = Logistikaülem | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Air Force.svg|120px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Ukraine.svg|80px]] | märk_2_silt = Eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://lb.ua/news/2010/03/15/31977_ukraina_prinyala_na_vooruzhenie_ro.html Украина приняла на вооружение российские самолеты] - Lb.ua, 15.03.2010 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | pommituslennuk = [[Suhhoi Su-24|Su-24]] | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]]<ref>*[https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 (vaadatud: 16.11.2019)</ref>, [[Suhhoi Su-27|Su-27]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/02/10/327630_poroshenko_prisvoil_samoletu_su27.html Порошенко присвоил самолету Су-27 имя генерал-лейтенанта Никифорова] - Lb.ua, 10.02.2016 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | helikopter = [[Mi-8]] | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = [[Iljušin Il-76|Il-76]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> }} '''Ukraina õhuvägi''', ametlikult '''Ukraina relvajõudude õhujõud''' ([[ukraina keel]]es Повітряні Сили Збройних Сил України), on [[Ukraina relvajõud]]ude väeliik, mis tegeleb [[õhusõda|õhusõjaga]] seotud ülesannetega. == Struktuur == * [[Pilt:Command-pps.png|25px]] Ukraina õhujõudude väejuhatus (''Командування повітряних сил України'') === Taktikalise lennuväe brigaadid === * [[Pilt:Ємблема 7БТА.png|25px]]7. taktikalise lennuväe brigaad<ref>Сергій Жмурко. [https://armyinform.com.ua/2021/10/30/foto-avtora-ta-pressluzhby-brygady/ Фронтові бомбардувальники – готовність постійна] - Armija Inform, 30.10.2021 (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:39-а окрема ескадрилья тактичної авіації.png|25px]] 39. üksik taktikalise lennuväe brigaad [[Ozerne]]s<ref>DENYS TOMENCHUK. [http://militaryaviation.in.ua/uk/2018/01/27/spy-html/ 39 окрема авіаційна ескадрилья стала бригадою.] - Military Aviation (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:40-а окрема ескадрилья тактичної авіації.jpg|25px]] [[40. taktikalise lennuväe brigaad]] * [[Pilt:114-та БрТА.png|25px]] 114. taktikalise lennuväe brigaad * [[Pilt:204th Tactical Aviation Brigade SSI (with tab).png|25px]] 204. taktikalise lennuväe brigaad [[Lutsk]]is<ref>[https://www.volynnews.com/news/society/sevastopolska-bryhada-iaka-dyslokuyetsia-v-lutsku-otrymaly-novyy-na/ СЕВАСТОПОЛЬСЬКА БРИГАДА, ЯКА ДИСЛОКУЄТЬСЯ В ЛУЦЬКУ, ОТРИМАЛА НАДЗВУКОВИЙ ВИНИЩУВАЧ. ВІДЕО ПЕРЕГОНУ] 2019 (vaadatud: 22.01.2021)</ref> * [[Pilt:831-а бригада тактичної авіації.png|25px]] 831. taktikalise lennuväe brigaad === Muud üksused === *138. Dnipro raketibrigaad *223. Ukraina Sitši küttide nimeline raketipolk *164. raadiotehniline brigaad *302. Harkivi raketipolk *31. hetman Mõhhailo Dorošenko nimeline side ja raadiotehniline polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/01/01/yakym-vijskovym-chastynam-prezydent-ukrayiny-prysvoyiv-pochesni-najmenuvannya-u-2021-roczi/ Яким військовим частинам Президент України присвоїв почесні найменування у 2021 році] - Armija Inform, 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> === Õppeasutused === * [[Pilt:ХНУПС.png|25px]] [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Pilt:202ЦПСС.png|25px]] 202. allohvitserkoosseisu koolituskeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20180216031016/https://mil.in.ua/kanadski-instruktory-u-202-centri-pidhotovky-serzhantskoho-skladu/ КАНАДСЬКІ ІНСТРУКТОРИ У 202 ЦЕНТРІ ПІДГОТОВКИ СЕРЖАНТСЬКОГО СКЛАДУ] (vaadatud: 27.06.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | [[Pilt:БЗ ПС.svg|100px]] || sinine || [[Pilt:Курсанти І курсу Харківського національного університету Повітряних Сил імені Івана Кожедуба склали Військову присягу (29506887817).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ПС.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Lennuk !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pommituslennukid''' |- | [[Suhhoi Su-24|Su-24]] || [[File:13265958 1000579916684556 6485272826634306626 n (26632782633).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || pommitaja || - || 2019. aasta seisuga olid kasutuses Su-24М ja Su-24МR<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4169188-samolety-vsu-vpervye-za-20-let-dozapravylys-v-vozdukhe Самолеты ВСУ впервые за 20 лет дозаправились в воздухе] - Korrespondent, 08.12.2019</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Lähiõhutoetus''' |- | [[Suhhoi Su-25|Su-25]] || [[File:Sukhoi Su-25 in Ukrainian service 269 n (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Hävituslennukid''' |- | [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]] || [[File:Молодь Повітряних Сил твердо стає на крила (31023032655).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || MiG-29 MU1<ref>[https://defence-ua.com/news/povitrjani_sili_zasvitili_ridkisnij_mig_29mu1_z_tajemnichoju_modifikatsiju_r_27_video-8474.html Повітряні Сили "засвітили" рідкісний МіГ-29МУ1 з "таємничою" модифікацію Р-27 (відео)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> || Ukraina õhujõududes on muuhulgas kasutusel MiG-29MU1, mis on NSVL-i päritolu MiG-29 Ukrainas moderniseeritud versioon.<ref>[https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019</ref> Kasutati 2022. aasta maikuu lõpus õhulahingus.<ref>[https://news.liga.net/region_news/news/ukrainskiy-istrebitel-mig-29-sbil-na-yuge-rossiyskiy-su-35 Украинский истребитель МиГ-29 сбил на юге российский Су-35] (vaadatud: 27.05.2022)</ref> |- | [[Suhhoi Su-27|Su-27]] || [[File:Sukhoi Su-27UB ’17 red’ (37514194274).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Transpordilennukid''' |- | [[Iljušin Il-76|Il-76]] || [[File:Ilyushin Il-76MD - Ukraine - Air Force (27098678702).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || 2020. aasta seisuga oli kasutuses Il-76MD<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Kharkov air force university 01.jpg|Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool </gallery> == Vaata ka == * [[Iljušin Il-76 allatulistamine]] * [[Kiievi kummitus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarz-peredav-ukrayinskym-lotchykam-dva-modernizovanyh-vynyshhuvacha-mig-29mu1-video.html "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО] - Ukroboronprom, 01.08.2018 * [https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019 * [https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 * Михаил ЖИРОХОВ. [http://www.dsnews.ua/politics/vybor-bez-vybora-chem-vsu-zamenyat-ustarevshie-vertolety-25112019080000 ВЫБОР БЕЗ ВЫБОРА. ЧЕМ ВСУ ЗАМЕНЯТ УСТАРЕВШИЕ ВЕРТОЛЕТЫ МИ-24] - dsnews.ua, 25.11.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Õhuvägi]] ct9hrakauag4bph8o2ba7kfw7tbo31d 828 569205 6175692 5475556 2022-08-09T06:51:56Z Killerlicka 68247 Mooduli värskendus inglise keelsest vikipeediast Scribunto text/plain -- Convert a value from one unit of measurement to another. -- Example: {{convert|123|lb|kg}} --> 123 pounds (56 kg) -- See [[:en:Template:Convert/Transwiki guide]] if copying to another wiki. local MINUS = '−' -- Unicode U+2212 MINUS SIGN (UTF-8: e2 88 92) local abs = math.abs local floor = math.floor local format = string.format local log10 = math.log10 local ustring = mw.ustring local ulen = ustring.len local usub = ustring.sub -- Configuration options to keep magic values in one location. -- Conversion data and message text are defined in separate modules. local config, maxsigfig local numdot -- must be '.' or ',' or a character which works in a regex local numsep, numsep_remove, numsep_remove2 local data_code, all_units local text_code local varname -- can be a code to use variable names that depend on value local from_en_table -- to translate an output string of en digits to local language local to_en_table -- to translate an input string of digits in local language to en -- Use translation_table in convert/text to change the following. local en_default -- true uses lang=en unless convert has lang=local or local digits local group_method = 3 -- code for how many digits are in a group local per_word = 'per' -- for units like "liters per kilometer" local plural_suffix = 's' -- only other useful value is probably '' to disable plural unit names local omitsep -- true to omit separator before local symbol/name -- All units should be defined in the data module. However, to cater for quick changes -- and experiments, any unknown unit is looked up in an extra data module, if it exists. -- That module would be transcluded in only a small number of pages, so there should be -- little server overhead from making changes, and changes should propagate quickly. local extra_module -- name of module with extra units local extra_units -- nil or table of extra units from extra_module -- Some options in the invoking template can set variables used later in the module. local currency_text -- for a user-defined currency symbol: {{convert|12|$/ha|$=€}} (euro replaces dollar) local function from_en(text) -- Input is a string representing a number in en digits with '.' decimal mark, -- without digit grouping (which is done just after calling this). -- Return the translation of the string with numdot and digits in local language. if numdot ~= '.' then text = text:gsub('%.', numdot) end if from_en_table then text = text:gsub('%d', from_en_table) end return text end local function to_en(text) -- Input is a string representing a number in the local language with -- an optional numdot decimal mark and numsep digit grouping. -- Return the translation of the string with '.' mark and en digits, -- and no separators (they have to be removed here to handle cases like -- numsep = '.' and numdot = ',' with input "1.234.567,8"). if to_en_table then text = ustring.gsub(text, '%d', to_en_table) end if numsep_remove then text = text:gsub(numsep_remove, '') end if numsep_remove2 then text = text:gsub(numsep_remove2, '') end if numdot ~= '.' then text = text:gsub(numdot, '.') end return text end local function decimal_mark(text) -- Return ',' if text probably is using comma for decimal mark, or has no decimal mark. -- Return '.' if text probably is using dot for decimal mark. -- Otherwise return nothing (decimal mark not known). if not text:find('[.,]') then return ',' end text = text:gsub('^%-', ''):gsub('%+%d+/%d+$', ''):gsub('[Ee]%-?%d+$', '') local decimal = text:match('^0?([.,])%d+$') or text:match('%d([.,])%d?%d?$') or text:match('%d([.,])%d%d%d%d+$') if decimal then return decimal end if text:match('%.%d+%.') then return ',' end if text:match('%,%d+,') then return '.' end end local add_warning, with_separator -- forward declarations local function to_en_with_check(text, parms) -- Version of to_en() for a wiki using numdot = ',' and numsep = '.' to check -- text (an input number as a string) which might have been copied from enwiki. -- For example, in '1.234' the '.' could be a decimal mark or a group separator. -- From viwiki. if to_en_table then text = ustring.gsub(text, '%d', to_en_table) end if decimal_mark(text) == '.' then local original = text text = text:gsub(',', '') -- for example, interpret "1,234.5" as an enwiki value if parms then add_warning(parms, 0, 'cvt_enwiki_num', original, with_separator({}, text)) end else if numsep_remove then text = text:gsub(numsep_remove, '') end if numsep_remove2 then text = text:gsub(numsep_remove2, '') end if numdot ~= '.' then text = text:gsub(numdot, '.') end end return text end local function omit_separator(id) -- Return true if there should be no separator before id (a unit symbol or name). -- For zhwiki, there should be no separator if id uses local characters. -- The following kludge should be a sufficient test. if omitsep then if id:sub(1, 2) == '-{' then -- for "-{...}-" content language variant return true end if id:byte() > 127 then local first = usub(id, 1, 1) if first ~= 'Å' and first ~= '°' and first ~= 'µ' then return true end end end return id:sub(1, 1) == '/' -- no separator before units like "/ha" end local spell_module -- name of module that can spell numbers local speller -- function from that module to handle spelling (set if needed) local wikidata_module, wikidata_data_module -- names of Wikidata modules local wikidata_code, wikidata_data -- exported tables from those modules (set if needed) local function set_config(args) -- Set configuration options from template #invoke or defaults. config = args maxsigfig = config.maxsigfig or 14 -- maximum number of significant figures local data_module, text_module local sandbox = config.sandbox and ('/' .. config.sandbox) or '' data_module = "Module:Convert/data" .. sandbox text_module = "Module:Convert/text" .. sandbox extra_module = "Module:Convert/extra" .. sandbox wikidata_module = "Module:Convert/wikidata" .. sandbox wikidata_data_module = "Module:Convert/wikidata/data" .. sandbox spell_module = "Module:ConvertNumeric" data_code = mw.loadData(data_module) text_code = mw.loadData(text_module) all_units = data_code.all_units local translation = text_code.translation_table if translation then numdot = translation.numdot numsep = translation.numsep if numdot == ',' and numsep == '.' then if text_code.all_messages.cvt_enwiki_num then to_en = to_en_with_check end end if translation.group then group_method = translation.group end if translation.per_word then per_word = translation.per_word end if translation.plural_suffix then plural_suffix = translation.plural_suffix end varname = translation.varname from_en_table = translation.from_en local use_workaround = true if use_workaround then -- 2013-07-05 workaround bug by making a copy of the required table. -- mw.ustring.gsub fails with a table (to_en_table) as the replacement, -- if the table is accessed via mw.loadData. local source = translation.to_en if source then to_en_table = {} for k, v in pairs(source) do to_en_table[k] = v end end else to_en_table = translation.to_en end if translation.lang == 'en default' then en_default = true -- for hiwiki end omitsep = translation.omitsep -- for zhwiki end numdot = config.numdot or numdot or '.' -- decimal mark before fractional digits numsep = config.numsep or numsep or ',' -- group separator for numbers -- numsep should be ',' or '.' or '' or '&nbsp;' or a Unicode character. -- numsep_remove must work in a regex to identify separators to be removed. if numsep ~= '' then numsep_remove = (numsep == '.') and '%.' or numsep end if numsep ~= ',' and numdot ~= ',' then numsep_remove2 = ',' -- so numbers copied from enwiki will work end end local function collection() -- Return a table to hold items. return { n = 0, add = function (self, item) self.n = self.n + 1 self[self.n] = item end, } end local function divide(numerator, denominator) -- Return integers quotient, remainder resulting from dividing the two -- given numbers, which should be unsigned integers. local quotient, remainder = floor(numerator / denominator), numerator % denominator if not (0 <= remainder and remainder < denominator) then -- Floating point limits may need this, as in {{convert|160.02|Ym|ydftin}}. remainder = 0 end return quotient, remainder end local function split(text, delimiter) -- Return a numbered table with fields from splitting text. -- The delimiter is used in a regex without escaping (for example, '.' would fail). -- Each field has any leading/trailing whitespace removed. local t = {} text = text .. delimiter -- to get last item for item in text:gmatch('%s*(.-)%s*' .. delimiter) do table.insert(t, item) end return t end local function strip(text) -- If text is a string, return its content with no leading/trailing -- whitespace. Otherwise return nil (a nil argument gives a nil result). if type(text) == 'string' then return text:match("^%s*(.-)%s*$") end end local function table_len(t) -- Return length (<100) of a numbered table to replace #t which is -- documented to not work if t is accessed via mw.loadData(). for i = 1, 100 do if t[i] == nil then return i - 1 end end end local function wanted_category(catkey, catsort, want_warning) -- Return message category if it is wanted in current namespace, -- otherwise return ''. local cat local title = mw.title.getCurrentTitle() if title then local nsdefault = '0' -- default namespace: '0' = article; '0,10' = article and template local namespace = title.namespace for _, v in ipairs(split(config.nscat or nsdefault, ',')) do if namespace == tonumber(v) then cat = text_code.all_categories[want_warning and 'warning' or catkey] if catsort and catsort ~= '' and cat:sub(-2) == ']]' then cat = cat:sub(1, -3) .. '|' .. mw.text.nowiki(usub(catsort, 1, 20)) .. ']]' end break end end end return cat or '' end local function message(parms, mcode, is_warning) -- Return wikitext for an error message, including category if specified -- for the message type. -- mcode = numbered table specifying the message: -- mcode[1] = 'cvt_xxx' (string used as a key to get message info) -- mcode[2] = 'parm1' (string to replace '$1' if any in message) -- mcode[3] = 'parm2' (string to replace '$2' if any in message) -- mcode[4] = 'parm3' (string to replace '$3' if any in message) local msg if type(mcode) == 'table' then if mcode[1] == 'cvt_no_output' then -- Some errors should cause convert to output an empty string, -- for example, for an optional field in an infobox. return '' end msg = text_code.all_messages[mcode[1]] end parms.have_problem = true local function subparm(fmt, ...) local rep = {} for i, v in ipairs({...}) do rep['$' .. i] = v end return (fmt:gsub('$%d+', rep)) end if msg then local parts = {} local regex, replace = msg.regex, msg.replace for i = 1, 3 do local limit = 40 local s = mcode[i + 1] if s then if regex and replace then s = s:gsub(regex, replace) limit = nil -- allow long "should be" messages end -- Escape user input so it does not break the message. -- To avoid tags (like {{convert|1<math>23</math>|m}}) breaking -- the mouseover title, any strip marker starting with char(127) is -- replaced with '...' (text not needing i18n). local append local pos = s:find(string.char(127), 1, true) if pos then append = '...' s = s:sub(1, pos - 1) end if limit and ulen(s) > limit then s = usub(s, 1, limit) append = '...' end s = mw.text.nowiki(s) .. (append or '') else s = '?' end parts['$' .. i] = s end local function ispreview() -- Return true if a prominent message should be shown. if parms.test == 'preview' or parms.test == 'nopreview' then -- For testing, can preview a real message or simulate a preview -- when running automated tests. return parms.test == 'preview' end local success, revid = pcall(function () return (parms.frame):preprocess('{{REVISIONID}}') end) return success and (revid == '') end local want_warning = is_warning and not config.warnings and -- show unobtrusive warnings if config.warnings not configured not msg.nowarn -- but use msg settings, not standard warning, if specified local title = string.gsub(msg[1] or 'Missing message', '$%d+', parts) local text = want_warning and '*' or msg[2] or 'Missing message' local cat = wanted_category(msg[3], mcode[2], want_warning) local anchor = msg[4] or '' local fmtkey = ispreview() and 'cvt_format_preview' or (want_warning and 'cvt_format2' or msg.format or 'cvt_format') local fmt = text_code.all_messages[fmtkey] or 'convert: bug' return subparm(fmt, title:gsub('"', '&quot;'), text, cat, anchor) end return 'Convert internal error: unknown message' end function add_warning(parms, level, key, text1, text2) -- for forward declaration above -- If enabled, add a warning that will be displayed after the convert result. -- A higher level is more verbose: more kinds of warnings are displayed. -- To reduce output noise, only the first warning is displayed. if level <= (tonumber(config.warnings) or 1) then if parms.warnings == nil then parms.warnings = message(parms, { key, text1, text2 }, true) end end end local function spell_number(parms, inout, number, numerator, denominator) -- Return result of spelling (number, numerator, denominator), or -- return nil if spelling is not available or not supported for given text. -- Examples (each value must be a string or nil): -- number numerator denominator output -- ------ --------- ----------- ------------------- -- "1.23" nil nil one point two three -- "1" "2" "3" one and two thirds -- nil "2" "3" two thirds if not speller then local function get_speller(module) return require(module).spell_number end local success success, speller = pcall(get_speller, spell_module) if not success or type(speller) ~= 'function' then add_warning(parms, 1, 'cvt_no_spell', 'spell') return nil end end local case if parms.spell_upper == inout then case = true parms.spell_upper = nil -- only uppercase first word in a multiple unit end local sp = not parms.opt_sp_us local adj = parms.opt_adjectival return speller(number, numerator, denominator, case, sp, adj) end ------------------------------------------------------------------------ -- BEGIN: Code required only for built-in units. -- LATER: If need much more code, move to another module to simplify this module. local function speed_of_sound(altitude) -- This is for the Mach built-in unit of speed. -- Return speed of sound in metres per second at given altitude in feet. -- If no altitude given, use default (zero altitude = sea level). -- Table gives speed of sound in miles per hour at various altitudes: -- altitude = -17,499 to 402,499 feet -- mach_table[a + 4] = s where -- a = (altitude / 5000) rounded to nearest integer (-3 to 80) -- s = speed of sound (mph) at that altitude -- LATER: Should calculate result from an interpolation between the next -- lower and higher altitudes in table, rather than rounding to nearest. -- From: http://www.aerospaceweb.org/question/atmosphere/q0112.shtml local mach_table = { -- a = 799.5, 787.0, 774.2, 761.207051, -- -3 to 0 748.0, 734.6, 721.0, 707.0, 692.8, 678.3, 663.5, 660.1, 660.1, 660.1, -- 1 to 10 660.1, 660.1, 660.1, 662.0, 664.3, 666.5, 668.9, 671.1, 673.4, 675.6, -- 11 to 20 677.9, 683.7, 689.9, 696.0, 702.1, 708.1, 714.0, 719.9, 725.8, 731.6, -- 21 to 30 737.3, 737.7, 737.7, 736.2, 730.5, 724.6, 718.8, 712.9, 707.0, 701.0, -- 31 to 40 695.0, 688.9, 682.8, 676.6, 670.4, 664.1, 657.8, 652.9, 648.3, 643.7, -- 41 to 50 639.1, 634.4, 629.6, 624.8, 620.0, 615.2, 613.2, 613.2, 613.2, 613.5, -- 51 to 60 614.4, 615.3, 616.7, 619.8, 623.4, 629.7, 635.0, 641.1, 650.6, 660.0, -- 61 to 70 672.5, 674.3, 676.1, 677.9, 679.7, 681.5, 683.3, 685.1, 686.8, 688.6, -- 71 to 80 } altitude = altitude or 0 local a = (altitude < 0) and -altitude or altitude a = floor(a / 5000 + 0.5) if altitude < 0 then a = -a end if a < -3 then a = -3 elseif a > 80 then a = 80 end return mach_table[a + 4] * 0.44704 -- mph converted to m/s end -- END: Code required only for built-in units. ------------------------------------------------------------------------ local function add_style(parms, class) -- Add selected template style to parms if not already present. parms.templatestyles = parms.templatestyles or {} if not parms.templatestyles[class] then parms.templatestyles[class] = parms.frame:extensionTag({ name = 'templatestyles', args = { src = text_code.titles[class] } }) end end local function get_styles(parms) -- Return string of required template styles, empty if none. if parms.templatestyles then local t = {} for _, v in pairs(parms.templatestyles) do table.insert(t, v) end return table.concat(t) end return '' end local function get_range(word) -- Return a range (string or table) corresponding to word (like "to"), -- or return nil if not a range word. local ranges = text_code.ranges return ranges.types[word] or ranges.types[ranges.aliases[word]] end local function check_mismatch(unit1, unit2) -- If unit1 cannot be converted to unit2, return an error message table. -- This allows conversion between units of the same type, and between -- Nm (normally torque) and ftlb (energy), as in gun-related articles. -- This works because Nm is the base unit (scale = 1) for both the -- primary type (torque), and the alternate type (energy, where Nm = J). -- A match occurs if the primary types are the same, or if unit1 matches -- the alternate type of unit2, and vice versa. That provides a whitelist -- of which conversions are permitted between normally incompatible types. if unit1.utype == unit2.utype or (unit1.utype == unit2.alttype and unit1.alttype == unit2.utype) then return nil end return { 'cvt_mismatch', unit1.utype, unit2.utype } end local function override_from(out_table, in_table, fields) -- Copy the specified fields from in_table to out_table, but do not -- copy nil fields (keep any corresponding field in out_table). for _, field in ipairs(fields) do if in_table[field] then out_table[field] = in_table[field] end end end local function shallow_copy(t) -- Return a shallow copy of table t. -- Do not need the features and overhead of the Scribunto mw.clone(). local result = {} for k, v in pairs(t) do result[k] = v end return result end local unit_mt = { -- Metatable to get missing values for a unit that does not accept SI prefixes. -- Warning: The boolean value 'false' is returned for any missing field -- so __index is not called twice for the same field in a given unit. __index = function (self, key) local value if key == 'name1' or key == 'sym_us' then value = self.symbol elseif key == 'name2' then value = self.name1 .. plural_suffix elseif key == 'name1_us' then value = self.name1 if not rawget(self, 'name2_us') then -- If name1_us is 'foot', do not make name2_us by appending plural_suffix. self.name2_us = self.name2 end elseif key == 'name2_us' then local raw1_us = rawget(self, 'name1_us') if raw1_us then value = raw1_us .. plural_suffix else value = self.name2 end elseif key == 'link' then value = self.name1 else value = false end rawset(self, key, value) return value end } local function prefixed_name(unit, name, index) -- Return unit name with SI prefix inserted at correct position. -- index = 1 (name1), 2 (name2), 3 (name1_us), 4 (name2_us). -- The position is a byte (not character) index, so use Lua's sub(). local pos = rawget(unit, 'prefix_position') if type(pos) == 'string' then pos = tonumber(split(pos, ',')[index]) end if pos then return name:sub(1, pos - 1) .. unit.si_name .. name:sub(pos) end return unit.si_name .. name end local unit_prefixed_mt = { -- Metatable to get missing values for a unit that accepts SI prefixes. -- Before use, fields si_name, si_prefix must be defined. -- The unit must define _symbol, _name1 and -- may define _sym_us, _name1_us, _name2_us -- (_sym_us, _name2_us may be defined for a language using sp=us -- to refer to a variant unrelated to U.S. units). __index = function (self, key) local value if key == 'symbol' then value = self.si_prefix .. self._symbol elseif key == 'sym_us' then value = rawget(self, '_sym_us') if value then value = self.si_prefix .. value else value = self.symbol end elseif key == 'name1' then value = prefixed_name(self, self._name1, 1) elseif key == 'name2' then value = rawget(self, '_name2') if value then value = prefixed_name(self, value, 2) else value = self.name1 .. plural_suffix end elseif key == 'name1_us' then value = rawget(self, '_name1_us') if value then value = prefixed_name(self, value, 3) else value = self.name1 end elseif key == 'name2_us' then value = rawget(self, '_name2_us') if value then value = prefixed_name(self, value, 4) elseif rawget(self, '_name1_us') then value = self.name1_us .. plural_suffix else value = self.name2 end elseif key == 'link' then value = self.name1 else value = false end rawset(self, key, value) return value end } local unit_per_mt = { -- Metatable to get values for a per unit of form "x/y". -- This is never called to determine a unit name or link because per units -- are handled as a special case. -- Similarly, the default output is handled elsewhere, and for a symbol -- this is only called from get_default() for default_exceptions. __index = function (self, key) local value if key == 'symbol' then local per = self.per local unit1, unit2 = per[1], per[2] if unit1 then value = unit1[key] .. '/' .. unit2[key] else value = '/' .. unit2[key] end elseif key == 'sym_us' then value = self.symbol elseif key == 'scale' then local per = self.per local unit1, unit2 = per[1], per[2] value = (unit1 and unit1.scale or 1) * self.scalemultiplier / unit2.scale else value = false end rawset(self, key, value) return value end } local function make_per(unitcode, unit_table, ulookup) -- Return true, t where t is a per unit with unit codes expanded to unit tables, -- or return false, t where t is an error message table. local result = { unitcode = unitcode, utype = unit_table.utype, per = {} } override_from(result, unit_table, { 'invert', 'iscomplex', 'default', 'link', 'symbol', 'symlink' }) result.symbol_raw = (result.symbol or false) -- to distinguish between a defined exception and a metatable calculation local prefix for i, v in ipairs(unit_table.per) do if i == 1 and v == '' then -- First unit symbol can be empty; that gives a nil first unit table. elseif i == 1 and text_code.currency[v] then prefix = currency_text or v else local success, t = ulookup(v) if not success then return false, t end result.per[i] = t end end local multiplier = unit_table.multiplier if not result.utype then -- Creating an automatic per unit. local unit1 = result.per[1] local utype = (unit1 and unit1.utype or prefix or '') .. '/' .. result.per[2].utype local t = data_code.per_unit_fixups[utype] if t then if type(t) == 'table' then utype = t.utype or utype result.link = result.link or t.link multiplier = multiplier or t.multiplier else utype = t end end result.utype = utype end result.scalemultiplier = multiplier or 1 result.vprefix = prefix or false -- set to non-nil to avoid calling __index return true, setmetatable(result, unit_per_mt) end local function lookup(parms, unitcode, what, utable, fails, depth) -- Return true, t where t is a copy of the unit's converter table, -- or return false, t where t is an error message table. -- Parameter 'what' determines whether combination units are accepted: -- 'no_combination' : single unit only -- 'any_combination' : single unit or combination or output multiple -- 'only_multiple' : single unit or output multiple only -- Parameter unitcode is a symbol (like 'g'), with an optional SI prefix (like 'kg'). -- If, for example, 'kg' is in this table, that entry is used; -- otherwise the prefix ('k') is applied to the base unit ('g'). -- If unitcode is a known combination code (and if allowed by what), -- a table of output multiple unit tables is included in the result. -- For compatibility with the old template, an underscore in a unitcode is -- replaced with a space so usage like {{convert|350|board_feet}} works. -- Wikignomes may also put two spaces or "&nbsp;" in combinations, so -- replace underscore, "&nbsp;", and multiple spaces with a single space. utable = utable or parms.unittable or all_units fails = fails or {} depth = depth and depth + 1 or 1 if depth > 9 then -- There are ways to mistakenly define units which result in infinite -- recursion when lookup() is called. That gives a long delay and very -- confusing error messages, so the depth parameter is used as a guard. return false, { 'cvt_lookup', unitcode } end if unitcode == nil or unitcode == '' then return false, { 'cvt_no_unit' } end unitcode = unitcode:gsub('_', ' '):gsub('&nbsp;', ' '):gsub(' +', ' ') local function call_make_per(t) return make_per(unitcode, t, function (ucode) return lookup(parms, ucode, 'no_combination', utable, fails, depth) end ) end local t = utable[unitcode] if t then if t.shouldbe then return false, { 'cvt_should_be', t.shouldbe } end if t.sp_us then parms.opt_sp_us = true end local target = t.target -- nil, or unitcode is an alias for this target if target then local success, result = lookup(parms, target, what, utable, fails, depth) if not success then return false, result end override_from(result, t, { 'customary', 'default', 'link', 'symbol', 'symlink' }) local multiplier = t.multiplier if multiplier then result.multiplier = tostring(multiplier) result.scale = result.scale * multiplier end return true, result end if t.per then return call_make_per(t) end local combo = t.combination -- nil or a table of unitcodes if combo then local multiple = t.multiple if what == 'no_combination' or (what == 'only_multiple' and not multiple) then return false, { 'cvt_bad_unit', unitcode } end -- Recursively create a combination table containing the -- converter table of each unitcode. local result = { utype = t.utype, multiple = multiple, combination = {} } local cvt = result.combination for i, v in ipairs(combo) do local success, t = lookup(parms, v, multiple and 'no_combination' or 'only_multiple', utable, fails, depth) if not success then return false, t end cvt[i] = t end return true, result end local result = shallow_copy(t) result.unitcode = unitcode if result.prefixes then result.si_name = '' result.si_prefix = '' return true, setmetatable(result, unit_prefixed_mt) end return true, setmetatable(result, unit_mt) end local SIprefixes = text_code.SIprefixes for plen = SIprefixes[1] or 2, 1, -1 do -- Look for an SI prefix; should never occur with an alias. -- Check for longer prefix first ('dam' is decametre). -- SIprefixes[1] = prefix maximum #characters (as seen by mw.ustring.sub). local prefix = usub(unitcode, 1, plen) local si = SIprefixes[prefix] if si then local t = utable[usub(unitcode, plen+1)] if t and t.prefixes then local result = shallow_copy(t) result.unitcode = unitcode result.si_name = parms.opt_sp_us and si.name_us or si.name result.si_prefix = si.prefix or prefix result.scale = t.scale * 10 ^ (si.exponent * t.prefixes) return true, setmetatable(result, unit_prefixed_mt) end end end -- Accept user-defined combinations like "acre+m2+ha" or "acre m2 ha" for output. -- If '+' is used, each unit code can include a space, and any error is fatal. -- If ' ' is used and if each space-separated word is a unit code, it is a combo, -- but errors are not fatal so the unit code can be looked up as an extra unit. local err_is_fatal local combo = collection() if unitcode:find('+', 1, true) then err_is_fatal = true for item in (unitcode .. '+'):gmatch('%s*(.-)%s*%+') do if item ~= '' then combo:add(item) end end elseif unitcode:find('%s') then for item in unitcode:gmatch('%S+') do combo:add(item) end end if combo.n > 1 then local function lookup_combo() if what == 'no_combination' or what == 'only_multiple' then return false, { 'cvt_bad_unit', unitcode } end local result = { combination = {} } local cvt = result.combination for i, v in ipairs(combo) do local success, t = lookup(parms, v, 'only_multiple', utable, fails, depth) if not success then return false, t end if i == 1 then result.utype = t.utype else local mismatch = check_mismatch(result, t) if mismatch then return false, mismatch end end cvt[i] = t end return true, result end local success, result = lookup_combo() if success or err_is_fatal then return success, result end end -- Accept any unit with an engineering notation prefix like "e6cuft" -- (million cubic feet), but not chained prefixes like "e3e6cuft", -- and not if the unit is a combination or multiple, -- and not if the unit has an offset or is a built-in. -- Only en digits are accepted. local exponent, baseunit = unitcode:match('^e(%d+)(.*)') if exponent then local engscale = text_code.eng_scales[exponent] if engscale then local success, result = lookup(parms, baseunit, 'no_combination', utable, fails, depth) if success and not (result.offset or result.builtin or result.engscale) then result.unitcode = unitcode -- 'e6cuft' not 'cuft' result.defkey = unitcode -- key to lookup default exception result.engscale = engscale result.scale = result.scale * 10 ^ tonumber(exponent) return true, result end end end -- Look for x/y; split on right-most slash to get scale correct (x/y/z is x/y per z). local top, bottom = unitcode:match('^(.-)/([^/]+)$') if top and not unitcode:find('e%d') then -- If valid, create an automatic per unit for an "x/y" unit code. -- The unitcode must not include extraneous spaces. -- Engineering notation (apart from at start and which has been stripped before here), -- is not supported so do not make a per unit if find text like 'e3' in unitcode. local success, result = call_make_per({ per = {top, bottom} }) if success then return true, result end end if not parms.opt_ignore_error and not get_range(unitcode) then -- Want the "what links here" list for the extra_module to show only cases -- where an extra unit is used, so do not require it if invoked from {{val}} -- or if looking up a range word which cannot be a unit. if not extra_units then local success, extra = pcall(function () return require(extra_module).extra_units end) if success and type(extra) == 'table' then extra_units = extra end end if extra_units then -- A unit in one data table might refer to a unit in the other table, so -- switch between them, relying on fails or depth to terminate loops. if not fails[unitcode] then fails[unitcode] = true local other = (utable == all_units) and extra_units or all_units local success, result = lookup(parms, unitcode, what, other, fails, depth) if success then return true, result end end end end if to_en_table then -- At fawiki it is common to translate all digits so a unit like "km2" becomes "km۲". local en_code = ustring.gsub(unitcode, '%d', to_en_table) if en_code ~= unitcode then return lookup(parms, en_code, what, utable, fails, depth) end end return false, { 'cvt_unknown', unitcode } end local function valid_number(num) -- Return true if num is a valid number. -- In Scribunto (different from some standard Lua), when expressed as a string, -- overflow or other problems are indicated with text like "inf" or "nan" -- which are regarded as invalid here (each contains "n"). if type(num) == 'number' and tostring(num):find('n', 1, true) == nil then return true end end local function hyphenated(name, parts) -- Return a hyphenated form of given name (for adjectival usage). -- The name may be linked and the target of the link must not be changed. -- Hypothetical examples: -- [[long ton|ton]] → [[long ton|ton]] (no change) -- [[tonne|long ton]] → [[tonne|long-ton]] -- [[metric ton|long ton]] → [[metric ton|long-ton]] -- [[long ton]] → [[long ton|long-ton]] -- Input can also have multiple links in a single name like: -- [[United States customary units|U.S.]] [[US gallon|gallon]] -- [[mile]]s per [[United States customary units|U.S.]] [[quart]] -- [[long ton]]s per [[short ton]] -- Assume that links cannot be nested (never like "[[abc[[def]]ghi]]"). -- This uses a simple and efficient procedure that works for most cases. -- Some units (if used) would require more, and can later think about -- adding a method to handle exceptions. -- The procedure is to replace each space with a hyphen, but -- not a space after ')' [for "(pre-1954&nbsp;US) nautical mile"], and -- not spaces immediately before '(' or in '(...)' [for cases like -- "British thermal unit (ISO)" and "Calorie (International Steam Table)"]. if name:find(' ', 1, true) then if parts then local pos if name:sub(1, 1) == '(' then pos = name:find(')', 1, true) if pos then return name:sub(1, pos+1) .. name:sub(pos+2):gsub(' ', '-') end elseif name:sub(-1) == ')' then pos = name:find('(', 1, true) if pos then return name:sub(1, pos-2):gsub(' ', '-') .. name:sub(pos-1) end end return name:gsub(' ', '-') end parts = collection() for before, item, after in name:gmatch('([^[]*)(%[%[[^[]*%]%])([^[]*)') do if item:find(' ', 1, true) then local prefix local plen = item:find('|', 1, true) if plen then prefix = item:sub(1, plen) item = item:sub(plen + 1, -3) else prefix = item:sub(1, -3) .. '|' item = item:sub(3, -3) end item = prefix .. hyphenated(item, parts) .. ']]' end parts:add(before:gsub(' ', '-') .. item .. after:gsub(' ', '-')) end if parts.n == 0 then -- No link like "[[...]]" was found in the original name. parts:add(hyphenated(name, parts)) end return table.concat(parts) end return name end local function hyphenated_maybe(parms, want_name, sep, id, inout) -- Return s, f where -- s = id, possibly modified -- f = true if hyphenated -- Possible modifications: hyphenate; prepend '-'; append mid text. if id == nil or id == '' then return '' end local mid = (inout == (parms.opt_flip and 'out' or 'in')) and parms.mid or '' if want_name then if parms.opt_adjectival then return '-' .. hyphenated(id) .. mid, true end if parms.opt_add_s and id:sub(-1) ~= 's' then id = id .. 's' -- for nowiki end end return sep .. id .. mid end local function use_minus(text) -- Return text with Unicode minus instead of '-', if present. if text:sub(1, 1) == '-' then return MINUS .. text:sub(2) end return text end local function digit_groups(parms, text, method) -- Return a numbered table of groups of digits (left-to-right, in local language). -- Parameter method is a number or nil: -- 3 for 3-digit grouping (default), or -- 2 for 3-then-2 grouping (only for digits before decimal mark). local len_right local len_left = text:find('.', 1, true) if len_left then len_right = #text - len_left len_left = len_left - 1 else len_left = #text end local twos = method == 2 and len_left > 5 local groups = collection() local run = len_left local n if run < 4 or (run == 4 and parms.opt_comma5) then if parms.opt_gaps then n = run else n = #text end elseif twos then n = run % 2 == 0 and 1 or 2 else n = run % 3 == 0 and 3 or run % 3 end while run > 0 do groups:add(n) run = run - n n = (twos and run > 3) and 2 or 3 end if len_right then if groups.n == 0 then groups:add(0) end if parms.opt_gaps and len_right > 3 then local want4 = not parms.opt_gaps3 -- true gives no gap before trailing single digit local isfirst = true run = len_right while run > 0 do n = (want4 and run == 4) and 4 or (run > 3 and 3 or run) if isfirst then isfirst = false groups[groups.n] = groups[groups.n] + 1 + n else groups:add(n) end run = run - n end else groups[groups.n] = groups[groups.n] + 1 + len_right end end local pos = 1 for i, length in ipairs(groups) do groups[i] = from_en(text:sub(pos, pos + length - 1)) pos = pos + length end return groups end function with_separator(parms, text) -- for forward declaration above -- Input text is a number in en digits with optional '.' decimal mark. -- Return an equivalent, formatted for display: -- with a custom decimal mark instead of '.', if wanted -- with thousand separators inserted, if wanted -- digits in local language -- The given text is like '123' or '123.' or '12345.6789'. -- The text has no sign (caller inserts that later, if necessary). -- When using gaps, they are inserted before and after the decimal mark. -- Separators are inserted only before the decimal mark. -- A trailing dot (as in '123.') is removed because their use appears to -- be accidental, and such a number should be shown as '123' or '123.0'. -- It is useful for convert to suppress the dot so, for example, '4000.' -- is a simple way of indicating that all the digits are significant. if text:sub(-1) == '.' then text = text:sub(1, -2) end if #text < 4 or parms.opt_nocomma or numsep == '' then return from_en(text) end local groups = digit_groups(parms, text, group_method) if parms.opt_gaps then if groups.n <= 1 then return groups[1] or '' end local nowrap = '<span style="white-space: nowrap">' local gap = '<span style="margin-left: 0.25em">' local close = '</span>' return nowrap .. groups[1] .. gap .. table.concat(groups, close .. gap, 2, groups.n) .. close .. close end return table.concat(groups, numsep) end -- An input value like 1.23e12 is displayed using scientific notation (1.23×10¹²). -- That also makes the output use scientific notation, except for small values. -- In addition, very small or very large output values use scientific notation. -- Use format(fmtpower, significand, '10', exponent) where each argument is a string. local fmtpower = '%s<span style="margin:0 .15em 0 .25em">×</span>%s^%s' local function with_exponent(parms, show, exponent) -- Return wikitext to display the implied value in scientific notation. -- Input uses en digits; output uses digits in local language. return format(fmtpower, with_separator(parms, show), from_en('10'), use_minus(from_en(tostring(exponent)))) end local function make_sigfig(value, sigfig) -- Return show, exponent that are equivalent to the result of -- converting the number 'value' (where value >= 0) to a string, -- rounded to 'sigfig' significant figures. -- The returned items are: -- show: a string of digits; no sign and no dot; -- there is an implied dot before show. -- exponent: a number (an integer) to shift the implied dot. -- Resulting value = tonumber('.' .. show) * 10^exponent. -- Examples: -- make_sigfig(23.456, 3) returns '235', 2 (.235 * 10^2). -- make_sigfig(0.0023456, 3) returns '235', -2 (.235 * 10^-2). -- make_sigfig(0, 3) returns '000', 1 (.000 * 10^1). if sigfig <= 0 then sigfig = 1 elseif sigfig > maxsigfig then sigfig = maxsigfig end if value == 0 then return string.rep('0', sigfig), 1 end local exp, fracpart = math.modf(log10(value)) if fracpart >= 0 then fracpart = fracpart - 1 exp = exp + 1 end local digits = format('%.0f', 10^(fracpart + sigfig)) if #digits > sigfig then -- Overflow (for sigfig=3: like 0.9999 rounding to "1000"; need "100"). digits = digits:sub(1, sigfig) exp = exp + 1 end assert(#digits == sigfig, 'Bug: rounded number has wrong length') return digits, exp end -- Fraction output format. local fracfmt = { { -- Like {{frac}} (fraction slash). '<span class="frac" role="math">{SIGN}<span class="num">{NUM}</span>&frasl;<span class="den">{DEN}</span></span>', -- 1/2 '<span class="frac" role="math">{SIGN}{WHOLE}<span class="sr-only">+</span><span class="num">{NUM}</span>&frasl;<span class="den">{DEN}</span></span>', -- 1+2/3 style = 'frac', }, { -- Like {{sfrac}} (stacked fraction, that is, horizontal bar). '<span class="sfrac tion" role="math">{SIGN}<span class="num">{NUM}</span><span class="sr-only">/</span><span class="den">{DEN}</span></span>', -- 1//2 '<span class="sfrac" role="math">{SIGN}{WHOLE}<span class="sr-only">+</span><span class="tion"><span class="num">{NUM}</span><span class="sr-only">/</span><span class="den">{DEN}</span></span></span>', -- 1+2//3 style = 'sfrac', }, } local function format_fraction(parms, inout, negative, wholestr, numstr, denstr, do_spell, style) -- Return wikitext for a fraction, possibly spelled. -- Inputs use en digits and have no sign; output uses digits in local language. local wikitext if not style then style = parms.opt_fraction_horizontal and 2 or 1 end if wholestr == '' then wholestr = nil end local substitute = { SIGN = negative and MINUS or '', WHOLE = wholestr and with_separator(parms, wholestr), NUM = from_en(numstr), DEN = from_en(denstr), } wikitext = fracfmt[style][wholestr and 2 or 1]:gsub('{(%u+)}', substitute) if do_spell then if negative then if wholestr then wholestr = '-' .. wholestr else numstr = '-' .. numstr end end local s = spell_number(parms, inout, wholestr, numstr, denstr) if s then return s end end add_style(parms, fracfmt[style].style) return wikitext end local function format_number(parms, show, exponent, isnegative) -- Parameter show is a string or a table containing strings. -- Each string is a formatted number in en digits and optional '.' decimal mark. -- A table represents a fraction: integer, numerator, denominator; -- if a table is given, exponent must be nil. -- Return t where t is a table with fields: -- show = wikitext formatted to display implied value -- (digits in local language) -- is_scientific = true if show uses scientific notation -- clean = unformatted show (possibly adjusted and with inserted '.') -- (en digits) -- sign = '' or MINUS -- exponent = exponent (possibly adjusted) -- The clean and exponent fields can be used to calculate the -- rounded absolute value, if needed. -- -- The value implied by the arguments is found from: -- exponent is nil; and -- show is a string of digits (no sign), with an optional dot; -- show = '123.4' is value 123.4, '1234' is value 1234.0; -- or: -- exponent is an integer indicating where dot should be; -- show is a string of digits (no sign and no dot); -- there is an implied dot before show; -- show does not start with '0'; -- show = '1234', exponent = 3 is value 0.1234*10^3 = 123.4. -- -- The formatted result: -- * Is for an output value and is spelled if wanted and possible. -- * Includes a Unicode minus if isnegative and not spelled. -- * Uses a custom decimal mark, if wanted. -- * Has digits grouped where necessary, if wanted. -- * Uses scientific notation if requested, or for very small or large values -- (which forces result to not be spelled). -- * Has no more than maxsigfig significant digits -- (same as old template and {{#expr}}). local xhi, xlo -- these control when scientific notation (exponent) is used if parms.opt_scientific then xhi, xlo = 4, 2 -- default for output if input uses e-notation elseif parms.opt_scientific_always then xhi, xlo = 0, 0 -- always use scientific notation (experimental) else xhi, xlo = 10, 4 -- default end local sign = isnegative and MINUS or '' local maxlen = maxsigfig local tfrac if type(show) == 'table' then tfrac = show show = tfrac.wholestr assert(exponent == nil, 'Bug: exponent given with fraction') end if not tfrac and not exponent then local integer, dot, decimals = show:match('^(%d*)(%.?)(.*)') if integer == '0' or integer == '' then local zeros, figs = decimals:match('^(0*)([^0]?.*)') if #figs == 0 then if #zeros > maxlen then show = '0.' .. zeros:sub(1, maxlen) end elseif #zeros >= xlo then show = figs exponent = -#zeros elseif #figs > maxlen then show = '0.' .. zeros .. figs:sub(1, maxlen) end elseif #integer >= xhi then show = integer .. decimals exponent = #integer else maxlen = maxlen + #dot if #show > maxlen then show = show:sub(1, maxlen) end end end if exponent then local function zeros(n) return string.rep('0', n) end if #show > maxlen then show = show:sub(1, maxlen) end if exponent > xhi or exponent <= -xlo or (exponent == xhi and show ~= '1' .. zeros(xhi - 1)) then -- When xhi, xlo = 10, 4 (the default), scientific notation is used if the -- rounded value satisfies: value >= 1e9 or value < 1e-4 (1e9 = 0.1e10), -- except if show is '1000000000' (1e9), for example: -- {{convert|1000000000|m|m|sigfig=10}} → 1,000,000,000 metres (1,000,000,000 m) local significand if #show > 1 then significand = show:sub(1, 1) .. '.' .. show:sub(2) else significand = show end return { clean = '.' .. show, exponent = exponent, sign = sign, show = sign .. with_exponent(parms, significand, exponent-1), is_scientific = true, } end if exponent >= #show then show = show .. zeros(exponent - #show) -- result has no dot elseif exponent <= 0 then show = '0.' .. zeros(-exponent) .. show else show = show:sub(1, exponent) .. '.' .. show:sub(exponent+1) end end local formatted_show if tfrac then show = tostring(tfrac.value) -- to set clean in returned table formatted_show = format_fraction(parms, 'out', isnegative, tfrac.wholestr, tfrac.numstr, tfrac.denstr, parms.opt_spell_out) else if isnegative and show:match('^0.?0*$') then sign = '' -- don't show minus if result is negative but rounds to zero end formatted_show = sign .. with_separator(parms, show) if parms.opt_spell_out then formatted_show = spell_number(parms, 'out', sign .. show) or formatted_show end end return { clean = show, sign = sign, show = formatted_show, is_scientific = false, -- to avoid calling __index } end local function extract_fraction(parms, text, negative) -- If text represents a fraction, return -- value, altvalue, show, denominator -- where -- value is a number (value of the fraction in argument text) -- altvalue is an alternate interpretation of any fraction for the hands -- unit where "12.1+3/4" means 12 hands 1.75 inches -- show is a string (formatted text for display of an input value, -- and is spelled if wanted and possible) -- denominator is value of the denominator in the fraction -- Otherwise, return nil. -- Input uses en digits and '.' decimal mark (input has been translated). -- Output uses digits in local language and local decimal mark, if any. ------------------------------------------------------------------------ -- Originally this function accepted x+y/z where x, y, z were any valid -- numbers, possibly with a sign. For example '1.23e+2+1.2/2.4' = 123.5, -- and '2-3/8' = 1.625. However, such usages were found to be errors or -- misunderstandings, so since August 2014 the following restrictions apply: -- x (if present) is an integer or has a single digit after decimal mark -- y and z are unsigned integers -- e-notation is not accepted -- The overall number can start with '+' or '-' (so '12+3/4' and '+12+3/4' -- and '-12-3/4' are valid). -- Any leading negative sign is removed by the caller, so only inputs -- like the following are accepted here (may have whitespace): -- negative = false false true (there was a leading '-') -- text = '2/3' '+2/3' '2/3' -- text = '1+2/3' '+1+2/3' '1-2/3' -- text = '12.3+1/2' '+12.3+1/2' '12.3-1/2' -- Values like '12.3+1/2' are accepted, but are intended only for use -- with the hands unit (not worth adding code to enforce that). ------------------------------------------------------------------------ local leading_plus, prefix, numstr, slashes, denstr = text:match('^%s*(%+?)%s*(.-)%s*(%d+)%s*(/+)%s*(%d+)%s*$') if not leading_plus then -- Accept a single U+2044 fraction slash because that may be pasted. leading_plus, prefix, numstr, denstr = text:match('^%s*(%+?)%s*(.-)%s*(%d+)%s*⁄%s*(%d+)%s*$') slashes = '/' end local numerator = tonumber(numstr) local denominator = tonumber(denstr) if numerator == nil or denominator == nil or (negative and leading_plus ~= '') then return nil end local whole, wholestr if prefix == '' then wholestr = '' whole = 0 else -- Any prefix must be like '12+' or '12-' (whole number and fraction sign); -- '12.3+' and '12.3-' are also accepted (single digit after decimal point) -- because '12.3+1/2 hands' is valid (12 hands 3½ inches). local num1, num2, frac_sign = prefix:match('^(%d+)(%.?%d?)%s*([+%-])$') if num1 == nil then return nil end if num2 == '' then -- num2 must be '' or like '.1' but not '.' or '.12' wholestr = num1 else if #num2 ~= 2 then return nil end wholestr = num1 .. num2 end if frac_sign ~= (negative and '-' or '+') then return nil end whole = tonumber(wholestr) if whole == nil then return nil end end local value = whole + numerator / denominator if not valid_number(value) then return nil end local altvalue = whole + numerator / (denominator * 10) local style = #slashes -- kludge: 1 or 2 slashes can be used to select style if style > 2 then style = 2 end local wikitext = format_fraction(parms, 'in', negative, leading_plus .. wholestr, numstr, denstr, parms.opt_spell_in, style) return value, altvalue, wikitext, denominator end local function extract_number(parms, text, another, no_fraction) -- Return true, info if can extract a number from text, -- where info is a table with the result, -- or return false, t where t is an error message table. -- Input can use en digits or digits in local language and can -- have references at the end. Accepting references is intended -- for use in infoboxes with a field for a value passed to convert. -- Parameter another = true if the expected value is not the first. -- Before processing, the input text is cleaned: -- * Any thousand separators (valid or not) are removed. -- * Any sign is replaced with '-' (if negative) or '' (otherwise). -- That replaces Unicode minus with '-'. -- If successful, the returned info table contains named fields: -- value = a valid number -- altvalue = a valid number, usually same as value but different -- if fraction used (for hands unit) -- singular = true if value is 1 or -1 (to use singular form of units) -- clean = cleaned text with any separators and sign removed -- (en digits and '.' decimal mark) -- show = text formatted for output, possibly with ref strip markers -- (digits in local language and custom decimal mark) -- The resulting show: -- * Is for an input value and is spelled if wanted and possible. -- * Has a rounded value, if wanted. -- * Has digits grouped where necessary, if wanted. -- * If negative, a Unicode minus is used; otherwise the sign is -- '+' (if the input text used '+'), or is '' (if no sign in input). text = strip(text or '') local reference local pos = text:find('\127', 1, true) if pos then local before = text:sub(1, pos - 1) local remainder = text:sub(pos) local refs = {} while #remainder > 0 do local ref, spaces ref, spaces, remainder = remainder:match('^(\127[^\127]*UNIQ[^\127]*%-ref[^\127]*\127)(%s*)(.*)') if ref then table.insert(refs, ref) else refs = {} break end end if #refs > 0 then text = strip(before) reference = table.concat(refs) end end local clean = to_en(text, parms) if clean == '' then return false, { another and 'cvt_no_num2' or 'cvt_no_num' } end local isnegative, propersign = false, '' -- most common case local singular, show, denominator local value = tonumber(clean) local altvalue if value then local sign = clean:sub(1, 1) if sign == '+' or sign == '-' then propersign = (sign == '+') and '+' or MINUS clean = clean:sub(2) end if value < 0 then isnegative = true value = -value end else local valstr for _, prefix in ipairs({ '-', MINUS, '&minus;' }) do -- Including '-' sets isnegative in case input is a fraction like '-2-3/4'. local plen = #prefix if clean:sub(1, plen) == prefix then valstr = clean:sub(plen + 1) if valstr:match('^%s') then -- "- 1" is invalid but "-1 - 1/2" is ok return false, { 'cvt_bad_num', text } end break end end if valstr then isnegative = true propersign = MINUS clean = valstr value = tonumber(clean) end if value == nil then if not no_fraction then value, altvalue, show, denominator = extract_fraction(parms, clean, isnegative) end if value == nil then return false, { 'cvt_bad_num', text } end if value <= 1 then singular = true -- for example, "½ mile" or "one half mile" (singular unit) end end end if not valid_number(value) then -- for example, "1e310" may overflow return false, { 'cvt_invalid_num' } end if show == nil then -- clean is a non-empty string with no spaces, and does not represent a fraction, -- and value = tonumber(clean) is a number >= 0. -- If the input uses e-notation, show will be displayed using a power of ten, but -- we use the number as given so it might not be normalized scientific notation. -- The input value is spelled if specified so any e-notation is ignored; -- that allows input like 2e6 to be spelled as "two million" which works -- because the spell module converts '2e6' to '2000000' before spelling. local function rounded(value, default, exponent) local precision = parms.opt_ri if precision then local fmt = '%.' .. format('%d', precision) .. 'f' local result = fmt:format(tonumber(value) + 2e-14) -- fudge for some common cases of bad rounding if not exponent then singular = (tonumber(result) == 1) end return result end return default end singular = (value == 1) local scientific local significand, exponent = clean:match('^([%d.]+)[Ee]([+%-]?%d+)') if significand then show = with_exponent(parms, rounded(significand, significand, exponent), exponent) scientific = true else show = with_separator(parms, rounded(value, clean)) end show = propersign .. show if parms.opt_spell_in then show = spell_number(parms, 'in', propersign .. rounded(value, clean)) or show scientific = false end if scientific then parms.opt_scientific = true end end if isnegative and (value ~= 0) then value = -value altvalue = -(altvalue or value) end return true, { value = value, altvalue = altvalue or value, singular = singular, clean = clean, show = show .. (reference or ''), denominator = denominator, } end local function get_number(text) -- Return v, f where: -- v = nil (text is not a number) -- or -- v = value of text (text is a number) -- f = true if value is an integer -- Input can use en digits or digits in local language or separators, -- but no Unicode minus, and no fraction. if text then local number = tonumber(to_en(text)) if number then local _, fracpart = math.modf(number) return number, (fracpart == 0) end end end local function gcd(a, b) -- Return the greatest common denominator for the given values, -- which are known to be positive integers. if a > b then a, b = b, a end if a <= 0 then return b end local r = b % a if r <= 0 then return a end if r == 1 then return 1 end return gcd(r, a) end local function fraction_table(value, denominator) -- Return value as a string or a table: -- * If result is a string, there is no fraction, and the result -- is value formatted as a string of en digits. -- * If result is a table, it represents a fraction with named fields: -- wholestr, numstr, denstr (strings of en digits for integer, numerator, denominator). -- The result is rounded to the nearest multiple of (1/denominator). -- If the multiple is zero, no fraction is included. -- No fraction is included if value is very large as the fraction would -- be unhelpful, particularly if scientific notation is required. -- Input value is a non-negative number. -- Input denominator is a positive integer for the desired fraction. if value <= 0 then return '0' end if denominator <= 0 or value > 1e8 then return format('%.2f', value) end local integer, decimals = math.modf(value) local numerator = floor((decimals * denominator) + 0.5 + 2e-14) -- add fudge for some common cases of bad rounding if numerator >= denominator then integer = integer + 1 numerator = 0 end local wholestr = tostring(integer) if numerator > 0 then local div = gcd(numerator, denominator) if div > 1 then numerator = numerator / div denominator = denominator / div end return { wholestr = (integer > 0) and wholestr or '', numstr = tostring(numerator), denstr = tostring(denominator), value = value, } end return wholestr end local function preunits(count, preunit1, preunit2) -- If count is 1: -- ignore preunit2 -- return p1 -- else: -- preunit1 is used for preunit2 if the latter is empty -- return p1, p2 -- where: -- p1 is text to insert before the input unit -- p2 is text to insert before the output unit -- p1 or p2 may be nil to mean "no preunit" -- Using '+' gives output like "5+ feet" (no space before, but space after). local function withspace(text, wantboth) -- Return text with space before and, if wantboth, after. -- However, no space is added if there is a space or '&nbsp;' or '-' -- at that position ('-' is for adjectival text). -- There is also no space if text starts with '&' -- (e.g. '&deg;' would display a degree symbol with no preceding space). local char = text:sub(1, 1) if char == '&' then return text -- an html entity can be used to specify the exact display end if not (char == ' ' or char == '-' or char == '+') then text = ' ' .. text end if wantboth then char = text:sub(-1, -1) if not (char == ' ' or char == '-' or text:sub(-6, -1) == '&nbsp;') then text = text .. ' ' end end return text end local PLUS = '+ ' preunit1 = preunit1 or '' local trim1 = strip(preunit1) if count == 1 then if trim1 == '' then return nil end if trim1 == '+' then return PLUS end return withspace(preunit1, true) end preunit1 = withspace(preunit1) preunit2 = preunit2 or '' local trim2 = strip(preunit2) if trim1 == '+' then if trim2 == '' or trim2 == '+' then return PLUS, PLUS end preunit1 = PLUS end if trim2 == '' then if trim1 == '' then return nil, nil end preunit2 = preunit1 elseif trim2 == '+' then preunit2 = PLUS elseif trim2 == '&#32;' then -- trick to make preunit2 empty preunit2 = nil else preunit2 = withspace(preunit2) end return preunit1, preunit2 end local function range_text(range, want_name, parms, before, after, inout, options) -- Return before .. rtext .. after -- where rtext is the text that separates two values in a range. local rtext, adj_text, exception options = options or {} if type(range) == 'table' then -- Table must specify range text for ('off' and 'on') or ('input' and 'output'), -- and may specify range text for 'adj=on', -- and may specify exception = true. rtext = range[want_name and 'off' or 'on'] or range[((inout == 'in') == (parms.opt_flip == true)) and 'output' or 'input'] adj_text = range['adj'] exception = range['exception'] else rtext = range end if parms.opt_adjectival then if want_name or (exception and parms.abbr_org == 'on') then rtext = adj_text or rtext:gsub(' ', '-'):gsub('&nbsp;', '-') end end if rtext == '–' and (options.spaced or after:sub(1, #MINUS) == MINUS) then rtext = '&nbsp;– ' end return before .. rtext .. after end local function get_composite(parms, iparm, in_unit_table) -- Look for a composite input unit. For example, {{convert|1|yd|2|ft|3|in}} -- would result in a call to this function with -- iparm = 3 (parms[iparm] = "2", just after the first unit) -- in_unit_table = (unit table for "yd"; contains value 1 for number of yards) -- Return true, iparm, unit where -- iparm = index just after the composite units (7 in above example) -- unit = composite unit table holding all input units, -- or return true if no composite unit is present in parms, -- or return false, t where t is an error message table. local default, subinfo local composite_units, count = { in_unit_table }, 1 local fixups = {} local total = in_unit_table.valinfo[1].value local subunit = in_unit_table while subunit.subdivs do -- subdivs is nil or a table of allowed subdivisions local subcode = strip(parms[iparm+1]) local subdiv = subunit.subdivs[subcode] or subunit.subdivs[(all_units[subcode] or {}).target] if not subdiv then break end local success success, subunit = lookup(parms, subcode, 'no_combination') if not success then return false, subunit end -- should never occur success, subinfo = extract_number(parms, parms[iparm]) if not success then return false, subinfo end iparm = iparm + 2 subunit.inout = 'in' subunit.valinfo = { subinfo } -- Recalculate total as a number of subdivisions. -- subdiv[1] = number of subdivisions per previous unit (integer > 1). total = total * subdiv[1] + subinfo.value if not default then -- set by the first subdiv with a default defined default = subdiv.default end count = count + 1 composite_units[count] = subunit if subdiv.unit or subdiv.name then fixups[count] = { unit = subdiv.unit, name = subdiv.name, valinfo = subunit.valinfo } end end if count == 1 then return true -- no error and no composite unit end for i, fixup in pairs(fixups) do local unit = fixup.unit local name = fixup.name if not unit or (count > 2 and name) then composite_units[i].fixed_name = name else local success, alternate = lookup(parms, unit, 'no_combination') if not success then return false, alternate end -- should never occur alternate.inout = 'in' alternate.valinfo = fixup.valinfo composite_units[i] = alternate end end return true, iparm, { utype = in_unit_table.utype, scale = subunit.scale, -- scale of last (least significant) unit valinfo = { { value = total, clean = subinfo.clean, denominator = subinfo.denominator } }, composite = composite_units, default = default or in_unit_table.default } end local function translate_parms(parms, kv_pairs) -- Update fields in parms by translating each key:value in kv_pairs to terms -- used by this module (may involve translating from local language to English). -- Also, checks are performed which may display warnings, if enabled. -- Return true if successful or return false, t where t is an error message table. currency_text = nil -- local testing can hold module in memory; must clear globals if kv_pairs.adj and kv_pairs.sing then -- For enwiki (before translation), warn if attempt to use adj and sing -- as the latter is a deprecated alias for the former. if kv_pairs.adj ~= kv_pairs.sing and kv_pairs.sing ~= '' then add_warning(parms, 1, 'cvt_unknown_option', 'sing=' .. kv_pairs.sing) end kv_pairs.sing = nil end kv_pairs.comma = kv_pairs.comma or config.comma -- for plwiki who want default comma=5 for loc_name, loc_value in pairs(kv_pairs) do local en_name = text_code.en_option_name[loc_name] if en_name then local en_value = text_code.en_option_value[en_name] if en_value == 'INTEGER' then -- altitude_ft, altitude_m, frac, sigfig en_value = nil if loc_value == '' then add_warning(parms, 2, 'cvt_empty_option', loc_name) else local minimum local number, is_integer = get_number(loc_value) if en_name == 'sigfig' then minimum = 1 elseif en_name == 'frac' then minimum = 2 if number and number < 0 then parms.opt_fraction_horizontal = true number = -number end else minimum = -1e6 end if number and is_integer and number >= minimum then en_value = number else local m if en_name == 'frac' then m = 'cvt_bad_frac' elseif en_name == 'sigfig' then m = 'cvt_bad_sigfig' else m = 'cvt_bad_altitude' end add_warning(parms, 1, m, loc_name .. '=' .. loc_value) end end elseif en_value == 'TEXT' then -- $, input, qid, qual, stylein, styleout, tracking en_value = loc_value ~= '' and loc_value or nil -- accept non-empty user text with no validation if not en_value and (en_name == '$' or en_name == 'qid' or en_name == 'qual') then add_warning(parms, 2, 'cvt_empty_option', loc_name) elseif en_name == '$' then -- Value should be a single character like "€" for the euro currency symbol, but anything is accepted. currency_text = (loc_value == 'euro') and '€' or loc_value elseif en_name == 'input' then -- May have something like {{convert|input=}} (empty input) if source is an infobox -- with optional fields. In that case, want to output nothing rather than an error. parms.input_text = loc_value -- keep input because parms.input is nil if loc_value == '' end else en_value = en_value[loc_value] if en_value and en_value:sub(-1) == '?' then en_value = en_value:sub(1, -2) add_warning(parms, -1, 'cvt_deprecated', loc_name .. '=' .. loc_value) end if en_value == nil then if loc_value == '' then add_warning(parms, 2, 'cvt_empty_option', loc_name) else add_warning(parms, 1, 'cvt_unknown_option', loc_name .. '=' .. loc_value) end elseif en_value == '' then en_value = nil -- an ignored option like adj=off elseif type(en_value) == 'string' and en_value:sub(1, 4) == 'opt_' then for _, v in ipairs(split(en_value, ',')) do local lhs, rhs = v:match('^(.-)=(.+)$') if rhs then parms[lhs] = tonumber(rhs) or rhs else parms[v] = true end end en_value = nil end end parms[en_name] = en_value else add_warning(parms, 1, 'cvt_unknown_option', loc_name .. '=' .. loc_value) end end local abbr_entered = parms.abbr local cfg_abbr = config.abbr if cfg_abbr then -- Don't warn if invalid because every convert would show that warning. if cfg_abbr == 'on always' then parms.abbr = 'on' elseif cfg_abbr == 'off always' then parms.abbr = 'off' elseif parms.abbr == nil then if cfg_abbr == 'on default' then parms.abbr = 'on' elseif cfg_abbr == 'off default' then parms.abbr = 'off' end end end if parms.abbr then if parms.abbr == 'unit' then parms.abbr = 'on' parms.number_word = true end parms.abbr_org = parms.abbr -- original abbr, before any flip elseif parms.opt_hand_hh then parms.abbr_org = 'on' parms.abbr = 'on' else parms.abbr = 'out' -- default is to abbreviate output only (use symbol, not name) end if parms.opt_order_out then -- Disable options that do not work in a useful way with order=out. parms.opt_flip = nil -- override adj=flip parms.opt_spell_in = nil parms.opt_spell_out = nil parms.opt_spell_upper = nil end if parms.opt_spell_out and not abbr_entered then parms.abbr = 'off' -- should show unit name when spelling the output value end if parms.opt_flip then local function swap_in_out(option) local value = parms[option] if value == 'in' then parms[option] = 'out' elseif value == 'out' then parms[option] = 'in' end end swap_in_out('abbr') swap_in_out('lk') if parms.opt_spell_in and not parms.opt_spell_out then -- For simplicity, and because it does not appear to be needed, -- user cannot set an option to spell the output only. parms.opt_spell_in = nil parms.opt_spell_out = true end end if parms.opt_spell_upper then parms.spell_upper = parms.opt_flip and 'out' or 'in' end if parms.opt_table or parms.opt_tablecen then if abbr_entered == nil and parms.lk == nil then parms.opt_values = true end parms.table_align = parms.opt_table and 'right' or 'center' end if parms.table_align or parms.opt_sortable_on then parms.need_table_or_sort = true end local disp_joins = text_code.disp_joins local default_joins = disp_joins['b'] parms.join_between = default_joins[3] or '; ' local disp = parms.disp if disp == nil then -- special case for the most common setting parms.joins = default_joins elseif disp == 'x' then -- Later, parms.joins is set from the input parameters. else -- Old template does this. local abbr = parms.abbr if disp == 'slash' then if abbr_entered == nil then disp = 'slash-nbsp' elseif abbr == 'in' or abbr == 'out' then disp = 'slash-sp' else disp = 'slash-nosp' end elseif disp == 'sqbr' then if abbr == 'on' then disp = 'sqbr-nbsp' else disp = 'sqbr-sp' end end parms.joins = disp_joins[disp] or default_joins parms.join_between = parms.joins[3] or parms.join_between parms.wantname = parms.joins.wantname end if (en_default and not parms.opt_lang_local and (parms[1] or ''):find('%d')) or parms.opt_lang_en then from_en_table = nil end if en_default and from_en_table then -- For hiwiki: localized symbol/name is defined with the US symbol/name field, -- and is used if output uses localized numbers. parms.opt_sp_us = true end return true end local function get_values(parms) -- If successful, update parms and return true, v, i where -- v = table of input values -- i = index to next entry in parms after those processed here -- or return false, t where t is an error message table. local valinfo = collection() -- numbered table of input values local range = collection() -- numbered table of range items (having, for example, 2 range items requires 3 input values) local had_nocomma -- true if removed "nocomma" kludge from second parameter (like "tonocomma") local parm2 = strip(parms[2]) if parm2 and parm2:sub(-7, -1) == 'nocomma' then parms[2] = strip(parm2:sub(1, -8)) parms.opt_nocomma = true had_nocomma = true end local function extractor(i) -- If the parameter is not a value, try unpacking it as a range ("1-23" for "1 to 23"). -- However, "-1-2/3" is a negative fraction (-1⅔), so it must be extracted first. -- Do not unpack a parameter if it is like "3-1/2" which is sometimes incorrectly -- used instead of "3+1/2" (and which should not be interpreted as "3 to ½"). -- Unpacked items are inserted into the parms table. -- The tail recursion allows combinations like "1x2 to 3x4". local valstr = strip(parms[i]) -- trim so any '-' as a negative sign will be at start local success, result = extract_number(parms, valstr, i > 1) if not success and valstr and i < 20 then -- check i to limit abuse local lhs, sep, rhs = valstr:match('^(%S+)%s+(%S+)%s+(%S.*)') if lhs and not (sep == '-' and rhs:match('/')) then if sep:find('%d') then return success, result -- to reject {{convert|1 234 567|m}} with a decent message (en only) end parms[i] = rhs table.insert(parms, i, sep) table.insert(parms, i, lhs) return extractor(i) end if not valstr:match('%-.*/') then for _, sep in ipairs(text_code.ranges.words) do local start, stop = valstr:find(sep, 2, true) -- start at 2 to skip any negative sign for range '-' if start then parms[i] = valstr:sub(stop + 1) table.insert(parms, i, sep) table.insert(parms, i, valstr:sub(1, start - 1)) return extractor(i) end end end end return success, result end local i = 1 local is_change while true do local success, info = extractor(i) -- need to set parms.opt_nocomma before calling this if not success then return false, info end i = i + 1 if is_change then info.is_change = true -- value is after "±" and so is a change (significant for range like {{convert|5|±|5|°C}}) is_change = nil end valinfo:add(info) local range_item = get_range(strip(parms[i])) if not range_item then break end i = i + 1 range:add(range_item) if type(range_item) == 'table' then -- For range "x", if append unit to some values, append it to all. parms.in_range_x = parms.in_range_x or range_item.in_range_x parms.out_range_x = parms.out_range_x or range_item.out_range_x parms.abbr_range_x = parms.abbr_range_x or range_item.abbr_range_x is_change = range_item.is_range_change end end if range.n > 0 then if range.n > 30 then -- limit abuse, although 4 is a more likely upper limit return false, { 'cvt_invalid_num' } -- misleading message but it will do end parms.range = range elseif had_nocomma then return false, { 'cvt_unknown', parm2 } end return true, valinfo, i end local function simple_get_values(parms) -- If input is like "{{convert|valid_value|valid_unit|...}}", -- return true, i, in_unit, in_unit_table -- i = index in parms of what follows valid_unit, if anything. -- The valid_value is not negative and does not use a fraction, and -- no options requiring further processing of the input are used. -- Otherwise, return nothing or return false, parm1 for caller to interpret. -- Testing shows this function is successful for 96% of converts in articles, -- and that on average it speeds up converts by 8%. local clean = to_en(strip(parms[1] or ''), parms) if parms.opt_ri or parms.opt_spell_in or #clean > 10 or not clean:match('^[0-9.]+$') then return false, clean end local value = tonumber(clean) if not value then return end local info = { value = value, altvalue = value, singular = (value == 1), clean = clean, show = with_separator(parms, clean), } local in_unit = strip(parms[2]) local success, in_unit_table = lookup(parms, in_unit, 'no_combination') if not success then return end in_unit_table.valinfo = { info } return true, 3, in_unit, in_unit_table end local function wikidata_call(parms, operation, ...) -- Return true, s where s is the result of a Wikidata operation, -- or return false, t where t is an error message table. local function worker(...) wikidata_code = wikidata_code or require(wikidata_module) wikidata_data = wikidata_data or mw.loadData(wikidata_data_module) return wikidata_code[operation](wikidata_data, ...) end local success, status, result = pcall(worker, ...) if success then return status, result end if parms.opt_sortable_debug then -- Use debug=yes to crash if an error while accessing Wikidata. error('Error accessing Wikidata: ' .. status, 0) end return false, { 'cvt_wd_fail' } end local function get_parms(parms, args) -- If successful, update parms and return true, unit where -- parms is a table of all arguments passed to the template -- converted to named arguments, and -- unit is the input unit table; -- or return false, t where t is an error message table. -- For special processing (not a convert), can also return -- true, wikitext where wikitext is the final result. -- The returned input unit table may be for a fake unit using the specified -- unit code as the symbol and name, and with bad_mcode = message code table. -- MediaWiki removes leading and trailing whitespace from the values of -- named arguments. However, the values of numbered arguments include any -- whitespace entered in the template, and whitespace is used by some -- parameters (example: the numbered parameters associated with "disp=x"). local kv_pairs = {} -- table of input key:value pairs where key is a name; needed because cannot iterate parms and add new fields to it for k, v in pairs(args) do if type(k) == 'number' or k == 'test' then -- parameter "test" is reserved for testing and is not translated parms[k] = v else kv_pairs[k] = v end end if parms.test == 'wikidata' then local ulookup = function (ucode) -- Use empty table for parms so it does not accumulate results when used repeatedly. return lookup({}, ucode, 'no_combination') end return wikidata_call(parms, '_listunits', ulookup) end local success, msg = translate_parms(parms, kv_pairs) if not success then return false, msg end if parms.input then success, msg = wikidata_call(parms, '_adjustparameters', parms, 1) if not success then return false, msg end end local success, i, in_unit, in_unit_table = simple_get_values(parms) if not success then if type(i) == 'string' and i:match('^NNN+$') then -- Some infoboxes have examples like {{convert|NNN|m}} (3 or more "N"). -- Output an empty string for these. return false, { 'cvt_no_output' } end local valinfo success, valinfo, i = get_values(parms) if not success then return false, valinfo end in_unit = strip(parms[i]) i = i + 1 success, in_unit_table = lookup(parms, in_unit, 'no_combination') if not success then in_unit = in_unit or '' if parms.opt_ignore_error then -- display given unit code with no error (for use with {{val}}) in_unit_table = '' -- suppress error message and prevent processing of output unit end in_unit_table = setmetatable({ symbol = in_unit, name2 = in_unit, utype = in_unit, scale = 1, default = '', defkey = '', linkey = '', bad_mcode = in_unit_table }, unit_mt) end in_unit_table.valinfo = valinfo end if parms.test == 'msg' then -- Am testing the messages produced when no output unit is specified, and -- the input unit has a missing or invalid default. -- Set two units for testing that. -- LATER: Remove this code. if in_unit == 'chain' then in_unit_table.default = nil -- no default elseif in_unit == 'rd' then in_unit_table.default = "ft!X!m" -- an invalid expression end end in_unit_table.inout = 'in' -- this is an input unit if not parms.range then local success, inext, composite_unit = get_composite(parms, i, in_unit_table) if not success then return false, inext end if composite_unit then in_unit_table = composite_unit i = inext end end if in_unit_table.builtin == 'mach' then -- As with old template, a number following Mach as the input unit is the altitude. -- That is deprecated: should use altitude_ft=NUMBER or altitude_m=NUMBER. local success, info success = tonumber(parms[i]) -- this will often work and will give correct result for values like 2e4 without forcing output scientific notation if success then info = { value = success } else success, info = extract_number(parms, parms[i], false, true) end if success then i = i + 1 in_unit_table.altitude = info.value end end local word = strip(parms[i]) i = i + 1 local precision, is_bad_precision local function set_precision(text) local number, is_integer = get_number(text) if number then if is_integer then precision = number else precision = text is_bad_precision = true end return true -- text was used for precision, good or bad end end if word and not set_precision(word) then parms.out_unit = parms.out_unit or word if set_precision(strip(parms[i])) then i = i + 1 end end if parms.opt_adj_mid then word = parms[i] i = i + 1 if word then -- mid-text words if word:sub(1, 1) == '-' then parms.mid = word else parms.mid = ' ' .. word end end end if parms.opt_one_preunit then parms[parms.opt_flip and 'preunit2' or 'preunit1'] = preunits(1, parms[i]) i = i + 1 end if parms.disp == 'x' then -- Following is reasonably compatible with the old template. local first = parms[i] or '' local second = parms[i+1] or '' i = i + 2 if strip(first) == '' then -- user can enter '&#32;' rather than ' ' to avoid the default first = ' [&nbsp;' .. first second = '&nbsp;]' .. second end parms.joins = { first, second } elseif parms.opt_two_preunits then local p1, p2 = preunits(2, parms[i], parms[i+1]) i = i + 2 if parms.preunit1 then -- To simplify documentation, allow unlikely use of adj=pre with disp=preunit -- (however, an output unit must be specified with adj=pre and with disp=preunit). parms.preunit1 = parms.preunit1 .. p1 parms.preunit2 = p2 else parms.preunit1, parms.preunit2 = p1, p2 end end if precision == nil then if set_precision(strip(parms[i])) then i = i + 1 end end if is_bad_precision then add_warning(parms, 1, 'cvt_bad_prec', precision) else parms.precision = precision end for j = i, i + 3 do local parm = parms[j] -- warn if find a non-empty extraneous parameter if parm and parm:match('%S') then add_warning(parms, 1, 'cvt_unknown_option', parm) break end end return true, in_unit_table end local function record_default_precision(parms, out_current, precision) -- If necessary, adjust parameters and return a possibly adjusted precision. -- When converting a range of values where a default precision is required, -- that default is calculated for each value because the result sometimes -- depends on the precise input and output values. This function may cause -- the entire convert process to be repeated in order to ensure that the -- same default precision is used for each individual convert. -- If that were not done, a range like 1000 to 1000.4 may give poor results -- because the first output could be heavily rounded, while the second is not. -- For range 1000.4 to 1000, this function can give the second convert the -- same default precision that was used for the first. if not parms.opt_round_each then local maxdef = out_current.max_default_precision if maxdef then if maxdef < precision then parms.do_convert_again = true out_current.max_default_precision = precision else precision = out_current.max_default_precision end else out_current.max_default_precision = precision end end return precision end local function default_precision(parms, invalue, inclean, denominator, outvalue, in_current, out_current, extra) -- Return a default value for precision (an integer like 2, 0, -2). -- If denominator is not nil, it is the value of the denominator in inclean. -- Code follows procedures used in old template. local fudge = 1e-14 -- {{Order of magnitude}} adds this, so we do too local prec, minprec, adjust local subunit_ignore_trailing_zero local subunit_more_precision -- kludge for "in" used in input like "|2|ft|6|in" local composite = in_current.composite if composite then subunit_ignore_trailing_zero = true -- input "|2|st|10|lb" has precision 0, not -1 if composite[#composite].exception == 'subunit_more_precision' then subunit_more_precision = true -- do not use standard precision with input like "|2|ft|6|in" end end if denominator and denominator > 0 then prec = math.max(log10(denominator), 1) else -- Count digits after decimal mark, handling cases like '12.345e6'. local exponent local integer, dot, decimals, expstr = inclean:match('^(%d*)(%.?)(%d*)(.*)') local e = expstr:sub(1, 1) if e == 'e' or e == 'E' then exponent = tonumber(expstr:sub(2)) end if dot == '' then prec = subunit_ignore_trailing_zero and 0 or -integer:match('0*$'):len() else prec = #decimals end if exponent then -- So '1230' and '1.23e3' both give prec = -1, and '0.00123' and '1.23e-3' give 5. prec = prec - exponent end end if in_current.istemperature and out_current.istemperature then -- Converting between common temperatures (°C, °F, °R, K); not keVT. -- Kelvin value can be almost zero, or small but negative due to precision problems. -- Also, an input value like -300 C (below absolute zero) gives negative kelvins. -- Calculate minimum precision from absolute value. adjust = 0 local kelvin = abs((invalue - in_current.offset) * in_current.scale) if kelvin < 1e-8 then -- assume nonzero due to input or calculation precision problem minprec = 2 else minprec = 2 - floor(log10(kelvin) + fudge) -- 3 sigfigs in kelvin end else if invalue == 0 or outvalue <= 0 then -- We are never called with a negative outvalue, but it might be zero. -- This is special-cased to avoid calculation exceptions. return record_default_precision(parms, out_current, 0) end if out_current.exception == 'integer_more_precision' and floor(invalue) == invalue then -- With certain output units that sometimes give poor results -- with default rounding, use more precision when the input -- value is equal to an integer. An example of a poor result -- is when input 50 gives a smaller output than input 49.5. -- Experiment shows this helps, but it does not eliminate all -- surprises because it is not clear whether "50" should be -- interpreted as "from 45 to 55" or "from 49.5 to 50.5". adjust = -log10(in_current.scale) elseif subunit_more_precision then -- Conversion like "{{convert|6|ft|1|in|cm}}" (where subunit is "in") -- has a non-standard adjust value, to give more output precision. adjust = log10(out_current.scale) + 2 else adjust = log10(abs(invalue / outvalue)) end adjust = adjust + log10(2) -- Ensure that the output has at least two significant figures. minprec = 1 - floor(log10(outvalue) + fudge) end if extra then adjust = extra.adjust or adjust minprec = extra.minprec or minprec end return record_default_precision(parms, out_current, math.max(floor(prec + adjust), minprec)) end local function convert(parms, invalue, info, in_current, out_current) -- Convert given input value from one unit to another. -- Return output_value (a number) if a simple convert, or -- return f, t where -- f = true, t = table of information with results, or -- f = false, t = error message table. local inscale = in_current.scale local outscale = out_current.scale if not in_current.iscomplex and not out_current.iscomplex then return invalue * (inscale / outscale) -- minimize overhead for most common case end if in_current.invert or out_current.invert then -- Inverted units, such as inverse length, inverse time, or -- fuel efficiency. Built-in units do not have invert set. if (in_current.invert or 1) * (out_current.invert or 1) < 0 then return 1 / (invalue * inscale * outscale) end return invalue * (inscale / outscale) elseif in_current.offset then -- Temperature (there are no built-ins for this type of unit). if info.is_change then return invalue * (inscale / outscale) end return (invalue - in_current.offset) * (inscale / outscale) + out_current.offset else -- Built-in unit. local in_builtin = in_current.builtin local out_builtin = out_current.builtin if in_builtin and out_builtin then if in_builtin == out_builtin then return invalue end -- There are no cases (yet) where need to convert from one -- built-in unit to another, so this should never occur. return false, { 'cvt_bug_convert' } end if in_builtin == 'mach' or out_builtin == 'mach' then -- Should check that only one altitude is given but am planning to remove -- in_current.altitude (which can only occur when Mach is the input unit), -- and out_current.altitude cannot occur. local alt = parms.altitude_ft or in_current.altitude if not alt and parms.altitude_m then alt = parms.altitude_m / 0.3048 -- 1 ft = 0.3048 m end local spd = speed_of_sound(alt) if in_builtin == 'mach' then inscale = spd return invalue * (inscale / outscale) end outscale = spd local adjust = 0.1 / inscale return true, { outvalue = invalue * (inscale / outscale), adjust = log10(adjust) + log10(2), } elseif in_builtin == 'hand' then -- 1 hand = 4 inches; 1.2 hands = 6 inches. -- Decimals of a hand are only defined for the first digit, and -- the first fractional digit should be a number of inches (1, 2 or 3). -- However, this code interprets the entire fractional part as the number -- of inches / 10 (so 1.75 inches would be 0.175 hands). -- A value like 12.3 hands is exactly 12*4 + 3 inches; base default precision on that. local integer, fracpart = math.modf(invalue) local inch_value = 4 * integer + 10 * fracpart -- equivalent number of inches local factor = inscale / outscale if factor == 4 then -- Am converting to inches: show exact result, and use "inches" not "in" by default. if parms.abbr_org == nil then out_current.usename = true end local show = format('%g', abs(inch_value)) -- show and clean are unsigned if not show:find('e', 1, true) then return true, { invalue = inch_value, outvalue = inch_value, clean = show, show = show, } end end local outvalue = (integer + 2.5 * fracpart) * factor local fracstr = info.clean:match('%.(.*)') or '' local fmt if fracstr == '' then fmt = '%.0f' else fmt = '%.' .. format('%d', #fracstr - 1) .. 'f' end return true, { invalue = inch_value, clean = format(fmt, inch_value), outvalue = outvalue, minprec = 0, } end end return false, { 'cvt_bug_convert' } -- should never occur end local function user_style(parms, i) -- Return text for a user-specified style for a table cell, or '' if none, -- given i = 1 (input style) or 2 (output style). local style = parms[(i == 1) and 'stylein' or 'styleout'] if style then style = style:gsub('"', '') if style ~= '' then if style:sub(-1) ~= ';' then style = style .. ';' end return style end end return '' end local function make_table_or_sort(parms, invalue, info, in_current, scaled_top) -- Set options to handle output for a table or a sort key, or both. -- The text sort key is based on the value resulting from converting -- the input to a fake base unit with scale = 1, and other properties -- required for a conversion derived from the input unit. -- For other modules, return the sort key in a hidden span element, and -- the scaled value used to generate the sort key. -- If scaled_top is set, it is the scaled value of the numerator of a per unit -- to be combined with this unit (the denominator) to make the sort key. -- Scaling only works with units that convert with a factor (not temperature). local sortkey, scaled_value if parms.opt_sortable_on then local base = { -- a fake unit with enough fields for a valid convert scale = 1, invert = in_current.invert and 1, iscomplex = in_current.iscomplex, offset = in_current.offset and 0, } local outvalue, extra = convert(parms, invalue, info, in_current, base) if extra then outvalue = extra.outvalue end if in_current.istemperature then -- Have converted to kelvin; assume numbers close to zero have a -- rounding error and should be zero. if abs(outvalue) < 1e-12 then outvalue = 0 end end if scaled_top and outvalue ~= 0 then outvalue = scaled_top / outvalue end scaled_value = outvalue if not valid_number(outvalue) then if outvalue < 0 then sortkey = '1000000000000000000' else sortkey = '9000000000000000000' end elseif outvalue == 0 then sortkey = '5000000000000000000' else local mag = floor(log10(abs(outvalue)) + 1e-14) local prefix if outvalue > 0 then prefix = 7000 + mag else prefix = 2999 - mag outvalue = outvalue + 10^(mag+1) end sortkey = format('%d', prefix) .. format('%015.0f', floor(outvalue * 10^(14-mag))) end end local sortspan if sortkey and not parms.table_align then sortspan = parms.opt_sortable_debug and '<span data-sort-value="' .. sortkey .. '♠"><span style="border:1px solid">' .. sortkey .. '♠</span></span>' or '<span data-sort-value="' .. sortkey .. '♠"></span>' parms.join_before = sortspan end if parms.table_align then local sort if sortkey then sort = ' data-sort-value="' .. sortkey .. '"' if parms.opt_sortable_debug then parms.join_before = '<span style="border:1px solid">' .. sortkey .. '</span>' end else sort = '' end local style = 'style="text-align:' .. parms.table_align .. ';' local joins = {} for i = 1, 2 do joins[i] = (i == 1 and '' or '\n|') .. style .. user_style(parms, i) .. '"' .. sort .. '|' end parms.table_joins = joins end return sortspan, scaled_value end local cvt_to_hand local function cvtround(parms, info, in_current, out_current) -- Return true, t where t is a table with the conversion results; fields: -- show = rounded, formatted string with the result of converting value in info, -- using the rounding specified in parms. -- singular = true if result (after rounding and ignoring any negative sign) -- is "1", or like "1.00", or is a fraction with value < 1; -- (and more fields shown below, and a calculated 'absvalue' field). -- or return false, t where t is an error message table. -- Input info.clean uses en digits (it has been translated, if necessary). -- Output show uses en or non-en digits as appropriate, or can be spelled. if out_current.builtin == 'hand' then return cvt_to_hand(parms, info, in_current, out_current) end local invalue = in_current.builtin == 'hand' and info.altvalue or info.value local outvalue, extra = convert(parms, invalue, info, in_current, out_current) if parms.need_table_or_sort then parms.need_table_or_sort = nil -- process using first input value only make_table_or_sort(parms, invalue, info, in_current) end if extra then if not outvalue then return false, extra end invalue = extra.invalue or invalue outvalue = extra.outvalue end if not valid_number(outvalue) then return false, { 'cvt_invalid_num' } end local isnegative if outvalue < 0 then isnegative = true outvalue = -outvalue end local precision, show, exponent local denominator = out_current.frac if denominator then show = fraction_table(outvalue, denominator) else precision = parms.precision if not precision then if parms.sigfig then show, exponent = make_sigfig(outvalue, parms.sigfig) elseif parms.opt_round then local n = parms.opt_round if n == 0.5 then local integer, fracpart = math.modf(floor(2 * outvalue + 0.5) / 2) if fracpart == 0 then show = format('%.0f', integer) else show = format('%.1f', integer + fracpart) end else show = format('%.0f', floor((outvalue / n) + 0.5) * n) end elseif in_current.builtin == 'mach' then local sigfig = info.clean:gsub('^[0.]+', ''):gsub('%.', ''):len() + 1 show, exponent = make_sigfig(outvalue, sigfig) else local inclean = info.clean if extra then inclean = extra.clean or inclean show = extra.show end if not show then precision = default_precision(parms, invalue, inclean, info.denominator, outvalue, in_current, out_current, extra) end end end end if precision then if precision >= 0 then local fudge if precision <= 8 then -- Add a fudge to handle common cases of bad rounding due to inability -- to precisely represent some values. This makes the following work: -- {{convert|-100.1|C|K}} and {{convert|5555000|um|m|2}}. -- Old template uses #expr round, which invokes PHP round(). -- LATER: Investigate how PHP round() works. fudge = 2e-14 else fudge = 0 end local fmt = '%.' .. format('%d', precision) .. 'f' local success success, show = pcall(format, fmt, outvalue + fudge) if not success then return false, { 'cvt_big_prec', tostring(precision) } end else precision = -precision -- #digits to zero (in addition to any digits after dot) local shift = 10 ^ precision show = format('%.0f', outvalue/shift) if show ~= '0' then exponent = #show + precision end end end local t = format_number(parms, show, exponent, isnegative) if type(show) == 'string' then -- Set singular using match because on some systems 0.99999999999999999 is 1.0. if exponent then t.singular = (exponent == 1 and show:match('^10*$')) else t.singular = (show == '1' or show:match('^1%.0*$')) end else t.fraction_table = show t.singular = (outvalue <= 1) -- cannot have 'fraction == 1', but if it were possible it would be singular end t.raw_absvalue = outvalue -- absolute value before rounding return true, setmetatable(t, { __index = function (self, key) if key == 'absvalue' then -- Calculate absolute value after rounding, if needed. local clean, exponent = rawget(self, 'clean'), rawget(self, 'exponent') local value = tonumber(clean) -- absolute value (any negative sign has been ignored) if exponent then value = value * 10^exponent end rawset(self, key, value) return value end end }) end function cvt_to_hand(parms, info, in_current, out_current) -- Convert input to hands, inches. -- Return true, t where t is a table with the conversion results; -- or return false, t where t is an error message table. if parms.abbr_org == nil then out_current.usename = true -- default is to show name not symbol end local precision = parms.precision local frac = out_current.frac if not frac and precision and precision > 1 then frac = (precision == 2) and 2 or 4 end local out_next = out_current.out_next if out_next then -- Use magic knowledge to determine whether the next unit is inches without requiring i18n. -- The following ensures that when the output combination "hand in" is used, the inches -- value is rounded to match the hands value. Also, displaying say "61½" instead of 61.5 -- is better as 61.5 implies the value is not 61.4. if out_next.exception == 'subunit_more_precision' then out_next.frac = frac end end -- Convert to inches; calculate hands from that. local dummy_unit_table = { scale = out_current.scale / 4, frac = frac } local success, outinfo = cvtround(parms, info, in_current, dummy_unit_table) if not success then return false, outinfo end local tfrac = outinfo.fraction_table local inches = outinfo.raw_absvalue if tfrac then inches = floor(inches) -- integer part only; fraction added later else inches = floor(inches + 0.5) -- a hands measurement never shows decimals of an inch end local hands, inches = divide(inches, 4) outinfo.absvalue = hands + inches/4 -- supposed to be the absolute rounded value, but this is close enough local inchstr = tostring(inches) -- '0', '1', '2' or '3' if precision and precision <= 0 then -- using negative or 0 for precision rounds to nearest hand hands = floor(outinfo.raw_absvalue/4 + 0.5) inchstr = '' elseif tfrac then -- Always show an integer before fraction (like "15.0½") because "15½" means 15-and-a-half hands. inchstr = numdot .. format_fraction(parms, 'out', false, inchstr, tfrac.numstr, tfrac.denstr) else inchstr = numdot .. from_en(inchstr) end outinfo.show = outinfo.sign .. with_separator(parms, format('%.0f', hands)) .. inchstr return true, outinfo end local function evaluate_condition(value, condition) -- Return true or false from applying a conditional expression to value, -- or throw an error if invalid. -- A very limited set of expressions is supported: -- v < 9 -- v * 9 < 9 -- where -- 'v' is replaced with value -- 9 is any number (as defined by Lua tonumber) -- only en digits are accepted -- '<' can also be '<=' or '>' or '>=' -- In addition, the following form is supported: -- LHS and RHS -- where -- LHS, RHS = any of above expressions. local function compare(value, text) local arithop, factor, compop, limit = text:match('^%s*v%s*([*]?)(.-)([<>]=?)(.*)$') if arithop == nil then error('Invalid default expression', 0) elseif arithop == '*' then factor = tonumber(factor) if factor == nil then error('Invalid default expression', 0) end value = value * factor end limit = tonumber(limit) if limit == nil then error('Invalid default expression', 0) end if compop == '<' then return value < limit elseif compop == '<=' then return value <= limit elseif compop == '>' then return value > limit elseif compop == '>=' then return value >= limit end error('Invalid default expression', 0) -- should not occur end local lhs, rhs = condition:match('^(.-%W)and(%W.*)') if lhs == nil then return compare(value, condition) end return compare(value, lhs) and compare(value, rhs) end local function get_default(value, unit_table) -- Return true, s where s = name of unit's default output unit, -- or return false, t where t is an error message table. -- Some units have a default that depends on the input value -- (the first value if a range of values is used). -- If '!' is in the default, the first bang-delimited field is an -- expression that uses 'v' to represent the input value. -- Example: 'v < 120 ! small ! big ! suffix' (suffix is optional) -- evaluates 'v < 120' as a boolean with result -- 'smallsuffix' if (value < 120), or 'bigsuffix' otherwise. -- Input must use en digits and '.' decimal mark. local default = data_code.default_exceptions[unit_table.defkey or unit_table.symbol] or unit_table.default if not default then local per = unit_table.per if per then local function a_default(v, u) local success, ucode = get_default(v, u) if not success then return '?' -- an unlikely error has occurred; will cause lookup of default to fail end -- Attempt to use only the first unit if a combination or output multiple. -- This is not bulletproof but should work for most cases. -- Where it does not work, the convert will need to specify the wanted output unit. local t = all_units[ucode] if t then local combo = t.combination if combo then -- For a multiple like ftin, the "first" unit (ft) is last in the combination. local i = t.multiple and table_len(combo) or 1 ucode = combo[i] end else -- Try for an automatically generated combination. local item = ucode:match('^(.-)%+') or ucode:match('^(%S+)%s') if all_units[item] then return item end end return ucode end local unit1, unit2 = per[1], per[2] local def1 = (unit1 and a_default(value, unit1) or unit_table.vprefix or '') local def2 = a_default(1, unit2) -- 1 because per unit of denominator return true, def1 .. '/' .. def2 end return false, { 'cvt_no_default', unit_table.symbol } end if default:find('!', 1, true) == nil then return true, default end local t = split(default, '!') if #t == 3 or #t == 4 then local success, result = pcall(evaluate_condition, value, t[1]) if success then default = result and t[2] or t[3] if #t == 4 then default = default .. t[4] end return true, default end end return false, { 'cvt_bad_default', unit_table.symbol } end local linked_pages -- to record linked pages so will not link to the same page more than once local function unlink(unit_table) -- Forget that the given unit has previously been linked (if it has). -- That is needed when processing a range of inputs or outputs when an id -- for the first range value may have been evaluated, but only an id for -- the last value is displayed, and that id may need to be linked. linked_pages[unit_table.unitcode or unit_table] = nil end local function make_link(link, id, unit_table) -- Return wikilink "[[link|id]]", possibly abbreviated as in examples: -- [[Mile|mile]] --> [[mile]] -- [[Mile|miles]] --> [[mile]]s -- However, just id is returned if: -- * no link given (so caller does not need to check if a link was defined); or -- * link has previously been used during the current convert (to avoid overlinking). local link_key if unit_table then link_key = unit_table.unitcode or unit_table else link_key = link end if not link or link == '' or linked_pages[link_key] then return id end linked_pages[link_key] = true -- Following only works for language en, but it should be safe on other wikis, -- and overhead of doing it generally does not seem worthwhile. local l = link:sub(1, 1):lower() .. link:sub(2) if link == id or l == id then return '[[' .. id .. ']]' elseif link .. 's' == id or l .. 's' == id then return '[[' .. id:sub(1, -2) .. ']]s' else return '[[' .. link .. '|' .. id .. ']]' end end local function variable_name(clean, unit_table) -- For slwiki, a unit name depends on the value. -- Parameter clean is the unsigned rounded value in en digits, as a string. -- Value Source Example for "m" -- integer 1: name1 meter (also is the name of the unit) -- integer 2: var{1} metra -- integer 3 and 4: var{2} metri -- integer else: var{3} metrov (0 and 5 or more) -- real/fraction: var{4} metra -- var{i} means the i'th field in unit_table.varname if it exists and has -- an i'th field, otherwise name2. -- Fields are separated with "!" and are not empty. -- A field for a unit using an SI prefix has the prefix name inserted, -- replacing '#' if found, or before the field otherwise. local vname if clean == '1' then vname = unit_table.name1 elseif unit_table.varname then local i if clean == '2' then i = 1 elseif clean == '3' or clean == '4' then i = 2 elseif clean:find('.', 1, true) then i = 4 else i = 3 end if i > 1 and varname == 'pl' then i = i - 1 end vname = split(unit_table.varname, '!')[i] end if vname then local si_name = rawget(unit_table, 'si_name') or '' local pos = vname:find('#', 1, true) if pos then vname = vname:sub(1, pos - 1) .. si_name .. vname:sub(pos + 1) else vname = si_name .. vname end return vname end return unit_table.name2 end local function linked_id(parms, unit_table, key_id, want_link, clean) -- Return final unit id (symbol or name), optionally with a wikilink, -- and update unit_table.sep if required. -- key_id is one of: 'symbol', 'sym_us', 'name1', 'name1_us', 'name2', 'name2_us'. local abbr_on = (key_id == 'symbol' or key_id == 'sym_us') if abbr_on and want_link then local symlink = rawget(unit_table, 'symlink') if symlink then return symlink -- for exceptions that have the linked symbol built-in end end local multiplier = rawget(unit_table, 'multiplier') local per = unit_table.per if per then local paren1, paren2 = '', '' -- possible parentheses around bottom unit local unit1 = per[1] -- top unit_table, or nil local unit2 = per[2] -- bottom unit_table if abbr_on then if not unit1 then unit_table.sep = '' -- no separator in "$2/acre" end if not want_link then local symbol = unit_table.symbol_raw if symbol then return symbol -- for exceptions that have the symbol built-in end end if (unit2.symbol):find('⋅', 1, true) then paren1, paren2 = '(', ')' end end local key_id2 -- unit2 is always singular if key_id == 'name2' then key_id2 = 'name1' elseif key_id == 'name2_us' then key_id2 = 'name1_us' else key_id2 = key_id end local result if abbr_on then result = '/' elseif omitsep then result = per_word elseif unit1 then result = ' ' .. per_word .. ' ' else result = per_word .. ' ' end if want_link and unit_table.link then if abbr_on or not varname then result = (unit1 and linked_id(parms, unit1, key_id, false, clean) or '') .. result .. linked_id(parms, unit2, key_id2, false, '1') else result = (unit1 and variable_name(clean, unit1) or '') .. result .. variable_name('1', unit2) end if omit_separator(result) then unit_table.sep = '' end return make_link(unit_table.link, result, unit_table) end if unit1 then result = linked_id(parms, unit1, key_id, want_link, clean) .. result if unit1.sep then unit_table.sep = unit1.sep end elseif omitsep then unit_table.sep = '' end return result .. paren1 .. linked_id(parms, unit2, key_id2, want_link, '1') .. paren2 end if multiplier then -- A multiplier (like "100" in "100km") forces the unit to be plural. multiplier = from_en(multiplier) if not omitsep then multiplier = multiplier .. (abbr_on and '&nbsp;' or ' ') end if not abbr_on then if key_id == 'name1' then key_id = 'name2' elseif key_id == 'name1_us' then key_id = 'name2_us' end end else multiplier = '' end local id = unit_table.fixed_name or ((varname and not abbr_on) and variable_name(clean, unit_table) or unit_table[key_id]) if omit_separator(id) then unit_table.sep = '' end if want_link then local link = data_code.link_exceptions[unit_table.linkey or unit_table.symbol] or unit_table.link if link then local before = '' local i = unit_table.customary if i == 1 and parms.opt_sp_us then i = 2 -- show "U.S." not "US" end if i == 3 and abbr_on then i = 4 -- abbreviate "imperial" to "imp" end local customary = text_code.customary_units[i] if customary then -- LATER: This works for language en only, but it's esoteric so ignore for now. local pertext if id:sub(1, 1) == '/' then -- Want unit "/USgal" to display as "/U.S. gal", not "U.S. /gal". pertext = '/' id = id:sub(2) elseif id:sub(1, 4) == 'per ' then -- Similarly want "per U.S. gallon", not "U.S. per gallon" (but in practice this is unlikely to be used). pertext = 'per ' id = id:sub(5) else pertext = '' end -- Omit any "US"/"U.S."/"imp"/"imperial" from start of id since that will be inserted. local removes = (i < 3) and { 'US&nbsp;', 'US ', 'U.S.&nbsp;', 'U.S. ' } or { 'imp&nbsp;', 'imp ', 'imperial ' } for _, prefix in ipairs(removes) do local plen = #prefix if id:sub(1, plen) == prefix then id = id:sub(plen + 1) break end end before = pertext .. make_link(customary.link, customary[1]) .. ' ' end id = before .. make_link(link, id, unit_table) end end return multiplier .. id end local function make_id(parms, which, unit_table) -- Return id, f where -- id = unit name or symbol, possibly modified -- f = true if id is a name, or false if id is a symbol -- using the value for index 'which', and for 'in' or 'out' (unit_table.inout). -- Result is '' if no symbol/name is to be used. -- In addition, set unit_table.sep = ' ' or '&nbsp;' or '' -- (the separator that caller will normally insert before the id). if parms.opt_values then unit_table.sep = '' return '' end local inout = unit_table.inout local info = unit_table.valinfo[which] local abbr_org = parms.abbr_org local adjectival = parms.opt_adjectival local lk = parms.lk local want_link = (lk == 'on' or lk == inout) local usename = unit_table.usename local singular = info.singular local want_name if usename then want_name = true else if abbr_org == nil then if parms.wantname then want_name = true end if unit_table.usesymbol then want_name = false end end if want_name == nil then local abbr = parms.abbr if abbr == 'on' or abbr == inout or (abbr == 'mos' and inout == 'out') then want_name = false else want_name = true end end end local key if want_name then if lk == nil and unit_table.builtin == 'hand' then want_link = true end if parms.opt_use_nbsp then unit_table.sep = '&nbsp;' else unit_table.sep = ' ' end if parms.opt_singular then local value if inout == 'in' then value = info.value else value = info.absvalue end if value then -- some unusual units do not always set value field value = abs(value) singular = (0 < value and value < 1.0001) end end if unit_table.engscale then -- engscale: so "|1|e3kg" gives "1 thousand kilograms" (plural) singular = false end key = (adjectival or singular) and 'name1' or 'name2' if parms.opt_sp_us then key = key .. '_us' end else if unit_table.builtin == 'hand' then if parms.opt_hand_hh then unit_table.symbol = 'hh' -- LATER: might want i18n applied to this end end unit_table.sep = '&nbsp;' key = parms.opt_sp_us and 'sym_us' or 'symbol' end return linked_id(parms, unit_table, key, want_link, info.clean), want_name end local function decorate_value(parms, unit_table, which, number_word) -- If needed, update unit_table so values will be shown with extra information. -- For consistency with the old template (but different from fmtpower), -- the style to display powers of 10 includes "display:none" to allow some -- browsers to copy, for example, "10³" as "10^3", rather than as "103". local info local engscale = unit_table.engscale local prefix = unit_table.vprefix if engscale or prefix then info = unit_table.valinfo[which] if info.decorated then return -- do not redecorate if repeating convert end info.decorated = true if engscale then local inout = unit_table.inout local abbr = parms.abbr if (abbr == 'on' or abbr == inout) and not parms.number_word then info.show = info.show .. '<span style="margin-left:0.2em">×<span style="margin-left:0.1em">' .. from_en('10') .. '</span></span><s style="display:none">^</s>^{' .. from_en(tostring(engscale.exponent)) .. '}' elseif number_word then local number_id local lk = parms.lk if lk == 'on' or lk == inout then number_id = make_link(engscale.link, engscale[1]) else number_id = engscale[1] end -- WP:NUMERAL recommends "&nbsp;" in values like "12 million". info.show = info.show .. (parms.opt_adjectival and '-' or '&nbsp;') .. number_id end end if prefix then info.show = prefix .. info.show end end end local function process_input(parms, in_current) -- Processing required once per conversion. -- Return block of text to represent input (value/unit). if parms.opt_output_only or parms.opt_output_number_only or parms.opt_output_unit_only then parms.joins = { '', '' } return '' end local first_unit local composite = in_current.composite -- nil or table of units if composite then first_unit = composite[1] else first_unit = in_current end local id1, want_name = make_id(parms, 1, first_unit) local sep = first_unit.sep -- separator between value and unit, set by make_id local preunit = parms.preunit1 if preunit then sep = '' -- any separator is included in preunit else preunit = '' end if parms.opt_input_unit_only then parms.joins = { '', '' } if composite then local parts = { id1 } for i, unit in ipairs(composite) do if i > 1 then table.insert(parts, (make_id(parms, 1, unit))) end end id1 = table.concat(parts, ' ') end if want_name and parms.opt_adjectival then return preunit .. hyphenated(id1) end return preunit .. id1 end if parms.opt_also_symbol and not composite and not parms.opt_flip then local join1 = parms.joins[1] if join1 == ' (' or join1 == ' [' then parms.joins = { ' [' .. first_unit[parms.opt_sp_us and 'sym_us' or 'symbol'] .. ']' .. join1 , parms.joins[2] } end end if in_current.builtin == 'mach' and first_unit.sep ~= '' then -- '' means omitsep with non-enwiki name local prefix = id1 .. '&nbsp;' local range = parms.range local valinfo = first_unit.valinfo local result = prefix .. valinfo[1].show if range then -- For simplicity and because more not needed, handle one range item only. local prefix2 = make_id(parms, 2, first_unit) .. '&nbsp;' result = range_text(range[1], want_name, parms, result, prefix2 .. valinfo[2].show, 'in', {spaced=true}) end return preunit .. result end if composite then -- Simplify: assume there is no range, and no decoration. local mid = (not parms.opt_flip) and parms.mid or '' local sep1 = '&nbsp;' local sep2 = ' ' if parms.opt_adjectival and want_name then sep1 = '-' sep2 = '-' end if omitsep and sep == '' then -- Testing the id of the most significant unit should be sufficient. sep1 = '' sep2 = '' end local parts = { first_unit.valinfo[1].show .. sep1 .. id1 } for i, unit in ipairs(composite) do if i > 1 then table.insert(parts, unit.valinfo[1].show .. sep1 .. (make_id(parms, 1, unit))) end end return table.concat(parts, sep2) .. mid end local add_unit = (parms.abbr == 'mos') or parms[parms.opt_flip and 'out_range_x' or 'in_range_x'] or (not want_name and parms.abbr_range_x) local range = parms.range if range and not add_unit then unlink(first_unit) end local id = range and make_id(parms, range.n + 1, first_unit) or id1 local extra, was_hyphenated = hyphenated_maybe(parms, want_name, sep, id, 'in') if was_hyphenated then add_unit = false end local result local valinfo = first_unit.valinfo if range then for i = 0, range.n do local number_word if i == range.n then add_unit = false number_word = true end decorate_value(parms, first_unit, i+1, number_word) local show = valinfo[i+1].show if add_unit then show = show .. first_unit.sep .. (i == 0 and id1 or make_id(parms, i+1, first_unit)) end if i == 0 then result = show else result = range_text(range[i], want_name, parms, result, show, 'in') end end else decorate_value(parms, first_unit, 1, true) result = valinfo[1].show end return result .. preunit .. extra end local function process_one_output(parms, out_current) -- Processing required for each output unit. -- Return block of text to represent output (value/unit). local inout = out_current.inout -- normally 'out' but can be 'in' for order=out local id1, want_name = make_id(parms, 1, out_current) local sep = out_current.sep -- set by make_id local preunit = parms.preunit2 if preunit then sep = '' -- any separator is included in preunit else preunit = '' end if parms.opt_output_unit_only then if want_name and parms.opt_adjectival then return preunit .. hyphenated(id1) end return preunit .. id1 end if out_current.builtin == 'mach' and out_current.sep ~= '' then -- '' means omitsep with non-enwiki name local prefix = id1 .. '&nbsp;' local range = parms.range local valinfo = out_current.valinfo local result = prefix .. valinfo[1].show if range then -- For simplicity and because more not needed, handle one range item only. result = range_text(range[1], want_name, parms, result, prefix .. valinfo[2].show, inout, {spaced=true}) end return preunit .. result end local add_unit = (parms[parms.opt_flip and 'in_range_x' or 'out_range_x'] or (not want_name and parms.abbr_range_x)) and not parms.opt_output_number_only local range = parms.range if range and not add_unit then unlink(out_current) end local id = range and make_id(parms, range.n + 1, out_current) or id1 local extra, was_hyphenated = hyphenated_maybe(parms, want_name, sep, id, inout) if was_hyphenated then add_unit = false end local result local valinfo = out_current.valinfo if range then for i = 0, range.n do local number_word if i == range.n then add_unit = false number_word = true end decorate_value(parms, out_current, i+1, number_word) local show = valinfo[i+1].show if add_unit then show = show .. out_current.sep .. (i == 0 and id1 or make_id(parms, i+1, out_current)) end if i == 0 then result = show else result = range_text(range[i], want_name, parms, result, show, inout) end end else decorate_value(parms, out_current, 1, true) result = valinfo[1].show end if parms.opt_output_number_only then return result end return result .. preunit .. extra end local function make_output_single(parms, in_unit_table, out_unit_table) -- Return true, item where item = wikitext of the conversion result -- for a single output (which is not a combination or a multiple); -- or return false, t where t is an error message table. if parms.opt_order_out and in_unit_table.unitcode == out_unit_table.unitcode then out_unit_table.valinfo = in_unit_table.valinfo else out_unit_table.valinfo = collection() for _, v in ipairs(in_unit_table.valinfo) do local success, info = cvtround(parms, v, in_unit_table, out_unit_table) if not success then return false, info end out_unit_table.valinfo:add(info) end end return true, process_one_output(parms, out_unit_table) end local function make_output_multiple(parms, in_unit_table, out_unit_table) -- Return true, item where item = wikitext of the conversion result -- for an output which is a multiple (like 'ftin'); -- or return false, t where t is an error message table. local inout = out_unit_table.inout -- normally 'out' but can be 'in' for order=out local multiple = out_unit_table.multiple -- table of scaling factors (will not be nil) local combos = out_unit_table.combination -- table of unit tables (will not be nil) local abbr = parms.abbr local abbr_org = parms.abbr_org local disp = parms.disp local want_name = (abbr_org == nil and (disp == 'or' or disp == 'slash')) or not (abbr == 'on' or abbr == inout or abbr == 'mos') local want_link = (parms.lk == 'on' or parms.lk == inout) local mid = parms.opt_flip and parms.mid or '' local sep1 = '&nbsp;' local sep2 = ' ' if parms.opt_adjectival and want_name then sep1 = '-' sep2 = '-' end local do_spell = parms.opt_spell_out parms.opt_spell_out = nil -- so the call to cvtround does not spell the value local function make_result(info, isfirst) local fmt, outvalue, sign local results = {} for i = 1, #combos do local tfrac, thisvalue, strforce local out_current = combos[i] out_current.inout = inout local scale = multiple[i] if i == 1 then -- least significant unit ('in' from 'ftin') local decimals out_current.frac = out_unit_table.frac local success, outinfo = cvtround(parms, info, in_unit_table, out_current) if not success then return false, outinfo end if isfirst then out_unit_table.valinfo = { outinfo } -- in case output value of first least significant unit is needed end sign = outinfo.sign tfrac = outinfo.fraction_table if outinfo.is_scientific then strforce = outinfo.show decimals = '' elseif tfrac then decimals = '' else local show = outinfo.show -- number as a string in local language local p1, p2 = show:find(numdot, 1, true) decimals = p1 and show:sub(p2 + 1) or '' -- text after numdot, if any end fmt = '%.' .. ulen(decimals) .. 'f' -- to reproduce precision if decimals == '' then if tfrac then outvalue = floor(outinfo.raw_absvalue) -- integer part only; fraction added later else outvalue = floor(outinfo.raw_absvalue + 0.5) -- keep all integer digits of least significant unit end else outvalue = outinfo.absvalue end end if scale then outvalue, thisvalue = divide(outvalue, scale) else thisvalue = outvalue end local id if want_name then if varname then local clean if strforce or tfrac then clean = '.1' -- dummy value to force name for floating point else clean = format(fmt, thisvalue) end id = variable_name(clean, out_current) else local key = 'name2' if parms.opt_adjectival then key = 'name1' elseif tfrac then if thisvalue == 0 then key = 'name1' end elseif parms.opt_singular then if 0 < thisvalue and thisvalue < 1.0001 then key = 'name1' end else if thisvalue == 1 then key = 'name1' end end id = out_current[key] end else id = out_current['symbol'] end if i == 1 and omit_separator(id) then -- Testing the id of the least significant unit should be sufficient. sep1 = '' sep2 = '' end if want_link then local link = out_current.link if link then id = make_link(link, id, out_current) end end local strval local spell_inout = (i == #combos or outvalue == 0) and inout or '' -- trick so the last value processed (first displayed) has uppercase, if requested if strforce and outvalue == 0 then sign = '' -- any sign is in strforce strval = strforce -- show small values in scientific notation; will only use least significant unit elseif tfrac then local wholestr = (thisvalue > 0) and tostring(thisvalue) or nil strval = format_fraction(parms, spell_inout, false, wholestr, tfrac.numstr, tfrac.denstr, do_spell) else strval = (thisvalue == 0) and from_en('0') or with_separator(parms, format(fmt, thisvalue)) if do_spell then strval = spell_number(parms, spell_inout, strval) or strval end end table.insert(results, strval .. sep1 .. id) if outvalue == 0 then break end fmt = '%.0f' -- only least significant unit can have a non-integral value end local reversed, count = {}, #results for i = 1, count do reversed[i] = results[count + 1 - i] end return true, sign .. table.concat(reversed, sep2) end local valinfo = in_unit_table.valinfo local success, result = make_result(valinfo[1], true) if not success then return false, result end local range = parms.range if range then for i = 1, range.n do local success, result2 = make_result(valinfo[i+1]) if not success then return false, result2 end result = range_text(range[i], want_name, parms, result, result2, inout, {spaced=true}) end end return true, result .. mid end local function process(parms, in_unit_table, out_unit_table) -- Return true, s, outunit where s = final wikitext result, -- or return false, t where t is an error message table. linked_pages = {} local success, bad_output local bad_input_mcode = in_unit_table.bad_mcode -- nil if input unit is a valid convert unit local out_unit = parms.out_unit if out_unit == nil or out_unit == '' or type(out_unit) == 'function' then if bad_input_mcode or parms.opt_input_unit_only then bad_output = '' else local getdef = type(out_unit) == 'function' and out_unit or get_default success, out_unit = getdef(in_unit_table.valinfo[1].value, in_unit_table) parms.out_unit = out_unit if not success then bad_output = out_unit end end end if not bad_output and not out_unit_table then success, out_unit_table = lookup(parms, out_unit, 'any_combination') if success then local mismatch = check_mismatch(in_unit_table, out_unit_table) if mismatch then bad_output = mismatch end else bad_output = out_unit_table end end local lhs, rhs local flipped = parms.opt_flip and not bad_input_mcode if bad_output then rhs = (bad_output == '') and '' or message(parms, bad_output) elseif parms.opt_input_unit_only then rhs = '' else local combos -- nil (for 'ft' or 'ftin'), or table of unit tables (for 'm ft') if not out_unit_table.multiple then -- nil/false ('ft' or 'm ft'), or table of factors ('ftin') combos = out_unit_table.combination end local frac = parms.frac -- nil or denominator of fraction for output values if frac then -- Apply fraction to the unit (if only one), or to non-SI units (if a combination), -- except that if a precision is also specified, the fraction only applies to -- the hand unit; that allows the following result: -- {{convert|156|cm|in hand|1|frac=2}} → 156 centimetres (61.4 in; 15.1½ hands) -- However, the following is handled elsewhere as a special case: -- {{convert|156|cm|hand in|1|frac=2}} → 156 centimetres (15.1½ hands; 61½ in) if combos then local precision = parms.precision for _, unit in ipairs(combos) do if unit.builtin == 'hand' or (not precision and not unit.prefixes) then unit.frac = frac end end else out_unit_table.frac = frac end end local outputs = {} local imax = combos and #combos or 1 -- 1 (single unit) or number of unit tables if imax == 1 then parms.opt_order_out = nil -- only useful with an output combination end if not flipped and not parms.opt_order_out then -- Process left side first so any duplicate links (from lk=on) are suppressed -- on right. Example: {{convert|28|e9pc|e9ly|abbr=off|lk=on}} lhs = process_input(parms, in_unit_table) end for i = 1, imax do local success, item local out_current = combos and combos[i] or out_unit_table out_current.inout = 'out' if i == 1 then if imax > 1 and out_current.builtin == 'hand' then out_current.out_next = combos[2] -- built-in hand can influence next unit in a combination end if parms.opt_order_out then out_current.inout = 'in' end end if out_current.multiple then success, item = make_output_multiple(parms, in_unit_table, out_current) else success, item = make_output_single(parms, in_unit_table, out_current) end if not success then return false, item end outputs[i] = item end if parms.opt_order_out then lhs = outputs[1] table.remove(outputs, 1) end local sep = parms.table_joins and parms.table_joins[2] or parms.join_between rhs = table.concat(outputs, sep) end if flipped or not lhs then local input = process_input(parms, in_unit_table) if flipped then lhs = rhs rhs = input else lhs = input end end if parms.join_before then lhs = parms.join_before .. lhs end local wikitext if bad_input_mcode then if bad_input_mcode == '' then wikitext = lhs else wikitext = lhs .. message(parms, bad_input_mcode) end elseif parms.table_joins then wikitext = parms.table_joins[1] .. lhs .. parms.table_joins[2] .. rhs else wikitext = lhs .. parms.joins[1] .. rhs .. parms.joins[2] end if parms.warnings and not bad_input_mcode then wikitext = wikitext .. parms.warnings end return true, get_styles(parms) .. wikitext, out_unit_table end local function main_convert(frame) -- Do convert, and if needed, do it again with higher default precision. local parms = { frame = frame } -- will hold template arguments, after translation set_config(frame.args) local success, result = get_parms(parms, frame:getParent().args) if success then if type(result) ~= 'table' then return tostring(result) end local in_unit_table = result local out_unit_table for _ = 1, 2 do -- use counter so cannot get stuck repeating convert success, result, out_unit_table = process(parms, in_unit_table, out_unit_table) if success and parms.do_convert_again then parms.do_convert_again = false else break end end end -- If input=x gives a problem, the result should be just the user input -- (if x is a property like P123 it has been replaced with ''). -- An unknown input unit would display the input and an error message -- with success == true at this point. -- Also, can have success == false with a message that outputs an empty string. if parms.input_text then if success and not parms.have_problem then return result end local cat if parms.tracking then -- Add a tracking category using the given text as the category sort key. -- There is currently only one type of tracking, but in principle multiple -- items could be tracked, using different sort keys for convenience. cat = wanted_category('tracking', parms.tracking) end return parms.input_text .. (cat or '') end return success and result or message(parms, result) end local function _unit(unitcode, options) -- Helper function for Module:Val to look up a unit. -- Parameter unitcode must be a string to identify the wanted unit. -- Parameter options must be nil or a table with optional fields: -- value = number (for sort key; default value is 1) -- scaled_top = nil for a normal unit, or a number for a unit which is -- the denominator of a per unit (for sort key) -- si = { 'symbol', 'link' } -- (a table with two strings) to make an SI unit -- that will be used for the look up -- link = true if result should be [[linked]] -- sort = 'on' or 'debug' if result should include a sort key in a -- span element ('debug' makes the key visible) -- name = true for the name of the unit instead of the symbol -- us = true for the US spelling of the unit, if any -- Return nil if unitcode is not a non-empty string. -- Otherwise return a table with fields: -- text = requested symbol or name of unit, optionally linked -- scaled_value = input value adjusted by unit scale; used for sort key -- sortspan = span element with sort key like that provided by {{ntsh}}, -- calculated from the result of converting value -- to a base unit with scale 1. -- unknown = true if the unitcode was not known unitcode = strip(unitcode) if unitcode == nil or unitcode == '' then return nil end set_config({}) linked_pages = {} options = options or {} local parms = { abbr = options.name and 'off' or 'on', lk = options.link and 'on' or nil, opt_sp_us = options.us and true or nil, opt_ignore_error = true, -- do not add pages using this function to 'what links here' for Module:Convert/extra opt_sortable_on = options.sort == 'on' or options.sort == 'debug', opt_sortable_debug = options.sort == 'debug', } if options.si then -- Make a dummy table of units (just one unit) for lookup to use. -- This makes lookup recognize any SI prefix in the unitcode. local symbol = options.si[1] or '?' parms.unittable = { [symbol] = { _name1 = symbol, _name2 = symbol, _symbol = symbol, utype = symbol, scale = symbol == 'g' and 0.001 or 1, prefixes = 1, default = symbol, link = options.si[2], }} end local success, unit_table = lookup(parms, unitcode, 'no_combination') if not success then unit_table = setmetatable({ symbol = unitcode, name2 = unitcode, utype = unitcode, scale = 1, default = '', defkey = '', linkey = '' }, unit_mt) end local value = tonumber(options.value) or 1 local clean = tostring(abs(value)) local info = { value = value, altvalue = value, singular = (clean == '1'), clean = clean, show = clean, } unit_table.inout = 'in' unit_table.valinfo = { info } local sortspan, scaled_value if options.sort then sortspan, scaled_value = make_table_or_sort(parms, value, info, unit_table, options.scaled_top) end return { text = make_id(parms, 1, unit_table), sortspan = sortspan, scaled_value = scaled_value, unknown = not success and true or nil, } end return { convert = main_convert, _unit = _unit } phqn9ijbn4kmg5gbkm7884drd1aevj5 0 570928 6175524 6167470 2022-08-08T17:13:30Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib ensüümidest, Portugali lennujaama kohta vaata artiklit [[Montargili lennujaam]].}} '''Lüütiline polüsahhariidmonooksügenaas''' ehk '''polüsahhariidmonooksügenaas''' ehk '''LPMO''' (''lytic polysaccharide monooxygenase'') on [[Polüsahhariidid|polüsahhariide]] lagundavate [[vask]] sõltuvate oksüdatiivsete [[Ensüüm|ensüümide]] grupp. LPMO-d suudavad lagundada kristalset kui ka amorfset ja kopolümeerset substraati.<ref name=":0">Bissaro, B.,(2018), Microbiology and Molecular Biology Reviews, Oxidoreductases and Reactive Oxygen Species in Conversion of Lignocellulosic Biomass, American Society for Microbiology Journals</ref> LPMO-del on lame reaktsioonitsentrit omav ala, millel leidub kõrgelt konserveerunud histidiinijääkidest koosnev histidiini klamber, mis seob ensüümi funktsiooniks vajalikku vase iooni. Ensüümi tööks on vajalik esialgne vase [[Ioon|iooni]] [[Redutseerija|redutseerimine]] keemilise või ensümaatilise redutseerija abil ning eelistatud kosubstraadina [[Vesinikperoksiid|vesinikperoksiidi]] (H<small>2</small>O<small>2</small>).<ref name=":0" /> == Ajalugu == Esimesed seene LPMO-d avastati 1990. aastatel ning kategoriseeriti (tuginedes tolleagsetele teadmistele, ekslikult) perekond 61 glükosiid hüdrolaasidena (GH61). Neid peeti ekslikult hüdrolaasideks kuni 2011. aastani, kui nimetati esialgselt ümber PMO-deks (polüsahhariidi monooksügenaas) ja hiljem LPMO-deks ning seente LPMO-dest moodustati abistava aktiivsuse perekond üheksa (AA9).<ref name=":1">Beeson, W.(2015), Annual Review of Biochemistry, Cellulose Degradation by Polysaccharide Monooxygenases, Kornberg, R., Annual Reviews, 84:923-946</ref> Nimede muutus oli tinginud LPMO toimemehhanismide ja funktsioonide paremast mõistmisest. Hiljutised kosubstraadi eelistusega seotud avastused võivad põhjustada lähitulevikus selle edasist muutust.<ref name=":0" /> == Klassifikatsioon == Esialgu jagati seente LPMO-d perekond 61 glükosiidhüdrolaaside (GH61) hulka ja bakterite LPMO-d perekond 33 süsivesikseonduvate moodulite (CBM33) hulka.<ref name=":1" /> Nüüd, LPMO nime all, on seente LPMO-d koondatud CAZypedias (süsivesikaktiivsete ensüümide entsüklopeedia) abistava aktiivsuse perekond 9, 11, 13, 14, 16 (AA9/AA11/AA13/AA14/AA16) nime alla ning bakteriaalsed LPMO-d kuuluvad abistava aktiivsuse perekonda kümme (AA10). Üldiselt on need perekonnad eksklusiivsed, kuid leidub üks AA10 geen, mis esineb ka kahes seeneliigis<ref name=":0" /><ref>Busk, P.(2015), BMC Genomics, Classification of fungal and bacterial lytic polysaccharide monooxygenases, Pasini, M.,Springer Nature,16(1):368 doi: 10.1186/s12864-015-1601-6</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cazypedia.org/index.php/Main_Page|pealkiri=CAZypedia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>Filiatrault-Chastel, C.,(2019), Biotechnology for Biofuels, AA16, a new lytic polysaccharide monooxygenase family identified in fungal secretomes, Brunecky, R., Springer Nature, 12(55)</ref>. Lisaks on leitud perekond AA15 LPMO, mis aitab putuka liigil ''[[Thermobia domestica]]'' lagundada kristalset [[Tselluloos|tselluloosi]].<ref>Sabbadin, F.,(2018), Nature Communications, An ancient family of lytic polysaccharide monooxygenases with roles in arthropod development and biomass digestion, Ranier, E.,Springer Nature, 9(1):756</ref> Lisaks üldisele grupeerimisele esineb LPMO-de noteerimisel kindel nomenklatuur. Nimelt kasutatakse kindlat valku silmas pidades formaati XxLPMOnX või XxAAnX. Xx viitab organismile, millest valk on ekstraheeritud (nt Nc on ''Neurospora crassa''). N viitab CAZy andmebaasis LPMO perekonna numbrile ning viimane X näitab täpselt, mis geeni valguga on tegu.<ref name=":1" /> Tselluloosaktiivseid LPMO-sid on ka grupeeritud [[Fülogenees|fülogeneesi]] ja [[Regioselektiivsus|regioselektiivsuse]] järgi. Üldiselt jaotatakse need 3 gruppi<ref name=":1" />: * Tüüp 1 C1 süsinikku oksüdeerivad LPMO-d * Tüüp 2 C4 süsinikku oksüdeerivad LPMO-d * Tüüp 3 C1 ja C4 süsinikku oksüdeerivad LPMO-d == Struktuur == === Järjestus === LPMO perekondade primaarjärjestused on üldiselt madala homoloogiaga, kuid jagavad väga sarnast tertsiaarset struktuuri. Neil on reaktsioonitsentris kindlaid histidiini jääke, mis moodustavad nn histidiini klambri ning leidub ka konserveerunud beeta-"võileiva"-vagu, mis sarnaneb immunoglobuliiniga,<ref name=":1" /><ref name=":2">Meier, K.,(2018), Chemical Reviews, Oxygen Activation by Cu LPMOs in Recalcitrant Carbohydrate Polysaccharide Conversion to Monomer Sugars, ACS Publications,118(5):2593-2635</ref> Üldiselt on kõikidel LPMO-del tömbi otsaga reaktsioonitsenter, mis võimaldab sel seonduda kristalse substraadi pinnale. Bakteriaalsed LPMO-d omavad helikaalsemat sekundaarset struktuuri.<ref name=":1" /> Enamus konserveerunud aminohappe jäägid esinevad u 30 A˚ × 40 A˚ reaktsioonitsentri lähisel alal. Selles leidub alati kolm lämmastiku ligandi, millest kaks on histidiini jäägid. Leidub ka teisi vähem konserveerunud jääke nagu AA9 ja AA10 perekondades leiduvad [[Türosiin|türosiini]] ja [[Fenüülalaniin|fenüülalaniini]] jäägid. Bakteriaalsetel LPMO-del on märgatud konserveerunud [[Aromaatsed ühendid|aromaatseid]] jääke, millel võib olla osa valgusisesel elektroniülekandel.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> AA9 perekondades on aktiivtsentri lähedal konserveerunud [[Glutamiinhape|glutamiin]], mis kitiinaktiivsetel AA10 LPMO-del on asendatud [[Glutamaat|glutamaadiga]].<ref name=":2" /> AA9 ja AA10 LPMO-d on võimelised CDH-delt võtma elektrone ning seetõttu on üritatud tuvastada ka CDH seondumissaiti. Siiski pole sellise struktuuri kindlat olemasolu veel tõestatud.<ref name=":0" /> === Histidiini metülatsioon === Histidiini klambri struktuuri konserveerunud N-terminaalsel histidiini jääkidel on täheldatud metülatsiooni modifikatsiooni. Seda modifikatsiooni on täheldatud vaid seente LPMO-del. N-terminaalse histidiini modifikatsioon muudab aktiivtsentri omadusi, kuid selle täpne funktsioon pole veel selge.<ref name=":1" /> === Vask === Esialgselt oli teada, et LPMO-d vajavad funktsioneerimiseks kahevalentset metalliiooni, kuid algul peeti seda ekslikult [[Magneesium|magneesiumi]] või [[Tsink|tsingi]] iooniks. Hilisemad uuringud aga näitasid, et ensüüm kasutas kofaktorina hoopis vase iooni.<ref name=":1" /> Vaseioon esineb ensüümi reaktiivtsentris, kus seda koordineerivad histidiini jäägid.<ref name=":1" /> == Reaktsioonimehhanism == LPMO-d depolümeriseerivad [[Polüsahhariidid|polüsahhariide]] kasutades hüdroksüleerimist sisaldavat oksüdatiivset mehhanismi. Mehhanism algab LPMO-Cu(II) redutseerimisega LPMO-Cu(I) vormi, mida nimetatakse praimivaks reduktsiooniks. Järgneb substraadiga seondunud redutseeritud ensüümi reaktsioon koensüümiga. Sellest tulenevalt substraat hüdroksüleeritakse ning LPMO taastub Cu(I) vormi ja vabaneb vee molekul. Järgnevalt ebastabiilne hüdroksüleeritud ühend katkeb spontaanselt ning tekib uus oksüdeeritud ahela lõpp<ref name=":0" /><ref name=":3">Westereng, B.(2018), Cellulases, Analytical Tools for Characterizing Cellulose-Active Lytic Polysaccharide Monooxygenases (LPMOs), Lübeck, M., Humana Press, 16:219-246</ref> LPMO-Cu(II) + e- ----> LPMO-Cu(I) + H<small>2</small>O<small>2</small> -----> LPMO-O. + R-H ------>LPMO-OH + R. ----->LPMO-Cu(I) + R-OH                                                                      H<small>2</small>O === Redutseerija === LPMO-d on võimelised kasutama paljusid redutseerijaid, nii keemilisi kui ka ensümaatilisi. Enim kasutatakse laboratoorsetel tingimustel väikseid keemilisi redutseerijaid nagu [[Askorbiinhape|askorbiinhapet]], gallushapet ja redutseeritud [[Glutatioon|glutatiooni]]. Redoks ensüümse elektrondoonorina on enim tuntud CDH.<ref name=":3" /> Keemilised redutseerijad ei mõjuta üldiselt substraati ega produkti, aga need võivad olla lahuses ebastabiilsed, anda segavaid signaale või põhjustada kõrvalreaktsioonide teket.<ref name=":3" /> Ensümaatilised redutseerijad on kergemini reguleeritavad, kuid võivad mõjutada substraati või produkti ja seega ka tulemusi.<ref name=":3" /> === Kosubstraat === Esialgselt peeti LPMO-de kosubstraadiks molekulaarset hapnikku, kuid uuemad andmed viitavad hoopis vesinikperoksiidi eelistamisele. Nimelt on LPMO-d H<small>2</small>O<small>2</small> juuresolekul palju efektiivsemad ja lisaks seletab vesinikperoksiidi kasutav reaktsioonimehhanism paremini seda, kust hangib ensüüm reaktsiooniks vajalikud prootonid ja elektronid. Lisaks esinevad biomassi lagundamisel mitmed võimalikud H<small>2</small>O<small>2</small> sünteesi teed mida LPMO-d saaks reaktsioonide läbiviimiseks kasutada.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":3" /> === C1 oksüdatsioon === C1 süsinikku oksüdeerides katkeb glükosiidside ning tekib aldonolaktoon ja tavaline mitteredutseeriv ots. Aldolaktoon võib spontaanselt või ensümaatilise protsessi läbi muutuda aldoonhappe produktiks.<ref name=":1" /> === C4 oksüdatsioon === C4 süsinikku oksüdeerides katkeb glükosiidside ning tekib 4-ketoaldoos ja tavaline redutseeriv ots. 4-ketoaldoos hüdraatub vastavaks geminaaldiooliks.<ref name=":1" /> === Oksüdatiivne eneseinaktivatsioon === Oksüdatiivne eneseinaktivatsioon on nähtus, mille läbi redutseeritud aktiivne LPMO võib substraadita olles saada oksüdatiivseid vigastusi. Vigastused lokaliseeruvad aktiivtsentris ja võivad vigastada omakorda ka vaske koordineerivaid histidiini jääke. Oksüdatiivne eneseinaktivatsioon on väga oluline nii labori tingimustes, kus see võib põhjustada ekslikke tulemusi, kui  ka tööstuses, kus seda tuleb arvesse võtta nii ensüümi produktsioonil, hoiustamisel kui ka kasutamisel.<ref name=":0" /> == Tööstuslik kasutamine == Mitmed uuringud on näidanud, et LPMO-de lisamine kommerts-ensüümikokteilidele suurendab märkimisväärselt nende efektiivsust. Novozymesi ensüümi kokteilide efektiivsus kasvas aastatel 2000–2012 kümnekordselt, mis tulenes osaliselt LPMO-de lisamisest.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acscatal.9b00778] Molecular Mechanisms of Oxygen Activation and Hydrogen Peroxide Formation in Lytic Polysaccharide Monooxygenases [[Kategooria:Molekulaarbioloogia]] 977teex5neobnxeugovan6ug451iz8b 0 572502 6175764 6162606 2022-08-09T10:12:08Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad | pilt = 72 ОМБр.svg | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Bila Tserkva]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Україна або Смерть!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Kiievi lahing (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]] (2022)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №315/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Сухопутних військ Збройних Сил України: 72 окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців; 06.05.2022</ref> | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] [[Ivan Vinnik]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es ''72-га окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців'') on Ukraina relvajõudude väeüksus, mis paikneb [[Bila Tserkva]]s. == Ajalugu == Brigaadi kehtiv nimetus pärineb 2019. aastast.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> Üksus on osalenud [[Ühendjõudude operatsioon|Ühendjõudude operatsioonis]].<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/30/z-rotatsiyi-v-oos-povernulysya/ З району ООС повернулися 72-га бригада та 54-й розвідбатальйон. Ротація була з втратами] Новинарня, 30.08.2021 (vaadatud: 06.02.2022)</ref> === 2022. aasta sõjategevus === 2022. aasta märtsis osales [[Kiievi oblast]]is lahingutes [[Venemaa Relvajõud]]ude vastu.<ref>[https://defence-ua.com/news/bijtsi_72_ombr_vlashtuvali_kotel_okupantam_u_brigadi_pokazali_scho_zalishilosja_vid_voroga-6637.html Бійці 72 ОМБр влаштували котел окупантам: у бригаді показали, що залишилося від ворога] - Defence Express, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> Täpsemalt osales üksus [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi kaitsmises]].<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> 10. märtsil 2022 tegi üksus koostöös [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polguga Azov]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> Alates 2021. aastast brigaadi juhtinud [[polkovnik]] [[Oleksandr Vdovõtšenko]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/09/03/72-hu-bryhadu-ocholyv-polkovnyk-oleksandr-vdovychenko/ 72-гу бригаду очолив полковник Олександр Вдовиченко] 03.09.2021 (14.04.2022)</ref> asemel asus 2022. aasta augustis brigaadi juhtima polkovnik Ivan Vinik.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/09/u-legendarnij-brygadi-im-chornyh-zaporozhcziv-novyj-komandyr/ У легендарній бригаді імені Чорних Запорожців – новий командир] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> == Struktuur == * [[Pilt:12-й окремий мотопіхотний батальйон «Київ».png|30px]] 12. üksik motoriseeritud jalaväepataljon<ref>АНАСТАСІЯ САВИЦЬКА [https://vechirniy.kyiv.ua/news/29551/ Добровольців батальйону тероборони Києва вшанують медаллю] 13.02.2019 (vaadatud: 18.07.2022)</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * 2017 - [[major]] (postuumselt) Andri Kõzõlo (postuumselt)<ref>Указ Президента України № 21/2017 Про присвоєння А. Кизилу звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена "Золота Зірка" КИЗИЛУ Андрію Олександровичу - капітану (посмертно), 01.02.2017</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/05/02/vijskovosluzhbovczi-brygady-chornyh-zaporozhcziv-vshanuvaly-pamyat-geroya-ukrayiny-majora-andriya-kyzyla/ Військовослужбовці бригади Чорних Запорожців вшанували пам’ять Героя України майора Андрія Кизила] (vaadatud: 15.04.2022)</ref> * 2022 - [[major]] [[Roman Darmohrai]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №148/2022 Про присвоєння звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з врученням ордена “Золота Зірка” ДАРМОГРАЮ Роману Анатолійовичу – майору, 19.03.2022</ref> == Galerii == <gallery> Участь Президента України у церемонії вручення державних нагород військовослужбовцям ЗСУ та родинам загиблих захисників 22.jpg|Käiseembleem </gallery> == Vaata ka == * [[Mustad zaporožlased]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] c86ep7z30b8glwflele6wkwqygpv687 0 572624 6175440 6155064 2022-08-08T12:33:20Z Õunapabul 123143 wikitext text/x-wiki '''Juhan-Henrik Uppin''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1984]]) on [[Teppo lõõts]]pilli ja muude [[rahvapill]]ide ([[karmoška]], [[väikekannel]], [[kromaatiline kannel]], [[rahvakannel]], [[päkarauakannel]], [[kitarr]], [[mandoliin]], [[tinavile]]) mängija. Tegutseb nii soolo- kui ka ansamblimängijana (ansamblites [[Tuulelõõtsutajad]] ja [[Rüüt]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ryyt.ee/index.php/meist|pealkiri=Ansambli Rüüt koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://hiiufolk.ee/speaker/tuulelootsutajad/|pealkiri=Tuulelõõtsutajate tutvustus Hiiu Folgi kodulehel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Oli [[Tallinna Televisioon|Tallinna Televisiooni]] populaarse saate "Rahvalõõts" saatejuht.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/88261115/lootsakuningas-juhan-uppin-minu-missioon-on-rahvalikku-muusikat-elus-hoida? LÕÕTSAKUNINGAS JUHAN UPPIN: minu missioon on rahvalikku muusikat elus hoida] Maaleht, 5. detsember 2019 (vaadatud 24.07.2021)</ref> Uppin on üks säravamaid traditsioonilise eesti mängustiili valdajaid, tema mäng on nüansirikas ja kaasahaarav. Samas on ta alati olnud teppo-tüüpi lõõtsa võimaluste, kõlapildi, mängutehnika ja repertuaari avardaja, kelle mängus avaldub sügav lugupidamine traditsiooni vastu. Uppin mängib erinevatel kohalike pillimeistrite loodud instrumentidel, tihti kahe hinnatuima lõõtspillimeistri [[August Teppo]] (1875–1959) ja [[Kalju Sarnit]]<nowiki/>i (1928–1998) loodud lõõtspillidel. Lisaks mängib ta tihti maailmas ainulaadset [[Aksel Tähnas]]<nowiki/>e (1911–1997) [[Päkarauakannel|päkarauakannelt]], mille meisterlikumaks mängijaks Uppinit hetkel samuti pidada võib.<ref>{{Netiviide|url=https://www.folk.ee/sundmused/event/1322-juhan-uppin|pealkiri=Juhan Uppin|väljaanne=Eesti Pärimusmuusika Keskus}}</ref> Ta on Tallinna Lõõtsaklubi asutaja, lõõtsaõpetaja, laulu- ja tantsupeo liikumise kõrval aset leidva [[Rahvamuusikapidu|Rahvamuusikapeo]] eestvedaja.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://tmk.ee/osakonnad/parimusmuusika/juhan-uppin|pealkiri=Heino Elleri nimelise muusikakooli kodulehe õppejõudude tutvustus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Juhan Uppin uurib doktoriõpingute raames traditsioonilist mängustiili, 2019. doktorikontserdil tutvustas ta päkarauakandle ajalugu ja mängu, 2020. aasta doktorikontsert kandis pealkirja "Allikal" ja tutvustas varasemat [https://www.youtube.com/watch?v=I9mYR4RMvvQ mängustiili]. Varasemate magistriõpingute raames uuris ta põhjalikumalt tuntud lõõtsamängija [[Karl Kikas|Karl Kikka]] loomingut<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Uppin|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/49856?show=full|pealkiri=Karl Kikas inspiratsiooniallikana: mängustiili analüüs|väljaanne=magistritöö}}</ref> ning tutvustas seda ka oma [https://www.youtube.com/watch?v=sMA7f80jtJk meistrikontserdil]. == Hariduskäik<ref name=":0" /> == * 1992–2004 [[Tallinna Vanalinna Muusikakool]], kannel *1992–2004 [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]] *2004–2006 [[Tartu Ülikool]], geograafia *2005–2006 [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]], pärimusmuusika *2006–2011 [[TTÜ Tallinna Kolledž]], rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus *2012–2013 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], pärimusmuusika [[Bakalaureus|bakalaureuseõpe]] *2013–2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine pärimusmuusika [[magistriõpe]] * 2018-2022 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[doktorantuur]], doktoritöö teema: "Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine".<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/juhan-henrik-uppin-kaitses-edukalt-doktoritoo/|pealkiri=Juhan-Henrik Uppin kaitses edukalt doktoritöö|väljaanne=Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia|aeg=14.06.2022|vaadatud=8.08.2022}}</ref> == Diskograafia == * Juhan Uppin August Teppo lõõtsal (2002) *Lõõtsakuningad. Juhan Uppin ja [[Aivar Teppo]] (2002) *Tuulelõõtsutajad (2006) – ansambel Tuulelõõtsutajad *Lõõtspill naljatab (2007) *Veidi enam kui rahvalik (2009) *[https://www.lasering.ee/inseneride-meeskoor-ja-tuulelootsutajad-cd.html Inseneride Meeskoor ja Tuulelõõtsutajad] (2014) – ansambel Tuulelõõtsutajad ja [[Inseneride Meeskoor]] *[https://ryyt.ee/index.php/diskograafia Maasikille] (2015) – ansambel Rüüt *[https://ryyt.ee/index.php/diskograafia Kadakad] (2017) – ansambel Rüüt *[https://www.lasering.ee/pikk-lugu-cd.html Pikk lugu] (2018) *[https://www.apollo.ee/juhan-uppin-pakarauakannel-cd.html Päkarauakannel] (2019) *[https://www.arvopart.ee/arvo-part/valjaanded/ukuaru-valss-vinuulil/ Arvo Pärt. Ukuaru valss] (2020) *[https://www.rahvaraamat.ee/p/tuulel%C3%B5%C3%B5tsutajad-20-elumere-lained-cd/1476420/et?ean=4742229006185&gclid=Cj0KCQjw9O6HBhCrARIsADx5qCQMkaaHlCm9LUEvd1-kAOXYtOLBtCMHLY7r7CNJUa9ukQ1n7Y_cUeEaAg-9EALw_wcB Elumere lained] (2021) – ansambel Tuulelõõtsutajad, 20. tegutsemisaastat tähistav plaat ==Tunnustus== *2001 Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängimise noorte vanuseklassi I koht ning 2003, 2004, 2005, 2006 ning 2007 Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängumise "ässade" klassi I koht. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli, selle tiitliga on pärjatud ka Juhan Uppin.<ref>{{Netiviide|url=https://vorufolkloor.ee/tulemused/|pealkiri=Võistumängimine. Tulemused.|väljaanne=Võru Folkloorifestival}}</ref> *2014 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Pille Karras|Pille Karrase]], [[Kristel Laas|Kristel Laasi]], [[Jaanus Põlder|Jaanus Põlderi]], [[Heino Tartes|Heino Tartese]] ja [[Enrik Visla|Enrik Vislaga]]; eriilmelise ja õnnestunud rahvamuusika suurpeo „Pillipidu“ eest) *2017 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile) *2018 Vabariigi Pillimees (9. novembril 2018 selgus Viljandis, [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]] ajaloo esimene Vabariigi Pillimees)<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/ajaloo-esimene-vabariigi-pillimees-on-juhan-uppin/|pealkiri=Ajaloo esimene vabariigi pillimees on Juhan Uppin|väljaanne=EMTA kodulehekülg}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Leanne Parbo|url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/03/30/juhan-uppin-kui-oled-ja-teed-siis-k%C3%B5ik-%C3%B5itsebki|pealkiri=Juhan Uppin: kui oled ja teed, siis kõik õitsebki!|väljaanne=Muusika}}</ref> *2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulise juhtimise eest ning pärimusmuusika väärtustamise ja edendamise eest nii ees- kui tagalaval) == Isiklikku == Juhan Uppini isa on ettevõtja [[Jüri Uppin]] ning tema õde on tantsija ja koreograaf [[Maria Uppin-Sarv]].<ref>{{Netiviide|autor=Teppan, Sten|url=https://vikerraadio.err.ee/1028441/kabi-ei-kuku-juri-ja-juhan-uppin|pealkiri=Käbi ei kuku... Jüri ja Juhan Uppin|väljaanne=ERR|aeg=09.02.2020|vaadatud=24.07.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 0b8wbvw5tdwmv4hm4bfhffcbwbuyjc6 6175441 6175440 2022-08-08T12:35:19Z Õunapabul 123143 wikitext text/x-wiki '''Juhan-Henrik Uppin''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1984]]) on [[Teppo lõõts]]pilli ja muude [[rahvapill]]ide ([[karmoška]], [[väikekannel]], [[kromaatiline kannel]], [[rahvakannel]], [[päkarauakannel]], [[kitarr]], [[mandoliin]], [[tinavile]]) mängija. Tegutseb nii soolo- kui ka ansamblimängijana (ansamblites [[Tuulelõõtsutajad]] ja [[Rüüt]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ryyt.ee/index.php/meist|pealkiri=Ansambli Rüüt koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://hiiufolk.ee/speaker/tuulelootsutajad/|pealkiri=Tuulelõõtsutajate tutvustus Hiiu Folgi kodulehel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Oli [[Tallinna Televisioon|Tallinna Televisiooni]] populaarse saate "Rahvalõõts" saatejuht.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/88261115/lootsakuningas-juhan-uppin-minu-missioon-on-rahvalikku-muusikat-elus-hoida? LÕÕTSAKUNINGAS JUHAN UPPIN: minu missioon on rahvalikku muusikat elus hoida] Maaleht, 5. detsember 2019 (vaadatud 24.07.2021)</ref> Uppin on üks säravamaid traditsioonilise eesti mängustiili valdajaid, tema mäng on nüansirikas ja kaasahaarav. Samas on ta alati olnud teppo-tüüpi lõõtsa võimaluste, kõlapildi, mängutehnika ja repertuaari avardaja, kelle mängus avaldub sügav lugupidamine traditsiooni vastu. Uppin mängib erinevatel kohalike pillimeistrite loodud instrumentidel, tihti kahe hinnatuima lõõtspillimeistri [[August Teppo]] (1875–1959) ja [[Kalju Sarnit]]<nowiki/>i (1928–1998) loodud lõõtspillidel. Lisaks mängib ta tihti maailmas ainulaadset [[Aksel Tähnas]]<nowiki/>e (1911–1997) [[Päkarauakannel|päkarauakannelt]], mille meisterlikumaks mängijaks Uppinit hetkel samuti pidada võib.<ref>{{Netiviide|url=https://www.folk.ee/sundmused/event/1322-juhan-uppin|pealkiri=Juhan Uppin|väljaanne=Eesti Pärimusmuusika Keskus}}</ref> Ta on Tallinna Lõõtsaklubi asutaja, lõõtsaõpetaja, laulu- ja tantsupeo liikumise kõrval aset leidva [[Rahvamuusikapidu|Rahvamuusikapeo]] eestvedaja.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://tmk.ee/osakonnad/parimusmuusika/juhan-uppin|pealkiri=Heino Elleri nimelise muusikakooli kodulehe õppejõudude tutvustus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Juhan Uppin uurib doktoriõpingute raames traditsioonilist mängustiili, 2019. doktorikontserdil tutvustas ta päkarauakandle ajalugu ja mängu, 2020. aasta doktorikontsert kandis pealkirja "Allikal" ja tutvustas varasemat [https://www.youtube.com/watch?v=I9mYR4RMvvQ mängustiili]. Varasemate magistriõpingute raames uuris ta põhjalikumalt tuntud lõõtsamängija [[Karl Kikas|Karl Kikka]] loomingut<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Uppin|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/49856?show=full|pealkiri=Karl Kikas inspiratsiooniallikana: mängustiili analüüs|väljaanne=magistritöö}}</ref> ning tutvustas seda ka oma [https://www.youtube.com/watch?v=sMA7f80jtJk meistrikontserdil]. == Hariduskäik<ref name=":0" /> == * 1992–2004 [[Tallinna Vanalinna Muusikakool]], kannel *1992–2004 [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]] *2004–2006 [[Tartu Ülikool]], geograafia *2005–2006 [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]], pärimusmuusika *2006–2011 [[TTÜ Tallinna Kolledž]], rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus *2012–2013 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], pärimusmuusika [[Bakalaureus|bakalaureuseõpe]] *2013–2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine pärimusmuusika [[magistriõpe]] * 2018-2022 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[doktorantuur]], doktoritöö teema: "Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine".<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/juhan-henrik-uppin-kaitses-edukalt-doktoritoo/|pealkiri=Juhan-Henrik Uppin kaitses edukalt doktoritöö|väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|aeg=14.06.2022|vaadatud=8.08.2022}}</ref> == Diskograafia == * Juhan Uppin August Teppo lõõtsal (2002) *Lõõtsakuningad. Juhan Uppin ja [[Aivar Teppo]] (2002) *Tuulelõõtsutajad (2006) – ansambel Tuulelõõtsutajad *Lõõtspill naljatab (2007) *Veidi enam kui rahvalik (2009) *[https://www.lasering.ee/inseneride-meeskoor-ja-tuulelootsutajad-cd.html Inseneride Meeskoor ja Tuulelõõtsutajad] (2014) – ansambel Tuulelõõtsutajad ja [[Inseneride Meeskoor]] *[https://ryyt.ee/index.php/diskograafia Maasikille] (2015) – ansambel Rüüt *[https://ryyt.ee/index.php/diskograafia Kadakad] (2017) – ansambel Rüüt *[https://www.lasering.ee/pikk-lugu-cd.html Pikk lugu] (2018) *[https://www.apollo.ee/juhan-uppin-pakarauakannel-cd.html Päkarauakannel] (2019) *[https://www.arvopart.ee/arvo-part/valjaanded/ukuaru-valss-vinuulil/ Arvo Pärt. Ukuaru valss] (2020) *[https://www.rahvaraamat.ee/p/tuulel%C3%B5%C3%B5tsutajad-20-elumere-lained-cd/1476420/et?ean=4742229006185&gclid=Cj0KCQjw9O6HBhCrARIsADx5qCQMkaaHlCm9LUEvd1-kAOXYtOLBtCMHLY7r7CNJUa9ukQ1n7Y_cUeEaAg-9EALw_wcB Elumere lained] (2021) – ansambel Tuulelõõtsutajad, 20. tegutsemisaastat tähistav plaat ==Tunnustus== *2001 Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängimise noorte vanuseklassi I koht ning 2003, 2004, 2005, 2006 ning 2007 Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängumise "ässade" klassi I koht. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli, selle tiitliga on pärjatud ka Juhan Uppin.<ref>{{Netiviide|url=https://vorufolkloor.ee/tulemused/|pealkiri=Võistumängimine. Tulemused.|väljaanne=Võru Folkloorifestival}}</ref> *2014 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Pille Karras|Pille Karrase]], [[Kristel Laas|Kristel Laasi]], [[Jaanus Põlder|Jaanus Põlderi]], [[Heino Tartes|Heino Tartese]] ja [[Enrik Visla|Enrik Vislaga]]; eriilmelise ja õnnestunud rahvamuusika suurpeo „Pillipidu“ eest) *2017 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile) *2018 Vabariigi Pillimees (9. novembril 2018 selgus Viljandis, [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]] ajaloo esimene Vabariigi Pillimees)<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/ajaloo-esimene-vabariigi-pillimees-on-juhan-uppin/|pealkiri=Ajaloo esimene vabariigi pillimees on Juhan Uppin|väljaanne=EMTA kodulehekülg}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Leanne Parbo|url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/03/30/juhan-uppin-kui-oled-ja-teed-siis-k%C3%B5ik-%C3%B5itsebki|pealkiri=Juhan Uppin: kui oled ja teed, siis kõik õitsebki!|väljaanne=Muusika}}</ref> *2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulise juhtimise eest ning pärimusmuusika väärtustamise ja edendamise eest nii ees- kui tagalaval) == Isiklikku == Juhan Uppini isa on ettevõtja [[Jüri Uppin]] ning tema õde on tantsija ja koreograaf [[Maria Uppin-Sarv]].<ref>{{Netiviide|autor=Teppan, Sten|url=https://vikerraadio.err.ee/1028441/kabi-ei-kuku-juri-ja-juhan-uppin|pealkiri=Käbi ei kuku... Jüri ja Juhan Uppin|väljaanne=ERR|aeg=09.02.2020|vaadatud=24.07.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] axg2z4qa61ksz2nb92ld4efxw5yaf6r 0 578198 6175755 6173236 2022-08-09T10:00:13Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Eestis |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (3-07-2022).svg |pildi_laius = 315px |pildiallkiri = Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 3. juuli seisuga <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-2}}{{legend|#6baed6|20–50 juhtu}}{{legend|#2171b5|50–150 juhtu}} {{Col-2}}{{legend|#084594|150–300 juhtu}}{{legend|#080094|300–600 juhtu}}{{Col-end}}</div> |kujutisI2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg |pildiI2_laius = 315px |pildiallkiriI2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 18. juuli hommikuks <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-3}}{{legend|#584d64|30–33}} {{legend|#82495f|33–36}} {{Col-3}}{{legend|#893b67|36–39}} {{legend|#9f334f|39–42}} {{Col-3}}{{legend|#c83737|42–45}} {{legend|#a02c2c|45–48}}{{Col-end}}</div> |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |peiteaeg = |kestus = 27. veebruar 2020 – |asukoht = {{Pisilipp|Eesti}} |esmajuht = |andmeaeg = Allolevad andmed on '''1. august 2022''' hommiku seisuga |testituid = 3 468 756<ref name=covid19 /> |nakatunuid = 591 058 (laboratoorselt kinnitatud)<ref name=covid19 /> |surmi = 2628<ref name=covid19 /> |tervenenuid = |koju = |haiglaravil = 146<ref name=covid19 /> |juhitaval hingamisel =1<ref name=covid19 /> |kriitilisi = 4<ref name=covid19 /> |letaalsus= {{osakaal|2628|591058|2}} |vaktsiin = [[Pfizer#Koroonavaktsiin|tozinameran]] ([[Pfizer]]/[[BioNTech]])<!--en:Pfizer-BioNTech COVID-19 vaccine--><br />[[Moderna COVID-19 vaktsiin|mRNA-1273]]<!--en:Moderna COVID-19 vaccine--> ([[Moderna]])<br />[[Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin|AZD1222]] ([[AstraZeneca]]/[[Oxfordi Ülikool|Oxford]])<br />[[Johnson & Johnson#Covid-19 vaktsiin|Janssen]] ([[Johnson & Johnson|Janssen-Cilag]])<br />[[Novavax|Nuvaxovid]] ([[Novavax]]) |vaktsineerituid1 = 864 379<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid100=64,96<ref name=covid19 /> |v_kuur_100= 843 619<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid3 = 471 770<ref name=covid19 /> |haldusmeetmed = [[COVID-19#Ennetamine|ennetamine]], [[eriolukord]] (12. III – 17. V 2020)<ref name=eriolu /><ref>[https://web.archive.org/web/20200926032819/https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee</ref>, [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|vaktsineerimine]], sotsiaalne distantseerumine, [[näovisiir|näovisiiri]] ja [[Kirurgiline mask|maski kandmine]], [[antiseptika]], [[Isolatsioon (sotsioloogia)|isolatsioon]], [[statsionaarne ravi|haiglaravi]] |rahvaarv = 1 328 439 <small>(1.01.2022)</small> |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Estonia |veebileht = [https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Terviseameti teave]<br />[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonakaart]<br />[https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Testimispunktid]<br />[https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19 Vaktsineerimine] }} {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis}} '''Koroonapandeemia Eestis''' on osa [[2019]]. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja [[2020]]. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti levivast, [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] [[SARS-CoV-2]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust [[27. veebruar]]il [[2020]]. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] liigitas [[epideemia]] [[pandeemia]]ks [[11. märts]]il.<ref name=err11_03 /> Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust<ref name="kohalik-levik" /> ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> [[25. märts]]il anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt [[Saaremaa]]l<ref>[https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 27. märts 2020</ref>, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi [[Powervolley Milano]] kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6920254/koroonaviiruse-toid-saaremaale-itaalia-vorkpallurid "TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid"] Saarte Hääl, 12. märts 2020</ref> Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.<ref name="koroonakaart" /> Hiljem levis haigestumine rohkem [[Harju maakond|Harju]] ja [[Ida-Viru maakond]]ades. Pandeemia alguses oli enim sissetoodud juhte seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04" /> 2020. aasta teises pooles tõusid esile [[Koroonapandeemia Venemaal|Venemaa]], [[Koroonapandeemia Ukrainas|Ukraina]] ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soome]].<ref name="ulevaade_26.10.20" /> Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast.<ref>[https://koroonakaart.ee/et Koroonakaart]</ref> 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti,<ref name="fischer">[https://www.ohtuleht.ee/1020050/krista-fischer-valitsuse-piirangud-ei-ole-piisavad "Krista Fischer: valitsuse piirangud ei ole piisavad"] Õhtuleht, 8. detsember 2020</ref> mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid [[Koroonapandeemia Luksemburgis|Luksemburgis]], [[Koroonapandeemia Horvaatias|Horvaatias]], [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]] ja [[Koroonapandeemia Sloveenias|Sloveenias]]<ref name="fischer" />. [[vaktsineerimine|Vaktsineerimist]] alustati 27. detsembril 2020.<ref name="Rozinko" /> 2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.<ref name="esikoht" /> Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks. Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates. 2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks hetkeks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra. Kriitikat on pälvinud üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine.<ref>[[Olavi Ruitlane]] [https://www.err.ee/1608216313/olavi-ruitlane-tolpluse-ja-valetamise-pandeemia "Olavi Ruitlane: tölpluse ja valetamise pandeemia"] ERR, 1. mai 2021</ref> Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning [[desinformatsioon]].<ref>[https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20200401IPR76306/faktide-kontrollimise-paev-voitlus-koroonaviirusega-seotud-vaarinfo-vastu "Faktide kontrollimise päev: võitlus koroonaviirusega seotud väärinfo vastu"] Euroopa Parlament, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94829543/perearstide-selts-teles-esinenud-perearst-levitas-valeinfot-ttu-probleemi-ei-nae "Perearstide Selts: teles esinenud perearst levitas valeinfot, TTÜ probleemi ei näe"] Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda "Üheksa meditsiinieksperti: valeväidete esitamine teaduse sildi all lõhestab ühiskonda"] Eesti Päevaleht, 10. november 2021</ref> Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja [[sotsiaalmeedia tõe ajastu]]le iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.<ref>Marko Uibu: [https://www.muurileht.ee/vandenoukultuur-sotsiaalmeedia-toe-ajastul/ "Vandenõukultuur "sotsiaalmeedia tõe" ajastul"] Müürileht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608449579/indrek-saul-hada-moistuse-ja-koroona-parast "Indrek Saul: häda mõistuse ja koroona pärast"] ERR, 29. detsember 2021</ref> Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi on Eestis kehtestatud piirangud olnud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka [[Koroonapandeemia Rootsis|Rootsis]] kehtivatest piirangutest.<ref>[https://www.bsg.ox.ac.uk/research/research-projects/covid-19-government-response-tracker COVID-19 GOVERNMENT RESPONSE TRACKER] (vaadatud 25. augustil 2021 ja 29. detsembril 2021)</ref> [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9" /> 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu<ref>[https://www.err.ee/1608305160/eesti-majanduse-kasv-voib-teises-kvartalis-ulatuda-kumne-protsendini "Eesti majanduse kasv võib teises kvartalis ulatuda kümne protsendini"] ERR, 12. august 2021</ref> ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.<ref>[https://www.err.ee/1608516140/eesti-majandus-kasvas-2021-aastal-8-3-protsenti "Eesti majandus kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti"] ERR, 1. märts 2022</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|Koroonapandeemia kronoloogia Eestis}} 2019. aasta detsembris tuvastati [[Hiina]]s tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletikupuhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi [[koroonaviirused|koroonaviirust]].<ref>[https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud-haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust"] ERR, 9. jaanuar 2020</ref> Nakkuse päritolukohaks peeti [[Wuhan]]i elusloomade ja mereandide turgu.<ref>[https://www.err.ee/1096214/hiina-haiguste-kontrolli-keskus-viirus-ei-saanud-wuhani-turult-alguse "Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse"] ERR, 29. mai 2020</ref> 14. jaanuaril hoiatas [[Terviseamet]] Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/hiina-reisimisel-tuleb-arvestada-wuhanis-leviva-koroonaviirusega "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega"] Terviseamet, 14. jaanuar 2020</ref> 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-ametlikud-andmed-23012019 "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020"] Terviseamet, 23. jaanuar 2020</ref> Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril<ref name="popovliitus">[https://www.regionaalhaigla.ee/et/terviseameti-kriisistaabiga-liitus-regionaalhaigla-kiirabikeskuse-juhataja-dr-arkadi-popov Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov] PERHi pressiteade, 24. märts 2020</ref> ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada<ref>[https://www.err.ee/1030454/terviseameti-labor-sai-voimekuse-iseseisvalt-koroonaviirust-tuvastada "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada"] Terviseamet, 31. jaanuar 2020</ref> 11. veebruaril andis [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.<ref name="o9">[https://www.err.ee/1034062/who-uuele-koroonaviirusele-pandi-nimeks-covid-19 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19"] ERR, 11. veebruar 2020</ref> Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.<ref name="o9" /> Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust 2020. aasta 27. veebruaril. 11. märtsil tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.<ref name="tuvastatud-17" /> [[12. märts]]il teatas [[Terviseamet]] juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.<ref name="kohalik-levik" /> Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi [[Kaugõpe|kaugõppele]] ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Piirati ka liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematele saartele. Algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati kuni 17. mai õhtuni<ref name="pikendas-eriolukorda" />. Samas lõpetati osa piiranguid varem ja osa jäid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref>. 5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. [[Terviseamet]]i erakorralise meditsiini osakonna juhataja [[Martin Kadai]] ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest<ref name="aprill-5" />. Samas hakkas [[aprill 2020|aprillis]] eriolukorra mõjul igapäevaselt tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve [[mai 2020|mai]] peale tuvastati kokku ainult 176 uut juhtu ning [[juuni 2020|juunis]] registreeriti uusi juhte 119. [[Fail:Arkadi Popov 2020.jpg|pisi|left|[[Arkadi Popov]] kõnelemas eriolukorra lahendamisel abiks olnutele korraldatud tänuüritusel 2020. aasta suvel]] 1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1juuli-covid-19-leviku-tempo-jatkab-aeglustumist "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist"] Terviseamet, 1. juuli 2020</ref> [[Juuli 2020|Juuli]] lõpus hakkas nakatunute arv taas kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet.<ref name="august-1" /> Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.<ref name="august-1" /> [[August 2020|Augustis]] ja [[september 2020|septembris]] jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest.<ref name="sept-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2020</ref> Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-september-oopaevaga-lisandus-57-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi"] Terviseamet, 30. september 2020</ref> [[Oktoober 2020|Oktoobris]] hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv ning kuu lõpuks oli tuvastatud 4905 nakatunut ja surmajuhtumeid oli 73. 28. oktoobril teatati 125 tuvastatud nakatunu lisandumisest,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-oktoober-oopaevaga-lisandus-125-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 28. oktoober: ööpäevaga lisandus 125 positiivset testi"] Terviseamet, 28. oktoober 2020</ref> mis oli seni suurim päevane kasv. Alates 4. novembrist püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline ning 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. 16. novembrist hakkas avalikes siseruumides kehtima 2+2 nõue ja "tungiv soovitus" kanda maski.<ref>[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-12-november-2020 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valitsus.ee, 12. november 2020.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20201113065641/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kehtestas-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-teisipaeval-kokkulepitud-piirangud Valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teisipäeval kokkulepitud piirangud] valitsus.ee, 12. november 2020.</ref> 23. novembril oli haiglaravil 154 inimest, millega ületati kevadise haigestumislaine tipphetk<ref>[https://www.err.ee/1162205/koroonaviirusega-on-haiglas-kevadisest-tipphetkest-rohkem-inimesi "Koroonaviirusega on haiglas kevadisest tipphetkest rohkem inimesi"] ERR, 23. november 2020</ref> ning sotsiaalminister [[Tanel Kiik]] hoiatas, et juba kuu lõpuks kasvab haiglaravi vajavate nakatunute arv eeldatavasti üle 200.<ref>[https://www.err.ee/1162416/kiik-haiglaravi-vajavate-inimeste-arv-voib-juba-sel-nadalal-ule-200-tousta "Kiik: haiglaravi vajavate inimeste arv võib juba sel nädalal üle 200 tõusta"] ERR, 23. november 2020</ref> 24. novembril muutus maskide kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks ning samuti laienes sinna 2+2 reegel.<ref>[https://www.err.ee/1162378/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-leviku-vastased-piirangud "Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud"] ERR, 23. november 2020</ref> 30. novembriks oli haiglaravil 203 inimest ning kokku oli surnud 118 koroonaviirusega nakatunud inimest. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 12&nbsp;308-ni.<ref>[https://www.err.ee/1189081/oopaevaga-suri-kuus-koroonapositiivset-haiglas-ule-200-inimese "Ööpäevaga suri kuus koroonapositiivset, haiglas üle 200 inimese"] ERR, 30. november 2020</ref> Kokku tuvastati novembris poolteist korda rohkem juhtumeid kui kõigi varasemate kuude jooksul kokku. 5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.<ref name="rekordilised-561" /> Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17&nbsp;713. Tervenenuks arvati 10&nbsp;629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.<ref name="rekordilised-760" /> Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.<ref name="valitsus-9-dets" /> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril.<ref name="Rozinko" /> 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaale sarnanevaid piiranguid.<ref name="valitsus-laiendab-sulgemised" /> 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.<ref>[https://www.err.ee/1222942/uusi-koroonanakatunuid-lisandus-968-suri-viis-inimest "Uusi koroonanakatunuid lisandus 968, suri viis inimest"] ERR, 30. detsember 2020</ref> 2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28&nbsp;406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-jaanuar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. jaanuar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 1. jaanuar 2021</ref> 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.<ref name="u1069">[https://www.err.ee/1608121072/oopaevaga-lisandus-1069-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus 1069 koroonapositiivset"] ERR, 24. veebruar 2021</ref> 13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis [[Moderna koroonavaktsiin]]i<ref>[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseametisse-joudis-esimene-moderna-vaktsiini-saadetis-1200-doosiga "Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga"] Sotsiaalministeerium, 13. jaanuar 2021</ref> ning 7. veebruaril ka esimene saadetis [[AstraZeneca koroonavaktsiin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1608100885/eestisse-saabus-esimene-partii-astrazeneca-vaktsiini "Eestisse saabus esimene partii AstraZeneca vaktsiini"] ERR, 7. veebruar 2021</ref> 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35&nbsp;905 inimest, kellest 17&nbsp;519 olid saanud kaks doosi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-veebruar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. veebruar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 7. veebruar 2021.</ref> [[Jaanuar 2021|Jaanuaris]] tuvastati 16&nbsp;169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-veebruar-oopaevaga-lisandus-367-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. veebruar: ööpäevaga lisandus 367 positiivset testi"] Terviseamet, 1. veebruar 2021</ref> [[Veebruar 2021|Veebruaris]] lisandus 22&nbsp;053 nakatunut ning 176 surnut.<ref name="1. märts 2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-marts-oopaevaga-lisandus-1028-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. märts: ööpäevaga lisandus 1028 positiivset testi"] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> Järjest halvenes olukord ka haiglates.<ref>[https://www.err.ee/1608128296/tosise-kopsukahjustusega-satub-haiglasse-aina-nooremaid-koroonapatsiente "Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente"] ERR, 2. märts 2021</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7193285/kristo-erikson-intensiivis-on-vaga-raske-haiguspildiga-keskealised "Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised"] Postimees, 4. märts 2021.</ref> Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al teatati juba 1069 uuest nakatunust.<ref name="u1069" /> Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,<ref>[https://www.err.ee/1608121717/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1154-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1154 koroonapositiivset"] ERR, 25. veebruar 2021</ref> 1204,<ref>[https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> 1570<ref>[https://www.err.ee/1608124996/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1570-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1570 positiivset koroonatesti"] ERR, 27. veebruar 2021</ref>, 1201<ref>[https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti"] ERR, 28. veebruar 2021</ref> ja 1028.<ref name="1. märts 2021" /> Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande<ref>[https://www.err.ee/1608126379/eesti-nakatumisnaitaja-tousis-esmakordselt-ule-tuhande "Eesti nakatumisnäitaja tõusis esmakordselt üle tuhande"] ERR, 1. märts 2021</ref> ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608133723/uusi-nakatunuid-lisandus-1321-haiglaravil-604-koroonapatsienti "Uusi nakatunuid lisandus 1321, haiglaravil 604 koroonapatsienti"] ERR, 7. märts 2021</ref> Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega<ref name="lukkupanek" /> ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.<ref>[https://tervis.postimees.ee/7202726/terviseamet-suurbritannia-tuvi-on-muutunud-eestis-domineerivaks "VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks"] Postimees, 16. märts 2021</ref> [[Fail:Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse 003.jpg|pisi|[[Kaja Kallas]]e visiit Regionaalhaiglasse märtsis 2021]] Alates [[11. märts]]ist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.<ref name="lukkupanek">[https://valitsus.ee/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu "Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu"] Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021</ref> [[12. märts]]i seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta [[Koroonapandeemia Tšehhis|Tšehhist]] ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).<ref name="esikoht">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-suhtelise-nakatumisnaiduga-maailmas-esikohale?id=92823061 "Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale"] Delfi, 12. märts 2021</ref> 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/eesti-pikendab-covid-19-piiranguid-ja-uhtlustab-piiriuletuse-jargseid-isolatsiooni "Eesti pikendab COVID-19 piiranguid ja ühtlustab piiriületuse järgseid isolatsiooni tingimusi"] Vabariigi Valitsus, 30. märts 2021</ref> [[Märts 2021|Märtsis]] tuvastati 40&nbsp;625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325<ref name="TAI-surmad" />). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal<ref>[https://www.err.ee/1608183856/kolme-kuuga-suri-eestis-ule-900-inimese-mullusest-rohkem "Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem"] ERR, 20. aprill 2020</ref>. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203&nbsp;365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63&nbsp;696 inimesel. 20. aprillil anti teada, et [[Covid-19 aktiivne seire|Tartu Ülikooli seireuuringu]] järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased [[antikehad]].<ref>[https://www.err.ee/1608183910/seireuuring-kuu-ajaga-on-nakatumine-langenud-neli-korda "Seireuuring: kuu ajaga on nakatumine langenud neli korda"] ERR, 20. aprill 2021</ref> [[Aprill 2021|Aprilli]] lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-leevendab-jark-jargult-covid-19-piiranguid-alates-26-aprillist "Valitsus leevendab järk-järgult COVID-19 piiranguid alates 26. aprillist"] Vabariigi Valitsus, 20. aprill 2021</ref> 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.<ref>[https://www.err.ee/1608193300/oopaevaga-lisandus-396-koroonapositiivset-ule-viie-kuu-ei-lisandunud-koroonasurmi "Ööpäevaga lisandus 396 koroonapositiivset, üle viie kuu ei lisandunud koroonasurmi"] ERR, 28. aprill 2021</ref> Samas tuvastati aprillis kokku 15&nbsp;197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest. 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.<ref name="ummiku-tottu">[https://www.err.ee/1608211051/digiloos-tekkinud-ummiku-tottu-ootavad-ka-eriarsti-aja-soovijad "Digiloos tekkinud ummiku tõttu ootavad ka eriarsti aja soovijad"] ERR, 13. mai 2021</ref> 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist<ref name="30-39aastastele">[https://vaktsineeri.ee/uudised/covid-19-vaktsineerimine-avaneb-homsest-ka-30-39aastastele/ "COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39-aastastele"] vaktsineeri.ee, 14. mai 2021</ref>, kuni 16-aastastele 17. maist<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna">[https://www.err.ee/1608210784/ule-40-aastased-saavad-end-vaktsineerimisele-kirja-panna "Üle 40-aastased saavad end vaktsineerimisele kirja panna"] ERR, 13. mai 2021</ref> ning 12–15-aastastele 17. juunist.<ref name="teismelised">Merilin Pärli: [https://www.err.ee/1608260403/vaktsineerimissooviga-teismelised-peavad-pikalt-oma-aega-ootama "Vaktsineerimissooviga teismelised peavad pikalt oma aega ootama"] ERR, 29. juuni 2021</ref> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-131-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 131 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuni 2021</ref> Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-asub-ettevaatlikult-leevendama-covid-19-piiranguid "Valitsus asub ettevaatlikult leevendama COVID-19 piiranguid"] Vabariigi Valitsus, 11. mai 2021</ref> 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega<ref name="err.ee/1608224251" /> ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.<ref>[https://www.err.ee/1608231471/kolmapaevast-kaob-maskikohustus "Kolmapäevast kaob maskikohustus"] ERR, 1. juuni 2021</ref> 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.<ref name="err.ee/1608224251">[https://www.err.ee/1608224251/valitsus-otsustas-laiemalt-piiranguid-leevendada-juuni-keskpaigast "Valitsus otsustas laiemalt piiranguid leevendada juuni keskpaigast"] ERR, 25. mai 2021</ref> Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.<ref>[https://www.err.ee/1608239229/piirangud-baaridele-ja-ooklubidele-kaovad-juba-sellest-reedest "Piirangud baaridele ja ööklubidele kaovad juba sellest reedest"] ERR, 8. juuni 2021.</ref> 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/alates-homsest-kaob-covid-19-piirangutest-ruumitaitumuse-noue "Alates homsest kaob COVID-19 piirangutest ruumitäitumuse nõue"] valitsus.ee, 22. juuni 2021</ref> [[Juuli 2021|Juuli]] teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes "Valitsus kehtestas uued piirarvud nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes"] valitsus.ee, 30. juuli 2021</ref> 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse] Valitsus.ee, 23. august 2021.</ref> 1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonasse nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727&nbsp;873 inimest ja 632&nbsp;059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.<ref name="sept-1-2021" /> 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 180 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/sumptomaatilise-covid-19-tottu-vajab-haiglaravi-180-inimest "Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 180 inimest"] Terviseamet, 01.10.2021</ref> 21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi pidid saama kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbipõdenud isikud.<ref>[https://www.err.ee/1608376856/valitsus-kiitis-heaks-uued-koroonapiirangud "Valitsus kiitis heaks uued koroonapiirangud"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94915749/krista-fischer-nendib-et-haiglakoormuse-katastroofi-valtimise-voimalus-voib-juba-kustunud-olla "Krista Fischer nendib, et haiglakoormuse katastroofi vältimise võimalus võib juba kustunud olla"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal "Terviseamet: oleme katastroofimeditsiinile väga lähedal"] ERR, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/7365856/arstide-ja-odede-tookoormus-on-praegu-suurim-haigla-ajaloos "Arstide ja õdede töökoormus on praegu suurim haigla ajaloos"] Postimees, 20. oktoober 2021</ref> Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.<ref>[https://www.err.ee/1608379910/novembris-uletab-olukord-kriitilise-piiri-eksperdid-soovitavad-piiranguid "Novembris ületab olukord kriitilise piiri, eksperdid soovitavad piiranguid"] ERR, 23. oktoober 2021</ref> Sama ajal oli olukord väga halb ka [[Koroonapandeemia Lätis|Lätis]]<ref>[https://www.err.ee/1608375233/err-riias-lati-on-peagi-olukorras-kus-tuleb-valida-keda-ravida "ERR Riias: Läti on peagi olukorras, kus tuleb valida, keda ravida"] ERR, 19. oktoober 2021</ref> ja [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]]<ref>[https://www.err.ee/1608379916/leedut-voib-tabada-senisest-koige-rangem-viiruselaine "Leedut võib tabada senisest kõige rängem viiruselaine"] ERR, 23. oktoober 2021</ref>. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.<ref>[https://www.err.ee/1608384782/reedest-tuleb-avalikes-siseruumides-kanda-maski "Reedest tuleb avalikes siseruumides kanda maski"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95022295/eesti-on-vallutanud-koroonaviirusega-nakatumises-maailma-tipu-kiik-oleksime-pidanud-rangemad-piirangud-kehtestama-varem "Eesti on vallutanud koroonaviirusega nakatumises maailma tipu. Kiik: oleksime pidanud rangemad piirangud kehtestama varem"] Delfi, 1. november 2021</ref> 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-610-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 3. november 2021</ref> Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.<ref>[https://www.err.ee/1608390347/42-paeva-hiljem-vahemalt-uhe-kaitsesusti-on-saanud-70-protsenti-taisealistest "42 päeva hiljem – vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud 70 protsenti täisealistest"] ERR, 3. november 2021</ref> Novembris küll nakatumiskordaja mõneti langes<ref>[https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 "Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8"] ERR, 17. november 2021</ref> ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500.<ref>[https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu "Talving: COVID-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu"] ERR, 17. november 2021</ref> Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-275-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. detsember 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima" /> 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.<ref>[https://www.err.ee/1608449870/terviseamet-omikroni-tuvi-sai-eestis-domineerivaks "Terviseamet: omikroni tüvi sai Eestis domineerivaks"] ERR, 29. detsember 2021</ref> 2022. aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonasse nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi haiguse raske kulu tõttu.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-223-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. jaanuar 2022</ref> Kuigi alates detsembri keskpaigast tõusis omikrontüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka.<ref>[https://www.err.ee/1608454730/haiglaravi-vajavad-koroonapatsiendid-ei-poe-omikroni-tuve "Haiglaravi vajavad koroonapatsiendid ei põe omikroni tüve"] ERR, 3. jaanuar 2022</ref> Jaanuari lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.<ref>[https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist "Omikroni levik nõuab ka Eestis reeglite ja piirangute ülevaatamist"] ERR, 30. jaanuar 2022</ref> Samas oli Eestis vaktsineeritus täisealiste seas oluliselt madalam ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95788365/toivo-maimets-piirangutest-loomulikult-tahaks-uhiskonna-avada-aga-liigume-koroonaviiruse-tousulaines "Toivo Maimets piirangutest: loomulikult tahaks ühiskonna avada, aga liigume koroonaviiruse tõusulaines"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> (näiteks 29. jaanuari hommikul raporteeriti 7124 uuest nakatunust<ref>[https://www.err.ee/1608482522/uute-nakatunute-arv-uletas-7000-piiri-haiglas-olijate-arv-kasvas-veidi "Uute nakatunute arv ületas 7000 piiri, haiglas olijate arv kasvas veidi"] ERR, 29. jaanuar 2022</ref>). Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.<ref>[https://www.err.ee/1608485363/kaja-kallas-enne-piirangute-kaotamist-tuleb-koik-detailid-labi-moelda "Kaja Kallas: enne piirangute kaotamist tuleb kõik detailid läbi mõelda"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> Veebruaris püsis nakatumine veel väga kõrgel ning püsisid ka piirangud. Märtsis nakatumine aga langes ja nii kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu.<ref>[https://www.err.ee/1608531220/valitsus-kaotab-teisipaevast-koroonapiirangud "Valitsus kaotab teisipäevast koroonapiirangud"] ERR, 14. märts 2022</ref> Maskikandmise kohustus kaotati 3. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> Mai lõpuks oli haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv langenud alla saja.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmaspaeva-hommikuse-seisuga-vajas-haiglaravi-94-covid-19-patsienti "Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti"] Terviseamet, 31. mai 2022</ref> Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-lopetab-tervishoiualase-hadaolukorra "Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra"] Terviseamet, 1. juuni 2022</ref> Suvel püsis koroonaga haiglapatsientide arv saja ringis. Sügiseks prognoositi aga koroonapatsientide arvu jõudmist 450 peale.<ref>[https://www.err.ee/1608679879/terviseamet-koroona-eestis-on-stabiliseerumas-ent-suurem-tous-on-ees "Terviseamet: koroona Eestis on stabiliseerumas, ent suurem tõus on ees"] 9. august 2022</ref> == Statistika == === Tuvastatud nakatumised === {{Graph:Chart | width = 700 | height = 400 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = veebruar 2020,märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 1,778,915,176,119,83,323,1055,1455,7592,15909,16169,22053,40625,15197,7225,1410,2600,8678,14623,38396,27789,18952,101937,155023,58231,14879 }} <em>Tuvastatud nakatanute arv kuus 2021. aasta 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele. Sealt alates lõpetati igapäevane COVID-19 statistika avaldamine.</em> === Haigestumine piirkonniti === Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta: <gallery> COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2020).svg|15. märts 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2020).svg|15. aprill 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2020).svg|15. mai 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2020).svg|15. juuni 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2020).svg|15. juuli 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2020).svg|15. august 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2020).svg|15. september 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2020).svg|15. oktoober 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2020).svg|15. november 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2020).svg|15. detsember 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2021).svg|15. jaanuar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2021).svg|15. veebruar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2021).svg|15. märts 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2021).svg|15. aprill 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2021).svg|15. mai 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2021).svg|15. juuni 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2021).svg|15. juuli 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2021).svg|15. august 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2021).svg|15. september 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2021).svg|15. oktoober 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2021).svg|15. november 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2021).svg|15. detsember 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2022).svg|15. jaanuar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2022).svg|15. veebruar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2022).svg|15. märts 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2022).svg|15. aprill 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2022).svg|15. mai 2022 </gallery> === Haiglaravi === 2020. aasta 14. detsembri seisuga oli hospitaliseerimist vajanud 1421 haiget, kellest 975 (68,6%) oli saadetud kodusele ravile ning 143 (10,0%) oli surnud. Ventileerimist oli kokku vajanud 83 patsienti.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020</ref> 2021. aasta 22. veebruariks oli hospitaliseerimist vajanud 4609 haiget, kellest 3463 (75,1%) oli saadetud kodusele ravile ning 583 (12,5%) oli surnud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.03.2021] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> 12. aprilliks oli hospitaliseerimist vajanud 7625 haiget<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_12.04.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 12.04.2021] Terviseamet, 12. aprill 2021</ref> ning 21. juuniks 9013 haiget.<ref name="ulevaade_21.06.2021" /> 2021. aasta 1. novembriks oli haiglaravi vajanud 11&nbsp;567 inimest ehk 5,9% haigete üldarvust. Sama päeva seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.<ref name="ulevaade_01.11.21" /> Kõige rohkem hospitaliseerimisi oli 30. märtsil 2021 (104 haiget) ning kõige kõrgemale tõusis haiglaravi vajajate arv 5. aprillil 2021 (727 haiget).<ref name="ulevaade_21.06.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_21.06.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 21.06.2021] Terviseamet, 21. juuni 2021</ref><ref name="ulevaade_01.11.21" /> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart |width=920 |xAxisTitle=kuupäev |yAxisTitle=haiglaravil |type=stackedrect |legend= |x=18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,01.04,02.04,03.04,04.04,05.04,06.04,07.04,08.04,09.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,01.05,02.05,03.05,04.05,05.05,06.05,07.05,08.05,09.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05,16.05,17.05,18.05,19.05,20.05,21.05,22.05,23.05,24.05,25.05,26.05,27.05,28.05,29.05,30.05,31.05,01.06,02.06,03.06,04.06,05.06,06.06,07.06,08.06,09.06,10.06,11.06,12.06,13.06,14.06,15.06,16.06,17.06,18.06 <!-- intensiivravil andmed kuni 31.03. --> |y1=0,0,0,2,4,6,7,7,7,7,10,10,13,13 <!-- juhitaval hingamisel alates 01.04. --> |y2=,,,,,,,,,,,,,,15,16,16,20,17,14,12,11,9,9,11,11,9,11,10,10,11,11,10,9,9,7,7,6,6,6,7,9,10,9,7,7,7,6,6,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,4,4,3,2,2,2,1,1,1,1,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, <!-- ülejäänud haiglaravil patsiendid = haiglaravil - juhitaval hingamisel - rohkem ei uuenda --> |y3=3,8,10,12,11,11,21,22,27,33,38,46,66,78,80,69,74,93,113,115,118,128,125,129,135,142,148,135,137,127,118,111,115,119,115,107,102,97,93,88,88,82,79,66,65,67,68,71,64,66,57,53,43,46,43,43,42,39,37,36,39,38,41,37,35,35,36,38,38,35,29,30,31,26,25,26,20,19,20,16,13,14,14,14,15,14,14,14,14,14,15,12,12 |y1Title=intensiivravil |y2Title=juhitaval hingamisel |y3Title=ülejäänud haiglaravil patsiendid | xAxisAngle = -40 | showValues = offset:4 |colors=#e54e77, #b15394, #FF6347 |yGrid= }} <em>Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020 pandeemia algusperioodil. Allikas [https://www.terviseamet.ee/et/uudised Terviseamet], [https://koroonakaart.ee/et koroonakaart.ee] (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv) </em> </div> === Surmajuhtumid === {{Graph:Chart | width = 420 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,47,114,188,176,309,259,92,11,3,21,64,183,263,135,99,213,213,76 }} <em>Surmajuhtumite arv kuus 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele.</em> {{Graph:Chart | width = 430 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021, veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022,mai 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,39,91,177,161,326,237,94,22,7,21,70,178,301,171,127,202,209,71,30 }} <em>Surmade arv kuus vastavalt Tervise Arengu Instituudile (TAI). Selle järgi suri 2020. aastal koroona tõttu Eestis 203 inimest (96 meest ja 107 naist) ja 2021. aastal 1765 inimest (887 meest ja 878 naist).<ref name="TAI-surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/table/tableViewLayout2/ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi] Tervise Arengu Instituut (viimati vaadatud 20. juuli 2022)</ref> Kui Terviseameti andmed on esialgsed, siis TAI puhul on andmed tagantjärele üle kontrollitud ning osa inimeste surma põhjust on täpsustatud. 2020. aasta augusti algul täpsustas Terviseamet surmade arvu 69-lt 63 peale ja viis sellega enda esialgsed andmed kooskõlla Tervise Arengu Instituudi omadega.<ref name="august-1" /> Sealt alates esineb andmetes aga mõningaid erinevusi.</em> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 180 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99 | y = 1,1,2,5,10,12,19,24,53,37,30,9 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/ SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi] Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (viimati vaadatud 17. juunil 2022)</ref></em> {{Graph:Chart | width = 600 | height = 240 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 10–14,15–19,20–24,25–29,30–34,35–39,40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99,100+ | y = 1,0,0,1,5,6,10,14,23,55,99,149,236,232,350,304,212,61,7 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2021. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad" /></em> === Reisimisega seotud haigusjuhud === Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli 2020. aasta aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja 23 [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/Eesti_andmed_27.04.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 27.04.2020] Terviseamet</ref> Juuni algusajaks oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soomes]] (16,3%)<ref name="juuni-4" /> ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%)<ref name="ulevaade_31.08.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_31.08.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 31.08.2020] Terviseamet</ref>. Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud. Septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%).<ref name="ulevaade_28.09">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.09.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020] Terviseamet, 29.09.2020</ref> Oktoobris pärinesid üle poole Eestisse jõudnud juhtudest Venemaalt ja Ukrainast ning näiteks Soomest sisse toodud juhte oli terve kuu peale ainult viis.<ref>[https://www.err.ee/1159461/valismaised-koroonajuhtumid-parinevad-loviosas-venemaalt-ja-ukrainast "Välismaised koroonajuhtumid pärinevad lõviosas Venemaalt ja Ukrainast"] ERR, 16. november 2020</ref> 23. novembri seisuga oli sissetoodud juhtudest enim seotud Venemaa (19,8%), Ukraina (15,1%), Soome (9,7%), Itaalia (6,1%), Austria (5,0%) ja Rootsiga (4,8%).<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020</ref> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 160 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = 8.–9. nädal,10.–11. nädal,12.–13. nädal,14.–15. nädal,16.–17. nädal,18.–19. nädal,20.–21. nädal,22.–23. nädal,24.–25. nädal,26.–27. nädal,28.–29. nädal,30.–31. nädal,32.–33. nädal,34.–35. nädal,36.–37. nädal,38.–39. nädal,40.–41. nädal,42.–43. nädal,44.–45. nädal,46.–47. nädal,48.–49. nädal | y = 1,33,64,16,2,4,16,10,3,4,8,13,29,30,61,39,76,117,135,129,132 }} <em>Välismaalt sissetoodud juhud nädalas 2020. aastal<ref name="ulevaade_26.10.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27.10.2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1199245/koige-enam-on-eestisse-koroonaviirust-sisse-toodud-venemaalt "Kõige enam on Eestisse koroonaviirust sisse toodud Venemaalt"] ERR, 7. detsember 2020</ref></em> === Viirustüved === 2021. aasta 29. märtsi seisuga oli Eestis kokku sekveneeritud 2304 proovi. Nende seas oli tuvastatud 801 Suurbritannia mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu ja 19 Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu.<ref name="ulevaade_29.03.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_29.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 29.03.2021] Terviseamet, 29.03.2021</ref> Märtsis muutus domineerivaks Suurbritannia päritolu viirustüvi:<ref name="ulevaade_29.03.2021" /> {{Graph:Chart | width = 280 | height = 220 | xAxisTitle = Suurbritannia päritolu viirustüve levimus Eestis 2021. aastal | yAxisTitle = Viirustüve osakaal (%) | xAxisAngle = -40 | colors = #b90165 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 6. nädal,7. nädal,8. nädal,9. nädal,10. nädal,11. nädal | y = 10.1,16.6,25.5,49.6,68.7,71.5 }} Juulis muutus domineerivaks India päritolu deltatüvi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_19.07.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 19.07.2021] Terviseamet</ref> Novembri algul oli deltatüve osakaal jätkuvalt 100%.<ref name="ulevaade_01.11.21"> [https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.11.21-veeb.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.11.2021] Terviseamet, 1. november 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima">[https://novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestis "Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis"] ERR Novaator, 10. detsember 2021</ref> ==Meetmed== [[Fail:COVID-19-Estonia-log.svg|pisi|Haigestunud ja surnud logaritmilisel graafikul]] === Eriolukord === 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]], mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.<ref name=eriolu>[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra "Valitsus kuulutas välja eriolukorra"] ERR, 12. märts 2020</ref><ref name="EV_eri" /> 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref> 14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|pealkiri=Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele|väljaanne=valitsus.ee|aeg=14. märts 2020|vaadatud=16.03.2020|arhiivimisaeg=8.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200408120037/https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.<ref name="sulgeb-piirid">[https://www.err.ee/1064078/eesti-sulgeb-piirid-valisriikide-kodanikele "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele"] ERR, 15. märts 2020</ref> Kui enne kriisi liikus näiteks Narva piiripunkti kaudu Eestisse kuni 4000 inimest päevas, siis pärast piirangute kehtestamist vähenes piiriületajate arv umbes 2000 inimeseni nädalas.<ref>[https://www.err.ee/1076823/piirilt-saadetakse-nadalas-tagasi-sadakond-inimest "Piirilt saadetakse nädalas tagasi sadakond inimest"] ERR, 13. aprill 2020</ref> Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis pidid lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima. ===Erimeetmed=== [[Nakkushaigused|Nakkushaiguse]] leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas: * rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst; * õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile; * kõik avalikud kogunemised keelati; * muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati; * spordivõistlused keelati 1. maini; * riigipiiril kehtestati kontroll; * peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil. ===Täiendavad korraldused=== [[Fail:Baer monument with COVID-19 warning sign 2.jpg|pisi|Hoiatussilt Tartus [[Toomemägi|Toomemäel]] ]] 2020. aasta kevadel kehtestati mitmeid täiendavaid korraldused: * peatati [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisade]] väljastamine; * Eestisse lubatud saabujad pidid jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puudusid haigustunnused; * isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubati seda teha; * suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid; * suleti kaubanduskeskused, kuid jäeti avatuks toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel; * söögikohtades lubati vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu; * sisse- ja väljapääsude juures tuli tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu; * suleti baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad; * avalikus kohas võis koos viibida kuni kaks inimest; * avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuli hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehtinud koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel); * olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldati erand treeningute läbiviimiseks (kuigi [[2020. aasta suveolümpiamängud]] lükkusid järgmisse aastasse). === Vaktsineerimine === [[Fail:Drive-in punkt Viljandis.jpg|pisi|''Drive-in'' testimispunkt [[Viljandi]]s 21. märtsil]] {{Vaata|Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis}} Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad.<ref>[https://www.err.ee/1208137/otse-kell-14-15-sotsiaalministeerium-tutvustab-eesti-vaktsineerimiskava "Otse kell 14.15: sotsiaalministeerium tutvustab Eesti vaktsineerimiskava"] ERR, 15. detsember 2020</ref> 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1209277/el-i-liikmesriigid-alustavad-koroona-vastu-vaktsineerimist-uhel-paeval "EL-i liikmesriigid alustavad koroona vastu vaktsineerimist ühel päeval"] ERR, 16. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1210693/el-is-algab-koroonaviiruse-vastane-vaktsineerimine-27-detsembril "EL-is algab koroonaviiruse vastane vaktsineerimine 27. detsembril"] ERR, 17. detsember 2020</ref> Esimesed partiid [[koroonavaktsiin]]i Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril<ref>[https://www.err.ee/1217200/pfizeri-tehasest-asus-teele-esimene-partii-vaktsiine-el-i-riikidele "Pfizeri tehasest asus teele esimene partii vaktsiine EL-i riikidele"] ERR, 23. detsember 2020</ref> ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1219828/esimene-koroonavaktsiini-kogus-joudis-eestisse "Esimene koroonavaktsiini kogus jõudis Eestisse"] ERR, 26. detsember 2020</ref> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.<ref name="Rozinko" /> 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas [[Digilugu|Digiloos]] pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni).<ref name="ummiku-tottu" /> 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail,<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna" /> kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist<ref name="30-39aastastele" />. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608215815/vaktsineerimisaja-broneerimise-jarjekord-kasvas-pea-50-000-inimeseni "Vaktsineerimisaja broneerimise järjekord kasvas pea 50 000 inimeseni"] ERR, 17. mai 2021</ref> 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.<ref name="teismelised" /> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021" /> Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559&nbsp;904 inimest, kellest 442&nbsp;656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuli-oopaevaga-lisandus-21-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuli: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuli 2021</ref> Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639&nbsp;120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562&nbsp;605 inimesel.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-128-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 128 positiivset testi"] Terviseamet, 1. august 2021</ref> Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727&nbsp;873 ja 632&nbsp;059.<ref name="sept-1-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-september-oopaevaga-lisandus-408-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 408 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2021</ref> Madala vaktsineerimishuvi tõttu oli oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200&nbsp;000 doosi erinevaid koroonavaktsiine.<ref>[https://www.err.ee/1608357554/eesti-koroonavaktsiinide-varu-on-kasvanud-ule-200-000-doosi "Eesti koroonavaktsiinide varu on kasvanud üle 200 000 doosi"] ERR, 3. oktoober 2021</ref> Sotsiaalteadlane [[Marju Lauristin]] on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.<ref>[https://www.err.ee/1608364512/lauristin-miks-keegi-foori-punase-tule-vastu-ei-protesti "Lauristin: Miks keegi foori punase tule vastu ei protesti?"] ERR, 9. oktoober 2021</ref> Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. [[Euroopa Ravimiameti]] luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses.<ref>[https://www.err.ee/1608345596/kolmandate-koroonavaktsiini-sustide-tegemine-voib-alata-oktoobris "Kolmandate koroonavaktsiini süstide tegemine võib alata oktoobris"] ERR, 21. september 2021</ref> Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.<ref>[https://web.archive.org/web/20211023072826/https://ravimiamet.ee/euroopa-ravimiamet-alustab-koroonavaktsiini-comirnaty-taotluse-hindamist-kasutamiseks-5-kuni-11 "Euroopa Ravimiamet alustab koroonavaktsiini Comirnaty taotluse hindamist kasutamiseks 5 kuni 11-aastastele"] Ravimiamet, 18.10.2021</ref> 2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94426723/eestis-on-inimesi-kes-on-juba-saanud-kolmanda-vaktsiinidoosi-koigile-neid-aga-veel-ei-tehta "Eestis on inimesi, kes on juba saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Kõigile neid aga veel ei tehta"] Delfi, 27. august 2021</ref> 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1045470/kiik-kolmanda-vaktsiinidoosi-on-praeguseks-saanud-3000-inimest-laiemat-elanikkonda-lisadoosiga-veel-sustima-ei-hakata "Kiik: kolmanda vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 3000 inimest. Laiemat elanikkonda lisadoosiga veel süstima ei hakata"] Õhtuleht, 9. oktoober 2021</ref> Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1608368214/eakate-nakatumine-viib-haiglaravi-numbrid-ules "Eakate nakatumine viib haiglaravi numbrid üles"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> Viroloogiaprofessor [[Andres Merits]] leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608365907/merits-kolmandate-vaktsiinidooside-tegemine-eakatele-on-liiga-aeglane "Merits: kolmandate vaktsiinidooside tegemine eakatele on liiga aeglane"] ERR, 11. oktoober 2021</ref> 21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi.<ref>[https://www.err.ee/1608377003/eestis-on-tehtud-12-000-tohustusdoosi "Eestis on tehtud 12 000 tõhustusdoosi"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.<ref>[https://www.err.ee/1608384479/tohustusdoosi-saajate-ring-laienes "Tõhustusdoosi saajate ring laienes"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembris avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele "Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele"] ERR, 9. november 2021</ref> 1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel on Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.<ref>[https://www.err.ee/1608424289/11-kuuga-on-koroonavaktsiinidel-ilmnenud-238-korral-tosiseid-korvaltoimeid "11 kuuga on koroonavaktsiinidel ilmnenud 238 korral tõsiseid kõrvaltoimeid"]</ref> Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis: <gallery> COVID-19 vaccination in Estonia (2021-08-01).svg|Seis 1. augustiks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-09-01).svg|Seis 1. septembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-10-01).svg|Seis 1. oktoobriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-11-01).svg|Seis 1. novembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-12-01).svg|Seis 1. detsembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-01-01).svg|Seis 1. jaanuariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-02-01).svg|Seis 1. veebruariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-03-01).svg|Seis 1. märtsiks </gallery> {{Graph:Chart | width = 980 | height = 240 | xAxisTitle = nädal | yAxisTitle = vaktsiinidoosid | xAxisAngle = -40 | colors = #87CEEB | type = rect | showValues = offset:4 | x = 52. nädal, 53. nädal, 1. nädal, 2. nädal, 3. nädal, 4. nädal, 5. nädal, 6. nädal, 7. nädal, 8. nädal, 9. nädal, 10. nädal, 11. nädal, 12. nädal, 13. nädal, 14. nädal, 15. nädal, 16. nädal, 17. nädal, 18. nädal, 19. nädal, 20. nädal, 21. nädal, 22. nädal, 23. nädal, 24. nädal, 25. nädal, 26. nädal, 27. nädal, 28. nädal, 29. nädal, 30. nädal, 31. nädal, 32. nädal, 33. nädal, 34. nädal, 35. nädal, 36. nädal, 37. nädal, 38. nädal, 39. nädal, 40. nädal, 41. nädal | y = 191,2332,8395,7202,7779,12638,14847,15005,20289,24001,33500,44776,33243,30700,40269,38614,39509,37895,53380,67596,46773,61444,62333,59329,67556,70034,31311,50095,42310,36931,42620,33354,36087,35967,26983,28794,23612,22583,24322,25138,15742,13383,12101 }} <em>Tehtud vaktsiinidooside arv nädala lõikes. Vaktsineerimist alustati 2020. aasta lõpul. Allikas: [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Terviseamet]</em> ==Mõju== [[Pilt:Siseministeeriumi haldusala juhtide arengupäev 2020.jpg|pisi|Koroonakriisis asendati füüsilised koosviibimised sageli virtuaalsete üritustega]] {{Vaata|Koroonakriis Eestis}} Pandeemia ja selle vastased meetmed avaldasid mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele. Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid eriolukorra tingimustes paljud inimesed linnast maale.<ref>Taavi Eilat: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020</ref> Loodeti, et koroonakriisi tõttu inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist.<ref>Rein Sikk: [https://www.err.ee/1100319/rein-sikk-tanu-koroonale-on-eesti-nuud-vahem-tallinna-poole-kaldu "Rein Sikk: tänu koroonale on Eesti nüüd vähem Tallinna poole kaldu"] ERR, 10. juuni 2020</ref> 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tõusis näiteks Kagu-Eesti maakondades elektritarbimine tavapärasega võrreldes keskmiselt 14%.<ref>[https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/11050857_2020__Aruanne_11050857.pdf Elektrilevi 2020. aasta majandusaasta aruanne]</ref> Kõrvuti suurenenud internetikasutamisega sagenes [[küberkuritegevus]].<ref>[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1071747/kriisi-ajal-oitseb-kuberkuritegevus "Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus"] ERR Novaator, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/6957726/koroonakriisis-on-huppeliselt-kasvanud-kuberohud "MAAILM TASKUS ⟩ Koroonakriisis on hüppeliselt kasvanud küberohud"] Postimees, 24. aprill 2020</ref> Muuhulgas toimus rünnak Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel varastati Terviseametilt 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese andmed.<ref>[https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/kuberkuritegevus-on-epideemia-2020-aasta-levinumad-petuskeemid?id=91847018 "Küberkuritegevus on epideemia: 2020. aasta levinumad petuskeemid"] Delfi, 2. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1192309/riigi-vastu-toimusid-kuberrunded-katte-saadi-9158-koroonapatsiendi-andmed "Riigi vastu toimusid küberründed, kätte saadi 9158 koroonapatsiendi andmed"] ERR, 1. detsember 2020</ref> === Majandusalane mõju === [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. [[Eesti Pank]] hindas 2020. aasta märtsi lõpul pärast eriolukorra kehtestamist, et [[Eesti majandus]] kahaneb vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.<ref>[https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-seisukohad-paevakajalistel-teemadel Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta] (vaadatud 29. märtsil 2020)</ref> Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat.<ref>[https://www.err.ee/1100164/keskpanga-prognoosi-kohaselt-langeb-majandus-tanavu-10-protsenti "Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti"] ERR, 10. juuni 2020</ref> Detsembris prognoosis Eesti Pank 2020. aasta majanduslanguseks 2,5%.<ref>[https://www.err.ee/1209130/eesti-panga-prognoos-majanduslanguseks-jaab-tanavu-2-5-protsenti "Eesti Panga prognoos: majanduslanguseks jääb tänavu 2,5 protsenti"] ERR, 16. detsember 2020</ref> [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9">[https://www.err.ee/1608126160/eesti-majandus-langes-mullu-2-9-protsenti "Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti"] ERR, 1. märts 2021</ref> Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestas tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega.<ref>Anna Põld: [https://www.postimees.ee/6939798/helme-diislikutuse-hind-langeb-tanu-aktsiisimuudatustele-14-5-senti-liitri-kohta "Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> 17. mai 2020 seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas.<ref>[https://www.err.ee/1091127/eriolukorra-viimasel-nadalal-uletas-tootute-arv-50-000-piiri "Eriolukorra viimasel nädalal ületas töötute arv 50 000 piiri"] ERR, 18. mai 2020</ref> Kui enne pandeemia algust oli töötuse määr 5,1%, siis 2021. aasta III kvartalil langes töötuse määr 5,7% peale ning taas kasvas üleüldine palgasurve. Pandeemiaeelsele tasemele jõudmist prognoositi 2022. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1608403670/tootute-vahenemine-kriisieelse-tasemeni-toob-kaasa-uleuldise-palgaralli "Töötute vähenemine kriisieelse tasemeni toob kaasa üleüldise palgaralli"] ERR, 15. november 2021</ref> === Tervishoiualane mõju === [[Pilt:Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020 -- 04.jpg|pisi|Pandeemiaga seoses rõhutati vajadust tagada kätehügieen ja kanda maske]] Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida [[SARS-CoV-2]] viirusega nakatumist ja ravida [[COVID-19|koroona]]<nowiki/>patsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks [[Kuressaare Haigla]]s ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]s.<ref>[https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020</ref> Psühhiaatrid registreerisid rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Noorte seas kasvas ka enesetappude arv.<ref>Grete-Liina Roosve: [https://www.err.ee/1145028/koroonakarantiin-pani-pontsu-inimeste-vaimsele-tervisele "Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele"] ERR, 9. oktoober 2020</ref> Kardeti, et liikumispiirangute tõttu kasvas ühtlasi [[koduvägivald]], kuid see ei pruukinud statistikas kajastuda, sest ohvritel polnud kuhugi minna.<ref>[[Helena Dalli]]:[https://www.err.ee/1080745/helena-dalli-liikumispiirangute-tottu-on-suurenenud-koduvagivald "Liikumispiirangute tõttu on suurenenud koduvägivald"] ERR, 22. aprill 2020</ref><ref>Mari Peegel: [https://feministeerium.ee/parnu-naiste-tugikeskuse-juht-margo-orupold-valmistume-huppeks-kui-vagivald-kodudes-peaks-eskaleeruma/ "Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld: valmistume hüppeks, kui vägivald kodudes peaks eskaleeruma"] feministeerium.ee, 13. aprill 2020</ref> Võrreldes varasemaga kasvas Eestis Ohvriabisse pöördujate hulk.<ref>Roberta Vaino: [https://www.err.ee/1127085/ohvriabisse-poordujate-arv-kasvab-kannatajate-seas-uha-enam-mehi "Ohvriabisse pöördujate arv kasvab, kannatajate seas üha enam mehi"] ERR, 25. august 2020</ref> [[Füüsiline distantseerumine]] ja paranenud [[kätehügieen]] vähendasid samas teiste nakkushaiguste levikut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/koroonaviirust-piiravad-meetmed-mojutanud-ka-teiste-nakkushaiguste-levikut "Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut"] Terviseamet, 7. mai 2020</ref> Koroonapandeemia tõttu oli haiglatel vaja piirata ka plaanilist ravi. Näiteks 2021. aasta kevadise koroonalaine tõttu jäi [[Peep Talving]]u sõnul ootele enam kui 20&nbsp;tuhande inimese ravi.<ref>[https://www.err.ee/1608359619/eelmise-koroonalaine-tottu-on-siiani-plaanilise-ravi-ootel-21-600-inimest "Eelmise koroonalaine tõttu on siiani plaanilise ravi ootel 21 600 inimest"] ERR, 5. oktoober 2021</ref> Koroonaga seotud kulude katteks sai [[Eesti Haigekassa]] 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks koroonapatsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. Koroona testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020</ref> 2021. aasta veebruari seisuga oli koroonapatsientide ravile (ei sisalda [[taastusravi]]) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92861453/graafik-uhele-covid-patsiendile-kulus-123-000-eurot-teine-oli-haiglas-72-paeva "GRAAFIK | Ühele COVID-patsiendile kulus 123 000 eurot, teine oli haiglas 72 päeva"] Maaleht, 18. märts 2021</ref> 2021. aasta novembri seisuga olid Haigekassa analüüsi kohaselt koroonaga seotud kulud üle 100 miljoni euro, millest 57 miljonit kulus koroonahaigete ravile ning 50 miljonit isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasudele, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisolekule ja edukustasudele. Ravikuludest 95% moodustas vaktsineerimata (sealhulgas ajast enne vaktsineerimisega alustamist) patsientide ravimine. Kuna vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus ja ravikulud on olnud suuremad, siis vaktsineeritud inimesed olid lisaks nakatumiste, ravivajaduste ja surmade ärahoidmisele säästnud ka hinnanguliselt 13 miljonit eurot potentsiaalseid kulusid.<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[[Mait Raag]], [[Kadri Haller-Kikkatalo]]. [https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/COVID-ravikulude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20seisuga%204.11.2021.pdf COVID-19 ravi sõltuvalt vaktsineerimisest]. [[Tervisekassa]], 9. november 2021</ref> Ravikulude jätkuva kasvu tõttu ja kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks on Haigekassa soovinud võtta kasutusele osa oma reservkapitalist.<ref>[https://www.err.ee/1608397487/kaks-aastat-pandeemiat-on-haigekassale-maksma-lainud-ule-100-miljoni-euro Kaks aastat pandeemiat on haigekassale maksma läinud üle 100 miljoni euro]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608466250/riik-votab-koroonakulude-katteks-haigekassa-reservist-29-miljonit Riik võtab koroonakulude katteks haigekassa reservist 29 miljonit]. [[ERR]], 14. jaanuar 2022</ref> Juba pandeemiaeelselt oli probleemiks meditsiinitöötajate puudus ning pandeemiaga kasvas see veelgi.<ref>[https://www.err.ee/1197748/arstide-liit-eesti-meditsiinisusteem-toimib-tanu-meedikute-ulekoormusele "Arstide liit: Eesti meditsiinisüsteem toimib tänu meedikute ülekoormusele"] ERR, 5. detsember 2020</ref> Tõusnud töökoormus ja ületundide suur hulk tõi kaasa ka meditsiinitöötajate läbipõlemist ja töölt lahkumist ning süvendas sellega probleemi.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1028716/haiglajuhtide-mured-napib-personali-kes-koroonapatsientidega-tegeleks "Haiglajuhtide mured: napib personali, kes koroonapatsientidega tegeleks"] Õhtuleht, 15. märts 2021</ref><ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7371026/haiglajuht-jaanud-on-puhas-rutiin-ja-ulekoormus "Haiglajuht: jäänud on puhas rutiin ja ülekoormus"] Lõuna-Eesti Postimees, 27. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608400769/kolmandik-tu-kliinikumi-odedest-teeb-uhe-kuuga-viis-nadalat-tood "Kolmandik TÜ kliinikumi õdedest teeb ühe kuuga viis nädalat tööd"] ERR, 12. november 2021</ref> ==Vastuolud== [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --003.jpg|pisi|left|Terviseameti nakkushaiguste labor]] ===Terviseamet=== Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli algselt ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikutelt. Metoodika korrastati 2020. aasta 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas.<ref>Martin Laine: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020</ref> Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/segadus-andmetega-koroonaviiruse-statistikast-on-seni-jaanud-valja-12-nakatunut?id=89452257 "Segadus andmetega. Koroonaviiruse statistikast on seni jäänud välja 12 nakatunut"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Terviseamet kinnitas algul, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma.<ref>Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-naomaskidest-uhed-utlevad-et-need-kaitsevad-teised-et-ei-kaitse-kellel-on-oigus?id=89381387 "Kõik näomaskidest: ühed ütlevad, et need kaitsevad, teised, et ei kaitse. Kellel on õigus?"] Eesti Ekspress, 28. märts 2020</ref> [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]] koostas koostöös [[Tallinna Tehnikaülikool]]i polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.<ref>[https://tervis.postimees.ee/6939918/ttja-koostas-juhendi-kuidas-valmistada-nii-meditsiinilisi-kui-isetehtud-maske "TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> ===Eriolukord=== {{Vaata| Koroonakriis Eestis#Eriolukord}} Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler [[Ülle Madise]], kes nimetas põhjendatuks pigem [[hädaolukord|hädaolukorra]] meetmete kasutamist.<ref>Owe Petersell: [https://www.err.ee/1062558/oiguskantsler-praegu-eriolukorra-valja-kuulutamist-ei-toeta "Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta"] ERR, 12. märts 2020</ref> Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis,<ref name="kohalik-levik" /> mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada.<ref name=eriolu /> Hiljem ütles Madise, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud.<ref name="Sildam-Madise">Toomas Sildam: [https://www.err.ee/1064534/oiguskantsler-ulle-madise-pohiseadus-kehtib-ka-praegu "Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu"] ERR, 16. märts 2020</ref> Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.<ref name="Sildam-Madise" /> Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]i osaline peatamine.<ref>[[Karmen Turk]]: [https://triniti.ee/inimoigused-pausil/ Inimõigused pausil] Advokaadibüroo Triniti blogi, 1. aprill 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/advokaat-valisministeeriumi-sammust-demokraatlikus-oigusriigis-nii-ei-tehta?id=89386411 "Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta"] Delfi, 28. märts 2020</ref> [[Marina Kaljurand]] nimetas seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidis, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.<ref>[https://www.err.ee/1074259/kaljurand-artikli-15-aktiveerimine-oli-valispoliitiline-prohmakas "Kaljurand: artikli 15 aktiveerimine oli välispoliitiline prohmakas"] ERR, 7. aprill 2020</ref> Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades [[mobiilpositsioneerimine|mobiilpositsioneerimise]] alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma<ref>[https://web.archive.org/web/20200628165315/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaministri-rahandusministri-ja-eesti-panga-presidendi-pressikonverentsi-stenogramm-17-marts "Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020"] Eesti Vabariigi valitsuse veebisait, 18. märts 2020</ref> põhjustas teravat kriitikat ja sellise võimaluse välistas kategooriliselt õiguskantsler Ülle Madise.<ref>Vilja Kiisler: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-ulle-madise-nakatunud-inimest-telefoni-asukoha-maaramisega-jalitada-ei-tohi-see-on-taiesti-keelatud?id=89397205 "Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud"] Delfi, 30. märts 2020</ref> Valitsus otsustas eriolukorra ajal õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis tekitas vastuseisu keskkonnakaitsjate<ref>Piret Väinsalu, [[Madis Vasser]]: [https://elfond.ee/uudised/valitsuse-otsus-toetada-olitehase-rajamist-on-vastutustundetu "Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu"] Eestimaa Looduse Fond, 27. märts 2020</ref>, teadlaste<ref>Kaur Maran: [https://heureka.postimees.ee/6935313/teadusuhendused-polevkivitehase-rajamine-kriisiolukorras-on-vastutustundetu-ja-kahjulik "Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik"] Postimees, 27. märts 2020</ref> ja energeetikute seas<ref>Aleksander Krjukov: [https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks "Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks"] ERR, 27. märts 2020</ref><ref>Jaanus Purga: [https://pohjarannik.postimees.ee/6941957/jaanus-purga-uut-polevkiviolitehast-ei-tule "Uut põlevkiviõlitehast ei tule"] Põhjarannik, 4. aprill 2020</ref>. Kriitikat pälvis valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud tõid välja, et just kriisi ajal oleks hea investeerida.<ref>[https://www.err.ee/1072366/seb-kriisi-ajal-pensionimaksete-peatamine-pole-hea-mote "SEB: kriisi ajal pensionimaksete peatamine pole hea mõte"] ERR, 2 aprill 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2020/03/25/kaed-eemale-minu-rahakotist "Käed eemale minu rahakotist!"] Äripäev, 25. märts 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/23/valitsus-aitab-ii-samba-maksete-peatamisega-iseennast "Valitsus aitab II samba maksete peatamisega iseennast"] Äripäev, 23. märts 2020</ref> Eesti Panga president [[Madis Müller]] väitis, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/6927596/teise-pensionisamba-maksed-peatatakse "Teise pensionisamba maksed peatatakse"] Postimees, 19. märts 2020</ref> 2021. aasta septembris hinnati, et pensionimaksete peatamine läheb riigile täiendavalt maksma kuni 100 miljonit eurot, sest pensionifondide tootlus oli peatatud maksete perioodil oluliselt üle ajaloolise keskmise.<ref>[https://www.err.ee/1608330002/pensionimaksete-peatamine-voib-riigile-maksma-minna-kuni-100-miljonit-eurot "Pensionimaksete peatamine võib riigile maksma minna kuni 100 miljonit eurot"] ERR, 6. september 2021</ref> [[Fail:Tanel Kiik 2020.jpg|pisi|Tartu Ülikool tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse]] 1. aprillil 2020 teatas valitsus [[Siseministeerium]]is valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus pidi saama õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistanuks eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse [[viisavabadus|viisavabalt]], [[turistiviisa|turisti]]- või [[äriviisa]]ga. Välismaalaste puhul hakati hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning oldi valmis neid kinni pidama ja [[väljasaatmine|välja saatma]].<ref>Madis Hindre: [https://www.err.ee/1071470/riik-voib-toota-jaavad-valismaalased-edaspidi-koju-saata "Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata"] ERR, 1. aprill 2020</ref> Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja.<ref>[https://www.err.ee/1072351/too-kaotanud-valismaalased-peavad-eestist-lahkuma "Töö kaotanud välismaalased peavad Eestist lahkuma"] ERR, 2. aprill 2020</ref> Otsust nimetati ajakirjanduses "immigrantidevastase poliitika läbisurumiseks", mida püüti läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/new-york-times-eesti-valitsus-kasutab-viirust-immigrantide-vastase-poliitika-labisurumiseks?id=89457483 "New York Times: Eesti valitsus kasutab viirust immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Otsus süvendas tööjõuprobleeme põllumajanduses<ref>[https://www.err.ee/1072384/ettevotja-koroonakriisis-tootuks-jaanud-maal-toojoupuudust-ei-lahenda "Ettevõtja: koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ei lahenda"] ERR, 2. aprill 2020</ref> ning eriti tugevasti said pihta maasikakasvatajad<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1002185/maasikakasvataja-kutsus-ministreid-maasikapollule "Maasikakasvataja kutsus ministreid maasikapõllule"] Õhtuleht, 20. mai 2020</ref>. Tartu Ülikool tunnustas 2020. aastal sotsiaalminister [[Tanel Kiik]]e [[Johan Skytte medal|Johan Skytte medaliga]] panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.<ref>[https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tunnustab-skytte-medaliga-sotsiaalminister-tanel-kiike "Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike"] Tartu Ülikool, 29. mai 2020</ref> Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega.<ref>[https://www.err.ee/1096699/toomas-sildam-mone-ministri-viroloogiline-kirgastumine "Toomas Sildam: mõne ministri viroloogiline kirgastumine"] ERR, 31. mai 2020</ref> Avaldati ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ning sellega põhjendati, et miks pidi näiteks ametist lahkuma Terviseameti juht Merike Jürilo.<ref>[https://www.err.ee/1104778/olukorrast-riigis-praegusele-valitsusele-ei-meeldi-eksperte-kuulata ""Olukorrast riigis": praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata"] ERR, 21. juuni 2020</ref> Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka [[sunniraha]] maksmine.<ref>[https://www.err.ee/1093074/politsei-eriolukorra-piiranguid-rikuti-rohkem-kui-6000-korda "Politsei: eriolukorra piiranguid rikuti rohkem kui 6000 korda"] ERR, 21. mai 2020</ref> === Teine laine === Viiruse teise laine ajal kritiseeriti valitsuse selge plaani puudumist<ref>[https://www.err.ee/1206262/opik-riigil-peaks-koroonaga-voitluses-olema-vahemalt-kuu-pikkune-plaan "Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan"] ERR, 13. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1200346/jevgeni-ossinovski-valitsus-on-viiruse-teises-laines-totaalselt-labi-kukkunud "Jevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud"] ERR, 8. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1145110/indrek-saar-viiruse-ohjamise-asemel-tegelevad-ministrid-punktinoppimisega "Indrek Saar: viiruse ohjamise asemel tegelevad ministrid punktinoppimisega"] ERR, 11. oktoober 2020</ref> ja segast kommunikatsiooni<ref>[https://www.err.ee/1206466/toomas-sildam-enam-ei-saa-aru-mis-on-valitsuse-tehtud-piirangute-mote "Toomas Sildam: enam ei saa aru, mis on valitsuse tehtud piirangute mõte"] ERR, 12. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1204501/mari-liis-tikerperi-koolid-vajavad-ja-vaarivad-selgemaid-sonumeid "Mari-Liis Tikerperi: koolid vajavad ja väärivad selgemaid sõnumeid"] ERR, 11. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1157642/joks-valitsuskommunikatsioon-maskide-teemal-oli-vastuoluline-ja-segadust-tekitav "Jõks: valitsuskommunikatsioon maskide teemal oli vastuoluline ja segadust tekitav"] ERR, 11. november 2020</ref>. Arvati ka, et riigi taas lukku panekuga jäädi lootusetult hiljaks.<ref>[https://leht.postimees.ee/7197414/rainis-venta-riigi-lukku-panemine-ei-hoia-katastroofi-ara "Rainis Venta: riigi lukku panemine ei hoia katastroofi ära"] Postimees, 10. märts 2021</ref> Näiteks kritiseeris riigikontrolör [[Janar Holm]] puudulikku kommunikatsiooni, kaootilisust omavalitsuste kaasamisel, vähest selgust ettevõtjate toetamise osas ning ebaselget juhtimisstruktuuri.<ref>[https://www.err.ee/1608356039/riigikontrolor-kritiseeris-kirjas-peaministrile-tegevust-koroonakriisis "Riigikontrolör kritiseeris kirjas peaministrile tegevust koroonakriisis"] ERR, 1. oktoober 2021</ref> === Vaktsineerimise kriitika === Etteheiteid oli vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanel-kiik-vaktsineerimise-vaidetavalt-aeglasest-tempost-seda-tehakse-moistlikult-ja-turvaliselt?id=92131119 "Tanel Kiik vaktsineerimise väidetavalt aeglasest tempost: seda tehakse mõistlikult ja turvaliselt"] Delfi, 30. detsember 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92159493/meie-vaktsineerimine-on-masendavalt-aeglane-siin-on-idee-kuidas-saada-kiiremaks "Meie vaktsineerimine on masendavalt aeglane. Siin on idee, kuidas saada kiiremaks"] Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/01/14/tooandjad-nouavad-kiiremat-vaktsineerimist "Tööandjad nõuavad kiiremat vaktsineerimist"] Äripäev, 14. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7181697/kaja-kallas-vaktsineerimise-korraldusega-ei-saa-rahul-olla "Kaja Kallas: vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla"] Postimees, 16. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608113548/valitsus-tunnistab-torkeid-vaktsineerimisel "Valitsus tunnistab tõrkeid vaktsineerimisel"] ERR, 17. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608123571/jesse-vaktsineerimise-tempoga-ei-saa-rahul-olla "Jesse: vaktsineerimise tempoga ei saa rahul olla"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608128542/soomes-kulgeb-koroona-vastu-vaktsineerimine-eestiga-sarnases-tempos "Soomes kulgeb koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos"] ERR, 3. märts 2021</ref> Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon.<ref>[https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021</ref> Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada.<ref>[https://www.err.ee/1608168577/kolvart-kritiseerib-vaktsineerimisel-kitsale-sihtruhmale-keskendumist "Kõlvart kritiseerib vaktsineerimisel kitsale sihtrühmale keskendumist"] ERR, 7. aprill 2021</ref> Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju.<ref>[https://www.err.ee/1608212707/paavo-nogene-miks-on-kumned-tuhanded-doosid-ootel-mitte-olavarres "Paavo Nõgene: miks on kümned tuhanded doosid ootel, mitte õlavarres?"] ERR, 14. mai 2021</ref> Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.<ref>[https://www.err.ee/1608216379/seer-registreerimisjarjekorras-pole-praegu-motet-oodata-uusi-aegu-ei-tule "Seer: registreerimisjärjekorras pole praegu mõtet oodata, uusi aegu ei tule"] ERR, 18. mai 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608216499/vaktsineerimisele-registreerimise-infotelefoni-susteemis-oli-rike "Vaktsineerimisele registreerimise infotelefoni süsteemis oli rike"] ERR, 18. mai 2021</ref> Riigikontrolör [[Janar Holm]] tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis olevat tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt oli välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei olnud käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.<ref>[https://www.err.ee/1608169987/riigikontrolor-saatis-kiigele-kriitilise-kirja-vaktsineerimise-korralduse-ja-juhtimise-kohta "Riigikontrolör saatis Kiigele kriitilise kirja vaktsineerimise korralduse ja juhtimise kohta"] ERR, 8. aprill 2021</ref> 2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht [[Simmo Saar]] riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/92061855/terviseamet-laskis-lahti-riigi-vaktsiiniplaani-kritiseerinud-juhtivtootaja "Terviseamet laskis lahti riigi vaktsiiniplaani kritiseerinud juhtivtöötaja"] Delfi, 22. detsember 2020</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7215753/simmo-saar-sel-asjal-on-hinnalipik-mis-arvutatakse-inimeludes "Simmo Saar: «Sel asjal on hinnalipik, mis arvutatakse inimeludes.»"] Postimees, 2. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89478843/ekspressi-arhiivist-terviseameti-pr-juht-nii-paha-on-olla-ei-tea-kas-mul-on-koroona-voi-moni-muu-tripper "EKSPRESSI ARHIIVIST | Terviseameti PR-juht: Nii paha on olla. Ei tea, kas mul on koroona või mõni muu tripper?"] Eesti Ekspress, 22. detsember 2020</ref><ref name="esikoht" /> ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93265801/tervisekuninga-piinad "Tervisekuninga piinad"] Eesti Ekspress, 28. aprill 2021</ref> Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1026088/voitluses-terviseametiga-2-0-simmo-saare-kasuks-riigiasutus-raiskab-ressurssi-kattemaksuks "Võitluses terviseametiga 2:0 Simmo Saare kasuks: „Riigiasutus raiskab ressurssi kättemaksuks!“"] Õhtuleht, 22. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1032730/raha-nagu-raba-ullar-lanno-on-simmo-saarelt-arvutite-tagasisaamiseks-kulutanud-ule-20-000-euro "RAHA NAGU RABA! Üllar Lanno on Simmo Saarelt arvutite tagasisaamiseks kulutanud üle 20 000 euro!"] Õhtuleht, 29. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93260121/nurjus-ullar-lanno-magus-kattemaks-endistele-alluvatele "Nurjus Üllar Lanno magus kättemaks endistele alluvatele"] Eesti Ekspress, 27. aprill 2021</ref> Näiteks leidis Töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.<ref>[https://www.err.ee/1608156664/simmo-saar-sai-toovaidluses-osalise-oiguse-terviseamet-on-otsusega-rahul "Simmo Saar sai töövaidluses osalise õiguse, terviseamet on otsusega rahul"] ERR, 26. märts 2021</ref> Koroonapiirangute vastased viisid läbi mitmeid proteste<ref>[https://www.err.ee/1608171646/politsei-asub-toompeal-kogunevaid-meeleavaldajaid-hajutama "Politsei asub Toompeal kogunevaid meeleavaldajaid hajutama"] ERR, 9. aprill 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94942645/ulevaade-ja-fotod-vabaduse-valjak-taitus-koroonaprotestijatega-uritusel-kritiseeriti-vaktsineerimist-ja-sarjati-valitsust "ÜLEVAADE ja FOTOD | Vabaduse väljak täitus koroonaprotestijatega. Üritusel kritiseeriti vaktsineerimist ja sarjati valitsust "] Delfi, 23. oktoober 2021</ref> ning populistlik opositsioonierakond [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] õhutas seda tagant, et enda toetust tõsta.<ref>[https://www.err.ee/1608180625/helme-meie-sonumid-politseiriigist-kasvatasid-ekre-reitingut "Helme: meie sõnumid politseiriigist kasvatasid EKRE reitingut"] ERR, 16. aprill 2021</ref><ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/94944291/video-martin-helme-meil-on-varajane-ravi-ivermektiini-naol-olemas-tervishoiumaffia-voiks-jatta-husteeria-ohutamise "VIDEO | Martin Helme: meil on varajane ravi ivermektiini näol olemas, tervishoiumaffia võiks jätta hüsteeria õhutamise"] Delf TV, 23. oktoober 2021</ref> Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega.<ref name="siidkindad">[https://epl.delfi.ee/artikkel/93486325/eesti-on-kohelnud-koroonareeglite-rikkujaid-siidkinnastes-latis-26-000-trahvi-eestis-24 "Eesti on kohelnud koroonareeglite rikkujaid siidkinnastes: Lätis 26 000 trahvi, Eestis 24"] Eesti Päevaleht, 20. mai 2021</ref> Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26&nbsp;406 ja Leedus 17&nbsp;870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujatega ümber käidud äärmiselt leebelt.<ref>[https://en.rebaltica.lv/2021/05/give-them-a-fine-or-hand-them-a-mask/ "Give them a fine – or hand them a mask?"] Re:Baltica, 19. mai 2021</ref> Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see annaks neile ainult rohkem tähelepanu.<ref name="siidkindad" /> Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.<ref>[https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga/ "Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga"] Müürileht, 19. oktoober 2021</ref> Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister [[Anneli Ott|Anneli Oti]] osas kõlas üleskutseid ta valitsusest minema saata.<ref>[https://www.err.ee/1608294087/rahva-teenrid-arutasid-oti-ja-kiige-voimaliku-tagandamise-ule ""Rahva teenrid" arutasid Oti ja Kiige võimaliku tagandamise üle"] ERR, 31. juuli 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94096943/juhtkiri-nakkusohtlik-anneli-ott-tuleb-valitsusest-minema-saata "JUHTKIRI | Nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata"] Eesti Päevaleht, 24. juuli 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94914781/vaktsineerimata-kultuuriminister-anneli-ott-ma-ei-kavatse-tagasi-astuda "Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott: ma ei kavatse tagasi astuda"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref> Augusti algul kutsuti ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler [[Marika Priske]].<ref>[https://www.err.ee/1608295470/sotsiaalministeeriumi-kantsler-priske-saab-ametist-priiks "Sotsiaalministeeriumi kantsler Priske saab ametist priiks"] ERR, 2. august 2021</ref> == Vaata ka == * [[SARS-CoV-2]] * [[COVID-19#Ennetamine|COVID-19 ennetamine]] * [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]] * [[Koroonapandeemia]] * [[Koroona (haigus)]] * [[Koroonavaktsiin]] * [[Koroonakriis Eestis]] * [[HOIA|HOIA mobiilirakendus]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="koroonakaart">[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name=covid19>[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name="kohalik-levik">[https://www.err.ee/1063204/terviseamet-eestis-on-kinnitatud-27-koroonajuhtu-ja-kohalik-levik "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik"] ERR, 12. märts</ref> <ref name=err11_03>[https://www.err.ee/1062412/who-juht-kaes-on-pandeemia "WHO juht: käes on pandeemia"] ERR, 11. märts 2020</ref> <ref name="EV_eri">[https://www.err.ee/1063468/valitsuse-korraldus-eriolukorra-valjakuulutamiseks Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks]. ERR, vaadatud 14.03.2020</ref> <ref name="esimene-inimelu">[https://www.postimees.ee/6933179/koroonaviirus-noudis-eestis-esimese-inimelu "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu"] Postimees, 25. märts 2020</ref> <ref name="Rozinko">[https://pohjarannik.postimees.ee/7142093/esimesena-eestis-koroonavaktsiini-saanud-jelena-rozinko-loodan-et-vaktsiin-aitab-kiiremini-naasta-tavaparasesse-ellu "Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu"] Põhjarannik, 27. detsember 2020</ref> <ref name="tuvastatud-17">[https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel"] ERR, 12. märts 2020</ref> <ref name="aprill-5">[https://www.err.ee/1073154/haiglaravi-vajavate-koroonahaigete-arv-kasvas-130-ni "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni"] ERR, 5. aprill 2020</ref> <ref name="august-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 1. august 2020</ref> <ref name="juuni-4">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 4. juuni 2020</ref> <ref name="rekordilised-561">[https://www.err.ee/1197535/oopaevaga-lisandus-rekordilised-561-koroonapositiivset-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus rekordilised 561 koroonapositiivset, suri üks inimene"] ERR, 5. detsember 2020</ref> <ref name="rekordilised-760">[https://www.err.ee/1205644/oopaevaga-lisandus-rekordilised-760-koroonapositiivset-suri-kuus-inimest "Ööpäevaga lisandus rekordilised 760 koroonapositiivset, suri kuus inimest"] ERR, 12. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-9-dets">[https://www.err.ee/1201306/valitsus-paneb-uuest-nadalast-koik-koolid-alates-1-klassist-kinni-erandkorras-sailib-kaugope "Valitsus paneb uuest nädalast kõik koolid alates 1. klassist kinni, erandkorras säilib kaugõpe"] ERR, 9. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-laiendab-sulgemised">[https://www.err.ee/1216735/valitsus-laiendab-sulgemised-tallinnale-ja-harjumaale "Valitsus laiendab sulgemised Tallinnale ja Harjumaale"] ERR, 23. detsember 2020</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:COVID-19 pandemic in Estonia}} * [https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised Koroonateemalised trükised ja juhendmaterjalid] [[Terviseamet]]i kodulehel * [https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima Vaktsineerimine Eestis] * [https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-kvantitatiivne-igg-antikehade-analuus Koroonaviiruse antikehade analüüs] * [https://koroona.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid] * [https://koroonakaart.ee/et Koroonaviiruse leviku kaart Eestis] * [https://uudiskiri.etag.ee/ Eesti Teadusagentuuri COVID-19 uudiskiri] * [https://kkk.kriis.ee/et Korduma kippuvad küsimused] Eriolukorra veebileht * [https://ourworldindata.org/coronavirus/country/estonia?country=~EST Eesti koroonapandeemia andmestik] [[Our World in Data]] lehel * [https://synlab.ee/arstile/covid-19-materjalid Koroonaviiruse testimine Eestis] * [https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Koroonaviiruse testimispunktid Eestis] * [https://www.google.com/maps/search/koroonaviiruse+testimine/@58.7378865,24.4994565,8z COVID-19 testimine] Google maps * [https://digilugu.ee Koroonaviiruse testi vastused] * [https://news.google.com/covid19/map?hl=et&mid=%2Fm%2F02kmm Koroonaviirus (Covid-19) Google uudised] * [https://g.co/kgs/HuX7X1 COVID-19 vaktsiin Google otsing] ;Kokkuvõtted * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_seisuga_09.06.2020_.pdf Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu.] Terviseamet, juuni 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_2020a_1_poolaasta_ulevaade.pdf COVID-19 epidemioloogiline ülevaade : 2020. aasta I poolaasta] Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27. oktoober 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.12.2020] Terviseamet, 28. detsember 2020 * [https://terviseamet.ee/et/epiidulevaated Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa] Terviseamet * [https://www.tooelu.ee/et/146/covid-19-tookeskkonnas COVID-19 töökeskkonnas] Tööelu * [https://levila.ee/tekstid/eesti-koroona-vastu Eesti Koroona vastu] Levila ;Meedias * [https://www.err.ee/1062532/ratas-oleme-joudnud-hadaolukorda "Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda"] ERR, 12. märts 2020 * [[Irja Lutsar]]: [https://www.err.ee/1064212/irja-lutsar-jargmised-nadalad-saavad-vaga-rasked-olema "Järgmised nädalad saavad väga rasked olema"] ERR, 15. märts 2020 * [[Mart Kadastik]]: [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/testida-testida-testida?id=89259259 "Testida! Testida! Testida!"] Eesti Ekspress, 17. märts 2020 * [https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 20. märts 2020 * [https://www.err.ee/1068284/koroonaviiruse-tokestamise-raport-kahe-nadala-parast-voib-intensiivis-olla-100-inimest "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest"] ERR, 24. märts 2020 * [[Taavi Eilat]]: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020 * [https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/hadaolukorra-meditsiinijuht-arkadi-popov-juunikuuks-voiks-olukord-olla-normaliseerunud-ainult-uhel-juhul-kui?id=89343413 "Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov: juunikuuks võiks olukord olla normaliseerunud ainult ühel juhul, kui..."] Eesti Ekspress, 25. märts 2020 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1080530/tanel-kiik-teatud-piirangud-kestavad-ilmselt-suve-lopuni "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni"] ERR, 22. aprill 2020 * [[Kristjan Pihl]]: [https://www.err.ee/1089324/soda-nahtamatu-vaenlasega-60-paeva-koroonaepideemia-eesliinil "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil"] ERR, 13. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095147/kadai-eestis-oli-koroonapuhang-mitte-epideemia "Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095043/terviseameti-plaan-koroonakevad-sugisel-ei-kordu "Terviseameti plaan: koroonakevad sügisel ei kordu"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1097674/kadai-rootsi-ei-teinud-vale-otsust "Kadai: Rootsi ei teinud vale otsust"] ERR, 3. juuni 2020 * [https://www.err.ee/1105059/marju-himma-koroonakriis-toi-valja-eesti-valikulise-teaduspohisuse "Marju Himma: koroonakriis tõi välja Eesti valikulise teaduspõhisuse"] ERR, 22. juuni 2020 * [[Hanneli Rudi]]: [https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020 * [[Dmitri Pastuhhov]]: [https://www.err.ee/1139699/insight-viiruse-otsingul-uks-paev-koroonadetektiividega ""Insight" viiruse otsingul: üks päev koroonadetektiividega"] ERR, 26. september 2020 * [https://www.err.ee/1140624/teadlane-eesti-on-teise-koroonalaine-algusfaasis "Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis"] ERR, 28. september 2020 * [https://www.err.ee/1205221/koroonamudeldaja-positiivse-stsenaariumi-jargi-on-jouludel-haiglas-350-inimest "Koroonamudeldaja: positiivse stsenaariumi järgi on jõuludel haiglas 350 inimest"] ERR, 11. detsember 2020 * [https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020 * [[Karmen Joller]]: [https://www.err.ee/1608131953/karmen-joller-miks-nii-vahe-vaktsineeritakse-ehk-seletuskiri-peaministrile "Miks nii vähe vaktsineeritakse ehk seletuskiri peaministrile"] ERR, 5. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137635/pealtnagija-vottis-luubi-alla-vaktsineerimislogistika-eestis ""Pealtnägija" võttis luubi alla vaktsineerimislogistika Eestis"] ERR, 11. märts 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/94232897/taismahus-eesti-tippjuhtide-ettepanekud-kuidas-uhiskonda-lahti-hoida-noored-olgu-fookuses-motleme-kolmandale-vaktsiinisustile "TÄISMAHUS | Eesti tippjuhtide ettepanekud, kuidas ühiskonda lahti hoida: noored olgu fookuses, mõtleme kolmandale vaktsiinisüstile"] Delfi, 6. august 2021 * [[Toomas Sildam]]: [https://www.err.ee/1608342338/fischer-koroonainfo-muutlikkusest-teadlased-on-igavesed-kohklejad-ja-kahtlejad "Fischer koroonainfo muutlikkusest: teadlased on igavesed kõhklejad ja kahtlejad"] ERR, 17. september 2021 * [[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/1608386282/suur-ulevaade-mida-koroonahaigetega-eesti-haiglas-tehakse "Suur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse?"] ERR Novaator, 29. oktoober 2021 * [https://www.regionaalhaigla.ee/et/node/20516 "Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi"] Regionaalhaigla, 9. november 2021 * [https://www.err.ee/1608447254/maimets-uhtegi-vaktsiini-ei-ole-nii-hasti-uuritud-kui-koroona-oma "Maimets: ühtegi vaktsiini ei ole nii hästi uuritud kui koroona oma"] ERR, 26. detsember 2021 {{COVID-19}} {{Koroonapandeemia Eestis}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:Koroonapandeemia Eestis| ]] 636evvvtm4dlgre7wyres08lg9ln0da 0 582002 6175813 6174834 2022-08-09T11:44:09Z 79.114.225.121 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Saint Kittsi ja Nevise föderatsiooni peaminister | embleem = Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg | embleemiallkiri = [[Saint Kittsi ja Nevise vapp]] | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Terrance Drew (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Terrance Drew]] | ametisalates = 6. august 2022 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 19. september 1983 | esimene = [[Kennedy Simmonds]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} Siin on loetletud '''Saint Kittsi ja Nevise peaministreid'''. == Peaministrid 1960–1967 == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 1. jaanuar 1960 – juuli 1966 |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | juuli 1966 – 27. veebruar 1967 |} == Peaministrid 1967–1983== {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | 27. veebruar 1967 – 23. mai 1978 |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 23. mai 1978 – 18. mai 1979 |- | [[Lee Moore (poliitik)|Lee Llewellyn Moore]] | 1939–2000 | 18. mai 1979 – 21. veebruar 1980 |- | [[Kennedy Simmonds]] | 1936– | 21. veebruar 1980 – 19. september 1983 |} == Peaministrid 1983– == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Kennedy Simmonds]] | s.&nbsp;o. | 19. september 1983 – 7. juuli 1995 |- | [[Denzil Douglas]] | 1953– | 7. juuli 1995 – 18. veebruar 2015 |- | [[Timothy Harris]] | 1964– | 18. veebruar 2015 – 6. august 2022 |- | [[Terrance Drew]] | 1976– | 6. august 2022 – |} ==Vaata ka== *[[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberneride loend]] *[[Nevise peaminister]] [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise inimesed| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] 0fkcw3acl3suja5fy9hxht83qahx1wr 10 583728 6175665 6171729 2022-08-09T05:49:27Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Bulgaarias}} </noinclude> {{Medical cases chart |numwidth=wdmm |float=left |disease=COVID-19 pandeemia |location=Bulgaarias |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-03-08;;;4 ;;;4 2020-03-10;;;6 2020-03-11;1;;7 2020-03-12;1;;23 2020-03-13;1;;31 2020-03-14;2;;41 2020-03-15;2;;51 2020-03-16;2;;62 2020-03-17;2;;81 2020-03-18;2;;92 2020-03-19;3;;105 2020-03-20;3;1;127 2020-03-21;3;3;163 2020-03-22;3;3;187 2020-03-23;3;3;201 2020-03-24;3;3;218 2020-03-25;3;4;242 2020-03-26;3;8;264 2020-03-27;3;9;293 2020-03-28;7;11;331 2020-03-29;8;14;346 2020-03-30;8;17;359 2020-03-31;8;17;399 2020-04-01;9;20;422 2020-04-02;10;25;457 2020-04-03;14;30;485 2020-04-04;17;34;503 2020-04-05;20;37;531 2020-04-06;22;39;549 2020-04-07;23;42;577 2020-04-08;24;42;593 2020-04-09;24;48;618 2020-04-10;25;54;635 2020-04-11;28;62;661 2020-04-12;29;68;675 2020-04-13;32;71;685 2020-04-14;35;81;713 2020-04-15;36;105;747 2020-04-16;38;122;800 2020-04-17;41;141;846 2020-04-18;41;153;878 2020-04-19;42;161;894 2020-04-20;43;167;929 2020-04-21;45;170;975 2020-04-22;49;174;1024 2020-04-23;52;190;1097 2020-04-24;54;193;1188 2020-04-25;54;197;1247 2020-04-26;56;205;1300 2020-04-27;58;206;1363 2020-04-28;58;222;1399 2020-04-29;64;243;1447 2020-04-30;66;266;1506 2020-05-01;68;276;1555 2020-05-02;72;287;1594 2020-05-03;73;308;1618 2020-05-04;78;321;1652 2020-05-05;80;342;1704 2020-05-06;84;360;1778 2020-05-07;84;384;1829 2020-05-08;86;401;1872 2020-05-09;90;422;1921 2020-05-10;91;444;1965 2020-05-11;93;461;1990 2020-05-12;95;476;2023 2020-05-13;96;499;2069 2020-05-14;99;521;2100 2020-05-15;102;545;2138 2020-05-16;105;573;2175 2020-05-17;108;598;2211 2020-05-18;110;612;2235 2020-05-19;112;646;2259 2020-05-20;116;684;2292 2020-05-21;120;727;2331 2020-05-22;125;769;2372 2020-05-23;126;808;2408 2020-05-24;130;840;2427 2020-05-25;130;862;2433 2020-05-26;130;880;2443 2020-05-27;133;912;2460 2020-05-28;134;965;2477 2020-05-29;136;1016;2485 2020-05-30;139;1064;2499 2020-05-31;140;1074;2513 2020-06-01;140;1090;2519 2020-06-02;144;1123;2538 2020-06-03;146;1206;2560 2020-06-04;147;1322;2585 2020-06-05;159;1390;2627 2020-06-06;160;1528;2668 2020-06-07;160;1545;2711 2020-06-08;160;1548;2727 2020-06-09;164;1587;2810 2020-06-10;167;1623;2889 2020-06-11;167;1664;2993 2020-06-12;168;1688;3086 2020-06-13;172;1716;3191 2020-06-14;172;1723;3266 2020-06-15;174;1730;3290 2020-06-16;176;1784;3341 2020-06-17;181;1817;3453 2020-06-18;184;1880;3542 2020-06-19;190;1941;3674 2020-06-20;193;2008;3755 2020-06-21;199;2027;3872 2020-06-22;199;2074;3905 2020-06-23;207;2171;3984 2020-06-24;208;2217;4114 2020-06-25;209;2263;4242 2020-06-26;211;2370;4408 2020-06-27;215;2457;4513 2020-06-28;216;2475;4625 2020-06-29;219;2508;4691 2020-06-30;223;2582;4831 2020-07-01;230;2676;4989 2020-07-02;232;2722;5154 2020-07-03;232;2802;5315 2020-07-04;239;2892;5497 2020-07-05;241;2898;5677 2020-07-06;246;2915;5740 2020-07-07;250;3000;5914 2020-07-08;254;3037;6102 2020-07-09;259;3166;6342 2020-07-10;262;3229;6672 2020-07-11;267;3308;6964 2020-07-12;267;3311;7175 2020-07-13;268;3319;7252 2020-07-14;276;3517;7411 2020-07-15;283;3663;7645 2020-07-16;289;3841;7877 2020-07-17;293;3927;8144 2020-07-18;297;4033;8442 2020-07-19;299;4081;8638 2020-07-20;300;4106;8733 2020-07-21;308;4205;8929 2020-07-22;313;4521;9254 2020-07-23;321;4643;9584 2020-07-24;329;5031;9853 2020-07-25;337;5252;10123 2020-07-26;338;5306;10312 2020-07-27;340;5355;10427 2020-07-28;347;5585;10621 2020-07-29;355;5766;10871 2020-07-30;368;5971;11155 2020-07-31;374;6173;11420 2020-08-01;383;6319;11690 2020-08-02;385;6396;11836 2020-08-03;388;6420;11955 2020-08-04;404;6684;12159 2020-08-05;415;6964;12414 2020-08-06;424;7154;12717 2020-08-07;435;7374;13014 2020-08-08;442;7622;13209 2020-08-09;445;7718;13343 2020-08-10;447;7772;13396 2020-08-11;459;7980;13512 2020-08-12;471;8154;13722 2020-08-13;482;8479;13893 2020-08-14;484;8901;14069 2020-08-15;492;9114;14243 2020-08-16;495;9161;14333 2020-08-17;498;9186;14365 2020-08-18;512;9442;14500 2020-08-19;519;9699;14669 2020-08-20;527;9931;14820 2020-08-21;532;10087;14962 2020-08-22;539;10282;15131 2020-08-23;545;10322;15227 2020-08-24;545;10338;15287 2020-08-25;563;10497;15386 2020-08-26;572;10601;15589 2020-08-27;586;10750;15751 2020-08-28;594;11044;15908 2020-08-29;603;11231;16065 2020-08-30;605;11253;16164 2020-08-31;613;11313;16190 2020-09-01;629;11483;16266 2020-09-02;642;11615;16454 2020-09-03;648;11760;16617 2020-09-04;658;11935;16775 2020-09-05;665;12046;16954 2020-09-06;671;12132;17050 2020-09-07;676;12157;17089 2020-09-08;692;12297;17313 2020-09-08;677;12189;17146 2020-09-09;692;12297;17313 2020-09-10;702;12474;17435 2020-09-11;706;12619;17598 2020-09-12;713;12750;17799 2020-09-13;717;12758;17891 2020-09-14;720;12767;17918 2020-09-15;729;12930;18061 2020-09-16;736;13057;18216 2020-09-17;739;13241;18390 2020-09-18;749;13391;18544 2020-09-19;753;13510;18733 2020-09-20;755;13558;18819 2020-09-21;761;13580;18863 2020-09-22;765;13727;19014 2020-09-23;767;13748;19123 2020-09-24;779;13867;19283 2020-09-25;785;14013;19573 2020-09-26;789;14132;19828 2020-09-27;789;14169;19997 2020-09-28;796;14176;20055 2020-09-29;807;14339;20271 2020-09-30;813;14489;20547 2020-10-01;825;14634;20833 2020-10-02;832;14787;21096 2020-10-03;838;14939;21336 2020-10-04;841;14984;21518 2020-10-05;844;15014;21587 2020-10-08;873;15448;22743 2020-10-09;880;15563;23259 2020-10-10;887;15713;23871 2020-10-11;891;15818;24319 2020-10-12;892;15847;24402 2020-10-13;915;15975;24989 2020-10-14;923;16139;25774 2020-10-15;929;16489;26593 2020-10-16;944;16678;27507 2020-10-17;958;16875;28505 2020-10-18;968;16912;29108 2020-10-19;986;16943;29503 2020-10-20;1008;17153;30527 2020-10-21;1019;17414;31863 2020-10-22;1048;17598;33335 2020-10-23;1064;17833;34930 2020-10-24;1077;18102;37889 2020-10-27;1136;18650;40132 2020-10-28;1161;18943;42701 2020-10-29;1197;19159;45461 2020-10-30;1225;19695;48150 2020-10-31;1254;19877;51041 2020-11-01;1279;20045;52844 2020-11-02;1298;20530;54069 2020-11-03;1349;21037;56496 2020-11-04;1412;21544;60537 2020-11-05;1466;21947;64591 2020-11-06;1518;22709;68345 2020-11-07;1576;23436;72184 2020-11-08;1632;23805;74485 2020-11-09;1665;24408;75160 2020-11-10;1771;25283;78976 2020-11-11;1851;25799;83366 2020-11-12;1898;26714;87311 2020-11-13;1970;27587;90725 2020-11-14;2055;28269;94937 2020-11-15;2091;28805;97435 2020-11-16;2130;29375;98251 2020-11-17;2282;30317;101770 2020-11-18;2413;31536;106598 2020-11-19;2530;32480;110536 2020-11-20;2649;33327;114435 2020-11-21;2778;34388;118418 2020-11-22;2820;35752;120697 2020-11-23;2880;36534;121820 2020-11-24;3069;38226;124966 2020-11-25;3226;40102;129348 2020-11-26;3367;42620;133060 2020-11-27;3529;44875;136628 2020-11-28;3680;46740;139955 2020-11-29;3749;47779;141747 2020-11-30;3814;48594;142486 2020-12-02;4188;53000;148775 2020-12-03;4347;55206;151913 2020-12-04;4503;57141;155193 2020-12-05;4650;59677;158807 2020-12-06;4729;60673;160844 2020-12-07;4797;62246;161421 2020-12-08;5010;65616;164185 2020-12-09;5156;69028;168165 2020-12-10;5283;72078;171493 2020-12-11;5405;75232;174568 2020-12-12;5562;79522;177665 2020-12-13;5626;81757;178952 2020-12-14;5688;83720;179449 2020-12-15;5838;85578;181544 2020-12-16;6005;87935;184287 2020-12-17;6196;90510;186246 2020-12-18;6339;93728;188288 2020-12-19;6496;96622;190027 2020-12-20;6551;98026;191029 2020-12-21;6609;99758;191195 2020-12-22;6765;102666;192472 2020-12-23;6879;105090;194271 2020-12-24;6978;106465;195886 2020-12-25;7023;107680;196658 2020-12-26;7073;108866;196915 2020-12-27;7123;109742;197384 2020-12-28;7164;111008;197716 2020-12-29;7251;112483;198053 2020-12-30;7405;115402;199491 2020-12-31;7515;118335;201220 2021-01-01;7576;119527;202266 2021-01-02;7604;120343;202540 2021-01-03;7644;121467;202880 2021-01-04;7678;122411;203051 2021-01-05;7835;124624;204080 2021-01-06;7902;126766;205390 2021-01-07;7961;128789;206392 2021-01-08;8017;130191;207259 2021-01-09;8078;133022;208012 2021-01-10;8097;134564;208406 2021-01-11;8126;135259;208511 2021-01-12;8232;137842;209131 2021-01-13;8279;140548;209881 2021-01-14;8349;143642;210416 2021-01-15;8396;150370;210951 2021-01-16;8457;156030;211503 2021-01-17;8474;156326;211736 2021-01-18;8483;156722;211813 2021-01-19;8565;164255;212383 2021-01-20;8614;170498;212927 2021-01-21;8651;175098;213409 2021-01-22;8741;177354;213864 2021-01-23;8799;178602;214430 2021-01-24;8811;178888;214696 2021-01-25;8820;179068;214817 2021-01-26;8880;180127;215589 2021-01-27;8916;180995;216416 2021-01-28;8944;181622;217014 2021-01-29;8973;182925;217574 2021-01-30;9008;184249;218269 2021-01-31;9028;185603;218618 2021-02-01;9045;187052;218748 2021-02-02;9142;188972;219580 2021-02-03;9178;190484;220547 2021-02-04;9218;191552;221266 2021-02-05;9272;192332;222149 2021-02-06;9302;193030;223059 2021-02-07;9311;193191;223552 2021-02-08;9331;193251;223734 2021-02-09;9420;194055;224849 2021-02-10;9482;194514;226061 2021-02-11;9527;195211;226974 2021-02-12;9561;195682;228044 2021-02-13;9594;196204;229010 2021-02-14;9608;196593;229516 2021-02-15;9624;196920;229679 2021-02-16;9671;197576;230747 2021-02-17;9703;198324;232096 2021-02-18;9744;198888;233342 2021-02-19;9786;199632;234428 2021-02-20;9821;199978;235891 2021-02-21;9839;200138;236439 2021-02-22;9854;200252;236666 2021-02-23;9933;201029;238591 2021-02-24;9978;201500;240391 2021-02-25;10026;202005;242124 2021-02-26;10079;202694;243946 2021-02-27;10128;203494;245627 2021-02-28;10167;205137;246706 2021-03-01;10191;205545;247038 2021-03-02;10308;206630;249626 2021-03-03;10391;208411;252029 2021-03-04;10413;209000;253183 2021-03-05;10506;210638;255381 2021-03-06;10571;211918;258385 2021-03-07;10593;212502;259811 2021-03-08;10614;212887;260308 2021-03-09;10764;214115;263303 2021-03-10;10902;217518;266805 2021-03-11;10999;220049;269579 2021-03-12;11094;221783;272700 2021-03-13;11196;223480;275859 2021-03-14;11234;224598;277878 2021-03-15;11285;225182;278557 2021-03-16;11472;227059;283194 2021-03-17;11579;228816;287568 ;11579;228816;287568 2021-09-16;19744;416009;475299 2021-09-17;19874;419410;478885 2021-09-18;19955;421842;480777 2021-09-19;19985;422355;481728 2021-09-20;20028;423424;482186 2021-09-21;20166;424652;484546 2021-09-22;20224;425682;486738 2021-09-23;20251;426266;487588 2021-09-24;20350;427321;489423 2021-09-25;20449;429507;492365 2021-09-26;20489;430047;492861 2021-09-27;20638;432315;495397 2021-09-28;20725;434474;497970 2021-09-29;20812;435780;500112 2021-09-30;20882;437321;502162 2021-10-01;20968;438228;504253 2021-10-02;20995;438587;505481 2021-10-03;21038;439103;505994 2021-10-04;21216;440459;508800 2021-10-05;21320;442488;511666 2021-10-06;21411;444081;514208 2021-10-07;21505;445653;516510 2021-10-08;21586;447581;518995 2021-10-09;21616;448224;520241 2021-10-10;21656;448800;520862 2021-10-11;21813;450662;524333 2021-10-12;21906;451831;527802 2021-10-13;22004;453667;531129 2021-10-14;22102;455153;534312 2021-10-15;22188;456800;537752 2021-10-16;22231;457356;539619 2021-10-17;22274;457860;540619 2021-10-18;22488;459869;545598 2021-10-19;22612;462612;550555 2021-10-20;22719;463582;555077 2021-10-21;22839;465032;559893 2021-10-22;22975;466212;564719 2021-10-23;23033;466522;568073 2021-10-24;23073;467058;569443 2021-10-25;23316;469080;575306 2021-10-26;23440;471403;582122 2021-10-27;23594;473628;587765 2021-10-28;23718;475949;592943 2021-10-29;23872;477530;598199 2021-10-30;23918;478169;601035 2021-10-31;23999;478769;602492 2021-11-01;24309;481778;608499 2021-11-02;24454;484365;614362 2021-11-03;24589;486747;619284 2021-11-04;24755;490450;623946 2021-11-05;24940;493189;628680 2021-11-06;25005;493850;631506 2021-11-07;25074;494843;632762 2021-11-08;25408;498339;638048 2021-11-09;25555;502396;643003 2021-11-10;25754;506931;646856 2021-11-11;25950;510884;650063 2021-11-12;26125;513891;653209 2021-11-13;26191;514788;654819 2021-11-14;26279;516141;655647 2021-11-15;26555;520208;658870 2021-11-16;26676;524401;662739 2021-11-17;26840;524401;665578 2021-11-18;26985;532234;668363 2021-11-19;27124;535372;671100 2021-11-20;27180;537115;672555 2021-11-21;27253;537950;673288 2021-11-22;27507;542727;676750 2021-11-23;27658;545753;679983 2021-11-24;27778;548845;682552 2021-11-25;27891;551853;684922 2021-11-26;27996;554296;687410 2021-11-27;28043;555443;688628 2021-11-28;28101;555963;689356 2021-11-29;28325;558928;692376 2021-11-30;28453;558928;695057 2021-12-01;28542;573112;697162 2021-12-02;28656;573121;699180 2021-12-03;28769;570241;701469 2021-12-04;28805;573254;702454 2021-12-05;28852;573497;703160 2021-12-06;29060;573497;705586 2021-12-07;29163;573497;707885 2021-12-08;29279;581749;709537 2021-12-09;29382;583879;711364 2021-12-10;29459;586208;713083 2021-12-11;29486;587126;714156 2021-12-12;29536;587577;714688 2021-12-13;29688;591124;716647 2021-12-14;29764;593074;718651 2021-12-15;29847;595363;720376 2021-12-16;29933;596796;721819 2021-12-17;30014;598212;723433 2021-12-18;30047;598462;724337 2021-12-19;30082;598703;724793 2021-12-20;30239;600728;726794 2021-12-21;30303;602506;728677 2021-12-22;30359;603811;730140 2021-12-23;30436;605051;732106 2021-12-24;30476;605346;733139 2021-12-25;30547;605346;733882 2021-12-26;30574;605807;734720 2021-12-27;30623;606916;735998 2021-12-28;30657;608448;737233 2021-12-29;30819;610724;740682 2021-12-30;30890;611829;744298 2021-12-31;30955;612395;747108 2022-01-01;30983;612509;748184 2022-01-02;31027;613028;749540 2022-01-03;31080;613666;751458 2022-01-04;31237;615006;757710 2022-01-05;31303;615764;764476 2022-01-06;31375;617448;770001 2022-01-07;31471;618124;775525 2022-01-08;31516;619919;778701 2022-01-09;31556;620004;780417 2022-01-10;31672;620932;787178 2022-01-11;31761;622255;794240 2022-01-12;31838;628512;799943 2022-01-13;31922;632583;806977 2022-01-14;32002;634872;813840 2022-01-15;32042;635806;818229 2022-01-16;32086;637045;820608 2022-01-17;32247;637596;830604 2022-01-18;32338;639352;841785 2022-01-19;32431;640213;851945 2022-01-20;32518;640594;860877 2022-01-21;32604;642518;870751 2022-01-22;32636;643767;877381 2022-01-23;32664;645143;880228 2022-01-24;32796;650990;891277 2022-01-25;32869;653678;903676 2022-01-26;32939;658492;913592 2022-01-27;33017;663168;923466 2022-01-28;33088;666237;933337 2022-01-29;33121;667136;939212 2022-01-30;33160;669334;941814 2022-01-31;33318;674414;951965 2022-02-01;33405;678768;963108 2022-02-02;33492;683346;972260 2022-02-03;33588;689326;980402 2022-02-04;33688;696114;988518 2022-02-05;33728;699898;993255 2022-02-06;33770;702143;995436 2022-02-07;33946;707925;1003448 2022-02-08;34044;715602;1011588 2022-02-09;34152;722347;1018851 2022-02-10;34228;728992;1025129 2022-02-11;34314;736712;1031660 2022-02-12;34359;741022;1035285 2022-02-13;34404;744170;1036824 2022-02-14;34591;751596;1042954 2022-02-15;34686;757444;1049543 2022-02-16;34779;762522;1054566 2022-02-17;34884;772388;1059192 2022-02-18;34973;781318;1063808 2022-02-19;34998;784390;1066413 2022-02-20;35042;788106;1067648 2022-02-21;35185;798303;1072493 2022-02-22;35245;806848;1077160 2022-02-23;35298;815338;1080571 2022-02-24;35357;824354;1083425 2022-02-25;35433;829803;1086328 2022-02-26;35458;831886;1087796 2022-02-27;35482;834344;1088520 2022-02-28;35581;840177;1091279 2022-03-01;35637;843574;1093920 2022-03-02;35696;848026;1096194 2022-03-03;35716;848792;1097298 2022-03-04;35790;851999;1099423 2022-03-05;35811;853380;1100811 2022-03-06;35832;854248;1101326 2022-03-07;35923;860142;1103788 2022-03-08;35964;862437;1105968 2022-03-10;36028;871306;1109581 2022-03-11;36069;875759;1111216 2022-03-12;36084;877005;1112176 2022-03-13;36098;877757;1112699 2022-03-14;36162;882649;1115132 2022-03-15;36196;885909;1117525 2022-03-16;36222;889474;1119474 2022-03-17;36248;892225;1121194 2022-03-18;36266;893850;1122795 2022-03-19;36272;894368;1123714 2022-03-20;36282;894816;1124186 2022-03-21;36330;899152;1126146 2022-03-22;36350;900457;1128089 2022-03-23;36375;902012;1129641 2022-03-24;36396;904636;1131065 2022-03-25;36425;906769;1132398 2022-03-26;36429;907251;1133102 2022-03-27;36437;907675;1133464 2022-03-28;36480;910314;1134906 2022-03-29;36498;913075;1136604 2022-03-30;36512;917376;1137780 2022-03-31;36529;922509;1138923 2022-04-01;36554;925800;1139956 2022-04-02;36565;926273;1140453 2022-04-03;36568;926649;1140679 2022-04-04;36608;931682;1141859 2022-04-05;36636;933840;1142698 2022-04-06;36655;935130;1143424 2022-04-07;36672;937551;1144107 2022-04-08;36685;938720;1144822 2022-04-09;36692;938827;1145143 2022-04-10;36700;939051;1145408 2022-04-11;36730;941685;1146279 2022-04-12;36740;943649;1147165 2022-04-13;36756;944639;1147812 2022-04-14;36764;946789;1148362 2022-04-15;36781;948319;1148971 2022-04-16;36782;948501;1149225 2022-04-17;36784;949203;1149447 2022-04-18;36810;952493;1150342 2022-04-19;36816;955364;1151011 2022-04-20;36827;957834;1151620 2022-04-21;36838;959289;1152251 2022-04-22;36842;959432;1152538 2022-04-23;36849;959542;1152892 2022-04-24;36854;959593;1153129 2022-04-25;36856;960286;1153506 2022-04-26;36879;965243;1154646 2022-04-27;36887;970592;1155387 2022-04-28;36901;974185;1155975 2022-04-29;36911;978104;1156466 2022-04-30;36913;978145;1156729 2022-05-01;36918;978294;1156971 2022-05-02;36920;978533;1157199 2022-05-03;36947;983414;1157919 2022-05-04;36953;986992;1158354 2022-05-05;36965;988914;1158793 2022-05-06;36965;989029;1158949 2022-05-07;36966;989234;1159150 2022-05-08;36973;989372;1159301 2022-05-09;36994;991826;1159925 2022-05-10;37007;995019;1160347 2022-05-11;37019;999645;1160706 2022-05-12;37035;1006669;1161038 2022-05-13;37043;1014280;1161351 2022-05-14;37045;1014302;1161504 2022-05-15;37048;1014483;1161630 2022-05-16;37059;1020735;1161992 2022-05-17;37065;1026171;1162449 2022-05-18;37071;1036716;1162724 2022-05-19;37078;1039980;1162986 2022-05-20;37087;1042308;1163225 2022-05-22;37093;1042639;1163413 2022-05-23;37106;1044355;1163706 2022-05-24;37109;1044586;1163806 2022-05-25;37115;1046744;1164122 2022-05-26;37121;1048116;1164358 2022-05-27;37132;1049297;1164526 2022-05-28;37133;1049933;1164659 2022-05-29;37134;1050697;1164732 2022-05-30;37145;1052818;1164985 2022-05-31;37148;1053700;1165167 2022-06-01;37150;1054540;1165356 2022-06-02;37153;1055216;1165538 2022-06-03;37163;1055531;1165727 2022-06-04;37163;1055543;1165807 2022-06-05;37163;1055545;1165856 2022-06-06;37182;1056637;1166148 2022-06-07;37184;1058116;1166316 2022-06-08;37188;1058990;1166476 2022-06-09;37194;1059651;1166589 2022-06-10;37196;1061007;1166777 2022-06-11;37196;1061021;1166859 2022-06-12;37196;1061038;1166901 2022-06-13;37204;1063059;1167147 2022-06-14;37206;1065372;1167314 2022-06-15;37210;1066532;1167466 2022-06-16;37219;1067801;1167706 2022-06-17;37223;1068921;1167914 2022-06-18;37224;1068937;1168035 2022-06-19;37224;1068973;1168127 2022-06-20;37227;1069503;1168508 2022-06-21;37230;1069984;1168818 2022-06-22;37235;1070172;1169154 2022-06-23;37238;1070967;1169474 2022-06-24;37246;1071299;1169728 2022-06-25;37246;1071421;1169968 2022-06-26;37246;1071522;1170091 2022-06-27;37247;1072509;1170686 2022-06-28;37249;1073969;1171235 2022-06-29;37251;1074546;1171767 2022-06-30;37255;1075191;1172239 2022-07-01;37257;1075997;1172777 2022-07-02;37257;1076020;1173091 2022-07-03;37257;1076035;1173274 2022-07-04;37260;1085407;1174216 2022-07-05;37261;1098849;1175082 2022-07-06;37263;1111888;1175725 2022-07-07;37264;1121898;1176567 2022-07-08;37266;1129978;1177572 2022-07-09;37266;1130027;1177933 2022-07-10;37272;1130053;1178189 2022-07-11;37277;1133129;1179497 2022-07-12;37279;1133543;1180636 2022-07-13;37281;1133919;1181657 2022-07-14;37283;1134552;1182764 2022-07-15;37289;1135295;1183877 2022-07-16;37291;1135348;1184429 2022-07-17;37294;1135430;1184846 2022-07-18;37301;1136975;1187138 2022-07-19;37307;1137484;1189000 2022-07-20;37313;1137905;1190644 2022-07-21;37319;1138566;1192284 2022-07-22;37329;1139308;1194061 2022-07-23;37329;1139370;1194883 2022-07-24;37330;1139504;1195372 2022-07-25;37342;1140936;1198359 2022-07-26;37350;1142312;1200550 2022-07-27;37356;1143214;1202494 2022-07-28;37360;1144215;1204264 2022-07-29;37372;1145106;1205966 2022-07-30;37377;1145226;1206688 2022-07-31;37380;1145606;1207167 2022-08-01;37404;1147216;1209777 2022-08-02;37414;1148341;1211728 2022-08-03;37420;1149427;1213429 2022-08-04;37424;1151182;1214925 2022-08-05;37429;1152614;1216491 2022-08-06;37431;1152697;1217154 2022-08-07;37435;1152979;1217565 2022-08-08;37451;1156517;1219883 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption='''Allikad''' * [https://coronavirus.bg/ Актуални новини] * [https://coronavirus.bg/arcgis/apps/opsdashboard/index.html#/cda0386944af4b81a5161aacec190f33 Актуална информация за Covid 19 в България] }}<noinclude> [[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Bulgaaria]]</noinclude> 0fr9v1h9r4t9d9ex3ggy9jxrucwetqn 0 584315 6175784 6172657 2022-08-09T10:55:41Z Qexypnos 167756 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Borõspil | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бориспіль | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Borispil aerea.jpg | pildiallkiri = Vaade Borõspilile õhust | lipp = UKR_Бори́спіль_flag.jpg | lipu_link = [[Borõspili lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_Boryspil.svg | vapi_link = [[Borõspili vapp]] | pindala = 19,88 | elanikke = 63 674 (2021) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Borõspil''' ([[ukraina keel|ukraina]] Бориспіль) on oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is. Borõspil asub [[Kiiev]]i kesklinnast 32 km idas. Asula esmamining on aastast 1015. Borõspil sai linnaõigused [[1956]]. aastal. Linnas asub [[Kiievi Borõspili lennujaam]]. == Välislingid == *http://www.boryspil.osp-ua.info/ [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] mz1gvv8v3h056yb4tkglbbd693pwcl9 6175799 6175784 2022-08-09T11:27:48Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Borõspil | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бориспіль | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Borispil aerea.jpg | pildiallkiri = Vaade Borõspilile õhust | lipp = UKR_Бори́спіль_flag.jpg | lipu_link = [[Borõspili lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_Boryspil.svg | vapi_link = [[Borõspili vapp]] | pindala = 19,88 | elanikke = 63 674 (2021) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Borõspil''' ([[ukraina keel]]es Бориспіль) on oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is. Borõspil asub [[Kiiev]]i kesklinnast 32 km idas. Asula esmamainimine on aastast 1015. Borõspil sai linnaõigused [[1956]]. aastal. Linnas asub [[Kiievi Borõspili lennujaam]]. == Välislingid == *http://www.boryspil.osp-ua.info/ [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] gvooax0703xg31g67juajfuor6n7xe2 10 584548 6175668 6161297 2022-08-09T05:55:56Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Saksamaal}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |barwidth= |numwidth=xxxx |float=left |disease=COVID-19 |location=Saksamaal |outbreak=COVID-19 pandeemia |right2=Surmade arv |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-01-27;;;1 2020-01-28;;;4 ;;;4 2020-01-30;;;6 2020-01-31;;;7 2020-02-01;;;8 2020-02-02;;;10 2020-02-03;;;12 ;;;12 2020-02-06;;;13 2020-02-07;;;14 ;;;14 2020-02-11;;;16 ;;;16 2020-02-24;;;16 2020-02-25;;;18 2020-02-26;;;21 2020-02-27;;;26 2020-02-28;;;53 2020-02-29;;;66 2020-03-01;;;117 2020-03-02;;;150 2020-03-03;;;188 2020-03-04;;;240 2020-03-05;;;349 2020-03-06;;;534 2020-03-07;;;684 2020-03-08;;18;847 2020-03-09;2;18;1112 2020-03-10;2;18;1460 2020-03-11;3;19;1884 2020-03-12;5;19;2369 2020-03-13;8;46;3062 2020-03-14;8;46;3795 2020-03-15;12;46;4838 2020-03-16;12;60;6012 2020-03-17;12;60;7156 2020-03-18;12;72;8198 2020-03-19;20;72;10999 2020-03-20;31;72;13957 2020-03-21;47;72;16662 2020-03-22;55;72;18610 2020-03-23;86;422;22672 2020-03-24;114;3290;27436 2020-03-25;149;5600;31554 2020-03-26;198;5900;36508 2020-03-27;253;7600;42288 2020-03-28;325;9600;48582 2020-03-29;389;11500;52547 2020-03-30;455;13500;57298 2020-03-31;583;16100;61913 2020-04-01;732;18700;67366 2020-04-02;872;21400;73522 2020-04-03;1017;23800;79696 2020-04-04;1158;26400;85778 2020-04-05;1342;28700;91714 2020-04-06;1434;30600;95391 2020-04-07;1607;33300;99225 2020-04-08;1861;46300;103228 2020-04-09;2107;49900;108202 2020-04-10;2373;53913;113525 2020-04-11;2544;57400;117658 2020-04-12;2673;60200;120479 2020-04-13;2799;64300;123016 2020-04-14;2969;68200;125098 2020-04-15;3254;72600;127584 2020-04-16;3569;77000;130450 2020-04-17;3868;81800;133830 2020-04-18;4110;85400;137439 2020-04-19;4294;88800;139897 2020-04-20;4404;91500;141672 2020-04-21;4598;95200;143457 2020-04-22;4879;99400;145694 2020-04-23;5094;103300;148046 2020-04-24;5321;106800;150383 2020-04-25;5500;109800;152438 2020-04-26;5640;112000;154175 2020-04-27;5750;114500;155193 2020-04-28;5913;117400;156337 2020-04-29;6115;120400;157641 2020-04-30;6288;123500;159119 2020-05-01;6481;126900;160758 2020-05-02;6575;129000;161703 2020-05-03;6649;130600;162496 2020-05-04;6692;132700;163175 2020-05-05;6831;135100;163860 2020-05-06;6996;137400;164807 2020-05-07;7119;139900;166091 2020-05-08;7266;141700;167300 2020-05-09;7369;143300;168551 2020-05-10;7395;144400;169218 2020-05-11;7417;145600;169575 2020-05-12;7533;147200;170508 2020-05-13;7634;148700;171306 2020-05-14;7723;150300;172239 2020-05-15;7824;151700;173152 2020-05-16;7881;152600;173772 2020-05-17;7914;153400;174355 2020-05-18;7935;154600;174697 2020-05-19;8007;155700;175210 2020-05-20;8090;156900;176007 2020-05-21;8147;158000;176752 2020-05-22;8174;159000;177212 2020-05-23;8216;159900;177850 2020-05-24;8247;160300;178281 2020-05-25;8257;161200;178570 2020-05-26;8302;162000;179002 2020-05-27;8349;162800;179364 2020-05-28;8411;163200;179717 2020-05-29;8450;164100;180458 2020-05-30;8489;164900;181196 2020-05-31;8500;165200;181482 2020-06-01;8511;165900;181815 2020-06-02;8522;166400;182028 2020-06-03;8551;167300;182370 2020-06-04;8581;167800;182764 2020-06-05;8613;168500;183271 2020-06-06;8646;168900;183678 2020-06-07;8668;169100;183979 2020-06-08;8674;169600;184193 2020-06-09;8711;170200;184543 2020-06-10;8729;170700;184861 2020-06-11;8755;171200;185416 2020-06-12;8763;171600;185674 2020-06-13;8781;171900;186022 2020-06-14;8787;172200;186269 2020-06-15;8791;172600;186461 2020-06-16;8800;173100;186839 2020-06-17;8830;173600;187184 2020-06-18;8856;174100;187764 2020-06-19;8872;174400;188534 2020-06-20;8883;174700;189135 2020-06-21;8882;174900;189822 2020-06-22;8885;175300;190359 2020-06-23;8895;175700;190862 2020-06-24;8914;176300;191449 2020-06-25;8927;176800;192079 2020-06-26;8948;177100;192556 2020-06-27;8954;177500;193243 2020-06-28;8957;177700;193499 2020-06-29;8961;178100;193761 2020-06-30;8973;179100;194259 2020-07-01;8985;179800;194725 2020-07-02;8994;180300;195228 2020-07-03;9003;181000;195674 2020-07-04;9010;181300;196096 2020-07-05;9012;181700;196335 2020-07-06;9016;182200;196554 2020-07-07;9024;182700;196944 2020-07-08;9036;183100;197341 2020-07-09;9048;183600;197783 2020-07-10;9054;184000;198178 2020-07-11;9060;184400;198556 2020-07-12;9063;184600;198804 2020-07-13;9064;185100;198963 2020-07-14;9068;185500;199375 2020-07-15;9071;186000;199726 2020-07-16;9078;186400;200260 2020-07-17;9082;186900;200843 2020-07-18;9083;187200;201372 2020-07-19;9084;187400;201574 2020-07-20;9086;187800;201823 2020-07-21;9090;188100;202345 2020-07-22;9095;188600;202799 2020-07-23;9101;189000;203368 2020-07-24;9111;189400;204183 2020-07-25;9118;189800;204964 2020-07-26;9118;190000;205269 2020-07-27;9118;190400;205609 2020-07-28;9122;190800;206242 2020-07-29;9126;191300;206926 2020-07-30;9134;191800;207828 2020-07-31;9141;192300;208698 2020-08-01;9148;192700;209653 2020-08-02;9141;192900;209893 2020-08-03;9148;193500;210402 2020-08-04;9156;194000;211281 2020-08-05;9168;194600;212022 2020-08-06;9175;195200;213067 2020-08-07;9183;195900;214214 2020-08-08;9195;196400;215336 2020-08-09;9196;196800;215891 2020-08-10;9197;197400;216327 2020-08-11;9201;198100;217293 2020-08-12;9207;198800;218519 2020-08-13;9211;199500;219964 2020-08-14;9225;200200;221413 2020-08-15;9231;200800;222828 2020-08-16;9231;201300;223453 2020-08-17;9232;202100;224014 2020-08-18;9236;203000;225404 2020-08-19;9243;203900;226914 2020-08-20;9253;204800;228621 2020-08-21;9260;205800;230048 2020-08-22;9267;206600;232082 2020-08-23;9269;207100;232864 2020-08-24;9272;208200;233575 2020-08-25;9277;209300;234853 2020-08-26;9280;210600;236429 2020-08-27;9285;211900;237936 2020-08-28;9288;213200;239507 2020-08-29;9289;214200;240986 2020-08-30;9295;214900;241771 2020-08-31;9298;216200;242381 2020-09-01;9302;217600;243599 2020-09-02;9313;219100;244855 2020-09-03;9321;220500;246166 2020-09-04;9322;221900;247619 2020-09-05;9324;222900;248997 2020-09-06;9325;223700;249985 2020-09-07;9325;225000;250799 2020-09-08;9329;226500;252298 2020-09-09;9338;228000;253474 2020-09-10;9341;229400;255366 2020-09-11;9342;230600;256850 2020-09-12;9347;231400;258480 2020-09-13;9349;232100;259428 2020-09-14;9350;233300;260355 2020-09-15;9362;234600;261762 2020-09-16;9368;236000;263663 2020-09-17;9371;237300;265857 2020-09-18;9378;238700;267773 2020-09-19;9384;239800;270070 2020-09-20;9386;240700;271415 2020-09-21;9386;242200;272337 2020-09-22;9396;243700;274158 2020-09-23;9409;245400;275927 2020-09-24;9428;246900;278070 2020-09-25;9443;248500;280223 2020-09-26;9452;249700;282730 2020-09-27;9457;250500;284140 2020-09-28;9460;252500;285332 2020-09-29;9471;254200;287421 2020-09-30;9488;256000;289219 2020-10-01;9500;257900;291722 2020-10-02;9508;259500;294395 2020-10-03;9527;260900;296958 2020-10-04;9529;261900;299237 2020-10-05;9534;263700;300619 2020-10-06;9546;265600;303258 2020-10-07;9562;267700;306086 2020-10-08;9578;269600;310144 2020-10-09;9589;271800;314660 2020-10-10;9604;273500;319381 2020-10-11;9615;274800;322864 2020-10-12;9621;276900;325331 2020-10-13;9634;279300;329453 2020-10-14;9677;281900;334585 2020-10-15;9710;284600;341223 2020-10-16;9734;287600;348557 2020-10-17;9767;290000;356387 2020-10-18;9777;291900;361974 2020-10-19;9789;294800;366299 2020-10-20;9836;298300;373167 2020-10-21;9875;302100;380762 2020-10-22;9905;306100;392049 2020-10-23;9954;310200;403291 2020-10-24;10003;314100;418005 2020-10-25;10032;317100;429181 2020-10-26;10056;321600;437866 2020-10-27;10098;326700;449275 2020-10-28;10183;332800;464239 2020-10-29;10272;339200;481013 2020-10-30;10349;345700;499694 2020-10-31;10452;351200;518753 2020-11-01;10481;355900;532930 2020-11-02;10530;363100;545027 2020-11-03;10661;371500;560379 2020-11-04;10812;381400;577593 2020-11-05;10930;391600;597583 2020-11-06;11096;402500;619089 2020-11-07;11226;412000;642488 2020-11-08;11289;419300;658505 2020-11-09;11352;429600;671868 2020-11-10;11506;441200;687200 2020-11-11;11767;454800;705687 2020-11-12;11982;467800;727553 2020-11-13;12200;481700;751095 2020-11-14;12378;493200;773556 2020-11-15;12485;502300;790503 2020-11-16;12547;515200;801327 2020-11-17;12814;530200;815746 2020-11-18;13119;546500;833307 2020-11-19;13370;562700;855916 2020-11-20;13630;579100;879564 2020-11-21;13884;593100;902528 2020-11-22;14022;603800;918269 2020-11-23;14112;618800;929133 2020-11-24;14361;636700;942687 2020-11-25;14771;656400;961320 2020-11-26;15160;676100;983588 2020-11-27;15586;696100;1006394 2020-11-28;15965;711000;1028089 2020-11-29;16123;722300;1042700 2020-11-30;16248;739100;1053869 2020-12-01;16636;758800;1067473 2020-12-02;17123;779500;1084743 2020-12-03;17602;800000;1106789 2020-12-04;18034;820600;1130238 2020-12-05;18517;835700;1153556 2020-12-06;18772;846400;1171323 2020-12-07;18919;863300;1183655 2020-12-08;19342;881800;1197709 2020-12-09;19932;902100;1218524 2020-12-10;20372;922100;1242203 2020-12-11;20970;942100;1272078 2020-12-12;21466;957500;1300516 2020-12-13;21787;967900;1320716 2020-12-14;21975;984200;1337078 2020-12-15;22475;1003300;1351510 2020-12-16;23427;1025000;1379238 2020-12-17;24125;1047600;1406161 2020-12-18;24938;1069400;1439938 2020-12-19;25640;1085500;1471238 2020-12-20;26049;1097400;1494009 2020-12-21;26275;1115400;1510652 2020-12-22;27006;1136700;1530180 2020-12-23;27968;1160100;1554920 2020-12-24;28770;1184400;1587115 2020-12-25;29182;1206200;1612648 2020-12-26;29422;1223700;1627103 2020-12-27;29778;1236700;1640858 2020-12-28;30126;1255700;1651834 2020-12-29;30978;1277900;1664726 2020-12-30;32107;1302600;1687185 2020-12-31;33071;1328200;1719737 2021-01-01;33624;1350800;1742661 2021-01-02;33960;1368100;1755351 2021-01-03;34272;1381900;1765666 2021-01-04;34574;1401200;1775513 2021-01-05;35518;1424700;1787410 2021-01-06;36537;1451000;1808647 2021-01-07;37607;1474000;1835038 2021-01-08;38795;1494100;1866887 2021-01-09;39878;1511800;1891581 2021-01-10;40343;1525300;1908527 2021-01-11;40686;1545500;1921024 2021-01-12;41577;1570000;1933826 2021-01-13;42637;1596600;1953426 2021-01-14;43881;1620200;1978590 2021-01-15;44994;1641200;2000958 2021-01-16;45974;1657900;2019636 2021-01-17;46419;1672000;2033518 2021-01-18;46633;1691700;2040659 2021-01-19;47622;1716200;2052028 2021-01-20;48770;1741800;2068002 2021-01-21;49783;1762200;2088400 2021-01-22;50642;1780200;2106262 2021-01-23;51521;1795400;2122679 2021-01-24;51870;1807500;2134936 2021-01-25;52087;1823500;2141665 2021-01-26;52990;1844000;2148077 2021-01-27;53972;1866000;2161279 2021-01-28;54913;1883700;2178828 2021-01-29;55752;1898900;2192850 2021-01-30;56546;1911800;2205171 2021-01-31;56945;1921700;2216363 2021-02-01;57120;1935600;2221971 2021-02-02;57981;1954000;2228085 2021-02-03;58956;1973200;2237790 2021-02-04;59742;1991000;2252001 2021-02-05;60597;2008200;2264909 2021-02-06;61286;2020900;2275394 2021-02-07;61517;2029200;2284010 2021-02-08;61675;2041300;2288545 2021-02-09;62156;2057300;2291924 2021-02-10;62969;2073100;2299996 2021-02-11;63635;2087600;2310233 2021-02-12;64191;2101000;2320093 2021-02-13;64742;2112000;2328447 2021-02-14;64960;2119100;2334561 2021-02-15;65076;2128800;2338987 2021-02-16;65604;2141400;2342843 2021-02-17;66164;2154600;2350399 2021-02-18;66698;2165900;2360606 2021-02-19;67206;2176300;2369719 2021-02-20;67696;2185100;2378883 2021-02-21;67841;2190600;2386559 2021-02-22;67903;2198000;2390928 2021-02-23;68318;2207700;2394811 2021-02-24;68740;2217700;2402818 2021-02-25;69125;2226500;2414687 2021-02-26;69519;2235700;2424684 2021-02-27;69888;2243200;2434446 2021-02-28;70045;2248400;2442336 2021-03-01;70105;2255500;2447068 2021-03-02;70463;2264600;2451011 2021-03-03;70881;2274400;2460030 2021-03-04;71240;2283400;2471942 2021-03-05;71504;2292100;2482522 2021-03-06;71804;2299400;2492079 2021-03-07;71900;2304300;2500182 2021-03-08;71934;2310900;2505193 2021-03-09;72189;2319600;2509445 2021-03-10;72489;2328700;2518591 2021-03-11;72810;2337000;2532947 2021-03-12;73062;2345600;2545781 2021-03-13;73301;2352600;2558455 2021-03-14;73371;2358000;2569245 2021-03-15;73418;2365100;2575849 2021-03-16;73656;2374200;2581329 2021-03-17;73905;2383600;2594764 2021-03-18;74132;2392600;2612268 2021-03-19;74358;2401700;2629750 2021-03-20;74565;2409700;2645783 2021-03-21;74664;2415200;2659516 2021-03-22;74714;2423400;2667225 2021-03-23;74964;2433800;2674710 2021-03-24;75212;2445300;2690523 2021-03-25;75440;2456200;2713180 2021-03-26;75623;2467600;2734753 2021-03-27;75780;2477500;2755225 2021-03-28;75870;2484600;2772401 2021-03-29;75913;2494800;2782273 2021-03-30;76093;2507900;2791822 2021-03-31;76342;2521800;2808873 2021-04-01;76543;2535000;2833173 2021-04-02;76775;2548200;2855061 2021-04-03;76895;2560400;2873190 2021-04-04;76963;2569400;2885386 2021-04-05;77013;2581500;2893883 2021-04-06;77103;2597100;2900768 2021-04-07;77401;2614500;2910445 2021-04-08;77707;2631400;2930852 2021-04-09;78003;2647600;2956316 2021-04-10;78249;2661500;2980413 2021-04-11;78353;2671200;2998268 2021-04-12;78452;2683900;3011513 2021-04-13;78746;2700200;3022323 2021-04-14;79088;2718700;3044016 2021-04-15;79381;2736100;3073442 2021-04-16;79628;2752000;3099273 2021-04-17;79847;2765100;3123077 2021-04-18;79914;2775200;3142262 2021-04-19;80006;2787200;3153699 2021-04-20;80303;2803600;3163308 2021-04-21;80634;2824100;3188192 2021-04-22;80893;2845300;3217710 2021-04-23;81158;2865000;3245253 2021-04-24;81444;2882300;3268645 2021-04-25;81564;2893900;3287418 2021-04-26;81624;2910100;3299325 2021-04-27;81968;2931400;3310301 2021-04-28;82280;2954000;3332532 2021-04-29;82544;2975200;3357268 2021-04-30;82850;2995200;3381597 2021-05-01;83082;3012100;3400532 2021-05-02;83192;3024600;3416822 2021-05-03;83276;3040700;3425982 2021-05-04;83591;3061500;3433516 2021-05-05;83876;3084700;3451550 2021-05-06;84126;3107300;3473503 2021-05-07;84410;3128800;3491988 2021-05-08;84648;3147100;3507673 2021-05-09;84775;3159200;3520329 2021-05-10;84829;3175600;3527251 2021-05-11;85112;3196900;3533376 2021-05-12;85380;3220300;3548285 2021-05-13;85658;3240300;3565704 2021-05-14;85848;3259000;3577040 2021-05-15;86025;3275500;3584934 2021-05-16;86096;3286400;3593434 2021-05-17;86160;3300700;3598846 2021-05-18;86381;3320300;3603055 2021-05-19;86665;3340400;3614095 2021-05-20;86902;3358000;3626393 2021-05-21;87128;3374600;3635162 2021-05-22;87298;3387800;3642244 2021-05-23;87380;3397100;3648958 2021-05-24;87423;3408800;3651640 2021-05-25;87456;3423700;3653551 2021-05-26;87726;3438800;3656177 2021-05-27;87995;3450400;3662490 2021-05-28;88187;3461700;3669870 2021-05-29;88350;3471800;3675296 2021-05-30;88406;3478600;3679148 2021-05-31;88442;3486700;3681126 2021-06-01;88595;3498400;3682911 2021-06-02;88774;3509600;3687828 2021-06-03;88940;3518600;3692468 2021-06-04;89026;3527000;3695633 2021-06-05;89148;3533900;3697927 2021-06-06;89222;3538000;3700367 2021-06-07;89244;3542700;3701484 2021-06-08;89384;3549900;3702688 2021-06-09;89491;3557600;3705942 2021-06-10;89585;3563800;3709129 2021-06-11;89687;3569000;3711569 2021-06-12;89816;3573600;3713480 2021-06-13;89834;3576800;3714969 2021-06-14;89844;3580600;3715518 2021-06-15;89937;3586000;3716170 2021-06-16;90074;3590900;3717625 2021-06-17;90179;3594700;3718955 2021-06-18;90270;3598100;3720031 2021-06-19;90369;3601200;3721139 2021-06-20;90385;3603000;3721981 2021-06-21;90395;3605200;3722327 2021-06-22;90472;3608100;3722782 2021-06-23;90523;3611500;3723798 2021-06-24;90616;3614500;3724806 2021-06-25;90678;3616800;3725580 2021-06-26;90746;3618400;3726172 2021-06-27;90754;3619400;3726710 2021-06-28;90762;3620800;3726929 2021-06-29;90819;3622600;3727333 2021-06-30;90875;3624200;3728141 2021-07-01;90938;3625700;3729033 2021-07-02;91007;3626800;3729682 2021-07-03;91023;3627800;3730353 2021-07-04;91030;3628400;3730912 2021-07-05;91031;3629300;3731124 2021-07-06;91062;3630500;3731564 2021-07-07;91110;3631500;3732549 2021-07-08;91141;3632500;3733519 2021-07-09;91190;3633300;3734468 2021-07-10;91225;3634000;3735420 2021-07-11;91231;3634400;3736165 2021-07-12;91233;3635100;3736489 2021-07-13;91259;3635900;3737135 2021-07-14;91287;3636800;3738683 2021-07-15;91319;3637400;3740325 2021-07-16;91337;3638200;3741781 2021-07-17;91359;3638800;3743389 2021-07-18;91362;3639300;3744681 2021-07-19;91363;3640100;3745227 2021-07-20;91397;3641000;3746410 2021-07-21;91416;3642000;3748613 2021-07-22;91458;3642600;3750503 2021-07-23;91492;3643300;3752592 2021-07-24;91520;3644100;3754511 2021-07-25;91524;3644900;3755898 2021-07-26;91527;3646100;3756856 2021-07-27;91565;3647700;3758401 2021-07-28;91586;3649100;3761169 2021-07-29;91607;3650500;3764311 2021-07-30;91637;3651900;3766765 2021-07-31;91658;3653300;3769165 2021-08-01;91659;3654500;3771262 2021-08-02;91660;3656300;3772109 2021-08-03;91679;3658300;3773875 2021-08-04;91704;3659900;3777446 2021-08-05;91730;3661200;3780985 2021-08-06;91754;3662700;3784433 2021-08-07;91778;3664100;3787639 2021-08-08;91782;3665400;3790766 2021-08-09;91784;3667400;3791949 2021-08-10;91803;3669600;3794429 2021-08-11;91817;3671800;3799425 2021-08-12;91834;3673700;3805063 2021-08-13;91853;3675800;3810641 2021-08-14;91864;3677800;3816285 2021-08-15;91867;3679500;3821013 2021-08-16;91871;3682000;3823139 2021-08-17;91899;3684700;3827051 2021-08-18;91921;3687600;3835375 2021-08-19;91943;3690400;3843775 2021-08-20;91956;3693400;3853055 2021-08-21;91973;3696300;3861147 2021-08-22;91976;3698600;3868197 2021-08-23;91980;3702100;3871865 2021-08-24;92022;3706200;3877612 2021-08-25;92061;3710500;3889173 2021-08-26;92082;3714400;3901799 2021-08-27;92096;3718900;3913828 2021-08-28;92118;3723200;3924131 2021-08-29;92130;3726700;3932547 2021-08-30;92140;3731900;3937106 2021-08-31;92200;3738000;3942856 2021-09-01;92223;3744600;3956387 2021-09-02;92256;3750700;3970102 2021-09-03;92301;3757600;3984353 2021-09-04;92325;3763600;3995188 2021-09-05;92346;3768400;4005641 2021-09-06;92354;3775500;4010390 2021-09-07;92413;3783800;4017116 2021-09-08;92448;3793000;4030681 2021-09-09;92498;3793000;4046112 2021-09-10;92553;3810100;4059081 2021-09-11;92598;3817900;4070295 2021-09-12;92606;3823500;4077640 2021-09-13;92618;3831800;4083151 2021-09-14;92686;3841800;4089476 2021-09-15;92769;3852900;4101931 2021-09-16;92837;3863000;4114856 2021-09-17;92857;3873700;4125878 2021-09-18;92920;3882700;4134779 2021-09-19;92958;3888900;4142116 2021-09-20;92971;3897800;4145852 2021-09-21;93052;3909300;4150516 2021-09-22;93123;3921500;4160970 2021-09-23;93238;3932600;4171666 2021-09-24;93303;3943200;4181393 2021-09-25;93365;3952000;4188604 2021-09-26;93393;3958000;4196378 2021-09-27;93403;3966700;4199400 2021-09-28;93504;3978200;4203571 2021-09-29;93571;3989700;4215351 2021-09-30;93638;4000100;4227501 2021-10-01;93711;4010100;4237619 2021-10-02;93777;4018500;4246136 2021-10-03;93786;4024300;4252300 2021-10-04;93793;4032400;4255388 2021-10-05;93883;4043400;4260187 2021-10-06;93959;4054600;4271734 2021-10-07;94027;4064600;4283378 2021-10-08;94113;4074300;4293807 2021-10-09;94178;4082100;4302661 2021-10-10;94202;4087700;4310273 2021-10-11;94209;4095900;4313384 2021-10-12;94297;4106300;4318355 2021-10-13;94389;4116400;4330258 2021-10-14;94461;4125100;4342640 2021-10-15;94526;4134100;4354158 2021-10-16;94601;4141500;4365107 2021-10-17;94618;4147000;4373789 2021-10-18;94628;4155000;4377845 2021-10-19;94716;4164600;4384616 2021-10-20;94808;4174400;4401631 2021-10-21;94875;4182800;4417708 2021-10-22;94991;4192000;4437280 2021-10-23;95077;4200000;4452425 2021-10-24;95100;4206400;4466157 2021-10-25;95117;4215200;4472730 2021-10-26;95245;4225900;4483203 2021-10-27;95359;4237100;4506415 2021-10-28;95485;4247000;4534452 2021-10-29;95606;4257800;4559120 2021-10-30;95696;4267500;4580663 2021-10-31;95729;4275500;4597550 2021-11-01;95752;4286900;4607208 2021-11-02;95833;4300600;4618021 2021-11-03;96027;4315100;4638419 2021-11-04;96192;4328400;4672368 2021-11-05;96346;4342600;4709488 2021-11-06;96488;4355300;4743490 2021-11-07;96525;4365500;4767033 2021-11-08;96558;4380000;4782546 2021-11-09;96727;4397600;4804378 2021-11-10;96963;4415900;4844054 2021-11-11;97198;4432600;4894250 2021-11-12;97389;4450200;4942890 2021-11-13;97617;4466000;4987971 2021-11-14;97672;4477900;5021469 2021-11-15;97715;4494300;5045076 2021-11-16;97980;4516000;5077124 2021-11-17;98274;4540900;5129950 2021-11-18;98538;4564200;5195321 2021-11-19;98739;4588200;5248291 2021-11-20;98987;4610300;5312215 2021-11-21;99062;4626300;5354942 2021-11-22;99124;4649300;5385585 2021-11-23;99433;4680000;5430911 2021-11-24;99768;4712900;5497795 2021-11-25;100119;4744400;5573756 2021-11-26;100476;4775300;5650170 2021-11-27;100779;4803100;5717295 2021-11-28;100883;4823700;5761696 2021-11-29;100956;4852800;5791060 2021-11-30;101344;4893300;5836813 2021-12-01;101790;4937600;5903999 2021-12-02;102178;4979700;5977208 2021-12-03;102568;5023200;6051560 2021-12-04;102946;5058200;6116070 2021-12-05;103040;5082500;6158125 2021-12-06;103121;5120100;6185961 2021-12-07;103520;5170400;6222020 2021-12-08;104047;5225700;6291621 2021-12-09;104512;5278300;6362232 2021-12-10;104996;5329300;6423520 2021-12-11;105506;5368300;6477217 2021-12-12;105638;5395300;6509863 2021-12-13;105754;5435700;6531606 2021-12-14;106227;5497300;6562429 2021-12-15;106680;5559700;6613730 2021-12-16;107202;5618600;6670407 2021-12-17;107639;5679400;6721375 2021-12-18;108053;5724100;6764188 2021-12-19;108233;5753400;6793536 2021-12-20;108352;5801400;6809622 2021-12-21;108814;5866900;6833050 2021-12-22;109324;5933400;6878709 2021-12-23;109749;5992800;6923636 2021-12-24;110119;6048800;6959067 2021-12-25;110276;6087300;6981281 2021-12-26;110364;6113500;6991381 2021-12-27;110433;6156500;7005289 2021-12-28;110805;6217800;7026369 2021-12-29;111219;6277400;7066412 2021-12-30;111602;6332300;7109182 2021-12-31;111925;6382900;7150422 2022-01-01;112109;6418300;7176814 2022-01-02;112155;6441000;7189329 2022-01-03;112223;6478600;7207847 2022-01-04;112579;6531900;7238408 2022-01-05;112925;6581800;7297320 2022-01-06;113368;6626500;7361660 2022-01-07;113632;6664800;7417995 2022-01-08;113900;6692700;7473884 2022-01-09;113977;6713100;7510436 2022-01-10;114029;6745100;7535691 2022-01-11;114351;6792300;7581381 2022-01-12;114735;6836600;7661811 2022-01-13;115051;6878100;7743228 2022-01-14;115337;6914700;7835451 2022-01-15;115572;6942400;7913473 2022-01-16;115619;6963700;7965977 2022-01-17;115649;7000000;8000122 2022-01-18;115842;7050100;8074527 2022-01-19;116081;7098400;8186850 2022-01-20;116315;7139800;8320386 2022-01-21;116485;7178000;8460546 2022-01-22;116664;7206100;8596007 2022-01-23;116718;7230000;8681447 2022-01-24;116746;7273100;8744840 2022-01-25;116960;7331200;8871795 2022-01-26;117126;7387800;9035795 2022-01-27;117314;7443300;9238931 2022-01-28;117484;7494200;9429079 2022-01-29;117666;7532600;9618245 2022-01-30;117725;7564200;9737215 2022-01-31;117786;7622400;9815533 2022-02-01;117974;7705000;9978146 2022-02-02;118170;7789600;10186644 2022-02-03;118334;7869200;10422764 2022-02-04;118504;7953200;10671602 2022-02-05;118676;8016000;10889417 2022-02-06;118717;8058100;11022590 2022-02-07;118766;8142100;11117857 2022-02-08;118943;8257400;11287428 2022-02-09;119215;8373900;11521678 2022-02-10;119453;8487100;11769540 2022-02-11;119679;8597300;12009712 2022-02-12;119877;8679400;12219501 2022-02-13;119935;8737000;12344661 2022-02-14;119977;8838800;12421126 2022-02-15;120220;8989100;12580343 2022-02-16;120467;9153100;12800315 2022-02-17;120728;9320700;13035941 2022-02-18;120992;9484400;13255989 2022-02-19;121202;9595000;13445094 2022-02-20;121275;9673700;13563126 2022-02-21;121297;9829300;13636993 2022-02-22;121603;10031200;13762895 2022-02-23;121902;10234100;13971947 2022-02-24;122145;10435800;14188269 2022-02-25;122371;10629300;14399012 2022-02-26;122621;10758500;14574846 2022-02-27;122678;10842300;14682758 2022-02-28;122702;11010700;14745107 2022-03-01;122937;11239600;14867218 2022-03-02;123238;11470300;15053624 2022-03-03;123505;11696600;15264297 2022-03-04;123796;11898500;15481890 2022-03-05;124051;12033600;15674100 2022-03-06;124102;12119200;15790989 2022-03-07;124126;12287900;15869417 2022-03-08;124450;12525000;16026216 2022-03-09;124764;12753700;16242070 2022-03-10;125023;12963800;16504822 2022-03-11;125272;13153300;16757658 2022-03-12;125521;13273700;16994744 2022-03-13;125571;13349900;17141351 2022-03-14;125590;13501400;17233729 2022-03-15;125873;13714200;17432617 2022-03-16;126142;13931900;17695210 2022-03-17;126420;14142500;17990141 2022-03-18;126646;14323500;18287986 2022-03-19;126867;14448200;18548225 2022-03-20;126916;14528800;18680017 2022-03-21;126929;14680700;18772331 2022-03-22;127193;14904100;18994411 2022-03-23;127522;15121100;19278143 2022-03-24;127822;15329000;19596530 2022-03-25;128110;15518700;19893028 2022-03-26;128388;15646000;20145054 2022-03-27;128437;15718500;20256278 2022-03-28;128457;15873400;20323779 2022-03-29;128764;16092900;20561131 2022-03-30;129112;16319700;20829608 2022-03-31;129391;16546900;21104509 2022-04-01;129695;16754000;21357039 2022-04-02;129987;16886200;21553495 2022-04-03;130029;16972700;21627548 2022-04-04;130052;17156600;21668677 2022-04-05;130368;17407700;21849074 2022-04-06;130708;17675700;22064059 2022-04-07;131036;17930900;22265788 2022-04-08;131370;18168200;22441051 2022-04-09;131679;18323900;22591726 2022-04-10;131715;18414600;22647197 2022-04-11;131728;18618400;22677986 2022-04-12;132017;18893100;22840776 2022-04-13;132378;19179300;23017079 2022-04-14;132688;19444600;23182447 2022-04-15;132900;19674300;23339311 2022-04-16;132929;19802700;23376879 2022-04-17;132942;19880300;23416663 2022-04-18;132953;20085800;23437145 2022-04-19;132960;20347900;23459628 2022-04-20;133308;20609400;23658211 2022-04-21;133632;20853100;23844536 2022-04-22;133921;21058000;24006254 2022-04-23;134155;21179400;24141333 2022-04-24;134179;21243000;24180512 2022-04-25;134185;21425200;24200596 2022-04-26;134489;21665200;24337394 2022-04-27;134832;21885900;24479055 2022-04-28;135078;22088300;24609159 2022-04-29;135292;22227600;24710769 2022-04-30;135451;22307900;24798067 2022-05-01;135461;22356100;24809785 2022-05-02;135461;22469200;24813817 2022-05-03;135701;22658600;24927339 2022-05-04;135942;22841300;25033970 2022-05-05;136125;23000500;25130137 2022-05-06;136339;23135500;25215210 2022-05-07;136523;23206000;25287462 2022-05-08;136533;23246900;25295950 2022-05-09;136538;23373200;25299300 2022-05-10;136756;23536900;25406868 2022-05-11;136987;23676700;25503878 2022-05-12;137184;23804600;25592839 2022-05-13;137348;23875700;25661838 2022-05-14;137492;23925400;25723697 2022-05-15;137499;23956700;25729848 2022-05-16;137499;24014000;25732153 2022-05-17;137714;24155900;25818405 2022-05-18;137888;24299000;25890456 2022-05-19;138053;24425500;25949175 2022-05-20;138204;24526300;25998085 2022-05-21;138324;24575600;26040460 2022-05-22;138325;24602500;26044283 2022-05-23;138326;24708600;26045528 2022-05-24;138485;24832300;26109965 2022-05-25;138643;24932100;26159106 2022-05-26;138779;25016800;26198811 2022-05-27;138781;25086300;26200663 2022-05-28;138854;25119500;26240639 2022-05-29;138862;25137800;26243352 2022-05-30;138864;25216200;26244107 2022-05-31;139000;25311600;26305996 2022-06-01;139091;25391200;26360953 2022-06-02;139222;25459000;26409455 2022-06-03;139313;25515500;26452148 2022-06-04;139386;25540200;26493235 2022-06-05;139386;25554500;26493235 2022-06-06;139386;25624100;26496611 2022-06-07;139388;25696800;26498361 2022-06-08;139533;25759000;26583016 2022-06-09;139623;25803300;26660652 2022-06-10;139729;25850400;26738530 2022-06-11;139806;25870800;26803867 2022-06-12;139806;25882900;26803867 2022-06-13;139807;25939900;26809245 2022-06-14;139914;25999100;26915085 2022-06-15;140026;26049400;27007429 2022-06-16;140099;26091900;27096571 2022-06-17;140118;26132100;27124689 2022-06-18;140176;26150000;27204953 2022-06-19;140176;26161300;27204955 2022-06-20;140176;26197700;27211896 2022-06-21;140358;26253400;27334993 2022-06-22;140462;26306700;27454225 2022-06-23;140560;26340200;27573585 2022-06-24;140650;26385600;27681775 2022-06-25;140734;26406100;27771111 2022-06-26;140734;26420800;27771112 2022-06-27;140734;26479900;27771911 2022-06-28;140847;26546500;27914240 2022-06-29;141022;26605100;28048190 2022-06-30;141105;26649000;28180861 2022-07-01;141189;26702200;28293960 2022-07-02;141292;26725800;28392629 2022-07-03;141292;26742800;28392630 2022-07-04;141295;26792300;28394995 2022-07-05;141397;26886400;28542484 2022-07-06;141519;26978400;28673212 2022-07-07;141627;27059700;28808614 2022-07-08;141758;27135900;28926346 2022-07-09;141862;27165100;29022265 2022-07-10;141862;27185800;29022265 2022-07-11;141870;27282500;29025760 2022-07-12;142035;27390700;29180489 2022-07-13;142139;27486300;29308100 2022-07-14;142284;27548900;29460249 2022-07-15;142399;27633000;29569943 2022-07-16;142533;27661800;29692989 2022-07-17;142533;27682600;29692989 2022-07-18;142533;27786700;29692989 2022-07-19;142635;27906500;29853680 2022-07-20;142771;28016200;29994679 2022-07-21;142948;28114300;30131303 2022-07-22;143061;28203900;30239122 2022-07-23;143177;28234400;30331131 2022-07-24;143177;28255800;30331133 2022-07-25;143177;28372700;30331133 2022-07-26;143364;28505400;30476605 2022-07-27;143545;28627900;30598385 2022-07-28;143702;28737700;30702511 2022-07-29;143855;28833300;30787309 2022-07-30;143972;28863300;30853312 2022-07-31;143972;28883200;30853314 2022-08-01;143979;29005100;30854175 2022-08-02;144150;29138000;30956873 2022-08-03;144360;29259800;31044554 2022-08-04;144552;29365500;31119199 2022-08-05;144717;29455400;31178705 2022-08-06;144858;29483200;31228314 2022-08-07;144858;29502700;31228314 2022-08-08;144858;29622900;31228322 2022-08-09;145028;29752600;31307020 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption= '''Allikad''' }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Saksamaa]]</noinclude> fwf7zn8b5kvoe9aw6b5emnce75kj71q 10 584552 6175648 6171075 2022-08-09T02:43:58Z Brunoff 142231 2022-08-08 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Brasiilias}} </noinclude> {{Medical cases chart |barwidth= |numwidth=xwxw |float=left |disease=COVID-19 |location=Brasiilias |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-02-26;;;1 2020-02-27;;;1 2020-02-28;;;1 2020-02-29;;;2 2020-03-01;;;2 2020-03-02;;;2 2020-03-03;;;2 2020-03-04;;;3 2020-03-05;;;7 2020-03-06;;;13 2020-03-07;;;19 2020-03-08;;;25 2020-03-09;;;25 2020-03-10;;;34 2020-03-11;;;52 2020-03-12;;;77 2020-03-13;;;98 2020-03-14;;;121 2020-03-15;;;200 2020-03-16;;;234 2020-03-17;1;;291 2020-03-18;4;;428 2020-03-19;6;;621 2020-03-20;11;;904 2020-03-21;18;;1128 2020-03-22;25;;1546 2020-03-23;34;;1891 2020-03-24;46;;2201 2020-03-25;57;;2433 2020-03-26;77;;2915 2020-03-27;92;;3417 2020-03-28;114;;3903 2020-03-29;136;;4256 2020-03-30;159;;4579 2020-03-31;201;;5717 2020-04-01;241;;6834 2020-04-02;299;;7910 2020-04-03;359;;9056 2020-04-04;432;;10278 2020-04-05;486;;11130 2020-04-06;553;;12056 2020-04-07;667;;13717 2020-04-08;800;;15927 2020-04-09;941;;17857 2020-04-10;1056;;19638 2020-04-11;1124;;20727 2020-04-12;1223;;22169 2020-04-13;1328;;23430 2020-04-14;1532;;25262 2020-04-15;1736;;28320 2020-04-16;1924;;30425 2020-04-17;2141;;33682 2020-04-18;2347;;36599 2020-04-19;2462;22130;38654 2020-04-20;2575;22991;40581 2020-04-21;2741;24325;43079 2020-04-22;2906;25318;45757 2020-04-23;3313;26573;49492 2020-04-24;3670;27655;52995 2020-04-25;4016;29160;58509 2020-04-26;4205;30152;61888 2020-04-27;4543;31142;66501 2020-04-28;5017;32544;71886 2020-04-29;5466;34132;78162 2020-04-30;5901;35935;85380 2020-05-01;6329;38039;91299 2020-05-02;6724;40937;96396 2020-05-03;7025;42991;101147 2020-05-04;7321;45186;107780 2020-05-05;7921;48221;114715 2020-05-06;8535;51370;125218 2020-05-07;9146;55350;135106 2020-05-08;9895;59297;145328 2020-05-09;10627;61685;155939 2020-05-10;11123;64957;162699 2020-05-11;11519;67384;168331 2020-05-12;12400;72597;177589 2020-05-13;13149;78424;188974 2020-05-14;13993;79479;202918 2020-05-15;14817;84970;218223 2020-05-16;15633;89672;233142 2020-05-17;16118;94122;241080 2020-05-18;16792;100459;254220 2020-05-19;17971;106794;271628 2020-05-20;18859;116683;291579 2020-05-21;20047;125960;310087 2020-05-22;21046;135430;330890 2020-05-23;22013;142587;347398 2020-05-24;22666;149911;363211 2020-05-25;23473;153833;374898 2020-05-26;24512;158593;391222 2020-05-27;25598;166647;411821 2020-05-28;26754;177604;438238 2020-05-29;27878;189476;465166 2020-05-30;28834;200892;498440 2020-05-31;29314;206555;514200 2020-06-01;29937;211080;526447 2020-06-02;31199;223638;555383 2020-06-03;32548;238617;584016 2020-06-04;34021;254963;614941 2020-06-05;35026;266940;645771 2020-06-06;35930;277149;672846 2020-06-07;36455;283952;691758 2020-06-08;37134;290040;707412 2020-06-09;38406;311064;739503 2020-06-10;39680;325395;772416 2020-06-11;40919;345595;802828 2020-06-12;41828;365063;828810 2020-06-13;42720;379245;850514 2020-06-14;43332;388492;867624 2020-06-15;43959;412252;888271 2020-06-16;45241;441729;923189 2020-06-17;46510;463474;955377 2020-06-18;47748;482102;978142 2020-06-19;48954;507200;1032913 2020-06-20;49976;520734;1067579 2020-06-21;50617;549386;1085038 2020-06-22;51271;571649;1106470 2020-06-23;52645;613345;1145906 2020-06-24;53830;649908;1188631 2020-06-25;54971;673729;1228114 2020-06-26;55961;697526;1274974 2020-06-27;57070;715905;1313667 2020-06-28;57622;733848;1344143 2020-06-29;58314;757462;1368195 2020-06-30;59594;790040;1402041 2020-07-01;60632;826866;1448753 2020-07-02;61884;852816;1496858 2020-07-03;63174;868372;1539081 2020-07-04;64265;876359;1577004 2020-07-05;64867;906286;1603055 2020-07-06;65487;927292;1623284 2020-07-07;66741;976977;1668589 2020-07-08;67964;1020901;1713160 2020-07-09;69184;1054043;1755779 2020-07-10;70398;1078763;1800827 2020-07-11;71469;1100873;1839850 2020-07-12;72100;1123204;1864681 2020-07-13;72833;1154837;1884967 2020-07-14;74133;1209208;1926824 2020-07-15;75366;1255564;1966748 2020-07-16;76688;1296328;2012151 2020-07-17;77851;1321036;2046328 2020-07-18;78772;1342362;2074860 2020-07-19;79488;1371229;2098389 2020-07-20;80120;1409202;2118646 2020-07-21;81487;1465970;2159654 2020-07-22;82771;1532138;2227514 2020-07-23;84082;1570237;2287475 2020-07-24;85238;1592281;2343366 2020-07-25;86449;1617480;2394513 2020-07-26;87004;1634274;2419091 2020-07-27;87618;1667667;2442375 2020-07-28;88539;1721560;2483191 2020-07-29;90134;1786753;2552265 2020-07-30;91263;1824095;2610102 2020-07-31;92475;1844051;2662485 2020-08-01;93563;1865729;2707877 2020-08-02;94104;1883677;2733677 2020-08-03;94665;1912319;2750318 2020-08-04;95819;1970767;2801921 2020-08-05;97240;2020637;2857597 2020-08-06;98493;2080916;2912212 2020-08-07;99572;2068394;2962442 2020-08-08;100477;2094293;3012412 2020-08-09;101049;2118460;3035422 2020-08-10;101752;2163812;3057470 2020-08-11;103026;2243124;3109630 2020-08-12;104201;2309477;3164785 2020-08-13;105463;2356640;3224876 2020-08-14;106523;2384302;3275520 2020-08-15;107232;2404272;3317096 2020-08-16;107852;2432456;3340197 2020-08-17;108536;2478494;3359570 2020-08-18;109888;2554179;3407354 2020-08-19;111100;2615254;3456652 2020-08-20;112304;2653407;3501975 2020-08-21;113358;2670755;3532330 2020-08-22;114250;2709638;3582362 2020-08-23;114744;2739035;3605783 2020-08-24;115309;2778709;3622861 2020-08-25;116580;2848395;3669995 2020-08-26;117665;2908848;3717156 2020-08-27;118649;2947250;3761391 2020-08-28;119504;2976796;3804803 2020-08-29;120462;3006679;3846153 2020-08-30;120828;3031626;3862311 2020-08-31;121381;3097734;3908272 2020-09-01;122596;3159096;3950931 2020-09-02;123780;3210405;3997865 2020-09-03;124614;3247610;4041638 2020-09-04;125521;3278918;4092832 2020-09-05;126203;3296702;4123000 2020-09-06;126650;3317227;4137521 2020-09-07;126960;3355564;4147794 2020-09-08;127464;3397234;4162073 2020-09-09;128539;3453336;4197889 2020-09-10;129522;3497337;4238446 2020-09-11;130396;3530655;4282164 2020-09-12;131210;3553421;4315687 2020-09-13;131625;3573958;4330455 2020-09-14;132006;3613184;4345610 2020-09-15;133119;3671128;4382263 2020-09-16;134106;3720312;4419083 2020-09-17;134935;3753082;4455386 2020-09-18;135793;3789139;4495183 2020-09-19;136532;3820095;4528240 2020-09-20;136895;3851227;4544629 2020-09-21;137272;3887199;4558068 2020-09-22;138108;3945627;4591604 2020-09-23;138977;3992886;4624885 2020-09-24;139808;4023789;4657702 2020-09-25;140537;4040949;4689613 2020-09-26;141406;4050837;4717991 2020-09-27;141741;4060088;4732309 2020-09-28;142058;4084182;4745464 2020-09-29;142921;4135088;4777522 2020-09-30;143952;4180376;4810935 2020-10-01;144680;4212772;4847092 2020-10-02;145388;4232593;4880523 2020-10-03;145987;4248574;4906833 2020-10-04;146352;4263208;4915289 2020-10-05;146675;4295302;4927235 2020-10-06;147494;4352871;4969141 2020-10-07;148228;4391424;5000694 2020-10-08;148957;4414564;5028444 2020-10-09;149639;4433595;5055888 2020-10-10;150198;4453722;5082637 2020-10-11;150488;4470163;5094979 2020-10-12;150689;4495269;5103408 2020-10-13;150998;4526975;5113628 2020-10-14;151747;4568813;5140863 2020-10-15;152460;4599446;5169386 2020-10-16;153214;4619560;5200300 2020-10-17;153675;4635315;5224362 2020-10-18;153905;4650030;5235344 2020-10-19;154176;4681659;5250727 2020-10-20;154837;4721593;5273954 2020-10-21;155403;4756489;5298772 2020-10-22;155900;4779295;5323630 2020-10-23;156471;4797872;5353656 2020-10-24;156903;4817898;5380635 2020-10-25;157134;4835915;5394128 2020-10-26;157397;4865930;5409854 2020-10-27;157946;4904046;5439641 2020-10-28;158456;4934548;5468270 2020-10-29;158969;4954159;5494376 2020-10-30;159477;4966264;5516658 2020-10-31;159884;4972898;5535605 2020-11-01;160074;4980942;5545705 2020-11-02;160253;4998408;5554206 2020-11-03;160496;5028216;5566049 2020-11-04;161106;5064344;5590025 2020-11-05;161736;5088635;5612319 2020-11-06;162038;5104195;5633747 2020-11-07;162269;5119132;5653561 2020-11-08;162397;5133155;5664115 2020-11-09;162628;5154005;5675032 2020-11-10;162829;5189529;5700044 2020-11-11;163373;5236345;5748375 2020-11-12;164281;5256767;5781582 2020-11-13;164737;5267567;5810652 2020-11-14;165658;5291511;5848959 2020-11-15;165798;5303114;5863093 2020-11-16;166014;5322406;5876464 2020-11-17;166699;5361592;5911758 2020-11-18;167455;5389863;5945849 2020-11-19;168061;5407498;5981767 2020-11-20;168613;5422102;6020164 2020-11-21;168989;5429158;6052786 2020-11-22;169183;5432505;6071401 2020-11-23;169485;5445095;6087608 2020-11-24;170115;5476018;6118708 2020-11-25;170769;5512847;6166606 2020-11-26;171460;5528599;6204220 2020-11-27;171974;5536524;6238350 2020-11-28;172561;5562539;6290272 2020-11-29;172833;5578118;6314740 2020-11-30;173120;5601804;6335878 2020-12-01;173817;5656498;6386787 2020-12-02;174515;5698353;6436650 2020-12-03;175270;5725010;6487084 2020-12-04;175964;5744369;6533968 2020-12-05;176628;5761363;6577177 2020-12-06;176941;5776182;6603540 2020-12-07;177317;5801067;6623911 2020-12-08;178159;5854709;6674999 2020-12-09;178995;5901511;6728452 2020-12-10;179765;5931777;6781799 2020-12-11;180437;5954745;6836227 2020-12-12;181123;5969706;6880127 2020-12-13;181402;5982953;6901952 2020-12-14;181835;6016085;6927145 2020-12-15;182799;6067862;6970034 2020-12-16;183735;6132683;7040608 2020-12-17;184827;6177702;7110434 2020-12-18;185650;6198185;7162978 2020-12-19;186356;6222764;7213155 2020-12-20;186764;6245801;7238600 2020-12-21;187291;6286980;7263619 2020-12-22;188259;6354972;7318821 2020-12-23;189220;6405356;7365517 2020-12-24;190006;6448740;7425593 2020-12-25;190488;6449822;7448560 2020-12-26;190795;6459335;7465806 2020-12-27;191139;6475466;7484285 2020-12-28;191570;6515370;7504833 2020-12-29;192681;6568898;7563551 2020-12-30;193875;6647538;7619200 2020-12-31;194949;6707781;7675973 2021-01-01;195411;6747065;7700578 2021-01-02;195725;6756284;7716405 2021-01-03;196018;6769420;7733746 2021-01-04;196561;6813008;7753752 2021-01-05;197732;6875230;7810400 2021-01-06;198974;6963407;7873830 2021-01-07;200498;7036530;7961673 2021-01-08;201460;7096931;8013708 2021-01-09;202631;7114474;8075998 2021-01-10;203100;7144011;8105790 2021-01-11;203580;7167651;8131612 2021-01-12;204690;7207483;8195637 2021-01-13;205964;7273707;8256536 2021-01-14;207095;7277195;8324294 2021-01-15;208246;7316944;8393492 2021-01-16;209296;7339703;8455059 2021-01-17;209847;7361379;8488099 2021-01-18;210299;7388784;8511770 2021-01-19;211491;7411654;8573864 2021-01-20;212831;7452047;8638249 2021-01-21;214147;7518846;8697368 2021-01-22;215243;7564622;8753920 2021-01-23;216445;7580741;8816254 2021-01-24;217037;7594771;8844577 2021-01-25;217664;7628438;8871393 2021-01-26;218878;7653770;8933356 2021-01-27;220161;7709602;8996876 2021-01-28;221547;7798655;9058687 2021-01-29;222666;7877337;9118513 2021-01-30;223945;7923794;9176975 2021-01-31;224504;7960643;9204731 2021-02-01;225099;7998246;9229322 2021-02-02;226309;8027042;9283418 2021-02-03;227563;8077967;9339420 2021-02-04;228795;8160929;9396293 2021-02-05;230034;8236864;9447165 2021-02-06;231012;8291763;9497795 2021-02-07;231534;8326798;9524640 2021-02-08;232170;8363677;9548079 2021-02-09;233520;8397187;9599565 2021-02-10;234850;8447645;9659167 2021-02-11;236201;8523462;9713909 2021-02-12;237489;8596130;9765455 2021-02-13;238532;8643693;9809754 2021-02-14;239245;8678327;9834513 2021-02-15;239773;8710840;9866710 2021-02-16;240940;8745424;9921981 2021-02-17;242090;8805239;9978747 2021-02-18;243457;8883191;10030626 2021-02-19;244765;8950450;10081676 2021-02-20;245977;8995246;10139148 2021-02-21;246504;9029159;10168174 2021-02-22;247143;9067939;10195160 2021-02-23;248529;9095483;10257875 2021-02-24;249957;9139215;10324463 2021-02-25;251498;9215164;10390461 2021-02-26;252835;9281018;10455630 2021-02-27;254221;9323696;10517232 2021-02-28;254942;9386440;10551259 2021-03-01;255720;9411033;10587001 2021-03-02;257361;9457100;10646926 2021-03-03;259271;9527173;10718630 2021-03-04;260970;9591590;10793732 2021-03-05;262770;9637020;10869227 2021-03-06;264325;9671410;10938836 2021-03-07;265411;9704351;11019344 2021-03-08;266398;9757178;11051665 2021-03-09;268370;9782320;11122429 2021-03-10;270656;9843218;11202305 2021-03-11;272889;9913739;11277717 2021-03-12;275105;9958566;11363380 2021-03-13;277102;10000980;11439558 2021-03-14;278229;10036947;11483370 2021-03-15;279286;10063808;11519609 2021-03-16;282127;10111954;11603535 2021-03-17;284775;10204541;11693838 2021-03-18;287499;10287057;11780820 2021-03-19;290314;10339432;11871390 2021-03-20;292752;10383460;11950459 2021-03-21;294042;10419393;11998233 2021-03-22;295425;10449933;12047526 2021-03-23;298676;10507995;12130019 2021-03-24;300685;10601658;12220011 2021-03-25;303462;10689646;12320169 2021-03-26;307112;10772549;12404414 2021-03-27;310550;10824095;12490362 2021-03-28;312206;10879627;12534688 2021-03-29;313866;10912941;12573615 2021-03-30;317646;10969247;12658109 2021-03-31;321515;11074483;12748747 2021-04-01;325284;11169937;12839844 2021-04-02;328206;11239099;12910082 2021-04-03;330193;11276628;12953597 2021-04-04;331433;11305746;12984956 2021-04-05;332752;11357521;13013601 2021-04-06;336947;11436189;13100580 2021-04-07;340776;11558784;13193205 2021-04-08;345025;11664158;13279857 2021-04-09;348718;11732193;13373174 2021-04-10;351334;11791885;13445006 2021-04-11;353137;11838564;13482023 2021-04-12;354617;11880803;13517808 2021-04-13;358425;11957068;13599994 2021-04-14;361884;12074798;13673507 2021-04-15;365444;12170771;13746681 2021-04-16;368749;12236295;13832455 2021-04-17;371678;12298863;13900091 2021-04-18;373335;12344861;13943071 2021-04-19;374682;12391599;13973695 2021-04-20;378003;12460712;14043076 2021-04-21;381475;12561689;14122795 2021-04-22;383502;12646132;14167973 2021-04-23;386416;12673785;14237078 2021-04-24;389492;12711103;14308215 2021-04-25;390797;12766772;14340787 2021-04-26;391936;12809169;14369423 2021-04-27;395022;12879051;14441563 2021-04-28;398185;12992442;14521289 2021-04-29;401186;13091714;14590678 2021-04-30;403781;13152118;14659011 2021-05-01;406437;13194538;14725975 2021-05-02;407639;13242665;14754910 2021-05-03;408622;13278718;14779529 2021-05-04;411588;13336476;14856888 2021-05-05;414399;13442996;14930183 2021-05-06;416949;13529572;15003563 2021-05-07;419114;13591335;15082449 2021-05-08;421316;13640478;15145879 2021-05-09;422340;13677668;15184790 2021-05-10;423229;13714135;15209990 2021-05-11;425540;13759125;15282705 2021-05-12;428034;13847191;15359397 2021-05-13;430417;13924217;15433989 2021-05-14;432628;13979329;15519525 2021-05-15;434715;14028355;15586534 2021-05-16;435751;14062396;15627475 2021-05-17;436537;14097287;15657391 2021-05-18;439050;14152433;15732836 2021-05-19;441691;14247609;15812055 2021-05-20;444094;14330118;15894094 2021-05-21;446309;14385962;15970949 2021-05-22;448208;14422209;16047439 2021-05-23;449068;14462432;16083258 2021-05-24;449858;14492167;16120756 2021-05-25;452031;14552024;16194209 2021-05-26;454429;14648332;16274695 2021-05-27;456674;14733987;16342162 2021-05-28;459045;14786292;16391930 2021-05-29;461057;14811266;16471600 2021-05-30;461931;14869696;16515120 2021-05-31;462791;14912744;16545554 2021-06-01;465199;14964631;16624480 2021-06-02;467706;15068146;16720081 2021-06-03;469388;15168330;16803472 2021-06-04;470842;15228983;16841408 2021-06-05;472531;15239692;16907425 2021-06-06;473404;15290500;16947062 2021-06-07;474414;15342286;16984218 2021-06-08;476792;15408401;17037129 2021-06-09;479515;15494071;17122877 2021-06-10;482019;15596816;17210969 2021-06-11;484235;15670754;17296118 2021-06-12;486272;15718593;17374818 2021-06-13;487401;15761177;17412766 2021-06-14;488228;15794548;17452612 2021-06-15;490696;15854264;17533221 2021-06-16;493693;15944646;17628588 2021-06-17;496004;16030601;17702630 2021-06-18;498499;16077483;17801462 2021-06-19;500800;16136968;17883750 2021-06-20;501825;16183849;17927928 2021-06-21;502586;16220238;17966831 2021-06-22;504717;16288392;18054653 2021-06-23;507109;16388847;18169881 2021-06-24;509141;16483635;18243483 2021-06-25;511142;16511701;18322760 2021-06-26;512735;16548159;18386894 2021-06-27;513474;16582053;18420598 2021-06-28;514092;16613992;18448402 2021-06-29;515985;16673329;18513305 2021-06-30;518066;16779136;18557141 2021-07-01;520095;16858632;18622304 2021-07-02;521952;16931272;18687469 2021-07-03;523587;16989351;18742025 2021-07-04;524417;17033808;18769808 2021-07-05;525112;17082876;18792511 2021-07-06;526892;17151673;18855015 2021-07-07;528540;17262646;18909037 2021-07-08;530179;17352670;18962762 2021-07-09;531688;17422854;19020499 2021-07-10;532893;17479277;19069003 2021-07-11;533488;17530369;19089940 2021-07-12;534233;17588312;19106971 2021-07-13;535838;17666654;19151993 2021-07-14;537394;17770617;19209729 2021-07-15;538942;17858633;19262518 2021-07-16;540398;17917189;19308109 2021-07-17;541266;17951699;19342448 2021-07-18;542214;17983275;19376574 2021-07-19;542756;18023512;19391845 2021-07-20;544180;18067080;19419437 2021-07-21;545604;18124621;19473954 2021-07-22;547016;18206173;19523711 2021-07-23;548340;18331462;19632443 2021-07-24;549448;18340760;19670534 2021-07-25;549924;18349436;19688663 2021-07-26;550502;18398567;19707662 2021-07-27;551835;18466822;19749073 2021-07-28;553179;18530306;19797086 2021-07-29;554497;18569991;19839369 2021-07-30;555460;18595380;19880273 2021-07-31;556370;18619542;19917855 2021-08-01;556834;18645993;19938358 2021-08-02;557223;18687203;19953501 2021-08-03;558432;18746865;19985817 2021-08-04;559607;18800884;20026533 2021-08-05;560706;18840232;20066587 2021-08-06;561762;18868602;20108746 2021-08-07;562752;18894631;20151779 2021-08-08;563151;18907243;20165672 2021-08-09;563562;18939051;20177757 2021-08-10;564773;19022724;20212642 2021-08-11;565748;19092832;20245085 2021-08-12;566896;19151021;20285067 2021-08-13;567862;19173917;20319000 2021-08-14;568788;19195514;20350142 2021-08-15;569058;19218630;20364099 2021-08-16;569492;19255927;20378570 2021-08-17;570598;19313546;20416183 2021-08-18;571662;19362990;20457897 2021-08-19;572641;19393047;20494212 2021-08-20;573511;19413552;20528099 2021-08-21;574209;19431197;20556487 2021-08-22;574527;19448816;20570891 2021-08-23;574848;19479947;20583994 2021-08-24;575742;19530843;20614866 2021-08-25;576645;19577135;20645537 2021-08-26;577565;19609503;20676561 2021-08-27;578326;19629675;20703906 2021-08-28;579010;19646400;20728605 2021-08-29;579308;19663748;20741815 2021-08-30;579574;19692898;20752281 2021-08-31;580413;19735447;20776870 2021-09-01;581150;19775873;20804215 2021-09-02;581914;19801725;20830495 2021-09-03;582670;19820202;20856060 2021-09-04;583362;19838912;20877864 2021-09-05;583628;19862438;20890779 2021-09-06;583810;19894660;20899933 2021-09-07;584171;19932646;20913578 2021-09-08;584421;19966693;20928008 2021-09-09;585174;20002562;20958899 2021-09-10;585846;20016161;20974850 2021-09-11;586558;20029040;20989164 2021-09-12;586851;20050471;20999779 2021-09-13;587066;20076733;21006424 2021-09-14;587797;20108417;21019830 2021-09-15;588597;20138267;21034610 2021-09-16;589240;20173064;21069017 2021-09-17;589573;20180106;21080219 2021-09-18;590508;20280294;21230325 2021-09-19;590752;20253273;21239783 2021-09-20;590955;20230891;21247667 2021-09-21;591440;20250198;21247094 2021-09-22;592316;20295538;21283567 2021-09-23;592964;20319520;21308178 2021-09-24;593663;20326408;21327616 2021-09-25;594200;20333908;21343304 2021-09-26;594443;20340373;21351972 2021-09-27;594653;20361191;21366395 2021-09-28;595446;20383243;21381790 2021-09-29;596122;20404701;21399546 2021-09-30;596749;20425139;21427073 2021-10-01;597255;20432643;21445651 2021-10-02;597723;20436127;21459117 2021-10-03;597948;20442653;21468121 2021-10-04;598152;20462345;21478546 2021-10-05;598829;20488785;21499074 2021-10-06;599359;20554936;21516967 2021-10-07;599810;20609046;21532558 2021-10-08;600425;20665273;21550730 2021-10-09;600829;20670348;21567181 2021-10-10;601011;20678858;21575820 2021-10-11;601213;20694669;21582738 2021-10-12;601398;20720496;21590097 2021-10-13;601574;20740267;21597949 2021-10-14;602099;20758597;21612237 2021-10-15;602669;20773826;21627476 2021-10-16;603152;20783940;21638726 2021-10-17;603282;20794497;21644464 2021-10-18;603465;20813408;21651910 2021-10-19;603855;20838188;21664879 2021-10-20;604228;20861055;21680488 2021-10-21;604679;20875999;21697341 2021-10-22;605139;20885484;21711843 2021-10-23;605457;20895886;21723559 2021-10-24;605644;20907224;21729763 2021-10-25;605804;20922633;21735560 2021-10-26;606246;20944087;21748984 2021-10-27;606679;20965296;21766168 2021-10-28;607068;20979324;21781436 2021-10-29;607462;20986901;21793401 2021-10-30;607694;20992510;21804094 2021-10-31;607824;20996772;21810855 2021-11-01;607922;21003105;21814693 2021-11-02;608071;21015876;21821124 2021-11-03;608235;21035263;21835785 2021-11-04;608671;21047296;21849137 2021-11-05;609060;21054660;21862458 2021-11-06;609388;21062218;21874324 2021-11-07;609447;21069794;21880439 2021-11-08;609573;21082343;21886077 2021-11-09;609756;21100888;21897025 2021-11-10;610036;21117407;21909298 2021-11-11;610224;21130382;21924598 2021-11-12;610491;21138584;21939196 2021-11-13;611222;21146255;21953838 2021-11-14;611283;21151342;21957967 2021-11-15;611346;21162046;21960766 2021-11-16;611478;21177367;21965684 2021-11-17;611851;21194900;21977661 2021-11-18;612144;21206997;21989962 2021-11-19;612370;21214823;22003317 2021-11-20;612587;21217739;22012150 2021-11-21;612659;21222032;22017276 2021-11-22;612782;21230357;22019870 2021-11-23;613066;21247982;22030182 2021-11-24;613339;21264713;22043112 2021-11-25;613642;21275209;22055238 2021-11-26;613957;21282804;22067630 2021-11-27;614186;21288281;22076863 2021-11-28;614278;21293314;22080906 2021-11-29;614376;21304115;22084749 2021-11-30;614681;21321631;22094459 2021-12-01;614964;21339118;22105872 2021-12-02;615179;21351505;22118782 2021-12-03;615400;21357412;22129409 2021-12-04;615570;21359352;22138247 2021-12-05;615636;21362553;22143091 2021-12-06;615744;21370388;22147476 2021-12-07;616018;21386271;22157726 2021-12-08;616251;21399316;22167781 2021-12-09;616457;21407699;22177059 2021-12-10;616691;21411803;22184824 2021-12-11;616744;21414318;22188179 2021-12-12;616830;21420161;22189867 2021-12-13;616878;21431386;22191949 2021-12-14;616970;21444849;22195775 2021-12-15;617271;21457323;22201221 2021-12-16;617395;21465103;22204941 2021-12-17;617601;21470339;22209020 2021-12-18;617754;21475665;22212343 2021-12-19;617803;21482323;22213762 2021-12-20;617873;21493235;22215856 2021-12-21;617948;21505879;22219477 2021-12-22;618091;21516819;22222928 2021-12-23;618228;21524821;22226573 2021-12-24;618392;21531123;22230737 2021-12-25;618424;21537535;22234626 2021-12-26;618448;21546135;22239436 2021-12-27;618534;21557380;22246276 2021-12-28;618705;21567845;22254706 2021-12-29;618817;21575485;22263834 2021-12-30;618984;21582700;22277239 2021-12-31;619056;21584402;22287521 2022-01-01;619105;21581668;22291507 2022-01-02;619133;21581717;22293228 2022-01-03;619209;21591847;22305078 2022-01-04;619384;21603954;22323837 2022-01-05;619513;21615473;22351104 2022-01-06;619641;21626836;22386930 2022-01-07;619822;21650151;22450222 2022-01-08;619937;21652319;22499525 2022-01-09;619981;21634074;22523907 2022-01-10;620091;21636133;22558695 2022-01-11;620238;21667147;22629460 2022-01-12;620371;21694064;22716931 2022-01-13;620545;21710831;22814917 2022-01-14;620796;21728937;22927203 2022-01-15;620971;21697818;22975723 2022-01-16;621045;21668942;23000657 2022-01-17;621166;21704050;23074791 2022-01-18;621517;21773085;23211894 2022-01-19;621855;21848301;23416748 2022-01-20;622205;21851922;23585243 2022-01-21;622563;21844293;23751782 2022-01-22;622801;21848302;23909175 2022-01-23;623097;21849545;24044255 2022-01-24;623356;21834758;24127595 2022-01-25;623843;21926277;24311317 2022-01-26;624413;22036168;24535884 2022-01-27;625085;22098157;24764838 2022-01-28;625884;22162914;25034806 2022-01-29;626524;22159759;25214622 2022-01-30;626854;22163750;25348797 2022-01-31;627138;22196442;25426744 2022-02-01;628067;22353361;25620209 2022-02-02;628960;22464029;25793112 2022-02-03;630001;22602506;26091520 2022-02-04;630494;22617665;26275831 2022-02-05;631802;22666567;26473273 2022-02-06;632193;22717907;26533010 2022-02-07;632621;22846652;26599593 2022-02-08;633810;23101660;26776620 2022-02-09;635074;23303192;26955434 2022-02-10;636017;23446849;27119500 2022-02-11;637152;23568213;27285509 2022-02-12;638048;23685472;27425743 2022-02-13;638362;23783443;27479963 2022-02-14;638835;23969577;27538503 2022-02-15;639689;24252534;27659052 2022-02-16;640774;24516591;27806786 2022-02-17;641902;24708484;27937835 2022-02-18;643029;24826457;28058862 2022-02-19;643880;24949782;28167587 2022-02-20;644286;25048072;28208212 2022-02-21;644604;25244026;28245551 2022-02-22;645420;25505984;28351327 2022-02-23;646419;25772807;28484890 2022-02-24;647390;25901919;28578647 2022-02-25;648160;25994566;28670242 2022-02-26;648913;26082511;28744050 2022-02-27;649134;26183623;28768104 2022-02-28;649333;26336373;28787620 2022-03-01;649630;26506005;28811165 2022-03-02;650000;26668010;28842160 2022-03-03;650578;26810286;28904030 2022-03-04;651255;26909481;28973799 2022-03-05;651927;26982294;29033052 2022-03-06;652143;27058371;29049013 2022-03-07;652341;27179192;29069469 2022-03-08;652829;27344949;29138362 2022-03-09;653498;27470786;29193268 2022-03-10;654086;27556598;29249903 2022-03-11;654556;27618035;29305114 2022-03-12;654945;27671593;29350134 2022-03-13;655078;27742324;29368776 2022-03-14;655249;27838793;29380063 2022-03-15;655585;27968811;29432157 2022-03-16;655940;28063760;29478039 2022-03-17;656425;28126647;29527640 2022-03-18;656798;28163904;29573112 2022-03-19;657102;28183864;29617266 2022-03-20;657205;28187353;29630484 2022-03-21;657302;28214095;29641594 2022-03-22;657696;28286808;29682615 2022-03-23;657998;28363966;29729991 2022-03-24;658310;28407457;29767681 2022-03-25;658566;28433713;29802257 2022-03-26;658762;28464436;29832179 2022-03-27;658879;28497468;29842418 2022-03-28;658956;28550311;29852341 2022-03-29;659241;28618511;29882397 2022-03-30;659504;28679560;29916334 2022-03-31;659757;28718580;29947895 2022-04-01;660002;28739687;29975165 2022-04-02;660108;28758676;29992227 2022-04-03;660147;28784928;29999437 2022-04-04;660312;28834486;30012798 2022-04-05;660528;28892353;30040129 2022-04-06;660723;28942887;30067249 2022-04-07;660973;28976397;30093751 2022-04-08;661122;29001370;30123963 2022-04-09;661220;29018271;30145192 2022-04-10;661258;29038896;30152402 2022-04-11;661327;29076974;30161205 2022-04-12;661493;29126303;30183929 2022-04-13;661656;29167518;30210853 2022-04-14;661796;29191158;30234024 2022-04-15;661907;29199903;30247302 2022-04-16;661938;29206243;30250077 2022-04-17;661960;29227051;30252618 2022-04-18;662026;29262483;30261088 2022-04-19;662151;29298848;30275219 2022-04-20;662414;29340802;30311969 2022-04-21;662506;29353398;30330629 2022-04-22;662557;29352832;30338697 2022-04-23;662610;29364400;30345654 2022-04-24;662646;29384354;30349463 2022-04-25;662722;29411813;30355919 2022-04-26;662866;29450841;30378061 2022-04-27;663111;29480998;30399004 2022-04-28;663225;29499422;30418920 2022-04-29;663410;29507557;30433042 2022-04-30;663497;29519204;30448236 2022-05-01;663513;29533039;30454499 2022-05-02;663602;29554308;30460997 2022-05-03;663694;29585304;30482429 2022-05-04;663759;29602372;30502501 2022-05-05;663896;29609094;30524183 2022-05-06;664091;29612822;30543908 2022-05-07;664126;29617164;30558530 2022-05-08;664139;29629420;30564536 2022-05-09;664192;29652018;30574245 2022-05-10;664390;29681120;30594388 2022-05-11;664516;29697931;30617786 2022-05-12;664641;29703904;30639130 2022-05-13;664780;29711738;30664739 2022-05-14;664872;29718402;30682094 2022-05-15;664918;29724682;30688390 2022-05-16;664987;29746640;30701900 2022-05-17;665216;29775658;30728286 2022-05-18;665319;29787689;30741811 2022-05-19;665433;29793128;30752226 2022-05-20;665493;29801225;30762413 2022-05-21;665528;29816521;30778607 2022-05-22;665627;29832019;30791220 2022-05-23;665666;29851917;30803995 2022-05-24;665905;29885580;30836815 2022-05-25;666037;29895469;30846602 2022-05-26;666180;29917271;30880512 2022-05-27;666319;29939873;30921145 2022-05-28;666391;29943090;30945384 2022-05-29;666453;29944585;30953579 2022-05-30;666516;29971308;30977661 2022-05-31;666676;30011391;31019038 2022-06-01;666801;30038200;31060017 2022-06-02;666928;30054599;31101290 2022-06-03;666971;30063682;31137479 2022-06-04;666997;30063576;31153069 2022-06-05;667005;30068185;31159335 2022-06-06;667041;30101368;31195118 2022-06-07;667348;30145810;31266163 2022-06-08;667647;30155386;31315777 2022-06-09;667790;30158256;31360850 2022-06-10;667960;30178187;31417341 2022-06-11;668074;30182173;31445137 2022-06-12;668110;30180290;31456865 2022-06-13;668180;30219236;31497038 2022-06-14;668354;30259452;31541479 2022-06-15;668693;30310772;31611769 2022-06-16;668844;30318819;31644703 2022-06-17;668916;30322415;31673375 2022-06-18;669010;30339765;31693502 2022-06-19;669065;30366011;31704193 2022-06-20;669161;30430308;31754465 2022-06-21;669390;30492176;31818827 2022-06-22;669530;30532868;31890733 2022-06-23;669895;30554684;31962782 2022-06-24;670229;30566088;32023166 2022-06-25;670369;30585528;32061959 2022-06-26;670405;30615652;32078638 2022-06-27;670532;30686581;32130316 2022-06-28;670848;30764923;32206954 2022-06-29;671125;30815705;32282879 2022-06-30;671416;30846850;32358018 2022-07-01;671700;30873682;32434063 2022-07-02;671858;30880584;32471847 2022-07-03;671911;30906575;32490422 2022-07-04;672033;30967114;32535923 2022-07-05;672429;31039055;32610514 2022-07-06;672790;31077538;32687680 2022-07-07;673073;31094805;32759730 2022-07-08;673339;31119463;32830844 2022-07-09;673554;31142535;32874501 2022-07-10;673610;31181066;32896464 2022-07-11;673758;31257740;32940507 2022-07-12;674102;31346111;33004555 2022-07-13;674482;31414937;33076779 2022-07-14;674779;31451590;33142158 2022-07-15;675090;31513330;33250117 2022-07-16;675295;31530552;33290266 2022-07-17;675350;31556393;33301118 2022-07-18;675518;31640771;33339815 2022-07-19;675871;31738181;33397814 2022-07-20;676217;31806291;33454294 2022-07-21;676486;31846441;33505727 2022-07-22;676766;31877531;33555526 2022-07-23;676927;31907233;33581533 2022-07-24;676964;31954094;33591356 2022-07-25;677143;32036761;33621965 2022-07-26;677494;32121537;33659879 2022-07-27;677804;32190361;33704393 2022-07-28;678069;32238057;33748985 2022-07-29;678313;32272604;33790698 2022-07-30;678486;32302319;33813587 2022-07-31;678514;32354263;33833900 2022-08-01;678715;32421379;33855964 2022-08-02;679010;32511634;33890428 2022-08-03;679275;32586094;33924061 2022-08-04;679536;32643157;33964494 2022-08-05;679758;32668240;33994470 2022-08-06;679939;32691603;34011173 2022-08-07;679996;32731706;34018371 2022-08-08;680166;32790294;34035780 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption= '''Allikad'''<br />Tervishoiuministeerium }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Brasiilia]]</noinclude> 0sscmpn4vbmbw4kbe14gut25o2twhob 0 591428 6175566 6020426 2022-08-08T18:31:37Z CommonsDelinker 1930 Fail Armenian_Public_TV_logo_(2021)_(2).svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rubin16|Rubin16]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exists wikitext text/x-wiki {{Ringhäälingu info |nimi = Հայաստանի Հանրային Հեռուստաընկերություն<br>Hajastani Hanrajin Herustaõnkeruthjun |logo = |tüüp = [[televisioon]] |riik = {{pisiLipp|Armeenia}} |leviala = {{pisiLipp|Armeenia}}<br>{{pisiLipp|Mägi-Karabahh}} |asutatud = [[5. september]] [[1955]] |asutaja = [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] |puhaskasum = 3 448 664 000 [[Armeenia dramm|AMD]] (2015) |loomiskuupäev = [[29. november]] [[1956]] |kodulehekülg = [https://www.1tv.am/ 1tv.am] }} '''Armeenia Riiklik Televisioon''' ([[armeenia keel]]es: '''''Հայաստանի Հանրային Հեռուստաընկերություն / Hajastani Hanrajin Herustaõnkeruthjun''''', '''1TV'''/'''ARMTV'''/'''AMPTV'''/'''Armenia 1''') on [[1955]]. aastal asutatud [[Armeenia]] rahvuslik avalik-õiguslik [[televisioon]]. ARMTV liitus [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liiduga]] aastal [[2005]]. ==Logode ajalugu== <gallery mode=packed heights=230px> H1 logo.png|1997-2013 Public Television of Armenia logo.jpg|2013– </gallery> ==Vaata ka== * [[Hajastani Hanrajin Radio]] ==Välislingid== * [https://www.1tv.am/ 1tv.am] [[Kategooria:Televisioon]] [[Kategooria:Telekanalid]] [[Kategooria:Armeenia ettevõtted]] [[Kategooria:Avalik-õiguslikud ringhäälingud]] 2odz1bnq6vtrrp6l98vxjrj5u211223 0 591473 6175561 6109278 2022-08-08T18:06:19Z CommonsDelinker 1930 Fail Emblem_of_the_Armed_Forces_of_Armenia.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rubin16|Rubin16]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exi wikitext text/x-wiki {{Muutuv sündmus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt | osa = [[Mägi-Karabahhi konflikt]]ist ja [[Venemaa–Türgi varikonflikt]]ist | pilt = QarabaghWarMap(2020).svg | pildiallkiri = <div style="margin:4px 0 0 20px;line-height:1.3em;text-align:left;text-indent:-20px;"><!--margin: ülalt alates, päripäeva-->{{legend|#ffd078ff|[[Mägi-Karabahhi vabariik|Mägi-Karabahhi vabariigi]] kontrolli all olevad alad ja [[Armeenia kontrolli all olevad alad Mägi-Karabahhi ümber]]}}{{legend|#7fd281ff|Mägi-Karabahhi vabariigi alad, mis on [[Aserbaidžaan]]i kontrolli all}}{{legend|#81ffceff|Aserbaidžaani poolt vallutatud alad {{Small|(Aserbaidžaani andmetel)}}}} </div> | aeg = 27. september 2020 – | koht = [[Mägi-Karabahhi kontaktipiir]] ja [[Armeenia–Aserbaidžaani piir]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = [[Mägi-Karabahhi vabariik|Mägi-Karabahhi vabariigi]] sõnul vallutas [[Aserbaidžaan]] mõned alad, millest osad õnnestus hiljem tagasi võtta <br/> Aserbaidžaani sõnul on vallutatud 7 küla ning mõned mäetipud | osaline1 = {{pisilipp|Aserbaidžaan}} <br/> '''Väidetavalt:''' <br/> [[Pilt:Flag of Syria 2011, observed.svg|23px]] [[Süüria Rahvaarmee]] <br/> {{pisilipp|Türgi}} | osaline2 = [[Pilt:Flag of Artsakh.svg|23px]] [[Mägi-Karabahhi vabariik]] <br/> {{pisilipp|Armeenia}} <br/> '''Väidetavalt:''' <br/> [[Armeenlased Lähis-Idas|Armeenia]] rahvusest palgasõdurid [[Süüria]]st ja [[Lähis-Ida]]st <br/> [[Pilt:Flag of Kurdistan Workers' Party.svg|23px]] [[Kurdistani Töölispartei|PKK]] <br/> ''Relvade tarne:'' <br/> {{pisilipp|Venemaa}} <br/> {{pisilipp|Iraan}} | osaline3 = | väejuht1 = {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[İlham Əliyev]] ([[Aserbaidžaani president|president]], relvajõudude ülemjuhataja) <br/> {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Zakir Həsənov]] ([[Aserbaidžaani kaitseministeerium|kaitseminister]]) <br/> {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Mais Barkhudarov]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Artsakh.svg|23px]] [[Arayik Harutyunyan]] ([[Mägi-Karabahhi president|president]], relvajõudude ülemjuhataja) <br/> [[Pilt:Flag of Artsakh.svg|23px]] [[Jalal Harutyunyan]] ([[Mägi-Karabahhi kaitseministeerium|kaitseminister]]) <br/> {{pisilipp|Armeenia}} [[Nikol Pašinjan]] ([[Armeenia peaminister|peaminister]], relvajõudude ülemjuhataja) <br/> {{pisilipp|Armeenia}} [[Davith Tonojan]] ([[Armeenia kaitseminister|kaitseminister]]) <br/> {{pisilipp|Armeenia}} [[Onik Gasparyan]] (peastaabi ülem) | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Azerbaijani Armed Forces logo.svg|23px]] [[Aserbaidžaani relvajõud]] <br/> '''Väidetavalt:''' <br/> [[Pilt:Flag of Turkey.svg|23px]] [[Türgi relvajõud]] * [[Pilt:Flag of Turkish Air Force Command.svg|23px]] [[Türgi õhuvägi]] | väeüksused2 = [[Pilt:Army Artsakh.jpg|23px]] [[Mägi-Karabahhi kaitsearmee]] <br/> [[Armeenia relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = ''Teadmata'' <br/> '''Väidetavalt:''' <br/> [[Pilt:Flag of Syria 2011, observed.svg|23px]] 320–500 võitlejat | jõud2 = ''Teadmata'' <br/> '''Väidetavalt:''' <br/> [[Pilt:Flag of Kurdistan Workers' Party.svg|23px]] u 300 võitlejat | jõud3 = | kaotused1 = '''Aserbaidžaani väitel:''' * ''Teadmata''<ref name="outbreak">[https://jam-news.net/karabakh-news-war-clashes-september-2020-azerbaijan-armenia/ Outbreak of fighting in Karabakh, updated. News and reports. Video/photo]</ref> {{Collapsible list|title='''Tehnika'''|titlestyle=font-weight:normal;background:transparent;text-align:left;| * Üks lahingukopter on saanud kannatada<ref name="azerbaijanihelicoptersurvived">{{Cite news |url=https://report.az/herbi-xeberler/terterde-zedelenen-doyus-helikopteri-pesekarliqla-oz-erazimize-endirilib/ |title=Tərtərdə zədələnən döyüş helikopteri peşəkarlıqla öz ərazimizə endirilib |access-date=29. september 2020 |date=27. september 2020 |website=report.az |publisher=[[Report Information Agency]] |language=az }}</ref> }} ---- '''Armeenia väitel:'''<ref>{{Cite news |url=https://armenpress.am/eng/news/1029526.html |title=A total of 790 Azerbaijani servicemen eliminated |website=armenpress.am |publisher=[[Armenpress]] |accessdate=29. september 2020 |date=29. september 2020 |language=en }}</ref> * 790 võitlejat hukkunud * 1900 võitlejat saanud haavata {{Collapsible list|title='''Tehnika'''|titlestyle=font-weight:normal;background:transparent;text-align:left;| *137 tanki/[[jalaväe lahingumasin]]at hävitatud * 72 [[mehitamata õhusõiduk]]it alla lastud * 7 helikopterit alla lastud * 1 lennuk alla lastud }} ---- '''Muudel andmetel:''' * 30 Süüria võitlejat hukkunud<ref>{{cite web |last1=Carley |first1=Patricia |title=Turkey recruiting Syrians to guard troops and facilities in Azerbaijan|url=https://www.middleeasteye.net/news/azerbaijan-armenia-turkey-syrians-recruiting-guard-facilities |publisher=[[Middle East Eye]] |date=29. september 2020 |quote=“These situations are dangerous and this is not our battle, the Shia have been our number one enemy supporting the Syrian regime for 10 years,” he said, adding that they will not just be used as guards and 30 Syrians have already been killed in fighting on the front.}}</ref> | kaotused2 = '''Armeenia väitel:''' * 85 võitlejat hukkunud * 120+ võitlejat saanud haavata {{Collapsible list|title='''Tehnika'''|titlestyle=font-weight:normal;background:transparent;text-align:left;| * 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]] alla lastud }} ---- '''Aserbaidžaani väitel:'''<ref name="armenianlossesperazerbaijan">{{Cite news |url=https://apa.az/en/nagorno_garabagh/Up-to-2300-enemy-soldiers-were-killed-331608 |title=Up to 2,300 enemy soldiers were killed |website=APA.az |language=en |date=29. september 2020 |accessdate=29. september 2020 }}</ref> * 2300 võitlejat hukkunud või saanud haavata {{Collapsible list|title='''Tehnika'''|titlestyle=font-weight:normal;background:transparent;text-align:left;| * 6 juhtimispunkti hävitatud * ~130 tanki/[[jalave lahingumasin]]at hävitatud * 55 muud masinat hävitatud * 200+ suurtükki, mitmelasulist raketiheitjat ja raketiheitjat hävitatud * 18 [[mehitamata õhusõiduk]]it alla lastud * 5 moonaladu hävitatud * 25 õhutõrjesüsteemi hävitatud * 50 tankitõrjerelva hävitatud }} | kaotused3 = | märkused = Hukkunud on 14 [[Aserbaidžaan]]i ja 4 [[Armeenia]] tsiviilisikut, haavata on saanud vastavalt 46 ja 30+ }} '''2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt''' on konflikt [[Aserbaidžaan]]i ja [[Armeenia]] relvajõudude vahel [[Mägi-Karabahh]]is, osa pikaajalisest [[Mägi-Karabahhi konflikt]]ist. Kokkupõrked algasid 27. septembri hommikul 2020 [[Mägi-Karabahhi kontaktipiir]]il. Mõlemad pooled on teatanud hukkunutest nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute seas. Armeenia ja tunnustamata [[Mägi-Karabahhi vabariik]] on kehtestasid [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja üld[[mobilisatsioon]]i, Aserbaidžaan kaitseseisukorra ja [[komandanditund|keelutunni]]. 28. septembril teatas Aserbaidžaan osalisest mobilisatsioonist. [[ÜRO]] on konflikti tugevalt hukka mõistnud ning kutsunud mõlemaid osapooli üles pingeid maandama ja rahumeelseid kõnelusi alustama. 10. novembril 2020 jõustus rahulepe. Selleks ajaks oli sõjategevuse käigus hukkunud vähemalt 1300 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1157144/armeenia-ja-aserbaidzaan-leppisid-kokku-karabahhi-soja-lopetamises "Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid kokku Karabahhi sõja lõpetamises"] ERR, 10. november 2020</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.bbc.com/news/world-europe-54356334 Armenia-Azerbaijan conflict: Azerbaijan president vows to fight], [[BBC News]], 30. september 2020 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-54488386 Nagorno-Karabakh: Armenia and Azerbaijan shaky ceasefire in force], BBC News, 10. oktoober 2020 * Neil Hauer, [https://www.aljazeera.com/news/2020/10/16/nagorno-karabakh-sirens-shelling-and-shelters-in-stepanakert Nagorno-Karabakh: Sirens, shelling and shelters in Stepanakert], [[Al-Jazīrah]], 16. oktoober 2020 * Sebastien Roblin, [https://www.forbes.com/sites/sebastienroblin/2020/10/23/what-open-source-evidence-tells-us-about-the-nagorno-karabakh-war/ What Open Source Evidence Tells Us About The Nagorno-Karabakh War], [[Forbes]], 23. oktoober 2020 * Christopher Giles ja Upasana Bhat, [https://www.bbc.com/news/world-europe-54614392 Nagorno-Karabakh: The Armenian-Azeri 'information wars'], BBC News, 26. oktoober 2020 * [https://www.err.ee/1157971/geopoliitika-ekspert-karabahhi-konflikti-suurim-kaotaja-on-venemaa "Geopoliitika ekspert: Karabahhi konflikti suurim kaotaja on Venemaa"] ERR, 12. november 2020 [[Kategooria:Armeenia ajalugu]] [[Kategooria:Aserbaidžaani ajalugu]] [[Kategooria:Mägi-Karabahh]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:2020]] es8alhnly4wywn7pdrtqpiztny1dxft 0 594860 6175770 6098190 2022-08-09T10:15:48Z Túrelio 14346 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Ghana Flag.svg]] → [[File:Flag of Ghana.svg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Flag of Ghana.svg]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]], [[München]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montreal 1976]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |} '''[[Jalgpall]] [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[27. august]]ist - [[10. september|10. septembrini]] [[Lääne-Saksamaa]]l [[München]]is. See oli viieteistkümnes kord, kui [[Jalgpall olümpiamängudel|jalgpall oli olümpiamängude]] programmis. Jalgpalliurniiril osaleb 16 rahvuskoondist viielt mandrilt. 16 meeskonda loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid kaks parimat meeskonda teise vooru alagrupiturniirile, kus kummagi grupi teisel kohal olevad võistkonnad pääsesid pronksimängule, samal ajal kui alagrupi esikohaga lõpetanud võistkonnad pääsesid olümpiastaadionil peetud kullamängule 10. septembril. 2017. aastal paljastas Nõukogude meeskonna arst, et Nõukogude Liidu ja Ida-Saksamaa vaheline kohtumine pronksmedalile, mis lõppes viigiga, oli eelnevalt kokku lepitud. Pronksmedalid anti mõlemale meeskonnale. ==Võistluspaigad== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! [[München]] ! [[Nürnberg]] ! [[Regensburg]] ! [[Passau]] ! [[Ingolstadt]] ! [[Augsburg]] |- | [[Müncheni Olümpiastaadion|Olympiastadion]] | [[Max-Morlock-Stadion|Frankenstadion]] | Jahnstadion | Dreiflüssestadion | ESV-Stadion | Rosenaustadion |- | [[File:2014 Olympiastadion Munich.jpg|205px]] | [[File:Frankenstadion 4.JPG|205px]] | [[File:Jahnstadion (Regensburg)- Jahn vs. Unterhaching 2010.jpg|205px]] | [[File:Dreiflüssestadion 2.JPG|205px]] | [[File:Tuja-Stadion.png|205px]] | [[File:Rosenaustadion 2006.JPG|205px]] |} ==Tulemused== ===Eelvoor=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|30px|Saksa FV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Morocco.svg|30px|Maroko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Malaysia.svg|32px|Malaisia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|31px|USA]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||'''3:0'''||'''7:0''' ||3 ||3 ||0 ||0 ||13:0 ||+ 13 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''6:0''' ||0:0 ||3 ||1 ||1||1 ||6:3 ||+ 3 || '''3''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia jalgpallikoondis|Malaisia]] || 0:3||0:6 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||0 ||2 ||3:6 ||- 6 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] | 0:7 ||0:0||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||0:10 ||- 10 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Augsburg]] Rosenaustadion |kohtunik=[[Rudi Glöckner]] {{PisiLipp|Saksa DV}} |pealtvaatajaid=4.000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia jalgpallikoondis|Malaisia]] |väravad1= [[Ronald Worm|Worm]] {{värav|56}} <br /> [[Jürgen Kalb|Kalb]] {{värav|71}} <br /> [[Rudolf Seliger|Seliger]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Armando Marques]] [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1960–1968).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia]] |pealtvaatajaid=60 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia jalgpallikoondis|Malaisia]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= [[Shaharuddin Abdullah|Shaharuddin]] {{värav|14}} <br /> [[Salleh Ibrahim|Salleh]] {{värav|67}} <br /> [[Zawawi Yusoff]] {{värav|77}} |väravad2= |staadion=[[Ingolstadt]] ESV-Stadion |kohtunik=[[Henry Oberg]] {{PisiLipp|Norra}} |pealtvaatajaid=3000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Bernd Nickel|Nickel]] {{värav|30|[[Penalti|pen.]]}} {{värav|33|[[Penalti|pen.]]}} <br /> [[Ottmar Hitzfeld|Hitzfeld]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion=[[Passau]] Dreiflüssestadion |kohtunik=[[Dogan Babacan]] {{PisiLipp|Türgi}} |pealtvaatajaid=16 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=31. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |tulemus=7:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= [[Bernd Nickel|Nickel]] {{värav|17||43||70||86}} <br /> [[Ottmar Hitzfeld|Hitzfeld]] {{väravl|47}} <br /> [[Rudolf Seliger|Seliger]] {{värav|62}} <br /> [[Hermann Bitz|Bitz]] {{värav|79}} |väravad2= |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Marco Dorantes Garcia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=65 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=31. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |tulemus=6:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia jalgpallikoondis|Malaisia]] |väravad1= [[Boujemaa Benkhrif|Benkhrif]] {{värav|16}} <br /> [[Ahmed Faras|Faras]] {{värav|19||21||25}} <br /> [[Mohamed El Filali|El Filali]] {{värav|56}} <br /> [[Mohamed Tati|Tati]] {{värav|85}} |väravad2= |staadion=[[Ingolstadt]] SV-Stadion |kohtunik=[[Károly Palotai]] {{PisiLipp|Ungari}} |pealtvaatajaid=2500 }} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|33px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Burma_(1948–1974).svg|30px|Birma]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sudan.svg|33px|Sudaan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |bgcolor=Silver|X|| '''4:1'''||'''1:0'''||'''2:1''' ||3 ||3 ||0 ||0 ||7:2 ||+ 5 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |1:4 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''1:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||3:4 ||- 1 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Burma_(1948–1974).svg|24px|Birma]] [[Birma jalgpallikoondis|Birma]] || 0:1||0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||3 ||1||0 ||2 ||2:2 ||0 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani jalgpallikoondis|Sudaan]] | 1:2 ||0:1||0:2 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3||1:5 ||- 4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=1:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Burma_(1948–1974).svg|24px|Birma]] [[Birma jalgpallikoondis|Birma]] |väravad1= [[Viktor Kolotov|Kolotov]] {{värav|51}} |väravad2= |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Jafar Namdar]] [[Pilt:Flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraan]] |pealtvaatajaid=6000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani jalgpallikoondis|Sudaan]] |väravad1=[[Manuel Manzo|Manzo]] {{värav|16}} |väravad2= |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Francesco Francescon]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Burma_(1948–1974).svg|24px|Birma]] [[Birma jalgpallikoondis|Birma]] |väravad1= [[Leonardo Cuéllar|Cuéllar]] {{värav|86}} |väravad2= |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Robert Quarshie]] {{PisiLipp|Ghana}} |pealtvaatajaid=1000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani jalgpallikoondis|Sudaan]] |väravad1= [[Gennadi Jevriužikin|Jevriužikin]] {{värav|42|[[Penalti|pen.]]}} <br /> [[Oganes Zanazanjan|Zanazanjan]] {{värav|44}} |väravad2= [[Nasr El-Deen Abbas|Jaxa]] {{värav|59}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Ferdinand Biwersi]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] |pealtvaatajaid=25 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. september 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Burma_(1948–1974).svg|24px|Birma]] [[Birma jalgpallikoondis|Birma]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani jalgpallikoondis|Sudaan]] |väravad1= [[Soe Than]] {{värav|7}} <br /> [[Aung Moe Thin]] {{värav|61}} |väravad2= |staadion=[[Passau]] Dreiflüssestadion |kohtunik=[[Marian Srodecki]] [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |pealtvaatajaid=2000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=4:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Oleg Blohhin|Blohhin]] {{värav|7||13||14}} <br /> [[Vjatšeslav Semjonov|Semjonov]] {{värav|58}} |väravad2= [[Daniel Razo|Razo]] {{värav|60}} |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Luis Pestarino]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=8000 }} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary.svg|30px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Denmark.svg|30px|Taani]] !width=20 | [[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|30px|Iraan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|30px|Brasiilia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0'''||'''5:0'''||2:2 ||3 ||2 ||1 ||0 ||9:2 ||+ 7 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''4:0''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||0||1 ||7:4 ||+ 3 || '''3''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] || 0:5||0:4 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||3 ||1||0 ||2 ||1:9 ||- 8 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | 2:2 ||2:3||0:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||4:6 ||- 2 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=5:0 |meeskond2=[[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|31||48||90+1}} <br /> [[Béla Várady|Várady]] {{värav|52}} <br /> [[Mihály Kozma|Kozma]] {{värav|81}} |väravad2= |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Guillermo Velasquez]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=2000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=3:2 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Allan Simonsen|Simonsen]] {{värav|28||83}} <br /> [[Per Røntved|Røntved]] {{värav|50}} |väravad2= [[Dirceu]] {{värav|68}} <br /> [[José Carlos dos Santos|Zé Carlos]] {{värav|69}} |staadion=[[Passau]] |kohtunik=[[Pavel Kazakov]] {{PisiLipp|NSVL}} |pealtvaatajaid=10 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=4:0 |meeskond2=[[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Heino Hansen]] {{värav|16||58}} <br /> [[Allan Simonsen|Simonsen]] {{värav|39}} <br /> [[Kristen Nygaard|Nygaard]] {{värav|44}} |väravad2= |staadion=[[Augsburg]] Rosenaustadion |kohtunik=[[Abdelkrim Ziani]] {{PisiLipp|Maroko}} |pealtvaatajaid=3500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=2:2 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|4}} <br /> [[Péter Juhász|Juhász]] {{värav|84}} |väravad2= [[Pedro Antônio Simeão|Pedrinho]] {{värav|67}} <br /> [[Dirceu]] {{värav|73}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[William Mullan]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=50 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=31. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |tulemus=1:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Majid Halvai|Halvai]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Gerhard Schulenburg]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] |pealtvaatajaid=2200 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=31. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1= |väravad2= [[Ede Dunai|E. Dunai]] {{värav|17||84}} |staadion=[[Augsburg]] Rosenaustadion |kohtunik=[[Oei Poh Hwa]] {{PisiLipp|Malaisia}} |pealtvaatajaid=8500 }} ====D-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|30px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_German_Democratic_Republic.svg|30px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Colombia.svg|30px|Colombia]] !width=20 | [[Pilt:Flag of Ghana.svg|30px|Ghana]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:1'''||'''5:1'''||'''4:0''' ||3 ||3 ||0 ||0 ||11:2 ||+ 9 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''6:1''' ||'''4:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||11:3 ||+ 8 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] || 1:5||1:6 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||0 ||2 ||5:12 ||- 7 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] | 0:4 ||0:4||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||1:11 ||- 10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Hans-Jürgen Kreische|Kreische]] {{värav|1||89}} <br /> [[Joachim Streich|Streich]] {{värav|45}} <br /> [[Jürgen Sparwasser|Sparwasser]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Michael Wuertz]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=40 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=5:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|16||32}} <br /> [[Robert Gadocha|Gadocha]] {{värav|42||49||72}} |väravad2= [[Jaime Morón|Morón]] {{värav|63}} |staadion=[[Ingolstadt]] |kohtunik=[[A. Salih Gindil]] {{PisiLipp|Sudaan}} |pealtvaatajaid=4000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. august 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |tulemus=6:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= [[Joachim Streich|Streich]] {{värav|1||10}} <br /> [[Jürgen Sparwasser|Sparwasser]] {{värav|9}} <br /> [[Peter Ducke|Ducke]] {{värav|31}} <br /> [[Eberhard Vogel|Vogel]] {{värav|85}} <br /> [[Hans-Jürgen Kreische|Kreische]] {{värav|88|[[Penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Fabio Espinosa|Espinosa]] {{värav|38}} |staadion=[[Passau]] Dreiflüssestadion |kohtunik=[[Abdelkader Aouissi]] {{PisiLipp|Alžeeria}} |pealtvaatajaid=4500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. august 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Włodzimierz Lubański|Lubański]] {{värav|40}} <br /> [[Robert Gadocha|Gadocha]] {{värav|59||89}} <br /> [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|86}} |väravad2= |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Kan-Chee Lee]] [[Pilt:Flag of Hong Kong (1959–1997).svg|24px|Hong Kong]] [[Hong Kong]] |pealtvaatajaid=2200 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Jaime Morón|Morón]] {{väravl|56}} <br /> [[Ángel María Torres|Torres]] {{värav|60}} <br /> [[Luis Montaño|Montaño]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Sunday|Sunday]] {{värav|79}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Kurt Tschenscher]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] |pealtvaatajaid=25 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. september 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |väravad1= [[Jerzy Gorgoń|Gorgoń]] {{värav|6||63}} |väravad2= [[Joachim Streich|Streich]] {{värav|45}} |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Werner Winsemann]] {{PisiLipp|Kanada}} |pealtvaatajaid=10 000 }} ===Teine voor=== ====I-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary.svg|30px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_German_Democratic_Republic.svg|30px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|30px|Saksa FV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0||'''4:1'''||'''2:0''' ||3 ||3||0 ||0 ||8:1 ||+ 7 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''7:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||10:4 ||+ 6 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] || 1:4||2:3 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||3 ||0||1 ||2 ||4:8 ||- 4 ||'''1''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] | 0:2 ||0:7||1:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||1:10 ||- 9 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|60}} <br /> [[Kálmán Tóth (footballer)|Tóth]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion=[[Passau]] Dreiflüssestadion |kohtunik=[[Armando Marques]] [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia]] |pealtvaatajaid=8500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. september 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Ottmar Hitzfeld|Hitzfeld]] {{värav|5}} |väravad2= [[Leonardo Cuéllar|Cuéllar]] {{värav|69}} |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Oei Poh Hwa]] {{PisiLipp|Malaisia}} |pealtvaatajaid=40 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |tulemus=7:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Frank Ganzera|Ganzera]] {{värav|34}} <br /> [[Jürgen Sparwasser|Sparwasser]] {{värav|39||51||89}} <br /> [[Joachim Streich|Streich]] {{värav|48}} <br /> [[Hans-Jürgen Kreische|Kreische]] {{värav|72}} <br /> [[Reinhard Häfner|Häfner]] {{värav|79}} |väravad2= |staadion=[[Ingolstadt]] ESV-Stadion |kohtunik=[[Jafar Namdar]] [[Pilt:Flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px|Iraan]] [[Iraan]] |pealtvaatajaid=5500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=4:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |väravad1= [[Ede Dunai|E. Dunai]] {{värav|14}} <br /> [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|43}} <br /> [[Lajos Kü|Kü]] {{värav|75||87}} |väravad2= [[Ottmar Hitzfeld|Hitzfeld]] {{värav|33}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Luis Pestarino]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=70 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=8. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Antal Dunai|A. Dunai]] {{värav|35}} <br /> [[Lajos Kocsis|Kocsis]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Kan Chee Lee]] [[Pilt:Flag of Hong Kong (1959–1997).svg|24px|Hong Kong]] [[Hong Kong]] |pealtvaatajaid=2500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=8. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |tulemus=3:2 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksa FV]] |väravad1= [[Jürgen Pommerenke|Pommerenke]] {{värav|10}} <br /> [[Joachim Streich|Streich]]{{värav|53}} <br /> [[Eberhard Vogel|Vogel]] {{värav|82}} |väravad2= [[Uli Hoeneß|Hoeneß]] {{värav|31}} <br /> [[Ottmar Hitzfeld|Hitzfeld]] {{värav|68}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[William Mullan]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=80 000 }} ====II-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|30px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|33px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Denmark.svg|30px|Taani]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Morocco.svg|30px|Maroko]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:1'''||1:1||'''5:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||8:2 ||+ 6 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''4:0''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||8:2 ||+ 6 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] || 1:1||0:4 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||1 ||1 ||4:6 ||- 2 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | 0:5 ||0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||1:11 ||- 10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Vjatšeslav Semjonov|Semjonov]] {{värav|1}} <br /> [[Viktor Kolotov|Kolotov]] {{värav|15}} <br /> [[Juri Elisejev|Elisejev]] {{värav|69}} |väravad2= |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Guillermo Velasquez]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=55 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=1:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1= [[Heino Hansen]] {{värav|27}} |väravad2= [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|36}} |staadion=[[Regensburg]] Jahnstadion |kohtunik=[[Abdelkader Aouissi]] {{PisiLipp|Alžeeria}} |pealtvaatajaid=4000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=1:2 |meeskond2=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1= [[Oleg Blohhin|Blohhin]] {{värav|28}} |väravad2= [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|79|[[Penalti|pen.]]}} <br /> [[Zygfryd Szołtysik|Szołtysik]] {{värav|87}} |staadion=[[Augsburg]] Rosenaustadion |kohtunik=[[Henry Oberg]] {{PisiLipp|Norra}} |pealtvaatajaid=5000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Keld Bak|Bak]] {{värav|55||83}} <br /> [[Leif Printzlau|Printzlau]] {{värav|90}} |väravad2= [[Mohamed Merzaq|Merzaq]] {{Värav|89}} |staadion=[[Passau]] Dreiflüssestadion |kohtunik=[[Werner Winsemann]] {{PisiLipp|Kanada}} |pealtvaatajaid=3100 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=8. september 1972<br>12:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |väravad1= [[Viktor Kolotov|Kolotov]] {{värav|20}} <br /> [[Vjatšeslav Semjonov|Semjonov]] {{gvärav|28}} <br /> [[Oleg Blohhin|Blohhin]] {{värav|55}} <br /> [[József Szabó|Szabó]] {{värav|88}} |väravad2= |staadion=[[Augsburg]] Rosenaustadion |kohtunik=[[Dogan Babacan]] {{PisiLipp|Türgi}} |pealtvaatajaid=4000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=8. september 1972<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=5:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Kazimierz Kmiecik|Kmiecik]] {{värav|3}} <br /> [[Włodzimierz Lubański|Lubański]] {{värav|10}} <br /> [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|45 [[Penalti|pen.]]||63}} <br /> [[Robert Gadocha|Gadocha]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion=[[Nürnberg]] Frankenstadion |kohtunik=[[Francesco Francescon]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=500 }} ===3. koha mäng=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. september 1972<br>10:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSVL]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV jalgpallikoondis|Saksa DV]] |väravad1= [[Oleg Blohhin|Blohhin]] {{värav|10}} <br /> [[Murtaz Hurtsilava|Hurtsilava]] {{värav|30}} |väravad2= [[Hans-Jürgen Kreische|Kreische]] {{värav|33|[[Penalti|pen.]]}} <br /> [[Eberhard Vogel|Vogel]] {{värav|78}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium] |kohtunik=[[Armando Marques]] [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px|Brasiilia]] [[Brasiilia]] |pealtvaatajaid=80 000 }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. september 1972<br>20:15 |meeskond1=[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1= [[Kazimierz Deyna|Deyna]] {{värav|47||68}} |väravad2= [[Béla Várady|Várady]] {{värav|42}} |staadion=[[München]] Olympic Stadium |kohtunik=[[Kurt Tschenscher]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] |pealtvaatajaid=80 000 }} == Medalivõitjad == {| class="wikitable" style="width:720px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:25%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | [[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] | [[Zygmunt Anczok]], [[Lesław Ćmikiewicz]], [[Kazimierz Deyna]], [[Robert Gadocha]], [[Jerzy Gorgoń]], [[Zbigniew Gut]], [[Andrzej Jarosik]], [[Kazimierz Kmiecik]], [[Hubert Kostka]], [[Jerzy Kraska]], [[Grzegorz Lato]], [[Włodzimierz Lubański]] {{Kapitän}}, [[Zygmunt Maszczyk]], [[Joachim Marx]], [[Marian Ostafiński]], [[Marian Szeja]], [[Antoni Szymanowski]], [[Zygfryd Szołtysik]], [[Ryszard Szymczak]] <br />''Treener:'' [[Kazimierz Górski]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Ungari}} | [[László Bálint]], [[István Básti]], [[László Branikovics]], [[Antal Dunai]], [[Ede Dunai]], [[István Géczi]], [[Péter Juhász]], [[Lajos Kocsis]], [[József Kovács]], [[Mihály Kozma]], [[Lajos Kü]], [[Miklós Páncsics]], [[Imre Rapp]], [[Adám Rothermel]], [[Lajos Szűcs]], [[Kálmán Tóth]], [[Béla Várady]], [[Péter Vépi]], [[Csaba Vidács]] <br />''Treener:'' [[Rudolf Illovszky]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|NSVL}} | [[Arkadi Andreasjan]], [[Oleg Blohhin]], [[Murtas Hurzilava]], [[Revas Dsodsuašvili]], [[Juri Istomin]], [[Andrei Jakubik]], [[Juri Jelissjejev]], [[Gennadi Jevrjušišin]], [[Vladimir Kaplitšni]], [[Viktor Kolotov]], [[Anatoli Kuksov]], [[Jevgeni Lovtšev]], [[Sergei Olšanski]], [[Volodimir Onõštšenko]], [[Vladimir Pilgui]], [[Jevgeni Rudakov]], [[Oganes Sanasanjan]], [[Vjatšeslav Semjonov]], [[József Szabó]] <br />''Treener:'' [[Aleksander Ponomarjov]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Saksa DV}} | [[Bernd Bransch]], [[Jürgen Croy]], [[Peter Ducke]], [[Frank Ganzera]], [[Reinhard Häfner]], [[Harald Irmscher]], [[Hans-Jürgen Kreische]], [[Lothar Kurbjuweit]], [[Jürgen Pommerenke]], [[Dieter Schneider]], [[Ralf Schulenberg]], [[Wolfgang Seguin]], [[Jürgen Sparwasser]], [[Joachim Streich]], [[Axel Tyll]], [[Eberhard Vogel]], [[Siegmar Wätzlich]], [[Konrad Weise]], [[Manfred Zapf]] <br />''Treener:'' [[Georg Buschner]] |} ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|[[Pilt:Flag of Poland (1927–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]||1||0||0||1 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Ungari}}||0||1||0||1 |- |rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 1 || 1 || 2 || 4 |} ==Vaata ka== *[[Jalgpall olümpiamängudel]] {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1972. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] n19e0umjulbsihxs3qjq4smh6h5top3 0 595195 6175771 5779320 2022-08-09T10:15:50Z Túrelio 14346 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Ghana Flag.svg]] → [[File:Flag of Ghana.svg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Flag of Ghana.svg]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Hispaania}}, [[Barcelona]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' | '''[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |} '''[[Jalgpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[24. juuli]]si - [[8. august]]ini [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s. See oli kahekümnes kord, kui [[Jalgpall olümpiamängudel|jalgpall oli olümpiamängude]] programmis. Jalgpalliturniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga ning kulmineerudes 8. augustil 1992. aastal [[Camp Nou|Camp Nou staadionil]] kuldmedalimänguga. Teist korda pärast [[jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984. aastat]] ei toimunud tegelikul olümpiastaadionil ühtegi jalgpalli olümpiaturniiri mängu. Turniir oli olümpiaajaloos üks halvemini külastatud. Mõnele eelvooru kohtumisele tuli vaid 2000 pealtvaatajat. Alates 1992. aasta suveolümpiamängude jalgpallivõistlustest võisid olümpiamängudel osaleda ka ainult elukutselistest moodustatud meeskonnad, juhul kui meeskonnas pole rohkem kui kolm üle 23-aastast jalgpallurit. Tagasimängu reegel tähistas sellel turniiril oma ametlikku esietendust. Hispaania suutis olümpiamängude võõrustajana taas võita kuldmedalid pärast [[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920. aastat]]. See on seni Euroopa meeskonna viimane võit jalgpalliturniiril. ==Võistluspaigad== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan=2|[[Barcelona]] ! [[Valencia]] ! [[Sabadell]] ! [[Zaragoza]] |- | [[Camp Nou]] | Estadi de Sarrià | Estadio Luis Casanova | Estadi de la Nova Creu Alta | Estadio La Romareda |- | Istekohti: '''100 000''' | Istekohti: '''42 000''' | Istekohti: '''50 000''' | Istekohti: '''16 000''' | Istekohti: '''43 000''' |- | [[File:Camp Nou aerial (cropped).jpg|250px]] | [[File:Sarrià.jpg|250px]] | [[File:Mestalla trofeu taronja 120811.jpg|250px]] | [[File:Estadinovacreualta 2.jpg|250px]] | [[File:La Romareda en día de partido.jpg|250px]] |} ==Tulemused== ===Eelvoor=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|30px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|30px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|30px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Kuwait.svg|30px|Kuveit]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||2:2||'''2:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||7:2 ||+ 5 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''1:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||3:4 ||- 1 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 2:2||1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||1 ||1 ||6:5 ||+ 1 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi jalgpallikoondis|Kuveit]] | 0:2 ||0:1||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||1:6 ||- 5 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1992<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= [[Alessandro Melli|Melli]] {{värav|15}}<br>[[Demetrio Albertini|Albertini]] {{värav|22}} |väravad2= {{värav|65}} [[Joe-Max Moore|Moore]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Manuel Díaz Vega]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=18 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1992<br>20:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi jalgpallikoondis|Kuveit]] |väravad1= [[Andrzej Juskowiak|Juskowiak]] {{värav|7||80}} |väravad2= |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Juan Francisco Escobar]] {{PisiLipp|Paraguay}} |pealtvaatajaid=2000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi jalgpallikoondis|Kuveit]] |väravad1= [[Dario Brose|Brose]] {{värav|56}}<br>[[Manuel Lagos|Lagos]] {{värav|79}}<br>[[Steve Snow|Snow]] {{värav|85}} |väravad2= {{värav|16}} [[Ali Marwi|Marwi]] |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Lim Kee Chong]] {{PisiLipp|Mauritius}} |pealtvaatajaid=4500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus=0:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1= |väravad2= {{värav|5}} [[Andrzej Juskowiak|Juskowiak]]<br>{{värav|48}} [[Ryszard Staniek|Staniek]]<br>{{värav|90}} [[Grzegorz Mielcarski|Mielcarski]] |staadion=[[Barcelona]] Estadi de Sarrià |kohtunik=[[Philip Don]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=15 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |väravad1= [[Erik Imler|Imler]] {{värav|20}}<br>[[Steve Snow|Snow]] {{värav|85}} |väravad2= {{värav|31}} [[Marek Koźmiński|Koźmiński]] <br>{{värav|40}} [[Andrzej Juskowiak|Juskowiak]] |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Lim Kee Chong]] {{PisiLipp|Mauritius}} |pealtvaatajaid=3000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi jalgpallikoondis|Kuveit]] |väravad1= [[Alessandro Melli|Melli]] {{värav|10}} |väravad2= |staadion=[[Barcelona]] Estadi de Sarrià |kohtunik=[[Arturo Brizio Carter]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=8000 }} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|30px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Qatar.svg|30px|Katar]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Egypt.svg|30px|Egiptus]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Colombia.svg|30px|Colombia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |bgcolor=Silver|X|| '''2:0||'''2:0'''||'''4:0''' ||3 ||3 ||0 ||0 ||8:0 ||+ 8 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||1:1 ||3 ||1 ||1||01 ||2:3 ||- 1 || '''3''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] || 0:2||0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''4:3''' ||3 ||1||0 ||2 ||4:6 ||- 2 ||'''2''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] | 0:4 ||1:1||3:4 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||4:9 ||- 5 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1992<br>20:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= {{värav|74}} [[Mubarak Mustafa|Mustafa]] |staadion=[[Sabadell]] Estadi de la Nova Creu Alta] |kohtunik=[[Philip Don]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=2000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= [[Pep Guardiola|Guardiola]] {{värav|10}}<br>[[Kiko]] {{värav|37}}<br>[[Rafael Berges|Berges]] {{värav|41}}<br>[[Luis Enrique]] {{värav|69}} |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Markus Merk]] {{PisiLipp|Saksamaa}} |pealtvaatajaid=18 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Víctor Aristizábal|Aristizábal]] {{värav|62}} |väravad2= {{värav|89}} [[Mahmoud Soufi|Soufi]] |staadion=[[Sabadell]] Estadi de la Nova Creu Alta |kohtunik=[[Arturo Brizio Carter]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=2 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= [[Roberto Solozábal|Solozábal]] {{värav|55}}<br>[[Francisco Soler Atencia|Soler]] {{värav|70}} |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Marcio Rezende de Freitas]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=15 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |tulemus=3:4 |meeskond2={{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= [[Hermán Gaviria|Gaviria]] {{värav|9||84}}<br>[[Víctor Pacheco|Pacheco]] {{värav|14}} |väravad2= {{värav|27}} [[Mohamed Youssef|Youssef]] <br>{{värav|47}} [[Ibrahim El-Masry|El-Masry]] <br>{{värav|91||94}} [[Hady Khashaba|Khashaba]] |staadion=[[Sabadell]] Estadi de la Nova Creu Alta |kohtunik=[[Ali Bujsaim]] [[Pilt:Flag_of_the_United_Arab_Emirates.svg|24px|Ühinenud Araabia Vabariik]] |pealtvaatajaid=4,500 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Alfonso Pérez|Alfonso]] {{värav|40}}<br>[[Kiko]] {{värav|60}} |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Arturo Angeles]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=19 300 }} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|30px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|30px|Paraguay]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|30px|Lõuna-Korea]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Morocco.svg|30px|Maroko]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |bgcolor=Silver|X|| 0:0||1:1||'''4:0''' ||3 ||1 ||2 ||0 ||5:1 ||+ 4 ||'''4''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |0:0 ||bgcolor=Silver|X||0:0 ||'''3:1''' ||3 ||1 ||2||0 ||3:1 ||+ 2 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] || 1:1||0:0 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||3 ||0||3 ||1 ||2:2 ||0 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | 0:4 ||1:3||1:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||2:8 ||- 6 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus=0:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Lube Spassov]] {{PisiLipp|Bulgaaria}} |pealtvaatajaid=15 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |tulemus=1:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= [[Ahmed Bahja|Bahja]] {{värav|64}} |väravad2= {{värav|73}} [[Jung Kwang-seok]] |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Arturo Angeles]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=2,000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Thomas Brolin|Brolin]] {{värav|14||69}}<br>[[Håkan Mild|Mild]] {{värav|20}}<br>[[Jonny Rödlund|Rödlund]] {{värav|57}} |väravad2= |staadion=[[Sabadell]] Estadio Nova Creu Alta |kohtunik=[[José Torres Cadena]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=5000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |tulemus=0:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Mohamed Sendid]]] {{PisiLipp|Alžeeria}} |pealtvaatajaid=2000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus=1:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= [[Johnny Rödlund|Rödlund]] {{värav|52}} |väravad2= {{värav|28}} [[Seo Jung-won]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Manuel Díaz Vega]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=12 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= [[Francisco Arce|Arce]] {{värav|43}}<br>[[Mauro Caballero|Caballero]] {{värav|57}}<br>[[Carlos Gamarra|Gamarra]] {{värav|70}} |väravad2= {{värav|87}} [[Noureddine Naybet|Naybet]] |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Markus Merk]] {{PisiLipp|Saksamaa}} |pealtvaatajaid=2000 }} ====D-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag of Ghana.svg|30px|Ghana]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia_(converted).svg|34px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|33px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Denmark.svg|30px|Taani]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |bgcolor=Silver|X|| '''3:1'''||1:1||0:0 ||3 ||1||2 ||0 ||4:2 ||+ 2 ||'''4''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||'''3:0''' ||3 ||1 ||1||1||5:4 ||+ 1 || '''3''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] || 1:1||1:1 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||3 ||0||3 ||0 ||3:3 ||0 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] | 0:0 ||0:3||1:1 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||2 ||1||1:4 ||- 3 ||'''2''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= [[Claus Thomsen|Thomsen]] {{värav|85}} |väravad2= {{värav|39|[[Penalti|pen.]]}} [[Francisco Rotllán|Rotllán]] |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Fabio Baldas]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=8000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Mohammed Gargo|Gargo]] {{värav|12}}<br>[[Kwame Ayew|Ayew]] {{värav|83||89}} |väravad2= {{värav|91}} [[Tony Vidmar|Vidmar]] |staadion=[[Sabadell]] Estadi de la Nova Creu Alta |kohtunik=[[Ali Bujsaim]] [[Pilt:Flag_of_Syria.svg|24px|Ühinenud Araabia Vabariik]] [[Ühinenud Araabia Vabariik]] |pealtvaatajaid=4,000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[Juan Francisco Escobar[]] {{PisiLipp|Paraguay}} |pealtvaatajaid=5000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1992<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Jorge Castañeda (footballer)|Castañeda]] {{värav|63}} |väravad2= {{värav|20}} [[Zlatko Arambasic|Arambasic]] |staadion=[[Barcelona]] Estadi de Sarrià |kohtunik=[[Kiichiro Tachi]] {{PisiLipp|Jaapan}} |pealtvaatajaid=10 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=0:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= {{värav|32}} [[John Markovski|Markovski]] <br>{{värav|60}} [[Damian Mori|Mori]] <br>{{värav|75}} [[Tony Vidmar|Vidmar]] |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Fabio Baldas]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=3000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuli 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Francisco Rotllán|Rotllán]] {{värav|30}} |väravad2= {{värav|79}} [[Kwame Ayew|Ayew]] |staadion=[[Sabadell]] Estadi de la Nova Creu Alta |kohtunik=[[José Torres Cadena]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=6000 }} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]|0 ||[[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |2|{{Riigi ikoon|Ghana}} '''[[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] '''|'''4''' ||{{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola jalgpallikoondis|Poola]]''' |'''2'''|{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]|0 ||{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |1|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]'''|'''2''' <!-- Poolfinaal--> ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]]|0 ||{{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola jalgpallikoondis|Poola]]'''|'''6'''|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]|1 <!--Finaal--> ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]'''|'''3'''|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]|2 <!--3. koha mäng--> ||{{Riigi ikoon|Ghana}} '''[[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]]'''|'''1'''|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]|0 }} ====Veerandfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. august 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |väravad1= [[Kiko]] {{värav|38}} |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Marcio Rezende de Freitas]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=28 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. august 1992<br>21:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Wojciech Kowalczyk|Kowalczyk]] {{värav|42}}<br>[[Marcin Jałocha|Jałocha]] {{värav|74}} |väravad2= |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Mohamed Sendid]] {{PisiLipp|Alžeeria}} |pealtvaatajaid=25 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. august 1992<br>19:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1990–2013).svg|24px|Paraguay]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |tulemus=2:4 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} '''[[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Joachin Yaw Acheampong|Acheampong]] {{värav|78|[[Omavärav|o.v]]}}<br>[[Jorge Campos|Campos]] {{värav|81}} |väravad2= {{värav|17||55||121}} [[Kwame Ayew|Ayew]]<br> {{värav|114}} [[Oli Rahman|Rahman]] |staadion=[[Zaragoza]] Estadio La Romareda |kohtunik=[[Ali Bujsaim|Bujsaim]] [[Pilt:Flag_of_Syria.svg|24px|Ühinenud Araabia Vabariik]] [[Ühinenud Araabia Vabariik]] |pealtvaatajaid=5000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. august 1992<br>21:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus=1:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Patrik Andersson|Andersson]] {{värav|60}} |väravad2= {{värav|30}} [[John Markovski|Markovski]]<br>{{värav|53}} [[Shaun Murphy|Murphy]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Arturo Brizio Carter]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=30 000 }} ====Poolfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. august 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Abelardo Fernández|Abelardo]] {{värav|25}}<br>[[Rafael Berges|Berges]] {{värav|55}} |väravad2= |staadion=[[Valencia]] Estadio Luis Casanova |kohtunik=[[Arturo Brizio Carter]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=36 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. august 1992<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=6:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Wojciech Kowalczyk|Kowalczyk]] {{värav|27||88}}<br>[[Andrzej Juskowiak|Juskowiak]] {{värav|43||52||78}}<br>[[Shaun Murphy (footballer)|Murphy]] {{värav|67|[[Omavärav|o.v]]}} |väravad2= {{värav|35}} [[Carl Veart|Veart]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Marcio Rezende de Freitas]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=45 000 }} ===3. koha mäng=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. august 1992<br>20:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |tulemus=0:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= {{värav|19}} [[Isaac Asare|Asare]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[Manuel Díaz Vega]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=15 000 }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=8. august 1992<br>20:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |tulemus=2:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= [[Wojciech Kowalczyk|Kowalczyk]] {{värav|44}}<br>[[Ryszard Staniek|Staniek]] {{värav|76}} |väravad2= {{värav|65}} [[Abelardo Fernández|Abelardo]]<br> {{värav|72||90}} [[Kiko]] |staadion=[[Barcelona]] Camp Nou |kohtunik=[[José Torres Cadena]] {{PisiLipp|Colombia}} |pealtvaatajaid=95 000 }} ==Medalivõitjad== {| class="wikitable" style="width:720px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:25%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{PisiLipp|Hispaania}} | [[Abelardo Fernández|Abelardo]], [[José Emilio Amavisca]], [[Francisco Soler Atencia]], [[Rafael Berges]], [[Santiago Cañizares]], [[David Villabona Etxalcku]], [[Albert Ferrer]], [[Francisco Veza Fragoso]], [[Luis Enrique]], [[Mikel Lasa]], [[Pep Guardiola]], [[Javier Manjarín]], [[Juan López Martínez]], [[Alfonso Pérez|Alfonso]], [[Gabriel Vidal Nova]], [[Antonio Pinilla]], [[Kiko]], [[Miguel Hernández Sánchez]], [[Antonio Jiménez Sistachs]], [[Roberto Solozábal]]<br /> ''Treener:'' [[Vicente Miera]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Poola}} | [[Dariusz Adamczuk]], [[Marek Bajor]], [[Jerzy Brzęczek]], [[Dariusz Gęsior]], [[Marcin Jałocha]], [[Andrzej Juskowiak]], [[Aleksander Kłak]], [[Andrzej Kobylański]], [[Dariusz Koseła]], [[Wojciech Kowalczyk]], [[Marek Koźmiński]], [[Tomasz Łapiński]], [[Grzegorz Mielcarski]], [[Arkadiusz Onyszko]], [[Ryszard Staniek]], [[Piotr Świerczewski]], [[Dariusz Szubert]], [[Tomasz Wałdoch]], [[Mirosław Waligóra]], [[Tomasz Wieszczycki]]<br /> ''Treener:'' [[Janusz Wójcik]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Ghana}} | [[Joachim Yaw]], [[Simon Addo]], [[Sammi Adjei]], [[Mamood Amadu]], [[Frank Amankwah]], [[Bernard Aryee]], [[Isaac Asare]], [[Kwarne Ayew]], [[Ibrahim Dossey]], [[Mohammed Gargo]], [[Mohammed Kalilu]], [[Maxwell Konadu]], [[Samuel Kuffour]], [[Samuel Kumah]], [[Nii Lamptey]], [[Anthony Mensah]], [[Alex Nyarko]], [[Yaw Preko]], [[Shamo Quaye]], [[Oli Rahman]]<br /> ''Treener:'' [[Sam Arday]] |} ==Parimad väravalööjad== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Koht !! style="width:180px;" | Sportlane !! Väravad |- ! 1. | {{Riigi ikoon|Poola}} [[Andrzej Juskowiak]] || align="center" | 7 |- ! 2. | {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Kwarne Ayew]] || align="center" | 6 |- ! 3. | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Kiko]] || align="center" | 5 |- ! 4. | {{Riigi ikoon|Poola}} [[Wojciech Kowalczyk]] || align="center" | 4 |} ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||1||0||0||1 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||1||0||1 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Ghana}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 3 riiki || 1 || 1 || 1 || 3 |} ==Vaata ka== *[[Jalgpall olümpiamängudel]] {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] 31r1ft5vkr23yt8kmajzj7awl2y916h 0 595279 6175772 5930319 2022-08-09T10:15:53Z Túrelio 14346 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Ghana Flag.svg]] → [[File:Flag of Ghana.svg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Flag of Ghana.svg]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" |'''Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40x40px|Jalgpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|USA}}, [[Atlanta]] |- | '''<''': '''[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]]''' | '''[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |} '''[[Jalgpall]] [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[20. juuli]]st [[3. august]]ini [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Atlanta]]s. See oli 21. kord, kui [[Jalgpall olümpiamängudel|jalgpall oli olümpiamängude]] programmis. Meeste jalgpalliturniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga ning kulmineerudes 3. augustil Sanfordi staadionil toimunud kuldmedalimänguga. Alates [[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992. aastast]] peavad meeskondade mängijad olema alla 23-aastased, võistkonda võib kuuluda kolm üle 23-aastast mängijat. Esmakordselt osalesid olümpia jalgpalliturniiril naiskonnad ja erinevalt meestest pole naistel vanusepiirangut. Naiste jalgpalliturniiril osaleb 8 rahvuskoondist, kes loositi kaheks nelja võistkonnaga alagrupiks, ning mõlemas alagrupp mängisid võistkonnad omavahel. Kummagi alagrupi kaks paremat selgitasid poolfinaalis millise koha eest pääsevad mängima. Poolfinaali võitjad selgitasid omavahel olümpiavõitja ja kaotajad mängisid pronksmedali nimel. Meeste konkurentsis jõudis Nigeeria esimest korda Aafrika meeskonnana finaali ja võitis olümpiakulla. Argentina jõudis esimest korda pärast [[jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928. aastat]] uuesti finaali ja esimest korda pärast 1928. aastat ei olnud finaalis mitte ühtegi Euroopa meeskonda, ning Euroopa jäi täiesti medalita. Kolmanda koha mängus kaotas Portugal 0:5 Brasiilia vastu, kes mängis 1994. aastal maailmameistriks tulnud [[Aldair]]i ja [[Bebeto]]ga ning kuus aastat hiljem maailmameistriks tulnud [[Rivaldo]], [[Roberto Carlos]]e ja [[Ronaldo]]ga. Lisaks pääses veerandfinaali esmakordselt vaid kolm Euroopa meeskonda ja esimest korda pärast 1928. aastat jõudis poolfinaali vaid üks Euroopa meeskond. ==Võistluspaigad== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! [[Orlando]] ! [[Birmingham]] ! [[Miami]] ! [[Athens]] ! [[Washington, D.C.]] |- | Citrus Bowl | Legion Field | Orange Bowl | Sanford Stadium | Robert F. Kennedy Stadium |- | Istekohti: '''65 000''' | Istekohti: '''81 700''' | Istekohti: '''74 476''' | Istekohti: '''86 100''' | Istekohti: '''56 500''' |- | [[File:Citrus Bowl aerial view.jpg|250px]] | [[File:Legion Field - with upper deck.jpg|250px]] | [[File:Orange Bowl.jpg|250px]] | [[File:Football game kickoff (Georgia vs South Carolina), Sanford Stadium, September 2007.jpg|250px]] | [[File:RFK Stadium aerial photo, 1988.JPEG|250px]] |} ==Meeste turniir== ===Eelvoor=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|30px|Argentina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Portugal.svg|30px|Portugal]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|30px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Tunisia_(1959–1999).svg|30px|Tuneesia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |bgcolor=Silver|X|| 1:1||'''3:1'''||1:1 ||3 ||1 ||2 ||0 ||5:3 ||+ 2 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |1:1 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||'''2:0''' ||3 ||1 ||2||0 ||4:2 ||+ 2 || '''5''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 1:3||1:1 ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||3 ||1||1 ||1 ||4:4 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Tunisia_(1959–1999).svg|24px|Tuneesia]] [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] | 1:1 ||0:2||0:2 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||1 ||2 ||1:5||- 4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20 juuli 1996<br>15:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus=2:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Tunisia_(1959–1999).svg|24px|Tuneesia]] [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= [[Afonso Martins|Martins]] {{värav|13||68}} |väravad2= |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Antônio Pereira]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=34 796 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=1:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Claudio Reyna|Reyna]] {{värav|1}} |väravad2= {{värav|26}} [[Gustavo Adrián López|G. López]]<br> {{värav|55}} [[Hernán Crespo|Crespo]]<br> {{värav|90}} [[Diego Simeone|Simeone]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Lucien Bouchardeau]] {{PisiLipp|Nigeeria}} |pealtvaatajaid=83 183 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1=[[Ariel Ortega|Ortega]] {{värav|45}} |väravad2={{värav|70}} [[Nuno Gomes]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Omer Al Mehannah]] {{PisiLipp|Saudi Araabia}} |pealtvaatajaid=25 811 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=2:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Tunisia_(1959–1999).svg|24px|Tuneesia]] [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= [[Jovan Kirovski|Kirovski]] {{värav|38}}<br>[[Brian Maisonneuve|Maisonneuve]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Hugh Dallas]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=45 687 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus=1:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_Tunisia_(1959–1999).svg|24px|Tuneesia]] [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= [[Ariel Ortega|Ortega]] {{värav|5}} |väravad2= {{värav|74}} [[Mohamed Mkacher|Mkacher]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Pirom Un-prasert]] {{PisiLipp|Tai}} |pealtvaatajaid=16 826 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= [[Brian Maisonneuve|Maisonneuve]] {{värav|75}} |väravad2= {{värav|33}} [[Paulo Alves|Paulo Alves]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Eddie Lennie]] {{PisiLipp|Austraalia}} |pealtvaatajaid=58 012 }} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|30px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|30px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia_(converted).svg|30px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Saudi_Arabia.svg|30px|Saudi Araabia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |bgcolor=Silver|X|| 1:1||'''2:0'''||'''2:1''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||5:2 ||+ 3 ||'''7''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |1:1 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''1:0''' ||3 ||2 ||1||0 ||5:3 ||+ 2 || '''7''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] || 0:2||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||3 ||1||0 ||2 ||4:6 ||- 2 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] | 1:2 ||0:1||31:2 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||2:5 ||- 5 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Óscar García Junyent|Óscar]] {{värav|80}} |väravad2= |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Pierluigi Collina]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=28 774 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Robert Pires|Pires]] {{värav|11}}<br>[[Florian Maurice|Maurice]] {{värav|74}} |väravad2= |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Roberto Ruben Ruscio]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=14 322 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuli 1996<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= [[Sylvain Legwinski|Legwinski]] {{värav|38}} |väravad2= {{värav|80}} [[Óscar García Junyent|Óscar]] |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Pirom Un-prasert]] {{PisiLipp|Tai}} |pealtvaatajaid=16 773 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuli 1996<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Peter Tsekenis|Tsekenis]] {{värav|11}}<br>[[Mark Viduka|Viduka]] {{värav|63}} |väravad2= {{värav|37}} [[Mohammed Al-Khilaiwi|Al-Khilaiwi]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Esfandiar Baharmast]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=5997 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1996<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= [[Raúl (footballer)|Raúl]] {{värav|40||90}}<br>[[Santiago Denia|Santi]] {{värav|86}} |väravad2= {{värav|3||12}} [[Aurelio Vidmar|Vidmar]] |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Hugh Dallas]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=12 050 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuli 1996<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Florian Maurice|Maurice]] {{värav|20|[[Penalti|pen.]]}}<br>[[Antoine Sibierski|Sibierski]] {{värav|49}} |väravad2= {{värav|26}} [[Fuad Anwar Amin|Anwar]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Benito Archundia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=4615 }} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Mexico.svg|30px|Mehhiko]] !width=20 | [[Pilt:Flag of Ghana.svg|30px|Ghana]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|30px|Lõuna-Korea]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|30px|Itaalia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |bgcolor=Silver|X|| 1:1||0:0||'''1:0''' ||3 ||1 ||2 ||0 ||2:1 ||+ 1 ||'''5''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |1:1 ||bgcolor=Silver|X||0:1 ||'''3:2''' ||3 ||1 ||1||1 ||4:4 ||0 || '''4''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] || 0:0||'''1:0''' ||bgcolor=Silver|X||1:2 ||3 ||1||1 ||1 ||2:2 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] | 0:1 ||2:3||3'''2:1''' ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||0 ||2 ||4:5 ||- 1 ||'''3''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>12:00 |meeskond1=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Yoon Jong-hwan]] {{värav|41|[[Penalti|pen.]]}} |väravad2= |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Eddie Lennie]] {{PisiLipp|Austraalia}} |pealtvaatajaid=45 946 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>17:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |väravad1= [[Francisco Palencia|Palencia]] {{värav|83}} |väravad2= |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Hugh Dallas]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} |pealtvaatajaid=44 211 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>20:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=0:0 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Lucien Bouchardeau]] {{PisiLipp|Nigeeria}} |pealtvaatajaid=26 111 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |väravad1= [[Christian Saba|Sabah]] {{värav|15||74}}<br>[[Augustine Ahinful|Ahinful]] {{värav|63|[[Penalti|pen.]]}} |väravad2= {{värav|8||44|[[Penalti|pen.]]}} [[Marco Branca|Branca]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[José María García-Aranda]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=27 849 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[José Manuel Abundis|Abundis]] {{värav|65}} |väravad2= {{värav|44}} [[Ebenezer Hagan|Ebenzer]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Antônio Pereira]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=30 237 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus=2:1 |meeskond2=[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px|Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= [[Marco Branca|Branca]] {{värav|24||82}} |väravad2= {{värav|62}} [[Lee Ki-hyung]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Robert Ruben Ruscio]] {{PisiLipp|Argentina}} |pealtvaatajaid=28 319 }} ====D-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|30px|Nigeeria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|30px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary.svg|30px|Ungari]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |bgcolor=Silver|X|| '''1:0'''||0:1||'''3:1''' ||3 ||2 ||0 ||1 ||4:2 ||+ 2 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||'''1:0''' ||3 ||2 ||0||1 ||3:1 ||+ 2 || '''6''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] || '''1:0'''||0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||2||0 ||1 ||4:4 ||0 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] | 1:3 ||0:1||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||3:7 ||- 4||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Teruyoshi Ito|Ito]] {{värav|72}} |väravad2= |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Benito Archundia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=46 713 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1= [[Nwankwo Kanu|Kanu]] {{värav|44}} |väravad2= |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Pirom Un-prasert]] {{PisiLipp|Tai}} |pealtvaatajaid=25 303 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=3:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1= [[Ronaldo]] {{värav|35}}<br>[[Juninho Paulista|Juninho]] {{värav|61}}<br>[[Bebeto]] {{värav|84}} |väravad2= {{värav|58}} [[Csaba Madar|Madar]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Gamal Al-Ghandour]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=34 871 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Tadahiro Akiba]] {{värav|83|[[Omavärav|o.v.]]}}<br>[[Jay-Jay Okocha|Okocha]] {{värav|90|[[Penalti|pen.]]}} |väravad2= |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Pierluigi Collina]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=22 734 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=1:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |väravad1= [[Ronaldo]] {{värav|30}} |väravad2= |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Esfandiar Baharmast]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=55 650 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>21:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |väravad1= [[Masakiyo Maezono|Maezono]] {{värav|39|[[Penalti|pen.]]|91}}<br>[[Kenichi Uemura|Uemura]] {{värav|90}} |väravad2= {{värav|2}} [[Tamás Sándor|Sandor]]<br> {{värav|48}} [[Csaba Madar|Madar]] |staadion= [[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Lucien Bouchardeau]] {{PisiLipp|Nigeeria}} |pealtvaatajaid=20 834 }} ===Väljalangemismängud=== {{Turniiritabel8 <!--Veerandfinaalid--> ||{{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]'''|'''2'''|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|1 ||{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]''' |'''4'''|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]|0 ||{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]|0|{{Riigi ikoon|Nigeeria}} '''[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]]'''|'''2''' ||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]'''|'''4'''|{{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]]|2 <!-- Poolfinaal--> ||{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]|0|{{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]'''|'''2''' ||{{Riigi ikoon|Nigeeria}} '''[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]]'''|'''4'''|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|3 <!--Finaal--> ||{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]|2|{{Riigi ikoon|Nigeeria}} '''[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]]'''|'''3''' <!--3. koha mäng--> ||{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]|0|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]'''|'''5''' }} ====Veerandfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus=2:1 ([[lisaaeg|l.a.]] '''Kuldnevärav''') |meeskond2={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= [[Capucho]] {{värav|7}}<br>[[José Calado|Calado]] {{värav|'''105'''|[[Penalti|pen.]]}} |väravad2= {{värav|49|[[Penalti|pen.]]}} [[Florian Maurice|Maurice]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Pierluigi Collina]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=22 339 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuli 1996<br>19:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= [[Hernán Crespo|Crespo]] {{värav|47}||88|[[Penalti|pen.]]}}<br>[[Agustín Aranzábal|Aranzábal]] {{värav|52|[[Omavärav|o.v.]]}}<br>[[Claudio López|C. López]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Gamal Al-Ghandour]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=43 507 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1996<br>16:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |väravad1= |väravad2= {{värav|20}} [[Jay-Jay Okocha|Okocha]]<br> {{värav|84}} [[Celestine Babayaro|C. Babayaro]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Omer Al Mehannah]] {{PisiLipp|Saudi Araabia}} |pealtvaatajaid=44 788 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=4:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= [[Afo Dodoo|Duodu]] {{värav|18|[[Omavärav|o.v.]]}}<br>[[Ronaldo]] {{värav|56||62}}<br>[[Bebeto]] {{värav|72}} |väravad2= {{värav|23}} [[Charles Akonnor|Akonnor]]<br> {{värav|53}} [[Felix Aboagye|Aboagye]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Pirom Un-prasert]] {{PisiLipp|Tai}} |pealtvaatajaid=45 257 }} ====Poolfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= {{värav|55||61}} [[Hernán Crespo|Crespo]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Esfandiar Baharmast]] {{PisiLipp|USA}} |pealtvaatajaid=78 212 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=31. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |tulemus=4:3 ([[lisaaeg|l.a.]] '''Kuldnevärav''') |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Roberto Carlos]] {{värav|20|[[Omavärav|o.v.]]}}<br>[[Victor Ikpeba|Ikpeba]] {{värav|78}}<br>[[Nwankwo Kanu|Kanu]] {{värav|90||'''94'''}} |väravad2= {{värav|1||38}} [[Flávio Conceição]] <br> {{värav|28}} [[Bebeto]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[José María García-Aranda]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=78 587 }} ===3. koha mäng=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. august 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=5:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= [[Ronaldo]] {{värav|4}}<br>[[Flávio Conceição]] {{värav|10}}<br>[[Bebeto]] {{värav|46||53||74}} |väravad2= |staadion=[[Athens]]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Gamal Al-Ghandour]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=68 173 }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. august 1996<br>15:45 |meeskond1={{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Celestine Babayaro|Babayaro]] {{värav|28}}<br>[[Daniel Amokachi|Amokachi]] {{värav|74}}<br>[[Emmanuel Amunike|Amunike]] {{värav|90}} |väravad2= {{värav|3}} [[Claudio López|C. López]]<br>{{värav|50|[[Penalti|pen.]]}} [[Hernán Crespo|Crespo]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Pierluigi Collina]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=86 117 }} ===Medalivõitjad=== {| class="wikitable" style="width:720px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:15%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{PisiLipp|Nigeeria}} | [[Daniel Amokachi]], [[Emmanuel Amuneke]], [[Tijani Babangida]], [[Emmanuel Babayaro]], [[Celestine Babayaro]], [[Teslim Fatusi]], [[Victor Ikpeba]], [[Joseph Dosu]], [[Nwankwo Kanu]], [[Garba Lawal]], [[Abiodun Obafemi]], [[Kingsley Obiekwu]], [[Uche Okechukwu]], [[Jay-Jay Okocha]], [[Sunday Oliseh]], [[Mobi Oparaku]], [[Wilson Oruma]], [[Taribo West]]<br /> ''Treener:'' [[Jo Bonfrere]] (Holland) |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Argentina}} | [[Matías Almeyda]], [[Roberto Ayala]], [[Christian Bassedas]], [[Carlos Bossio]], [[Pablo Cavallero]] , [[José Chamot]], [[Hernán Crespo]], [[Marcelo Delgado]], [[Marcelo Gallardo]], [[Claudio López]], [[Gustavo López]], [[Hugo Morales]], [[Ariel Ortega]], [[Pablo Paz]], [[Hector Pineda]], [[Roberto Néstor Sensini]], [[Diego Simeone]], [[Javier Zanetti]]<br /> ''Treener:'' [[Daniel Passarella]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Brasiilia}} | [[Aldair]], [[Alexandre da Silva Mariano|Amaral]], [[Bebeto]], [[Roberto Carlos]], [[Flávio Conceição]], [[Danrlei]], [[Dida]], [[Zé Elias]], [[Ronaldo Guiaro]], [[André Luiz Moreira]], [[Luiz Bombonato Goulart|Luizão]], [[José Marcelo Ferreira|Zé María]], [[Narciso]], [[Juninho Paulista]], [[Marcelinho Paulista]], [[Rivaldo]], [[Ronaldo]], [[Sávio Bortolini Pimentel]]<br /> ''Treener:'' [[Mário Zagallo]] |} ===Parimad väravalööjad=== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Koht !! style="width:180px;" | Sportlane !! Väravad |- ! rowspan=2|1. | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Bebeto]] || align="center" | 6 |- | {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Hernán Crespo]] || align="center" | 6 |- ! 3. | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ronaldo]] || align="center" | 5 |- ! 4. | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Marco Branca]] || align="center" | 4 |- ! rowspan=3|5. | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Flávio Conceição]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Florian Maurice]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nwankwo Kanu]] || align="center" | 3 |} ==Naiste turniir== ===Eelvoor=== ====E-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_People's_Republic_of_China.svg|30px|Hiina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|30px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|30px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Denmark.svg|30px|Taani]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |bgcolor=Silver|X|| 0:0||'''2:0'''||'''5:1''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||7:1 ||+ 6 ||'''7''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |0:0 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||0 ||5:1 ||+ 4 || '''7''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis|Rootsi]] ||0:2||1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||0 ||2 ||4:5 ||- 1 ||'''3''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani naiste jalgpallikoondis|Taani]] | 1:5 ||0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0||3 ||2:11 ||- 9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>16:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=3:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani naiste jalgpallikoondis|Taani]] |väravad1= [[Tisha Venturini]] {{värav|37}}<br /> [[Mia Hamm]] {{värav|41}}<br /> [[Tiffeny Milbrett]] {{värav|49}} |väravad2= |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Claudia Vasconcelos]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=25 303 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>19:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |väravad1= |väravad2= {{värav|31}} [[Shi Guihong]]<br />{{värav|32}} [[Zhao Lihong]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Gamal Ghandour]] {{PisiLipp|Egiptus}} |pealtvaatajaid=46 724 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=2:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= [[Tisha Venturini]] {{värav|15}}<br />[[Shannon MacMillan]] {{värav|62}} |väravad2= {{värav|64|[[Omavärav|o.v.]]}} [[Carla Overbeck]] |staadion=[[Orlando]] Citrus Bowl |kohtunik=[[Bente Skogvang]] {{PisiLipp|Norra}} |pealtvaatajaid=28 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani naiste jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=1:5 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |väravad1= [[Lene Madsen]] {{värav|55}} |väravad2= {{värav|10}} [[Shi Guihong]]<br />{{värav|15}} [[Liu Ailing]] <br />{{värav|29}} [[Sun Qingmei]] <br />{{värav|36}} [[Fan Yunjie]] <br />{{värav|59}} [[Sun Qingmei]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Benito Archundia]] {{PisiLipp|Mehhiko}} |pealtvaatajaid=34 871 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |tulemus=0:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Pierluigi Collina]] {{PisiLipp|Itaalia}} |pealtvaatajaid=55 650 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani naiste jalgpallikoondis|Taani]] |tulemus=1:3 |meeskond2={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi naiste jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= [[Helle Jensen]] {{värav|90}} |väravad2= {{värav|62}} [[Malin Swedberg]]<br />{{värav|68}} [[Malin Swedberg]]<br />{{värav|76}} [[Lena Videkull]] |staadion=[[Miami]] Orange Bowl |kohtunik=[[Claudia Vasconcelos]] {{PisiLipp|Brasiilia}} |pealtvaatajaid=17 020 }} ====F-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Norway.svg|30px|Norra]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|30px|Saksamaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|30px|Jaapan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Viike !width=20 | Kaotusi !width=50 | Väravad !width=50 | Väravate vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |bgcolor=Silver|X|| 2:2||'''3:2'''||'''4:0''' ||3 ||2 ||1 ||0 ||9:4 ||+ 5 ||'''7''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |2:2 ||bgcolor=Silver|X||1:1 ||'''2:0''' ||3 ||1 ||2||0 ||5:3 ||+ 2 || '''5''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis|Saksamaa]] || 2:3||1:1 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||1 ||1||6:6 ||0 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis|Jaapan]] | 0:4 ||0:2||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||0 ||3 ||3:10 ||- 7 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>13:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis|Saksamaa]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Bettina Wiegmann]] {{värav|5}}<br /> [[Akemi Noda]] {{värav|33|[[Omavärav|o.v.]]}}<br /> [[Heidi Mohr]] {{värav|52}} |väravad2= {{värav|18}} [[Futaba Kioka]]<br />{{värav|29}} [[Yumi Tomei]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Sonia Denoncourt]] {{PisiLipp|Kanada}} |pealtvaatajaid=44 211 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuli 1996<br>15:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |tulemus=2:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Linda Medalen]] {{värav|32}}<br /> [[Ann-Kristin Aarønes]] {{värav|68}} |väravad2= {{värav|57}} [[Pretinha]]<br />{{värav|89}} [[Pretinha]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Jose Maria Garcia Aranda]] {{PisiLipp|Hispaania}} |pealtvaatajaid=45 946 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>16:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=2:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Katia]] {{värav|68}}<br /> [[Pretinha]] {{värav|78}} |väravad2= |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Ingrid Jonsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} |pealtvaatajaid=26 111 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= [[Ann-Kristin Aarønes]] {{värav|5}}<br /> [[Linda Medalen]] {{värav|34}}<br /> [[Hege Riise]] {{värav|65}} |väravad2= {{värav|32}} [[Bettina Wiegmann]]<br />{{värav|62}} [[Birgit Prinz]] |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Edward Lennie]] {{PisiLipp|Austraalia}} |pealtvaatajaid=28 000 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |tulemus=4:0 |meeskond2={{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani naiste jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= [[Marianne Pettersen]] {{värav|25}}<br /> [[Linda Medalen]] {{värav|60}}<br /> [[Trine Tangeraas]] {{värav|74}}<br /> [[Marianne Pettersen]] {{värav|86}} |väravad2= |staadion=[[Washington, D.C.]] Robert F. Kennedy Stadium |kohtunik=[[Omar Al Mehanna]] {{PisiLipp|Saudi Araabia}} |pealtvaatajaid=30 237 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuli 1996<br>18:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=1:1 |meeskond2={{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= [[Sisleide Lima de Amor]] {{värav|53}} |väravad2= {{värav|4}} [[Pia Wunderlich]] |staadion=[[Birmingham]] Legion Field |kohtunik=[[Sonia Denoncourt]] {{PisiLipp|Kanada}} |pealtvaatajaid=28 319 }} ====Poolfinaalid==== {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1996<br>15:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |tulemus=3:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= [[Sun Qingmei|Qingmei]] {{värav|5}} <br>[[Wei Haiying|Haiying]] {{värav|83||90}} |väravad2= {{värav|67}} [[Roseli]]<br> {{värav|72}} [[Pretinha]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Ingrid Jonsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} |pealtvaatajaid=64 196 }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuli 1996<br>17:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |tulemus=1:2 ([[lisaaeg|l.a.]] '''Kuldne värav''') |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= [[Linda Medalen|Medalen]] {{värav|18}} |väravad2= {{värav|76|[[Penalti|pen.]]}} [[Michelle Akers|Akers]]<br>{{värav|100}} [[Shannon MacMillan|MacMillan]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Sonia Denoncourt]] {{PisiLipp|Kanada}} |pealtvaatajaid=64 196 }} ===3. koha mäng=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. august 1996<br>18:00 |meeskond1={{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia naiste jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus=0:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra naiste jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= {{värav|21||25}} [[Ann Kristin Aarønes|Aarønes]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Ingrid Jonsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} |pealtvaatajaid=76 489 }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. august 1996<br>20:30 |meeskond1={{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina naiste jalgpallikoondis|Hiina]] |tulemus=1:2 |meeskond2={{Riigi ikoon|USA}} [[USA naiste jalgpallikoondis|USA]] |väravad1= [[Sun Wen (jalgpallur)|Sun Wen]] {{värav|32}} |väravad2= {{värav|19}} [[Shannon MacMillan|MacMillan]]<br> {{värav|68}} [[Tiffany Milbrett|Milbrett]] |staadion=[[Athens]] Sanford Stadium |kohtunik=[[Bente Ovedie Skogvang]] {{PisiLipp|Norra}} |pealtvaatajaid=76 489 }} ===Medalivõitjad=== {| class="wikitable" style="width:720px;" ! style="width:10%;" | Koht ! style="width:15%;" | Riik ! style="width:75%;" | Sportlane |- style="background-color:#F7F6A8;" | style="text-align:center;" | '''1.''' | {{PisiLipp|USA}} | [[Michelle Akers]], [[Thori Staples Bryan]], [[Brandi Chastain]], [[Amanda Cromwell]], [[Joy Fawcett]], [[Julie Foudy]], [[Carin Jennings-Gabarra|Carin Gabarra]], [[Mia Hamm]], [[Mary Harvey]], [[Kristine Lilly]], [[Shannon MacMillan]], [[Tiffeny Milbrett]], [[Carla Overbeck]], [[Cindy Parlow]], [[Tiffany Roberts]], [[Briana Scurry]], [[Tisha Venturini]], [[Saskia Webber]], [[Staci Wilson]]<br /> ''Treener:'' [[Tony DiCicco]] |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="text-align:center;" | '''2.''' | {{PisiLipp|Hiina}} | [[Liu Ailing]], [[Shi Guihong]], [[Wei Haiying]], [[Gao Hong]], [[Zhong Honglian]], [[Yu Hongqi]], [[Xie Huilin]], [[Zhao Lihong]], [[Niu Lijie]], [[Wang Liping]], [[Wen Lirong]], [[Shui Qingxia]], [[Sun Qingmei]], [[Sun Wen (jalgpallur)|Sun Wen]], [[Chen Yufeng]], [[Zhang Yan]], [[Liu Ying]], [[Fan Yunjie]]<br /> ''Treener:'' [[Ma Yuanan]] |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="text-align:center;" | '''3.''' | {{PisiLipp|Norra}} | [[Ann Kristin Aarønes]], [[Anne Nymark Andersen]], [[Nina Nymark Andersen]], [[Agnete Carlsen]], [[Gro Espeseth]], [[Tone Gunn Frustøl]], [[Tone Haugen]], [[Linda Medalen]], [[Merete Myklebust]], [[Bente Nordby]], [[Marianne Pettersen]], [[Hege Riise]], [[Brit Sandaune]], [[Reidun Seth]], [[Ingrid Sternhoff]], [[Heidi Støre]], [[Tina Svensson]], [[Trine Tangeraas]], [[Kjersti Thun]]<br /> ''Treener:'' [[Even Pellerud]] |} ===Parimad väravalööjad=== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe5" ! Koht !! style="width:180px;" | Sportlane !! Värav |- ! rowspan=3|1. | {{Riigi ikoon|Norra}} [[Ann Kristin Aarønes]] || align="center" | 4 |- | {{Riigi ikoon|Norra}} [[Linda Medalen]] || align="center" | 4 |- | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Pretinha]] || align="center" | 4 |- ! rowspan=2|4. | {{Riigi ikoon|USA}} [[Shannon MacMillan]] || align="center" | 3 |- | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Sun Qingmei]] || align="center" | 3 |} ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]] [[Pilt:Football pictogram.svg|40px|Jalgpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|USA}}||1||0||0||1 |- |rowspan=2|2.||align=left|{{PisiLipp|Argentina}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||0||1||0||1 |- |rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} ==Vaata ka== *[[Jalgpall olümpiamängudel]] {{Jalgpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1996. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Jalgpall olümpiamängudel]] tpc946wu4nh8gfcy0l8ep64yopnnslp 0 595680 6175691 5828825 2022-08-09T06:46:53Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Juri Kovaltšuk''' (''Ю́рий Валенти́нович Ковальчу́к,'' sündinud [[25. juuli]]l [[1951]]) on [[Venemaa]] [[miljardär]], keda on nimetatud Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i "isiklikuks pankuriks", [[Rossija Bank]]i juhatuse esimees ja suurim aktsionär. == Elukäik ja tegevus == Sündis Leningradis (praegune Peterburi) ukraina päritolu ajaloolase Valentin Kovaltšuki (1916-2013) perekonnas. 1974 lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna, füüsika-matemaatika doktor 1985. 1987-1991 NSVL Teaduste Akadeemia A. Joffe nimelise Tehnilise Füüsika Instituudi direktori esimene asetäitja. Alates 1991. aasta veebruarist - Peterburi ühisettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimees (asepresident). 1991. aastal sai temast kõrgtehnoloogiate arenduskeskuse president. 1990ndatel lähenes Vladimir Putinile, kellega koos asutas 1996. aastal Karjala maakitsusel Priozerski rajoonis suvilakooperatiivi "Ozero". Alates 2000. aasta novembrist Peterburi sihtasutuse "Loode-Euroopa strateegiliste uuringute keskus" juhatuse esimees; juunist 2005 kuni juunini 2012 - Bank Rossija direktorite nõukogu esimees. 2008. aastal loodi Kovaltšuki osavõtul meediakontsern NMG, kuhu kuuluvad REN TV, Esimene kanal, Viies kanal, Izvestija jmt. 20. märtsil 2014 kehtestati Kovaltšukile, kui Venemaa poolt Krimmi annekteerimist toetanud isik USA finants- ja viisasanktsioonid. USA rahandusministeeriumi esindaja mainis, et Kovaltšuk on Putini "siseringis" ja on tema "isiklik kassapidaja". Sanktsioonide alla kuulus ka Kovaltšuki kontrollitav pank Rossija, saades ainsaks juriidiliseks isikuks, kes on sanktsioonide loetelus selgelt nimetatud.<ref>https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl23331.aspx</ref> 2015. aastal moodustasid Kovaltšuki NMG ja USA telekanal Discovery meediagrupi National Alliance, millest NMG-le kuulub 80 %. Samal aastal omandas Kovaltšuk õigused Ted Turneri Venemaa varadele, sealhulgas CNNi venekeelsele versioonile, Cartoon Networkile ja Boomerangile. Müügi põhjus põhines Venemaa meediaomandiseadusel, mis piirab välismaalaste omandit Venemaa meedias. National Alliance´ile kuulub 11 Ameerika teleringhäälingu Discovery telekanalit (sh Discovery Channel, TLC, Animal Planet ja Eurosport), 12 Viasati telekanalite venekeelset versiooni ja 3 Turneri grupi telekanalit.<ref>https://www.vedomosti.ru/technology/articles/2016/02/03/626532-nmg-platyaschih-zritelei</ref> K. on olulisim investor Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Tema poeg Boris Kovaltšuk on Venemaa monopoolse elektrienergia eksport-import ettevõtte "Inter RAO" juhatuse esimees. == Viited == [[Kategooria:Sündinud 1951]] tu5ciqfcd0wvice6td9ovihte9fmwv6 6175693 6175691 2022-08-09T06:52:20Z 85.253.189.36 /* Elukäik ja tegevus */ wikitext text/x-wiki '''Juri Kovaltšuk''' (''Ю́рий Валенти́нович Ковальчу́к,'' sündinud [[25. juuli]]l [[1951]]) on [[Venemaa]] [[miljardär]], keda on nimetatud Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i "isiklikuks pankuriks", [[Rossija Bank]]i juhatuse esimees ja suurim aktsionär. == Elukäik ja tegevus == Sündis [[Leningrad]]is (praegune Peterburi) ukraina päritolu ajaloolase Valentin Kovaltšuki (1916-2013) perekonnas. [[1974]] lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna, füüsika-matemaatika doktor ([[1985]]). [[1987]]-[[1991]] [[NSVL Teaduste Akadeemia]] A. Joffe nimelise Tehnilise Füüsika Instituudi direktori esimene asetäitja. Alates 1991. aasta veebruarist - Peterburi ühisettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimees (asepresident). 1991. aastal sai temast kõrgtehnoloogiate arenduskeskuse president. 1990ndatel lähenes Vladimir Putinile, kellega koos asutas [[1996]]. aastal [[Karjala]] maakitsusel Priozerski rajoonis suvilakooperatiivi "Ozero". Alates [[2000]]. aasta novembrist Peterburi sihtasutuse "Loode-Euroopa strateegiliste uuringute keskus" juhatuse esimees; juunist [[2005]] kuni juunini [[2012]] - [[Bank Rossija]] direktorite nõukogu esimees. [[2008]]. aastal loodi Kovaltšuki osavõtul meediakontsern NMG, kuhu kuuluvad [[REN TV]], Esimene kanal, Viies kanal, [[Izvestija]] jmt. 20. märtsil [[2014]] kehtestati Kovaltšukile, kui Venemaa poolt [[Krimm]]i annekteerimist toetanud isikule [[USA]] finants- ja viisasanktsioonid. USA rahandusministeeriumi esindaja mainis, et Kovaltšuk on Putini "siseringis" ja on tema "isiklik kassapidaja". Sanktsioonide alla kuulus ka Kovaltšuki kontrollitav pank Rossija, saades ainsaks juriidiliseks isikuks, kes on sanktsioonide loetelus selgelt nimetatud. <ref>https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl23331.aspx</ref> [[2015]]. aastal moodustasid Kovaltšuki NMG ja USA telekanal Discovery meediagrupi National Alliance, millest NMG-le kuulub 80 %. Samal aastal omandas Kovaltšuk õigused [[Ted Turner]]i Venemaa varadele, sealhulgas [[CNN]]i venekeelsele versioonile, Cartoon Networkile ja Boomerangile. Müügi põhjus põhines Venemaa meediaomandiseadusel, mis piirab välismaalaste omandit Venemaa meedias. National Alliance´ile kuulub 11 Ameerika teleringhäälingu Discovery telekanalit (sh Discovery Channel, TLC, Animal Planet ja Eurosport), 12 Viasati telekanalite venekeelset versiooni ja 3 Turneri grupi telekanalit. <ref>https://www.vedomosti.ru/technology/articles/2016/02/03/626532-nmg-platyaschih-zritelei</ref> Kovaltšuk on olulisim investor Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Tema poeg Boris Kovaltšuk on Venemaa monopoolse elektrienergia eksport-import ettevõtte "Inter RAO" juhatuse esimees. == Viited == [[Kategooria:Sündinud 1951]] s8cj26d5ewrpy8olaerd3qdlck5iw22 10 598606 6175664 6166659 2022-08-09T05:46:52Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude>{{main|Koroonapandeemia Jaapanis}}</noinclude> <onlyinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |float={{{float|none}}} |numwidth=wdmm |disease=COVID-19 |location=Jaapanis |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-01-16;;;1 ;;;1 2020-01-24;;;3 2020-01-25;;;3 2020-01-26;;;4 2020-01-27;;;6 2020-01-28;;;7 2020-01-29;;;11 2020-01-30;;;14 2020-01-31;;;17 2020-02-01;;;20 ;;;20 2020-02-04;;2;23 2020-02-05;;4;25 ;;4;25 2020-02-08;;4;26 ;;4;26 2020-02-12;;11;28 2020-02-13;;11;29 2020-02-14;1;12;33 2020-02-15;1;12;41 2020-02-16;1;12;53 2020-02-17;1;16;59 2020-02-18;1;16;66 2020-02-19;1;18;73 2020-02-20;1;20;84 2020-02-21;1;20;93 2020-02-22;1;21;105 2020-02-23;1;24;132 2020-02-24;1;26;144 2020-02-25;1;27;156 2020-02-26;1;32;164 2020-02-27;3;40;186 2020-02-28;4;41;210 2020-02-29;5;42;230 2020-03-01;5;42;239 2020-03-02;6;43;254 2020-03-03;6;46;268 2020-03-04;6;48;284 2020-03-05;6;49;318 2020-03-06;6;69;349 2020-03-07;6;76;408 2020-03-08;6;80;455 2020-03-09;7;101;488 2020-03-10;9;102;514 2020-03-11;12;118;568 2020-03-12;15;123;620 2020-03-13;19;135;675 2020-03-14;21;144;716 2020-03-15;22;157;780 2020-03-16;24;164;814 2020-03-17;28;171;829 2020-03-18;29;191;873 2020-03-19;31;215;914 2020-03-20;33;227;950 2020-03-21;35;232;996 2020-03-22;36;272;1046 2020-03-23;41;285;1089 2020-03-24;42;301;1128 2020-03-25;43;310;1193 2020-03-26;45;359;1292 2020-03-27;46;372;1387 2020-03-28;49;404;1499 2020-03-29;52;424;1693 2020-03-30;54;424;1866 2020-03-31;56;424;1953 2020-04-01;57;472;2178 2020-04-02;60;505;2381 2020-04-03;63;514;2617 2020-04-04;69;575;2935 2020-04-05;70;584;3271 2020-04-06;73;592;3654 2020-04-07;80;622;3906 2020-04-08;81;632;4257 2020-04-09;85;685;4768 2020-04-10;88;714;5347 2020-04-11;94;762;6005 2020-04-12;98;784;6748 2020-04-13;102;799;7255 2020-04-14;109;853;7645 2020-04-15;119;901;8100 2020-04-16;136;918;8582 2020-04-17;148;1012;9167 2020-04-18;154;1069;9795 2020-04-19;161;1159;10219 2020-04-20;171;1239;10751 2020-04-21;186;1356;11119 2020-04-22;277;2040;11496 2020-04-23;287;2408;11919 2020-04-24;317;2536;12388 2020-04-25;334;2662;12829 2020-04-26;348;2815;13182 2020-04-27;351;2905;13385 2020-04-28;376;3187;13576 2020-04-29;389;3374;13852 2020-04-30;415;3466;14088 2020-05-01;432;3466;14281 2020-05-02;458;3981;14545 2020-05-03;492;4385;14839 2020-05-04;510;4385;15057 2020-05-05;521;4587;15231 2020-05-06;543;4918;15354 2020-05-07;551;5146;15463 2020-05-08;557;5906;15547 2020-05-09;600;8127;15649 2020-05-10;613;8293;15747 2020-05-11;621;8531;15798 2020-05-12;643;8920;15874 2020-05-13;668;9868;16024 2020-05-14;687;10338;16079 2020-05-15;710;10809;16193 2020-05-16;725;11153;16237 2020-05-17;744;11415;16285 2020-05-18;749;11564;16305 2020-05-19;763;11884;16365 2020-05-20;771;12286;16385 2020-05-21;777;12672;16424 2020-05-22;796;13005;16513 2020-05-23;808;13244;16536 2020-05-24;820;13413;16550 2020-05-25;830;13612;16581 2020-05-26;846;13810;16623 2020-05-27;858;13973;16651 2020-05-28;867;14147;16683 2020-05-29;874;14254;16719 2020-05-30;886;14406;16804 2020-05-31;891;14459;16851 2020-06-01;892;14502;16884 2020-06-02;894;14650;16930 2020-06-03;900;14771;16986 2020-06-04;903;14867;17018 2020-06-05;907;14972;17064 2020-06-06;914;15079;17103 2020-06-07;916;15139;17141 2020-06-08;916;15148;17174 2020-06-09;916;15213;17210 2020-06-10;919;15298;17251 2020-06-11;920;15383;17292 2020-06-12;922;15493;17332 2020-06-13;924;15580;17382 2020-06-14;925;15643;17429 2020-06-15;925;15686;17502 2020-06-16;927;15701;17587 2020-06-17;931;15850;17628 2020-06-18;935;15930;17668 2020-06-19;935;16008;17740 2020-06-20;952;16077;17799 2020-06-21;953;16108;17864 2020-06-22;953;16133;17916 2020-06-23;955;16212;17968 2020-06-24;963;16263;18024 2020-06-25;968;16320;18110 2020-06-26;969;16392;18197 2020-06-27;971;16452;18297 2020-06-28;971;16505;18390 2020-06-29;972;16557;18476 2020-06-30;972;16631;18593 2020-07-01;974;16731;18723 2020-07-02;975;16772;18874 2020-07-03;976;16866;19068 2020-07-04;977;16959;19282 2020-07-05;977;17050;19522 2020-07-06;977;17124;19775 2020-07-07;978;17197;19981 2020-07-08;980;17331;20174 2020-07-09;981;17466;20371 2020-07-10;982;17652;20719 2020-07-11;982;17849;21129 2020-07-12;982;18003;21502 2020-07-13;982;18103;21868 2020-07-14;982;18282;22220 2020-07-15;984;18545;22508 2020-07-16;985;18814;22890 2020-07-17;985;19096;23473 2020-07-18;985;19366;24132 2020-07-19;985;19576;24642 2020-07-20;985;19757;25096 2020-07-21;988;20155;25736 2020-07-22;989;20651;26303 2020-07-23;990;21035;27029 2020-07-24;992;21328;27956 2020-07-25;993;21567;28786 2020-07-26;996;21762;29382 2020-07-27;996;22116;29989 2020-07-28;998;22811;30961 2020-07-29;1001;23507;31901 2020-07-30;1004;24179;33049 2020-07-31;1006;24929;34372 2020-08-01;1011;25506;35836 2020-08-02;1011;25906;36689 2020-08-03;1012;26487;38687 2020-08-04;1016;27197;39858 2020-08-05;1022;28028;41129 2020-08-06;1026;28877;42263 2020-08-07;1033;30153;43815 2020-08-08;1039;31307;45439 2020-08-09;1040;32312;46783 2020-08-10;1047;33058;47990 2020-08-11;1052;33975;48928 2020-08-12;1059;34888;50210 2020-08-13;1063;36134;51147 2020-08-14;1073;37479;52217 2020-08-15;1085;38945;53577 2020-08-16;1088;40080;54714 2020-08-17;1099;41196;55667 2020-08-18;1115;42284;56685 2020-08-19;1128;43835;57550 2020-08-20;1144;45266;58501 2020-08-21;1155;46467;59721 2020-08-22;1169;47622;60733 2020-08-23;1176;48550;61747 2020-08-24;1181;49340;62507 2020-08-25;1196;50431;63121 2020-08-26;1209;51688;63822 2020-08-27;1226;52823;64668 2020-08-28;1238;53995;65573 2020-08-29;1255;55341;66423 2020-08-30;1264;56164;67264 2020-08-31;1279;56802;67865 2020-09-01;1296;57823;68392 2020-09-02;1307;58428;69001 2020-09-03;1319;59524;69599 2020-09-04;1330;60417;70268 2020-09-05;1349;61445;70876 2020-09-06;1357;62076;71419 2020-09-07;1363;62536;71856 2020-09-08;1377;63282;72234 2020-09-09;1393;64100;72726 2020-09-10;1406;64835;73221 2020-09-11;1412;65590;73901 2020-09-12;1423;66280;74544 2020-09-13;1439;66899;75218 2020-09-14;1442;67242;75657 2020-09-15;1451;67831;75958 2020-09-16;1461;68532;76448 2020-09-17;1473;69253;77009 2020-09-18;1482;69899;77494 2020-09-19;1495;70495;78073 2020-09-20;1500;71030;78657 2020-09-21;1500;71404;79140 2020-09-22;1508;71648;79438 2020-09-23;1512;71981;79768 2020-09-24;1520;72538;80041 2020-09-25;1532;73490;80497 2020-09-26;1540;74151;81055 2020-09-27;1545;74607;81690 2020-09-28;1548;74990;82131 2020-09-29;1557;75459;82494 2020-09-30;1564;76025;83010 2020-10-01;1571;76590;83563 2020-10-02;1578;77219;84215 2020-10-03;1590;77807;84768 2020-10-04;1597;78315;85339 2020-10-05;1599;78609;85739 2020-10-06;1602;79071;86047 2020-10-07;1605;79676;86543 2020-10-08;1613;80227;87020 2020-10-09;1616;80733;87639 2020-10-10;1624;81356;88233 2020-10-11;1627;81824;88912 2020-10-12;1629;82113;89347 2020-10-13;1634;82621;89673 2020-10-14;1638;83158;90140 2020-10-15;1646;83837;90710 2020-10-16;1650;84451;91431 2020-10-17;1661;85030;92063 2020-10-18;1670;85485;92656 2020-10-19;1674;85941;93217 2020-10-20;1676;86513;93480 2020-10-21;1679;87107;93933 2020-10-22;1685;87666;94524 2020-10-23;1694;88245;95138 2020-10-24;1706;88787;95835 2020-10-25;1711;89282;96534 2020-10-26;1718;89709;97074 2020-10-27;1725;90148;97498 2020-10-28;1730;90807;98116 2020-10-29;1733;91322;98852 2020-10-30;1744;91890;99622 2020-10-31;1755;92475;100392 2020-11-01;1766;92960;101146 2020-11-02;1774;93383;101813 2020-11-03;1780;93855;102281 2020-11-04;1786;94295;102900 2020-11-05;1794;95113;103838 2020-11-06;1806;95756;104782 2020-11-07;1809;96461;105914 2020-11-08;1812;97197;107086 2020-11-09;1818;97654;108084 2020-11-10;1829;98274;108983 2020-11-11;1841;99108;110156 2020-11-12;1851;100005;111711 2020-11-13;1867;101018;113298 2020-11-14;1880;101989;114983 2020-11-15;1883;102837;116677 2020-11-16;1885;103674;118136 2020-11-17;1903;104637;119326 2020-11-18;1913;105697;120815 2020-11-19;1922;106954;122966 2020-11-20;1943;108423;125267 2020-11-21;1963;109892;127665 2020-11-22;1974;111163;130179 2020-11-23;1981;112269;132358 2020-11-24;1989;113340;133929 2020-11-25;2001;114725;135400 2020-11-26;2022;116378;137261 2020-11-27;2051;118135;139491 2020-11-28;2074;120259;142068 2020-11-29;2106;121891;144653 2020-11-30;2119;123445;146760 2020-12-01;2139;125470;148694 2020-12-02;2172;127304;150386 2020-12-03;2213;129241;152827 2020-12-04;2240;131176;155232 2020-12-05;2283;133443;157674 2020-12-06;2315;135277;160098 2020-12-07;2335;136903;162067 2020-12-08;2382;138994;163929 2020-12-09;2420;140622;165840 2020-12-10;2465;143006;168573 2020-12-11;2502;145014;171542 2020-12-12;2534;147524;174299 2020-12-13;2562;149286;177287 2020-12-14;2585;150947;179653 2020-12-15;2643;153519;181870 2020-12-16;2688;155547;184042 2020-12-17;2739;158287;187103 2020-12-18;2783;160786;190138 2020-12-19;2828;163308;193031 2020-12-20;2873;165333;195880 2020-12-21;2900;167513;198523 2020-12-22;2944;169342;200658 2020-12-23;2994;172115;203113 2020-12-24;3050;174879;206139 2020-12-25;3105;177793;209980 2020-12-26;3155;180188;213547 2020-12-27;3213;182596;217312 2020-12-28;3252;184662;220236 2020-12-29;3306;186946;223120 2020-12-30;3349;189466;226596 2020-12-31;3414;191451;230304 2021-01-01;3460;193714;234395 2021-01-02;3514;196420;238012 2021-01-03;3548;198486;240954 2021-01-04;3599;200676;243847 2021-01-05;3655;203421;247960 2021-01-06;3719;207039;252317 2021-01-07;3791;210451;258393 2021-01-08;3857;213737;265299 2021-01-09;3932;217369;273154 2021-01-10;3996;220536;280775 2021-01-11;4044;222963;286752 2021-01-12;4094;225396;292212 2021-01-13;4145;229073;297315 2021-01-14;4233;233665;302623 2021-01-15;4315;238467;309214 2021-01-16;4380;243973;315910 2021-01-17;4446;248488;322296 2021-01-18;4501;252787;328294 2021-01-19;4548;257719;334328 2021-01-20;4647;264987;339774 2021-01-21;4743;273187;345221 2021-01-22;4830;279214;351020 2021-01-23;4935;285522;356074 2021-01-24;5019;290542;360661 2021-01-25;5084;295426;364813 2021-01-26;5158;301540;368143 2021-01-27;5252;308164;371680 2021-01-28;5361;314434;375607 2021-01-29;5452;320248;379516 2021-01-30;5546;325592;383083 2021-01-31;5654;330465;386742 2021-02-01;5722;334125;389518 2021-02-02;5794;339377;391626 2021-02-03;5912;344137;393836 2021-02-04;6020;349332;396429 2021-02-05;6135;354473;399048 2021-02-06;6243;358872;401355 2021-02-07;6338;362231;403435 2021-02-08;6395;365238;404990 2021-02-09;6476;368813;406766 2021-02-10;6557;372535;408186 2021-02-11;6678;375454;410012 2021-02-12;6774;378024;411751 2021-02-13;6849;380569;413154 2021-02-14;6912;382886;414472 2021-02-15;6952;385097;415782 2021-02-16;7015;387740;417765 2021-02-17;7102;391208;419015 2021-02-18;7196;393494;420408 2021-02-19;7274;395492;421967 2021-02-20;7333;397293;423311 2021-02-21;7417;398921;424507 2021-02-22;7474;400250;425597 2021-02-23;7529;401809;426456 2021-02-24;7584;403381;427467 2021-02-25;7647;405257;428553 2021-02-26;7722;406584;429472 2021-02-27;7807;408020;430539 2021-02-28;7860;409319;431740 2021-03-01;7887;410604;432773 2021-03-02;7933;412115;433504 2021-03-03;7984;413334;434356 2021-03-04;8052;414774;435548 2021-03-05;8119;416024;436728 2021-03-06;8178;417292;437892 2021-03-07;8227;418261;438956 2021-03-08;8253;419229;439992 2021-03-09;8299;420260;440671 2021-03-10;8353;421421;441729 2021-03-11;8402;422542;443001 2021-03-12;8451;423619;444289 2021-03-13;8509;424685;445585 2021-03-14;8560;425663;446873 2021-03-15;8590;426686;447906 2021-03-16;8622;427582;448688 2021-03-17;8678;428783;449713 2021-03-18;8717;429898;451186 2021-03-19;8758;430927;452702 2021-03-20;8790;432128;454158 2021-03-21;8812;433149;455638 2021-03-22;8835;434274;456781 2021-03-23;8861;435361;457754 2021-03-24;8908;436463;459043 2021-03-25;8938;437702;460897 2021-03-26;8967;438879;462840 2021-03-27;8998;440200;464866 2021-03-28;9031;441237;466849 2021-03-29;9061;442369;468614 2021-03-30;9086;443640;470175 2021-03-31;9113;445024;472112 2021-04-01;9162;446416;474773 2021-04-02;9185;447715;477458 2021-04-03;9213;449091;480165 2021-04-04;9221;450624;482867 2021-04-05;9231;452155;485325 2021-04-06;9249;454055;487545 2021-04-07;9279;455382;489576 2021-04-08;9301;457050;492875 2021-04-09;9334;458840;496206 2021-04-10;9353;460993;499793 2021-04-11;9382;463725;503403 2021-04-12;9400;465916;506286 2021-04-13;9425;468770;508802 2021-04-14;9469;471007;512169 2021-04-15;9500;473570;516121 2021-04-16;9538;475574;520745 2021-04-17;9584;478378;525218 2021-04-18;9622;480793;529829 2021-04-19;9641;483052;534052 2021-04-20;9671;486076;537317 2021-04-21;9710;488944;541496 2021-04-22;9764;491661;546425 2021-04-23;9800;494882;551898 2021-04-24;9854;498242;556999 2021-04-25;9913;501609;562141 2021-04-26;9972;504738;566863 2021-04-27;10004;508388;571040 2021-04-28;10055;512069;575563 2021-04-29;10107;515560;580988 2021-04-30;10194;519047;586782 2021-05-01;10229;523227;591602 2021-05-02;10296;527233;597225 2021-05-03;10361;531069;602862 2021-05-04;10420;534836;607626 2021-05-05;10470;538946;612360 2021-05-06;10517;542569;616123 2021-05-07;10589;546042;620994 2021-05-08;10702;551293;626522 2021-05-09;10823;555401;633027 2021-05-10;10876;559553;640044 2021-05-11;10941;564128;645817 2021-05-12;11064;568558;651702 2021-05-13;11165;573913;658629 2021-05-14;11255;579446;665547 2021-05-15;11365;584770;671841 2021-05-16;11463;590044;677988 2021-05-17;11508;595177;683175 2021-05-18;11591;602356;687825 2021-05-19;11851;609086;692702 2021-05-20;11940;615324;698254 2021-05-21;12046;621608;704159 2021-05-22;12152;628522;709527 2021-05-23;12236;634103;714274 2021-05-24;12312;639887;718864 2021-05-25;12398;645157;721912 2021-05-26;12497;650111;725536 2021-05-27;12601;655222;729853 2021-05-28;12714;659732;733887 2021-05-29;12819;666942;738045 2021-05-30;12920;671772;741674 2021-05-31;12967;675877;744487 2021-06-01;13048;680621;746713 2021-06-02;13140;685365;749130 2021-06-03;13245;690623;752191 2021-06-04;13364;695010;755065 2021-06-05;13449;699741;757663 2021-06-06;13523;703525;760323 2021-06-07;13574;706644;762401 2021-06-08;13645;710216;763891 2021-06-09;13743;713807;765619 2021-06-10;13841;717882;767808 2021-06-11;13907;721260;769920 2021-06-12;13977;724804;771840 2021-06-13;14033;727730;773822 2021-06-14;14071;730446;775231 2021-06-15;14126;733316;776307 2021-06-16;14187;736941;777643 2021-06-17;14269;740213;779338 2021-06-18;14320;742848;780898 2021-06-19;14365;746431;782491 2021-06-20;14400;748631;784000 2021-06-21;14423;750430;785287 2021-06-22;14454;752427;786298 2021-06-23;14496;754334;787650 2021-06-24;14553;756293;789440 2021-06-25;14598;758173;791082 2021-06-26;14626;760243;792832 2021-06-27;14657;761912;794457 2021-06-28;14669;763364;795756 2021-06-29;14705;764913;796829 2021-06-30;14740;766616;798159 2021-07-01;14781;768328;799978 2021-07-02;14802;770008;801721 2021-07-03;14824;771784;803492 2021-07-04;14842;773480;805376 2021-07-05;14848;775042;806834 2021-07-06;14862;776646;807951 2021-07-07;14884;778492;809553 2021-07-08;14897;780011;811712 2021-07-09;14917;781613;813976 2021-07-10;14933;783429;816242 2021-07-11;14948;784992;818690 2021-07-12;14955;786581;820715 2021-07-13;14959;788131;822280 2021-07-14;14971;789905;824589 2021-07-15;14990;791751;827772 2021-07-16;15014;793643;831193 2021-07-17;15027;795388;834618 2021-07-18;15040;797208;838432 2021-07-19;15048;799062;841537 2021-07-20;15060;801337;844014 2021-07-21;15079;803681;847614 2021-07-22;15097;806202;852517 2021-07-23;15106;808413;857799 2021-07-24;15116;810884;862148 2021-07-25;15124;814024;865666 2021-07-26;15129;816875;870445 2021-07-27;15137;820138;875506 2021-07-28;15152;823901;882823 2021-07-29;15160;827372;892293 2021-07-30;15173;831087;902718 2021-07-31;15184;834967;913755 2021-08-01;15192;839246;925823 2021-08-02;15197;842780;935886 2021-08-03;15204;847873;944763 2021-08-04;15219;852607;956407 2021-08-05;15228;858461;970460 2021-08-06;15240;864775;985690 2021-08-07;15255;873519;1001281 2021-08-08;15273;881608;1016781 2021-08-09;15280;889912;1031296 2021-08-10;15297;899124;1043625 2021-08-11;15311;909741;1054491 2021-08-12;15330;920862;1069554 2021-08-13;15358;930799;1087779 2021-08-14;15383;943260;1108269 2021-08-15;15400;955251;1128382 2021-08-16;15408;968380;1144546 2021-08-17;15431;982640;1159945 2021-08-18;15467;997295;1179176 2021-08-19;15501;1011867;1202012 2021-08-20;15534;1024324;1227340 2021-08-21;15563;1037505;1252295 2021-08-22;15596;1052221;1277439 2021-08-23;15631;1066309;1300353 2021-08-24;15663;1087193;1318346 2021-08-25;15693;1102891;1339115 2021-08-26;15737;1118486;1362813 2021-08-27;15797;1135906;1388863 2021-08-28;15851;1153846;1411443 2021-08-29;15896;1173112;1434370 2021-08-30;15946;1191060;1454364 2021-08-31;15994;1231521;1469327 2021-09-01;16041;1254710;1486153 2021-09-02;16123;1277940;1507223 2021-09-03;16184;1296746;1524679 2021-09-04;16247;1319378;1541528 2021-09-05;16313;1343613;1556998 2021-09-06;16354;1364300;1571372 2021-09-07;16387;1380967;1580517 2021-09-08;16436;1404535;1590994 2021-09-09;16525;1423913;1603112 2021-09-10;16603;1442637;1613841 2021-09-11;16690;1461570;1623019 2021-09-12;16742;1478100;1632091 2021-09-13;16797;1495501;1639545 2021-09-14;16846;1512257;1644443 2021-09-15;16894;1526008;1650318 2021-09-16;16959;1539958;1657004 2021-09-17;17030;1551847;1663024 2021-09-18;17097;1564097;1668136 2021-09-19;17156;1575919;1673144 2021-09-20;17204;1586196;1676711 2021-09-21;17233;1594146;1679116 2021-09-22;17276;1603833;1681120 2021-09-23;17319;1612984;1683965 2021-09-24;17375;1620324;1687422 2021-09-25;17421;1627755;1689899 2021-09-26;17453;1633775;1692387 2021-09-27;17482;1638633;1694675 2021-09-28;17511;1642974;1696061 2021-09-29;17551;1647414;1697631 2021-09-30;17605;1652318;1699636 2021-10-01;17648;1656314;1701309 2021-10-02;17683;1659925;1702819 2021-10-03;17716;1663643;1704083 2021-10-04;17730;1666769;1705046 2021-10-05;17756;1668940;1705778 2021-10-06;17789;1671725;1706675 2021-10-07;17819;1674144;1707752 2021-10-08;17856;1676487;1708742 2021-10-09;17902;1678327;1709609 2021-10-10;17927;1680109;1710394 2021-10-11;17941;1681202;1710973 2021-10-12;17959;1682452;1711391 2021-10-13;17986;1683921;1711935 2021-10-14;18020;1685135;1712649 2021-10-15;18051;1686214;1713268 2021-10-16;18078;1687306;1713802 2021-10-17;18092;1688299;1714308 2021-10-18;18103;1688963;1714720 2021-10-19;18121;1689692;1715017 2021-10-20;18146;1690479;1715364 2021-10-21;18157;1691046;1715737 2021-10-22;18173;1691688;1716088 2021-10-23;18183;1692428;1716393 2021-10-24;18191;1693019;1716692 2021-10-25;18199;1693413;1716938 2021-10-26;18207;1693826;1717104 2021-10-27;18221;1694452;1717367 2021-10-28;18228;1694929;1717709 2021-10-29;18237;1695364;1717980 2021-10-30;18253;1699862;1722325 2021-10-31;18261;1700201;1722610 2021-11-01;18268;1700446;1722864 2021-11-02;18275;1700728;1722966 2021-11-03;18282;1701096;1723162 2021-11-04;18290;1701395;1723395 2021-11-05;18296;1701666;1723599 2021-11-06;18306;1702009;1723799 2021-11-07;18309;1702261;1724037 2021-11-08;18310;1702435;1724200 2021-11-09;18313;1702668;1724319 2021-11-10;18316;1704380;1724514 2021-11-11;18318;1704601;1724718 2021-11-12;18323;1704821;1724938 2021-11-13;18323;1705098;1725151 2021-11-14;18325;1705315;1725350 2021-11-15;18327;1705474;1725466 2021-11-16;18327;1705666;1725561 2021-11-17;18331;1705929;1725696 2021-11-18;18336;1706112;1725901 2021-11-19;18342;1706303;1726063 2021-11-20;18342;1706557;1726219 2021-11-21;18347;1706734;1726333 2021-11-22;18347;1706867;1726474 2021-11-23;18349;1706997;1726527 2021-11-24;18351;1707182;1726624 2021-11-25;18352;1707291;1726705 2021-11-26;18353;1707419;1726823 2021-11-27;18357;1707625;1726944 2021-11-28;18358;1707758;1727062 2021-11-29;18358;1707902;1727143 2021-11-30;18359;1708006;1727221 2021-12-01;18360;1708079;1727304 2021-12-02;18362;1708219;1727430 2021-12-03;18363;1708345;1727560 2021-12-04;18364;1708505;1727701 2021-12-05;18364;1708638;1727828 2021-12-06;18364;1708711;1727942 2021-12-07;18365;1708819;1728015 2021-12-08;18367;1708924;1728113 2021-12-09;18369;1709008;1728237 2021-12-10;18371;1709126;1728410 2021-12-11;18372;1709270;1728548 2021-12-12;18373;1709386;1728689 2021-12-13;18373;1709488;1728820 2021-12-14;18374;1709611;1728906 2021-12-15;18375;1709724;1729035 2021-12-16;18376;1709839;1729208 2021-12-17;18378;1709967;1729401 2021-12-18;18379;1710085;1729582 2021-12-19;18379;1710200;1729777 2021-12-20;18379;1710316;1729964 2021-12-21;18379;1710413;1730112 2021-12-22;18381;1710581;1730335 2021-12-23;18383;1710677;1730602 2021-12-24;18386;1710822;1730905 2021-12-25;18386;1710944;1731199 2021-12-26;18387;1711072;1731515 2021-12-27;18387;1711218;1731789 2021-12-28;18387;1711430;1732007 2021-12-29;18389;1711630;1732369 2021-12-30;18393;1711828;1732835 2021-12-31;18393;1712019;1733325 2022-01-01;18393;1712174;1733788 2022-01-02;18393;1712364;1734292 2022-01-03;18395;1712555;1734808 2022-01-04;18396;1712736;1735591 2022-01-05;18397;1712954;1736847 2022-01-06;18398;1713188;1739353 2022-01-07;18398;1713567;1743547 2022-01-08;18400;1713953;1749530 2022-01-09;18402;1714428;1757460 2022-01-10;18403;1715219;1765604 2022-01-11;18405;1715916;1771998 2022-01-12;18407;1716928;1778827 2022-01-13;18412;1718165;1791070 2022-01-14;18414;1720431;1809010 2022-01-15;18425;1723963;1830251 2022-01-16;18431;1727464;1852958 2022-01-17;18433;1735909;1879839 2022-01-18;18434;1743136;1903190 2022-01-19;18444;1750636;1933052 2022-01-20;18457;1758941;1972893 2022-01-21;18469;1768561;2017531 2022-01-22;18478;1781510;2067062 2022-01-23;18490;1796900;2121242 2022-01-24;18506;1814088;2169653 2022-01-25;18523;1838915;2216829 2022-01-26;18559;1864355;2277762 2022-01-27;18599;1892074;2347498 2022-01-28;18642;1919265;2421443 2022-01-29;18686;1959320;2502437 2022-01-30;18729;2003837;2584596 2022-01-31;18764;2045017;2669638 2022-02-01;18792;2096354;2730828 2022-02-02;18871;2144690;2811050 2022-02-03;18949;2195483;2904438 2022-02-04;19039;2246184;3007476 2022-02-05;19131;2314527;3101907 2022-02-06;19257;2384963;3207724 2022-02-07;19324;2450601;3300589 2022-02-08;19446;2525969;3372297 2022-02-09;19587;2600309;3468242 2022-02-10;19742;2674869;3566188 2022-02-11;19917;2752551;3666285 2022-02-12;20059;2844975;3764458 2022-02-13;20202;2919314;3831964 2022-02-14;20359;3010467;3912198 2022-02-15;20494;3097748;3975779 2022-02-16;20701;3178799;4055675 2022-02-17;20954;3260457;4146197 2022-02-18;21198;3351479;4241800 2022-02-19;21443;3455831;4334739 2022-02-20;21636;3540290;4411892 2022-02-21;21821;3613267;4484753 2022-02-22;22000;3698801;4540656 2022-02-23;22272;3783417;4607029 2022-02-24;22529;3855553;4684839 2022-02-25;22755;3946025;4750496 2022-02-26;23011;4037674;4815692 2022-02-27;23270;4114425;4885353 2022-02-28;23446;4190125;4950649 2022-03-01;23633;4264616;5005892 2022-03-02;23860;4344917;5067735 2022-03-03;24092;4419826;5139305 2022-03-04;24349;4499479;5210263 2022-03-05;24604;4579176;5274596 2022-03-06;24789;4652918;5338116 2022-03-07;24935;4712167;5393533 2022-03-08;25049;4784648;5434108 2022-03-09;25281;4849692;5483524 2022-03-10;25486;4911283;5546271 2022-03-11;25697;4971301;5609096 2022-03-12;25860;5046887;5665636 2022-03-13;26029;5107806;5720394 2022-03-14;26154;5167777;5772396 2022-03-15;26262;5227335;5808242 2022-03-16;26442;5284834;5855240 2022-03-17;26600;5344759;5911813 2022-03-18;26764;5401611;5966960 2022-03-19;26919;5460249;6016206 2022-03-20;27045;5516590;6061939 2022-03-21;27102;5568548;6089526 2022-03-22;27176;5619681;6131791 2022-03-23;27246;5671057;6153211 2022-03-24;27356;5728024;6189816 2022-03-25;27485;5770149;6238879 2022-03-26;27601;5830955;6287107 2022-03-27;27699;5880936;6334354 2022-03-28;27767;5923340;6377719 2022-03-29;27831;5967961;6410635 2022-03-30;27913;6008253;6452108 2022-03-31;28010;6048083;6504873 2022-04-01;28097;6083056;6552920 2022-04-02;28200;6122400;6606464 2022-04-03;28248;6164792;6653841 2022-04-04;28286;6203522;6702086 2022-04-05;28327;6245827;6735920 2022-04-06;28387;6286380;6778235 2022-04-07;28456;6329017;6832377 2022-04-08;28528;6369339;6887421 2022-04-09;28590;6422199;6939525 2022-04-10;28646;6468100;6991687 2022-04-11;28684;6509598;7039563 2022-04-12;28721;6546376;7072699 2022-04-13;28765;6591109;7124030 2022-04-14;28825;6642021;7180734 2022-04-15;28884;6682153;7237050 2022-04-16;28945;6738172;7287343 2022-04-17;28992;6785578;7334352 2022-04-18;29023;6829906;7374251 2022-04-19;29049;6875051;7402533 2022-04-20;29102;6920097;7440164 2022-04-21;29151;6985295;7487624 2022-04-22;29201;7027666;7535033 2022-04-23;29257;7078090;7577841 2022-04-24;29284;7135403;7621562 2022-04-25;29308;7178748;7660012 2022-04-26;29344;7223164;7688507 2022-04-27;29402;7263359;7725765 2022-04-28;29467;7319357;7771536 2022-04-29;29506;7356286;7813849 2022-04-30;29548;7402570;7850252 2022-05-01;29567;7439103;7876508 2022-05-02;29600;7479421;7905777 2022-05-03;29631;7517841;7925130 2022-05-04;29683;7551278;7952192 2022-05-05;29708;7597588;7978912 2022-05-06;29726;7630309;8000280 2022-05-07;29761;7678842;8023895 2022-05-08;29785;7716884;8058591 2022-05-09;29813;7747676;8099533 2022-05-10;29843;7784155;8133197 2022-05-11;29894;7814056;8172238 2022-05-12;29935;7864759;8217978 2022-05-13;29974;7890937;8260356 2022-05-14;30005;7924786;8299584 2022-05-15;30039;7951587;8338211 2022-05-16;30061;7979629;8373056 2022-05-17;30089;8015458;8399390 2022-05-18;30122;8051254;8433124 2022-05-19;30175;8096825;8474651 2022-05-20;30211;8131023;8513463 2022-05-21;30255;8174421;8552464 2022-05-22;30292;8210336;8587421 2022-05-23;30307;8243263;8618683 2022-05-24;30337;8278412;8641599 2022-05-25;30369;8313459;8671121 2022-05-26;30418;8353952;8705990 2022-05-27;30458;8388328;8737532 2022-05-28;30458;8430429;8765867 2022-05-29;30536;8464879;8790786 2022-05-30;30558;8496184;8811614 2022-05-31;30582;8530400;8830300 2022-06-01;30618;8562008;8850282 2022-06-02;30653;8600171;8872937 2022-06-03;30677;8626765;8893475 2022-06-04;30712;8659698;8913027 2022-06-05;30735;8686928;8929654 2022-06-06;30752;8711289;8945784 2022-06-07;30773;8735817;8957135 2022-06-08;30797;8756848;8972654 2022-06-09;30818;8781744;8990929 2022-06-10;30844;8800307;9008130 2022-06-11;30866;8825014;9023920 2022-06-12;30879;8844362;9038604 2022-06-13;30891;8860780;9051732 2022-06-14;30910;8879350;9061936 2022-06-15;30935;8896542;9075966 2022-06-16;30963;8915068;9092521 2022-06-17;30980;8929852;9108323 2022-06-18;31003;8948542;9123102 2022-06-19;31023;8964250;9136849 2022-06-20;31032;8977364;9149733 2022-06-21;31045;8992743;9159940 2022-06-22;31057;9006401;9173938 2022-06-23;31077;9022432;9190098 2022-06-24;31091;9037352;9207880 2022-06-25;31107;9051825;9223944 2022-06-26;31116;9065857;9239615 2022-06-27;31126;9078074;9253386 2022-06-28;31139;9092711;9265374 2022-06-29;31246;9106459;9283083 2022-06-30;31266;9123012;9305998 2022-07-01;31281;9135363;9329520 2022-07-02;31297;9151020;9352645 2022-07-03;31308;9165920;9375972 2022-07-04;31316;9179820;9398126 2022-07-05;31332;9195323;9418900 2022-07-06;31348;9210161;9451806 2022-07-07;31363;9228323;9496651 2022-07-08;31377;9244555;9544437 2022-07-09;31403;9266480;9593994 2022-07-10;31416;9288497;9645732 2022-07-11;31426;9308878;9696650 2022-07-12;31445;9332966;9742683 2022-07-13;31465;9358710;9810874 2022-07-14;31494;9389831;9902932 2022-07-15;31528;9422903;10000720 2022-07-16;31559;9460252;10100011 2022-07-17;31580;9501765;10204843 2022-07-18;31594;9547252;10308445 2022-07-19;31610;9593626;10388078 2022-07-20;31643;9659932;10469440 2022-07-21;31697;9732623;10604679 2022-07-22;31735;9787072;10785505 2022-07-23;31799;9864436;10981802 2022-07-24;31852;9957109;11173911 2022-07-25;31885;10038410;11346584 2022-07-26;31940;10134994;11500595 2022-07-27;32048;10247733;11680821 2022-07-28;32170;10380180;11888057 2022-07-29;32286;10480392;12118112 2022-07-30;32416;10589130;12340050 2022-07-31;32507;10704663;12553013 2022-08-01;32585;10888518;12749822 2022-08-02;32694;11049714;12917500 2022-08-03;32819;11217611;13113301 2022-08-04;32976;11397919;13344898 2022-08-05;33159;11586379;13598290 2022-08-06;33348;11789768;13835099 2022-08-07;33509;11986205;14049978 2022-08-08;33663;12156152;14248541 2022-08-09;33825;12349238;14421539 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption='''Allikas:''' [https://www.mhlw.go.jp/stf/houdou/houdou_list_202103.html Japanese Ministry of Health, Labour, and Welfare] }}<br style="clear:left;" /></onlyinclude> <noinclude> [[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Jaapan]] </noinclude> s34smda3yer0zxr5ah265liipuqs0s0 6175677 6175664 2022-08-09T06:10:57Z Pietadè 41543 |numwidth=xwxw wikitext text/x-wiki <noinclude>{{main|Koroonapandeemia Jaapanis}}</noinclude> <onlyinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |float={{{float|none}}} |numwidth=xwxw |disease=COVID-19 |location=Jaapanis |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-01-16;;;1 ;;;1 2020-01-24;;;3 2020-01-25;;;3 2020-01-26;;;4 2020-01-27;;;6 2020-01-28;;;7 2020-01-29;;;11 2020-01-30;;;14 2020-01-31;;;17 2020-02-01;;;20 ;;;20 2020-02-04;;2;23 2020-02-05;;4;25 ;;4;25 2020-02-08;;4;26 ;;4;26 2020-02-12;;11;28 2020-02-13;;11;29 2020-02-14;1;12;33 2020-02-15;1;12;41 2020-02-16;1;12;53 2020-02-17;1;16;59 2020-02-18;1;16;66 2020-02-19;1;18;73 2020-02-20;1;20;84 2020-02-21;1;20;93 2020-02-22;1;21;105 2020-02-23;1;24;132 2020-02-24;1;26;144 2020-02-25;1;27;156 2020-02-26;1;32;164 2020-02-27;3;40;186 2020-02-28;4;41;210 2020-02-29;5;42;230 2020-03-01;5;42;239 2020-03-02;6;43;254 2020-03-03;6;46;268 2020-03-04;6;48;284 2020-03-05;6;49;318 2020-03-06;6;69;349 2020-03-07;6;76;408 2020-03-08;6;80;455 2020-03-09;7;101;488 2020-03-10;9;102;514 2020-03-11;12;118;568 2020-03-12;15;123;620 2020-03-13;19;135;675 2020-03-14;21;144;716 2020-03-15;22;157;780 2020-03-16;24;164;814 2020-03-17;28;171;829 2020-03-18;29;191;873 2020-03-19;31;215;914 2020-03-20;33;227;950 2020-03-21;35;232;996 2020-03-22;36;272;1046 2020-03-23;41;285;1089 2020-03-24;42;301;1128 2020-03-25;43;310;1193 2020-03-26;45;359;1292 2020-03-27;46;372;1387 2020-03-28;49;404;1499 2020-03-29;52;424;1693 2020-03-30;54;424;1866 2020-03-31;56;424;1953 2020-04-01;57;472;2178 2020-04-02;60;505;2381 2020-04-03;63;514;2617 2020-04-04;69;575;2935 2020-04-05;70;584;3271 2020-04-06;73;592;3654 2020-04-07;80;622;3906 2020-04-08;81;632;4257 2020-04-09;85;685;4768 2020-04-10;88;714;5347 2020-04-11;94;762;6005 2020-04-12;98;784;6748 2020-04-13;102;799;7255 2020-04-14;109;853;7645 2020-04-15;119;901;8100 2020-04-16;136;918;8582 2020-04-17;148;1012;9167 2020-04-18;154;1069;9795 2020-04-19;161;1159;10219 2020-04-20;171;1239;10751 2020-04-21;186;1356;11119 2020-04-22;277;2040;11496 2020-04-23;287;2408;11919 2020-04-24;317;2536;12388 2020-04-25;334;2662;12829 2020-04-26;348;2815;13182 2020-04-27;351;2905;13385 2020-04-28;376;3187;13576 2020-04-29;389;3374;13852 2020-04-30;415;3466;14088 2020-05-01;432;3466;14281 2020-05-02;458;3981;14545 2020-05-03;492;4385;14839 2020-05-04;510;4385;15057 2020-05-05;521;4587;15231 2020-05-06;543;4918;15354 2020-05-07;551;5146;15463 2020-05-08;557;5906;15547 2020-05-09;600;8127;15649 2020-05-10;613;8293;15747 2020-05-11;621;8531;15798 2020-05-12;643;8920;15874 2020-05-13;668;9868;16024 2020-05-14;687;10338;16079 2020-05-15;710;10809;16193 2020-05-16;725;11153;16237 2020-05-17;744;11415;16285 2020-05-18;749;11564;16305 2020-05-19;763;11884;16365 2020-05-20;771;12286;16385 2020-05-21;777;12672;16424 2020-05-22;796;13005;16513 2020-05-23;808;13244;16536 2020-05-24;820;13413;16550 2020-05-25;830;13612;16581 2020-05-26;846;13810;16623 2020-05-27;858;13973;16651 2020-05-28;867;14147;16683 2020-05-29;874;14254;16719 2020-05-30;886;14406;16804 2020-05-31;891;14459;16851 2020-06-01;892;14502;16884 2020-06-02;894;14650;16930 2020-06-03;900;14771;16986 2020-06-04;903;14867;17018 2020-06-05;907;14972;17064 2020-06-06;914;15079;17103 2020-06-07;916;15139;17141 2020-06-08;916;15148;17174 2020-06-09;916;15213;17210 2020-06-10;919;15298;17251 2020-06-11;920;15383;17292 2020-06-12;922;15493;17332 2020-06-13;924;15580;17382 2020-06-14;925;15643;17429 2020-06-15;925;15686;17502 2020-06-16;927;15701;17587 2020-06-17;931;15850;17628 2020-06-18;935;15930;17668 2020-06-19;935;16008;17740 2020-06-20;952;16077;17799 2020-06-21;953;16108;17864 2020-06-22;953;16133;17916 2020-06-23;955;16212;17968 2020-06-24;963;16263;18024 2020-06-25;968;16320;18110 2020-06-26;969;16392;18197 2020-06-27;971;16452;18297 2020-06-28;971;16505;18390 2020-06-29;972;16557;18476 2020-06-30;972;16631;18593 2020-07-01;974;16731;18723 2020-07-02;975;16772;18874 2020-07-03;976;16866;19068 2020-07-04;977;16959;19282 2020-07-05;977;17050;19522 2020-07-06;977;17124;19775 2020-07-07;978;17197;19981 2020-07-08;980;17331;20174 2020-07-09;981;17466;20371 2020-07-10;982;17652;20719 2020-07-11;982;17849;21129 2020-07-12;982;18003;21502 2020-07-13;982;18103;21868 2020-07-14;982;18282;22220 2020-07-15;984;18545;22508 2020-07-16;985;18814;22890 2020-07-17;985;19096;23473 2020-07-18;985;19366;24132 2020-07-19;985;19576;24642 2020-07-20;985;19757;25096 2020-07-21;988;20155;25736 2020-07-22;989;20651;26303 2020-07-23;990;21035;27029 2020-07-24;992;21328;27956 2020-07-25;993;21567;28786 2020-07-26;996;21762;29382 2020-07-27;996;22116;29989 2020-07-28;998;22811;30961 2020-07-29;1001;23507;31901 2020-07-30;1004;24179;33049 2020-07-31;1006;24929;34372 2020-08-01;1011;25506;35836 2020-08-02;1011;25906;36689 2020-08-03;1012;26487;38687 2020-08-04;1016;27197;39858 2020-08-05;1022;28028;41129 2020-08-06;1026;28877;42263 2020-08-07;1033;30153;43815 2020-08-08;1039;31307;45439 2020-08-09;1040;32312;46783 2020-08-10;1047;33058;47990 2020-08-11;1052;33975;48928 2020-08-12;1059;34888;50210 2020-08-13;1063;36134;51147 2020-08-14;1073;37479;52217 2020-08-15;1085;38945;53577 2020-08-16;1088;40080;54714 2020-08-17;1099;41196;55667 2020-08-18;1115;42284;56685 2020-08-19;1128;43835;57550 2020-08-20;1144;45266;58501 2020-08-21;1155;46467;59721 2020-08-22;1169;47622;60733 2020-08-23;1176;48550;61747 2020-08-24;1181;49340;62507 2020-08-25;1196;50431;63121 2020-08-26;1209;51688;63822 2020-08-27;1226;52823;64668 2020-08-28;1238;53995;65573 2020-08-29;1255;55341;66423 2020-08-30;1264;56164;67264 2020-08-31;1279;56802;67865 2020-09-01;1296;57823;68392 2020-09-02;1307;58428;69001 2020-09-03;1319;59524;69599 2020-09-04;1330;60417;70268 2020-09-05;1349;61445;70876 2020-09-06;1357;62076;71419 2020-09-07;1363;62536;71856 2020-09-08;1377;63282;72234 2020-09-09;1393;64100;72726 2020-09-10;1406;64835;73221 2020-09-11;1412;65590;73901 2020-09-12;1423;66280;74544 2020-09-13;1439;66899;75218 2020-09-14;1442;67242;75657 2020-09-15;1451;67831;75958 2020-09-16;1461;68532;76448 2020-09-17;1473;69253;77009 2020-09-18;1482;69899;77494 2020-09-19;1495;70495;78073 2020-09-20;1500;71030;78657 2020-09-21;1500;71404;79140 2020-09-22;1508;71648;79438 2020-09-23;1512;71981;79768 2020-09-24;1520;72538;80041 2020-09-25;1532;73490;80497 2020-09-26;1540;74151;81055 2020-09-27;1545;74607;81690 2020-09-28;1548;74990;82131 2020-09-29;1557;75459;82494 2020-09-30;1564;76025;83010 2020-10-01;1571;76590;83563 2020-10-02;1578;77219;84215 2020-10-03;1590;77807;84768 2020-10-04;1597;78315;85339 2020-10-05;1599;78609;85739 2020-10-06;1602;79071;86047 2020-10-07;1605;79676;86543 2020-10-08;1613;80227;87020 2020-10-09;1616;80733;87639 2020-10-10;1624;81356;88233 2020-10-11;1627;81824;88912 2020-10-12;1629;82113;89347 2020-10-13;1634;82621;89673 2020-10-14;1638;83158;90140 2020-10-15;1646;83837;90710 2020-10-16;1650;84451;91431 2020-10-17;1661;85030;92063 2020-10-18;1670;85485;92656 2020-10-19;1674;85941;93217 2020-10-20;1676;86513;93480 2020-10-21;1679;87107;93933 2020-10-22;1685;87666;94524 2020-10-23;1694;88245;95138 2020-10-24;1706;88787;95835 2020-10-25;1711;89282;96534 2020-10-26;1718;89709;97074 2020-10-27;1725;90148;97498 2020-10-28;1730;90807;98116 2020-10-29;1733;91322;98852 2020-10-30;1744;91890;99622 2020-10-31;1755;92475;100392 2020-11-01;1766;92960;101146 2020-11-02;1774;93383;101813 2020-11-03;1780;93855;102281 2020-11-04;1786;94295;102900 2020-11-05;1794;95113;103838 2020-11-06;1806;95756;104782 2020-11-07;1809;96461;105914 2020-11-08;1812;97197;107086 2020-11-09;1818;97654;108084 2020-11-10;1829;98274;108983 2020-11-11;1841;99108;110156 2020-11-12;1851;100005;111711 2020-11-13;1867;101018;113298 2020-11-14;1880;101989;114983 2020-11-15;1883;102837;116677 2020-11-16;1885;103674;118136 2020-11-17;1903;104637;119326 2020-11-18;1913;105697;120815 2020-11-19;1922;106954;122966 2020-11-20;1943;108423;125267 2020-11-21;1963;109892;127665 2020-11-22;1974;111163;130179 2020-11-23;1981;112269;132358 2020-11-24;1989;113340;133929 2020-11-25;2001;114725;135400 2020-11-26;2022;116378;137261 2020-11-27;2051;118135;139491 2020-11-28;2074;120259;142068 2020-11-29;2106;121891;144653 2020-11-30;2119;123445;146760 2020-12-01;2139;125470;148694 2020-12-02;2172;127304;150386 2020-12-03;2213;129241;152827 2020-12-04;2240;131176;155232 2020-12-05;2283;133443;157674 2020-12-06;2315;135277;160098 2020-12-07;2335;136903;162067 2020-12-08;2382;138994;163929 2020-12-09;2420;140622;165840 2020-12-10;2465;143006;168573 2020-12-11;2502;145014;171542 2020-12-12;2534;147524;174299 2020-12-13;2562;149286;177287 2020-12-14;2585;150947;179653 2020-12-15;2643;153519;181870 2020-12-16;2688;155547;184042 2020-12-17;2739;158287;187103 2020-12-18;2783;160786;190138 2020-12-19;2828;163308;193031 2020-12-20;2873;165333;195880 2020-12-21;2900;167513;198523 2020-12-22;2944;169342;200658 2020-12-23;2994;172115;203113 2020-12-24;3050;174879;206139 2020-12-25;3105;177793;209980 2020-12-26;3155;180188;213547 2020-12-27;3213;182596;217312 2020-12-28;3252;184662;220236 2020-12-29;3306;186946;223120 2020-12-30;3349;189466;226596 2020-12-31;3414;191451;230304 2021-01-01;3460;193714;234395 2021-01-02;3514;196420;238012 2021-01-03;3548;198486;240954 2021-01-04;3599;200676;243847 2021-01-05;3655;203421;247960 2021-01-06;3719;207039;252317 2021-01-07;3791;210451;258393 2021-01-08;3857;213737;265299 2021-01-09;3932;217369;273154 2021-01-10;3996;220536;280775 2021-01-11;4044;222963;286752 2021-01-12;4094;225396;292212 2021-01-13;4145;229073;297315 2021-01-14;4233;233665;302623 2021-01-15;4315;238467;309214 2021-01-16;4380;243973;315910 2021-01-17;4446;248488;322296 2021-01-18;4501;252787;328294 2021-01-19;4548;257719;334328 2021-01-20;4647;264987;339774 2021-01-21;4743;273187;345221 2021-01-22;4830;279214;351020 2021-01-23;4935;285522;356074 2021-01-24;5019;290542;360661 2021-01-25;5084;295426;364813 2021-01-26;5158;301540;368143 2021-01-27;5252;308164;371680 2021-01-28;5361;314434;375607 2021-01-29;5452;320248;379516 2021-01-30;5546;325592;383083 2021-01-31;5654;330465;386742 2021-02-01;5722;334125;389518 2021-02-02;5794;339377;391626 2021-02-03;5912;344137;393836 2021-02-04;6020;349332;396429 2021-02-05;6135;354473;399048 2021-02-06;6243;358872;401355 2021-02-07;6338;362231;403435 2021-02-08;6395;365238;404990 2021-02-09;6476;368813;406766 2021-02-10;6557;372535;408186 2021-02-11;6678;375454;410012 2021-02-12;6774;378024;411751 2021-02-13;6849;380569;413154 2021-02-14;6912;382886;414472 2021-02-15;6952;385097;415782 2021-02-16;7015;387740;417765 2021-02-17;7102;391208;419015 2021-02-18;7196;393494;420408 2021-02-19;7274;395492;421967 2021-02-20;7333;397293;423311 2021-02-21;7417;398921;424507 2021-02-22;7474;400250;425597 2021-02-23;7529;401809;426456 2021-02-24;7584;403381;427467 2021-02-25;7647;405257;428553 2021-02-26;7722;406584;429472 2021-02-27;7807;408020;430539 2021-02-28;7860;409319;431740 2021-03-01;7887;410604;432773 2021-03-02;7933;412115;433504 2021-03-03;7984;413334;434356 2021-03-04;8052;414774;435548 2021-03-05;8119;416024;436728 2021-03-06;8178;417292;437892 2021-03-07;8227;418261;438956 2021-03-08;8253;419229;439992 2021-03-09;8299;420260;440671 2021-03-10;8353;421421;441729 2021-03-11;8402;422542;443001 2021-03-12;8451;423619;444289 2021-03-13;8509;424685;445585 2021-03-14;8560;425663;446873 2021-03-15;8590;426686;447906 2021-03-16;8622;427582;448688 2021-03-17;8678;428783;449713 2021-03-18;8717;429898;451186 2021-03-19;8758;430927;452702 2021-03-20;8790;432128;454158 2021-03-21;8812;433149;455638 2021-03-22;8835;434274;456781 2021-03-23;8861;435361;457754 2021-03-24;8908;436463;459043 2021-03-25;8938;437702;460897 2021-03-26;8967;438879;462840 2021-03-27;8998;440200;464866 2021-03-28;9031;441237;466849 2021-03-29;9061;442369;468614 2021-03-30;9086;443640;470175 2021-03-31;9113;445024;472112 2021-04-01;9162;446416;474773 2021-04-02;9185;447715;477458 2021-04-03;9213;449091;480165 2021-04-04;9221;450624;482867 2021-04-05;9231;452155;485325 2021-04-06;9249;454055;487545 2021-04-07;9279;455382;489576 2021-04-08;9301;457050;492875 2021-04-09;9334;458840;496206 2021-04-10;9353;460993;499793 2021-04-11;9382;463725;503403 2021-04-12;9400;465916;506286 2021-04-13;9425;468770;508802 2021-04-14;9469;471007;512169 2021-04-15;9500;473570;516121 2021-04-16;9538;475574;520745 2021-04-17;9584;478378;525218 2021-04-18;9622;480793;529829 2021-04-19;9641;483052;534052 2021-04-20;9671;486076;537317 2021-04-21;9710;488944;541496 2021-04-22;9764;491661;546425 2021-04-23;9800;494882;551898 2021-04-24;9854;498242;556999 2021-04-25;9913;501609;562141 2021-04-26;9972;504738;566863 2021-04-27;10004;508388;571040 2021-04-28;10055;512069;575563 2021-04-29;10107;515560;580988 2021-04-30;10194;519047;586782 2021-05-01;10229;523227;591602 2021-05-02;10296;527233;597225 2021-05-03;10361;531069;602862 2021-05-04;10420;534836;607626 2021-05-05;10470;538946;612360 2021-05-06;10517;542569;616123 2021-05-07;10589;546042;620994 2021-05-08;10702;551293;626522 2021-05-09;10823;555401;633027 2021-05-10;10876;559553;640044 2021-05-11;10941;564128;645817 2021-05-12;11064;568558;651702 2021-05-13;11165;573913;658629 2021-05-14;11255;579446;665547 2021-05-15;11365;584770;671841 2021-05-16;11463;590044;677988 2021-05-17;11508;595177;683175 2021-05-18;11591;602356;687825 2021-05-19;11851;609086;692702 2021-05-20;11940;615324;698254 2021-05-21;12046;621608;704159 2021-05-22;12152;628522;709527 2021-05-23;12236;634103;714274 2021-05-24;12312;639887;718864 2021-05-25;12398;645157;721912 2021-05-26;12497;650111;725536 2021-05-27;12601;655222;729853 2021-05-28;12714;659732;733887 2021-05-29;12819;666942;738045 2021-05-30;12920;671772;741674 2021-05-31;12967;675877;744487 2021-06-01;13048;680621;746713 2021-06-02;13140;685365;749130 2021-06-03;13245;690623;752191 2021-06-04;13364;695010;755065 2021-06-05;13449;699741;757663 2021-06-06;13523;703525;760323 2021-06-07;13574;706644;762401 2021-06-08;13645;710216;763891 2021-06-09;13743;713807;765619 2021-06-10;13841;717882;767808 2021-06-11;13907;721260;769920 2021-06-12;13977;724804;771840 2021-06-13;14033;727730;773822 2021-06-14;14071;730446;775231 2021-06-15;14126;733316;776307 2021-06-16;14187;736941;777643 2021-06-17;14269;740213;779338 2021-06-18;14320;742848;780898 2021-06-19;14365;746431;782491 2021-06-20;14400;748631;784000 2021-06-21;14423;750430;785287 2021-06-22;14454;752427;786298 2021-06-23;14496;754334;787650 2021-06-24;14553;756293;789440 2021-06-25;14598;758173;791082 2021-06-26;14626;760243;792832 2021-06-27;14657;761912;794457 2021-06-28;14669;763364;795756 2021-06-29;14705;764913;796829 2021-06-30;14740;766616;798159 2021-07-01;14781;768328;799978 2021-07-02;14802;770008;801721 2021-07-03;14824;771784;803492 2021-07-04;14842;773480;805376 2021-07-05;14848;775042;806834 2021-07-06;14862;776646;807951 2021-07-07;14884;778492;809553 2021-07-08;14897;780011;811712 2021-07-09;14917;781613;813976 2021-07-10;14933;783429;816242 2021-07-11;14948;784992;818690 2021-07-12;14955;786581;820715 2021-07-13;14959;788131;822280 2021-07-14;14971;789905;824589 2021-07-15;14990;791751;827772 2021-07-16;15014;793643;831193 2021-07-17;15027;795388;834618 2021-07-18;15040;797208;838432 2021-07-19;15048;799062;841537 2021-07-20;15060;801337;844014 2021-07-21;15079;803681;847614 2021-07-22;15097;806202;852517 2021-07-23;15106;808413;857799 2021-07-24;15116;810884;862148 2021-07-25;15124;814024;865666 2021-07-26;15129;816875;870445 2021-07-27;15137;820138;875506 2021-07-28;15152;823901;882823 2021-07-29;15160;827372;892293 2021-07-30;15173;831087;902718 2021-07-31;15184;834967;913755 2021-08-01;15192;839246;925823 2021-08-02;15197;842780;935886 2021-08-03;15204;847873;944763 2021-08-04;15219;852607;956407 2021-08-05;15228;858461;970460 2021-08-06;15240;864775;985690 2021-08-07;15255;873519;1001281 2021-08-08;15273;881608;1016781 2021-08-09;15280;889912;1031296 2021-08-10;15297;899124;1043625 2021-08-11;15311;909741;1054491 2021-08-12;15330;920862;1069554 2021-08-13;15358;930799;1087779 2021-08-14;15383;943260;1108269 2021-08-15;15400;955251;1128382 2021-08-16;15408;968380;1144546 2021-08-17;15431;982640;1159945 2021-08-18;15467;997295;1179176 2021-08-19;15501;1011867;1202012 2021-08-20;15534;1024324;1227340 2021-08-21;15563;1037505;1252295 2021-08-22;15596;1052221;1277439 2021-08-23;15631;1066309;1300353 2021-08-24;15663;1087193;1318346 2021-08-25;15693;1102891;1339115 2021-08-26;15737;1118486;1362813 2021-08-27;15797;1135906;1388863 2021-08-28;15851;1153846;1411443 2021-08-29;15896;1173112;1434370 2021-08-30;15946;1191060;1454364 2021-08-31;15994;1231521;1469327 2021-09-01;16041;1254710;1486153 2021-09-02;16123;1277940;1507223 2021-09-03;16184;1296746;1524679 2021-09-04;16247;1319378;1541528 2021-09-05;16313;1343613;1556998 2021-09-06;16354;1364300;1571372 2021-09-07;16387;1380967;1580517 2021-09-08;16436;1404535;1590994 2021-09-09;16525;1423913;1603112 2021-09-10;16603;1442637;1613841 2021-09-11;16690;1461570;1623019 2021-09-12;16742;1478100;1632091 2021-09-13;16797;1495501;1639545 2021-09-14;16846;1512257;1644443 2021-09-15;16894;1526008;1650318 2021-09-16;16959;1539958;1657004 2021-09-17;17030;1551847;1663024 2021-09-18;17097;1564097;1668136 2021-09-19;17156;1575919;1673144 2021-09-20;17204;1586196;1676711 2021-09-21;17233;1594146;1679116 2021-09-22;17276;1603833;1681120 2021-09-23;17319;1612984;1683965 2021-09-24;17375;1620324;1687422 2021-09-25;17421;1627755;1689899 2021-09-26;17453;1633775;1692387 2021-09-27;17482;1638633;1694675 2021-09-28;17511;1642974;1696061 2021-09-29;17551;1647414;1697631 2021-09-30;17605;1652318;1699636 2021-10-01;17648;1656314;1701309 2021-10-02;17683;1659925;1702819 2021-10-03;17716;1663643;1704083 2021-10-04;17730;1666769;1705046 2021-10-05;17756;1668940;1705778 2021-10-06;17789;1671725;1706675 2021-10-07;17819;1674144;1707752 2021-10-08;17856;1676487;1708742 2021-10-09;17902;1678327;1709609 2021-10-10;17927;1680109;1710394 2021-10-11;17941;1681202;1710973 2021-10-12;17959;1682452;1711391 2021-10-13;17986;1683921;1711935 2021-10-14;18020;1685135;1712649 2021-10-15;18051;1686214;1713268 2021-10-16;18078;1687306;1713802 2021-10-17;18092;1688299;1714308 2021-10-18;18103;1688963;1714720 2021-10-19;18121;1689692;1715017 2021-10-20;18146;1690479;1715364 2021-10-21;18157;1691046;1715737 2021-10-22;18173;1691688;1716088 2021-10-23;18183;1692428;1716393 2021-10-24;18191;1693019;1716692 2021-10-25;18199;1693413;1716938 2021-10-26;18207;1693826;1717104 2021-10-27;18221;1694452;1717367 2021-10-28;18228;1694929;1717709 2021-10-29;18237;1695364;1717980 2021-10-30;18253;1699862;1722325 2021-10-31;18261;1700201;1722610 2021-11-01;18268;1700446;1722864 2021-11-02;18275;1700728;1722966 2021-11-03;18282;1701096;1723162 2021-11-04;18290;1701395;1723395 2021-11-05;18296;1701666;1723599 2021-11-06;18306;1702009;1723799 2021-11-07;18309;1702261;1724037 2021-11-08;18310;1702435;1724200 2021-11-09;18313;1702668;1724319 2021-11-10;18316;1704380;1724514 2021-11-11;18318;1704601;1724718 2021-11-12;18323;1704821;1724938 2021-11-13;18323;1705098;1725151 2021-11-14;18325;1705315;1725350 2021-11-15;18327;1705474;1725466 2021-11-16;18327;1705666;1725561 2021-11-17;18331;1705929;1725696 2021-11-18;18336;1706112;1725901 2021-11-19;18342;1706303;1726063 2021-11-20;18342;1706557;1726219 2021-11-21;18347;1706734;1726333 2021-11-22;18347;1706867;1726474 2021-11-23;18349;1706997;1726527 2021-11-24;18351;1707182;1726624 2021-11-25;18352;1707291;1726705 2021-11-26;18353;1707419;1726823 2021-11-27;18357;1707625;1726944 2021-11-28;18358;1707758;1727062 2021-11-29;18358;1707902;1727143 2021-11-30;18359;1708006;1727221 2021-12-01;18360;1708079;1727304 2021-12-02;18362;1708219;1727430 2021-12-03;18363;1708345;1727560 2021-12-04;18364;1708505;1727701 2021-12-05;18364;1708638;1727828 2021-12-06;18364;1708711;1727942 2021-12-07;18365;1708819;1728015 2021-12-08;18367;1708924;1728113 2021-12-09;18369;1709008;1728237 2021-12-10;18371;1709126;1728410 2021-12-11;18372;1709270;1728548 2021-12-12;18373;1709386;1728689 2021-12-13;18373;1709488;1728820 2021-12-14;18374;1709611;1728906 2021-12-15;18375;1709724;1729035 2021-12-16;18376;1709839;1729208 2021-12-17;18378;1709967;1729401 2021-12-18;18379;1710085;1729582 2021-12-19;18379;1710200;1729777 2021-12-20;18379;1710316;1729964 2021-12-21;18379;1710413;1730112 2021-12-22;18381;1710581;1730335 2021-12-23;18383;1710677;1730602 2021-12-24;18386;1710822;1730905 2021-12-25;18386;1710944;1731199 2021-12-26;18387;1711072;1731515 2021-12-27;18387;1711218;1731789 2021-12-28;18387;1711430;1732007 2021-12-29;18389;1711630;1732369 2021-12-30;18393;1711828;1732835 2021-12-31;18393;1712019;1733325 2022-01-01;18393;1712174;1733788 2022-01-02;18393;1712364;1734292 2022-01-03;18395;1712555;1734808 2022-01-04;18396;1712736;1735591 2022-01-05;18397;1712954;1736847 2022-01-06;18398;1713188;1739353 2022-01-07;18398;1713567;1743547 2022-01-08;18400;1713953;1749530 2022-01-09;18402;1714428;1757460 2022-01-10;18403;1715219;1765604 2022-01-11;18405;1715916;1771998 2022-01-12;18407;1716928;1778827 2022-01-13;18412;1718165;1791070 2022-01-14;18414;1720431;1809010 2022-01-15;18425;1723963;1830251 2022-01-16;18431;1727464;1852958 2022-01-17;18433;1735909;1879839 2022-01-18;18434;1743136;1903190 2022-01-19;18444;1750636;1933052 2022-01-20;18457;1758941;1972893 2022-01-21;18469;1768561;2017531 2022-01-22;18478;1781510;2067062 2022-01-23;18490;1796900;2121242 2022-01-24;18506;1814088;2169653 2022-01-25;18523;1838915;2216829 2022-01-26;18559;1864355;2277762 2022-01-27;18599;1892074;2347498 2022-01-28;18642;1919265;2421443 2022-01-29;18686;1959320;2502437 2022-01-30;18729;2003837;2584596 2022-01-31;18764;2045017;2669638 2022-02-01;18792;2096354;2730828 2022-02-02;18871;2144690;2811050 2022-02-03;18949;2195483;2904438 2022-02-04;19039;2246184;3007476 2022-02-05;19131;2314527;3101907 2022-02-06;19257;2384963;3207724 2022-02-07;19324;2450601;3300589 2022-02-08;19446;2525969;3372297 2022-02-09;19587;2600309;3468242 2022-02-10;19742;2674869;3566188 2022-02-11;19917;2752551;3666285 2022-02-12;20059;2844975;3764458 2022-02-13;20202;2919314;3831964 2022-02-14;20359;3010467;3912198 2022-02-15;20494;3097748;3975779 2022-02-16;20701;3178799;4055675 2022-02-17;20954;3260457;4146197 2022-02-18;21198;3351479;4241800 2022-02-19;21443;3455831;4334739 2022-02-20;21636;3540290;4411892 2022-02-21;21821;3613267;4484753 2022-02-22;22000;3698801;4540656 2022-02-23;22272;3783417;4607029 2022-02-24;22529;3855553;4684839 2022-02-25;22755;3946025;4750496 2022-02-26;23011;4037674;4815692 2022-02-27;23270;4114425;4885353 2022-02-28;23446;4190125;4950649 2022-03-01;23633;4264616;5005892 2022-03-02;23860;4344917;5067735 2022-03-03;24092;4419826;5139305 2022-03-04;24349;4499479;5210263 2022-03-05;24604;4579176;5274596 2022-03-06;24789;4652918;5338116 2022-03-07;24935;4712167;5393533 2022-03-08;25049;4784648;5434108 2022-03-09;25281;4849692;5483524 2022-03-10;25486;4911283;5546271 2022-03-11;25697;4971301;5609096 2022-03-12;25860;5046887;5665636 2022-03-13;26029;5107806;5720394 2022-03-14;26154;5167777;5772396 2022-03-15;26262;5227335;5808242 2022-03-16;26442;5284834;5855240 2022-03-17;26600;5344759;5911813 2022-03-18;26764;5401611;5966960 2022-03-19;26919;5460249;6016206 2022-03-20;27045;5516590;6061939 2022-03-21;27102;5568548;6089526 2022-03-22;27176;5619681;6131791 2022-03-23;27246;5671057;6153211 2022-03-24;27356;5728024;6189816 2022-03-25;27485;5770149;6238879 2022-03-26;27601;5830955;6287107 2022-03-27;27699;5880936;6334354 2022-03-28;27767;5923340;6377719 2022-03-29;27831;5967961;6410635 2022-03-30;27913;6008253;6452108 2022-03-31;28010;6048083;6504873 2022-04-01;28097;6083056;6552920 2022-04-02;28200;6122400;6606464 2022-04-03;28248;6164792;6653841 2022-04-04;28286;6203522;6702086 2022-04-05;28327;6245827;6735920 2022-04-06;28387;6286380;6778235 2022-04-07;28456;6329017;6832377 2022-04-08;28528;6369339;6887421 2022-04-09;28590;6422199;6939525 2022-04-10;28646;6468100;6991687 2022-04-11;28684;6509598;7039563 2022-04-12;28721;6546376;7072699 2022-04-13;28765;6591109;7124030 2022-04-14;28825;6642021;7180734 2022-04-15;28884;6682153;7237050 2022-04-16;28945;6738172;7287343 2022-04-17;28992;6785578;7334352 2022-04-18;29023;6829906;7374251 2022-04-19;29049;6875051;7402533 2022-04-20;29102;6920097;7440164 2022-04-21;29151;6985295;7487624 2022-04-22;29201;7027666;7535033 2022-04-23;29257;7078090;7577841 2022-04-24;29284;7135403;7621562 2022-04-25;29308;7178748;7660012 2022-04-26;29344;7223164;7688507 2022-04-27;29402;7263359;7725765 2022-04-28;29467;7319357;7771536 2022-04-29;29506;7356286;7813849 2022-04-30;29548;7402570;7850252 2022-05-01;29567;7439103;7876508 2022-05-02;29600;7479421;7905777 2022-05-03;29631;7517841;7925130 2022-05-04;29683;7551278;7952192 2022-05-05;29708;7597588;7978912 2022-05-06;29726;7630309;8000280 2022-05-07;29761;7678842;8023895 2022-05-08;29785;7716884;8058591 2022-05-09;29813;7747676;8099533 2022-05-10;29843;7784155;8133197 2022-05-11;29894;7814056;8172238 2022-05-12;29935;7864759;8217978 2022-05-13;29974;7890937;8260356 2022-05-14;30005;7924786;8299584 2022-05-15;30039;7951587;8338211 2022-05-16;30061;7979629;8373056 2022-05-17;30089;8015458;8399390 2022-05-18;30122;8051254;8433124 2022-05-19;30175;8096825;8474651 2022-05-20;30211;8131023;8513463 2022-05-21;30255;8174421;8552464 2022-05-22;30292;8210336;8587421 2022-05-23;30307;8243263;8618683 2022-05-24;30337;8278412;8641599 2022-05-25;30369;8313459;8671121 2022-05-26;30418;8353952;8705990 2022-05-27;30458;8388328;8737532 2022-05-28;30458;8430429;8765867 2022-05-29;30536;8464879;8790786 2022-05-30;30558;8496184;8811614 2022-05-31;30582;8530400;8830300 2022-06-01;30618;8562008;8850282 2022-06-02;30653;8600171;8872937 2022-06-03;30677;8626765;8893475 2022-06-04;30712;8659698;8913027 2022-06-05;30735;8686928;8929654 2022-06-06;30752;8711289;8945784 2022-06-07;30773;8735817;8957135 2022-06-08;30797;8756848;8972654 2022-06-09;30818;8781744;8990929 2022-06-10;30844;8800307;9008130 2022-06-11;30866;8825014;9023920 2022-06-12;30879;8844362;9038604 2022-06-13;30891;8860780;9051732 2022-06-14;30910;8879350;9061936 2022-06-15;30935;8896542;9075966 2022-06-16;30963;8915068;9092521 2022-06-17;30980;8929852;9108323 2022-06-18;31003;8948542;9123102 2022-06-19;31023;8964250;9136849 2022-06-20;31032;8977364;9149733 2022-06-21;31045;8992743;9159940 2022-06-22;31057;9006401;9173938 2022-06-23;31077;9022432;9190098 2022-06-24;31091;9037352;9207880 2022-06-25;31107;9051825;9223944 2022-06-26;31116;9065857;9239615 2022-06-27;31126;9078074;9253386 2022-06-28;31139;9092711;9265374 2022-06-29;31246;9106459;9283083 2022-06-30;31266;9123012;9305998 2022-07-01;31281;9135363;9329520 2022-07-02;31297;9151020;9352645 2022-07-03;31308;9165920;9375972 2022-07-04;31316;9179820;9398126 2022-07-05;31332;9195323;9418900 2022-07-06;31348;9210161;9451806 2022-07-07;31363;9228323;9496651 2022-07-08;31377;9244555;9544437 2022-07-09;31403;9266480;9593994 2022-07-10;31416;9288497;9645732 2022-07-11;31426;9308878;9696650 2022-07-12;31445;9332966;9742683 2022-07-13;31465;9358710;9810874 2022-07-14;31494;9389831;9902932 2022-07-15;31528;9422903;10000720 2022-07-16;31559;9460252;10100011 2022-07-17;31580;9501765;10204843 2022-07-18;31594;9547252;10308445 2022-07-19;31610;9593626;10388078 2022-07-20;31643;9659932;10469440 2022-07-21;31697;9732623;10604679 2022-07-22;31735;9787072;10785505 2022-07-23;31799;9864436;10981802 2022-07-24;31852;9957109;11173911 2022-07-25;31885;10038410;11346584 2022-07-26;31940;10134994;11500595 2022-07-27;32048;10247733;11680821 2022-07-28;32170;10380180;11888057 2022-07-29;32286;10480392;12118112 2022-07-30;32416;10589130;12340050 2022-07-31;32507;10704663;12553013 2022-08-01;32585;10888518;12749822 2022-08-02;32694;11049714;12917500 2022-08-03;32819;11217611;13113301 2022-08-04;32976;11397919;13344898 2022-08-05;33159;11586379;13598290 2022-08-06;33348;11789768;13835099 2022-08-07;33509;11986205;14049978 2022-08-08;33663;12156152;14248541 2022-08-09;33825;12349238;14421539 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption='''Allikas:''' [https://www.mhlw.go.jp/stf/houdou/houdou_list_202103.html Japanese Ministry of Health, Labour, and Welfare] }}<br style="clear:left;" /></onlyinclude> <noinclude> [[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Jaapan]] </noinclude> 3kzuu9gj1whc15t847a5f9tqm5hx8xa 0 598961 6175608 5956472 2022-08-08T20:23:46Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Altoona | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Altoona Downtown from Brush Mountain.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Pennsylvania }} '''Altoona''' on linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Pennsylvania]] osariigis [[Blairi maakond|Blairi maakonnas]]. See paikneb [[Allegheny mäed|Allegheny mägedes]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 43 963. Aastal 2010 oli elanikke 46 320. Linnastus elab umbes 123 000 inimest. Tähtsamad majandusharud on tervishoid ja jaekaubandus. Linn asutati [[1849]]. aastal [[Pennsylvania Railroad]]i raudteeliini kõrvale. Linna nimi tuleneb arvatavasti [[tšerokii keel|tšerokiikeelsest]] sõnast ''allatoona'' ('suure väärtusega mägismaa').<ref>[https://www.britannica.com/place/Altoona Altoona]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 5.5.2017</ref> Altoona sai linnaõigused [[1868]]. aastal. Linn kasvas kiiresti, kui 1854. aastal elas seal veel umbes 2000 inimest, siis 1880. aastaks ligi 20 000. Altoona sõpruslinn on [[Sankt Pölten]] [[Austria]]s. [[Pilt:Thaddeus M. Fowler - Penn'a R.R. Car Shop's, Altoona, Pennsylvania, 1895.jpg|pisi|left|220px|Altoona koos oma tehastega 1895. aastal. Litograaf [[Thaddeus Mortimer Fowler]].]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Pennsylvania linnad]] bnclw9ahhvqogwyxyi4kmcgsmgj8es1 0 600016 6175775 6146533 2022-08-09T10:21:43Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eestis ehitatud vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapa jaamas.jpg|pisi|Vedur C30-M [[Tapa]]l]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559.jpg|pisi|Vedur C30-M-1559 "Rudolf" [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste jaam]]as]] '''C30-M''' on AS [[Operail]]i ja Tšehhi firma [[CZ Loko]] ühisprojektina toodetav [[diiselvedur]]iseeria, mis on ette nähtud manööverdus- ja liiniteeninduseks [[Laiarööpmeline raudtee|1520 mm rööpmelaiusega raudtee]]del. Esimene vedur valmis [[2018]]. aasta sügisel [[Tapa depoo]]s. Veduri alusraam ja veermik pärinevad algselt vanadelt Eestis kasutuna seisvatelt [[C30-7Ai|GE С30‑7Ai]] seeria veduritelt, moodulid on tarnitud CZ Lokolt. Kuueteljelise veduri kaal on 138 tonni, teljekoormus 23 tonni ning kütusepaagi maht 13200 l. Vedur on vahelduvvoolu/alalisvoolu elektriülekandega. Vedurile on paigaldatud moodne Caterpillar 3512C HD [[diiselmootor]] võimsusega 1550 [[kW]] (2079 [[hj]]), mis annab talle tippkiiruseks kuni 100 km/h.<ref>{{Netiviide |url=https://operail.com/et/c30-m-vedur/?fbclid=IwAR12ZZdJhkFyF3hg3zaOhZHVSWLkUL06uxRl6ifV2XuIQiY8cZJ1f3tr-fw |pealkiri=AS Operail; C30-M vedur |vaadatud=2021-01-29 |arhiivimisaeg=2021-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210209012814/https://operail.com/et/c30-m-vedur/?fbclid=IwAR12ZZdJhkFyF3hg3zaOhZHVSWLkUL06uxRl6ifV2XuIQiY8cZJ1f3tr-fw |url-olek=ei tööta }}</ref> 2018. aastal valminud veduri näol on tegemist esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga. Viimati ehitati vedur Eestis ümber [[1940]]. aastal [[Franz Krulli masinaehitustehas|Franz Krulli masinatehases]].<ref>[https://www.err.ee/866174/galerii-ja-video-eestis-valmis-ule-hulga-aja-uus-vedur Galerii ja video: Eestis valmis üle hulga aja uus vedur]; ERR, 03.10.2018</ref> Iga Tapa depoos valminud vedur on saanud endale nime endiste Tapa [[jaamaülem]]ate järgi. 2022. aastal võeti C30-M kasutusele ka Soome avalikul raudteel.<ref>[https://majandus.postimees.ee/7579785/tapal-ehitatud-vedur-sai-loa-soome-raudteel-soita Tapal ehitatud vedur sai loa Soome raudteel sõita]; Postimees Majandus, 08.08.2022</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=Br37qv4LH_w&ab_channel=Operail C30-M veduri ehitus Tapal]; YouTube-i video [[Kategooria:Vedurid]] sfy76vgghhjx4hdmeher0dhbhvh4eq9 0 600836 6175614 6127736 2022-08-08T20:34:20Z Juhan121 25066 /* New */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ne)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ne". ==Nea== *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Patricia Neal]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (1926–2010) *[[August Neander]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1789–1850) *[[Joachim Neander]], saksa vaimulik (1650–1680) *[[Viivi Neare]], eesti eripedagoog (1941–) ==Neb== *[[Nureddin Nebati]], Türgi poliitik (1964––) *[[Lauri Nebel]], eesti näitleja (1948–) *[[Jaan Nebokat]], Eesti kooliõpetaja, sõnastike ja õpperaamatute autor ning ajakirjanik (1844–1908) *[[Nebukadnetsar I]], Babüloonia kuningas *[[Nebukadnetsar II]], Uus-Babüloonia kuningas ==Nec== *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Petr Nečas]], Tšehhi poliitik (1964–) *[[Jacques Necker]], prantsuse pankur (1732–1804) ==Ned== *[[Mitrofan Nedelin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902−1960) *[[Verica Nedeljković]], serbia maletaja (1929–) *[[Lex Nederlof]], hollandi jalgrattur (1966–) *[[Benjamin Nedzvetski]], Poola juudi päritolu Eesti pedagoogikateadlane (1928–) *[[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur (1972–) ==Nee== *[[Luis Née]], prantsuse päritolu Hispaania botaanik (1734–1803) *[[Christian Gottlob Neefe]], saksa helilooja, organist, kapellmeister ja muusikateadlane (1748–1798) *[[Mihkel Neelus]], eesti tõstja ja maadleja (1868–1904) *[[Ya'akov Ne'eman]], Iisraeli õigusteadlane, advokaat ja poliitik (1939–2017) *[[Aarne Neeme]], eesti päritolu Austraalia lavastaja (1944–) *[[Gunnar Neeme]], eesti kunstnik ja kirjanik (1918–2005) *[[Johannes Neeme]], eesti loomaarst (1903–1941) *[[Leopold Neeme]], eesti poksija (1910–1985) *[[Virgo Neeme]], eesti jalgrattur (1972–) *[[Vladimir Neeme]] *[[Hendrik Neemekuru]], eesti vaimulik (1906–1943) *[[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Väino Neemeste]], soomepoiss ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse liige (1919–2000) *[[Adonis-Prosper Neemre]], eesti vaimulik (1910–?) *[[Eero Neemre]], eesti näitleja ja lavastaja (1905–1994) *[[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (1940–2022) *[[Valter Neeris]], eesti jalgpallur (1915–1942) *[[Martin Neerot]], eesti sõudja (1989–) *[[Helmut Neerut]], eesti agronoom ja botaanik (1914–1977) *[[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (1951–) *[[Liam Neeson]], iiri näitleja (1952–) *[[Helmi Neetar]], eesti keeleteadlane (1934–2021) *[[Pille Neeve]], eesti kunstnik ==Nef== *[[Carl Timoleon von Neff]], eesti kunstnik (1804–1877) *[[Heinrich Neff]], Muuga mõisasüdame omanik (1916–1940) *[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]], Venemaa sõjaväelane (1880–1951) ==Neg== *[[Gerd Neggo]], eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog (1981–1974) *[[Helmi Neggo]], eesti etnograaf ja ajaloolane (1892–1920) *[[Rein Neggo]], eesti kirikuõpetaja ja kirjanik Los Angeleses (1918–2007) *[[Victor Neggo]], Eesti poliitik (1890–1942) *[[Ei-ichi Negishi]], jaapani keemik (1935–2021) *[[Natalja Negoda]], vene näitleja (1963–) *[[Jakov Negotin]], juudi päritolu Eesti loomaarstiteadlane (1864–1919) *[[Gheorghe Negrea]], Rumeenia poksija (1934–2001) *[[Daniel Negreanu]], Kanada pokkerimängija (1974–) *[[Álvaro Negredo]], hispaania jalgpallur (1985–) *[[Antonio Negri]], itaalia filosoof (1933–) *[[Cesare Negri]] (16.–17. sajand), itaalia tantsija ja koreograaf ==Neh== *[[Karl Nehammer]], Austria poliitik (1972–) *[[Erwin Neher]], saksa biofüüsik (1944–) *[[Jawaharlal Nehru]], India poliitik (1889–1964) ==Nei== *[[Iivo Nei]], eesti maletaja (1931–) *[[Lembit Nei]], eesti keemik ja keskkonnateadlane (1957–) *[[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja (2005–) *[[Naima Neidre]], eesti graafik (1943–) *[[Vaido Neigaus]], eesti laulja (1987–) *[[Arturs Neikšāns]], läti maletaja (1983–) *[[Voldemar Neiland]], eesti maadleja ja tõstja (1893–1976) *[[Lucas Neill]], Austraalia jalgpallur *[[Lennart Neiman]], eesti füüsik (1944–) *[[Jānis Neimanis]], Läti ja Eesti loomaarstiteadlane (1852-1904) *[[Reet Neimar]], eesti kirjandustoimetaja ja teatriajaloo õppejõud, teatriuurija ja -kriitik (1945–2008) *[[Inga Neissaar]], Tartu Ülikooli kehakultuuri õppejõud (1959–) *[[Ulric Neisser]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (1928–2012) *[[Ernst Neizvestnõi]], juudi päritolu NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide skulptor (1925–2016) *[[Martin Neithal]], eesti kirjandusteadlane (1921–2000) *[[Reet Neithal]], eesti kirjandusteadlane (1942–) *[[Paul Neitsov]], eesti kitarrist (1993–) *[[Indrek Neivelt]], Eesti pangandustegelane (1967–) ==Nek== *[[Pjotr Nekljudov]], Venemaa riigitegelane *[[Anatoli Nekrassov]], vene esoteerik (1950–) *[[Dmitri Nekrassov]], Venemaa poliitik ja politoloog (1980–) *[[Grigori Nekrassov]], Eesti tehnikateadlane (1950–) *[[Nikolai Nekrassov]], vene kirjanik (1821–1878) *[[Nikolai Vissarionovitš Nekrassov|Nikolai Nekrassov]], Vene poliitik (1879–1940) *[[Viktor Nekrassov]], vene kirjanik (1911–1987) *[[Vladimir Nekrassov]], vene leiutaja (1949–) *[[Zdeněk Nekula]], Tšehhi poliitik (1970–) ==Nel== *[[Endel Nelis]], eesti vehklemistreener (1925–1993) *[[Hannes Nelis]], eesti vaimulik (1965–) *[[Ilme Nelis]], eesti spordipedagoog (1926–2011) *[[Agne Nelk]], eesti filmikriitik ja filmitegija (1978–) *[[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja (1975–) *[[Peedo Nelke]], eesti alpinist (1965–) *[[Johann Sebastian Nelkerdt]], Eesti vaimulik (1758–1824) *[[Wilhelm Gustav Nelkerdt]], Eesti vaimulik (1800–1832) *[[Georg Nellis]], Eesti NSV riigitegelane (1906–1981) *[[Adam Nelson]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1975–) *[[Brock Nelson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Horatio Nelson]], Briti sõjaväelane (1758–1805) *[[Jerry Nelson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2012) *[[Phyllis Nelson]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–1988) *[[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[Ricky Nelson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1940–1985) *[[Willie Nelson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1933–) *[[Andris Nelsons]], läti dirigent (1978–) *[[Victor Nelsson]], taani jalgpallur (1998–) *[[Veera Nelus]], Eesti laulja (1916–1996) ==Nem== *[[Božena Němcová]], tšehhi kirjanik (1820–1862) *[[Corin Nemec]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1971–) *[[Josef Němec]], tšehhi poksija (1933–2013) *[[Bohumil Němeček]], tšehhi poksija (1938–2010) *[[Ala Nemerenco]], Moldova arst ja poliitik (1959–) *[[László Nemes]], ungari filmirežissöör ja stsenarist (1977–) *[[Angéla Németh]], Ungari odaviskaja (1946–2014) *[[Patrik Nemeth]], Rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Ralfs Nemiro]], Läti jurist ja poliitik (1981–) *[[Vassili Ivanovitš Nemirovitš-Dantšenko]], vene kirjanik (1848/1849–1936) *[[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], Vene päritolu Eesti tehnikateadlane (1887–?) *[[Jüri Nemliher]], Eesti geoloog ja mineraloog (1965–) *[[Otho Nemsadze]], gruusia laulja (1989–) *[[Boriss Nemtsov]], Venemaa poliitik (1959–2015) *[[Juhan Nemvalts]], eesti arst (1947–) *[[Peep Nemvalts]], eesti keeleteadlane (sündinud 1950) *[[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist (1968–) *[[Virge Nemvalts]], eesti arst ja kunstnik (1948–) ==Nen== *[[Nena]], saksa lauljatar (1960–) *[[Nenê]], Brasiilia korvpallur (1982–) ==Neo== *[[Ago Neo]], eesti maadleja (1908–1982) *[[Michael Ewald Neoknapp]], Eesti vaimulik (1685–1755) *[[Voldemar Neoma]], Piiritusmonopoli juhataja (1885–1939) *[[Lydia Neostus-Undhagen]], eesti päritolu Rootsi keeleteadlane (1934–) ==Nep== *[[Ondrej Nepela]], slovaki iluuisutaja (1951–1989) *[[Jan Nepomnjaštši]], vene maletaja (1990–) *[[Aleksander Nepper]], eesti põllumees (1891–1944) *[[Natalja Neprjajeva]], vene murdmaasuusataja (1995–) *[[Eduard Neps]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Mihkel Neps]], Eesti poliitik (1890–1937) ==Ner== *[[Giovanni dalle Bande Nere]], Itaalia kondotjeer (1498–1526) *[[Erik Nerep]], Rootsi õigusteadlane (1951–) *[[Verner Nerep]], eesti helilooja ja koorijuht (1895–1959) *[[Salomėja Nėris]], leedu luuletaja (1904–1945) *[[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja (1972–) *[[Anna Nerkagi]], neenetsi kirjanik (1952–) *[[Arnold Wilhelm Nerling]], Eesti vaimulik ja misjonär Tamilite juures (1837–1902) *[[Franz Johann Nerling]], Eesti vaimulik (1835–1909) *[[Mark Nerling]], saksa vaimulik (1916–1983) *[[Wilhelm Adolf Nikolai Nerling]], Eesti vaimulik (1881–1944) *[[Birger Nerman]], Rootsi arheoloog ja saagauurija (1888–1971) *[[Robert Nerman]], eesti arhitektuuriajaloolane (1946–2015) *[[Nero]], Vana-Rooma keiser *[[Arnold Nero]], eesti sõjaväelane (1905–1974) *[[Jan Neruda]], tšehhi kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1834–1891) *[[Pablo Neruda]], Tšiili luuletaja (1904–1973) *[[Nerva]], Vana-Rooma keiser *[[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik *[[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (1935–) *[[Gérard de Nerval]], prantsuse luuletaja, esseist ja tõlkija (1808–1855) *[[Pier Luigi Nervi]], itaalia ehitusinsener ja arhitekt (1891–1979) ==Nes== *[[Evelyn Nesbit]], Ameerika Ühendriikide modell, tantsija ja näitleja (1884–1967) *[[Jo Nesbø]], norra kirjanik ja muusik (1960–) *[[Paolo Nespoli]], Itaalia sõjaväelane, insener ja astronaut (1957–) *[[Karl Nesselrode]], baltisaksa päritolu Vene keisririigi riigitegelane ja diplomaat (1790–1862) *[[Werner von Nesselrode]], Liivi ordu maamarssal (suri 1435) *[[Håkan Nesser]], rootsi õpetaja ja kirjanik (1950–) *[[Jaanus Nessler]], eesti karikaturist ja maalikunstnik (1965–) *[[Tor Nessling]], soome insener, mäenõunik (1901–1971) *[[Alessandro Nesta]], Itaalia jalgpallur, (1976–) *[[Jevgeni Nesterenko]], vene ooperilaulja (1938–2021) *[[Viktors Ņesterenko]], Läti endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1954–) *[[Roman Nesterovski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Eiki Nestor]], Eesti poliitik (1953–) *[[Heldur Nestor]], eesti geoloog ja paleontoloog (1935–) *[[Siim Nestor]], eesti ajakirjanik ja muusikakriitik (1974–) *[[Toomas Nestor]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1959–) *[[Viiu-Kai Nestor]], eesti geoloog ja mikropaleontoloog (1935–) *[[Nestorius]], Konstantinoopoli peapiiskop (suri 450) *[[Härmel Nestra]], eesti matemaatik ja informaatikateadlane (1974–) *[[Andrej Nestrašil]], tšehhi jäähokimängija (1991–) ==Neš== *[[Dmitri Nešumajev]], vene päritolu Eesti tehnikateadlane (1974–) ==Net== *[[Benjamin Netanyahu]], Iisraeli poliitik (1949–) *[[Acer Nethercott]], inglise sõudja (1977–2013) *[[Agostinho Neto]], Angola vabadusvõitleja, luuletaja ja Angola esimene president (1922–1979) *[[Anna Netrebko]], vene ooperilaulja (1971–) *[[Andrei Netšajev]], Venemaa poliitik ja majandusteadlane (1953–) *[[Leonid Netšajev]], vene filmilavastaja (1939–2010) *[[Vassili Netšajev]], vene õigusteadlane (1960–?) *[[Elina Netšajeva]], Eesti laulja (1991–) *[[Anna Netšajevskaja]], vene murdmaasuusataja (1991–) *[[Larissa Netšeporuk]], Eesti kergejõustiklane (1970–) *[[Oleg Netšiporenko]], Venemaa kirjanik (1932–) *[[Natalia Netšunajeva]], Eesti keeleteadlane (1948–) *[[Stanislav Netšvolodov]], Eesti skulptor ja medalikunstnik (1935–) *[[Martin Nettesheim]], saksa jurist (1964–) *[[John Nettles]], inglise näitleja (1943–) *[[Igor Netto]], NSV Liidu jalgpallur (1930–1999) ==Neu== *[[Marlene Neubauer-Woerner]], saksa skulptor (1981–2010) *[[Ottfried Neubecker]], saksa heraldik (1908–1992) *[[Hildigund Neubert]], Saksa poliitik (1960–) *[[Christian Friedrich Neue]], filoloog (1799–1886) *[[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur (1986–) *[[Erna Neufeld]], eesti keemik ja farmatseut (1916–1999) *[[Florian Neuhaus]], saksa jalgpallur (1997–) *[[Heinrich Neuhaus]], eesti ärimees (1886–1949) *[[Heinrich Neuhaus (pianist)|Heinrich Neuhaus]], saksa päritolu vene pianist (1888–1964) *[[Hinrek Neuhaus]], eesti füüsik (1924–2015) *[[Nele Neuhaus]], eesti kirjanik (1967–) *[[Christoph von Neuhof]]-Ley, Liivi ordu maamarssal (suri 1564) *[[Johann Heinrich Neukirch]], filoloog (1803–1870) *[[Alfred Neuland]], eesti tõstja (1895–1966) *[[Olav Neuland]], eesti filmirežissöör (1947–2005) *[[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]], Eesti muusikategelane, koorijuht, laulja ja diplomaat (1885–1933) *[[Toomas Neuman]], eesti rakubioloog (1953–) *[[Władysław Neuman]], Poola diplomaat (1893–1945) *[[Ya'ir Neuman]], Iisraeli psühholoog ja semiootik (1968–) *[[Artur Neuman-Tarimäe]], eesti jalgpallur (1908–) *[[Hermann Franz Karl Neumann]], Eesti vaimulik (1830–1870) *[[Johann Georg Josias von Neumann]], õigusteadlane (1782–1855) *[[John von Neumann]], Ungari juudi päritolu ameerika matemaatik (1903–1957) *[[Mihkel Neumann]], eesti leksikograaf, kooliõpetaja ja ajakirjanik (1866–1941) *[[Paul Neumann]], Austria ujuja (1875–1932) *[[Vallot Neumann]], eesti majandusteadlane (1949–2001) *[[Wilhelm Neumann]], saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane (1849–1919) *[[Kateřina Neumannová]], tšehhi suusataja (1973–) *[[Magdalena Neuner]], saksa laskesuusataja (1987–) *[[Konstantin von Neurath]], Saksa diplomaat ja poliitik (1873–1956) *[[Otto Neurath]], austria filosoof, sotsioloog ja majandusteadlane (1882–1945) *[[Felix Neureuther]], Saksamaa mäesuusataja (1984–) *[[Johann von Neuroth]], Narva foogt 16. sajandi alguses *[[Alexander Heinrich Neus]], Eesti baltisaksa estofiil-folklorist, pedagoog ja luuletaja (1795–1876) *[[Nikolai Neustrojev]], jakuudi kirjanik (1895–1929) *[[Erik Neutsch]], saksa kirjanik (1931–2013) *[[Oliver Neuville]], Saksamaa jalgpallur (1973–) *[[Thierry Neuville]], belgia rallisõitja (1988–) *[[Conchita Wurst|Thomas Neuwirth]], austria laulja (1988–) ==Nev== *[[Pauli Nevala]], soome odaviskaja (1940–) *[[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik (1979–) *[[Dmitri Nevedrov]], Eesti füüsik (1973–) *[[Veera Neverdinova]], vene päritolu Eesti kirjandusteadlane (1924–2008) *[[Jaroslav Neverovič]], Leedu poliitik (1976–) *[[José Maria Neves]], Roheneemesaarte poliitik (1960–) *[[Rúben Neves]], portugali jalgpallur (1997–) *[[Thiago Neves]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Gary Neville]], inglise jalgpallur (1975–) *[[Phil Neville]], inglise jalgpallur *[[Artur Nevinski]], Eesti orienteeruja (1991–) *[[Aleksandr Nevski]], kümnevõistleja *[[Aleksandr Nevzorov]], vene teleajakirjanik, Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)|Aleksandr Nevzorov]], õigusteadlane (1861–1936) ==New== *[[P. H. Newby]], inglise kirjanik (1918–1997) *[[John Newcombe]], Austraalia endine elukutseline tennisist (1944–) *[[Thomas Newcomen]], Briti leiutaja (1664–1729) *[[Andrew Newell]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1983–) *[[Gabe Newell]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1962–) *[[Adrian Newey]], Briti insener (1958–) *[[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1929–) *[[Barnett Newman]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1905–1970) *[[Paul Newman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja lavastaja (1925–2008) *[[Thomas Newman]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1955–) *[[Jason Newsted]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (1963–) *[[Helmut Newton]], Saksa-Austraalia fotograaf (1920–2004) *[[Isaac Newton]], inglise füüsik ja matemaatik (1643–1727) *[[Isaac Newton (põllumajandustegelane)|Isaac Newton]], Ameerika Ühendriikide põllumajandustegelane (1800–1867) *[[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (1948–2022) *[[William Newton-Smith]], Kanada päritolu filosoof (1943–) ==Ney== *[[Carl Eduard Ney]], Eesti vaimulik (1879–1964) *[[Gottlieb Ney]], Eesti ajaloolane (1881–1973) *[[Michel Ney]], Prantsusmaa sõjaväelane (1769–1815) *[[Neymar]], Brasiilia jalgpallur *[[Ne-Yo]], Ameerika Ühendriikide laulja (1979–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ne, Biograafiad]] iz7wk3tbqrixkpdw9bjlfdffpxnng1g 0 601334 6175438 6128449 2022-08-08T12:24:10Z Velirand 67997 /* Boe */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bo". ==Bo== *[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999) *[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–) *[[B.o.B]], USA räppar (1988–) ==Boa== *[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) *[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–) ==Bob== *[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–) *[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–) *[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–) *[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912) *[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904) *[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813) *[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894) *[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) *[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933) ==Boc== *[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–) *[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375) *[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363) *[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805) *[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) *[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916) *[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–) *[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) *[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) *[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930) *[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835) *[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856) *[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895) *[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769) *[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532) *[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa *[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876) *[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980) *[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948) *[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836) *[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947) *[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903) *[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710) *[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983) *[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–) ==Bod== *[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–) *[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826) *[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand) *[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) *[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923) *[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) *[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) *[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020) *[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015) *[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017) ==Boe== *[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536) *[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) *[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–) *[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) *[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525) ==Bog== *[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) *[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–) *[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957) *[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) *[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971) *[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) *[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–) *[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist *[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) *[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) *[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882) *[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903) *[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–) *[[Boggie]], ungari laulja (1986–) *[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja *[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962) *[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–) *[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004) *[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) *[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–) ==Boh== *[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–) *[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743) *[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009) *[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962) ==Boi== *[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615) *[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) *[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–) *[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711) *[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) *[[Pierre Boisguillebert]] *[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918) ==Boj== *[[Bojan]], vene laulik (11. sajand) *[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993) *[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018) *[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009) *[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919) ==Bok== *[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–) *[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971) *[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) *[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) *[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) *[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880) *[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–) *[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–) ==Bol== *[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1968–) *[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958) *[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) *[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) *[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919) *[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–) *[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988) *[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–) *[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977) *[[Bolesław I Chrobry]] *[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536) *[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536) *[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543) *[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–) *[[Simón Bolívar]] *[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitlejanna (1941–) *[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–) *[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) *[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917) *[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) *[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913) *[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013) *[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013) *[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, alates 2019. aastast riigi president (1955–) *[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–) *[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–) *[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986) *[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–) *[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–) *[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–) *[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906) *[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) *[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860) ==Bom== *[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) *[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) *[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) *[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend *[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518) *[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur *[[Tudor Bompa]], treener ==Bon== *[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–) *[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) *[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839) *[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921) *[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846) *[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932) *[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–) *[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274) *[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005) *[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) *[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) *[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–) *[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979) *[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) *[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp *[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–) *[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–) *[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774) *[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–) *[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009) *[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980) *[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899) *[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–) *[[Bonifatius I]], paavst *[[Bonifatius II]], paavst (suri 532) *[[Bonifatius III]], paavst (suri 607) *[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615) *[[Bonifatius V]], paavst (suri 625) *[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896) *[[Bonifatius VIII]], paavst *[[Bonifatius IX]], paavst *[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) *[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958) *[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947) *[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941) *[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011) *[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–) *[[Stede Bonnet]], piraat *[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–) *[[Bono]], iiri laulja (1960–) *[[Edward de Bono]], konsultant (1933–) *[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973) *[[Jan de Bont]] *[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–) *[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–) ==Boo== *[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–) *[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864) *[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–) *[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna *[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865) ==Bop== *[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867) ==Boq== *[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) ==Bor== *[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) *[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) *[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488) *[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484) *[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal *[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013) *[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492 *[[Charles Borchardt]] (1834–1892), Eesti fotograaf *[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011) *[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) *[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) *[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–) *[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679) *[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706) *[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–) *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885) *[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966) *[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825) *[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) *[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979) *[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986) *[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–) *[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012) *[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968) *[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943) *[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943) *[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–) *[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012) *[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993) *[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) *[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–) *[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999) *[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–) *[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–) *[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936) *[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963) *[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009) *[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–) *[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) *[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–) *[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995) *[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–) *[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991) *[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970) *[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–) *[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920) *[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798) *[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861) *[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777) *[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823) *[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887) *[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–) *[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) *[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825) *[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–) *[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) *[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584) *[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat *[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463) *[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–) *[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–) *[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–) *[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–) *[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–) *[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–) *[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–) *[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825) *[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) *[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–) *[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) *[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–) ==Bos== *[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–) *[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja *[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940) *[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516) *[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974) *[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018) *[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) *[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–) *[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–) *[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) *[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965) *[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017) *[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–) *[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–) ==Boš== *[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–) *[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–) ==Boz== *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–) *[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–) *[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–) ==Bož== *[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945) *[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) ==Bot== *[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–) *[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) *[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876) *[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955) *[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006) *[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018) *[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957) *[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889) *[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–) *[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941) *[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–) *[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) *[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995) *[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–) ==Bou== *[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) *[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) *[[Boudicca]], ikeenide kuninganna *[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–) *[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–) *[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) *[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811) *[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–) *[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) *[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–) *[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891) *[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) *[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014) *[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) *[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016) *[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994) *[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–) *[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978) *[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–) *[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–) *[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–) *[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–) *[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) *[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–) *[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018) *[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja *[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) *[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943) *[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–) *[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–) *[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925) *[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010) *[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935) *[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000) *[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018) *[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) *[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879) *[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931) *[[Charles du Bouzet]] *[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021) *[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–) *[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–) *[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016) *[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–) ==Bov== *[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) *[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) *[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992) *[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838) *[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004) ==Bow== *[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–) *[[Alan Bowen]], teadusloolane *[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956) *[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002) *[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) *[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–) *[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990) ==Box== *[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–) ==Boy== *[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) *[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779) *[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) *[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997) *[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) *[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) *[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–) *[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941) *[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) *[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) *[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–) *[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691) *[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–) *[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011) *[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) *[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) *[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]] c3kr3zuum4ab9a6kmoyrf7ygyrarn8p 0 604306 6175550 5854341 2022-08-08T17:48:41Z CommonsDelinker 1930 Fail Sammi_building.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rubin16|Rubin16]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]]. wikitext text/x-wiki {{reklaam}} '''Samarkandi Riiklik Meditsiiniinstituut''' ([[usbeki keel]]es ''Samarqand davlat tibbiyot instituti'') on [[ülikool]] [[Usbekistan]]is [[Samarkand]]is. See on [[Kesk-Aasia]] vanim meditsiiniülikool, kus pakutakse kõrgelt kvalifitseeritud meditsiinipersonali kvaliteetset koolitust. Instituut asub Samarkandi linnas, mis on läbi aegade olnud teadusliku mõtte ja silmapaistva kultuuri keskus. Samarkandi Riikliku Meditsiiniinstituudi ajalugu ulatub 1930. aasta maisse, kui [[Usbeki NSV]] rahvakomissaride nõukogu 7. mai dekreediga nr 80 asutati Usbeki NSV Riiklik Meditsiiniinstituut. Aastate jooksul on õppeasutuses koolitatud ja lõpetanud üle 40 000 üliõpilase. Rektor: Jasur Rizayev, alates 15. veebruarist 2020, arstiteaduste doktor, professor. == Õppe- ja teadustöö == Samarkandi riiklikus meditsiiniinstituudis tegeleb teadusliku ja pedagoogilise tegevusega 712 teadlast ja õppejõudu, kellest 624 on täistööajaga. Nende hulka kuulub 58 professorit, 65 teadusdoktorit, 177 teaduskandidaati, 152 dotsenti. == Materiaalne ja tehniline baas == === Teaduskonnad === Praegu toimub ülikoolis koolitus 9 teaduskonnas 9 bakalaureusekraadi valdkonnas: * arstiteaduskond * pediaatriateaduskond * meditsiinipedagoogika teaduskond * kõrgema õenduse teaduskond * hambaarstiteaduskond * farmaatsiateaduskond * meditsiinilise ennetamise, rahvatervise ja meditsiinibioloogia teaduskond * rahvusvaheline teaduskond * kraadiõppe teaduskond ==== Bakalaureuseõppe juhised ==== * 1930. aastal korraldatud "üldmeditsiin"; * "Lasteäri" - 1963. aastal; * "Erialane haridus (üldmeditsiin)" - 2005. aastal; * "Kõrgem õendusabi" - 2005. aastal; * "Hambaravi" - 2009. aastal; * "Meditsiiniline ennetamine" (2016); * "Apteek" (2018); * "Biomeditsiiniline äri" (2018); * "Traditsiooniline meditsiin" (2020). Alates 2020. aastast on instituut käivitanud 6 ühist haridusprogrammi ja rahvusvahelise programmi "MBBS". * "Üldmeditsiin" * "Pediaatria" * "Hambaravi" * "Kõrgem õendusabi" * "Kliiniline psühholoogia" * "Juhtimine: juhtimine tervishoius" * "MBBS" Need teaduskonnad tegutsevad 74 osakonna baasil, kus on 1190 kaasaegsete arvutitega varustatud klassiruumi ja 75 multimeediaklassi. Akadeemiline lütseum töötab Samarkandi meditsiiniinstituudis. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.sammi.uz/ Koduleht] [[Kategooria:Usbekistan]] [[Kategooria:Ülikoolid]] 8i2rv5zhpjevzmto5zt2y9f352e401x 4 605227 6175452 6159273 2022-08-08T13:11:02Z Kruusamägi 1530 + Mai 2022 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} == 2021 == === Jaanuar 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 16:31 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Eri:Kaastöö/Sillerkiil|kaastöö]]), kes on uue tulijana aktiivselt tegutsema asunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. jaanuar 2021, kell 23:45 (EET) *{{poolt}}, kuigi ta pole nii uus tulija midagi, on minust staažikam vikipedist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2021, kell 21:16 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. veebruar 2021, kell 15:31 (EET) * {{Poolt}}- [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 4. veebruar 2021, kell 19:49 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2021, kell 20:05 (EET) * <s>{{poolt}} --[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 8. veebruar 2021, kell 202:56 (EET)</s> Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Ellenlbbh|Ellenlbbh]] ([[Eri:Kaastöö/Ellenlbbh|kaastöö]]), kes on küllaltki värske toimetajana tegelenud mitmekylgse ja sisuka artikliloomega ning aidanud aktiivselt kaasa yldses toimetamistöös ja võitluses vandaalidega.<br>- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2021, kell 18:37 (EET) * {{Poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2021, kell 11:23 (EET) * {{Poolt}} [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. veebruar 2021, kell 02:33 (EET) Vikipeedia saab varsti kõikjal maailmas napsu-ealiseks, aga enne seda soovin kandidaadiks esitada '''anonüümselt eeskujuliku kasutaja'''! Kasvõi formaalselt, korraks, väärib ka (nende) antud kaastöö tunnustust, mitte põhjamist. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 12:43 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:AamleppoK|AamleppoK]] ([[Eri:Kaastöö/AamleppoK|kaastöö]]). Teeb korvpallurite artikleid loetavamaks, väga tänuväärne töö. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 31. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. veebruar 2021, kell 19:34 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 6. veebruar 2021, kell 09:29 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2021, kell 23:18 (EET) Aitäh :) --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 9. veebruar 2021, kell 11:00 (EET) === Veebruar 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2021, kell 23:18 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Eri:Kaastöö/Loode-Boreaallane|kaastöö]]), kes on see kuu aktiivselt kõrgeid torne ehitanud. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 08:07 (EET) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 12:37 (EET) *{{Poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 18:37 (EET) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 18:41 (EET) *{{Poolt}} [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 18:47 (EET) *{{Poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 19:03 (EET) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 18:51 (EET) *{{Poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 10:52 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]) järjekindla töö eest sportlaste isikuartiklite loomisel. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 10:15 (EET) * {{Poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 10:28 (EET) * {{Poolt}} - [[Kasutaja:Ellenlbbh|Ellenlbbh]] ([[Kasutaja arutelu:Ellenlbbh|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 11:37 (EET) * {{Poolt}} - [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. märts 2021, kell 18:26 (EET) ---- Kui tegu on nüüd raamatupoe kinkekaardiga, siis kas on mõeldav selle abil Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskusele entsüklopeedilise teatmeteose ostmine? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 14:48 (EET) :1. näide - "[https://www.rahvaraamat.ee/p/tea-koolients%C3%BCklopeedia-eestimaast/1206890/et?isbn=9789949888900 Koolientsüklopeedia Eestimaast]" (216 lk) :2. näide - "[https://www.rahvaraamat.ee/p/%C3%B5pilase-ents%C3%BCklopeedia/1368195/et?isbn=9789985348932 Õpilase entsüklopeedia]" (304 lk) ::Võitja võib auhinnaga ümber käia kuidas ise parimaks arvab. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 22:03 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 22:03 (EET) :Vabandades ja tänades... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 14. märts 2021, kell 20:23 (EET) === Märts 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 16:31 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), kes hoiab muudatustel väsimatult silma peal ning korrastab, seal kus vaja (mõnikord ka liiast). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 27. märts 2021, kell 13:40 (EET) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. aprill 2021, kell 00:03 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. aprill 2021, kell 00:35 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), kes jätkuvalt panustab aktiivse artikliloomega spordi valdkonnas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2021, kell 06:19 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2021, kell 09:08 (EEST) *{{Poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. aprill 2021, kell 02:11 (EEST) Esitan kandidaadiks ka kasutaja [[Kasutaja:AamleppoK|AamleppoK]] ([[Eri:Kaastöö/AamleppoK|kaastöö]]), kelle kaastöö panustab samuti aktiivselt spordi valdkonda. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 29. märts 2021, kell 13:04 (EET) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. aprill 2021, kell 21:27 (EEST) *{{Poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. aprill 2021, kell 22:54 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. aprill 2021, kell 18:11 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]), kes on teinud kaastööd juba aastaid, kuid pole veel kordagi kuu vikipedistiks valitud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 11:21 (EEST) *{{Poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2021, kell 00:34 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 4. aprill 2021, kell 09:45 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 6. aprill 2021, kell 17:37 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Eri:Kaastöö/Astromaailm|kaastöö]]), kes on teinud kaastööd juba aastaid, kuid pole veel kordagi kuu vikipedistiks valitud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:23 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. aprill 2021, kell 21:10 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 13:49 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. aprill 2021, kell 10:44 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus eriti tasavägine. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 20:41 (EEST) : Suur tänu! [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 22:07 (EEST) === Aprill 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 20:41 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Tauno Rahnu|Tauno Rahnu]] ([[Eri:Kaastöö/Tauno Rahnu|kaastöö]]), kes on oluliselt täiendanud Rakvere ja Palmse ajalugu puudutavat sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 23:23 (EEST) * {{Poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2021, kell 14:19 (EEST) * {{Poolt}} - [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. mai 2021, kell 14:41 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]), kes on maanteede artiklite kallal tarvilikku tööd teinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 23:23 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. mai 2021, kell 08:57 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2021, kell 11:46 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]), kes on tekitanud juurde hulga artikleid militaarvaldkonnas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 23:23 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:AamleppoK|AamleppoK]] ([[Kasutaja arutelu:AamleppoK|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 10:23 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. mai 2021, kell 13:03 (EEST) *{{Poolt}} - [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 6. mai 2021, kell 20:56 (EEST) *{{Poolt}} - [[Kasutaja:Paris0501|Paris0501]] ([[Kasutaja arutelu:Paris0501|arutelu]]) 6. mai 2021, kell 23:20 (EEST) Käbi ei kuku kännust kaugele: esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Joonas07|Joonas07]] ([[Eri:Kaastöö/Joonas07|kaastöö]]), kes on aktiivselt tegelenud Gruusia teemadega.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 22:09 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 09:02 (EEST) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 09:10 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. mai 2021, kell 09:21 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. mai 2021, kell 09:53 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. mai 2021, kell 13:38 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Joonas07|Joonas07]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2021, kell 07:49 (EEST) === Mai 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2021, kell 07:49 (EEST) Esitan kandidaadiks taas kasutaja [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 28. mai 2021, kell 17:46 (EET) *{{Poolt}} — [[Kasutaja:Meriniit|Riti]] ([[Kasutaja arutelu:Meriniit|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 12:35 (EEST) *{{Poolt}} — [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 00:37 (EEST) Sean kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Eri:Kaastöö/Pudrunui|kaastöö]]). Pudrunui liitus Vikipeediaga vähem kui kaks kuud tagasi, kuid on juba loonud kaheksa artiklit. Pudrunuia kaastöö on mitmekülgne: bioloogia, füüsika, kultuur... [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 28. mai 2021, kell 18:45 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 00:13 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 11:09 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Perüton|Perüton]] ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]), kes on uue tulijana samuti usinalt artikleid loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2021, kell 20:18 (EEST) *{{Poolt}} — [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Loode-Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 00:33 (EEST) *{{Poolt}} — [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2021, kell 19:04 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]), kes on jätkuvalt tekitamas juurde artikleid militaarvaldkonnas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2021, kell 20:18 (EEST) *{{Poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. juuni 2021, kell 12:26 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 12:34 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Paris0501|Paris 0501]] ([[Kasutaja arutelu:Paris0501|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 00:21 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 01:38 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 10:02 (EEST) *{{Poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2021, kell 10:17 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]) jätkuva ja järjekindla töö eest sportlaste isikuartiklite loomisel. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 15:04 (EEST) *{{Poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 00:43 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 12:38 (EEST) *{{Poolt}} – [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 3. juuni 2021, kell 17:21 (EEST) ---- Sedapuhku on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Soojad õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2021, kell 00:24 (EEST) --Aitüma, [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]]! Kunas vastavasisulist e-kirja oodata võib? [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 14:59 (EEST) :Üsna pea. :) Hea oleks küll, kui lubaksid kasutaja seadetest teistel sulle e-kirju saata (hetkel see võimaldatud pole). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 15:14 (EEST) === Juuni 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2021, kell 00:24 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Perüton|Perüton]] ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) väärt artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2021, kell 11:34 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. juuli 2021, kell 10:27 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 3. juuli 2021, kell 12:08 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuli 2021, kell 18:38 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 6. juuli 2021, kell 08:15 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Eri:Kaastöö/Amherst99|kaastöö]]) innuka tegutsemise eest sellisel palaval ajal... [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. juuni 2021, kell 08:07 (EEST) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. juuli 2021, kell 20:08 (EEST) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. juuli 2021, kell 01:04 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. juuli 2021, kell 09:09 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 4. juuli 2021, kell 12:58 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. juuli 2021, kell 13:42 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuli 2021, kell 15:11 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuli 2021, kell 03:20 (EEST) Tuhat tänu! --[[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 9. juuli 2021, kell 21:47 (EEST) === Juuli 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuli 2021, kell 03:20 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Eri:Kaastöö/Ursus scribens|kaastöö]]) silma peal hoidmise eest. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 10:50 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2021, kell 00:14 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 3. august 2021, kell 20:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. august 2021, kell 11:06 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. august 2021, kell 14:43 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) vankumatuse eest. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 10:50 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2021, kell 13:31 (EEST) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. august 2021, kell 18:34 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 4. august 2021, kell 00:48 (EEST) Kandidaadiks esitamist väärib samuti kasutaja [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] ([[Eri:Kaastöö/Pietadè|kaastöö]]), aktuaalsuse eest. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 18:45 (EEST) Kandidaadiks esitamist väärib samuti kasutaja [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]), paljude pisiparanduste eest. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 18:45 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks teistkordselt valitud kasutaja [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]. Head edaspidist tegutsemist! - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. august 2021, kell 19:58 (EEST) : Tänan! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. august 2021, kell 20:18 (EEST) === August 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2021, kell 04:31 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sillerkiil|kaastöö]]) mitte ainult Arvamusfestivalilt piltide toomise vaid ka nendega vaevanägemise eest. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 25. august 2021, kell 07:39 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2021, kell 08:47 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. september 2021, kell 11:47 (EEST) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. september 2021, kell 19:35 (EEST) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. september 2021, kell 10:06 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) rohkearvuliste pisiparanduste eest viimastel kuudel. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. august 2021, kell 17:19 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. september 2021, kell 11:50 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. september 2021, kell 00:25 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. september 2021, kell 00:56 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]''' ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]) Eesti presidendivalimiste ajakohastamise eest. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 31. august 2021, kell 17:32 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2021, kell 12:23 (EEST) * {{poolt}}, kahjuks meeskonnatöö eest anda ei saa, muidu annaks koos Kaniiveliga ühiselt. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 1. september 2021, kell 15:21 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kaniivel|kaastöö]]) Eesti presidendivalimiste ajakohastamise eest. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 31. august 2021, kell 17:32 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:39 (EEST) === September 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–30. septembrini. Hääletus toimub 1.–7. oktoobrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:39 (EEST) Esitan kandidaadiks taas kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) rohke-rohkearvuliste pisiparanduste eest. Pakun, et Ta väärib olema esimene kasutaja, kes kolmandat korda kuu vikipedistiks arvatakse. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. september 2021, kell 08:40 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. oktoober 2021, kell 01:40 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. oktoober 2021, kell 15:35 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. oktoober 2021, kell 17:03 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 2. oktoober 2021, kell 21:16 (EEST) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 4. oktoober 2021, kell 21:42 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]]''' ([[Eri:Kaastöö/Flying Saucer|kaastöö]]). Eesti paigad pole siin just kõige paremini kajastatud ja sisuline kaastöö selles vallas, mis päädiks tiitliga, võiks selles vallas midagi ehk muuta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2021, kell 12:35 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. oktoober 2021, kell 09:17 (EEST) * {{poolt}}, lisaks tunnustus pikaajalise kaastöö eest --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. oktoober 2021, kell 09:09 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:25 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. oktoober 2021, kell 12:12 (EEST) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]''' ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]) Eesti uute valimistega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2021, kell 12:40 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. oktoober 2021, kell 02:11 (EEST) Esitan kandidaadiks samuti kasutaja '''[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pietadè|kaastöö]]), sest seltsis on segasem. Peamiselt siiski aktuaalsuse eest... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 30. september 2021, kell 22:09 (EEST) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 10:22 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 18:33 (EEST) ---- Kuu vikipedistiks osutuski kasutaja [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]. Jõudu ja jaksu edaspidigi! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 19:40 (EEST) : Tänan, läheb tarvis! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 19:52 (EEST) ===Oktoober 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. oktoobrini. Hääletus toimub 1.–7. novembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. oktoober 2021, kell 00:26 (EEST) Esitan suure panuse eest kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]]''' ([[Eri:Kaastöö/Adeliine|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 27. oktoober 2021, kell 19:42 (EEST) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. november 2021, kell 16:07 (EET) Esitan suure panuse eest kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 27. oktoober 2021, kell 19:42 (EEST) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. november 2021, kell 09:56 (EET) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. november 2021, kell 15:51 (EET) Esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ulrikaekm|kaastöö]]). Ta tegeleb juba aastaid artiklite toimetamisega ja tema toimetamistöö paistab silma põhjalikkusega: ta otsib ja lisab puuduvaid viiteid, ajakohastab, vikindab jne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 30. oktoober 2021, kell 13:23 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. november 2021, kell 17:53 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. november 2021, kell 21:00 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 4. november 2021, kell 22:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 7. november 2021, kell 08:25 (EET) Esitan suure panuse eest kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. oktoober 2021, kell 21:59 (EET) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. november 2021, kell 10:25 (EET) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 4. november 2021, kell 20:34 (EET) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. november 2021, kell 01:24 (EET) Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kotkan lusija|Kotkan lusija]]''' uustulnuka kohta arvuka ja mõistliku kaastöö eest ([[Eri:Kaastöö/Kotkan lusija|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. oktoober 2021, kell 22:00 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. november 2021, kell 19:43 (EET) : Ma tänan. --[[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Kasutaja arutelu:Ulrikaekm|arutelu]]) 9. november 2021, kell 11:18 (EET) ===November 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–30. novembrini. Hääletus toimub 1.–7. detsembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. november 2021, kell 19:43 (EET) Esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Andreas Tamm|Andreas Tamm]]''' ([[Eri:Kaastöö/Andreas Tamm|kaastöö]]), kes on aidanud parandada raudteega seotud artikleid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. november 2021, kell 23:46 (EET) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. detsember 2021, kell 10:58 (EET) * {{poolt}} — [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. detsember 2021, kell 17:13 (EET) * {{poolt}} — [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. detsember 2021, kell 19:44 (EET) Esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]), kes on viimasel kuul tegelenud reipalt artikliloomega. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. november 2021, kell 08:13 (EET) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. detsember 2021, kell 13:16 (EET) * {{poolt}} – [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 7. detsember 2021, kell 19:19 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. detsember 2021, kell 20:25 (EET) Esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]), kes on usinalt korrastanud haridusasutustesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. november 2021, kell 13:22 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. detsember 2021, kell 20:41 (EET) ---- Sedapuhku sai hääled varem kokku [[Kasutaja:Andreas Tamm|Andreas Tamm]], kes on sellega valitud kuu vikipedistiks. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2021, kell 03:59 (EET) ===Detsember 2021 === Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2021, kell 04:02 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]]''' ([[Eri:Kaastöö/Adeliine|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 21:11 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2022, kell 09:05 (EET) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 00:41 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 09:19 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. jaanuar 2022, kell 21:15 (EET) * {{poolt}} ― [[Kasutaja:Andreas Tamm|Andreas Tamm]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas Tamm|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 22:40 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) * {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 09:41 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 17:58 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 21:20 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 00:15 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:TTimmi|TTimmi]]''' ([[Eri:Kaastöö/TTimmi|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 29. detsember 2021, kell 16:55 (EET) * {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 10:32 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 10:55 (EET) Esitan aasta kokkuvõtteks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 29. detsember 2021, kell 16:55 (EET) Lisan veel kasutaja [[Kasutaja:Dr Oldekop|Dr Oldekop]] ([[Eri:Kaastöö/Dr_Oldekop|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:06 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 00:55 (EET) == 2022 == ===Jaanuar 2022 === Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 00:55 (EET) Esitan kroonviiruse teemadel mässamise eest kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pietadè|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. jaanuar 2021, kell 19:38 (EET) Esitan kroonviiruse teemadel silma peal hoidmise ja suure panuse eest Wikimedia Eestis kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. jaanuar 2021, kell 19:38 (EET) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2022, kell 09:24 (EET) *{{poolt}} ― [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. veebruar 2022, kell 09:37 (EET) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 18:03 (EET) *{{poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 6. veebruar 2022, kell 08:50 (EET) *{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. veebruar 2022, kell 00:47 (EET) Samuti väärivad veelkord mainimist kasutaja '''[[Kasutaja:TTimmi|TTimmi]]''' ([[Eri:Kaastöö/TTimmi|kaastöö]]) artiklid Bütsantsi teemadel. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. jaanuar 2021, kell 19:59 (EET) *{{poolt}} --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 1. veebruar 2022, kell 11:37 (EET) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. veebruar 2022, kell 18:52 (EET) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 20:10 (EET) Esitan pikaajalise ja rohke kaastöö ning tubli vandaalide vastase võitluse eest kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]). [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 29. jaanuar 2022, kell 15:01 (EET) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. veebruar 2022, kell 07:55 (EET) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2022, kell 12:16 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]. Edu toimetustel! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 19:51 (EET) :Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 20:27 (EET) ===Veebruar 2022 === Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 23:54 (EET) Kuu vikipedisti kandidaadiks esitamist väärib kasutaja '''[[Kasutaja:‎Svencapoeira|‎Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/‎Svencapoeira|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 12:29 (EET) :Noh, artiklis võiks midagi enamat lisaks mallile olla (selles mõttes, et artikli tekst võiks vähemalt mallist üle ulatuda) aga ikkagi : {{poolt}}. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 19:03 (EET) : {{poolt}} ― [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 22:44 (EET) : {{poolt}} Nõustun, et artiklid võiksid olla põhjalikumad, aga seente vallas siiski väga tubli kaastöö. Tänud! [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 14:03 (EET) : {{poolt}} ― [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 18:08 (EET) <s>: {{vastu}} - Mulle tundub üha enam, et tegu on Estopedisti käpiknukuga. Kõik artiklid on vormistamata, puuduvad ladinakeelsed nimetused, rääkimata ümbersuunamistest nendelt. Taksonoomiast ei paista tal ka aimu olevat. Kõiki tema artikleid tuleb tugevalt toimetada, kuigi need on ülilühikesed. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 3. märts 2022, kell 00:27 (EET)</s> Metsavend - olgugi, et pole väga aktiivne kasutaja, luban endale ülbust tsiteerida reegleid: Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. Seega vastuhääl ei loe. Kui sulle Svencapoeira kaastöö ei meeldi, soovitan anda hääle mõnele teisele toredale kaasvikipedistile :) Vastuhääl läheb nagunii prügikasti. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 3. märts 2022, kell 09:40 (EET) Kuu vikipedisti kandidaadiks esitamist väärib kasutaja '''[[Kasutaja:‎Raamaturott|‎Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/‎Raamaturott|kaastöö]]). [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 03:08 (EET) :Tänan nominatsiooni eest. See on ka suur asi!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 23:26 (EET) Esitan jäähokiga tegelemise eest kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Eri:Kaastöö/Kalle|kaastöö]])- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:51 (EET) :Suured tänud tähelepanust.@[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 10:17 (EET) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 18:37 (EET) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 14:55 (EET) *{{poolt}} Tore, et keelgi veel jäähoki temaatikat aitab täiendada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 23:26 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 00:48 (EET) :Ma tänan ja tänan ka redigeerijaid, sest kindlasti jättis mu kaastöö mitmest kohast soovida niisamuti kui artiklite pikkus. Ja loodetavasti saab see üks õnnetu sell mujalt positiivsemaid emotsioone. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:42 (EET) ===Märts 2022 === Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 08:08 (EET) Esitan seiklusrikka vandalismivastase võitluse eest kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Eri:Kaastöö/Metzziga|kaastöö]])- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 08:10 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) *{{poolt}} Toon esile Metzzea sümpaatset kommet tehtud muudatusi põhjendada. Muidu väärikad kandidaadid kõik. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 10:07 (EEST) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 7. aprill 2022, kell 20:34 (EEST) :Aitäh! See tuli nüüd küll ootamatult! Ma olen end pidanud pigem Vikipeedia tarbijaks kui siia panustajaks, artikleidki kokku loodud vast alla kümne, (kõik mitte nimeliselt), aga tõsi ta on, et kui sodimisele peale satun, siis tagasi ma selle pööran ja eks mõnedel artiklitel/kahtlastel IP-del hoian silma peal vahest kah. Igatahes väga ootamatu (ja meeldiv) üllatus! :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:01 (EET) Esitan päevakajaliste sündmuste kajastamise eest kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Eri:Kaastöö/Pudrunui|kaastöö]])- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 08:15 (EET) Kuna aga leian, et minust on olnud tublimaid panustajaid, siis esitan ka ise mõned kandidatuurid - kasutajad, kes on mulle kas selle kuu jooksul või varem positiivselt silma jäänud: [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:00 (EET) :Esiteks esitaks (taaskord, nagu ka jaanuaris) kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Velirand|Velirand]]. Tegu on pikaajalise kasutajaga, kes panustab palju ja on aidanud ka mind ennast vandaalidega madistamises (tavakasutajana ma ei neid blokeerida ega regulaarselt soditavate lehtede redigeerimisvõimalusi piirata ei saa). [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:08 (EET) :Teiseks: kuu vikipedisti kandidaadiks esitamise on ära teeninud kasutaja [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]. Juhan on mulle silma jäänud nii märkimisväärse ja hea kaastööga kui ka heatahtliku, abivalmi ja viisaka suhtumisega kaasvikipedistidesse. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:14 (EET) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2022, kell 09:19 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. aprill 2022, kell 23:37 (EEST) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. aprill 2022, kell 00:03 (EEST) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 11:21 (EEST) :Kolmandaks: ''last, but not least'' esitaks kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]]. Seda nii hea kaastöö kui ka nii mõnegi vandaali blokkimise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:26 (EET) ::*{{poolt}} Sedakorda saab minu hääle [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]]. Seda nii hea kaastöö eest, kui ka selle eest, et viitsib nt mallidega jännata. Siirad tänud muidugi ka teistele kandidaatidele, kes minu silmis esitamist väärisid. Pange samas vaimus edasi! ;) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. aprill 2022, kell 08:30 (EEST) ::*{{poolt}} — saab mu hääle, kuna ei ole kordagi valituks osutunud. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. aprill 2022, kell 08:45 (EEST) ::{{kom}} Täpsuse huvides märgin, et detsembris 2016 valiti kasutaja Kaniivel üheks kuu vikipedistiks (vahepeal on kasutajanimi muutunud). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 01:05 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 05:37 (EEST) :Suured tänud. Märtsikuus ma nagu ei olegi millegi erilisega korda saanud. Aga ilmselt pisiasjades. Igal juhul tänud ja minu poolt rõõmus meel. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 22:33 (EEST) ===Aprill 2022 === Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 05:37 (EEST) Esitan järjekindla töö eest sportlaste isikuartiklite loomisel kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]) -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. aprill 2022, kell 09:34 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 08:42 (EEST) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 09:28 (EEST) *{{poolt}} - rohke ja tubli kaastöö, aitäh! [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 13:18 (EEST) *{{poolt}} — [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 13:28 (EEST) Aitäh kõigile, kes poolthääle andsid!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 20:46 (EEST) Esitan usina artikliloome eest ka kasutaja [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Eri:Kaastöö/Kopo25|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. aprill 2022, kell 17:51 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 01:10 (EEST) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 18:29 (EEST) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 14:42 (EEST) *{{poolt}} - [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 23:30 (EEST) Esitan aprillikuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Eri:Kaastöö/Metzziga|kaastöö]]) --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. aprill 2022, kell 21:36 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 01:52 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 22:29 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 13:19 (EEST) * {{poolt}} Hea töö viimaste muudatuste patrullimisel. -- [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 22:23 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 5. mai 2022, kell 18:09 (EEST) ---- Sellega on tasavägises heitluses kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]]. Soojad õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 19:22 (EEST) Suured tänud kõigile, kes minu poolt hääletasid! See on mulle suur (ja päris ootamatu) au! :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. mai 2022, kell 17:26 (EEST) ===Mai 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 23. mai 2022, kell 12:15 (EEST) Võrkpallisõbrana esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli kaastöö eest võrkpallialastes artiklites ja mitmete sellealaste artiklite loomise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:16 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 20:30 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:40 (EEST) Vanematest olijatest tooks pikaajalise heal tasemel kaastöö eest välja ja nomineeriks tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]]. ([[Eri:Kaastöö/Astromaailm|kaastöö]]) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:28 (EEST) Lisaks nomineeriksin, et ikka demokraatiale kohaselt valikut oleks, kolmanda ja viimasena selkorral tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) kunsti ja kultuuriga (arhitektuur, muusika, näitekunst jne) seotud teemadel artiklite loomise ja täiendamise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:37 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 09:17 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 18:53 (EEST) Esitan usina artikliloome eest kandidaadiks ka kasutaja [[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Eri:Kaastöö/Ulrikaekm|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 17:32 (EEST) Aktiivse tegevuse eest mais esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Eri:Kaastöö/Kopo25|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) Agara keelelinkide lisamise eest uutele artiklitele (mis kestab juba pikemat aega) esitan kasutaja [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Eri:Kaastöö/Juhan121|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:44 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistideks valitud kasutajad [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 13:38 (EEST) :Reeglitesse sai kunagi tehtud täpsustus kujul, et: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". Antud juhul kogus [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] hääled esimesena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:01 (EEST) 5de3lk7u33n6xj8novprjsauc4zr2tq 0 605701 6175439 5986584 2022-08-08T12:28:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rakovník | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Rakovník | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rakonitz | pilt = Rak radnice DSCN1397.JPG | pildiallkiri = Rakovníki raekoda | lipp = Rakovnik_prapor.gif | lipu_link = [[Rakovníki lipp]]| | vapp = Rakovnik_znak.jpg | vapi_link = [[Rakovníki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Rakovník''' ([[saksa keel]]es ''Rakonitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Rakovníki ringkond|Rakovníki ringkonna]] halduskeskus. Rakovník asub [[Praha]] kesklinnast umbes 50 km läänes. Rakovníkit on esmamainitud [[1252]]. aastal. Kuningalinna privileegid sai Rakovník [[1588]]. aastal. [[19. sajand]]il algas linna kiire areng.<ref>[https://www.infocentrum-rakovnik.cz/left-menu-1/town-rakovnik/history/ History] Oficiální stránky Městského informačního centra Rakovník</ref> Rakovníki vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/rakovnik-84437 Rakovník : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] ojzmqz7qolpkhq2spszsobzha0er4di 0 614763 6175782 6074345 2022-08-09T10:52:56Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Stankiewicz_Portret_Romualda_Hube,_senatora.jpg|Stankiewicz_Portret_Romualda_Hube,_senatora.jpg]] pildiga [[Pilt:Aleksander_Stankiewicz_-_Portrait_of_Romuald_Hube,_senator_-_MP wikitext text/x-wiki Venemaa keisririigi [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liikmete loend 1810−1917. ==Alalise nõukogu liikmed 1801−1810== {{vaata|Alalise nõukogu liikmete loend}} Pärast Alalise nõukogu kaotamist 1810. aastal said need nõukogu liikmed, kes olid tollal elus − neid oli 24 −, uue Riiginõukogu liikmeteks. ==Riiginõukogu liikmed 1810−1906== ===Aleksander I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>1</center> | <center>01.01.1810</center> | | [[Ivan Aleksejev (1751−1816)|Ivan Aleksejevitš Aleksejev]] (1751−1816) | tõeline salanõunik | |- | <center>2</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Alexander Balashov.jpg|65px]] | [[Aleksandr Balašov|Aleksandr Dmitrijevitš Balašov]] (1770−1837) | kindralleitnant (a-st 1823 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi politseiminister 1810−1812 |- | <center>3</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Golitsin AN.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]] (1773−1844) | tõeline salanõunik (a-st 1841 1. klassi tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahvahariduse 1816−1817 ning usuasjade ja rahvaharidusminister 1816−1824 |- | <center>4</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Ortolani Damon Gio Battista - Portrait of Prince Sergei Golitsyn.jpeg|65px]] | vürst [[Sergei Golitsõn|Sergei Fjodorovitš Golitsõn]] (1749−1810) | jalaväekindral | |- | <center>5</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Gurjev Dmitry (1758-1825).jpg|65px]] | krahv (a-st 1819) [[Dmitri Gurjev|Dmitri Aleksandrovitš Gurjev]] (1758−1825) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahandusminister 1810−1823 |- | <center>6</center> | <center>01.01.1810</center> | | [[Wilhelm Dezin]] (1740−1826) | admiral | |- | <center>7</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Tropinin Dmitriev 1835.jpg|65px]] | [[Ivan Dmitrijev|Ivan Ivanovitš Dmitrijev]] (1760−1837) | salanõunik (a-st 1818 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1810−1814 |- | <center>8</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Korneev ZY.jpg|65px]] | [[Zahhari Korjejev|Zahhari Jakovlevitš Kornejev]] (1748−1828) | salanõunik | |- | <center>9</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Osip kozodavlev.jpg|65px]] | [[Ossip Kozodavlev|Ossip Petrovitš Kozodavlev]] (1754−1819) | salanõunik | Venemaa keisririigi siseminister 1810−1819 |- | <center>10</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Koshelev by Borovikovski.jpg|65px]] | [[Rodion Košelev|Rodion Aleksandrovitš Košelev]] (1749−1827) | tõeline salanõunik | |- | <center>11</center> | <center>01.01.1810</center> | | [[Mihhail Makarov (1747−1813)|Mihhail Kondratjevitš Makarov]] (1747−1813) | admiral | |- | <center>12</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Ivan Nikolaevich Nepliuev.jpg|65px]] | [[Ivan Nepljujev|Ivan Nikolajevitš Nepljujev]] (1752−1823) | salanõunik | |- | <center>13</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Seweryn Potocki.PNG|65px]] | krahv [[Seweryn Potocki]] (1762−1829) | tõeline salanõunik | |- | <center>14</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Sablukov Bardou Carl-Wilhelm.jpg|65px]] | [[Aleksandr Sablukov|Aleksandr Aleksandrovitš Sablukov]] (1749−1828) | tõeline salanõunik | |- | <center>15</center> | <center>01.01.1810</center> | [[File:Traverse-с.jpg|65px]] | markii [[Jean-Baptiste de Traversay|Jean-Baptiste Prévost de Sansac de Traversay]] (1754−1831) | admiral | Venemaa keisririigi mereminister 1811−1828 |- | <center>16</center> | <center>01.01.1810</center> | | [[Johann Weidemeyer]] (1752−1820) | salanõunik | |- | <center>17</center> | <center>17.01.1810</center> | [[File:Tutolmin by Tropinin.jpg|65px]] | [[Ivan Tutolmin|Ivan Vassiljevitš Tutolmin]] (1750−1839) | tõeline salanõunik | |- | <center>18</center> | <center>20.01.1810</center> | [[File:Mikhail Bogdanovitch Barklay de Tolly by Unidentified Artist - Pushkin's Museum (Prechistenka).jpg|65px]] | krahv (a-st 1813, a-st 1815 vürst) [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] (1750−1839) | jalaväekindral (a-st 1814 kindralfeldmarssal) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1810−1812 |- | <center>19</center> | <center>04.02.1810</center> | [[File:Vogel von Vogelstein Saltykov.jpg|65px]] | krahv (a-st 1814 hiilguslik vürst) [[Aleksandr Saltõkov|Aleksandr Nikolajevitš Saltõkov]] (1775−1837) | salanõunik | |- | <center>20</center> | <center>28.01.1811</center> | [[File:Balthasar Campenhausen.jpg|65px]] | vabahärra [[Balthasar von Campenhausen (1772−1823)|Balthasar von Campenhausen]] (1772−1823) | salanõunik | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1811−1823 |- | <center>21</center> | <center>04.07.1811</center> | [[File:Count Giulio Litta.jpeg|65px]] | krahv [[Giulio Renato Litta|Giulio Renato de Litta Visconti Arese]] (1763−1839) | viitseadmiral | |- | <center>22</center> | <center>03.12.1811</center> | [[File:Sukhtelen 1 Pyotr Kornilovich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1822) [[Pieter van Suchtelen|Jan Pieter van Suchtelen]] (1751−1836) | insener-kindral | |- | <center>23</center> | <center>03.12.1811</center> | [[File:Tormasov.jpg|65px]] | krahv (a-st 1816) [[Aleksandr Tormassov|Aleksandr Petrovitš Tormassov]] (1752−1819) | ratsaväekindral | |- | <center>24</center> | <center>03.04.1812</center> | [[File:Armfelt.png|65px]] | vabahärra (a-st 1812 krahv) [[Gustaf Mauritz Armfelt]] (1757−1814) | jalaväekindral | |- | <center>25</center> | <center>02.08.1812</center> | [[File:Kutuzov1.jpg|65px]] | krahv (a-st 1812 hiilguslik vürst) [[Mihhail Kutuzov|Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov]] (1745−1813) | jalaväekindral (a-st 1812 kindralfeldmarssal) | |- | <center>26</center> | <center>16.12.1813</center> | [[File:D. I. Lobanov-Rostovsky.jpg|65px]] | vürst [[Dmitri Lobanov-Rostovski|Dmitri Ivanovitš Lobanov-Rostovski]] (1758−1838) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi justiitsminister 1817−1827. Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1819−1825 |- | <center>27</center> | <center>30.08.1814</center> | [[File:Rostopchin Fyodor Vasilyevich.jpg|65px]] | krahv [[Fjodor Rostoptšin|Fjodor Vassiljevitš Rostoptšin]] (1763−1826) | jalaväekindral | |- | <center>28</center> | <center>30.08.1814</center> | [[File:Shiskov Alexander Semyonovich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Šiškov|Aleksandr Semjonovitš Šiškov]] (1754−1841) | viitseadmiral (a-st 1824 admiral) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1824−1828 |- | <center>29</center> | <center>12.12.1815</center> | [[File:Gorchakov Alexey Ivanovich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Gortšakov|Aleksei Ivanovitš Gortšakov]] (1769−1817) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi sõjaminister 1812−1815 |- | <center>30</center> | <center>01.01.1816</center> | [[File:Alexey Kirillovich Razumovskiy (by C. Schultz).jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Razumovski|Aleksei Kirillovitš Razumovski]] (1748−1822) | tõeline salanõunik | |- | <center>31</center> | <center>22.02.1816</center> | [[File:Lobanov-Rostovsky Yakov Ivanovich, by unknown painter, before 1816.jpg|65px]] | vürst [[Jakov Lobanov-Rostovski|Jakov Ivanovitš Lobanov-Rostovski]] (1760−1831) | tõeline salanõunik | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1819−1825 |- | <center>32</center> | <center>22.02.1816</center> | [[File:Pestel Ivan Borisovich.jpg|65px]] | [[Ivan Pestel|Ivan Borissovitš Pestel]] (1765−1843) | salanõunik | |- | <center>33</center> | <center>28.02.1816</center> | [[File:Vas. Lanskoy.jpg|65px]] | [[Vassili Lanskoi|Vassili Sergejevitš Lanskoi]] (1754−1831) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi siseministeeriumi direktor 1823−1828 |- | <center>34</center> | <center>12.12.1816</center> | [[File:N. Golovin by Ritt.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Golovin|Nikolai Nikolajevitš Golovin]] (1756−1821) | tõeline salanõunik | |- | <center>35</center> | <center>16.01.1817</center> | [[File:Borovikovsky Volkonsky Grigory (Kiev).jpg|65px]] | vürst [[Grigori Volkonski (1742−1824)|Grigori Semjonovitš Volkonski]] (1742−1824) | ratsaväekindral | |- | <center>36</center> | <center>19.08.1818</center> | [[File:Михаил Андреевич Милорадович.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Miloradovitš|Mihhail Andrejevitš Miloradovitš]] (1771−1825) | jalaväekindral | |- | <center>37</center> | <center>26.08.1818</center> | [[File:Pjotr-christianowitsch-wittgenstein.jpg|65px]] | krahv (a-st 1834 hiilguslik vürst) [[Peter Wittgenstein|Ludwig Adolf Peter zu Sayn-Wittgenstein-Berleburg]] (1769−1843) | ratsaväekindral (a-st 1826 kindralfeldmarssal) | |- | <center>38</center> | <center>26.08.1818</center> | [[File:Fabian Wilhelm von Osten-Sacken.jpg|65px]] | krahv (a-st 1821, vürst a-st 1834) [[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]] (1752−1837) | jalaväekindral (a-st 1826 kindralfeldmarssal) | |- | <center>39</center> | <center>02.12.1819</center> | [[File:George Dawe - Portrait of Pyotr P. Konovnitsyn.jpg|65px]] | krahv [[Pjotr Konovnitsõn|Pjotr Petrovitš Konovnitsõn]] (1764−1822) | jalaväekindral | |- | <center>40</center> | <center>02.12.1819</center> | [[File:Meller-Zakomelskiy.jpg|65px]] | parun [[Pjotr Möller-Zakomelski|Pjotr Ivanovitš Möller-Zakomelski]] (1755−1823) | suurtükiväekindral | Venemaa keisririigi sõjaminister 1819−1823 |- | <center>41</center> | <center>05.06.1821</center> | [[File:Prince Pyotr Mikhailovich Volkonsky.jpg|65px]] | vürst (a-st 1834 hiilguslik vürst) [[Pjotr Volkonski (1776−1852)|Pjotr Mihhailovitš Volkonski]] (1776−1852) | jalaväekindral (a-st 1850 kindralfeldmarssal) | Venemaa keisririigi õukonna ja udellide minister 1826−1852 |- | <center>42</center> | <center>05.06.1821</center> | [[File:Le Comte Arcade Ivanowitch Morkoff.jpg|65px]] | krahv [[Arkadi Morokov|Arkadi Ivanovitš Morkov]] (1747−1827) | tõeline salanõunik | |- | <center>43</center> | <center>05.06.1821</center> | [[File:Karl-Nesselrode.jpg|65px]] | krahv [[Karl Nesselrode|Karl Robert von Nesselrode-Ehreshoven]] (1780−1862) | salanõunik (a-st 1823 tõeline salanõunik, a-st 1845 kantsler) | Venemaa keisririigi välisminister 1822−1856 |- | <center>44</center> | <center>17.07.1821</center> | [[File:Портрет Сперанского Михаила Михайловича.jpg|65px]] | krahv (a-st 1839) [[Mihhail Speranski|Mihhail Mihhailovitš Speranski]] (1772−1839) | salanõunik (a-st 1827 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1838−1839 |- | <center>45</center> | <center>31.10.1821</center> | [[File:Егор Ботман - портрет князя И.В. Васильчикова.jpg|65px]] | krahv (a-st 1831, a-st 1839 vürst) [[Illarion Vassiltšikov|Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov]] (1777−1847) | kindralleitnant (a-st 1823 ratsaväekindral) | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1832−1838 |- | <center>46</center> | <center>31.10.1821</center> | [[File:Dmitriy Golitsyn.jpg|65px]] | vürst (a-st 1841 hiilguslik vürst) [[Dmitri Golitsõn|Dmitri Vladimirovitš Golitsõn]] (1771−1844) | ratsaväekindral | |- | <center>47</center> | <center>31.10.1821</center> | [[File:Ботман - Портрет Е. Ф. Канкрина (1872-1873).jpg|65px]] | krahv [[Georg von Cancrin|Georg Ludwig Daniel von Cancrin]] (1774−1845) | kindralleitnant (a-st 1826 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1823−1844 |- | <center>48</center> | <center>31.10.1821</center> | [[File:Lamsdorf Matwei Ivanovich.png|65px]] | krahv [[Matthias von der Wenge gen. Lambsdorff|Gustav Matthias Jakob von der Wenge gen. Lambsdorff]] (1745−1828) | jalaväekindral | |- | <center>48</center> | <center>31.10.1821</center> | [[File:Pashkov Vasilii Aleksandrovich.png|65px]] | [[Vassili Paškov|Vassili Aleksandrovitš Paškov]] (1764−1838) | kindralmajor | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1825−1832 |- | <center>49</center> | <center>25.11.1821</center> | [[File:Von Möller, Anton Vasilievich.jpg|65px]] | [[Otto von Möller|Berend Otto von Moeller]] (1764−1848) | viitseadmiral (a-st 1829 admiral) | Venemaa keisririigi mereminister 1828−1836 |- | <center>50</center> | <center>01.02.1822</center> | [[File:Portrait of Admiral Pyotr K. Kartsev (Kartsov).jpg|65px]] | [[Pjotr Kartsov|Pjotr Kondratjevitš Kartsov]] (1750−1830) | admiral | |- | <center>51</center> | <center>30.08.1823</center> | | [[Aleksei Bolotnikov|Aleksei Uljanovitš Bolotnikov]] (1753−1828) | kindralleitnant (a-st 1827 tõeline salanõunik) | |- | <center>52</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:Ivan Ivanovitch Dibich by George Dawe - Hermitage.jpg|65px]] | krahv [[Hans Karl von Diebitsch|Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch und Narten]] (a-st 1829 Diebitsch-Zabalkanski) (1785−1831) | kindralleitnant (a-st 1826 jalaväekindral, a-st 1829 kindralfeldmarssal) | |- | <center>53</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:Nikolay Yusupov by Lampi.jpeg|65px]] | vürst [[Nikolai Jussupov|Nikolai Borissovitš Jussupov]] (1750−1831) | tõeline salanõunik | |- | <center>54</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:RusPortraits v2-110 Le Prince Serge Nikolaewitch Saltykoff.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Sergei Saltõkov (1776−1828)|Sergei Nikolajevitš Saltõkov]] (1776−1828) | salanõunik (a-st 1827 tõeline salanõunik) | |- | <center>55</center> | <center>30.08.1823</center> | | [[Aleksandr Sukin|Aleksandr Jakovlevitš Sukin]] (1764−1837) | kindralleitnant (a-st 1823 jalaväekindral) | |- | <center>56</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:Tatischev Alexandr Ivanovich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1826) [[Aleksandr Tatištšev|Aleksandr Ivanovitš Tatištšev]] (1763−1833) | kindralleitnant (a-st 1823 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1823−1827 |- | <center>57</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:Pyotr Aleksandrovich Tolstoy.jpg|65px]] | krahv [[Pjotr Tolstoi|Pjotr Aleksandrovitš Tolstoi]] (enne 1770−1844) | jalaväekindral | Riiginõukogu sõjaliste asjade departemangu esimees 1827−1844 |- | <center>58</center> | <center>30.08.1823</center> | [[File:Uvarov Fedor.jpg|65px]] | [[Fjodor Uvarov|Fjodor Petrovitš Uvarov]] (1769−1824) | ratsaväekindral | |} ===Nikolai I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>59</center> | <center>17.12.1825</center> | [[File:Grand Duke Michael Pavlovich of Russia.JPG|65px]] | suurvürst [[Mihhail Pavlovitš]] (1798−1849) | kindralfeldzeugmeister | Esimene keiserliku perekonna liige Riiginõukogus |- | <center>60</center> | <center>28.12.1825</center> | [[File:Golenistchev-Kutuzov PV.jpg|65px]] | krahv (a-st 1832) [[Pavel Goleništšev-Kutuzov|Pavel Vassiljevitš Goleništšev-Kutuzov]] (1772−1843) | kindralleitnant (a-st 1826 ratsaväekindral) | |- | <center>61</center> | <center>26.01.1826</center> | [[File:Lieven Karl Andreevich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1826 hiilguslik vürst) [[Karl Christoph von Lieven]] (1767−1844) | kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1828−1833 |- | <center>62</center> | <center>26.01.1826</center> | [[File:Rajevskij N N.jpg|65px]] | [[Nikolai Rajevski|Nikolai Nikolajevitš Rajevski]] (1771−1829) | ratsaväekindral | |- | <center>63</center> | <center>24.05.1826</center> | [[File:Dawe, Mikhail Vorontsov.jpg|65px]] | krahv (a-st 1845 vürst, a-st 1852 hiilguslik vürst) [[Mihhail Vorontsov|Mihhail Semjonovitš Vorontsov]] (1782−1856) | jalaväekindral (a-st 1856 kindralfeldmarssal) | |- | <center>64</center> | <center>05.12.1826</center> | [[File:Alexander of Württemberg.jpg|65px]] | Württembergi hertsog [[Alexander (Württembergi hertsog)|Alexander]] (1804−1881) | polkovnik (a-st 1827 kindralmajor) | |- | <center>65</center> | <center>06.04.1827</center> | [[File:Khitrovo Alexander.jpg|65px]] | [[Aleksei Hitrovo|Aleksei Zahharovitš Hitrovo]] (1776−1854) | salanõunik (a-st 1832 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1827−1854 |- | <center>66</center> | <center>29.04.1827</center> | [[File:A.N. Olenin by Varnek.jpg|65px]] | [[Aleksei Olenin|Aleksei Nikolajevitš Olenin]] (1763−1843) | tõeline salanõunik | |- | <center>67</center> | <center>26.08.1827</center> | [[File:Karl Opperman (1766–1831).jpg|65px]] | krahv (a-st 1829) [[Karl Oppermann|Karl Ludwig Wilhelm Oppermann]] (1766−1831) | insener-kindral | |- | <center>68</center> | <center>02.10.1827</center> | [[File:Vigee Le Brun Elisabeth-Louise - Portrait of Baron Grigory Stroganov.jpg|65px]] | krahv [[Grigori Stroganov (1770−1857)|Grigori Aleksandrovitš Stroganov]] (1770−1857) | tõeline salanõunik | |- | <center>69</center> | <center>11.04.1828</center> | [[File:Chernyshov Alexander.jpg|65px]] | krahv (a-st 1841 vürst, a-st 1848 hiilguslik vürst) [[Aleksandr Tšernõšov|Aleksandr Ivanovitš Tšernõšov]] (1785−1857) | ratsaväekindral | Venemaa keisririigi sõjaministri kohusetäitja 1827−1852. Riiginõukogu esimees 1848−1856 |- | <center>70</center> | <center>19.04.1828</center> | [[File:Zakrevskiy Arseniy Andreevich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1856) [[Arseni Zakrevski|Arseni Andrejevitš Zakrevski]] (1783−1865) | kindralleitnant (a-st 1845 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi siseminister 1828−1831 |- | <center>71</center> | <center>24.04.1828</center> | | [[Theodor Engel]] (1769−1837) | tõeline salanõunik | |- | <center>72</center> | <center>26.10.1828</center> | [[File:Grigory Ivanovich Villamov.jpg|65px]] | [[Gregor Willamow]] (1773−1842) | salanõunik (a-st 1834 tõeline salanõunik) | |- | <center>73</center> | <center>06.12.1828</center> | [[File:Bahmetyev 3 Alexey Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Aleksei Bahmetjev|Aleksei Nikolajevitš Bahmetjev]] (1774−1841) | jalaväekindral | |- | <center>74</center> | <center>31.12.1828</center> | [[File:Vasily Tropinin 29.jpg|65px]] | [[Sergei Kušnikov|Sergei Sergejevitš Kušnikov]] (1765−1839) | tõeline salanõunik | |- | <center>75</center> | <center>20.09.1829</center> | [[File:Dolgorukov Alexey Alexeevich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Dolgorukov|Aleksei Aleksejevitš Dolgorukov]] (1767−1834) | salanõunik (a-st 1832 tõeline salanõunik) | |- | <center>76</center> | <center>30.01.1830</center> | [[File:Karl Wilhelm von Toll.jpg|65px]] | krahv [[Karl Wilhelm von Toll]] (1777−1842) | jalaväekindral | |- | <center>77</center> | <center>17.03.1830</center> | [[File:Alexander Sergeyevich Menshikov.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Aleksandr Menšikov (1787−1869)|Aleksandr Sergejevitš Menšikov]] (1787−1869) | viitseadmiral (a-st 1833 admiral) | Venemaa keisririigi mereminister 1836−1855 |- | <center>78</center> | <center>30.04.1830</center> | [[File:EssenPK.jpg|65px]] | krahv (a-st 1833) [[Peter Essen]] (1772−1844) | jalaväekindral | |- | <center>79</center> | <center>24.12.1830</center> | [[File:Портрет Римского-Корсакова. 1820-е.jpg|65px]] | [[Aleksandr Rimski-Korsakov|Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov]] (1753−1840) | jalaväekindral | |- | <center>80</center> | <center>08.02.1831</center> | [[File:Alexander von Benckendorff.jpg|65px]] | krahv (a-st 1832) [[Alexander von Benckendorff|Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff]] (1782−1844) | ratsaväekindral | |- | <center>81</center> | <center>04.08.1831</center> | [[File:Christofor Lieven by Lawrence.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Christoph von Lieven|Christoph Heinrich von Lieven]] (1774−1838) | ratsaväekindral | |- | <center>82</center> | <center>23.09.1831</center> | [[File:Nikolay Nikolayevich Novosiltsev.jpg|65px]] | krahv (a-st 1833) [[Nikolai Novosiltsov|Nikolai Nikolajevitš Novosiltsov]] (1761−1838) | tõeline salanõunik | Ministrite Komitee (a-st 1832) ja Riiginõukogu (1834−1838) esimees |- | <center>83</center> | <center>06.10.1831</center> | [[File:Stanisław Kostka Zamoyski.PNG|65px]] | krahv [[Stanisław Zamoyski|Stanisław Kostka Franciszek Salezy Reginald Zamoyski]] (1775−1856) | tõeline salanõunik | |- | <center>84</center> | <center>06.12.1831</center> | [[File:Alexei-jermolov.jpg|65px]] | [[Aleksei Jermolov|Aleksei Petrovitš Jermolov]] (1777−1861) | jalaväekindral (a-st 1837 suurtükiväekindral) | |- | <center>85</center> | <center>01.01.1832</center> | [[File:Yurii Alexandrovich Golovkin.jpg|65px]] | krahv [[Juri Golovkin|Juri Aleksandrovitš Golovkin]] (1762−1846) | tõeline salanõunik | |- | <center>86</center> | <center>02.02.1832</center> | [[File:Dashkov Dm Vas.jpg|65px]] | [[Dmitri Daškov|Dmitri Vassiljevitš Daškov]] (1788−1839) | salanõunik (a-st 1839 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1839 |- | <center>87</center> | <center>12.02.1832</center> | [[File:Bludov 1872.jpg|65px]] | krahv (a-st 1842) [[Dmitri Bludov|Dmitri Nikolajevitš Bludov]] (1785−1864) | salanõunik (a-st 1839 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi siseminister 1832−1838. Ministrite Komitee (a-st 1861) ja Riiginõukogu (1861−1864) esimees. Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1840−1861 |- | <center>88</center> | <center>14.02.1832</center> | [[File:Stefan Graboŭski. Стэфан Грабоўскі (1801).jpg|65px]] | [[Stefan Grabowski]] (1767−1847) | kindralleitnant (a-st 1839 tõeline salanõunik) | |- | <center>89</center> | <center>14.02.1832</center> | [[File:Gomier Franciszek Drucki-Lubecki.jpg|65px]] | vürst [[Franciszek Ksawery Drucki-Lubecki]] (1778−1846) | salanõunik (a-st 1835 tõeline salanõunik) | |- | <center>90</center> | <center>14.02.1832</center> | [[File:Wincenty Krasinski (1782-1858).jpg|65px]] | [[Wincenty Krasiński|Wincenty Jan Krasiński]] (1782−1858) | ratsaväekindral | |- | <center>91</center> | <center>14.02.1832</center> | [[File:Иван Федорович Паскевич.jpg|65px]] | hiilguslik vürst Varšavski, krahv [[Ivan Paskevitš|Ivan Fjodorovitš Paskevitš-Jerivanski]] (1782−1858) | kindralfeldmarssal | Riiginõukogu Poola asjade departemangu esimees 1832−1856 |- | <center>92</center> | <center>14.02.1832</center> | [[File:Aleksander Rożniecki 1.PNG|65px]] | [[Aleksander Rożniecki|Aleksander Antoni Jan Rożniecki]] (1774−1849) | ratsaväekindral | |- | <center>93</center> | <center>18.09.1832</center> | | krahv [[Friedrich von der Pahlen|Friedrich Alexander von der Pahlen]] (1780−1863) | salanõunik (a-st 1834 tõeline salanõunik) | |- | <center>94</center> | <center>02.08.1833</center> | [[File:Portrait of Alexei Greig.jpg|65px]] | [[Aleksei Greigh|Aleksei Samuilovitš Greigh]] (1775−1845) | admiral | |- | <center>95</center> | <center>31.01.1834</center> | [[File:Ботман - Портрет графа Петра Петровича Палена (1872).jpg|65px]] | krahv [[Peter von der Pahlen|Peter Johann Christoph von der Pahlen]] (1777−1864) | ratsaväekindral | |- | <center>96</center> | <center>21.04.1834</center> | [[File:Ksavery Jan Kaniewski. Partret grafa Uvarava.jpg|65px]] | krahv [[Sergei Uvarov|Sergei Semjonovitš Uvarov]] (1786−1855) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1833−1849 |- | <center>97</center> | <center>06.12.1834</center> | [[File:Kiseleff.jpg|65px]] | krahv (a-st 1839) [[Pavel Kisseljov (1788−1872)|Pavel Dmitrijevitš Kisseljov]] (1788−1872) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1837−1856 |- | <center>98</center> | <center>06.12.1834</center> | [[File:Marchenko.jpg|65px]] | [[Vassili Martšenko|Vassili Romanovitš Martšenko]] (1782−1840) | tõeline salanõunik | |- | <center>99</center> | <center>06.12.1834</center> | [[File:Kirill Naryshkin.jpg|65px]] | [[Kirill Narõškin|Kirill Aleksandrovitš Narõškin]] (1786−1838) | ülemõuemarssal | |- | <center>100</center> | <center>06.12.1834</center> | [[File:Repnin-Volkonsky Nikolay Grigorievich.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Repnin-Volkonski|Nikolai Grigorjevitš Repnin-Volkonski]] (1778−1845) | ratsaväekindral | |- | <center>101</center> | <center>06.12.1835</center> | [[File:Orlov A F-by Kruger.jpg|65px]] | krahv (a-st 1856 vürst) [[Aleksei Orlov|Aleksei Fjodorovitš Orlov]] (1787−1862) | ratsaväekindral | Riiginõukogu esimees 1856−1861 |- | <center>102</center> | <center>06.12.1835</center> | [[File:Trubetskoy Vasily Sergeevich.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Trubetskoi|Vassili Sergejevitš Trubetskoi]] (1776−1841) | ratsaväekindral | |- | <center>103</center> | <center>01.01.1836</center> | [[File:Lavinsky.jpg|65px]] | [[Aleksandr Lavinski|Aleksandr Stepanovitš Lavinski]] (1776−1844) | tõeline salanõunik | |- | <center>104</center> | <center>30.09.1836</center> | [[File:Hovansky Nikolay Nikolaevich.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Hovanski|Nikolai Nikolajevitš Hovanski]] (1777−1837) | jalaväekindral | |- | <center>105</center> | <center>06.12.1836</center> | [[File:Peter of Oldenburg 1812-1881.jpg|65px]] | Oldenburgi hertsog [[Peter (Oldenburgi hertsog)|Konstantin Friedrich Peter]] (1812−1881) | kindralleitnant (a-st 1841 jalaväekindral) | |- | <center>106</center> | <center>17.04.1837</center> | [[File:Sergey Mikh. Golytsin by V.Tropinin.jpg|65px]] | vürst [[Sergei Golitsõn (1774−1859)|Sergei Mihhailovitš Golitsõn]] (1774−1859) | tõeline salanõunik (a-st 1852 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center>107</center> | <center>17.04.1837</center> | [[File:P.I.Kutaisov.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Kutaisov|Pavel Ivanovitš Kutaisov]] (1780 või 1782−1840) | salanõunik | |- | <center>108</center> | <center>17.04.1837</center> | [[File:P. Ozerov.jpg|65px]] | [[Pjotr Ozerov|Pjotr Ivanovitš Ozerov]] (1776−1843) | tõeline salanõunik | |- | <center>109</center> | <center>01.01.1838</center> | [[File:Levashov V V.jpg|65px]] | krahv [[Vassili Levašov|Vassili Vassiljevitš Levašov]] (1783−1848) | ratsaväekindral | Riiginõukogu esimees 1847−1848 |- | <center>110</center> | <center>26.01.1838</center> | [[File:Rodofinikin Konstantin (1760-1838).jpg|65px]] | [[Konstantin Rodofinikin|Konstantin Konstantinovitš Rodofinikin]] (1760−1838) | tõeline salanõunik | |- | <center>111</center> | <center>06.12.1838</center> | [[File:Alexander Ribopier.jpg|65px]] | krahv (a-st 1856) [[Alexander Ribeaupierre]] (1781−1865) | tõeline salanõunik | |- | <center>112</center> | <center>06.12.1838</center> | [[File:Dm. Pavl. Tatishev by Domenico Bossi.jpg|65px]] | [[Dmitri Tatištšev|Dmitri Pavlovitš Tatištšev]] (1767−1845) | tõeline salanõunik | |- | <center>113</center> | <center>06.12.1838</center> | [[File:Tuchkov 3 P A.jpg|65px]] | [[Pavel Tutškov|Pavel Aleksejevitš Tutškov]] (1776−1858) | salanõunik (a-st 1840 tõeline salanõunik) | |- | <center>114</center> | <center>14.02.1839</center> | | krahv [[Aleksandr Gurjev|Aleksandr Dmitrijevitš Gurjev]] (1785−1865) | tõeline salanõunik | |- | <center>115</center> | <center>16.03.1839</center> | [[File:Sokoloffcount alexanderStroganov.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Stroganov (1795−1891)|Aleksandr Grigorjevitš Stroganov]] (1795−1891) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1840 kindralleitnant, a-st 1856 suurtükiväekindral) | Venemaa keisririigi siseministeeriumi direktor 1839−1841 |- | <center>116</center> | <center>01.07.1839</center> | [[File:Shahovskoy Ivan Leontyevich.jpg|65px]] | vürst [[Ivan Šahhovskoi|Ivan Leontjevitš Šahhovskoi]] (1777−1860) | jalaväekindral | Riiginõukogu sõjaliste asjade departemangu esimees 1848−1858 |- | <center>117</center> | <center>01.07.1839</center> | [[File:Scherbatov 1 Alexey Grigoryevich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Štšerbatov|Aleksei Grigorjevitš Štšerbatov]] (1776−1848) | jalaväekindral | |- | <center>118</center> | <center>06.12.1839</center> | | [[Ignati Turkul|Ignati Lavrentjevitš Turkul]] (1798−1856) | salanõunik (a-st 1843 tõeline salanõunik) | |- | <center>119</center> | <center>14.04.1840</center> | | vabahärra [[Paul von Hahn|Paul Theodor von Hahn]] (1793−1862) | salanõunik | |- | <center>120</center> | <center>03.11.1840</center> | [[File:BennerLonginov Nikolay.jpg|65px]] | [[Nikolai Longinov|Nikolai Mihhailovitš Longinov]] (1780−1853) | tõeline salanõunik | |- | <center>121</center> | <center>06.12.1840</center> | [[File:DmButurlin.jpg|65px]] | [[Dmitri Buturlin|Dmitri Petrovitš Buturlin]] (1790−1849) | salanõunik (a-st 1847 tõeline salanõunik) | |- | <center>122</center> | <center>06.12.1840</center> | [[File:Count Lev Alekseevich Perovski.jpg|65px]] | krahv (a-st 1849) [[Lev Perovski|Lev Aleksejevitš Perovski]] (1792−1856) | tõeline salanõunik (a-st 1855 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi sise- (1841−1852) ja udellide (1852−1855) minister |- | <center>123</center> | <center>09.01.1841</center> | [[File:Rehbinder.jpg|65px]] | krahv [[Robert Rehbinder|Robert Henrik Rehbinder]] (1777−1841) | tõeline salanõunik | |- | <center>124</center> | <center>16.04.1841</center> | [[File:Alexander II of Russia photo.jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksander II|Aleksander Nikolajevitš]] (1818−1881) | kindralleitnant (a-st 1847 ratsaväekindral, a-st 1878 kindralfeldmarssal) | Venemaa keiser Aleksander II 1855−1881 |- | <center>125</center> | <center>16.04.1841</center> | [[File:Ботман - Портрет Виктора Никитича Панина (1875).jpg|65px]] | krahv [[Viktor Panin|Viktor Nikititš Panin]] (1801−1874) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1839−1862 |- | <center>126</center> | <center>27.03.1842</center> | [[File:Kruger Franz 001.jpg|65px]] | krahv (a-st 1847) [[Vladimir Adlerberg|Eduard Ferdinand Woldemar von Adlerberg]] (1791−1884) | kindralleitnant (a-st 1843 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi keiserliku õukonna (1852−1856) ning keiserliku õukonna ja udellide minister 1856−1870 |- | <center>127</center> | <center>11.08.1842</center> | [[File:Kleinmihel by-Kruger.jpg|65px]] | krahv [[Pjotr Kleinmichel|Pjotr Andrejevitš Kleinmichel]] (1793−1869) | jalaväekindral | |- | <center>128</center> | <center>06.12.1842</center> | [[File:Gagarin S by Tropinin.jpg|65px]] | vürst [[Sergei Gagarin|Sergei Ivanovitš Gagarin]] (1777−1862) | tõeline salanõunik | |- | <center>129</center> | <center>06.12.1842</center> | [[File:KochybeyDV.jpg|65px]] | [[Demjan Kotšubei|Demjan (Damian) Vassiljevitš Kotšubei]] (1786−1850) | salanõunik (a-st 1846 tõeline salanõunik) | |- | <center>130</center> | <center>06.12.1842</center> | [[File:Urusov, Alexander Mikhaylovich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Urussov (1767−1853)|Aleksandr Mihhailovitš Urussov]] (1767−1853) | tõeline salanõunik | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1871−1882 |- | <center>131</center> | <center>08.12.1842</center> | [[File:Alexandr Alexandrovitch Kavelin by Ivan Reimers - Hermitage.jpg|65px]] | [[Aleksandr Kavelin|Aleksandr Aleksandrovitš Kavelin]] (1793−1850) | kindralleitnant (a-st 1843 jalaväekindral) | |- | <center>132</center> | <center>11.04.1843</center> | [[File:Korf M.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1872 krahv) [[Modest von Korff]] (1800−1876) | salanõunik (a-st 1854 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1864−1871 |- | <center>133</center> | <center>26.10.1844</center> | [[File:Ботман - Портрет П. П. Гагарина (1873).jpg|65px]] | vürst [[Pavel Gagarin|Pavel Pavlovitš Gagarin]] (1789−1872) | tõeline salanõunik (a-st 1868 1. klassi tõeline salanõunik) | Ministrite Komitee (1864−1872) ja Riiginõukogu (1864−1865) esimees |- | <center>134</center> | <center>17.03.1845</center> | [[File:Fedor Pavlovich Vronchenko (by F. Pfanhauser).jpg|65px]] | krahv (a-st 1849) [[Fjodor Vrontšenko|Fjodor Pavlovitš Vrontšenko]] (1779−1852) | tõeline salanõunik | |- | <center>135</center> | <center>17.03.1845</center> | [[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|65px]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779−1862) | ratsaväekindral | |- | <center>136</center> | <center>31.10.1845</center> | [[File:Potapov Alexey Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Aleksei Potapov|Aleksei Nikolajevitš Potapov]] (1772−1847) | ratsaväekindral | |- | <center>137</center> | <center>01.01.1846</center> | [[File:Ivan Vorontsov-Dashkov1.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Vorontsov-Daškov|Ivan Illarionovitš Vorontsov-Daškov]] (1790−1854) | tõeline salanõunik | |- | <center>138</center> | <center>01.01.1846</center> | [[File:Bryullov Portrait of General Petrovsky V.A..jpg|65px]] | krahv (a-st 1855) [[Vassili Perovski|Vassili Aleksejevitš Perovski]] (1795−1857) | ratsaväekindral | |- | <center>139</center> | <center>17.04.1846</center> | [[File:Hrapovitsky M E.jpg|65px]] | [[Matvei Hrapovitski|Matvei Jevgrafovitš Hrapovitski]] (1784−1847) | jalaväekindral | |- | <center>140</center> | <center>01.07.1846</center> | [[File:Vasilchikov 2 Dmitry Vasilyevich.jpg|65px]] | [[Dmitri Vassiltšikov|Dmitri Vassiljevitš Vassiltšikov]] (1778−1859) | ülemjäägermeister (a-st 1858 ratsaväekindral) | |- | <center>141</center> | <center>01.07.1846</center> | [[File:F.Opochin by Hau.jpg|65px]] | [[Fjodor Opotšinin|Fjodor Petrovitš Opotšinin]] (1779−1852) | tõeline salanõunik | |- | <center>142</center> | <center>16.07.1846</center> | [[File:Benois Charles Mitoire.jpg|65px]] | krahv [[Lew Potocki]] (1789−1860) | salanõunik (a-st 1847 tõeline salanõunik) | |- | <center>143</center> | <center>06.08.1846</center> | [[File:KochybeyAleksVas.jpg|65px]] | [[Aleksandr Kotšubei|Aleksandr Vassiljevitš Kotšubei]] (1788−1866) | salanõunik (a-st 1849 tõeline salanõunik) | |- | <center>144</center> | <center>01.01.1848</center> | [[File:Golovin Yevgeny Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Jevgeni Golovin|Jevgeni Aleksandrovitš Golovin]] (1782−1858) | jalaväekindral | |- | <center>145</center> | <center>11.04.1848</center> | [[File:Ludwig Tengoborski Litho.jpg|65px]] | [[Ludwik Tęgoborski]] (1793−1857) | tõeline salanõunik | |- | <center>146</center> | <center>01.11.1848</center> | [[File:Иллюстрация к статье «Бибиков, Дмитрий Гаврилович». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|65px]] | [[Dmitri Bibikov|Dmitri Gavrilovitš Bibikov]] (1792−1870) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi siseminister 1852−1855 |- | <center>147</center> | <center>01.11.1848</center> | [[File:Shulgin DI.jpg|65px]] | [[Dmitri Šulgin|Dmitri Ivanovitš Šulgin]] (1784−1854) | jalaväekindral | |- | <center>148</center> | <center>03.11.1848</center> | [[File:Annenkov Nikolai Nikolaevitsch (1799-1865).jpg|65px]] | [[Nikolai Annenkov|Nikolai Nikolajevitš Annenkov]] (1799−1865) | kindralleitnant (a-st 1868 jalaväekindral) | |- | <center>149</center> | <center>01.01.1850</center> | [[File:PGRS 1 046 Lanskoy - crop.jpg|65px]] | krahv (a-st 1861) [[Sergei Lanskoi|Sergei Stepanovitš Lanskoi]] (1799−1865) | salanõunik (a-st 1851 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi siseminister 1855−1861 |- | <center>150</center> | <center>01.01.1850</center> | [[File:Фотопортрет графа Муравьёва-Виленского.jpg|65px]] | krahv (a-st 1865) [[Mihhail Muravjov (1796−1865)|Mihhail Nikolajevitš Muravjov]] (1796−1865) | kindralleitnant (a-st 1856 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1857−1862 |- | <center>151</center> | <center>01.01.1850</center> | [[File:Zaryanko Pt Taneeva.jpg|65px]] | [[Aleksandr Tanejev (1785−1866)|Aleksandr Sergejevitš Tanejev]] (1785−1866) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center>152</center> | <center>01.01.1850</center> | [[File:Hanykov Vasilii Yakovlevich.jpg|65px]] | [[Vassili Hanõkov|Vassili Jakovlevitš Hanõkov]] (1795−1850) | salanõunik | |- | <center>153</center> | <center>27.01.1850</center> | [[File:Shirinsky1.jpg|65px]] | vürst [[Platon Širinski-Šahmatov|Platon Aleksandrovitš Širinski-Šahmatov]] (1790−1853) | | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1850−1853 |- | <center>154</center> | <center>25.08.1850</center> | [[File:Ridiger Fyodor Vasilyevich.jpg|65px]] | krahv [[Friedrich von Rüdiger|Friedrich Alexander von Rüdinger]] (1783−1856) | ratsaväekindral | |- | <center>155</center> | <center>05.09.1850</center> | [[File:Grand Duke Konstantine Nikolaievich Admiral.jpg|65px]] | suurvürst [[Konstantin Nikolajevitš (suurvürst)|Konstantin Nikolajevitš]] (1827−1892) | kindraladmiral | Riiginõukogu esimees 1865−1881 |- | <center>156</center> | <center>06.12.1850</center> | [[File:Denii.jpeg|65px]] | [[Johann von Daehn|Johan Jakob von Daehn]] (1786−1859) | insener-kindral | |- | <center>157</center> | <center>26.08.1852</center> | [[File:Fedor Fedorovich von Berg (by J. M. Strzałecki).jpg|65px]] | krahv (a-st 1856) [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794−1874) | jalaväekindral (a-st 1866 kindralfeldmarssal) | |- | <center>158</center> | <center>26.08.1852</center> | [[File:Ботман - Портрет Павла Николаевича Игнатьева (1877).jpg|65px]] | krahv (a-st 1877) [[Pavel Ignatjev|Pavel Nikolajevitš Ignatjev]] (1797−1879) | kindralleitnant (a-st 1859 jalaväekindral) | Ministrite Komitee esimees 1872−1879 |- | <center>159</center> | <center>06.12.1852</center> | [[File:AlexandeFedorovichGolitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Golitsõn (1796−1864)|Aleksandr Fjodorovitš Golitsõn]] (1796−1864) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center>160</center> | <center>01.01.1853</center> | [[File:Бахтин Николай Иванович.jpg|65px]] | [[Nikolai Bahtin|Nikolai Ivanovitš Bahtin]] (1796−1869) | salanõunik (hiljem tõeline salanõunik) | Riigisekretär 1843−1853 |- | <center>161</center> | <center>01.01.1853</center> | [[File:Protasov Nikolay Alexandrovich.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Protassov|Nikolai Aleksandrovitš Protassov]] (1798−1855) | kindralleitnant | Sinodi ülemprokurör 1836−1855 |- | <center>162</center> | <center>19.04.1853</center> | [[File:Тютрюмов Никанор Леонтьевич - Портрет Петра Фёдоровича Брока (1861).jpg|65px]] | [[Peter Brock|Peter Felix Brock]] (1805−1858) | salanõunik (a-st 1857 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1852−1858 |- | <center>163</center> | <center>19.04.1853</center> | [[File:Vasily Andreevich Dolgorukov.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Dolgorukov|Vassili Andrejevitš Dolgorukov]] (1804−1868) | kindralleitnant (a-st 1856 ratsaväekindral) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1852−1856 |- | <center>164</center> | <center>31.12.1853</center> | [[File:Chelitshev by Vogel von Vogelstein.jpg|65px]] | [[Nikolai Tšelištšev|Nikolai Aleksandrovitš Tšelištšev]] (1783−1859) | tõeline salanõunik | |- | <center>165</center> | <center>11.04.1854</center> | [[File:Norov Avraam Sergeevich (by Jan Ksawery Kaniewski).jpg|65px]] | [[Avraam Norov|Avraam Sergejevitš Norov]] (1795−1869) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1853−1858 |- | <center>166</center> | <center>25.06.1854</center> | [[File:Zaryanko pt Pryanishnikova.jpg|65px]] | [[Fjodor Prjanišnikov|Fjodor Ivanovitš Prjanišnikov]] (1793−1867) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center>167</center> | <center>01.07.1854</center> | [[File:Meiendorf pk.jpg|65px]] | vabahärra [[Peter von Meyendorff|Peter Leonhard Suidigerius von Meyendorff]] (1796−1863) | tõeline salanõunik | |- | <center>168</center> | <center>29.11.1854</center> | [[File:Readna.jpeg|65px]] | [[Nikolai Read|Nikolai Andrejevitš Read]] (1793−1855) | ratsaväekindral | |- | <center>169</center> | <center>06.12.1854</center> | [[File:PGRS 1 081 Rokasovsky - full.jpg|65px]] | [[Platon Rokassovski|Platon Ivanovitš Rokassovski]] (1800−1869) | kindralleitnant (a-st 1859 jalaväekindral) | |- | <center>170</center> | <center>31.12.1854</center> | | [[Vassili Melihhov|Vassili Ivanovitš Melihhov]] (1794−1863) | admiral | |} ===Aleksander II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>171</center> | <center>27.03.1855</center> | [[File:Franz Krüger - Porträt des Grafen Alexander Kuschelew-Besborodko.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Kušelev-Bezborodko|Aleksandr Grigorjevitš Kušelev-Bezborodko]] (1800−1855) | | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1854−1855 |- | <center>172</center> | <center>27.03.1855</center> | [[File:Эрнст Липгарт - Портрет Великого Князя Михаила Николаевича.jpg|65px]] | suurvürst [[Mihhail Nikolajevitš (suurvürst)|Mihhail Nikolajevitš]] (1832−1909) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1856 kindralleitnant, a-st 1860 suurtükiväekindral, a-st 1878 kindralfeldmarssal) | Riiginõukogu esimees 1881−1905 |- | <center>173</center> | <center>27.03.1855</center> | [[File:Nikolai Nikolaevich the Elder by N.Shilder (1870s, Museum of Artillery etc).jpg|65px]] | suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš Vanem]] (1831−1891) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1856 kindralleitnant, a-st 1860 insener-kindral, a-st 1878 kindralfeldmarssal) | |- | <center>174</center> | <center>27.03.1855</center> | [[File:Sergey Zaryanko 21.jpg|65px]] | [[Jakov Rostovtsev|Jakov Ivanovitš Rostovtsev]] (1803−1860) | jalaväekindral | |- | <center>175</center> | <center>24.05.1855</center> | [[File:Apollinariy Petrovich Butenev.jpg|65px]] | [[Apollinari Butenjov|Apollinari Petrovitš Butenjov (Butenev)]] (1787−1866) | tõeline salanõunik | |- | <center>176</center> | <center>08.07.1855</center> | [[File:Pyotr Dmitrievich Gorchakov.jpg|65px]] | vürst [[Pjotr Gortšakov|Pjotr Dmitrijevitš Gortšakov]] (1789−1868) | jalaväekindral | |- | <center>177</center> | <center>25.10.1855</center> | [[File:F Litke.jpg|65px]] | krahv (a-st 1866) [[Friedrich von Lütke|Friedrich Benjamin von Lütke]] (1797−1882) | admiral | |- | <center>178</center> | <center>01.01.1856</center> | [[File:Ostensakende.jpeg|65px]] | krahv [[Dmitri von der Osten-Sacken|Dmitri Jerofejevitš von der Osten gen. Sacken]] (1793−1881) | ratsaväekindral | |- | <center>179</center> | <center>01.01.1856</center> | [[File:K. Chevkin.png|65px]] | [[Konstantin Tševkin|Konstantin Vladimirovitš Tševkin]] (1803−1875) | jalaväekindral | |- | <center>180</center> | <center>08.01.1856</center> | [[File:Ботман - Портрет князя М. Д. Горчакова (1871).jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Gortšakov|Mihhail Dmitrijevitš Gortšakov]] (1793−1861) | suurtükiväekindral | Riiginõukogu Poola asjade departemangu esimees 1856−1861 |- | <center>181</center> | <center>25.01.1856</center> | [[File:Korff Nicolaus.jpg|65px]] | vabahärra [[Nikolaus von Korff|Nikolaus Johann Rudolf von Korff]] (1793−1869) | suurtükiväekindral | |- | <center>182</center> | <center>15.04.1856</center> | [[File:Alexander Mikhailovich Gorchakov.jpg|65px]] | vürst (a-st 1871 hiilguslik vürst) [[Aleksandr Gortšakov|Aleksandr Mihhailovitš Gortšakov]] (1798−1883) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik, a-st 1867 kantsler) | Venemaa keisririigi välisminister 1856−1882 |- | <center>183</center> | <center>15.04.1856</center> | [[File:SenyavinLev.jpg|65px]] | [[Lev Senjavin|Lev Grigorjevitš Senjavin]] (1805−1862) | salanõunik | |- | <center>184</center> | <center>17.04.1856</center> | [[File:Nikolai Sukhozanet.PNG|65px]] | [[Nikolai Suhhozanet|Nikolai Onufrijevitš Suhhozanet]] (1794−1871) | suurtükiväekindral | |- | <center>185</center> | <center>22.07.1856</center> | [[File:Muraviev Nikolay Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Muravjov-Karski|Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Karski]] (1794−1866) | jalaväekindral | |- | <center>186</center> | <center>22.07.1856</center> | | [[Józef Tymowski]] (1791−1871) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | |- | <center>187</center> | <center>26.08.1856</center> | [[File:Alexander Armfelt by Erik Lindh.jpg|65px]] | krahv [[Alexander Armfelt]] (1794−1875) | tõeline salanõunik | |- | <center>188</center> | <center>26.08.1856</center> | [[File:Nikitin Alexey Petrovich.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Nikitin|Aleksei Petrovitš Nikitin]] (1777−1858) | ratsaväekindral | |- | <center>189</center> | <center>26.08.1856</center> | [[File:SG-Stroganov Ushkov1850.jpg|65px]] | krahv [[Sergei Stroganov (1794−1882)|Sergei Grigorjevitš Stroganov]] (1794−1882) | ratsaväekindral | |- | <center>190</center> | <center>26.08.1856</center> | [[File:S.P.Sumarokov by Krüger.jpg|65px]] | krahv [[Sergei Sumarokov|Sergei Pavlovitš Sumarokov]] (1793−1875) | suurtükiväekindral | |- | <center>191</center> | <center>30.08.1856</center> | [[File:Шереметев Василий Александрович.jpg|65px]] | [[Vassili Šeremetev|Vassili Aleksandrovitš Šeremetjev]] (1795−1862) | salanõunik (a-st 1857 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1856−1857 |- | <center>192</center> | <center>27.07.1857</center> | [[File:Vrangel FP.jpg|65px]] | parun [[Ferdinand von Wrangell|Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell]] (1797−1870) | admiral | |- | <center>193</center> | <center>30.08.1857</center> | | [[Andreas Hoffmann]] (1798−1863) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | |- | <center>194</center> | <center>08.02.1858</center> | [[File:Bebutov.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Bebutov|Vassili Ossipovitš Bebutov]] (1791−1858) | jalaväekindral | |- | <center>195</center> | <center>23.03.1858</center> | [[File:Alexander Maximovich Kniazhevich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Knjaževitš|Aleksandr Maksimovitš Knjaževitš]] (1792−1872) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1858−1862 |- | <center>196</center> | <center>23.03.1858</center> | [[File:PGRS 1 040 Kovalevsky - full.jpg|65px]] | [[Jevgraf Kovalevski|Jevgraf Petrovitš Kovalevski]] (1790−1867) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1858−1861 |- | <center>197</center> | <center>17.04.1858</center> | [[File:Lars Gabriel von Haartman.jpg|65px]] | vabahärra [[Lars von Haartman|Lars Gabriel von Haartman]] (1789−1859) | tõeline salanõunik | |- | <center>198</center> | <center>08.09.1859</center> | [[File:A. P.Shuvalov.jpg|65px]] | krahv [[Andrei Šuvalov (1802−1873)|Andrei Petrovitš Šuvalov]] (1802−1873) | ülemõuemarssal | |- | <center>199</center> | <center>01.01.1860</center> | [[File:AleksandrBaryatinsky 1870.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Barjatinski|Aleksandr Ivanovitš Barjatinski]] (1815−1879) | kindralfeldmarssal | |- | <center>200</center> | <center>08.01.1860</center> | [[File:Nikolay Fedorovich Metlin (by A. Pershakov).jpg|65px]] | [[Nikolai Metlin|Nikolai Fjodorovitš Metlin]] (1804−1884) | admiral | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1857−1860 |- | <center>201</center> | <center>19.09.1860</center> | [[File:Krabbe NK by Tyurin.jpg|65px]] | [[Nikolai Krabbe|Nikolai Karlovitš Krabbe]] (1814−1876) | kontradmiral (a-st 1862 viitseadmiral a-st 1869 admiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1860−1876 |- | <center>202</center> | <center>19.01.1861</center> | [[File:Gasford.jpg|65px]] | [[Gustav von Hasfort|Christoph Gustav von Hasfort]] (1794−1874) | jalaväekindral | |- | <center>203</center> | <center>19.02.1861</center> | [[File:Konstantin Makovsky Nikolay-Muravyov-Amursky 1863.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Muravjov-Amurski|Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Amurski]] (1809−1881) | jalaväekindral | |- | <center>204</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:I.I. Vasilchikov.JPG|65px]] | vürst [[Illarion Vassiltšikov|Illarion Illarionovitš Vassiltšikov]] (1805−1862) | kindralleitnant | |- | <center>205</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Pavel Muhanov.jpg|65px]] | [[Pavel Muhhanov|Pavel Aleksandrovitš Muhhanov]] (1797−1871) | salanõunik (a-st 1867 tõeline salanõunik) | |- | <center>206</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Nazimov Vladimir Ivanovich.jpg|65px]] | [[Vladimir Nazimov|Vladimir Ivanovitš Nazimov]] (1802−1874) | jalaväekindral | |- | <center>207</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Panyutin FS.jpg|65px]] | [[Fjodor Panjutin|Fjodor Sergejevitš Panjutin]] (1790−1865) | jalaväekindral | |- | <center>208</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Suvorov A A-bu Kruger.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|Aleksandr Arkadjevitš Italiiski, krahv Suvorov-Rõmnikski]] (1804−1882) | jalaväekindral | |- | <center>209</center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Tuchkow P A 1802-1864.jpg|65px]] | [[Pavel Tutškov|Pavel Aleksejevitš Tutškov]] (1803−1864) | jalaväekindral | |- | <center>210</center> | <center>28.06.1861</center> | [[File:Evfimiy Vasilievich Putyatin (by A. Pershakov).jpg|65px]] | krahv [[Jevfimi Putjatin|Jevfimi Vassiljevitš Putjatin]] (1803−1883) | admiral | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1861 |- | <center>211</center> | <center>06.08.1861</center> | [[File:Karl Lambert.jpg|65px]] | krahv [[Karl Lambert|Karl Karlovitš Lambert]] (1815−1865) | ratsaväekindral | |- | <center>212</center> | <center>30.08.1861</center> | [[File:Tolstoi Ivan Matveevich.png|65px]] | krahv (a-st 1866) [[Ivan Tolstoi|Ivan Matvejevitš Tolstoi]] (1806−1867) | ülemõuemeister | Venemaa keisririigi posti- ja telegraafiminister 1863−1867 |- | <center>213</center> | <center>09.11.1861</center> | [[File:Valuyev.jpg|65px]] | krahv (a-st 1880) [[Pjotr Valujev|Pjotr Aleksandrovitš Valujev]] (1814−1890) | tõeline salanõunik | Ministrite Komitee esimees 1879−1881 |- | <center>214</center> | <center>09.11.1861</center> | [[File:Милютин, Дмитрий Алексеевич.jpg|65px]] | krahv (a-st 1878) [[Dmitri Miljutin|Dmitri Aleksejevitš Miljutin]] (1816−1912) | kindralleitnant (a-st 1866 jalaväekindral, a-st 1898 kindralfeldmarssal) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1861−1881 |- | <center>215</center> | <center>28.02.1862</center> | [[File:TolstoyAlexanderPetrovich.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Tolstoi (1801−1873)|Aleksandr Petrovitš Tolstoi]] (1801−1873) | kindralleitnant | |- | <center>216</center> | <center>17.04.1862</center> | [[File:Ботман - Портрет Александра Николаевича Лидерса (1872).jpg|65px]] | [[Alexander von Lüders]] (1790−1874) | jalaväekindral | |- | <center>217</center> | <center>27.08.1862</center> | [[File:M. Homutov.jpg|65px]] | [[Mihhail Homutov|Mihhail Grigorjevitš Homutov]] (1795−1864) | ratsaväekindral | |- | <center>218</center> | <center>30.08.1862</center> | [[File:Nikolay Fedorovich Plautin.jpg|65px]] | [[Nikolai Plautin|Nikolai Fjodorovitš Plautin]] (1794−1866) | ratsaväekindral | |- | <center>219</center> | <center>16.11.1862</center> | | [[Adam Lenski|Adam Ossipovitš Lenski]] (1799−1883) | salanõunik | |- | <center>220</center> | <center>06.12.1862</center> | [[File:Alexandre V. Golovnine.PNG|65px]] | [[Aleksandr Golovin|Aleksandr Vassiljevitš Golovin]] (1821−1886) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1861−1866 |- | <center>221</center> | <center>06.12.1862</center> | [[File:Reutern Mikhail Christoforovich (by Ge).jpg|65px]] | krahv (a-st 1890) [[Michael von Reutern]] (1820−1890) | | Venemaa keisririigi rahandusminister (1862−1886) ja Ministrite Komitee esimees (1881−1886) |- | <center>222</center> | <center>01.01.1863</center> | [[File:Alexander P. Bezak.png|65px]] | [[Aleksandr Bezak|Aleksandr Pavlovitš Bezak]] (1800−1868) | suurtükiväekindral | |- | <center>223</center> | <center>01.01.1863</center> | [[File:PGRS 1 048 Lieven - crop.jpg|65px]] | Vabahärra [[Wilhelm von Lieven|Wilhelm Heinrich von Lieven]] (1800−1880) | jalaväekindral | |- | <center>224</center> | <center>17.04.1863</center> | [[File:PGRS 1 034 Zelenoy - full.jpg|65px]] | [[Aleksandr Zelenoi|Aleksandr Aleksejevitš Zelenoi]] (1818−1880) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1862−1872 |- | <center>225</center> | <center>30.08.1863</center> | [[File:Zaryanko Melnikov.jpg|65px]] | [[Pavel Melnikov (insener)|Pavel Petrovitš Melnikov]] (1804−1880) | kindralleitnant (a-st 1869 insener-kindral) | Venemaa keisririigi teedeminister 1865−1869 |- | <center>226</center> | <center>25.10.1863</center> | [[File:Paul von Kotzebue.jpg|65px]] | krahv (a-st 1874) [[Paul von Kotzebue|Paul Demetrius von Kotzebue]] (1801−1884) | jalaväekindral | |- | <center>227</center> | <center>11.12.1863</center> | [[File:Akhmatov ap.jpg|65px]] | [[Aleksei Ahmatov|Aleksei Petrovitš Ahmatov]] (1817−1870) | kindralleitnant | Sinodi ülemprokurör 1862−1865 |- | <center>228</center> | <center>01.01.1864</center> | [[File:PGRS 1 027 Grunewaldt - full.jpg|65px]] | [[Moritz Reinhold von Gruenewaldt|Moritz Reinhold Rodion Gerhard von Gruenewaldt]] (1797−1877) | ratsaväekindral | |- | <center>229</center> | <center>01.01.1864</center> | [[File:Замятнин Д.Н..jpg|65px]] | [[Dmitri Zamjatin|Dmitri Nikolajevitš Zamjatin]] (1805−1881) | | Venemaa keisririigi justiitsminister 1862−1867 |- | <center>230</center> | <center>19.04.1864</center> | [[File:PGRS 1 088 Tatarinov - crop.jpg|65px]] | [[Valerian Tatarinov|Valerian Aleksejevitš Tatarinov]] (1816−1871) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1864−1871 |- | <center>231</center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:Butkov Vladimir Petrovich.jpg|65px]] | [[Vladimir Butkov|Vladimir Petrovitš Butkov]] (1813−1881) | salanõunik (a-st 1867 tõeline salanõunik) | |- | <center>232</center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:Milutin Nikolay Alexeevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Miljutin|Nikolai Aleksejevitš Miljutin]] (1818−1872) | salanõunik | |- | <center>233</center> | <center>05.06.1865</center> | [[File:Dmitry Andreevich Tolstoy.jpg|65px]] | krahv [[Dmitri Tolstoi|Dmitri Andrejevitš Tolstoi]] (1823−1889) | õuemeister (a-sy 1871 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahvaharidus- (1866−1880) ja siseminister (1882−1889) |- | <center>234</center> | <center>20.07.1865</center> | [[File:Титов Владимир Павлович.jpg|65px]] | [[Vladimir Titov (1807−1891)|Vladimir Pavlovitš Titov]] (1807−1891) | tõeline salanõunik | |- | <center>235</center> | <center>30.08.1865</center> | [[File:Ofrosimovma.jpeg|65px]] | [[Mihhail Ofrosimov|Mihhail Aleksandrovitš Ofrosimov]] (1797−1868) | jalaväekindral | |- | <center>236</center> | <center>01.01.1866</center> | [[File:Verigin AI.jpg|65px]] | [[Aleksandr Verigin|Aleksandr Ivanovitš Verigin]] (1807−1891) | kindralleitnant (a-st 1868 jalaväekindral) | |- | <center>237</center> | <center>10.04.1866</center> | [[File:Shuvalov P A by-Kruger.jpg|65px]] | krahv [[Pjotr Šuvalov|Pjotr Andrejevitš Šuvalov]] (1827−1889) | kindralleitnant (a-st 1872 ratsaväekindral) | |- | <center>238</center> | <center>19.05.1866</center> | [[File:PGRS 1 075 Platonov - crop.jpg|65px]] | [[Valerian Platonov|Valerian Platonovitš Platonov]] (1809−1893) | tõeline salanõunik | |- | <center>239</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:A.V.Adlerberg by E.Botman (1878, Hermitage).JPG|65px]] | krahv [[Aleksandr Adlerberg|Aleksandr Vladimirovitš Adlerberg]] (1818−1888) | kindralleitnant (a-st 1869 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi Keiserliku õukonna ja udellide minister 1870−1881 |- | <center>240</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Kramskoy Alexander III.jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksander III|Aleksandr Aleksandrovitš]] (1845−1894) | kindralmajor (a-st 1868 kindralleitnant, a-st 1874 jalaväekindral ja ratsaväekindral) | Venemaa keiser Aleksander III 1881−1894 |- | <center>241</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Pavel Grabbe.jpg|65px]] | krahv [[Paul Grabbe]] (1789−1875) | ratsaväekindral | |- | <center>242</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Prince Grigol Orbeliani.jpg|65px]] | vürst [[Grigol Orbeliani|Grigol Džambakurijan-Orbeliani]] (1804−1883) | jalaväekindral | |- | <center>243</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Dyugamel'.jpg|65px]] | [[Aleksande Duhamel|Aleksandr Ossipovitš Duhamel]] (1801−1880) | jalaväekindral | |- | <center>244</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Mukhanov Nikolay Alekseevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Muhhanov|Nikolai Aleksejevitš Muhhanov]] (1802−1871) | tõeline salanõunik | |- | <center>245</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Тюрин Иван Алексеевич - Портрет адмирала Фёдора Михайловича Новосильского (1872) Музей артиллерии.jpg|65px]] | [[Fjodor Novosilski|Fjodor Mihhailovitš Novosilski]] (1808−1892) | admiral | |- | <center>246</center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:P.F. Sokolov 007.jpg|65px]] | vürst [[Pjotr Vjazemski|Pjotr Andrejevitš Vjazemski]] (1792−1878) | salanõunik | |- | <center>247</center> | <center>15.12.1866</center> | [[File:Nabokov DN.jpg|65px]] | [[Dmitri Nabokov|Dmitri Nikolajevitš Nabokov]] (1827−1904) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi justiitsminister 1878−1885 |- | <center>248</center> | <center>30.01.1867</center> | [[File:Фундуклей Иван Иванович.jpg|65px]] | [[Ivan Funduklei|Ivan Ivanovitš Funduklei]] (1799−1880) | tõeline salanõunik | |- | <center>249</center> | <center>09.03.1867</center> | [[File:Alexander Grig. Troynitsky.jpg|65px]] | [[Aleksandr Troinitski|Aleksandr Grigorjevitš Troinitski]] (1807−1871) | salanõunik | |- | <center>250</center> | <center>16.04.1867</center> | [[File:Урусов Сергей Николаевич.jpg|65px]] | vürst [[Sergei Urussov|Sergei Nikolajevitš Urussov]] (1816−1883) | salanõunik (a-st 1872 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsministeeriumi direktor 1867 |- | <center>251</center> | <center>15.10.1867</center> | [[File:Palen KI.jpg|65px]] | krahv [[Konstantin von der Pahlen|Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen]] (1833−1912) | salanõunik (a-st 1878 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1867−1878 |- | <center>252</center> | <center>05.12.1867</center> | [[File:Nikolai TROUBETSKOY.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Dolgorukov (1797−1874)|Nikolai Ivanovitš Dolgorukov]] (1797−1874) | ülemõuemeister | |- | <center>253</center> | <center>14.12.1867</center> | [[File:General Timashev by Ivan Tyurin.jpg|65px]] | [[Aleksandr Timašev|Aleksandr Jegorovitš Timašev]] (1818−1893) | kindralleitnant (a-st 1872 ratsaväekindral) | Venemaa keisririigi posti- ja telegraafi- (1867−1868) ning siseminister (1868−1878) |- | <center>254</center> | <center>01.01.1868</center> | [[File:Nebolsin GP.jpg|65px]] | [[Grigori Nebolsin|Grigori Pavlovitš Nebolsin]] (1811−1896) | salanõunik (a-st 1878 tõeline salanõunik) | |- | <center>255</center> | <center>02.03.1868</center> | [[File:E. T. Baranov.jpg|65px]] | krahv [[Eduard von Baranoff|Johann Eduard von Baranoff]] (1811−1884) | kindralleitnant (a-st 1869 jalaväekindral) | |- | <center>256</center> | <center>20.05.1868</center> | [[File:Budberg-af.jpg|65px]] | vabahärra [[Andreas von Budberg-Bönninghausen|Andreas Ludwig Carl Theodor von Budberg-Bönninghausen]] (1817−1881) | tõeline salanõunik | |- | <center>257</center> | <center>20.05.1868</center> | [[File:Levshin A.jpg|65px]] | [[Aleksei Ljovšin|Aleksei Iraklijevitš Ljovšin]] (1798−1879) | | |- | <center>258</center> | <center>04.06.1868</center> | [[File:Eduard Ivanovitch Gerstfeld by Ivan Kramskoy - Ostrogozhsk museum.jpg|65px]] | [[Eduard von Gerstfeldt]] (1798−1878) | kindralleitnant (a-st 1868 insener-kindral) | |- | <center>259</center> | <center>20.04.1869</center> | [[File:Bobrinsky Vladimir Alexeevich (1824-1898).png|65px]] | krahv [[Vladimir Bobrinski|Vladimir Aleksejevitš Bobrinski]] (1824−1898) | kindralmajor | |- | <center>260</center> | <center>05.10.1870</center> | [[File:Grot KK.jpg|65px]] | [[Konstantin Grot]] (1815−1897) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center>261</center> | <center>01.01.1871</center> | [[File:Sergei Alexeevich Dolgoruky by Kruger.jpg|65px]] | vürst [[Sergei Dolgorukov|Sergei Aleksejevitš Dolgorukov]] (1809−1891) | salanõunik (a-st 1872 tõeline salanõunik) | |- | <center>262</center> | <center>21.01.1871</center> | [[File:Корсаков Михаил Семёнович - Korsakov M.S..jpg|65px]] | [[Mihhail Korsakov|Mihhail Semjonovitš Korsakov]] (1826−1871) | kindralleitnant | |- | <center>263</center> | <center>17.02.1871</center> | [[File:Alexander Ag. Abaza.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Abaza|Aleksandr Agejevitš Abaza]] (1821−1895) | salanõunik (a-st 1874 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1880−1881 |- | <center>264</center> | <center>02.09.1871</center> | [[File:А.П. Бобринский (Крамской).jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Bobrinski (1826−1894)|Aleksei Pavlovitš Bobrinski]] (1826−1894) | kindralmajor (a-st 1872 kindralleitnant) | Venemaa keisririigi teedeminister 1872−1874 |- | <center>265</center> | <center>01.01.1872</center> | | [[Aleksei Voitsenovitš|Aleksei Ivanovitš Voitsenovitš]] (1805−1881) | tõeline riiginõunik | |- | <center>266</center> | <center>01.01.1872</center> | | [[Pjotr Zubov|Pjotr Aleksejevitš Zubov]] (1819−1880) | salanõunik | |- | <center>267</center> | <center>01.01.1872</center> | [[File:Mansurov1856.jpg|65px]] | [[Boriss Mansurov|Boriss Pavlovitš Mansurov]] (1828−1910) | tõeline salanõunik | |- | <center>268</center> | <center>01.01.1872</center> | [[File:Konstantin Pobedonostsev.jpg|65px]] | [[Konstantin Pobedonostsev|Konstantin Petrovitš Pobedonostsev]] (1827−1907) | tõeline salanõunik | Sinodi ülemprokurör 1880−1905 |- | <center>269</center> | <center>16.04.1872</center> | [[File:Vladimir Alexandrovich of Russia by M.V.Rundaltsov (1902).jpg|65px]] | suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]] (1847−1909) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1880 jalaväekindral) | |- | <center>270</center> | <center>16.04.1872</center> | [[File:Obolenskiy DA.jpg|65px]] | vürst [[Dmitri Obolenski|Dmitri Aleksandrovitš Obolenski]] (1822−1881) | tõeline salanõunik | |- | <center>271</center> | <center>30.08.1873</center> | [[File:Ramsay Anders Edward.jpg|65px]] | vabahärra [[Edvard Ramsay|Anders Edvard Ramsay]] (1799−1877) | jalaväekindral | |- | <center>272</center> | <center>01.01.1874</center> | [[File:Greyg Samuil Alexeevich (by Kramskoy).jpg|65px]] | [[Samuil Greigh|Samuil Aleksejevitš Greigh]] (1827−1887) | kindralleitnant (a-st 1874 kindral) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1878−1880 |- | <center>273</center> | <center>01.01.1874</center> | [[File:ДеляновИД.jpeg|65px]] | [[Ivan Deljanov|Ivan Davõdovitš Deljanov]] (1818−1897) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1882−1897 |- | <center>274</center> | <center>10.07.1874</center> | [[File:Posiet Konstantin (1819-1899) ris.Petr Matiuschin.jpg|65px]] | [[Konstantin Possiet|Konstantin Possiet de Rossier]] (1819−1899) | viitseadmiral (a-st 1882 admiral) | Venemaa keisririigi teedeminister 1874−1888 |- | <center>275</center> | <center>10.08.1874</center> | [[File:Alexander Lvovich Potapov.jpg|65px]] | [[Aleksandr Potapov|Aleksandr Lvovitš Potapov]] (1818−1886) | kindralleitnant (a-st 1876 ratsaväekindral) | |- | <center>276</center> | <center>16.08.1874</center> | [[File:Boris Perovskiy.jpg|65px]] | krahv [[Boriss Perovski|Boriss Aleksejevitš Perovski]] (1815−1881) | kindralleitnant (a-st 1878 ratsaväekindral) | |- | <center>277</center> | <center>01.01.1875</center> | [[File:Zablockij-Desjatovskij, Andrej Parfjonovich.jpg|65px]] | [[Andrei Zablotski-Dessjatovski|Andrei Parfjonovitš Zablotski-Dessjatovski]] (1808−1881) | | |- | <center>278</center> | <center>01.01.1875</center> | | [[Fjodor Kornilov|Fjodor Petrovitš Kornilov]] (1809−1895) | salanõunik (a-st 1880 tõeline salanõunik) | |- | <center>279</center> | <center>01.01.1875</center> | [[File:Nikolay Stoyanovskiy.jpg|65px]] | [[Nikolai Stojanovski|Nikolai Ivanovitš Stojanovski]] (1821−1900) | tõeline salanõunik | |- | <center>280</center> | <center>01.01.1875</center> | | parun [[Nicolaus von Tornauw|Nicolaus Konstantin von Tornauw]] (1811−1882) | | |- | <center>281</center> | <center>01.01.1875</center> | [[File:Xrushchevap.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Hruštšov|Aleksandr Petrovitš Hruštšov]] (1806−1875) | jalaväekindral | |- | <center>282</center> | <center>30.08.1875</center> | [[File:Nikolai Alexandr Pavlovitsch (1821-1899).jpg|65px]] | vabahärra [[Alexander von Nicolay]] (1821−1899) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1881−1882. Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1884−1889 |- | <center>283</center> | <center>12.01.1876</center> | [[File:Admiral Lesovskii 1863 LOC cwpbh 01763.jpg|65px]] | [[Stepan Lessovski|Stepan Stepanovitš Lessovski]] (1817−1884) | viitseadmiral (a-st 1881 admiral) | Venemaa keisririigi mereminister 1876−1880 |- | <center>284</center> | <center>30.02.1876</center> | [[File:Мезенцов Николай Владимирович.jpg|65px]] | [[Nikolai Mezentsov|Nikolai Vladimirovitš Mezentsov]] (1827−1878) | kindralleitnant | |- | <center>285</center> | <center>01.01.1877</center> | | [[Georg von Brevern|Karl Georg von Brevern]] (1807−1892) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center>286</center> | <center>01.01.1877</center> | [[File:Mikhail Chreptowicz.jpg|65px]] | krahv [[Michał Chreptowicz|Michał Joachim Chreptowicz]] (1809−1892) | tõeline salanõunik | |- | <center>287</center> | <center>01.01.1877</center> | [[File:Aleksander Stankiewicz - Portrait of Romuald Hube, senator - MP 2861 MNW - National Museum in Warsaw.jpg|65px]] | [[Romuald Hube|Romuald Jan Hube]] (1803−1890) | tõeline salanõunik | |- | <center>288</center> | <center>01.01.1877</center> | | [[Pavel Klušin|Pavel Nikolajevitš Klušin]] (1814−1886) | tõeline salanõunik | |- | <center>289</center> | <center>02.12.1877</center> | [[File:General Nikolay Ignatev.jpg|65px]] | krahv (a-st 1877) [[Nikolai Ignatjev|Nikolai Pavlovitš Ignatjev]] (1832−1908) | kindralleitnant (a-st 1878 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi riigivarade (1881) ja siseminister (1881−1882) |- | <center>290</center> | <center>16.04.1878</center> | [[File:Nepokoinichitskiy AA.jpg|65px]] | [[Artur Niepokojczycki]] (1813−1881) | jalaväekindral | |- | <center>291</center> | <center>07.07.1878</center> | [[File:Solsky Dmitry Martynovitsch (1833-1910).jpg|65px]] | krahv (a-st 1902) [[Dmitri Solski|Dmitri Martõnovitš Solski]] (1833−1910) | tõeline salanõunik (a-st 1906 1. klassi tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1878−1889. Riiginõukogu esimees 1905−1906. Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1889−1893 |- | <center>292</center> | <center>24.07.1878</center> | [[File:Portrait of M.N. Ostrovsky, Minister of the State Properties.jpg|65px]] | [[Mihhail Ostrovski|Mihhail Nikolajevitš Ostrovski]] (1827−1901) | salanõunik (a-st 1883 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1881−1892. Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1893−1899 |- | <center>293</center> | <center>22.10.1878</center> | [[File:Drenteln alexandr romanovitch.jpg|65px]] | [[Alexander von Drenteln (1820−1888)|Alexander von Drenteln]] (1820−1888) | jalaväekindral | |- | <center>294</center> | <center>01.01.1879</center> | [[File:Taneew Sergej Alexandrowich.png|65px]] | [[Sergei Tanejev|Sergei Aleksandrovitš Tanejev]] (1821−1889) | tõeline salanõunik | |- | <center>295</center> | <center>19.02.1879</center> | [[File:Makov Lev (1830-1883).jpg|65px]] | [[Lev Makov|Lev Savvitš Makov]] (1830−1883) | | Venemaa keisririigi sise- (1878−1880) ning posti- ja telegraafiminister (1880−1881) |- | <center>296</center> | <center>01.04.1879</center> | [[File:Staritskii Egor Pavlovich.jpg|65px]] | [[Jegor Staritski|Jegor Pavlovitš Staritski]] (1825−1899) | tõeline salanõunik | Riiginõukogu seaduste departemangu esimees 1883 |- | <center>297</center> | <center>07.04.1879</center> | [[File:Guldenstubbe AI.jpg|65px]] | [[Alexander von Güldenstubbe|Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe]] (1801−1884) | jalaväekindral | |- | <center>298</center> | <center>21.06.1879</center> | [[File:Totlebenei.jpeg|65px]] | krahv [[Eduard Totleben|Franz Eduard Totleben]] (1818−1884) | insener-kindral | |- | <center>299</center> | <center>30.08.1879</center> | [[File:Prince Alexandr Dondukov-Korsakov.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Dondukov-Korsakov|Aleksandr Mihhailovitš Dondukov-Korsakov]] (1820−1893) | ratsaväekindral | |- | <center>300</center> | <center>25.12.1879</center> | [[File:Andrey Lieven.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Andrei Lieven|Andrei Aleksandrovitš Lieven]] (1839−1913) | salanõunik (tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1879−1881 |- | <center>301</center> | <center>06.01.1880</center> | [[File:Svyatopolk-Mirsky Dmitriy Ivanovich by Borel.png|65px]] | vürst [[Dmitri Svjatopolk-Mirski|Dmitri Ivanovitš Svjatopolk-Mirski]] (1825−1899) | jalaväekindral | |- | <center>302</center> | <center>11.02.1880</center> | [[File:LorisMelikov Aivazovsky.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Loris-Melikov|Mihhail Tarielovitš Loris-Melikov]] (1824−1888) | ratsaväekindral | Venemaa keisririigi siseminister 1880−1881 |- | <center>303</center> | <center>24.04.1880</center> | [[File:Andrey Saburov.jpg|65px]] | [[Andrei Saburov (1837−1916)|Andrei Aleksandrovitš Saburov]] (1837−1916) | salanõunik (a-st 1898 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1880−1881. Riiginõukogu Esimese departemangu esimees 1906−1916 |- | <center>304</center> | <center>23.06.1880</center> | [[File:Пещуров.jpg|65px]] | [[Aleksei Peštšurov|Aleksei Aleksejevitš Peštšurov]] (1834−1891) | kontradmiral (a-st 1882 viitseadmiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1880−1882 |- | <center>305</center> | <center>01.01.1881</center> | [[File:Grand Duke Alexei Alexandrovich of Russia.jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš]] (1850−1908) | kontradmiral ''svita'' (a-st 1882 viitseadmiral, a-st 1888 admiral). Kindraladmiral (1883) | |- | <center>306</center> | <center>01.01.1881</center> | [[File:Albedinskiypp 02.jpg|65px]] | [[Pjotr Albedinski|Pjotr Pavlovitš Albedinski]] (1826−1883) | ratsaväekindral | |- | <center>307</center> | <center>01.01.1881</center> | [[File:V A Dolgorukov.jpeg|65px]] | vürst [[Vladimir Dolgorukov (1810−1891)|Vladimir Andrejevitš Dolgorukov]] (1810−1891) | ratsaväekindral | |- | <center>308</center> | <center>01.01.1881</center> | | [[Mihhail Kovalevski|Mihhail Jevgrafjevitš Kovalevski]] (1829−1884) | tõeline salanõunik | |- | <center>309</center> | <center>01.01.1881</center> | | [[Mark Ljuboštšinski|Mark Nikolajevitš Ljuboštšinski]] (1816−1889) | tõeline salanõunik | |- | <center>310</center> | <center>13.01.1881</center> | [[File:Mikhail Chertkov.jpg|65px]] | [[Mihhail Tšertkov|Mihhail Ivanovitš Tšertkov]] (1829−1905) | kindralleitnant (a-st 1883 ratsaväekindral) | |- | <center>311</center> | <center>19.02.1881</center> | [[File:Kaznakov.jpg|65px]] | [[Nikolai Kaznakov|Nikolai Gennadjevitš Kaznakov]] (1823−1885) | jalaväekindral | |} ===Aleksander III=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>312</center> | <center>12.04.1881</center> | [[File:Каханов Михаил Семёнович.jpg|65px]] | [[Mihhail Kahhanov|Mihhail Semjonovitš Kahhanov]] (1833−1900) | tõeline salanõunik | |- | <center>313</center> | <center>06.05.1881</center> | [[File:Ivan Tyurin - Portrait of N.H.Bunge, 1887.jpg|65px]] | [[Nikolai von Bunge|Nikolai Karl Paul von Bunge]] (1823−1895) | salanõunik (a-st 1885 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1882−1886 |- | <center>314</center> | <center>22.05.1881</center> | [[File:Адлерберг Николай Владимирович.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Adlerberg|Nikolai Vladimirovitš Adlerberg]] (1819−1892) | jalaväekindral | |- | <center>315</center> | <center>22.05.1881</center> | [[File:Frederick Maurice van Heiden (Kramskoy).jpg|65px]] | krahv [[Friedrich von Heyden|Friedrich Moritz von Heyden]] (1821−1900) | jalaväekindral | |- | <center>316</center> | <center>22.05.1881</center> | [[File:Wannowsky Pjotr Semjonowitsch.jpg|65px]] | [[Pjotr Vannovski|Pjotr Semjonovitš Vannovski]] (1822−1904) | jalaväekindral | Venemaa keisririigi sõja- (1881−1898) ja rahvaharidusminister (1901−1902) |- | <center>317</center> | <center>16.06.1881</center> | [[File:Тюрин Иван Алексеевич - Портрет начальника Главного артиллерийского управления графа А. А. Баранцова (1872) Музей артиллерии.jpg|65px]] | [[Aleksandr Barantsov|Aleksandr Aleksejevitš Barantsov]] (1810−1882) | suurtükiväekindral | |- | <center>318</center> | <center>04.07.1881</center> | [[File:Nikolai Vasilyevich Isakov.jpg|65px]] | [[Nikolai Issakov|Nikolai Vassiljevitš Issakov]] (1821−1891) | jalaväekindral | |- | <center>319</center> | <center>18.08.1881</center> | [[File:Illarion I. Vorontsov-Dashkov.jpeg|65px]] | krahv [[Illarion Vorontsov-Daškov|Illarion Ivanovitš Vorontsov-Daškov]] (1837−1916) | kindralleitnant (a-st 1890 ratsaväekindral) | Venemaa keisririigi keiserliku õukonna ja udellide minister 1881−1897 |- | <center>320</center> | <center>05.09.1881</center> | | [[Vladimir Filosofov|Vladimir Dmitrijevitš Filosofov]] (1820−1894) | salanõunik (a-st 1881 tõeline salanõunik) | |- | <center>321</center> | <center>01.01.1882</center> | [[File:Hryhoriy Galagan.jpg|65px]] | [[Hrõhori Galagan|Hrõhori Pavlovõtš Galagan]] (1819−1888) | salanõunik | |- | <center>322</center> | <center>01.01.1882</center> | [[File:Меликов Леван Иванович.jpg|65px]] | vürst [[Levan Melikov|Levan Ivanovitš Melikov]] (1817−1892) | ratsaväekindral | |- | <center>323</center> | <center>11.01.1882</center> | [[File:Ivan Alexeevich Shestakov (by A. Pershakov).jpg|65px]] | [[Ivan Šestakov|Ivan Aleksejevitš Šestakov]] (1820−1888) | viitseadmiral (a-st 1888 admiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1882−1888 |- | <center>324</center> | <center>31.01.1882</center> | [[File:Редкин Пётр Григорьевич 2.jpg|65px]] | [[Pjotr Redkin|Pjotr Grigorjevitš Redkin]] (1808−1891) | tõeline salanõunik | |- | <center>325</center> | <center>16.03.1882</center> | [[File:Кауфман Михаил Петрович, 1877.jpg|65px]] | [[Mihhail Kaufman|Mihhail Petrovitš Kaufman]] (1821−1902) | insener-kindral | |- | <center>326</center> | <center>28.03.1882</center> | [[File:Butakov Grigoriy Ivanovich.jpg|65px]] | [[Grigori Butakov|Grigori Ivanovitš Butakov]] (1820−1882) | admiral | |- | <center>327</center> | <center>28.03.1882</center> | [[File:Гирс Николай Карлович, 1888.jpg|65px]] | [[Nikolai de Giers]] (1820−1895) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi välisminister 1882−1895 |- | <center>328</center> | <center>01.06.1882</center> | [[File:Pavel d'Oubril.jpg|65px]] | [[Pavel d'Oubril|Pavel Petrovitš d'Oubril (Ubri)]] (1818−1896) | tõeline salanõunik | |- | <center>329</center> | <center>08.07.1882</center> | [[File:Yevgeny Petrovich Novikov.jpg|65px]] | [[Jevgeni Novikov (ajaloolane)|Jevgeni Petrovitš Novikov]] (1826−1903) | tõeline salanõunik | |- | <center>330</center> | <center>01.01.1883</center> | [[File:Н. П. Мансуров.jpg|65px]] | [[Nikolai Mansurov|Nikolai Pavlovitš Mansurov]] (1830−1911) | tõeline salanõunik | |- | <center>331</center> | <center>01.01.1883</center> | [[File:Перетц, Егор Абрамович.png|65px]] | [[Jegor Peretts|Jegor Abramovitš Peretts]] (1833−1899) | tõeline salanõunik | |- | <center>332</center> | <center>01.01.1883</center> | [[File:EV Frish.jpg|65px]] | [[Eduard Frisch|Eduard Wilhelm Frisch]] (1833−1907) | tõeline salanõunik | Riiginõukogu esimees 1906−1907 |- | <center>333</center> | <center>15.05.1883</center> | [[File:АVBobrinskiy.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Bobrinski (1831−1888)|Aleksei Vassiljevitš Bobrinski]] (1831−1888) | salanõunik | |- | <center>334</center> | <center>01.01.1884</center> | [[File:Фон Дервиз Дмитрий.jpg|65px]] | [[Dmitri von Derwies|Dmitri Grigorjevitš von Derwies]] (1829−1916) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |- | <center>335</center> | <center>01.01.1884</center> | [[File:Markus Vladimir Mikhajlovich.jpg|65px]] | [[Vladimir Markus|Vladimir Mihhailovitš Markus]] (1826−1901) | tõeline salanõunik | |- | <center>336</center> | <center>01.01.1884</center> | [[File:Rebinder KG.jpg|65px]] | [[Konstantin von Rehbinder|Konstantin Grigorjevitš von Rehbinder]] (1824−1886) | jalaväekindral | |- | <center>337</center> | <center>23.09.1884</center> | [[File:Gurko IV.jpg|65px]] | [[Jossif Romeiko-Gurko|Jossif Vladimirovitš Romeiko-Gurko]] (1828−1901) | ratsaväekindral (a-st 1894 kindralfeldmarssal) | |- | <center>338</center> | <center>01.01.1885</center> | [[File:GoltgoerMF.jpg|65px]] | [[Mihhail Holthoer|Mihhail Fjodorovitš Holthoer]] (1823−1899) | salanõunik (a-st 1886 tõeline salanõunik) | |- | <center>339</center> | <center>06.11.1885</center> | [[File:Nikolay A. Manasein.jpeg|65px]] | [[Nikolai Manassein|Nikolai Avksentjevitš Manassein]] (1834−1895) | salanõunik (a-st 1890 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1885−1894 |- | <center>340</center> | <center>01.01.1886</center> | [[File:DurnovoIN.jpg|65px]] | [[Ivan Durnovo|Ivan Nikolajevitš Durnovo]] (1834−1903) | | Venemaa keisririigi siseminister 1889−1895, ministrite komitee esimees 1895−1903 |- | <center>341</center> | <center>19.04.1886</center> | [[File:Vyshnegradsky Ivan (1831-1895).jpg|65px]] | [[Ivan Võšnegradski|Ivan Aleksejevitš Võšnegradski]] (1831−1895) | | Venemaa keisririigi rahandusminister 1887−1892 |- | <center>342</center> | <center>01.01.1887</center> | | [[Pavel Nikolajev|Pavel Nikititš Nikolajev]] (1837−1895) | salanõunik (a-st 1890 tõeline salanõunik) | |- | <center>343</center> | <center>01.01.1887</center> | [[File:Otton Richter.jpg|65px]] | [[Otto von Richter (1830−1908)|Otto Demetrius Karl Peter von Richter]] (1830−1908) | jalaväekindral | |- | <center>344</center> | <center>30.08.1888</center> | [[File:Pontus Brevern De la Gardie.jpg|65px]] | krahv [[Pontus Brevern de la Gardie|Pontus Alexander Ludwig Brevern-de la Gardie]] (1814−1890) | ratsaväekindral | |- | <center>345</center> | <center>07.11.1888</center> | [[File:Pauker German Egorovitch.jpg|65px]] | [[Hermann Paucker|Hermann Julius Georg von Paucker]] (1822−1889) | kindralleitnant | |- | <center>346</center> | <center>28.11.1888</center> | [[File:Tchikhatchev Nikolay Matveevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Tšihhatšov (1830−1917)|Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov]] (1830−1917) | viitseadmiral (a-st 1892 admiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1886−1896. Riiginõukogu tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees 1900−1906 |- | <center>347</center> | <center>01.01.1889</center> | [[File:Vladimir Mikh. Mengden.jpeg|65px]] | parun [[Vladimir Mengden|Vladimir Mihhailovitš Mengden]] (1825−1910) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | |- | <center>347</center> | <center>01.01.1889</center> | [[File:Salomon by Kustodiev.jpg|65px]] | [[Pjotr Salomon|Pjotr Ivanovitš Salomon]] (1819−1905) | tõeline salanõunik | |- | <center>348</center> | <center>30.03.1889</center> | [[File:Gubbenet.jpg|65px]] | [[Adolf von Hübbenet]] (1830−1901) | salanõunik (a-st 1895 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi teedeminister 1889−1892 |- | <center>349</center> | <center>06.05.1889</center> | [[File:Mikola II (cropped)-2.jpg|65px]] | suurvürst [[Nikolai II|Nikolai Aleksandrovitš]] (1868−1918) | kaardiväekapten (a-st 1892 polkovnik) | Venemaa keiser Nikolai II 1894−1917 |- | <center>350</center> | <center>26.07.1889</center> | [[File:Filippov Terty Ivanovitsch (1825-1899).jpg|65px]] | [[Terti Filippov|Terti Ivanovitš Filippov]] (1826−1899) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1889−1899 |- | <center>351</center> | <center>13.08.1889</center> | [[File:Radetskiy Fedor Fedorovich.jpg|65px]] | [[Fjodor von Radecki|Fjodor Fjodorovitš von Radecki]] (1820−1890) | jalaväekindral | |- | <center>352</center> | <center>01.01.1890</center> | [[File:Nikolay S. Abaza.png|65px]] | [[Nikolai Abaza|Nikolai Savvitš Abaza]] (1837−1901) | salanõunik (a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center>353</center> | <center>21.05.1890</center> | | krahv [[Nikolai Protassov-Bahmetev|Nikolai Aleksejevitš Protassov-Bahmetev]] (1834−1907) | kindralleitnant (a-st 1896 ratsaväekindral) | |- | <center>354</center> | <center>07.10.1890</center> | [[File:Afanasy Buchkov 01.jpg|65px]] | [[Afanassi Bõtškov|Afanassi Fjodorovitš Bõtškov]] (1818−1899) | tõeline salanõunik | |- | <center>355</center> | <center>09.10.1890</center> | [[File:Roop Khristofor Khristoforovich.jpg|65px]] | [[Christoph Roop]] (1831−1917) | jalaväekindral | |- | <center>356</center> | <center>21.11.1891</center> | [[File:Rosenbach Nikolaj Ottonovitch.jpg|65px]] | [[Nikolai von Rosenbach|Frommhold Nikolai von Rosenbach]] (1836−1901) | kindralleitnant (a-st 1895 jalaväekindral) | |- | <center>357</center> | <center>01.01.1892</center> | [[File:Alexander Bagration-Imeretinsky- ალექსანდრე ბაგრატიონ-იმერეტინსკი (1837-1900).jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Aleksandr Imeretinski|Aleksandr Konstantinovitš Imeretinski]] (1837−1900) | jalaväekindral | |- | <center>358</center> | <center>15.02.1892</center> | [[File:SergeiWitte01548v.jpg|65px]] | krahv (a-st 1905) [[Sergei Witte|Sergei Juljevitš Witte]] (1849−1915) | tõeline riiginõunik (a-st 1893 salanõunik, a-st 1899 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi teede- (1892) ja rahandusminister (1893−1903). Ministrite Komitee (1905−1906) ja Ministrite Nõukogu (1905−1906) esimees |- | <center>359</center> | <center>05.04.1892</center> | | [[Mihhail Peštšurov|Mihhail Aleksejevitš Peštšurov]] (1823−1894) | salanõunik | |- | <center>360</center> | <center>01.07.1892</center> | [[File:Alexandr Polovtsev (cropped).jpg|65px]] | [[Aleksandr Polovtsov|Aleksandr Aleksandrovitš Polovtsov]] (1832−1909) | tõeline salanõunik | |- | <center>361</center> | <center>22.07.1892</center> | [[File:Alexander K. Anastasiev.jpg|65px]] | [[Aleksandr Anastasjev|Aleksandr Konstantinovitš Anastasjev]] (1837−1900) | salanõunik | |- | <center>362</center> | <center>22.07.1892</center> | [[File:A. A.Tatischev.jpg|65px]] | [[Aleksandr Tatištšev|Aleksandr Aleksandrovitš Tatištšev]] (1823−1895) | salanõunik | |- | <center>363</center> | <center>01.01.1893</center> | [[File:GolitsynGS.jpg|65px]] | vürst [[Grigori Golitsõn (1838−1907)|Grigori Sergejevitš Golitsõn]] (1838−1907) | kindralleitnant (a-st 1896 jalaväekindral) | |- | <center>364</center> | <center>01.01.1893</center> | | [[Ivan Kahhanov|Ivan Semjonovitš Kahhanov]] (1825−1909) | suurtükiväekindral | |- | <center>365</center> | <center>01.01.1893</center> | [[File:Krivoshein Apollon (1833-1902).jpg|65px]] | [[Apollon Krivošein|Apollon Konstantinovitš Krivošein]] (1833−1902) | õuemeister | Venemaa keisririigi teedeminister 1892−1894 |- | <center>366</center> | <center>28.03.1893</center> | [[File:Владимир Иванович ВЕШНЯКОВ.jpg|65px]] | [[Vladimir Vešnjakov|Vladimir Ivanovitš Vešnjakov]] (1833−1902) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi riigivarade minister 1893 |- | <center>367</center> | <center>28.03.1893</center> | [[File:Alexey Sergeevich Ermolov.jpg|65px]] | [[Aleksei Jermolov (1847−1917)|Aleksei Sergejevitš Jermolov]] (1847−1917) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi põllumajanduse ja riigivarade ministeeriumi direktor 1894−1905 |- | <center>368</center> | <center>28.03.1893</center> | [[File:Petrov NS.jpg|65px]] | [[Nikolai Petrov (1833−1913)|Nikolai Stepanovitš Petrov]] (1833−1913) | tõeline salanõunik | |- | <center>369</center> | <center>30.08.1893</center> | [[File:Obruchev N.N..jpg|65px]] | [[Nikolai Obrutšev|Nikolai Nikolajevitš Obrutšev]] (1830−1904) | jalaväekindral | |- | <center>370</center> | <center>18.09.1893</center> | | [[Fjodor Markus|Fjodor Mihhailovitš Markus]] (1827−1898) | tõeline salanõunik | |- | <center>371</center> | <center>01.01.1894</center> | [[File:Nikolay Muraviev (cropped).jpg|65px]] | [[Nikolai Muravjov (1850−1908)|Nikolai Valerianovitš Muravjov]] (1850−1908) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1894−1905 |} ===Nikolai II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>372</center> | <center>06.12.1894</center> | [[File:Grand Duke Sergei Alexandrovich of Russia 1857-1905.jpg|65px]] | suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš]] (1857−1905) | kindralmajor (a-st 1896 kindralleitnant) | |- | <center>373</center> | <center>01.01.1895</center> | [[File:Ivan Golubev.jpg|65px]] | [[Ivan Golubev|Ivan Jakovlevitš Golubev]] (1841−1918) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu aseesimees 1906−1917 |- | <center>374</center> | <center>01.01.1895</center> | | [[Semjon Mordvinov|Semjon Aleksandrovitš Mordvinov]] (1825−1900) | salanõunik (a-st 1895 tõeline salanõunik) | |- | <center>375</center> | <center>04.01.1895</center> | [[File:Prince Mikhail Ivanovich Khilkov.jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Hilkov|Mihhail Ivanovitš Hilkov]] (1834−1909) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi teedeminister 1895−1905 |- | <center>376</center> | <center>11.02.1895</center> | [[File:Ganetskiy NS.jpg|65px]] | [[Nikolai Ganetski|Nikolai Stepanovitš Ganetski (Gonetski)]] (1815−1904) | jalaväekindral | |- | <center>377</center> | <center>26.02.1895</center> | [[File:Алексей Борисович Лобанов-Ростовский.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)|Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski]] (1824−1896) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi välisminister 1895−1896 |- | <center>378</center> | <center>09.03.1895</center> | [[File:Nikolay Vladimirovich Shidlovsky.jpg|65px]] | [[Nikolai Šidlovski|Nikolai Vladimirovitš Šidlovski]] (1843−1907) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |- | <center>379</center> | <center>22.07.1895</center> | [[File:Nikolay A. Bezak.jpeg|65px]] | [[Nikolai Bezak|Nikolai Aleksandrovitš Bezak]] (1836−1897) | kindralleitnant | |- | <center>380</center> | <center>22.07.1895</center> | [[File:Shebeko NikIg.jpg|65px]] | [[Nikolai Šebeko|Nikolai Ignatjevitš Šebeko]] (1834−1904) | kindralleitnant (a-st 1900 jalaväekindral) | |- | <center>381</center> | <center>15.10.1895</center> | [[File:Ivan Logginovitch Goremykin, c. 1906.jpg|65px]] | [[Ivan Goremõkin|Ivan Logginovitš Goremõkin]] (1839−1917) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik, a-st 1916 1. klassi tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi siseminister 1895−1899. Venemaa keisririigi Ministrite Nõukogu esimees 1906 ja 1914−1916 |- | <center>382</center> | <center>17.11.1895</center> | [[File:Heiden L.L. 1806-1901.JPG|65px]] | krahv [[Ludwig van Heyden|Ludwig Heinrich Sigismund van Heyden]] (1806−1901) | admiral | |- | <center>383</center> | <center>01.01.1896</center> | [[File:Turner by Repin.jpg|65px]] | [[Fjodor Thörner|Fjodor Gustavovitš Thörner (Terner)]] (1835−1912) | salanõunik (a-st 1898 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu Teise departemangu esimees 1906 |- | <center>384</center> | <center>01.01.1896</center> | [[File:Shamshin by Repin.jpg|65px]] | [[Ivan Šamšin|Ivan Ivanovitš Šamšin]] (1828−1906) | tõeline salanõunik | |- | <center>385</center> | <center>28.02.1896</center> | [[File:Mikhail Nikolaevich Galkin-Vraskoy.jpg|65px]] | [[Mihhail Galkin-Vraskoi|Mihhail Nikolajevitš Galkin-Vravski (Vravskoi)]] (1832−1916) | tõeline salanõunik | |- | <center>386</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Bobrinsky A A-by Kruger.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Bobrinski|Aleksandr Aleksejevitš Bobrinski]] (1823−1903) | salanõunik | |- | <center>387</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Ренненкампф Константин Карлович.jpg|65px]] | [[Konstantin Edler von Rennenkampff]] (1826−1896) | tõeline salanõunik | |- | <center>388</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Kremerok.jpeg|65px]] | [[Oskar von Kræmer|Johan Fredrik Oskar von Kræmer]] (1829−1904) | admiral | |- | <center>389</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Prince Alexander Petrovich of Oldenburg. C1880.jpg|65px]] | Oldenburgi hertsog [[Alexander (Oldenburgi hertsog)|Alexander Konstantin Friedrich]] (1844−1932) | jalaväekindral | |- | <center>390</center> | <center>14.05.1896</center> | | [[Iliodor Rosing|Iliodor Ivanovitš Rosing]] (1830−1903) | tõeline salanõunik | |- | <center>391</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Sturler AN.jpg|65px]] | [[Nikolai Selifontov|Nikolai Nikolajevitš Selifontov]] (1825−1901) | ratsaväekindral | |- | <center>392</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Селифонтов, Николай Николаевич.PNG|65px]] | [[Alexander von Stürler|Alexander Karl von Stürler]] (1835−1900) | tõeline salanõunik | |- | <center>393</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Павел Андреевич Шувалов(р.1830) ~1900г 80380900shuvalovpavel01 e1t.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Šuvalov|Pavel Andrejevitš Šuvalov]] (1830−1908) | jalaväekindral | |- | <center>394</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Velio IO.jpg|65px]] | parun [[Ivan Velho|Ivan Ossipovitš Velho (Velio)]] (1830−1899) | tõeline salanõunik | |- | <center>395</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Верховский Владимир Владимирович - член Гос.Совета по Деп.гос.экономии, д.т.с..jpg|65px]] | [[Vladimir Verhhovski|Vladimir Vladimirovitš Verhhovski]] (1849−1910) | salanõunik (a-st 1905 tõeline salanõunik) | |- | <center>396</center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Volkonsky by Repin.jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Volkonski (1832−1909)|Mihhail Sergejevitš Volkonski]] (1832−1909) | salanõunik | |- | <center>397</center> | <center>26.05.1896</center> | [[File:Костанда Апостол Спиридонович.jpg|65px]] | [[Apostol Kostanda|Apostol Spiridonovitš Kostanda]] (1817−1898) | suurtükiväekindral | |- | <center>398</center> | <center>13.07.1896</center> | [[File:Pavel Petrovich Tyrtov (by A. Pershakov).jpg|65px]] | [[Pavel Tõrtov|Pavel Petrovitš Tõrtov]] (1836−1903) | viitseadmiral (a-st 1901 admiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1896−1903 |- | <center>399</center> | <center>29.08.1896</center> | [[File:Count Alexey Ignatyev.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Ignatjev|Aleksei Pavlovitš Ignatjev]] (1842−1906) | kindralleitnant (a-st 1898 ratsaväekindral) | |- | <center>400</center> | <center>06.12.1896</center> | [[File:Leonid Sofiano.jpg|65px]] | [[Leonid Sofiano|Leonid Petrovitš Sofiano]] (1820−1898) | suurtükiväekindral | |- | <center>401</center> | <center>06.12.1896</center> | [[File:S. A. Sheremetev1.jpg|65px]] | [[Sergei Šeremetjev|Sergei Aleksejevitš Šeremetjev]] (1836−1896) | ratsaväekindral | Riiginõukogu liige kümme päeva |- | <center>402</center> | <center>01.01.1897</center> | [[File:Muraviov Mikhail (1845-1900).jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Muravjov (1845−1900)|Mihhail Nikolajevitš Muravjov]] (1845−1900) | Tema Keiserliku Majesteedi Õukonna õuemeister | Venemaa keisririigi välisminister 1897−1900 |- | <center>403</center> | <center>01.01.1897</center> | [[File:Shishkin NP.jpg|65px]] | [[Nikolai Šiškin|Nikolai Pavlovitš Šiškin]] (1830−1902) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi välisminister 1896−1897 |- | <center>404</center> | <center>06.05.1897</center> | [[File:Frederix Vladimir.jpg|65px]] | parun (a-st 1913 krahv) [[Woldemar Freedericksz|Adolf Andreas Woldemar Freedericksz]] (1838−1927) | kindralleitnant (a-st 1900 ratsaväekindral) | Venemaa keisririigi keiserliku õukonna ja udellide minister 1897−1917 |- | <center>405</center> | <center>08.06.1897</center> | [[File:Semenoff, Pierre Petrovitch de, par Alexandre Quinet, BNF Gallica.jpg|65px]] | [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski|Pjotr Petrovitš Semjonov]] (a-st 1906 Semjonov-Tjan-Šanski) (1827−1914) | tõeline salanõunik | |- | <center>406</center> | <center>08.06.1897</center> | | [[Aleksandr Vlangali|Aleksandr Georgijevitš Vlangali (Vlangalis)]] (1823−1908) | tõeline salanõunik | |- | <center>407</center> | <center>14.11.1897</center> | [[File:Моренгейм Артур Павлович.jpg|65px]] | vabahärra [[Arthur von Mohreneheim]] (1824−1906) | tõeline salanõunik | |- | <center>408</center> | <center>01.01.1898</center> | [[File:Nikolay Nikolaevich Gerard.jpg|65px]] | [[Nikolai Gerhard|Nikolai Nikolajevitš Gerhard]] (1838−1929) | tõeline salanõunik | |- | <center>409</center> | <center>01.01.1898</center> | [[File:Kuropatkin Alexey Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Aleksei Kuropatkin|Aleksei Nikolajevitš Kuropatkin]] (1848−1925) | kindralleitnant (a-st 1900 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1898−1904 |- | <center>410</center> | <center>01.01.1898</center> | [[File:Lobko Pavel Lvovitsch (1838-1905).jpg|65px]] | [[Pavel Lobko|Pavel Lvovitš Lobko]] (1838−1905) | kindralleitnant (a-st 1900 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi riigikontrolör 1899−1905 |- | <center>411</center> | <center>01.01.1898</center> | [[File:Chrevanskiy VP.jpg|65px]] | [[Vladimir Tšerevanski|Vladimir Pavlovitš Tšerevanski]] (1836−1914) | salanõunik | |- | <center>412</center> | <center>12.02.1898</center> | [[File:Bogolepov NP.jpg|65px]] | [[Nikolai Bogolepov|Nikolai Pavlovitš Bogolepov]] (1846−1901) | salanõunik | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1898−1901 |- | <center>413</center> | <center>14.05.1898</center> | [[File:Svyatopolk-Mirskiy Nikolay Ivanovich.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Svjatopolk-Mirski|Nikolai Ivanovitš Svjatopolk-Mirski]] (1833−1898) | ratsaväekindral | |- | <center>414</center> | <center>26.05.1899</center> | [[File:MahotinNA.jpg|65px]] | [[Nikolai Mahhotin|Nikolai Antonovitš Mahhotin]] (1830−1903) | jalaväekindral | |- | <center>415</center> | <center>17.08.1899</center> | [[File:Pleve.jpg|65px]] | [[Vjatšeslav von Plehwe|Vjatšeslav Konstantinovitš von Plehwe]] (1846−1904) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi siseminister 1902−1904 |- | <center>416</center> | <center>20.10.1899</center> | [[File:DS Sipyagin.jpg|65px]] | [[Dmitri Sipjagin|Dmitri Sergejevitš Sipjagin]] (1853−1902) | Tema Keiserliku Majesteedi Õukonna jäägermeister | Venemaa keisririigi siseminister 1900−1902 |- | <center>417</center> | <center>14.11.1899</center> | [[File:Alexander A. Ikskul von Hildenbandt.jpeg|65px]] | vabahärra [[Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912)|Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband]] (1840−1912) | tõeline salanõunik | |- | <center>418</center> | <center>06.12.1899</center> | [[File:Prince Leonid D. Viazemsky.jpeg|65px]] | vürst [[Leonid Vjazemski|Leonid Dmitrijevitš Vjazemski]] (1848−1909) | kindralleitnant (a-st 1906 ratsaväekindral) | |- | <center>419</center> | <center>06.12.1899</center> | [[File:Ivaschenkov AP.jpg|65px]] | [[Anatoli Ivaštšenkov|Anatoli Pavlovitš Ivaštšebkov]] (1842−1906) | salanõunik | |- | <center>420</center> | <center>01.01.1900</center> | [[File:Sergey S. Goncharov.jpeg|65px]] | [[Sergei Gontšarov|Sergei Sergejevitš Gontšarov]] (1843−1918) | salanõunik (a-st 1904 tõeline salanõunik) | |- | <center>421</center> | <center>01.01.1900</center> | [[File:Pavel K. Gudim-Levkovich.jpeg|65px]] | [[Pavel Gudim-Levkovitš|Pavel Konstantinovitš Gudim-Levkovitš]] (1842−1907) | kindralleitnant (a-st 1906 jalaväekindral) | |- | <center>422</center> | <center>01.01.1900</center> | [[File:Saburov Petr Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Pjotr Saburov|Pjotr Aleksandrovitš Saburov]] (1835−1918) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | |- | <center>423</center> | <center>09.04.1900</center> | [[File:Goremykin Alexander Dmitrievich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Goremõkin|Aleksandr Dmitrijevitš Goremõkin]] (1832−1904) | jalaväekindral | |- | <center>424</center> | <center>09.04.1900</center> | [[File:Petrov Nikolay Pavlovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Petrov (kindral)|Nikolai Pavlovitš Petrov]] (1836−1920) | insener-kindral | Riiginõukogu Teise departemangu esimees 1906−1915 |- | <center>425</center> | <center>06.05.1900</center> | [[File:Nikolai Bobrikov.jpg|65px]] | [[Nikolai Bobrikov|Nikolai Ivanovitš Bobrikov]] (1839−1904) | jalaväekindral | |- | <center>426</center> | <center>06.05.1900</center> | [[File:Sheremetev Sergey Dmitrievich2.jpg|65px]] | krahv [[Sergei Šeremetjev (1844−1918)|Sergei Dmitrijevitš Šeremetjev]] (1844−1918) | Tema Keiserliku Majesteedi Õukonna jäägermeister | |- | <center>427</center> | <center>05.07.1900</center> | [[File:Baron Maxim A. Taube.jpeg|65px]] | parun [[Magnus von Taube|Magnus Karl von Taube]] (1826−1910) | jalaväekindral | |- | <center>428</center> | <center>25.07.1900</center> | [[File:Lambsdorf Vladimir (1844-1907).jpg|65px]] | krahv [[Vladimir Lambsdorff|Vladimir Nikolajevitš Lambsdorff]] (1844−1907) | Tema Keiserliku Majesteedi Õukonna õuemeister (a-st 1901 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi välisminister 1900−1906 |- | <center>429</center> | <center>01.01.1901</center> | [[File:Петро Михайлович Бутовський (1842-1912).jpg|65px]] | [[Pjotr Butovski|Pjotr Mihhailovitš Butovski]] (1842−1912) | tõeline salanõunik | |- | <center>430</center> | <center>01.01.1901</center> | [[File:Портрет к статье «Духовской, Сергей Михайлович». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|65px]] | [[Sergei Duhhovski|Sergei Mihhailovitš Duhhovski]] (1838−1901) | jalaväekindral | |- | <center>431</center> | <center>19.01.1901</center> | [[File:Knirim AA.jpg|65px]] | [[Alexander von Knieriem]] (1837−1904) | tõeline salanõunik | |- | <center>432</center> | <center>19.01.1901</center> | [[File:Kobeko DF.jpg|65px]] | [[Dmitri Kobeko|Dmitri Fomitš Kobeko]] (1837−1918) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |- | <center>433</center> | <center>01.04.1901</center> | [[File:Arseniev DmSerg.jpg|65px]] | [[Dmitri Arsenjev|Dmitri Sergejevitš Arsenjev]] (1832−1915) | admiral | |- | <center>434</center> | <center>01.04.1901</center> | [[File:Markov PA.jpg|65px]] | [[Pavel Markov|Pavel Aleksejevitš Markov]] (1841−1913) | tõeline salanõunik | |- | <center>435</center> | <center>01.04.1901</center> | [[File:Yanovskiy KP.jpg|65px]] | [[Kirill Janovski|Kirill Petrovitš Janovski]] (1822−1902) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |- | <center>436</center> | <center>07.05.1901</center> | [[File:Mihail II (2).jpg|65px]] | suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]] (1878−1918) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1914; a-st 1916 kindralleitnant) | Venemaa keisririigi troonipärija 1899−1904 |- | <center>437</center> | <center>01.01.1902</center> | [[File:Markov SV.jpg|65px]] | [[Sergei Markov (1828−1907)|Sergei Vladimirovitš Markov]] (1828−1907) | tõeline salanõunik | |- | <center>438</center> | <center>13.03.1902</center> | [[File:Kalachow Viktor Vasilyevich.png|65px]] | [[Viktor Kalatšov|Viktor Vassiljevitš Kalatšov]] (1834−1910) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center>439</center> | <center>11.04.1902</center> | [[File:Зенгер Григорий Эдуардович.jpg|65px]] | [[Grigori Saenger|Grigori Eduardovitš Saenger (Zenger)]] (1853−1919) | tõeline salanõunik | Venemaa keisririigi rahavaharidusminister 1902−1904 |- | <center>440</center> | <center>06.05.1902</center> | [[File:Krivsky P.A.jpg|65px]] | [[Pavel Krivski|Pavel Aleksandrovitš Krivski]] (1829−1905) | tallmeister | |- | <center>441</center> | <center>06.05.1902</center> | [[File:Platonov Stepan Fedorovich.jpg|65px]] | [[Stepan Platonov|Stepan Fjodorovitš Platonov]] (1844−1916) | salanõunik (a-st 1907 tõeline salanõunik) | |- | <center>442</center> | <center>11.08.1902</center> | [[File:Оболенский, Александр Дмитриевич.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Obolenski (1847−1917)|Aleksandr Dmitrijevitš Obolenski]] (1847−1917) | tallmeister | |- | <center>443</center> | <center>13.08.1902</center> | [[File:Pavlov Platon Petrovich by Borel.png|65px]] | [[Platon Pavlov|Platon Petrovitš Pavlov]] (1834−1904) | jalaväekindral | |- | <center>444</center> | <center>30.08.1902</center> | [[File:Гродеков Николай Иванович.jpg|65px]] | [[Nikolai Grodekov|Nikolai Ivanovitš Grodekov]] (1843−1913) | jalaväekindral | |- | <center>445</center> | <center>30.08.1902</center> | [[File:Baron de Staal.jpg|65px]] | parun (a-st 1903) [[Georg von Staal|Georg Friedrich Karl von Staal]] (1822−1907) | tõeline salanõunik | |- | <center>446</center> | <center>07.11.1902</center> | [[File:Grand Duke Alexander Mikhailovich (LOC).jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksandr Mihhailovitš (suurvürst)|Aleksandr Mihhailovitš]] (1866−1933) | kontradmiral ''svita'' (a-st 1903; a-st 1909 viitseadmiral, a-st 1915 admiral) | |- | <center>447</center> | <center>28.12.1902</center> | [[File:Kulomzin Anatoly Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Anatoli Kulomzin|Anatoli Nikolajevitš Kulomzin]] (1838−1923) | tõeline salanõunik | Riiginõukogu esimees 1915−1917 |- | <center>448</center> | <center>01.01.1903</center> | [[File:Petrov NI.jpg|65px]] | [[Nikolai Petrov (1841−1905)|Nikolai Ivanovitš Petrov]] (1841−1905) | kindralleitnant | |- | <center>449</center> | <center>01.01.1903</center> | | [[Eduard Fuchs]] (1834−1909) | salanõunik | |- | <center>450</center> | <center>04.03.1903</center> | [[File:Иллюстрация к статье «Авелан, Федор Карлович». Военная энциклопедия Сытина. Том 1 (СПб., 1911—1915).jpg|65px]] | [[Theodor Avellan|Theodor Kristian Avellan]] (1839−1916) | viitseadmiral (a-st 1905 admiral) | Venemaa keisririigi mereministeeriumi direktor 1903−1905 |- | <center>451</center> | <center>06.05.1903</center> | [[File:Panteleev Alexandr Ilich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Pantelejev|Aleksandr Iljitš Pantelejev]] (1838−1919) | kindralleitnant (a-st 1904 jalaväekindral) | |- | <center>452</center> | <center>06.05.1903</center> | [[File:Tol Sergey Alexandrovich.jpg|65px]] | krahv [[Sergei von Toll]] (1848−1923) | ülemjäägermeister | |- | <center>453</center> | <center>06.05.1903</center> | [[File:Shevich Ivan Egorovich senator.jpg|65px]] | [[Ivan Ševitš|Ivan Jegorovitš Ševitš]] (1838−1912) | salanõunik | |- | <center>454</center> | <center>16.08.1903</center> | [[File:Eduard Pleske.jpg|65px]] | [[Eduard Pleske|Eduard Theodor Pleske]] (1852−1904) | salanõunik | Venemaa keisririigi rahandusminister 1903−1904 |- | <center>455</center> | <center>10.09.1903</center> | [[File:Dragomirov by Repin.jpg|65px]] | [[Mihhail Dragomirov|Mihhail Ivanovitš Dragomirov]] (1830−1905) | jalaväekindral | |- | <center>456</center> | <center>31.12.1903</center> | [[File:Victor von Wahl.jpg|65px]] | [[Viktor von Wahl|Viktor Karl Konrad Wilhelm von Wahl]] (1840−1915) | kindralleitnant (a-st 1904 ratsaväekindral) | |- | <center>457</center> | <center>05.02.1904</center> | [[File:Vladimir Nikolaevič Kokovcov.jpg|65px]] | krahv (a-st 1914) [[Vladimir Kokovtsov|Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov]] (1853−1943) | salanõunik (a-st 1905 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi rahandusminister 1904−1905 ja 1906-1914 ning Ministrite Nõukogu esimees 1911−1914. Riiginõukogu Teise departemangu esimees 1916−1917 |- | <center>458</center> | <center>11.03.1904</center> | [[File:Sakharov Viktor Viktorovich.jpg|65px]] | [[Viktor Sahharov|Viktor Viktorovitš Sahharov]] (1848−1905) | kindralleitnant | Venemaa keisririigi sõjaminister 1904−1905 |- | <center>459</center> | <center>28.03.1904</center> | [[File:Пузыревский А К.jpg|65px]] | [[Aleksandr Puzõrevski|Aleksandr Kazimirovitš Puzõrevski]] (1845−1904) | jalaväekindral | |- | <center>460</center> | <center>10.04.1904</center> | [[File:Glazov Vladimir Gavrilovitch.jpg|65px]] | [[Vladimir Glazov|Vladimir Gavrilovitš Glazov]] (1848−1920) | kindralleitnant (a-st 1907 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1904−1905 |- | <center>461</center> | <center>06.05.1904</center> | [[File:Mosolov AN.jpg|65px]] | [[Aleksandr Mosolov|Aleksandr Nikolajevitš Mosolov]] (1844−1904) | salanõunik | Riiginõukogu liige kaks päeva |- | <center>462</center> | <center>04.08.1904</center> | [[File:P.Kutaisov.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Kutaisov|Pavel Ippolitovitš Kutaisov]] (1837−1911) | jalaväekindral | |- | <center>463</center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Baron Alexander A. Budberg.jpeg|65px]] | vabahärra [[Alexander von Budberg|Alexander Paul Andreas von Budberg-Bönninghausen]] (1853−1914) | tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1913 ülemjäägermeister) | |- | <center>464</center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Durnovo Pyotr Pavlovich.jpg|65px]] | [[Pjotr Durnovo|Pjotr Pavlovitš Durnovo]] (1835−1919) | jalaväekindral | |- | <center>465</center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Рерберг Пётр Фёдорович, 1877.jpg|65px]] | [[Peter Röhrberg]] (1835−1912) | insener-kindral | |- | <center>466</center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Tatichshev Ivan Dmitrievitch.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Tatištšev (1830−1913)|Ivan Dmitrijevitš Tatištšev]] (1830−1913) | jalaväekindral | |- | <center>467</center> | <center>26.08.1904</center> | [[File:Petr Dmitrievich Svyatopolk-Mirskiy.jpg|65px]] | vürst [[Pjotr Svjatopolk-Mirski|Pjotr Dmitrijevitš Svjatopolk-Mirski]] (1857−1914) | kindralleitnant (a-st 1913 ratsaväekindral) | Venemaa keisririigi siseminister 1904−1905 |- | <center>468</center> | <center>03.09.1904</center> | [[File:Shturmer.gif|65px]] | [[Boriss Stürmer|Boriss Vladimirovitš Stürmer]] (1848−1917) | tõeline riiginõunik, ülemkammerhärra (a-st 1916) | Venemaa keisririigi sise- 1916 ja välisminister 1916. Ministrite Nõukogu esimees 1916 |- | <center>469</center> | <center>14.09.1904</center> | [[File:Nikolay Alexeevich Zinoviev2.jpg|65px]] | [[Nikolai Zinovjev (1839−1917)|Nikolai Aleksejevitš Zinovjev]] (1839−1917) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center>470</center> | <center>14.09.1904</center> | [[File:Aleksandr Stishinsky.jpg|65px]] | [[Aleksandr Stišinski|Aleksandr Semjonovitš Stišinski]] (1851−1922) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | |- | <center>471</center> | <center>06.12.1904</center> | [[File:Иллюстрация к статье «Альтфатер, Михаил Егорович». ВЭС (СПб, 1911-1915).jpg|65px]] | [[Michael Altvater|Michael Anton Sigismund Altvater]] (1840−1918) | kindralleitnant (a-st 1906 suurtükiväekindral) | |- | <center>472</center> | <center>06.12.1904</center> | [[File:Самарский губернатор А.С.Брянчанинов.JPG|65px]] | [[Aleksandr Brjantšaninov|Aleksandr Semjonovitš Brjantšaninov]] (1843−1910) | salanõunik | |- | <center>473</center> | <center>06.12.1904</center> | [[File:Любовицкий Юлиан Викторович, 1878.jpg|65px]] | [[Julian Ljubovitski|Julian Viktorovitš Ljubovitski]] (1836−1908) | jalaväekindral | |- | <center>474</center> | <center>06.12.1904</center> | [[File:Полторацкий Петр Алексеевич.jpg|65px]] | [[Pjotr Poltoratski|Pjotr Aleksejevitš Poltoratski]] (1844−1909) | tõeline salanõunik | |- | <center>475</center> | <center>06.12.1904</center> | | [[Alexander von Steven]] (1844−1910) | tõeline riiginõunik | |- | <center>476</center> | <center>01.01.1905</center> | [[File:Nikolay Petrovich Balashev.jpg|65px]] | [[Nikolai Balašov (1840−1931)|Nikolai Petrovitš Balašov]] (1840−1931) | ülemjäägermeister | |- | <center>477</center> | <center>01.01.1905</center> | [[File:Alexander Bulygin.jpg|65px]] | [[Aleksandr Bulõgin (siseminister)|Aleksandr Grigorjevitš Bulõgin]] (1851−1919) | ülemšenk (a-st 1916) | Venemaa keisririigi siseminister 1905 |- | <center>478</center> | <center>01.01.1905</center> | [[File:Romanov Petr Mihajlovich.jpg|65px]] | [[Pjotr Romanov|Pjotr Mihhailovitš Romanov]] (1851−1911) | salanõunik | |- | <center>479</center> | <center>01.01.1905</center> | [[File:Shevich DE.jpg|65px]] | [[Dmitri Ševitš|Dmitri Jegorovitš Ševitš]] (1839−1906) | salanõunik | |- | <center>480</center> | <center>21.01.1905</center> | [[File:Manuhin Sergey Sergeevich.jpg|65px]] | [[Sergei Manuhhin|Sergei Sergejevitš Manuhhin]] (1856−1922) | salanõunik (a-st 1915 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1905 |- | <center>481</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Arseniev AA.jpg|65px]] | [[Aleksei Arsenjev|Aleksei Aleksandrovitš Arsenjev]] (1849−1914) | salanõunik | |- | <center>482</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Oskar K. Grippenberg.jpeg|65px]] | [[Oskar Ferdinand Gripenberg]] (1838−1915) | jalaväekindral | |- | <center>483</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Pyotr M. Lazarev.jpeg|65px]] | [[Pjotr Lazarev|Pjotr Mihhailovitš Lazarev]] (1850−1919) | tallmeister | |- | <center>484</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Prince Alexey D. Obolensky.jpeg|65px]] | vürst [[Aleksei Obolenski (1855−1933)|Aleksei Dmitrijevitš Obolenski]] (1855−1933) | tallmeister | Sinodi ülemprokurör 1905−1906 |- | <center>485</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Shmeman Nikolay Eduardovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Schmemann]] (1850−1928) | salanõunik (a-st 1910 tõeline salanõunik) | |- | <center>486</center> | <center>17.04.1905</center> | [[File:Tagantsev Nikolay Stepanovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Tagantsev|Nikolai Stepanovitš Tagantsev]] (1843−1923) | tõeline salanõunik | |- | <center>487</center> | <center>29.04.1905</center> | [[File:Anichkov NM.jpg|65px]] | [[Nikolai Anitškov|Nikolai Malijevitš Anitškov]] (1844−1916) | tõeline salanõunik | |- | <center>488</center> | <center>06.05.1905</center> | [[File:Prince Alexander Sergeevich Dolgoruky.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Dolgorukov (1841−1912)|Aleksandr Sergejevitš Dolgorukov]] (1841−1912) | ülemõuemarssal | |- | <center>489</center> | <center>06.05.1905</center> | [[File:Vladimir Sabler.jpg|65px]] | [[Vladimir Sabler]] (a-st 1915 Dessjatovski) (1845−1929) | tõeline salanõunik | Sinodi ülemprokurör 1911−1915 |- | <center>490</center> | <center>06.05.1905</center> | [[File:Shlippe VK.jpg|65px]] | [[Woldemar von Schlippe|Rudolf August Woldemar von Schlippe]] (1834−1923) | tõeline riiginõunik (a-st 1911 salanõunik) | |- | <center>491</center> | <center>31.05.1905</center> | [[File:Schwanebach Piotr (1848-1908).jpg|65px]] | [[Peter Schwanebach]] (1848−1908) | salanõunik | Riigikontrolör 1906−1907 |- | <center>492</center> | <center>08.06.1905</center> | [[File:Alexeev E I.jpg|65px]] | [[Jevgeni Aleksejev (1843−1917)|Jevgeni Ivanovitš Aleksejev]] (1843−1917) | admiral | |- | <center>493</center> | <center>11.08.1905</center> | [[File:Nikolay N. Maslov.jpeg|65px]] | [[Nikolai Maslov|Nikolai Nikolajevitš Maslov]] (1846−1912) | kindralleitnant (a-st 1906 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi sõjaväe peaprokurör 1895−1905 |- | <center>494</center> | <center>21.09.1905</center> | [[File:Vladimir Fedorovich Deitrih.jpg|65px]] | [[Vladimir Deutrich|Vladimir Fjodorovitš Deutrich]] (1852−1919) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | Riiginõukogu aseesimees 1917 |- | <center>495</center> | <center>21.10.1905</center> | [[File:Andrey I. Kosich.jpeg|65px]] | [[Andrei Kositš|Andrei Ivanovitš Kositš]] (1833−1917) | jalaväekindral | |- | <center>496</center> | <center>28.10.1905</center> | [[File:Nikolay Kutler.jpg|65px]] | [[Nikolai Kutler|Nikolai Nikolajevitš Kutler]] (1859−1924) | tõeline riiginõunik | |- | <center>497</center> | <center>28.10.1905</center> | [[File:Klavdiy Nemeshayev.jpeg|65px]] | [[Klavdi Nemišajev|Klavdi Semjonovitš Nemišajev (Nemešajev)]] (1849−1927) | | Venemaa keisririigi teedeminister 1905−1906 |- | <center>498</center> | <center>28.10.1905</center> | [[File:Vasily Ivanovich Timiryazev.jpeg|65px]] | [[Vassili Timirjazev|Vassili Ivanovitš Timirjazev]] (1849−1919) | salanõunik (a-st 1909 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi kaubandus- ja tööstusminister 1905−1906 ja 1909 |- | <center>499</center> | <center>28.10.1905</center> | [[File:Filosofov Dmitry Alexandrovitsch (1861-1907).jpg|65px]] | [[Dmitri Filossofov|Dmitri Aleksandrovitš Filossofov]] (1861−1907) | tallmeister | Riigikontrolör 1905−1906. Venemaa keisririigi kaubandus- ja tööstusminister 1906−1907 |- | <center>500</center> | <center>28.10.1905</center> | [[File:Shipov Ivan Pavlovich.jpg|65px]] | [[Ivan Šipov|Ivan Pavlovitš Šipov]] (1865−1919?) | salanõunik | Venemaa keisririigi rahandus- 1905−1906 ning kaubandus- ja tööstusminister 1908−1909 |- | <center>501</center> | <center>30.10.1905</center> | [[File:Durnovo Petr (1842-1915).jpg|65px]] | [[Pjotr Durnovo (1845−1915)|Pjotr Nikolajevitš Durnovo]] (1842−1915) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi siseminister 1905−1906 |- | <center>502</center> | <center>31.10.1905</center> | [[File:I I Tolstoy.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Tolstoi (1858−1916)|Ivan Ivanovitš Tolstoi]] (1858−1916) | õuemeister | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1905−1906 |- | <center>503</center> | <center>03.11.1905</center> | [[File:Alexei Birilev.jpg|65px]] | [[Aleksei Biriljov|Aleksei Aleksejevitš Biriljov]] (1844−1915) | viitseadmiral (a-st 1907 admiral) | Venemaa keisririigi mereminister 1905−1907 |- | <center>504</center> | <center>03.11.1905</center> | [[File:Alexander Rediger.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Rüdiger|Aleksandr Fjodorovitš Rüdiger]] (1853−1920) | kindralleitnant (a-st 1909 jalaväekindral) | Venemaa keisririigi sõjaminister 1905−1909 |- | <center>505</center> | <center>06.11.1905</center> | [[File:Sergey V. Rukhlov.jpeg|65px]] | [[Sergei Ruhlov|Sergei Vassiljevitš Ruhlov]] (1852−1918) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi teedeminister 1909−1915 |- | <center>506</center> | <center>15.11.1905</center> | [[File:Constantin Linder.jpg|65px]] | [[Constantin Linder]] (1836−1908) | jäägermeister (a-st 1907 ülemjäägermeister) | |- | <center>507</center> | <center>15.11.1905</center> | [[File:Trepov Fedor Fedorovich.jpg|65px]] | [[Fjodor Trepov|Fjodor Fjodorovitš Trepov]] (1854−1938) | kindralleitnant (a-st 1909 ratsaväekindral) | |- | <center>508</center> | <center>16.12.1905</center> | [[File:Mikhaïl Akimov 1914.jpg|65px]] | [[Mihhail Akimov|Mihhail Grigorjevitš Akimov]] (1847−1914) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | Venemaa keisririigi justiitsminister 1905−1906. Riiginõukogu esimees 1907−1914 |- | <center>509</center> | <center>16.12.1905</center> | [[File:Freze Alexandr Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Alexander Frese]] (1840−1918) | jalaväekindral | |- | <center>510</center> | <center>01.01.1906</center> | [[File:Kharitonov Piotr Alexeevitsch (1852-1916).jpg|65px]] | [[Pjotr Haritonov|Pjotr Aleksejevitš Haritonov]] (1852−1916) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | Riigikontrolör 1907−1916 |- | <center>511</center> | <center>15.01.1906</center> | [[File:Moscow, Governor Fyodor Dubasov, 1905-1906.jpg|65px]] | [[Fjodor Dubassov|Fjodor Vassiljevitš Dubassov]] (1845−1912) | viitseadmiral (a-st 1906 admiral) | |- | <center>512</center> | <center>18.02.1906</center> | [[File:Mikhail Mikhaylovich Feodorov.jpg|65px]] | [[Mihhail Fjodorov|Mihhail Mihhailovitš Fjodorov]] (1858−1949) | | |- | <center>513</center> | <center>27.02.1906</center> | [[File:Nikolskiy Alexandr Petrovich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Nikolski|Aleksandr Petrovitš Nikolski]] (1851−pärast 1917) | tõeline riiginõunik (a-st 1906 salanõunik) | |- | <center>514</center> | <center>02.04.1906</center> | [[File:Prince Boris A. Vasilchikov.jpeg|65px]] | vürst [[Boriss Vassiltšikov|Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov]] (1860−1931) | tallmeister | |- | <center>515</center> | <center>02.04.1906</center> | [[File:Pyotr Kaufman.jpg|65px]] | [[Pjotr von Kaufman|Pjotr Mihhailovitš von Kaufman]] (1857−1926) | ülemõuemeister (a-st 1908) | Venemaa keisririigi rahvaharidusminister 1906−1908 |- | <center>516</center> | <center>02.04.1906</center> | [[File:Emmanuil Nolde.jpg|65px]] | parun [[Emmanuel von Nolde]] (1854−1909) | salanõunik | |} ==Vaata ka== *[[Alaline nõukogu]] *[[Alalise nõukogu liikmete loend]] *[[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)]] ==Kirjandus== *Шилов, Д. Н., Кузьмин, Ю. А. ''Члены государственного совета Российской империи 1801−1906''. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Издательство "Дмитри Булганин", 2007. Lk 897-907. [[Kategooria:Venemaa ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed| ]] [[Kategooria:Venemaa Keisririik]] ceknahbwm1xrns9b8rlrhga2otgzf4v 0 615782 6175695 6016120 2022-08-09T06:56:18Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Андрей Фурсенко.jpeg|pisi|]] '''Andrei Aleksandrovitš Fursenko''' (''Андрей Александрович Фурсенко,'' sündinud [[17. juuli]]l [[1949]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] [[poliitik]], [[teadlane]] ja ärimees, Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i lähikondne, suvilakooperatiiv "Ozero" liige. == Elukäik ja tegevus == Sündis ajaloolase akadeemik Aleksandr Fursenko pojana. 1971 lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli matemaatika-mehaanika teaduskonna, füüsika-matemaatika teaduste kandidaat (1978), füüsika-matemaatika teaduste doktor (1990). Üliõpilasena astus [[NLKP]]<nowiki/>sse kuhu jäi augustini 1991. 1971–1991 A. F. Joffe nimelise Füüsika-Tehnika Instituudi teadustöötaja Leningradis, lõpus teadusdirektor ja juhtiv teadustöötaja. 1991–1993 "Perspektiivsete tehnoloogiate ja arengute keskuse" asepresident Peterburis. Tema otsene ülemus oli [[Juri Kovaltšuk]]. 1994–2001 Peterburi teadus- ja tehnoloogiaarenduse piirkondliku fondi peadirektor. Tema aktiivsel .osalusel viidi ellu üle 80 kõrgtehnoloogilise projekti. 1995. aastal liitus ta erakonnaga "Meie kodu – Venemaa". Alates 1990ndate algusest omas suvilat Solovjovkas, Leningradi oblasti Priozerski rajoonis. Tema suvilakrundi naabriteks olid [[Vladimir Putin]], [[Vladimir Jakunin]], tema vend Sergei Fursenko, [[Juri Kovaltšuk]], Viktor Mjatšin, Vladimir Smirnov ja [[Nikolai Šamalov]]. 10. novembril 1996 asutasid nad koos suvilakooperatiivi "Ozero", mille liikmetest moodustus Putini lähiringkond. Peale Putini saamist Venemaa presidendiks siidus Moskva võimukoridoridesse. 2001–2003 Venemaa tööstuse, teaduse ja tehnoloogia ministri asetäitja, 2003–2004 minister. 2004–2012 Venemaa haridus- ja teadusminister. Alates 2012 Venemaa presidendi abi teaduse ja hariduse alal.<ref>https://megabook.ru/article/%d0%a4%d1%83%d1%80%d1%81%d0%b5%d0%bd%d0%ba%d0%be%20%d0%90%d0%bd%d0%b4%d1%80%d0%b5%d0%b9%20%d0%90%d0%bb%d0%b5%d0%ba%d1%81%d0%b0%d0%bd%d0%b4%d1%80%d0%be%d0%b2%d0%b8%d1%87</ref> == Sanktsioonid == 20. märtsil 2014 kehtestas USA talle Krimmi annekteerimise pooldamise eest viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://news.liga.net/politics/articles/blizhniy_krug_putina_kto_popal_v_novyy_spisok_sanktsiy_ssha</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Fursenko, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa teadlased]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 4boohu6gb96eeo8tlbfnslolc7vb3lx 6175697 6175695 2022-08-09T06:58:36Z 85.253.189.36 /* Elukäik ja tegevus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Андрей Фурсенко.jpeg|pisi|]] '''Andrei Aleksandrovitš Fursenko''' (''Андрей Александрович Фурсенко,'' sündinud [[17. juuli]]l [[1949]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] [[poliitik]], [[teadlane]] ja ärimees, Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i lähikondne, suvilakooperatiiv "Ozero" liige. == Elukäik ja tegevus == Sündis ajaloolase [[akadeemik]] Aleksandr Fursenko pojana. [[1971]] lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli matemaatika-mehaanika teaduskonna, füüsika-matemaatika teaduste kandidaat (1978), füüsika-matemaatika teaduste doktor (1990). Üliõpilasena astus [[NLKP]]sse kuhu jäi augustini 1991. 1971–1991 A. F. Joffe nimelise Füüsika-Tehnika Instituudi teadustöötaja Leningradis, lõpus teadusdirektor ja juhtiv teadustöötaja. 1991–1993 "Perspektiivsete tehnoloogiate ja arengute keskuse" asepresident Peterburis. Tema otsene ülemus oli [[Juri Kovaltšuk]]. 1994–2001 Peterburi teadus- ja tehnoloogiaarenduse piirkondliku fondi peadirektor. Tema aktiivsel osalusel viidi ellu üle 80 kõrgtehnoloogilise projekti. 1995. aastal liitus ta erakonnaga "Meie kodu – Venemaa". Alates 1990ndate algusest omas ta suvilat Solovjovkas, Leningradi oblasti Priozerski rajoonis. Tema suvilakrundi naabriteks olid [[Vladimir Putin]], [[Vladimir Jakunin]], tema vend Sergei Fursenko, [[Juri Kovaltšuk]], Viktor Mjatšin, Vladimir Smirnov ja [[Nikolai Šamalov]]. 10. novembril [[1996]] asutasid nad koos suvilakooperatiivi "Ozero", mille liikmetest moodustus Putini lähiringkond. Peale Putini saamist Venemaa presidendiks siidus [[Moskva]] võimukoridoridesse. 2001–2003 oli Venemaa tööstuse, teaduse ja tehnoloogia ministri asetäitja, 2003–2004 minister. 2004–2012 Venemaa haridus- ja teadusminister. Alates 2012 Venemaa presidendi abi teaduse ja hariduse alal. <ref>https://megabook.ru/article/%d0%a4%d1%83%d1%80%d1%81%d0%b5%d0%bd%d0%ba%d0%be%20%d0%90%d0%bd%d0%b4%d1%80%d0%b5%d0%b9%20%d0%90%d0%bb%d0%b5%d0%ba%d1%81%d0%b0%d0%bd%d0%b4%d1%80%d0%be%d0%b2%d0%b8%d1%87</ref> == Sanktsioonid == 20. märtsil 2014 kehtestas USA talle Krimmi annekteerimise pooldamise eest viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://news.liga.net/politics/articles/blizhniy_krug_putina_kto_popal_v_novyy_spisok_sanktsiy_ssha</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Fursenko, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa teadlased]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 3ew4t20hisktns264bhdcgag7e87k7r 10 616734 6175469 6174908 2022-08-08T14:00:30Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45793, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 998714, "deaths": 2337, "deaths_per_million": 249.542, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 187442, "deaths": 7752, "deaths_per_million": 193.319, "fully_vaccinated": 6571487, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 16.39, "percent_vaccinated": 18.19, "population": 40099462, "total_vaccinated": 7294709, "vaccine_doses": 8040605 }, "AG": { "cases": 8787, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3620, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 317514, "deaths": 3563, "deaths_per_million": 1248.113, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 426799, "deaths": 8635, "deaths_per_million": 3093.902, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7478983, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.68, "percent_vaccinated": 39.53, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13639803, "vaccine_doses": 21323036 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9602534, "deaths": 129440, "deaths_per_million": 2858.861, "fully_vaccinated": 37690499, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.24, "percent_vaccinated": 91.03, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41213315, "vaccine_doses": 108108463 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4821763, "deaths": 20411, "deaths_per_million": 2287.695, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9656089, "deaths": 12335, "deaths_per_million": 475.867, "fully_vaccinated": 21736491, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.86, "percent_vaccinated": 86.42, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22401543, "vaccine_doses": 58260465 }, "AW": { "cases": 42286, "deaths": 226, "deaths_per_million": 2121.349, "fully_vaccinated": 83266, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.16, "percent_vaccinated": 84.05, "population": 106536, "total_vaccinated": 89543, "vaccine_doses": 172809 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 801939, "deaths": 9760, "deaths_per_million": 946.379, "fully_vaccinated": 4858862, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.11, "percent_vaccinated": 52.06, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5368516, "vaccine_doses": 13829027 }, "BA": { "cases": 387803, "deaths": 15902, "deaths_per_million": 4861.595, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 94963, "deaths": 501, "deaths_per_million": 1781.65, "fully_vaccinated": 154077, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.79, "percent_vaccinated": 57.96, "population": 281200, "total_vaccinated": 162991, "vaccine_doses": 317068 }, "BD": { "cases": 2007335, "deaths": 29304, "deaths_per_million": 173.032, "fully_vaccinated": 120703120, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.27, "percent_vaccinated": 76.84, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130137673, "vaccine_doses": 291123460 }, "BE": { "cases": 4437299, "deaths": 32296, "deaths_per_million": 2781.4, "fully_vaccinated": 9155038, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.85, "percent_vaccinated": 79.68, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9251930, "vaccine_doses": 25732299 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1217565, "deaths": 37435, "deaths_per_million": 5436.497, "fully_vaccinated": 2065679, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4488347 }, "BH": { "cases": 662814, "deaths": 1511, "deaths_per_million": 1032.622, "fully_vaccinated": 1224548, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.69, "percent_vaccinated": 84.71, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239565, "vaccine_doses": 3462975 }, "BI": { "cases": 47008, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 16112, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16702, "vaccine_doses": 18568 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17356, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 211157, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1064405, "deaths": 22095, "deaths_per_million": 1829.136, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 10897, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34018371, "deaths": 679996, "deaths_per_million": 3172.715, "fully_vaccinated": 170168354, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.4, "percent_vaccinated": 86.41, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185208286, "vaccine_doses": 465319009 }, "BS": { "cases": 36812, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 162434, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 41.92, "population": 407906, "total_vaccinated": 171010, "vaccine_doses": 355282 }, "BT": { "cases": 60530, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 673485, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.62, "percent_vaccinated": 89.29, "population": 777486, "total_vaccinated": 694208, "vaccine_doses": 1917605 }, "BW": { "cases": 325724, "deaths": 2772, "deaths_per_million": 1070.922, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 67424, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 218586, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.64, "percent_vaccinated": 62.41, "population": 400031, "total_vaccinated": 249641, "vaccine_doses": 496542 }, "CA": { "cases": 4117788, "deaths": 43158, "deaths_per_million": 1131.123, "fully_vaccinated": 31504328, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.57, "percent_vaccinated": 85.95, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32792945, "vaccine_doses": 87492022 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92173, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14781, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1245498, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.82, "percent_vaccinated": 23.86, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1301882, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24775, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3972622, "deaths": 13918, "deaths_per_million": 1601.352, "fully_vaccinated": 6006703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6091354, "vaccine_doses": 15888259 }, "CI": { "cases": 85712, "deaths": 811, "deaths_per_million": 29.514, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 6129, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4306955, "deaths": 59800, "deaths_per_million": 3067.739, "fully_vaccinated": 17633211, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.46, "percent_vaccinated": 92.54, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18038789, "vaccine_doses": 61271526 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 909736, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3426023000 }, "CO": { "cases": 6278998, "deaths": 141075, "deaths_per_million": 2738.44, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1044385, "deaths": 8754, "deaths_per_million": 1698.501, "fully_vaccinated": 4183451, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 86.51, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4458619, "vaccine_doses": 11504591 }, "CU": { "cases": 1108827, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9979991, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.66, "percent_vaccinated": 94.94, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10686373, "vaccine_doses": 39659151 }, "CV": { "cases": 62207, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 307784, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.35, "percent_vaccinated": 60.5, "population": 587925, "total_vaccinated": 355667, "vaccine_doses": 823283 }, "CW": { "cases": 45127, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99727, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.39, "percent_vaccinated": 56.94, "population": 190338, "total_vaccinated": 108375, "vaccine_doses": 255000 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 568383, "deaths": 1143, "deaths_per_million": 1275.66, "fully_vaccinated": 645367, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.03, "percent_vaccinated": 74.66, "population": 896007, "total_vaccinated": 668933, "vaccine_doses": 1791383 }, "CZ": { "cases": 3999651, "deaths": 40566, "deaths_per_million": 3859.477, "fully_vaccinated": 6884058, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.5, "percent_vaccinated": 66.31, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6969846, "vaccine_doses": 17792508 }, "DE": { "cases": 31228322, "deaths": 144858, "deaths_per_million": 1736.728, "fully_vaccinated": 63401196, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 77.61, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64737322, "vaccine_doses": 184102003 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 190673, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.25, "percent_vaccinated": 19.09, "population": 1105557, "total_vaccinated": 211044, "vaccine_doses": 231653 }, "DK": { "cases": 3240454, "deaths": 6701, "deaths_per_million": 1144.64, "fully_vaccinated": 4788269, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.79, "percent_vaccinated": 82.4, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4823955, "vaccine_doses": 13218811 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 632655, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6020135, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.15, "percent_vaccinated": 65.29, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7258552, "vaccine_doses": 15900724 }, "DZ": { "cases": 268254, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 975234, "deaths": 35811, "deaths_per_million": 2012.11, "fully_vaccinated": 14063328, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.02, "percent_vaccinated": 85.52, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15219781, "vaccine_doses": 36801542 }, "EE": { "cases": 591377, "deaths": 2628, "deaths_per_million": 1977.872, "fully_vaccinated": 843678, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.5, "percent_vaccinated": 65.06, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864426, "vaccine_doses": 2003839 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24775, "deaths_per_million": 226.748, "fully_vaccinated": 38603443, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.33, "percent_vaccinated": 47.33, "population": 109262178, "total_vaccinated": 51718920, "vaccine_doses": 95223214 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10118, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13266184, "deaths": 111094, "deaths_per_million": 2339.465, "fully_vaccinated": 40614299, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.53, "percent_vaccinated": 86.93, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41281380, "vaccine_doses": 95548924 }, "ET": { "cases": 492491, "deaths": 7569, "deaths_per_million": 62.927, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52477385 }, "EU": { "cases": 160903333, "deaths": 1124009, "deaths_per_million": 2511.227, "fully_vaccinated": 327861225, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.25, "percent_vaccinated": 75.5, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337943597, "vaccine_doses": 893908773 }, "FI": { "cases": 1218216, "deaths": 5251, "deaths_per_million": 948.52, "fully_vaccinated": 4338350, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.37, "percent_vaccinated": 81.64, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4519683, "vaccine_doses": 12315719 }, "FJ": { "cases": 67805, "deaths": 874, "deaths_per_million": 945.263, "fully_vaccinated": 636527, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.84, "percent_vaccinated": 76.56, "population": 924610, "total_vaccinated": 707899, "vaccine_doses": 1519291 }, "FK": { "cases": 1847, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 6691, "deaths": 16, "deaths_per_million": 141.429, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34086302, "deaths": 152606, "deaths_per_million": 2263.445, "fully_vaccinated": 53005170, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.62, "percent_vaccinated": 80.87, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54526274, "vaccine_doses": 148733461 }, "GA": { "cases": 48511, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23457428, "deaths": 185247, "deaths_per_million": 2753.331, "fully_vaccinated": 50483527, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.03, "percent_vaccinated": 79.83, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53710109, "vaccine_doses": 150590197 }, "GD": { "cases": 18845, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38687, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.05, "percent_vaccinated": 35.23, "population": 124610, "total_vaccinated": 43899, "vaccine_doses": 89584 }, "GE": { "cases": 1698020, "deaths": 16869, "deaths_per_million": 4488.848, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168306, "deaths": 1458, "deaths_per_million": 44.407, "fully_vaccinated": 7928573, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.15, "percent_vaccinated": 33.75, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11079814, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19999, "deaths": 106, "deaths_per_million": 3244.567, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12149, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37408, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16776, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4474616, "deaths": 31377, "deaths_per_million": 3003.916, "fully_vaccinated": 7633701, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.08, "percent_vaccinated": 75.86, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7923938, "vaccine_doses": 21273010 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1057289, "deaths": 19124, "deaths_per_million": 1086.067, "fully_vaccinated": 6568367, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 37.3, "percent_vaccinated": 48.02, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8454886, "vaccine_doses": 18669862 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8440, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 70152, "deaths": 1271, "deaths_per_million": 1579.732, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1385242, "deaths": 9540, "deaths_per_million": 1272.92, "fully_vaccinated": 6516771, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.95, "percent_vaccinated": 90.31, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6768054, "vaccine_doses": 18077844 }, "HN": { "cases": 445271, "deaths": 10945, "deaths_per_million": 1064.86, "fully_vaccinated": 5493660, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.45, "percent_vaccinated": 60.91, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6261004, "vaccine_doses": 14837097 }, "HR": { "cases": 1193298, "deaths": 16401, "deaths_per_million": 4039.521, "fully_vaccinated": 2246308, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.33, "percent_vaccinated": 57.06, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316558, "vaccine_doses": 5265340 }, "HT": { "cases": 32464, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 162599, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.42, "percent_vaccinated": 2.18, "population": 11447569, "total_vaccinated": 249913, "vaccine_doses": 354635 }, "HU": { "cases": 1987321, "deaths": 46886, "deaths_per_million": 4828.737, "fully_vaccinated": 6200631, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.06, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6413971, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6244978, "deaths": 157095, "deaths_per_million": 573.856, "fully_vaccinated": 170143379, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.15, "percent_vaccinated": 73.99, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202563389, "vaccine_doses": 429156238 }, "IE": { "cases": 1647605, "deaths": 7700, "deaths_per_million": 1544.161, "fully_vaccinated": 4046912, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.16, "percent_vaccinated": 82.08, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093173, "vaccine_doses": 11012095 }, "IL": { "cases": 4600994, "deaths": 11436, "deaths_per_million": 1230.869, "fully_vaccinated": 6149890, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.19, "percent_vaccinated": 72.28, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6715103, "vaccine_doses": 18212653 }, "IM": { "cases": 37794, "deaths": 114, "deaths_per_million": 1352.907, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44145709, "deaths": 526689, "deaths_per_million": 374.185, "fully_vaccinated": 935516836, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.46, "percent_vaccinated": 72.63, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1022282731, "vaccine_doses": 2062862077 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2450637, "deaths": 25325, "deaths_per_million": 581.735, "fully_vaccinated": 7722021, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.74, "percent_vaccinated": 25.24, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10985871, "vaccine_doses": 18929174 }, "IR": { "cases": 7440422, "deaths": 142461, "deaths_per_million": 1620.285, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 202831, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21313427, "deaths": 173136, "deaths_per_million": 2922.604, "fully_vaccinated": 47957380, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.79, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50820490, "vaccine_doses": 139911780 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81163, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.04, "percent_vaccinated": 76.49, "population": 109618, "total_vaccinated": 83844, "vaccine_doses": 237997 }, "JM": { "cases": 147189, "deaths": 3207, "deaths_per_million": 1134.14, "fully_vaccinated": 720230, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.47, "percent_vaccinated": 29.07, "population": 2827694, "total_vaccinated": 822134, "vaccine_doses": 1473140 }, "JO": { "cases": 1715296, "deaths": 14083, "deaths_per_million": 1263.244, "fully_vaccinated": 4551253, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.82, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4812827, "vaccine_doses": 10032773 }, "JP": { "cases": 14285593, "deaths": 33694, "deaths_per_million": 270.39, "fully_vaccinated": 102547748, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.29, "percent_vaccinated": 83.43, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103962123, "vaccine_doses": 302432014 }, "KE": { "cases": 337853, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 203776, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326878, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.14, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576018, "vaccine_doses": 3172309 }, "KH": { "cases": 137021, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14427169, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.97, "percent_vaccinated": 91.12, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15115433, "vaccine_doses": 41897973 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8340, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 381922, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.48, "percent_vaccinated": 51.16, "population": 821626, "total_vaccinated": 420317, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6477, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 20544420, "deaths": 25292, "deaths_per_million": 487.979, "fully_vaccinated": 44655383, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.16, "percent_vaccinated": 87, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45091614, "vaccine_doses": 127903599 }, "KW": { "cases": 655854, "deaths": 2562, "deaths_per_million": 602.807, "fully_vaccinated": 3329555, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.34, "percent_vaccinated": 80.93, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3439433, "vaccine_doses": 8173067 }, "KY": { "cases": 29419, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59972, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.02, "percent_vaccinated": 90.33, "population": 68136, "total_vaccinated": 61550, "vaccine_doses": 147390 }, "KZ": { "cases": 1456527, "deaths": 19025, "deaths_per_million": 991.068, "fully_vaccinated": 10532828, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.87, "percent_vaccinated": 56.26, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10799863, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 211842, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5213334, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.21, "percent_vaccinated": 79.22, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5881972, "vaccine_doses": 11095306 }, "LB": { "cases": 1186920, "deaths": 10548, "deaths_per_million": 1886.053, "fully_vaccinated": 2385832, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.66, "percent_vaccinated": 48.46, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2709945, "vaccine_doses": 5720506 }, "LC": { "cases": 28161, "deaths": 387, "deaths_per_million": 2154.165, "fully_vaccinated": 54609, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.4, "percent_vaccinated": 33.31, "population": 179652, "total_vaccinated": 59835, "vaccine_doses": 122184 }, "LI": { "cases": 18805, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26753, "vaccine_doses": 71303 }, "LK": { "cases": 666764, "deaths": 16586, "deaths_per_million": 761.754, "fully_vaccinated": 14555036, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.85, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17105217, "vaccine_doses": 39666023 }, "LR": { "cases": 7548, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1191888, "deaths": 9218, "deaths_per_million": 3307.913, "fully_vaccinated": 1877405, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953638, "vaccine_doses": 4494211 }, "LU": { "cases": 284931, "deaths": 1115, "deaths_per_million": 1744.038, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.32, "population": 639321, "total_vaccinated": 481536, "vaccine_doses": 1328097 }, "LV": { "cases": 871181, "deaths": 5901, "deaths_per_million": 3149.016, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 505350, "deaths": 6433, "deaths_per_million": 955.12, "fully_vaccinated": 1217626, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.08, "percent_vaccinated": 34.08, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2295317, "vaccine_doses": 3677815 }, "MA": { "cases": 1262622, "deaths": 16257, "deaths_per_million": 438.471, "fully_vaccinated": 23464808, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 67.36, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24974386, "vaccine_doses": 55051989 }, "MC": { "cases": 14174, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 541715, "deaths": 11630, "deaths_per_million": 3798.784, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 265184, "deaths": 2755, "deaths_per_million": 4387.928, "fully_vaccinated": 284409, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.3, "percent_vaccinated": 46.56, "population": 627859, "total_vaccinated": 292334, "vaccine_doses": 677772 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66557, "deaths": 1409, "deaths_per_million": 48.728, "fully_vaccinated": 1297671, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.49, "percent_vaccinated": 4.64, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1340993, "vaccine_doses": 1610098 }, "MH": { "cases": 70, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 330755, "deaths": 9388, "deaths_per_million": 4463.399, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31236, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1444558, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.59, "percent_vaccinated": 9.05, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1982922, "vaccine_doses": 2700389 }, "MM": { "cases": 614198, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 954305, "deaths": 2121, "deaths_per_million": 633.554, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 791, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 590248, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.97, "percent_vaccinated": 89.92, "population": 686607, "total_vaccinated": 617412, "vaccine_doses": 1456299 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62657, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1077, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1915, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.36, "percent_vaccinated": 46.95, "population": 4417, "total_vaccinated": 2074, "vaccine_doses": 4499 }, "MT": { "cases": 113246, "deaths": 795, "deaths_per_million": 1509.261, "fully_vaccinated": 470376, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.3, "percent_vaccinated": 90.65, "population": 526748, "total_vaccinated": 477480, "vaccine_doses": 1332064 }, "MU": { "cases": 248720, "deaths": 1015, "deaths_per_million": 781.421, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2566599 }, "MV": { "cases": 184485, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384747, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.78, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 521458, "total_vaccinated": 398995, "vaccine_doses": 949602 }, "MW": { "cases": 87627, "deaths": 2670, "deaths_per_million": 134.24, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6857470, "deaths": 328320, "deaths_per_million": 2591.213, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 72.87, "population": 126705138, "total_vaccinated": 92333818, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4708552, "deaths": 36026, "deaths_per_million": 1073.037, "fully_vaccinated": 27465018, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.8, "percent_vaccinated": 83.63, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28077843, "vaccine_doses": 71908791 }, "MZ": { "cases": 229755, "deaths": 2216, "deaths_per_million": 69.084, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4072, "deaths_per_million": 1609.39, "fully_vaccinated": 462994, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 18.3, "percent_vaccinated": 21.16, "population": 2530151, "total_vaccinated": 535335, "vaccine_doses": 879989 }, "NC": { "cases": 71073, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9119, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 261885, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14807, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5629912, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.18, "percent_vaccinated": 87.72, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6009617, "vaccine_doses": 11639529 }, "NL": { "cases": 8360416, "deaths": 22598, "deaths_per_million": 1291.189, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1456960, "deaths": 3623, "deaths_per_million": 670.551, "fully_vaccinated": 4050234, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.96, "percent_vaccinated": 80.39, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343478, "vaccine_doses": 11530698 }, "NP": { "cases": 990127, "deaths": 11971, "deaths_per_million": 398.568, "fully_vaccinated": 20579365, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.52, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25026214, "vaccine_doses": 52867991 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1660402, "deaths": 1638, "deaths_per_million": 319.315, "fully_vaccinated": 4128338, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.48, "percent_vaccinated": 83.74, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4295637, "vaccine_doses": 11540649 }, "OM": { "cases": 396722, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 954369, "deaths": 8425, "deaths_per_million": 1936.218, "fully_vaccinated": 3131836, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.98, "percent_vaccinated": 80.25, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3491894, "vaccine_doses": 8502818 }, "PE": { "cases": 3961513, "deaths": 214588, "deaths_per_million": 6364.674, "fully_vaccinated": 27943524, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.88, "percent_vaccinated": 88.11, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29706745, "vaccine_doses": 81260809 }, "PF": { "cases": 75819, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44800, "deaths": 663, "deaths_per_million": 66.637, "fully_vaccinated": 281948, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.83, "percent_vaccinated": 3.43, "population": 9949437, "total_vaccinated": 341307, "vaccine_doses": 623255 }, "PH": { "cases": 3803955, "deaths": 60807, "deaths_per_million": 533.955, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1559829, "deaths": 30508, "deaths_per_million": 131.84, "fully_vaccinated": 129921311, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.15, "percent_vaccinated": 59.84, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138476803, "vaccine_doses": 287848376 }, "PL": { "cases": 6094269, "deaths": 116660, "deaths_per_million": 3045.339, "fully_vaccinated": 22530743, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.82, "percent_vaccinated": 59.4, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22753255, "vaccine_doses": 55308436 }, "PM": { "cases": 3112, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 691065, "deaths": 5688, "deaths_per_million": 1108.039, "fully_vaccinated": 1773409, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.55, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2009619, "vaccine_doses": 3737310 }, "PT": { "cases": 5359624, "deaths": 24664, "deaths_per_million": 2396.866, "fully_vaccinated": 8899233, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.48, "percent_vaccinated": 94.65, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9740081, "vaccine_doses": 24793071 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 710890, "deaths": 19289, "deaths_per_million": 2877.324, "fully_vaccinated": 3491828, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.09, "percent_vaccinated": 58.9, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3948425, "vaccine_doses": 9257248 }, "QA": { "cases": 414310, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2743181, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.04, "percent_vaccinated": 102.04, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2743181, "vaccine_doses": 7302700 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3115992, "deaths": 66179, "deaths_per_million": 3423.897, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2164435, "deaths": 16356, "deaths_per_million": 2380.25, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18440314, "deaths": 374983, "deaths_per_million": 2584.258, "fully_vaccinated": 75211211, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.83, "percent_vaccinated": 56.91, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82584587, "vaccine_doses": 171469139 }, "RW": { "cases": 132299, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10414585, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.36, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 811034, "deaths": 9261, "deaths_per_million": 257.605, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 187200, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 26.45, "percent_vaccinated": 40.9, "population": 707851, "total_vaccinated": 289502, "vaccine_doses": 479045 }, "SC": { "cases": 45540, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80990, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.07, "percent_vaccinated": 80.05, "population": 106470, "total_vaccinated": 85233, "vaccine_doses": 209471 }, "SD": { "cases": 63074, "deaths": 4958, "deaths_per_million": 108.592, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2545671, "deaths": 19433, "deaths_per_million": 1856.58, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1759575, "deaths": 1539, "deaths_per_million": 282.199, "fully_vaccinated": 5000501, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.69, "percent_vaccinated": 92.09, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5022441, "vaccine_doses": 14281534 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1093584, "deaths": 6721, "deaths_per_million": 3171.166, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763608, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074781 }, "SL": { "cases": 7737, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1918592, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.78, "percent_vaccinated": 31.42, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2645861, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20007, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87615, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1071360, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.35, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2040506, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 11.96, "percent_vaccinated": 16.45, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2807072, "vaccine_doses": 3648859 }, "SR": { "cases": 80982, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17780, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1369250, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 12.74, "percent_vaccinated": 13.13, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1411298, "vaccine_doses": 1461516 }, "ST": { "cases": 6115, "deaths": 75, "deaths_per_million": 336.162, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4213, "deaths_per_million": 667.23, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56464, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1914784, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.98, "percent_vaccinated": 13.33, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2842478, "vaccine_doses": 4389805 }, "SZ": { "cases": 73305, "deaths": 1419, "deaths_per_million": 1190.166, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684885 }, "TC": { "cases": 6328, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7437, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38192, "deaths": 281, "deaths_per_million": 32.505, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.74, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2138953, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4607451, "deaths": 31630, "deaths_per_million": 441.753, "fully_vaccinated": 53234506, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.35, "percent_vaccinated": 79.42, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56867058, "vaccine_doses": 141146297 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 2464 }, "TL": { "cases": 23036, "deaths": 134, "deaths_per_million": 101.443, "fully_vaccinated": 732690, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.47, "percent_vaccinated": 63.98, "population": 1320942, "total_vaccinated": 845153, "vaccine_doses": 1757560 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1134660, "deaths": 29105, "deaths_per_million": 2373.41, "fully_vaccinated": 6378774, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.51, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8892359, "vaccine_doses": 14907870 }, "TO": { "cases": 12836, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 16295817, "deaths": 99678, "deaths_per_million": 1175.789, "fully_vaccinated": 53124036, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.66, "percent_vaccinated": 68.29, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57893779, "vaccine_doses": 151133348 }, "TT": { "cases": 173006, "deaths": 4068, "deaths_per_million": 2666.382, "fully_vaccinated": 715699, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.91, "percent_vaccinated": 49.32, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752393, "vaccine_doses": 1577797 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4738861, "deaths": 9229, "deaths_per_million": 386.799, "fully_vaccinated": 19949642, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.61, "percent_vaccinated": 89.46, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21345432, "vaccine_doses": 59882600 }, "TZ": { "cases": 37865, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 12036710, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 18.93, "percent_vaccinated": 21.15, "population": 63588334, "total_vaccinated": 13445924, "vaccine_doses": 16871609 }, "UA": { "cases": 5298881, "deaths": 116485, "deaths_per_million": 2675.883, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12280315, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.78, "percent_vaccinated": 39.43, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18081463, "vaccine_doses": 24655406 }, "US": { "cases": 92112922, "deaths": 1033556, "deaths_per_million": 3066.953, "fully_vaccinated": 223035566, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.18, "percent_vaccinated": 78.79, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261591428, "vaccine_doses": 604235972 }, "UY": { "cases": 971728, "deaths": 7415, "deaths_per_million": 2164.167, "fully_vaccinated": 2890463, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.36, "percent_vaccinated": 87.54, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2999239, "vaccine_doses": 8717090 }, "UZ": { "cases": 243328, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9390, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31144, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.85, "percent_vaccinated": 35.47, "population": 104332, "total_vaccinated": 37011, "vaccine_doses": 72202 }, "VE": { "cases": 538435, "deaths": 5768, "deaths_per_million": 204.54, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11347518, "deaths": 43094, "deaths_per_million": 442.135, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11731, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 53.97, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 313449 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15405, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 261304, "deaths": 3176, "deaths_per_million": 1782.152, "fully_vaccinated": 824250, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.82, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905680, "vaccine_doses": 1834664 }, "XW": { "cases": 584590338, "deaths": 6418044, "deaths_per_million": 811.456, "fully_vaccinated": 4881183313, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.71, "percent_vaccinated": 67.15, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5311208343, "vaccine_doses": 12404802120 }, "YE": { "cases": 11895, "deaths": 2152, "deaths_per_million": 65.248, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4004555, "deaths": 101982, "deaths_per_million": 1717.093, "fully_vaccinated": 19239158, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.39, "percent_vaccinated": 37.35, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22182661, "vaccine_doses": 37265934 }, "ZM": { "cases": 331358, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5158680, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 26.49, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 8130436 }, "ZW": { "cases": 256447, "deaths": 5584, "deaths_per_million": 349.141, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } r2h2ry2eg19oh4gjv90t88iwpfcpdjk 0 617582 6175783 6108294 2022-08-09T10:53:10Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Stankiewicz_Portret_Romualda_Hube,_senatora.jpg|Stankiewicz_Portret_Romualda_Hube,_senatora.jpg]] pildiga [[Pilt:Aleksander_Stankiewicz_-_Portrait_of_Romuald_Hube,_senator_-_MP wikitext text/x-wiki [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Valitseva Senati]] liikmete loend 1711−1917. ===Peeter I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center>1</center> | <center>22.02.1711</center> | | [[Vassili Apuhtin|Vassili Andrejevitš Apuhtin]] (1661−pärast 1726) | stolnik | |- | <center>2</center> | <center>22.02.1711</center> | | vürst [[Mihhail Dolgorukov (1667−1750)|Mihhail Vladimirovitš Dolgorukov]] (1667−1750) | salanõunik (a-st 1727, a-st 1739 tõeline salanõunik) | |- | <center>3</center> | <center>22.02.1711</center> | | vürst [[Pjotr Golitsõn|Pjotr Aleksejevitš Golitsõn]] (1660−1722) | stolnik | |- | <center>4</center> | <center>22.02.1711</center> | | [[Nazari Melnitski|Nazari Petrovitš Melnitski]] (1645−pärast 1717) | stolnik | Erustus 27.02.1712 |- | <center>5</center> | <center>22.02.1711</center> | | krahv [[Ivan Mussin-Puškin|Ivan Aleksejevitš Mussin-Puškin]] (u 1660−1730) | salanõunik (a-st 1718 tõeline salanõunik) | |- | <center>6</center> | <center>22.02.1711</center> | | [[Grigori Plemjannikov|Grigori Andrejevitš Plemjannikov]] (1658−1713) | stolnik | |- | <center>7</center> | <center>22.02.1711</center> | | [[Mihhail Samarin|Mihhail Mihhailovitš Samarin]] (1659−1730) | rittmeister, tõeline riiginõunik (a-st 1725) | |- | <center>8</center> | <center>22.02.1711</center> | [[File:Tikhon streshnev.jpg|65px]] | [[Tihhon Strešnev|Tihhon Nikititš Strešnev]] (1644−1719) | bojaar | |- | <center>9</center> | <center>22.02.1711</center> | | vürst [[Grigori Volkonski|Grigori Ivanovitš Volkonski]] (1670−1715) | stolnik | |- | <center></center> | <center>18.08.1711</center> | [[File:Dolgorukov Yakov Fyodorovich.jpg|65px]] | vürst [[Jakov Dolgorukov|Jakov Fjodorovitš Dolgorukov]] (1639−1720) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.06.1715</center> | | krahv [[Pjotr Apraksin|Pjotr Matvejevitš Apraksin]] (1659−1728) | salanõunik (a-st 1722, a-st 1725 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Fyodor Matveyevich Apraksin.jpg|65px]] | krahv [[Fjodor Apraksin|Fjodor Matvejevitš Apraksin]] (1661−1728) | kindraladmiral | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Bryus YaV.jpg|65px]] | krahv (a-st 1721) [[James Bruce|James Daniel Bruce]] (1669−1735) | kindralfeldzeugmeister (a-st 1726 kindralfeldmarssal) | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Dolgorukov Grygory Fyodorovich.jpg|65px]] | vürst [[Grigori Dolgorukov (1657−1723)|Grigori Fjodovitš Dolgorukov]] (1657−1723) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Князь Дмитрий Михайлович Голицын (1665 — 1737).jpg|65px]] | vürst [[Dmitri Golitsõn|Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] (1665−1737) | tõeline salanõunik (a-st 1726) | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Chancelor G.I.Golovkin by I.Nikitin (1720s, Tretyakov gallery).jpg|65px]] | krahv [[Gavriil Golovkin|Gavriil Ivanovitš Golovkin]] (1660−1734) | kantsler | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Matveev Andrey Artamonovich.jpg|65px]] | krahv [[Andrei Matvejev|Andrei Artamonovitš Marvejev]] (1666−1728) | salanõunik (a-st 1725 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | [[File:Portrait of Alexander Danilovich Menshikov1.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Aleksandr Menšikov|Aleksandr Danilovitš Menšikov]] (1673−1729) | kindralfeldmarssal (a-st 1727 generalissimus), šautbenaht (a-st 1721 viitseadmiral, a-st 1727 admiral) | Jäi auastmetest ilma 09.09.1727 |- | <center></center> | <center>15.12.1717</center> | | [[Adam van der Weyde]] (1667−1720) | kindral | |- | <center></center> | <center>20.02.1721</center> | [[File:Dimitrie Cantemir - Portrait from Descriptio Moldaviae, 1716 (crop).jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Dimitrie Cantemir]] (1673−1723) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.08.1723</center> | [[File:Dolgorukov Vasiliy Lukich (painted portrait).jpg|65px]] | vürst [[Vassili Dolgorukov (1672−1739)|Vassili Lukitš Dolgorukov]] (1672−1739) | salanõunik (a-st 1725 tõeline salanõunik) | Erustus 1730 |- | <center></center> | <center>00.00.1723</center> | | krahv [[Aleksandr Golovkin|Aleksandr Gavrilovitš Golovkin]] (1689−1760) | salanõunik (a-st 1727 tõeline salanõunik) | |} ===Katariina I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>08.02.1726</center> | [[File:Buturlin Ivan Ivanovich color.jpg|65px]] | [[Ivan Buturlin|Ivan Ivanovitš Buturlin]] (1661−1738) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>08.02.1726</center> | | [[Ivan Dmitrijev-Mamonov|Ivan Iljitš Dmitrijev-Mamonov]] (1680−1730) | kindralmajor (a-st 1726 kindralleitnant, a-st 1730 kindral ''en chef'') | |- | <center></center> | <center>08.02.1726</center> | | vürst [[Aleksei Dolgorukov (1734)|Aleksei Grigorjevitš Dolgorukov]] (suri 1734) | tõeline salanõunik (a-st 1728) | Erustus 1730 |- | <center></center> | <center>08.02.1726</center> | [[File:Anton de Vieira.jpg|65px]] | krahv [[António de Vieira|António Manuel de Vieira]] (1682−1745) | kindralmajor (a-st 1726 kindralleitnant, a-st 1744 kindral ''en chef'') | |} ===Peeter II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>17.05.1728</center> | [[File:Mikhail Mikhailovich Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Golitsõn (1684−1764)|Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]] (1684−1764) | salanõunik (a-st 1744 tõeline salanõunik), kapten-kommodoor (a-st 1732 viitseadmiral, a-st 1746 admiral, a-st 1756 kindraladmiral) | |- | <center></center> | <center>17.05.1728</center> | | krahv [[Ivan Golovkin|Ivan Gavrilovitš Golovkin]] (1687−1734) | salanõunik (a-st 1730 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.09.1728</center> | | vürst [[Ivan Dolgorukov|Ivan Grigorjevitš Dolgorukov]] (1680−1739) | tõeline riiginõunik (a-st 1729 salanõunik) | Erustus 1730 |} ===Anna Ivanovna=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>04.03.1730</center> | | vürst [[Ivan Barjatinski|Ivan Fjodorovitš Barjatinski]] (1689−1738) | kindralmajor (a-st 1730 kindralleitnant, a-st 1737 kindral ''en chef'') | |- | <center></center> | <center>04.03.1730</center> | [[File:Dolgorukov Vasily Vladimirovich.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Dolgorukov (1667−1746)|Vassili Vladimirovitš Dolgorukov]] (1667−1746) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>04.03.1730</center> | [[File:Golitsyn M M 1675-1730.jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Golitsõn (1675−1730)|Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]] (1675−1730) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>04.03.1730</center> | [[File:Граф Головкин Михаил Гаврилович.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Golovkin|Mihhail Gavrilovitš Golovkin]] (1699−1754) | salanõunik (a-st 1739 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.04.1733</center> | | [[Aleksandr Narõškin|Aleksandr Lvovitš Narõškin]] (1694−1746) | salanõunik (a-st 1740 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.07.1733</center> | | [[Stepan Veljaminov|Stepan Lukitš Veljaminov]] (1670−1737) | salanõunik (a-st 1736) | |- | <center></center> | <center>22.09.1735</center> | | [[Mihhail Volkov|Mihhail Jakovlevitš Volkov]] (1670ndad−1752) | kindralleitnant (a-st 1741 kindral ''en chef'') | |- | <center></center> | <center>21.05.1739</center> | | krahv [[Platon Mussin-Puškin|Platon Ivanovitš Mussin-Puškin]] (1698−1743) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | Jäi ilma 27.06.1740, ennistati 25.06.1742 |- | <center></center> | <center>02.03.1740</center> | | [[Ivan Bahmetev|Ivan Ivanovitš Bahmetev]] (1683−1760) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1753) | |- | <center></center> | <center>02.03.1740</center> | [[File:Mikhail Ivanovich Leontiev.jpg|65px]] | [[Mihhail Leontjev|Mihhail Ivanovitš Leontjev]] (1675−1752) | kindral ''en chef'' | |} ===Ivan VI=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>17.09.1741</center> | [[File:Alex Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Golitsõn (1697−1768)|Aleksei Dmitrijevitš Golitsõn]] (1697−1768) | tõeline riiginõunik (a-st 1743 salanõunik, as-t 1757 tõeline salanõunik) | |} ===Jelizaveta Petrovna=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>12.12.1741</center> | [[File:Chancellor bestuzhev.jpg|65px]] | krahv (a-st 1742) [[Aleksei Bestužev-Rjumin|Aleksei Petrovitš Bestužev-Rjumin]] (1693−1767) | viitsekantseler (a-st 1744 kantsler), kindralfeldmarssal (a-st 1762) | |- | <center></center> | <center>12.12.1741</center> | [[File:N. F. Golovin.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Golovin|Nikolai Fjodorovitš Golovin]] (1695−1745) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.12.1741</center> | [[File:Alexandr Borisovich Kurakin (1697-1749) by Georg Christoph Grooth.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Kurakin|Aleksandr Borissovitš Kurakin]] (1697−1749) | salanõunik, ülemtallmeister | |- | <center></center> | <center>12.12.1742</center> | [[File:A.B. Buturlin (unknown, GIM).jpg|65px]] | krahv (a-st 1760) [[Aleksandr Buturlin|Aleksandr Borissovitš Buturlin]] (1694−1767) | kindral ''en chef'' (a-st 1756 kindralfeldmarssal) | |- | <center></center> | <center>12.12.1742</center> | | krahv [[Illarion Vorontsov|Illarion Gavrilovitš Vorontsov]] (1674−1750) | tõeline riiginõunik (a-st 1744 salanõunik) | Erustus 15.03.1744 |- | <center></center> | <center>05.10.1743</center> | [[File:Peter von Lacy.PNG|65px]] | krahv [[Peter Lacy|Peter Edmond de Lacy]] (1678−1751) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>25.06.1744</center> | | [[Stepan Ignatjev|Stepan Lukitš Ignatjev]] (1688−1747) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>15.12.1744</center> | | [[Vassili Levašov|Vassili Jakovlevitš Levašov]] (1667−1751) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>07.12.1748</center> | | vürst [[Fjodor Meštšerski|Fjodor Vassiljevitš Meštšerski]] (1698−1756) | kindralmajor (a-st 1755 kindralporutšik) | |- | <center></center> | <center>14.03.1759</center> | [[File:Alexey Antropov 016.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Vorontsov (1714−1767)|Mihhail Illarionovitš Vorontsov]] (1714−1767) | tõeline salanõunik (a-st 1758 kantsler) | |- | <center></center> | <center>16.08.1760</center> | | [[Ivan Kostjurin|Ivan Ivanovitš Kostjurin]] (1712−1787) | kindral ''en chef'' | Erustus 23.01.1764 |- | <center></center> | <center>16.08.1760</center> | | [[Aleksei Žerebtsov|Aleksei Grigorjevitš Žerebtsov]] (1712−1777) | kindralporutšik | |- | <center></center> | <center>16.08.1760</center> | [[File:Vorontsov Roman by Serdyukov.jpg|65px]] | krahv [[Roman Vorontsov|Roman Illarionovitš Vorontsov]] (1707−1783) | kindral ''en chef'' | |} ===Peeter III=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>25.12.1761</center> | [[File:Ivan Vorontsov by Rokotov.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Vorontsov|Ivan Illarionovitš Vorontsov]] (1719−1786) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>12.05.1762</center> | | [[Ivan Brõlkin|Ivan Onufrijevitš Brõlkin]] (1709−1788) | salanõunik (a-st 1764 tõeline salanõunik) | Erustus 30.12.1764 |} ===Katariina II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>28.06.1762</center> | [[File:Nikolay Andreevich Korff.jpg|65px]] | vabahärra [[Nikolaus von Korff|Johann Nikolaus Friedrich von Korff]] (1710−1766) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>28.06.1762</center> | [[File:M.N. Volkonskiy by anonymous (18th c., Tretyakov gallery).jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Volkonski (1718−1785)|Mihhail Nikititš Volkonski]] (1713−1786) | kindral ''en chef'' | Erustus 11.04.1780 |- | <center></center> | <center>09.06.1763</center> | | vürst [[Aleksei Kozlovski|Aleksei Semjonovitš Kozlovski]] (1707−1776) | kindralporutšik | Erustus 03.05.1772 |- | <center></center> | <center>23.01.1764</center> | | [[Fjodor Miloslavski|Fjodor Sergejevitš Miloslavski]] (1709−1783) | viitseadmiral | Erustus 05.04.1766 |- | <center></center> | <center>23.01.1764</center> | [[File:RusPortraits v5-243 Nikolai Erofeevich Muraviev 1724-1770.jpg|65px]] | [[Nikolai Muravjov|Nikolai Jerofejevitš Muravjov]] (1724−1770) | kindralporutšik | |- | <center></center> | <center>23.01.1764</center> | | [[Nikita Željabužski|Nikita Mihhailovitš Željabužski]] (1701−1772) | salanõunik (a-st 1767 tõeline salanõunik) | Erustus 02.09.1768 |- | <center></center> | <center>30.03.1764</center> | [[File:Georg Christoph Grooth 06.jpeg|65px]] | vürst [[Boriss Kurakin|Boriss Aleksandrovitš Kurakin]] (1733−1764) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>00.00.1764</center> | | [[Ivan Divov|Ivan Ivanovitš Divov]] (1706−1773) | salanõunik (a-st 1767 tõeline salanõunik) | Erustus 29.09.1767 |- | <center></center> | <center>01.03.1765</center> | [[File:Fedor Rokotov 03.jpeg|65px]] | vürst [[Sergei Gagarin|Sergei Vassiljevitš Gagarin]] (1713−1782) | tõeline salanõunik, tallmeister | Erustus 13.03.1773 |- | <center></center> | <center>24.03.1765</center> | [[File:Petr Dmitrievich Eropkin by anonim.jpg|65px]] | [[Pjotr Jeropkin|Pjotr Dmitrijevitš Jeropkin]] (1724−1805) | kindralporutšik (a-st 1786 kindral ''en chef''), salanõunik (a-st 1773) | Erustus 19.02.1790 |- | <center></center> | <center>24.06.1765</center> | [[File:Melgunov A.P. 2.jpg|65px]] | [[Aleksei Melgunov|Aleksei Petrovitš Melgunov]] (1722−1788) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1773) | |- | <center></center> | <center>08.12.1765</center> | [[File:Viazemskij Aleksandr Alekseevich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Vjazemski|Aleksandr Aleksejevitš Vjazemski]] (1727−1793) | kindralmajor, salanõunik (a-st 1767, a-st 1774 tõeline salanõunik) | Erustus 17.09.1792 |- | <center></center> | <center>23.03.1766</center> | | [[Ivan Glebov|Ivan Fjodorovitš Glebov]] (1707−1774) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>22.09.1767</center> | | [[Lukjan Kamõnin|Lukjan Ivanovitš Kamõnin]] (1720−1788) | salanõunik (a-st 1784 tõeline salanõunik) | Erustus 18.12.1786 |- | <center></center> | <center>22.09.1767</center> | | vürst [[Ivan Vjazemski|Ivan Andrejevitš Vjazemski]] (1722−1789) | salanõunik (a-st 1784 tõeline salanõunik) | Erustus 14.12.1786 |- | <center></center> | <center>09.07.1768</center> | [[File:Ivan Perfilevich Elagin by Jean-Louis Voille.jpg|65px]] | [[Ivan Jelagin|Ivan Perfiljevitš Jelagin]] (1725−1794) | salanõunik (a-st 1782 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.07.1768</center> | [[File:Ivan Kozlov (1716-1788) by Christineck (Tropinin museum).jpg|65px]] | [[Ivan Kozlov|Ivan Ivanovitš Kozlov]] (1716−1788) | salanõunik (a-st 1784 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.07.1768</center> | [[File:Alexandr Alexandrovich Naryshkin's grave in Blagoveschenskaya church 02 by shakko.JPG|65px]] | [[Aleksandr Narõškin (1726−1795)|Aleksandr Aleksandrovitš Narõškin]] (1726−1795) | ülemšenk | |- | <center></center> | <center>09.07.1768</center> | [[File:Volkov DV.jpg|65px]] | [[Dmitri Volkov (1718−1785)|Dmitri Vassiljevitš Volkov]] (1718−1785) | salanõunik | Erustus 08.08.1782 |- | <center></center> | <center>03.11.1771</center> | | [[Mihhail Dedenev|Mihhail Aleksejevitš Dedenev]] (1721−1786) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1773) | |- | <center></center> | <center>10.11.1771</center> | | [[Mihhail Maslov (1780)|Mihhail Jakovlevitš Maslov]] (1700ndad−1780) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1772</center> | [[File:Golenitschev-Kutuzov I.M.png|65px]] | [[Illarion Goleništšev-Kutuzov|Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov]] (1717−1784) | kindralporutšik | Erustus 16.07.1774 |- | <center></center> | <center>21.04.1773</center> | [[File:Nikita Afanasievich Beketov.jpg|65px]] | [[Nikita Beketov|Nikita Afanasjevitš Beketov]] (1729−1794) | kindralporutšik | Erustus 30.01.1780 |- | <center></center> | <center>21.04.1773</center> | [[File:Иван Михайлович Измайлов.jpg|65px]] | [[Mihhail Izmailov|Mihhail Mihhailovitš Izmailov]] (1722−1800) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1762) | Erustus 02.05.1797 |- | <center></center> | <center>21.04.1773</center> | | [[Andrei Kvašnin-Samarin|Andrei Nikititš Kvašnin-Samarin]] (1716−pärast 1776) | salanõunik | Erustus 08.11.1776 |- | <center></center> | <center>21.04.1773</center> | | [[Vsevolod Vsevoložski|Vsevolod Aleksejevitš Vsevoložski]] (1732−1796) | salanõunik (a-st 1795 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.04.1773</center> | [[File:Fedor Rokotov 04.jpg|65px]] | [[Pjotr Võrubov|Pjotr Ivanovitš Võrubov]] (1729−1801) | salanõunik (a-st 1795 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.12.1774</center> | [[File:Golytsyn 1723—1807.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Golitsõn|Aleksandr Mihhailovitš Golitsõn]] (1718−1783) | tõeline salanõunik, ülemkammerhärra (a-st 1775) | |- | <center></center> | <center>26.02.1775</center> | [[File:RusPortraits v3-173 Kniaz' Aleksandr Mikhailovich Golitsyn, 1718-1783.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Golitsõn (1723−1807)|Aleksandr Mihhailovitš Golitsõn]] (1723−1807) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>22.09.1777</center> | [[File:Голицын Пётр Алексеевич (р1731) page123 big e1t.jpg|65px]] | vürst [[Pjotr Golitsõn (1731−1810)|Pjotr Aleksejevitš Golitsõn]] (1731−1810) | tallmeister (a-st 1782 ülemjäägermeister) | |- | <center></center> | <center>01.01.1779</center> | [[File:Portrait of Yakov Alexandrovich Bruce by Pompeo Batoni, 1782, Pushkin Museum of Fine Arts.jpg|65px]] | krahv [[Jakov Bruce|Jakov Aleksandrovitš Bruce]] (1730−1791) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>01.01.1779</center> | [[File:Fyodor Ivanovich Wadkowski.jpg|65px]] | [[Fjodor Vadkovski|Fjodor Ivanovitš Vadkovski]] (1712−1783) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>01.01.1779</center> | [[File:AlexandrRomanovichVorontsov.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Vorontsov|Aleksandr Romanovitš Vorontsov]] (1741−1805) | salanõunik (a-st 1784 tõeline salanõunik, a-st 1801 1. klassi tõeline salanõunik, a-st 1802 kantsler) | |- | <center></center> | <center>01.01.1780</center> | [[File:Pyotr Zavadovsky by Lampi.jpg|65px]] | krahv (a-st 1793) [[Pjotr Zavadovski|Pjotr Vassiljevitš Zavadovski]] (1739−1812) | salanõunik (a-st 1795 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>11.04.1780</center> | [[File:Dolgorukov-Krymsky Vasily Michailovich.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Dolgorukov-Krõmski|Vassili Mihhailovitš Dolgorukov-Krõmski]] (1722−1782) | kindral ''en chef'' | |- | <center></center> | <center>24.11.1780</center> | [[File:Иван Михайлович Измайлов.jpg|65px]] | [[Ivan Izmailov|Ivan Mihhailovitš Izmailov]] (1724−1787) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1782) | |- | <center></center> | <center>24.11.1780</center> | | [[Nikolai Maslov|Nikolai Ivanovitš Maslov]] (1734−1803) | salanõunik (a-st 1797 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>28.07.1781</center> | [[File:Glebov Fedor Ivanovich.jpg|65px]] | [[Fjodor Glebov|Fjodor Ivanovitš Glebov]] (1734−1799) | kindralporutšik (a-st 1782 kindral ''en chef'') | Erustus 07.08.1794 |- | <center></center> | <center>28.07.1781</center> | | [[Pavel Mansurov|Pavel Dmitrijevitš Mansurov]] (1726−1801) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1794) | Erustus 26.02.1798 |- | <center></center> | <center>28.07.1781</center> | | [[Nikita Muravjov|Nikita Artamonovitš Muravjov)]] (1721−1799) | salanõunik | Erustus 1798 |- | <center></center> | <center>28.07.1781</center> | | vürst [[Pjotr Volkonski (1732)|Pjotr Mihhailovitš Volkonski]] (1732−enne 1800) | salanõunik | Erustus 21.01.1797 |- | <center></center> | <center>28.06.1783</center> | [[File:Nikolai Durnovo Mitoire.jpg|65px]] | [[Nikolai Durnovo|Nikolai Dmitrijevitš Durnovo]] (1725−1816) | kindralporutšik (a-st 1795 kindral ''en chef'', a-st 1796 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>24.11.1783</center> | | vürst [[Mihhail Dolgorukov (1745−1791)|Mihhail Vassiljevitš Dolgorukov]] (1745−1791) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>24.11.1783</center> | [[File:Musin-Pushkin AS.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Mussin-Puškin|Aleksei Semjonovitš Mussin-Puškin]] (1730−1817) | salanõunik | Erustus 14.05.1791 |- | <center></center> | <center>24.11.1783</center> | [[File:RusPortraits v5-010 Alexis Vassiliewitch Narychkine, 1742-1800.jpg|65px]] | [[Aleksei Narõškin|Aleksei Vassiljevitš Narõškin]] (1742−1800) | salanõunik | Erustus 26.02.1798 |- | <center></center> | <center>01.01.1785</center> | [[File:Dmitry Grigorievich Levitzky - Portrait of Mikhail Krechetnikov - WGA12914.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Kretšetnikov|Mihhail Nikititš Kretšetnikov]] (1729−1793) | kindralporutšik (a-st 1790 kindral ''en chef'') | |- | <center></center> | <center>28.06.1786</center> | | [[Dmitri Balašov|Dmitri Ivanovitš Balašov]] (1726−1790) | salanõunik | Erustus 20.05.1789 |- | <center></center> | <center>28.07.1786</center> | | [[Sergei Aktšurin|Sergei Vassiljevitš Aktšurin]] (1722−1790) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.08.1786</center> | | krahv (a-st 1788) [[Matvei Dmitrijev-Mamonov|Matvei Vassiljevitš Dmitrijev-Mamonov]] (1724−1810) | salanõunik (a-st 1797 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.09.1786</center> | [[File:S. A. Menshikov.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Sergei Menšikov|Sergei Aleksandrovitš Menšikov]] (1746−1815) | kindralporutšik (a-st 1796 kindralleitnant), salanõunik (a-st 1797, a-st 1801 tõeline salanõunik) | Erustus 16.05.1801 |- | <center></center> | <center>22.09.1786</center> | | vürst [[Aleksei Meštšerski|Aleksei Stepanovitš Meštšerski]] (1738−1797) | kindralporutšik | Erustus 09.12.1793 |- | <center></center> | <center>24.11.1787</center> | | [[Mihhail Žukov|Mihhail Mihhailovitš Žukov]] (1728−1803) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | Erustus 1798 |- | <center></center> | <center>25.01.1791</center> | | [[Savva Mavrin|Savva Ivanovitš Mavrin]] (1744−1809) | kindralporutšik, salanõunik (a-st 1797) | |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:Bibikov Ilia Bogdanovich.jpg|65px]] | [[Ilja Bibikov (1748−1805)|Ilja Bogdanovitš Bibikov]] (1748−1805) | kindralporutšik, salanõunik (a-st 1797) | |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:Adrian Divov by Anton Graff.jpg|65px]] | [[Andreian Divov|Andrian Ivanovitš Divov]] (1746−1814) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | | vürst [[Aleksandr Dolgorukov|Aleksandr Aleksandrovitš Dolgorukov]] (1746−1805) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | Erustus 28.10.1798 |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:N. Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Golitsõn (1751−1809)|Nikolai Aleksejevitš Golitsõn]] (1751−1809) | salanõunik, tallmeister | Erustus 11.08.1798 |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:KolokoltsevFedorMikhaylovich.jpg|65px]] | parun (a-st 1801) [[Fjodor Kolokoltsov|Fjodor Mihhailovitš Kolokoltsov]] (1732−1818) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:Kwashnin Samarin Petr.jpg|65px]] | [[Pjotr Kvašnin-Samarin|Pjotr Fjodoroitš Kvašnin-Samarin]] (1744−1815) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | Erustus 04.09.1800 |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:Le Comte Alexandre Nicolaewitch Zouboff.jpg|65px]] | krahv (a-st 1793) [[Aleksandr Zubov|Aleksandr Nikolajevitš Zubov]] (1727−1795) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.09.1792</center> | [[File:Vorontsov by Rokotov (Tropinin museum).jpg|65px]] | krahv [[Artemi Vorontsov|Artemi Ivanovitš Vorontsov]] (1748−1813) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | Erustus 04.09.1800 |- | <center></center> | <center>02.09.1793</center> | [[File:Derzhavin by Borovikovsky (1811, Pushkin museum).jpg|65px]] | [[Gavriil Deržavin|Gavriil Romanovitš Deržavin]] (1743−1816) | salanõunik (a-st 1800 tõeline salanõunik) | Erustus 1803 |- | <center></center> | <center>02.09.1793</center> | [[File:Gavriil Petrovich Gagarin1.png|65px]] | vürst [[Gavriil Gagarin|Gavriil Petrovitš Gagarin]] (1745−1807) | salanõunik (a-st 1800 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.09.1793</center> | [[File:Vassiliev (GRM).jpg|65px]] | parun (a-st 1797, krahv a-st 1801) [[Aleksei Vassiljev|Aleksei Ivanovitš Vassiljev]] (1742−1807) | salanõunik (a-st 1797 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.09.1793</center> | | vürst [[Sergei Vjazemski|Sergei Ivanovitš Vjazemski]] (1743−1813) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.09.1793</center> | | [[Andrei Golohvastov|Andrei Ivanovitš Golohvastov]] (1751−1826) | salanõunik (a-st 1801 tõeline salanõunik) | Erustus 04.07.1804 |- | <center></center> | <center>15.09.1793</center> | | [[Ivan Golohvastov|Ivan Ivanovitš Golohvastov]] (1729−1798) | kindralporutšik, salanõunik (a-st 1794) | |- | <center></center> | <center>04.03.1794</center> | [[File:Orest Kiprensky 055.jpg|65px]] | krahv (a-st 1818) [[Sergei Vjazmitinov|Sergei Kuzmitš Vjazmitinov]] (1744−1819) | kindralporutšik (a-st 1798 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>23.06.1794</center> | [[File:Piort Miatlev by Oleszkiewicz.jpg|65px]] | [[Pjotr Mjatlev|Pjotr Vassiljevitš Mjatlev]] (1756−1833) | salanõunik | Erustus 1797 |- | <center></center> | <center>00.00.1794</center> | | [[Afanassi Zubov|Afanassi Nikolajevitš Zubov]] (1738−1822) | salanõunik | |} ===Paul I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>14.11.1796</center> | [[File:Kurakin Alexey Borisovich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Kurakin|Aleksei Borissovitš Kurakin]] (1759−1829) | salanõunik (a-st 1797 tõeline salanõunik, a-st 1826 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.12.1796</center> | | [[Aleksei Durnovo|Aleksei Ivanovitš Durnovo]] (1742−1797) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>04.12.1796</center> | | [[Pavel Fonvizin|Pavel Ivanovitš Fonvizin (von Vizin)]] (1746−1803) | salanõunik (a-st 1801 tõeline salanõunik) | Erustus 19.02.1801 |- | <center></center> | <center>04.12.1796</center> | | [[Nikolai Leontjev|Nikolai Vassiljevitš Leontjev]] (1739−1824) | salanõunik (a-st 1804 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.12.1796</center> | | [[Johann von Liphart|Johann Fromhold von Liphart]] (1733−1798) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.12.1796</center> | | [[Vassili Grušetski|Vassili Vladimirovitš Grušetski]] (1746−1813) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.12.1796</center> | [[File:Lopukhin Petr Vasilevich (by Borovikovskiy).jpg|65px]] | vürst (a-st 1799, a-st 1799 hiilguslik vürst) [[Pjotr Lopuhhin|Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin]] (1744−1827) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik, a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.12.1796</center> | [[File:Ivan Alexandrovich Zaborovskiy.jpg|65px]] | [[Ivan Zaborovski|Ivan Aleksandrovitš Zaborovski]] (1735−1817) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.12.1796</center> | [[File:Andrej Ivanovič Vjazemskij by Jean-Louis Voille.jpg|65px]] | vürst [[Andrei Vjazemski (1754−1807)|Andrei Ivanovitš Vjazemski]] (1754−1807) | kindralporutšik, tõeline salanõunik (a-st 1798) | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | [[File:RusPortraits v4-139 Aleksandr Vasil'evich Alyabyev, 1746-1822.jpg|65px]] | [[Aleksandr Aljabjev|Aleksandr Vassiljevitš Aljabjev]] (1746−1822) | salanõunik (a-st 1807 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Aleksandr Bašilov|Aleksandr Fjodorovitš Bašilov]] (1751−?) | salanõunik | Erustus 07.10.1797 |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | [[File:Belosselsky-Belozersky A.M.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Beloselski-Belozerski|Aleksandr Beloselski-Belozerski]] (1752−1809) | kammerhärra (a-st 1808 ülemšenk), tõeline salanõunik (a-st 1801) | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Ivan Bouver|Ivan Vassiljevitš Bouver]] (1742−1822) | salanõunik | Erustus 19.12.1799 |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | [[File:Yurii Alexandrovich Golovkin.jpg|65px]] | krahv [[Juri Golovkin|Juri Aleksandrovitš Golovkin]] (1762−1846) | salanõunik (a-st 1804 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Otto von der Howen|Otto Hermann von der Howen]] (1740−1806) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Aleksei Kožin|Aleksei Nikititš Kožin]] (1737−1807) | salanõunik | Erustus 19.02.1801 |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Pjotr Lazarev|Pjotr Gavrilovitš Lazarev]] (1743−1800) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | | [[Nikolai Mjassojedov|Nikolai Jefimovitš Mjassojedov]] (1750−1825) | salanõunik (a-st 1807 tõeline salanõunik) | Erustus 23.03.1818 |- | <center></center> | <center>19.12.1796</center> | [[File:Petr Step. Valuev by P.jpg|65px]] | [[Pjotr Valujev|Pjotr Stepanovitš Valujev]] (1743−1814) | salanõunik (a-st 1798 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>24.12.1796</center> | | vabahärra [[Karl Heirnich von Heyking|Heinrich Karl Hermann Benjamin von Heyking]] (1751−1809) | tõeline riiginõunik (a-st 1798 salanõunik, a-st 1807 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>24.12.1796</center> | | [[Nikolai Moltšanov|Nikolai Andrejevitš Moltšanov]] (1738−1807) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>25.12.1796</center> | | krahv [[Christoph von Münnich|Burchard Christoph von Münnich]] (1747−1800) | salanõunik | Erustus 16.04.1798 |- | <center></center> | <center>26.12.1796</center> | | [[Apollon Volkov|Apollon Andrejevitš Volkov]] (1739−1806) | kindralleitnant (a-st 1796 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.01.1797</center> | | [[Dmitri Kamõnin|Dmitri Vassiljevitš Kamõnin]] (1746−1807) | salanõunik | Erustus 1800 |- | <center></center> | <center>19.01.1797</center> | [[File:A.A.Bezborodko by Lampi (1794, Hermitage).jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Aleksandr Bezborodko|Aleksandr Andrejevitš Bezborodko]] (1747−1799) | 1. klassi tõeline salanõunik, kantsler | |- | <center></center> | <center>20.01.1797</center> | [[File:Lopukhin IV.jpg|65px]] | [[Ivan Lopuhhin|Ivan Vladimirovitš Lopuhhin]] (1756−1816) | salanõunik (a-st 1807 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>25.01.1797</center> | [[File:Кашталинский Матвей Федорович силуэтXVIIIв e1t.jpg|65px]] | [[Matvei Kaštalinski|Matvei Fjodorovitš Kaštalinski]] (1726−1817) | tõeline salanõunik | Erustus 26.04.1798 |- | <center></center> | <center>09.04.1797</center> | [[File:Dolgorukov.jpg|65px]] | vürst [[Vassili Dolgorukov (1750−1812)|Vassili Vassiljevitš Dolgorukov]] (1750−1812) | tõeline salanõunik | Erustus 21.08.1799 |- | <center></center> | <center>27.06.1797</center> | [[File:Musin-Pushkin A.I. Unknown artist. End of XVIII с..jpg|65px]] | krahv (a-st 1798) [[Aleksei Mussin-Puškin (1744−1817)|Aleksei Ivanovitš Mussin-Puškin]] (1744−1817) | salanõunik (a-st 1799 tõeline salanõunik) | Erustus 1799 |- | <center></center> | <center>14.09.1797</center> | [[File:Iv Kushelev.jpg|65px]] | [[Ivan Kušelev|Ivan Ivanovitš Kušelev]] (1751−1817) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1807) | |- | <center></center> | <center>14.09.1797</center> | | [[Fjodor Levašov|Fjodor Ivanovitš Levašov]] (1751−1819) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.09.1797</center> | [[File:Balthasar v Campenhausen 2.jpg|65px]] | vabahärra [[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]] (1745–1800) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.10.1797</center> | [[File:Józef August Iliński.jpg|65px]] | krahv [[Józef August Iliński]] (1766−1844) | salanõunik (a-st 1829 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.10.1797</center> | | krahv [[Leon Leonard Worcell]] (1742−1816) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.12.1797</center> | [[File:Golitsyn I.F..jpg|65px]] | vürst [[Ivan Golitsõn (1731−1797)|Ivan Fjodorovitš Golitsõn]] (1731−1797) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.12.1797</center> | [[File:Borovikovsky Volkonsky Grigory (Kiev).jpg|65px]] | vürst [[Grigori Volkonski (1742−1824)|Grigori Semjonovitš Volkonski]] (1742−1824) | tõeline salanõunik, ratsaväekindral (a-st 1803) | |- | <center></center> | <center>23.01.1798</center> | | [[Fjodor Želtuhhin|Fjodor Fjodorovitš Želtuhhin]] (1749−1812) | salanõunik | Erustus 04.09.1800 |- | <center></center> | <center>27.02.1798</center> | [[File:Bezborodko by Levitzky.jpg|65px]] | krahv [[Ilja Bezborodko|Ilja Andrejevitš Bezborodko]] (1756−1815) | tõeline salanõunik | Erustus 1800 |- | <center></center> | <center>04.03.1798</center> | | [[Dmitri Kozlov|Dmitri Fjodorovitš Kozlov]] (1756−1802) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.03.1798</center> | | [[Ivan Moltšanov|Ivan Andrejevitš Moltšanov]] (1748−1812) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.03.1798</center> | [[File:Bekleshov Alexander Andreevich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Beklešov|Aleksandr Andrejevitš Beklešov]] (1745−1808) | tõeline salanõunik, jalaväekindral (a-st 1798) | |- | <center></center> | <center>27.03.1798</center> | [[File:Ivan Alex. Naryshkin.jpg|65px]] | [[Ivan Narõškin|Ivan Aleksandrovitš Narõškin]] (1761−1841) | salanõunik (hiljem tõeline salanõunik), ülemtseremooniameister (a-st 1809) | Erustus 1821 |- | <center></center> | <center>28.04.1798</center> | [[File:Borovikovsky portrait of Kurakine A 1802.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Kurakin (1752−1818)|Aleksandr Borissovitš Kurakin]] (1752−1818) | tõeline salanõunik (a-st 1807 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>25.09.1798</center> | | [[Pavel Kozlov|Pavel Mihhailovitš Kozlov]] (1755−1799) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.10.1798</center> | | [[Ivan Aleksejev (1750−1816)|Ivan Aleksejevitš Aleksejev]] (1750−1816) | tõeline riiginõunik (hiljem salanõunik, a-st 1808 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>27.10.1798</center> | | [[Fjodor Vadkovski (1756−1806)|Fjodor Fjodorovitš Vadkovski]] (1756−1806) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.11.1798</center> | | [[Pjotr Narõškin (1726−1795)|Pjotr Petrovitš Narõškin]] (1764−1825) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.12.1798</center> | | [[Stepan Burnašev|Stepan Danilovitš Burnašev]] (1743−1824) | salanõunik | Erustus 13.10.1801 |- | <center></center> | <center>06.06.1799</center> | [[File:N. Golovin by Ritt.jpg|65px]] | krahv [[Nikolai Golovin (1759−1821)|Nikolai Nikolajevitš Golovin]] (1759−1821) | tõeline salanõunik, ülemšenk | |- | <center></center> | <center>20.10.1799</center> | [[File:Gurjev Dmitry (1758-1825).jpg|65px]] | krahv (a-st 1819) [[Dmitri Gurjev|Dmitri Aleksandrovitš Gurjev]] (1758−1825) | õuemeister, tõeline salanõunik (a-st 1804) | |- | <center></center> | <center>06.11.1799</center> | | [[Gavriil Kropotov|Gavriil Aleksejevitš Kropotov]] (1749−1808) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.11.1799</center> | [[File:Grand Duke Alexander Pavlovich by V.Borovikovsky (1800, Russian museum).jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksander I|Aleksandr Pavlovitš]] (1777−1825) | kindralleitnant | Venemaa keiser Aleksander I 1801−1825 |- | <center></center> | <center>08.12.1799</center> | [[File:Osip kozodavlev.jpg|65px]] | [[Ossip Kozodavlev|Ossip Petrovitš Kozodavlev]] (1754−1819) | salanõunik (a-st 1818 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>24.12.1799</center> | | [[Vassili Zinovjev (1755−1827)|Vassili Nikolajevitš Zinovjev]] (1755−1827) | salanõunik | Erustus 01.02.1800 |- | <center></center> | <center>01.01.1800</center> | [[File:Grigory Mitusov.jpg|65px]] | [[Pjotr Mitussov|Pjotr Petrovitš Mitussov]] (1750−1823) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.01.1800</center> | [[File:Bibikov Alexandr Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Bibikov|Aleksandr Aleksandrovitš Bibikov]] (1765−1822) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.01.1800</center> | | [[Akim Lizakevitš|Akim Grigorjevitš Lizakevitš]] (1742−pärast 1810) | salanõunik | Erustus 04.09.1800 |- | <center></center> | <center>11.02.1800</center> | | [[Aleksei Muhhanov|Aleksei Iljitš Muhhanov]] (1753−1832) | salanõunik (a-st 1822 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.03.1800</center> | | [[Dmitri Glinka|Dmitri Fjodorovitš Glinka]] (1749−1808) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.04.1800</center> | | vürst [[Kirill Bagration|Kirill Aleksandrovitš Bagration]] (1749−1828) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.07.1800</center> | [[File:Arshenevskiy Ilya Yakovlevich.jpg|65px]] | [[Ilja Aršenevski|Ilja Jakovlevitš Aršenevski]] (1755−1821) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.10.1800</center> | | [[Timofei Kozlovski|Timofei Lukjanovitš Kozlovski]] (1742−1816) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.10.1800</center> | | [[Aleksandr Makarov (1750−1810)|Aleksandr Semjonovitš Makarov]] (1750−1810) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.11.1800</center> | [[File:Wielhorski by Rockstuhl.jpg|65px]] | krahv [[Jerzy Wincenty Wielhorski]] (1753−1807) | õuemarssal | Erustus 19.07.1804 |- | <center></center> | <center>25.12.1800</center> | | [[Ivan Zahharov|Ivan Semjonovitš Zahharov]] (1754−1816) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1800</center> | | krahv [[Pjotr Golovkin|Pjotr Gavrilovitš Golovkin]] (1768−1821) | salanõunik, ülemjäägermeister (a-st 1817) | |- | <center></center> | <center>17.03.1801</center> | [[File:Muravyov Mikhail Nikitich.jpg|65px]] | [[Mihhail Muravjov|Mihhail Nikititš Muravjov]] (1757−1807) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.03.1801</center> | | [[Friedrich von Briskorn|Friedrich Wilhelm von Briskorn]] (1760−1824) | salanõunik | Erustus 26.05.1817 |} ===Aleksander I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>20.04.1801</center> | [[File:MDonayrov.jpg|65px]] | [[Mihhail Donaurov|Mihhail Ivanovitš Donaurov]] (1758−1817) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.05.1801</center> | [[File:Krasnomilashevich.jpg|65px]] | [[Vassili Krasno-Milaševitš|Vassili Ivanovitš Krasno-Milaševitš]] (1752−1820) | salanõunik (a-st 1808 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.06.1801</center> | | krahv [[Gotthard von Manteuffel|Gotthard Andreas von Manteuffel]] (1762−1832) | salanõunik | Erustus 24.10.1809 |- | <center></center> | <center>23.07.1801</center> | [[File:Kochubey Viktor Pavlovich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1831 vürst) [[Viktor Kotšubei|Viktor Pavlovitš Kotšubei]] (1768−1834) | tõeline salanõunik, kantsler (a-st 1834) | |- | <center></center> | <center>18.12.1801</center> | [[File:Kurakin Stepan by Ludwig Guttenbrunn.jpg|65px]] | vürst [[Stepan Kurakin|Stepan Borissovitš Kurakin]] (1754−1805) | salanõunik | Erustus 1805 |- | <center></center> | <center>21.05.1802</center> | | [[Wilhelm von Desin]] (1740−1826) | admiral | |- | <center></center> | <center>08.09.1802</center> | [[File:Portrait of admiral N.S.Mordvinov by Alexander Varnek, 1810s-1820s.jpg|65px]] | krahv (a-st 1834) [[Nikolai Mordvinov|Nikolai Semjonovitš Mordvinov]] (1754−1845) | admiral | |- | <center></center> | <center>28.10.1802</center> | | [[Ivan Ananjevski|Ivan Sergejevitš Ananjevski]] (1739−1812) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.11.1802</center> | [[File:Golubzov Feodor (1758-1829) color.jpg|65px]] | [[Fjodor Golubtsov|Fjodor Aleksandrovitš Golubtsov]] (1758−1829) | salanõunik (a-st 1808 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.04.1803</center> | [[File:Aleksei Ivanovich Korsakov, 1751-1821.jpg|65px]] | [[Aleksei Korsakov|Aleksei Ivanovitš Korsakov]] (1751−1821) | suurtükiväekindral | |- | <center></center> | <center>01.12.1803</center> | | [[Aleksandr Lunin|Aleksandr Mihhailovitš Lunin]] (1745−1816) | salanõunik (a-st 1804 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>05.12.1803</center> | | [[Pjotr Aršenevski|Pjotr Jakovlevitš Aršenevski]] (1748−1811) | salanõunik | Erustus 23.06.1804 |- | <center></center> | <center>15.12.1803</center> | | [[Nikolai Beklešov|Nikolai Andrejevitš Beklešov]] (1741−1822) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.02.1804</center> | [[File:Alexey Ivanovitch Gortchakov by Unidentified artist - Museum RAKh.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Gortšakov|Aleksei Ivanovitš Gortšakov]] (1769−1817) | kindralleitnant (a-st 1814 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>15.03.1804</center> | [[File:N. G. Vyazemsky.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Vjazemski|Nikolai Grigorjevitš Vjazemski]] (1769−1846) | salanõunik (a-st 1804 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.04.1805</center> | | [[Jean Balleux|Jean Balleux (Balle)]] (1741−1811) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>04.04.1805</center> | | [[Apollon Daškov|Apollon Andrejevitš Daškov]] (1753−1808) | jalaväekindral | |- | <center></center> | <center>30.07.1805</center> | | [[Sergei Borštšov|Sergei Semjonovitš Borštšov]] (1754−1837) | kindralleitnant | Erustus 13.03.1817 |- | <center></center> | <center>22.08.1805</center> | [[File:Golenitschev-Kutuzov Pavel Ivanovich.jpg|65px]] | [[Pavel Goleništšev-Kutuzov|Pavel Ivanovitš Goleništšev-Kutuzov]] (1767−1829) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.02.1806</center> | [[File:Tropinin Dmitriev 1835.jpg|65px]] | [[Ivan Dmitrijev|Ivan Ivanovitš Dmitrijev]] (1760−1837) | salanõunik (a-st 1818 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>05.03.1806</center> | | [[Ivan Weidemeyer|Ivan Andrejevitš Weidemeyer]] (1752−1820) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.06.1806</center> | | [[Nikolai Baranov|Nikolai Ivanovitš Baranov]] (1757−1824) | salanõunik | Erustus 1819 |- | <center></center> | <center>24.09.1806</center> | [[File:Mikhail Kamensky by unknown painter, end of 18-th century.jpg|65px]] | krahv [[Mihhail Kamenski|Mihhail Fedotovitš Kamenski]] (1738−1809) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>11.11.1806</center> | | vürst [[Andrei Koltsov-Mossalski|Andrei Aleksandrovitš Koltsov-Mossalski]] (1758−1843) | tõeline salanõunik, ülemõuemeister (a-st 1826) | Erustus 1831 |- | <center></center> | <center>25.12.1806</center> | [[File:Lobanov-Rostovsky Yakov Ivanovich, by unknown painter, before 1816.jpg|65px]] | vürst [[Jakov Lobanov-Rostovski (1760−1831)|Jakov Ivanovitš Lobanov-Rostovski]] (1760−1831) | salanõunik (a-st 1811 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>07.11.1807</center> | [[File:Vasily Tropinin 29.jpg|65px]] | [[Sergei Kušnikov|Sergei Sergejevitš Kušnikov]] (1765−1839) | salanõunik (a-st 1826 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>00.00.1807</center> | [[File:Prince Mirian of Georgia, son of Heraclius II (Erekle II), 1827.jpg|65px]] | Gruusia prints [[Mirian (Gruusia prints)|Mirian]] (1767−1834) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.03.1808</center> | [[File:Korneev ZY.jpg|65px]] | [[Zahhari Kornejev|Zahhari Jakovlevitš Kornejev]] (1748−1828) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.05.1808</center> | | [[Nikolai Kožin|Nikolai Petrovitš Kožin]] (1751−1816) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>19.07.1808</center> | | [[Mihhail Bakunin (1764−1837)|Mihhail Mihhailovitš Bakunin]] (1764−1837) | salanõunik | Erustus 28.03.1827 |- | <center></center> | <center>19.12.1808</center> | | [[Karl Ludwig Hablitz]] (1752−1821) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1809</center> | | [[Sergei Lanskoi|Sergei Sergejevitš Lanskoi]] (1761−1814) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.08.1809</center> | [[File:Gudovich Ivan Vasilevich.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Gudovitš|Ivan Vassiljevitš Gudovitš]] (1741−1820) | kindralfeldmarssal | |- | <center></center> | <center>30.08.1809</center> | | [[Aleksei Bolotnikov|Aleksei Uljanovitš Bolotnikov]] (1760−1828) | tõeline salanõunik (a-st 1827) | |- | <center></center> | <center>08.10.1809</center> | [[File:Vas. Lanskoy.jpg|65px]] | [[Vassili Lanskoi|Vassili Sergejevitš Lanskoi]] (1754−1831) | salanõunik (a-st 1812 tõeline salanõunik) | Erustus 24.02.1826 |- | <center></center> | <center>30.01.1810</center> | [[File:Barclay de Tolly (Dawe).jpg|65px]] | krahv (a-st 1813, vürst a-st 1815) [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] (1761−1818) | jalaväekindral (a-st 1814 kindralfeldmarssal) | |- | <center></center> | <center>17.04.1810</center> | [[File:M. Miklashevskiy.jpg|65px]] | [[Mihhail Miklaševski|Mihhail Pavlovitš Miklaševski]] (1756−1847) | salanõunik | Erustus 29.07.1818 |- | <center></center> | <center>16.06.1810</center> | | [[Matvei Borozdin|Matvei Korniljevitš Borozdin]] (1753−1817) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.10.1810</center> | [[File:Karl Yakovlevich Bühler (by J. B. von Lampi der Ältere).jpg|65px]] | vabahärra [[Karl von Bühler|Karl Heinrich von Bühler]] (1748−1811) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.11.1810</center> | | [[Andrei Lvov|Andrei Lavrentjevitš Lvov]] (1751−1823) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.01.1811</center> | [[File:Gagarin S by Tropinin.jpg|65px]] | vürst [[Sergei Gagarin (1777−1862)|Sergei Ivanovitš Gagarin]] (1777−1862) | salanõunik (a-st 1831 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>28.01.1811</center> | [[File:Kampengausen Baltasar Baltasarovitsch (1772-1823).jpg|65px]] | vabahärra [[Balthasar von Campenhausen (1772−1823)|Balthasar von Campenhausen]] (1772−1823) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.02.1811</center> | | [[Vassili Kozlov|Vassili Fjodorovitš Kozlov]] (1748−pärast 1816) | salanõunik | Erustus 03.08.1816 |- | <center></center> | <center>27.03.1811</center> | [[File:Karl Fyodorovich Moderakh.jpg|65px]] | [[Karl Moderach|Karl Friedrich Moderach]] (1747−1819) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.04.1811</center> | [[File:Domenico Bossi2.jpg|65px]] | [[Mihhail Komburlei|Mihhail Ivanovitš Komburlei]] (1761−1821) | salanõunik | Erustus 1815 |- | <center></center> | <center>30.05.1811</center> | [[File:Grigoriy Pavlovich Kondoidi.jpg|65px]] | [[Grigori Kondoidi|Grigori Pavlovitš Kondoidi]] (1754−1817) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>29.08.1811</center> | [[File:Kachka Gavriil Simonovich (Ostankino).jpg|65px]] | [[Gábor Kačka]] (1739−1818) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.02.1812</center> | [[File:Andrew M. Borozdin.jpg|65px]] | [[Andrei Borozdin|Andrei Mihhailovitš Borozdin]] (1765−1838) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>20.02.1812</center> | [[File:Prince David of Georgia.jpg|65px]] | Gruusia prints [[Davith XII|Davith]] (1767−1819) | kindralleitnant | Kartli-Kahhethi kuningas Davith XII 1800−1801 |- | <center></center> | <center>22.03.1812</center> | [[File:Iv.A. Apraksin by A.C.Ritt.jpg|65px]] | krahv [[Ivan Apraksin|Ivan Aleksandrovitš Apraksin]] (1756−1818) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>29.07.1812</center> | | [[Pavel Kaverin|Pavel Nikititš Kaverin]] (1763−1853) | salanõunik | Erustus 31.07.1827 |- | <center></center> | <center>08.08.1812</center> | | [[Pjotr Moltšanov|Pjotr Stepanovitš Moltšanov]] (1771−1831) | salanõunik | Erustus 17.11.1828 |- | <center></center> | <center>24.08.1812</center> | [[File:Golitsin AN.jpg|65px]] | vürst [[Aleksandr Golitsõn (1773−1844)|Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]] (1773−1844) | salanõunik (a-st 1823 tõeline salanõunik, a-st 1841 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.01.1814</center> | [[File:Ivelich, Mark Konstantinovich.jpg|65px]] | krahv [[Marko Ivelić]] (1740−1825) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>12.12.1815</center> | [[File:George Dawe - Portrait of Pyotr P. Konovnitsyn.jpg|65px]] | krahv (a-st 1819) [[Pjotr Konovnitsõn|Pjotr Petrovitš Konovnitsõn]] (1764−1822) | kindralleitnant (a-st 1817 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>18.02.1816</center> | | [[Mihhail Aksakov|Mihhail Nikolajevitš Aksakov]] (1756−1818) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>18.02.1816</center> | | [[Vassili Brozin|Vassili Ivanovitš Brozin]] (1760−1845) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1832) | |- | <center></center> | <center>18.02.1816</center> | | [[Ivan Kolokoltsov|Ivan Mihhailovitš Kolokoltsov]] (1752−1821) | viitseadmiral | |- | <center></center> | <center>18.02.1816</center> | [[File:Volhovsky Dmitry Mihailovich.jpg|65px]] | vürst [[Dmitri Volkonski (1769−1835)|Dmitri Mihhailovitš Volkonski]] (1769−1835) | kindralmajor (a-st 1817 kindralleitnant) | |- | <center></center> | <center>23.03.1816</center> | | [[Friedrich von Bradke|Friedrich Wilhelm von Bradke]] (1752−1819) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.06.1816</center> | [[File:Klucharev Fedor Petrovich.jpg|65px]] | [[Fjodor Kljutšarjov|Fjodor Petrovitš Kljutšarjov]] (1755−1822) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.06.1816</center> | | [[Vladimir Grušetski|Vladimir Sergejevitš Grušetski]] (1759−1839) | salanõunik (a-st 1822 tõeline salanõunik) | Erustus 1831 |- | <center></center> | <center>12.12.1816</center> | [[File:P.I.Kutaisov.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Kutaisov|Pavel Ivanovitš Kutaisov]] (1780−1840) | salanõunik, ülemõuemeister (a-st 1834) | |- | <center></center> | <center>21.04.1817</center> | [[File:Dmitry Petrovitch Buturlin.jpg|65px]] | krahv [[Dmitri Buturlin (1763−1829)|Dmitri Petrovitš Buturlin]] (1763−1829) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.05.1817</center> | [[File:Dolgorukov Alexey Alexeevich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Dolgorukov (1775−1834)|Aleksei Aleksejevitš Dolgorukov]] (1775−1834) | salanõunik (a-st 1832 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>26.05.1817</center> | | [[Gottlieb Hermes]] (1760−1839) | salanõunik (a-st 1832 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.07.1817</center> | [[File:Dmitry Baranov.jpg|65px]] | [[Dmitri Baranov|Dmitri Ossipovitš Baranov]] (1773−1834) | salanõunik (a-st 1834 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.07.1817</center> | [[File:RusPortraits v5-126 Aleksei Alekseevich Zherebtsov, 1758-1819 (cropped).jpg|65px]] | [[Aleksei Žerebtsov (1758−1819)|Aleksei Aleksejevitš Žerebtsov]] (1758−1819) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>29.01.1818</center> | [[File:Mertvago Dmitriy.jpg|65px]] | [[Dmitri Mertvago|Dmitri Borissovitš Mertvago]] (1760–1824) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.08.1818</center> | [[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|65px]] | [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827) | salanõunik | Erustus 17.11.1821 |- | <center></center> | <center>22.02.1819</center> | [[File:Orest Kiprensky 051.jpg|65px]] | vürst [[Ivan Gagarin|Ivan Aleksejevitš Gagarin]] (1771−1832) | salanõunik (a-st 1829 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.03.1819</center> | [[File:Grigori SergeevichGolitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Grigori Golitsõn|Grigori Sergejevitš Golitsõn]] (1779−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.07.1819</center> | | vabahärra [[Heinrich von Korff|Heinrich Ludwig Kasimir von Korff]] (1765−1823) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.08.1819</center> | [[File:Portrait of Admiral Pyotr K. Kartsev (Kartsov).jpg|65px]] | [[Pjotr Kartsov|Pjotr Kondratjevitš Kartsov]] (1746−1830) | admiral | |- | <center></center> | <center>12.11.1819</center> | | [[Pavel Divov|Pavel Gavrilovitš Divov]] (1765−1841) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>23.11.1819</center> | [[File:Meller-Zakomelskiy.jpg|65px]] | parun [[Pjotr Möller-Zakomelski|Pjotr Ivanovitš Möller-Zakomelski]] (1765−1823) | suurtükiväekindral | |- | <center></center> | <center>12.12.1819</center> | [[File:Alexey Petrovich Adadurov.jpg|65px]] | [[Aleksei Adadurov|Aleksei Petrovitš Adadurov (Adodurov)]] (1758−1835) | salanõunik, tallmeister (a-st 1801) | |- | <center></center> | <center>12.12.1819</center> | [[File:Malinovskij, Aleksej Fjodorovich.jpg|65px]] | [[Aleksei Malinovski|Aleksei Fjodorovitš Malinovski]] (1762−1840) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.12.1819</center> | | [[Nikolai Kalinin|Nikolai Ignatjevitš Kalinin]] (1762−1829) | salanõunik | Erustus 05.12.1821 |- | <center></center> | <center>31.12.1819</center> | | [[Jegor Kušelev|Jegor Andrejevitš Kušelev]] (1763−1826) | kindralkrigskomissar (kindralleitnant) | |- | <center></center> | <center>10.06.1820</center> | [[File:A. V. Vasilchikov by Sokolov.jpg|65px]] | [[Aleksei Vassiltšikov|Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov]] (1776−1854) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.07.1821</center> | | [[Franz van Brienen|Franz van Brienen (Brin)]] (1761−1844) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.08.1821</center> | | [[Wilhelm Märtens]] (1761−1839) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.08.1821</center> | | [[Aleksei Kornilov|Aleksei Mihhailovitš Kornilov]] (1760−1843) | salanõunik | Erustus 25.12.1835 |- | <center></center> | <center>20.09.1821</center> | [[File:P.L.Batyushkov.jpg|65px]] | [[Pavel Batjuškov|Pavel Lvovitš Batjuškov]] (1765−1848) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>20.09.1821</center> | [[File:D. Lanskoy by Reichel.jpg|65px]] | [[Dmitri Lanskoi|Dmitri Sergejevitš Lanskoi]] (1768−1833) | salanõunik | Erustus 24.02.1826 |- | <center></center> | <center>20.09.1821</center> | [[File:Ланской Павел Сергеевич.jpg|65px]] | [[Pavel Lanskoi|Pavel Sergejevitš Lanskoi]] (1757−1832) | salanõunik | Erustus 1830 |- | <center></center> | <center>26.09.1821</center> | | [[Aleksei Akinfov|Aleksei Aleksejevitš Akinfov]] (1755−1828) | salanõunik | Erustus 17.03.1823 |- | <center></center> | <center>26.09.1821</center> | [[File:Petr Andreevich Baratynskiy.jpg|65px]] | [[Pjotr Baratõnski|Pjotr Andrejevitš Baratõnski (Boratõnski)]] (1770−1845) | kindralleitnant (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.11.1821</center> | | [[Aleksandr Arsenjev|Aleksandr Aleksandrovitš Arsenjev]] (1755−1844) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.12.1821</center> | [[File:Andrey Yakovlevich Bühler (by D. Bossi).jpg|65px]] | vabahärra [[Heinrich von Bühler|August Heinrich von Bühler]] (1763−1843) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>13.01.1822</center> | [[File:Gomion Marie - Portrait of Boris Kurakin.jpeg|65px]] | vürst [[Boriss Kurakin (1784−1850)|Boriss Aleksejevitš Kurakin]] (1784−1850) | salanõunik | Erustus 1833 |- | <center></center> | <center>17.01.1822</center> | [[File:Stanisław Kostka Zamoyski.PNG|65px]] | krahv [[Stanisław Kostka Zamoyski|Stanisław Kostka Franciszek Salezy Reginald Zamoyski]] (1775−1856) | tõeline salanõunik (a-st 1831) | |- | <center></center> | <center>11.05.1822</center> | | [[Nikolai Dubenski|Nikolai Porfirjevitš Dubenski]] (1779−enne 1849) | salanõunik | Erustus 09.11.1841 |- | <center></center> | <center>30.03.1823</center> | | [[Jegor Durassov|Jegor Aleksandrovitš Durassov]] (1781−1855) | salanõunik (a-st 1842 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.04.1823</center> | | [[Vassili Bolgarski|Vassili Ivanovitš Bolgarski]] (1769−1848) | salanõunik (a-st 1838 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.04.1823</center> | [[File:Ботман - Портрет Е. Ф. Канкрина (1872-1873).jpg|65px]] | krahv [[Georg von Cancrin|Georg Ludwig Daniel von Cancrin]] (1774−1845) | kindralleitnant (a-st 1828 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>27.11.1823</center> | [[File:Kretov Nikolay Vasilyevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Kretov|Nikolai Vassiljevitš Kretov]] (1773−1839) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>12.12.1823</center> | [[File:Kikin Petr 1812.jpg|65px]] | [[Pjotr Kikin|Pjotr Andrejevitš Kikin]] (1775−1834) | salanõunik | Erustus 1826 |- | <center></center> | <center>30.12.1823</center> | | [[Pavel Mansurov (1756−1834)|Pavel Aleksandrovitš Mansurov]] (1756−1834) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.12.1823</center> | | [[Semjon Mavrin|Semjon Filippovitš Mavrin]] (1772−1850) | salanõunik (a-st 1840 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>24.03.1824</center> | | [[Nikolai Kaškin|Nikolai Jevgenjevitš Kaškin]] (1769−1824) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.03.1824</center> | [[File:Ivan Matveevich Muraviev-Apostol by D.Bossi.jpg|65px]] | [[Ivan Muravjov-Apostol|Ivan Matvejevitš Muravjov-Apostol]] (1762−1851) | salanõunik | Erustus 1847 |- | <center></center> | <center>16.08.1824</center> | | [[Jevgraf Metšnikov|Jevgraf Iljitš Metšnikov]] (1770−1836) | 3. klassi ülemberghauptman | |- | <center></center> | <center>07.03.1825</center> | [[File:Mikhailovskiy Kirill Grigorievich.jpg|65px]] | [[Kirill Mihhailovski|Kirill Grigorjevitš Mihhailovski]] (1760−1841) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>29.03.1825</center> | | [[Aleksandr Nazadajev|Aleksandr Vassiljevitš Nazadajev]] (1776−1854) | salanõunik | Erustus 21.12.1828 |- | <center></center> | <center>29.03.1825</center> | | [[Grigori Vistitski|Grigori Stepanovitš Vistitski]] (1761−1836) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.07.1825</center> | | [[Ivan Gladkov|Ivan Vassiljevitš Gladkov]] (1766−1832) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>28.07.1825</center> | | [[Vassili Bezrodnõi|Vassili Kirillovitš Bezrodnõi]] (1768−1847) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |} ===Nikolai I=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>25.04.1826</center> | | [[Ivan Lavrov|Ivan Pavlovitš Lavrov]] (1768−1836) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.08.1826</center> | | [[Andrei Abakumov|Andrei Ivanovitš Abakumov]] (1772−1841) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.11.1826</center> | [[File:Lambert Karl Osipovich.jpg|65px]] | krahv [[Charles de Lambert|Marie-Charles de Lambert]] (1773−1843) | ratsaväekindral | |- | <center></center> | <center>29.11.1826</center> | | Gruusia troonipärija [[Bagrat (Gruusia troonipärija)|Bagrat]] (1776−1841) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:Павел Башуцкий.jpg|65px]] | [[Pavel Bašutski|Pavel Jakovlevitš Bašutski]] (1771−1836) | kindralleitnant (a-st 1828 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:Alexander von Benckendorff.jpg|65px]] | krahv (a-st 1832) [[Alexander von Benckendorff|Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff]] (1781−1844) | kindralleitnant (a-st 1829 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | | [[Nikolai Demidov (1771−1833)|Nikolai Ivanovitš Demidov]] (1771−1833) | kindralleitnant (a-st 1828 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:Ivan Savvich Gorgoli.jpg|65px]] | [[Ivan Gorgoli|Ivan Savvitš Gorgoli]] (1773−1862) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | Erustus 1858 |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:KaisarovPS.jpg|65px]] | [[Paisi Kaisarov|Paisi Sergejevitš Kaisarov]] (1783−1844) | kindralleitnant (a-st 1833 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | | krahv [[Jacques de Lambert|Henri-Jacques de Lambert]] (1778−1849) | | Erustus 28.09.1829 |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:Mordvinov Dmitry Michailovich.jpg|65px]] | [[Dmitri Mordvinov|Dmitri Mihhailovitš Mordvinov]] (1773−1848) | salanõunik | Erustus 07.01.1847 |- | <center></center> | <center>06.12.1826</center> | [[File:Zakrevskiy Arseniy Andreevich.jpg|65px]] | krahv (a-st 1856) [[Arseni Zakrevski|Arseni Andrejevitš Zakrevski]] (1783−1865) | kindralleitnant (a-st 1829 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>23.06.1827</center> | [[File:N. N. Muravyov.jpg|65px]] | [[Nikolai Muravjov (1775−1845)|Nikolai Nazarovitš Muravjov)]] (1775−1845) | salanõunik | Erustus 1832 |- | <center></center> | <center>30.08.1827</center> | | [[Vassili Nazimov|Vassili Gavrilovitš Nazimov)]] (1759−1839) | kindralmajor (a-st 1829 kindralleitnant) | Erustus 24.11.1832 |- | <center></center> | <center>02.10.1827</center> | [[File:Bezobrazov.jpg|65px]] | [[Aleksandr Bezobrazov|Aleksandr Mihhailovitš Bezobrazov]] (1783−1871) | salanõunik (a-st 1841 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>05.11.1826</center> | [[File:Joseph Duhamel.jpg|65px]] | [[Joseph Du Hamel]] (1758−1840) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.03.1828</center> | | krahv [[Aleksandr Gurjev|Aleksandr Dmitrijevitš Gurjev]] (1785−1865) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1837) | |- | <center></center> | <center>25.03.1828</center> | [[File:Knyazhnin 2 Boris Yakovlevich.jpg|65px]] | [[Boriss Knjažnin|Boriss Jakovlevitš Knjažnin]] (1777−1854) | kindralleitnant (a-st 1843 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>16.04.1828</center> | | [[Aleksei Vassiltšikov (1780−1833)|Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov]] (1780−1833) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.10.1828</center> | [[File:Yevgraf Komarovskyvon Vogelstein.jpg|65px]] | krahv [[Jevgraf Komarowski|Jevgraf Fedotovitš Komarowski]] (1769−1843) | jalaväekindral | |- | <center></center> | <center>23.10.1829</center> | | [[Pjotr Merkulov|Pjotr Kirillovitš Merkulov]] (1774−1857) | salanõunik | Erustus 26.01.1847 |- | <center></center> | <center>01.01.1830</center> | [[File:Bashilov Alexandr Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Bašilov (1777−1847)|Aleksandr Aleksandrovitš Bašilov]] (1777−1847) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.01.1830</center> | | [[Mihhail Bravin|Mihhail Ivanovitš Bravin]] (1760−1833) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.02.1830</center> | | [[Ivan Milovanov|Ivan Maksimovitš Milovanov]] (1764−1837) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.03.1830</center> | | [[Ivan Buhharin|Ivan Jakovlevitš Buhharin]] (1772−1858) | salanõunik | Erustus 13.12.1832 |- | <center></center> | <center>28.01.1831</center> | [[File:Ботман - Портрет П. П. Гагарина (1873).jpg|65px]] | vürst [[Pavel Gagarin (1789−1872)|Pavel Pavlovitš Gagarin]] (1789−1872) | tõeline salanõunik (a-st 1868 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>25.02.1831</center> | [[File:Bogdanovsky Andrey Vasilyevich.jpg|65px]] | [[Andrei Bogdanovski|Andrei Vassiljevitš Bogdanovski]] (1780−1864) | salanõunik (a-st 1849 tõeline salanõunik) | Erustus 09.03.1856 |- | <center></center> | <center>26.02.1831</center> | [[File:Гечан-Гечевич Викентий Иванович.jpg|65px]] | [[Vikenti Getšan-Getševitš|Vikenti Getšan-Getševitš]] (1770−1840) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.04.1831</center> | | krahv [[Joachim Wołłowicz|Joachim Józef Wołłowicz (Valavičius)]] (1783−?) | salanõunik | Erustus 20.02.1833 |- | <center></center> | <center>08.05.1831</center> | [[File:Oleszkiewicz Władysław Branicki.jpg|65px]] | krahv (a-st 1839) [[Władysław Branicki|Władysław Grzegorz Branicki]] (1782−1843) | salanõunik (a-st 1838 tõeline salanõunik), ülemšenk | |- | <center></center> | <center>14.08.1831</center> | | [[Mihhail Bobjatinski|Mihhail Trofimovitš Bobjatinski]] (1773−1832) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.10.1831</center> | | vürst [[Józef Lubomirski]] (1785−1870) | salanõunik | Erustus 08.03.1833 |- | <center></center> | <center>21.10.1831</center> | | vürst [[Maksymilian Jabłonowski]] (1785−1846) | salanõunik, ülemõuemeister (a-st 1832) | |- | <center></center> | <center>06.12.1831</center> | [[File:KochybeyAleksVas.jpg|65px]] | [[Aleksandr Kotšubei|Aleksandr Vassiljevitš Kotšubei]] (1788−1866) | salanõunik (a-st 1849 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.12.1831</center> | | [[Ivan Žuravljov|Ivan Fjodorovitš Žuravljov]] (1776−1842) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.01.1832</center> | | [[Andrei Buhharski|Andrei Ivanovitš Buhharski]] (1769−1833) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.12.1832</center> | [[File:Deby I L.jpg|65px]] | [[Joseph Desbout]] (1774−1842) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.12.1832</center> | [[File:Ivan Danilovich Danilov.jpg|65px]] | [[Ivan Danilov|Ivan Danilovitš Danilov]] (1770−1852) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1833</center> | | [[Ivan Vatsenko|Ivan Zinovjevitš Vatsenko]] (1785−1846) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.04.1833</center> | | vürst [[Pjotr Meštšerski|Pjotr Sergejevitš Meštšerski]] (1778−1856) | salanõunik (a-st 1843 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>20.04.1833</center> | [[File:K.Borozdin.jpg|65px]] | [[Konstantin Borozdin|Konstantin Matvejevitš Borozdin]] (1781−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.05.1833</center> | [[File:DmButurlin.jpg|65px]] | krahv [[Dmitri Buturlin (1790−1849)|Dmitri Petrovitš Buturlin]] (1790−1849) | salanõunik (a-st 1846 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>14.05.1833</center> | [[File:KochybeyDV.jpg|65px]] | [[Demjan Kotšubei|Demjan Vassiljevitš Kotšubei]] (1786−1859) | salanõunik (a-st 1846 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>14.05.1833</center> | [[File:Lubynovskiy FP.jpg|65px]] | [[Fjodor Lubjanovski|Fjodor Petrovitš Lubjanovski]] (1777−1869) | salanõunik (a-st 1849 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.12.1833</center> | [[File:Lavinsky.jpg|65px]] | [[Aleksandr Lavinski|Aleksandr Stepanovitš Lavinski]] (1776−1844) | salanõunik (a-st 1835 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.01.1834</center> | [[File:V.I. Kablukov by G.Dawe (before 1825, GIM) detail 01.jpg|65px]] | [[Vladimir Kablukov|Vladimir Ivanovitš Kablukov]] (1781−1848) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1843) | |- | <center></center> | <center>21.04.1834</center> | [[File:A. I. Apraksin.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Apraksin|Aleksandr Ivanovitš Apraksin]] (1782−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>25.04.1834</center> | [[File:Alexander II of Russia photo.jpg|65px]] | suurvürst [[Aleksander II|Aleksandr Nikolajevitš]] (1818−1881) | kindralmajor ''svita'' (a-st 1836; a-st 1840 kindralleitnant, a-st 1847 ratsaväekindral, a-st 1878 kindralfeldmarssal) | Venemaa keiser Aleksander II 1855−1881 |- | <center></center> | <center>25.04.1834</center> | [[File:Grand Duke Michael Pavlovich of Russia.JPG|65px]] | suurvürst [[Mihhail Pavlovitš (suurvürst)|Mihhail Pavlovitš]] (1798−1849) | feldzeugmeister, kindralfeldzeugmeister (a-st 1819) | |- | <center></center> | <center>21.06.1834</center> | [[File:S. I. Lesovskiy.jpg|65px]] | [[Stepan Lessovski|Stepan Ivanovitš Lessovski]] (1781−1839) | kindralleitnant | Erustus 16.03.1835 |- | <center></center> | <center>02.09.1834</center> | [[File:August-v-Denffer-re21.jpg|65px]] | [[August von Denffer|August Julius Heinrich von Denffer]] (1786−1860) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.12.1834</center> | [[File:Портрет русского графа Сергея Степановича Ланского. 1855-1861. Изд.1903г ГИМ e1.jpg|65px]] | krahv (a-st 1861) [[Sergei Lanskoi (1787−1862)|Sergei Stepanovitš Lanskoi]] (1787−1862) | salanõunik (a-st 1851 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1835</center> | | [[Ivan Bogdanovitš|Ivan Fjodorovitš Bogdanovitš]] (1784−1840) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>01.02.1835</center> | | [[Andrei Kvitka|Andrei Fjodorovitš Kvitka]] (1774−1844) | salanõunik | Erustus 04.02.1837 |- | <center></center> | <center>06.12.1835</center> | [[File:Alexander Ivanovich Mikhailovskiy-Danilevskiy.jpg|65px]] | [[Aleksandr Mihhailovski-Danilevski|Aleksandr Ivanovitš Mihhailovski-Danilevski]] (1789−1848) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>05.12.1836</center> | | vabahärra [[Paul von Hahn|Paul Theodor von Hahn]] (1793−1862) | salanõunik | Erustus 28.04.1847 |- | <center></center> | <center>17.04.1837</center> | [[File:F Akinfov.jpg|65px]] | [[Fjodor Akinfov|Fjodor Vladimirovitš Akinfov]] (1789−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.04.1837</center> | | [[Jegor Kornejev|Jegor Vassiljevitš Kornejev]] (1773−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.11.1837</center> | [[File:Иллюстрация к статье «Бибиков, Дмитрий Гаврилович». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|65px]] | [[Dmitri Bibikov|Dmitri Gavrilovitš Bibikov]] (1791−1870) | kindralleitnant (a-st 1843 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>01.01.1838</center> | | [[Aleksandr Bernikov|Aleksandr Sergejevitš Bernikov]] (1787−1844) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1839</center> | | [[Nikolai Martõnov|Nikolai Petrovitš Martõnov]] (1793−1856) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>15.02.1839</center> | | vürst [[Ivan Lobanov-Rostovski (1788−1869)|Ivan Aleksandrovitš Lobanov-Rostovski]] (1788−1869) | salanõunik (a-st 1853 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.03.1839</center> | | [[Alexander von Dröbusch|Alexander Friedrich Gustav Leutsch von Dröbusch]] (1782−1856) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.05.1839</center> | [[File:Кайсаров Пётр Сергеевич.jpg|65px]] | [[Pjotr Kaisarov|Pjotr Sergejevitš Kaisarov]] (1777−1854) | salanõunik (a-st 1853 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>28.06.1839</center> | [[File:Kartashevski.jpg|65px]] | [[Grigori Kartaševski|Grigori Ivanovitš Kartaševski]] (1777−1840) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>31.12.1839</center> | [[File:Balugjanskij Mikhail A.jpg|65px]] | [[Mihhail Balugjanski|Mihhail Andrejevitš Balugjanski (Baludjanski)]] (1769−1847) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>31.12.1839</center> | | [[Daniil Moroz|Daniil Matvejevitš Moroz]] (1784−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>31.12.1839</center> | [[File:Zhikharev Stepan.jpg|65px]] | [[Stepan Zihharev|Stepan Petrovitš Zihharev]] (1788−1860) | salanõunik | Erustus 1847 |- | <center></center> | <center>01.01.1840</center> | [[File:BennerLonginov Nikolay.jpg|65px]] | [[Nikolai Longinov|Nikolai Mihhailovitš Longinov]] (1780−1853) | salanõunik (a-st 1843 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>13.04.1840</center> | [[File:VPZavadovsky.jpeg|65px]] | krahv [[Vassili Zavadovski|Vassili Petrovitš Zavadovski]] (1798−1855) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>03.12.1840</center> | | [[Nikolai Gamaleja|Nikolai Mihhailovitš Gamaleja]] (1795−1859) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>03.12.1840</center> | [[File:Fedor Pavlovich Vronchenko (by F. Pfanhauser).jpg|65px]] | krahv (a-st 1849) [[Fjodor Vrontšenko|Fjodor Pavlovitš Vrontšenko]] (1779−1852) | salanõunik (a-st 1842 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.12.1840</center> | [[File:Vanmeetin-Begichev dn.jpg|65px]] | [[Dmitri Begitšev|Dmitri Nikititš Begitšev]] (1786−1855) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.12.1840</center> | | [[Dmitri Bologovski|Dmitri Nikolajevitš Bologovski]] (1775−1852) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>30.12.1840</center> | [[File:Aleksandr Dmitrievich Borovkov.png|65px]] | [[Aleksandr Borovkov|Aleksandr Dmitrijevitš Borovkov]] (1788−1856) | salanõunik | Erustus 1846 |- | <center></center> | <center>30.12.1840</center> | [[File:M. Zhemchuzhnikov.jpg|65px]] | [[Mihhail Žemtšužnikov|Mihhail Nikolajevitš Žemtšužnikov]] (1788−1865) | salanõunik (a-st 1858 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>16.04.1841</center> | [[File:Alexander A. Kavelin.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Kavelin|Aleksandr Aleksandrovitš Kavelin]] (1793−1850) | kindralleitnant (a-st 1843 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | [[File:Aleksander Colonna Walewski.jpg|65px]] | krahv [[Aleksander Colonna-Walewski|Aleksander Józef Colonna-Walewski]] (1780−1845) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | krahv [[Zygmunt Kurnatowski|Zygmunt Aleksander Kurnatowski]] (1778−1858) | diviisikindral | Erustus 04.06.1855 |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Jan Łubieński|Jan Hilary Łubieński z Łubnej]] (1794−1860) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Maciej Lubowiecki]] (1790−pärast 1876) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Józef Aleksy Morawski]] (1781−1855) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | [[File:Vlodek Mihail Fyodorovich.jpg|65px]] | [[Mihhail Vlodek|Mihhail Fjodorovitš Vlodek]] (1780−1849) | kindralleitnant (a-st 1843 ratsaväekindral) | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Ivan Volitski|Ivan Ignatjevitš Volitski]] (1763−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | [[File:Karol Fryderyk Woyda.PNG|65px]] | [[Karol Fryderyk Woyda]] (1769−1846) | tõeline riiginõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Antoni Wyczechowski|Antoni Witczech-Wyczechowski]] (1779−1844) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.09.1841</center> | | [[Onufry Wyczechowski|Onufry Dominik Witczech-Wyczechowski]] (1778−pärast 1854) | salanõunik | Erustus 08.09.1854 |- | <center></center> | <center>06.04.1842</center> | [[File:Kleinmihel by-Kruger.jpg|65px]] | krahv [[Peter Kleinmichel]] (1793−1869) | jalaväekindral | |- | <center></center> | <center>30.06.1842</center> | [[File:KochubeyArkVas.jpg|65px]] | [[Arkadi Kotšubei|Arkadi Vassiljevitš Kotšubei]] (1790−1878) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.06.1842</center> | [[File:Borovikovsky lobanovy Rostovsky.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Lobanov-Rostovski (1786−1848)|Aleksei Aleksandrovitš Lobanov-Rostovski]] (1786−1848) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.07.1842</center> | [[File:Владимирский губернатор Иван Эммануилович Курута.jpg|65px]] | [[Ivan Kuruta|Ivan Emannuilovitš Kuruta]] (1780−1853) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.08.1842</center> | [[File:Муравьёв-Виленский литография.jpg|65px]] | krahv (a-st 1865) [[Mihhail Muravjov-Vilenski|Mihhail Nikolajevitš Muravjov)]] (Muravjov-Vilenski) (1796−1866) | kindralleitnant (a-st 1856 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>30.12.1842</center> | | [[Pavel Degai|Pavel Ivanovitš Degai]] (1792−1849) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1843</center> | [[File:PGRS 1 040 Kovalevsky - full.jpg|65px]] | [[Jevgraf Kovalevski|Jevgraf Petrovitš Kovalevski]] (1790−1867) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.05.1843</center> | | [[Aleksandr Dmitrijev (1776−1859)|Aleksandr Petrovitš Dmitrijev]] (1776−1859) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.10.1843</center> | | [[Aleksandr Bašutski|Aleksandr Danilovitš Bašutski]] (1795−1877) | salanõunik (a-st 1863 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.12.1843</center> | [[File:Grigory Mitusov.jpg|65px]] | [[Grigori Mitussov|Grigori Petrovitš Mistussov]] (1795−1871) | salanõunik (a-st 1858 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>16.01.1844</center> | | [[Georg von Bradke|Georg Friedrich von Bradke]] (1796−1862) | salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>16.01.1844</center> | [[File:Franz Krüger - Porträt des Grafen Alexander Kuschelew-Besborodko.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Kušelev-Bezborodko|Aleksandr Grigorjevitš Kušelev-Bezborodko]] (1800−1855) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.06.1844</center> | | [[Grigori Laškarjov|Grigori Sergejevitš Laškarjov]] (1788−1849) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>31.12.1844</center> | | [[Magnus von Briskorn|Magnus Reinhold von Briskorn]] (1794−1872) | salanõunik (a-st 1868 tõeline salanõunik) | Erustus 27.03.1853 |- | <center></center> | <center>01.01.1845</center> | | [[Alexander von Weymarn|Alexander Hermann von Weymarn]] (1791−1882) | salanõunik (a-st 1865 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>14.05.1845</center> | | [[Silvester Malinovski|Silvester Sigismundovitš Malinovski]] (1788−1851) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>06.06.1845</center> | | [[Jossif Gurko|Jossif Aleksandrovitš Gurko (Romeiko)]] (1782−1857) | kindralleitnant, tõeline salanõunik (a-st 1856) | |- | <center></center> | <center>13.06.1845</center> | | vürst [[Sergei Davõdov (1790−1878)|Sergei Ivanovitš Davõdov]] (1790−1878) | salanõunik (a-st 1865 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>26.07.1845</center> | | [[Friedrich von Bohlen|Ludwig Friedrich von Bohlen]] (1783−1855) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>21.04.1846</center> | | [[Nikolai Dohturov|Nikolai Mihhailovitš Dohturov]] (1788−1865) | kindralleitnant (a-st 1857 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>14.05.1846</center> | | [[Pjotr Djakov|Pjotr Nikolajevitš Djakov]] (1788−1860) | ratsaväekindral | |- | <center></center> | <center>16.05.1846</center> | [[File:Ботман - Портрет князя М. Д. Горчакова (1871).jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Gortšakov (1793−1861)|Mihhail Dmitrijevitš Gortšakov]] (1793−1861) | suurtükiväekindral | |- | <center></center> | <center>14.10.1846</center> | | [[Aleksandr Mordvinov|Aleksandr Nikolajevitš Mordvinov]] (1792−1869) | salanõunik (a-st 1863 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.12.1846</center> | [[File:Зуров Елпидифор Антиохович.jpg|65px]] | [[Jelpidifor Zurov|Jelpidifor Antiohhovitš Zurov]] (1798−1871) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.07.1847</center> | | [[Gavriil Katakazi|Gavriil Antonovitš Katakazi]] (1793−1867) | salanõunik (a-st 1863 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>25.01.1848</center> | | [[Avksenti Gevlitš|Avksenti Pavlovitš Gevlitš]] (1790−1861) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.02.1848</center> | [[File:Dashkov Andrey Vasilevich (cropped).jpg|65px]] | [[Andrei Daškov|Andrei Vassiljevitš Daškov]] (1790−1865) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.08.1848</center> | | [[Fjodor Durassov|Fjodor Aleksejevitš Durassov]] (1786−1855) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.12.1848</center> | | [[Dmitri Ahljostõšev|Dmitri Dmitrijevitš Ahljostõšev]] (1796−1875) | kindralleitnant (a-st 1863 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>15.12.1848</center> | | [[Aleksandr Kornilov|Aleksandr Aleksejevitš Kornilov]] (1801−1856) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.01.1849</center> | [[File:Musin-Pushkin M.N.jpg|65px]] | [[Mihhail Mussin-Puškin|Mihhail Nikolajevitš Mussin-Puškin]] (1795−1862) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>07.05.1849</center> | | [[Sergei Baturin|Sergei Gerassimovitš Baturin]] (1789−1856) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>06.12.1849</center> | | [[Nikolai Kornejev|Nikolai Mihhailovitš Kornejev]] (1784−1863) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>06.12.1849</center> | | [[Anton Lisetski|Anton Grigorjevitš Lisetski]] (1790−1864) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>23.04.1850</center> | [[File:Mirkovitch fedor yakovlevitch.jpg|65px]] | [[Fjodor Mirkovitš|Fjodor Jakovlevitš Mirkovitš]] (1789−1866) | kindralleitnant (a-st 1852 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>30.04.1850</center> | [[File:Aleksander Stankiewicz - Portrait of Romuald Hube, senator - MP 2861 MNW - National Museum in Warsaw.jpg|65px]] | [[Romuald Jan Hube]] (1803−1890) | salanõunik (a-st 1867 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>03.05.1850</center> | [[File:Buxhoevden Pyotr Fyodorovich.jpg|65px]] | krahv [[Peter von Buxhoeveden]] (1792−1863) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>06.08.1850</center> | | [[Pjotr Butkov|Pjotr Grigorjevitš Butkov]] (1775−1857) | salanõunik (a-st 1856 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.09.1850</center> | [[File:Карниолин-Пинский Матвей Михайлович.jpg|65px]] | [[Matvei Karniolin-Pinski|Matvei Mihhailovitš Karniolin-Pinski]] (1800−1867) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>07.11.1850</center> | | [[Jan Barkowski]] (1782−1867) | | Erustus 07.11.1862 |- | <center></center> | <center>07.11.1850</center> | | [[Franciszek Drzewiecki]] (1790−1868) | tõeline riiginõunik (a-st 1851 salanõunik) | |- | <center></center> | <center>11.01.1851</center> | | [[Karl Witte|Karl Witte (White)]] (1794−1878) | kindralleitnant (a-st 1869 ratsaväekindral) | |- | <center></center> | <center>08.04.1851</center> | | [[Nikolai Žukovski (1793−1852)|Nikolai Vassiljevitš Žukovski]] (1793−1852) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.09.1851</center> | [[File:Boris_Danzas.jpg|65px]] | [[Boris von Dansas]] (1799−1868) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>13.09.1851</center> | | [[Fjodor Dolgopolov|Fjodor Ivanovitš Dolgopolov]] (1794−1860) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.09.1851</center> | | [[Johann Kapherr]] (1806−1867) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.12.1851</center> | [[File:Dyugamel'.jpg|65px]] | [[Alexander Du Hamel]] (1801−1880) | kindralleitnant (a-st 1861 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>15.01.1852</center> | | [[Mihhail Lex|Mihhail Ivanovitš Lex (Leks)]] (1793−1856) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.03.1852</center> | [[File:Brok Piotr (1805-1875).jpg|65px]] | [[Peter Brock|Peter Felix Brock]] (1805−1875) | salanõunik (a-st 1858 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>16.07.1852</center> | [[File:Замятнин Д.Н..jpg|65px]] | [[Dmitri Zamjatin|Dmitri Nikolajevitš Zamjatin]] (1805−1881) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.09.1852</center> | [[File:Arnoldi ivan karlovitch.jpg|65px]] | [[Johann Arnoldi]] (1782−1860) | suurtükiväekindral | |- | <center></center> | <center>05.02.1853</center> | [[File:Portrait of Senator Ivan Aprelev.jpg|65px]] | [[Ivan Aprelev|Ivan Fjodorovitš Aprelev]] (1802−1874) | salanõunik (a-st 1864 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.04.1853</center> | [[File:Myasoedov by Sergey Zaryanko.jpg|65px]] | [[Aleksandr Mjassojedov|Aleksandr Ivanovitš Mjassojedov]] (1793−1860) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>06.05.1853</center> | [[File:Волховский.jpg|65px]] | [[Stepan Volhovski|Stepan Grigorjevitš Volhovski]] (1786−1858) | salanõunik | Erustus 23.11.1855 |- | <center></center> | <center>02.06.1853</center> | [[File:A. Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Andrei Golitsõn (1792−1863)|Andrei Mihhailovitš Golitsõn]] (1792−1863) | kindralleitnant (a-st 1856 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>03.06.1853</center> | | [[Mihhail Žerebtsov|Mihhail Ivanovitš Žerebtsov]] (1792−1870) | kindralleitnant (a-st 1869 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>04.06.1853</center> | | krahv [[Jan Stanisław Iliński]] (1795−1860) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>08.06.1853</center> | | hiilguslik vürst [[Alexander von Lieven|Alexander Friedrich von Lieven]] (1801−1880) | kindralleitnant (a-st 1875 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>25.06.1853</center> | [[File:A. Golenitschev-Kutuzov.jpg|65px]] | krahv [[Arkadi Goleništšev-Kutuzov|Arkadi Pavlovitš Goleništšev-Kutuzov]] (1809−1859) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.12.1853</center> | [[File:Жандр Андрей Андреевич.jpg|65px]] | [[Andrei Žandr|Andrei Andrejevitš Žandr]] (1789−1873) | salanõunik (a-st 1864 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.12.1853</center> | | [[Konstantinos Vlahopoulos]] (1798−1854) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>02.02.1854</center> | [[File:Aivazovsky - A. Kaznacheev.jpg|65px]] | [[Aleksandr Kaznatšejev|Aleksandr Ivanovitš Kaznatšejev]] (1788−1880) | salanõunik (a-st 1863 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>23.03.1854</center> | [[File:Dm.Iv. Dolgorukov.jpg|65px]] | vürst [[Dmitri Dolgorukov (1797−1867)|Dmitri Ivanovitš Dolgorukov]] (1797−1867) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.04.1854</center> | [[File:Alexander Maximovich Kniazhevich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Knjaževitš|Aleksandr Maksimovitš Knjaževitš]] (1792−1872) | salanõunik (a-st 1859 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.06.1854</center> | | [[Aleksei Voitsehovitš|Aleksei Ivanovitš Voitsehovitš]] (1806−1881) | salanõunik (a-st 1871 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.11.1854</center> | [[File:Рисунок к статье «Белявский, Константин Яковлевич». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|65px]] | [[Konstantin Beljavski|Konstantin Jakovlevitš Beljavski]] (1800−1858) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>08.01.1855</center> | [[File:Zubkov VP.jpg|65px]] | [[Vassili Zubkov|Vassili Petrovitš Zubkov]] (1798−1862) | salanõunik | |} ===Aleksander II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>27.03.1855</center> | [[File:Eduard Ivanovitch Gerstfeld by Ivan Kramskoy - Ostrogozhsk museum.jpg|65px]] | [[Eduard von Gerstfeldt]] (1798−1878) | kindralleitnant (a-st 1868 insener-kindral) | |- | <center></center> | <center>02.04.1855</center> | [[File:Донауров, Пётр Михайлович.png|65px]] | [[Pjotr Donaurov|Pjotr Mihhailovitš Donaurov]] (1801−1863) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.04.1855</center> | | [[Vassili Maslov|Vassili Ivanovitš Maslov]] (1787−1861) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>17.04.1855</center> | [[File:P.F. Sokolov 009.jpg|65px]] | [[Aleksei Lvov|Aleksei Fjodorovitš Lvov]] (1798−1870) | salanõunik, ülemjäägermeister (a-st 1862) | |- | <center></center> | <center>17.04.1855</center> | | [[Aleksei Venevitinov|Aleksei Vladimirovitš Venevitinov]] (1806−1872) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.08.1855</center> | [[File:Kotzebue, Moritz.jpg|65px]] | [[Moritz von Kotzebue]] (1787−1861) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>15.09.1855</center> | [[File:KapnistIvanVas.jpg|65px]] | [[Ivan Kapnist|Ivan Vassiljevitš Kapnist]] (1798−1860) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.12.1855</center> | [[File:Levshin A.jpg|65px]] | [[Aleksei Ljovšin|Aleksei Iraklijevitš Ljovšin]] (1798−1879) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>25.12.1855</center> | [[File:P.F. Sokolov 007.jpg|65px]] | vürst [[Pjotr Vjazemski|Pjotr Andrejevitš Vjazemski]] (1792−1878) | salanõunik, ülemšenk (a-st 1866) | |- | <center></center> | <center>31.12.1855</center> | | [[Aleksandr Averkiev|Aleksandr Jegorovitš Averkiev]] (1790−1858) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.02.1856</center> | [[File:Alexander Bulgakov 1781 1863.jpg|65px]] | [[Aleksandr Bulgakov|Aleksandr Jakovlevitš Bulgakov]] (1781−1863) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.02.1856</center> | [[File:Кокошкин С.А. Харьковский губернатор нач.XIX в.jpg|65px]] | [[Sergei Kokoškin|Sergei Aleksandrovitš Kokoškin]] (1796−1861) | jalaväekindral | |- | <center></center> | <center>08.04.1856</center> | | [[Pjotr Jeliaševitš|Pjotr Fjodorovitš Jeliaševitš]] (1797−pärast 1861) | salanõunik | Erustus 01.03.1861 |- | <center></center> | <center>15.06.1856</center> | [[File:Merder PK.jpg|65px]] | [[Paul von Mörder]] (1797−1873) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>26.08.1856</center> | | [[Ivan Bahtin|Ivan Ivanovitš Bahtin]] (1793−1867) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.08.1856</center> | | [[Nikolai von Krusenstern|Nikolai Otto Leonhard von Krusenstern]] (1802−1881) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>20.09.1856</center> | | [[Nikolai Ljubimov|Nikolai Ivanovitš Ljubimov]] (1808−1875) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.10.1856</center> | [[File:Glinka Vladimir Andreevich (by V. Hau).jpg|65px]] | [[Vladimir Glinka|Vladimir Andrejevitš Glinka]] (1790−1862) | suurtükiväekindral | |- | <center></center> | <center>10.11.1856</center> | | [[Kiprian Zaborovski|Kiprian Avrosjevitš Zaborovski]] (1798−pärast 1866) | salanõunik | Kuni 1867 |- | <center></center> | <center>06.01.1857</center> | | vürst [[Juri Dolgorukov (1807−1882)|Juri Aleksejevitš Dolgorukov]] (1807−1882) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>31.12.1857</center> | [[File:Irakly Baratynsky.jpg|65px]] | [[Irakli Baratõnski|Irakli Abramovitš Baratõnski]] (1802−1859) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>21.01.1858</center> | [[File:V. P. Molostvov.jpg|65px]] | [[Vladimir Molostvov|Vladimir Porfirjevitš Molostvov]] (1794−1863) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>23.02.1858</center> | | [[Aleksandr Kamovski|Aleksandr Dmitrijevitš Kamovski]] (1815−1863) | | |- | <center></center> | <center>01.09.1858</center> | | [[Franciszek Gościński]] (1798−1877) | | |- | <center></center> | <center>01.10.1858</center> | [[File:Krusenstern Alexander Ivanovich.jpg|65px]] | [[Alexander von Krusenstern|Alexander Gotthard Julius von Krusenstern]] (1807−1888) | salanõunik (a-st 1876 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.10.1858</center> | | [[Theodor Hilferding]] (1798−1864) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.10.1858</center> | [[File:Mukhanov Nikolay Alekseevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Muhhanov|Nikolai Aleksejevitš Muhhanov]] (1802−1871) | salanõunik (a-st 1866 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>23.10.1858</center> | | parun [[Alexander von Graevenitz|Alexander Karl Friedrich von Graevenitz]] (1806−1884) | salanõunik (a-st 1873 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>23.10.1858</center> | | [[Ivan Lamanski|Ivan Ivanovitš Lamanski]] (1794−1879) | salanõunik (a-st 1871 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>22.12.1858</center> | | [[Johann von Grünewaldt|Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt]] (1796−1862) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>29.01.1859</center> | [[File:Давыдов Иван Иванович.jpg|65px]] | [[Ivan Davõdov|Ivan Ivanovitš Davõdov]] (1774−1863) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.02.1859</center> | | [[Nikolai Ahverdov|Nikolai Aleksandrovitš Ahverdov]] (1800−1876) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>17.04.1859</center> | | krahv [[Stanisław Kossakowski]] (1795−1872) | salanõunik | Erustus 27.05.1861 |- | <center></center> | <center>01.08.1859</center> | | [[Aleksandr Volotski|Aleksandr Aleksejevitš Volotski]] (1808−1875) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>30.08.1859</center> | | [[Nikolai Lukaš|Nikolai Jevgenjevitš Lukaš]] (1796−1868) | salanõunik, kindralleitnant (a-st 1864) | |- | <center></center> | <center>14.12.1859</center> | [[File:Igorev-Wenzel.jpg|65px]] | [[Karl Burchard von Wenzel]] (1797−1874) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>28.01.1860</center> | | [[Alexander Kapherr]] (1812−1876) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>03.04.1860</center> | | [[Eugen von Hahn|Eugen Kaspar von Hahn]] (1807−1874) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.12.1860</center> | [[File:Борис Иванович Бер.jpg|65px]] | [[Boriss Baehr|Boriss Ivanovitš Baehr]] (1805−1869) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1861</center> | [[File:A. Buturlin.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Buturlin|Aleksei Petrovitš Buturlin]] (1802−1863) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>21.04.1861</center> | [[File:Milutin Nikolay Alexeevich.jpg|65px]] | [[Nikolai Miljutin|Nikolai Aleksejevitš Miljutin]] (1818−1872) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Casimir von Kothen kopiera.jpg|65px]] | vabahärra [[Casimir von Kothen]] (1807−1880) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>23.04.1861</center> | [[File:Valuyev.jpg|65px]] | [[Pjotr Valujev (1814−1890)|Pjotr Aleksandrovitš Valujev]] (1814−1890) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.07.1861</center> | [[File:Teodor Andrault de Langeron.jpg|65px]] | [[Teodor Andrault de Langeron]] (1804−1885) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.08.1861</center> | [[File:Egor Kovalevsky (cropped).jpg|65px]] | [[Jegor Kovalevski|Jegor Petrovitš Kovalevski]] (1809−1868) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>30.08.1861</center> | [[File:Matyushkin 01.jpg|65px]] | [[Fjodor Matjuškin|Fjodor Fjodorovitš Matjuškin]] (1799−1872) | viitseadmiral (a-st 1867 admiral) | |- | <center></center> | <center>16.09.1861</center> | [[File:Alexander Nikolayevich MuravyovTulov.jpg|65px]] | [[Aleksandr Muravjov|Aleksandr Nikolajevitš Muravjov]] (1792−1863) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>12.12.1861</center> | | [[Vassili Bulõgin|Vassili Ivanovitš Bulõgin]] (1808−1871) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.01.1862</center> | | [[Julius von Hagemeister|August Heinrich Anton Julius von Hagemeister]] (1806−1878) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.12.1862</center> | [[File:Viktor Artsimovich.jpg|65px]] | [[Viktor Artsimovitš|Viktor Antonovitš Artsimovitš]] (1820−1893) | salanõunik (a-st 1883 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>26.01.1863</center> | | [[Andrei Matjunin|Andrei Jefimovitš Matjunin]] (1810−1885) | salanõunik (a-st 1882 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>29.01.1863</center> | | [[Mark Ljuboštšinski|Mark Nikolajevitš Ljuboštšinski]] (1816−1889) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.04.1863</center> | [[File:Portrait of Nikolai Kolyubakin by Gagarin.jpg|65px]] | [[Nikolai Koljubakin|Nikolai Petrovitš Koljubakin]] (1809−1868) | kindralleitant | |- | <center></center> | <center>13.06.1863</center> | | [[Hermann Guizetti|Hermann Franz Guizetti (Gizetti)]] (1805−1881) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.06.1863</center> | | krahv [[Eduard von Keller|Eduard von Keller]] (1819−1903) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.10.1863</center> | | [[Ignacy Mazurkiewicz]] (1794−1867) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>19.10.1863</center> | [[File:Fedor Fedorovich von Berg (by J. M. Strzałecki).jpg|65px]] | krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1781−1844) | jalaväekindral (a-st 1866 kindralfeldmarssal) | |- | <center></center> | <center>05.12.1863</center> | | [[Nikolai von Gerngross]] (1825−1900) | salanõunik (a-st 1883 tõeline salanõunik) | Erustus 08.05.1885 |- | <center></center> | <center>01.01.1864</center> | [[File:Nabokov DN.jpg|65px]] | [[Dmitri Nabokov|Dmitri Nikolajevitš Nabokov]] (1826−1904) | õuemeister, tõeline salanõunik (a-st 1876) | |- | <center></center> | <center>01.01.1864</center> | | [[Kastor Lebedev|Kastor Nikiforovitš Lebedev]] (1812−1876) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.02.1864</center> | [[File:Muravyov VN.jpg|65px]] | [[Valerian Muravjov|Valerian Nikolajevitš Muravjov]] (1811−1869) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.04.1864</center> | | [[Semjon Ždanov|Semjon Romanovitš Ždanov]] (1802−1865) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.05.1864</center> | | [[Aleksandr Jevreinov|Aleksandr Grigorjevitš Jevreinov]] (1808−1885) | salanõunik (a-st 1881 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>20.09.1864</center> | | [[Jan Karnicki]] (1812−1879) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:Butskovsky.jpg|65px]] | [[Nikolai Butskovski|Nikolai Andrejevitš Butskovski]] (1811−1873) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:Gedeonov IM.jpg|65px]] | [[Ivan Gedeonov|Ivan Mihhailovitš Gedeonov]] (1816−1907) | kindralleitnant (a-st 1882 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:GoltgoerMF.jpg|65px]] | [[Mihhail Holthoer|Mihhail Fjodorovitš Holthoer]] (1823−1899) | salanõunik (a-st 1886 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1865</center> | [[File:Kalachov NV.jpg|65px]] | [[Nikolai Kalatšov|Nikolai Vassiljevitš Kalatšov]] (1819−1885) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>08.01.1865</center> | [[File:Boris Pavlovich Mansurov, 1880s.jpg|65px]] | [[Boriss Mansurov|Boriss Pavlovitš Mansurov]] (1826−1910) | salanõunik (a-st 1880 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1865</center> | | [[Pjotr Zubov|Pjotr Aleksejevitš Zubov]] (1819−1880) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.12.1865</center> | [[File:ДеляновИД.jpeg|65px]] | krahv (a-st 1888) [[Ivan Deljanov|Ivan Davõdovitš Deljanov]] (1818−1897) | salanõunik (a-st 1873 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.05.1866</center> | | [[Michael Gedda|Michael Christian Adolf Gedda]] (1818−1883) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.06.1866</center> | [[File:Greyg Samuil Alexeevich (by Kramskoy).jpg|65px]] | [[Samuel Greigh (1827−1887)|Samuel Greigh]] (1827−1887) | kindralleitnant (a-st 1874 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>28.10.1866</center> | [[File:Heinrich Cyprianovich Kreutz (by V. Hau).jpg|65px]] | krahv [[Henrich Belzig von Kreutz]] (1817−1891) | kindralleitnant (a-st 1883 ratsaväekindral) | |- | <center></center> | <center>29.10.1866</center> | | [[Vladimir Westmann|Vladimir Iljitš Westmann]] (1812−1875) | salanõunik (a-st 1873 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>08.11.1866</center> | [[File:Bagration Mukhraneli Giorgi.jpg|65px]] | vürst [[Georgi Bagration-Muhranski|Georgi Konstantinovitš Bagration-Muhranski]] (1821−1877) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.04.1867</center> | | vabahärra [[Georg von Wrangell]] (1827−1875) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.04.1867</center> | | [[Georg von Brevern|Karl Georg von Brevern]] (1807−1892) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.04.1867</center> | [[File:Алексей Борисович Лобанов-Ростовский.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)|Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski]] (1824−1896) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.03.1868</center> | | [[Rudolf von Braunschweig|Johann Rudolf von Braunschweig]] (1820−1888) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.07.1868</center> | [[File:Karamzin's son by L.Wagner (1846).jpg|65px]] | [[Vladimir Karamzin|Vladimir Nikolajevitš Karamzin]] (1819−1879) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.08.1868</center> | | [[Ivan von Brevern]] (1813−1885) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.08.1868</center> | | [[Pavel Klušin|Pavel Nikolajevitš Klušin]] (1811−1886) | salanõunik (a-st 1881 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.11.1868</center> | [[File:Vladimir Alexandrovich 1890s.jpg|65px]] | suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]] (1847−1909) | kindralmajor (a-st 1872 kindralleitnant, a-st 1880 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>28.11.1868</center> | [[File:Grot Alfred Fyodorovich.jpg|65px]] | [[Alfred von Grote|Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote]] (1823−1895) | salanõunik (a-st 1879 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>28.11.1868</center> | | [[Theodor Witte|Theodor Karl Julius Georg Witte]] (1822−1879) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1869</center> | [[File:Theodor Bruun.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1883) [[Theodor Bruun]] (1821−1888) | salanõunik (a-st 1885 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1869</center> | [[File:Зарудный, Сергей Иванович (1821-1887).jpg|65px]] | [[Sergei Zarudnõi|Sergei Ivanovitš Zarudnõi]] (1821−1887) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.04.1869</center> | [[File:Nik Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Golitsõn (1820−1885)|Nikolai Mihhailovitš Golitsõn]] (1820−1885) | tõeline riiginõunik, õuemeister (a-st 1883 ülemõuemeister) | |- | <center></center> | <center>07.06.1869</center> | [[File:Delvig by Repin.jpg|65px]] | parun [[Andrei von Delwig|Andrei Ivanovitš von Delwig]] (1813−1887) | kindralleitnant (a-st 1883 insener-kindral) | |- | <center></center> | <center>09.06.1869</center> | | [[Waldemar von Daehn]] (1823−1888) | kindralleitnant | Erustus 18.05.1873 |- | <center></center> | <center>30.08.1869</center> | [[File:Markus Vladimir Mikhajlovich.jpg|65px]] | [[Vladimir Markus|Vladimir Mihhailovitš Markus]] (1826−1901) | salanõunik (a-st 1886 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>26.03.1870</center> | | [[Mihhail Kovalevski|Mihhail Jevgrafovitš Kovalevski]] (1829−1884) | salanõunik (a-st 1883 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.06.1870</center> | | [[Pius Danewski]] (1820−1892) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.11.1870</center> | | [[Jakov Kuprejanov|Jakov Aleksandrovitš Kuprejanov]] (1824−1880) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.11.1870</center> | | [[Aleksandr Ljubimov|Aleksandr Semjonovitš Ljubimov]] (1832−1883) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1871</center> | | [[Grigori Žukovski|Grigori Vassiljevitš Žukovski]] (1800−1880) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>05.03.1871</center> | | [[Mihhail Katakazi|Mihhail Konstantinovitš Katakazi]] (1822−1891) | salanõunik (a-st 1890 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.04.1871</center> | | [[Dmitri Gotovtsev|Dmitri Valerianovitš Gotovtsev]] (1824−1905) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>24.11.1871</center> | | [[Aleksei Kaznatšejev|Aleksei Gavrilovitš Kaznatšejev]] (1823−1888) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.01.1872</center> | | [[Alexander von Hamm|Ludwig Alexander von Hamm]] (1817−1888) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.03.1872</center> | | [[Georgi Motovilov|Georgi Nikolajevitš Motovilov]] (1833−1879) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.12.1872</center> | | [[Jevstafi Kolowrat-Czerwinski|Jevstafi Nikolajevitš Kolowrat-Czerwinski]] (1816−1877) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.08.1873</center> | | [[Gustav von Pröbsting|Gustav Adolf Daniel von Pröbsting]] (1824−1888) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1874</center> | | [[Alexander de Giers]] (1815−1880) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>31.01.1874</center> | [[File:Konstantin Domontovich.jpg|65px]] | [[Konstantin Domontovitš|Konstantin Ivanovitš Domontovitš]] (1820−1889) | salanõunik (a-st 1885 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.07.1874</center> | | [[Vladimir Korobjin|Vladimit Grigorjevitš Korobjin]] (1826−1895) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.12.1874</center> | | [[Georg Friedrich Hasenwinkel]] (1826−1895) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>04.07.1874</center> | | [[Konstantin Malkovski|Konstantin Ossipovitš Malkovski]] (1832−1903) | salanõunik (a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.07.1874</center> | [[File:Дмитрий Борисович Бер (1860).JPG|65px]] | [[Dmitri Baehr|Dmitri Borissovitš Baehr]] (1832−1903) | salanõunik (a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.03.1875</center> | | [[Dmitri Longinov|Dmitri Nikolajevitš Longinov]] (1820−1878) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.04.1875</center> | | [[Fjodor Markus|Fjodor Mihhailovitš Markus]] (1827−1898) | salanõunik (a-st 1887 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.08.1875</center> | | [[Ferdinand Kranz]] (1810−1885) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.12.1875</center> | [[File:Гирс Николай Карлович, 1888.jpg|65px]] | [[Nikolai de Giers]] (1820−1895) | salanõunik (a-st 1878 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1876</center> | | [[Nikolai Harting]] (1823−1899) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1876</center> | [[File:Andrey Lieven.jpg|65px]] | hiilguslik vürst [[Andrei Lieven|Andrei Aleksandrovitš Lieven]] (1839−1913) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.04.1876</center> | | [[Semjon Mordvinov|Semjon Aleksandrovitš Mordvinov]] (1825−1900) | salanõunik (a-st 1895 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.07.1876</center> | [[File:Nikolay Nikolaevich Gerard.jpg|65px]] | [[Nikolai Gerard|Nikolai Nikolajevitš Gerard]] (1838−1929) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.07.1876</center> | | [[Loggin Gudovski|Loggin Jegorovitš Gudovski]] (1815−1892) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.07.1876</center> | | [[Fjodor Lego|Fjodor Petrovitš Lego]] (1832−1900) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.12.1876</center> | | [[Nikolai Baranovski|Nikolai Ivanovitš Baranovski]] (1829−1878) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1877</center> | | parun [[Michael von Medem]] (1831−1902) | salanõunik (a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.12.1877</center> | | [[Stepan Gulkevitš|Stepan Makarovitš Gulkevitš]] (1830−1892) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.12.1877</center> | | [[Sergei Zihharev|Sergei Stepanovitš Zihharev]] (1834−1899) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | [[File:Arsenjev Nikolaj Sergeevich (1831).jpg|65px]] | [[Nikolai Arsenjev|Nikolai Sergejevitš Arsenjev]] (1831−1903) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | | [[Peter Deier]] (1832−1911) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | | parun [[Bernhard von Hoyningen-Huene|Bernhard Heinrich von Hoyningen-Huene]] (1829−1889) | salanõunik | Erustus 05.06.1885 |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | | [[Andrei Iljašenko|Andrei Sergejevitš Iljašenko]] (1825−1885) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | | [[Pavel Izvolski|Pavel Grigorjevitš Izvolski]] (1830−1891) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | [[File:Esipovich Yakov.jpg|65px]] | [[Jakov Jessipovitš|Jakov Grigorjevitš Jessipovitš]] (1819−1906) | salanõunik (a-st 1893 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | | [[Nikolai Lange]] (1820−1894) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1877</center> | [[File:Andrey N. Markovich.jpg|65px]] | [[Andrei Markovitš|Andrei Nikolajevitš Markovitš]] (1830−1907) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.07.1878</center> | [[File:Knirim AA.jpg|65px]] | [[Alexander von Knieriem]] (1837−1904) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.07.1878</center> | | [[Aleksandr Krenitsõn|Aleksandr Vladimirovitš Krenitsõn]] (1835−1880) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.08.1878</center> | [[File:Bartenev, Vladimir Ivanovich.jpg|65px]] | [[Vladimir Bartenev|Vladimir Ivanovitš Bartenev]] (1834−1911) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.08.1878</center> | | [[Sergei Leontjev|Sergei Ivanovitš Leontjev]] (1825−1887) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.08.1878</center> | | [[Mihhail Martõnov|Mihhail Aleksejevitš Martõnov]] (1828−1891) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.01.1879</center> | | [[Ivan Messing|Ivan Grigorjevitš Messing]] (1820−1894) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.01.1879</center> | | [[Aleksandr Žandr|Aleksandr Pavlovitš Žandr]] (1825−1895) | viitseadmiral | |- | <center></center> | <center>01.04.1879</center> | [[File:Sergey Ivanovich Lukyanov 1834-1905.png|65px]] | [[Sergei Lukjanov|Sergei Ivanovitš Lukjanov]] (1834−1905) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.04.1879</center> | [[File:Бутовский Александр Иванович.jpg|65px]] | [[Aleksandr Butovski|Aleksandr Ivanovitš Butovski]] (1814−1890) | salanõunik (a-st 1884 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>08.12.1879</center> | | [[Peter Gervais]] (1832−1890) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>26.03.1880</center> | | [[Aleksei Belostotski|Aleksei Vassiljevitš Belostotski]] (1839−1894) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.04.1880</center> | [[File:Nikolay S. Abaza.png|65px]] | [[Nikolai Abaza|Nikolai Savvitš Abaza]] (1837−1901) | tõeline riiginõunik (a-st 1880 salanõunik, a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>20.04.1880</center> | | [[Nikolai Mjagkov|Nikolai Dmitrijevitš Mjagkov]] (1837−1884) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.05.1880</center> | [[File:Bippen.jpg|65px]] | [[Nikolai von Bippen|Nikolai Friedrich von Bippen]] (1828−1900) | salanõunik (hiljem tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>08.09.1880</center> | [[File:Nikolay A. Manasein.jpeg|65px]] | [[Nikolai Manassein|Nikolai Avksentjevitš Manassein]] (1834−1895) | salanõunik (a-st 1890 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1881</center> | [[File:Baturin, Anatolij Dmitrievich.jpg|65px]] | [[Anatoli Baturin|Anatoli Dmitrijevitš Baturin]] (1835−1906) | tõeline riiginõunik (a-st 1881 salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1881</center> | [[File:Фон Дервиз Дмитрий.jpg|65px]] | [[Dmitri von Derwies|Dmitri Grigorjevitš von Derwies]] (1829−1916) | salanõunik (a-st 1902 tõeline salanõunik) | |} ===Aleksander III=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>18.04.1881</center> | [[File:Velio IO.jpg|65px]] | parun [[Johann Velho|Johann Joseph Velho]] (1830−1899) | salanõunik (a-st 1891 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>03.06.1881</center> | [[File:Ivan Golubev.jpg|65px]] | [[Ivan Golubev|Ivan Jakovlevitš Golubev]] (1841−1918) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | Erustus 01.1917 |- | <center></center> | <center>26.05.1882</center> | | [[Mihhail Veselovski|Mihhail Pavlovitš Veselovski]] (1828−1893) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.06.1882</center> | | [[Fjodor Barõkov|Fjodor Lavrentjevitš Barõkov]] (1830−1892) | | |- | <center></center> | <center>09.06.1882</center> | [[File:Gubbenet.jpg|65px]] | [[Adolf von Hübbenet]] (1830−1901) | salanõunik (a-st 1895 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.06.1882</center> | | [[Jevgeni Kudrjavtsev|Jevgeni Aleksandrovitš Kudrjavtsev]] (1828−1905) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.06.1882</center> | [[File:Markov PA.jpg|65px]] | [[Pavel Markov|Pavel Aleksejevitš Markov]] (1841−1913) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.07.1882</center> | [[File:Makovsky PtVyazemskogo.jpg|65px]] | vürst [[Pavel Vjazemski|Pavel Petrovitš Vjazemski]] (1820−1888) | tõeline riiginõunik, õuemeister | |- | <center></center> | <center>15.09.1882</center> | | [[Karol Gartkiewicz]] (1840−1904) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>03.11.1882</center> | | [[Eduard Lerche]] (1823−1889) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1883</center> | [[File:DurnovoIN.jpg|65px]] | [[Ivan Durnovo (1834−1903)|Ivan Nikolajevitš Durnovo]] (1834−1903) | salanõunik (a-st 1890 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.05.1883</center> | | [[Jevgeni Kovalevski|Jevgeni Jevgrafovitš Kovalevski]] (1842−1889) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1885</center> | [[File:Анучин Дмитрий Гаврилович.jpg|65px]] | [[Dmitri Anutšin|Dmitri Gavrilovitš Anutšin]] (1833−1900) | kindralleitnant (a-st 1891 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>01.01.1885</center> | [[File:Академик Владимир Павлович Безобразов.jpg|65px]] | [[Vladimir Bezobrazov (1828−1889)|Vladimir Pavlovitš Bezobrazov]] (1828−1889) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.01.1885</center> | [[File:GolitsynGS.jpg|65px]] | vürst [[Grigori Golitsõn (1838−1907)|Grigori Sergejevitš Golitsõn]] (1838−1907) | kindralleitnant (a-st 1896 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>27.03.1885</center> | [[File:Дмитриев Федор Михайлович.gif|65px]] | [[Fjodor Dmitrijev|Fjodor Mihhailovitš Dmitrijev]] (1829−1894) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.03.1885</center> | | [[Dmitri Kalmõkov|Dmitri Aleksandrovitš Kalmõkov]] (1834−1889) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>27.03.1885</center> | [[File:Nikolay Nik. Miasoedov.jpg|65px]] | [[Nikolai Mjassojedov (1839−1908)|Nikolai Nikolajevitš Mjassojedov]] (1839−1908) | salanõunik (a-st 1903 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>27.03.1885</center> | [[File:Владимир Иванович ВЕШНЯКОВ.jpg|65px]] | [[Vladimir Vešnjakov|Vladimir Ivanovitš Vešnjakov]] (1830−1906) | salanõunik (a-st 1893 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>27.03.1885</center> | [[File:Volkonsky by Repin.jpg|65px]] | vürst [[Mihhail Volkonski (1832−1909)|Mihhail Sergejevitš Volkonski]] (1832−1909) | salanõunik, ülemõuemeister (a-st 1890) | |- | <center></center> | <center>11.12.1885</center> | [[File:Lilienfeld-Toal.jpg|65px]] | [[Paul von Lilienfeld-Toal|Paul Frommhold Ignatius von Lilienfeld-Toal]] (1828−1903) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1885</center> | [[File:Grave Nikolaj Vladimirovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Grave|Nikolai Vladimirovitš Grave]] (1836−1908) | salanõunik (a-st 1905 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1886</center> | [[File:Gorkovenko Nikolaj Stepanovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Gorkovenko|Nikolai Stepanovitš Gorkovenko]] (1817−1908) | viitseadmiral (a-st 1899 admiraliteedikindral) | |- | <center></center> | <center>22.01.1886</center> | | [[Leonid Bezrodnõi|Leonid Vassiljevitš Bezrodnõi]] (1842−1893) | | |- | <center></center> | <center>22.10.1886</center> | [[File:Мельников Алекс Алекс2.jpg|65px]] | [[Aleksandr Melnikov|Aleksandr Aleksandrovitš Melnikov]] (1827−1913) | salanõunik (a-st 1901 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.12.1886</center> | | [[Aleksei Bezobrazov|Aleksei Porfijevitš Bezobrazov]] (1828−1905) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.03.1888</center> | [[File:Alexander A. Ikskul von Hildenbandt.jpeg|65px]] | vabahärra [[Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912)|Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband]] (1840−1912) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>23.03.1888</center> | | [[Valerian Andrejev|Valerian Aleksejevitš Andrejev]] (1828−1905) | salanõunik (a-st 1903 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.02.1889</center> | | [[Apollon Ivanov|Apollon Viktorovitš Ivanov]] (1842−1909) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.05.1889</center> | [[File:Gagarin Konstantin Dmitrievich.jpg|65px]] | vürst [[Konstantin Gagarin|Konstantin Dmitrijevitš Gagarin]] (1843−1916) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.10.1889</center> | [[File:Emiliy Fedorovich fon-Goinigen-Gune.jpg|65px]] | parun [[Emil von Hoyningen-Huene|Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene]] (1841−1917) | salanõunik (a-st 1908 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>11.10.1889</center> | [[File:Veselovskii Pavel Petrovich.jpg|65px]] | [[Pavel Veselovski|Pavel Petrovitš Veselovski]] (1838−1912) | salanõunik (a-st 1909 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.11.1889</center> | | [[Aleksandr Volkov (1843−1895)|Aleksandr Viktorovitš Volkov]] (1843−1895) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.06.1890</center> | | [[Vladimir Mordvinov|Vladimir Pavlovitš Mordvinov]] (1838−1908) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.06.1890</center> | | [[Pjotr Grešištšev|Pjotr Nikanorovitš Grešištšev]] (1837−1903) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.11.1890</center> | [[File:Alopeus Ivan Samojlovich.jpg|65px]] | [[Ivan Alopäus|Ivan Samoilovitš Alopäus]] (1824−1904) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.02.1891</center> | [[File:Bulakh Yurij Stepanovich.jpg|65px]] | [[Juri Bulahh|Juri Stepanovitš Bulahh]] (1840−1907) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.03.1891</center> | [[File:Martynov VD.jpg|65px]] | [[Valerian Martõnov|Valerian Dmitrijevitš Martõnov]] (1841−1901) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.04.1891</center> | [[File:Sergey S. Goncharov.jpeg|65px]] | [[Sergei Gontšarov|Sergei Sergejevitš Gontšarov]] (1843−1918) | õuemeister, tõeline salanõunik (a-st 1904) | |- | <center></center> | <center>05.06.1891</center> | [[File:Koni by Repin.jpg|65px]] | [[Anatoli Koni|Anatoli Fjodorovitš Koni]] (1844−1927) | salanõunik (a-st 1910 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>20.11.1891</center> | [[File:Vishnyakov, Aleksandr Grigor'evich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Višnjakov|Aleksandr Grigorjevitš Višnjakov]] (1836−1912) | salanõunik (a-st 1904 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1892</center> | | parun [[Nikolai von Medem (1834−1899)|Nikolai von Medem]] (1834−1899) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>01.01.1892</center> | [[File:Wilson II.jpg|65px]] | [[Ivan Wilson|Ivan Ivanovitš Wilson]] (1836−1914) | salanõunik (a-st 1903 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>07.06.1892</center> | [[File:Count Pyotr Al. Kapnist.jpeg|65px]] | krahv [[Pjotr Kapnist|Pjotr Aleksejevitš Kapnist]] (1839−1904) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.08.1892</center> | [[File:Evreinov Grigorii Aleksandrovich.jpg|65px]] | [[Grigori Jevreinov|Grigori Aleksandrovitš Jevreinov]] (1839−1919) | salanõunik (a-st 1910 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>03.02.1893</center> | [[File:Durnovo Petr (1842-1915).jpg|65px]] | [[Pjotr Durnovo|Pjotr Nikolajevitš Durnovo]] (1845−1915) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.08.1893</center> | [[File:Alexander Dembovetsky.jpg|65px]] | [[Aleksandr Dembovetskoi|Aleksandr Stanislavovitš Dembovetskoi]] (1840−1920) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>30.08.1893</center> | | [[Aleksandr Kazem-Bek|Aleksandr Aleksandrovitš Kazem-Bek]] (1844−1894) | ülemõuemeister | |- | <center></center> | <center>20.10.1893</center> | | [[Nikolai Bogoljubov|Nikolai Petrovitš Bogoljubov]] (1842−1919) | | |- | <center></center> | <center>01.12.1893</center> | [[File:Герке Август Антонович.JPG|65px]] | [[August von Gerke|August Ferdinand Martin von Gerke]] (1841−1902) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.12.1893</center> | [[File:Zhelekhovskij Vladislav Antonovich.jpg|65px]] | [[Vladisalv Želehhovski|Vladislav Antonovitš Želehhovski]] (1843−1918) | salanõunik (a-st 1909 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>08.12.1893</center> | | [[Kornili Maltševski|Kornili Antonovitš Maltševski]] (1836−1919) | salanõunik (a-st 1912 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>12.01.1894</center> | [[File:Ivan Logginovitch Goremykin, c. 1906.jpg|65px]] | [[Ivan Goremõkin|Ivan Logginovitš Goremõkin]] (1839−1917) | salanõunik (a-st 1896 tõeline salanõunik, a-st 1916 1. klassi tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.02.1894</center> | | parun [[Anatoli von Korff|Anatoli Fjodorovitš von Korff]] (1842−1917) | salanõunik (a-st 1900 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.04.1894</center> | [[File:Kalachow Viktor Vasilyevich.png|65px]] | [[Viktor Kalatšov|Viktor Vassiljevitš Kalatšov]] (1834−1910) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |} ===Nikolai II=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>18.11.1894</center> | | vabahärra [[Paul von Gerschau|Paul Wilhelm Johann von Gerschau]] (1821−1908) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.11.1894</center> | | [[Fjodor Ivanov (1841−1914)|Fjodor Fjodorovitš Ivanov]] (1841−1914) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>03.12.1894</center> | [[File:Kurovskiy EA.jpg|65px]] | [[Jevgeni Kurovski|Jevgeni Aleksandrovitš Kurovski]] (1845−1909) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1895</center> | [[File:Ivaschenkov AP.jpg|65px]] | [[Anatoli Ivanštšenkov|Anatoli Pavlovitš Ivaštšenkov]] (1840−1910) | salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1895</center> | [[File:Zavadsky Vladislav Romulovich.jpg|65px]] | [[Vladislav Zavadski|Vladislav Romulovitš Zavadski]] (1840−1910) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.04.1895</center> | | [[Pjotr Butovski|Pjotr Mihhailovitš Butovski]] (1842−1912) | salanõunik (a-st 1907 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>02.04.1895</center> | [[File:Zakrevski Ignatii Platonovich.jpg|65px]] | [[Ignati Zakrevski|Ignati Platonovitš Zakrevski]] (1839−1906) | salanõunik | Erustus 30.10.1899 |- | <center></center> | <center>14.06.1895</center> | [[File:Arsenjev Nikolaj Sergeevich (1831).jpg|65px]] | [[Anton Artsimovitš|Anton Antonovitš Artsimovitš]] (1832−1910) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.06.1895</center> | [[File:Kapnist PA.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Kapnist|Pavel Aleksejevitš Kapnist]] (1842−1904) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.06.1895</center> | [[File:Karnickij Iosif Ivanovich.jpg|65px]] | [[Józef Karnicki|Marcian Józef Jan Karnicki]] (1840−1914) | salanõunik (a-st 1911 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.06.1895</center> | [[File:Luce Mikhail Fyodorovich foto.jpg|65px]] | [[Mihhail Luce|Mihhail Fjodorovitš Luce]] (1843−1918) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>21.06.1895</center> | | [[Grigori Žukovski (1835−1900)|Grigori Ivanovitš Žukovski]] (1835−1900) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.10.1895</center> | [[File:Gasman Anatolij Grigor'evich.jpg|65px]] | [[Anatoli Hasmann|Anatoli Grigorjevitš Hasmann]] (1844−1919) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>24.01.1896</center> | [[File:Лихачёв Владимир Иванович.jpg|65px]] | [[Vladimir Lihhatšov|Vladimir Ivanovitš Lihhatšov]] (1837−1906) | salanõunik (a-st 1898 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>14.05.1896</center> | | [[Vladimir Aristov|Vladimir Antonovitš Aristov]] (1839−1902) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Barkovskii Nikolaj Ivanovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Barkovski|Nikolai Ivanovitš Barkovski]] (1839−1910) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Bobrinskiy AA.jpg|65px]] | krahv [[Aleksei Bobrinski (1852−1927)|Aleksei Aleksandrovitš Bobrinski]] (1852−1927) | ülemõuemeister | |- | <center></center> | <center>14.05.1896</center> | [[File:Mickiewicz Arkadii Nikolaevich.jpg|65px]] | [[Arkadiusz Mickiewicz]] (1831−1909) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.11.1896</center> | [[File:P.Kutaisov.jpg|65px]] | krahv [[Pavel Kutaisov (1837−1911)|Pavel Ippolitovitš Kutaisov]] (1837−1911) | kindralleitnant (a-st 1896 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>01.01.1897</center> | [[File:Bobrovskiypo.jpg|65px]] | [[Pavel Bobrovski|Pavel Ossipovitš Bobrovski]] (1832−1905) | jalaväekindral | |- | <center></center> | <center>01.01.1897</center> | | [[Aloizi Buinitski|Aloizi Nesterovitš Buinitski]] (1832−1900) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1897</center> | [[File:Mamantov N. N.jpg|65px]] | [[Nikolai Mamantov|Nikolai Nikolajevitš Mamontov]] (1837−1918) | salanõunik (a-st 1903 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>15.01.1897</center> | [[File:Kapnist Dmitrii Alekseevich.jpg|65px]] | krahv [[Dmitri Kapnist|Dmitri Aleksejevitš Kapnist]] (1837−1904) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>29.01.1897</center> | [[File:Apukhtin AL.jpg|65px]] | [[Aleksandr Apuhtin|Aleksandr Lvovitš Apuhtin]] (1822−1903) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.05.1897</center> | [[File:Dolgovo-Saburov Nikolaj Pavlovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Dolgovo-Saburov|Nikolai Pavlovitš Dolgovo-Saburov]] (1838−1903) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.05.1897</center> | [[File:Nikolay Mikhailovich Baranov.jpg|65px]] | [[Nikolai Baranov|Nikolai Mihhailovitš Baranov]] (1837−1901) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>07.08.1897</center> | [[File:Dobrzhinskiy AF.jpg|65px]] | [[Antoni Dobrzyński|Antoni Dobrzyński]] (1844−1897) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.12.1897</center> | | [[Vladimir Varvarin|Vladimir Nikolajevitš Varvarin]] (1843−1915) | salanõunik (a-st 1911 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1898</center> | | [[Nikolai Kidošenkov|Nikolai Vassiljevitš Kidošenkov]] (1828−1905) | salanõunik (a-st 1903 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1898</center> | | [[Stepan Vraski|Stepan Borissovitš Vraski]] (1844−1922) | salanõunik (a-st 1910 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>12.02.1898</center> | [[File:Anichkov NM.jpg|65px]] | [[Nikolai Anitškov|Nikolai Milievitš Anitškov]] (1844−1916) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>04.03.1898</center> | | [[Aleksandr Guljajev|Aleksandr Vassiljevitš Guljajev]] (1824−1900) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.05.1898</center> | | [[Dmitri Kladištšev|Dmitri Petrovitš Kladištšev]] (1838−1903) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>18.12.1898</center> | | [[Aleksandr Borovikovski|Aleksandr Lvovitš Borovikovski]] (1844−1905) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1898</center> | | [[Fjodor Ivkov|Fjodor Pompejevitš Ivkov]] (1845−1899) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.12.1898</center> | | [[Gavriil Monastõrski|Gavriil Petrovitš Monastõrski]] (1840−1911) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.12.1898</center> | [[File:Naryshkin Alexandr Alexeevich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Narõškin (1839−1916)|Aleksandr Aleksejevitš Narõškin]] (1839−1916) | salanõunik (a-st 1915 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>03.02.1899</center> | [[File:Mikhaïl Akimov 1914.jpg|65px]] | [[Mihhail Akimov|Mihhail Grigorjevitš Akimov]] (1847−1914) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>12.05.1899</center> | [[File:Kobylinskiy Petr Petrovich.jpg|65px]] | [[Pjotr Kobõlinski|Pjotr Petrovitš Kobõlinski]] (1847−1918) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1900</center> | | [[Georgi Kastrioto-Skanderbek-Drekalovitš|Georgi Vladimirovitš Kastrioto-Skanderbek-Drekalovitš]] (1847−1919) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.03.1900</center> | | [[Ivan Kabat|Ivan Ivanovitš Kabat]] (1843−1902) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>08.03.1900</center> | [[File:Ivan V. Meschaninov.jpeg|65px]] | [[Ivan Meštšaninov|Ivan Vassiljevitš Meštšaninov]] (1846−1918) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>14.05.1900</center> | [[File:Pyotr Kaufman.jpg|65px]] | [[Pjotr von Kaufman-Turkestanski|Pjotr Mihhailovitš von Kaufman-Turkestanski]] (1857−1926) | salanõunik, ülemõuemeister (a-st 1908) | |- | <center></center> | <center>14.05.1900</center> | [[File:Vladimir Nikolaevič Kokovcov.jpg|65px]] | krahv (a-st 1915) [[Vladimir Kokovtsov|Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov]] (1853−1943) | salanõunik (a-st 1905 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.10.1900</center> | [[File:Alexander M. Kuzminsky.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Kuzminski|Aleksandr Mihhailovitš Kuzminski]] (1844−1917) | salanõunik (a-st 1911 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>19.10.1900</center> | | hiilguslik vürst [[Nikita Lieven|Nikita Aleksandrovitš Lieven]] (1848−1902) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1901</center> | [[File:Ignatev Petr Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Pjotr Ignatjev|Pjotr Aleksandrovitš Ignatjev]] (1847−pärast 1917) | salanõunik (a-st 1911 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.01.1901</center> | [[File:Pyotr Naz. Gussakovsky.jpeg|65px]] | [[Pjotr Gussakovski|Pjotr Nazarjevitš Gussakovski]] (1847−1920) | salanõunik (a-st 1917 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>31.01.1901</center> | | [[Dmitri Viktorov|Dmitri Aleksandrovitš Viktorov]] (1846−pärast 1916) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.03.1901</center> | | [[Viktor Aleksandrov|Viktor Konstantinovitš Aleksandrov]] (1841−1904) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.03.1901</center> | | [[Aleksandr Gožev|Aleksandr Konstantinovitš Gožev]] (1847−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.03.1901</center> | | [[Pjotr Mjakinin|Pjotr Gavrilovitš Mjakinin]] (1834−1910) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.03.1901</center> | | [[Vladimir Zavadski|Vladimir Romulovitš Zavadski]] (1846−1913) | salanõunik | Erustus 22.10.1910 |- | <center></center> | <center>01.04.1901</center> | [[File:Zhukovskij, Julij Galaktionovich.jpg|65px]] | [[Juli Žukovski|Juli Galaktionovitš Žukovski]] (1833−1907) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>25.04.1901</center> | | [[Pavel Gerakov|Pavel Konstantinovitš Gerakov]] (1842−1914) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>25.04.1901</center> | | [[Nikolai Lentovski|Nikolai Vikentjevitš Lentovski]] (1835−1909) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.05.1901</center> | [[File:Georgievskij, Aleksandr Ivanovich.jpg|65px]] | [[Aleksandr Georgijevski|Aleksandr Ivanovitš Georgijevski]] (1830−1911) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.05.1901</center> | [[File:Nikolay Andreevich Zverev.jpg|65px]] | [[Nikolai Zverev|Nikolai Andrejevitš Zverev]] (1850−1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.12.1901</center> | [[File:Pyotr M. Lazarev.jpeg|65px]] | [[Pjotr Lazarev (1850−1919)|Pjotr Mihhailovitš Lazarev]] (1850−1919) | tallmeister | |- | <center></center> | <center>27.03.1902</center> | [[File:Boris P. Bulgakov.jpeg|65px]] | [[Boriss Bulgakov|Boriss Pavlovitš Bulgakov]] (1844−1913) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.04.1902</center> | [[File:Manuhin Sergey Sergeevich.jpg|65px]] | [[Sergei Manuhhin|Sergei Sergejevitš Manuhhin]] (1856−1922) | salanõunik (a-st 1915 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>09.05.1902</center> | [[File:Zvolyanskiy SE.jpg|65px]] | [[Sergei Zvoljanski|Sergei Erastovitš Zvoljanski]] (1854−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.09.1902</center> | | [[Vassili Mertsalov|Vassili Ivanovitš Mertsalov]] (1838−1916) | salanõunik (a-st 1911 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>16.10.1902</center> | | [[Mihhail Belov|Mihhail Nikolajevitš Belov]] (1844−1906) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.10.1902</center> | [[File:Daragan Mikhail Petrovich.jpg|65px]] | [[Mihhail Daragan|Mihhail Petrovitš Daragan]] (1833−1918) | salanõunik (a-st 1910 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>28.12.1902</center> | | [[Aleksei Brjantšaninov|Aleksei Petrovitš Brjantšaninov]] (1843−1907) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>06.05.1903</center> | [[File:Икскуль.jpg|65px]] | vabahärra [[Julius von Uexküll-Güldenband|Julius Karl von Uexküll-Güldenband]] (1853−1918) | salanõunik (a-st 1912 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.12.1903</center> | [[File:Nikolai Dimitrievitch Golitsyn.jpg|65px]] | vürst [[Nikolai Golitsõn (1850−1925)|Nikolai Dmitrijevitš Golitsõn]] (1850−1925) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.12.1903</center> | [[File:Nikolay Alexeevich Zinoviev.jpg|65px]] | [[Nikolai Zinovjev (1839−1917)|Nikolai Aleksejevitš Zinovjev]] (1839−1917) | salanõunik (a-st 1906 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>10.12.1903</center> | [[File:Zmirlov, Konstantin Pavlovich.jpg|65px]] | [[Konstantin Zmirlov|Konstantin Pavlovitš Zmirlov]] (1847−pärast 1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>23.01.1904</center> | [[File:Зенгер Григорий Эдуардович.jpg|65px]] | [[Grigori Saenger|Grigori Eduardovitš Saenger (Zenger)]] (1853−1919) | salanõunik | Erustus 01.11.1905 |- | <center></center> | <center>17.03.1904</center> | | [[Fjodor Brock|Fjodor Aleksandrovitš Brock]] (1846−1909) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | | [[Theodor Arnold|Theodor Paul Arnold]] (1850−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Nikolay bryanchaninov.jpg|65px]] | [[Nikolai Brjantšaninov|Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov]] (1844−pärast 1916) | salanõunik (a-st 1913 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | | [[Vladimir Davõdov|Vladimir Vassiljevitš Davõdov]] (1841−1908) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | | [[Lavr Karnovitš|Lavr Ivanovitš Karnovitš]] (1841−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | | [[Innokenti Maksimovitš|Innokenti Klavdijevitš Maksimovitš]] (1850−1913) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:MillerKK.jpg|65px]] | [[Konstantin Miller|Konstantin Konstantinovitš Miller]] (1836−1911) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>11.08.1904</center> | [[File:Count Grigory Aldr. Miloradovich.jpg|65px]] | krahv [[Grigori Miloradovitš|Grigori Aleksandrovitš Miloradovitš]] (1839−1905) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>29.09.1904</center> | | [[Anton Mattel]] (1845−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>03.01.1905</center> | | [[Konstantin Vinogradov|Konstantin Fjodorovitš Vinogradov]] (1853−1918) | salanõunik (a-st 1915 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>06.05.1905</center> | [[File:Myasoedov Nikolay Alexandrovich.jpg|65px]] | [[Nikolai Mjassojedov (1850)|Nikolai Aleksandrovitš Mjassojedov]] (1850−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.05.1905</center> | | [[Anatoli Guizetti|Anatoli Germanovitš Guizetti (Gizetti)]] (1846−1909) | tõeline riiginõunik | |- | <center></center> | <center>01.06.1905</center> | [[File:Nikolai A. Malevsky-Malevich.jpeg|65px]] | [[Nikolai Malevski-Malevitš|Nikolai Andrejevitš Malevski-Malevitš]] (1856−pärast 1917) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>29.06.1905</center> | [[File:Kovalenskiy SG.jpg|65px]] | [[Sergei Kovalevski|Sergei Grigorjevitš Kovalevski]] (1858−1909) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.11.1905</center> | | [[Nikolai Garin|Nikolai Pavlovitš Garin]] (1861−pärast 1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.11.1905</center> | [[File:Grigory I. Kristi.jpeg|65px]] | [[Grigori Kristi|Grigori Ivanovitš Kristi]] (1856−1911) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.11.1905</center> | [[File:Sergey Mikhailovich Lukyanov.jpeg|65px]] | [[Sergei Lukjanov (1855−1935)|Sergei Mihhailovitš Lukjanov]] (1855−1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.11.1905</center> | [[File:Luzanov Pëtr Fomich.jpg|65px]] | [[Pjotr Luzanov|Pjotr Fomititš Luzanov]] (1848−pärast 1917) | kindralleitnant (a-st 1910 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>30.11.1905</center> | | [[Jevgeni Vassiljev|Jevgeni Vassiljevitš Vassiljev]] (1853−1908) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.12.1905</center> | [[File:Klingenberg N M.jpg|65px]] | [[Nikolai Klingenberg|Nikolai Mihhailovitš Klingenberg]] (1853−1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>15.02.1906</center> | | [[Valerian von Klugen|Valerian Karl von Klugen]] (1851−1919) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.03.1906</center> | [[File:Barabashyaf.jpg|65px]] | [[Jakov Barabaš|Jakov Fjodorovitš Barabaš]] (1838−1910) | kindralleitnant (a-st 1906 jalaväekindral) | |- | <center></center> | <center>29.03.1906</center> | [[File:Emmanuil A. Vatatsi.jpeg|65px]] | [[Emmanuil Vatatzi|Emmanuil Aleksandrovitš Vatatzi]] (1856−1920) | salanõunik, õuemeister | |- | <center></center> | <center>02.04.1906</center> | | [[Nikolai Jerakov|Nikolai Petrovitš Jerakov]] (1853−1923) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.04.1906</center> | | [[Theodor Fink]] (a-st 1915 Jurjev) (1850−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.04.1906</center> | | [[Nikolai Vuitš|Nikolai Ivanovitš Vuitš]] (1863−1917) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>03.05.1906</center> | | [[Valeri Mamantov|Valeri Nikolajevitš Mamontov]] (1849−1916) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>17.05.1906</center> | | [[Pavel Arsenjev|Pavel Aleksandrovitš Arsenjev]] (1851−pärast 1913) | salanõunik | Erustus 1913 |- | <center></center> | <center>13.06.1906</center> | | [[Emmanuil Vuitš|Emmanuel Ivanovitš Vuitš]] (1849−1930) | tõeline riiginõunik, õuemeister | |- | <center></center> | <center>28.06.1906</center> | [[File:Dedulin N.jpg|65px]] | [[Nikolai Dedjulin|Nikolai Aleksandrovitš Dedjulin]] (1848−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.07.1906</center> | [[File:Завадский М. Р.jpg|65px]] | [[Mihhail Zavadski|Mihhail Romulovitš Zavadski]] (1848−1926) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.08.1906</center> | | [[Mihhail Kotljarevski|Mihhail Mihhailovitš Kotljarevski]] (1844−pärast 1917) | salanõunik (a-st 1916 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>18.10.1906</center> | [[File:Nikolai Dobrovolsky.jpg|65px]] | [[Nikolai Dobrovolski|Nikolai Aleksandrovitš Dobrovolski]] (1853−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.12.1906</center> | | [[Sergei Ivanov (1852−1925)|Sergei Valentinovitš Ivanov]] (1852−1925) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1907</center> | [[File:Dmitry N. Martynov.jpeg|65px]] | [[Dmitri Martõnov|Dmitri Nikolajevitš Martõnov]] (1850−pärast 1917) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>01.01.1907</center> | | [[Justyn Mickiewicz]] (1841−1918) | salanõunik (a-st 1914 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>17.01.1907</center> | | vürst [[Fjodor Golitsõn (1850−1920)|Fjodor Sergejevitš Golitsõn]] (1850−1920) | tõeline riiginõunik, õumeister | |- | <center></center> | <center>17.01.1907</center> | [[File:Isachenko Vasilij Lavrent'evich.jpg|65px]] | [[Vassili Issatšenko|Vassili Lavrentjevitš Issatšenko]] (1839−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>24.01.1907</center> | | [[Sergei Lopuhhin|Sergei Aleksejevitš Lopuhhin]] (1853−1911) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.02.1907</center> | [[File:Ivanitskiy Boris Evgenevich.jpg|65px]] | [[Boriss Ivanitski|Boriss Jevgenjevitš Ivanitski]] (1857−1938) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>14.03.1907</center> | | [[Fjodor Banich|Fjodor Karlovitš Banich]] (1847−pärast 1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>28.03.1907</center> | [[File:Ilya S. Krasheninnikov.jpeg|65px]] | [[Ilja Krašeninnikov|Ilja Sergejevitš Krašeninnikov]] (1847−1922) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.04.1907</center> | | [[Sergei Krõžanovski|Sergei Jefimovitš Krõžanovski]] (1862−1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.04.1907</center> | [[File:Alexandr Makarov.jpg|65px]] | [[Aleksandr Makarov (1857−1919)|Aleksandr Aleksandrovitš Makarov]] (1857−1919) | salanõunik (a-st 1917 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>27.06.1907</center> | [[File:Русский граф Оттон Медем, новгородский губернатор 1898-1907гг 9fd 1024 e1t3.jpg|65px]] | krahv [[Otto von Medem|Otto Paul Theodor Julius von Medem]] (1846−1925) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>10.10.1907</center> | | [[Franz Groedinger|Franz Johann Joseph Groedinger]] (1849−1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>24.10.1907</center> | [[File:Markevich VI.jpg|65px]] | [[Vassili Markevitš|Vassili Ivanovitš Markevitš]] (1853−1916) | salanõunik (a-st 1915 tõeline salanõunik) | |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | | [[Vladimir Bahtejarov|Vladimir Jakovlevitš Bahtejarov]] (1851−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | | [[Antoni Gliszczyński (1861)|Antoni Kazimierz Ludwik Gliszczyński]] (1861−pärast 1917) | salanõunik | Erustus 1917 |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | | [[Peter Kempe|Peter Karl Kempe]] (1852−1921) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | | [[Aleksandr Kotšubei (1850)|Aleksandr Vikentjevitš Kotšubei]] (1850−pärast 1911) | salanõunik | Erustus 1911 |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | [[File:Nikolay Serg. Krasheninnikov.jpeg|65px]] | [[Nikolai Krašeninnikov|Nikolai Sergejevitš Krašeninnikov]] (1857−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1908</center> | | [[Aleksei Krivtsov|Aleksei Nikolajevitš Krivtsov]] (1852−pärast 1917) | salanõunik | Erustus 1917 |- | <center></center> | <center>03.01.1908</center> | | [[Fjodor Kotšekov|Fjodor Iljitš Kotšekov]] (1843−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.03.1908</center> | | [[Boleskav Maleševski|Boleslav Fomitš Maleševski]] (1844−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>30.03.1908</center> | | [[Vjatšeslav Beljustin|Vjatšeslav Vjatšeslavovitš Beljustin]] (1856−1926) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>08.10.1908</center> | [[File:Vendrich AA.jpg|65px]] | [[Alfred von Wendrich]] (1845−pärast 1917) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>22.10.1908</center> | [[File:Evreinov Grigorii Aleksandrovich.jpg|65px]] | [[Mihhail Jevreinov|Mihhail Aleksandrovitš Jevreinov]] (1844−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.10.1908</center> | | [[Anton Leštšinski|Anton Aleksandrovitš Leštšinski]] (1844−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1909</center> | [[File:Myasoedov-Ivanov.jpg|65px]] | [[Viktor Mjassojedov-Ivanov|Viktor Andrejevitš Mjassojedov-Ivanov]] (1841−1911) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>19.01.1909</center> | | [[Ivan Zorin|Ivan Petrovitš Zorin]] (1844−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>04.04.1909</center> | | [[Vassili Morduhai-Boltovski|Vassili Petrovitš Morduhai-Boltovski]] (1839−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.06.1909</center> | [[File:Leonid V. Barsov.jpeg|65px]] | [[Leonid Barsov|Leonid Vassiljevitš Barsov]] (1850−1930) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>09.06.1909</center> | | [[Aleksandr Bednjakov|Aleksandr Tihhonovitš Bednjakov]] (1853−?) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1910</center> | | vabahärra [[Wilhelm Accurti von Königsfels]] (1850−1923) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1910</center> | [[File:Nikolay Fed. Deruzhinsky.jpeg|65px]] | [[Nikolai Derjužinski|Nikolai Fjodorovitš Derjužinski]] (1855−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1910</center> | | [[Alexander Meisner]] (1855−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.01.1910</center> | | [[Aleksandr Gvozdov|Aleksandr Sergejevitš Gvozdov]] (1851−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>16.01.1910</center> | | [[Nikolai Kamõšanski|Nikolai Nikolajevitš Kamõšanski]] (1851−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>05.08.1910</center> | [[File:Vl Al Levashov.jpg|65px]] | [[Vladimir Levašov|Vladimir Aleksandrovitš Levašov]] (1850−1912) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>22.09.1910</center> | | parun [[Adolf von Nolcken|Adolf Alexander Friedrich Nikolai von Nolcken]] (1860−1919) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.12.1910</center> | [[File:Ilya E. Ilyashenko.jpeg|65px]] | [[Ilja Iljašenko|Ilja Jefimovitš Iljašenko]] (1859−1920) | salanõunik | Erustus 1917 |- | <center></center> | <center>02.03.1911</center> | [[File:Gran Duke Andrei Vladimirovich of Russia 1907.jpg|65px]] | suurvürst [[Andrei Vladimirovitš (suurvürst)|Andrei Vladimirovitš]] (1879−1956) | polkovnik (a-st 1915 kindralmajor ''svita'') | |- | <center></center> | <center>19.02.1911</center> | [[File:Alexander Iv. Lykoshin.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Lõkošin|Aleksandr Ivanovitš Lõkošin]] (1861−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>18.04.1911</center> | [[File:Lev A. Georgievsky.jpeg|65px]] | [[Lev Georgijevski|Lev Aleksandrovitš Georgijevski]] (1860−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1911</center> | | [[Akim Zolotarjov|Akim Mihhailovitš Zolotarjov]] (1853−1912) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>00.01.1912</center> | [[File:Adlerberg Alexandr Vasilevich.jpg|65px]] | krahv [[Aleksandr Adlerberg|Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg]] (1860−1915) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>07.09.1912</center> | [[File:Disterlo Roman Alexandrovich.jpg|65px]] | parun [[Roman Düsterloh|Roman Aleksandrovitš Düsterloh]] (1859−1919) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.09.1912</center> | [[File:Alexander Step. Mikheev.jpeg|65px]] | [[Aleksandr Mihhejev|Aleksandr Stepanovitš Mihhejev]] (1853−1914) | kindralleitnant | |- | <center></center> | <center>00.00.1912</center> | | [[Nil Zujev|Nil Petrovitš Zujev]] (1857−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>21.01.1913</center> | | krahv [[Aleksandr Mussin-Puškin (1855−1918)|Aleksandr Aleksejevitš Mussin-Puškin]] (1855−1918) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>06.05.1913</center> | [[File:Ivan V. Kankrin.jpeg|65px]] | krahv [[Ivan Cancrin|Ivan Viktorovitš Cancrin]] (1855−pärast 1917) | tallmeister | |- | <center></center> | <center>01.01.1914</center> | | [[Nikolai Grabar|Nikolai Stepanovitš Grabar]] (1852−1924) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1914</center> | | [[Vladimir Grebner|Vladimir Fjodorovitš Grebner]] (1854−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1914</center> | | [[Friedrich Guaita]] (1848−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.01.1914</center> | [[File:Pavel Iv. Georgievsky.jpeg|65px]] | [[Pavel Georgijevski|Pavel Ivanovitš Georgijevski]] (1857−1938) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>12.06.1914</center> | | [[Kimon Argipopulo|Kimon Emmanuilovitš Argipopulo (Argyropoulos)]] (1842−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>29.12.1914</center> | [[File:Dmitry N. Lubimov.jpeg|65px]] | [[Dmitri Ljubimov|Dmitri Nikolajevitš Ljubimov]] (1864−1942) | õuemeister | |- | <center></center> | <center>00.00.1914</center> | | [[Philipp Walther]] (1865−1936) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1915</center> | [[File:Korf Semen Nikolaevich.jpg|65px]] | parun [[Semjon von Korff|Semjon Nikolajevitš von Korff]] (1854−1923) | salanõunik, tallmeister | |- | <center></center> | <center>00.01.1915</center> | | [[Nikolai Lavrinovski (1844)|Nikolai Pavlovitš Lavrinovski]] (1844−pärast 1918) | õuemeister | Erustus 1917 |- | <center></center> | <center>18.03.1915</center> | | [[Vladimir Nazimov|Vladimir Sergejevitš Nazimov)]] (1852−pärast 1917) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>25.05.1915</center> | [[File:Mitrofan K. Katerinich.jpeg|65px]] | [[Mitrofan Katerinitš|Mitrofan Kirillovitš Katerinitš]] (1861−1918) | tõeline riiginõunik, tallmeister | |- | <center></center> | <center>22.10.1915</center> | | [[Aleksei Gremjatšenski|Aleksei Semjonovitš Gremjatšenski]] (1850−1916) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>02.11.1915</center> | [[File:Izmail Vl. Korostovets.jpg|65px]] | [[Izmail Korostovets|Izmail Vladimirovitš Korostovets]] (1863−1933) | kindralmajor (a-st 1915 kindralleitnat) | |- | <center></center> | <center>06.12.1915</center> | [[File:Artsimovich Mikhail.JPG|65px]] | [[Mihhail Artsimovitš|Mihhail Viktorovitš Artsimovitš]] (1859−1933) | tõeline riiginõunik, tallmeister | |- | <center></center> | <center>00.00.1915</center> | [[File:Sergey S. Andreevsky.jpg|65px]] | [[Sergei Andrejevski|Sergei Sergejevitš Andrejevski]] (1857−1930) | tallmeister | |- | <center></center> | <center>00.00.1915</center> | | [[Aleksandr Verjovkin (1864−1920)|Aleksandr Nikolajevitš Verjovkin]] (1864−1920) | salanõunik, õuemeister | |- | <center></center> | <center>01.01.1916</center> | | [[Pjotr Dumitraško|Pjotr Nikolajevitš Dumitraško]] (1857−pärast 1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1916</center> | [[File:Nikolay Nik. Korevo.jpeg|65px]] | [[Nikolai Korevo|Nikolai Nikolajevitš Korevo]] (1860−1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>01.01.1916</center> | | [[Adam Lipski]] (1863−1921) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>20.01.1916</center> | [[File:Kulchitskiy NK.jpg|65px]] | [[Nikolai Kultšinski|Nikolai Konstantinovitš Kultšinski]] (1856−1925) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>10.02.1916</center> | | vabahärra [[Theodor von Budberg-Bönninghausen|Theodor Paul Andreas von Budberg-Bönninghausen]] (1851−1916) | tõeline riiginõunik, õuemeister (a-st 1908) | |- | <center></center> | <center>15.09.1916</center> | | [[Jevgeni Klimovitš|Jevgeni Konstantinovitš Klimovitš]] (1871−1930) | kindralmajor (a-st 1917 kindralleitnant) | |- | <center></center> | <center>29.09.1916</center> | [[File:Gulyaev.gif|65px]] | [[Aleksei Guljajev|Aleksei Mihhailovitš Guljajev]] (1863−1923) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>13.10.1916</center> | [[File:Nikolay Chesl. Zayonchkovsky.jpeg|65px]] | [[Nikolai Zaiontškovski|Nikolai Tšeslavovitš Zaiontškovski]] (1859−1920) | salanõunik | Erustus 05.04.1917 |- | <center></center> | <center>14.11.1916</center> | [[File:Lobanov-Rostovskiy Alexey Nikolaevich.jpg|65px]] | vürst [[Aleksei Lobanov-Rostovski (1862−1921)|Aleksei Nikolajevitš Lobanov-Rostovski]] (1862−1921) | tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1917) | |- | <center></center> | <center>00.12.1916</center> | [[File:Евдокимов, Александр Яковлевич.jpg|65px]] | [[Aleksandr Jevdokimov|Aleksandr Jakovlevitš Jevdokimov]] (1854−1917) | tõeline salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | | [[Sergei Bezobrazov|Sergei Vassiljevitš Bezobrazov]] (1857−1936) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | [[File:Glinka GV.jpg|65px]] | [[Grigori Glinka|Grigori Vjatšeslavovitš Glinka]] (1862−1934) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | | [[Sergei Gorjainov|Sergei Mihhailovitš Gorjainov]] (1849−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | | parun [[Nikolai von Medem (1867−1918)|Nikolai von Medem]] (1867−1918) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | [[File:Nikolay L. Muraviev.jpeg|65px]] | krahv [[Nikolai Muravjov (1866−1940)|Nikolai Leonidovitš Muravjov)]] (1866−1940) | jäägermeister | |- | <center></center> | <center>00.00.1916</center> | | [[Dmitri Zasjadko|Dmitri Ivanovitš Zasjadko]] (1860−1927) | ülemõuemeister | |- | <center></center> | <center>19.01.1917</center> | [[File:Sergey Vlad. Zavadsky.jpg|65px]] | [[Sergei Zavadski|Sergei Vladislavovitš Zavadski]] (1871−1935) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.01.1917</center> | | [[Vladimir Baltz|Vladimir Aleksandrovitš Baltz]] (1871−pärast 1917) | tõeline riiginõunik | |- | <center></center> | <center>03.02.1917</center> | [[File:Ivan N. Lodyzhensky.jpeg|65px]] | [[Ivan Lodõženski|Ivan Nikolajevitš Lodõženski]] (1872−1931) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>08.02.1917</center> | [[File:Nikolai N. Lavrinosky.jpeg|65px]] | [[Nikolai Lavrinovski|Nikolai Nikolajevitš Lavrinovski]] (1875−1930) | salanõunik | Erustus 1917 |} ===Ajutine Valitsus=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Daatum ! Pilt ! Nimi ! Auaste ! Märkused |- | <center></center> | <center>28.04.1917</center> | | [[Pavel Ljublinski|Pavel Isaakovitš Ljublinski]] (1882−1938) | | |- | <center></center> | <center>01.05.1917</center> | | [[Jakov Glinka|Jakov Vassiljevitš Glinka]] (1870−1950) | tõeline riiginõunik | |- | <center></center> | <center>05.05.1917</center> | [[File:Vinaver M.jpg|65px]] | [[Maksim Vinaver|Maksim Moissejevitš Vinaver]] (1863−1926) | | |- | <center></center> | <center>08.05.1917</center> | [[File:Lazarevskiy Nikolay.jpg|65px]] | [[Nikolai Lazarevski|Nikolai Ivanovitš Lazarevski]] (1868−1921) | tõeline riiginõunik | |- | <center></center> | <center>00.05.1917</center> | [[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 30-1.jpg|65px]] | [[Vladimir Derjužinski|Vladimir Fjodorovitš Derjužinski]] (1861−1920) | salanõunik | |- | <center></center> | <center>00.07.1917</center> | [[File:Sergey Veber.jpg|65px]] | [[Sergei Weber|Sergei Fjodorovitš Weber]] (1857−1927) | salanõunik | |} ==Vaata ka== *[[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] ==Kirjandus== *Мурзанов, Н. А. ''Правительствующий Сенат (Господа сенат)''. 22 февраля 1711−22 февраля 1911. Список сенаторов. − С.-Петербургъ: Сенатская типография, 1911 [https://viewer.rusneb.ru/ru/rsl01003781793?page=5]. ==Välislingid== *[http://rodoslovnaya.org/ru/wiki/index/pages/namespace_id/4?filt=1&filt_inc=&cpage=2607&nsp=25&title=%D0%A1%D0%B5%D0%BD%D0%B0%D1%82 Senaatorite tähestikuline nimekiri] saidil rodoslovnaya.org [[Kategooria:Venemaa ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi senaatorid| ]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi senat]] [[Kategooria:Venemaa Keisririik]] kbh92e1bkzbrgmfw3lcq0ymako612pt 0 618519 6175575 5995723 2022-08-08T19:00:22Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hudsoni maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/New Jersey }} '''Hudsoni maakond''' (''Hudson County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]]. Maakonna halduskeskus ja suurim linn on [[Jersey City]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 724 854. Aastal 2010 oli elanikke 634 266. Perioodil 2010–2020 oli see kiiremini kasvav maakond osariigis (kasv 14,3%). See on pindalalt osariigi väiksem, kuid kõige tihedamalt asustatud maakond. Maakonna idapiiril on maakonnale nime andnud [[Hudson]]i jõgi. Selle vastaskaldal asub [[New York]]. == Linnad == * [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] (2020. aasta seisuga 71 686 elanikku) * [[Guttenberg]] (12 185 elanikku) * [[Harrison]] (19 450 elanikku) * [[Hoboken]] (60 419 elanikku) * [[Jersey City]] (halduskeskus; 292 449 elanikku) * [[Kearny]] (42 263 elanikku) * [[Secaucus]] (22 239 elanikku) * [[Union City]] (68 589 elanikku) * [[West New York]] (52 912 elanikku) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.hcnj.us/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:New Jersey maakonnad]] kz8dw1424t8czy1oe5q9dyzejwqeqif 6175576 6175575 2022-08-08T19:01:02Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hudsoni maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/New Jersey }} '''Hudsoni maakond''' (''Hudson County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]]. Maakonna halduskeskus ja suurim linn on [[Jersey City]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 724 854. Aastal 2010 oli elanikke 634 266. Perioodil 2010–2020 oli see kiiremini kasvav maakond osariigis (kasv 14,3%). See on pindalalt osariigi väiksem, kuid kõige tihedamalt asustatud maakond. Maakonna idapiiril on maakonnale nime andnud [[Hudson]]i jõgi. Selle vastaskaldal asub [[New York]]. == Linnad == * [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] (2020. aasta seisuga 71 686 elanikku) * [[Guttenberg]] (12 185 elanikku) * [[Harrison]] (19 450 elanikku) * [[Hoboken]] (60 419 elanikku) * [[Jersey City]] (halduskeskus; 292 449 elanikku) * [[Kearny]] (42 263 elanikku) * [[Secaucus]] (22 239 elanikku) * [[Union City]] (68 589 elanikku) * [[West New York]] (52 912 elanikku) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.hcnj.us/ Ametlik koduleht] {{New Jersey maakonnad}} [[Kategooria:New Jersey maakonnad]] bw8lts6o1364lsuotznw3gpl70r2lmb 0 618895 6175642 6017408 2022-08-09T00:16:17Z Janbery 132037 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:PBY-5A.svg]] → [[File:Consolidated PBY-5A Catalina.svg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) · To conform to WikiProject Aircraft naming conventions/standardize the file names of images in the [[c::Category:SVG aircraft 3-views|SVG aircraft 3-views category]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Catalina (51180348646).jpg|pisi|300 px]] '''Consolidated PBY Catalina''' on täis- metallkonstruktsiooniga, kahemootoriline, kõigi aegade suurimal arvul ehitatud ja edukam lennupaat/amfiiblennuk üldse. Ka NSV Liidus tehti neid lennukeid litsentsi alusel. ==Ajalugu== Firma Douglas, kus oli kogutud väärtuslikke kogemusi varasema [[vesilennuk]]i P2Y ekspluteerimisest, sai [[Ameerika Ühendriikide merevägi|US Navy]] 1933. aasta tellimuse uuele paatlennukile, millel oli samuti nagu P2Y-l , kõrgele paatkere kohale ühele kesksele [[püloon]]ile tõstetud trapetsiline tiib, mida toetasid kummalgil pool keret kaks väiksemat tuge. Prototüüp XP3Y tõusis esmakordselt õhku 28. märtsil 1935, esmalennul reisijana lennul kaasas olnud konstruktor Isaac Laddon'il polnud siis lennukis istudes kindlasti aimugi, et sellest masinast saab kõgi aegade suurimal arvul ehitatud vesilennuk üldse. Kokku on "Catalina" lennukeid ehitatud üle 3800. XP3D tiiva otste lähedal paiknevad tugiujukid olid tiiva tippude poole ülesklapitavad selliselt, et need kujundasid lennu ajaks kandepinna otsavoolundid. Lennuki [[mootor|jõuallikaks]] kasutati kahte, kummalegi poole keret, tiiva esiservale paigutatud õhkjahutusega Pratt@Whitney tähtmootorit R-1830. Nende kolbmootorite kuumad heitgaasid kasutati esmakordselt ära lennu ajal jää eemaldamiseks tiiva esiservalt. ==Teises maailmasõjas== Lühikest aega enne [[teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], polnud PBY tuleviku tellimuste väljavaated kuigi roosilised, vaatamate kogu [[lennuk]]i konstruktsiooni modernsusele. Kuid ootamatu US-Navy tellimus 200 patrulllennuki ehitamiseks muutis olukorda. Uusi lennukeid PBY-5 plaaniti kasutada pikamaa [[rannik]]ulendudel [[USA]] neutraliteedi kaitsmiseks. [[Jaapan]]i rünnakuga [[Pearl Harbor]]-ile 1941, läks paatlennuki ehitamine USA-s ja [[Kanada]]s käima täistuuridel. Kokku ehitati [[Montreal]], [[New Orleans]], [[Philadelphia]], [[San Diego]] ja [[Vancouver]]i tehastes 3281 vesilennukit PBY-5, neist viimased 1428 [[amfiib]]versioonina. Tegelikult juba 1939. aastal oli paatlennukit katsetatud ka [[ratas]]telikuga. Lennupaadi PBY-5 peamiseks ülesandeks [[Atlandi ookean|Atlandi]] ruumis oli vaenlase [[allveelaev]]ade avastamine ja hävitamine süvaveepommidega või kahe kaasasleva [[torpeedo]]ga.<ref>https://uboat.net/allies/aircraft/catalina.htm Alvelaevade hävitaja</ref> [[Royal Air Force]] tellitud paatlennukid PBY-5 said inglastelt nimeks "Catalina", US-Navy võttis sama nime seejärel samuti kasutusele. Oma tavatult suure lennu-ulatuse tõttu , kuni 4800 km, oldi "Catalina"-st huvitatud just eriülesannete täitmiseks. PBY [[kütus]]evaru võimaldas 18 tundi järjest õhus püsida, lisapaakidega isegi 24 tundi. 1937. aastal ostis [[Nõukogude Liit|NSV Liit]] 3 paatlennukit PBY-5 ja õiguse neid litsentsi alusel ise ehitada. [[Rostov]]is [[Taganrog]]i tehastes, praeguses Berijev konstruktsioonibüroo kodus, said lennuvõimeliseks 150 [[litsents]]i alusel ehitatud paatlennukit GST (''GidroSamaljot Transportnõi'' - transportvesilennuk). Need lennukid lendasid Nõukogude [[merevägi|mereväes]] kuni 50.-te aastate keskpaigani. Sellega oli "Catalina" vist ainuke lennukitüüp, mis lendas samal ajastul mõlemal pool "[[Raudne eesriie|Raudset eesriiet]]". [[Pilt:Consolidated PBY-5A Catalina.svg|pisi|"Catalina" kolmvaade]] ==Tehnilised andmed, Catalina PBY 5A== * Lennuki ehitaja: Consolidated Aircraft Corporation, San Diego, USA * Meeskond: 7 kuni 9 * Pikkus: 19,5 m * Tiivaulatus: 31,7 m * Tühikaal: 9485 kg * Suurim lennukaal: 16 070 kg * Suurim kiirus: 282 km/h * Patrullimiskiirus: 182 km/h * Lennulagi: 4000 m * Lennukaugus: ca 4000 km * Mootorid: 2 x 894 kW (1200 hp), 14 silindriline radiaal, õhkjahutus, Pratt & Whitney R-1830 * [[Propeller]]: muutuvsammuga, kolmelabaline, [[metall]] * [[Relv]]astus: 4 tiivalust kinntuspunkti, igale neist kuni 450 kg pomme, kaks 12,7 mm [[kuulipilduja]]t (mõlemas kere külgvaatluskuplis üks), nina- ja sabaosas üks 7,62 mm kuulipilduja. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vesilennukid]] [[Kategooria:Lennukid]] [[Kategooria: Sõjalennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] [[Kategooria:Paatlennukid]] e9cqknllaa5ztpgwcsnrdx08xtetfhb 0 619203 6175531 6003302 2022-08-08T17:23:43Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põõsas-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Pruun kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Põõsas-kobarheinik ''Lyophyllum decastes'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Põõsas-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum decastes' | binaarse_autor = }} '''Põõsas-kobarheinik''' ehk '''pruun kobarheinik''' (''Lyophyllum decastes'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab põõsas-kobarheinik huumusrohketes segametsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] l4c3qpvt8kkfdqi9hy9g90c9ft0akwb 6175532 6175531 2022-08-08T17:24:00Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põõsas-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Pruun kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Põõsas-kobarheinik ''Lyophyllum decastes'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Põõsas-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum decastes'' | binaarse_autor = }} '''Põõsas-kobarheinik''' ehk '''pruun kobarheinik''' (''Lyophyllum decastes'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab põõsas-kobarheinik huumusrohketes segametsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] 0b4uccwpnkes280hf2p8u5kr6jz8e8v 0 619206 6175536 6045697 2022-08-08T17:27:05Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Söögi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = L.shimeji.jpg | pildi_seletus = Söögi-kobarheinik ''Lyophyllum shimeji'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Söögi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum shimeji'' | binaarse_autor = }} '''Söögi-kobarheinik''' (''Lyophyllum shimeji'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab söögi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seent kutsutakse ka ''[[hon-shimeji]]''-ks. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] th7h5rw18w2njwxwedhdhld4pfx18r4 6175537 6175536 2022-08-08T17:27:22Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Söögi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = L.shimeji.jpg | pildi_seletus = [[Söögi-kobarheinik]] ''Lyophyllum shimeji'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Söögi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum shimeji'' | binaarse_autor = }} '''Söögi-kobarheinik''' (''Lyophyllum shimeji'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab söögi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seent kutsutakse ka ''[[hon-shimeji]]''-ks. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] f201xpywrlvcv0pp7zwsscd0xz60rp1 0 619211 6175535 6175378 2022-08-08T17:26:11Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüvi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = Tüvi-kobarheinik ''Lyophyllum fumosum'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Tüvi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum fumosum'' | binaarse_autor = }} '''Tüvi-kobarheinik''' ehk '''hall kobarheinik''' (''Lyophyllum fumosum'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab tüvi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] 1fu29m30yi0emtkowyc5jme9swthvah 6175539 6175535 2022-08-08T17:28:50Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüvi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = '''Tüvi-kobarheinik''' ''Lyophyllum fumosum'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Tüvi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum fumosum'' | binaarse_autor = }} '''Tüvi-kobarheinik''' ehk '''hall kobarheinik''' (''Lyophyllum fumosum'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab tüvi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] lrfucstxr8lhp2m64kecf8rxt29wxc0 0 619223 6175533 6061828 2022-08-08T17:25:23Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = Tüvi-kobarheinik ''Lyophyllum fumosum'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | binaarse_autor = }} '''Kobarheinik''' (''Lyophyllum'') on ''[[Lyophyllaceae]]'' sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liigid== Eestis on leitud kasvamas vähemalt 12 liiki kobarheinikuid. Põõsas-, tüvi-, söögi- ja nahk-kobarheinik on söödavad. *''Lyophyllum amygdalosporum'' – [[mandeleoseline kobarheinik]] *''[[Lyophyllum caerulescens]]'' *''Lyophyllum decastes'' – [[põõsas-kobarheinik]] ehk pruun kobarheinik *''Lyophyllum fumosum'' – [[tüvi-kobarheinik]] ehk hall kobarheinik *''[[Lyophyllum konradianum]]'' *''Lyophyllum loricatum'' – [[nahk-kobarheinik]] *''Lyophyllum leucophaeatum'' – [[lõhnav kobarheinik]] ehk värvuv kobarheinik *''Lyophyllum mephitica'' – [[pisi-kobarheinik]] *''Lyophyllum palustris'' – [[soo-kobarheinik]] *''Lyophyllum semitale'' – [[kääveoseline kobarheinik]] *''Lyophyllum shimeji'' – [[söögi-kobarheinik]] ==Endised selle perekonna liigid== ''Lyophyllum ulmarium'', endise nimega puidu-kobarheinik, on liigutatud [[servikheinik_(perekond)|servikheiniku]] perekonda: *''Hypsizygus ulmarius'' – [[servikheinik]] ''Lyophyllum connatum'', endise nimega valge kobarheinik, on liigutatud perekonda ''[[Leucocybe]]'': *''[[Leucocybe connata]]'' ''Lyophyllum rancida'', endise nimega jahu-kobarheinik, on liigutatud perekonda ''[[Tephrocybe]]'': *''[[Tephrocybe rancida]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/125523#overview Kobarheinik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Lyophyllaceae]] q1x3nvo9x19tnuqst1vpwdc57c8kcmc 6175534 6175533 2022-08-08T17:25:42Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = [[Tüvi-kobarheinik]] ''Lyophyllum fumosum'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | binaarse_autor = }} '''Kobarheinik''' (''Lyophyllum'') on ''[[Lyophyllaceae]]'' sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liigid== Eestis on leitud kasvamas vähemalt 12 liiki kobarheinikuid. Põõsas-, tüvi-, söögi- ja nahk-kobarheinik on söödavad. *''Lyophyllum amygdalosporum'' – [[mandeleoseline kobarheinik]] *''[[Lyophyllum caerulescens]]'' *''Lyophyllum decastes'' – [[põõsas-kobarheinik]] ehk pruun kobarheinik *''Lyophyllum fumosum'' – [[tüvi-kobarheinik]] ehk hall kobarheinik *''[[Lyophyllum konradianum]]'' *''Lyophyllum loricatum'' – [[nahk-kobarheinik]] *''Lyophyllum leucophaeatum'' – [[lõhnav kobarheinik]] ehk värvuv kobarheinik *''Lyophyllum mephitica'' – [[pisi-kobarheinik]] *''Lyophyllum palustris'' – [[soo-kobarheinik]] *''Lyophyllum semitale'' – [[kääveoseline kobarheinik]] *''Lyophyllum shimeji'' – [[söögi-kobarheinik]] ==Endised selle perekonna liigid== ''Lyophyllum ulmarium'', endise nimega puidu-kobarheinik, on liigutatud [[servikheinik_(perekond)|servikheiniku]] perekonda: *''Hypsizygus ulmarius'' – [[servikheinik]] ''Lyophyllum connatum'', endise nimega valge kobarheinik, on liigutatud perekonda ''[[Leucocybe]]'': *''[[Leucocybe connata]]'' ''Lyophyllum rancida'', endise nimega jahu-kobarheinik, on liigutatud perekonda ''[[Tephrocybe]]'': *''[[Tephrocybe rancida]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/125523#overview Kobarheinik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Lyophyllaceae]] gm9rd0dcf9tz9d6xyjqxvcy5f71ot5g 0 620930 6175437 6175172 2022-08-08T12:13:31Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) [[Kategooria:2022]] 5ww2sj5ksm4rd7103acjmyljh8l7nsx 6175454 6175437 2022-08-08T13:14:59Z Juhan121 25066 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest jūjutsu maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) [[Kategooria:2022]] bi7ibzxqphgv1z9b8fxu2evskcveygi 6175613 6175454 2022-08-08T20:33:52Z Juhan121 25066 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest jūjutsu maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], austraalia laulja ja filminäitleja (73) [[Kategooria:2022]] i9pv29blm5il05a9rzy21ne3rh8ezle 6175742 6175613 2022-08-09T09:18:23Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) [[Kategooria:2022]] de4k5022j4ttubum6c53nmrq1q9uug0 6175758 6175742 2022-08-09T10:07:24Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent [[Kategooria:2022]] g7wva80tcx819ucigir0hstsrdkhnun 6175759 6175758 2022-08-09T10:07:47Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) [[Kategooria:2022]] ss3ex4ny5tlr4yx683doo200i0s9bv5 6175763 6175759 2022-08-09T10:10:37Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) [[Kategooria:2022]] bpe2kvzi4oc233ybhjl3s5ub6hv1ufo 6175777 6175763 2022-08-09T10:25:10Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) [[Kategooria:2022]] 59sdcze4nzjhersc9bczqmq6eokizjs 0 623004 6175493 6080368 2022-08-08T15:18:52Z Haisollokopas 166729 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“ | pilt = Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = omakaitseühendus | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of Ukrainian Volunteer Corps.svg|200px|border]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“''' ([[ukraina keel]]es ''Доброво́льчий Украї́нський Ко́рпус «Пра́вий се́ктор» (ДУК ПС)'', lühend DUK PS) on [[Ukraina]]s tegutsev omakaitseühendus. == Ajalugu == DUK PS moodustati 2014. aastal ning on osalenud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref>Виталий Червоненко [https://www.bbc.com/russian/international/2015/07/150714_right_sector_structure "Правый сектор": сколько батальонов у Яроша?] - BBC, 14.07.2015 (vaadatud 30.01.2022)</ref> == Struktuur == * 2. üksik pataljon<ref>Олег Базар. [https://rus.lb.ua/society/2022/04/08/512808_na_fronte_pogib_komandir_2go.html На фронте погиб командир 2-го отдельного батальона ДУК "Правый сектор" Тарас "Хаммер" Бобанич] - Lb.ua, 08.04.2022 (vaadatud: 08.04.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] qho91vnno0mvy19o2dtdx9wmdlwkqdj 6175609 6175493 2022-08-08T20:25:44Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“ | pilt = Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = omakaitseühendus | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Dmõtro Kotsjubailo]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of Ukrainian Volunteer Corps.svg|200px|border]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“''' ([[ukraina keel]]es ''Доброво́льчий Украї́нський Ко́рпус «Пра́вий се́ктор» (ДУК ПС)'', lühend DUK PS) on [[Ukraina]]s tegutsev omakaitseühendus. == Ajalugu == DUK PS moodustati 2014. aastal ning on osalenud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref>Виталий Червоненко [https://www.bbc.com/russian/international/2015/07/150714_right_sector_structure "Правый сектор": сколько батальонов у Яроша?] - BBC, 14.07.2015 (vaadatud 30.01.2022)</ref> == Struktuur == * 2. üksik pataljon<ref>Олег Базар. [https://rus.lb.ua/society/2022/04/08/512808_na_fronte_pogib_komandir_2go.html На фронте погиб командир 2-го отдельного батальона ДУК "Правый сектор" Тарас "Хаммер" Бобанич] - Lb.ua, 08.04.2022 (vaadatud: 08.04.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] mw7axcjjgemiooog5ju98n10tzxj795 6175779 6175609 2022-08-09T10:32:18Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“ | pilt = Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = omakaitseühendus | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Dmõtro Kotsjubailo]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of Ukrainian Volunteer Corps.svg|200px|border]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Vabatahtlike Korpus „Parem Sektor“''' ([[ukraina keel]]es ''Добровольчий Український Корпус «Правий сектор» (ДУК ПС)'', lühend DUK PS) on [[Ukraina]]s tegutsev omakaitseühendus. == Ajalugu == DUK PS moodustati 2014. aastal ning on osalenud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref>Виталий Червоненко [https://www.bbc.com/russian/international/2015/07/150714_right_sector_structure "Правый сектор": сколько батальонов у Яроша?] - BBC, 14.07.2015 (vaadatud 30.01.2022)</ref> == Struktuur == * 2. üksik pataljon<ref>Олег Базар. [https://rus.lb.ua/society/2022/04/08/512808_na_fronte_pogib_komandir_2go.html На фронте погиб командир 2-го отдельного батальона ДУК "Правый сектор" Тарас "Хаммер" Бобанич] - Lb.ua, 08.04.2022 (vaadatud: 08.04.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 9vb3pwbu6lp8ub9vayblcqm53fkqkd0 0 624257 6175571 6057788 2022-08-08T18:40:15Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Liudikulaadsed | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Liudikulaadsed''' (''Pezizomycetidae'') on [[liudseened|liudseente]] selts. Sellesse kuuluvad sugukonnad: *''Ascobolaceae'' – [[paskliudikulised]] *''[[Caloscyphaceae]]'' *''[[Discinaceae]]'' *''[[Helvellaceae]]'' *''Morchellaceae'' – [[mürklilised]] *''Pezizaceae'' – [[liudikulised]] *''[[Pseudombrophilaceae]]'' *''Pyronemataceae'' – [[tuhakulised]] *''[[Rhizinaceae]]'' *''Sarcoscyphaceae'' – [[karikseenelised]] *''Sarcosomataceae'' – [[limatünnikulised]] *''[[Tarzettaceae]]'' *''Tuberaceae'' – [[trühvlilised]] [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Liudikulaadsed| ]] 2cqgikya3gl2zv2bz5ski6d2tgc03yx 0 624962 6175619 6155489 2022-08-08T20:48:01Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõda Donbassis | osa = [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] | pilt = Map of the war in Donbass.svg | pildiallkiri = Lahingutegevus [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastis<div style="text-align:left;margin:2px 0 0 3px;"> {{legend|#FE7F94|DRV<small>^*</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#FE78DF|LRV<small>^**</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#e94cc6|LRV kontrolli all oleva Vene-Ukraina piiri osa}} {{legend|#fe7720|Asustatud punktid, kus on käimas lahingud}} {{legend|#FCFFB2|DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#149cff|Ukraina kontrolli all olevad linnad}} {{legend|#ff1414|DRV/LRV kontrolli all olevad linnad}} <small>^*</small>DRV = Ühendus [[Donetski Rahvavabariik]]<br /> <small>^**</small>LRV = Ühendus [[Luganski Rahvavabariik]]</div> | aeg = 6. aprill 2014 – 24. veebruar 2022 | koht = [[Donetsi söebassein|Donbass]] <small>ja:<br/>[[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblast</small> | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis ={{Lihtne loend}} * Venemeelsed mässulised haarasid [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastites osaliselt võimu enda kätte * [[Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas (2014-)|Venemaa sõjaline sekkumine]] * [[Malaysia Airlinesi lend 17]] allatulistamine * 5. septembril 2014 allkirjastatati [[I Minski kokkulepe]] * 12. veebruaril 2015 allkirjastati [[II Minski kokkulepe]] * Luuakse Donbassi komisjon, millega saab [[Venemaa]] ''de facto'' kontrolli [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] üle * [[Debaltseve lahing]], mille käigus valitsusvastased relvajõud vallutasid [[Debaltseve]] linna * 1. septembril 2015 prooviti [[II Minski kokkulepe]]t uuesti jõusse saada * Osapoolte vahel ei õnnestunud saavutada kestvat relvarahu * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] {{lihtne loend lõpp}} | osaline1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina]] <br/> '''Toetus:''' <br/> [[Pilt:Flag of Lithuania.svg|25px]] [[Leedu]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Luganski Rahvavabariik]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Petro Porošenko]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Oleksandr Zahhartšenko]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Leonid Passitšnõk]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Vladimir Putin]] | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]]: * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|25px]] [[Ukraina maaväed]] * [[Pilt:USF emblem.svg|25px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina maakaitsepataljonid]] [[Pilt:Flag of the Security Service of Ukraine.png|25px]] [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] * [[Pilt:Нарукавний знак ЦСО СБУ.png|25px]] [[Erioperatsioonide Keskus „A“|Alfa Grupp]] [[Pilt:Геральдичний знак - емблема МВС України.svg|25px]] [[Ukraina siseministeerium]]: * [[Pilt:Прапор НГУ т.png|25px]] [[Ukraina Rahvuskaart]] * [[Pilt:Київ-1 емблема.png|25px]] [[Eriülesannete Patrullpolitsei (Ukraina)|Eriülesannete Patrullpolitsei]] * [[Pilt:Flag of the State Border Guard Service of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus]] Omakaitseühendused * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg|25px]] [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | väeüksused2 = [[Pilt:War Flag of Novorussia.svg|25px]] Separatistide jõud: {{Lihtne loend}} * [[Pilt:Donbass People's Militia flag.png|25px]] Donbassi maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Flag of the Vostok Battalion (Donetsk People's Republic).svg|25px]] Vostoki brigaad <br/> * [[Pilt:Flag of the Russian Orthodox Army.svg|25px]] [[Vene Õigeusklik Armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Sparta Battalion.svg|25px]] [[Sparta Pataljon]] <br/> * [[Pilt:Flag_of_the_St_George_Ribbon.png|25px]] Luganski maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Don Cossacks National Guard Banner.jpg|25px]] [[Suur-Doni armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Ghost Brigade.svg|25px]] [[Prizaki brigaad]] <br/> * [[Pilt:SSI of the Rapid Response Group "Batman".svg|25px]] [[Kiirreageerimisrühm Batman]] <br/> {{lihtne loend lõpp}} Erasõjafirmad * [[Wagneri grupp]] ---- [[Pilt:Banner of the Armed Forces of the Russian Federation (obverse).svg|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]<br/> [[Pilt:Реестр казачьих обществ России (шеврон).png|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Registreeritud Kasakad]]<br/> [[Pilt:Flag of the Chechen Republic.svg|25px]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] [[kadõrovlased]] <br/> [[Pilt:Civil Flag of Serbia.svg|25px]] Serbia vabatahtlikud | väeüksused3 = | jõud1 = 64 000 võitlejat | jõud2 = 40 000 - 45 000 võitlejat <br/> (3000-4000 Vene vabatahtlikku) <br/> 9000-12 000 [[Venemaa]] sõdurit <small>([[Ukraina]] ja [[USA]] hinnangul)</small> | jõud3 = | kaotused1 = 3966 surnud <br/> 135 teadmata kadunud <br/> 11 618+ haavatud | kaotused2 = 3516–4328 surnud | kaotused3 = | märkused = 3344 hukkunud tsiviilisikut (november 2019)<ref name="OHCHR 2019"/> <br/> Kokku 10 303 hukkunut ja 24 778 haavatut <br/> 1 414 798 sisepõgenikku, 925 500 on välismaale põgenenud }} '''Sõda [[Donbass]]is''' oli [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimise ja annekteerimise]] järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-[[Ukraina]] linnades alanud [[Venemaa]] mõjutatud relvakonflikt, mis algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete [[Separatism|separatistide]] rünnakutega sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on konflikt avaldanud mõju ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]]–[[Venemaa]] ja [[NATO]]–[[Venemaa]] suhetele.<ref name="FAOkp" /><ref name="N79vo" /> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.<ref name="G5app" /> Relvakonflikti vahelduva intensiivsusega algfaasile järgnes 2022. aasta veebruaris [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung suveräänsesse naaberriiki]]. __TOC__ NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]] väljendas [[17. august]]il 2014 saksa väljaandele [[Die Welt]]<!--Welt am Sonntag--> antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes [[Ida-Euroopa]] riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "[[Rohelised mehikesed|roheliste mehikeste]]" ilmumiseks".<ref name="kRteD" /><ref name="4vJWD" /> 2015. aasta oktoobris teatas väljaanne [[The Washington Post|Washington Post]], viitega [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber [[Süüria]]sse, toetama [[Süüria president|president]] [[Bashar al-Assad]]i režiimi.<ref name="6Tvd1" /> 2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile <!--Bellingat/Higgins, satelliiditõestus VF territooriumilt toimunud tulelöökide kohta-->vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.<ref name="KS5ZT" /> ==Algus== [[Pilt:2014-03-09 - Perevalne military base - 0116.JPG|pisi|Relvastatud eraldusmärkideta mehed [[Simferopol]]ist 25 km lõunas asuva [[Perevalne]] sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014]] [[Euromaidan]]i osana [[2014]]. aasta [[18. veebruar|18.]]–[[23. veebruar]]il<ref name="interim" /><ref name="first_day" /><ref name="finish" /> toimunud [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] järelkajana hakkasid alates veebruari lõpust ([[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamängude lõpetamise]] järel) toimuma peamiselt suuremates [[Ida-Ukraina|ida-]] ja [[Lõuna-Ukraina|lõunapoolsetes]] [[Ukraina]] linnades Venemaa-meelsete meeleavaldajate, vene marurahvuslaste<ref name="odshekh" /><ref name="VHDHZ" /><ref name="dqEis" /> ja valitsusvastaste rühmade väljaastumised. Venemaa meediakanalid on kasutanud väljaastumiste kohta väljendit '''Vene kevad''' (''Русская весна'', Russkaja vesna).<ref name="skvortsov" /> Vastuhakkude käigus [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeeris ja annekteeris]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] [[Krimm]]i. Mõnes piirkonnas eskaleerusid protestid relvastatud [[Separatism|separatistide]] [[ülestõus]]uks ([[Donetski Rahvavabariik]], [[Luganski Rahvavabariik]], [[Rahvavabariikide Liit|Novorossija Föderaalriik]], [[Slovjanski piiramine|Slovjansk]], [[Odessa kokkupõrked]], [[Donetski lahing]] jms).<ref name="32DhI" /><ref name="2ygGy" /> Ametnike ja pealtnägijate sõnul polnud mitte kõik meeleavaldustes osalejad Ukraina kodanikud, märkimisväärne osa protestijatest olid [[Venemaa]] kodanikud.<ref name="ruscit" /><ref name="kyivpost3" /> [[Donetski oblast]]i kuberneri [[Sergi Taruta]] väitel osalesid [[Donetsk]]i miitingutel endised kurjategijad ja teised okupeeritud [[Krimm]]ist saabunud inimesed.<ref name="nudpl" /> Ukraina julgeolekujõud ja piirivalve keelasid ajavahemikus 4. kuni 25. märtsini riiki sisenemise enam kui 8200 Venemaa passiga isikule. 27. märtsil ütles [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretär [[Andri Parubi]], et iga päev keelatakse riiki sisenemine 500–700 Venemaa kodanikule.<ref name="kyivpost.com" /> 14. aprillil 2014 kuulutas Ukraina riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО). <!-- peidan, kuni viite ilmumiseni Väidetavalt on VF sõjaväe raketisüsteemide ja helikopterite pidev hooldamine sõltuvuses Ida-Ukraina sõjatehastest.{{lisa viide}} --> ==Kronoloogia== {{main|Donbassi sõja kronoloogia}} {| class="wikitable" ![[2014|2014. aasta]]!![[2015|2015. aasta]]!![[2016|2016. aasta]]!![[2017|2017. aasta]] |- |align="center"|×||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)|märts–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta aprillist)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta juulist)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta juuli–september)|juuli–september]]||align="center"|× |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||align="center"|× |} ==Venemaa osalus== [[pilt:East Ukraine conflict dynamics.gif|pisi|300px|Sõja dünaamika – esimene kaader: 2014.07.01; viimane kaader: 2014.09.12.<br />Raamid on 3-päevalise sammuga, viimane kaader kordub 2 korda {{legend|#ee8f87|&nbsp;[[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Venemaa relvajõud|VF relvajõudude]] kontrolli all olev ala}} {{legend|#FFF3B4|&nbsp;DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#fe7720|Asustatud punktid, kus on käimas lahingud}} {{legend|#149cff|&nbsp;Ukraina kontrolli all olevad linnad {{legend|#ff1414|&nbsp;Okupeeritud linnad}}}}]] [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] möönis [[17. aprill]]il 2014 televisiooni otseülekandes [[Venemaa relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõudude]] kasutamist [[Krimm]]is koos kohalike omakaitseüksustega,<ref name="7ilxR" /><ref name="aLxeL" /> kuid Vladimir Putin tõrjus tagasi Ukraina, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väited, justkui oleksid Venemaa Föderatsiooni eriväed õhutanud rahutusi Ida-Ukrainas.<ref name="r0nse" /><ref name="FpvIK" /> [[Venemaa Föderatsioon]]i osalus on selgesõnaliselt toodud välja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] poolt 2. juulil vastuvõetud Bakuu deklaratsioonis, mille Venemaa Föderatsiooni poolt [[Helsingi lepped|Helsingi põhimõtete]] rikkumist käsitleva resolutsiooni 19. punktis kutsutakse Venemaad üles lõpetama [[interventsioon]] Ukrainas.<ref name="oZH6e" /><ref name="XvQhm" /> [[Infovastupanu]] andmetel osales juuli alguse seisuga [[Donbass]]i piirkonna relvastatud konfliktis umbes 3000 hea sõjalise ettevalmistusega Venemaa kodanikku. Iga lahingupäeva eest saadav miinimumtasu oli 1000&nbsp;[[Ameerika dollar|USD]].<ref name="eyvl4" /><ref name="Toapw" /><ref name="8JuuS" /> Terrorismivastase operatsiooni taasalustamisega juuli alguses kaasnes naaberriigis õhudessantvägede võitlejate matuste sagenemine.<ref name="P359w" /><ref name="Q7CuX" /> [[12. juuli]]l avati [[Kiiev]]is [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] muuseumi kõrval näitus, millel väljapandud [[Eksponaat|eksponaadid]] annavad tunnistust Venemaa osalusest Ida-Ukraina relvastatud konfliktis.<ref name="EDj5g" /><ref name="emzIz" /> [[24. august]]i hommikul piirasid [[Rjazan]]i ja [[Kostroma]] õhudessantvägede [[diviis]]id sisse ja purustasid [[Savur-mogõla]] ja [[Amvrossijivka]] juures olnud valitsusvägede grupeeringud.<ref name="fet1x" /> [[25. august]]il peeti Donetskist 40&nbsp;km kaugusel kagus asuva [[Dzerkalne]] küla juures kinni 10 VF dessantväelast.<ref name="EINt1" /> [[Venemaa]] kaitseministeeriumi teatel olid [[Venemaa Relvajõud]]ude relvastatud eriüksuslased sattunud öösel 20&nbsp;km kaugusele Venemaa piirist eksituse tõttu.<ref name="FHpDl" /><ref name="47RW1" /> [[London]]is asuva Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi ekspertide andmetel on vähemalt mõned Ukraina sõjategevuses osalevad tankid vaieldamatult [[Venemaa Relvajõud|VF relvajõudude]] päritolu, sest teistesse riikidesse selliseid tanke pole eksporditud.<ref name="5n9w3" /> [[28. august]]il tungisid Venemaa regulaarväed üle piiri ning vallutasid [[Novoazovsk]]i ja mitmeid lähedalasuvaid asulaid.<ref name="Wj2H8" /> [[NATO]] avaldas Venemaa sissetungi tõendavad satelliidipildid.<ref name="lQ47Z" /><ref name="H8F8F" /> NATO andmetel osaleb Ukrainas enam kui 1000 VF sõjaväelast.<ref name="0IGYN" /> Venemaa sõduriemade komiteede liidu esinaise Valentina Melnikova teatel on esialgsetel hinnangutel Ukrainas umbes 15&nbsp;000 Venemaa sõjaväelast.<ref name="Ipv7J" />. [[17. september|17. septembril]] võttis [[Euroopa Nõukogu]] [[Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee|Ministrite Komitee]] vastu otsuse, mille ühes punktis on Venemaal tungivalt soovitatud viia oma relvajõud välja Ukrainast.<ref name="95HDI" /><ref name="5UPGo" /> Venemaa Välisministeeriumi ametliku esindaja vastus nimetatud avalduse suhtes oli, et see on tühine ("ничтожно"), omab vaid propagandistlikku tähendust ning et Venemaa vägesid Ukraina territooriumil ei ole.<ref name="hLZsh" /> Ukraina kriisi meediakeskus avaldas [[9. veebruar]]il [[2015]] kaardi [[Venemaa relvajõud]]ude väeüksuste dislotseerumise kohta Ukraina territooriumil.<ref name="6k7J5" /> [[Infovastupanu]] on avaldanud mitmeid analüüse valitsusvastaste relvajõudude poolt kasutatava uusima Venemaa relvajõudude sõjatehnika kohta.<ref name="T4HTm" /> [[2015]]. aasta 17. detsembri traditsioonilises aastalõpuintervjuus möönis [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putin]] vene kodanike kohalolu Ukrainas, kes on hõivatud teatud probleemide, sealhulgas militaarset laadi probleemide, lahendamisega. Putin lisas, et see ei tähenda Venemaa regulaararmee kohalolu Ukrainas.<ref name="rghtd" /><ref name="Iqe36" /><ref name="o1j4z" /> ==Sündmuste kulg== [[1. september|1. septembril]] [[2014]] teatas Ukraina kaitseminister [[Valeri Geletei|Geletei]] oma [[Facebook]]i lehel, et Venemaa on kaotanud "hübriidsõja" ja alustanud täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse.<ref name="h1lej" /> Arvamust, et tegemist pole Ukraina siseriikliku kriisiga, vaid Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonfliktiga, väljendas ka [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]].<ref name="Sbiog" /> Venemaa president [[Vladimir Putin|Putin]] omakorda olevat telefonivestluses [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[José Manuel Durão Barroso|José Barrosoga]] väitnud, et võib soovi korral vallutada [[Kiiev]]i kahe nädalaga.<ref name="s4q9Y" /> [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] hinnangul viibis septembri alguse seisuga Ukraina territooriumil 10 kuni 15 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="9vaid" /> [[Venemaa]] regioonidevahelise koordinatsioonikeskuse "Unustatud polk" ("Забытый полк") andmetel viibis [[2014]]. aasta lõpul Ukrainas 14,5 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="OmsJ3" /> [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] Ukraina delegatsiooni juhi Michel Massoni 10. oktoobril 2014 avaldatud teate kohaselt on Punase Risti hinnangul Donbassis tegemist mitterahvusvahelise konfliktiga. Massoni teatel on olukord Ida-Ukrainas võrreldav näiteks konfliktidega [[Colombia]]s, [[Liibüa]]s ja [[Süüria]]s.<ref name="P8P0g" /> Päev hiljem nimetas [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]] toimuvat "2014. aasta Isamaasõjaks".<ref name="QPDJl" /> [[31. oktoober|31. oktoobril]] avaldati eelmisel päeval valitsuse poolt vastuvõetud korraldus nr&nbsp;1053, milles senistele [[Donbassi_sõja_kronoloogia_(2014._aasta_märts–juuni)#15._aprill|ATO]] läbiviimise piirkonna asulatele Luganski ja Donetski oblastis oli lisandunud ka [[Harkivi oblast]]i asulaid.<ref name="6yJcx" /> [[2015]]. aasta [[21. aprill]]il kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] poolt Ukraina vastu suunatud relvastatud agressiooni alguskuupäevaks [[2014]]. aasta [[20. veebruar]]i.<ref name="15iFH" /> 2015. aasta aprilli lõpul võttis ametlik Washington Ida-Ukraina valitsusvastaste jõudude kohta kasutusele uue termini: "Venemaa-separatistide ühendjõud" ([[inglise keel|inglise]]: ''combined Russian-separatist forces'').<ref name="ztoNS" /> [[2016]]. aasta augustis oli valitsusvastaste relvajõudude käsutuses hinnanguliselt rohkem tanke kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi relvajõududes kokku.<ref name="zHfPe" /> Augustis 2016 avaldas uurimiskeskus [[Eliot_Higgins#Bellingcat|Bellingcat]] kokkuvõtte, mille hinnangul on Ukrainas sõdinud tuhandeid Venemaa sõjaväelasi.<ref name="N2y2A" /><ref name="bZKgb" /><ref name="qwDk7" /> 30. aprillil 2018 kirjutas Ukraina president alla dekreedile terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamise ja [[Ühendjõudude operatsioon]]i alustamise kohta.<ref>{{cite web|url=http://www.mil.gov.ua/en/news/2018/04/30/president-signed-a-decree-the-joint-forces-operation-on-deflection-and-deterrence-of-russias-armed-aggression-in-the-donbas-began-on-april-30-2018/ |title=President signed a Decree: The Joint Forces Operation on deflection and deterrence of Russia's armed aggression in the Donbas began on April 30, 2018 |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=MoD |language=en}}</ref> ===Kaotused=== 11./12. augusti 2015 seisuga oli Ukraina poolel antud riiklikke autasusid 7329 relvajõudude võitlejale, neist 1415 said autasu postuumselt. 67&nbsp;779 [[Ukraina relvajõud]]ude liiget oli saanud lahingutegevuses osaleja staatuse.<ref name="M6zVY" /> Sama aja jooksul oli hukkunud 167 [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] võitlejat.<ref name="yLkmU" /> [[26. august]]il 2015 meedias avaldatud teabe kohaselt oli Venemaa 2015. aasta 1. veebruari seisuga maksnud sõjategevuses osalemise eest Ukrainas kompensatsiooni enam kui 2000 hukkunud sõjaväelase perekonnale ja 3200 invaliidistunud sõjaväelase perekonnale.<ref name="aWLb0" /><ref name="qKDE6" /> [[2016]]. aasta jaanuari lõpul kinnitas [[Ukraina president|president]] [[Petro Porošenko|Porošenko]], et sõjas on hukkunud 2269 Ukraina sõjaväelast.<ref name="7i4v4" /> [[3. märts]]il [[2016]] [[Genf]]is avaldatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] aruande olukorra kohta konfliktipiirkonnas kohaselt oli sõja algusest alates hukkunud vähemalt 9160 inimest ja saanud vigastada vähemalt 21&nbsp;000 inimest. <ref name="SvEYp" /> [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]i ülemvoliniku, prints [[Zayd ibn Ra‘ad]]i teatel oli 2016. aasta 31. juuli seisuga sõjas hukkunud vähemalt 9553 inimest.<ref name="SmDtP" /> 2016. aasta 15. septembri seisuga oli hukkunute arv 9640.<ref name="NSzRf" /> 2017. aasta 12. märtsi seisuga oli hukkunute arv 9940.<ref>{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.03.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote= The total death toll from mid-April 2014 to 12 March 2017 is at least 9,940, with at least 23,455 people injured. }}</ref> 2017. aasta 15. augusti seisuga oli konfliktis hukkunud vähemalt 10&nbsp;225 inimest ja saanud vigastada vähemalt 24&nbsp;541 inimest.<ref name="HRMMU" /> 2019. aasta suve alguseks oli hukkunud vähemalt 13 000 inimest.<ref name=rfe_2019_VI_8 /> [[Pilt:Meeleavaldus Vene Föderatsiooni saatkonna ees.IMG 3751.JPG|pisi|[[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkonna]] ees toimunud meeleavaldusel võeti peamiselt sõna Ukraina toetuseks. Fotol on näha [[Aivar Kivisiv]]i sõnavõtt, tema vasakul käel on üks meeleavalduse korraldajaid [[Ants Erm]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014</small>]] == Välisriikide toetus == 30. aprillil 2018 kinnitas [[USA riigidepartemang]]u esindaja, et tankitõrjeraketid [[FGM-148 Javelin|Javelin]] on Ukrainale üle antud.<ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/javelin-missile-delivery-ukraine-us-confirmed/29200588.html |title=U.S. Confirms Delivery Of Javelin Antitank Missiles To Ukraine |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]]}}</ref> == Välisriikide võitlejate osalus == Mõlemal poolel osaleb vabatahtlikena võitlejaid erinevatest riikidest, nii Euroopast kui Ameerikast.<ref name="bbc28951324" /><ref name="tRnPy" /><ref name="BeRlx" /> [[Kaitsepolitsei]] peadirektor [[Arnold Sinisalu]] ütles [[ETV]] saates "[[Kahekõne (saade)|Kahekõne]]", et inimesi on ka [[Eesti]]st Ukrainasse valitsusvägede vastu sõdima läinud.<ref name="d2X78" /> 24. augustil 2014 hukkus Ukraina [[territoriaalne iseseisvus|territoriaalse iseseisvuse]] kaitsel Luganski oblastis 1978. aastal [[Viljandi]]s sündinud [[Vadõm Rudnitskõi]].<ref name="eBgbN" /><!--Дата та місце народження: 10 лютого 1978 р., м. Вільянді, Естонія. Дата та місце загибелі: 24 серпня 2014 р., смт. Георгіївка, Лутугинський район, Луганська область. Звання: Рядовий міліції.Посада: Міліціонер.Підрозділ: Батальйон патрульної служби міліції особливого призначення "Шторм".--> Vastaspoole väitel on Ukraina valitsus kasutanud venemeelsete [[Separatism|separatistide]] vastu võitlemiseks [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] julgeolekuteenuseid pakkuva erafirma ''[[Academi]]'' (endiste nimetustega ''Blackwater'' ja ''Xe Services'') spetsialistide teenuseid<ref name="nsUyu" />, need väited ei ole aga leidnud kinnitust.<ref name="bbc28951324" /> [[Ukraina Ülemraada]] ratifitseeris [[4. veebruar]]il [[2015]] seaduseelnõu nr 0004&nbsp;– Leedu Vabariigi Valitsuse, Poola Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise kokkuleppe ühisväeosa loomise suhtes.<ref name="LNEkU" /> ==Rahvusvaheline vastukaja== ===Meediakajastus=== Nähtuste määratlemisel erinevad Vene ja Ukraina allikad üksteisest sõnastuse poolest suuresti.<ref name="warofwords" /> [[Donetski oblast]]is valitsushooneid hõivanud võitlejatest rääkides kasutavad Ukraina valitsus ja Lääne meedia sõnu ''separatistid'' ja ''terroristid'', Venemaa meedia ja võimud aga järjekindlalt väljendit ''föderaliseerimise toetajad'',<ref name="warofwords" /> Ukraina üleminekuvalitsusest Kiievis rääkides aga väljendit ''[[Stepan Bandera|Bandera]] [[Sõjaväeline hunta|hunta]]'' (Ukraina rahvuslase [[Stepan Bandera]] järgi), samuti epiteete ''[[fašist]]lik'' ja ''[[natsionalist]]lik''.<ref name="WSJoffensive" /><ref name="TxcZ7" /> Venemeelsete meeleavaldajate ja võitlejate kohta on Ukraina meedias kasutatud halvustavalt väljendit ''[[Kartulimardikas|koloraado mardikas]]'' ([[ukraina keel]]es ''колорадський жук''), vihjates nende poolt kantavale [[Püha_Georgi_orden|Georgi lindile]].<ref name="wobar" /><ref name="EXK7I" /> 15. juuni artiklis "Vene-Ukraina sõja kroonikad – Vene "[[Grad]]" Dobropillja lähistel <nowiki>[FOTOD]</nowiki>"<ref name="WRiYP" /> esitas Ukraina sõjandusekspert ja [[ajakirjanik]], [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusvälise organisatsiooni]] ''[[Infovastupanu]]'' koordinaator [[Dmõtro Tõmtšuk]] järjekordseid tõendeid Venemaa sõjalise invasiooni kohta Ida-Ukrainas. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OHCHR 2019">[https://www.ohchr.org/Documents/Countries/UA/28thReportUkraine_EN.pdf Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights Report on the human rights situation in Ukraine 16 August to 15 November 2019] (PDF). OHCHR. 12. detsember 2019.</ref> <ref name=rfe_2019_VI_8>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-announces-more-deaths-in-conflict-in-east-zelenskiy-vows-tough-response/29986605.html |title=Zelenskiy Vows 'Tough' Response As More Ukrainian Soldiers Die In The East |publisher=REF/RL |date=7.6.2019|accessdate=8.6.2019}}</ref> <ref name="interim">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26312008|title=Ukraine: Speaker Oleksandr Turchynov named interim president|publisher=BBC News|date=23. veebruar 2014}}</ref> <ref name="first_day">{{cite web|url=http://grani.ru/Politics/World/Europe/Ukraine/m.225216.html |title=Первый день после победы революции. Украина, 23 февраля |publisher=Grani.ru |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="finish">{{cite web|author=Geopolitical Weekly |url=http://www.stratfor.com/weekly/ukraine-turns-revolution-recovery |title=The uprising in Kiev has apparently reached its conclusion |publisher=Stratfor |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="odshekh">{{cite news|last=Shekhovtsov|first=Anton|title=Extremism in South-Eastern Ukraine|url=http://www.opendemocracy.net/od-russia/anton-shekhovtsov/dangers-of-extremism-in-southeastern-ukraine-far-right-eurasianism-slavic-unity|newspaper=Open Democracy|date=15. mai 2014}}</ref> <ref name="skvortsov">{{cite news | url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html | title="Русская весна" на Юго-Востоке Украины (IMF promises to present a program for Ukraine no later than the beginning of May) | work=Russian News and Information Agency | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Russian}}</ref> <ref name="ruscit">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html?_r=0 | title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests | work=The New York Times | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | author=Roth, Andrew}}</ref> <ref name="kyivpost3">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/southeastern-ukraine-invaded-by-pro-russian-protesters-338629.html | title=Southeastern Ukraine gets invasion of Russian protesters | work=Kyiv Post | date=7. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="kyivpost.com">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/sbu-detains-russian-provocateur-believed-to-have-planned-raid-on-ukrainian-parliament-cabinet-341555.html | title=SBU detains Russian provocateur believed to have planned raid on parliament, cabinet buildings | work=Kyiv Post | date=31. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="bbc28951324">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28951324 |title=Ukraine war pulls in foreign fighters|publisher=[[BBC News Online]] |date=31. august 2014 |accessdate=31. august 2014}}</ref> <ref name="warofwords">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/17/world/europe/in-ukraine-russia-plays-a-weighted-word-game.html?_r=0 | title=In Ukraine, Russia Plays a Weighted Word Game | work=The New York Times | date=16. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="WSJoffensive">{{cite news | url=http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303678404579536792135231508?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303678404579536792135231508.html | title=Ukraine Launches Offensive to Regain Slovyansk | work=The Wall Street Journal | date=2. mai 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="FAOkp">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27675337 Ukraine crisis: Nato to bolster defences]. BBC News. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="N79vo">{{Cite web|url=http://foreignpolicy.com/2015/09/18/exclusive-the-pentagon-is-preparing-new-war-plans-for-a-baltic-battle-against-russia/ | title = Exclusive: The Pentagon Is Preparing New War Plans For A Baltic Battle Against Russia | publisher=[[Foreign Policy]] |date=18. september 2015 |accessdate=19. septembril 2015 | first1=Julia | last1= Ioffe |website=}}</ref> <ref name="G5app">{{cite web |url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2016/11/20/international-criminal-court-russias-invasion-of-ukraine-is-a-crime-not-a-civil-war/2/#103aac25aa54 |title=International Criminal Court: Russia's Invasion Of Ukraine Is A 'Crime,' Not A Civil War |trans-title= |date=20. november 2016 |accessdate=2. jaanuaril 2017 |publisher=[[Forbes]] |website=www.forbes.com |language=en |quote=Donbas is an international conflict between Russian and Ukraine, not a civil war}}</ref> <ref name="kRteD">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/952141-v-nato-schitayut-vozmojnyim-povtorenie-rossiey-ukrainskogo-stsenariya-v-drugih-stranah.html |title=В НАТО считают возможным повторение Россией «украинского сценария» в других странах |publisher=UNIAN |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014}}</ref> <ref name="4vJWD">{{Cite web|url=http://www.welt.de/politik/ausland/article131296429/Die-Nato-muss-auf-gruene-Maennchen-vorbereitet-sein.html |title="Die Nato muss auf grüne Männchen vorbereitet sein" |publisher=[[Die Welt]] |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014 |website=www.welt.de |language=saksa}}</ref> <ref name="6Tvd1">{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/world/2015/10/24/russia-said-to-redeploy-special-ops-forces-from-ukraine-to-syria/ |title=Russia said to redeploy special-ops forces from Ukraine to Syria |publisher=[[Fox News Channel]] |date=24. oktoober 2015 |accessdate=24. oktoobril 2015 |quote=“The special forces were pulled out of Ukraine and sent to Syria,“ a Russian Ministry of Defense official said, adding that they had been serving in territories in eastern Ukraine held by pro-Russia rebels. The official described them as “akin to a Delta Force,” the U.S. Army’s elite counterterrorism unit.}}</ref> <ref name="KS5ZT">{{cite web |url=http://dailysignal.com/2016/12/09/eastern-europe-is-a-powder-keg-ready-to-explode/ |title=The 2 Largest Land Armies in Europe Tiptoe to the Edge of War and Back |trans-title= |date=9. detsember 2016 |accessdate= |publisher=[[The Daily Signal]] |quote=(France has about 209,000 active troops, Germany has about 176,750 active troops, Spain has about 133,000, Poland has about 101,500, and the U.K. has about 153,600.) |first1=Nolan |last1=Peterson |location=Kyiv}}</ref> <ref name="VHDHZ">http://www.nytimes.com/2014/05/24/opinion/the-pushback-in-ukraine.html?_r=0</ref> <ref name="dqEis">http://www.realclearpolitics.com/articles/2014/05/21/fascism_comes_to_ukraine_--_from_russia_122700.html</ref> <ref name="32DhI">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/armed-pro-russian-insurgents-in-luhansk-say-they-are-ready-for-police-raid-343167.html | title=Armed pro-Russian insurgents in Luhansk say they are ready for police raid | work=Kyiv Post | date=12. aprill 2014 | last=Grytsenko | first=Oksana}}</ref> <ref name="2ygGy">{{cite news | url=https://ca.news.yahoo.com/ukraine-special-forces-sent-eastern-city-retake-buildings-082049113.html | title=Ukraine to deploy troops to quash pro-Russian insurgency in the east | work=Yahoo News | date=14. aprill 2014 | agency=Associated Press | accessdate=14. aprill 2014 | last=Leonard | first=Peter}}</ref> <ref name="nudpl">{{cite news | url=http://tsn.ua/ukrayina/doneckimi-separatistami-viyavilisya-kolishni-zeki-i-gastroleri-z-krimu-341899.html | title=Донецькими сепаратистами виявилися колишні зеки і гастролери з Криму Більше читайте тут (Separatists in Donetsk were former prisoners) | work=TSN | date=26. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Ukrainian}}</ref> <ref name="7ilxR">{{cite web | url=http://eng.kremlin.ru/news/7034 | title=Direct Line with Vladimir Putin | publisher=kremlin.ru | date=17. aprill 2014 | accessdate=21. aprill 2014 | quote=And so we had to take the necessary measures in order to prevent the situation in Crimea unfolding the way it is now unfolding in southeastern Ukraine. We didn't want any tanks, any nationalist combat units or people with extreme views armed with automatic weapons. Of course, the Russian servicemen did back the Crimean self-defence forces. | language=vene}}</ref> <ref name="aLxeL">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10768250/Ukraine-crisis-live.html |title= Ukraine crisis: live |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="r0nse">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/10772235/Vladimir-Putin-in-TV-denial-that-Russian-special-forces-are-in-eastern-Ukraine.html |title= Vladimir Putin in TV denial that Russian special forces are in eastern Ukraine |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="FpvIK">{{Cite web|url=http://news.liga.net/video/politics/4086201-putin_ukrainskikh_voennykh_v_krymu_blokirovali_nashi_voennye.htm |title=Путин: Украинских военных в Крыму блокировали российские войска |publisher=Liga Novosti |date=17.11.2014 |accessdate=22.11.2014}}</ref> <ref name="oZH6e">[https://web.archive.org/web/20141006111553/http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2540-2014-baku-declaration-eng/file/ Bakuu deklaratsioon], inglise keeles.</ref> <ref name="XvQhm">[http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2539-2014-baku-declaration-rus/file Bakuu deklaratsioon], vene keeles.</ref> <ref name="eyvl4">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1852-psy-voyny-kto-platit-za-naemnikov-putina |title=Псы войны. Кто платит за наемников Путина? |date=3. juuli 2014 |website=sprotyv.info |publisher=''[[Infovastupanu]]''|language=vene |accessdate=5. juuli 2014}}</ref> <ref name="Toapw">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2040-sbu-perekryla-kanal-postavki-deneg-terroristam |title=СБУ перекрыла канал поставки денег террористам |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="8JuuS">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2041-terroristy-ispolzuyut-rossiyskoy-oruzhie-foto |title=Террористы используют российской оружие. Фото |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="P359w">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1989-v-moskve-pohoronili-boycov-45-go-polka-specnaza-vdv-pogibshih-na-donbasse |title=В Москве похоронили бойцов 45-го полка спецназа ВДВ, погибших на Донбассе |last1= |first1= |last2= |first2= |authorlink= |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=ria.ry |language=vene |page= |accessdate=7. juuli 2014}}</ref> <ref name="Q7CuX">{{cite web |url=http://ura-inform.com/ru/society/2014/07/07/v-moskve-proshli-pokhorony-vnezapno-umershikh-14-bojtsov-spetsnaza-foto |title=В Москве прошли похороны "внезапно" умерших 14 бойцов спецназа – ФОТО |authorlink= |first=|last=|publisher=URA-Inform |date=7. juuli 2014 |website=ura-inform.com |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="EDj5g">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2202-ocherednye-dokazatelstva-rossiyskoy-voennoy-agressii-foto |title=Очередные доказательства российской военной агрессии. Фото |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="emzIz">{{Cite web|url=http://news.liga.net/photo/politics/2501725-dokazatelstva_prichastnosti_rossii_k_terrorizmu_foto_.htm#1 |title=Доказательства причастности России к терроризму в Донбассе: фото |publisher=Liga.net|date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="fet1x">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036474/ |title=Геращенко рассказал, когда началось вторжение российских войск |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014, 00:36 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="EINt1">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28933073 |title=Ukraine crisis: Poroshenko and Putin set for Minsk talks |publisher=[[BBC News Online]] |date=26. august 2014, 06:34 |accessdate=26. august 2014}}</ref> <ref name="FHpDl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28934213 Captured Russian troops 'in Ukraine by accident'], [[BBC News Online]] (26 August 2014)</ref> <ref name="47RW1">[http://ria.ru/defense_safety/20140826/1021446691.html Источник: задержанные на Украине военные РФ случайно пересекли границу], RIA Novosty, August 26, 2014.</ref> <ref name="5n9w3">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28961080 |title=Ukraine crisis: T-72 tank shoots hole in Russian denial |publisher=[[BBC News Online]] |date=27. august 2014 |accessdate=27. august 2014}}</ref> <ref name="Wj2H8">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036043/ |title=Новоазовск брали две колонны техники российской армии – СНБО |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="lQ47Z">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28972878 |title=Ukraine crisis: Nato images 'show Russia troops' |publisher=[[BBC News Online]] |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="H8F8F">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036096/ |title=НАТО опубликовало спутниковые снимки, подтверждающие вторжение РФ |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="0IGYN">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036070/ |title=Источник в НАТО: В Украине – более тисячи российских военных |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="Ipv7J">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/08/28/7036014/ У Росії нарахували 15 тисяч солдатів, які воюють на Донбасі]</ref> <ref name="95HDI">{{Cite web|url=https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CM/Del/Dec(2014)1207/1.5&Language=lanEnglish&Ver=original&Site=COE&BackColorInternet=C3C3C3&BackColorIntranet=EDB021&BackColorLogged=F5D383 |title=Situation in Ukraine |publisher=Euroopa Nõukogu |date=17. september 2014 |accessdate=20. september 2014}}</ref> <ref name="5UPGo">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5184-v-es-priznali-prisutstvie-rossiyskih-voysk-v-ukraine |title=В ЕС признали присутствие российских войск в Украине |publisher=''Infovastupanu'' |date=18. september 2014 |accessdate=19. september 2014}}</ref> <ref name="hLZsh">{{Cite web|url=http://www.mid.ru/brp_4.nsf/newsline/05872AE7D2452EA844257D59002CFBDB |title=Ответ официального представителя МИД России А.К.Лукашевича на вопрос агентства «Интерфакс» относительно решения КМСЕ по Украине |publisher=Venemaa Välisministeerium |date=20. september 2014 |accessdate=20. septembril 2014}}</ref> <ref name="6k7J5">{{Cite web|url=http://uacrisis.org/wp-content/uploads/2015/02/map_RussianForces2.jpg |title=Інфографіка. Російські війська на території України |publisher=Ukraine Crisis Media Center |date=9. veebruar 2015 |accessdate=10. veebruaril 2015 |language=ukraina |website=UACRISIS.ORG}}</ref> <ref name="T4HTm">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/arsenal-agressora-dopolneno |title=Арсенал агрессора (дополнено), – ИС |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11. august 2015 |accessdate=11. augustil 2015 |first1=Kostantin |last1=Mašovets |website=}}</ref> <ref name="rghtd">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/live/2015/dec/17/vladimir-putins-annual-press-conference-live |title=Vladimir Putin press conference: 'Russian military personnel were in Ukraine' – as it happened |publisher=[[theguardian.com]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015|author=Nadia Khomami}}</ref> <ref name="Iqe36">{{Cite web|url=http://kremlin.ru/events/president/news/50971 |title=Большая пресс-конференция Владимира Путина |publisher=President of Russia |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |location=Moskva|website=kremlin.ru |language=ru |quote=Мы никогда не говорили, что там нет людей, которые занимаются решением определённых вопросов, в том числе в военной сфере, но это не значит, что там присутствуют регулярные российские войска.}}</ref> <ref name="o1j4z">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/us-russia-putin-ukraine-idUSKBN0U019G20151217 |title=Putin: Russia did have people in Ukraine doing 'certain military tasks' |publisher=[[Reuters]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |quote="We never said there were no people there who were carrying out certain tasks including in the military sphere," Putin told an annual news conference. |location=Moskva}}</ref> <ref name="h1lej">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036450/ |title=Гелетей: Россия проиграла гибридную войну |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="Sbiog">{{Cite web|url=http://www.eurointegration.com.ua/rus/news/2014/09/1/7025573/ |title=Меркель: это не внутренний кризис, а конфликт Украины и РФ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="s4q9Y">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036456/ |title=СМИ: Путин угрожал Баррозу взять Киев через две недели |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="9vaid">{{Cite web|url=http://news.liga.net/articles/politics/2995598-voyna_rossii_protiv_ukrainy_poslednie_sobytiya_v_donbasse.htm |title=Война России против Украины: последние события в Донбассе |publisher=Liga Novosti |date=02.09.2014 01:34 |accessdate=02.09.2014}}</ref> <ref name="OmsJ3">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy |title=Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=10.12.2014 |accessdate=05.01.2015}}</ref> <ref name="P8P0g">{{Cite web|url=http://forbes.ua/nation/1380443-glava-delegacii-krasnogo-kresta-v-ukraine-my-ocenivaem-situaciyu-na-donbasse-kak-nemezhdunarodnyj-voo |title=Глава делегации Красного Креста в Украине: Мы оцениваем ситуацию на Донбассе как немеждународный вооруженный конфликт |publisher=[[Forbes]] |date=10. oktoober 2014 |accessdate=10. oktoober 2014 |first1= |last1= |website=forbes.ua}}</ref> <ref name="QPDJl">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3629639-poroshenko_nazval_konflikt_v_donbasse_otechestvennoy_voynoy.htm |title=Порошенко назвал конфликт в Донбассе Отечественной войной |publisher=Liga Novosti |date=11. oktoober 2014 |accessdate=11. oktoober 2014}}</ref> <ref name="6yJcx">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3879226-kabmin_otnes_k_zone_ato_ryad_naselennykh_punktov_kharkovshchiny.htm |title=Кабмин отнес к зоне АТО ряд населенных пунктов Харьковщины |publisher=Liga Novosti |date=31. oktoober 2014 |accessdate=31. oktoober 2014}}</ref> <ref name="15iFH">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3505998-rada-opredelyla-datu-nachala-ahressyy-so-storony-rossyy |title=Рада определила дату начала агрессии со стороны России |publisher=[[KorrespondenT.net]] |date=21.04.2015, 10:58}}</ref> <ref name="ztoNS">Sõna ''combined'' võib tõlkida ka: ühend-, sega-, hübriid-.<br />{{Cite web |url=http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |title=US commander: Russia seems set for new offensive in Ukraine |publisher=[[Associated Press]] |date=30. aprill 2015 |accessdate= |first1=BRADLEY |last1=KLAPPER |first2=KEN |last2=DILANIAN |website= |archive-date=2015-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150528204619/http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |url-status=dead }}</ref> <ref name="zHfPe">{{cite web|url=http://dailysignal.com/2016/08/22/the-war-wont-be-over-soon-ukraines-long-fight-against-russia-for-freedom/ |title=‘The War Won’t Be Over Soon’: Ukraine’s Long Fight Against Russia for Freedom |date=22. august 2016 |accessdate=27. augustil 2016 |publisher=[[The Daily Signal]] |first1=Nolan |last1=Peterson}}</ref> <ref name="N2y2A">[https://www.bellingcat.com/wp-content/uploads/2016/08/RussiasWarinUkraine_TheMedals_and_TreacherousNumbers-4.pdf Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="bZKgb">August 31, 2016, By Bellingcat [https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2016/08/31/russias-war-ukraine-medals-treacherous-numbers/ Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="qwDk7">01.september 2016 10:18, Kaarel Kressa, [http://m.delfi.ee/article.php?id=75504147 Uurimiskeskus: väljaantud medalid tõendavad, et Ukrainas on sõdinud üle 10 000 Vene sõjaväelase]</ref> <ref name="M6zVY">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-ukraina-nagradila-7-239-svoih-zashchitnikov-iz-nih-1-415-posmertno |title=За время АТО Украина наградила 7 239 своих защитников, из них – 1 415 посмертно, – Минобороны |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11.08.2015 |accessdate=12.08.2015}}</ref> <ref name="yLkmU">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-na-donbasse-pogibli-167-boycov-nacgvardii-bolee-700-byli-raneny |title=За время АТО на Донбассе погибли 167 бойцов Нацгвардии, более 700 были ранены |publisher=[[Infovastupanu]] |date=12. august 2015 |accessdate=13. augustil 2015}}</ref> <ref name="aWLb0">{{Cite web|url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2015/08/25/kremlin-censors-rush-to-erase-inadvertent-release-of-russian-casualties-in-east-ukraine/ |title=Russia Inadvertently Posts Its Casualties In Ukraine: 2,000 Deaths, 3,200 Disabled |publisher=[[Forbes]] |date=26.08.2015 |accessdate=26.08.2015 |first1=Paul Roderick |last1=Gregory |website=www.forbes.com}}</ref> <ref name="qKDE6">{{Cite web|url=http://www.independent.co.uk/news/world/europe/the-number-of-russian-troops-killed-or-injured-fighting-in-ukraine-seems-to-have-been-accidentally-published-10472603.html |title= Russia 'accidentally reveals' number of its soldiers killed in eastern Ukraine |publisher=[[The Independent]] |date=26. august 2015 |accessdate=26. augustil 2015 |first1=Michael |last1=Segalov}}</ref> <ref name="7i4v4">{{Cite web|url=http://112.international/conflict-in-eastern-ukraine/2269-ukrainian-soldiers-died-in-donbas-of-russian-aggression-poroshenko-2355.html |title=2,269 Ukrainian soldiers died in Donbas of Russian aggression, – Poroshenko |publisher=[[112 Ukrajina]] |date=29. jaanuar 2016 |accessdate=29. jaanuaril 2016 |quote=According to Ukrainian military forces since the beginning of ATO 2 673 soldiers died and 8 519 were injured. State Border Service informed that as of the end of December, 67 frontier guards died, 406 were injured and 6 are missing. 11 members of Ukrainian Security Service died, 100 were injured.}}</ref> <ref name="SvEYp">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=17131&LangID=E | title = Ukraine: Growing despair among over three million civilians in conflict zone – UN report | date = 3. märts 2016 | website = www.ohchr.org | publisher = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | location = [[Genf]] | language = inglise | trans-title = | accessdate = 3.03.2016 | quote= “There is a terrible sensation of physical, political, social and economic isolation and abandonment among the huge number of people – more than three million in all – who are struggling to eke out a living in the conflict zone. They are in urgent need of greater protection and support,” said the UN High Commissioner for Human Rights, Zeid Ra’ad Al Hussein.}}</ref> <ref name="SmDtP">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/ar/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=20329&LangID=S | title = Eastern Ukraine casualties highest since August 2015 – Zeid | date = 3. august 2016 | accessdate = 9.08.2016 | language= inglise, vene, ukraina | publisher = [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | quote = The many casualties we have documented in recent weeks suggest that neither Ukrainian forces nor the armed groups are taking the necessary precautions to protect civilians.<br/>In total, from mid-April 2014 to 31 July 2016, the UN Human Rights Office has documented 31,690 casualties, including 9,553 killed and 22,137 injured in the conflict area in eastern Ukraine. This includes Ukrainian armed forces, civilians and members of the armed groups.}}</ref> <ref name="NSzRf">{{cite web|url=http://interfax.com.ua/news/general/370274.html |title=На Донбассе с начала конфликта погибли 9640 человек, более 22 тыс. ранены |trans-title= |date=15. september 2016 |accessdate=15.09.2016 |publisher=[[Interfax-Ukraine]]}}</ref> <ref name="tRnPy">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3429499-lehyonery-azova-kak-ynostrantsy-vouiuit-na-donbasse |title=Легионеры "Азова": Как иностранцы воюют на Донбассе |publisher=[[Korrepondent.net]] |date=9. oktoober 2014 |accessdate=9. oktoober 2014}}</ref> <ref name="BeRlx">{{Cite web |url=http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |title=Chechens loyal to Russia fight alongside east Ukraine rebels |publisher=[[Reuters]] |date=10. detsember 2014 |accessdate=10. detsember 2014 |first1=Maria |last1=Tsvetkova |website= |archive-date=2014-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211055426/http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |url-status=dead }}</ref> <ref name="d2X78">[http://www.postimees.ee/3031527/kapo-eestist-on-lainud-inimesi-ka-ukrainasse-separatistide-poolele-voitlema Kapo: Eestist on läinud inimesi ka Ukrainasse separatistide poolele võitlema]</ref> <ref name="eBgbN">{{cite web |url=http://memorybook.org.ua/20/rudnicky.htm |title=Книга пам'яті загиблих //Рудніцький Вадим Володимирович |trans-title= |date= |accessdate=4.02.2017 |website= |language=uk}}</ref> <ref name="nsUyu">[http://www.lemonde.fr/europe/article/2014/05/11/des-mercenaires-en-ukraine_4414868_3214.html Des mercenaires en Ukraine], ''Le Monde'', 11 mai 2014.</ref> <ref name="LNEkU">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3475074-v-ukrayne-poiavytsia-voennaia-bryhada-s-lytovtsamy-y-poliakamy |title=В Украине появится военная бригада с литовцами и поляками |publisher=[[Korrsepondent.net]] |date=4. veebruar 2015}}</ref> <ref name="TxcZ7">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/18/world/europe/efforts-to-register-jews-in-ukraine-are-denounced-and-denied.html | title=Demands That Jews Register in Eastern Ukraine Are Denounced, and Denied | work=The New York Times | date=17. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="wobar">{{cite news | url=http://www.rferl.org/content/ukraine-colorado-beetle-separatists/25365793.html | title=What's Orange And Black And Bugging Ukraine? | work=Voice of America | date=28. aprill 2014 | accessdate=3. mai 2014}}</ref> <ref name="EXK7I">[http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/boec-nacgvardii-rasskazal-kak-sredi-boevikov-otlichit-mestnyh-rossiyan-i-chechencev-526749.html Боец Нацгвардии рассказал, как среди боевиков отличить местных, россиян и чеченцев (видео)] – Rahvuskaardi võitleja jutustas, kuidas eristada võitlejate seas kohalikke, venelasi ja tšetšeene (Vene erivägede võitlejatel pidavat lint olema seotud paremale käevarrele). Segodnya.ua. 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="WRiYP">[http://sprotyv.info/en/news/1210-chronicles-russian-ukrainian-war-russian-grad-near-dobropillya-photos Chronicles of Russian-Ukrainian war – Russian “Grad” near Dobropillya <nowiki>[PHOTOS]</nowiki>] Information Resistance, 15.06.2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="HRMMU">{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.09.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote=In total, from 14 April 2014 to 15 August 2017, OHCHR recorded 34,766 conflict-related casualties in Ukraine, among civilians, Ukrainian armed forces and members of the armed groups. This includes 10,225 people killed and 24,541 injured.}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] ([[Ukraina kaitsevägi|Ukraina kaitseväe]] kontrolli all edastav sõjaga seonduv teave; mitmes keeles, sh ukrainakeelne lühike pressikonverents eelmise päeva sündmuste kohta (algab tavaliselt kell 12:30), sünkroontõlkega inglise keelde, link interaktiivselt kaardile, millele esitatud vastasseisud toimumise aja ja kasutatud relvade järgi * [[:en:Timeline of the war in Donbass|Sõja igapäevane kajastus ingliskeelses Vikipeedias]] {{Commonskat|War in Donbass|Sõda Donbassis}} * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-26248275 Ukraine crisis timeline] – Ukraina kriisi kronoloogia <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] (Ukrainapoolne ametlik sõjasündmuste kajastus) <small>(''inglise, vene, ukraina, saksa ja prantsuse keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-europe-26270866 Ukraine crisis] – [[BBC News Online]] * [http://www.nytimes.com/interactive/2014/02/27/world/europe/ukraine-divisions-crimea.html Ukraine Crisis in Maps] – ''[[The New York Times]]'' * [http://rt.com/trends/ukraine-turmoil/ Ukraine turmoil] – [[RT (TV network)|RT]] * [http://edition.cnn.com/SPECIALS/2014/ukraine Crisis in Ukraine] – [[CNN]] * 14. aprill 2014, [[Hardo Aasmäe]], [http://www.õhtuleht.ee/575923/kommentaar-miks-vene-vagi-tammub-ukraina-piiril Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril?], õhtuleht.ee * [http://www.state.gov/r/pa/prs/ps/2014/04/224957.htm Genfi avaldus Ukraina kohta] 2014-04-17, täistekst, USA Riigidepartemang, vaadatud 2014-04-20 * [http://www.bbc.com/news/world-europe-27656302 Ukraina kriis: Kummitusrong Moskvast Donetskisse.] 2. juuni 2014. Steve Rosenberg. BBC News, Donetsk. Vaadatud 2014-06-02. * 6. september 2014, [http://zn.ua/article/print/UKRAINE/taruta-rasskazal-podrobnosti-rossiyskogo-vtorzheniya-24-avgusta-152366_.html Тарута раскрыл подробности российского вторжения 24 августа], lühikirjeldus VF sõjaväe tegevusest Ukraina territooriumil 24. augustil 2014 * 3. september 2014. Shaun Walker, Oksana Grytsenko, Leonid Ragozin. [http://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-soldier-youre-better-clueless-because-truth-horrible-moscow-ilovaysk Russian soldier: 'You're better clueless because the truth is horrible']. ''[[Guardian]]'' * [[4. september]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/articles/politics/3130513-smertniki_kakovy_poteri_rossiyskikh_voysk_v_ukraine.htm Смертники. Каковы потери российских войск в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * John Sweeney. [http://www.youtube.com/watch?v=EL3wiyN1NDo BBC Panorama – Putins Gamble (2014.09.08)]. [[BBC]]-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04). * [http://www.osce.org/ukraine-smm OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine] * [[10. oktoober]] 2014. ''Espreso.tv''. [http://espreso.tv/article/2014/10/10/makhnovschyna_ta_bulbashkovi_armiyi_na_donbasi_karta Махновщина та бульбашкові армії на Донбасі (КАРТА)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[12. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3641629-proekt_novorossiya_zakryt_putin_pereigral_rossiyu_nemtsov.htm?utm_source=newsliganet&utm_medium=site&utm_term=top_block&utm_campaign=usability Проект "Новороссия" закрыт. Путин переиграл Россию – Немцов] <small>(''vene keeles'')</small> * [[18. oktoober]] 2014. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [http://www.youtube.com/watch?v=on9HkuiMFUE Путин рассказал о своих планах на счет Донбасса (7:38)] <small>(''vene keeles'')</small> * [[19. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740280-rossiya_priznala_gibel_v_ukraine_900_voennykh_pravozashchitnitsa.htm В России признали гибель в Украине 900 военных – правозащитница] <small>(''vene keeles'')</small> * 19. oktoober 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740325-obnarodovana_tablitsa_po_poteryam_rossiyskoy_armii_v_ukraine.htm Обнародована таблица потерь российской армии в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * [[23. oktoober]] 2014. ''[[Reuters]]''. [http://www.reuters.com/article/2014/10/23/us-ukraine-crisis-tanks-exclusive-idUSKCN0IC1GE20141023 Exclusive: Charred tanks in Ukraine point to Russian involvement] <small>(''inglise keeles'')</small> * Taras Kuzio, [http://blogs.ft.com/beyond-brics/2014/11/27/guest-post-in-ukraine-it-is-time-to-call-a-war-a-war/ Guest post: in Ukraine, it is time to call a war a war], [[Financial Times]], [[27. november]] [[2014]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[30. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4259702-pokhoronki_pachkami_prikhodyat_v_voinskie_chasti_rf_pravozashchitniki.htm "Похоронки" пачками приходят в воинские части РФ – правозащитники] (video 10:59) <small>(''vene keeles'')</small> * Tom Parfitt. [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/11314817/Secret-dead-of-Russias-undeclared-war.html Secret dead of Russia's undeclared war], [[The Daily Telegraph|The Telegraph]], [[27. detsember]] 2014 <small>(''inglise keeles'')</small> * Robert Beckhusen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2014/12/02/how-ukraines-arsenal-matches-up-against-the-russian-backed-separatists/ How Ukraine’s arsenal matches up against the Russian-backed separatists’], ''[[Reuters]]'', [[2. detsember]] [[2014]]. <small>(''inglise keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [https://www.youtube.com/watch?v=DpUGnRBKPP8 Зворушливе відео про військовослужбовців АТО " 100 бійців" (3:48)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[22. jaanuar]] [[2015]], [[Reuters]], [http://www.reuters.com/news/picture/front-lines-of-east-ukraine?articleId=USRTR4MIRN Front lines of east Ukraine] * John Lloyd, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/01/28/ukraine-looking-more-like-poland-on-the-brink-of-world-war-two/ Ukraine looking more like Poland on the brink of World War Two], [[Reuters]], [[28. jaanuar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.stopfake.org/en/ Stop Fake]. Struggle against fake information about events in Ukraine <nowiki>[~Võitlus Ukraina sündmuste kohta käiva võltsteabe vastu]</nowiki> * [[2. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/e3ace220-a252-11e4-9630-00144feab7de.html?siteedition=uk#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How the west lost Putin. The first of two articles examines how the west misread the Russian leader’s determination] <small>(''inglise keeles'')</small><!-- lugemiseks vaja registreeruda, 3 artiklit kuus tasuta --> * [[3. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/7cfc8ac6-ab17-11e4-91d2-00144feab7de.html#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How a diplomatic success unravelled. Second part of the series looks at the fate of the Minsk accord] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[11. veebruar]] 2015, 00:05. ''Rosbalt'' <nowiki>|</nowiki> ''Peterburg''. [http://www.rosbalt.ru/piter/2015/02/11/1366640.html "Если родни нет, могут и на месте гибели прикопать"] <small>(''vene keeles'')</small><!--lingi allikas: http://sprotyv.info/ru/news/12782-naemnik-iz-pitera-dokazal-lozh-putina-na-donbasse-platyat-pochti-1-tys-v-nedelyu--> * Fiona Hill, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/02/26/hybrid-war-the-real-reason-fighting-stopped-in-ukraine-for-now/ Hybrid war: The real reason fighting stopped in Ukraine – for now], [[Reuters]], [[26. veebruar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Mark Urban]], [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150311_russia_ukraine_urban Российские войска на Украине: как Москва меняла тактику], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[11. märts]] [[2015]] <small>(''vene keeles'')</small> * Andrei Gorjanov, Olga Ivšina, [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150325_donetsk_rebel_interview Боец "спецназа ДНР": помощь России была решающей], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[31. märts]] [[2015]], <small>(''vene keeles'')</small> * [[3. aprill]] [[2015]], The [[Associated Press]], [http://triblive.com/usworld/world/8105635-74/ukraine-rebels-russia?printerfriendly=true Russians can't hide continuing role in Ukraine], triblive.com * Josh Cohen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/05/05/in-the-battle-between-ukraine-and-russian-separatists-shady-private-armies-take-the-field/ In the battle between Ukraine and Russian separatists, shady private armies take the field]. [[Reuters]], [[5. mai]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Maria Tsvetkova. [http://uk.reuters.com/article/2015/05/10/uk-ukraine-crisis-soldiers-specialreport-idUKKBN0NV06Y20150510 Special Report – Russian soldiers quit over Ukraine]. [[Reuters]], [[10. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Brian Whitmore. [http://www.rferl.org/content/lose-the-territory-win-the-war/27024973.html Lose The Territory, Win The War]. [[Vabadusraadio]], [[19. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Julian Borger. [http://www.theguardian.com/world/2015/aug/12/russia-and-nato-war-games-increase-risk-of-real-clash-reports-says Russia and Nato war games increase risk of real clash, report says] [[theguardian.com|Guardian]], [[12. august]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Aivar Kivisiv]]. [http://www.maailmavaade.ee/nr-26/koigest-saab-ukraina Kõigest saab Ukraina. Intervjuu Olena Stepovaga], [[Maailma Vaade]] nr 26 * Jack Losh. [https://news.vice.com/article/the-priest-the-pianist-a-cat-and-a-diy-sauna-one-week-in-ukraines-forgotten-war The Priest, the Pianist, a Cat, and a DIY Sauna: One Week in Ukraine’s Forgotten War], [[Vice News]], 27. november 2015 * Nolan Peterson. [http://dailysignal.com/2016/03/09/war-is-my-life-a-journey-along-the-front-lines-in-ukraine/ ‘War Is My Life': A Journey Along the Front Lines in Ukraine], [[The Daily Signal]], 9. märts 2016 <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.freejournal.biz/article4652/index.html Русские солдаты описали как их бригада воюет с Украиной (много вкусных подробностей для Гааги)] * 17. oktoober 2016, [https://www.youtube.com/watch?v=W5luI-0DXNs& FRANCE 24 English: EN WB REPORTERS PLT DONETSK 1015] * 20. juuni 2017. Adrian Bonenberger. [https://www.nytimes.com/2017/06/20/opinion/ukraine-russia.html The War No One Notices in Ukraine]. ''[[The New York Times]]'' * 31. oktoober 2014 [https://www.youtube.com/watch?v=5qYRrWSJDnc Мамо, не плач - Список всех Погибших Солдат на Востоке Украины 2014 (АТО) - Мамо не плач (HD)] (video 5:32) * 20. august 2020, Taras Kuzio, [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/vladimir-putins-hybrid-war-against-ukraine-continues/ Vladimir Putin’s forever war against Ukraine continues], [[Atlantic Council]] * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, november 2021, 234 lk ([[PDF]]) <!-- viited lisada siit ülespoole --> [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sõda Donbassis| ]] qlskdpne1a3jhjr20c5gefqh66p3ioj 6175657 6175619 2022-08-09T05:24:23Z Pietadè 41543 cce wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõda Donbassis | osa = [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] | pilt = Map of the war in Donbass.svg | pildiallkiri = Lahingutegevus [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastis<div style="text-align:left;margin:2px 0 0 3px;"> {{legend|#FE7F94|DRV<small>^*</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#FE78DF|LRV<small>^**</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#e94cc6|LRV kontrolli all oleva Vene-Ukraina piiri osa}} {{legend|#fe7720|Lahingupiirkonnas asuvad asustatud}} {{legend|#FCFFB2|DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#149cff|Ukraina kontrolli all olevad linnad}} {{legend|#ff1414|DRV/LRV kontrolli all olevad linnad}} <small>^*</small>DRV = Ühendus [[Donetski Rahvavabariik]]<br /> <small>^**</small>LRV = Ühendus [[Luganski Rahvavabariik]]</div> | aeg = 6. aprill 2014 – 24. veebruar 2022 | koht = [[Donetsi söebassein|Donbass]] <small>ja:<br/>[[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblast</small> | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis ={{Lihtne loend}} * Venemeelsed mässulised haarasid [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastites osaliselt võimu enda kätte * [[Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas (2014-)|Venemaa sõjaline sekkumine]] * [[Malaysia Airlinesi lend 17]] allatulistamine * 5. septembril 2014 allkirjastatati [[I Minski kokkulepe]] * 12. veebruaril 2015 allkirjastati [[II Minski kokkulepe]] * Luuakse Donbassi komisjon, millega saab [[Venemaa]] ''de facto'' kontrolli [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] üle * [[Debaltseve lahing]], mille käigus valitsusvastased relvajõud vallutasid [[Debaltseve]] linna * 1. septembril 2015 prooviti [[II Minski kokkulepe]]t uuesti jõusse saada * Osapoolte vahel ei õnnestunud saavutada kestvat relvarahu * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] {{lihtne loend lõpp}} | osaline1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina]] <br/> '''Toetus:''' <br/> [[Pilt:Flag of Lithuania.svg|25px]] [[Leedu]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Luganski Rahvavabariik]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Petro Porošenko]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Oleksandr Zahhartšenko]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Leonid Passitšnõk]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Vladimir Putin]] | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]]: * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|25px]] [[Ukraina maaväed]] * [[Pilt:USF emblem.svg|25px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina maakaitsepataljonid]] [[Pilt:Flag of the Security Service of Ukraine.png|25px]] [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] * [[Pilt:Нарукавний знак ЦСО СБУ.png|25px]] [[Erioperatsioonide Keskus „A“|Alfa Grupp]] [[Pilt:Геральдичний знак - емблема МВС України.svg|25px]] [[Ukraina siseministeerium]]: * [[Pilt:Прапор НГУ т.png|25px]] [[Ukraina Rahvuskaart]] * [[Pilt:Київ-1 емблема.png|25px]] [[Eriülesannete Patrullpolitsei (Ukraina)|Eriülesannete Patrullpolitsei]] * [[Pilt:Flag of the State Border Guard Service of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus]] Omakaitseühendused * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg|25px]] [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | väeüksused2 = [[Pilt:War Flag of Novorussia.svg|25px]] Separatistide jõud: {{Lihtne loend}} * [[Pilt:Donbass People's Militia flag.png|25px]] Donbassi maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Flag of the Vostok Battalion (Donetsk People's Republic).svg|25px]] Vostoki brigaad <br/> * [[Pilt:Flag of the Russian Orthodox Army.svg|25px]] [[Vene Õigeusklik Armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Sparta Battalion.svg|25px]] [[Sparta Pataljon]] <br/> * [[Pilt:Flag_of_the_St_George_Ribbon.png|25px]] Luganski maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Don Cossacks National Guard Banner.jpg|25px]] [[Suur-Doni armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Ghost Brigade.svg|25px]] [[Prizaki brigaad]] <br/> * [[Pilt:SSI of the Rapid Response Group "Batman".svg|25px]] [[Kiirreageerimisrühm Batman]] <br/> {{lihtne loend lõpp}} Erasõjafirmad * [[Wagneri grupp]] ---- [[Pilt:Banner of the Armed Forces of the Russian Federation (obverse).svg|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]<br/> [[Pilt:Реестр казачьих обществ России (шеврон).png|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Registreeritud Kasakad]]<br/> [[Pilt:Flag of the Chechen Republic.svg|25px]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] [[kadõrovlased]] <br/> [[Pilt:Civil Flag of Serbia.svg|25px]] Serbia vabatahtlikud | väeüksused3 = | jõud1 = 64 000 võitlejat | jõud2 = 40 000 - 45 000 võitlejat <br/> (3000-4000 Vene vabatahtlikku) <br/> 9000-12 000 [[Venemaa]] sõdurit <small>([[Ukraina]] ja [[USA]] hinnangul)</small> | jõud3 = | kaotused1 = 3966 surnud <br/> 135 teadmata kadunud <br/> 11 618+ haavatud | kaotused2 = 3516–4328 surnud | kaotused3 = | märkused = 3344 hukkunud tsiviilisikut (november 2019)<ref name="OHCHR 2019"/> <br/> Kokku 10 303 hukkunut ja 24 778 haavatut <br/> 1 414 798 sisepõgenikku, 925 500 on välismaale põgenenud }} '''Sõda [[Donbass]]is''' oli [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimise ja annekteerimise]] järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-[[Ukraina]] linnades alanud [[Venemaa]] mõjutatud relvakonflikt, mis algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete [[Separatism|separatistide]] rünnakutega sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on konflikt avaldanud mõju ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]]–[[Venemaa]] ja [[NATO]]–[[Venemaa]] suhetele.<ref name="FAOkp" /><ref name="N79vo" /> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.<ref name="G5app" /> Relvakonflikti vahelduva intensiivsusega algfaasile järgnes 2022. aasta veebruaris [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung suveräänsesse naaberriiki]]. __TOC__ NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]] väljendas [[17. august]]il 2014 saksa väljaandele [[Die Welt]]<!--Welt am Sonntag--> antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes [[Ida-Euroopa]] riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "[[Rohelised mehikesed|roheliste mehikeste]]" ilmumiseks".<ref name="kRteD" /><ref name="4vJWD" /> 2015. aasta oktoobris teatas väljaanne [[The Washington Post|Washington Post]], viitega [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber [[Süüria]]sse, toetama [[Süüria president|president]] [[Bashar al-Assad]]i režiimi.<ref name="6Tvd1" /> 2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile <!--Bellingat/Higgins, satelliiditõestus VF territooriumilt toimunud tulelöökide kohta-->vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.<ref name="KS5ZT" /> ==Algus== [[Pilt:2014-03-09 - Perevalne military base - 0116.JPG|pisi|Relvastatud eraldusmärkideta mehed [[Simferopol]]ist 25 km lõunas asuva [[Perevalne]] sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014]] [[Euromaidan]]i osana [[2014]]. aasta [[18. veebruar|18.]]–[[23. veebruar]]il<ref name="interim" /><ref name="first_day" /><ref name="finish" /> toimunud [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] järelkajana hakkasid alates veebruari lõpust ([[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamängude lõpetamise]] järel) toimuma peamiselt suuremates [[Ida-Ukraina|ida-]] ja [[Lõuna-Ukraina|lõunapoolsetes]] [[Ukraina]] linnades Venemaa-meelsete meeleavaldajate, vene marurahvuslaste<ref name="odshekh" /><ref name="VHDHZ" /><ref name="dqEis" /> ja valitsusvastaste rühmade väljaastumised. Venemaa meediakanalid on kasutanud väljaastumiste kohta väljendit '''Vene kevad''' (''Русская весна'', Russkaja vesna).<ref name="skvortsov" /> Vastuhakkude käigus [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeeris ja annekteeris]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] [[Krimm]]i. Mõnes piirkonnas eskaleerusid protestid relvastatud [[Separatism|separatistide]] [[ülestõus]]uks ([[Donetski Rahvavabariik]], [[Luganski Rahvavabariik]], [[Rahvavabariikide Liit|Novorossija Föderaalriik]], [[Slovjanski piiramine|Slovjansk]], [[Odessa kokkupõrked]], [[Donetski lahing]] jms).<ref name="32DhI" /><ref name="2ygGy" /> Ametnike ja pealtnägijate sõnul polnud mitte kõik meeleavaldustes osalejad Ukraina kodanikud, märkimisväärne osa protestijatest olid [[Venemaa]] kodanikud.<ref name="ruscit" /><ref name="kyivpost3" /> [[Donetski oblast]]i kuberneri [[Sergi Taruta]] väitel osalesid [[Donetsk]]i miitingutel endised kurjategijad ja teised okupeeritud [[Krimm]]ist saabunud inimesed.<ref name="nudpl" /> Ukraina julgeolekujõud ja piirivalve keelasid ajavahemikus 4. kuni 25. märtsini riiki sisenemise enam kui 8200 Venemaa passiga isikule. 27. märtsil ütles [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretär [[Andri Parubi]], et iga päev keelatakse riiki sisenemine 500–700 Venemaa kodanikule.<ref name="kyivpost.com" /> 14. aprillil 2014 kuulutas Ukraina riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО). <!-- peidan, kuni viite ilmumiseni Väidetavalt on VF sõjaväe raketisüsteemide ja helikopterite pidev hooldamine sõltuvuses Ida-Ukraina sõjatehastest.{{lisa viide}} --> ==Kronoloogia== {{main|Donbassi sõja kronoloogia}} {| class="wikitable" ![[2014|2014. aasta]]!![[2015|2015. aasta]]!![[2016|2016. aasta]]!![[2017|2017. aasta]] |- |align="center"|×||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)|märts–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta aprillist)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta juulist)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta juuli–september)|juuli–september]]||align="center"|× |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||align="center"|× |} ==Venemaa osalus== [[pilt:East Ukraine conflict dynamics.gif|pisi|300px|Sõja dünaamika – esimene kaader: 2014.07.01; viimane kaader: 2014.09.12.<br />Raamid on 3-päevalise sammuga, viimane kaader kordub 2 korda {{legend|#ee8f87|&nbsp;[[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Venemaa relvajõud|VF relvajõudude]] kontrolli all olev ala}} {{legend|#FFF3B4|&nbsp;DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#fe7720|Asustatud punktid, kus on käimas lahingud}} {{legend|#149cff|&nbsp;Ukraina kontrolli all olevad linnad {{legend|#ff1414|&nbsp;Okupeeritud linnad}}}}]] [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] möönis [[17. aprill]]il 2014 televisiooni otseülekandes [[Venemaa relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõudude]] kasutamist [[Krimm]]is koos kohalike omakaitseüksustega,<ref name="7ilxR" /><ref name="aLxeL" /> kuid Vladimir Putin tõrjus tagasi Ukraina, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väited, justkui oleksid Venemaa Föderatsiooni eriväed õhutanud rahutusi Ida-Ukrainas.<ref name="r0nse" /><ref name="FpvIK" /> [[Venemaa Föderatsioon]]i osalus on selgesõnaliselt toodud välja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] poolt 2. juulil vastuvõetud Bakuu deklaratsioonis, mille Venemaa Föderatsiooni poolt [[Helsingi lepped|Helsingi põhimõtete]] rikkumist käsitleva resolutsiooni 19. punktis kutsutakse Venemaad üles lõpetama [[interventsioon]] Ukrainas.<ref name="oZH6e" /><ref name="XvQhm" /> [[Infovastupanu]] andmetel osales juuli alguse seisuga [[Donbass]]i piirkonna relvastatud konfliktis umbes 3000 hea sõjalise ettevalmistusega Venemaa kodanikku. Iga lahingupäeva eest saadav miinimumtasu oli 1000&nbsp;[[Ameerika dollar|USD]].<ref name="eyvl4" /><ref name="Toapw" /><ref name="8JuuS" /> Terrorismivastase operatsiooni taasalustamisega juuli alguses kaasnes naaberriigis õhudessantvägede võitlejate matuste sagenemine.<ref name="P359w" /><ref name="Q7CuX" /> [[12. juuli]]l avati [[Kiiev]]is [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] muuseumi kõrval näitus, millel väljapandud [[Eksponaat|eksponaadid]] annavad tunnistust Venemaa osalusest Ida-Ukraina relvastatud konfliktis.<ref name="EDj5g" /><ref name="emzIz" /> [[24. august]]i hommikul piirasid [[Rjazan]]i ja [[Kostroma]] õhudessantvägede [[diviis]]id sisse ja purustasid [[Savur-mogõla]] ja [[Amvrossijivka]] juures olnud valitsusvägede grupeeringud.<ref name="fet1x" /> [[25. august]]il peeti Donetskist 40&nbsp;km kaugusel kagus asuva [[Dzerkalne]] küla juures kinni 10 VF dessantväelast.<ref name="EINt1" /> [[Venemaa]] kaitseministeeriumi teatel olid [[Venemaa Relvajõud]]ude relvastatud eriüksuslased sattunud öösel 20&nbsp;km kaugusele Venemaa piirist eksituse tõttu.<ref name="FHpDl" /><ref name="47RW1" /> [[London]]is asuva Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi ekspertide andmetel on vähemalt mõned Ukraina sõjategevuses osalevad tankid vaieldamatult [[Venemaa Relvajõud|VF relvajõudude]] päritolu, sest teistesse riikidesse selliseid tanke pole eksporditud.<ref name="5n9w3" /> [[28. august]]il tungisid Venemaa regulaarväed üle piiri ning vallutasid [[Novoazovsk]]i ja mitmeid lähedalasuvaid asulaid.<ref name="Wj2H8" /> [[NATO]] avaldas Venemaa sissetungi tõendavad satelliidipildid.<ref name="lQ47Z" /><ref name="H8F8F" /> NATO andmetel osaleb Ukrainas enam kui 1000 VF sõjaväelast.<ref name="0IGYN" /> Venemaa sõduriemade komiteede liidu esinaise Valentina Melnikova teatel on esialgsetel hinnangutel Ukrainas umbes 15&nbsp;000 Venemaa sõjaväelast.<ref name="Ipv7J" />. [[17. september|17. septembril]] võttis [[Euroopa Nõukogu]] [[Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee|Ministrite Komitee]] vastu otsuse, mille ühes punktis on Venemaal tungivalt soovitatud viia oma relvajõud välja Ukrainast.<ref name="95HDI" /><ref name="5UPGo" /> Venemaa Välisministeeriumi ametliku esindaja vastus nimetatud avalduse suhtes oli, et see on tühine ("ничтожно"), omab vaid propagandistlikku tähendust ning et Venemaa vägesid Ukraina territooriumil ei ole.<ref name="hLZsh" /> Ukraina kriisi meediakeskus avaldas [[9. veebruar]]il [[2015]] kaardi [[Venemaa relvajõud]]ude väeüksuste dislotseerumise kohta Ukraina territooriumil.<ref name="6k7J5" /> [[Infovastupanu]] on avaldanud mitmeid analüüse valitsusvastaste relvajõudude poolt kasutatava uusima Venemaa relvajõudude sõjatehnika kohta.<ref name="T4HTm" /> [[2015]]. aasta 17. detsembri traditsioonilises aastalõpuintervjuus möönis [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putin]] vene kodanike kohalolu Ukrainas, kes on hõivatud teatud probleemide, sealhulgas militaarset laadi probleemide, lahendamisega. Putin lisas, et see ei tähenda Venemaa regulaararmee kohalolu Ukrainas.<ref name="rghtd" /><ref name="Iqe36" /><ref name="o1j4z" /> ==Sündmuste kulg== [[1. september|1. septembril]] [[2014]] teatas Ukraina kaitseminister [[Valeri Geletei|Geletei]] oma [[Facebook]]i lehel, et Venemaa on kaotanud "hübriidsõja" ja alustanud täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse.<ref name="h1lej" /> Arvamust, et tegemist pole Ukraina siseriikliku kriisiga, vaid Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonfliktiga, väljendas ka [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]].<ref name="Sbiog" /> Venemaa president [[Vladimir Putin|Putin]] omakorda olevat telefonivestluses [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[José Manuel Durão Barroso|José Barrosoga]] väitnud, et võib soovi korral vallutada [[Kiiev]]i kahe nädalaga.<ref name="s4q9Y" /> [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] hinnangul viibis septembri alguse seisuga Ukraina territooriumil 10 kuni 15 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="9vaid" /> [[Venemaa]] regioonidevahelise koordinatsioonikeskuse "Unustatud polk" ("Забытый полк") andmetel viibis [[2014]]. aasta lõpul Ukrainas 14,5 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="OmsJ3" /> [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] Ukraina delegatsiooni juhi Michel Massoni 10. oktoobril 2014 avaldatud teate kohaselt on Punase Risti hinnangul Donbassis tegemist mitterahvusvahelise konfliktiga. Massoni teatel on olukord Ida-Ukrainas võrreldav näiteks konfliktidega [[Colombia]]s, [[Liibüa]]s ja [[Süüria]]s.<ref name="P8P0g" /> Päev hiljem nimetas [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]] toimuvat "2014. aasta Isamaasõjaks".<ref name="QPDJl" /> [[31. oktoober|31. oktoobril]] avaldati eelmisel päeval valitsuse poolt vastuvõetud korraldus nr&nbsp;1053, milles senistele [[Donbassi_sõja_kronoloogia_(2014._aasta_märts–juuni)#15._aprill|ATO]] läbiviimise piirkonna asulatele Luganski ja Donetski oblastis oli lisandunud ka [[Harkivi oblast]]i asulaid.<ref name="6yJcx" /> [[2015]]. aasta [[21. aprill]]il kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] poolt Ukraina vastu suunatud relvastatud agressiooni alguskuupäevaks [[2014]]. aasta [[20. veebruar]]i.<ref name="15iFH" /> 2015. aasta aprilli lõpul võttis ametlik Washington Ida-Ukraina valitsusvastaste jõudude kohta kasutusele uue termini: "Venemaa-separatistide ühendjõud" ([[inglise keel|inglise]]: ''combined Russian-separatist forces'').<ref name="ztoNS" /> [[2016]]. aasta augustis oli valitsusvastaste relvajõudude käsutuses hinnanguliselt rohkem tanke kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi relvajõududes kokku.<ref name="zHfPe" /> Augustis 2016 avaldas uurimiskeskus [[Eliot_Higgins#Bellingcat|Bellingcat]] kokkuvõtte, mille hinnangul on Ukrainas sõdinud tuhandeid Venemaa sõjaväelasi.<ref name="N2y2A" /><ref name="bZKgb" /><ref name="qwDk7" /> 30. aprillil 2018 kirjutas Ukraina president alla dekreedile terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamise ja [[Ühendjõudude operatsioon]]i alustamise kohta.<ref>{{cite web|url=http://www.mil.gov.ua/en/news/2018/04/30/president-signed-a-decree-the-joint-forces-operation-on-deflection-and-deterrence-of-russias-armed-aggression-in-the-donbas-began-on-april-30-2018/ |title=President signed a Decree: The Joint Forces Operation on deflection and deterrence of Russia's armed aggression in the Donbas began on April 30, 2018 |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=MoD |language=en}}</ref> ===Kaotused=== 11./12. augusti 2015 seisuga oli Ukraina poolel antud riiklikke autasusid 7329 relvajõudude võitlejale, neist 1415 said autasu postuumselt. 67&nbsp;779 [[Ukraina relvajõud]]ude liiget oli saanud lahingutegevuses osaleja staatuse.<ref name="M6zVY" /> Sama aja jooksul oli hukkunud 167 [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] võitlejat.<ref name="yLkmU" /> [[26. august]]il 2015 meedias avaldatud teabe kohaselt oli Venemaa 2015. aasta 1. veebruari seisuga maksnud sõjategevuses osalemise eest Ukrainas kompensatsiooni enam kui 2000 hukkunud sõjaväelase perekonnale ja 3200 invaliidistunud sõjaväelase perekonnale.<ref name="aWLb0" /><ref name="qKDE6" /> [[2016]]. aasta jaanuari lõpul kinnitas [[Ukraina president|president]] [[Petro Porošenko|Porošenko]], et sõjas on hukkunud 2269 Ukraina sõjaväelast.<ref name="7i4v4" /> [[3. märts]]il [[2016]] [[Genf]]is avaldatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] aruande olukorra kohta konfliktipiirkonnas kohaselt oli sõja algusest alates hukkunud vähemalt 9160 inimest ja saanud vigastada vähemalt 21&nbsp;000 inimest. <ref name="SvEYp" /> [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]i ülemvoliniku, prints [[Zayd ibn Ra‘ad]]i teatel oli 2016. aasta 31. juuli seisuga sõjas hukkunud vähemalt 9553 inimest.<ref name="SmDtP" /> 2016. aasta 15. septembri seisuga oli hukkunute arv 9640.<ref name="NSzRf" /> 2017. aasta 12. märtsi seisuga oli hukkunute arv 9940.<ref>{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.03.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote= The total death toll from mid-April 2014 to 12 March 2017 is at least 9,940, with at least 23,455 people injured. }}</ref> 2017. aasta 15. augusti seisuga oli konfliktis hukkunud vähemalt 10&nbsp;225 inimest ja saanud vigastada vähemalt 24&nbsp;541 inimest.<ref name="HRMMU" /> 2019. aasta suve alguseks oli hukkunud vähemalt 13 000 inimest.<ref name=rfe_2019_VI_8 /> [[Pilt:Meeleavaldus Vene Föderatsiooni saatkonna ees.IMG 3751.JPG|pisi|[[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkonna]] ees toimunud meeleavaldusel võeti peamiselt sõna Ukraina toetuseks. Fotol on näha [[Aivar Kivisiv]]i sõnavõtt, tema vasakul käel on üks meeleavalduse korraldajaid [[Ants Erm]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014</small>]] == Välisriikide toetus == 30. aprillil 2018 kinnitas [[USA riigidepartemang]]u esindaja, et tankitõrjeraketid [[FGM-148 Javelin|Javelin]] on Ukrainale üle antud.<ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/javelin-missile-delivery-ukraine-us-confirmed/29200588.html |title=U.S. Confirms Delivery Of Javelin Antitank Missiles To Ukraine |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]]}}</ref> == Välisriikide võitlejate osalus == Mõlemal poolel osaleb vabatahtlikena võitlejaid erinevatest riikidest, nii Euroopast kui Ameerikast.<ref name="bbc28951324" /><ref name="tRnPy" /><ref name="BeRlx" /> [[Kaitsepolitsei]] peadirektor [[Arnold Sinisalu]] ütles [[ETV]] saates "[[Kahekõne (saade)|Kahekõne]]", et inimesi on ka [[Eesti]]st Ukrainasse valitsusvägede vastu sõdima läinud.<ref name="d2X78" /> 24. augustil 2014 hukkus Ukraina [[territoriaalne iseseisvus|territoriaalse iseseisvuse]] kaitsel Luganski oblastis 1978. aastal [[Viljandi]]s sündinud [[Vadõm Rudnitskõi]].<ref name="eBgbN" /><!--Дата та місце народження: 10 лютого 1978 р., м. Вільянді, Естонія. Дата та місце загибелі: 24 серпня 2014 р., смт. Георгіївка, Лутугинський район, Луганська область. Звання: Рядовий міліції.Посада: Міліціонер.Підрозділ: Батальйон патрульної служби міліції особливого призначення "Шторм".--> Vastaspoole väitel on Ukraina valitsus kasutanud venemeelsete [[Separatism|separatistide]] vastu võitlemiseks [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] julgeolekuteenuseid pakkuva erafirma ''[[Academi]]'' (endiste nimetustega ''Blackwater'' ja ''Xe Services'') spetsialistide teenuseid<ref name="nsUyu" />, need väited ei ole aga leidnud kinnitust.<ref name="bbc28951324" /> [[Ukraina Ülemraada]] ratifitseeris [[4. veebruar]]il [[2015]] seaduseelnõu nr 0004&nbsp;– Leedu Vabariigi Valitsuse, Poola Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise kokkuleppe ühisväeosa loomise suhtes.<ref name="LNEkU" /> ==Rahvusvaheline vastukaja== ===Meediakajastus=== Nähtuste määratlemisel erinevad Vene ja Ukraina allikad üksteisest sõnastuse poolest suuresti.<ref name="warofwords" /> [[Donetski oblast]]is valitsushooneid hõivanud võitlejatest rääkides kasutavad Ukraina valitsus ja Lääne meedia sõnu ''separatistid'' ja ''terroristid'', Venemaa meedia ja võimud aga järjekindlalt väljendit ''föderaliseerimise toetajad'',<ref name="warofwords" /> Ukraina üleminekuvalitsusest Kiievis rääkides aga väljendit ''[[Stepan Bandera|Bandera]] [[Sõjaväeline hunta|hunta]]'' (Ukraina rahvuslase [[Stepan Bandera]] järgi), samuti epiteete ''[[fašist]]lik'' ja ''[[natsionalist]]lik''.<ref name="WSJoffensive" /><ref name="TxcZ7" /> Venemeelsete meeleavaldajate ja võitlejate kohta on Ukraina meedias kasutatud halvustavalt väljendit ''[[Kartulimardikas|koloraado mardikas]]'' ([[ukraina keel]]es ''колорадський жук''), vihjates nende poolt kantavale [[Püha_Georgi_orden|Georgi lindile]].<ref name="wobar" /><ref name="EXK7I" /> 15. juuni artiklis "Vene-Ukraina sõja kroonikad – Vene "[[Grad]]" Dobropillja lähistel <nowiki>[FOTOD]</nowiki>"<ref name="WRiYP" /> esitas Ukraina sõjandusekspert ja [[ajakirjanik]], [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusvälise organisatsiooni]] ''[[Infovastupanu]]'' koordinaator [[Dmõtro Tõmtšuk]] järjekordseid tõendeid Venemaa sõjalise invasiooni kohta Ida-Ukrainas. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OHCHR 2019">[https://www.ohchr.org/Documents/Countries/UA/28thReportUkraine_EN.pdf Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights Report on the human rights situation in Ukraine 16 August to 15 November 2019] (PDF). OHCHR. 12. detsember 2019.</ref> <ref name=rfe_2019_VI_8>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-announces-more-deaths-in-conflict-in-east-zelenskiy-vows-tough-response/29986605.html |title=Zelenskiy Vows 'Tough' Response As More Ukrainian Soldiers Die In The East |publisher=REF/RL |date=7.6.2019|accessdate=8.6.2019}}</ref> <ref name="interim">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26312008|title=Ukraine: Speaker Oleksandr Turchynov named interim president|publisher=BBC News|date=23. veebruar 2014}}</ref> <ref name="first_day">{{cite web|url=http://grani.ru/Politics/World/Europe/Ukraine/m.225216.html |title=Первый день после победы революции. Украина, 23 февраля |publisher=Grani.ru |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="finish">{{cite web|author=Geopolitical Weekly |url=http://www.stratfor.com/weekly/ukraine-turns-revolution-recovery |title=The uprising in Kiev has apparently reached its conclusion |publisher=Stratfor |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="odshekh">{{cite news|last=Shekhovtsov|first=Anton|title=Extremism in South-Eastern Ukraine|url=http://www.opendemocracy.net/od-russia/anton-shekhovtsov/dangers-of-extremism-in-southeastern-ukraine-far-right-eurasianism-slavic-unity|newspaper=Open Democracy|date=15. mai 2014}}</ref> <ref name="skvortsov">{{cite news | url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html | title="Русская весна" на Юго-Востоке Украины (IMF promises to present a program for Ukraine no later than the beginning of May) | work=Russian News and Information Agency | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Russian}}</ref> <ref name="ruscit">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html?_r=0 | title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests | work=The New York Times | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | author=Roth, Andrew}}</ref> <ref name="kyivpost3">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/southeastern-ukraine-invaded-by-pro-russian-protesters-338629.html | title=Southeastern Ukraine gets invasion of Russian protesters | work=Kyiv Post | date=7. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="kyivpost.com">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/sbu-detains-russian-provocateur-believed-to-have-planned-raid-on-ukrainian-parliament-cabinet-341555.html | title=SBU detains Russian provocateur believed to have planned raid on parliament, cabinet buildings | work=Kyiv Post | date=31. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="bbc28951324">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28951324 |title=Ukraine war pulls in foreign fighters|publisher=[[BBC News Online]] |date=31. august 2014 |accessdate=31. august 2014}}</ref> <ref name="warofwords">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/17/world/europe/in-ukraine-russia-plays-a-weighted-word-game.html?_r=0 | title=In Ukraine, Russia Plays a Weighted Word Game | work=The New York Times | date=16. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="WSJoffensive">{{cite news | url=http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303678404579536792135231508?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303678404579536792135231508.html | title=Ukraine Launches Offensive to Regain Slovyansk | work=The Wall Street Journal | date=2. mai 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="FAOkp">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27675337 Ukraine crisis: Nato to bolster defences]. BBC News. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="N79vo">{{Cite web|url=http://foreignpolicy.com/2015/09/18/exclusive-the-pentagon-is-preparing-new-war-plans-for-a-baltic-battle-against-russia/ | title = Exclusive: The Pentagon Is Preparing New War Plans For A Baltic Battle Against Russia | publisher=[[Foreign Policy]] |date=18. september 2015 |accessdate=19. septembril 2015 | first1=Julia | last1= Ioffe |website=}}</ref> <ref name="G5app">{{cite web |url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2016/11/20/international-criminal-court-russias-invasion-of-ukraine-is-a-crime-not-a-civil-war/2/#103aac25aa54 |title=International Criminal Court: Russia's Invasion Of Ukraine Is A 'Crime,' Not A Civil War |trans-title= |date=20. november 2016 |accessdate=2. jaanuaril 2017 |publisher=[[Forbes]] |website=www.forbes.com |language=en |quote=Donbas is an international conflict between Russian and Ukraine, not a civil war}}</ref> <ref name="kRteD">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/952141-v-nato-schitayut-vozmojnyim-povtorenie-rossiey-ukrainskogo-stsenariya-v-drugih-stranah.html |title=В НАТО считают возможным повторение Россией «украинского сценария» в других странах |publisher=UNIAN |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014}}</ref> <ref name="4vJWD">{{Cite web|url=http://www.welt.de/politik/ausland/article131296429/Die-Nato-muss-auf-gruene-Maennchen-vorbereitet-sein.html |title="Die Nato muss auf grüne Männchen vorbereitet sein" |publisher=[[Die Welt]] |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014 |website=www.welt.de |language=saksa}}</ref> <ref name="6Tvd1">{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/world/2015/10/24/russia-said-to-redeploy-special-ops-forces-from-ukraine-to-syria/ |title=Russia said to redeploy special-ops forces from Ukraine to Syria |publisher=[[Fox News Channel]] |date=24. oktoober 2015 |accessdate=24. oktoobril 2015 |quote=“The special forces were pulled out of Ukraine and sent to Syria,“ a Russian Ministry of Defense official said, adding that they had been serving in territories in eastern Ukraine held by pro-Russia rebels. The official described them as “akin to a Delta Force,” the U.S. Army’s elite counterterrorism unit.}}</ref> <ref name="KS5ZT">{{cite web |url=http://dailysignal.com/2016/12/09/eastern-europe-is-a-powder-keg-ready-to-explode/ |title=The 2 Largest Land Armies in Europe Tiptoe to the Edge of War and Back |trans-title= |date=9. detsember 2016 |accessdate= |publisher=[[The Daily Signal]] |quote=(France has about 209,000 active troops, Germany has about 176,750 active troops, Spain has about 133,000, Poland has about 101,500, and the U.K. has about 153,600.) |first1=Nolan |last1=Peterson |location=Kyiv}}</ref> <ref name="VHDHZ">http://www.nytimes.com/2014/05/24/opinion/the-pushback-in-ukraine.html?_r=0</ref> <ref name="dqEis">http://www.realclearpolitics.com/articles/2014/05/21/fascism_comes_to_ukraine_--_from_russia_122700.html</ref> <ref name="32DhI">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/armed-pro-russian-insurgents-in-luhansk-say-they-are-ready-for-police-raid-343167.html | title=Armed pro-Russian insurgents in Luhansk say they are ready for police raid | work=Kyiv Post | date=12. aprill 2014 | last=Grytsenko | first=Oksana}}</ref> <ref name="2ygGy">{{cite news | url=https://ca.news.yahoo.com/ukraine-special-forces-sent-eastern-city-retake-buildings-082049113.html | title=Ukraine to deploy troops to quash pro-Russian insurgency in the east | work=Yahoo News | date=14. aprill 2014 | agency=Associated Press | accessdate=14. aprill 2014 | last=Leonard | first=Peter}}</ref> <ref name="nudpl">{{cite news | url=http://tsn.ua/ukrayina/doneckimi-separatistami-viyavilisya-kolishni-zeki-i-gastroleri-z-krimu-341899.html | title=Донецькими сепаратистами виявилися колишні зеки і гастролери з Криму Більше читайте тут (Separatists in Donetsk were former prisoners) | work=TSN | date=26. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Ukrainian}}</ref> <ref name="7ilxR">{{cite web | url=http://eng.kremlin.ru/news/7034 | title=Direct Line with Vladimir Putin | publisher=kremlin.ru | date=17. aprill 2014 | accessdate=21. aprill 2014 | quote=And so we had to take the necessary measures in order to prevent the situation in Crimea unfolding the way it is now unfolding in southeastern Ukraine. We didn't want any tanks, any nationalist combat units or people with extreme views armed with automatic weapons. Of course, the Russian servicemen did back the Crimean self-defence forces. | language=vene}}</ref> <ref name="aLxeL">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10768250/Ukraine-crisis-live.html |title= Ukraine crisis: live |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="r0nse">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/10772235/Vladimir-Putin-in-TV-denial-that-Russian-special-forces-are-in-eastern-Ukraine.html |title= Vladimir Putin in TV denial that Russian special forces are in eastern Ukraine |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="FpvIK">{{Cite web|url=http://news.liga.net/video/politics/4086201-putin_ukrainskikh_voennykh_v_krymu_blokirovali_nashi_voennye.htm |title=Путин: Украинских военных в Крыму блокировали российские войска |publisher=Liga Novosti |date=17.11.2014 |accessdate=22.11.2014}}</ref> <ref name="oZH6e">[https://web.archive.org/web/20141006111553/http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2540-2014-baku-declaration-eng/file/ Bakuu deklaratsioon], inglise keeles.</ref> <ref name="XvQhm">[http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2539-2014-baku-declaration-rus/file Bakuu deklaratsioon], vene keeles.</ref> <ref name="eyvl4">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1852-psy-voyny-kto-platit-za-naemnikov-putina |title=Псы войны. Кто платит за наемников Путина? |date=3. juuli 2014 |website=sprotyv.info |publisher=''[[Infovastupanu]]''|language=vene |accessdate=5. juuli 2014}}</ref> <ref name="Toapw">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2040-sbu-perekryla-kanal-postavki-deneg-terroristam |title=СБУ перекрыла канал поставки денег террористам |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="8JuuS">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2041-terroristy-ispolzuyut-rossiyskoy-oruzhie-foto |title=Террористы используют российской оружие. Фото |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="P359w">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1989-v-moskve-pohoronili-boycov-45-go-polka-specnaza-vdv-pogibshih-na-donbasse |title=В Москве похоронили бойцов 45-го полка спецназа ВДВ, погибших на Донбассе |last1= |first1= |last2= |first2= |authorlink= |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=ria.ry |language=vene |page= |accessdate=7. juuli 2014}}</ref> <ref name="Q7CuX">{{cite web |url=http://ura-inform.com/ru/society/2014/07/07/v-moskve-proshli-pokhorony-vnezapno-umershikh-14-bojtsov-spetsnaza-foto |title=В Москве прошли похороны "внезапно" умерших 14 бойцов спецназа – ФОТО |authorlink= |first=|last=|publisher=URA-Inform |date=7. juuli 2014 |website=ura-inform.com |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="EDj5g">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2202-ocherednye-dokazatelstva-rossiyskoy-voennoy-agressii-foto |title=Очередные доказательства российской военной агрессии. Фото |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="emzIz">{{Cite web|url=http://news.liga.net/photo/politics/2501725-dokazatelstva_prichastnosti_rossii_k_terrorizmu_foto_.htm#1 |title=Доказательства причастности России к терроризму в Донбассе: фото |publisher=Liga.net|date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="fet1x">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036474/ |title=Геращенко рассказал, когда началось вторжение российских войск |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014, 00:36 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="EINt1">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28933073 |title=Ukraine crisis: Poroshenko and Putin set for Minsk talks |publisher=[[BBC News Online]] |date=26. august 2014, 06:34 |accessdate=26. august 2014}}</ref> <ref name="FHpDl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28934213 Captured Russian troops 'in Ukraine by accident'], [[BBC News Online]] (26 August 2014)</ref> <ref name="47RW1">[http://ria.ru/defense_safety/20140826/1021446691.html Источник: задержанные на Украине военные РФ случайно пересекли границу], RIA Novosty, August 26, 2014.</ref> <ref name="5n9w3">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28961080 |title=Ukraine crisis: T-72 tank shoots hole in Russian denial |publisher=[[BBC News Online]] |date=27. august 2014 |accessdate=27. august 2014}}</ref> <ref name="Wj2H8">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036043/ |title=Новоазовск брали две колонны техники российской армии – СНБО |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="lQ47Z">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28972878 |title=Ukraine crisis: Nato images 'show Russia troops' |publisher=[[BBC News Online]] |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="H8F8F">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036096/ |title=НАТО опубликовало спутниковые снимки, подтверждающие вторжение РФ |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="0IGYN">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036070/ |title=Источник в НАТО: В Украине – более тисячи российских военных |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="Ipv7J">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/08/28/7036014/ У Росії нарахували 15 тисяч солдатів, які воюють на Донбасі]</ref> <ref name="95HDI">{{Cite web|url=https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CM/Del/Dec(2014)1207/1.5&Language=lanEnglish&Ver=original&Site=COE&BackColorInternet=C3C3C3&BackColorIntranet=EDB021&BackColorLogged=F5D383 |title=Situation in Ukraine |publisher=Euroopa Nõukogu |date=17. september 2014 |accessdate=20. september 2014}}</ref> <ref name="5UPGo">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5184-v-es-priznali-prisutstvie-rossiyskih-voysk-v-ukraine |title=В ЕС признали присутствие российских войск в Украине |publisher=''Infovastupanu'' |date=18. september 2014 |accessdate=19. september 2014}}</ref> <ref name="hLZsh">{{Cite web|url=http://www.mid.ru/brp_4.nsf/newsline/05872AE7D2452EA844257D59002CFBDB |title=Ответ официального представителя МИД России А.К.Лукашевича на вопрос агентства «Интерфакс» относительно решения КМСЕ по Украине |publisher=Venemaa Välisministeerium |date=20. september 2014 |accessdate=20. septembril 2014}}</ref> <ref name="6k7J5">{{Cite web|url=http://uacrisis.org/wp-content/uploads/2015/02/map_RussianForces2.jpg |title=Інфографіка. Російські війська на території України |publisher=Ukraine Crisis Media Center |date=9. veebruar 2015 |accessdate=10. veebruaril 2015 |language=ukraina |website=UACRISIS.ORG}}</ref> <ref name="T4HTm">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/arsenal-agressora-dopolneno |title=Арсенал агрессора (дополнено), – ИС |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11. august 2015 |accessdate=11. augustil 2015 |first1=Kostantin |last1=Mašovets |website=}}</ref> <ref name="rghtd">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/live/2015/dec/17/vladimir-putins-annual-press-conference-live |title=Vladimir Putin press conference: 'Russian military personnel were in Ukraine' – as it happened |publisher=[[theguardian.com]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015|author=Nadia Khomami}}</ref> <ref name="Iqe36">{{Cite web|url=http://kremlin.ru/events/president/news/50971 |title=Большая пресс-конференция Владимира Путина |publisher=President of Russia |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |location=Moskva|website=kremlin.ru |language=ru |quote=Мы никогда не говорили, что там нет людей, которые занимаются решением определённых вопросов, в том числе в военной сфере, но это не значит, что там присутствуют регулярные российские войска.}}</ref> <ref name="o1j4z">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/us-russia-putin-ukraine-idUSKBN0U019G20151217 |title=Putin: Russia did have people in Ukraine doing 'certain military tasks' |publisher=[[Reuters]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |quote="We never said there were no people there who were carrying out certain tasks including in the military sphere," Putin told an annual news conference. |location=Moskva}}</ref> <ref name="h1lej">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036450/ |title=Гелетей: Россия проиграла гибридную войну |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="Sbiog">{{Cite web|url=http://www.eurointegration.com.ua/rus/news/2014/09/1/7025573/ |title=Меркель: это не внутренний кризис, а конфликт Украины и РФ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="s4q9Y">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036456/ |title=СМИ: Путин угрожал Баррозу взять Киев через две недели |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="9vaid">{{Cite web|url=http://news.liga.net/articles/politics/2995598-voyna_rossii_protiv_ukrainy_poslednie_sobytiya_v_donbasse.htm |title=Война России против Украины: последние события в Донбассе |publisher=Liga Novosti |date=02.09.2014 01:34 |accessdate=02.09.2014}}</ref> <ref name="OmsJ3">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy |title=Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=10.12.2014 |accessdate=05.01.2015}}</ref> <ref name="P8P0g">{{Cite web|url=http://forbes.ua/nation/1380443-glava-delegacii-krasnogo-kresta-v-ukraine-my-ocenivaem-situaciyu-na-donbasse-kak-nemezhdunarodnyj-voo |title=Глава делегации Красного Креста в Украине: Мы оцениваем ситуацию на Донбассе как немеждународный вооруженный конфликт |publisher=[[Forbes]] |date=10. oktoober 2014 |accessdate=10. oktoober 2014 |first1= |last1= |website=forbes.ua}}</ref> <ref name="QPDJl">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3629639-poroshenko_nazval_konflikt_v_donbasse_otechestvennoy_voynoy.htm |title=Порошенко назвал конфликт в Донбассе Отечественной войной |publisher=Liga Novosti |date=11. oktoober 2014 |accessdate=11. oktoober 2014}}</ref> <ref name="6yJcx">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3879226-kabmin_otnes_k_zone_ato_ryad_naselennykh_punktov_kharkovshchiny.htm |title=Кабмин отнес к зоне АТО ряд населенных пунктов Харьковщины |publisher=Liga Novosti |date=31. oktoober 2014 |accessdate=31. oktoober 2014}}</ref> <ref name="15iFH">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3505998-rada-opredelyla-datu-nachala-ahressyy-so-storony-rossyy |title=Рада определила дату начала агрессии со стороны России |publisher=[[KorrespondenT.net]] |date=21.04.2015, 10:58}}</ref> <ref name="ztoNS">Sõna ''combined'' võib tõlkida ka: ühend-, sega-, hübriid-.<br />{{Cite web |url=http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |title=US commander: Russia seems set for new offensive in Ukraine |publisher=[[Associated Press]] |date=30. aprill 2015 |accessdate= |first1=BRADLEY |last1=KLAPPER |first2=KEN |last2=DILANIAN |website= |archive-date=2015-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150528204619/http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |url-status=dead }}</ref> <ref name="zHfPe">{{cite web|url=http://dailysignal.com/2016/08/22/the-war-wont-be-over-soon-ukraines-long-fight-against-russia-for-freedom/ |title=‘The War Won’t Be Over Soon’: Ukraine’s Long Fight Against Russia for Freedom |date=22. august 2016 |accessdate=27. augustil 2016 |publisher=[[The Daily Signal]] |first1=Nolan |last1=Peterson}}</ref> <ref name="N2y2A">[https://www.bellingcat.com/wp-content/uploads/2016/08/RussiasWarinUkraine_TheMedals_and_TreacherousNumbers-4.pdf Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="bZKgb">August 31, 2016, By Bellingcat [https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2016/08/31/russias-war-ukraine-medals-treacherous-numbers/ Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="qwDk7">01.september 2016 10:18, Kaarel Kressa, [http://m.delfi.ee/article.php?id=75504147 Uurimiskeskus: väljaantud medalid tõendavad, et Ukrainas on sõdinud üle 10 000 Vene sõjaväelase]</ref> <ref name="M6zVY">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-ukraina-nagradila-7-239-svoih-zashchitnikov-iz-nih-1-415-posmertno |title=За время АТО Украина наградила 7 239 своих защитников, из них – 1 415 посмертно, – Минобороны |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11.08.2015 |accessdate=12.08.2015}}</ref> <ref name="yLkmU">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-na-donbasse-pogibli-167-boycov-nacgvardii-bolee-700-byli-raneny |title=За время АТО на Донбассе погибли 167 бойцов Нацгвардии, более 700 были ранены |publisher=[[Infovastupanu]] |date=12. august 2015 |accessdate=13. augustil 2015}}</ref> <ref name="aWLb0">{{Cite web|url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2015/08/25/kremlin-censors-rush-to-erase-inadvertent-release-of-russian-casualties-in-east-ukraine/ |title=Russia Inadvertently Posts Its Casualties In Ukraine: 2,000 Deaths, 3,200 Disabled |publisher=[[Forbes]] |date=26.08.2015 |accessdate=26.08.2015 |first1=Paul Roderick |last1=Gregory |website=www.forbes.com}}</ref> <ref name="qKDE6">{{Cite web|url=http://www.independent.co.uk/news/world/europe/the-number-of-russian-troops-killed-or-injured-fighting-in-ukraine-seems-to-have-been-accidentally-published-10472603.html |title= Russia 'accidentally reveals' number of its soldiers killed in eastern Ukraine |publisher=[[The Independent]] |date=26. august 2015 |accessdate=26. augustil 2015 |first1=Michael |last1=Segalov}}</ref> <ref name="7i4v4">{{Cite web|url=http://112.international/conflict-in-eastern-ukraine/2269-ukrainian-soldiers-died-in-donbas-of-russian-aggression-poroshenko-2355.html |title=2,269 Ukrainian soldiers died in Donbas of Russian aggression, – Poroshenko |publisher=[[112 Ukrajina]] |date=29. jaanuar 2016 |accessdate=29. jaanuaril 2016 |quote=According to Ukrainian military forces since the beginning of ATO 2 673 soldiers died and 8 519 were injured. State Border Service informed that as of the end of December, 67 frontier guards died, 406 were injured and 6 are missing. 11 members of Ukrainian Security Service died, 100 were injured.}}</ref> <ref name="SvEYp">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=17131&LangID=E | title = Ukraine: Growing despair among over three million civilians in conflict zone – UN report | date = 3. märts 2016 | website = www.ohchr.org | publisher = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | location = [[Genf]] | language = inglise | trans-title = | accessdate = 3.03.2016 | quote= “There is a terrible sensation of physical, political, social and economic isolation and abandonment among the huge number of people – more than three million in all – who are struggling to eke out a living in the conflict zone. They are in urgent need of greater protection and support,” said the UN High Commissioner for Human Rights, Zeid Ra’ad Al Hussein.}}</ref> <ref name="SmDtP">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/ar/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=20329&LangID=S | title = Eastern Ukraine casualties highest since August 2015 – Zeid | date = 3. august 2016 | accessdate = 9.08.2016 | language= inglise, vene, ukraina | publisher = [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | quote = The many casualties we have documented in recent weeks suggest that neither Ukrainian forces nor the armed groups are taking the necessary precautions to protect civilians.<br/>In total, from mid-April 2014 to 31 July 2016, the UN Human Rights Office has documented 31,690 casualties, including 9,553 killed and 22,137 injured in the conflict area in eastern Ukraine. This includes Ukrainian armed forces, civilians and members of the armed groups.}}</ref> <ref name="NSzRf">{{cite web|url=http://interfax.com.ua/news/general/370274.html |title=На Донбассе с начала конфликта погибли 9640 человек, более 22 тыс. ранены |trans-title= |date=15. september 2016 |accessdate=15.09.2016 |publisher=[[Interfax-Ukraine]]}}</ref> <ref name="tRnPy">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3429499-lehyonery-azova-kak-ynostrantsy-vouiuit-na-donbasse |title=Легионеры "Азова": Как иностранцы воюют на Донбассе |publisher=[[Korrepondent.net]] |date=9. oktoober 2014 |accessdate=9. oktoober 2014}}</ref> <ref name="BeRlx">{{Cite web |url=http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |title=Chechens loyal to Russia fight alongside east Ukraine rebels |publisher=[[Reuters]] |date=10. detsember 2014 |accessdate=10. detsember 2014 |first1=Maria |last1=Tsvetkova |website= |archive-date=2014-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211055426/http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |url-status=dead }}</ref> <ref name="d2X78">[http://www.postimees.ee/3031527/kapo-eestist-on-lainud-inimesi-ka-ukrainasse-separatistide-poolele-voitlema Kapo: Eestist on läinud inimesi ka Ukrainasse separatistide poolele võitlema]</ref> <ref name="eBgbN">{{cite web |url=http://memorybook.org.ua/20/rudnicky.htm |title=Книга пам'яті загиблих //Рудніцький Вадим Володимирович |trans-title= |date= |accessdate=4.02.2017 |website= |language=uk}}</ref> <ref name="nsUyu">[http://www.lemonde.fr/europe/article/2014/05/11/des-mercenaires-en-ukraine_4414868_3214.html Des mercenaires en Ukraine], ''Le Monde'', 11 mai 2014.</ref> <ref name="LNEkU">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3475074-v-ukrayne-poiavytsia-voennaia-bryhada-s-lytovtsamy-y-poliakamy |title=В Украине появится военная бригада с литовцами и поляками |publisher=[[Korrsepondent.net]] |date=4. veebruar 2015}}</ref> <ref name="TxcZ7">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/18/world/europe/efforts-to-register-jews-in-ukraine-are-denounced-and-denied.html | title=Demands That Jews Register in Eastern Ukraine Are Denounced, and Denied | work=The New York Times | date=17. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="wobar">{{cite news | url=http://www.rferl.org/content/ukraine-colorado-beetle-separatists/25365793.html | title=What's Orange And Black And Bugging Ukraine? | work=Voice of America | date=28. aprill 2014 | accessdate=3. mai 2014}}</ref> <ref name="EXK7I">[http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/boec-nacgvardii-rasskazal-kak-sredi-boevikov-otlichit-mestnyh-rossiyan-i-chechencev-526749.html Боец Нацгвардии рассказал, как среди боевиков отличить местных, россиян и чеченцев (видео)] – Rahvuskaardi võitleja jutustas, kuidas eristada võitlejate seas kohalikke, venelasi ja tšetšeene (Vene erivägede võitlejatel pidavat lint olema seotud paremale käevarrele). Segodnya.ua. 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="WRiYP">[http://sprotyv.info/en/news/1210-chronicles-russian-ukrainian-war-russian-grad-near-dobropillya-photos Chronicles of Russian-Ukrainian war – Russian “Grad” near Dobropillya <nowiki>[PHOTOS]</nowiki>] Information Resistance, 15.06.2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="HRMMU">{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.09.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote=In total, from 14 April 2014 to 15 August 2017, OHCHR recorded 34,766 conflict-related casualties in Ukraine, among civilians, Ukrainian armed forces and members of the armed groups. This includes 10,225 people killed and 24,541 injured.}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] ([[Ukraina kaitsevägi|Ukraina kaitseväe]] kontrolli all edastav sõjaga seonduv teave; mitmes keeles, sh ukrainakeelne lühike pressikonverents eelmise päeva sündmuste kohta (algab tavaliselt kell 12:30), sünkroontõlkega inglise keelde, link interaktiivselt kaardile, millele esitatud vastasseisud toimumise aja ja kasutatud relvade järgi * [[:en:Timeline of the war in Donbass|Sõja igapäevane kajastus ingliskeelses Vikipeedias]] {{Commonskat|War in Donbass|Sõda Donbassis}} * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-26248275 Ukraine crisis timeline] – Ukraina kriisi kronoloogia <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] (Ukrainapoolne ametlik sõjasündmuste kajastus) <small>(''inglise, vene, ukraina, saksa ja prantsuse keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-europe-26270866 Ukraine crisis] – [[BBC News Online]] * [http://www.nytimes.com/interactive/2014/02/27/world/europe/ukraine-divisions-crimea.html Ukraine Crisis in Maps] – ''[[The New York Times]]'' * [http://rt.com/trends/ukraine-turmoil/ Ukraine turmoil] – [[RT (TV network)|RT]] * [http://edition.cnn.com/SPECIALS/2014/ukraine Crisis in Ukraine] – [[CNN]] * 14. aprill 2014, [[Hardo Aasmäe]], [http://www.õhtuleht.ee/575923/kommentaar-miks-vene-vagi-tammub-ukraina-piiril Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril?], õhtuleht.ee * [http://www.state.gov/r/pa/prs/ps/2014/04/224957.htm Genfi avaldus Ukraina kohta] 2014-04-17, täistekst, USA Riigidepartemang, vaadatud 2014-04-20 * [http://www.bbc.com/news/world-europe-27656302 Ukraina kriis: Kummitusrong Moskvast Donetskisse.] 2. juuni 2014. Steve Rosenberg. BBC News, Donetsk. Vaadatud 2014-06-02. * 6. september 2014, [http://zn.ua/article/print/UKRAINE/taruta-rasskazal-podrobnosti-rossiyskogo-vtorzheniya-24-avgusta-152366_.html Тарута раскрыл подробности российского вторжения 24 августа], lühikirjeldus VF sõjaväe tegevusest Ukraina territooriumil 24. augustil 2014 * 3. september 2014. Shaun Walker, Oksana Grytsenko, Leonid Ragozin. [http://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-soldier-youre-better-clueless-because-truth-horrible-moscow-ilovaysk Russian soldier: 'You're better clueless because the truth is horrible']. ''[[Guardian]]'' * [[4. september]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/articles/politics/3130513-smertniki_kakovy_poteri_rossiyskikh_voysk_v_ukraine.htm Смертники. Каковы потери российских войск в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * John Sweeney. [http://www.youtube.com/watch?v=EL3wiyN1NDo BBC Panorama – Putins Gamble (2014.09.08)]. [[BBC]]-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04). * [http://www.osce.org/ukraine-smm OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine] * [[10. oktoober]] 2014. ''Espreso.tv''. [http://espreso.tv/article/2014/10/10/makhnovschyna_ta_bulbashkovi_armiyi_na_donbasi_karta Махновщина та бульбашкові армії на Донбасі (КАРТА)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[12. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3641629-proekt_novorossiya_zakryt_putin_pereigral_rossiyu_nemtsov.htm?utm_source=newsliganet&utm_medium=site&utm_term=top_block&utm_campaign=usability Проект "Новороссия" закрыт. Путин переиграл Россию – Немцов] <small>(''vene keeles'')</small> * [[18. oktoober]] 2014. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [http://www.youtube.com/watch?v=on9HkuiMFUE Путин рассказал о своих планах на счет Донбасса (7:38)] <small>(''vene keeles'')</small> * [[19. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740280-rossiya_priznala_gibel_v_ukraine_900_voennykh_pravozashchitnitsa.htm В России признали гибель в Украине 900 военных – правозащитница] <small>(''vene keeles'')</small> * 19. oktoober 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740325-obnarodovana_tablitsa_po_poteryam_rossiyskoy_armii_v_ukraine.htm Обнародована таблица потерь российской армии в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * [[23. oktoober]] 2014. ''[[Reuters]]''. [http://www.reuters.com/article/2014/10/23/us-ukraine-crisis-tanks-exclusive-idUSKCN0IC1GE20141023 Exclusive: Charred tanks in Ukraine point to Russian involvement] <small>(''inglise keeles'')</small> * Taras Kuzio, [http://blogs.ft.com/beyond-brics/2014/11/27/guest-post-in-ukraine-it-is-time-to-call-a-war-a-war/ Guest post: in Ukraine, it is time to call a war a war], [[Financial Times]], [[27. november]] [[2014]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[30. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4259702-pokhoronki_pachkami_prikhodyat_v_voinskie_chasti_rf_pravozashchitniki.htm "Похоронки" пачками приходят в воинские части РФ – правозащитники] (video 10:59) <small>(''vene keeles'')</small> * Tom Parfitt. [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/11314817/Secret-dead-of-Russias-undeclared-war.html Secret dead of Russia's undeclared war], [[The Daily Telegraph|The Telegraph]], [[27. detsember]] 2014 <small>(''inglise keeles'')</small> * Robert Beckhusen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2014/12/02/how-ukraines-arsenal-matches-up-against-the-russian-backed-separatists/ How Ukraine’s arsenal matches up against the Russian-backed separatists’], ''[[Reuters]]'', [[2. detsember]] [[2014]]. <small>(''inglise keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [https://www.youtube.com/watch?v=DpUGnRBKPP8 Зворушливе відео про військовослужбовців АТО " 100 бійців" (3:48)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[22. jaanuar]] [[2015]], [[Reuters]], [http://www.reuters.com/news/picture/front-lines-of-east-ukraine?articleId=USRTR4MIRN Front lines of east Ukraine] * John Lloyd, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/01/28/ukraine-looking-more-like-poland-on-the-brink-of-world-war-two/ Ukraine looking more like Poland on the brink of World War Two], [[Reuters]], [[28. jaanuar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.stopfake.org/en/ Stop Fake]. Struggle against fake information about events in Ukraine <nowiki>[~Võitlus Ukraina sündmuste kohta käiva võltsteabe vastu]</nowiki> * [[2. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/e3ace220-a252-11e4-9630-00144feab7de.html?siteedition=uk#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How the west lost Putin. The first of two articles examines how the west misread the Russian leader’s determination] <small>(''inglise keeles'')</small><!-- lugemiseks vaja registreeruda, 3 artiklit kuus tasuta --> * [[3. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/7cfc8ac6-ab17-11e4-91d2-00144feab7de.html#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How a diplomatic success unravelled. Second part of the series looks at the fate of the Minsk accord] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[11. veebruar]] 2015, 00:05. ''Rosbalt'' <nowiki>|</nowiki> ''Peterburg''. [http://www.rosbalt.ru/piter/2015/02/11/1366640.html "Если родни нет, могут и на месте гибели прикопать"] <small>(''vene keeles'')</small><!--lingi allikas: http://sprotyv.info/ru/news/12782-naemnik-iz-pitera-dokazal-lozh-putina-na-donbasse-platyat-pochti-1-tys-v-nedelyu--> * Fiona Hill, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/02/26/hybrid-war-the-real-reason-fighting-stopped-in-ukraine-for-now/ Hybrid war: The real reason fighting stopped in Ukraine – for now], [[Reuters]], [[26. veebruar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Mark Urban]], [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150311_russia_ukraine_urban Российские войска на Украине: как Москва меняла тактику], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[11. märts]] [[2015]] <small>(''vene keeles'')</small> * Andrei Gorjanov, Olga Ivšina, [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150325_donetsk_rebel_interview Боец "спецназа ДНР": помощь России была решающей], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[31. märts]] [[2015]], <small>(''vene keeles'')</small> * [[3. aprill]] [[2015]], The [[Associated Press]], [http://triblive.com/usworld/world/8105635-74/ukraine-rebels-russia?printerfriendly=true Russians can't hide continuing role in Ukraine], triblive.com * Josh Cohen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/05/05/in-the-battle-between-ukraine-and-russian-separatists-shady-private-armies-take-the-field/ In the battle between Ukraine and Russian separatists, shady private armies take the field]. [[Reuters]], [[5. mai]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Maria Tsvetkova. [http://uk.reuters.com/article/2015/05/10/uk-ukraine-crisis-soldiers-specialreport-idUKKBN0NV06Y20150510 Special Report – Russian soldiers quit over Ukraine]. [[Reuters]], [[10. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Brian Whitmore. [http://www.rferl.org/content/lose-the-territory-win-the-war/27024973.html Lose The Territory, Win The War]. [[Vabadusraadio]], [[19. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Julian Borger. [http://www.theguardian.com/world/2015/aug/12/russia-and-nato-war-games-increase-risk-of-real-clash-reports-says Russia and Nato war games increase risk of real clash, report says] [[theguardian.com|Guardian]], [[12. august]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Aivar Kivisiv]]. [http://www.maailmavaade.ee/nr-26/koigest-saab-ukraina Kõigest saab Ukraina. Intervjuu Olena Stepovaga], [[Maailma Vaade]] nr 26 * Jack Losh. [https://news.vice.com/article/the-priest-the-pianist-a-cat-and-a-diy-sauna-one-week-in-ukraines-forgotten-war The Priest, the Pianist, a Cat, and a DIY Sauna: One Week in Ukraine’s Forgotten War], [[Vice News]], 27. november 2015 * Nolan Peterson. [http://dailysignal.com/2016/03/09/war-is-my-life-a-journey-along-the-front-lines-in-ukraine/ ‘War Is My Life': A Journey Along the Front Lines in Ukraine], [[The Daily Signal]], 9. märts 2016 <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.freejournal.biz/article4652/index.html Русские солдаты описали как их бригада воюет с Украиной (много вкусных подробностей для Гааги)] * 17. oktoober 2016, [https://www.youtube.com/watch?v=W5luI-0DXNs& FRANCE 24 English: EN WB REPORTERS PLT DONETSK 1015] * 20. juuni 2017. Adrian Bonenberger. [https://www.nytimes.com/2017/06/20/opinion/ukraine-russia.html The War No One Notices in Ukraine]. ''[[The New York Times]]'' * 31. oktoober 2014 [https://www.youtube.com/watch?v=5qYRrWSJDnc Мамо, не плач - Список всех Погибших Солдат на Востоке Украины 2014 (АТО) - Мамо не плач (HD)] (video 5:32) * 20. august 2020, Taras Kuzio, [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/vladimir-putins-hybrid-war-against-ukraine-continues/ Vladimir Putin’s forever war against Ukraine continues], [[Atlantic Council]] * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, november 2021, 234 lk ([[PDF]]) <!-- viited lisada siit ülespoole --> [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sõda Donbassis| ]] n12lftpffz5xdkr4cfbwdr97fj72ufy 6175659 6175657 2022-08-09T05:24:57Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõda Donbassis | osa = [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] | pilt = Map of the war in Donbass.svg | pildiallkiri = Lahingutegevus [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastis<div style="text-align:left;margin:2px 0 0 3px;"> {{legend|#FE7F94|DRV<small>^*</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#FE78DF|LRV<small>^**</small> kontrolli all olev territoorium}} {{legend|#e94cc6|LRV kontrolli all oleva Vene-Ukraina piiri osa}} {{legend|#fe7720|Lahingupiirkonnas asuvad asulad}} {{legend|#FCFFB2|DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#149cff|Ukraina kontrolli all olevad linnad}} {{legend|#ff1414|DRV/LRV kontrolli all olevad linnad}} <small>^*</small>DRV = Ühendus [[Donetski Rahvavabariik]]<br /> <small>^**</small>LRV = Ühendus [[Luganski Rahvavabariik]]</div> | aeg = 6. aprill 2014 – 24. veebruar 2022 | koht = [[Donetsi söebassein|Donbass]] <small>ja:<br/>[[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblast</small> | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis ={{Lihtne loend}} * Venemeelsed mässulised haarasid [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luganski oblast|Luganski]] oblastites osaliselt võimu enda kätte * [[Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas (2014-)|Venemaa sõjaline sekkumine]] * [[Malaysia Airlinesi lend 17]] allatulistamine * 5. septembril 2014 allkirjastatati [[I Minski kokkulepe]] * 12. veebruaril 2015 allkirjastati [[II Minski kokkulepe]] * Luuakse Donbassi komisjon, millega saab [[Venemaa]] ''de facto'' kontrolli [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] üle * [[Debaltseve lahing]], mille käigus valitsusvastased relvajõud vallutasid [[Debaltseve]] linna * 1. septembril 2015 prooviti [[II Minski kokkulepe]]t uuesti jõusse saada * Osapoolte vahel ei õnnestunud saavutada kestvat relvarahu * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] {{lihtne loend lõpp}} | osaline1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina]] <br/> '''Toetus:''' <br/> [[Pilt:Flag of Lithuania.svg|25px]] [[Leedu]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Luganski Rahvavabariik]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Petro Porošenko]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Donetsk People's Republic (2014-2018).svg|25px]] [[Oleksandr Zahhartšenko]] <br/> [[Pilt:Flag of the Lugansk People's Republic (Official).svg|25px]] [[Leonid Passitšnõk]] ---- [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Vladimir Putin]] | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]]: * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|25px]] [[Ukraina maaväed]] * [[Pilt:USF emblem.svg|25px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina maakaitsepataljonid]] [[Pilt:Flag of the Security Service of Ukraine.png|25px]] [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] * [[Pilt:Нарукавний знак ЦСО СБУ.png|25px]] [[Erioperatsioonide Keskus „A“|Alfa Grupp]] [[Pilt:Геральдичний знак - емблема МВС України.svg|25px]] [[Ukraina siseministeerium]]: * [[Pilt:Прапор НГУ т.png|25px]] [[Ukraina Rahvuskaart]] * [[Pilt:Київ-1 емблема.png|25px]] [[Eriülesannete Patrullpolitsei (Ukraina)|Eriülesannete Patrullpolitsei]] * [[Pilt:Flag of the State Border Guard Service of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus]] Omakaitseühendused * [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Volunteer Corps «Pravyi sector».svg|25px]] [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | väeüksused2 = [[Pilt:War Flag of Novorussia.svg|25px]] Separatistide jõud: {{Lihtne loend}} * [[Pilt:Donbass People's Militia flag.png|25px]] Donbassi maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Flag of the Vostok Battalion (Donetsk People's Republic).svg|25px]] Vostoki brigaad <br/> * [[Pilt:Flag of the Russian Orthodox Army.svg|25px]] [[Vene Õigeusklik Armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Sparta Battalion.svg|25px]] [[Sparta Pataljon]] <br/> * [[Pilt:Flag_of_the_St_George_Ribbon.png|25px]] Luganski maakaitsevägi <br/> * [[Pilt:Don Cossacks National Guard Banner.jpg|25px]] [[Suur-Doni armee]] <br/> * [[Pilt:Flag of the Ghost Brigade.svg|25px]] [[Prizaki brigaad]] <br/> * [[Pilt:SSI of the Rapid Response Group "Batman".svg|25px]] [[Kiirreageerimisrühm Batman]] <br/> {{lihtne loend lõpp}} Erasõjafirmad * [[Wagneri grupp]] ---- [[Pilt:Banner of the Armed Forces of the Russian Federation (obverse).svg|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]<br/> [[Pilt:Реестр казачьих обществ России (шеврон).png|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni Registreeritud Kasakad]]<br/> [[Pilt:Flag of the Chechen Republic.svg|25px]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] [[kadõrovlased]] <br/> [[Pilt:Civil Flag of Serbia.svg|25px]] Serbia vabatahtlikud | väeüksused3 = | jõud1 = 64 000 võitlejat | jõud2 = 40 000 - 45 000 võitlejat <br/> (3000-4000 Vene vabatahtlikku) <br/> 9000-12 000 [[Venemaa]] sõdurit <small>([[Ukraina]] ja [[USA]] hinnangul)</small> | jõud3 = | kaotused1 = 3966 surnud <br/> 135 teadmata kadunud <br/> 11 618+ haavatud | kaotused2 = 3516–4328 surnud | kaotused3 = | märkused = 3344 hukkunud tsiviilisikut (november 2019)<ref name="OHCHR 2019"/> <br/> Kokku 10 303 hukkunut ja 24 778 haavatut <br/> 1 414 798 sisepõgenikku, 925 500 on välismaale põgenenud }} '''Sõda [[Donbass]]is''' oli [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimise ja annekteerimise]] järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-[[Ukraina]] linnades alanud [[Venemaa]] mõjutatud relvakonflikt, mis algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete [[Separatism|separatistide]] rünnakutega sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on konflikt avaldanud mõju ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]]–[[Venemaa]] ja [[NATO]]–[[Venemaa]] suhetele.<ref name="FAOkp" /><ref name="N79vo" /> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.<ref name="G5app" /> Relvakonflikti vahelduva intensiivsusega algfaasile järgnes 2022. aasta veebruaris [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung suveräänsesse naaberriiki]]. __TOC__ NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]] väljendas [[17. august]]il 2014 saksa väljaandele [[Die Welt]]<!--Welt am Sonntag--> antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes [[Ida-Euroopa]] riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "[[Rohelised mehikesed|roheliste mehikeste]]" ilmumiseks".<ref name="kRteD" /><ref name="4vJWD" /> 2015. aasta oktoobris teatas väljaanne [[The Washington Post|Washington Post]], viitega [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber [[Süüria]]sse, toetama [[Süüria president|president]] [[Bashar al-Assad]]i režiimi.<ref name="6Tvd1" /> 2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile <!--Bellingat/Higgins, satelliiditõestus VF territooriumilt toimunud tulelöökide kohta-->vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.<ref name="KS5ZT" /> ==Algus== [[Pilt:2014-03-09 - Perevalne military base - 0116.JPG|pisi|Relvastatud eraldusmärkideta mehed [[Simferopol]]ist 25 km lõunas asuva [[Perevalne]] sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014]] [[Euromaidan]]i osana [[2014]]. aasta [[18. veebruar|18.]]–[[23. veebruar]]il<ref name="interim" /><ref name="first_day" /><ref name="finish" /> toimunud [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] järelkajana hakkasid alates veebruari lõpust ([[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamängude lõpetamise]] järel) toimuma peamiselt suuremates [[Ida-Ukraina|ida-]] ja [[Lõuna-Ukraina|lõunapoolsetes]] [[Ukraina]] linnades Venemaa-meelsete meeleavaldajate, vene marurahvuslaste<ref name="odshekh" /><ref name="VHDHZ" /><ref name="dqEis" /> ja valitsusvastaste rühmade väljaastumised. Venemaa meediakanalid on kasutanud väljaastumiste kohta väljendit '''Vene kevad''' (''Русская весна'', Russkaja vesna).<ref name="skvortsov" /> Vastuhakkude käigus [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeeris ja annekteeris]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] [[Krimm]]i. Mõnes piirkonnas eskaleerusid protestid relvastatud [[Separatism|separatistide]] [[ülestõus]]uks ([[Donetski Rahvavabariik]], [[Luganski Rahvavabariik]], [[Rahvavabariikide Liit|Novorossija Föderaalriik]], [[Slovjanski piiramine|Slovjansk]], [[Odessa kokkupõrked]], [[Donetski lahing]] jms).<ref name="32DhI" /><ref name="2ygGy" /> Ametnike ja pealtnägijate sõnul polnud mitte kõik meeleavaldustes osalejad Ukraina kodanikud, märkimisväärne osa protestijatest olid [[Venemaa]] kodanikud.<ref name="ruscit" /><ref name="kyivpost3" /> [[Donetski oblast]]i kuberneri [[Sergi Taruta]] väitel osalesid [[Donetsk]]i miitingutel endised kurjategijad ja teised okupeeritud [[Krimm]]ist saabunud inimesed.<ref name="nudpl" /> Ukraina julgeolekujõud ja piirivalve keelasid ajavahemikus 4. kuni 25. märtsini riiki sisenemise enam kui 8200 Venemaa passiga isikule. 27. märtsil ütles [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretär [[Andri Parubi]], et iga päev keelatakse riiki sisenemine 500–700 Venemaa kodanikule.<ref name="kyivpost.com" /> 14. aprillil 2014 kuulutas Ukraina riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО). <!-- peidan, kuni viite ilmumiseni Väidetavalt on VF sõjaväe raketisüsteemide ja helikopterite pidev hooldamine sõltuvuses Ida-Ukraina sõjatehastest.{{lisa viide}} --> ==Kronoloogia== {{main|Donbassi sõja kronoloogia}} {| class="wikitable" ![[2014|2014. aasta]]!![[2015|2015. aasta]]!![[2016|2016. aasta]]!![[2017|2017. aasta]] |- |align="center"|×||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)|märts–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta aprillist)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni]] |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta juulist)|juuli–september]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta juuli–september)|juuli–september]]||align="center"|× |- |[[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||[[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember]]||align="center"|× |} ==Venemaa osalus== [[pilt:East Ukraine conflict dynamics.gif|pisi|300px|Sõja dünaamika – esimene kaader: 2014.07.01; viimane kaader: 2014.09.12.<br />Raamid on 3-päevalise sammuga, viimane kaader kordub 2 korda {{legend|#ee8f87|&nbsp;[[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luganski Rahvavabariik|LRV]] ja [[Venemaa relvajõud|VF relvajõudude]] kontrolli all olev ala}} {{legend|#FFF3B4|&nbsp;DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid}} {{legend|#fe7720|Asustatud punktid, kus on käimas lahingud}} {{legend|#149cff|&nbsp;Ukraina kontrolli all olevad linnad {{legend|#ff1414|&nbsp;Okupeeritud linnad}}}}]] [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] möönis [[17. aprill]]il 2014 televisiooni otseülekandes [[Venemaa relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõudude]] kasutamist [[Krimm]]is koos kohalike omakaitseüksustega,<ref name="7ilxR" /><ref name="aLxeL" /> kuid Vladimir Putin tõrjus tagasi Ukraina, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väited, justkui oleksid Venemaa Föderatsiooni eriväed õhutanud rahutusi Ida-Ukrainas.<ref name="r0nse" /><ref name="FpvIK" /> [[Venemaa Föderatsioon]]i osalus on selgesõnaliselt toodud välja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] poolt 2. juulil vastuvõetud Bakuu deklaratsioonis, mille Venemaa Föderatsiooni poolt [[Helsingi lepped|Helsingi põhimõtete]] rikkumist käsitleva resolutsiooni 19. punktis kutsutakse Venemaad üles lõpetama [[interventsioon]] Ukrainas.<ref name="oZH6e" /><ref name="XvQhm" /> [[Infovastupanu]] andmetel osales juuli alguse seisuga [[Donbass]]i piirkonna relvastatud konfliktis umbes 3000 hea sõjalise ettevalmistusega Venemaa kodanikku. Iga lahingupäeva eest saadav miinimumtasu oli 1000&nbsp;[[Ameerika dollar|USD]].<ref name="eyvl4" /><ref name="Toapw" /><ref name="8JuuS" /> Terrorismivastase operatsiooni taasalustamisega juuli alguses kaasnes naaberriigis õhudessantvägede võitlejate matuste sagenemine.<ref name="P359w" /><ref name="Q7CuX" /> [[12. juuli]]l avati [[Kiiev]]is [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] muuseumi kõrval näitus, millel väljapandud [[Eksponaat|eksponaadid]] annavad tunnistust Venemaa osalusest Ida-Ukraina relvastatud konfliktis.<ref name="EDj5g" /><ref name="emzIz" /> [[24. august]]i hommikul piirasid [[Rjazan]]i ja [[Kostroma]] õhudessantvägede [[diviis]]id sisse ja purustasid [[Savur-mogõla]] ja [[Amvrossijivka]] juures olnud valitsusvägede grupeeringud.<ref name="fet1x" /> [[25. august]]il peeti Donetskist 40&nbsp;km kaugusel kagus asuva [[Dzerkalne]] küla juures kinni 10 VF dessantväelast.<ref name="EINt1" /> [[Venemaa]] kaitseministeeriumi teatel olid [[Venemaa Relvajõud]]ude relvastatud eriüksuslased sattunud öösel 20&nbsp;km kaugusele Venemaa piirist eksituse tõttu.<ref name="FHpDl" /><ref name="47RW1" /> [[London]]is asuva Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi ekspertide andmetel on vähemalt mõned Ukraina sõjategevuses osalevad tankid vaieldamatult [[Venemaa Relvajõud|VF relvajõudude]] päritolu, sest teistesse riikidesse selliseid tanke pole eksporditud.<ref name="5n9w3" /> [[28. august]]il tungisid Venemaa regulaarväed üle piiri ning vallutasid [[Novoazovsk]]i ja mitmeid lähedalasuvaid asulaid.<ref name="Wj2H8" /> [[NATO]] avaldas Venemaa sissetungi tõendavad satelliidipildid.<ref name="lQ47Z" /><ref name="H8F8F" /> NATO andmetel osaleb Ukrainas enam kui 1000 VF sõjaväelast.<ref name="0IGYN" /> Venemaa sõduriemade komiteede liidu esinaise Valentina Melnikova teatel on esialgsetel hinnangutel Ukrainas umbes 15&nbsp;000 Venemaa sõjaväelast.<ref name="Ipv7J" />. [[17. september|17. septembril]] võttis [[Euroopa Nõukogu]] [[Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee|Ministrite Komitee]] vastu otsuse, mille ühes punktis on Venemaal tungivalt soovitatud viia oma relvajõud välja Ukrainast.<ref name="95HDI" /><ref name="5UPGo" /> Venemaa Välisministeeriumi ametliku esindaja vastus nimetatud avalduse suhtes oli, et see on tühine ("ничтожно"), omab vaid propagandistlikku tähendust ning et Venemaa vägesid Ukraina territooriumil ei ole.<ref name="hLZsh" /> Ukraina kriisi meediakeskus avaldas [[9. veebruar]]il [[2015]] kaardi [[Venemaa relvajõud]]ude väeüksuste dislotseerumise kohta Ukraina territooriumil.<ref name="6k7J5" /> [[Infovastupanu]] on avaldanud mitmeid analüüse valitsusvastaste relvajõudude poolt kasutatava uusima Venemaa relvajõudude sõjatehnika kohta.<ref name="T4HTm" /> [[2015]]. aasta 17. detsembri traditsioonilises aastalõpuintervjuus möönis [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putin]] vene kodanike kohalolu Ukrainas, kes on hõivatud teatud probleemide, sealhulgas militaarset laadi probleemide, lahendamisega. Putin lisas, et see ei tähenda Venemaa regulaararmee kohalolu Ukrainas.<ref name="rghtd" /><ref name="Iqe36" /><ref name="o1j4z" /> ==Sündmuste kulg== [[1. september|1. septembril]] [[2014]] teatas Ukraina kaitseminister [[Valeri Geletei|Geletei]] oma [[Facebook]]i lehel, et Venemaa on kaotanud "hübriidsõja" ja alustanud täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse.<ref name="h1lej" /> Arvamust, et tegemist pole Ukraina siseriikliku kriisiga, vaid Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonfliktiga, väljendas ka [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]].<ref name="Sbiog" /> Venemaa president [[Vladimir Putin|Putin]] omakorda olevat telefonivestluses [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[José Manuel Durão Barroso|José Barrosoga]] väitnud, et võib soovi korral vallutada [[Kiiev]]i kahe nädalaga.<ref name="s4q9Y" /> [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] hinnangul viibis septembri alguse seisuga Ukraina territooriumil 10 kuni 15 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="9vaid" /> [[Venemaa]] regioonidevahelise koordinatsioonikeskuse "Unustatud polk" ("Забытый полк") andmetel viibis [[2014]]. aasta lõpul Ukrainas 14,5 tuhat VF sõjaväelast.<ref name="OmsJ3" /> [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] Ukraina delegatsiooni juhi Michel Massoni 10. oktoobril 2014 avaldatud teate kohaselt on Punase Risti hinnangul Donbassis tegemist mitterahvusvahelise konfliktiga. Massoni teatel on olukord Ida-Ukrainas võrreldav näiteks konfliktidega [[Colombia]]s, [[Liibüa]]s ja [[Süüria]]s.<ref name="P8P0g" /> Päev hiljem nimetas [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]] toimuvat "2014. aasta Isamaasõjaks".<ref name="QPDJl" /> [[31. oktoober|31. oktoobril]] avaldati eelmisel päeval valitsuse poolt vastuvõetud korraldus nr&nbsp;1053, milles senistele [[Donbassi_sõja_kronoloogia_(2014._aasta_märts–juuni)#15._aprill|ATO]] läbiviimise piirkonna asulatele Luganski ja Donetski oblastis oli lisandunud ka [[Harkivi oblast]]i asulaid.<ref name="6yJcx" /> [[2015]]. aasta [[21. aprill]]il kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] poolt Ukraina vastu suunatud relvastatud agressiooni alguskuupäevaks [[2014]]. aasta [[20. veebruar]]i.<ref name="15iFH" /> 2015. aasta aprilli lõpul võttis ametlik Washington Ida-Ukraina valitsusvastaste jõudude kohta kasutusele uue termini: "Venemaa-separatistide ühendjõud" ([[inglise keel|inglise]]: ''combined Russian-separatist forces'').<ref name="ztoNS" /> [[2016]]. aasta augustis oli valitsusvastaste relvajõudude käsutuses hinnanguliselt rohkem tanke kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi relvajõududes kokku.<ref name="zHfPe" /> Augustis 2016 avaldas uurimiskeskus [[Eliot_Higgins#Bellingcat|Bellingcat]] kokkuvõtte, mille hinnangul on Ukrainas sõdinud tuhandeid Venemaa sõjaväelasi.<ref name="N2y2A" /><ref name="bZKgb" /><ref name="qwDk7" /> 30. aprillil 2018 kirjutas Ukraina president alla dekreedile terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamise ja [[Ühendjõudude operatsioon]]i alustamise kohta.<ref>{{cite web|url=http://www.mil.gov.ua/en/news/2018/04/30/president-signed-a-decree-the-joint-forces-operation-on-deflection-and-deterrence-of-russias-armed-aggression-in-the-donbas-began-on-april-30-2018/ |title=President signed a Decree: The Joint Forces Operation on deflection and deterrence of Russia's armed aggression in the Donbas began on April 30, 2018 |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=MoD |language=en}}</ref> ===Kaotused=== 11./12. augusti 2015 seisuga oli Ukraina poolel antud riiklikke autasusid 7329 relvajõudude võitlejale, neist 1415 said autasu postuumselt. 67&nbsp;779 [[Ukraina relvajõud]]ude liiget oli saanud lahingutegevuses osaleja staatuse.<ref name="M6zVY" /> Sama aja jooksul oli hukkunud 167 [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] võitlejat.<ref name="yLkmU" /> [[26. august]]il 2015 meedias avaldatud teabe kohaselt oli Venemaa 2015. aasta 1. veebruari seisuga maksnud sõjategevuses osalemise eest Ukrainas kompensatsiooni enam kui 2000 hukkunud sõjaväelase perekonnale ja 3200 invaliidistunud sõjaväelase perekonnale.<ref name="aWLb0" /><ref name="qKDE6" /> [[2016]]. aasta jaanuari lõpul kinnitas [[Ukraina president|president]] [[Petro Porošenko|Porošenko]], et sõjas on hukkunud 2269 Ukraina sõjaväelast.<ref name="7i4v4" /> [[3. märts]]il [[2016]] [[Genf]]is avaldatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] aruande olukorra kohta konfliktipiirkonnas kohaselt oli sõja algusest alates hukkunud vähemalt 9160 inimest ja saanud vigastada vähemalt 21&nbsp;000 inimest. <ref name="SvEYp" /> [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]i ülemvoliniku, prints [[Zayd ibn Ra‘ad]]i teatel oli 2016. aasta 31. juuli seisuga sõjas hukkunud vähemalt 9553 inimest.<ref name="SmDtP" /> 2016. aasta 15. septembri seisuga oli hukkunute arv 9640.<ref name="NSzRf" /> 2017. aasta 12. märtsi seisuga oli hukkunute arv 9940.<ref>{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.03.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote= The total death toll from mid-April 2014 to 12 March 2017 is at least 9,940, with at least 23,455 people injured. }}</ref> 2017. aasta 15. augusti seisuga oli konfliktis hukkunud vähemalt 10&nbsp;225 inimest ja saanud vigastada vähemalt 24&nbsp;541 inimest.<ref name="HRMMU" /> 2019. aasta suve alguseks oli hukkunud vähemalt 13 000 inimest.<ref name=rfe_2019_VI_8 /> [[Pilt:Meeleavaldus Vene Föderatsiooni saatkonna ees.IMG 3751.JPG|pisi|[[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkonna]] ees toimunud meeleavaldusel võeti peamiselt sõna Ukraina toetuseks. Fotol on näha [[Aivar Kivisiv]]i sõnavõtt, tema vasakul käel on üks meeleavalduse korraldajaid [[Ants Erm]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014</small>]] == Välisriikide toetus == 30. aprillil 2018 kinnitas [[USA riigidepartemang]]u esindaja, et tankitõrjeraketid [[FGM-148 Javelin|Javelin]] on Ukrainale üle antud.<ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/javelin-missile-delivery-ukraine-us-confirmed/29200588.html |title=U.S. Confirms Delivery Of Javelin Antitank Missiles To Ukraine |date=30. aprill 2018 |accessdate=30.04.2018 |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]]}}</ref> == Välisriikide võitlejate osalus == Mõlemal poolel osaleb vabatahtlikena võitlejaid erinevatest riikidest, nii Euroopast kui Ameerikast.<ref name="bbc28951324" /><ref name="tRnPy" /><ref name="BeRlx" /> [[Kaitsepolitsei]] peadirektor [[Arnold Sinisalu]] ütles [[ETV]] saates "[[Kahekõne (saade)|Kahekõne]]", et inimesi on ka [[Eesti]]st Ukrainasse valitsusvägede vastu sõdima läinud.<ref name="d2X78" /> 24. augustil 2014 hukkus Ukraina [[territoriaalne iseseisvus|territoriaalse iseseisvuse]] kaitsel Luganski oblastis 1978. aastal [[Viljandi]]s sündinud [[Vadõm Rudnitskõi]].<ref name="eBgbN" /><!--Дата та місце народження: 10 лютого 1978 р., м. Вільянді, Естонія. Дата та місце загибелі: 24 серпня 2014 р., смт. Георгіївка, Лутугинський район, Луганська область. Звання: Рядовий міліції.Посада: Міліціонер.Підрозділ: Батальйон патрульної служби міліції особливого призначення "Шторм".--> Vastaspoole väitel on Ukraina valitsus kasutanud venemeelsete [[Separatism|separatistide]] vastu võitlemiseks [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] julgeolekuteenuseid pakkuva erafirma ''[[Academi]]'' (endiste nimetustega ''Blackwater'' ja ''Xe Services'') spetsialistide teenuseid<ref name="nsUyu" />, need väited ei ole aga leidnud kinnitust.<ref name="bbc28951324" /> [[Ukraina Ülemraada]] ratifitseeris [[4. veebruar]]il [[2015]] seaduseelnõu nr 0004&nbsp;– Leedu Vabariigi Valitsuse, Poola Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise kokkuleppe ühisväeosa loomise suhtes.<ref name="LNEkU" /> ==Rahvusvaheline vastukaja== ===Meediakajastus=== Nähtuste määratlemisel erinevad Vene ja Ukraina allikad üksteisest sõnastuse poolest suuresti.<ref name="warofwords" /> [[Donetski oblast]]is valitsushooneid hõivanud võitlejatest rääkides kasutavad Ukraina valitsus ja Lääne meedia sõnu ''separatistid'' ja ''terroristid'', Venemaa meedia ja võimud aga järjekindlalt väljendit ''föderaliseerimise toetajad'',<ref name="warofwords" /> Ukraina üleminekuvalitsusest Kiievis rääkides aga väljendit ''[[Stepan Bandera|Bandera]] [[Sõjaväeline hunta|hunta]]'' (Ukraina rahvuslase [[Stepan Bandera]] järgi), samuti epiteete ''[[fašist]]lik'' ja ''[[natsionalist]]lik''.<ref name="WSJoffensive" /><ref name="TxcZ7" /> Venemeelsete meeleavaldajate ja võitlejate kohta on Ukraina meedias kasutatud halvustavalt väljendit ''[[Kartulimardikas|koloraado mardikas]]'' ([[ukraina keel]]es ''колорадський жук''), vihjates nende poolt kantavale [[Püha_Georgi_orden|Georgi lindile]].<ref name="wobar" /><ref name="EXK7I" /> 15. juuni artiklis "Vene-Ukraina sõja kroonikad – Vene "[[Grad]]" Dobropillja lähistel <nowiki>[FOTOD]</nowiki>"<ref name="WRiYP" /> esitas Ukraina sõjandusekspert ja [[ajakirjanik]], [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusvälise organisatsiooni]] ''[[Infovastupanu]]'' koordinaator [[Dmõtro Tõmtšuk]] järjekordseid tõendeid Venemaa sõjalise invasiooni kohta Ida-Ukrainas. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OHCHR 2019">[https://www.ohchr.org/Documents/Countries/UA/28thReportUkraine_EN.pdf Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights Report on the human rights situation in Ukraine 16 August to 15 November 2019] (PDF). OHCHR. 12. detsember 2019.</ref> <ref name=rfe_2019_VI_8>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-announces-more-deaths-in-conflict-in-east-zelenskiy-vows-tough-response/29986605.html |title=Zelenskiy Vows 'Tough' Response As More Ukrainian Soldiers Die In The East |publisher=REF/RL |date=7.6.2019|accessdate=8.6.2019}}</ref> <ref name="interim">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26312008|title=Ukraine: Speaker Oleksandr Turchynov named interim president|publisher=BBC News|date=23. veebruar 2014}}</ref> <ref name="first_day">{{cite web|url=http://grani.ru/Politics/World/Europe/Ukraine/m.225216.html |title=Первый день после победы революции. Украина, 23 февраля |publisher=Grani.ru |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="finish">{{cite web|author=Geopolitical Weekly |url=http://www.stratfor.com/weekly/ukraine-turns-revolution-recovery |title=The uprising in Kiev has apparently reached its conclusion |publisher=Stratfor |date= |accessdate=12. märts 2014}}</ref> <ref name="odshekh">{{cite news|last=Shekhovtsov|first=Anton|title=Extremism in South-Eastern Ukraine|url=http://www.opendemocracy.net/od-russia/anton-shekhovtsov/dangers-of-extremism-in-southeastern-ukraine-far-right-eurasianism-slavic-unity|newspaper=Open Democracy|date=15. mai 2014}}</ref> <ref name="skvortsov">{{cite news | url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html | title="Русская весна" на Юго-Востоке Украины (IMF promises to present a program for Ukraine no later than the beginning of May) | work=Russian News and Information Agency | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Russian}}</ref> <ref name="ruscit">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html?_r=0 | title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests | work=The New York Times | date=3. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | author=Roth, Andrew}}</ref> <ref name="kyivpost3">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/southeastern-ukraine-invaded-by-pro-russian-protesters-338629.html | title=Southeastern Ukraine gets invasion of Russian protesters | work=Kyiv Post | date=7. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="kyivpost.com">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/sbu-detains-russian-provocateur-believed-to-have-planned-raid-on-ukrainian-parliament-cabinet-341555.html | title=SBU detains Russian provocateur believed to have planned raid on parliament, cabinet buildings | work=Kyiv Post | date=31. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014}}</ref> <ref name="bbc28951324">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28951324 |title=Ukraine war pulls in foreign fighters|publisher=[[BBC News Online]] |date=31. august 2014 |accessdate=31. august 2014}}</ref> <ref name="warofwords">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/17/world/europe/in-ukraine-russia-plays-a-weighted-word-game.html?_r=0 | title=In Ukraine, Russia Plays a Weighted Word Game | work=The New York Times | date=16. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="WSJoffensive">{{cite news | url=http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303678404579536792135231508?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303678404579536792135231508.html | title=Ukraine Launches Offensive to Regain Slovyansk | work=The Wall Street Journal | date=2. mai 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="FAOkp">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27675337 Ukraine crisis: Nato to bolster defences]. BBC News. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="N79vo">{{Cite web|url=http://foreignpolicy.com/2015/09/18/exclusive-the-pentagon-is-preparing-new-war-plans-for-a-baltic-battle-against-russia/ | title = Exclusive: The Pentagon Is Preparing New War Plans For A Baltic Battle Against Russia | publisher=[[Foreign Policy]] |date=18. september 2015 |accessdate=19. septembril 2015 | first1=Julia | last1= Ioffe |website=}}</ref> <ref name="G5app">{{cite web |url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2016/11/20/international-criminal-court-russias-invasion-of-ukraine-is-a-crime-not-a-civil-war/2/#103aac25aa54 |title=International Criminal Court: Russia's Invasion Of Ukraine Is A 'Crime,' Not A Civil War |trans-title= |date=20. november 2016 |accessdate=2. jaanuaril 2017 |publisher=[[Forbes]] |website=www.forbes.com |language=en |quote=Donbas is an international conflict between Russian and Ukraine, not a civil war}}</ref> <ref name="kRteD">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/952141-v-nato-schitayut-vozmojnyim-povtorenie-rossiey-ukrainskogo-stsenariya-v-drugih-stranah.html |title=В НАТО считают возможным повторение Россией «украинского сценария» в других странах |publisher=UNIAN |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014}}</ref> <ref name="4vJWD">{{Cite web|url=http://www.welt.de/politik/ausland/article131296429/Die-Nato-muss-auf-gruene-Maennchen-vorbereitet-sein.html |title="Die Nato muss auf grüne Männchen vorbereitet sein" |publisher=[[Die Welt]] |date=17. august 2014 |accessdate=17. august 2014 |website=www.welt.de |language=saksa}}</ref> <ref name="6Tvd1">{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/world/2015/10/24/russia-said-to-redeploy-special-ops-forces-from-ukraine-to-syria/ |title=Russia said to redeploy special-ops forces from Ukraine to Syria |publisher=[[Fox News Channel]] |date=24. oktoober 2015 |accessdate=24. oktoobril 2015 |quote=“The special forces were pulled out of Ukraine and sent to Syria,“ a Russian Ministry of Defense official said, adding that they had been serving in territories in eastern Ukraine held by pro-Russia rebels. The official described them as “akin to a Delta Force,” the U.S. Army’s elite counterterrorism unit.}}</ref> <ref name="KS5ZT">{{cite web |url=http://dailysignal.com/2016/12/09/eastern-europe-is-a-powder-keg-ready-to-explode/ |title=The 2 Largest Land Armies in Europe Tiptoe to the Edge of War and Back |trans-title= |date=9. detsember 2016 |accessdate= |publisher=[[The Daily Signal]] |quote=(France has about 209,000 active troops, Germany has about 176,750 active troops, Spain has about 133,000, Poland has about 101,500, and the U.K. has about 153,600.) |first1=Nolan |last1=Peterson |location=Kyiv}}</ref> <ref name="VHDHZ">http://www.nytimes.com/2014/05/24/opinion/the-pushback-in-ukraine.html?_r=0</ref> <ref name="dqEis">http://www.realclearpolitics.com/articles/2014/05/21/fascism_comes_to_ukraine_--_from_russia_122700.html</ref> <ref name="32DhI">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/armed-pro-russian-insurgents-in-luhansk-say-they-are-ready-for-police-raid-343167.html | title=Armed pro-Russian insurgents in Luhansk say they are ready for police raid | work=Kyiv Post | date=12. aprill 2014 | last=Grytsenko | first=Oksana}}</ref> <ref name="2ygGy">{{cite news | url=https://ca.news.yahoo.com/ukraine-special-forces-sent-eastern-city-retake-buildings-082049113.html | title=Ukraine to deploy troops to quash pro-Russian insurgency in the east | work=Yahoo News | date=14. aprill 2014 | agency=Associated Press | accessdate=14. aprill 2014 | last=Leonard | first=Peter}}</ref> <ref name="nudpl">{{cite news | url=http://tsn.ua/ukrayina/doneckimi-separatistami-viyavilisya-kolishni-zeki-i-gastroleri-z-krimu-341899.html | title=Донецькими сепаратистами виявилися колишні зеки і гастролери з Криму Більше читайте тут (Separatists in Donetsk were former prisoners) | work=TSN | date=26. märts 2014 | accessdate=10. aprill 2014 | language=Ukrainian}}</ref> <ref name="7ilxR">{{cite web | url=http://eng.kremlin.ru/news/7034 | title=Direct Line with Vladimir Putin | publisher=kremlin.ru | date=17. aprill 2014 | accessdate=21. aprill 2014 | quote=And so we had to take the necessary measures in order to prevent the situation in Crimea unfolding the way it is now unfolding in southeastern Ukraine. We didn't want any tanks, any nationalist combat units or people with extreme views armed with automatic weapons. Of course, the Russian servicemen did back the Crimean self-defence forces. | language=vene}}</ref> <ref name="aLxeL">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10768250/Ukraine-crisis-live.html |title= Ukraine crisis: live |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="r0nse">{{cite web |url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/10772235/Vladimir-Putin-in-TV-denial-that-Russian-special-forces-are-in-eastern-Ukraine.html |title= Vladimir Putin in TV denial that Russian special forces are in eastern Ukraine |date= 17. aprill 2014 |website= |publisher= [[The Daily Telegraph|The Telegraph]] |accessdate=17. aprill 2014}}</ref> <ref name="FpvIK">{{Cite web|url=http://news.liga.net/video/politics/4086201-putin_ukrainskikh_voennykh_v_krymu_blokirovali_nashi_voennye.htm |title=Путин: Украинских военных в Крыму блокировали российские войска |publisher=Liga Novosti |date=17.11.2014 |accessdate=22.11.2014}}</ref> <ref name="oZH6e">[https://web.archive.org/web/20141006111553/http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2540-2014-baku-declaration-eng/file/ Bakuu deklaratsioon], inglise keeles.</ref> <ref name="XvQhm">[http://www.oscepa.org/publications/all-documents/annual-sessions/2014-baku/declaration-2/2539-2014-baku-declaration-rus/file Bakuu deklaratsioon], vene keeles.</ref> <ref name="eyvl4">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1852-psy-voyny-kto-platit-za-naemnikov-putina |title=Псы войны. Кто платит за наемников Путина? |date=3. juuli 2014 |website=sprotyv.info |publisher=''[[Infovastupanu]]''|language=vene |accessdate=5. juuli 2014}}</ref> <ref name="Toapw">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2040-sbu-perekryla-kanal-postavki-deneg-terroristam |title=СБУ перекрыла канал поставки денег террористам |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="8JuuS">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/2041-terroristy-ispolzuyut-rossiyskoy-oruzhie-foto |title=Террористы используют российской оружие. Фото |authorlink= |first=|last=|publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="P359w">{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1989-v-moskve-pohoronili-boycov-45-go-polka-specnaza-vdv-pogibshih-na-donbasse |title=В Москве похоронили бойцов 45-го полка спецназа ВДВ, погибших на Донбассе |last1= |first1= |last2= |first2= |authorlink= |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=7. juuli 2014 |website=ria.ry |language=vene |page= |accessdate=7. juuli 2014}}</ref> <ref name="Q7CuX">{{cite web |url=http://ura-inform.com/ru/society/2014/07/07/v-moskve-proshli-pokhorony-vnezapno-umershikh-14-bojtsov-spetsnaza-foto |title=В Москве прошли похороны "внезапно" умерших 14 бойцов спецназа – ФОТО |authorlink= |first=|last=|publisher=URA-Inform |date=7. juuli 2014 |website=ura-inform.com |language=vene |accessdate=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="EDj5g">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2202-ocherednye-dokazatelstva-rossiyskoy-voennoy-agressii-foto |title=Очередные доказательства российской военной агрессии. Фото |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="emzIz">{{Cite web|url=http://news.liga.net/photo/politics/2501725-dokazatelstva_prichastnosti_rossii_k_terrorizmu_foto_.htm#1 |title=Доказательства причастности России к терроризму в Донбассе: фото |publisher=Liga.net|date=12. juuli 2014 |accessdate=12. juuli 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="fet1x">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036474/ |title=Геращенко рассказал, когда началось вторжение российских войск |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014, 00:36 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="EINt1">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28933073 |title=Ukraine crisis: Poroshenko and Putin set for Minsk talks |publisher=[[BBC News Online]] |date=26. august 2014, 06:34 |accessdate=26. august 2014}}</ref> <ref name="FHpDl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28934213 Captured Russian troops 'in Ukraine by accident'], [[BBC News Online]] (26 August 2014)</ref> <ref name="47RW1">[http://ria.ru/defense_safety/20140826/1021446691.html Источник: задержанные на Украине военные РФ случайно пересекли границу], RIA Novosty, August 26, 2014.</ref> <ref name="5n9w3">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28961080 |title=Ukraine crisis: T-72 tank shoots hole in Russian denial |publisher=[[BBC News Online]] |date=27. august 2014 |accessdate=27. august 2014}}</ref> <ref name="Wj2H8">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036043/ |title=Новоазовск брали две колонны техники российской армии – СНБО |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="lQ47Z">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28972878 |title=Ukraine crisis: Nato images 'show Russia troops' |publisher=[[BBC News Online]] |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="H8F8F">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036096/ |title=НАТО опубликовало спутниковые снимки, подтверждающие вторжение РФ |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="0IGYN">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/28/7036070/ |title=Источник в НАТО: В Украине – более тисячи российских военных |publisher=Ukrajinskaja Pravda |date=28. august 2014 |accessdate=28. august 2014}}</ref> <ref name="Ipv7J">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/08/28/7036014/ У Росії нарахували 15 тисяч солдатів, які воюють на Донбасі]</ref> <ref name="95HDI">{{Cite web|url=https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CM/Del/Dec(2014)1207/1.5&Language=lanEnglish&Ver=original&Site=COE&BackColorInternet=C3C3C3&BackColorIntranet=EDB021&BackColorLogged=F5D383 |title=Situation in Ukraine |publisher=Euroopa Nõukogu |date=17. september 2014 |accessdate=20. september 2014}}</ref> <ref name="5UPGo">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5184-v-es-priznali-prisutstvie-rossiyskih-voysk-v-ukraine |title=В ЕС признали присутствие российских войск в Украине |publisher=''Infovastupanu'' |date=18. september 2014 |accessdate=19. september 2014}}</ref> <ref name="hLZsh">{{Cite web|url=http://www.mid.ru/brp_4.nsf/newsline/05872AE7D2452EA844257D59002CFBDB |title=Ответ официального представителя МИД России А.К.Лукашевича на вопрос агентства «Интерфакс» относительно решения КМСЕ по Украине |publisher=Venemaa Välisministeerium |date=20. september 2014 |accessdate=20. septembril 2014}}</ref> <ref name="6k7J5">{{Cite web|url=http://uacrisis.org/wp-content/uploads/2015/02/map_RussianForces2.jpg |title=Інфографіка. Російські війська на території України |publisher=Ukraine Crisis Media Center |date=9. veebruar 2015 |accessdate=10. veebruaril 2015 |language=ukraina |website=UACRISIS.ORG}}</ref> <ref name="T4HTm">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/arsenal-agressora-dopolneno |title=Арсенал агрессора (дополнено), – ИС |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11. august 2015 |accessdate=11. augustil 2015 |first1=Kostantin |last1=Mašovets |website=}}</ref> <ref name="rghtd">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/live/2015/dec/17/vladimir-putins-annual-press-conference-live |title=Vladimir Putin press conference: 'Russian military personnel were in Ukraine' – as it happened |publisher=[[theguardian.com]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015|author=Nadia Khomami}}</ref> <ref name="Iqe36">{{Cite web|url=http://kremlin.ru/events/president/news/50971 |title=Большая пресс-конференция Владимира Путина |publisher=President of Russia |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |location=Moskva|website=kremlin.ru |language=ru |quote=Мы никогда не говорили, что там нет людей, которые занимаются решением определённых вопросов, в том числе в военной сфере, но это не значит, что там присутствуют регулярные российские войска.}}</ref> <ref name="o1j4z">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/us-russia-putin-ukraine-idUSKBN0U019G20151217 |title=Putin: Russia did have people in Ukraine doing 'certain military tasks' |publisher=[[Reuters]] |date=17. detsember 2015|accessdate=17. detsembril 2015 |quote="We never said there were no people there who were carrying out certain tasks including in the military sphere," Putin told an annual news conference. |location=Moskva}}</ref> <ref name="h1lej">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036450/ |title=Гелетей: Россия проиграла гибридную войну |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="Sbiog">{{Cite web|url=http://www.eurointegration.com.ua/rus/news/2014/09/1/7025573/ |title=Меркель: это не внутренний кризис, а конфликт Украины и РФ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="s4q9Y">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/1/7036456/ |title=СМИ: Путин угрожал Баррозу взять Киев через две недели |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=1. september 2014, 17:38 |accessdate=1. september 2014}}</ref> <ref name="9vaid">{{Cite web|url=http://news.liga.net/articles/politics/2995598-voyna_rossii_protiv_ukrainy_poslednie_sobytiya_v_donbasse.htm |title=Война России против Украины: последние события в Донбассе |publisher=Liga Novosti |date=02.09.2014 01:34 |accessdate=02.09.2014}}</ref> <ref name="OmsJ3">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy |title=Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=10.12.2014 |accessdate=05.01.2015}}</ref> <ref name="P8P0g">{{Cite web|url=http://forbes.ua/nation/1380443-glava-delegacii-krasnogo-kresta-v-ukraine-my-ocenivaem-situaciyu-na-donbasse-kak-nemezhdunarodnyj-voo |title=Глава делегации Красного Креста в Украине: Мы оцениваем ситуацию на Донбассе как немеждународный вооруженный конфликт |publisher=[[Forbes]] |date=10. oktoober 2014 |accessdate=10. oktoober 2014 |first1= |last1= |website=forbes.ua}}</ref> <ref name="QPDJl">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3629639-poroshenko_nazval_konflikt_v_donbasse_otechestvennoy_voynoy.htm |title=Порошенко назвал конфликт в Донбассе Отечественной войной |publisher=Liga Novosti |date=11. oktoober 2014 |accessdate=11. oktoober 2014}}</ref> <ref name="6yJcx">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3879226-kabmin_otnes_k_zone_ato_ryad_naselennykh_punktov_kharkovshchiny.htm |title=Кабмин отнес к зоне АТО ряд населенных пунктов Харьковщины |publisher=Liga Novosti |date=31. oktoober 2014 |accessdate=31. oktoober 2014}}</ref> <ref name="15iFH">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3505998-rada-opredelyla-datu-nachala-ahressyy-so-storony-rossyy |title=Рада определила дату начала агрессии со стороны России |publisher=[[KorrespondenT.net]] |date=21.04.2015, 10:58}}</ref> <ref name="ztoNS">Sõna ''combined'' võib tõlkida ka: ühend-, sega-, hübriid-.<br />{{Cite web |url=http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |title=US commander: Russia seems set for new offensive in Ukraine |publisher=[[Associated Press]] |date=30. aprill 2015 |accessdate= |first1=BRADLEY |last1=KLAPPER |first2=KEN |last2=DILANIAN |website= |archive-date=2015-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150528204619/http://bigstory.ap.org/article/72ca0bbc77a84219adbe1eccc4cc60cc/us-now-sees-russia-directing-ukraines-rebels |url-status=dead }}</ref> <ref name="zHfPe">{{cite web|url=http://dailysignal.com/2016/08/22/the-war-wont-be-over-soon-ukraines-long-fight-against-russia-for-freedom/ |title=‘The War Won’t Be Over Soon’: Ukraine’s Long Fight Against Russia for Freedom |date=22. august 2016 |accessdate=27. augustil 2016 |publisher=[[The Daily Signal]] |first1=Nolan |last1=Peterson}}</ref> <ref name="N2y2A">[https://www.bellingcat.com/wp-content/uploads/2016/08/RussiasWarinUkraine_TheMedals_and_TreacherousNumbers-4.pdf Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="bZKgb">August 31, 2016, By Bellingcat [https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2016/08/31/russias-war-ukraine-medals-treacherous-numbers/ Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers]</ref> <ref name="qwDk7">01.september 2016 10:18, Kaarel Kressa, [http://m.delfi.ee/article.php?id=75504147 Uurimiskeskus: väljaantud medalid tõendavad, et Ukrainas on sõdinud üle 10 000 Vene sõjaväelase]</ref> <ref name="M6zVY">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-ukraina-nagradila-7-239-svoih-zashchitnikov-iz-nih-1-415-posmertno |title=За время АТО Украина наградила 7 239 своих защитников, из них – 1 415 посмертно, – Минобороны |publisher=[[Infovastupanu]] |date=11.08.2015 |accessdate=12.08.2015}}</ref> <ref name="yLkmU">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/za-vremya-ato-na-donbasse-pogibli-167-boycov-nacgvardii-bolee-700-byli-raneny |title=За время АТО на Донбассе погибли 167 бойцов Нацгвардии, более 700 были ранены |publisher=[[Infovastupanu]] |date=12. august 2015 |accessdate=13. augustil 2015}}</ref> <ref name="aWLb0">{{Cite web|url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2015/08/25/kremlin-censors-rush-to-erase-inadvertent-release-of-russian-casualties-in-east-ukraine/ |title=Russia Inadvertently Posts Its Casualties In Ukraine: 2,000 Deaths, 3,200 Disabled |publisher=[[Forbes]] |date=26.08.2015 |accessdate=26.08.2015 |first1=Paul Roderick |last1=Gregory |website=www.forbes.com}}</ref> <ref name="qKDE6">{{Cite web|url=http://www.independent.co.uk/news/world/europe/the-number-of-russian-troops-killed-or-injured-fighting-in-ukraine-seems-to-have-been-accidentally-published-10472603.html |title= Russia 'accidentally reveals' number of its soldiers killed in eastern Ukraine |publisher=[[The Independent]] |date=26. august 2015 |accessdate=26. augustil 2015 |first1=Michael |last1=Segalov}}</ref> <ref name="7i4v4">{{Cite web|url=http://112.international/conflict-in-eastern-ukraine/2269-ukrainian-soldiers-died-in-donbas-of-russian-aggression-poroshenko-2355.html |title=2,269 Ukrainian soldiers died in Donbas of Russian aggression, – Poroshenko |publisher=[[112 Ukrajina]] |date=29. jaanuar 2016 |accessdate=29. jaanuaril 2016 |quote=According to Ukrainian military forces since the beginning of ATO 2 673 soldiers died and 8 519 were injured. State Border Service informed that as of the end of December, 67 frontier guards died, 406 were injured and 6 are missing. 11 members of Ukrainian Security Service died, 100 were injured.}}</ref> <ref name="SvEYp">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=17131&LangID=E | title = Ukraine: Growing despair among over three million civilians in conflict zone – UN report | date = 3. märts 2016 | website = www.ohchr.org | publisher = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | location = [[Genf]] | language = inglise | trans-title = | accessdate = 3.03.2016 | quote= “There is a terrible sensation of physical, political, social and economic isolation and abandonment among the huge number of people – more than three million in all – who are struggling to eke out a living in the conflict zone. They are in urgent need of greater protection and support,” said the UN High Commissioner for Human Rights, Zeid Ra’ad Al Hussein.}}</ref> <ref name="SmDtP">{{cite web | url = http://www.ohchr.org/ar/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=20329&LangID=S | title = Eastern Ukraine casualties highest since August 2015 – Zeid | date = 3. august 2016 | accessdate = 9.08.2016 | language= inglise, vene, ukraina | publisher = [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] | quote = The many casualties we have documented in recent weeks suggest that neither Ukrainian forces nor the armed groups are taking the necessary precautions to protect civilians.<br/>In total, from mid-April 2014 to 31 July 2016, the UN Human Rights Office has documented 31,690 casualties, including 9,553 killed and 22,137 injured in the conflict area in eastern Ukraine. This includes Ukrainian armed forces, civilians and members of the armed groups.}}</ref> <ref name="NSzRf">{{cite web|url=http://interfax.com.ua/news/general/370274.html |title=На Донбассе с начала конфликта погибли 9640 человек, более 22 тыс. ранены |trans-title= |date=15. september 2016 |accessdate=15.09.2016 |publisher=[[Interfax-Ukraine]]}}</ref> <ref name="tRnPy">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3429499-lehyonery-azova-kak-ynostrantsy-vouiuit-na-donbasse |title=Легионеры "Азова": Как иностранцы воюют на Донбассе |publisher=[[Korrepondent.net]] |date=9. oktoober 2014 |accessdate=9. oktoober 2014}}</ref> <ref name="BeRlx">{{Cite web |url=http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |title=Chechens loyal to Russia fight alongside east Ukraine rebels |publisher=[[Reuters]] |date=10. detsember 2014 |accessdate=10. detsember 2014 |first1=Maria |last1=Tsvetkova |website= |archive-date=2014-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211055426/http://www.reuters.com/article/2014/12/10/us-ukraine-crisis-chechen-fighters-idUSKBN0JO0OP20141210 |url-status=dead }}</ref> <ref name="d2X78">[http://www.postimees.ee/3031527/kapo-eestist-on-lainud-inimesi-ka-ukrainasse-separatistide-poolele-voitlema Kapo: Eestist on läinud inimesi ka Ukrainasse separatistide poolele võitlema]</ref> <ref name="eBgbN">{{cite web |url=http://memorybook.org.ua/20/rudnicky.htm |title=Книга пам'яті загиблих //Рудніцький Вадим Володимирович |trans-title= |date= |accessdate=4.02.2017 |website= |language=uk}}</ref> <ref name="nsUyu">[http://www.lemonde.fr/europe/article/2014/05/11/des-mercenaires-en-ukraine_4414868_3214.html Des mercenaires en Ukraine], ''Le Monde'', 11 mai 2014.</ref> <ref name="LNEkU">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3475074-v-ukrayne-poiavytsia-voennaia-bryhada-s-lytovtsamy-y-poliakamy |title=В Украине появится военная бригада с литовцами и поляками |publisher=[[Korrsepondent.net]] |date=4. veebruar 2015}}</ref> <ref name="TxcZ7">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2014/04/18/world/europe/efforts-to-register-jews-in-ukraine-are-denounced-and-denied.html | title=Demands That Jews Register in Eastern Ukraine Are Denounced, and Denied | work=The New York Times | date=17. aprill 2014 | accessdate=2. mai 2014}}</ref> <ref name="wobar">{{cite news | url=http://www.rferl.org/content/ukraine-colorado-beetle-separatists/25365793.html | title=What's Orange And Black And Bugging Ukraine? | work=Voice of America | date=28. aprill 2014 | accessdate=3. mai 2014}}</ref> <ref name="EXK7I">[http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/boec-nacgvardii-rasskazal-kak-sredi-boevikov-otlichit-mestnyh-rossiyan-i-chechencev-526749.html Боец Нацгвардии рассказал, как среди боевиков отличить местных, россиян и чеченцев (видео)] – Rahvuskaardi võitleja jutustas, kuidas eristada võitlejate seas kohalikke, venelasi ja tšetšeene (Vene erivägede võitlejatel pidavat lint olema seotud paremale käevarrele). Segodnya.ua. 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="WRiYP">[http://sprotyv.info/en/news/1210-chronicles-russian-ukrainian-war-russian-grad-near-dobropillya-photos Chronicles of Russian-Ukrainian war – Russian “Grad” near Dobropillya <nowiki>[PHOTOS]</nowiki>] Information Resistance, 15.06.2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="HRMMU">{{ cite web |url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=21383&LangID=E |title=Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report |trans-title= |date= |accessdate=16.09.2017 |publisher=OHCHR |language=en |website=www.ohchr.org |quote=In total, from 14 April 2014 to 15 August 2017, OHCHR recorded 34,766 conflict-related casualties in Ukraine, among civilians, Ukrainian armed forces and members of the armed groups. This includes 10,225 people killed and 24,541 injured.}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] ([[Ukraina kaitsevägi|Ukraina kaitseväe]] kontrolli all edastav sõjaga seonduv teave; mitmes keeles, sh ukrainakeelne lühike pressikonverents eelmise päeva sündmuste kohta (algab tavaliselt kell 12:30), sünkroontõlkega inglise keelde, link interaktiivselt kaardile, millele esitatud vastasseisud toimumise aja ja kasutatud relvade järgi * [[:en:Timeline of the war in Donbass|Sõja igapäevane kajastus ingliskeelses Vikipeedias]] {{Commonskat|War in Donbass|Sõda Donbassis}} * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-26248275 Ukraine crisis timeline] – Ukraina kriisi kronoloogia <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://uacrisis.org/ Ukraina kriisi meediakeskus] (Ukrainapoolne ametlik sõjasündmuste kajastus) <small>(''inglise, vene, ukraina, saksa ja prantsuse keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-europe-26270866 Ukraine crisis] – [[BBC News Online]] * [http://www.nytimes.com/interactive/2014/02/27/world/europe/ukraine-divisions-crimea.html Ukraine Crisis in Maps] – ''[[The New York Times]]'' * [http://rt.com/trends/ukraine-turmoil/ Ukraine turmoil] – [[RT (TV network)|RT]] * [http://edition.cnn.com/SPECIALS/2014/ukraine Crisis in Ukraine] – [[CNN]] * 14. aprill 2014, [[Hardo Aasmäe]], [http://www.õhtuleht.ee/575923/kommentaar-miks-vene-vagi-tammub-ukraina-piiril Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril?], õhtuleht.ee * [http://www.state.gov/r/pa/prs/ps/2014/04/224957.htm Genfi avaldus Ukraina kohta] 2014-04-17, täistekst, USA Riigidepartemang, vaadatud 2014-04-20 * [http://www.bbc.com/news/world-europe-27656302 Ukraina kriis: Kummitusrong Moskvast Donetskisse.] 2. juuni 2014. Steve Rosenberg. BBC News, Donetsk. Vaadatud 2014-06-02. * 6. september 2014, [http://zn.ua/article/print/UKRAINE/taruta-rasskazal-podrobnosti-rossiyskogo-vtorzheniya-24-avgusta-152366_.html Тарута раскрыл подробности российского вторжения 24 августа], lühikirjeldus VF sõjaväe tegevusest Ukraina territooriumil 24. augustil 2014 * 3. september 2014. Shaun Walker, Oksana Grytsenko, Leonid Ragozin. [http://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-soldier-youre-better-clueless-because-truth-horrible-moscow-ilovaysk Russian soldier: 'You're better clueless because the truth is horrible']. ''[[Guardian]]'' * [[4. september]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/articles/politics/3130513-smertniki_kakovy_poteri_rossiyskikh_voysk_v_ukraine.htm Смертники. Каковы потери российских войск в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * John Sweeney. [http://www.youtube.com/watch?v=EL3wiyN1NDo BBC Panorama – Putins Gamble (2014.09.08)]. [[BBC]]-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04). * [http://www.osce.org/ukraine-smm OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine] * [[10. oktoober]] 2014. ''Espreso.tv''. [http://espreso.tv/article/2014/10/10/makhnovschyna_ta_bulbashkovi_armiyi_na_donbasi_karta Махновщина та бульбашкові армії на Донбасі (КАРТА)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[12. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3641629-proekt_novorossiya_zakryt_putin_pereigral_rossiyu_nemtsov.htm?utm_source=newsliganet&utm_medium=site&utm_term=top_block&utm_campaign=usability Проект "Новороссия" закрыт. Путин переиграл Россию – Немцов] <small>(''vene keeles'')</small> * [[18. oktoober]] 2014. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [http://www.youtube.com/watch?v=on9HkuiMFUE Путин рассказал о своих планах на счет Донбасса (7:38)] <small>(''vene keeles'')</small> * [[19. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740280-rossiya_priznala_gibel_v_ukraine_900_voennykh_pravozashchitnitsa.htm В России признали гибель в Украине 900 военных – правозащитница] <small>(''vene keeles'')</small> * 19. oktoober 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3740325-obnarodovana_tablitsa_po_poteryam_rossiyskoy_armii_v_ukraine.htm Обнародована таблица потерь российской армии в Украине] <small>(''vene keeles'')</small> * [[23. oktoober]] 2014. ''[[Reuters]]''. [http://www.reuters.com/article/2014/10/23/us-ukraine-crisis-tanks-exclusive-idUSKCN0IC1GE20141023 Exclusive: Charred tanks in Ukraine point to Russian involvement] <small>(''inglise keeles'')</small> * Taras Kuzio, [http://blogs.ft.com/beyond-brics/2014/11/27/guest-post-in-ukraine-it-is-time-to-call-a-war-a-war/ Guest post: in Ukraine, it is time to call a war a war], [[Financial Times]], [[27. november]] [[2014]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[30. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4259702-pokhoronki_pachkami_prikhodyat_v_voinskie_chasti_rf_pravozashchitniki.htm "Похоронки" пачками приходят в воинские части РФ – правозащитники] (video 10:59) <small>(''vene keeles'')</small> * Tom Parfitt. [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/11314817/Secret-dead-of-Russias-undeclared-war.html Secret dead of Russia's undeclared war], [[The Daily Telegraph|The Telegraph]], [[27. detsember]] 2014 <small>(''inglise keeles'')</small> * Robert Beckhusen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2014/12/02/how-ukraines-arsenal-matches-up-against-the-russian-backed-separatists/ How Ukraine’s arsenal matches up against the Russian-backed separatists’], ''[[Reuters]]'', [[2. detsember]] [[2014]]. <small>(''inglise keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. [[pilt:Logo YouTube por Hernando.svg|45px|link=YouTube]] [https://www.youtube.com/watch?v=DpUGnRBKPP8 Зворушливе відео про військовослужбовців АТО " 100 бійців" (3:48)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[22. jaanuar]] [[2015]], [[Reuters]], [http://www.reuters.com/news/picture/front-lines-of-east-ukraine?articleId=USRTR4MIRN Front lines of east Ukraine] * John Lloyd, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/01/28/ukraine-looking-more-like-poland-on-the-brink-of-world-war-two/ Ukraine looking more like Poland on the brink of World War Two], [[Reuters]], [[28. jaanuar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.stopfake.org/en/ Stop Fake]. Struggle against fake information about events in Ukraine <nowiki>[~Võitlus Ukraina sündmuste kohta käiva võltsteabe vastu]</nowiki> * [[2. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/e3ace220-a252-11e4-9630-00144feab7de.html?siteedition=uk#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How the west lost Putin. The first of two articles examines how the west misread the Russian leader’s determination] <small>(''inglise keeles'')</small><!-- lugemiseks vaja registreeruda, 3 artiklit kuus tasuta --> * [[3. veebruar]] 2015, ''[[Financial Times]]'', [http://www.ft.com/intl/cms/s/0/7cfc8ac6-ab17-11e4-91d2-00144feab7de.html#axzz3Qi6wbdlx Battle for Ukraine: How a diplomatic success unravelled. Second part of the series looks at the fate of the Minsk accord] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[11. veebruar]] 2015, 00:05. ''Rosbalt'' <nowiki>|</nowiki> ''Peterburg''. [http://www.rosbalt.ru/piter/2015/02/11/1366640.html "Если родни нет, могут и на месте гибели прикопать"] <small>(''vene keeles'')</small><!--lingi allikas: http://sprotyv.info/ru/news/12782-naemnik-iz-pitera-dokazal-lozh-putina-na-donbasse-platyat-pochti-1-tys-v-nedelyu--> * Fiona Hill, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/02/26/hybrid-war-the-real-reason-fighting-stopped-in-ukraine-for-now/ Hybrid war: The real reason fighting stopped in Ukraine – for now], [[Reuters]], [[26. veebruar]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Mark Urban]], [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150311_russia_ukraine_urban Российские войска на Украине: как Москва меняла тактику], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[11. märts]] [[2015]] <small>(''vene keeles'')</small> * Andrei Gorjanov, Olga Ivšina, [http://www.bbc.co.uk/russian/international/2015/03/150325_donetsk_rebel_interview Боец "спецназа ДНР": помощь России была решающей], [[BBC]] venekeelne teenistus, [[31. märts]] [[2015]], <small>(''vene keeles'')</small> * [[3. aprill]] [[2015]], The [[Associated Press]], [http://triblive.com/usworld/world/8105635-74/ukraine-rebels-russia?printerfriendly=true Russians can't hide continuing role in Ukraine], triblive.com * Josh Cohen. [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/05/05/in-the-battle-between-ukraine-and-russian-separatists-shady-private-armies-take-the-field/ In the battle between Ukraine and Russian separatists, shady private armies take the field]. [[Reuters]], [[5. mai]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Maria Tsvetkova. [http://uk.reuters.com/article/2015/05/10/uk-ukraine-crisis-soldiers-specialreport-idUKKBN0NV06Y20150510 Special Report – Russian soldiers quit over Ukraine]. [[Reuters]], [[10. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Brian Whitmore. [http://www.rferl.org/content/lose-the-territory-win-the-war/27024973.html Lose The Territory, Win The War]. [[Vabadusraadio]], [[19. mai]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * Julian Borger. [http://www.theguardian.com/world/2015/aug/12/russia-and-nato-war-games-increase-risk-of-real-clash-reports-says Russia and Nato war games increase risk of real clash, report says] [[theguardian.com|Guardian]], [[12. august]] 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Aivar Kivisiv]]. [http://www.maailmavaade.ee/nr-26/koigest-saab-ukraina Kõigest saab Ukraina. Intervjuu Olena Stepovaga], [[Maailma Vaade]] nr 26 * Jack Losh. [https://news.vice.com/article/the-priest-the-pianist-a-cat-and-a-diy-sauna-one-week-in-ukraines-forgotten-war The Priest, the Pianist, a Cat, and a DIY Sauna: One Week in Ukraine’s Forgotten War], [[Vice News]], 27. november 2015 * Nolan Peterson. [http://dailysignal.com/2016/03/09/war-is-my-life-a-journey-along-the-front-lines-in-ukraine/ ‘War Is My Life': A Journey Along the Front Lines in Ukraine], [[The Daily Signal]], 9. märts 2016 <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.freejournal.biz/article4652/index.html Русские солдаты описали как их бригада воюет с Украиной (много вкусных подробностей для Гааги)] * 17. oktoober 2016, [https://www.youtube.com/watch?v=W5luI-0DXNs& FRANCE 24 English: EN WB REPORTERS PLT DONETSK 1015] * 20. juuni 2017. Adrian Bonenberger. [https://www.nytimes.com/2017/06/20/opinion/ukraine-russia.html The War No One Notices in Ukraine]. ''[[The New York Times]]'' * 31. oktoober 2014 [https://www.youtube.com/watch?v=5qYRrWSJDnc Мамо, не плач - Список всех Погибших Солдат на Востоке Украины 2014 (АТО) - Мамо не плач (HD)] (video 5:32) * 20. august 2020, Taras Kuzio, [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/vladimir-putins-hybrid-war-against-ukraine-continues/ Vladimir Putin’s forever war against Ukraine continues], [[Atlantic Council]] * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, november 2021, 234 lk ([[PDF]]) <!-- viited lisada siit ülespoole --> [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sõda Donbassis| ]] tuhs4wdb3frdbb1172k1pgq8a064s8o 0 625106 6175476 6175000 2022-08-08T14:40:32Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{mitu pilti |border=infobox |perrow=2/2/2 |kogulaius=300 |pilt1= Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev (3to4).jpg |alt1= |pilt2=Antonov Airport after Russian invasion of Ukraine and Mriya (3to4).jpg |alt2= |pilt3=Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе проведения специальной военной операции на Украине 005 (3to4).png |alt3= |pilt4=Fire at Kryuchki petroleum depot due to missile strike (3to4).jpg |alt4= |pilt5=Battle of Hostomel, 04.03.2021, Skirmish Aftermath.jpg|alt5= |pilt6= |alt6=}} | pildisuurus = 320 | pildiallkiri = <!--enwi kollaaž--> | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. polk<ref>Юлія Ковалишена. [https://suspilne.media/265778-znisili-ponad-80-odinic-vorozoi-tehniki-rozpovili-pro-oboronu-kieva-vinnickimi-nacgvardijcami/ "Знищили понад 80 одиниць ворожої техніки",– розповіли про оборону Києва вінницькими нацгвардійцями] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 22.-28. märts === * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] 1xko8v457vnpbbph6cnxtypvgxnr63y 0 628901 6175662 6169036 2022-08-09T05:39:09Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Karli Allik | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|9|25}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 192 cm | kaal = 88 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Soome}} Sastamala VaLePa | särginumber = | aastad1 = 2015–2017 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad2 = 2017–2018 | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} SWD powervolleys Düren | aastad3 = 2018 | klubi3 = {{riigi ikoon|Rumeenia}} Bukaresti Steaua | aastad4 = 2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers | aastad7 = 2021–2022 | klubi7 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} United Volleys Frankfurt | aastad8 = 2022– | klubi8 = {{riigi ikoon|Soome}} Sastamala VaLePa | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2011–2015 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2016– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 09.08.2022 }} '''Karli Allik''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1996]]) on Eesti võrkpallur. Karli on pausidega olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es alates 2016 aastast. Alates hooajast 2022/23 mängib Karli [[Soome]] kõrgliigas olevas klubis Sastamala VaLePa, kes osaleb ka Euroopa kõigeimas eurosarjas, Euroopa Meistrite Liigas. <ref> [https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fvammalanlentopallo%2Fposts%2Fpfbid0yqq2hErozagBMrPu1GuQ7FFgHwCf8dRpYyDrppMcM2ZKbxkrdz6XMjzZwhzbMUz9l&show_text=true&width=500 Viimeinen palanen VaLePan joukkueeseen - Karli Allik!] VaLePa facebook, ''08.08.2022''</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2011–2014 kuulus Kari Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Allik liitus [[Eesti võrkpallikoondis]]ega 2016.aastal, kui osaleti Euroopa Liiga turniiril.<ref> [https://sport.err.ee/86440/vorkpallikoondis-peab-viimased-kontrollmangud-enne-euroopa-liiga-turniiri Võrkpallikoondis peab viimased kontrollmängud enne Euroopa liiga turniiri] err.ee</ref> Ta kuulus koondise koosseisu [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastatal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]], kuid sai esimeses mängus vigastada ning edasisel turniiril koondist aidata ei saanud.<ref> [https://sport.err.ee/1608327560/karli-alliku-jaoks-on-kodune-em-finaalturniir-loppenud Karli Alliku jaoks on kodune EM-finaalturniir lõppenud] err.ee</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] on ta esindanud koondist aastatel [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]], [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] ja [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]]. Samuti on ta esindanud koondist [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal Maailmaliiga]] kolmandas tugevusgrupis ning [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref> [https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] err arhiiv, ''19.06.2017''</ref><ref> [https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] err.ee, ''19.06.2018''</ref> *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Liiga *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2015–2017 Selver Tallinn==== *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref name="Selver"> [https://volleybox.net/selver-tallinn-t1824/players Selver Tallinn] volleybox.net</ref> ====2017–2018 SWD powervolleys Düren==== Hooajaks 2017/18 liitus Allik [[Saksamaa]] võrkpalliklubiga SWD powervolleys Düren.<ref> [https://sport.err.ee/600409/nurgarundaja-karli-allik-siirdub-mangima-saksamaale Nurgaründaja Karli Allik siirdub mängima Saksamaale] err.ee</ref> Klubi osales kohalikel meistri- ja karikavõistlustel ning CEV karikasarjas, kuid medalid jäid saamata.<ref> [https://volleybox.net/swd-powervolleys-duren-t1485/players SWD powervolleys Düren] volleybox.net</ref> ====2018 Bukaresti Steaua==== 2018/19 hooaja esimeseks pooleks sõlmis Allik [[Rumeenia]] tippklubiga Bukaresti Steaua pooleaastase lepingu.<ref> [https://sport.err.ee/859606/eesti-vorkpallikoondislane-liitus-rumeenia-tippklubiga Eesti võrkpallikoondislane liitus Rumeenia tippklubiga] err.ee</ref> Klubi osales kohalikel meistri- ja karikavõistlustel ning CEV Challenger karikasarjas.<ref> [https://volleybox.net/csa-steaua-bucureti-t2761/players CSA Steaua București] volleybox.net</ref> Allik ei soovinud klubiga lepingut pikendada ja lahkus klubist 2018 aasta lõpus.<ref> [https://vorkpall24.ee/karli-allik-lahkub-rumeeniast-ja-liitub-saaremaa-treeningutega/ Karli Allik lahkus Rumeeniast ja liitub Saaremaa treeningutega] vorkpall24.ee</ref> ====2019 Saaremaa Võrkpalliklubi==== Hooaja 2018/19 teiseks pooleks ei leidnud Allik välismaalt sobivat pakkumist ning liitus jaanuaris 2019 Eestis [[Saaremaa VK|Saaremaa Võrkpalliklubiga]].<ref> [https://sport.err.ee/900037/saaremaa-vk-ga-liitus-eesti-koondise-nurgarundaja Saaremaa VK-ga liitus Eesti koondise nurgaründaja] err.ee</ref> Rumeenias saadud seljavigastuse tõttu tegutses ta seal peamiselt libero positsioonil.<ref> [https://vorkpall24.ee/tallinna-selver-toob-kahekordse-eesti-meistri-meeskonda-tagasi/ Tallinna Selver toob kahekordse Eesti meistri meeskonda tagasi] vorkpall24.ee</ref> *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2018/19 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/saaremaa-vk-t5442/players Saaremaa VK] volleybox.net</ref> ====2019–2020 Selver Tallinn==== Hooajaks 2019/20 naasis Karli Allik [[Selver Tallinn]]asse nurgaründaja positsioonile. <ref> [https://sport.err.ee/969510/tallinna-selver-toob-kahekordse-eesti-meistri-meeskonda-tagasi Tallinna Selver toob kahekordse Eesti meistri meeskonda tagasi] err.ee</ref> Hooaeg peatati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name="Selver" /> ====2020–2021 Netzhoppers==== Hooajaks 2020/21 naasis [[Saksamaa]] võrkpalli kõrgliigasse liitudes klubiga Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://sport.err.ee/1106279/koondisest-unistav-karli-allik-naaseb-saksamaa-korgliigasse Koondisest unistav Karli Allik naaseb Saksamaa kõrgliigasse] err.ee</ref> Suurüllatajatena suudeti esmakordselt klubi ajaloos jõuda Saksamaa karikavõistlustel finaali.<ref> [https://volley.ee/nadal-piiri-taga-allikule-saksamaalt-finaalikoht-juhkamile-mvp-tiitel-kreek-saras-blokis/ Nädal piiri taga: Allikule Saksamaalt finaalikoht, Juhkamile MVP tiitel, Kreek säras blokis] volley.ee</ref> *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Saksamaa karikavõistlused<ref> [https://volleybox.net/energiequelle-netzhoppers-kw-bestensee-t1679/players Energiequelle Netzhoppers KW-Bestensee] volleybox.net</ref> ====2021–2022 United Volleys Frankfurt==== Hooajaks 2021/22 vahetas Allik Saksamaa siseselt klubi ning liitus United Volleys Frankfurtiga.<ref> [https://sport.err.ee/1608245031/eesti-koondislane-vahetab-saksamaa-siseselt-klubi Eesti koondislane vahetab Saksamaa-siseselt klubi] err.ee</ref> Allik sai vigastada 2021 [[Eesti võrkpallikoondis|koondisega]] EM-il, käis põlveoperatsioonil ning oli pikal vigastuspausil.<ref> [https://vorkpall24.ee/saksamaal-polveoperatsioonile-minev-allik-ju-siis-oli-seda-koike-vaja/ Saksamaal põlveoperatsioonile minev Allik: ju siis oli seda kõike vaja] vorkpall24.ee</ref> *2021/22 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Saksamaa superkarikas<ref> [https://volleybox.net/united-volleys-frankfurt-t2528/players United Volleys Frankfurt] volleybox.net</ref> ===Rannavõrkpall=== U-18 vanusegrupis oli Karli Alliku paariliseks rannavõrkpallis Raul Kartsep. Koos osaleti 2013. aastal U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel [[Leedu]]s, kus lõpetati 25. kohaga ning CEV juuniorite kontinentaalkarikasarja etapil.<ref> [https://en.volleyballworld.com/en/beachvolleyball/worldtour/2019/mpar2015/men/teams/894689-kalde-allik/karli_allik?id=143632 Karli Allik] volleyballworld.com</ref> 2015. aastal mängis Allik ühe rahvusvahelise turniiri [[Rivo Vesik]]uga, kellega poodiumile jõuda ei õnnestunud.<ref> [https://sport.err.ee/73027/vesik-mangib-enda-korraldataval-rahvusvahelisel-turniiril-asenduspaarilisega Vesik mängib enda korraldataval rahvusvahelisel turniiril asenduspaarilisega] err.ee</ref> 2015. aastal osales Allik koos paarilise [[Ragnar Kalde]]ga U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel [[Küpros]]el, kus jäädi jagama 17. kohta. <ref> [https://sport.err.ee/75088/eesti-rannavorkpallipaar-lopetas-u-20-em-i-uheksanda-kohaga Eesti rannavõrkpallipaar lõpetas U-20 EM-i üheksanda kohaga] err.ee</ref> *2013 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-18 Eesti noorte karikasarja I etapp [[Võru]]s, paariline Raul Kartsep<ref> [https://sport.err.ee/36689/vorus-peeti-noorte-rannavorkpalli-karikasarja-esimene-etapp Võrus peeti noorte rannavõrkpalli karikasarja esimene etapp] err.ee</ref> *2019 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused rannavõrkpallis [[Paide]]s, paariline [[Dimitri Korotkov]]<ref> [https://sport.err.ee/969738/rannavorkpalli-eesti-meistrid-on-petrov-povjakel-ja-hollas-soomets Rannavõrkpalli Eesti meistrid on Petrov – Povjakel ja Hollas – Soomets] err.ee</ref> *2020 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti rannavõrkpalli Grand Prix etapp [[Pärnu]]s, paariline [[Mart Tiisaar]]. Allik meeste turniiri MVP<ref> [https://sport.err.ee/1112229/rannavolle-gp-etapi-naiste-voit-jai-eestisse-meeste-esikoht-laks-taas-latti Rannavolle GP-etapi naiste võit jäi Eestisse, meeste esikoht läks taas Lätti] err.ee</ref> ==Tunnustus== *'''Hooaeg 2012/13''' Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar, koos Raul Kartsepaga.<ref> [https://sport.err.ee/43922/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kreek-ja-ennok-aasta-treener-tali Aasta parimad võrkpallurid on Kreek ja Ennok, aasta treener Tali] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/karli-allik-p4162/clubs Karli Allik volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/oliver-orav/ Karli Allik volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Allik, Karli}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] lmu6ut5w8xq3sxr12h1zsk5nb5uc9b9 0 629043 6175660 6164770 2022-08-09T05:26:30Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Stefan Kaibald | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|5|19}} | sünnikoht = [[Hiiumaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = 88 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Austria}} SK Zadruga Aich | särginumber = | aastad1 = 2015–2021 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad2 = 2021–2022 | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers | aastad3 = 2022– | klubi3 = {{riigi ikoon|Austria}} SK Zadruga Aich | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2012–2017 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 09.08.2022 }} '''Stefan Kaibald''' (sündinud [[19. mai]]l [[1997]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on ta olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es. Hooajast 2022/23 mängib Stefan [[Austria]] kõrgliigaklubis SK Zadruga Aich/Dob, kes osaleb ka Euroopa kõigeimas eurosarjas, Euroopa Meistrite Liigas.<ref> [https://www.instagram.com/p/ChAhas1tH44/ Vizemeister Zadruga AICH/DOB hat seine Kaderplanungen für die kommende Saison abgeschlossen...] SK Zadruga Instagram</ref> ==Isiklikku== Ta isa on Eesti võrkpallitreener [[Ülari Kaibald]]. ==Sportlaskarjäär== ===Koondised=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2012–2017 kuulus Stefan Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1997. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]]. Ta esindas koondist EEVZA meistrivõistlustel ning vanuseklassi EM- ja MM-valikturiiridel, kuid finaalturniiridele pääseda ei suudetud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&l=est Poisid 97] volley.ee arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Alates 2018. aastast on Stefan olnud seotud [[Eesti võrkpallikoondis]]ega, kui kutsuti koondise juurde ka B-koondis.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeksa] err.ee</ref> Ta debüteeris koondise eest samal aastal [[Rakvere]]s toimunud sõprusmängus [[Slovakkia]] vastu.<ref> [https://sport.err.ee/851060/puusavigastuse-tottu-mangust-eemale-jaanud-kreek-umbes-kuu-laheb-ravile Puusavigastuse tõttu mängust eemale jäänud Kreek: umbes kuu läheb ravile] err.ee</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] (meditsiinilise jokkerina [[Karli Allik]]u asemel)<ref> [https://sport.err.ee/1608328043/karli-alliku-asemel-liitub-vorkpallikoondisega-stefan-kaibald Karli Alliku asemel liitub võrkpallikoondisega Stefan Kaibald] err.ee</ref> ning [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] aastatel [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (liberona alagrupimängudel), [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]].<ref> [https://sport.err.ee/949274/vorkpallikoondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule Võrkpallikoondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608248088/vorkpallikoondis-alustab-laupaeval-kuldliiga-finaalturniiri-turgi-vastu Võrkpallikoondis alustab laupäeval Kuldliiga finaalturniiri Türgi vastu] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] err.ee, ''25.05.2022''</ref> *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2015–2021 Bigbank Tartu==== *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Aadu Luukase karikavõistlused *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ====2021–2022 Netzhoppers==== Hooajaks 2021/22 sõlmis Kaibald esmakordselt lepingu välisklubiga ning liitus [[Saksamaa]] kõrgliigaklubiga Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://sport.err.ee/1608237051/eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-esmakordselt-valismaale Eesti võrkpallikoondislane siirdub esmakordselt välismaale] err.ee</ref> ===Rannavõrkpall=== 2013. aastal osales Stefan koos [[Markus Uuskari]]ga U-18 EEVZA meistrivõistlustel [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/39584/rannavorkpalli-noored-tulid-eevza-turniiril-viiendaks Rannavõrkpalli noored tulid EEVZA turniiril viiendaks] err.ee</ref> ja U-18 EM-il [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/40283/eesti-noored-rannavorkpallurid-langesid-em-il-konkurentsist-valja Eesti noored rannavõrkpallurid langesid EM-il konkurentsist välja] err.ee</ref> 2016. aastal osaletio koos [[Türgi]]s U-20 rannavõrkpalli EM-il<ref> [https://sport.err.ee/87584/hollas-ja-soomets-kaotasid-u-20-em-i-kohamangude-avaringis Hollas ja Soomets kaotasid U-20 EM-i kohamängude avaringis] err.ee</ref> ning [[Pärnu]]s tudengite MM-il<ref> [https://sport.err.ee/88908/nolvak-tiisaar-palvisid-tudengite-mm-il-uheksanda-koha Nõlvak/Tiisaar pälvisid tudengite MM-il üheksanda koha] err.ee</ref>. *2013 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-18 Eesti meistrivõistlused [[Pärnu]]s, paariline [[Markus Uuskari]]<ref> [http://www.hiiuleht.ee/2013/08/markus-uuskari-ja-stefan-kaibald-tulid-eesti-meistriks/ Markus Uuskari ja Stefan Kaibald tulid Eesti meistriks] hiiuleht.ee</ref> *2020 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l, [[Bigbank Tartu]] võistkonnaga<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/stefan-kaibald-p24478 Stefan Kaibald] volleybox.net *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/stefan-kaibald/ Stefan Kaibald] volley.ee ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Kaibald, Stefan}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] fdafnev1fj6fec1cdafwh3ykqsklgjl 0 630005 6175468 6145754 2022-08-08T13:54:33Z Vaher 60454 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]') nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. [[Vladimir Putin|V. Putini]] võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini asutatud 1945. aasta võiduülistus, kui võidukultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, igasugu paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses,lapsevankritele tanki kuju andmises, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] 585u2tfv9aip1bbd5padyq1gvtg1x4z 6175470 6175468 2022-08-08T14:01:36Z Vaher 60454 wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; vene keeles "рашизм") nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašosm on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele. Selliseid ühiskondi nimetatakse sotsioloogias ka maffiariikideks. [[Vladimir Putin|V. Putini]] võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini asutatud 1945. aasta võiduülistus, kui võidukultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, igasugu paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses,lapsevankritele tanki kuju andmises, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] orew63qq5v1rsvu74vrrlg9on557phi 6175471 6175470 2022-08-08T14:02:32Z Vaher 60454 siselingid wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; vene keeles "рашизм") nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašosm on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele. Selliseid ühiskondi nimetatakse [[Sotsioloogia|sotsioloogias]] ka [[Maffiariik|maffiariikideks]]. [[Vladimir Putin|V. Putini]] võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini asutatud 1945. aasta võiduülistus, kui võidukultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, igasugu paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses,lapsevankritele tanki kuju andmises, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] cft3sy43ppasggj7wl7ahv7xb4lqfd2 6175472 6175471 2022-08-08T14:09:01Z Vaher 60454 lisa wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; vene keeles "рашизм") nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašosm on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele (juhikultus, totalitarism, agressiivne poliitika, riigi kontrollitud majandus). [[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] nimetatakse sellist ühiskonda postimperiaalseks autoritaarseks riigiks ja ka [[Maffiariik|maffiariigiks]]. [[Vladimir Putin|V. Putini]] võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini asutatud 1945. aasta võiduülistus, kui võidukultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] t2is6o4wk3d6n4n322z3n4he971bxn6 6175473 6175472 2022-08-08T14:09:18Z Vaher 60454 wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; vene keeles "рашизм") nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašism on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele (juhikultus, totalitarism, agressiivne poliitika, riigi kontrollitud majandus). [[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] nimetatakse sellist ühiskonda postimperiaalseks autoritaarseks riigiks ja ka [[Maffiariik|maffiariigiks]]. [[Vladimir Putin|V. Putini]] võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini asutatud 1945. aasta võiduülistus, kui võidukultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] 6cgvqzljz1t8edp2zedhqamdmkb7qvk 6175499 6175473 2022-08-08T15:46:21Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; [[vene keel]]es ''рашизм'') nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašism on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele (juhikultus, totalitarism, agressiivne poliitika, riigi kontrollitud majandus). [[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] nimetatakse sellist ühiskonda postimperiaalseks autoritaarseks riigiks ja ka [[Maffiariik|maffiariigiks]]. [[Vladimir Putin]]i võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini kultiveeritud 1945. aasta võidu ülistus, kui võidu kultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] 6wcttfesxo3c48xftdx4i3dbylnm6zr 6175500 6175499 2022-08-08T15:48:36Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Символ российских войск вторжения в Украину в 2022 году Z Георгиевская лента.png|thumb|[[Z (sümbol)|Z]]-tähe kujuliselt volditud [[Georgi lint]]<!--A combination of the [[Ribbon of Saint George|Saint George's ribbon]] and the letter Z, both associated with rashism, that has been compared to the fascist [[swastika]] (so-called [[Z (military symbol)|zwastika]])--><ref name="Marayev-Guz_2022" /><ref name="Varnitsky_2022" />]] '''Rašismiks''' ([[inglise keel]]es ''rashism'' või ''ruscism'', [[sulandsõna]] sõnaühendist ''Russian fascism'' 'vene [[fašism]]'; [[vene keel]]es ''рашизм'') nimetatakse ideoloogiat, mis õigustab tänapäeva [[Venemaa]] [[agressioon]]i ja agressiivseid kavatsusi [[Ukraina]] ja teiste riikide vastu. Rašism on sõimusõna, mis viitab Venemaa fašistlikule riigi- ja ühiskonnakorraldusele (juhikultus, totalitarism, agressiivne poliitika, riigi kontrollitud majandus). [[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] nimetatakse sellist ühiskonda postimperiaalseks autoritaarseks riigiks ja ka [[Maffiariik|maffiariigiks]]. [[Vladimir Putin]]i võimuletuleku järel rajati Venemaal usuline juhikultus ([[isikukultus]]). Venemaal kehtiva hirmuvalitsemise vormi kohta on mitmeid nimetusi (nt [[fašism]], [[putinism]], rašism). Putini kultiveeritud 1945. aasta võidu ülistus kui võidu kultus väljendub Nõukogude Liidu hümni viisi taaskasutamises, paraadides, noorte sõjaväelaagrites, laste sõjaväeriietuses, riikliku kultuuritööstuse filmides, [[Stalinism|stalinismi]] rehabiliteerimises ja ka erinevuste vastases sõimus. ==Vaata ka== *[[Fašism Venemaal]] *[[Putinism]] *[[Šovinism]] *[[Suurvene šovinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Marayev-Guz_2022">{{cite web |title=Rashism or why russians are the new Nazi |language=en-US |author-first1=Vladlen |author-last1=Marayev |author-first2=Julia |author-last2=Guz |work=VoxUkraine |date=30 March 2022 |publication-place=Kyiv, Ukraine |url=https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421140930/https://voxukraine.org/en/rashism-or-why-russians-are-the-new-nazi |archive-date=21 April 2022}}</ref> <ref name="Varnitsky_2022">{{cite web |script-title=uk:«Звичайний рашизм»: Путін відверто і послідовно наслідує Гітлера |language=uk |trans-title="Ordinary russicism": Putin openly and consistently imitates Hitler |author-first=Віктор [Victor] |author-last=Варницький [Varnitsky] |work=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |department=Політика (Politics) |date=23 March 2022 |publisher= |url=https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |access-date=12 April 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425174452/https://www.radiosvoboda.org/a/putin-hitler-napad-na-ukrayinu/31765500.html |archive-date=25 April 2022}}</ref>]] }} == Välislingid == * [[Timothy Snyder]]: [https://www.nytimes.com/2022/05/19/opinion/russia-fascism-ukraine-putin.html "We Should Say It. Russia Is Fascist."] The New York Times, 19. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608670375/aimar-ventsel-sojaaja-sona-rasism Aimar Ventsel: sõjaaja sõna "rašism"] ERR 29.07.2022 [[Kategooria:Fašism]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] e3zy4pmeia27eocbfyz3iozo9g7s3f7 0 632413 6175582 6155796 2022-08-08T19:22:27Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool | pilt = Kharkov air force university 01.jpg | pildiallkiri = Õppehoone | algusaeg = 2003 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Harkiv]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[brigaadikindral]] [[Andri Berežnõi]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №564/2022 Про присвоєння військових звань. 2. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику БЕРЕЖНОМУ Андрію Олександровичу - начальнику Харківського національного університету Повітряних Сил імені Івана Кожедуба, 05.08.2022</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:ХНУПС.png|100px]] | märk_silt = Käiseembleem | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ivan Kožedubi nimeline Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool''' või lühendatult '''Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool''' ([[ukraina keel]]es ''Харківський національний університет Повітряних сил імені Івана Кожедуба'', lühend ''ХНУПС'') on kõrgem õhuväe õppeasutus [[Ukraina]]s [[Harkiv]]is. == Organisatsioon == * Allovhitseride ettevalmistamise kolledž<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/02/18/u-harkovi-vidbuvsya-vypusk-profesijnyh-serzhantiv-aviaczijnyh-fahivcziv-2/ У Харкові відбувся випуск професійних сержантів — авіаційних фахівців] 18.02.2022 (vaadatud: 09.07.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harkiv]] [[Kategooria:Sõjakoolid]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina ülikoolid]] d6v9x7wpri6o4ic88q89tn68de08q4r 0 632764 6175447 6150909 2022-08-08T13:00:28Z Kruusamägi 1530 + pilt wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik|nimi=Edmar Tuul|pilt=Edmar Tuul.jpg|sünnikoht=Tallinnas|pill=|hääleliik=|stiil=|amet=eesti dirigent, kultuurikorraldaja ja koolijuht|tegev=|plaadifirma=|seotud_esitajad=|URL=|tähelepanuväärsed_pillid=|allkiri=|Sündinud=24. märtsil 1990}} '''Edmar Tuul''' (sündinud [[24. märts|24. märtsi]]l [[1990]] [[Tallinn]]as) on eesti dirigent, kultuurikorraldaja ja koolijuht. == Haridus == Edmar Tuul lõpetas 2007. aastal [[Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] [[trompet]]i erialal (õpetaja Peep Zink), lisaks õppis ta seal ka kaks aastat [[fagott]]i. 2009. aastal lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i ja alustas õpinguid [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] fagoti erialal (õpetaja Tarmo Velmet) ja orkestri dirigeerimise erialal (õpetaja [[Hando Põldmäe]]), kus õppis 2011. aastani. 2017. aastal omandas Edmar Tuul bakalaureuse kraadi [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimise erialal professor [[Tõnu Kaljuste]] käe all. Edmar on laulnud [[Estonia poistekoor|rahvusooper Estonia Poistekooris]] (aastast 1999) ning [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia Kammermeeskooris]] (aastast 2008) dirigent [[Hirvo Surva]] käe all. Edmar Tuul on osalenud arvukalt rahvusvahelistel dirigeerimise meistrikursustel – Järvi Akadeemias, [[Berliin|Berliinis]], [[Graz|Grazis]], [[Gstaad|Gstaadis]] jne. Ta on täiendanud end dirigentide Tõnu Kaljuste, [[Neeme Järvi]], [[Kristjan Järvi]], [[Paul Mägi]], [[Gennadi Roždestvenski]], Colin Mettersi, Achim Holubi, Lukas Groeni ja Leonid Grini käe all. == Töö == Edmar Tuul oli aastatel 2014–2018 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia [[Sinfonietta]] orkestri mänedžer. Aastatel 2018–2019 töötas ta [[Nõmme linnaosavalitsus|Nõmme Linnaosavalitsuses]] linnaosa vanema kultuurinõunikuna. Aastatel 2020–2021 oli Edmar [[Tapa Valla Kultuurikeskus|Tapa Valla Kultuurikeskuse]] (koosseisus: [[Tapa Kultuurikoda]], [[Tamsalu Kultuurimaja]], [[Lehtse kultuurimaja|Lehtse Kultuurimaja]], [[Tapa muuseum|Tapa Muuseum]], [[Paemuuseum|Porkuni Paemuuseum]]) direktor. 2021. aasta detsembri viimastest päevadest arvates töötab Edmar Tuul [[Viimsi Muusikakool|Viimsi Muusikakooli]] direktorina, tegutsedes paralleelselt mitme kollektiivi dirigendina. Edmar Tuul on dirigeerinud laulupidudel ja tantsupeol. 2017. aasta [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulupeol]] „Mina jään“ oli Edmar noorte meeskooride liigidirigent. 2019. aasta XXVII ja XX laulu- ja tantsupeol „Minu arm“ oli ta tantsupeo dirigent. Edmar Tuul on 2022. aasta üliõpilaslaulupeo [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamus]] Eesti kava kooride kunstiline juht. Ta on aastast 2018 [[Eesti Meestelaulu Selts|Eesti Meestelaulu Seltsi]] juhatuse liige ja kuulub [[Eesti Sümfooniaorkestrite Liit|Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu]] juhatusse (2022–2025). Edmar Tuul on tegutsenud dirigendina erinevates projektides: 2011. aastal osales ta noorteorkestriga [[Reaalmažoor]] ooperis „Katuselt“, mis toodi lavale koostöös [[Teater NO99|Teatriga NO99]]. 2015. aasta mais oli Edmar abidirigendiks Eesti viimase aja suurimas muusikalises lavastuses Pärt/Wilson „Aadama passioon“ (peadirigent maestro Tõnu Kaljuste). 2016.aastal debüteeris Edmar The Baltic Sea Philharmonic´u ees, olles dirigent Kristjan Järvi assistendiks seoses orkestri „Baltic Sea Landscapes“ kontserttuuriga. Edmar Tuul on debüteerinud [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]] ees (2017) ja andnud kontserdi [[Eesti Rahvusmeeskoor|Eesti Rahvusmeeskooriga]] (2017). 2018. aastal debüteeris ta [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise Sümfooniaorkestri]] ees. Tuul on juhatanud veel Gstaadi festivali sümfooniaorkestrit, [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor|Eesti Filharmoonia Kammerkoori]], [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrit]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit]], Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestrit ning EMTA koori. Ta on teinud koosööd [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperiga Estonia]], In Teatri, [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatri]] (dirigent muusikalis „Shrek“), [[Eesti muusika päevad|Eesti muusika päevade]] ja [[Pärnu Muusikafestival|Pärnu Muusikafestivaliga]]. 2021. aastal tegi ta orkestriga Ventum koostööd ansambliga Supernova, andes välja [[Ivo Linna]] CD plaadi „Taevatähtedest Tee“. 2022. aasta vabariigi aastapäeval, 23. veebruaril [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kuressaare|Kuressaares]] toimunud valgusetendusel „Õhtu ilu“ oli Edmar muusikajuht ja peadirigent. Edmar Tuul oli 2022. aasta [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse]] (Vilnius) Eesti kava "Looduse vägi" üks kunstilistest juhtidest. == Juhatatavad kollektiivid == * 2007–2017 Tallinna Reaalkooli noorteorkestri Reaalmažoor asutaja ja dirigent * 2014–2019 Kuusalu naiskoori [[Kadri (koor)|Kadri]] dirigent * 2015–2016 [[Virumaa poistekoor|Virumaa Poistekoori]] dirigent * 2015–16 Tallinna Muusikakeskkooli poistekoori dirigent * 2015–2017 [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester|Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri]] peadirigent * 2015–2021 Pärnu Regionaalse Noorte Sümfooniaorkestri dirigent * Alates 2015 [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestri]] külalisdirigent * 2016–2021 [[Pärnu Muusikakool|Pärnu Muusikakooli]] keelpilliorkestri dirigent * 2017–2018 [[Tallinna Poistekoor|Tallinna Poistekoori]] abidirigent * 2017–2021 Tallinna Raekoori dirigent * Alates 2018 projektiorkestri Ventum asutaja ja dirigent * 2019–2021 Naiskoori Virvik dirigent * Alates 2019 [[Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor|Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori]] peadirigent * Alates 2022 Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia abidirigent == Tunnustus == *2014 Gustav Ernesakse Fondi õppestipendium *2014 VI Eesti noorte koorijuhtide konkurss – III koht ja eripreemia EMTA segakoorilt *2009 Tallinna Spordi- ja Noorsooamet „Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod“ *2009 [[Tallinna Haridusamet]] – Tallinna noor kultuuritegija 2009 == Publikatsioonid == * Edmar Tuul "[https://edasi.org/57372/dirigent-edmar-tuul-toeline-muusika-paaseb-valla-ainult-juhul-kui-seda-kirega-teha-kuidas-hoida-kirge-eriolukorras/ Dirigent Edmar Tuul''':''' tõeline muusika pääseb valla ainult juhul, kui seda teha kirega. Kuidas hoida kirge eriolukorras?"] Edasi, 9. aprill 2020 == Välislingid == * Ere Uibo [https://sonumitooja.ee/diri%C2%ADgent-ed%C2%ADmar-tuul-nais%C2%ADkoor-kad%C2%ADri-ope%C2%ADtas-mind-pa%C2%ADre%C2%ADmi%C2%ADni-suht%C2%ADle%C2%ADma/ "Dirigent EDMAR TUUL: „Naiskoor Kadri õpetas mind paremini suhtlema.”"] Sõnumitooja, 25. jaanuar 2017 * Eesti Interpreetide Liit/ Dirigent/ [https://interpreet.ee/iwp/staff/maarja-purga-2-2-2-2-2-3-2/ Edmar Tuul] * Sten Sang "[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/24664-voru-juurtega-dirigent-edmar-tuul-meenutab-vanaema-maasikapeenras-veedetud-suvepaeevi Võru juurtega dirigent Edmar Tuul meenutab vanaema maasikapeenras veedetud suvepäevi]" Võrumaa Teataja, 14. märts 2020 * Kärt Radik "[https://viimsiteataja.ee/persoon/viimsi-muusikakooli-juht/ Viimsi muusikakooli etteotsa astus noor ja ambitsioonikas Edmar Tuul]" Viimsi Teataja, 27. jaanuar 2022 {{JÄRJESTA:Tuul, Edmar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] budtev1khcsdvqe7ix3c7t299clbh1p 0 632906 6175546 6172146 2022-08-08T17:41:58Z TTimmi 148145 /* Perekond */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Isaak II Angelos | pildi nimi = 144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Isaak II portree 15. sajandist | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[12. september]] [[1185]] | ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1195]] | eelmine = [[Andronikos I Komnenos]] | järgmine = [[Alexios III Angelos]] | amet2 = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[1203]] | ametiajalõpp2 = [[27. jaanuar]] [[1204]] | eelmine2 = [[Alexios V Dukas]] | järgmine2 = [[Alexios IV Angelos]] | sünniaeg = september [[1156]] | surmaaeg = jaanuar [[1204]] (47) | surmakuupäev = | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] | abikaasa = * Eirene Komnene/Palaiologine (kuni [[1185]]) * Ungari Margaret (abielus [[1185]]-[[1204]]) | vanemad = isa: Andronikos Dukas Angelos ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Anna-Euphrosyne * Irene Angeline * [[Alexios IV Angelos]] * Johannes Angelos }} '''Isaak II Angelos''' (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Isaakios Komnenos Angelos)''; september [[1156]] – jaanuar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[1185]]–[[1195]] ja uuesti [[1203]]–[[1204]]. Tema isa oli Väike-Aasia väejuht Andronikos Dukas Angelos (u. [[1122]] – peale [[1185]]), kes abiellus Euphrosyne Kastamonitissaga (u. [[1125]] – peale [[1195]]). Andronikos oli Konstantinos Angelose ja Theodora Komnenose (s. [[15. jaanuar]] [[1096]]/[[1097]]). Theodora oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] noorim tütar. Isaak oli niisiis kukutatud keisridünastia [[Komnenos|Komnenoste]] sugulane. == Andronikos I valitsusajal == Keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] valitsemise ajal oli Isaak Angelos keiserlikus õukonnas mitmel tähtsal ametikohal, ent Andronikos pidas teda siiski täielikuks tühisuseks. Seetõttu ei osutanud keiser ka talle mingit tähelepanu. Samuti polnud keisril mingit põhjust Isaaki potentsiaalse konkurendina karta ja ta andis talle andeks kunagise osavõtu mässust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Väidetavalt ennustati [[1185]]. aasta septembris Andronikosele, et ajavahemikul [[11. september|11.]]-[[14. september|14. septembrini]] saab tema jaoks kõige ohtlikumaks inimene, kelle nimi algab tähtedega "IS". Keiser hakkas aga selle peale nerma, sest niisugune jutt tundus talle täieliku absurdsusena. Seejuures ei tulnud tal isegi kordagi pähe kahtlustada Isaak Angelost. Andronikos arvas, et ennustus võib käia vaid [[Küprose ajalugu|Küprosel]] võimu haaranud Isaaki kohta, kes aga poleks kuidagi jõudnud nii lühikese ajaga pealinna.<ref name=":0" /> == Võimuletõus == [[Fail:Français 5594, fol. 193v haut, Mort d'Étienne Hagiochristophoritès.jpeg|vasakul|pisi|Stephanos Hagiochristophoritese tapmine; u. 1473. aasta Jean Colombe miniatuur]] Eelpool mainitud astroloogide ennustus muutis ärevaks Andronikose ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, kes otsustas igaks juhuks likvideerida Isaak Angelosest tuleneva võimaliku ohu ning ta vangistada. Pidamata Isaaki eriti ohtlikuks, läks ihukaitseülem tema majja vaid mõne kaaslasega, kuid Isaak, kellel polnud kaotada midagi, haaras ootamatult mõõga ja tappis sissetungijad. Seejärel põgenes ta [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja palus varjupaika. Sealt mässama hakanud rahvas ta ka leidis. Nii et kui ihukaitsjate ülem poleks omal initsiatiivil otsustanud Isaaki arreteerida, siis vaevalt oleks sündmuste edasine käik viinud teda troonile.<ref name=":0" /> [[Fail:Death of andronic I.png|pisi|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]] Isaak pöördus [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] rahva poole, misjärel kuulutasid linlased ta [[1185]]. aasta [[12. september|12. septembril]] uueks keisriks. Teade toimunud pöördest pani [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Andronikos I Komnenos}}</ref> Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|artikkel=Andronicus I|toimetaja=Chisholm, Hugh|köide=1|trükk=11}}</ref> Andronikos vangistati ja sandistati. Isaak jättis endise keisri rahvamassidele piinamiseks. Andronikose lõppmäng leidis aset hipodroomil, kus ta alaspidi rippudes ka piindeldes suri. ning Isaak jättis ta rahvale, keja piinati. Tema surnukeha jäi matmata ning jäi veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niketas; Magoulias, Harry J.|pealkiri=O city of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0814317642|keel=inglise|toimetaja=}}</ref> === Angeloste dünastia === Isaak II isikus sai Bütsants enesele mitte ainult uue keisri, vaid ka uue dünastia, mille juured ulatusid [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] aegadesse, kui küllaltki tagasihoidliku päritoluga Konstantinos Angelos abiellus keisri tütrega. See Konstantinos oli Isaak II vanaisa. Nii et naisliini pidi olid Komnenosed ja Angelosed sugulussuhetes, mis oli ka üheks põhjuseks, miks [[1185]]. aasta septembri rahutuste ajal tõi rahvas troonile just nimelt Isaaki.<ref name=":0" /> == Esimene valitsusaeg == Isaak II-st on peetud suhteliselt haritud meheks, kuid tal puudus igasugune anne riigi juhtimiseks. Tal polnud ka vähimatki südametunnistust ja tema sõna ei maksnud midagi. Samas oli keiser haiglaslikult kiindunud välisesse hiilgusesse. Näiteks polevat ta kordagi kandnud ühtesid riideid kaks korda. Söömiseks kasutas ta vaid pühitsetud anumaid, väites, et Jumalal ja valitsejal on niikuinii kõik ühine ja Jumal ei solvu tema peale. Riigiasjadega tegeledes polevat ta pöördunud mitte mõistuse, vaid kõikvõimalike tulevikuennustajate ja astroloogide poole. Kuid sellest keisri omapärast võib ka aru saada ennustasid ju astroloogid tema saatust õigesti.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal muutusid kõik ametid ostetavateks ja Niketas Choniatese sõnutsi keiser müüs neid "nagu juurvilja turul". Riigikassasse laekunud raha aga loobiti tuulde, keiser võis vastavalt tujule anda käsu mõttetu ehitise rajamiseks või ka suurte summade jagamiseks kerjustele.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal domineerisid riigi juhtimises kaks tegelast: tema emapoolne onu [[Theodoros Kastamonites]], kes sai põhimõtteliselt kaaskeisriks ning ta juhtis riiki kuni surmani [[1193]]. aastal; ja [[Konstantinos Mesoporamites]], kes võttis peale Theodorose surma juhtimise üle ning saavutas keisri üle veel suurem mõjuvõimu.<ref name=":2" /> Isaak II Angelos asus oma keisripositsiooni tugevdama dünastiliste abielude kaudu [[1185]]. ja [[1186]]. aastal. Teme venna [[Alexios III Angelos|Alexiose]] tütar Eudokia Angelina abiellus [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürsti]] Stefan Nemanja poja Stefaniga. Isaaki õde Theodora pandi paari [[Montferrat' hertsogkond|Monferrati]] [[Monferrato markkrahvkond|markii]] Konradiga. [[1186]]. aasta jaanuaris abiellus Isaak III ise Ungari kuninga [[Béla III]] tütre Margaretiga, kes sai aendale Bütsantsis nimeks Maria. [[Unagari kuningriik|Unagari]] oli toona impeeriumi üks suurimaid ja võimsamaid naabreid. Lisaks tõi kasu Maria kõrge päritolu, sest ta oli seotud Kiievi, Püha Rooma keisririigi, Itaalia ja varasemate Bütsantsi dünastiatega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Burkhardt, Stefan|pealkiri=Medieval East Central Europe in a Comparative Perspective: From Frontier to Lands in Focus|aasta=2016|kirjastus=Routledge|keel=inglise|toimetaja=Jaritz, Gerhard; Szende, Katalin|artikkel=Between empires: South-eastern Europe and the two Roman Empires in the Middle Ages}}</ref> === Välispoliitika === Isaaki troonile asumise ajaks oli Bütsantsi välispoliitiline olukord suhteliselt stabiilne. Juba [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] poolt organiseeritud sõjakäik normannide vastu viis mitme võiduka lahinguni ja mõnedki normannide juhid langesid bütsantslaste kätte vangi.<ref name=":0" /> Isaak saavutas otsustava võidu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuninga]] [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] üle Demetritzese lahingus [[7. november|7. novembril]] [[1185]]. aastal.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|artikkel=Isaac II. (Angelus)|toimetaja=Chisholm, Hugh}}</ref> Kunigas oli 80 000 mehe ja 200 laevaga rünnanud keisririigi Balkani provintse [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] valitsusaja lõpus. Sellega aga Isaaki edusammud ka piirdusid. Mujal oli Isaaki poliitika vähem edukas. [[1185]]. aasta lõpus saatis keiser 80-st galeerist koosnenud laevastiku [[Akko|Akkosse]] oma venda [[Alexios III Angelos|Alexiost]] vabastama, ent Sitsiila normannid purustasid laevastiku. Seejärel saatis ta 70 laeva [[Küprose ajalugu|Küprosesse]], et lahkulöönud provints eesotsas Isaak Komnenosega impeeriumiga taasühendada. Seegi katse ebaõnnestus normannide sekkumise tõttu. Seda sama laevastikku tõlgendati Pühal Maal ekslikult valesti kui toetust moslemite ja [[Saladin|Saladini]] rünnakule.<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Speculum. 37 (2)|aasta=1962|lehekülg=167–181|artikkel=The Byzantines and Saladin, 1185-1192: Opponents of the Third Crusade}}</ref> [[Fail:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|440x440px|Bulgaaria tsaaririik 1185-1196]][[1185]]. aasta lõpus, [[1186]]. aasta alguses puhkes Bütsantsi ülemvõimu vastu mäss Bulgaarias ning järgmise aasta kevadel oli keisririik juba faktiliselt sunnitud tunnistama Bulgaaria riigi iseseisvust.<ref name=":0" /> Armee ülalpidamiseks ja dünastiliste abielude sõlmimiseks tuli riigis makse tõsta, kuid nende rõhuvus põhjustas [[1185]]. aasta lõpus Valahhia-Bugaaria ülestõusu. Mäss viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria tsaaririigi]] moodustamiseni Aseni dünastia valitsemise all. [[1187]]. aastal saadeti normannide vastu edukas olnud väejuht Alexios Branas bulgaarlaste vastu. Ent ta pöördus oma valitseja vastu ning üritas piirata Konstantinoopolit. Isaaki õemees Konrad purustas ta ning hukkas mässaja.<ref name=":2" /> Bütsantsi impeerium kaotas [[1185]]. aastal normannidele mitmed piirkonnad: [[Lefkada]], [[Kefalloniá|Kefallonia]] ja [[Zákynthose saar|Zakynthose]]. Nendele aladele lisanduvad Bulgaaria tsaaririigi loomisega kaotatud alad nagu [[Möösia]] ning osa [[Traakia|Traakiast]] ja [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniast]]. Ning peagi vallutasi armeenlased tagasi [[Kiliikia]] ning frangid [[Küprose ajalugu|Küprose]].<ref name=":2" /> [[1187]]. aastal sõlmis Bütsants lepingu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]], mille kohaselt tagas Veneetsia keisririigile kuue kuu etteteatamisega 40-100 galeeri ning vastutasuks sai vabariik soodsad kaubandustingimused impeeriumis. Kuna iga veneetsia galeer vajas 140 sõudjat, siis oli keisririigis umbes 18 000 veneetslast ka pärast keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] pogromme nende vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Norwich, J. J.|pealkiri=A History of Venice|aasta=1989|kirjastus=Vintage|lehekülg=121|isbn=0679721975|keel=inglise}}</ref> Üldiselt aga nõrgenes Isaaki valitsusajal kunagine võimas Bütsantsi laevastik. [[1196]]. aastaks oli laevastikus vaid 30 alust. === Saladin ja Jeruusalemma langemine === [[Fail:Map Crusader states 1190-fr.svg|pisi|Ristisõdijate riigis [[1190]]. aastal. Punasega on riigid [[1190]]. aastal, roosaga [[1192]]. aastal.]] Kuid veelgi ärevam oli olukord Idas. 1180-ndate aastate keskpaigaks olid kõik kristlaste valdused Hommikumail sattunud [[Saladin|Saladini]] piiramisrõngasse ning sultan vaid ootas ajendit, et vallutada [[Jeruusalemm]]. Ja lõpuks andsidki kristlased ise talle selleks ideaalse põhjuse. Jeruusalemma kuninga vasall vürst [[Renaud de Châtillon]] tungis, rikkudes [[Aijubiidide riik|Egiptuse]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] vaherahu, kallale [[Kairo|Kairost]] [[Damaskus|Damaskusesse]] liikuvale suurele karavanile, kus viibis ka sultani õde. Selle peale esitas Saladin kuningale nõude hüvitada kahjud, vabastada vangid ja karistada vürsti. Kuid kuningal poleks olnud isegi kõige parema tahtmise korral piisavalt jõudu oma isepäist vasalli korrale kutsuda ja nii saigi Saladin õigustuse vaherahu tühistamiseks ja sõjategevuse alustamiseks. [[1187]]. aasta juulis said kristlased [[Hattini lahing|Hattini lahingus]] hävitavalt lüüa, kusjuures moslemeid soosis ka erakordselt palav ilm. Kasutades ära soodsat tuult, süütasid egiptlased rohu ja põõsad, mille tulemusel osa niigi kuumuses vaevlevaist rüütlitest lihtsalt lämbus suitsus. [[Jeruusalemma kuningas]] ja mitmed nimekad rüütlid, nende seas ka sõja provotseerinud Renaud, langesid vangi. Ning kui vürst keeldus astumast islami usku, raius Saladin tal isiklikult pea maha.<ref name=":0" /> [[1187]]. aasta septembris piirasid sultani väed [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ümber ja mõistnud peagi vastupanu mõttetust, avas väiksearvuline garnison [[2. oktoober|2. oktoobril]] linna väravad ning alistus. Kristlastel, kes suutsid 40 päeva jooksul ära maksta lunaraha, lubati linnast lahkuda. Kuid umbes 15 000 inimest ei suutnud seda teha ja nad müüdi orjusesse.<ref name=":0" /> Jeruusalemma langemine moslemite kätte muutis kardinaalselt jõudude vahekorda piirkonnas, mis viiski lõpptulemusena nii Isaak II hävinguni kui ka Bütsantsi keisririigi lagunemiseni.<ref name=":0" /> === Kolmas ristisõda === [[Fail:Map Crusader states 1190-en.svg|pisi|[[Rumi seldžukkide sultanaat]], [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Küprose saar]], [[Ristisõdijate riigid]] ja [[Aijubiidide riik]] Vahemere idarannikul, [[1190. aastad|1190]]. aastail]] Kuuldus Jeruusalemma langemisest tekitas Läänes täieliku šoki ning väidetavalt olevat see teade isegi põhjustanud paavst [[Urbanus III]] ([[1185]]-[[1187]]) südamerabanduse ja surma. Järgmine paavst [[Gregorius VIII]] ([[1187]]) aga kutsus kristlikku maailma ristisõjakäigule Püha Linna taasvabastamiseks. Selle üleskutse võttis innukalt vastu [[Friedrich I Barbarossa]], kes asetas ennast keisrina kogu Õhtumaa ürituse etteotsa. Temaga liitusid Prantsuse kuningas [[Philippe II|Philippe II Auguste]] ja Inglismaa kuningas [[Henry II]]. [[1189]], aastal surnud Henry asemel asus troonile ja ristisõja teele tema poeg [[Richard I|Richard I Lõvisüda]].<ref name=":0" /> Kuigi Isaak II-l oli formaalselt sama huvi mis Õhtumaade valitsejatel - vabastada [[Jeruusalemm]] - oli ta tegelikult kahe tule vahel. Juba varasematestki ristisõdadest tuttav olukord sundis keisrit pöörduma vanade meetodite juurde. Nõnda saadeti [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichi]] juurde saadikud abipakkumisega ja lubadusega varustada ristisõdalasi mõõduka raha eest toidumoonaga, teisest küljest aga üritati nende edasiliikumist igati takistada. Seejuures kujunesid Isaakil eriti pingelised suhted just nimelt Friedrichiga, kes ei tundnud mitte mingit sümpaatiat Bütsantsi vastu. Lisaks sõlmis Friedrich sõbralikud suhted Bütsantsi tolleaegse peamise vaenlasega Hommikumaadel - [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultanaadiga]]. Kuna sultan oli ka vaenujalal [[Saladin|Saladiniga]], siis ta nõustus lubama ristisõdalased oma riigist takistamatult läbi. Kui siia veel lisada Saksa keisri läbirääkimised bulgaarlaste ja serblastega, siis on arusaadav, miks Isaak pidas kõikidest Lääne valitsejatest just nimelt Friedrich I Barbarossat Bütsantsile kõige ohtlikumaks.<ref name=":0" /> Lisaks oli bütsantslastel veel hästi meeles varasemate ristisõdijate rüüstamised ja nende tekitatud kahjud.<ref name=":3" /> [[Fail:Troisième croisade.JPG|vasakul|pisi|Euroopa, [[Vahemeremaad|Vahemere maade]] ja Lähis-ida riigid, Kolmanda ristisõja ajal ning ristisõdijate teekonnad]] Mõnede allikate järgi sõlmis diplomaatiliselt väga täbarasse olukorda sattunud Isaak II liidulepingu ristisõdalaste peamise vaenlase [[Saladin|Saladiniga]]. Nii kujuneski omapärane olukord, kus mõlemad kristlikud keisrid olid liidus islami valitsejatega. Liitude vahe seisnes vaid selles, et Isaaki liitlane oli [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] anastaja.<ref name=":0" /> Ajaloolane Jonathan Harris lükkab aga ümber oletatava liidu Isaaki ja Saladini vahel<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=140–141|trükk=2|isbn=9781780937366|keel=inglise}}</ref>. Igatahes, kui Friedrich jõudis Bütsantsi valdustesse, pidas ta kõige õigemaks lahenduseks ettejäävad linnad vallutada, et avaldada Isaakile survet.<ref name=":0" /> Sakslased okupeerisis [[Philippopolis|Philippopolise]] linna ning purustasid bütsantslaste 3000-meghelise armee, kes üritasid linna tagasi võtta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> Nii oli Isaak sunnitud [[1190]]. aastal relvad maha panema ja lubama saklsased läbi oma riigi.<ref name=":1" /> Lepiti kokku, et ristisõdijad ei rüüsta Bütsantsi linnu ja asulaid. [[1190]]. aasta märtsis marssis Barbarossa [[Gelibolu poolsaar|Gallipolisse]], et suunduda sealt Väike-Aasiasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Freed, John|pealkiri=Frederick Barbarossa: The Prince and the Myth|aasta=2016|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|keel=inglise|isbn=978-0-300-122763}}</ref> Kahe keisri vastasseis lõppes kõigile ootamatult, kui [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] [[1190]]. aasta [[10. juuni|10. juunil]] õnnetul kombel uppus. Saksa keisri ootamatu surm aga ei parandanud märkimisväärselt Bütsantsi olukorda. Seda enam, et samal ajal saadi ka korduvalt lüüa bulgaarlaste käest. Kõik need sündmused ei tulnud keisri populaarsusele kasuks ning üsna pea hakati tema ebaedu võrdlema taas meelde tulnud [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] saavutustega.<ref name=":0" /> === Kukutamine === Järgmised viia aastat oli Bütsants pidevalt sõjas [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]], kelle vastu Isaak isiklikult juhtis mitmeid sõjakäike.<ref name=":2" /> Kuigi algus oli paljulubav, ei toonud need ekspeditsioonid edu ning [[1190]]. aasta ühel sõjakäigul pääses keiser napilt eluga. [[1194]]. aasta [[Arkadiopolis|Arkadiopolise]] lahingus tuli Bütsantsil vastu võtta jällegi üks suur kaotus. [[1195]]. aasta kevadel, läks Isaak, koostöös [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], suure sõjaväe eesotsasjärjekordsele sõjakäigule bulgaarlaste vastu.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend [[Alexios III Angelos|Alexios]]. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref name=":0" /> Teise versiooi järgi oli Isaak laagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati.<ref name=":1" /> == Teine valitsusaeg == [[1203]]. aastal, mil ristisõdijad olid saabunud taas Bütsantsi pealinna alla ning keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli Konstantinoopolist põgenenud, tõsteti Isaak II Angelos [[18. juuni|18. juunil]] taas troonile. Kongis olles oli aga pimeda keisri vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Haigest ja hingeliselt murtud mehest polnud enam mingit valitsejat. Kuidas ta olekski saanud sellises seisundis riigi juhtimisega toime tulla, kui ei suutnud seda teha isegi tervena ja nägijana. Nii veetiski keiser kogu oma teise valitsemisperioodi astroloogide ja ennustajate seltsis, kes toitsid teda teostamatute lubadustega peatsest nägemise taastumisest ja saabuvast võimust terve maailma üle.<ref name=":0" /> Riiki asus tegelikult juhtima Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos]].<ref name=":2" /> [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]], kes oli ristisõdijatele väga suuri summasid võlgu, ei suutnud oma kohustusi täita ning ta kaotas oma toetajad nii ristisõdijate kui ka alamate seas. [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kasutas mõjukas õukondlane ja ametnik [[Alexios V Dukas|Alexios Dukas ''Mourtzouphlos'']] ära soodsat olukorda, mil pealinnas olid puhkenud ülestõusud ning ta vangistas Alexios IV ja tõusis troonile Alexios V nime all.<ref name=":2" /> Isaaki ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri 1204. aasta jaanuari lõpus. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref name=":2" /> == Usurpaatorid == [[Fail:Mangaphas Aspron Trachy.jpg|pisi|Mangaphasese münt]] Isaaki valitsemisajal üritasid mitmed pretendendid võtta Bütantsi keisri trooni omale. Nende seas olid järgnevad nimed: * '''Alexios Branas''' * '''Theodoros Mangaphas''' * '''vale-Alexios II''' * '''Basileios Chotzas;''' alustas [[Nikomeedia]] lähedal tarsias keisrivastast mässu. Teda saatis esialgu edu, ent peafi võeti ta kinni, torgati pimedaks ning heideti vanglasse.<ref name=":1" /> * '''Isaak Komnenos''' ([[Andronikos I Komnenose]] vennapoeg); põgenes vanglast ning varjus Hagia Sophia katedraali, kus ta asus rahvast mässule õhutama. Lõpuks tabati ta väljaspool katedraali kaitsvaid müüre. Isaakit piinati, et ta avaldaks oma kaasosaliste nimed. Selle käigus said tema siseorganid tõsiselt kahjustada ning ta suri järgmisel päeval.<ref name=":1" /> * '''Konstantinos Tatikios'''; koondas salaja 500 vandeseltslast, kes varjasid ennast Konstantinoopolis. Esialgu õnnestus neil tabamatuks jääda, ent Konstantinos reedeti, vangistati ja torgati pimedaks. <ref name=":1" /> == Kuvand ajaloos == Isaak II Angelose on ajalukku läinud kui üks kõige ebaõnnestunumaid keisreid, kes Bütsantsi on valitsenud. Tema kohta on öeldud, et ime pole mitte see, kuidas niivõrd vilets keiser suutis püsida troonil terve kümnendi, vaid see, et isegi seesugune keiser ei osutunud lõpptulemusena Angeloste dünastia esindajatest kõige viletsamaks.<ref name=":0" /> == Perekond == Isaak II esimese abikaasa, '''Irene''' (ka Herina), nimi on leitud Speyeri katedraali, kus nende kahe tütar Irene on maetud, nekroloogiast. Abikaasa Irene oli aadlisoost.<ref>{{Raamatuviide|autor=Klaniczay, Gabor (tõlkinud Eva Palmai)|pealkiri=Holy Rulers and Blessed Princesses: Dynastic Cults in Medieval Central Europe|aasta=2002|koht=Cambridge, England|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=99-100}}</ref> Neil oli kolm last: * '''Anna-Euphrosyne Angelina''', abiellus [[Roman Mstislavitš|Roman Suurega]] * '''Irene Angelina''' (u. [[1181]]–[[1208]]), abiellus esmalt [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila kuninga]] [[Roger III]]-ga ning hiljem Saksa kuningas [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippiga]]. Seetõttu on Isaak II kõigi Euroopa monarhide esivanem. * '''[[Alexios IV Angelos]]''' (u. [[1182]]–[[1204]]) Isaaki teine abikaasa oli Ungari kuninga [[Béla III]] tütar '''Margaret''', kes võttis endale Bütsantsis nimeks Maria. Neil oli kaks poega:<ref>{{Raamatuviide|autor=Rodd, Rennell|pealkiri=The Princes of Achaia and the Chronicles of Morea: A Study of Greece in the Middle Ages|aasta=1907|köide=1}}</ref> * '''Manuel Angelos''' (s. peale [[1195]] - [[1212]]), keda kavatseti 1205. aastal Bütsantsi troonile tõsta. * '''Johannes Angelos''' (s. u. [[1193]] - [[1259]]). Põgenes Ungarisse, kus ta valitses kuningas [[Béla IV]] vasallina [[Srem|Sremi]] ja Bač üle. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andronikos I Komnenos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1185]]–[[1195]]|järgnev=[[Alexios III Angelos]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Alexios IV Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Andronikos I Komnenos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> otsqbz2f2b77hk8ltmv20r2s1jehzpb 6175551 6175546 2022-08-08T17:48:48Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Isaak II Angelos | pildi nimi = 144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Isaak II portree 15. sajandist | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[12. september]] [[1185]] | ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1195]] | eelmine = [[Andronikos I Komnenos]] | järgmine = [[Alexios III Angelos]] | amet2 = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[1203]] | ametiajalõpp2 = [[27. jaanuar]] [[1204]] | eelmine2 = [[Alexios III Angelos]] | järgmine2 = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | sünniaeg = september [[1156]] | surmaaeg = jaanuar [[1204]] (47) | surmakuupäev = | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] | abikaasa = * Eirene Komnene/Palaiologine (kuni [[1185]]) * Ungari Margaret (abielus [[1185]]-[[1204]]) | vanemad = isa: Andronikos Dukas Angelos ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Anna-Euphrosyne * Irene Angeline * [[Alexios IV Angelos]] * Johannes Angelos }} '''Isaak II Angelos''' (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Isaakios Komnenos Angelos)''; september [[1156]] – jaanuar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[1185]]–[[1195]] ja uuesti [[1203]]–[[1204]]. Tema isa oli Väike-Aasia väejuht Andronikos Dukas Angelos (u. [[1122]] – peale [[1185]]), kes abiellus Euphrosyne Kastamonitissaga (u. [[1125]] – peale [[1195]]). Andronikos oli Konstantinos Angelose ja Theodora Komnenose (s. [[15. jaanuar]] [[1096]]/[[1097]]). Theodora oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] noorim tütar. Isaak oli niisiis kukutatud keisridünastia [[Komnenos|Komnenoste]] sugulane. == Andronikos I valitsusajal == Keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] valitsemise ajal oli Isaak Angelos keiserlikus õukonnas mitmel tähtsal ametikohal, ent Andronikos pidas teda siiski täielikuks tühisuseks. Seetõttu ei osutanud keiser ka talle mingit tähelepanu. Samuti polnud keisril mingit põhjust Isaaki potentsiaalse konkurendina karta ja ta andis talle andeks kunagise osavõtu mässust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Väidetavalt ennustati [[1185]]. aasta septembris Andronikosele, et ajavahemikul [[11. september|11.]]-[[14. september|14. septembrini]] saab tema jaoks kõige ohtlikumaks inimene, kelle nimi algab tähtedega "IS". Keiser hakkas aga selle peale nerma, sest niisugune jutt tundus talle täieliku absurdsusena. Seejuures ei tulnud tal isegi kordagi pähe kahtlustada Isaak Angelost. Andronikos arvas, et ennustus võib käia vaid [[Küprose ajalugu|Küprosel]] võimu haaranud Isaaki kohta, kes aga poleks kuidagi jõudnud nii lühikese ajaga pealinna.<ref name=":0" /> == Võimuletõus == [[Fail:Français 5594, fol. 193v haut, Mort d'Étienne Hagiochristophoritès.jpeg|vasakul|pisi|Stephanos Hagiochristophoritese tapmine; u. 1473. aasta Jean Colombe miniatuur]] Eelpool mainitud astroloogide ennustus muutis ärevaks Andronikose ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, kes otsustas igaks juhuks likvideerida Isaak Angelosest tuleneva võimaliku ohu ning ta vangistada. Pidamata Isaaki eriti ohtlikuks, läks ihukaitseülem tema majja vaid mõne kaaslasega, kuid Isaak, kellel polnud kaotada midagi, haaras ootamatult mõõga ja tappis sissetungijad. Seejärel põgenes ta [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja palus varjupaika. Sealt mässama hakanud rahvas ta ka leidis. Nii et kui ihukaitsjate ülem poleks omal initsiatiivil otsustanud Isaaki arreteerida, siis vaevalt oleks sündmuste edasine käik viinud teda troonile.<ref name=":0" /> [[Fail:Death of andronic I.png|pisi|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]] Isaak pöördus [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] rahva poole, misjärel kuulutasid linlased ta [[1185]]. aasta [[12. september|12. septembril]] uueks keisriks. Teade toimunud pöördest pani [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Andronikos I Komnenos}}</ref> Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|artikkel=Andronicus I|toimetaja=Chisholm, Hugh|köide=1|trükk=11}}</ref> Andronikos vangistati ja sandistati. Isaak jättis endise keisri rahvamassidele piinamiseks. Andronikose lõppmäng leidis aset hipodroomil, kus ta alaspidi rippudes ka piindeldes suri. ning Isaak jättis ta rahvale, keja piinati. Tema surnukeha jäi matmata ning jäi veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niketas; Magoulias, Harry J.|pealkiri=O city of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0814317642|keel=inglise|toimetaja=}}</ref> === Angeloste dünastia === Isaak II isikus sai Bütsants enesele mitte ainult uue keisri, vaid ka uue dünastia, mille juured ulatusid [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] aegadesse, kui küllaltki tagasihoidliku päritoluga Konstantinos Angelos abiellus keisri tütrega. See Konstantinos oli Isaak II vanaisa. Nii et naisliini pidi olid Komnenosed ja Angelosed sugulussuhetes, mis oli ka üheks põhjuseks, miks [[1185]]. aasta septembri rahutuste ajal tõi rahvas troonile just nimelt Isaaki.<ref name=":0" /> == Esimene valitsusaeg == Isaak II-st on peetud suhteliselt haritud meheks, kuid tal puudus igasugune anne riigi juhtimiseks. Tal polnud ka vähimatki südametunnistust ja tema sõna ei maksnud midagi. Samas oli keiser haiglaslikult kiindunud välisesse hiilgusesse. Näiteks polevat ta kordagi kandnud ühtesid riideid kaks korda. Söömiseks kasutas ta vaid pühitsetud anumaid, väites, et Jumalal ja valitsejal on niikuinii kõik ühine ja Jumal ei solvu tema peale. Riigiasjadega tegeledes polevat ta pöördunud mitte mõistuse, vaid kõikvõimalike tulevikuennustajate ja astroloogide poole. Kuid sellest keisri omapärast võib ka aru saada ennustasid ju astroloogid tema saatust õigesti.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal muutusid kõik ametid ostetavateks ja Niketas Choniatese sõnutsi keiser müüs neid "nagu juurvilja turul". Riigikassasse laekunud raha aga loobiti tuulde, keiser võis vastavalt tujule anda käsu mõttetu ehitise rajamiseks või ka suurte summade jagamiseks kerjustele.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal domineerisid riigi juhtimises kaks tegelast: tema emapoolne onu [[Theodoros Kastamonites]], kes sai põhimõtteliselt kaaskeisriks ning ta juhtis riiki kuni surmani [[1193]]. aastal; ja [[Konstantinos Mesoporamites]], kes võttis peale Theodorose surma juhtimise üle ning saavutas keisri üle veel suurem mõjuvõimu.<ref name=":2" /> Isaak II Angelos asus oma keisripositsiooni tugevdama dünastiliste abielude kaudu [[1185]]. ja [[1186]]. aastal. Teme venna [[Alexios III Angelos|Alexiose]] tütar Eudokia Angelina abiellus [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürsti]] Stefan Nemanja poja Stefaniga. Isaaki õde Theodora pandi paari [[Montferrat' hertsogkond|Monferrati]] [[Monferrato markkrahvkond|markii]] Konradiga. [[1186]]. aasta jaanuaris abiellus Isaak III ise Ungari kuninga [[Béla III]] tütre Margaretiga, kes sai aendale Bütsantsis nimeks Maria. [[Unagari kuningriik|Unagari]] oli toona impeeriumi üks suurimaid ja võimsamaid naabreid. Lisaks tõi kasu Maria kõrge päritolu, sest ta oli seotud Kiievi, Püha Rooma keisririigi, Itaalia ja varasemate Bütsantsi dünastiatega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Burkhardt, Stefan|pealkiri=Medieval East Central Europe in a Comparative Perspective: From Frontier to Lands in Focus|aasta=2016|kirjastus=Routledge|keel=inglise|toimetaja=Jaritz, Gerhard; Szende, Katalin|artikkel=Between empires: South-eastern Europe and the two Roman Empires in the Middle Ages}}</ref> === Välispoliitika === Isaaki troonile asumise ajaks oli Bütsantsi välispoliitiline olukord suhteliselt stabiilne. Juba [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] poolt organiseeritud sõjakäik normannide vastu viis mitme võiduka lahinguni ja mõnedki normannide juhid langesid bütsantslaste kätte vangi.<ref name=":0" /> Isaak saavutas otsustava võidu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuninga]] [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] üle Demetritzese lahingus [[7. november|7. novembril]] [[1185]]. aastal.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|artikkel=Isaac II. (Angelus)|toimetaja=Chisholm, Hugh}}</ref> Kunigas oli 80 000 mehe ja 200 laevaga rünnanud keisririigi Balkani provintse [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] valitsusaja lõpus. Sellega aga Isaaki edusammud ka piirdusid. Mujal oli Isaaki poliitika vähem edukas. [[1185]]. aasta lõpus saatis keiser 80-st galeerist koosnenud laevastiku [[Akko|Akkosse]] oma venda [[Alexios III Angelos|Alexiost]] vabastama, ent Sitsiila normannid purustasid laevastiku. Seejärel saatis ta 70 laeva [[Küprose ajalugu|Küprosesse]], et lahkulöönud provints eesotsas Isaak Komnenosega impeeriumiga taasühendada. Seegi katse ebaõnnestus normannide sekkumise tõttu. Seda sama laevastikku tõlgendati Pühal Maal ekslikult valesti kui toetust moslemite ja [[Saladin|Saladini]] rünnakule.<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Speculum. 37 (2)|aasta=1962|lehekülg=167–181|artikkel=The Byzantines and Saladin, 1185-1192: Opponents of the Third Crusade}}</ref> [[Fail:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|440x440px|Bulgaaria tsaaririik 1185-1196]][[1185]]. aasta lõpus, [[1186]]. aasta alguses puhkes Bütsantsi ülemvõimu vastu mäss Bulgaarias ning järgmise aasta kevadel oli keisririik juba faktiliselt sunnitud tunnistama Bulgaaria riigi iseseisvust.<ref name=":0" /> Armee ülalpidamiseks ja dünastiliste abielude sõlmimiseks tuli riigis makse tõsta, kuid nende rõhuvus põhjustas [[1185]]. aasta lõpus Valahhia-Bugaaria ülestõusu. Mäss viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria tsaaririigi]] moodustamiseni Aseni dünastia valitsemise all. [[1187]]. aastal saadeti normannide vastu edukas olnud väejuht Alexios Branas bulgaarlaste vastu. Ent ta pöördus oma valitseja vastu ning üritas piirata Konstantinoopolit. Isaaki õemees Konrad purustas ta ning hukkas mässaja.<ref name=":2" /> Bütsantsi impeerium kaotas [[1185]]. aastal normannidele mitmed piirkonnad: [[Lefkada]], [[Kefalloniá|Kefallonia]] ja [[Zákynthose saar|Zakynthose]]. Nendele aladele lisanduvad Bulgaaria tsaaririigi loomisega kaotatud alad nagu [[Möösia]] ning osa [[Traakia|Traakiast]] ja [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniast]]. Ning peagi vallutasi armeenlased tagasi [[Kiliikia]] ning frangid [[Küprose ajalugu|Küprose]].<ref name=":2" /> [[1187]]. aastal sõlmis Bütsants lepingu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]], mille kohaselt tagas Veneetsia keisririigile kuue kuu etteteatamisega 40-100 galeeri ning vastutasuks sai vabariik soodsad kaubandustingimused impeeriumis. Kuna iga veneetsia galeer vajas 140 sõudjat, siis oli keisririigis umbes 18 000 veneetslast ka pärast keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] pogromme nende vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Norwich, J. J.|pealkiri=A History of Venice|aasta=1989|kirjastus=Vintage|lehekülg=121|isbn=0679721975|keel=inglise}}</ref> Üldiselt aga nõrgenes Isaaki valitsusajal kunagine võimas Bütsantsi laevastik. [[1196]]. aastaks oli laevastikus vaid 30 alust. === Saladin ja Jeruusalemma langemine === [[Fail:Map Crusader states 1190-fr.svg|pisi|Ristisõdijate riigis [[1190]]. aastal. Punasega on riigid [[1190]]. aastal, roosaga [[1192]]. aastal.]] Kuid veelgi ärevam oli olukord Idas. 1180-ndate aastate keskpaigaks olid kõik kristlaste valdused Hommikumail sattunud [[Saladin|Saladini]] piiramisrõngasse ning sultan vaid ootas ajendit, et vallutada [[Jeruusalemm]]. Ja lõpuks andsidki kristlased ise talle selleks ideaalse põhjuse. Jeruusalemma kuninga vasall vürst [[Renaud de Châtillon]] tungis, rikkudes [[Aijubiidide riik|Egiptuse]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] vaherahu, kallale [[Kairo|Kairost]] [[Damaskus|Damaskusesse]] liikuvale suurele karavanile, kus viibis ka sultani õde. Selle peale esitas Saladin kuningale nõude hüvitada kahjud, vabastada vangid ja karistada vürsti. Kuid kuningal poleks olnud isegi kõige parema tahtmise korral piisavalt jõudu oma isepäist vasalli korrale kutsuda ja nii saigi Saladin õigustuse vaherahu tühistamiseks ja sõjategevuse alustamiseks. [[1187]]. aasta juulis said kristlased [[Hattini lahing|Hattini lahingus]] hävitavalt lüüa, kusjuures moslemeid soosis ka erakordselt palav ilm. Kasutades ära soodsat tuult, süütasid egiptlased rohu ja põõsad, mille tulemusel osa niigi kuumuses vaevlevaist rüütlitest lihtsalt lämbus suitsus. [[Jeruusalemma kuningas]] ja mitmed nimekad rüütlid, nende seas ka sõja provotseerinud Renaud, langesid vangi. Ning kui vürst keeldus astumast islami usku, raius Saladin tal isiklikult pea maha.<ref name=":0" /> [[1187]]. aasta septembris piirasid sultani väed [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ümber ja mõistnud peagi vastupanu mõttetust, avas väiksearvuline garnison [[2. oktoober|2. oktoobril]] linna väravad ning alistus. Kristlastel, kes suutsid 40 päeva jooksul ära maksta lunaraha, lubati linnast lahkuda. Kuid umbes 15 000 inimest ei suutnud seda teha ja nad müüdi orjusesse.<ref name=":0" /> Jeruusalemma langemine moslemite kätte muutis kardinaalselt jõudude vahekorda piirkonnas, mis viiski lõpptulemusena nii Isaak II hävinguni kui ka Bütsantsi keisririigi lagunemiseni.<ref name=":0" /> === Kolmas ristisõda === [[Fail:Map Crusader states 1190-en.svg|pisi|[[Rumi seldžukkide sultanaat]], [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Küprose saar]], [[Ristisõdijate riigid]] ja [[Aijubiidide riik]] Vahemere idarannikul, [[1190. aastad|1190]]. aastail]] Kuuldus Jeruusalemma langemisest tekitas Läänes täieliku šoki ning väidetavalt olevat see teade isegi põhjustanud paavst [[Urbanus III]] ([[1185]]-[[1187]]) südamerabanduse ja surma. Järgmine paavst [[Gregorius VIII]] ([[1187]]) aga kutsus kristlikku maailma ristisõjakäigule Püha Linna taasvabastamiseks. Selle üleskutse võttis innukalt vastu [[Friedrich I Barbarossa]], kes asetas ennast keisrina kogu Õhtumaa ürituse etteotsa. Temaga liitusid Prantsuse kuningas [[Philippe II|Philippe II Auguste]] ja Inglismaa kuningas [[Henry II]]. [[1189]], aastal surnud Henry asemel asus troonile ja ristisõja teele tema poeg [[Richard I|Richard I Lõvisüda]].<ref name=":0" /> Kuigi Isaak II-l oli formaalselt sama huvi mis Õhtumaade valitsejatel - vabastada [[Jeruusalemm]] - oli ta tegelikult kahe tule vahel. Juba varasematestki ristisõdadest tuttav olukord sundis keisrit pöörduma vanade meetodite juurde. Nõnda saadeti [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichi]] juurde saadikud abipakkumisega ja lubadusega varustada ristisõdalasi mõõduka raha eest toidumoonaga, teisest küljest aga üritati nende edasiliikumist igati takistada. Seejuures kujunesid Isaakil eriti pingelised suhted just nimelt Friedrichiga, kes ei tundnud mitte mingit sümpaatiat Bütsantsi vastu. Lisaks sõlmis Friedrich sõbralikud suhted Bütsantsi tolleaegse peamise vaenlasega Hommikumaadel - [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultanaadiga]]. Kuna sultan oli ka vaenujalal [[Saladin|Saladiniga]], siis ta nõustus lubama ristisõdalased oma riigist takistamatult läbi. Kui siia veel lisada Saksa keisri läbirääkimised bulgaarlaste ja serblastega, siis on arusaadav, miks Isaak pidas kõikidest Lääne valitsejatest just nimelt Friedrich I Barbarossat Bütsantsile kõige ohtlikumaks.<ref name=":0" /> Lisaks oli bütsantslastel veel hästi meeles varasemate ristisõdijate rüüstamised ja nende tekitatud kahjud.<ref name=":3" /> [[Fail:Troisième croisade.JPG|vasakul|pisi|Euroopa, [[Vahemeremaad|Vahemere maade]] ja Lähis-ida riigid, Kolmanda ristisõja ajal ning ristisõdijate teekonnad]] Mõnede allikate järgi sõlmis diplomaatiliselt väga täbarasse olukorda sattunud Isaak II liidulepingu ristisõdalaste peamise vaenlase [[Saladin|Saladiniga]]. Nii kujuneski omapärane olukord, kus mõlemad kristlikud keisrid olid liidus islami valitsejatega. Liitude vahe seisnes vaid selles, et Isaaki liitlane oli [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] anastaja.<ref name=":0" /> Ajaloolane Jonathan Harris lükkab aga ümber oletatava liidu Isaaki ja Saladini vahel<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=140–141|trükk=2|isbn=9781780937366|keel=inglise}}</ref>. Igatahes, kui Friedrich jõudis Bütsantsi valdustesse, pidas ta kõige õigemaks lahenduseks ettejäävad linnad vallutada, et avaldada Isaakile survet.<ref name=":0" /> Sakslased okupeerisis [[Philippopolis|Philippopolise]] linna ning purustasid bütsantslaste 3000-meghelise armee, kes üritasid linna tagasi võtta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> Nii oli Isaak sunnitud [[1190]]. aastal relvad maha panema ja lubama saklsased läbi oma riigi.<ref name=":1" /> Lepiti kokku, et ristisõdijad ei rüüsta Bütsantsi linnu ja asulaid. [[1190]]. aasta märtsis marssis Barbarossa [[Gelibolu poolsaar|Gallipolisse]], et suunduda sealt Väike-Aasiasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Freed, John|pealkiri=Frederick Barbarossa: The Prince and the Myth|aasta=2016|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|keel=inglise|isbn=978-0-300-122763}}</ref> Kahe keisri vastasseis lõppes kõigile ootamatult, kui [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] [[1190]]. aasta [[10. juuni|10. juunil]] õnnetul kombel uppus. Saksa keisri ootamatu surm aga ei parandanud märkimisväärselt Bütsantsi olukorda. Seda enam, et samal ajal saadi ka korduvalt lüüa bulgaarlaste käest. Kõik need sündmused ei tulnud keisri populaarsusele kasuks ning üsna pea hakati tema ebaedu võrdlema taas meelde tulnud [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] saavutustega.<ref name=":0" /> === Kukutamine === Järgmised viia aastat oli Bütsants pidevalt sõjas [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]], kelle vastu Isaak isiklikult juhtis mitmeid sõjakäike.<ref name=":2" /> Kuigi algus oli paljulubav, ei toonud need ekspeditsioonid edu ning [[1190]]. aasta ühel sõjakäigul pääses keiser napilt eluga. [[1194]]. aasta [[Arkadiopolis|Arkadiopolise]] lahingus tuli Bütsantsil vastu võtta jällegi üks suur kaotus. [[1195]]. aasta kevadel, läks Isaak, koostöös [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], suure sõjaväe eesotsasjärjekordsele sõjakäigule bulgaarlaste vastu.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend [[Alexios III Angelos|Alexios]]. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref name=":0" /> Teise versiooi järgi oli Isaak laagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati.<ref name=":1" /> == Teine valitsusaeg == [[1203]]. aastal, mil ristisõdijad olid saabunud taas Bütsantsi pealinna alla ning keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli Konstantinoopolist põgenenud, tõsteti Isaak II Angelos [[18. juuni|18. juunil]] taas troonile. Kongis olles oli aga pimeda keisri vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Haigest ja hingeliselt murtud mehest polnud enam mingit valitsejat. Kuidas ta olekski saanud sellises seisundis riigi juhtimisega toime tulla, kui ei suutnud seda teha isegi tervena ja nägijana. Nii veetiski keiser kogu oma teise valitsemisperioodi astroloogide ja ennustajate seltsis, kes toitsid teda teostamatute lubadustega peatsest nägemise taastumisest ja saabuvast võimust terve maailma üle.<ref name=":0" /> Riiki asus tegelikult juhtima Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos]].<ref name=":2" /> [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]], kes oli ristisõdijatele väga suuri summasid võlgu, ei suutnud oma kohustusi täita ning ta kaotas oma toetajad nii ristisõdijate kui ka alamate seas. [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kasutas mõjukas õukondlane ja ametnik [[Alexios V Dukas|Alexios Dukas ''Mourtzouphlos'']] ära soodsat olukorda, mil pealinnas olid puhkenud ülestõusud ning ta vangistas Alexios IV ja tõusis troonile Alexios V nime all.<ref name=":2" /> Isaaki ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri 1204. aasta jaanuari lõpus. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref name=":2" /> == Usurpaatorid == [[Fail:Mangaphas Aspron Trachy.jpg|pisi|Mangaphasese münt]] Isaaki valitsemisajal üritasid mitmed pretendendid võtta Bütantsi keisri trooni omale. Nende seas olid järgnevad nimed: * '''Alexios Branas''' * '''Theodoros Mangaphas''' * '''vale-Alexios II''' * '''Basileios Chotzas;''' alustas [[Nikomeedia]] lähedal tarsias keisrivastast mässu. Teda saatis esialgu edu, ent peafi võeti ta kinni, torgati pimedaks ning heideti vanglasse.<ref name=":1" /> * '''Isaak Komnenos''' ([[Andronikos I Komnenose]] vennapoeg); põgenes vanglast ning varjus Hagia Sophia katedraali, kus ta asus rahvast mässule õhutama. Lõpuks tabati ta väljaspool katedraali kaitsvaid müüre. Isaakit piinati, et ta avaldaks oma kaasosaliste nimed. Selle käigus said tema siseorganid tõsiselt kahjustada ning ta suri järgmisel päeval.<ref name=":1" /> * '''Konstantinos Tatikios'''; koondas salaja 500 vandeseltslast, kes varjasid ennast Konstantinoopolis. Esialgu õnnestus neil tabamatuks jääda, ent Konstantinos reedeti, vangistati ja torgati pimedaks. <ref name=":1" /> == Kuvand ajaloos == Isaak II Angelose on ajalukku läinud kui üks kõige ebaõnnestunumaid keisreid, kes Bütsantsi on valitsenud. Tema kohta on öeldud, et ime pole mitte see, kuidas niivõrd vilets keiser suutis püsida troonil terve kümnendi, vaid see, et isegi seesugune keiser ei osutunud lõpptulemusena Angeloste dünastia esindajatest kõige viletsamaks.<ref name=":0" /> == Perekond == Isaak II esimese abikaasa, '''Irene''' (ka Herina), nimi on leitud Speyeri katedraali, kus nende kahe tütar Irene on maetud, nekroloogiast. Abikaasa Irene oli aadlisoost.<ref>{{Raamatuviide|autor=Klaniczay, Gabor (tõlkinud Eva Palmai)|pealkiri=Holy Rulers and Blessed Princesses: Dynastic Cults in Medieval Central Europe|aasta=2002|koht=Cambridge, England|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=99-100}}</ref> Neil oli kolm last: * '''Anna-Euphrosyne Angelina''', abiellus [[Roman Mstislavitš|Roman Suurega]] * '''Irene Angelina''' (u. [[1181]]–[[1208]]), abiellus esmalt [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila kuninga]] [[Roger III]]-ga ning hiljem Saksa kuningas [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippiga]]. Seetõttu on Isaak II kõigi Euroopa monarhide esivanem. * '''[[Alexios IV Angelos]]''' (u. [[1182]]–[[1204]]) Isaaki teine abikaasa oli Ungari kuninga [[Béla III]] tütar '''Margaret''', kes võttis endale Bütsantsis nimeks Maria. Neil oli kaks poega:<ref>{{Raamatuviide|autor=Rodd, Rennell|pealkiri=The Princes of Achaia and the Chronicles of Morea: A Study of Greece in the Middle Ages|aasta=1907|köide=1}}</ref> * '''Manuel Angelos''' (s. peale [[1195]] - [[1212]]), keda kavatseti 1205. aastal Bütsantsi troonile tõsta. * '''Johannes Angelos''' (s. u. [[1193]] - [[1259]]). Põgenes Ungarisse, kus ta valitses kuningas [[Béla IV]] vasallina [[Srem|Sremi]] ja Bač üle. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andronikos I Komnenos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1185]]–[[1195]]|järgnev=[[Alexios III Angelos]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Alexios IV Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Andronikos I Komnenos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> 7sgd49dqlp0lw1lofugez6crejgbn1c 0 633743 6175757 6163399 2022-08-09T10:06:47Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piret Hartman | pildi nimi = | amet = [[Eesti]] [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]] | ametiajaalgus = 18. juuli 2022 | ametiajalõpp = | predecessor = [[Tiit Terik]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | predecessor2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | predecessor3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | predecessor4 = | järgmine4 = | sünnikuupäev = {{süv|1981|08|10|df=y}} | sünnikoht = | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = | }} '''Piret Hartman''' (sündinud [[10. august]]il [[1981]] [[Ida-Virumaa]]l [[Püssi]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Alates [[18. juuli]]st [[2022]] on ta [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teises valitsuses]] [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. Kõrghariduse omandas ta [[2005]]. aastal [[Eesti Maaülikool]]is ettevõtluse ja [[ökonoomika]] erialal. Hartman on töötanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehena ning [[SDE|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] tegevjuhi ja [[fraktsioon]]i nõunikuna. [[2014]]–2016 oli Hartman kultuuriminister [[Indrek Saar]]e nõunik (muuhulgas integratsiooniküsimustes). Alates [[2015]]. aasta detsembrist on ta olnud [[Migratsiooni ja Integratsiooni SA]] Meie Inimesed (MISA) nõukogu liige. [[2016]]–[[2022]] oli ta kultuuriministeeriumi asekantsler. {{JÄRJESTA:Hartman, Piret}} [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] fah6ksea96f2ldn0tib77krrudglpcb 0 633887 6175435 6175118 2022-08-08T12:09:35Z Taurus404 80079 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref>{{Cite web|url=https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|title=High Jump Women Final}}</ref> |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,75 m |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused | U20 kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1,95 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] nd42arfwn7cqbq9mi6nlvauenvcxow4 6175436 6175435 2022-08-08T12:10:11Z Taurus404 80079 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref>{{Cite web|url=https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|title=High Jump Women Final}}</ref> |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,75 m |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused | U20 kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1,95 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1,73 *2020 – 1,74 *2021 – 1,80 *2022 – '''1,96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] gkephwjjrs2l7vhreeg3o1ltmlf5hf7 0 633991 6175495 6171994 2022-08-08T15:25:41Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Google Chat icon (2020).svg|pisi|Google Chati logo]] '''Google Chat''' on [[Google]]'i arendatud [[suhtlustarkvara]] tekstsõnumite saatmiseks. Esialgu oli see suunatud töörühmadele ja äriettevõtetele, hiljem sai see kättesaadavaks kõigile. Tarkvararakendus võimaldab saata privaatsõnumeid, pidada grupivestlusi ning jagada faile. Rakendus on kättesaadav spetsiaalsel lehel või meilirakenduse [[Gmail]] kaudu. Rakendus avaldati 9. märtsil 2017 nime '''Hangouts Chat''' all ühena kahest [[Google Hangouts]]i asendusest, teine neist oli [[Google Meet]]. Nime Google Chat sai see 9. aprillil 2020. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]] [[Kategooria:Google]] 0rrlp69nwc1q74wqaq9h8hugkso7ih1 0 634513 6175801 6175099 2022-08-09T11:29:22Z Mallberrytrick 168343 Pilt Tabamata ime. Pilt Suveöö unenägu. Pilt infokast. wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = Jaan Tristan Kolberg by Johan Elm 2020.jpg | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in Eduard Vilde's Tabamata ime 2020.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime"|pisi|320x320px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime"]] [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in William Shakespeare's A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu"|pisi|391x391px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu"]] == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] ow3bw6xl2omqq18mey63de4wnsz8feb 6175804 6175801 2022-08-09T11:31:11Z Mallberrytrick 168343 Vahe wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = Jaan Tristan Kolberg by Johan Elm 2020.jpg | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in Eduard Vilde's Tabamata ime 2020.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime"|pisi|320x320px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime"]] [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in William Shakespeare's A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu"|pisi|391x391px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu"]] == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 7ehx0cjj8b5abp2rd73xgbka7tr235y 0 634529 6175475 6173962 2022-08-08T14:39:35Z TTimmi 148145 Korrigeerisin teksti ning lisasin sissejuhatuse wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios IV Angelos | pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]] | ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva) | eelmine = [[Alexios III Angelos]] | järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | sünniaeg = u. [[1182]] | surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane) | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]]) | vanemad = * isa: [[Isaak II Angelos]] * ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast) | perekond = [[Angelos]] }} '''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]]. Alexiose IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] kukutas [[1195]]. aastal [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning noor troonipärija vangistati. [[1201]]. aastal õnnestus Alexiosel põgeneda läände, kus ta palus sealsetelt valitsejatelt ja paavstilt abi enda isa positsiooni taastamiseks. Vastutasuks andis noor poiss katteta lubadusi. Ristisõdijad, kes algselt pidid suunduma Egiptusesse, võtsid nüüd sihiks Konstantinoopoli. Kuigi linna kaitsjaid oli palju rohkem kui rüütleid, alistus linn ning Alexios IV sai Isaak II kõrval troonile. Noor keiser balansseeris pidevalt bütsantslaste ja läänlaste vahel, mis viis lõptulemusena riigipöördeni ning Alexios IV tapmiseni. Alexios IV tegutsemise viis suuremas perspektiivis [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdlaste Konstantinoopoli vallutamiseni ning [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. == Eksiilis == [[1195]]. aastal kõrvaldas Alexiose onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt, misjärel vahistati ka noor troonipärija. [[1201]]. aastal aga palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa vabariigi]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]]. Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, pääses prints põgenema, sest laevalt ei suudetud ümberriietunud Alexiost tuvastada. Alexios IV suundus Saksa kuninga [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega, seega oli tal hea ettekääne Bütsantsi siseasjadesse sekkumiseks, sest tema "moraalne kohustus" oli oma äia aidata. Lisaks Philippile oli Bütsantis keiserliku dünastiaga seotud ka [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]], kes oli abielus Isaak II õega ning ka tema soovis taastada oma sugulase seaduslikke õigusi. Alexios IV suundus Püha Rooma keisririigi juurest [[Rooma]], kus ta palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref>, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Loetletud tingimused olid läänele ja selle kirikule väga soodsad ning [[Innocentius III|Innocentius]] oli pakkumisest huvitatud.<ref name=":0" />[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]] [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud kaasaegsete kirjelduste järgi vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]<ref name=":0" />, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses<ref name=":1" />. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi ning talle esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] piiramine.<ref name=":1" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt<ref name=":0" />. Eaka [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, kuidsissetungijad süütasid linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. Põleng sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Peale seda otsustas Alexios III lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis neile lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära "barbarite" ehk läänlaste rüüstamised. Isaaki taasasumisega troonile sai õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa kadumist koos Alexios III-ga, raha ristisõdalastele tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste järel peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}</ref> Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult bütsantslaste rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Rüütlid pettusid ka Alexioses, sest nende arvates oli Rooma riigi pealinn Konstantinoopol täis kukda ja kalliskive, mistõttu ei mõistnud nad, miks olid keisrid võla tasumisega hädas. Pajud rüütlid polnud varem näinudki sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas "Konstantinoopoli vallutamine": "Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis." Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.<ref name=":2" /> Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}</ref> Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüütlitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.<ref name=":2" /> Alexios olevat neile öelnud: "Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud."<ref name=":3" /> Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: "Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi."<ref name=":2" /> Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. Veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.<ref name=":2" /> Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib "rikutud meestega". Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ning tema pillavat elustiili.<ref name=":3" /> == Surm == [[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: "Tahame uut valitsejat!" Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada keisrid või nagu allikates neid nimetati - "kurjuse inglid".<ref name=":2" /> Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias<ref>{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}</ref>. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Tema aga otsustas oma valitsejad reeta ning teatas rahvale, millise käsu oli ta Alexios IV-lt saanud. See teadaanne kihutas rahvast veelgi rohkem üles. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Õukondlasest [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] teeskles valitsejate ees nende liitlast ning kirjeldas väga värvikalt puhkenud mässu, mille tekkepõhjuseid ta varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexiose]] palgatud sõdurid juba ootasid ja Alexios IV vahistasid.<ref name=":2" /> Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus. Mõned ajaloolased arvavad, et Isaak võidi ka mürgitada. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}</ref> Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli [[Trapezundi keisririik]], mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.<ref name=":3" /> == Vaata ka == * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1182]] [[Kategooria:Surnud 1204]] crmh94vkajmpfx8tsvw715ud4tp6p88 6175494 6175475 2022-08-08T15:19:47Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios IV Angelos | pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]] | ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva) | eelmine = [[Alexios III Angelos]] | järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | sünniaeg = u. [[1182]] | surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane) | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]]) | vanemad = * isa: [[Isaak II Angelos]] * ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast) | perekond = [[Angelos]] }} '''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]]. Alexiose IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] kukutas [[1195]]. aastal [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning noor troonipärija vangistati. [[1201]]. aastal õnnestus Alexiosel põgeneda läände, kus ta palus sealsetelt valitsejatelt ja paavstilt abi enda isa positsiooni taastamiseks. Vastutasuks andis noor poiss katteta lubadusi. Ristisõdijad, kes algselt pidid suunduma Egiptusesse, võtsid nüüd sihiks Konstantinoopoli. Kuigi linna kaitsjaid oli palju rohkem kui rüütleid, alistus linn ning Alexios IV sai Isaak II kõrval troonile. Noor keiser balansseeris pidevalt bütsantslaste ja läänlaste vahel, mis viis lõptulemusena riigipöördeni ning Alexios IV tapmiseni. Alexios IV tegutsemise viis suuremas perspektiivis [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdlaste Konstantinoopoli vallutamiseni ning [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. == Eksiilis == [[1195]]. aastal kõrvaldas Alexiose onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt, misjärel vahistati ka noor troonipärija. [[1201]]. aastal aga palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa vabariigi]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]]. Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, pääses prints põgenema, sest laevalt ei suudetud ümberriietunud Alexiost tuvastada. Alexios IV suundus Saksa kuninga [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega, seega oli tal hea ettekääne Bütsantsi siseasjadesse sekkumiseks, sest tema "moraalne kohustus" oli oma äia aidata. Lisaks Philippile oli Bütsantis keiserliku dünastiaga seotud ka [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]], kes oli abielus Isaak II õega ning ka tema soovis taastada oma sugulase seaduslikke õigusi. Alexios IV suundus Püha Rooma keisririigi juurest [[Rooma]], kus ta palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref>, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Loetletud tingimused olid läänele ja selle kirikule väga soodsad ning [[Innocentius III|Innocentius]] oli pakkumisest huvitatud.<ref name=":0" />[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]] [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud kaasaegsete kirjelduste järgi vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]<ref name=":0" />, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses<ref name=":1" />. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi ning talle esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] piiramine.<ref name=":1" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt<ref name=":0" />. Eaka [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, kuidsissetungijad süütasid linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. Põleng sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Peale seda otsustas Alexios III lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis neile lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära "barbarite" ehk läänlaste rüüstamised. Isaaki taasasumisega troonile sai õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa kadumist koos Alexios III-ga, raha ristisõdalastele tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste järel peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}</ref> Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult bütsantslaste rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Rüütlid pettusid ka Alexioses, sest nende arvates oli Rooma riigi pealinn Konstantinoopol täis kukda ja kalliskive, mistõttu ei mõistnud nad, miks olid keisrid võla tasumisega hädas. Pajud rüütlid polnud varem näinudki sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas "Konstantinoopoli vallutamine": "Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis." Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.<ref name=":2" /> Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}</ref> Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüütlitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.<ref name=":2" /> Alexios olevat neile öelnud: "Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud."<ref name=":3" /> Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: "Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi."<ref name=":2" /> Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. Veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.<ref name=":2" /> Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib "rikutud meestega". Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ning tema pillavat elustiili.<ref name=":3" /> == Surm == [[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: "Tahame uut valitsejat!" Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada keisrid või nagu allikates neid nimetati - "kurjuse inglid".<ref name=":2" /> Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias<ref>{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}</ref>. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Tema aga otsustas oma valitsejad reeta ning teatas rahvale, millise käsu oli ta Alexios IV-lt saanud. See teadaanne kihutas rahvast veelgi rohkem üles. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Õukondlasest [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] teeskles valitsejate ees nende liitlast ning kirjeldas väga värvikalt puhkenud mässu, mille tekkepõhjuseid ta varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexiose]] palgatud sõdurid juba ootasid ja Alexios IV vahistasid.<ref name=":2" /> Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus. Mõned ajaloolased arvavad, et Isaak võidi ka mürgitada. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}</ref> Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli [[Trapezundi keisririik]], mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.<ref name=":3" /> == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1182]] [[Kategooria:Surnud 1204]] kfuduujz0uzigmh71qwqawhn2uxh1hi 6175544 6175494 2022-08-08T17:40:54Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios IV Angelos | pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]] | ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva) | eelmine = [[Alexios III Angelos]] | järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | sünniaeg = u. [[1182]] | surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane) | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]]) | vanemad = * isa: [[Isaak II Angelos]] * ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast) | perekond = [[Angelos]] }} '''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]]. Alexiose IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] kukutas [[1195]]. aastal [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning noor troonipärija vangistati. [[1201]]. aastal õnnestus Alexiosel põgeneda läände, kus ta palus sealsetelt valitsejatelt ja paavstilt abi enda isa positsiooni taastamiseks. Vastutasuks andis noor poiss katteta lubadusi. Ristisõdijad, kes algselt pidid suunduma Egiptusesse, võtsid nüüd sihiks Konstantinoopoli. Kuigi linna kaitsjaid oli palju rohkem kui rüütleid, alistus linn ning Alexios IV sai Isaak II kõrval troonile. Noor keiser balansseeris pidevalt bütsantslaste ja läänlaste vahel, mis viis lõptulemusena riigipöördeni ning Alexios IV tapmiseni. Alexios IV tegutsemise viis suuremas perspektiivis [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdlaste Konstantinoopoli vallutamiseni ning [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. == Eksiilis == [[1195]]. aastal kõrvaldas Alexiose onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt, misjärel vahistati ka noor troonipärija. [[1201]]. aastal aga palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa vabariigi]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]]. Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, pääses prints põgenema, sest laevalt ei suudetud ümberriietunud Alexiost tuvastada. Alexios IV suundus Saksa kuninga [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega, seega oli tal hea ettekääne Bütsantsi siseasjadesse sekkumiseks, sest tema "moraalne kohustus" oli oma äia aidata. Lisaks Philippile oli Bütsantis keiserliku dünastiaga seotud ka [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]], kes oli abielus Isaak II õega ning ka tema soovis taastada oma sugulase seaduslikke õigusi. Alexios IV suundus Püha Rooma keisririigi juurest [[Rooma]], kus ta palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref>, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Loetletud tingimused olid läänele ja selle kirikule väga soodsad ning [[Innocentius III|Innocentius]] oli pakkumisest huvitatud.<ref name=":0" />[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]] [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud kaasaegsete kirjelduste järgi vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]<ref name=":0" />, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses<ref name=":1" />. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi ning talle esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] piiramine.<ref name=":1" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt<ref name=":0" />. Eaka [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, kuidsissetungijad süütasid linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. Põleng sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Peale seda otsustas Alexios III lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis neile lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära "barbarite" ehk läänlaste rüüstamised. Isaaki taasasumisega troonile sai õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa kadumist koos Alexios III-ga, raha ristisõdalastele tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste järel peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}</ref> Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult bütsantslaste rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Rüütlid pettusid ka Alexioses, sest nende arvates oli Rooma riigi pealinn Konstantinoopol täis kukda ja kalliskive, mistõttu ei mõistnud nad, miks olid keisrid võla tasumisega hädas. Pajud rüütlid polnud varem näinudki sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas "Konstantinoopoli vallutamine": "Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis." Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.<ref name=":2" /> Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}</ref> Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüütlitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.<ref name=":2" /> Alexios olevat neile öelnud: "Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud."<ref name=":3" /> Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: "Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi."<ref name=":2" /> Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. Veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.<ref name=":2" /> Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib "rikutud meestega". Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ning tema pillavat elustiili.<ref name=":3" /> == Surm == [[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: "Tahame uut valitsejat!" Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada keisrid või nagu allikates neid nimetati - "kurjuse inglid".<ref name=":2" /> Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias<ref>{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}</ref>. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Tema aga otsustas oma valitsejad reeta ning teatas rahvale, millise käsu oli ta Alexios IV-lt saanud. See teadaanne kihutas rahvast veelgi rohkem üles. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Õukondlasest [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] teeskles valitsejate ees nende liitlast ning kirjeldas väga värvikalt puhkenud mässu, mille tekkepõhjuseid ta varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexiose]] palgatud sõdurid juba ootasid ja Alexios IV vahistasid.<ref name=":2" /> Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus. Mõned ajaloolased arvavad, et Isaak võidi ka mürgitada. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}</ref> Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli [[Trapezundi keisririik]], mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.<ref name=":3" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1182]] [[Kategooria:Surnud 1204]] bkpv3unug7703e84inro9jmz767v2xe 0 634722 6175616 6174280 2022-08-08T20:41:33Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:186. Ivangorod. Fortress. Assumption Church.JPG|thumb|Jumalaema Uinumise kirik Jaanilinnas]] '''Markus Grek''' (vn ''Грек'' 'kreeklane') oli [[Veneetsia]]st pärit ehitusmeister, kes töötas [[16. sajand]]i algul [[Ivan III]] kutsel [[Jaanilinn]]as. Ta projekteeris ja ehitas [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik|Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik]]u, mille kohalikust arhitektuurikoolkonnast erinevat, Bütsantsi-pärast kuju on seletatud ehitusmeistri Veneetsia päritoluga<ref>[https://gorbilet.com/blog/marshruty/pyat-krepostej-leningradskoj-oblasti/ Пять крепостей Ленинградской области. - Редакция «Горбилет», 23.08.2020]</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Jaanilinn]] 5x8ld2mziagd4icudjvctm2otem9y0v 0 634790 6175432 6175406 2022-08-08T12:00:15Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on 70 km pikkune jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]l. [[Pöchlarn]]i juures suubub see [[Doonau]]sse. [[Kategooria:Austria jõed]] [[Kategooria:Doonau jõgikond]] rqvglanzl3mw1dlgforexswww3y1ywx 0 634798 6175607 6175325 2022-08-08T20:23:04Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Jakob Ingebrigtsen | Pilt = 2018 European Athletics Championships Day 5 (30) (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Jakob Ingebrigtsen [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|2000|9|19}} | Sünnikoht = [[Sandnes]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Treener = Gjert Ingebrigtsen | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]}}|1500 m}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|5000 m}} {{Olümpia2|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|{{nowrap|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]}}|5000 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]|3000 m takistusjooks}} }} '''Jakob Ingebrigtsen''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[2000]] [[Sandnes]]is) on norra jooksja, olümpiavõija ja maailmameister. Ingebrigtsen jõudis Euroopa keskmaajooksu paremikku 16-aastaselt. 2017. aastal sai temast [[Eugene]]'i [[Teemantliiga]] etapil noorim jooksja, kes läbinud [[miilijooks]]u alla 4 minuti. Juulis püstitas ta juunioride Euroopa rekordi 3000 meetri takistusjooksus 8.26,81. [[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali 5000 meetri jooksus ja 3000 meetri takistusjooksus. 2018. aastal võitis ta [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is kuldmedali 1500 meetri ja 5000 meetri jooksudes. [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Tampere]]s võitis ta hõbeda 1500 meetri jooksus ja pronksi 5000 meetri jooksus. 2019. aastal tuli Ingebrigtsen [[Glasgow]]'s [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistriks]] 3000 meetri jooksus ning võitis 1500 meetri jooksus [[Marcin Lewandowski]] järel hõbeda. Suvel uuendas ta juunioride Euroopa rekordeid 1500 ja 5000 meetri jooksudes. Sügisestel [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s oli ta 1500 meetris neljas ja 5000 meetris viies. Oktoobris aitas ta [[Ineos 1:59 Challenge]]'il tempomeistrina kaasa [[Eliud Kipchoge]] alla kahe tunni maratonijooksule. 2021. aastal võitis Ingebrigtsen [[Torun]]is [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] kullad 1500 meetri jooksus ja 3000 meetri jooksus. Juunis ületas ta [[Firenze]] Teemantliiga etapil [[Mohammed Mourhit]]ile kuulunud 5000 meetri jooksu Euroopa rekordi ajaga 12.48,45. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s keskendus ta 1500 meetri jooksule ning tuli olümpiarekordi ning Euroopa rekordi 3.28,32-ga [[Timothy Cheruiyot]]i ning [[Josh Kerr]]i ees olümpiavõitjaks. 2022. aasta sisehooajal püstitas Ingebrigtsen 1500 meetri jooksu sisemaailmarekordi 3.30,60. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is oli ta samal distantsil etiooplase [[Samuel Tefera]] järel teine. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 1500 meetri jooksus briti [[Jake Wightman]]i järel hõbeda. 5000 meetri jooksus tuli ta [[Jacob Krop]]i ja [[Oscar Chelimo]] ees maailmameistriks. Ingebrigtsen on [[Daniel Komen]]i järel teine sportlane, kes suutnud joosta 1500 meetrit alla 3.30, 3000 meetrit alla 7.30 ja 5000 meetrit alla 12.50. 2018. aastal valiti ta Norra aasta sportlaseks. Jakob Ingebrigtseni treener on tema isa Gjert Ingebrigtsen. Jakobi vanemad vennad [[Henrik Ingebrigtsen|Henrik]] ja [[Filip Ingebrigtsen|Filip]] on samuti jooksjad. 2016. aastast osalevad nad [[NRK]] tõsielusarjas "Team Ingebrigtsen". ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,03''' || [[1. september]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.46,44''' || [[30. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.28,32''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[7. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.46,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[16. juuni]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.50,01''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[11. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,05''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.48,45''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[10. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.26,81''' || [[8. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kortrijk]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.52,01''' || [[4. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærumi vald]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.30,60''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[17. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.48,20''' || [[7. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Torun]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Ingebrigtsen, Jakob}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 4uu1mllpk2ewpr0y64inumnifx7xtrr 0 634803 6175505 6175316 2022-08-08T16:16:10Z WikedKentaur 464 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Maailmarahu]] pealkirja [[Maailmarahu (skulptuur)]] alla wikitext text/x-wiki '''"Maailmarahu"''' ([[soome keel]]es "Maailman rauha" või "Rauha maailmalle", [[rootsi keel]]es "Världsfreden", [[vene keel]]es "Мир во всем мире") on pronks[[skulptuur]], mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsingi]] linnale. Skulptuur avati Helsingis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. 7muddgd08m49o2yf7ulqxilhaikg101 1 634805 6175507 6175420 2022-08-08T16:16:10Z WikedKentaur 464 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Maailmarahu]] pealkirja [[Arutelu:Maailmarahu (skulptuur)]] alla wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Selle pealkirja all tuleks rääkida üldmõistest. Ükski link siia ei pea silmas kuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) Nii või teisiti, lingid pole korras praegu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:45 (EEST) g46p6w7yda997shqhai5gi4zszrwr8j 0 634810 6175673 6175335 2022-08-09T06:04:28Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "You Got It" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = "The Only One" | väljaantud = 3. jaanuaril 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = [[Rokkmuusika|rokk]] | pikkus = 3:30 | plaadifirma = [[Virgin Records|Virgin]] | autor = [[Jeff Lynne]], [[Roy Orbison]], [[Tom Petty]] | produtsent = Jeff Lynne | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Crying (Roy Orbisoni laul)|Crying]]" (1987) <br> | see singel = "'''You Got It'''" (1989) <br> | järgmine singel = "[[She's a Mystery to Me]]" (1989) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''You Got It'''" on [[Ameerika]] laulja [[Roy Orbison]]i laul 22. stuudioalbumilt "[[Mystery Girl]]" (1989). Lugu avaldati postuumselt [[3. jaanuar]]il [[1989]], pärast Orbisoni surma [[Südamerabandus|südamerabanduse]] tagajärjel [[6. detsember|6. detsembril]] [[1988]]. ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=TYQzIw0zat0 "You Got It"] [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Roy Orbisoni singlid]] jqllw70txkx4h1t80z7bz62l8wymhjl 0 634834 6175434 6175428 2022-08-08T12:04:52Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsuse probleem}} Tuulberg Index on 5. aprillil 2005 tegevust alustanud investeerimis- ja haridusportaal. Tuulberg Indexi omanik on osaühing Tuulberg Index OÜ. Tuulberg Index OÜ-l on hetkel 4 osanikku ja mitmed võlausaldajad. Firma on registreeritud Haapsalus, Kastani 18. Tuulberg Indexi kujundamisel räägivad kaasa 50-60 manageri, kes teevad soovi korral indeksisse oste ja sellest müüke. Tuulberg Index sponsoreerib ja teeb kaastööd spordi- ja noorteklubiga Tuulberg.eu Liiga MTÜ. Klubil oli 1. jaanuari 2022 seisuga 115 aktiivset liiget. Tuulberg. eu Liiga tegevusvaldkonnad on olümpiaadid, korvpall ja rannavolle aga samuti ajaloo digiõppe arendamine. Tuulberg Index kodulehe aadress: https://tuulberg.ee/ dmj69ggu228oguu153b67c7xv935qwb 0 634835 6175449 2022-08-08T13:04:52Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|linnast Missouri osariigis|Michigani osariigis asuva linna|St. Joseph (Michigan)}} {{linn | nimi = St. Joseph | pilt = | pildiallkiri = | asendikaardi_pilt = Buchanan County Missouri Incorporated and Unincorporated areas St. Joseph Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = St. Josephi asend osariigis }} '''St. Joseph''' on linn [[USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], [[Buchanani maakond (Missouri)|Buchanani maakonna]] halduskeskus ja suurim l...' wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Missouri osariigis|Michigani osariigis asuva linna|St. Joseph (Michigan)}} {{linn | nimi = St. Joseph | pilt = | pildiallkiri = | asendikaardi_pilt = Buchanan County Missouri Incorporated and Unincorporated areas St. Joseph Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = St. Josephi asend osariigis }} '''St. Joseph''' on linn [[USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], [[Buchanani maakond (Missouri)|Buchanani maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. Linn asub [[Missouri|Missouri jõe]] kaldal [[Kansas]]e osariigi piiri lähedal. [[Kansas City]] jääb 70 km kaugusele lõunasse ja [[Omaha]] 190 km kaugusele loodesse. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 72 473. Aastal 2010 oli elanikke 76 780 inimest. Elanike arvult on see osariigis kaheksandal kohal. Linnas asub [[Missouri Western State University]] (asutatud 1915) ja [[Poniekspress]]i muuseum. Linna hüüdnimi on "St. Joe". Linnas on sündinud räppar [[Eminem]], kes kasvas üles ja saavutas kuulsuse [[Detroit]]is. == Ajalugu == Linna asutas [[1826]] prantsuse [[karusnahakütt]] [[Joseph Robidoux]]. Robidoux nimetas selle oma [[kaitsepühak]]u [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]]i järgi. St. Joseph sai linnaõigused [[1843]]. aastal. Linna algusaastatel oli seal [[aurulaev]]ade sadam ja viimane tarnepunkt siinpool Missouri jõge enne [[Metsik Lääs|Metsikut Läänt]]. See oli [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|kodusõja]] lõpuni kõige läänepoolsem koht, kuhu [[raudtee]] ulatus. Aastatel [[1860]]−[[1861]] oli linn [[Poniekspress]]i alguspunkt. Kodusõja ajal oli linn sisside tugipunkt. [[1882]]. aastal tapeti linnas [[lindprii]] [[Jesse James]]. 1840. aastatel muutus linn oluliseks transpordikeskuseks, kuid jäi teiste linnade varju, kui mandrivaheline raudtee sellest mööda läks. St. Josephi elanike arv saavutas haripunkti [[1900]]. aastal, mil seal elas üle 100 000 inimese. See arv on siiski kaheldav, sest elanike arvu püüti rahvaloenduseks üles puhuda. Sel ajal asus linnas üks [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] suurimaid hulgimüügiettevõtteid [[Nave & McCord Mercantile Company]]. [[Pilt:St Joseph Missouri skyline.jpg|pisi|center|700px|St. Josephi kesklinn]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|St. Joseph, Missouri}} * https://www.stjosephmo.gov/ [[Kategooria:Missouri linnad]] 9tktjoeuhadbk0rxajv3y2en3ij195e 0 634836 6175455 2022-08-08T13:16:09Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast relv | nimi = Burevii | pilt = РСЗВ "Буревій".jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Burevii 2022. aasta aprillis | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistus...' wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Burevii | pilt = РСЗВ "Буревій".jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Burevii 2022. aasta aprillis | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = [[Ukraina relvajõud]] | kasutajad = {{Pisilipp|Ukraina}} | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Burevii''' ([[ukraina keel]]es ''Буревій'') on [[Ukraina]]s toodetud mitmelasuline raketiheitja. == Kirjeldus == Relva kaliiber on 220 mm. Laskeplatvorm on [[Tatra (ettevõte)|Tatra]] [[Т815]]-7Т3RC1.<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/11/bureviy.html Новітня українська РСЗВ «Буревій» пройшла вогневі випробування (ВІДЕО)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Ukraina relvad]] lm7ac23jhuf7i4lwyqgdo4hu6z1ji9f 6175510 6175455 2022-08-08T16:18:42Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Burevii]] pealkirja [[Burevi]] alla: kahte i-d ei kirjutata wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Burevii | pilt = РСЗВ "Буревій".jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Burevii 2022. aasta aprillis | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = [[Ukraina relvajõud]] | kasutajad = {{Pisilipp|Ukraina}} | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Burevii''' ([[ukraina keel]]es ''Буревій'') on [[Ukraina]]s toodetud mitmelasuline raketiheitja. == Kirjeldus == Relva kaliiber on 220 mm. Laskeplatvorm on [[Tatra (ettevõte)|Tatra]] [[Т815]]-7Т3RC1.<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/11/bureviy.html Новітня українська РСЗВ «Буревій» пройшла вогневі випробування (ВІДЕО)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Ukraina relvad]] lm7ac23jhuf7i4lwyqgdo4hu6z1ji9f 0 634837 6175460 2022-08-08T13:43:06Z ČarnaruskiVoin 167689 ČarnaruskiVoin teisaldas lehekülje [[Denõss Pušõlin]] ümbersuunamise [[Deniss Pušilin]] asemele: In many wikipedias, his name is written according to the Russian variant, not Ukrainian wikitext text/x-wiki #suuna [[Deniss Pušilin]] gq6uzgp4rq0dyiq4m7anq6itx03bbpp 0 634838 6175464 2022-08-08T13:44:47Z ČarnaruskiVoin 167689 ČarnaruskiVoin teisaldas lehekülje [[Leonid Passitšnõk]] ümbersuunamise [[Leonid Passetšnik]] asemele: In many wikipedias, his name is written according to the Russian variant, not Ukrainian wikitext text/x-wiki #suuna [[Leonid Passetšnik]] g45jz2i4gipgej6ii21yjcxaa2fis0r 0 634839 6175467 2022-08-08T13:47:25Z Vaher 60454 Vaher teisaldas lehekülje [[Tõe koherentsusteooria]] ümbersuunamise [[Tõe koherentsiteooria]] asemele: pealkiri sisuga samaks wikitext text/x-wiki #suuna [[Tõe koherentsiteooria]] qj4ptyzy5autpq45h51nsj9xnzq0qnk 0 634840 6175497 2022-08-08T15:33:38Z TTimmi 148145 Alustasin keiser Alexios V Dukase eluloo kirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) * Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või kõrvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll linlaste poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev=[[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt)}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> acjo61l5m4udabhuujh95h1ecv0e2zx 6175542 6175497 2022-08-08T17:37:43Z TTimmi 148145 Täiendasin keiser Alexios V elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) * Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või kõrvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll linlaste poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref>{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev=[[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt)}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 0efwfok8fzima5gc41uau9dl05hq6lm 0 634841 6175506 2022-08-08T16:16:10Z WikedKentaur 464 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Maailmarahu]] pealkirja [[Maailmarahu (skulptuur)]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Maailmarahu (skulptuur)]] govrolt1vip0el0ls2ra43i97rmxetw 6175513 6175506 2022-08-08T16:23:23Z WikedKentaur 464 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Maailmarahu (skulptuur)]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib maailmarahust kui sellisest; skulptuuri kohta vaata lehelt [[Maailmarahu (skulptuur)]]}} '''Maailmarahu''' on hüpoteetiline olukord, kus valitseb üleilmne [[rahu]] ning lõpetatud on igasugune vaenutegevus ja [[sõjad]]. mfrbl0go14hfeg0ic71j5bxjfc9f0rw 1 634842 6175508 2022-08-08T16:16:10Z WikedKentaur 464 WikedKentaur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Maailmarahu]] pealkirja [[Arutelu:Maailmarahu (skulptuur)]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Maailmarahu (skulptuur)]] ac28pog84yf97a3tm2kmwvsjw9o8lxp 0 634843 6175511 2022-08-08T16:18:42Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Burevii]] pealkirja [[Burevi]] alla: kahte i-d ei kirjutata wikitext text/x-wiki #suuna [[Burevi]] 3bpgqzg737k2qx8tac4ultac6rrgqzy 0 634844 6175560 2022-08-08T18:06:12Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kobarik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Pseudombrophilaceae]]'' | perekond = [[Kobarik]] ''Pseudombrophila'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = }} '''Kobarik''' (''Pseudombrophila'') on ''[[Pseudombrophilaceae]]'' sugukonda kuuluv pe...' wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kobarik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Pseudombrophilaceae]]'' | perekond = [[Kobarik]] ''Pseudombrophila'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = }} '''Kobarik''' (''Pseudombrophila'') on ''[[Pseudombrophilaceae]]'' sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liike== *''Pseudombrophila guldeniae'' – [[tava-kobarik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/127961 Kobarik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Pseudombrophilaceae]] e8vsxaekgsqkafaksddis1qp3kwg0x0 6175570 6175560 2022-08-08T18:39:37Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kobarik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Pseudombrophilaceae]]'' | perekond = [[Kobarik]] ''Pseudombrophila'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = }} '''Kobarik''' (''Pseudombrophila'') on ''[[Pseudombrophilaceae]]'' sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liike== *''Pseudombrophila guldeniae'' – [[tava-kobarik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/127961 Kobarik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Liudikulaadsed]] eyauedkgsvajugztq86f5drn9c5ldo4 0 634845 6175565 2022-08-08T18:24:37Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Kobarik]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kobarik]] ofqgkc9tgr0dha2l9elb5k9di0rwdj7 10 634846 6175568 2022-08-08T18:37:22Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} | nimi = New Jersey | ülemine = 41.6 | alumine = 38.6 | vasak = -75.8 | parem = -73.7 | pilt = USA New Jersey location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = New Jersey | ülemine = 41.6 | alumine = 38.6 | vasak = -75.8 | parem = -73.7 | pilt = USA New Jersey location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude> qdnzk7pxv8si8915gnqob25rlzknyf6 10 634847 6175572 2022-08-08T18:41:36Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Asendikaart New Jersey]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Mall:Asendikaart New Jersey]] auuodox64k5dh9v2sbxvfihixkddqd0 0 634848 6175589 2022-08-08T19:45:17Z Neptuunium 58653 saagu algus wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = London November 2013-14a.jpg | pildiallkiri = HMS Belfast (2013) }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Suurbritannia]] | lipp = Naval Ensign of the United Kingdom.svg | nimi = HMS Belfast | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = [[Harland and Wolff]] | kiil maha pandud = 10. detsember 1936 | vette lastud = 17. märts 1938 | üle antud = 3. august 1939<ref>McCluskie, Tom (2013). ''The Rise and Fall of Harland and Wolff''. Stroud: The History Press. lk 146. ISBN 978-0-75248-861-5.</ref> | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 5. august 1939 | teenistuse lõpp = 24. august 1963 | autasud = | saatus = | staatus = [[muuseumilaev]] (alates 21. oktoober 1971) | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = [[Towni-klassi ristleja (1936)|Towni-klass]] | tüüp = [[kergristleja]] | tonnaaž = | veeväljasurve = | mahutavus = | pikkus = 186,99 m<ref>Wingate, John (2004). In Trust for the Nation: HMS Belfast 1939–1972. London: Imperial War Museum. lk 11. ISBN 1-901623-72-6.</ref> | laius = | vabaparda kõrgus = | süvis = | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = | abimasinad = | käiturid = | taglase tüüp = | mastide arv = | kiirus = 32 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] (59 km/h) | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 150 | navigatsioonivahendid = | relvastus = {{Lihtloend| * 12 × [[BL 6-tolline Mk XXIII laevakahur|6-tollist (152 mm) Mk XXIII kahurit]] (4x3) * 12 × [[QF 4-tolline Mk XVI laevakahur|4-tollist (102 mm) Mk XVI kahurit]] (6x2) * 16 × [[QF 2-naelane laevakahur|2-naelast (40 mm) õhutõrjekahurit]] (2x8) * 8 × [[Vickersi .50 kuulipilduja|0,5-tollist (12,7mm) õhutõrjekuulipildujat]] (2x4) * 6 × [[Briti 21-tolline torpeedo|21-tollist (533 mm) torpeedotoru]] (2x3) }} | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''[[HMS]] Belfast''' on [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] tarbeks ehitatud [[Towni-klassi ristleja (1936)|Towni-klassi]] [[kergristleja]]. Tänapäeval on ta [[Keiserlik Sõjamuuseum|Keiserliku Sõjamuuseumi]] hallatav [[muuseumi]]laev [[Thames]]i jõel [[London]]is. Laeva ehitust alustati 1936. aasta detsembris ning ta oli ühtlasi esimene [[Põhja-Iirimaa]] pealinna järgi nimetatud Kuningliku Mereväe alus ja üks 10-st Towni-klassi ristlejast. Belfast lasti vette [[Püha Patricku päev]]al (17. märtsil) 1938. aastal ning võeti teenistusse 1939. aasta augusti alul, vahetult enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust. Sõja alul kasutati teda Saksamaa vastu suunatud Briti mereblokaadis, ent 1939. aasta novembris sõitis Belfast Saksa miinile. Laev läbis järgneva kahe aasta jooksul ulatuslikud parandustööd, kusjuures algselt kaaluti ka selle lõplikult teenistusest välja arvamist. 1942. aastal naases Belfast tegevteenistusse tugevdatud soomuse ning täiendatud radari- ja relvasüsteemidega, osaledes 1943. aastal [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] [[Põhja-Jäämere konvoid Teises maailmasõjas|sõjamoona tarninud konvoide]] turvamisel ning sama aasta lõpus toimunud [[Nordkappi merelahing]]us, milles mängis rolli Saksa lahingulaeva [[Scharnhorst (lahingulaev)|Schanhorsti]] hävitamisel. 1944. aasta juunis osales Belfasti [[Operatsioon Overlord|operatsioonis Overlord]], toetades merelt [[Normandia dessant]]i. 1945. aasta juunis suunati ta ümber Kaug-Itta [[Briti Vaikse ookeani laevastik]]u koosseisu, jõudes kohale pisut enne sõja lõppu. Belfast osales hiljem ka [[Korea sõda|Korea sõjas]], täites lahinguülesandeid aastatel 1950–1952. Vahemikus 1956–1959 läbis ta ulatuslikud kaasajastamistööd ning teenis veel mitmel välismaisel teenistuspostil kuni ta 1963. aastal reservi arvati. Seoses planeeritavate lammutustööde lähenemisega avaldati 1967. aastal arvamust, et Belfast tuleks kohandada laevmuuseumiks. Asja arutanud Keiserliku Sõjamuuseumi, [[Riiklik Meremuuseum|Riikliku Meremuuseumi]] ja [[Suurbritannia kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ühiskomitee otsustas 1968. aasta juuniks, et laeva säilitamist võib pidada praktiliseks. Sellegipoolest langetas Briti valitsus 1971. aastal otsuse, et laeva ei säilitata, mispeale asutati erasektori initsatiivil survegrupp HMS Belfast Trust, mis pidi tegema mõjutustööd laeva säilitamiseks. Survegrupi pingutused osutusid edukaks ning 1971. aasta juulil andis Briti valitsus laeva üle trustile. 1971. aasta oktoobris avati Belfast laiemale avalikkusele ning anti 1978. aastal üle Keiserlikule Sõjamuuseumile. Hiljem on laev saanud populaarseks turismiobjektiks: 2019. aastal külastas seda üle 327 000 turisti. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [http://www.iwm.org.uk/visits/hms-belfast/ Ametlik koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Suurbritannia sõjalaevad]] [[Kategooria:Suurbritannia muuseumid]] [[Kategooria:1938]] kpapp9j3pck5jpbk07wr0mlbsh2pa7h 0 634849 6175603 2022-08-08T20:05:02Z 46.131.52.191 Uus lehekülg: 'Bonapartisltik Keskkomitee (Comité central bonapartiste) on Korsika bonapartistlik partei (asutatud 1908). Esimees on alates 2004. aastast André Villanova. Keskkomitee auliige on Prantsusmaa Rahvuskogu liige [[Laurent Marcangeli]].' wikitext text/x-wiki Bonapartisltik Keskkomitee (Comité central bonapartiste) on Korsika bonapartistlik partei (asutatud 1908). Esimees on alates 2004. aastast André Villanova. Keskkomitee auliige on Prantsusmaa Rahvuskogu liige [[Laurent Marcangeli]]. 1cd5yqugue3dlh5cndec82t1tfxyqod 10 634850 6175605 2022-08-08T20:20:58Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} | nimi = Pennsylvania | ülemine = 42.7 | alumine = 39.5 | vasak = -80.7 | parem = -74.5 | pilt = USA Pennsylvania location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Pennsylvania | ülemine = 42.7 | alumine = 39.5 | vasak = -80.7 | parem = -74.5 | pilt = USA Pennsylvania location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude> qtm3bd84augm0xhkq0yajbegpri4zle 0 634851 6175611 2022-08-08T20:30:46Z Jaanusele 6911 Ümbersuunamine lehele [[Johann Ludwig Luberas von Pott]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Johann Ludwig Luberas von Pott]] pqok5wox9dubx7ddfosc5px2lblhw4r 0 634852 6175612 2022-08-08T20:31:39Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg...' wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg = 1995 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Dmõtro Kotsjubailo''' ([[ukraina keel]]es Дмитро́ Іва́нович Коцюба́йло) on [[Ukraina]] omakaitseävelane. all1zisj23x9d7nqyscky0hn80p4ftj 6175621 6175612 2022-08-08T20:48:31Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg = 1995 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Dmõtro Kotsjubailo''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Іванович Коцюбайло; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1995]] [[Ivano-Frankivski oblast]]is) on [[Ukraina]] omakaitseävelane. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} {{JÄRJESTA:Kotsjubailo, Dmõtro}} [[Kategooria:Sündinud 1975]] jt6vqpi74i2wkyjynhrdl56o817joxr 6175622 6175621 2022-08-08T20:51:12Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg = 1995 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Dmõtro Kotsjubailo''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Іванович Коцюбайло; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1995]] [[Ivano-Frankivski oblast]]is) on [[Ukraina]] omakaitseävelane. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} {{JÄRJESTA:Kotsjubailo, Dmõtro}} [[Kategooria:Sündinud 1995]] ov2i0m1pq8uf0a6cacr2czyhq648bsd 6175623 6175622 2022-08-08T20:52:09Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg = 1. november 1995 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Dmõtro Kotsjubailo''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Іванович Коцюбайло; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1995]] [[Ivano-Frankivski oblast]]is) on [[Ukraina]] omakaitseävelane. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} {{JÄRJESTA:Kotsjubailo, Dmõtro}} [[Kategooria:Sündinud 1995]] ryexzef5ghge9mvcj92st9octkndg5l 6175731 6175623 2022-08-09T09:05:29Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Дмитро Коцюбайло, 1.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal [[Ukraina ülemraada]] saalis | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Dmõtro Kotsjubailo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = Da Vinci | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|08|01}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina Vabatahtlike Korpus]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Dmõtro Kotsjubailo''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Іванович Коцюбайло; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1995]] [[Ivano-Frankivski oblast]]is) on [[Ukraina]] omakaitseävelane. {{JÄRJESTA:Kotsjubailo, Dmõtro}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] s18h7owyd0pg9ciih1kx85au62h2tz6 0 634853 6175625 2022-08-08T21:18:59Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти,...' wikitext text/x-wiki '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva]] tgid4g8yyd305ej0ordtvs7wtcwn304 6175626 6175625 2022-08-08T21:20:23Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva]] thtvhjqde8z60wc0641ymvpnvafexzh 6175627 6175626 2022-08-08T21:20:45Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva]] 5ljfrhaf9d7gqqc4oaowhhot0vd2a24 6175628 6175627 2022-08-08T21:22:28Z Evlper 104506 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] 1nc7ywr75nw023g5hk995t88ncbyy9d 6175629 6175628 2022-08-08T21:27:30Z Evlper 104506 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] 09rc657sqwx6bezc1yb8q20j0ipzyy8 6175630 6175629 2022-08-08T21:27:44Z Evlper 104506 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel anmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] tp5ui4ehaphb1yrehjdznp28ui40h04 6175631 6175630 2022-08-08T21:28:08Z Evlper 104506 /* Eluloolist */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks leidis ta inspiratsiooni ja eeskuju [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]ist. See ehitis on tema teostest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel andmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] 4846ihtxm5wj76leespgbvqyv6h5j4k 6175632 6175631 2022-08-08T21:33:26Z Evlper 104506 /* Eluloolist */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks ta uuris inspiratsiooni ja eeskuju leidmiseks [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]i. [[11. sajand]]il [[Andrei Bogoljubski]] käsul ehitatud [[Vladimir]]i katedraalist lähtumine oli Ivan III selgesõnaliselt väljendatud soov ja seda on seletatud samalaadse poliitilise situatsiooni kordumisega nagu Abrei Bogoljubski ajal - suurvürst soovis oma linnast teha uue pealinna ja ka usuelu keskuse koos metropoliidi aujärjega<ref>[]</ref>. Jumalaema Uinumise katedraal on Fioravanti ehitistest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel andmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] 7qr7643mb34p3yg4sak8lnxzocpzq1z 6175633 6175632 2022-08-08T21:33:46Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks ta uuris inspiratsiooni ja eeskuju leidmiseks [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]i. [[11. sajand]]il [[Andrei Bogoljubski]] käsul ehitatud [[Vladimir]]i katedraalist lähtumine oli Ivan III selgesõnaliselt väljendatud soov ja seda on seletatud samalaadse poliitilise situatsiooni kordumisega nagu Abrei Bogoljubski ajal - suurvürst soovis oma linnast teha uue pealinna ja ka usuelu keskuse koos metropoliidi aujärjega<ref>[https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014]</ref>. Jumalaema Uinumise katedraal on Fioravanti ehitistest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel andmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] ksn3gizp3lvks6oqvmjpm347sgno2g8 6175713 6175633 2022-08-09T08:09:10Z Evlper 104506 /* Eluloolist */ wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (u 1415/1420 [[Bologna]] – u 1486 [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, Mantovas, Veneetsias, Roomas ja Napolis. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 Giovanni II Bentivoglio ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks ta uuris inspiratsiooni ja eeskuju leidmiseks [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]i. [[11. sajand]]il [[Andrei Bogoljubski]] käsul ehitatud [[Vladimir]]i katedraalist lähtumine oli Ivan III selgesõnaliselt väljendatud soov ja seda on seletatud samalaadse poliitilise situatsiooni kordumisega nagu Andrei Bogoljubski ajal - suurvürst soovis oma linnast teha uue pealinna ja ka usuelu keskuse koos metropoliidi aujärjega<ref>[https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014]</ref>. Jumalaema Uinumise katedraal on Fioravanti ehitistest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel andmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel Novgorodi (1477–1478), kaasanisse (1482) ja Tveri (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] 4rr5e3giltt4ar44qt8ja7lx5ttctln 6175761 6175713 2022-08-09T10:08:57Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[File:Dormition (Kremlin).JPG|thumb|Jumalaema uinumise katedraal [[Moskva]]s]] [[File:Bologna Palazzo Podesta.jpg|thumb|[[Bologna Palazzo del Podestà|Palazzo del Podestà]] Bolognas]] '''Ridolfo "Aristotele" Fioravanti''' (umbes 1415/1420 [[Bologna]] – umbes [[1486]] [[Moskva suurvürstiriik]]) oli [[Itaalia]] [[arhitekt]] ja [[insener]], kes töötas Itaalias, [[Ungari]]s ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on [[Moskva Kreml]]is asuv [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal|Jumalaema Uinumise katedraal]], mis valmis aastail 1475–1479. Tema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте. == Eluloolist == Fioravanti noorusest on vähe teada, ta avatakse olevat sündinud Bolognas arhitekti ja hüdraulikainseneri pere 1415./1420. aasta paiku. Tuntuse tõid talle uuenduslikud seadmed ja tehnoloogiad, mida ta kasutas linna aadlisuguvõsadele kuuluvate tornide ehitusel. Ta tegutses insenerina Bolognas, [[Mantova]]s, [[Veneetsia]]s, [[Rooma]]s ja [[Napoli]]s. Ajavahemikus 1458.–1467 töötas ta [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] vanema teenistuses ja [[Milano]]s [[Sforza dünastia|Sforza]]de teenistuses<ref>[https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095819500 Aristotele Fioravanti. - Oxford Reference]</ref>, enne kui naasis oma kodulinna. Bolognas kavandas ta [[Palazzo Bentivoglio]], kuid ehitis ei valminud enne aastaid 1484–1494 [[Giovanni II Bentivoglio]] ajal. 1467. aastal töötas ta lühikest aega kuningas [[Mátyás I|Matthias Corvinus]]e kutsel Ungaris. 1475. aastal siirdus ta [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse [[Moskva]]sse, kus tema kavandi ja juhiste järgi valmis Jumalaema Uinumise katedraal 1475.–1479. aastal, mille jaoks ta uuris inspiratsiooni ja eeskuju leidmiseks [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]i. [[11. sajand]]il [[Andrei Bogoljubski]] käsul ehitatud [[Vladimir]]i katedraalist lähtumine oli Ivan III selgesõnaliselt väljendatud soov ja seda on seletatud samalaadse poliitilise situatsiooni kordumisega nagu Andrei Bogoljubski ajal – suurvürst soovis oma linnast teha uue pealinna ja ka usuelu keskuse koos metropoliidi aujärjega<ref>[https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014]</ref>. Jumalaema Uinumise katedraal on Fioravanti ehitistest tuntuim. Fioravanti ei pöördunud kunagi Itaaliasse tagasi. Mõnedel andmetel lasi Ivan III ta Venemaalt lahkumise soovi järel vanglasse heita, kus ta suri, teise arvamuse kohaselt osales ta suurtükiväeinsenerina suurvürsti sõjakäikudel [[Novgorod]]i (1477–1478), [[Kaasan]]isse (1482) ja [[Tver]]i (1485).<ref>D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007, lk 82</ref> == Vaata ka == * [[Marco Ruffo]] * [[Pietro Solario]] * [[Aloisio da Milano]] * [[Markus Grek]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * D. O. Shvidkovskiĭ. Russian Architecture and the West. - Yale University Press, 2007 * [https://academicworks.cuny.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=gc_etds E. A. Hurst. Italians and the New Byzantium: Lombard and Venetian Architects in Muscovy, 1472-1539. - CUNY Academic Works, 2014] {{JÄRJESTA:Fioravanti, Aristotele}} [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 15. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1486]] cratbq6fu9l207m3u3tifj3j17akzwj 0 634854 6175634 2022-08-08T21:49:32Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|linnast Pennsylvania osariigis|New Yorgi osariigis asuva linna|Johnstown (New Yorgi osariik)|Colorado osariigis asuva linna|Johnstown (Colorado)}} {{linn | nimi = Johnstown | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Johnstownview.jpg | pildiallkiri = Vaade Johnstownile | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Pennsylvania }} '''Johnstown''' on linn [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis, Cambria maakond|Cambria maa...' wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Pennsylvania osariigis|New Yorgi osariigis asuva linna|Johnstown (New Yorgi osariik)|Colorado osariigis asuva linna|Johnstown (Colorado)}} {{linn | nimi = Johnstown | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Johnstownview.jpg | pildiallkiri = Vaade Johnstownile | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Pennsylvania }} '''Johnstown''' on linn [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis, [[Cambria maakond|Cambria maakonna]] ainus linn ja suurim asula. See asub [[Pittsburgh]]ist umbes 110 km kaugusel idas. Stonycreeki jõgi ja Little Conemaugh' jõgi moodustavad Johnstownis [[Conemaugh' jõgi|Conemaugh' jõe]]. Elanike arv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 19 195. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 20 978. 2010. aastal moodustasid 80% rahvastikust valged ja 14,6 [[afroameeriklased]]. [[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklaste]] osatähtsus oli 4,3%. Johnstown on asutatud [[1770]]. aastal. Linnaõigused sai Johnstown 18. detsembril [[1889]]. Johnstowni on tabanud paljud katastroofilised üleujutused, millest suurim leidis aset 31. mail [[1889]] ([[Johnstowni üleujutus]]). Linnast umbes 20 km kaugusel purunes tugevate vihmade tõttu pais, mille tagajärjel tekitas tulvavesi linnas suuri purustusi. Hukkus üle 2200 inimese. Viimane suurem üleujutus leidis aset [[1977]]. aastal. Tippajal, [[1920]]. aastal, elas linnas üle 67 000 inimese. Alates sellest ajast on linnas elanike arv pidevalt vähenenud, suuresti sagedaste üleujutuste tõttu. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://cityofjohnstownpa.net/ Koduleht] [[Kategooria:Pennsylvania linnad]] c9jz3lsxw3zwy6bck7r1555i4bo3qft 0 634855 6175653 2022-08-09T04:48:45Z 190.114.36.38 Brasiilia wikitext text/x-wiki '''Igor Fraga''' ([[Kanazawa]], [[26. september]] [[1998]]) on [[Brasiilia]] võidusõitja, sündinud [[Jaapan|Jaapanis]] Brasiilia vanematele, räägib nelja keelt: jaapani, portugali, hispaania ja inglise keelt. Alates [[2020]]. aastast siseneb ta [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] programmi. == Karjäär == === Väiksemad valemid === [[2014]]. aastal debüteeris ta üheistmelises Paulista meistrivõistlustel, kus saavutas teise koha. [[2015|Järgmisel]] aastal osaleb ta meeskonnaga [[Prop Car Racing]] [[Fórmula 3 Brasil|Fórmula 3 Brasil Lightil]], võidab neli võitu ja lõpetab edetabelis kolmandal kohal koos [[Rodrigo Baptista]], [[Matheus Muniz]], [[Nicolás Dapero]], [[Fernando Galera]], [[Renan Pietrowski]], [[Hernán Palazzo]], [[Emilio Padron]], [[Matheus Santa'anna]] ja [[Leonardo Barbosa]]. Fraga jätkab Brasiilia meistriliigas ning suudab [[2017]]. aastal sarja võita. === Vormel 3 === [[2019]]. aastal osaleb ta koos [[Raúl Guzmán|Raúl Guzmániga]] Portugali meeskonnaga [[RP Motorsport|DR Formula]] [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]]. Pärast mitmeid poodiumikohti saabub tema esimene [[Red Bull Ring|Red Bull Ringi]] 3. kategooria võit [[Enzo Fittipaldi]] ette, nädalavahetusel Imolas vallutab ta pooluse ja seejärel võidu esimeses sõidus ning lõpetab kahes ülejäänud sõidus poodiumil. Kolmes finaalsõidus [[Autodromo Nazionale Monza|Monzas]] võitis ta kolm poolaega, mis tõi talle kolm võitu ja kolmanda koha. Hooaja lõpetab ta 300 punktiga, mis viib ta Fittipaldi ja võitja [[Frederik Vesti]] järel kolmandale kohale. [[2020]]. aastal siirdus ta koos meeskonnaga [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]] koos [[Niko Kari]] (pärast [[Roman Staněk|Roman Staněki]]) ja [[David Schumacher|David Schumacheriga]] (pärast [[Michael Belov|Michael Belovit]]) [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]]. Tal ei õnnestu saavutada suurepäraseid tulemusi, kogudes punkte vaid [[Silverstone Circuit|Silverstone'i]] võistlusel. Kahes finaalsõidus [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]] oli brasiillane valmis siirduma [[Hitech Grand Prix]] meeskonda, kuid hüppas kõik ära ja jäi istekohata. Hooaja lõpetab ta vaid ühe punkti ja edetabelis 24. kohaga. [[2021]]. aasta hooajal pidi ta meistrivõistlustel osalema koos Hitechiga, kellega ta osales hooajaeelsetel testidel, kuid hiljem valib meeskond teisi sõitjaid. === Toyota Racing Series === [[2020]]. aasta talvel osaleb ta [[Vormel Toyota]] meistrivõistlustel, võidab neli sõitu ja võidab kokku üheksa poodiumit, mis viib ta edetabelis esikohale [[Liam Lawson|Liam Lawsoni]], [[Ido Cohen|Ido Coheni]], [[Émilien Denner|Émilien Denneri]], [[Yuki Tsunoda]] ja [[Rui Andrade]] ees. ==== eSport ==== [[2017]]. aastal osales ta [[Vormel 1|Vormel 1 Esports Meistrivõistlustel]], [[2018]]. aastal osales [[McLaren|McLaren Shadow Projecti]] avasarjas ja võitis sarja, edestades finaalis [[Nuno Pinto|Nuno Pintot]] ja [[Miguel Ballester|Miguel Ballesterit]]. Samuti osales ta [[2018]]. aastal [[FIA Gran Turismo Meistrivõistlustel|FIA sertifitseeritud Gran Turismo Meistrivõistlustel]], kvalifitseerus [[Las Vegas|Las Vegase]] lõppfaasi, kus saavutas kolme võiduga esikoha, saades esimeseks [[Gran Turismo Sport|Gran Turismo Spordi]] maailmameistriks. [[2021]]. aastal pääseb ta GT-sarja virtuaalsele olümpiale, kus esindab Brasiiliat. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/igor-fraga/ Igor Fraga], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) [[Kategooria:Brasiilia autosõitjad]] [[Kategooria:Jaapani autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] k2h1soy3yhbh882yaxqkm58z6nx0ajp 0 634856 6175655 2022-08-09T05:18:02Z Talguarbuja 18287 Uus lehekülg: 'Pavel Filatjev (Павел Олегович Филатьев) s. 9. aug 1988 on Venemaa dessantväelane, esines dessantväelaste päeval 2. augustil 2022. a. üleskutsega dessantväelastele loobuda sõdimisest Ukrainas. Ta on kirjutanud oma seisukohta põhjendava raamatu "ZOV".<ref>https://gulagu-net.ru/appeal/2022-08-01-1378.html</ref> Filatjevil on vene, ukraina ja saksa juured. Ta isa Oleg teenis 56 kaardiväe dessantrünnaku polgus 2005. aastast ja sest ajast on ka...' wikitext text/x-wiki Pavel Filatjev (Павел Олегович Филатьев) s. 9. aug 1988 on Venemaa dessantväelane, esines dessantväelaste päeval 2. augustil 2022. a. üleskutsega dessantväelastele loobuda sõdimisest Ukrainas. Ta on kirjutanud oma seisukohta põhjendava raamatu "ZOV".<ref>https://gulagu-net.ru/appeal/2022-08-01-1378.html</ref> Filatjevil on vene, ukraina ja saksa juured. Ta isa Oleg teenis 56 kaardiväe dessantrünnaku polgus 2005. aastast ja sest ajast on ka Pavel seotud selle polguga. Tal on 5 aastat staazi teenistust dessantvägedes. 2021. aastal sõlmis ta uue teenistuslepingu ja tal õnnestus saavutada enda määramine lapsepõlvest tuttavasse polku. Osales koos väeosaga 24. veebruaril 2022 sissetungis Ukrainasse, lahkus Ukrainast kevadel. Filatjev toob dessantväelastele eeskujuks kindral Vassili Margelovi, kes oli õhudessantvägede looja ja ülem kuni 1979. aastani, NSVL vägede sissetungini Afganistani. Margelov pidas Afganistani sissetungi otsust mittevajalikuks, kahjulikuks ja kaotas seetõttu oma ametikoha.<ref>Сергей Михеенков "Маргелов" 2019. 496 с.</ref> Niisama peab Filatjev veaks tšetseenia sõda. Lisaks eliitväeosade kasutamisele vastuvõeamatu poliitilise põhjendusega operatsioonides, kutsub Filatjev kaasvõitlejaid teenistusest lahkuma eliitvägede sisekorralduse halvenemise tõttu. Сергей Михеенков "Маргелов" 2019. 496 с. nk2punz62bkvyyv3own9kq8u0i8r0sy 6175656 6175655 2022-08-09T05:18:47Z Talguarbuja 18287 wikitext text/x-wiki Pavel Filatjev (Павел Олегович Филатьев) s. 9. aug 1988 on Venemaa dessantväelane, esines dessantväelaste päeval 2. augustil 2022. a. üleskutsega dessantväelastele loobuda sõdimisest Ukrainas. Ta on kirjutanud oma seisukohta põhjendava raamatu "ZOV".<ref>https://gulagu-net.ru/appeal/2022-08-01-1378.html</ref> Filatjevil on vene, ukraina ja saksa juured. Ta isa Oleg teenis 56 kaardiväe dessantrünnaku polgus 2005. aastast ja sest ajast on ka Pavel seotud selle polguga. Tal on 5 aastat staazi teenistust dessantvägedes. 2021. aastal sõlmis ta uue teenistuslepingu ja tal õnnestus saavutada enda määramine lapsepõlvest tuttavasse polku. Osales koos väeosaga 24. veebruaril 2022 sissetungis Ukrainasse, lahkus Ukrainast kevadel. Filatjev toob dessantväelastele eeskujuks kindral Vassili Margelovi, kes oli õhudessantvägede looja ja ülem kuni 1979. aastani, NSVL vägede sissetungini Afganistani. Margelov pidas Afganistani sissetungi otsust mittevajalikuks, kahjulikuks ja kaotas seetõttu oma ametikoha.<ref>Сергей Михеенков "Маргелов" 2019. 496 с.</ref> Niisama peab Filatjev veaks tšetseenia sõda. Lisaks eliitväeosade kasutamisele vastuvõeamatu poliitilise põhjendusega operatsioonides, kutsub Filatjev kaasvõitlejaid teenistusest lahkuma eliitvägede sisekorralduse halvenemise tõttu. p97ji9pt1ww9j9dguu5qu7bxfh78nd7 0 634857 6175658 2022-08-09T05:24:52Z 190.114.36.38 Soome wikitext text/x-wiki '''Niko Kari''' ([[Tuusula vald|Tuusula]], [[6. oktoober]] [[1999]]) on [[Soome]] võidusõitja, kes võitis debüüdil [[SMP Vormel 4]] sarjas oma esimese vormelimeistritiitli ning kuulus aastatel [[2016]]–[[2017]] [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]]. == Karjäär == === Kardisõit === Kari alustas [[Kardisport|kardispordiga]] [[2009]]. aastal ja osales oma esimesel võistlusel [[2010]]. aastal. Ta sõitis aastatel [[2010]]-[[2013]] [[Soome|Soomes]] mitmes rahvuslikus kardisarjas. [[2014]]. aastal siirdus Kari KF Euroopa meistrivõistlustele, kus saavutas viienda koha. === Väiksemad valemid === Kari liikus üheistmeliste meistrivõistlustele [[2015]]. aastal, alustades [[SMP Vormel 4]] sarjast. Võitnud seitse jooksu, võttis ta tiitli ja kolm sõitu varuks. [[2016]]. aastal maandus ta koos [[Sérgio Sette Câmara]], [[Joel Eriksson|Joel Erikssoni]] ja [[Zhou Guanyu|Guanyu Zhouga]] [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel]] koos [[Motopark Academy|Motoparkiga]]. Esimese sõidu [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] võitis ta [[Lance Stroll|Lance Strolli]] vastu. Ta lõpetas meistrivõistlused algajatele mõeldud edetabelis viiendal positsioonil ja üldarvestuses kümnendana. === GP3 Series === [[2016]]. aasta augustis kuulutatakse Kari välja [[Ralph Boschung|Ralph Boschungi]] asendajaks [[GP3 Series|GP3]]-s [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võidusõidus [[Koiranen Motorsport|Koiranen GP]] meeskonnaga koos [[Matt Parry]], [[Dorian Boccolacci]] ja [[Matevos Isaakyan|Matevos Isaakyaniga]]. Novembris 2016 kinnitas [[Helmut Marko]], et Kari osaleb sarjas täiskohaga aastal [[2017]]. [[2017]]. aasta jaanuaris kinnitatakse tema kihlumist [[Arden International|Arden Internationali]] meeskonna poolt koos [[Leonardo Pulcini]] ja [[Steijn Schothorst|Steijn Schothorstiga]]. Hooajal saavutas ta [[Yas Marina Circuit|Yas Marinas]] oma esimese kategooria võidu ja saavutas üldarvestuses kümnenda koha. [[2018]]. aasta hooajaks liitub ta [[Holland|Hollandi]] [[MP Motorsport]] meeskonnaga koos [[Dorian Boccolacci]] (pärast [[Richard Verschoor|Richard Verschoori]]) ja [[Will Palmer|Will Palmeriga]] (pärast [[Christian Lundgaard|Christian Lundgaardi]] ja [[Devlin DeFrancesco|Devlin DeFrancescot]]). Tal õnnestub koguda vaid kolm punkti, parima tulemusega kuues koht, enne kui ta tõusis kategoorias [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]]-sse, kus teda asendab [[Jehan Daruvala]]. === Vormel 2 ja Vormel 3 === Alates [[2018]]. aasta hooaja [[Sochi Autodrom|Sotši]] voorust debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] meeskonnas [[MP Motorsport]] meeskonnaga, asendades kahes viimases voorus [[Ralph Boschung|Ralph Boschungi]] koos [[Dorian Boccolacci|Dorian Boccolacciga]]. Tulemused on aga väga negatiivsed, neljal võistlusel, mille peale ta kolmes vaidlustab, on ta sunnitud katkestama. [[2019]]. aastal ei leia Kari [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]]-s kohta ja langeb koos [[Devlin DeFrancesco]] ja [[Pedro Piquet|Pedro Piquet'ga]] tagasi uuele [[FIA ​​Vormel 3 Meistrivõistlustel]] Itaalia meeskonna [[Trident Motorsport|Tridentiga]]. Soomlane vallutab [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]], hooaja teisel võistlusel, suurepärase kolmanda koha ja kordab end eelviimases sõidus [[Sochi Autodrom|Sotšis]], jäädes kahe [[Ferrari Driver Academy|Ferrari Juhiakadeemia]] piloodi [[Marcus Armstrong|Armstrongi]] ja [[Robert Shwartzman|Shwartzmani]] selja taha. Seega lõpetab hooaja kaheteistkümnendal kohal. === Vormel 1 === [[2015]]. aasta detsembris sai Karist koos tiimikaaslase [[Sérgio Sette Câmara|Sérgio Sette Câmaraga]] [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige ja seetõttu [[Scuderia Toro Rosso]] testisõitja. [[2016]]. aasta novembris kinnitati, et Kari jääb akadeemiasse tööle. [[2017]]. aasta augustis kinnitati [[GP3 Series|GP3]] hooaja lõpus Red Bulli lahkumine juunioride programmist. === Endurance === [[2020]]. aastal lahkub Kari üheistmelistest, et liikuda [[Europa Le Mans Series]] kestvussõidule [[EuroInternational|EuroInternationali]] meeskonnaga [[Le Mans Prototype|LMP3]]-ga koos [[Thomas Erdos|Thomas Erdose]] ([[Jacopo Baratto]] järel) ja [[Andreas Laskaratos|Andreas Laskaratosega]] ([[Nicolas Maulini]] järel). Meeskond saavutas edetabelis neljanda koha kahe poodiumikohaga. === Tagasi Vormel 3 juurde === Aastal [[2022]] naaseb ta pärast hingamispuhkust [[FIA ​​Vormel 3 Meistrivõistlustel|Vormel 3]] sarja, kihutades koos [[Ido Cohen|Ido Coheni]] ja [[William Alatalo|William Alataloga]] [[Jenzer Motorsport|Jenzer Motorspordi]] meeskonnas. == Välised lingid == * [http://nikokari.fi/ Ametlik sait] (inglise keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/niko-kari/ Niko Kari], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles). [[Kategooria:Soome autosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] ichyzcw4uoacn9jma7yrjtyli4dh18u 0 634858 6175667 2022-08-09T05:55:53Z 190.114.36.38 Barbados wikitext text/x-wiki '''Zane Maloney''' ([[Bridgetown]], [[7. oktoober]] [[2003]]) on [[Barbados|Barbadose]] võidusõitja, [[2019]]. aastal [[Briti Vormel 4 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 4]] võiduga saab temast esimene Barbadose piloot, kes on võitnud Euroopas meistritiitli. == Karjäär == === Kart === Pärast mitme karditiitli võitu [[Barbados|Barbadosel]] alustas Maloney kaheteistkümneaastaselt [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] kardisõitu, enne kui kolis [[Euroopa|Euroopasse]] Ricky Flynn Motorsport meeskonnaga sõitma. [[2018]]. aastal saavutab ta suurepäraseid tulemusi, saavutab nii Saksamaa meistrivõistluste kui ka [[WSK Series|WSK Champions Cupi]] kolmanda koha, osaleb ka kardisõidu Euroopa meistrivõistlustel, kus saavutab neljanda koha, ja maailmameistrivõistlustel, kus saavutab viienda koha. === Vormel 4 === [[2019]]. aastal siirdus ta üheistmelisele võidusõidule, osales [[Carlin Motorsport|Carlini]] meeskonnaga [[Briti Vormel 4 Meistrivõistlustel]] koos [[Joe Turney|Joe Turneyga]] ([[Matías Zagazeta]] järgi). [[Oulton Park|Oultonil]] õnnestub ettevõtmine võita kõik kolm võistlust ühe nädalavahetusega, võidab veel seitse võitu, jõudes poodiumile kokku viisteist korda. Maloney võidab meistritiitli kahekümne punktiga teiseks, saades nii esimeseks Barbadose sõitjaks, kes on Euroopas meistritiitli võitnud, kui ka esimeseks meistritiitli võitnud uustulnukaks. === Euroformula Open === Aastal [[2020]], alati koos [[Carlin Motorsport|Carlini]] meeskonnaga, registreerus ta koos [[Ido Cohen|Ido Coheni]] ja [[Ben Barnicoat|Ben Barnicoatiga]] ([[Jordan King|Jordan Kingi]] järgi) [[Euroformula Open]] meistrivõistlustel. Esimesel nädalavahetusel [[Hungaroring|Hungaroringil]] saavutas ta esimeses sõidus neljanda ja teises sõidus kolmanda koha, [[Circuit Paul Ricard|Paul Ricardil]] oli ta sunnitud tehniliste probleemide tõttu esimese vahele jätma, kuid teises sõidus lõpetas ta [[Ye Yifei]] järel teisena. Ülejäänud hooajal ta teistele poodiumitele ei küündi ning lõpetab üldarvestuses kaheksandana ja algajate seas kolmandana. === Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel === [[2020]]. aasta detsembris sõlmib Maloney koos [[Isack Hadjar|Isack Hadjari]], [[Hadrien David|Hadrien Davidi]] ja [[Léna Bühler|Léna Bühleriga]] lepingu [[R-ace GP]]-ga [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]] [[2021]]. aasta hooajaks. Pärast katkestamist esimeses sõidus lõpetas ta [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] teises sõidus kolmandana, naasis [[Circuit de Monaco|Monaco]] vürstiriigis poodiumile esimeses sõidus teise kohaga, teises sõidus võitis ta oma esimese polepositsiooni ja esimese võidu ees. tema meeskonnakaaslastest [[Isack Hadjar|Isack Hadjarist]] ja [[Hadrien David|Hadrien Davidist]]. Hooaja lõpetab ta ühe võidu ja veel kuue poodiumikohaga, saavutades lõpparvestuses neljanda koha. === Vormel 3 === Maloney osaleb Itaalia meeskonnaga [[Trident Motorsport]] 2022. aasta hooaja [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|Vormel 3]] kollektiivkatsete esimesel kolmel päeval. 21. jaanuaril kinnitab [[Trident Motorsport|Trident]] ta koos [[Jonny Edgar|Jonny Edgari]] (pärast [[Oliver Rasmussen|Oliver Rasmusseni]]) ja [[Roman Staněk]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|Vormel 3]] hooajaks [[2022]]. Maloney osutus kohe konkurentsivõimeliseks, vallutades [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] hooaja teises sõidus pole-positsiooni ülejäänud osavõistlustel, kuid sõidus tegi ta vea ja väljus sündmuskohalt juhtpositsioonil olles. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/zane-maloney/ Zane Maloney], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) [[Kategooria:Barbadose sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] a4bpoj8u5kjneox5yinwzsq1yczcjcq 14 634859 6175670 2022-08-09T05:57:54Z 190.114.36.38 Barbados wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sportlased riigiti]] axu0s8y5rz1itm3g404fo92ia1cahqo 6175732 6175670 2022-08-09T09:07:09Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sportlased riigiti]] [[Kategooria:Barbadose inimesed|Sportlased]] aosd2p00g3ir4noloyubfxqrijdwmvh 0 634860 6175671 2022-08-09T06:02:38Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Auto | pilt = 2012 Eurosatory BMC trucks.JPG | nimi = BMC Kirpi | tootja = BMC Otomotiv Sanayi ve Ticaret A.Ş. | emafirma = | alias = | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''BMC Kirpi''' on...' wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = 2012 Eurosatory BMC trucks.JPG | nimi = BMC Kirpi | tootja = BMC Otomotiv Sanayi ve Ticaret A.Ş. | emafirma = | alias = | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''BMC Kirpi''' on [[Türgi]]s valmistatud soomusauto. [[Kategooria:Soomusautod]] j0drsdo7eqixn7sglgw65f7wusptv89 6175733 6175671 2022-08-09T09:08:28Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = 2012 Eurosatory BMC trucks.JPG | nimi = BMC Kirpi | tootja = BMC Otomotiv Sanayi ve Ticaret A.Ş. | emafirma = | alias = | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''BMC Kirpi''' on [[Türgi]]s valmistatud [[soomusauto]]. [[Kategooria:Soomusautod]] [[Kategooria:Türgi sõjandus]] ard87nyenj7f2kacq2adiutol9tlyks 0 634861 6175685 2022-08-09T06:27:57Z 190.114.36.38 Prantsusmaa wikitext text/x-wiki '''Isack Hadjar''' ([[Pariis]], [[28. september]] [[2004]]) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja, kes võistleb hetkel [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix'ga]]. Ta on praegune [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel|Vormel Regionaal Euroopa]] uustulnuk meister ja on [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Karjäär == === Kardisõit === Hadjar sündis [[Pariis|Pariisis]] ja alustas [[Kardisport|kardispordiga]] [[2015]]. aastal. Esimesel kahel aastal võistles ta riigi meistrivõistlustel ning viimasel kardiaastal sõitis Hadjar CIK-FIA Euroopa OK juunioride meistrivõistlustel, edestades tulevast [[Red Bull Junior Team|Red Bulli akadeemia]] liiget [[Jak Crawford|Jak Crawfordi]]. === Madalamad valemid === [[2019]]. aastal tegi Hadjar oma ühekohalise debüüdi [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. Ta saavutas [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spas]] ühe sõiduvõidu ja saavutas edetabelis seitsmenda koha. Seejärel sõitis prantslane [[2020]]. aasta talvel [[Araabia Ühendemiraadid Vormel 4 Meistrivõistlustel]] kahel nädalavahetusel [[3Y Technology|3Y Technologyga]], kus ta kogus 56 punkti, millega saavutas [[Constantin Reisch|Constantin Reischi]] kõrval meistrivõistluste üheteistkümnenda koha. Hadjar sõitis seejärel taas [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel|Prantsusmaa Vormel 4 sarjas]]. Tal läks palju paremini kui eelmisel aastal, võites kolm osavõistlust. Pärast veel kaheksat poodiumit ja kahte poleipositsiooni lõpetas Hadjar sõitjate edetabelis kolmandana. === Vormel Regionaal Meistrivõistlustel === ==== 2021 ==== Prantslane debüteeris [[Vormel Regionaal]] tasemel [[2021]]. aastal, konkureerides [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel|Vormel 3 Aasia Meistrivõistlustel]] kolmes esimeses etapis koos [[Evans GP]]-ga [[Patrik Pasma]], [[Casper Stevenson|Casper Stevensoni]] ja [[Irina Sidorkova]] kõrval. Ta avaldas muljet kohe alguses, saavutades hulgaliselt poodiumikohti, sealhulgas kolm poodiumikohta [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] teises voorus. Vaatamata sellele, et Hadjar ei osalenud kampaania viimastes voorudes, suutis Hadjar lõpetada edetabelis kuuendal kohal, mis on kõigi osaajaga osalejate kõrgeim tipp. Hadjari põhikampaania seisneks [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]], kus ta osales [[R-ace GP]]-l [[Zane Maloney]], [[Léna Bühler|Léna Bühleri]] ​​ja kaasmaalase [[Hadrien David|Hadrien Davidiga]]. Prantslane kogus oma esimesed punktid koos esimese uustulnuka võiduga [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] toimunud esimeses ringis. Seejärel tõusis ta järgmisel, [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Barcelonas]] peetud üritusel oma esimesele poodiumile ja saavutas oma esimese Vormel Regionaal võidu esimesel võistlusel [[Circuit de Monaco|Monaco]] tänavatel. Samal nädalavahetusel lõpetas Hadjar teise sõidu teisena, meeskonnakaaslase Maloney järel ning saavutas meistritiitli liidrikoha, mida hoidis [[Grégoire Saucy]]. Siiski ei suuda Hadjar enne hooaja viimast vooru poodiumikohta saavutada, hoolimata sellest, et ta on kogunud mitmeid finišeid esikuuikus. Pärast pettumust valmistavat vooru [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]], kus ta polnud punkte kogunud, põrkas prantslane [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] viimases voorus kahekordse poodiumiga tagasi, võites teises sõidus pärast esipaari kokkupõrget. Hadjar saavutas edetabelis viienda koha, jäädes meeskonnakaaslasest Maloneyst maha vaid nelja punktiga, ja võitis hooaja parima uustulnuka au. ==== 2022 ==== [[2022]]. aasta alguses sõitis Hadjar [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel]] koos [[Hitech Grand Prix|Hitechiga]] koos [[Gabriele Minì]], [[Leonardo Fornaroli]], [[Joshua Dufek|Joshua Dufeki]] ja [[Owen Tangavelou|Owen Tangavelouga]]. === FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel === [[2021]]. aasta novembris sõitis Hadjar [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix’le]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooajajärgsel testil. Lõpuks teatati, et ta sõidab meeskonda [[2022]]. aasta hooajal jaanuaris koos [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]] ja [[Nazim Azman|Nazim Azmaniga]]. Ta alustas oma hooaega parimal võimalikul viisil, pärides [[Bahrain International Circuit|Sakhiri]] sprindivõistluse võidu pärast seda, kui algne võitja [[Oliver Bearman]] oli saanud rajapiirangute rikkumise eest viiesekundilise karistuse. Funktsioonivõistlus oleks vähem edukas, sest Hadjar sai pärast [[Roman Staněk|Roman Staněkiga]] kokkupuutest põhjustatud torke 25. koha. === Vormel 1 === 16. juunil 2021 teatas [[Red Bull Racing|Red Bull]], et Hadjarist saab 2022. aastal [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Välised lingid == * [http://isackhadjar.com/ Ametlik koduleht] (inglise, prantsuse ja araabia keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/isack-hadjar/ Isack Hadjar] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Alžeeria sportlased]] 1cyogigkrekxprthjbocqgoaymtoop8 6175686 6175685 2022-08-09T06:30:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Isack Hadjar''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[2004]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja, kes võistleb hetkel [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix'ga]]. Ta on praegune [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel|Vormel Regionaal Euroopa]] uustulnuk meister ja on [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Karjäär == === Kardisõit === Hadjar sündis [[Pariis|Pariisis]] ja alustas [[Kardisport|kardispordiga]] [[2015]]. aastal. Esimesel kahel aastal võistles ta riigi meistrivõistlustel ning viimasel kardiaastal sõitis Hadjar CIK-FIA Euroopa OK juunioride meistrivõistlustel, edestades tulevast [[Red Bull Junior Team|Red Bulli akadeemia]] liiget [[Jak Crawford|Jak Crawfordi]]. === Madalamad valemid === [[2019]]. aastal tegi Hadjar oma ühekohalise debüüdi [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. Ta saavutas [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spas]] ühe sõiduvõidu ja saavutas edetabelis seitsmenda koha. Seejärel sõitis prantslane [[2020]]. aasta talvel [[Araabia Ühendemiraadid Vormel 4 Meistrivõistlustel]] kahel nädalavahetusel [[3Y Technology|3Y Technologyga]], kus ta kogus 56 punkti, millega saavutas [[Constantin Reisch|Constantin Reischi]] kõrval meistrivõistluste üheteistkümnenda koha. Hadjar sõitis seejärel taas [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel|Prantsusmaa Vormel 4 sarjas]]. Tal läks palju paremini kui eelmisel aastal, võites kolm osavõistlust. Pärast veel kaheksat poodiumit ja kahte poleipositsiooni lõpetas Hadjar sõitjate edetabelis kolmandana. === Vormel Regionaal Meistrivõistlustel === ==== 2021 ==== Prantslane debüteeris [[Vormel Regionaal]] tasemel [[2021]]. aastal, konkureerides [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel|Vormel 3 Aasia Meistrivõistlustel]] kolmes esimeses etapis koos [[Evans GP]]-ga [[Patrik Pasma]], [[Casper Stevenson|Casper Stevensoni]] ja [[Irina Sidorkova]] kõrval. Ta avaldas muljet kohe alguses, saavutades hulgaliselt poodiumikohti, sealhulgas kolm poodiumikohta [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] teises voorus. Vaatamata sellele, et Hadjar ei osalenud kampaania viimastes voorudes, suutis Hadjar lõpetada edetabelis kuuendal kohal, mis on kõigi osaajaga osalejate kõrgeim tipp. Hadjari põhikampaania seisneks [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]], kus ta osales [[R-ace GP]]-l [[Zane Maloney]], [[Léna Bühler|Léna Bühleri]] ​​ja kaasmaalase [[Hadrien David|Hadrien Davidiga]]. Prantslane kogus oma esimesed punktid koos esimese uustulnuka võiduga [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] toimunud esimeses ringis. Seejärel tõusis ta järgmisel, [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Barcelonas]] peetud üritusel oma esimesele poodiumile ja saavutas oma esimese Vormel Regionaal võidu esimesel võistlusel [[Circuit de Monaco|Monaco]] tänavatel. Samal nädalavahetusel lõpetas Hadjar teise sõidu teisena, meeskonnakaaslase Maloney järel ning saavutas meistritiitli liidrikoha, mida hoidis [[Grégoire Saucy]]. Siiski ei suuda Hadjar enne hooaja viimast vooru poodiumikohta saavutada, hoolimata sellest, et ta on kogunud mitmeid finišeid esikuuikus. Pärast pettumust valmistavat vooru [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]], kus ta polnud punkte kogunud, põrkas prantslane [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] viimases voorus kahekordse poodiumiga tagasi, võites teises sõidus pärast esipaari kokkupõrget. Hadjar saavutas edetabelis viienda koha, jäädes meeskonnakaaslasest Maloneyst maha vaid nelja punktiga, ja võitis hooaja parima uustulnuka au. ==== 2022 ==== [[2022]]. aasta alguses sõitis Hadjar [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel]] koos [[Hitech Grand Prix|Hitechiga]] koos [[Gabriele Minì]], [[Leonardo Fornaroli]], [[Joshua Dufek|Joshua Dufeki]] ja [[Owen Tangavelou|Owen Tangavelouga]]. === FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel === [[2021]]. aasta novembris sõitis Hadjar [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix’le]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooajajärgsel testil. Lõpuks teatati, et ta sõidab meeskonda [[2022]]. aasta hooajal jaanuaris koos [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]] ja [[Nazim Azman|Nazim Azmaniga]]. Ta alustas oma hooaega parimal võimalikul viisil, pärides [[Bahrain International Circuit|Sakhiri]] sprindivõistluse võidu pärast seda, kui algne võitja [[Oliver Bearman]] oli saanud rajapiirangute rikkumise eest viiesekundilise karistuse. Funktsioonivõistlus oleks vähem edukas, sest Hadjar sai pärast [[Roman Staněk|Roman Staněkiga]] kokkupuutest põhjustatud torke 25. koha. === Vormel 1 === 16. juunil 2021 teatas [[Red Bull Racing|Red Bull]], et Hadjarist saab 2022. aastal [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Välised lingid == * [http://isackhadjar.com/ Ametlik koduleht] (inglise, prantsuse ja araabia keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/isack-hadjar/ Isack Hadjar] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Alžeeria sportlased]] fvrsje4hu2hca3xskugeosxbrxu0b8b 6175688 6175686 2022-08-09T06:42:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Isack Hadjar''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[2004]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja, kes võistleb hetkel [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix'ga]]. Ta on praegune [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel|Vormel Regionaal Euroopa]] uustulnuk meister ja on [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Karjäär == === Kardisõit === Hadjar sündis [[Pariis|Pariisis]] ja alustas [[Kardisport|kardispordiga]] [[2015]]. aastal. Esimesel kahel aastal võistles ta riigi meistrivõistlustel ning viimasel kardiaastal sõitis Hadjar CIK-FIA Euroopa OK juunioride meistrivõistlustel, edestades tulevast [[Red Bull Junior Team|Red Bulli akadeemia]] liiget [[Jak Crawford|Jak Crawfordi]]. === Madalamad valemid === [[2019]]. aastal tegi Hadjar oma ühekohalise debüüdi [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. Ta saavutas [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spas]] ühe sõiduvõidu ja saavutas edetabelis seitsmenda koha. Seejärel sõitis prantslane [[2020]]. aasta talvel [[Araabia Ühendemiraadid Vormel 4 Meistrivõistlustel]] kahel nädalavahetusel [[3Y Technology|3Y Technologyga]], kus ta kogus 56 punkti, millega saavutas [[Constantin Reisch|Constantin Reischi]] kõrval meistrivõistluste üheteistkümnenda koha. Hadjar sõitis seejärel taas [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel|Prantsusmaa Vormel 4 sarjas]]. Tal läks palju paremini kui eelmisel aastal, võites kolm osavõistlust. Pärast veel kaheksat poodiumit ja kahte poleipositsiooni lõpetas Hadjar sõitjate edetabelis kolmandana. === Vormel Regionaal Meistrivõistlustel === ==== 2021 ==== Prantslane debüteeris [[Vormel Regionaal]] tasemel [[2021]]. aastal, konkureerides [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel|Vormel 3 Aasia Meistrivõistlustel]] kolmes esimeses etapis koos [[Evans GP]]-ga [[Patrik Pasma]], [[Casper Stevenson|Casper Stevensoni]] ja [[Irina Sidorkova]] kõrval. Ta avaldas muljet kohe alguses, saavutades hulgaliselt poodiumikohti, sealhulgas kolm poodiumikohta [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] teises voorus. Vaatamata sellele, et Hadjar ei osalenud kampaania viimastes voorudes, suutis Hadjar lõpetada edetabelis kuuendal kohal, mis on kõigi osaajaga osalejate kõrgeim tipp. Hadjari põhikampaania seisneks [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]], kus ta osales [[R-ace GP]]-l [[Zane Maloney]], [[Léna Bühler|Léna Bühleri]] ​​ja kaasmaalase [[Hadrien David|Hadrien Davidiga]]. Prantslane kogus oma esimesed punktid koos esimese uustulnuka võiduga [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] toimunud esimeses ringis. Seejärel tõusis ta järgmisel, [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Barcelonas]] peetud üritusel oma esimesele poodiumile ja saavutas oma esimese Vormel Regionaal võidu esimesel võistlusel [[Circuit de Monaco|Monaco]] tänavatel. Samal nädalavahetusel lõpetas Hadjar teise sõidu teisena, meeskonnakaaslase Maloney järel ning saavutas meistritiitli liidrikoha, mida hoidis [[Grégoire Saucy]]. Siiski ei suuda Hadjar enne hooaja viimast vooru poodiumikohta saavutada, hoolimata sellest, et ta on kogunud mitmeid finišeid esikuuikus. Pärast pettumust valmistavat vooru [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]], kus ta polnud punkte kogunud, põrkas prantslane [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] viimases voorus kahekordse poodiumiga tagasi, võites teises sõidus pärast esipaari kokkupõrget. Hadjar saavutas edetabelis viienda koha, jäädes meeskonnakaaslasest Maloneyst maha vaid nelja punktiga, ja võitis hooaja parima uustulnuka au. ==== 2022 ==== [[2022]]. aasta alguses sõitis Hadjar [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel]] koos [[Hitech Grand Prix|Hitechiga]] koos [[Gabriele Minì]], [[Leonardo Fornaroli]], [[Joshua Dufek|Joshua Dufeki]] ja [[Owen Tangavelou|Owen Tangavelouga]]. === FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel === [[2021]]. aasta novembris sõitis Hadjar [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix’le]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooajajärgsel testil. Lõpuks teatati, et ta sõidab meeskonda [[2022]]. aasta hooajal jaanuaris koos [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]] ja [[Nazim Azman|Nazim Azmaniga]]. Ta alustas oma hooaega parimal võimalikul viisil, pärides [[Bahrain International Circuit|Sakhiri]] sprindivõistluse võidu pärast seda, kui algne võitja [[Oliver Bearman]] oli saanud rajapiirangute rikkumise eest viiesekundilise karistuse. Funktsioonivõistlus oleks vähem edukas, sest Hadjar sai pärast [[Roman Staněk|Roman Staněkiga]] kokkupuutest põhjustatud torke 25. koha. === Vormel 1 === 16. juunil 2021 teatas [[Red Bull Racing|Red Bull]], et Hadjarist saab 2022. aastal [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Välised lingid == * [http://isackhadjar.com/ Ametlik koduleht] (inglise, prantsuse ja araabia keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/isack-hadjar/ Isack Hadjar] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Hadjar, Isack}} [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Alžeeria sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] db6hjbjuo9s0d8jrurkt298hfsycgoh 6175690 6175688 2022-08-09T06:46:43Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Isack Hadjar 2022.JPG|pisi|Isack Hadjar (2022)]] '''Isack Hadjar''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[2004]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja, kes võistleb hetkel [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix'ga]]. Ta on praegune [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel|Vormel Regionaal Euroopa]] uustulnuk meister ja on [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Karjäär == === Kardisõit === Hadjar sündis [[Pariis|Pariisis]] ja alustas [[Kardisport|kardispordiga]] [[2015]]. aastal. Esimesel kahel aastal võistles ta riigi meistrivõistlustel ning viimasel kardiaastal sõitis Hadjar CIK-FIA Euroopa OK juunioride meistrivõistlustel, edestades tulevast [[Red Bull Junior Team|Red Bulli akadeemia]] liiget [[Jak Crawford|Jak Crawfordi]]. === Madalamad valemid === [[2019]]. aastal tegi Hadjar oma ühekohalise debüüdi [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. Ta saavutas [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spas]] ühe sõiduvõidu ja saavutas edetabelis seitsmenda koha. Seejärel sõitis prantslane [[2020]]. aasta talvel [[Araabia Ühendemiraadid Vormel 4 Meistrivõistlustel]] kahel nädalavahetusel [[3Y Technology|3Y Technologyga]], kus ta kogus 56 punkti, millega saavutas [[Constantin Reisch|Constantin Reischi]] kõrval meistrivõistluste üheteistkümnenda koha. Hadjar sõitis seejärel taas [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel|Prantsusmaa Vormel 4 sarjas]]. Tal läks palju paremini kui eelmisel aastal, võites kolm osavõistlust. Pärast veel kaheksat poodiumit ja kahte poleipositsiooni lõpetas Hadjar sõitjate edetabelis kolmandana. === Vormel Regionaal Meistrivõistlustel === ==== 2021 ==== Prantslane debüteeris [[Vormel Regionaal]] tasemel [[2021]]. aastal, konkureerides [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel|Vormel 3 Aasia Meistrivõistlustel]] kolmes esimeses etapis koos [[Evans GP]]-ga [[Patrik Pasma]], [[Casper Stevenson|Casper Stevensoni]] ja [[Irina Sidorkova]] kõrval. Ta avaldas muljet kohe alguses, saavutades hulgaliselt poodiumikohti, sealhulgas kolm poodiumikohta [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] teises voorus. Vaatamata sellele, et Hadjar ei osalenud kampaania viimastes voorudes, suutis Hadjar lõpetada edetabelis kuuendal kohal, mis on kõigi osaajaga osalejate kõrgeim tipp. Hadjari põhikampaania seisneks [[Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel]], kus ta osales [[R-ace GP]]-l [[Zane Maloney]], [[Léna Bühler|Léna Bühleri]] ​​ja kaasmaalase [[Hadrien David|Hadrien Davidiga]]. Prantslane kogus oma esimesed punktid koos esimese uustulnuka võiduga [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imolas]] toimunud esimeses ringis. Seejärel tõusis ta järgmisel, [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Barcelonas]] peetud üritusel oma esimesele poodiumile ja saavutas oma esimese Vormel Regionaal võidu esimesel võistlusel [[Circuit de Monaco|Monaco]] tänavatel. Samal nädalavahetusel lõpetas Hadjar teise sõidu teisena, meeskonnakaaslase Maloney järel ning saavutas meistritiitli liidrikoha, mida hoidis [[Grégoire Saucy]]. Siiski ei suuda Hadjar enne hooaja viimast vooru poodiumikohta saavutada, hoolimata sellest, et ta on kogunud mitmeid finišeid esikuuikus. Pärast pettumust valmistavat vooru [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]], kus ta polnud punkte kogunud, põrkas prantslane [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] viimases voorus kahekordse poodiumiga tagasi, võites teises sõidus pärast esipaari kokkupõrget. Hadjar saavutas edetabelis viienda koha, jäädes meeskonnakaaslasest Maloneyst maha vaid nelja punktiga, ja võitis hooaja parima uustulnuka au. ==== 2022 ==== [[2022]]. aasta alguses sõitis Hadjar [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel]] koos [[Hitech Grand Prix|Hitechiga]] koos [[Gabriele Minì]], [[Leonardo Fornaroli]], [[Joshua Dufek|Joshua Dufeki]] ja [[Owen Tangavelou|Owen Tangavelouga]]. === FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel === [[2021]]. aasta novembris sõitis Hadjar [[Hitech Grand Prix|Hitech Grand Prix’le]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooajajärgsel testil. Lõpuks teatati, et ta sõidab meeskonda [[2022]]. aasta hooajal jaanuaris koos [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]] ja [[Nazim Azman|Nazim Azmaniga]]. Ta alustas oma hooaega parimal võimalikul viisil, pärides [[Bahrain International Circuit|Sakhiri]] sprindivõistluse võidu pärast seda, kui algne võitja [[Oliver Bearman]] oli saanud rajapiirangute rikkumise eest viiesekundilise karistuse. Funktsioonivõistlus oleks vähem edukas, sest Hadjar sai pärast [[Roman Staněk|Roman Staněkiga]] kokkupuutest põhjustatud torke 25. koha. === Vormel 1 === 16. juunil 2021 teatas [[Red Bull Racing|Red Bull]], et Hadjarist saab 2022. aastal [[Red Bull Junior Team|Red Bull Junior Teami]] liige. == Välised lingid == * [http://isackhadjar.com/ Ametlik koduleht] (inglise, prantsuse ja araabia keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/isack-hadjar/ Isack Hadjar] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Hadjar, Isack}} [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Alžeeria sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] b1ginnnxc4hzkr76pk8gz3gjf0x1lqu 828 634862 6175696 2022-08-09T06:57:37Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '-- Conversion data used by [[Module:Convert]] which uses mw.loadData() for -- read-only access to this module so that it is loaded only once per page. -- See [[:en:Template:Convert/Transwiki guide]] if copying to another wiki. -- -- These data tables follow: -- all_units all properties for a unit, including default output -- default_exceptions exceptions for default output ('kg' and 'g' have different defaults) -- link_exceptions exceptions for links ('...' Scribunto text/plain -- Conversion data used by [[Module:Convert]] which uses mw.loadData() for -- read-only access to this module so that it is loaded only once per page. -- See [[:en:Template:Convert/Transwiki guide]] if copying to another wiki. -- -- These data tables follow: -- all_units all properties for a unit, including default output -- default_exceptions exceptions for default output ('kg' and 'g' have different defaults) -- link_exceptions exceptions for links ('kg' and 'g' have different links) -- -- These tables are generated by a script which reads the wikitext of a page that -- documents the required properties of each unit; see [[:en:Module:Convert/doc]]. --------------------------------------------------------------------------- -- Do not change the data in this table because it is created by running -- -- a script that reads the wikitext from a wiki page (see note above). -- --------------------------------------------------------------------------- local all_units = { ["Gy"] = { _name1 = "gray", _symbol = "Gy", utype = "absorbed radiation dose", scale = 1, prefixes = 1, default = "rad", link = "Gray (unit)", }, ["rad"] = { _name1 = "rad", _symbol = "rad", utype = "absorbed radiation dose", scale = 0.01, prefixes = 1, default = "Gy", link = "Rad (unit)", }, ["cm/s2"] = { name1 = "centimetre per second squared", name1_us = "centimeter per second squared", name2 = "centimetres per second squared", name2_us = "centimeters per second squared", symbol = "cm/s²", utype = "acceleration", scale = 0.01, default = "ft/s2", link = "Gal (unit)", }, ["ft/s2"] = { name1 = "foot per second squared", name2 = "feet per second squared", symbol = "ft/s²", utype = "acceleration", scale = 0.3048, default = "m/s2", }, ["g0"] = { name1 = "standard gravity", name2 = "standard gravities", symbol = "''g''₀", utype = "acceleration", scale = 9.80665, default = "m/s2", }, ["g-force"] = { name2 = "''g''", symbol = "''g''", utype = "acceleration", scale = 9.80665, default = "m/s2", link = "g-force", }, ["km/hs"] = { name1 = "kilometre per hour per second", name1_us = "kilometer per hour per second", name2 = "kilometres per hour per second", name2_us = "kilometers per hour per second", symbol = "km/(h⋅s)", utype = "acceleration", scale = 0.27777777777777779, default = "mph/s", link = "Acceleration", }, ["km/s2"] = { name1 = "kilometre per second squared", name1_us = "kilometer per second squared", name2 = "kilometres per second squared", name2_us = "kilometers per second squared", symbol = "km/s²", utype = "acceleration", scale = 1000, default = "mph/s", link = "Acceleration", }, ["m/s2"] = { name1 = "metre per second squared", name1_us = "meter per second squared", name2 = "metres per second squared", name2_us = "meters per second squared", symbol = "m/s²", utype = "acceleration", scale = 1, default = "ft/s2", }, ["mph/s"] = { name1 = "mile per hour per second", name2 = "miles per hour per second", symbol = "mph/s", utype = "acceleration", scale = 0.44704, default = "km/hs", link = "Acceleration", }, ["km/h/s"] = { target = "km/hs", }, ["standard gravity"] = { target = "g0", }, ["1000sqft"] = { name1 = "thousand square feet", name2 = "thousand square feet", symbol = "1000&nbsp;sq&nbsp;ft", utype = "area", scale = 92.90304, default = "m2", link = "Square foot", }, ["a"] = { _name1 = "are", _symbol = "a", utype = "area", scale = 100, prefixes = 1, default = "sqft", link = "Hectare#Are", }, ["acre"] = { symbol = "acre", usename = 1, utype = "area", scale = 4046.8564224, default = "ha", subdivs = { ["rood"] = { 4, default = "ha" }, ["sqperch"] = { 160, default = "ha" } }, }, ["acre-sing"] = { target = "acre", }, ["arpent"] = { symbol = "arpent", usename = 1, utype = "area", scale = 3418.89, default = "ha", }, ["cda"] = { name1 = "cuerda", symbol = "cda", utype = "area", scale = 3930.395625, default = "ha acre", }, ["daa"] = { name1 = "decare", symbol = "daa", utype = "area", scale = 1000, default = "km2 sqmi", }, ["dunam"] = { symbol = "dunam", usename = 1, utype = "area", scale = 1000, default = "km2 sqmi", }, ["dunum"] = { symbol = "dunum", usename = 1, utype = "area", scale = 1000, default = "km2 sqmi", link = "Dunam", }, ["ha"] = { name1 = "hectare", symbol = "ha", utype = "area", scale = 10000, default = "acre", }, ["hectare"] = { name1 = "hectare", symbol = "ha", usename = 1, utype = "area", scale = 10000, default = "acre", }, ["Irish acre"] = { name1 = "Irish acre", symbol = "Irish&nbsp;acres", utype = "area", scale = 6555.2385024, default = "ha", link = "Acre (Irish)", }, ["m2"] = { _name1 = "square metre", _name1_us= "square meter", _symbol = "m²", prefix_position= 8, utype = "area", scale = 1, prefixes = 2, default = "sqft", link = "Square metre", }, ["pondemaat"] = { name1 = "pondemaat", name2 = "pondemaat", symbol = "pond", utype = "area", scale = 3674.363358816, default = "m2", link = ":nl:pondemaat", }, ["pyeong"] = { name2 = "pyeong", symbol = "pyeong", usename = 1, utype = "area", scale = 3.3057851239669422, default = "m2", }, ["rai"] = { name2 = "rai", symbol = "rai", utype = "area", scale = 1600, default = "m2", link = "Rai (unit)", }, ["rood"] = { symbol = "rood", usename = 1, utype = "area", scale = 1011.7141056, default = "sqft m2", subdivs = { ["sqperch"] = { 40, default = "m2" } }, link = "Rood (unit)", }, ["sqfoot"] = { name1 = "square foot", name2 = "square foot", symbol = "sq&nbsp;ft", utype = "area", scale = 0.09290304, default = "m2", }, ["sqft"] = { name1 = "square foot", name2 = "square feet", symbol = "sq&nbsp;ft", utype = "area", scale = 0.09290304, default = "m2", }, ["sqin"] = { name1 = "square inch", name2 = "square inches", symbol = "sq&nbsp;in", utype = "area", scale = 0.00064516, default = "cm2", }, ["sqmi"] = { name1 = "square mile", symbol = "sq&nbsp;mi", utype = "area", scale = 2589988.110336, default = "km2", }, ["sqnmi"] = { name1 = "square nautical mile", symbol = "sq&nbsp;nmi", utype = "area", scale = 3429904, default = "km2 sqmi", link = "Nautical mile", }, ["sqperch"] = { name2 = "perches", symbol = "perch", usename = 1, utype = "area", scale = 25.29285264, default = "m2", link = "Rod (unit)#Area and volume", }, ["sqverst"] = { symbol = "square verst", usename = 1, utype = "area", scale = 1138062.24, default = "km2 sqmi", link = "Verst", }, ["sqyd"] = { name1 = "square yard", symbol = "sq&nbsp;yd", utype = "area", scale = 0.83612736, default = "m2", }, ["tsubo"] = { name2 = "tsubo", symbol = "tsubo", usename = 1, utype = "area", scale = 3.3057851239669422, default = "m2", link = "Japanese units of measurement#Area", }, ["acres"] = { target = "acre", }, ["are"] = { target = "a", }, ["decare"] = { target = "daa", }, ["foot2"] = { target = "sqfoot", }, ["ft2"] = { target = "sqft", }, ["in2"] = { target = "sqin", symbol = "in²", }, ["km²"] = { target = "km2", }, ["mi2"] = { target = "sqmi", }, ["million acre"] = { target = "e6acre", }, ["million acres"] = { target = "e6acre", }, ["million hectares"] = { target = "e6ha", }, ["m²"] = { target = "m2", }, ["nmi2"] = { target = "sqnmi", }, ["pond"] = { target = "pondemaat", }, ["sq arp"] = { target = "arpent", }, ["sqkm"] = { target = "km2", }, ["sqm"] = { target = "m2", }, ["square verst"] = { target = "sqverst", }, ["verst2"] = { target = "sqverst", }, ["yd2"] = { target = "sqyd", }, ["m2/ha"] = { name1 = "square metre per hectare", name1_us = "square meter per hectare", name2 = "square metres per hectare", name2_us = "square meters per hectare", symbol = "m²/ha", utype = "area per unit area", scale = 0.0001, default = "sqft/acre", link = "Basal area", }, ["sqft/acre"] = { name1 = "square foot per acre", name2 = "square feet per acre", symbol = "sq&nbsp;ft/acre", utype = "area per unit area", scale = 2.295684113865932e-5, default = "m2/ha", link = "Basal area", }, ["cent"] = { name1 = "cent", symbol = "¢", utype = "cent", scale = 1, default = "cent", link = "Cent (currency)", }, ["¢"] = { target = "cent", }, ["A.h"] = { name1 = "ampere hour", symbol = "A⋅h", utype = "charge", scale = 3600, default = "coulomb", }, ["coulomb"] = { _name1 = "coulomb", _symbol = "C", utype = "charge", scale = 1, prefixes = 1, default = "e", link = "Coulomb", }, ["e"] = { name1 = "elementary charge", symbol = "''e''", utype = "charge", scale = 1.602176487e-19, default = "coulomb", }, ["g-mol"] = { name1 = "gram-mole", symbol = "g&#8209;mol", utype = "chemical amount", scale = 1, default = "lbmol", link = "Mole (unit)", }, ["gmol"] = { name1 = "gram-mole", symbol = "gmol", utype = "chemical amount", scale = 1, default = "lbmol", link = "Mole (unit)", }, ["kmol"] = { name1 = "kilomole", symbol = "kmol", utype = "chemical amount", scale = 1000, default = "lbmol", link = "Mole (unit)", }, ["lb-mol"] = { name1 = "pound-mole", symbol = "lb&#8209;mol", utype = "chemical amount", scale = 453.59237, default = "mol", }, ["lbmol"] = { name1 = "pound-mole", symbol = "lbmol", utype = "chemical amount", scale = 453.59237, default = "mol", }, ["mol"] = { name1 = "mole", symbol = "mol", utype = "chemical amount", scale = 1, default = "lbmol", link = "Mole (unit)", }, ["kgCO2/L"] = { name1 = "kilogram per litre", name1_us = "kilogram per liter", name2 = "kilograms per litre", name2_us = "kilograms per liter", symbol = "kg(CO₂)/L", utype = "co2 per unit volume", scale = 1000, default = "lbCO2/USgal", link = "Exhaust gas", }, ["lbCO2/USgal"] = { name1 = "pound per US gallon", name2 = "pounds per US gallon", symbol = "lbCO2/US&nbsp;gal", utype = "co2 per unit volume", scale = 119.82642731689663, default = "kgCO2/L", link = "Exhaust gas", }, ["oz/lb"] = { per = { "oz", "lb" }, utype = "concentration", default = "mg/kg", }, ["mg/kg"] = { per = { "mg", "kg" }, utype = "concentration", default = "oz/lb", }, ["g/dm3"] = { name1 = "gram per cubic decimetre", name1_us = "gram per cubic decimeter", name2 = "grams per cubic decimetre", name2_us = "grams per cubic decimeter", symbol = "g/dm³", utype = "density", scale = 1, default = "kg/m3", link = "Density", }, ["g/L"] = { name1 = "gram per litre", name1_us = "gram per liter", name2 = "grams per litre", name2_us = "grams per liter", symbol = "g/L", utype = "density", scale = 1, default = "lb/cuin", link = "Density", }, ["g/mL"] = { name1 = "gram per millilitre", name1_us = "gram per milliliter", name2 = "grams per millilitre", name2_us = "grams per milliliter", symbol = "g/mL", utype = "density", scale = 1000, default = "lb/cuin", link = "Density", }, ["g/ml"] = { name1 = "gram per millilitre", name1_us = "gram per milliliter", name2 = "grams per millilitre", name2_us = "grams per milliliter", symbol = "g/ml", utype = "density", scale = 1000, default = "lb/cuin", link = "Density", }, ["kg/dm3"] = { name1 = "kilogram per cubic decimetre", name1_us = "kilogram per cubic decimeter", name2 = "kilograms per cubic decimetre", name2_us = "kilograms per cubic decimeter", symbol = "kg/dm³", utype = "density", scale = 1000, default = "lb/cuft", link = "Density", }, ["kg/L"] = { name1 = "kilogram per litre", name1_us = "kilogram per liter", name2 = "kilograms per litre", name2_us = "kilograms per liter", symbol = "kg/L", utype = "density", scale = 1000, default = "lb/USgal", link = "Density", }, ["kg/l"] = { name1 = "kilogram per litre", name1_us = "kilogram per liter", name2 = "kilograms per litre", name2_us = "kilograms per liter", symbol = "kg/l", utype = "density", scale = 1000, default = "lb/USgal", link = "Density", }, ["kg/m3"] = { name1 = "kilogram per cubic metre", name1_us = "kilogram per cubic meter", name2 = "kilograms per cubic metre", name2_us = "kilograms per cubic meter", symbol = "kg/m³", utype = "density", scale = 1, default = "lb/cuyd", link = "Density", }, ["lb/cuft"] = { name1 = "pound per cubic foot", name2 = "pounds per cubic foot", symbol = "lb/cu&nbsp;ft", utype = "density", scale = 16.018463373960142, default = "g/cm3", link = "Density", }, ["lb/cuin"] = { name1 = "pound per cubic inch", name2 = "pounds per cubic inch", symbol = "lb/cu&nbsp;in", utype = "density", scale = 27679.904710203122, default = "g/cm3", link = "Density", }, ["lb/cuyd"] = { name1 = "pound per cubic yard", name2 = "pounds per cubic yard", symbol = "lb/cu&nbsp;yd", utype = "density", scale = 0.5932764212577829, default = "kg/m3", link = "Density", }, ["lb/impgal"] = { name1 = "pound per imperial gallon", name2 = "pounds per imperial gallon", symbol = "lb/imp&nbsp;gal", utype = "density", scale = 99.776372663101697, default = "kg/L", link = "Density", }, ["lb/in3"] = { name1 = "pound per cubic inch", name2 = "pounds per cubic inch", symbol = "lb/cu&thinsp;in", utype = "density", scale = 27679.904710203122, default = "g/cm3", link = "Density", }, ["lb/U.S.gal"] = { name1 = "pound per U.S. gallon", name2 = "pounds per U.S. gallon", symbol = "lb/U.S.&nbsp;gal", utype = "density", scale = 119.82642731689663, default = "kg/L", link = "Density", }, ["lb/USbu"] = { name1 = "pound per US bushel", name2 = "pounds per US bushel", symbol = "lb/US&nbsp;bu", utype = "density", scale = 12.871859780974471, default = "kg/m3", link = "Bushel", }, ["lb/USgal"] = { name1 = "pound per US gallon", name2 = "pounds per US gallon", symbol = "lb/US&nbsp;gal", utype = "density", scale = 119.82642731689663, default = "kg/L", link = "Density", }, ["lbm/cuin"] = { name1 = "pound mass per cubic inch", name2 = "pounds mass per cubic inch", symbol = "lbm/cu&thinsp;in", utype = "density", scale = 27679.904710203122, default = "g/cm3", link = "Density", }, ["mg/L"] = { name1 = "milligram per litre", name1_us = "milligram per liter", name2 = "milligrams per litre", name2_us = "milligrams per liter", symbol = "mg/L", utype = "density", scale = 0.001, default = "lb/cuin", link = "Density", }, ["oz/cuin"] = { name1 = "ounce per cubic inch", name2 = "ounces per cubic inch", symbol = "oz/cu&nbsp;in", utype = "density", scale = 1729.9940443876951, default = "g/cm3", link = "Density", }, ["g/cm3"] = { per = { "g", "cm3" }, utype = "density", default = "lb/cuin", }, ["g/m3"] = { per = { "g", "m3" }, utype = "density", default = "lb/cuyd", link = "Density", }, ["Mg/m3"] = { per = { "Mg", "m3" }, utype = "density", default = "lb/cuft", }, ["mg/l"] = { per = { "mg", "l" }, utype = "density", default = "oz/cuin", }, ["μg/dL"] = { per = { "μg", "dL" }, utype = "density", default = "lb/cuin", }, ["μg/l"] = { per = { "μg", "l" }, utype = "density", default = "oz/cuin", }, ["lb/ft3"] = { target = "lb/cuft", }, ["lb/yd3"] = { target = "lb/cuyd", }, ["lbm/in3"] = { target = "lbm/cuin", }, ["mcg/dL"] = { target = "μg/dL", }, ["oz/in3"] = { target = "oz/cuin", }, ["ug/dL"] = { target = "μg/dL", }, ["ug/l"] = { target = "μg/l", }, ["B.O.T.U."] = { name1 = "Board of Trade Unit", symbol = "B.O.T.U.", utype = "energy", scale = 3600000, default = "MJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["bboe"] = { name1 = "barrel of oil equivalent", name2 = "barrels of oil equivalent", symbol = "bboe", utype = "energy", scale = 6117863200, default = "GJ", }, ["BOE"] = { name1 = "barrel of oil equivalent", name2 = "barrels of oil equivalent", symbol = "BOE", utype = "energy", scale = 6117863200, default = "GJ", }, ["BTU"] = { name1 = "British thermal unit", symbol = "BTU", utype = "energy", scale = 1055.05585262, default = "kJ", }, ["Btu"] = { name1 = "British thermal unit", symbol = "Btu", utype = "energy", scale = 1055.05585262, default = "kJ", }, ["BTU-39F"] = { name1 = "British thermal unit (39°F)", name2 = "British thermal units (39°F)", symbol = "BTU_39°F", utype = "energy", scale = 1059.67, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-39F"] = { name1 = "British thermal unit (39°F)", name2 = "British thermal units (39°F)", symbol = "Btu_39°F", utype = "energy", scale = 1059.67, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-59F"] = { name1 = "British thermal unit (59°F)", name2 = "British thermal units (59°F)", symbol = "BTU_59°F", utype = "energy", scale = 1054.804, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-59F"] = { name1 = "British thermal unit (59°F)", name2 = "British thermal units (59°F)", symbol = "Btu_59°F", utype = "energy", scale = 1054.804, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-60F"] = { name1 = "British thermal unit (60°F)", name2 = "British thermal units (60°F)", symbol = "BTU_60°F", utype = "energy", scale = 1054.68, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-60F"] = { name1 = "British thermal unit (60°F)", name2 = "British thermal units (60°F)", symbol = "Btu_60°F", utype = "energy", scale = 1054.68, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-63F"] = { name1 = "British thermal unit (63°F)", name2 = "British thermal units (63°F)", symbol = "BTU_63°F", utype = "energy", scale = 1054.6, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-63F"] = { name1 = "British thermal unit (63°F)", name2 = "British thermal units (63°F)", symbol = "Btu_63°F", utype = "energy", scale = 1054.6, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-ISO"] = { name1 = "British thermal unit (ISO)", name2 = "British thermal units (ISO)", symbol = "BTU_ISO", utype = "energy", scale = 1055.056, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-ISO"] = { target = "BTU-ISO", }, ["BTU-IT"] = { name1 = "British thermal unit (IT)", name2 = "British thermal units (IT)", symbol = "BTU_IT", utype = "energy", scale = 1055.05585262, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-IT"] = { name1 = "British thermal unit (IT)", name2 = "British thermal units (IT)", symbol = "Btu_IT", utype = "energy", scale = 1055.05585262, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-mean"] = { name1 = "British thermal unit (mean)", name2 = "British thermal units (mean)", symbol = "BTU_mean", utype = "energy", scale = 1055.87, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-mean"] = { name1 = "British thermal unit (mean)", name2 = "British thermal units (mean)", symbol = "Btu_mean", utype = "energy", scale = 1055.87, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["BTU-th"] = { name1 = "British thermal unit (thermochemical)", name2 = "British thermal units (thermochemical)", symbol = "BTU_th", utype = "energy", scale = 1054.35026444, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Btu-th"] = { name1 = "British thermal unit (thermochemical)", name2 = "British thermal units (thermochemical)", symbol = "Btu_th", utype = "energy", scale = 1054.35026444, default = "kJ", link = "British thermal unit", }, ["Cal"] = { name1 = "calorie", symbol = "Cal", utype = "energy", scale = 4184, default = "kJ", }, ["cal"] = { name1 = "calorie", symbol = "cal", utype = "energy", scale = 4.184, default = "J", }, ["Cal-15"] = { name1 = "Calorie (15°C)", name2 = "Calories (15°C)", symbol = "Cal₁₅", utype = "energy", scale = 4185.8, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["cal-15"] = { name1 = "calorie (15°C)", name2 = "calories (15°C)", symbol = "cal₁₅", utype = "energy", scale = 4.1858, default = "J", link = "Calorie", }, ["Cal-IT"] = { name1 = "Calorie (International Steam Table)", name2 = "Calories (International Steam Table)", symbol = "Cal_IT", utype = "energy", scale = 4186.8, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["cal-IT"] = { name1 = "calorie (International Steam Table)", name2 = "calories (International Steam Table)", symbol = "cal_IT", utype = "energy", scale = 4.1868, default = "J", link = "Calorie", }, ["Cal-th"] = { name1 = "Calorie (thermochemical)", name2 = "Calories (thermochemical)", symbol = "Cal_th", utype = "energy", scale = 4184, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["cal-th"] = { name1 = "calorie (thermochemical)", name2 = "calories (thermochemical)", symbol = "cal_th", utype = "energy", scale = 4.184, default = "J", link = "Calorie", }, ["CHU-IT"] = { name1 = "Celsius heat unit (International Table)", name2 = "Celsius heat units (International Table)", symbol = "CHU_IT", utype = "energy", scale = 1899.100534716, default = "kJ", link = "Conversion of units#Energy", }, ["cufootnaturalgas"] = { name1 = "cubic foot of natural gas", name2 = "cubic foot of natural gas", symbol = "cuftnaturalgas", usename = 1, utype = "energy", scale = 1055055.85262, default = "MJ", link = "Conversion of units#Energy", }, ["cuftnaturalgas"] = { name1 = "cubic foot of natural gas", name2 = "cubic feet of natural gas", symbol = "cuftnaturalgas", usename = 1, utype = "energy", scale = 1055055.85262, default = "MJ", link = "Conversion of units#Energy", }, ["Eh"] = { name1 = "Hartree", symbol = "''E''_h", utype = "energy", scale = 4.35974417e-18, default = "eV", }, ["erg"] = { symbol = "erg", utype = "energy", scale = 0.0000001, default = "μJ", }, ["eV"] = { name1 = "electronvolt", symbol = "eV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-19, default = "aJ", }, ["feV"] = { name1 = "femtoelectronvolt", symbol = "feV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-34, default = "yJ", link = "Electronvolt", }, ["foe"] = { symbol = "foe", utype = "energy", scale = 1e44, default = "YJ", link = "Foe (unit)", }, ["ftlb"] = { name1 = "foot-pound", symbol = "ft⋅lb", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "J", link = "Foot-pound (energy)", }, ["ftlb-f"] = { name1 = "foot-pound force", name2 = "foot-pounds force", symbol = "ft⋅lb_f", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "J", link = "Foot-pound (energy)", }, ["ftlbf"] = { name1 = "foot-pound force", name2 = "foot-pounds force", symbol = "ft⋅lbf", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "J", link = "Foot-pound (energy)", }, ["ftpdl"] = { name1 = "foot-poundal", symbol = "ft⋅pdl", utype = "energy", scale = 0.0421401100938048, default = "J", }, ["GeV"] = { name1 = "gigaelectronvolt", symbol = "GeV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-10, default = "nJ", link = "Electronvolt", }, ["gTNT"] = { name2 = "grams of TNT", symbol = "gram of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184, default = "kJ", link = "TNT equivalent", }, ["Gtoe"] = { name1 = "gigatonne of oil equivalent", name2 = "gigatonnes of oil equivalent", symbol = "Gtoe", utype = "energy", scale = 4.1868e19, default = "EJ", link = "Tonne of oil equivalent", }, ["GtonTNT"] = { name2 = "gigatons of TNT", symbol = "gigaton of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e18, default = "EJ", link = "TNT equivalent", }, ["GtTNT"] = { name2 = "gigatonnes of TNT", symbol = "gigatonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e18, default = "EJ", link = "TNT equivalent", }, ["GW.h"] = { name1 = "gigawatt-hour", symbol = "GW⋅h", utype = "energy", scale = 3.6e12, default = "TJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["GWh"] = { name1 = "gigawatt-hour", symbol = "GWh", utype = "energy", scale = 3.6e12, default = "TJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["hph"] = { name1 = "horsepower-hour", symbol = "hp⋅h", utype = "energy", scale = 2684519.537696172792, default = "kWh", link = "Horsepower", }, ["inlb"] = { name1 = "inch-pound", symbol = "in⋅lb", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 0.1129848290276167, default = "mJ", link = "Foot-pound (energy)", }, ["inlb-f"] = { name1 = "inch-pound force", name2 = "inch-pounds force", symbol = "in⋅lb_f", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 0.1129848290276167, default = "mJ", link = "Foot-pound (energy)", }, ["inlbf"] = { name1 = "inch-pound force", name2 = "inch-pounds force", symbol = "in⋅lbf", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 0.1129848290276167, default = "mJ", link = "Foot-pound (energy)", }, ["inoz-f"] = { name1 = "inch-ounce force", name2 = "inch-ounces force", symbol = "in⋅oz_f", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 0.00706155181422604375, default = "mJ", link = "Foot-pound (energy)", }, ["inozf"] = { name1 = "inch-ounce force", name2 = "inch-ounces force", symbol = "in⋅ozf", utype = "energy", alttype = "torque", scale = 0.00706155181422604375, default = "mJ", link = "Foot-pound (energy)", }, ["J"] = { _name1 = "joule", _symbol = "J", utype = "energy", scale = 1, prefixes = 1, default = "cal", link = "Joule", }, ["kBOE"] = { name1 = "kilo barrel of oil equivalent", name2 = "kilo barrels of oil equivalent", symbol = "kBOE", utype = "energy", scale = 6.1178632e12, default = "TJ", link = "Barrel of oil equivalent", }, ["kcal"] = { name1 = "kilocalorie", symbol = "kcal", utype = "energy", scale = 4184, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["kcal-15"] = { name1 = "kilocalorie (15°C)", name2 = "kilocalories (15°C)", symbol = "kcal₁₅", utype = "energy", scale = 4185.8, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["kcal-IT"] = { name1 = "kilocalorie (International Steam Table)", name2 = "kilocalories (International Steam Table)", symbol = "kcal_IT", utype = "energy", scale = 4186.8, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["kcal-th"] = { name1 = "kilocalorie (thermochemical)", name2 = "kilocalories (thermochemical)", symbol = "kcal_th", utype = "energy", scale = 4184, default = "kJ", link = "Calorie", }, ["kerg"] = { name1 = "kiloerg", symbol = "kerg", utype = "energy", scale = 0.0001, default = "mJ", link = "Erg", }, ["keV"] = { name1 = "kiloelectronvolt", symbol = "keV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-16, default = "fJ", link = "Electronvolt", }, ["kgTNT"] = { name2 = "kilograms of TNT", symbol = "kilogram of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184000, default = "MJ", link = "TNT equivalent", }, ["kt(TNT)"] = { name1 = "kilotonne", name1_us = "kiloton", symbol = "kt", utype = "energy", scale = 4.184e12, default = "TJ", link = "TNT equivalent", }, ["ktoe"] = { name1 = "kilotonne of oil equivalent", name2 = "kilotonnes of oil equivalent", symbol = "ktoe", utype = "energy", scale = 4.1868e13, default = "TJ", link = "Tonne of oil equivalent", }, ["ktonTNT"] = { name1 = "kiloton of TNT", name2 = "kilotons of TNT", symbol = "kt", utype = "energy", scale = 4.184e12, default = "TJ", link = "TNT equivalent", }, ["ktTNT"] = { name2 = "kilotonnes of TNT", symbol = "kilotonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e12, default = "TJ", link = "TNT equivalent", }, ["kW.h"] = { name1 = "kilowatt-hour", symbol = "kW⋅h", utype = "energy", scale = 3600000, default = "MJ", }, ["kWh"] = { name1 = "kilowatt-hour", symbol = "kWh", utype = "energy", scale = 3600000, default = "MJ", }, ["Mcal"] = { name1 = "megacalorie", symbol = "Mcal", utype = "energy", scale = 4184000, default = "MJ", link = "Calorie", }, ["mcal"] = { name1 = "millicalorie", symbol = "mcal", utype = "energy", scale = 0.004184, default = "mJ", link = "Calorie", }, ["Mcal-15"] = { name1 = "megacalorie (15°C)", name2 = "megacalories (15°C)", symbol = "Mcal₁₅", utype = "energy", scale = 4185800, default = "MJ", link = "Calorie", }, ["mcal-15"] = { name1 = "millicalorie (15°C)", name2 = "millicalories (15°C)", symbol = "mcal₁₅", utype = "energy", scale = 0.0041858, default = "mJ", link = "Calorie", }, ["Mcal-IT"] = { name1 = "megacalorie (International Steam Table)", name2 = "megacalories (International Steam Table)", symbol = "Mcal_IT", utype = "energy", scale = 4186800, default = "MJ", link = "Calorie", }, ["mcal-IT"] = { name1 = "millicalorie (International Steam Table)", name2 = "millicalories (International Steam Table)", symbol = "mcal_IT", utype = "energy", scale = 0.0041868, default = "mJ", link = "Calorie", }, ["Mcal-th"] = { name1 = "megacalorie (thermochemical)", name2 = "megacalories (thermochemical)", symbol = "Mcal_th", utype = "energy", scale = 4184000, default = "MJ", link = "Calorie", }, ["mcal-th"] = { name1 = "millicalorie (thermochemical)", name2 = "millicalories (thermochemical)", symbol = "mcal_th", utype = "energy", scale = 0.004184, default = "mJ", link = "Calorie", }, ["Merg"] = { name1 = "megaerg", symbol = "Merg", utype = "energy", scale = 0.1, default = "J", link = "Erg", }, ["merg"] = { name1 = "millierg", symbol = "merg", utype = "energy", scale = 0.0000000001, default = "μJ", link = "Erg", }, ["MeV"] = { name1 = "megaelectronvolt", symbol = "MeV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-13, default = "pJ", link = "Electronvolt", }, ["meV"] = { name1 = "millielectronvolt", symbol = "meV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-22, default = "zJ", link = "Electronvolt", }, ["MMBtu"] = { name1 = "million British thermal units", name2 = "million British thermal units", symbol = "MMBtu", utype = "energy", scale = 1055055852.62, default = "GJ", link = "British thermal unit", }, ["Mt(TNT)"] = { name1 = "megatonne", name1_us = "megaton", symbol = "Mt", utype = "energy", scale = 4.184e15, default = "PJ", link = "TNT equivalent", }, ["Mtoe"] = { name1 = "megatonne of oil equivalent", name2 = "megatonnes of oil equivalent", symbol = "Mtoe", utype = "energy", scale = 4.1868e16, default = "PJ", link = "Tonne of oil equivalent", }, ["MtonTNT"] = { name1 = "megaton of TNT", name2 = "megatons of TNT", symbol = "Mt", utype = "energy", scale = 4.184e15, default = "PJ", link = "TNT equivalent", }, ["mtonTNT"] = { name2 = "millitons of TNT", symbol = "milliton of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184000, default = "MJ", link = "TNT equivalent", }, ["MtTNT"] = { name2 = "megatonnes of TNT", symbol = "megatonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e15, default = "PJ", link = "TNT equivalent", }, ["mtTNT"] = { name2 = "millitonnes of TNT", symbol = "millitonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184000, default = "MJ", link = "TNT equivalent", }, ["MW.h"] = { name1 = "megawatt-hour", symbol = "MW⋅h", utype = "energy", scale = 3600000000, default = "GJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["mW.h"] = { name1 = "milliwatt-hour", symbol = "mW⋅h", utype = "energy", scale = 3.6, default = "J", link = "Kilowatt-hour", }, ["MWh"] = { name1 = "megawatt-hour", symbol = "MWh", utype = "energy", scale = 3600000000, default = "GJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["mWh"] = { name1 = "milliwatt-hour", symbol = "mWh", utype = "energy", scale = 3.6, default = "J", link = "Kilowatt-hour", }, ["neV"] = { name1 = "nanoelectronvolt", symbol = "neV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-28, default = "yJ", link = "Electronvolt", }, ["PeV"] = { name1 = "petaelectronvolt", symbol = "PeV", utype = "energy", scale = 0.0001602176487, default = "mJ", link = "Electronvolt", }, ["peV"] = { name1 = "picoelectronvolt", symbol = "peV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-31, default = "yJ", link = "Electronvolt", }, ["PSh"] = { name1 = "Pferdestärkenstunde", symbol = "PSh", utype = "energy", scale = 2647795.5, default = "kWh", }, ["quad"] = { name1 = "quadrillion British thermal units", name2 = "quadrillion British thermal units", symbol = "quad", utype = "energy", scale = 1.054804e18, default = "EJ", link = "Quad (unit)", }, ["Ry"] = { name1 = "rydberg", symbol = "Ry", utype = "energy", scale = 2.1798741e-18, default = "eV", link = "Rydberg constant", }, ["scf"] = { name1 = "standard cubic foot", name2 = "standard cubic feet", symbol = "scf", utype = "energy", scale = 2869.2044809344, default = "kJ", }, ["scfoot"] = { name1 = "standard cubic foot", name2 = "standard cubic foot", symbol = "scf", utype = "energy", scale = 2869.2044809344, default = "kJ", }, ["t(TNT)"] = { name1 = "tonne", name1_us = "ton", symbol = "t", utype = "energy", scale = 4184000000, default = "GJ", link = "TNT equivalent", }, ["TeV"] = { name1 = "teraelectronvolt", symbol = "TeV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-7, default = "μJ", link = "Electronvolt", }, ["th"] = { name1 = "thermie", symbol = "th", utype = "energy", scale = 4186800, default = "MJ", link = "Conversion of units#Energy", }, ["thm-EC"] = { name1 = "therm (EC)", name2 = "therms (EC)", symbol = "thm (EC)", utype = "energy", scale = 105506000, default = "MJ", link = "Therm", }, ["thm-UK"] = { name1 = "therm (UK)", name2 = "therms (UK)", symbol = "thm (UK)", utype = "energy", scale = 105505585.257348, default = "MJ", link = "Therm", }, ["thm-US"] = { name1 = "therm (US)", name1_us = "therm (U.S.)", name2 = "therms (US)", name2_us = "therms (U.S.)", symbol = "thm (US)", sym_us = "thm (U.S.)", utype = "energy", scale = 105480400, default = "MJ", link = "Therm", }, ["toe"] = { name1 = "tonne of oil equivalent", name2 = "tonnes of oil equivalent", symbol = "toe", utype = "energy", scale = 41868000000, default = "GJ", }, ["tonTNT"] = { name2 = "tons of TNT", symbol = "ton of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184000000, default = "GJ", link = "TNT equivalent", }, ["tTNT"] = { name2 = "tonnes of TNT", symbol = "tonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4184000000, default = "GJ", link = "TNT equivalent", }, ["TtonTNT"] = { name2 = "teratons of TNT", symbol = "teraton of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e21, default = "ZJ", link = "TNT equivalent", }, ["TtTNT"] = { name2 = "teratonnes of TNT", symbol = "teratonne of TNT", usename = 1, utype = "energy", scale = 4.184e21, default = "ZJ", link = "TNT equivalent", }, ["TW.h"] = { name1 = "terawatt-hour", symbol = "TW⋅h", utype = "energy", scale = 3.6e15, default = "PJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["TWh"] = { name1 = "terawatt-hour", symbol = "TWh", utype = "energy", scale = 3.6e15, default = "PJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["W.h"] = { name1 = "watt-hour", symbol = "W⋅h", utype = "energy", scale = 3600, default = "kJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["Wh"] = { name1 = "watt-hour", symbol = "Wh", utype = "energy", scale = 3600, default = "kJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["μerg"] = { name1 = "microerg", symbol = "μerg", utype = "energy", scale = 1e-13, default = "nJ", link = "Erg", }, ["μeV"] = { name1 = "microelectronvolt", symbol = "μeV", utype = "energy", scale = 1.602176487e-25, default = "yJ", link = "Electronvolt", }, ["μW.h"] = { name1 = "microwatt-hour", symbol = "μW⋅h", utype = "energy", scale = 0.0036, default = "mJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["μWh"] = { name1 = "microwatt-hour", symbol = "μWh", utype = "energy", scale = 0.0036, default = "mJ", link = "Kilowatt-hour", }, ["-kW.h"] = { target = "kW.h", link = "Kilowatt hour", }, ["btu"] = { target = "BTU", }, ["Calorie"] = { target = "Cal", }, ["ft.lbf"] = { target = "ftlbf", }, ["ft·lbf"] = { target = "ftlbf", }, ["g-cal-15"] = { target = "cal-15", }, ["g-cal-IT"] = { target = "cal-IT", }, ["g-cal-th"] = { target = "cal-th", }, ["g-kcal-15"] = { target = "kcal-15", }, ["g-kcal-IT"] = { target = "kcal-IT", }, ["g-kcal-th"] = { target = "kcal-th", }, ["g-Mcal-15"] = { target = "Mcal-15", }, ["g-mcal-15"] = { target = "mcal-15", }, ["g-Mcal-IT"] = { target = "Mcal-IT", }, ["g-mcal-IT"] = { target = "mcal-IT", }, ["g-Mcal-th"] = { target = "Mcal-th", }, ["g-mcal-th"] = { target = "mcal-th", }, ["GW-h"] = { target = "GW.h", }, ["GW·h"] = { target = "GW.h", }, ["Hartree"] = { target = "Eh", }, ["hp.h"] = { target = "hph", }, ["in.lb-f"] = { target = "inlb-f", }, ["in.lbf"] = { target = "inlbf", }, ["in.oz-f"] = { target = "inoz-f", }, ["in.ozf"] = { target = "inozf", }, ["kbboe"] = { target = "kBOE", symbol = "kbboe", }, ["kg-cal-15"] = { target = "Cal-15", }, ["kg-cal-IT"] = { target = "Cal-IT", }, ["kg-cal-th"] = { target = "Cal-th", }, ["kW-h"] = { target = "kW.h", }, ["kW·h"] = { target = "kW.h", }, ["MW-h"] = { target = "MW.h", }, ["mW-h"] = { target = "mW.h", }, ["MW·h"] = { target = "MW.h", }, ["TW-h"] = { target = "TW.h", }, ["uerg"] = { target = "μerg", }, ["ueV"] = { target = "μeV", }, ["uW-h"] = { target = "μW.h", }, ["uW.h"] = { target = "μW.h", }, ["uWh"] = { target = "μWh", }, ["W-h"] = { target = "W.h", }, ["eVpar"] = { _name1 = "electronvolt", _symbol = "eV", utype = "energy per chemical amount", scale = 96485.329522144166, prefixes = 1, default = "kcal/mol", link = "Electronvolt", }, ["kcal/mol"] = { per = { "kcal", "mol" }, utype = "energy per chemical amount", default = "kJ/mol", link = "Kilocalorie per mole", }, ["kJ/mol"] = { per = { "kJ", "mol" }, utype = "energy per chemical amount", default = "kcal/mol", link = "Joule per mole", }, ["kWh/100 km"] = { name1 = "kilowatt-hour per 100 kilometres", name1_us = "kilowatt-hour per 100 kilometers", name2 = "kilowatt-hours per 100 kilometres", name2_us = "kilowatt-hours per 100 kilometers", symbol = "kW⋅h/100&nbsp;km", utype = "energy per unit length", scale = 36, default = "MJ/km kWh/mi", link = "Kilowatt-hour", }, ["kWh/100 mi"] = { name1 = "kilowatt-hour per 100 miles", name2 = "kilowatt-hours per 100 miles", symbol = "kW⋅h/100&nbsp;mi", utype = "energy per unit length", scale = 22.3694, default = "mpge", link = "Miles per gallon gasoline equivalent", }, ["MJ/100 km"] = { name1 = "megajoule per 100 kilometres", name1_us = "megajoule per 100 kilometers", name2 = "megajoules per 100 kilometres", name2_us = "megajoules per 100 kilometers", symbol = "MJ/100&nbsp;km", utype = "energy per unit length", scale = 10, default = "BTU/mi", link = "British thermal unit", }, ["mpge"] = { name1 = "mile per gallon gasoline equivalent", name2 = "miles per gallon gasoline equivalent", symbol = "mpg&#8209;e", utype = "energy per unit length", scale = 13e-6, invert = -1, iscomplex= true, default = "kWh/100 mi", link = "Miles per gallon gasoline equivalent", }, ["BTU/mi"] = { per = { "BTU", "mi" }, utype = "energy per unit length", default = "v > 1525 ! M ! k ! J/km", }, ["kJ/km"] = { per = { "kJ", "km" }, utype = "energy per unit length", default = "BTU/mi", }, ["kWh/km"] = { per = { "-kW.h", "km" }, utype = "energy per unit length", default = "MJ/km kWh/mi", }, ["kWh/mi"] = { per = { "-kW.h", "mi" }, utype = "energy per unit length", default = "kWh/km MJ/km", }, ["MJ/km"] = { per = { "MJ", "km" }, utype = "energy per unit length", default = "BTU/mi", }, ["mpg-e"] = { target = "mpge", }, ["BTU/lb"] = { name1 = "British thermal unit per pound", name2 = "British thermal units per pound", symbol = "BTU/lb", utype = "energy per unit mass", scale = 429.92261414790346, default = "kJ/kg", link = "British thermal unit", }, ["cal/g"] = { name1 = "calorie per gram", name2 = "calories per gram", symbol = "cal/g", utype = "energy per unit mass", scale = 4184, default = "J/g", }, ["GJ/kg"] = { name1 = "gigajoule per kilogram", name2 = "gigajoules per kilogram", symbol = "GJ/kg", utype = "energy per unit mass", scale = 1e9, default = "ktTNT/t", link = "Specific energy", }, ["J/g"] = { name1 = "joule per gram", name2 = "joules per gram", symbol = "J/g", utype = "energy per unit mass", scale = 1000, default = "kcal/g", link = "Specific energy", }, ["kcal/g"] = { name1 = "kilocalorie per gram", name2 = "kilocalories per gram", symbol = "kcal/g", utype = "energy per unit mass", scale = 4184000, default = "kJ/g", }, ["kJ/g"] = { name1 = "kilojoule per gram", name2 = "kilojoules per gram", symbol = "kJ/g", utype = "energy per unit mass", scale = 1000000, default = "kcal/g", link = "Specific energy", }, ["kJ/kg"] = { name1 = "kilojoule per kilogram", name2 = "kilojoules per kilogram", symbol = "kJ/kg", utype = "energy per unit mass", scale = 1000, default = "BTU/lb", link = "Specific energy", }, ["ktonTNT/MT"] = { name2 = "kilotons of TNT per metric ton", symbol = "kiloton of TNT per metric ton", usename = 1, utype = "energy per unit mass", scale = 4184000000, default = "GJ/kg", link = "TNT equivalent", }, ["ktTNT/t"] = { name2 = "kilotonnes of TNT per tonne", symbol = "kilotonne of TNT per tonne", usename = 1, utype = "energy per unit mass", scale = 4184000000, default = "GJ/kg", link = "TNT equivalent", }, ["MtonTNT/MT"] = { name2 = "megatons of TNT per metric ton", symbol = "megaton of TNT per metric ton", usename = 1, utype = "energy per unit mass", scale = 4.184e12, default = "TJ/kg", link = "TNT equivalent", }, ["MtTNT/MT"] = { name2 = "megatonnes of TNT per tonne", symbol = "megatonne of TNT per tonne", usename = 1, utype = "energy per unit mass", scale = 4.184e12, default = "TJ/kg", link = "TNT equivalent", }, ["TJ/kg"] = { name1 = "terajoule per kilogram", name2 = "terajoules per kilogram", symbol = "TJ/kg", utype = "energy per unit mass", scale = 1e12, default = "MtTNT/MT", link = "Specific energy", }, ["Cal/g"] = { per = { "Cal", "g" }, utype = "energy per unit mass", default = "kJ/g", }, ["BTU/cuft"] = { per = { "BTU", "cuft" }, utype = "energy per unit volume", default = "kJ/L", }, ["Cal/12USoz(mL)serve"] = { per = { "Cal", "-12USoz(mL)serve" }, utype = "energy per unit volume", default = "kJ/L", }, ["Cal/12USoz(ml)serve"] = { per = { "Cal", "-12USoz(ml)serve" }, utype = "energy per unit volume", default = "kJ/l", }, ["Cal/12USozserve"] = { per = { "Cal", "-12USozserve" }, utype = "energy per unit volume", default = "kJ/L", }, ["Cal/USoz"] = { per = { "Cal", "USoz" }, utype = "energy per unit volume", default = "kJ/ml", }, ["kJ/L"] = { per = { "kJ", "L" }, utype = "energy per unit volume", default = "BTU/cuft", }, ["kJ/l"] = { per = { "kJ", "l" }, utype = "energy per unit volume", default = "BTU/cuft", }, ["kJ/ml"] = { per = { "kJ", "ml" }, utype = "energy per unit volume", default = "Cal/USoz", }, ["MJ/m3"] = { per = { "MJ", "m3" }, utype = "energy per unit volume", default = "BTU/cuft", }, ["Sv"] = { _name1 = "sievert", _symbol = "Sv", utype = "equivalent radiation dose", scale = 1, prefixes = 1, default = "rem", link = "Sievert", }, ["rem"] = { _name1 = "rem", _symbol = "rem", utype = "equivalent radiation dose", scale = 0.01, prefixes = 1, default = "Sv", link = "Roentgen equivalent man", }, ["g/km"] = { name1 = "gram per kilometre", name1_us = "gram per kilometer", name2 = "grams per kilometre", name2_us = "grams per kilometer", symbol = "g/km", utype = "exhaust emission", scale = 1e-6, default = "oz/mi", link = "Exhaust gas", }, ["g/mi"] = { name1 = "gram per mile", name2 = "grams per mile", symbol = "g/mi", utype = "exhaust emission", scale = 6.2137119223733397e-7, default = "g/km", link = "Exhaust gas", }, ["gCO2/km"] = { name1 = "gram of CO₂ per kilometre", name1_us = "gram of CO₂ per kilometer", name2 = "grams of CO₂ per kilometre", name2_us = "grams of CO₂ per kilometer", symbol = "g(CO₂)/km", utype = "exhaust emission", scale = 1e-6, default = "ozCO2/mi", link = "Exhaust gas", }, ["gCO2/mi"] = { name1 = "gram of CO₂ per mile", name2 = "grams of CO₂ per mile", symbol = "g(CO₂)/mi", utype = "exhaust emission", scale = 6.2137119223733397e-7, default = "gCO2/km", link = "Exhaust gas", }, ["kg/km"] = { name1 = "kilogram per kilometre", name1_us = "kilogram per kilometer", name2 = "kilograms per kilometre", name2_us = "kilograms per kilometer", symbol = "kg/km", utype = "exhaust emission", scale = 0.001, default = "lb/mi", link = "Exhaust gas", }, ["kgCO2/km"] = { name1 = "kilogram of CO₂ per kilometre", name1_us = "kilogram of CO₂ per kilometer", name2 = "kilograms of CO₂ per kilometre", name2_us = "kilograms of CO₂ per kilometer", symbol = "kg(CO₂)/km", utype = "exhaust emission", scale = 0.001, default = "lbCO2/mi", link = "Exhaust gas", }, ["lb/mi"] = { name1 = "pound per mile", name2 = "pounds per mile", symbol = "lb/mi", utype = "exhaust emission", scale = 0.00028184923173665794, default = "kg/km", link = "Exhaust gas", }, ["lbCO2/mi"] = { name1 = "pound of CO₂ per mile", name2 = "pounds of CO₂ per mile", symbol = "lb(CO₂)/mi", utype = "exhaust emission", scale = 0.00028184923173665794, default = "kgCO2/km", link = "Exhaust gas", }, ["oz/mi"] = { name1 = "ounce per mile", name2 = "ounces per mile", symbol = "oz/mi", utype = "exhaust emission", scale = 1.7615576983541121e-5, default = "g/km", link = "Exhaust gas", }, ["ozCO2/mi"] = { name1 = "ounce of CO₂ per mile", name2 = "ounces of CO₂ per mile", symbol = "oz(CO₂)/mi", utype = "exhaust emission", scale = 1.7615576983541121e-5, default = "gCO2/km", link = "Exhaust gas", }, ["cuft/a"] = { name1 = "cubic foot per annum", name2 = "cubic feet per annum", symbol = "cu&nbsp;ft/a", utype = "flow", scale = 8.9730672142368242e-10, default = "m3/a", link = "Cubic foot per second", }, ["cuft/d"] = { name1 = "cubic foot per day", name2 = "cubic feet per day", symbol = "cu&nbsp;ft/d", utype = "flow", scale = 3.2774128000000003e-7, default = "m3/d", link = "Cubic foot per second", }, ["cuft/h"] = { name1 = "cubic foot per hour", name2 = "cubic feet per hour", symbol = "cu&nbsp;ft/h", utype = "flow", scale = 7.8657907200000004e-6, default = "m3/h", link = "Cubic foot per second", }, ["cuft/min"] = { name1 = "cubic foot per minute", name2 = "cubic feet per minute", symbol = "cu&nbsp;ft/min", utype = "flow", scale = 0.00047194744319999999, default = "m3/min", }, ["cuft/s"] = { name1 = "cubic foot per second", name2 = "cubic feet per second", symbol = "cu&nbsp;ft/s", utype = "flow", scale = 28316846592e-12, default = "m3/s", }, ["cumi/a"] = { name1 = "cubic mile per annum", name2 = "cubic miles per annum", symbol = "cu&nbsp;mi/a", utype = "flow", scale = 132.08171170940057, default = "km3/a", link = "Cubic foot per second", }, ["cuyd/h"] = { name1 = "cubic yard per hour", name2 = "cubic yards per hour", symbol = "cuyd/h", utype = "flow", scale = 0.00021237634944000001, default = "m3/h", link = "Cubic foot per second", }, ["cuyd/s"] = { name1 = "cubic yard per second", name2 = "cubic yards per second", symbol = "cu&nbsp;yd/s", utype = "flow", scale = 0.76455485798400002, default = "m3/s", }, ["Goilbbl/a"] = { name1 = "billion barrels per year", name2 = "billion barrels per year", symbol = "Gbbl/a", utype = "flow", scale = 5.0380033629933836, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e6 ! e9 ! m3/a", link = "Barrel per day", }, ["impgal/h"] = { name1 = "imperial gallon per hour", name2 = "imperial gallons per hour", symbol = "imp&nbsp;gal/h", utype = "flow", scale = 1.2628027777777779e-6, default = "m3/h", link = "Gallon", }, ["impgal/min"] = { name1 = "imperial gallon per minute", name2 = "imperial gallons per minute", symbol = "imp gal/min", utype = "flow", scale = 7.5768166666666671e-5, default = "m3/s", link = "Gallon", }, ["impgal/s"] = { name1 = "imperial gallon per second", name2 = "imperial gallons per second", symbol = "impgal/s", utype = "flow", scale = 0.00454609, default = "m3/s", link = "Imperial gallons per second", }, ["km3/a"] = { name1 = "cubic kilometre per annum", name1_us = "cubic kilometer per annum", name2 = "cubic kilometres per annum", name2_us = "cubic kilometers per annum", symbol = "km³/a", utype = "flow", scale = 31.68808781402895, default = "cumi/a", link = "Cubic metre per second", }, ["km3/d"] = { name1 = "cubic kilometre per day", name1_us = "cubic kilometer per day", name2 = "cubic kilometres per day", name2_us = "cubic kilometers per day", symbol = "km³/d", utype = "flow", scale = 11574.074074074075, default = "cuft/d", link = "Cubic metre per second", }, ["koilbbl/a"] = { name1 = "thousand barrels per year", name2 = "thousand barrels per year", symbol = "kbbl/a", utype = "flow", scale = 5.0380033629933841e-6, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! ! e3 ! m3/a", link = "Barrel per day", }, ["koilbbl/d"] = { name1 = "thousand barrels per day", name2 = "thousand barrels per day", symbol = "kbbl/d", utype = "flow", scale = 0.0018401307283333335, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! ! e3 ! m3/d", link = "Barrel per day", }, ["L/h"] = { name1 = "litre per hour", name1_us = "liter per hour", name2 = "litres per hour", name2_us = "liters per hour", symbol = "L/h", utype = "flow", scale = 2.7777777777777776e-7, default = "impgal/h USgal/h", link = "Cubic metre per second", }, ["L/min"] = { name1 = "litre per minute", name1_us = "liter per minute", name2 = "litres per minute", name2_us = "liters per minute", symbol = "L/min", utype = "flow", scale = 1.6666666666666667e-5, default = "impgal/min USgal/min", link = "Cubic metre per second", }, ["L/s"] = { name1 = "litre per second", name1_us = "liter per second", name2 = "litres per second", name2_us = "liters per second", symbol = "L/s", utype = "flow", scale = 0.001, default = "cuft/s", link = "Cubic metre per second", }, ["m3/a"] = { name1 = "cubic metre per annum", name1_us = "cubic meter per annum", name2 = "cubic metres per annum", name2_us = "cubic meters per annum", symbol = "m³/a", utype = "flow", scale = 3.1688087814028947e-8, default = "cuft/a", link = "Cubic metre per second", }, ["m3/d"] = { name1 = "cubic metre per day", name1_us = "cubic meter per day", name2 = "cubic metres per day", name2_us = "cubic meters per day", symbol = "m³/d", utype = "flow", scale = 1.1574074074074073e-5, default = "cuft/d", link = "Cubic metre per second", }, ["m3/h"] = { name1 = "cubic metre per hour", name1_us = "cubic meter per hour", name2 = "cubic metres per hour", name2_us = "cubic meters per hour", symbol = "m³/h", utype = "flow", scale = 0.00027777777777777778, default = "cuft/h", link = "Cubic metre per second", }, ["m3/min"] = { name1 = "cubic metre per minute", name1_us = "cubic meter per minute", name2 = "cubic metres per minute", name2_us = "cubic meters per minute", symbol = "m³/min", utype = "flow", scale = 0.016666666666666666, default = "cuft/min", link = "Cubic metre per second", }, ["m3/s"] = { name1 = "cubic metre per second", name1_us = "cubic meter per second", name2 = "cubic metres per second", name2_us = "cubic meters per second", symbol = "m³/s", utype = "flow", scale = 1, default = "cuft/s", }, ["Moilbbl/a"] = { name1 = "million barrels per year", name2 = "million barrels per year", symbol = "Mbbl/a", utype = "flow", scale = 0.0050380033629933837, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e3 ! e6 ! m3/a", link = "Barrel per day", }, ["Moilbbl/d"] = { name1 = "million barrels per day", name2 = "million barrels per day", symbol = "Mbbl/d", utype = "flow", scale = 1.8401307283333335, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e3 ! e6 ! m3/d", link = "Barrel per day", }, ["oilbbl/a"] = { name1 = "barrel per year", name2 = "barrels per year", symbol = "bbl/a", utype = "flow", scale = 5.0380033629933841e-9, default = "m3/a", link = "Barrel per day", }, ["oilbbl/d"] = { name1 = "barrel per day", name2 = "barrels per day", symbol = "bbl/d", utype = "flow", scale = 1.8401307283333336e-6, default = "m3/d", }, ["Toilbbl/a"] = { name1 = "trillion barrels per year", name2 = "trillion barrels per year", symbol = "Tbbl/a", utype = "flow", scale = 5038.0033629933832, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e9 ! e12 ! m3/a", link = "Barrel per day", }, ["U.S.gal/d"] = { name1 = "U.S. gallon per day", name2 = "U.S. gallons per day", symbol = "U.S.&nbsp;gal/d", utype = "flow", scale = 4.3812636388888893e-8, default = "m3/s", customary= 1, }, ["U.S.gal/h"] = { name1 = "gallon per hour", name2 = "gallons per hour", symbol = "gal/h", utype = "flow", scale = 1.0515032733333334e-6, default = "m3/h", link = "Gallon", customary= 2, }, ["U.S.gal/min"] = { name1 = "U.S. gallon per minute", name2 = "U.S. gallons per minute", symbol = "U.S.&nbsp;gal/min", utype = "flow", scale = 6.3090196400000003e-5, default = "m3/s", link = "Gallon", }, ["USgal/a"] = { name1 = "US gallon per year", name2 = "US gallons per year", symbol = "US&nbsp;gal/a", utype = "flow", scale = 1.1995246102365199e-10, default = "m3/s", }, ["USgal/d"] = { name1 = "US gallon per day", name2 = "US gallons per day", symbol = "US&nbsp;gal/d", utype = "flow", scale = 4.3812636388888893e-8, default = "m3/s", }, ["USgal/h"] = { name1 = "gallon per hour", name2 = "gallons per hour", symbol = "gal/h", utype = "flow", scale = 1.0515032733333334e-6, default = "m3/h", link = "Gallon", customary= 1, }, ["USgal/min"] = { name1 = "US gallon per minute", name2 = "US gallons per minute", symbol = "US&nbsp;gal/min", utype = "flow", scale = 6.3090196400000003e-5, default = "m3/s", link = "Gallon", }, ["USgal/s"] = { name1 = "US gallon per second", name1_us = "U.S. gallon per second", name2 = "US gallons per second", name2_us = "U.S. gallons per second", symbol = "USgal/s", utype = "flow", scale = 0.003785411784, default = "m3/s", link = "US gallons per second", }, ["ft3/a"] = { target = "cuft/a", }, ["ft3/d"] = { target = "cuft/d", }, ["ft3/h"] = { target = "cuft/h", }, ["ft3/s"] = { target = "cuft/s", }, ["Gcuft/a"] = { target = "e9cuft/a", }, ["Gcuft/d"] = { target = "e9cuft/d", }, ["kcuft/a"] = { target = "e3cuft/a", }, ["kcuft/d"] = { target = "e3cuft/d", }, ["kcuft/s"] = { target = "e3cuft/s", }, ["Mcuft/a"] = { target = "e6cuft/a", }, ["Mcuft/d"] = { target = "e6cuft/d", }, ["Mcuft/s"] = { target = "e6cuft/s", }, ["m³/s"] = { target = "m3/s", }, ["Tcuft/a"] = { target = "e12cuft/a", }, ["Tcuft/d"] = { target = "e12cuft/d", }, ["u.s.gal/min"] = { target = "U.S.gal/min", }, ["usgal/min"] = { target = "USgal/min", }, ["-LTf"] = { name1 = "long ton-force", name2 = "long tons-force", symbol = "LTf", utype = "force", scale = 9964.01641818352, default = "kN", }, ["-STf"] = { name1 = "short ton-force", name2 = "short tons-force", symbol = "STf", utype = "force", scale = 8896.443230521, default = "kN", }, ["dyn"] = { name1 = "dyne", symbol = "dyn", utype = "force", scale = 0.00001, default = "gr-f", }, ["g-f"] = { name1 = "gram-force", name2 = "grams-force", symbol = "g_f", utype = "force", scale = 0.00980665, default = "mN oz-f", link = "Kilogram-force", }, ["gf"] = { name1 = "gram-force", name2 = "grams-force", symbol = "gf", utype = "force", scale = 0.00980665, default = "mN ozf", link = "Kilogram-force", }, ["gr-f"] = { name1 = "grain-force", name2 = "grains-force", symbol = "gr_f", utype = "force", scale = 0.0006354602307515, default = "μN", link = "Pound (force)", }, ["grf"] = { name1 = "grain-force", name2 = "grains-force", symbol = "grf", utype = "force", scale = 0.0006354602307515, default = "μN", link = "Pound (force)", }, ["kdyn"] = { name1 = "kilodyne", symbol = "kdyn", utype = "force", scale = 0.01, default = "oz-f", link = "Dyne", }, ["kg-f"] = { name1 = "kilogram-force", name2 = "kilograms-force", symbol = "kg_f", utype = "force", scale = 9.80665, default = "N lb-f", }, ["kgf"] = { name1 = "kilogram-force", name2 = "kilograms-force", symbol = "kgf", utype = "force", scale = 9.80665, default = "N lbf", }, ["kp"] = { name1 = "kilopond", symbol = "kp", utype = "force", scale = 9.80665, default = "N lb-f", link = "Kilogram-force", }, ["L/T-f"] = { name1 = "long ton-force", name2 = "long tons-force", symbol = "L/T_f", utype = "force", scale = 9964.01641818352, default = "kN", }, ["L/Tf"] = { name1 = "long ton-force", name2 = "long tons-force", symbol = "L/Tf", utype = "force", scale = 9964.01641818352, default = "kN", }, ["lb-f"] = { name1 = "pound-force", name2 = "pounds-force", symbol = "lb_f", utype = "force", scale = 4.4482216152605, default = "N", link = "Pound (force)", }, ["lbf"] = { name1 = "pound-force", name2 = "pounds-force", symbol = "lbf", utype = "force", scale = 4.4482216152605, default = "N", link = "Pound (force)", }, ["lb(f)"] = { name1 = "pound", symbol = "lb", utype = "force", scale = 4.4482216152605, default = "N", link = "Pound (force)", }, ["LT-f"] = { name1 = "long ton-force", name2 = "long tons-force", symbol = "LT_f", utype = "force", scale = 9964.01641818352, default = "kN", }, ["LTf"] = { name1 = "long ton-force", name2 = "long tons-force", symbol = "LTf", usename = 1, utype = "force", scale = 9964.01641818352, default = "kN", }, ["Mdyn"] = { name1 = "megadyne", symbol = "Mdyn", utype = "force", scale = 10, default = "lb-f", link = "Dyne", }, ["mdyn"] = { name1 = "millidyne", symbol = "mdyn", utype = "force", scale = 0.00000001, default = "gr-f", link = "Dyne", }, ["mg-f"] = { name1 = "milligram-force", name2 = "milligrams-force", symbol = "mg_f", utype = "force", scale = 0.00000980665, default = "μN gr-f", link = "Kilogram-force", }, ["mgf"] = { name1 = "milligram-force", name2 = "milligrams-force", symbol = "mgf", utype = "force", scale = 0.00000980665, default = "μN grf", link = "Kilogram-force", }, ["Mp"] = { name1 = "megapond", symbol = "Mp", utype = "force", scale = 9806.65, default = "kN LT-f ST-f", link = "Kilogram-force", }, ["mp"] = { name1 = "millipond", symbol = "mp", utype = "force", scale = 0.00000980665, default = "μN gr-f", link = "Kilogram-force", }, ["N"] = { _name1 = "newton", _symbol = "N", utype = "force", scale = 1, prefixes = 1, default = "lb-f", link = "Newton (unit)", }, ["oz-f"] = { name1 = "ounce-force", name2 = "ounces-force", symbol = "oz_f", utype = "force", scale = 0.2780138203095378125, default = "mN", link = "Pound (force)", }, ["ozf"] = { name1 = "ounce-force", name2 = "ounces-force", symbol = "ozf", utype = "force", scale = 0.2780138203095378125, default = "mN", link = "Pound (force)", }, ["p"] = { name1 = "pond", symbol = "p", utype = "force", scale = 0.00980665, default = "mN oz-f", link = "Kilogram-force", }, ["pdl"] = { name1 = "poundal", symbol = "pdl", utype = "force", scale = 0.138254954376, default = "N", }, ["S/T-f"] = { name1 = "short ton-force", name2 = "short tons-force", symbol = "S/T_f", utype = "force", scale = 8896.443230521, default = "kN", }, ["S/Tf"] = { name1 = "short ton-force", name2 = "short tons-force", symbol = "S/Tf", utype = "force", scale = 8896.443230521, default = "kN", }, ["ST-f"] = { name1 = "short ton-force", name2 = "short tons-force", symbol = "ST_f", utype = "force", scale = 8896.443230521, default = "kN", }, ["STf"] = { name1 = "short ton-force", name2 = "short tons-force", symbol = "STf", usename = 1, utype = "force", scale = 8896.443230521, default = "kN", }, ["t-f"] = { name1 = "tonne-force", name2 = "tonnes-force", symbol = "t_f", utype = "force", scale = 9806.65, default = "kN LT-f ST-f", link = "Ton-force#Tonne-force", }, ["tf"] = { name1 = "tonne-force", name2 = "tonnes-force", symbol = "tf", utype = "force", scale = 9806.65, default = "kN LTf STf", link = "Ton-force#Tonne-force", }, ["dyne"] = { target = "dyn", }, ["newtons"] = { target = "N", }, ["poundal"] = { target = "pdl", }, ["tonne-force"] = { target = "tf", }, ["impgal/mi"] = { per = { "@impgal", "mi" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "l/km USgal/mi", }, ["km/L"] = { per = { "km", "L" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", }, ["km/l"] = { per = { "km", "l" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", }, ["L/100 km"] = { per = { "L", "100km" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|L/100&nbsp;km]]", }, ["l/100 km"] = { per = { "l", "100km" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|l/100&nbsp;km]]", }, ["L/km"] = { per = { "L", "km" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", }, ["l/km"] = { per = { "l", "km" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "mpgimp mpgus", }, ["mi/impqt"] = { per = { "mi", "impqt" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "km/L", }, ["mi/U.S.qt"] = { per = { "mi", "U.S.qt" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "km/L", }, ["mi/USqt"] = { per = { "mi", "USqt" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "km/L", }, ["mi/usqt"] = { per = { "mi", "usqt" }, utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "km/L", }, ["mpgimp"] = { per = { "mi", "@impgal" }, symbol = "mpg_&#8209;imp", utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "L/100 km+mpgus", symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|mpg]]_{&#8209;[[Imperial units|imp]]}", }, ["mpgus"] = { per = { "mi", "+USgal" }, symbol = "mpg_&#8209;US", utype = "fuel efficiency", invert = -1, iscomplex= true, default = "L/100 km+mpgimp", symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|mpg]]_{&#8209;[[United States customary units|US]]}", }, ["U.S.gal/mi"] = { per = { "*U.S.gal", "mi" }, sp_us = true, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "l/km impgal/mi", }, ["usgal/mi"] = { per = { "+USgal", "mi" }, utype = "fuel efficiency", invert = 1, iscomplex= true, default = "l/km impgal/mi", }, ["L/100km"] = { target = "L/100 km", }, ["l/100km"] = { target = "l/100 km", }, ["mpg"] = { shouldbe = "Use %{mpgus%} for miles per US gallon or %{mpgimp%} for miles per imperial gallon (not %{mpg%})", }, ["mpgU.S."] = { target = "mpgus", symbol = "mpg_&#8209;U.S.", sp_us = true, symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|mpg]]_{&#8209;[[United States customary units|U.S.]]}", }, ["mpgu.s."] = { target = "mpgus", symbol = "mpg_&#8209;U.S.", sp_us = true, symlink = "[[Fuel economy in automobiles#Units of measure|mpg]]_{&#8209;[[United States customary units|U.S.]]}", }, ["mpgUS"] = { target = "mpgus", }, ["USgal/mi"] = { target = "usgal/mi", }, ["kPa/m"] = { per = { "kPa", "-m-frac" }, utype = "fracture gradient", default = "psi/ft", }, ["psi/ft"] = { per = { "psi", "-ft-frac" }, utype = "fracture gradient", default = "kPa/m", }, ["cm/km"] = { name1 = "centimetre per kilometre", name1_us = "centimeter per kilometer", name2 = "centimetres per kilometre", name2_us = "centimeters per kilometer", symbol = "cm/km", utype = "gradient", scale = 0.00001, default = "ft/mi", link = "Grade (slope)", }, ["ft/mi"] = { name1 = "foot per mile", name2 = "feet per mile", symbol = "ft/mi", utype = "gradient", scale = 0.00018939393939393939, default = "v < 5.28 ! c ! ! m/km", link = "Grade (slope)", }, ["ft/nmi"] = { name1 = "foot per nautical mile", name2 = "feet per nautical mile", symbol = "ft/nmi", utype = "gradient", scale = 0.00016457883369330455, default = "v < 6.076 ! c ! ! m/km", link = "Grade (slope)", }, ["in/ft"] = { name1 = "inch per foot", name2 = "inches per foot", symbol = "in/ft", utype = "gradient", scale = 0.083333333333333329, default = "mm/m", link = "Grade (slope)", }, ["in/mi"] = { name1 = "inch per mile", name2 = "inches per mile", symbol = "in/mi", utype = "gradient", scale = 1.5782828282828283e-5, default = "v < 0.6336 ! m ! c ! m/km", link = "Grade (slope)", }, ["m/km"] = { name1 = "metre per kilometre", name1_us = "meter per kilometer", name2 = "metres per kilometre", name2_us = "meters per kilometer", symbol = "m/km", utype = "gradient", scale = 0.001, default = "ft/mi", link = "Grade (slope)", }, ["mm/km"] = { name1 = "millimetre per kilometre", name1_us = "millimeter per kilometer", name2 = "millimetres per kilometre", name2_us = "millimeters per kilometer", symbol = "mm/km", utype = "gradient", scale = 0.000001, default = "in/mi", link = "Grade (slope)", }, ["mm/m"] = { name1 = "millimetre per metre", name1_us = "millimeter per meter", name2 = "millimetres per metre", name2_us = "millimeters per meter", symbol = "mm/m", utype = "gradient", scale = 0.001, default = "in/ft", link = "Grade (slope)", }, ["admi"] = { name1 = "admiralty mile", symbol = "nmi&nbsp;(admiralty)", utype = "length", scale = 1853.184, default = "km mi", link = "Nautical mile", }, ["AU"] = { name1 = "astronomical unit", symbol = "AU", utype = "length", scale = 149597870700, default = "km mi", }, ["Brnmi"] = { name1 = "British nautical mile", symbol = "(Brit)&nbsp;nmi", utype = "length", scale = 1853.184, default = "km mi", link = "Nautical mile", }, ["bu"] = { name2 = "bu", symbol = "bu", usename = 1, utype = "length", scale = 0.0030303030303030303, default = "mm", link = "Japanese units of measurement#Length", }, ["ch"] = { name1 = "chain", symbol = "ch", utype = "length", scale = 20.1168, default = "ft m", subdivs = { ["ft"] = { 66, default = "m" }, ["yd"] = { 22, default = "m" } }, link = "Chain (unit)", }, ["chlk"] = { name1 = "[[Chain (unit)|chain]]", symbol = "[[Chain (unit)|ch]]", utype = "length", scale = 20.1168, default = "ft m", link = "", }, ["chain"] = { symbol = "chain", usename = 1, utype = "length", scale = 20.1168, default = "ft m", subdivs = { ["ft"] = { 66, default = "m" }, ["yd"] = { 22, default = "m" } }, link = "Chain (unit)", }, ["chainlk"] = { symbol = "[[Chain (unit)|chain]]", usename = 1, utype = "length", scale = 20.1168, default = "ft m", link = "", }, ["dpcm"] = { name2 = "dot/cm", symbol = "dot/cm", utype = "length", scale = 100, invert = -1, iscomplex= true, default = "dpi", link = "Dots per inch", }, ["dpi"] = { name2 = "DPI", symbol = "DPI", utype = "length", scale = 39.370078740157481, invert = -1, iscomplex= true, default = "pitch", link = "Dots per inch", }, ["fathom"] = { symbol = "fathom", usename = 1, utype = "length", scale = 1.8288, default = "ft m", }, ["foot"] = { name1 = "foot", name2 = "foot", symbol = "ft", utype = "length", scale = 0.3048, default = "m", subdivs = { ["in"] = { 12, default = "m" } }, link = "Foot (unit)", }, ["ft"] = { name1 = "foot", name2 = "feet", symbol = "ft", utype = "length", scale = 0.3048, exception= "integer_more_precision", default = "m", subdivs = { ["in"] = { 12, default = "m" } }, link = "Foot (unit)", }, ["furlong"] = { symbol = "furlong", usename = 1, utype = "length", scale = 201.168, default = "ft m", }, ["Gly"] = { name1 = "gigalight-year", symbol = "Gly", utype = "length", scale = 9.4607304725808e24, default = "Mpc", link = "Light-year#Definitions", }, ["Gpc"] = { name1 = "gigaparsec", symbol = "Gpc", utype = "length", scale = 3.0856775814671916e25, default = "Gly", link = "Parsec#Megaparsecs and gigaparsecs", }, ["hand"] = { name1 = "hand", symbol = "h", utype = "length", builtin = "hand", scale = 0.1016, iscomplex= true, default = "in cm", link = "Hand (unit)", }, ["in"] = { name1 = "inch", name2 = "inches", symbol = "in", utype = "length", scale = 0.0254, exception= "subunit_more_precision", default = "mm", }, ["inabbreviated"] = { name2 = "in", symbol = "in", utype = "length", scale = 0.0254, default = "mm", link = "Inch", }, ["kly"] = { name1 = "kilolight-year", symbol = "kly", utype = "length", scale = 9.4607304725808e18, default = "pc", link = "Light-year#Definitions", }, ["kpc"] = { name1 = "kiloparsec", symbol = "kpc", utype = "length", scale = 3.0856775814671916e19, default = "kly", link = "Parsec#Parsecs and kiloparsecs", }, ["LD"] = { name1 = "lunar distance", symbol = "LD", utype = "length", scale = 384403000, default = "km mi", link = "Lunar distance (astronomy)", }, ["league"] = { symbol = "league", usename = 1, utype = "length", scale = 4828.032, default = "km", link = "League (unit)", }, ["ly"] = { name1 = "light-year", symbol = "ly", utype = "length", scale = 9.4607304725808e15, default = "AU", }, ["m"] = { _name1 = "metre", _name1_us= "meter", _symbol = "m", utype = "length", scale = 1, prefixes = 1, default = "v > 0 and v < 3 ! ftin ! ft", link = "Metre", }, ["mi"] = { name1 = "mile", symbol = "mi", utype = "length", scale = 1609.344, default = "km", subdivs = { ["ch"] = { 80, default = "km" }, ["chlk"] = { 80, default = "km" }, ["chain"] = { 80, default = "km" }, ["chainlk"] = { 80, default = "km" }, ["ft"] = { 5280, default = "km" }, ["furlong"] = { 8, default = "km" }, ["yd"] = { 1760, default = "km" } }, }, ["mil"] = { symbol = "mil", usename = 1, utype = "length", scale = 0.0000254, default = "mm", link = "Thousandth of an inch", }, ["Mly"] = { name1 = "megalight-year", symbol = "Mly", utype = "length", scale = 9.4607304725808e21, default = "kpc", link = "Light-year#Definitions", }, ["Mpc"] = { name1 = "megaparsec", symbol = "Mpc", utype = "length", scale = 3.0856775814671916e22, default = "Mly", link = "Parsec#Megaparsecs and gigaparsecs", }, ["NM"] = { name1 = "nautical mile", symbol = "NM", utype = "length", scale = 1852, default = "km mi", }, ["nmi"] = { name1 = "nautical mile", symbol = "nmi", utype = "length", scale = 1852, default = "km mi", }, ["oldUKnmi"] = { name1 = "nautical mile", symbol = "nmi", utype = "length", scale = 1853.184, default = "km mi", }, ["oldUSnmi"] = { name1 = "nautical mile", symbol = "nmi", utype = "length", scale = 1853.24496, default = "km mi", }, ["pc"] = { name1 = "parsec", symbol = "pc", utype = "length", scale = 3.0856775814671916e16, default = "ly", }, ["perch"] = { name2 = "perches", symbol = "perch", usename = 1, utype = "length", scale = 5.0292, default = "ft m", link = "Rod (unit)", }, ["pitch"] = { name2 = "μm", symbol = "μm", utype = "length", scale = 1e-6, default = "dpi", defkey = "pitch", linkey = "pitch", link = "Dots per inch", }, ["pole"] = { symbol = "pole", usename = 1, utype = "length", scale = 5.0292, default = "ft m", link = "Rod (unit)", }, ["pre1954U.S.nmi"] = { name1 = "(pre-1954&nbsp;U.S.) nautical mile", symbol = "(pre&#8209;1954&nbsp;U.S.) nmi", utype = "length", scale = 1853.24496, default = "km mi", link = "Nautical mile", }, ["pre1954USnmi"] = { name1 = "(pre-1954&nbsp;US) nautical mile", name1_us = "(pre-1954&nbsp;U.S.) nautical mile", symbol = "(pre&#8209;1954&nbsp;US) nmi", sym_us = "(pre&#8209;1954&nbsp;U.S.) nmi", utype = "length", scale = 1853.24496, default = "km mi", link = "Nautical mile", }, ["rd"] = { name1 = "rod", symbol = "rd", utype = "length", scale = 5.0292, default = "ft m", link = "Rod (unit)", }, ["royal cubit"] = { name1 = "royal cubit", symbol = "cu", utype = "length", scale = 0.524, default = "mm", }, ["rtkm"] = { name1 = "route kilometre", name1_us = "route kilometer", symbol = "km", utype = "length", scale = 1000, default = "mi", link = "Kilometre", }, ["rtmi"] = { name1 = "route mile", symbol = "mi", utype = "length", scale = 1609.344, default = "km", link = "Mile", }, ["shaku"] = { name2 = "shaku", symbol = "shaku", usename = 1, utype = "length", scale = 0.30303030303030304, default = "m", link = "Shaku (unit)", }, ["sm"] = { name1 = "smoot", symbol = "sm", utype = "length", scale = 1.70180, default = "m", link = "Smoot (unit)", }, ["smi"] = { name1 = "statute mile", symbol = "mi", utype = "length", scale = 1609.344, default = "km", subdivs = { ["chain"] = { 80, default = "km" } }, }, ["solar radius"] = { name1 = "solar radius", name2 = "solar radii", symbol = "''R''_☉", utype = "length", scale = 695700e3, default = "km", }, ["sun"] = { name2 = "sun", symbol = "sun", usename = 1, utype = "length", scale = 0.030303030303030304, default = "mm", link = "Japanese units of measurement#Length", }, ["thou"] = { name2 = "thou", symbol = "thou", usename = 1, utype = "length", scale = 0.0000254, default = "mm", link = "Thousandth of an inch", }, ["verst"] = { symbol = "verst", usename = 1, utype = "length", scale = 1066.8, default = "km mi", }, ["yd"] = { name1 = "yard", symbol = "yd", utype = "length", scale = 0.9144, default = "m", subdivs = { ["ft"] = { 3, default = "m" } }, }, ["μin"] = { name1 = "microinch", name2 = "microinches", symbol = "μin", utype = "length", scale = 0.0000000254, default = "nm", link = "SI prefix#Non-metric units", }, ["Å"] = { name1 = "ångström", symbol = "Å", utype = "length", scale = 0.0000000001, default = "in", }, ["Hz"] = { _name1 = "hertz", _name2 = "hertz", _symbol = "Hz", utype = "length", scale = 3.3356409519815204e-9, invert = -1, iscomplex= true, prefixes = 1, default = "m", link = "Hertz", }, ["rpm"] = { name1 = "revolution per minute", name2 = "revolutions per minute", symbol = "rpm", utype = "length", scale = 5.5594015866358675e-11, invert = -1, iscomplex= true, default = "Hz", link = "Revolutions per minute", }, ["-ft-frac"] = { target = "ft", link = "Fracture gradient", }, ["-in-stiff"] = { target = "in", link = "Stiffness", }, ["-m-frac"] = { target = "m", link = "Fracture gradient", }, ["-m-stiff"] = { target = "m", link = "Stiffness", }, ["100km"] = { target = "km", multiplier= 100, }, ["100mi"] = { target = "mi", multiplier= 100, }, ["100miles"] = { target = "mi", symbol = "miles", multiplier= 100, }, ["admiralty nmi"] = { target = "oldUKnmi", }, ["angstrom"] = { target = "Å", }, ["au"] = { target = "AU", symbol = "au", }, ["feet"] = { target = "ft", }, ["hands"] = { target = "hand", }, ["inch"] = { target = "in", }, ["light-year"] = { target = "ly", }, ["meter"] = { target = "m", sp_us = true, }, ["meters"] = { target = "m", sp_us = true, }, ["metre"] = { target = "m", }, ["metres"] = { target = "m", }, ["micrometre"] = { target = "μm", }, ["micron"] = { target = "μm", default = "μin", }, ["mile"] = { target = "mi", }, ["miles"] = { target = "mi", }, ["parsec"] = { target = "pc", }, ["rod"] = { target = "rd", }, ["smoot"] = { target = "sm", }, ["uin"] = { target = "μin", }, ["yard"] = { target = "yd", }, ["yards"] = { target = "yd", }, ["yds"] = { target = "yd", }, ["dtex"] = { name1 = "decitex", name2 = "decitex", symbol = "dtex", utype = "linear density", scale = 1e-7, default = "lb/yd", link = "Units of textile measurement#Units", }, ["kg/cm"] = { name1 = "kilogram per centimetre", name1_us = "kilogram per centimeter", name2 = "kilograms per centimetre", name2_us = "kilograms per centimeter", symbol = "kg/cm", utype = "linear density", scale = 100, default = "lb/yd", link = "Linear density", }, ["kg/m"] = { name1 = "kilogram per metre", name1_us = "kilogram per meter", name2 = "kilograms per metre", name2_us = "kilograms per meter", symbol = "kg/m", utype = "linear density", scale = 1, default = "lb/yd", link = "Linear density", }, ["lb/ft"] = { name1 = "pound per foot", name2 = "pounds per foot", symbol = "lb/ft", utype = "linear density", scale = 1.4881639435695539, default = "kg/m", link = "Linear density", }, ["lb/yd"] = { name1 = "pound per yard", name2 = "pounds per yard", symbol = "lb/yd", utype = "linear density", scale = 0.49605464785651798, default = "kg/m", link = "Linear density", }, ["G"] = { _name1 = "gauss", _name2 = "gauss", _symbol = "G", utype = "magnetic field strength", scale = 0.0001, prefixes = 1, default = "T", link = "Gauss (unit)", }, ["T"] = { _name1 = "tesla", _symbol = "T", utype = "magnetic field strength", scale = 1, prefixes = 1, default = "G", link = "Tesla (unit)", }, ["A/m"] = { name1 = "ampere per metre", name1_us = "ampere per meter", name2 = "amperes per metre", name2_us = "amperes per meter", symbol = "A/m", utype = "magnetizing field", scale = 1, default = "Oe", }, ["kA/m"] = { name1 = "kiloampere per metre", name1_us = "kiloampere per meter", name2 = "kiloamperes per metre", name2_us = "kiloamperes per meter", symbol = "kA/m", utype = "magnetizing field", scale = 1000, default = "kOe", link = "Ampere per metre", }, ["MA/m"] = { name1 = "megaampere per metre", name1_us = "megaampere per meter", name2 = "megaamperes per metre", name2_us = "megaamperes per meter", symbol = "MA/m", utype = "magnetizing field", scale = 1e6, default = "kOe", link = "Ampere per metre", }, ["Oe"] = { _name1 = "oersted", _symbol = "Oe", utype = "magnetizing field", scale = 79.5774715, prefixes = 1, default = "kA/m", link = "Oersted", }, ["-Lcwt"] = { name1 = "hundredweight", name2 = "hundredweight", symbol = "cwt", utype = "mass", scale = 50.80234544, default = "lb", }, ["-Scwt"] = { name1 = "hundredweight", name2 = "hundredweight", symbol = "cwt", utype = "mass", scale = 45.359237, default = "lb", }, ["-ST"] = { name1 = "short ton", symbol = "ST", utype = "mass", scale = 907.18474, default = "t", }, ["carat"] = { symbol = "carat", usename = 1, utype = "mass", scale = 0.0002, default = "g", link = "Carat (mass)", }, ["drachm"] = { name1_us = "dram", symbol = "drachm", usename = 1, utype = "mass", scale = 0.001771845195, default = "g", link = "Dram (unit)", }, ["dram"] = { target = "drachm", }, ["dwt"] = { name1 = "pennyweight", symbol = "dwt", utype = "mass", scale = 0.00155517384, default = "oz g", }, ["DWton"] = { symbol = "deadweight ton", usename = 1, utype = "mass", scale = 1016.0469088, default = "DWtonne", link = "Deadweight tonnage", }, ["DWtonne"] = { symbol = "deadweight tonne", usename = 1, utype = "mass", scale = 1000, default = "DWton", link = "Deadweight tonnage", }, ["g"] = { _name1 = "gram", _symbol = "g", utype = "mass", scale = 0.001, prefixes = 1, default = "oz", link = "Gram", }, ["gr"] = { name1 = "grain", symbol = "gr", utype = "mass", scale = 0.00006479891, default = "g", link = "Grain (unit)", }, ["Gt"] = { name1 = "gigatonne", symbol = "Gt", utype = "mass", scale = 1000000000000, default = "LT ST", link = "Tonne", }, ["impgalh2o"] = { name1 = "imperial gallon of water", name2 = "imperial gallons of water", symbol = "imp&nbsp;gal H₂O", utype = "mass", scale = 4.5359236999999499, default = "lb kg", link = "Imperial gallon", }, ["kt"] = { name1 = "kilotonne", symbol = "kt", utype = "mass", scale = 1000000, default = "LT ST", link = "Tonne", }, ["lb"] = { name1 = "pound", symbol = "lb", utype = "mass", scale = 0.45359237, exception= "integer_more_precision", default = "kg", subdivs = { ["oz"] = { 16, default = "kg" } }, link = "Pound (mass)", }, ["Lcwt"] = { name1 = "long hundredweight", name2 = "long hundredweight", symbol = "Lcwt", usename = 1, utype = "mass", scale = 50.80234544, default = "lb", subdivs = { ["qtr"] = { 4, default = "kg" }, ["st"] = { 8, default = "kg" } }, link = "Hundredweight", }, ["long cwt"] = { name1 = "long hundredweight", name2 = "long hundredweight", symbol = "long&nbsp;cwt", utype = "mass", scale = 50.80234544, default = "lb kg", subdivs = { ["qtr"] = { 4, default = "kg" } }, link = "Hundredweight", }, ["long qtr"] = { name1 = "long quarter", symbol = "long&nbsp;qtr", utype = "mass", scale = 12.70058636, default = "lb kg", }, ["LT"] = { symbol = "long ton", usename = 1, utype = "mass", scale = 1016.0469088, default = "t", subdivs = { ["Lcwt"] = { 20, default = "t", unit = "-Lcwt" } }, }, ["lt"] = { name1 = "long ton", symbol = "LT", utype = "mass", scale = 1016.0469088, default = "t", subdivs = { ["Lcwt"] = { 20, default = "t", unit = "-Lcwt" } }, }, ["metric ton"] = { symbol = "metric ton", usename = 1, utype = "mass", scale = 1000, default = "long ton", link = "Tonne", }, ["MT"] = { name1 = "metric ton", symbol = "t", utype = "mass", scale = 1000, default = "LT ST", link = "Tonne", }, ["Mt"] = { name1 = "megatonne", symbol = "Mt", utype = "mass", scale = 1000000000, default = "LT ST", link = "Tonne", }, ["oz"] = { name1 = "ounce", symbol = "oz", utype = "mass", scale = 0.028349523125, default = "g", }, ["ozt"] = { name1 = "troy ounce", symbol = "ozt", utype = "mass", scale = 0.0311034768, default = "oz g", }, ["pdr"] = { name1 = "pounder", symbol = "pdr", utype = "mass", scale = 0.45359237, default = "kg", link = "Pound (mass)", }, ["qtr"] = { name1 = "quarter", symbol = "qtr", utype = "mass", scale = 12.70058636, default = "lb kg", subdivs = { ["lb"] = { 28, default = "kg" } }, link = "Long quarter", }, ["Scwt"] = { name1 = "short hundredweight", name2 = "short hundredweight", symbol = "Scwt", usename = 1, utype = "mass", scale = 45.359237, default = "lb", link = "Hundredweight", }, ["short cwt"] = { name1 = "short hundredweight", name2 = "short hundredweight", symbol = "short&nbsp;cwt", utype = "mass", scale = 45.359237, default = "lb kg", link = "Hundredweight", }, ["short qtr"] = { name1 = "short quarter", symbol = "short&nbsp;qtr", utype = "mass", scale = 11.33980925, default = "lb kg", }, ["ST"] = { symbol = "short ton", usename = 1, utype = "mass", scale = 907.18474, default = "t", subdivs = { ["Scwt"] = { 20, default = "t", unit = "-Scwt" } }, }, ["shtn"] = { name1 = "short ton", symbol = "sh&nbsp;tn", utype = "mass", scale = 907.18474, default = "t", }, ["shton"] = { symbol = "ton", usename = 1, utype = "mass", scale = 907.18474, default = "t", }, ["solar mass"] = { name1 = "solar mass", name2 = "solar masses", symbol = "''M''_☉", utype = "mass", scale = 1.98855e30, default = "kg", }, ["st"] = { name1 = "stone", name2 = "stone", symbol = "st", utype = "mass", scale = 6.35029318, default = "lb kg", subdivs = { ["lb"] = { 14, default = "kg lb" } }, link = "Stone (unit)", }, ["t"] = { name1 = "tonne", name1_us = "metric ton", symbol = "t", utype = "mass", scale = 1000, default = "LT ST", }, ["tonne"] = { name1 = "tonne", name1_us = "metric ton", symbol = "t", utype = "mass", scale = 1000, default = "shton", }, ["troy pound"] = { symbol = "troy pound", usename = 1, utype = "mass", scale = 0.3732417216, default = "lb kg", link = "Troy weight", }, ["usgalh2o"] = { name1 = "US gallon of water", name1_us = "U.S. gallon of water", name2 = "US gallons of water", name2_us = "U.S. gallons of water", symbol = "US&nbsp;gal H₂O", utype = "mass", scale = 3.7776215836051126, default = "lb kg", link = "United States customary units#Fluid volume", }, ["viss"] = { name2 = "viss", symbol = "viss", utype = "mass", scale = 1.632932532, default = "kg", link = "Myanmar units of measurement#Mass", }, ["billion tonne"] = { target = "e9t", }, ["kilogram"] = { target = "kg", }, ["kilotonne"] = { target = "kt", }, ["lbs"] = { target = "lb", }, ["lbt"] = { target = "troy pound", }, ["lcwt"] = { target = "Lcwt", }, ["long ton"] = { target = "LT", }, ["mcg"] = { target = "μg", }, ["million tonne"] = { target = "e6t", }, ["scwt"] = { target = "Scwt", }, ["short ton"] = { target = "ST", }, ["stone"] = { target = "st", }, ["thousand tonne"] = { target = "e3t", }, ["tonnes"] = { target = "t", }, ["kg/kW"] = { name1 = "kilogram per kilowatt", name2 = "kilograms per kilowatt", symbol = "kg/kW", utype = "mass per unit power", scale = 0.001, default = "lb/hp", link = "Kilowatt", }, ["lb/hp"] = { name1 = "pound per horsepower", name2 = "pounds per horsepower", symbol = "lb/hp", utype = "mass per unit power", scale = 0.00060827738784176115, default = "kg/kW", link = "Horsepower", }, ["kg/h"] = { per = { "kg", "h" }, utype = "mass per unit time", default = "lb/h", }, ["lb/h"] = { per = { "lb", "h" }, utype = "mass per unit time", default = "kg/h", }, ["g-mol/d"] = { name1 = "gram-mole per day", name2 = "gram-moles per day", symbol = "g&#8209;mol/d", utype = "molar rate", scale = 1.1574074074074073e-5, default = "μmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["g-mol/h"] = { name1 = "gram-mole per hour", name2 = "gram-moles per hour", symbol = "g&#8209;mol/h", utype = "molar rate", scale = 0.00027777777777777778, default = "mmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["g-mol/min"] = { name1 = "gram-mole per minute", name2 = "gram-moles per minute", symbol = "g&#8209;mol/min", utype = "molar rate", scale = 0.016666666666666666, default = "g-mol/s", link = "Mole (unit)", }, ["g-mol/s"] = { name1 = "gram-mole per second", name2 = "gram-moles per second", symbol = "g&#8209;mol/s", utype = "molar rate", scale = 1, default = "lb-mol/min", link = "Mole (unit)", }, ["gmol/d"] = { name1 = "gram-mole per day", name2 = "gram-moles per day", symbol = "gmol/d", utype = "molar rate", scale = 1.1574074074074073e-5, default = "μmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["gmol/h"] = { name1 = "gram-mole per hour", name2 = "gram-moles per hour", symbol = "gmol/h", utype = "molar rate", scale = 0.00027777777777777778, default = "mmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["gmol/min"] = { name1 = "gram-mole per minute", name2 = "gram-moles per minute", symbol = "gmol/min", utype = "molar rate", scale = 0.016666666666666666, default = "gmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["gmol/s"] = { name1 = "gram-mole per second", name2 = "gram-moles per second", symbol = "gmol/s", utype = "molar rate", scale = 1, default = "lbmol/min", link = "Mole (unit)", }, ["kmol/d"] = { name1 = "kilomole per day", name2 = "kilomoles per day", symbol = "kmol/d", utype = "molar rate", scale = 0.011574074074074073, default = "mmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["kmol/h"] = { name1 = "kilomole per hour", name2 = "kilomoles per hour", symbol = "kmol/h", utype = "molar rate", scale = 0.27777777777777779, default = "mol/s", link = "Mole (unit)", }, ["kmol/min"] = { name1 = "kilomole per minute", name2 = "kilomoles per minute", symbol = "kmol/min", utype = "molar rate", scale = 16.666666666666668, default = "mol/s", link = "Kilomole (unit)", }, ["kmol/s"] = { name1 = "kilomole per second", name2 = "kilomoles per second", symbol = "kmol/s", utype = "molar rate", scale = 1000, default = "lb-mol/s", link = "Mole (unit)", }, ["lb-mol/d"] = { name1 = "pound-mole per day", name2 = "pound-moles per day", symbol = "lb&#8209;mol/d", utype = "molar rate", scale = 0.0052499116898148141, default = "mmol/s", link = "Pound-mole", }, ["lb-mol/h"] = { name1 = "pound-mole per hour", name2 = "pound-moles per hour", symbol = "lb&#8209;mol/h", utype = "molar rate", scale = 0.12599788055555555, default = "mol/s", link = "Pound-mole", }, ["lb-mol/min"] = { name1 = "pound-mole per minute", name2 = "pound-moles per minute", symbol = "lb&#8209;mol/min", utype = "molar rate", scale = 7.5598728333333334, default = "mol/s", link = "Pound-mole", }, ["lb-mol/s"] = { name1 = "pound-mole per second", name2 = "pound-moles per second", symbol = "lb&#8209;mol/s", utype = "molar rate", scale = 453.59237, default = "kmol/s", link = "Pound-mole", }, ["lbmol/d"] = { name1 = "pound-mole per day", name2 = "pound-moles per day", symbol = "lbmol/d", utype = "molar rate", scale = 0.0052499116898148141, default = "mmol/s", link = "Pound-mole", }, ["lbmol/h"] = { name1 = "pound-mole per hour", name2 = "pound-moles per hour", symbol = "lbmol/h", utype = "molar rate", scale = 0.12599788055555555, default = "mol/s", link = "Pound-mole", }, ["lbmol/min"] = { name1 = "pound-mole per minute", name2 = "pound-moles per minute", symbol = "lbmol/min", utype = "molar rate", scale = 7.5598728333333334, default = "mol/s", link = "Pound-mole", }, ["lbmol/s"] = { name1 = "pound-mole per second", name2 = "pound-moles per second", symbol = "lbmol/s", utype = "molar rate", scale = 453.59237, default = "kmol/s", link = "Pound-mole", }, ["mmol/s"] = { name1 = "millimole per second", name2 = "millimoles per second", symbol = "mmol/s", utype = "molar rate", scale = 0.001, default = "lb-mol/d", link = "Mole (unit)", }, ["mol/d"] = { name1 = "mole per day", name2 = "moles per day", symbol = "mol/d", utype = "molar rate", scale = 1.1574074074074073e-5, default = "μmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["mol/h"] = { name1 = "mole per hour", name2 = "moles per hour", symbol = "mol/h", utype = "molar rate", scale = 0.00027777777777777778, default = "mmol/s", link = "Mole (unit)", }, ["mol/min"] = { name1 = "mole per minute", name2 = "moles per minute", symbol = "mol/min", utype = "molar rate", scale = 0.016666666666666666, default = "mol/s", link = "Mole (unit)", }, ["mol/s"] = { name1 = "mole per second", name2 = "moles per second", symbol = "mol/s", utype = "molar rate", scale = 1, default = "lb-mol/min", link = "Mole (unit)", }, ["μmol/s"] = { name1 = "micromole per second", name2 = "micromoles per second", symbol = "μmol/s", utype = "molar rate", scale = 0.000001, default = "lb-mol/d", link = "Mole (unit)", }, ["umol/s"] = { target = "μmol/s", }, ["/acre"] = { name1 = "per acre", name2 = "per acre", symbol = "/acre", utype = "per unit area", scale = 0.00024710538146716532, default = "/ha", link = "Acre", }, ["/ha"] = { name1 = "per hectare", name2 = "per hectare", symbol = "/ha", utype = "per unit area", scale = 100e-6, default = "/acre", link = "Hectare", }, ["/sqcm"] = { name1 = "per square centimetre", name1_us = "per square centimeter", name2 = "per square centimetre", name2_us = "per square centimeter", symbol = "/cm²", utype = "per unit area", scale = 1e4, default = "/sqin", link = "Square centimetre", }, ["/sqin"] = { name1 = "per square inch", name2 = "per square inch", symbol = "/in²", utype = "per unit area", scale = 1550.0031000062002, default = "/sqcm", link = "Square inch", }, ["/sqkm"] = { name1 = "per square kilometre", name1_us = "per square kilometer", name2 = "per square kilometre", name2_us = "per square kilometer", symbol = "/km²", utype = "per unit area", scale = 1e-6, default = "/sqmi", link = "Square kilometre", }, ["/sqmi"] = { name1 = "per square mile", name2 = "per square mile", symbol = "/sq&nbsp;mi", utype = "per unit area", scale = 3.8610215854244582e-7, default = "/sqkm", link = "Square mile", }, ["PD/acre"] = { name1 = "inhabitant per acre", name2 = "inhabitants per acre", symbol = "/acre", utype = "per unit area", scale = 0.00024710538146716532, default = "PD/ha", link = "Acre", }, ["PD/ha"] = { name1 = "inhabitant per hectare", name2 = "inhabitants per hectare", symbol = "/ha", utype = "per unit area", scale = 100e-6, default = "PD/acre", link = "Hectare", }, ["PD/sqkm"] = { name1 = "inhabitant per square kilometre", name1_us = "inhabitant per square kilometer", name2 = "inhabitants per square kilometre", name2_us = "inhabitants per square kilometer", symbol = "/km²", utype = "per unit area", scale = 1e-6, default = "PD/sqmi", link = "Square kilometre", }, ["PD/sqmi"] = { name1 = "inhabitant per square mile", name2 = "inhabitants per square mile", symbol = "/sq&nbsp;mi", utype = "per unit area", scale = 3.8610215854244582e-7, default = "PD/sqkm", link = "Square mile", }, ["/cm2"] = { target = "/sqcm", }, ["/in2"] = { target = "/sqin", }, ["/km2"] = { target = "/sqkm", }, ["pd/acre"] = { target = "PD/acre", }, ["pd/ha"] = { target = "PD/ha", }, ["PD/km2"] = { target = "PD/sqkm", }, ["pd/km2"] = { target = "PD/sqkm", }, ["PD/km²"] = { target = "PD/sqkm", }, ["pd/sqkm"] = { target = "PD/sqkm", }, ["pd/sqmi"] = { target = "PD/sqmi", }, ["/l"] = { name1 = "per litre", name1_us = "per liter", name2 = "per litre", name2_us = "per liter", symbol = "/l", utype = "per unit volume", scale = 1000, default = "/usgal", link = "Litre", }, ["/USgal"] = { name1 = "per gallon", name2 = "per gallon", symbol = "/gal", utype = "per unit volume", scale = 264.172052, default = "/l", link = "US gallon", customary= 2, }, ["/usgal"] = { target = "/USgal", }, ["bhp"] = { name1 = "brake horsepower", name2 = "brake horsepower", symbol = "bhp", utype = "power", scale = 745.69987158227022, default = "kW", link = "Horsepower#Brake horsepower", }, ["Cal/d"] = { name1 = "large calorie per day", name2 = "large calories per day", symbol = "Cal/d", utype = "power", scale = 0.048425925925925928, default = "kJ/d", link = "Calorie", }, ["Cal/h"] = { name1 = "large calorie per hour", name2 = "large calories per hour", symbol = "Cal/h", utype = "power", scale = 1.1622222222222223, default = "kJ/h", link = "Calorie", }, ["cal/h"] = { name1 = "calorie per hour", name2 = "calories per hour", symbol = "cal/h", utype = "power", scale = 0.0011622222222222223, default = "W", link = "Calorie", }, ["CV"] = { name1 = "metric horsepower", name2 = "metric horsepower", symbol = "CV", utype = "power", scale = 735.49875, default = "kW", }, ["hk"] = { name1 = "metric horsepower", name2 = "metric horsepower", symbol = "hk", utype = "power", scale = 735.49875, default = "kW", }, ["hp"] = { name1 = "horsepower", name2 = "horsepower", symbol = "hp", utype = "power", scale = 745.69987158227022, default = "kW", }, ["hp-electric"] = { name1 = "electric horsepower", name2 = "electric horsepower", symbol = "hp", utype = "power", scale = 746, default = "kW", link = "Horsepower#Electrical horsepower", }, ["hp-electrical"] = { name1 = "electrical horsepower", name2 = "electrical horsepower", symbol = "hp", utype = "power", scale = 746, default = "kW", link = "Horsepower#Electrical horsepower", }, ["hp-metric"] = { name1 = "metric horsepower", name2 = "metric horsepower", symbol = "hp", utype = "power", scale = 735.49875, default = "kW", }, ["ihp"] = { name1 = "indicated horsepower", name2 = "indicated horsepower", symbol = "ihp", utype = "power", scale = 745.69987158227022, default = "kW", link = "Horsepower#Indicated horsepower", }, ["kcal/h"] = { name1 = "kilocalorie per hour", name2 = "kilocalories per hour", symbol = "kcal/h", utype = "power", scale = 1.1622222222222223, default = "kW", link = "Calorie", }, ["kJ/d"] = { name1 = "kilojoule per day", name2 = "kilojoules per day", symbol = "kJ/d", utype = "power", scale = 0.011574074074074073, default = "Cal/d", link = "Kilojoule", }, ["kJ/h"] = { name1 = "kilojoule per hour", name2 = "kilojoules per hour", symbol = "kJ/h", utype = "power", scale = 0.27777777777777779, default = "W", link = "Kilojoule", }, ["PS"] = { name1 = "metric horsepower", name2 = "metric horsepower", symbol = "PS", utype = "power", scale = 735.49875, default = "kW", }, ["shp"] = { name1 = "shaft horsepower", name2 = "shaft horsepower", symbol = "shp", utype = "power", scale = 745.69987158227022, default = "kW", link = "Horsepower#Shaft horsepower", }, ["W"] = { _name1 = "watt", _symbol = "W", utype = "power", scale = 1, prefixes = 1, default = "hp", link = "Watt", }, ["BTU/h"] = { per = { "BTU", "h" }, utype = "power", default = "W", }, ["Btu/h"] = { per = { "Btu", "h" }, utype = "power", default = "W", }, ["BHP"] = { target = "bhp", }, ["btu/h"] = { target = "BTU/h", }, ["HP"] = { target = "hp", }, ["Hp"] = { target = "hp", }, ["hp-mechanical"] = { target = "hp", }, ["IHP"] = { target = "ihp", }, ["SHP"] = { target = "shp", }, ["whp"] = { target = "hp", }, ["hp/lb"] = { name1 = "horsepower per pound", name2 = "horsepower per pound", symbol = "hp/lb", utype = "power per unit mass", scale = 1643.986806, default = "kW/kg", link = "Power-to-weight ratio", }, ["hp/LT"] = { name1 = "horsepower per long ton", name2 = "horsepower per long ton", symbol = "hp/LT", utype = "power per unit mass", scale = 0.73392268125000004, default = "kW/t", link = "Power-to-weight ratio", }, ["hp/ST"] = { name1 = "horsepower per short ton", name2 = "horsepower per short ton", symbol = "hp/ST", utype = "power per unit mass", scale = 0.821993403, default = "kW/t", link = "Power-to-weight ratio", }, ["hp/t"] = { name1 = "horsepower per tonne", name2 = "horsepower per tonne", symbol = "hp/t", utype = "power per unit mass", scale = 0.74569987158227022, default = "kW/t", link = "Power-to-weight ratio", }, ["kW/kg"] = { name1 = "kilowatt per kilogram", name2 = "kilowatts per kilogram", symbol = "kW/kg", utype = "power per unit mass", scale = 1000, default = "hp/lb", link = "Power-to-weight ratio", }, ["kW/t"] = { name1 = "kilowatt per tonne", name2 = "kilowatts per tonne", symbol = "kW/t", utype = "power per unit mass", scale = 1, default = "PS/t", link = "Power-to-weight ratio", }, ["PS/t"] = { name1 = "metric horsepower per tonne", name2 = "metric horsepower per tonne", symbol = "PS/t", utype = "power per unit mass", scale = 0.73549875, default = "kW/t", link = "Power-to-weight ratio", }, ["shp/lb"] = { name1 = "shaft horsepower per pound", name2 = "shaft horsepower per pound", symbol = "shp/lb", utype = "power per unit mass", scale = 1643.986806, default = "kW/kg", link = "Power-to-weight ratio", }, ["hp/tonne"] = { target = "hp/t", symbol = "hp/tonne", default = "kW/tonne", }, ["kW/tonne"] = { target = "kW/t", symbol = "kW/tonne", }, ["-lb/in2"] = { name1 = "pound per square inch", name2 = "pounds per square inch", symbol = "lb/in²", utype = "pressure", scale = 6894.7572931683608, default = "kPa kgf/cm2", }, ["atm"] = { name1 = "standard atmosphere", symbol = "atm", utype = "pressure", scale = 101325, default = "kPa", link = "Atmosphere (unit)", }, ["Ba"] = { name1 = "barye", symbol = "Ba", utype = "pressure", scale = 0.1, default = "Pa", }, ["bar"] = { symbol = "bar", utype = "pressure", scale = 100000, default = "kPa", link = "Bar (unit)", }, ["dbar"] = { name1 = "decibar", symbol = "dbar", utype = "pressure", scale = 10000, default = "kPa", link = "Bar (unit)", }, ["inHg"] = { name1 = "inch of mercury", name2 = "inches of mercury", symbol = "inHg", utype = "pressure", scale = 3386.388640341, default = "kPa", }, ["kBa"] = { name1 = "kilobarye", symbol = "kBa", utype = "pressure", scale = 100, default = "hPa", link = "Barye", }, ["kg-f/cm2"] = { name1 = "kilogram-force per square centimetre", name1_us = "kilogram-force per square centimeter", name2 = "kilograms-force per square centimetre", name2_us = "kilograms-force per square centimeter", symbol = "kg_f/cm²", utype = "pressure", scale = 98066.5, default = "psi", link = "Kilogram-force", }, ["kg/cm2"] = { name1 = "kilogram per square centimetre", name1_us = "kilogram per square centimeter", name2 = "kilograms per square centimetre", name2_us = "kilograms per square centimeter", symbol = "kg/cm²", utype = "pressure", scale = 98066.5, default = "psi", link = "Kilogram-force", }, ["kgf/cm2"] = { name1 = "kilogram-force per square centimetre", name1_us = "kilogram-force per square centimeter", name2 = "kilograms-force per square centimetre", name2_us = "kilograms-force per square centimeter", symbol = "kgf/cm²", utype = "pressure", scale = 98066.5, default = "psi", link = "Kilogram-force", }, ["ksi"] = { name1 = "kilopound per square inch", name2 = "kilopounds per square inch", symbol = "ksi", utype = "pressure", scale = 6894757.2931683613, default = "MPa", link = "Pound per square inch", }, ["lbf/in2"] = { name1 = "pound-force per square inch", name2 = "pounds-force per square inch", symbol = "lbf/in²", utype = "pressure", scale = 6894.7572931683608, default = "kPa kgf/cm2", }, ["mb"] = { name1 = "millibar", symbol = "mb", utype = "pressure", scale = 100, default = "hPa", link = "Bar (unit)", }, ["mbar"] = { name1 = "millibar", symbol = "mbar", utype = "pressure", scale = 100, default = "hPa", link = "Bar (unit)", }, ["mmHg"] = { name1 = "millimetre of mercury", name1_us = "millimeter of mercury", name2 = "millimetres of mercury", name2_us = "millimeters of mercury", symbol = "mmHg", utype = "pressure", scale = 133.322387415, default = "kPa", }, ["Pa"] = { _name1 = "pascal", _symbol = "Pa", utype = "pressure", scale = 1, prefixes = 1, default = "psi", link = "Pascal (unit)", }, ["psf"] = { name1 = "pound per square foot", name2 = "pounds per square foot", symbol = "psf", utype = "pressure", scale = 47.880258980335839, default = "kPa", link = "Pound per square inch", }, ["psi"] = { name1 = "pound per square inch", name2 = "pounds per square inch", symbol = "psi", utype = "pressure", scale = 6894.7572931683608, default = "kPa", }, ["Torr"] = { name1 = "torr", symbol = "Torr", utype = "pressure", scale = 133.32236842105263, default = "kPa", }, ["N/cm2"] = { per = { "N", "cm2" }, utype = "pressure", default = "psi", }, ["N/m2"] = { per = { "N", "m2" }, utype = "pressure", default = "psi", }, ["g/cm2"] = { per = { "g", "cm2" }, utype = "pressure", default = "lb/sqft", multiplier= 9.80665, }, ["g/m2"] = { per = { "g", "m2" }, utype = "pressure", default = "lb/sqft", multiplier= 9.80665, }, ["kg/ha"] = { per = { "kg", "ha" }, utype = "pressure", default = "lb/acre", multiplier= 9.80665, }, ["kg/m2"] = { per = { "kg", "m2" }, utype = "pressure", default = "lb/sqft", multiplier= 9.80665, }, ["lb/1000sqft"] = { per = { "lb", "1000sqft" }, utype = "pressure", default = "g/m2", multiplier= 9.80665, }, ["lb/acre"] = { per = { "lb", "acre" }, utype = "pressure", default = "kg/ha", multiplier= 9.80665, }, ["lb/sqft"] = { per = { "lb", "sqft" }, utype = "pressure", default = "kg/m2", multiplier= 9.80665, }, ["lb/sqyd"] = { per = { "lb", "sqyd" }, utype = "pressure", default = "kg/m2", multiplier= 9.80665, }, ["LT/acre"] = { per = { "LT", "acre" }, utype = "pressure", default = "t/ha", multiplier= 9.80665, }, ["MT/ha"] = { per = { "MT", "ha" }, utype = "pressure", default = "LT/acre ST/acre", multiplier= 9.80665, }, ["oz/sqft"] = { per = { "oz", "sqft" }, utype = "pressure", default = "g/m2", multiplier= 9.80665, }, ["oz/sqyd"] = { per = { "oz", "sqyd" }, utype = "pressure", default = "g/m2", multiplier= 9.80665, }, ["ST/acre"] = { per = { "ST", "acre" }, utype = "pressure", default = "t/ha", multiplier= 9.80665, }, ["t/ha"] = { per = { "t", "ha" }, utype = "pressure", default = "LT/acre ST/acre", multiplier= 9.80665, }, ["tonne/acre"] = { per = { "tonne", "acre" }, utype = "pressure", default = "tonne/ha", multiplier= 9.80665, }, ["tonne/ha"] = { per = { "tonne", "ha" }, utype = "pressure", default = "tonne/acre", multiplier= 9.80665, }, ["kgfpsqcm"] = { target = "kgf/cm2", }, ["kgpsqcm"] = { target = "kg/cm2", }, ["kN/m2"] = { target = "kPa", }, ["lb/in2"] = { target = "lbf/in2", }, ["torr"] = { target = "Torr", }, ["Bq"] = { _name1 = "becquerel", _symbol = "Bq", utype = "radioactivity", scale = 1, prefixes = 1, default = "pCi", link = "Becquerel", }, ["Ci"] = { _name1 = "curie", _symbol = "Ci", utype = "radioactivity", scale = 3.7e10, prefixes = 1, default = "GBq", link = "Curie (unit)", }, ["Rd"] = { _name1 = "rutherford", _symbol = "Rd", utype = "radioactivity", scale = 1e6, prefixes = 1, default = "MBq", link = "Rutherford (unit)", }, ["cm/h"] = { name1 = "centimetre per hour", name1_us = "centimeter per hour", name2 = "centimetres per hour", name2_us = "centimeters per hour", symbol = "cm/h", utype = "speed", scale = 2.7777777777777775e-6, default = "in/h", link = "Metre per second", }, ["cm/s"] = { name1 = "centimetre per second", name1_us = "centimeter per second", name2 = "centimetres per second", name2_us = "centimeters per second", symbol = "cm/s", utype = "speed", scale = 0.01, default = "in/s", link = "Metre per second", }, ["cm/year"] = { name1 = "centimetre per year", name1_us = "centimeter per year", name2 = "centimetres per year", name2_us = "centimeters per year", symbol = "cm/year", utype = "speed", scale = 3.168873850681143e-10, default = "in/year", link = "Orders of magnitude (speed)", }, ["foot/s"] = { name1 = "foot per second", name2 = "foot per second", symbol = "ft/s", utype = "speed", scale = 0.3048, default = "m/s", }, ["ft/min"] = { name1 = "foot per minute", name2 = "feet per minute", symbol = "ft/min", utype = "speed", scale = 0.00508, default = "m/min", link = "Feet per second", }, ["ft/s"] = { name1 = "foot per second", name2 = "feet per second", symbol = "ft/s", utype = "speed", scale = 0.3048, default = "m/s", link = "Feet per second", }, ["furlong per fortnight"] = { name2 = "furlongs per fortnight", symbol = "furlong per fortnight", usename = 1, utype = "speed", scale = 0.00016630952380952381, default = "km/h mph", link = "FFF system", }, ["in/h"] = { name1 = "inch per hour", name2 = "inches per hour", symbol = "in/h", utype = "speed", scale = 7.0555555555555559e-6, default = "cm/h", link = "Inch", }, ["in/s"] = { name1 = "inch per second", name2 = "inches per second", symbol = "in/s", utype = "speed", scale = 0.0254, default = "cm/s", link = "Inch", }, ["in/year"] = { name1 = "inch per year", name2 = "inches per year", symbol = "in/year", utype = "speed", scale = 8.0489395807301024e-10, default = "cm/year", link = "Orders of magnitude (speed)", }, ["isp"] = { name1 = "second", symbol = "s", utype = "speed", scale = 9.80665, default = "km/s", link = "Specific impulse", }, ["km/d"] = { name1 = "kilometre per day", name1_us = "kilometer per day", name2 = "kilometres per day", name2_us = "kilometers per day", symbol = "km/d", utype = "speed", scale = 1.1574074074074074e-2, default = "mi/d", link = "Orders of magnitude (speed)", }, ["km/h"] = { name1 = "kilometre per hour", name1_us = "kilometer per hour", name2 = "kilometres per hour", name2_us = "kilometers per hour", symbol = "km/h", utype = "speed", scale = 0.27777777777777779, default = "mph", link = "Kilometres per hour", }, ["km/s"] = { name1 = "kilometre per second", name1_us = "kilometer per second", name2 = "kilometres per second", name2_us = "kilometers per second", symbol = "km/s", utype = "speed", scale = 1000, default = "mi/s", link = "Metre per second", }, ["kn"] = { name1 = "knot", symbol = "kn", utype = "speed", scale = 0.51444444444444448, default = "km/h mph", link = "Knot (unit)", }, ["kNs/kg"] = { name2 = "kN&#8209;s/kg", symbol = "kN&#8209;s/kg", utype = "speed", scale = 1000, default = "isp", link = "Specific impulse", }, ["m/min"] = { name1 = "metre per minute", name1_us = "meter per minute", name2 = "metres per minute", name2_us = "meters per minute", symbol = "m/min", utype = "speed", scale = 0.016666666666666666, default = "ft/min", link = "Metre per second", }, ["m/s"] = { name1 = "metre per second", name1_us = "meter per second", name2 = "metres per second", name2_us = "meters per second", symbol = "m/s", utype = "speed", scale = 1, default = "ft/s", }, ["Mach"] = { name2 = "Mach", symbol = "Mach", utype = "speed", builtin = "mach", scale = 0, iscomplex= true, default = "km/h mph", link = "Mach number", }, ["mi/d"] = { name1 = "mile per day", name2 = "miles per day", symbol = "mi/d", utype = "speed", scale = 1.8626666666666667e-2, default = "km/d", link = "Orders of magnitude (speed)", }, ["mi/s"] = { name1 = "mile per second", name2 = "miles per second", symbol = "mi/s", utype = "speed", scale = 1609.344, default = "km/s", link = "Mile", }, ["mm/h"] = { name1 = "millimetre per hour", name1_us = "millimeter per hour", name2 = "millimetres per hour", name2_us = "millimeters per hour", symbol = "mm/h", utype = "speed", scale = 2.7777777777777781e-7, default = "in/h", link = "Metre per second", }, ["mph"] = { name1 = "mile per hour", name2 = "miles per hour", symbol = "mph", utype = "speed", scale = 0.44704, default = "km/h", link = "Miles per hour", }, ["Ns/kg"] = { name2 = "N&#8209;s/kg", symbol = "N&#8209;s/kg", utype = "speed", scale = 1, default = "isp", link = "Specific impulse", }, ["si tsfc"] = { name2 = "g/(kN⋅s)", symbol = "g/(kN⋅s)", utype = "speed", scale = 9.9999628621379242e-7, invert = -1, iscomplex= true, default = "tsfc", link = "Thrust specific fuel consumption", }, ["tsfc"] = { name2 = "lb/(lbf⋅h)", symbol = "lb/(lbf⋅h)", utype = "speed", scale = 2.832545036049801e-5, invert = -1, iscomplex= true, default = "si tsfc", link = "Thrust specific fuel consumption", }, ["cm/y"] = { target = "cm/year", }, ["cm/yr"] = { target = "cm/year", }, ["in/y"] = { target = "in/year", }, ["in/yr"] = { target = "in/year", }, ["knot"] = { target = "kn", }, ["knots"] = { target = "kn", }, ["kph"] = { target = "km/h", }, ["mi/h"] = { target = "mph", }, ["mm/s"] = { per = { "mm", "s" }, utype = "speed", default = "in/s", link = "Metre per second", }, ["C"] = { name1 = "degree Celsius", name2 = "degrees Celsius", symbol = "°C", usesymbol= 1, utype = "temperature", scale = 1, offset = -273.15, iscomplex= true, istemperature= true, default = "F", link = "Celsius", }, ["F"] = { name1 = "degree Fahrenheit", name2 = "degrees Fahrenheit", symbol = "°F", usesymbol= 1, utype = "temperature", scale = 0.55555555555555558, offset = 32-273.15*(9/5), iscomplex= true, istemperature= true, default = "C", link = "Fahrenheit", }, ["K"] = { _name1 = "kelvin", _symbol = "K", usesymbol= 1, utype = "temperature", scale = 1, offset = 0, iscomplex= true, istemperature= true, prefixes = 1, default = "C F", link = "Kelvin", }, ["keVT"] = { name1 = "kiloelectronvolt", symbol = "keV", utype = "temperature", scale = 11.604505e6, offset = 0, iscomplex= true, default = "MK", link = "Electronvolt", }, ["R"] = { name1 = "degree Rankine", name2 = "degrees Rankine", symbol = "°R", usesymbol= 1, utype = "temperature", scale = 0.55555555555555558, offset = 0, iscomplex= true, istemperature= true, default = "K F C", link = "Rankine scale", }, ["Celsius"] = { target = "C", }, ["°C"] = { target = "C", }, ["°F"] = { target = "F", }, ["°R"] = { target = "R", }, ["C-change"] = { name1 = "degree Celsius change", name2 = "degrees Celsius change", symbol = "°C", usesymbol= 1, utype = "temperature change", scale = 1, default = "F-change", link = "Celsius", }, ["F-change"] = { name1 = "degree Fahrenheit change", name2 = "degrees Fahrenheit change", symbol = "°F", usesymbol= 1, utype = "temperature change", scale = 0.55555555555555558, default = "C-change", link = "Fahrenheit", }, ["K-change"] = { name1 = "kelvin change", name2 = "kelvins change", symbol = "K", usesymbol= 1, utype = "temperature change", scale = 1, default = "F-change", link = "Kelvin", }, ["°C-change"] = { target = "C-change", }, ["°F-change"] = { target = "F-change", }, ["century"] = { name1 = "century", name2 = "centuries", symbol = "ha", utype = "time", scale = 3155760000, default = "Gs", }, ["d"] = { name1 = "day", symbol = "d", utype = "time", scale = 86400, default = "ks", }, ["decade"] = { name1 = "decade", symbol = "daa", utype = "time", scale = 315576000, default = "Ms", }, ["dog year"] = { name1 = "dog year", symbol = "dog yr", utype = "time", scale = 220903200, default = "years", link = "List of unusual units of measurement#Dog year", }, ["fortnight"] = { symbol = "fortnight", usename = 1, utype = "time", scale = 1209600, default = "week", }, ["h"] = { name1 = "hour", symbol = "h", utype = "time", scale = 3600, default = "ks", }, ["long billion year"] = { name1 = "billion years", name2 = "billion years", symbol = "Ta", utype = "time", scale = 31557600000000000000, default = "Es", link = "Annum", }, ["millennium"] = { name1 = "millennium", name2 = "millennia", symbol = "ka", utype = "time", scale = 31557600000, default = "Gs", }, ["milliard year"] = { name1 = "milliard years", name2 = "milliard years", symbol = "Ga", utype = "time", scale = 31557600000000000, default = "Ps", link = "Annum", }, ["million year"] = { name1 = "million years", name2 = "million years", symbol = "Ma", utype = "time", scale = 31557600000000, default = "Ts", link = "Annum", }, ["min"] = { name1 = "minute", symbol = "min", utype = "time", scale = 60, default = "s", }, ["month"] = { symbol = "month", usename = 1, utype = "time", scale = 2629800, default = "Ms", }, ["months"] = { name1 = "month", symbol = "mo", utype = "time", scale = 2629800, default = "year", }, ["s"] = { _name1 = "second", _symbol = "s", utype = "time", scale = 1, prefixes = 1, default = "min", link = "Second", }, ["short billion year"] = { name1 = "billion years", name2 = "billion years", symbol = "Ga", utype = "time", scale = 31557600000000000, default = "Ps", link = "Annum", }, ["short trillion year"] = { name1 = "trillion years", name2 = "trillion years", symbol = "Ta", utype = "time", scale = 31557600000000000000, default = "Es", link = "Annum", }, ["thousand million year"] = { name1 = "thousand million years", name2 = "thousand million years", symbol = "Ga", utype = "time", scale = 31557600000000000, default = "Ps", link = "Annum", }, ["wk"] = { symbol = "week", usename = 1, utype = "time", scale = 604800, default = "Ms", }, ["year"] = { name1 = "year", symbol = "a", utype = "time", scale = 31557600, default = "Ms", link = "Annum", }, ["years"] = { name1 = "year", symbol = "yr", utype = "time", scale = 31557600, default = "Ms", link = "Annum", }, ["byr"] = { target = "short billion year", }, ["day"] = { target = "d", }, ["days"] = { target = "d", }, ["dog yr"] = { target = "dog year", }, ["Gyr"] = { target = "thousand million year", }, ["hour"] = { target = "h", }, ["hours"] = { target = "h", }, ["kMyr"] = { target = "thousand million year", }, ["kmyr"] = { target = "thousand million year", }, ["kyr"] = { target = "millennium", }, ["long byr"] = { target = "long billion year", }, ["minute"] = { target = "min", }, ["minutes"] = { target = "min", }, ["mth"] = { target = "month", }, ["Myr"] = { target = "million year", }, ["myr"] = { target = "million year", }, ["second"] = { target = "s", }, ["seconds"] = { target = "s", }, ["tmyr"] = { target = "thousand million year", }, ["tryr"] = { target = "short trillion year", }, ["tyr"] = { target = "millennium", }, ["week"] = { target = "wk", }, ["weeks"] = { target = "wk", }, ["yr"] = { target = "year", }, ["kg.m"] = { name1 = "kilogram metre", name1_us = "kilogram meter", symbol = "kg⋅m", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["kgf.m"] = { name1 = "kilogram force-metre", name1_us = "kilogram force-meter", symbol = "kgf⋅m", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbfft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["kgm"] = { name1 = "kilogram metre", name1_us = "kilogram meter", symbol = "kg⋅m", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbfft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["kpm"] = { name1 = "kilopond metre", name1_us = "kilopond meter", symbol = "kp⋅m", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["lb-fft"] = { name1 = "pound force-foot", name2 = "pound force-feet", symbol = "ft⋅lb_f", utype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "Nm", link = "Pound-foot (torque)", }, ["lb.ft"] = { name1 = "pound force-foot", name2 = "pound force-feet", symbol = "lb⋅ft", utype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "Nm", link = "Pound-foot (torque)", }, ["lb.in"] = { name1 = "pound force-inch", symbol = "lb⋅in", utype = "torque", scale = 0.1129848290276167, default = "mN.m", link = "Pound-foot (torque)", }, ["lbfft"] = { name1 = "pound force-foot", name2 = "pound force-feet", symbol = "lbf⋅ft", utype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "Nm", link = "Pound-foot (torque)", }, ["lbft"] = { name1 = "pound-foot", name2 = "pound-feet", symbol = "lb⋅ft", utype = "torque", scale = 1.3558179483314004, default = "Nm", link = "Pound-foot (torque)", }, ["m.kg-f"] = { name1 = "metre kilogram-force", name1_us = "meter kilogram-force", name2 = "metre kilograms-force", name2_us = "meter kilograms-force", symbol = "m⋅kg_f", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbfft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["m.kgf"] = { name1 = "metre kilogram-force", name1_us = "meter kilogram-force", name2 = "metre kilograms-force", name2_us = "meter kilograms-force", symbol = "m⋅kgf", utype = "torque", scale = 9.80665, default = "Nm lbfft", link = "Kilogram metre (torque)", }, ["mN.m"] = { name1 = "millinewton-metre", name1_us = "millinewton-meter", symbol = "mN⋅m", utype = "torque", scale = 0.001, default = "lb.in", link = "Newton-metre", }, ["Nm"] = { _name1 = "newton-metre", _name1_us= "newton-meter", _symbol = "N⋅m", utype = "torque", alttype = "energy", scale = 1, prefixes = 1, default = "lbfft", link = "Newton-metre", }, ["kN/m"] = { per = { "kN", "-m-stiff" }, utype = "torque", default = "lbf/in", }, ["lbf/in"] = { per = { "lbf", "-in-stiff" }, utype = "torque", default = "kN/m", }, ["lb-f.ft"] = { target = "lb-fft", }, ["lbf.ft"] = { target = "lbfft", }, ["lbf·ft"] = { target = "lbfft", }, ["lb·ft"] = { target = "lb.ft", }, ["mkg-f"] = { target = "m.kg-f", }, ["mkgf"] = { target = "m.kgf", }, ["N.m"] = { target = "Nm", }, ["N·m"] = { target = "Nm", }, ["ton-mile"] = { symbol = "ton-mile", usename = 1, utype = "transportation", scale = 1.4599723182105602, default = "tkm", }, ["tkm"] = { name1 = "tonne-kilometre", name1_us = "tonne-kilometer", symbol = "tkm", utype = "transportation", scale = 1, default = "ton-mile", }, ["-12USoz(mL)serve"] = { name1_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;mL) serving", symbol = "12&nbsp;US&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;mL) serving", sym_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;mL) serving", utype = "volume", scale = 0.00035488235475000004, default = "mL", link = "Beverage can#Standard sizes", }, ["-12USoz(ml)serve"] = { name1_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;ml) serving", symbol = "12&nbsp;US&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;ml) serving", sym_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz (355&nbsp;ml) serving", utype = "volume", scale = 0.00035488235475000004, default = "ml", link = "Beverage can#Standard sizes", }, ["-12USozserve"] = { name1_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz serving", symbol = "12&nbsp;US&nbsp;fl&nbsp;oz serving", sym_us = "12&nbsp;U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz serving", utype = "volume", scale = 0.00035488235475000004, default = "mL", link = "Beverage can#Standard sizes", }, ["acre-foot"] = { name1 = "acre-foot", name2 = "acre-foot", symbol = "acre⋅ft", utype = "volume", scale = 1233.48183754752, default = "m3", }, ["acre-ft"] = { name1 = "acre-foot", name2 = "acre-feet", symbol = "acre⋅ft", utype = "volume", scale = 1233.48183754752, default = "m3", }, ["AUtbsp"] = { name1 = "Australian tablespoon", symbol = "AU&nbsp;tbsp", utype = "volume", scale = 0.000020, default = "ml", }, ["Bcuft"] = { name1 = "billion cubic foot", name2 = "billion cubic feet", symbol = "billion cu&nbsp;ft", utype = "volume", scale = 28316846.592, default = "Gl", link = "Cubic foot", }, ["bdft"] = { name1 = "board foot", name2 = "board feet", symbol = "bd&nbsp;ft", utype = "volume", scale = 0.0023597372167, default = "m3", }, ["board feet"] = { name2 = "board feet", symbol = "board foot", usename = 1, utype = "volume", scale = 0.0023597372167, default = "m3", }, ["board foot"] = { name2 = "board foot", symbol = "board foot", usename = 1, utype = "volume", scale = 0.0023597372167, default = "m3", }, ["cc"] = { name1 = "cubic centimetre", name1_us = "cubic centimeter", symbol = "cc", utype = "volume", scale = 0.000001, default = "cuin", }, ["CID"] = { name1 = "cubic inch", name2 = "cubic inches", symbol = "cu&nbsp;in", utype = "volume", scale = 0.000016387064, default = "cc", link = "Cubic inch#Engine displacement", }, ["cord"] = { symbol = "cord", utype = "volume", scale = 3.624556363776, default = "m3", link = "Cord (unit)", }, ["cufoot"] = { name1 = "cubic foot", name2 = "cubic foot", symbol = "cu&nbsp;ft", utype = "volume", scale = 0.028316846592, default = "m3", }, ["cuft"] = { name1 = "cubic foot", name2 = "cubic feet", symbol = "cu&nbsp;ft", utype = "volume", scale = 0.028316846592, default = "m3", }, ["cuin"] = { name1 = "cubic inch", name2 = "cubic inches", symbol = "cu&nbsp;in", utype = "volume", scale = 0.000016387064, default = "cm3", }, ["cumi"] = { name1 = "cubic mile", symbol = "cu&nbsp;mi", utype = "volume", scale = 4168181825.440579584, default = "km3", }, ["cuyd"] = { name1 = "cubic yard", symbol = "cu&nbsp;yd", utype = "volume", scale = 0.764554857984, default = "m3", }, ["firkin"] = { symbol = "firkin", usename = 1, utype = "volume", scale = 0.04091481, default = "l impgal USgal", link = "Firkin (unit)", }, ["foot3"] = { target = "cufoot", }, ["Goilbbl"] = { name1 = "billion barrels", name2 = "billion barrels", symbol = "Gbbl", utype = "volume", scale = 158987294.928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e6 ! e9 ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["gr water"] = { name1 = "grains water", name2 = "grains water", symbol = "gr H₂O", utype = "volume", scale = 0.00000006479891, default = "cm3", link = "Grain (unit)", }, ["grt"] = { name1 = "gross register ton", symbol = "grt", utype = "volume", scale = 2.8316846592, default = "m3", link = "Gross register tonnage", }, ["impbbl"] = { name1 = "imperial barrel", symbol = "imp&nbsp;bbl", utype = "volume", scale = 0.16365924, default = "l impgal USgal", link = "Barrel (unit)", }, ["impbsh"] = { name1 = "imperial bushel", symbol = "imp&nbsp;bsh", utype = "volume", scale = 0.03636872, default = "l impgal USdrygal", }, ["impbu"] = { name1 = "imperial bushel", symbol = "imp&nbsp;bu", utype = "volume", scale = 0.03636872, default = "m3", }, ["impgal"] = { name1 = "imperial gallon", symbol = "imp&nbsp;gal", utype = "volume", scale = 0.00454609, default = "l USgal", }, ["impgi"] = { name1 = "gill", symbol = "gi", utype = "volume", scale = 0.0001420653125, default = "ml USoz", link = "Gill (unit)", }, ["impkenning"] = { name1 = "imperial kenning", symbol = "kenning", utype = "volume", scale = 0.01818436, default = "l USdrygal", link = "Kenning (unit)", }, ["impoz"] = { name1 = "imperial fluid ounce", symbol = "imp&nbsp;fl&nbsp;oz", utype = "volume", scale = 0.0000284130625, default = "ml USoz", }, ["imppk"] = { name1 = "imperial peck", symbol = "pk", utype = "volume", scale = 0.00909218, default = "l USdrygal", link = "Peck", }, ["imppt"] = { name1 = "imperial pint", symbol = "imp&nbsp;pt", utype = "volume", scale = 0.00056826125, default = "l", }, ["impqt"] = { name1 = "imperial quart", symbol = "imp&nbsp;qt", utype = "volume", scale = 0.0011365225, default = "ml USoz", customary= 3, }, ["kilderkin"] = { symbol = "kilderkin", usename = 1, utype = "volume", scale = 0.08182962, default = "l impgal USgal", }, ["koilbbl"] = { name1 = "thousand barrels", name2 = "thousand barrels", symbol = "kbbl", utype = "volume", scale = 158.987294928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! ! e3 ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["L"] = { _name1 = "litre", _name1_us= "liter", _symbol = "L", utype = "volume", scale = 0.001, prefixes = 1, default = "impgal USgal", link = "Litre", }, ["l"] = { _name1 = "litre", _name1_us= "liter", _symbol = "l", utype = "volume", scale = 0.001, prefixes = 1, default = "impgal USgal", link = "Litre", }, ["m3"] = { _name1 = "cubic metre", _name1_us= "cubic meter", _symbol = "m³", prefix_position= 7, utype = "volume", scale = 1, prefixes = 3, default = "cuft", link = "Cubic metre", }, ["Mbbl"] = { name1 = "thousand barrels", name2 = "thousand barrels", symbol = "Mbbl", utype = "volume", scale = 158.987294928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e3 ! ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["MMoilbbl"] = { name1 = "million barrels", name2 = "million barrels", symbol = "MMbbl", utype = "volume", scale = 158987.294928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e3 ! e6 ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["Moilbbl"] = { name1 = "million barrels", name2 = "million barrels", symbol = "Mbbl", utype = "volume", scale = 158987.294928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e3 ! e6 ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["MTON"] = { name1 = "measurement ton", symbol = "MTON", utype = "volume", scale = 1.13267386368, default = "m3", }, ["MUSgal"] = { name1 = "million US gallons", name1_us = "million U.S. gallons", name2 = "million US gallons", name2_us = "million U.S. gallons", symbol = "million US&nbsp;gal", sym_us = "million U.S.&nbsp;gal", utype = "volume", scale = 3785.411784, default = "Ml", link = "US gallon", }, ["oilbbl"] = { name1 = "barrel", symbol = "bbl", utype = "volume", scale = 0.158987294928, default = "m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["stere"] = { symbol = "stere", usename = 1, utype = "volume", scale = 1, default = "cuft", }, ["Toilbbl"] = { name1 = "trillion barrels", name2 = "trillion barrels", symbol = "Tbbl", utype = "volume", scale = 158987294928, default = "v * 1.58987294928 < 10 ! e9 ! e12 ! m3", link = "Barrel (unit)#Oil barrel", }, ["USbbl"] = { name1 = "US barrel", name1_us = "U.S. barrel", symbol = "US&nbsp;bbl", sym_us = "U.S.&nbsp;bbl", utype = "volume", scale = 0.119240471196, default = "l USgal impgal", link = "Barrel (unit)", }, ["USbeerbbl"] = { name1 = "US beer barrel", name1_us = "U.S. beer barrel", symbol = "US&nbsp;bbl", sym_us = "U.S.&nbsp;bbl", utype = "volume", scale = 0.117347765304, default = "l USgal impgal", link = "Barrel (unit)", }, ["USbsh"] = { name1 = "US bushel", name1_us = "U.S. bushel", symbol = "US&nbsp;bsh", sym_us = "U.S.&nbsp;bsh", utype = "volume", scale = 0.03523907016688, default = "l USdrygal impgal", link = "Bushel", }, ["USbu"] = { name1 = "US bushel", name1_us = "U.S. bushel", symbol = "US&nbsp;bu", sym_us = "U.S.&nbsp;bu", utype = "volume", scale = 0.03523907016688, default = "l USdrygal impgal", link = "Bushel", }, ["USdrybbl"] = { name1 = "US dry barrel", name1_us = "U.S. dry barrel", symbol = "US&nbsp;dry&nbsp;bbl", sym_us = "U.S.&nbsp;dry&nbsp;bbl", utype = "volume", scale = 0.11562819898508, default = "m3", link = "Barrel (unit)", }, ["USdrygal"] = { name1 = "US dry gallon", name1_us = "U.S. dry gallon", symbol = "US&nbsp;dry&nbsp;gal", sym_us = "U.S.&nbsp;dry&nbsp;gal", utype = "volume", scale = 0.00440488377086, default = "l", link = "Gallon", }, ["USdrypt"] = { name1 = "US dry pint", name1_us = "U.S. dry pint", symbol = "US&nbsp;dry&nbsp;pt", sym_us = "U.S.&nbsp;dry&nbsp;pt", utype = "volume", scale = 0.0005506104713575, default = "ml", link = "Pint", }, ["USdryqt"] = { name1 = "US dry quart", name1_us = "U.S. dry quart", symbol = "US&nbsp;dry&nbsp;qt", sym_us = "U.S.&nbsp;dry&nbsp;qt", utype = "volume", scale = 0.001101220942715, default = "ml", link = "Quart", }, ["USflgal"] = { name1 = "US gallon", name1_us = "U.S. gallon", symbol = "US fl gal", sym_us = "U.S.&nbsp;fl&nbsp;gal", utype = "volume", scale = 0.003785411784, default = "l impgal", link = "Gallon", }, ["USgal"] = { name1 = "US gallon", name1_us = "U.S. gallon", symbol = "US&nbsp;gal", sym_us = "U.S.&nbsp;gal", utype = "volume", scale = 0.003785411784, default = "l impgal", }, ["USgi"] = { name1 = "gill", symbol = "gi", utype = "volume", scale = 0.0001182941183, default = "ml impoz", link = "Gill (unit)", }, ["USkenning"] = { name1 = "US kenning", name1_us = "U.S. kenning", symbol = "US&nbsp;kenning", sym_us = "U.S.&nbsp;kenning", utype = "volume", scale = 0.01761953508344, default = "l impgal", link = "Kenning (unit)", }, ["USmin"] = { name1 = "US minim", name1_us = "U.S. minim", symbol = "US&nbsp;min", sym_us = "U.S.&nbsp;min", utype = "volume", scale = 0.000000061611519921875, default = "ml", link = "Minim (unit)", }, ["USoz"] = { name1 = "US fluid ounce", name1_us = "U.S. fluid ounce", symbol = "US&nbsp;fl&nbsp;oz", sym_us = "U.S.&nbsp;fl&nbsp;oz", utype = "volume", scale = 0.0000295735295625, default = "ml", }, ["USpk"] = { name1 = "US peck", name1_us = "U.S. peck", symbol = "US&nbsp;pk", sym_us = "U.S.&nbsp;pk", utype = "volume", scale = 0.00880976754172, default = "l impgal", link = "Peck", }, ["USpt"] = { name1 = "US pint", name1_us = "U.S. pint", symbol = "US&nbsp;pt", sym_us = "U.S.&nbsp;pt", utype = "volume", scale = 0.000473176473, default = "l imppt", link = "Pint", }, ["USqt"] = { name1 = "US quart", name1_us = "U.S. quart", symbol = "US&nbsp;qt", sym_us = "U.S.&nbsp;qt", utype = "volume", scale = 0.000946352946, default = "ml", link = "Quart", customary= 1, }, ["USquart"] = { name1 = "US quart", name1_us = "U.S. quart", symbol = "US&nbsp;qt", sym_us = "U.S.&nbsp;qt", utype = "volume", scale = 0.000946352946, default = "ml impoz", link = "Quart", }, ["UStbsp"] = { name1 = "US tablespoon", name1_us = "U.S. tablespoon", symbol = "US&nbsp;tbsp", sym_us = "U.S.&nbsp;tbsp", utype = "volume", scale = 1.4786764781250001e-5, default = "ml", }, ["winecase"] = { symbol = "case", usename = 1, utype = "volume", scale = 0.009, default = "l", link = "Case (goods)", }, ["*U.S.drygal"] = { target = "USdrygal", sp_us = true, customary= 2, }, ["*U.S.gal"] = { target = "USgal", sp_us = true, default = "L impgal", customary= 2, }, ["+USdrygal"] = { target = "USdrygal", customary= 1, }, ["+usfloz"] = { target = "USoz", link = "Fluid ounce", customary= 1, }, ["+USgal"] = { target = "USgal", customary= 1, }, ["+USoz"] = { target = "USoz", customary= 1, }, ["@impgal"] = { target = "impgal", link = "Gallon", customary= 3, }, ["acre feet"] = { target = "acre-ft", }, ["acre foot"] = { target = "acre-foot", }, ["acre ft"] = { target = "acre-ft", }, ["acre-feet"] = { target = "acre-ft", }, ["acre.foot"] = { target = "acre-foot", }, ["acre.ft"] = { target = "acre-ft", }, ["acre·ft"] = { target = "acre-ft", }, ["bushels"] = { target = "USbsh", }, ["cid"] = { target = "CID", }, ["ft3"] = { target = "cuft", }, ["gal"] = { target = "USgal", }, ["gallon"] = { shouldbe = "Use %{USgal%} for US gallons or %{impgal%} for imperial gallons (not %{gallon%})", }, ["gallons"] = { shouldbe = "Use %{USgal%} for US gallons or %{impgal%} for imperial gallons (not %{gallons%})", }, ["Gcuft"] = { target = "e9cuft", }, ["impfloz"] = { target = "impoz", }, ["Impgal"] = { target = "impgal", }, ["in3"] = { target = "cuin", symbol = "in³", }, ["kcuft"] = { target = "e3cuft", }, ["kcum"] = { target = "e3m3", }, ["km³"] = { target = "km3", }, ["liter"] = { target = "L", sp_us = true, }, ["liters"] = { target = "L", sp_us = true, }, ["litre"] = { target = "L", }, ["litres"] = { target = "L", }, ["Mcuft"] = { target = "e6cuft", }, ["Mcum"] = { target = "e6m3", }, ["Mft3"] = { target = "e6cuft", }, ["mi3"] = { target = "cumi", }, ["m³"] = { target = "m3", }, ["Pcuft"] = { target = "e15cuft", }, ["pt"] = { shouldbe = "Use %{USpt%} for US pints or %{imppt%} for imperial pints (not %{pt%})", }, ["qt"] = { shouldbe = "Use %{USqt%} for US quarts or %{impqt%} for imperial quarts (not %{qt%})", }, ["Tcuft"] = { target = "e12cuft", }, ["Tft3"] = { target = "e12cuft", }, ["U.S.bbl"] = { target = "USbbl", sp_us = true, default = "l U.S.gal impgal", }, ["U.S.beerbbl"] = { target = "USbeerbbl", sp_us = true, default = "l U.S.gal impgal", }, ["U.S.bsh"] = { target = "USbsh", sp_us = true, default = "l U.S.drygal impgal", }, ["U.S.bu"] = { target = "USbu", sp_us = true, default = "l U.S.drygal impgal", }, ["U.S.drybbl"] = { target = "USdrybbl", sp_us = true, }, ["U.S.drygal"] = { target = "USdrygal", sp_us = true, }, ["U.S.drypt"] = { target = "USdrypt", sp_us = true, }, ["U.S.dryqt"] = { target = "USdryqt", sp_us = true, }, ["U.S.flgal"] = { target = "USflgal", sp_us = true, }, ["U.S.floz"] = { target = "USoz", sp_us = true, }, ["U.S.gal"] = { target = "USgal", sp_us = true, default = "L impgal", link = "U.S. gallon", }, ["u.s.gal"] = { target = "USgal", sp_us = true, default = "L impgal", link = "U.S. gallon", }, ["U.S.gi"] = { target = "USgi", sp_us = true, }, ["U.S.kenning"] = { target = "USkenning", sp_us = true, }, ["U.S.oz"] = { target = "USoz", sp_us = true, }, ["U.S.pk"] = { target = "USpk", sp_us = true, }, ["U.S.pt"] = { target = "USpt", sp_us = true, }, ["U.S.qt"] = { target = "USqt", sp_us = true, default = "L impqt", customary= 2, }, ["usbbl"] = { target = "USbbl", }, ["usbeerbbl"] = { target = "USbeerbbl", }, ["usbsh"] = { target = "USbsh", }, ["usbu"] = { target = "USbu", }, ["usdrybbl"] = { target = "USdrybbl", }, ["usdrygal"] = { target = "USdrygal", }, ["usdrypt"] = { target = "USdrypt", }, ["usdryqt"] = { target = "USdryqt", }, ["USfloz"] = { target = "USoz", }, ["usfloz"] = { target = "USoz", }, ["USGAL"] = { target = "USgal", }, ["usgal"] = { target = "USgal", }, ["usgi"] = { target = "USgi", }, ["uskenning"] = { target = "USkenning", }, ["usoz"] = { target = "USoz", }, ["uspk"] = { target = "USpk", }, ["uspt"] = { target = "USpt", }, ["usqt"] = { target = "USqt", }, ["yd3"] = { target = "cuyd", }, ["cuft/sqmi"] = { per = { "cuft", "sqmi" }, utype = "volume per unit area", default = "m3/km2", }, ["m3/ha"] = { name1 = "cubic metre per hectare", name1_us = "cubic meter per hectare", name2 = "cubic metres per hectare", name2_us = "cubic meters per hectare", symbol = "m³/ha", utype = "volume per unit area", scale = 0.0001, default = "USbu/acre", link = "Hectare", }, ["m3/km2"] = { per = { "m3", "km2" }, utype = "volume per unit area", default = "cuft/sqmi", }, ["U.S.gal/acre"] = { per = { "U.S.gal", "acre" }, utype = "volume per unit area", default = "m3/km2", }, ["USbu/acre"] = { name2 = "US bushels per acre", symbol = "US bushel per acre", usename = 1, utype = "volume per unit area", scale = 8.7077638761350888e-6, default = "m3/ha", link = "Bushel", }, ["USgal/acre"] = { per = { "USgal", "acre" }, utype = "volume per unit area", default = "m3/km2", }, ["cuyd/mi"] = { per = { "cuyd", "mi" }, utype = "volume per unit length", default = "m3/km", }, ["m3/km"] = { per = { "m3", "km" }, utype = "volume per unit length", default = "cuyd/mi", }, ["mich"] = { combination= { "ch", "mi" }, multiple = { 80 }, utype = "length", }, ["michlk"] = { combination= { "chlk", "mi" }, multiple = { 80 }, utype = "length", }, ["michainlk"] = { combination= { "chainlk", "mi" }, multiple = { 80 }, utype = "length", }, ["miyd"] = { combination= { "yd", "mi" }, multiple = { 1760 }, utype = "length", }, ["miydftin"] = { combination= { "in", "ft", "yd", "mi" }, multiple = { 12, 3, 1760 }, utype = "length", }, ["mift"] = { combination= { "ft", "mi" }, multiple = { 5280 }, utype = "length", }, ["ydftin"] = { combination= { "in", "ft", "yd" }, multiple = { 12, 3 }, utype = "length", }, ["ydft"] = { combination= { "ft", "yd" }, multiple = { 3 }, utype = "length", }, ["ftin"] = { combination= { "in", "ft" }, multiple = { 12 }, utype = "length", }, ["footin"] = { combination= { "in", "foot" }, multiple = { 12 }, utype = "length", }, ["handin"] = { combination= { "in", "hand" }, multiple = { 4 }, utype = "length", }, ["lboz"] = { combination= { "oz", "lb" }, multiple = { 16 }, utype = "mass", }, ["stlb"] = { combination= { "lb", "st" }, multiple = { 14 }, utype = "mass", }, ["stlboz"] = { combination= { "oz", "lb", "st" }, multiple = { 16, 14 }, utype = "mass", }, ["st and lb"] = { combination= { "lb", "st" }, multiple = { 14 }, utype = "mass", }, ["GN LTf"] = { combination= { "GN", "-LTf" }, utype = "force", }, ["GN LTf STf"] = { combination= { "GN", "-LTf", "-STf" }, utype = "force", }, ["GN STf"] = { combination= { "GN", "-STf" }, utype = "force", }, ["GN STf LTf"] = { combination= { "GN", "-STf", "-LTf" }, utype = "force", }, ["kN LTf"] = { combination= { "kN", "-LTf" }, utype = "force", }, ["kN LTf STf"] = { combination= { "kN", "-LTf", "-STf" }, utype = "force", }, ["kN STf"] = { combination= { "kN", "-STf" }, utype = "force", }, ["kN STf LTf"] = { combination= { "kN", "-STf", "-LTf" }, utype = "force", }, ["LTf STf"] = { combination= { "-LTf", "-STf" }, utype = "force", }, ["MN LTf"] = { combination= { "MN", "-LTf" }, utype = "force", }, ["MN LTf STf"] = { combination= { "MN", "-LTf", "-STf" }, utype = "force", }, ["MN STf"] = { combination= { "MN", "-STf" }, utype = "force", }, ["MN STf LTf"] = { combination= { "MN", "-STf", "-LTf" }, utype = "force", }, ["STf LTf"] = { combination= { "-STf", "-LTf" }, utype = "force", }, ["L/100 km mpgimp"] = { combination= { "L/100 km", "mpgimp" }, utype = "fuel efficiency", }, ["l/100 km mpgimp"] = { combination= { "l/100 km", "mpgimp" }, utype = "fuel efficiency", }, ["L/100 km mpgUS"] = { combination= { "L/100 km", "mpgus" }, utype = "fuel efficiency", }, ["L/100 km mpgus"] = { combination= { "L/100 km", "mpgus" }, utype = "fuel efficiency", }, ["l/100 km mpgus"] = { combination= { "l/100 km", "mpgus" }, utype = "fuel efficiency", }, ["mpgimp L/100 km"] = { combination= { "mpgimp", "L/100 km" }, utype = "fuel efficiency", }, ["LT ST t"] = { combination= { "lt", "-ST", "t" }, utype = "mass", }, ["LT t ST"] = { combination= { "lt", "t", "-ST" }, utype = "mass", }, ["ST LT t"] = { combination= { "-ST", "lt", "t" }, utype = "mass", }, ["ST t LT"] = { combination= { "-ST", "t", "lt" }, utype = "mass", }, ["t LT ST"] = { combination= { "t", "lt", "-ST" }, utype = "mass", }, ["ton"] = { combination= { "LT", "ST" }, utype = "mass", }, ["kPa kg/cm2"] = { combination= { "kPa", "kgf/cm2" }, utype = "pressure", }, ["kPa lb/in2"] = { combination= { "kPa", "-lb/in2" }, utype = "pressure", }, ["floz"] = { combination= { "impoz", "USoz" }, utype = "volume", }, } --------------------------------------------------------------------------- -- Do not change the data in this table because it is created by running -- -- a script that reads the wikitext from a wiki page (see note above). -- --------------------------------------------------------------------------- local default_exceptions = { -- Prefixed units with a default different from that of the base unit. -- Each key item is a prefixed symbol (unitcode for engineering notation). ["cm²"] = "sqin", ["dm²"] = "sqin", ["e3acre"] = "km2", ["e3m2"] = "e6sqft", ["e6acre"] = "km2", ["e6ha"] = "e6acre", ["e6km2"] = "e6sqmi", ["e6m2"] = "e6sqft", ["e6sqft"] = "v * 9.290304 < 100 ! e3 ! e6 ! m2", ["e6sqmi"] = "e6km2", ["hm²"] = "acre", ["km²"] = "sqmi", ["mm²"] = "sqin", ["aJ"] = "eV", ["e3BTU"] = "MJ", ["e6BTU"] = "GJ", ["EJ"] = "kWh", ["fJ"] = "keV", ["GJ"] = "kWh", ["MJ"] = "kWh", ["PJ"] = "kWh", ["pJ"] = "MeV", ["TJ"] = "kWh", ["YJ"] = "kWh", ["yJ"] = "μeV", ["ZJ"] = "kWh", ["zJ"] = "meV", ["e12cuft/a"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e9 ! e12 ! m3/a", ["e12cuft/d"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e9 ! e12 ! m3/d", ["e12m3/a"] = "Tcuft/a", ["e12m3/d"] = "Tcuft/d", ["e3cuft/a"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! ! e3 ! m3/a", ["e3cuft/d"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! ! e3 ! m3/d", ["e3cuft/s"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! ! e3 ! m3/s", ["e3m3/a"] = "v < 28.316846592 ! k ! M ! cuft/a", ["e3m3/d"] = "v < 28.316846592 ! k ! M ! cuft/d", ["e3m3/s"] = "v < 28.316846592 ! k ! M ! cuft/s", ["e3USgal/a"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! ! e3 ! m3/a", ["e6cuft/a"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e3 ! e6 ! m3/a", ["e6cuft/d"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e3 ! e6 ! m3/d", ["e6cuft/s"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e3 ! e6 ! m3/s", ["e6m3/a"] = "v < 28.316846592 ! M ! G ! cuft/a", ["e6m3/d"] = "v < 28.316846592 ! M ! G ! cuft/d", ["e6m3/s"] = "v < 28.316846592 ! e6 ! e9 ! cuft/s", ["e6USgal/a"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! e3 ! e6 ! m3/a", ["e9cuft/a"] = "m3/a", ["e9cuft/d"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e6 ! e9 ! m3/d", ["e9m3/a"] = "v < 28.316846592 ! G ! T ! cuft/a", ["e9m3/d"] = "v < 28.316846592 ! G ! T ! cuft/d", ["e9m3/s"] = "v < 28.316846592 ! e9 ! e12 ! cuft/s", ["e9USgal/a"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! e6 ! e9 ! m3/a", ["e9USgal/s"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! e6 ! e9 ! m3/s", ["nN"] = "gr-f", ["μN"] = "gr-f", ["mN"] = "oz-f", ["am"] = "in", ["cm"] = "in", ["dam"] = "ft", ["dm"] = "in", ["e12km"] = "e12mi", ["e12mi"] = "e12km", ["e3AU"] = "ly", ["e3km"] = "e3mi", ["e3mi"] = "e3km", ["e6km"] = "e6mi", ["e6mi"] = "e6km", ["e9km"] = "AU", ["e9mi"] = "e9km", ["Em"] = "mi", ["fm"] = "in", ["Gm"] = "mi", ["hm"] = "ft", ["km"] = "mi", ["mm"] = "in", ["Mm"] = "mi", ["nm"] = "in", ["Pm"] = "mi", ["pm"] = "in", ["Tm"] = "mi", ["Ym"] = "mi", ["ym"] = "in", ["Zm"] = "mi", ["zm"] = "in", ["μm"] = "in", ["e12lb"] = "v * 4.5359237 < 10 ! Mt ! Gt", ["e3lb"] = "v * 4.5359237 < 10 ! kg ! t", ["e3ozt"] = "v * 0.311034768 < 10 ! kg ! t", ["e3t"] = "LT ST", ["e6carat"] = "t", ["e6lb"] = "v * 4.5359237 < 10 ! t ! kilotonne", ["e6ozt"] = "lb kg", ["e6ST"] = "Mt", ["e6t"] = "LT ST", ["e9lb"] = "v * 4.5359237 < 10 ! kilotonne ! Mt", ["e9t"] = "LT ST", ["Gg"] = "lb", ["kg"] = "lb", ["mg"] = "gr", ["Mg"] = "LT ST", ["ng"] = "gr", ["μg"] = "gr", ["mBq"] = "fCi", ["kBq"] = "nCi", ["MBq"] = "μCi", ["GBq"] = "mCi", ["TBq"] = "Ci", ["PBq"] = "kCi", ["EBq"] = "kCi", ["fCi"] = "mBq", ["pCi"] = "Bq", ["nCi"] = "Bq", ["μCi"] = "kBq", ["mCi"] = "MBq", ["kCi"] = "TBq", ["MCi"] = "PBq", ["ns"] = "μs", ["μs"] = "ms", ["ms"] = "s", ["ks"] = "h", ["Ms"] = "week", ["Gs"] = "decade", ["Ts"] = "millennium", ["Ps"] = "million year", ["Es"] = "thousand million year", ["MK"] = "keVT", ["cL"] = "impoz usoz", ["cl"] = "impoz usoz", ["cm³"] = "cuin", ["dL"] = "impoz usoz", ["dl"] = "impoz usoz", ["mm³"] = "cuin", ["dm³"] = "cuin", ["e12cuft"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e9 ! e12 ! m3", ["e12impgal"] = "v * 4.54609 < 1000 ! T ! P ! l", ["e12m3"] = "v < 28.316846592 ! T ! P ! cuft", ["e12U.S.gal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! T ! P ! l", ["e12USgal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! T ! P ! l", ["e15cuft"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e12 ! e15 ! m3", ["e15m3"] = "Pcuft", ["e3bdft"] = "v * 0.23597372167 < 100 ! e3 ! e6 ! m3", ["e3cuft"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! ! e3 ! m3", ["e3impgal"] = "v * 4.54609 < 1000 ! k ! M ! l", ["e3m3"] = "v < 28.316846592 ! k ! M ! cuft", ["e3U.S.gal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! k ! M ! l", ["e3USgal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! k ! M ! l", ["e6bdft"] = "v * 0.23597372167 < 100 ! e3 ! e6 ! m3", ["e6cuft"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e3 ! e6 ! m3", ["e6cuyd"] = "v * 7.64554857984 < 10 ! e3 ! e6 ! m3", ["e6impgal"] = "v * 4.54609 < 1000 ! M ! G ! l", ["e6L"] = "USgal", ["e6m3"] = "v < 28.316846592 ! M ! G ! cuft", ["e6U.S.gal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! M ! G ! l", ["e6USgal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! M ! G ! l", ["e9bdft"] = "v * 0.23597372167 < 100 ! e6 ! e9 ! m3", ["e9cuft"] = "v * 2.8316846592 < 100 ! e6 ! e9 ! m3", ["e9impgal"] = "v * 4.54609 < 1000 ! G ! T ! l", ["e9m3"] = "v < 28.316846592 ! G ! T ! cuft", ["e9U.S.gal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! G ! T ! l", ["e9USgal"] = "v * 3.785411784 < 1000 ! G ! T ! l", ["GL"] = "cuft", ["Gl"] = "cuft", ["kL"] = "cuft", ["kl"] = "cuft", ["km³"] = "cumi", ["mL"] = "impoz usoz", ["ml"] = "impoz usoz", ["Ml"] = "v < 28.316846592 ! e3 ! e6 ! cuft", ["ML"] = "v < 28.316846592 ! e3 ! e6 ! cuft", ["TL"] = "cumi", ["Tl"] = "cumi", ["μL"] = "cuin", ["μl"] = "cuin", } --------------------------------------------------------------------------- -- Do not change the data in this table because it is created by running -- -- a script that reads the wikitext from a wiki page (see note above). -- --------------------------------------------------------------------------- local link_exceptions = { -- Prefixed units with a linked article different from that of the base unit. -- Each key item is a prefixed symbol (not unitcode). ["mm²"] = "Square millimetre", ["cm²"] = "Square centimetre", ["dm²"] = "Square decimetre", ["km²"] = "Square kilometre", ["kJ"] = "Kilojoule", ["MJ"] = "Megajoule", ["GJ"] = "Gigajoule", ["TJ"] = "Terajoule", ["fm"] = "Femtometre", ["pm"] = "Picometre", ["nm"] = "Nanometre", ["μm"] = "Micrometre", ["mm"] = "Millimetre", ["cm"] = "Centimetre", ["dm"] = "Decimetre", ["dam"] = "Decametre", ["hm"] = "Hectometre", ["km"] = "Kilometre", ["Mm"] = "Megametre", ["Gm"] = "Gigametre", ["Tm"] = "Terametre", ["Pm"] = "Petametre", ["Em"] = "Exametre", ["Zm"] = "Zettametre", ["Ym"] = "Yottametre", ["μg"] = "Microgram", ["mg"] = "Milligram", ["kg"] = "Kilogram", ["Mg"] = "Tonne", ["yW"] = "Yoctowatt", ["zW"] = "Zeptowatt", ["aW"] = "Attowatt", ["fW"] = "Femtowatt", ["pW"] = "Picowatt", ["nW"] = "Nanowatt", ["μW"] = "Microwatt", ["mW"] = "Milliwatt", ["kW"] = "Kilowatt", ["MW"] = "Megawatt", ["GW"] = "Gigawatt", ["TW"] = "Terawatt", ["PW"] = "Petawatt", ["EW"] = "Exawatt", ["ZW"] = "Zettawatt", ["YW"] = "Yottawatt", ["as"] = "Attosecond", ["fs"] = "Femtosecond", ["ps"] = "Picosecond", ["ns"] = "Nanosecond", ["μs"] = "Microsecond", ["ms"] = "Millisecond", ["ks"] = "Kilosecond", ["Ms"] = "Megasecond", ["Gs"] = "Gigasecond", ["Ts"] = "Terasecond", ["Ps"] = "Petasecond", ["Es"] = "Exasecond", ["Zs"] = "Zettasecond", ["Ys"] = "Yottasecond", ["mm³"] = "Cubic millimetre", ["cm³"] = "Cubic centimetre", ["dm³"] = "Cubic decimetre", ["dam³"] = "Cubic decametre", ["km³"] = "Cubic kilometre", ["μL"] = "Microlitre", ["μl"] = "Microlitre", ["mL"] = "Millilitre", ["ml"] = "Millilitre", ["cL"] = "Centilitre", ["cl"] = "Centilitre", ["dL"] = "Decilitre", ["dl"] = "Decilitre", ["daL"] = "Decalitre", ["dal"] = "Decalitre", ["hL"] = "Hectolitre", ["hl"] = "Hectolitre", ["kL"] = "Kilolitre", ["kl"] = "Kilolitre", ["ML"] = "Megalitre", ["Ml"] = "Megalitre", ["GL"] = "Gigalitre", ["Gl"] = "Gigalitre", ["TL"] = "Teralitre", ["Tl"] = "Teralitre", ["PL"] = "Petalitre", ["Pl"] = "Petalitre", } --------------------------------------------------------------------------- -- Do not change the data in this table because it is created by running -- -- a script that reads the wikitext from a wiki page (see note above). -- --------------------------------------------------------------------------- local per_unit_fixups = { -- Automatically created per units of form "x/y" may have their unit type -- changed, for example, "length/time" is changed to "speed". -- Other adjustments can also be specified. ["/area"] = "per unit area", ["/volume"] = "per unit volume", ["area/area"] = "area per unit area", ["energy/length"] = "energy per unit length", ["energy/mass"] = "energy per unit mass", ["energy/time"] = { utype = "power", link = "Power (physics)" }, ["energy/volume"] = "energy per unit volume", ["force/area"] = { utype = "pressure", link = "Pressure" }, ["length/length"] = { utype = "gradient", link = "Grade (slope)" }, ["length/time"] = { utype = "speed", link = "Speed" }, ["length/time/time"] = { utype = "acceleration", link = "Acceleration" }, ["mass/area"] = { utype = "pressure", multiplier = 9.80665 }, ["mass/length"] = "linear density", ["mass/mass"] = "concentration", ["mass/power"] = "mass per unit power", ["mass/time"] = "mass per unit time", ["mass/volume"] = { utype = "density", link = "Density" }, ["power/mass"] = "power per unit mass", ["power/volume"] = { link = "Power density" }, ["pressure/length"] = "fracture gradient", ["speed/time"] = { utype = "acceleration", link = "Acceleration" }, ["volume/area"] = "volume per unit area", ["volume/length"] = "volume per unit length", ["volume/time"] = "flow", } return { all_units = all_units, default_exceptions = default_exceptions, link_exceptions = link_exceptions, per_unit_fixups = per_unit_fixups, } q4cyl1vehwilu3nh1tc3rjimkhuuu45 828 634863 6175698 2022-08-09T07:00:56Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '-- Text used by Module:Convert for enwiki. -- This is a separate module to simplify translation for use on another wiki. -- See [[:en:Template:Convert/Transwiki guide]] if copying to another wiki. -- Some units accept an SI prefix before the unit code, such as "kg" for kilogram. local SIprefixes = { -- The prefix field is what the prefix should be, if different from the prefix used. ['Y'] = { exponent = 24, name = 'yotta', }, ['Z'] = { exponent = 21, na...' Scribunto text/plain -- Text used by Module:Convert for enwiki. -- This is a separate module to simplify translation for use on another wiki. -- See [[:en:Template:Convert/Transwiki guide]] if copying to another wiki. -- Some units accept an SI prefix before the unit code, such as "kg" for kilogram. local SIprefixes = { -- The prefix field is what the prefix should be, if different from the prefix used. ['Y'] = { exponent = 24, name = 'yotta', }, ['Z'] = { exponent = 21, name = 'zetta', }, ['E'] = { exponent = 18, name = 'exa' , }, ['P'] = { exponent = 15, name = 'peta' , }, ['T'] = { exponent = 12, name = 'tera' , }, ['G'] = { exponent = 9, name = 'giga' , }, ['M'] = { exponent = 6, name = 'mega' , }, ['k'] = { exponent = 3, name = 'kilo' , }, ['h'] = { exponent = 2, name = 'hecto', }, ['da']= { exponent = 1, name = 'deca' , name_us = 'deka' }, ['d'] = { exponent = -1, name = 'deci' , }, ['c'] = { exponent = -2, name = 'centi', }, ['m'] = { exponent = -3, name = 'milli', }, ['μ'] = { exponent = -6, name = 'micro', }, -- key = 'GREEK SMALL LETTER MU' (U+03BC) utf-8 CE BC ['µ'] = { exponent = -6, name = 'micro', prefix = 'μ' }, -- key = 'MICRO SIGN' (U+00B5) utf-8 C2 B5 ['u'] = { exponent = -6, name = 'micro', prefix = 'μ' }, -- not an SI prefix, but allow for people typing this ['n'] = { exponent = -9, name = 'nano' , }, ['p'] = { exponent =-12, name = 'pico' , }, ['f'] = { exponent =-15, name = 'femto', }, ['a'] = { exponent =-18, name = 'atto' , }, ['z'] = { exponent =-21, name = 'zepto', }, ['y'] = { exponent =-24, name = 'yocto', }, } -- Some units can be qualified with one of the following prefixes, when linked. local customary_units = { { "US", link = "United States customary units" }, { "U.S.", link = "United States customary units" }, { "imperial", link = "Imperial units" }, { "imp", link = "Imperial units" }, } -- Names when using engineering notation (a prefix of "eN" where N is a number; example "e6km"). -- key = { "name", link = "article title", exponent = numeric_key_value } -- If lk=on and link is defined, the name of the number will appear as a link. local eng_scales = { ["3"] = { "thousand", exponent = 3 }, ["6"] = { "million", exponent = 6 }, ["9"] = { "billion", link = "1000000000 (number)", exponent = 9 }, ["12"] = { "trillion", link = "1000000000000 (number)", exponent = 12 }, ["15"] = { "quadrillion", link = "1000000000000000 (number)", exponent = 15 }, } local all_categories = { unit = "[[Category:Convert errors]]", option = "[[Category:Convert errors]]", warning = '[[Category:Convert invalid options]]', tracking = '[[Category:Convert tracking]]', } -- For some error messages, the following puts the wanted style around -- each unit code marked like '...%{ft%}...'. local unitcode_regex = '%%([{}])' local unitcode_replace = { ['{'] = '"', ['}'] = '"' } -- no longer need the more elaborate substitute used before 2013-09-28 -- All messages that may be displayed if a problem occurs. local all_messages = { -- Message format string: $1=title, $2=text, $3=category, $4=anchor. -- Each displayed message starts with "Convert:" so can easily locate by searching article. cvt_format = '<sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">[<i>[[Help:Convert messages#$4|<span title="Convert: $1">convert: $2</span>]]</i>]</sup>$3<span class="error"></span>', cvt_format2 = '<sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">[[Help:Convert messages#$4|<span title="Convert: $1">$2</span>]]</sup>$3<span class="error"></span>', cvt_format_preview = '<strong class="error">Error in convert: $1 [[Help:Convert messages#$4|(help)]]</strong>$3', -- Each of following messages is a table: -- { [1] = 'title', -- mouseover title text -- [2] = 'text', -- link text displayed in article -- [3] = 'category key', -- key to lookup category in all_categories -- [4] = 'anchor', -- anchor for link to relevant section on help page -- regex = gsub_regex, -- replace = gsub_table, -- } Mouseover title text Link text CatKey Anchor cvt_bad_input = { 'input "$1" must be a number and unit' , 'invalid input' , 'option', 'invalid_input' }, cvt_bad_num = { 'Value "$1" must be a number' , 'invalid number' , 'option', 'invalid_number' }, cvt_big_prec = { 'Precision "$1" is too large' , 'precision too large' , 'option', 'precision_too_large' }, cvt_invalid_num = { 'Number has overflowed' , 'number overflow' , 'option', 'number_overflow' }, cvt_no_num = { 'Needs the number to be converted' , 'needs a number' , 'option', 'needs_number' }, cvt_no_num2 = { 'Needs another number for a range' , 'needs another number', 'option', 'needs_another_number' }, cvt_bad_altitude = { '"$1" needs an integer' , 'invalid altitude' , 'option', 'invalid_altitude' }, cvt_bad_frac = { '"$1" needs an integer above 1' , 'invalid fraction' , 'option', 'invalid_fraction' }, cvt_bad_prec = { 'Precision "$1" must be an integer' , 'invalid precision' , 'option', 'invalid_precision' }, cvt_bad_sigfig = { '"$1" needs a positive integer' , 'invalid sigfig' , 'option', 'invalid_sigfig' }, cvt_empty_option = { 'Ignored empty option "$1"' , 'empty option' , 'option', 'empty_option' }, cvt_deprecated = { 'Option "$1" is deprecated' , '*' , 'option', 'deprecated_option', format = 'cvt_format2', nowarn = true }, cvt_no_spell = { 'Spelling is not available' , 'bug, ask for help' , 'option', 'ask_for_help' }, cvt_unknown_option = { 'Ignored invalid option "$1"' , 'invalid option' , 'option', 'invalid_option' }, cvt_wd_fail = { 'Unable to access Wikidata' , 'wikidata problem' , 'option', 'wikidata_problem' }, cvt_bad_default = { 'Unit "$1" has an invalid default' , 'bug, ask for help' , 'unit' , 'ask_for_help' }, cvt_bad_unit = { 'Unit "$1" is invalid here' , 'unit invalid here' , 'unit' , 'unit_invalid_here' }, cvt_no_default = { 'Unit "$1" has no default output unit' , 'bug, ask for help' , 'unit' , 'ask_for_help' }, cvt_no_unit = { 'Needs name of unit' , 'needs unit name' , 'unit' , 'needs_unit_name' }, cvt_unknown = { 'Unit name "$1" is not known' , 'unknown unit' , 'unit' , 'unknown_unit' }, cvt_should_be = { '$1' , 'ambiguous unit' , 'unit' , 'ambiguous_unit', regex = unitcode_regex, replace = unitcode_replace }, cvt_mismatch = { 'Cannot convert "$1" to "$2"' , 'unit mismatch' , 'unit' , 'unit_mismatch' }, cvt_bug_convert = { 'Bug: Cannot convert between specified units', 'bug, ask for help' , 'unit' , 'ask_for_help' }, cvt_lookup = { 'Unit "$1" is incorrectly defined' , 'bug, ask for help' , 'unit' , 'ask_for_help' }, } -- Text to join input value/unit with output value/unit. local disp_joins = { -- [1]=before output, [2]=after output, [3]=between outputs in a combination; default "; " -- [wantname] gives default abbr=off ["or"] = { " or " , "" , " or ", wantname = true }, ["sqbr-sp"] = { " [" , "]" }, ["sqbr-nbsp"] = { "&nbsp;[" , "]" }, ["comma"] = { ", " , "" , ", " }, ["slash-sp"] = { " / " , "" , wantname = true }, ["slash-nbsp"] = { "&nbsp;/ ", "" , wantname = true }, ["slash-nosp"] = { "/" , "" , wantname = true }, ["b"] = { " (" , ")" }, ["(or)"] = { " (" , ")", " or " }, ["br"] = { "<br />" , "" , wantname = true }, ["br()"] = { "<br />(" , ")", wantname = true }, } -- Text to separate values in a range. local range_types = { -- Specifying a table requires either: -- * "off" and "on" values (for "abbr=off" and "abbr=on"), or -- * "input" and "output" values (for LHS and RHS); -- other fields are optional. -- When "adj=on|abbr=off" applies, spaces in range text are replaced with hyphens. -- With "exception = true", that also occurs with "adj=on|abbr=on". -- If "adj" is defined here, that text (unchanged) is used with "adj=on". ["+"] = " + ", [","] = ",&nbsp;", [", and"] = ", and ", [", or"] = ", or ", ["by"] = " by ", ["-"] = "–", ["to about"] = " to about ", ["and"] = { off = " and ", on = " and ", exception = true }, ["and(-)"] = { input = " and ", output = "–" }, ["or"] = { off = " or " , on = " or " , exception = true }, ["to"] = { off = " to " , on = " to " , exception = true }, ["to(-)"] = { input = "&nbsp;to ", output = "–" }, ["+/-"] = { off = "&nbsp;±&nbsp;", on = "&nbsp;±&nbsp;", adj = "&nbsp;±&nbsp;", is_range_change = true }, ["by(x)"] = { input = " by ", output = " ×&nbsp;", out_range_x = true }, ["x"] = { off = " by ", on = " ×&nbsp;", abbr_range_x = true }, ["xx"] = "&nbsp;×&nbsp;", ["*"] = "×", ["/"] = "&thinsp;/&thinsp;", -- for a table of high/low temperatures with {{convert|83|/|63|F|disp=br()|abbr=values}} } local range_aliases = { -- ["alternative name for a range"] = "standard range name" ["–"] = "-", ["&ndash;"] = "-", ["×"] = "x", ["&times;"] = "x", ["±"] = "+/-", ["&plusmn;"] = "+/-", } -- Convert accepts range text delimited with whitespace, for example, {{convert|1 to 2|ft}}. -- In addition, the following "words" are accepted without spaces, for example, {{convert|1-2|ft}}. -- Words must be in correct order for searching, for example, 'x' after 'xx'. local range_words = { '-', '–', 'xx', 'x', '*' } local ranges = { types = range_types, aliases = range_aliases, words = range_words, } -- Valid option names. local en_option_name = { -- ["local text for option name"] = "en name used in this module" ["$"] = "$", ["abbr"] = "abbr", ["adj"] = "adj", ["altitude_ft"] = "altitude_ft", ["altitude_m"] = "altitude_m", ["comma"] = "comma", ["debug"] = "debug", ["disp"] = "disp", ["frac"] = "frac", ["input"] = "input", ["lang"] = "lang", ["lk"] = "lk", ["order"] = "order", ["qid"] = "qid", ["qual"] = "qual", ["qualifier"] = "qual", ["round"] = "round", ["sigfig"] = "sigfig", ["sing"] = "adj", -- "sing" is an old alias for "adj" ["sortable"] = "sortable", ["sp"] = "sp", ["spell"] = "spell", ["stylein"] = "stylein", ["styleout"] = "styleout", ["tracking"] = "tracking", } -- Valid option values. -- Convention: parms.opt_xxx refers to an option that is set here -- (not intended to be set by the template which invokes this module). -- Example: At enwiki, "abbr" includes: -- ["values"] = "opt_values" -- As a result, if the template uses abbr=values, Module:Convert sets: -- parms["opt_values"] = true -- parms["abbr"] = nil -- Therefore parms.abbr will be nil, or will have one of the listed values -- that do not start with "opt_". -- An option value of form "xxx?" is the same as "xxx" but shows the input as deprecated. local en_option_value = { ["$"] = 'TEXT', -- TEXT should be a currency symbol that will be used instead of "$" ["abbr"] = { -- ["local text for option value"] = "en value used in this module" ["def"] = "", -- ignored (some wrapper templates call convert with "abbr=def" to mean "default abbreviation") ["h"] = "on", -- abbr=on + use "h" for hand unit (default) ["hh"] = "opt_hand_hh", -- abbr=on + use "hh" for hand unit ["in"] = "in", -- use symbol for LHS unit ["none"] = "off", -- old name for "off" ["off"] = "off", -- use name for all units ["on"] = "on", -- use symbol for all units ["out"] = "out", -- use symbol for RHS unit (default) ["unit"] = "unit", -- abbr=on but abbreviate units only: e6km → million km (not ×10⁶ km) ["values"] = "opt_values", -- show only input and output numbers, not units ["~"] = "opt_also_symbol", -- show input unit symbol as well as name }, ["adj"] = { ["mid"] = "opt_adjectival, opt_adj_mid", -- adj=on with user-specified text after input unit (between input and output) ["off"] = "", -- ignored (off is the default) ["on"] = "opt_adjectival", -- unit name is singular and hyphenated ["pre"] = "opt_one_preunit", -- user-specified text before input unit ["ri0"] = "opt_ri=0", -- round input with precision = 0 ["ri1"] = "opt_ri=1", -- round input with precision = 1 ["ri2"] = "opt_ri=2", -- round input with precision = 2 ["ri3"] = "opt_ri=3", -- round input with precision = 3 }, ["altitude_ft"] = 'INTEGER', ["altitude_m"] = 'INTEGER', ["comma"] = { ["5"] = "opt_comma5", -- only use numsep grouping if 5 or more digits ["gaps"] = "opt_gaps", -- use gaps, not numsep, to separate groups of digits ["gaps3"] = "opt_gaps, opt_gaps3", -- group only in threes rather than default of no gap before a single digit after decimal mark ["off"] = "opt_nocomma", -- no numsep in input or output numbers }, ["debug"] = { ["yes"] = "opt_sortable_debug", -- make the normally hidden sort key visible }, ["disp"] = { ["5"] = "opt_round=5?", -- round output value to nearest 5 ["b"] = "b", -- join: '(...)' ["(or)"] = "(or)", -- join: '(...)' with 'or' between outputs in a combination ["br"] = "br", -- join: '<br />' ["br()"] = "br()", -- join: '<br />(...)' ["comma"] = "comma", -- join: ',' ["flip"] = "opt_flip", -- reverse order of input/output ["number"] = "opt_output_number_only", -- display output value (not input, and not output symbol/name) ["or"] = "or", -- join: 'or' ["out"] = "opt_output_only", ["output number only"] = "opt_output_number_only", ["output only"] = "opt_output_only", ["preunit"] = "opt_two_preunits", -- user-specified text before input and output units ["sqbr"] = "sqbr", -- join: '[...]' ["table"] = "opt_table", -- output is suitable for a table cell with align="right" ["tablecen"] = "opt_tablecen", -- output is suitable for a table cell with align="center" ["unit"] = "opt_input_unit_only", -- display input symbol/name (not output, and not input value) ["unit or text"] = "opt_input_unit_only, opt_ignore_error", -- display input symbol/name, or given unit code if not known ["unit2"] = "opt_output_unit_only", ["x"] = "x", -- join: <first>...<second> (user-specified text) }, ["frac"] = 'INTEGER', ["input"] = 'TEXT', -- TEXT should be value><space><unitcode> or <wikidata-property-id> ["lang"] = { -- language for output digits (both en and local digits are always accepted for input) ["en"] = "opt_lang_en", -- use en digits for numbers, regardless of local language ["local"] = "opt_lang_local", -- use local digits for numbers (default, although config can change default to en) }, ["lk"] = { ["in"] = "in", -- link LHS unit name or symbol ["off"] = "off", -- do not link: same as default except for hand unit ["on"] = "on", -- link all unit names or symbols (but not twice for the same unit) ["out"] = "out", -- link RHS unit name or symbol }, ["order"] = { ["flip"] = "opt_flip", -- reverse order of input/output ["out"] = "opt_order_out", -- do not show input; instead, use order in output combination, with the first output shown as the input }, ["qid"] = 'TEXT', -- TEXT should be a Wikidata Q item identifier ["qual"] = 'TEXT', -- TEXT should be a Wikidata Q item identifier ["round"] = { ["0.5"] = "opt_round=0.5", -- round output value to nearest 0.5 ["5"] = "opt_round=5", -- round output value to nearest 5 ["10"] = "opt_round=10", -- round output value to nearest 10 (same as but clearer than "|-1") ["25"] = "opt_round=25", -- round output value to nearest 25 ["50"] = "opt_round=50", -- round output value to nearest 50 ["each"] = "opt_round_each", -- using default precision in a range, round each output separately (default uses highest precision of each item in range) }, ["sigfig"] = 'INTEGER', ["sortable"] = { ["off"] = "", -- ignored (off is the default) ["on"] = "opt_sortable_on", -- output sort key for use in a sortable table, based on value from converting to a standard base unit ["debug"] = "opt_sortable_on, opt_sortable_debug", -- |sortable=debug is the same as |sortable=on|debug=yes }, ["sp"] = { ["us"] = "opt_sp_us", -- use U.S. spelling (like "meter" instead of default "metre") }, ["spell"] = { -- only English spelling is supported; not scientific notation; only some fractions ["in"] = "opt_spell_in", -- spell input value in words ["In"] = "opt_spell_in, opt_spell_upper", -- spell input value in words with first letter uppercase ["on"] = "opt_spell_in, opt_spell_out", -- spell input and output values in words ["On"] = "opt_spell_in, opt_spell_out, opt_spell_upper", -- same, with first letter of first word in result uppercase }, ["stylein"] = 'TEXT', ["styleout"] = 'TEXT', ["tracking"] = 'TEXT', } local titles = { ["frac"] = "Fraction/styles.css", ["sfrac"] = "Sfrac/styles.css", } return { SIprefixes = SIprefixes, all_categories = all_categories, all_messages = all_messages, currency = { ['$'] = true, ['£'] = true, ['€'] = true, ['₱'] = true, ['₽'] = true, ['¥'] = true }, customary_units = customary_units, disp_joins = disp_joins, en_option_name = en_option_name, en_option_value = en_option_value, eng_scales = eng_scales, ranges = ranges, titles = titles, } 0mpgw5kd5zb2ftkgaks2dzosb6kfvhb 10 634864 6175719 2022-08-09T08:28:46Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{| class="wikitable" |- | <onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: #ececec; color: #2C2C2C; vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!-- -->| {{{1|—}}}</onlyinclude> |} {{documentation}}' wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" |- | <onlyinclude>data-sort-value="{{{sort|}}}" style="background: #ececec; color: #2C2C2C; vertical-align: middle; text-align: {{{align|center}}}; {{{style|}}}" class="table-na" <!-- -->| {{{1|—}}}</onlyinclude> |} {{documentation}} pyzwk8b0ado0tqa7sqf5jznj6g7v4we 10 634865 6175744 2022-08-09T09:23:24Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{#switch: {{{2}}} | pole | P | p = {{#switch: {{{3}}} | fastestlap | fastlap | fast | F | f = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^P</span><span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^F</span> | sprint | s = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;">^{P {{{4}}}}</span>...' wikitext text/x-wiki {{#switch: {{{2}}} | pole | P | p = {{#switch: {{{3}}} | fastestlap | fastlap | fast | F | f = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^P</span><span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^F</span> | sprint | s = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;">^{P {{{4}}}}</span> | #default = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^P</span> }} | fastestlap | fastlap | fast | F | f = {{#switch: {{{3}}} | pole | P | p = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^P</span><span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^F</span> | sprint | s = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;">^{{{{4}}} F}</span> | #default = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^F</span> }} | sprint | s = {{#switch: {{{3}}} | pole | P | p = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;">^{P {{{4}}} F}</span> | #default = {{{1}}}<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;">^{{{3}}}</span> }} | #default = {{{1}}} }}<noinclude> {{Documentation}} <!-- Categories go on the /doc subpage, and interwikis go on Wikidata. --> </noinclude> af6tgfaaq57sc9x9dl9b313i4y387v2 10 634866 6175753 2022-08-09T09:56:14Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} == Kasutus == Kasuta seda malli, et kuvada kvalifikatsiooni võitu ja/või kiiremat ringi. ::<nowiki>{{F1 positsioon | N | </nowiki>''parameetrid''...<nowiki> }}</nowiki> * Esimene parameeter on alati positsioon, mitmendana lõpetati (''N''), * Kvalifikatsiooni võidu markeerimiseks lisa '''pole''' teise või kolmanda nimetu parameetrina, * Kiireima ringi markeerimiseks lisa '''fast''' teise või kolmanda nimetu parameetrina, * Sprindisõid...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} == Kasutus == Kasuta seda malli, et kuvada kvalifikatsiooni võitu ja/või kiiremat ringi. ::<nowiki>{{F1 positsioon | N | </nowiki>''parameetrid''...<nowiki> }}</nowiki> * Esimene parameeter on alati positsioon, mitmendana lõpetati (''N''), * Kvalifikatsiooni võidu markeerimiseks lisa '''pole''' teise või kolmanda nimetu parameetrina, * Kiireima ringi markeerimiseks lisa '''fast''' teise või kolmanda nimetu parameetrina, * Sprindisõidu koha markeerimiseks lisa '''sprint''' teise või kolmanda nimetu parameetrina ning '''sprindisõidu positsioon''' (''Y'') sellest järgmise nimetu parameetrina. * Kõiki muid parameetreid ignoreeritakse. Võimalik on kasutada tähte '''p''' sünonüümina '''pole''' asemel. Samamoodi saab kasutada '''fast''' sünonüümidena '''f''', '''fastlap''' või '''fastestlap'''. '''Sprint''' sünonüüm on '''s'''. == Näited == === Kvalifikatsiooni võit === Kõik järgnevad näited kuvavad positsiooni koos kvalifikatsiooni võidu märkega (nt "{{F1 positsioon | 1 | pole }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | pole }}</nowiki> ::'''pole''' on teise nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | p }}</nowiki> ::'''p''' (sünonüüm parameetrile '''pole''') on teise nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | abc | p }}</nowiki> ::'''p''' on kolmanda nimetu parameetrina. Teine nimetu parameeter on '''abc''', mis ei tee midagi. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | param1= | param2=input | pole }}</nowiki> ::'''p''' on teise parameetrina. Nimetatud parameetreid '''param1''' and '''param2''' ignoreeritakse. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | p | p }}</nowiki> ::'''p''' on teise ja kolmanda nimetu parameetrina. Duplikaadid ei mängi rolli. === Kiireim ring === Kõik järgnevad näited kuvavad positsiooni koos kiireima ringi märkega (e.g. "{{F1 positsioon | 2 | fast }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | fast }}</nowiki> ::'''fast''' on teise nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | f }}</nowiki> ::'''f''' (sünonüüm parameetrile '''fast''') on teise nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | xyz | fastlap }}</nowiki> ::'''fastlap''' on kolmanda nimetu parameetrina. Teine nimetu parameeter '''xyz''' ei tee midagi. * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | param1= | param2=xyz | fastestlap }}</nowiki> ::'''fastestlap''' on teise nimetu parameetrina. Nimetatud parameetreid '''param1''' and '''param2''' ignoreeritakse. * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | f | f }}</nowiki> ::'''f''' on teise ja kolmanda nimetu parameetrina. Duplikaadid ei mängi rolli. === Sprindisõidu tulemus === Järgnev näide kuvab positsiooni koos sprindisõidu tulemusega (e.g. "{{F1 positsioon | 6 | sprint | 2 }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 6 | sprint | 2 }}</nowiki> ::'''sprint''' on teise nimetu parameetrina ja '''sprindisõidu positsioon''' kolmanda nimetu parameetrina. === Kvalifikatsiooni võit ja kiireim ring === Kõik järgnevad näited kuvavad positsiooni koos kvalifikatsiooni võidu ja kiireima ringi märgetega (e.g. "{{F1 positsioon | 3 | pole | fast }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 3 | pole | fast }}</nowiki> ::'''pole''' on teise nimetu parameetrina ja '''fast''' on kolmanda nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 3 | f | p }}</nowiki> ::'''p''' and '''f''' järjekord pole tähtis, kui need on teise ja kolmanda nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 3 | p | param=xyz | fast }}</nowiki> ::'''p''' on teise nimetu parameetrina ja '''fast''' on kolmanda nimetu parameetrina. Nimetatud parameeterit '''param''' ignoreeritakse. === Kvalifiaktsiooni võit ja sprindisõidu tulemus === Järgnev näide kuvab positsiooni koos kvalifiaktsiooni võidu märke ja sprindisõidu tulemusega (e.g. "{{F1 positsioon | 2 | pole | sprint | 1 }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 2 | pole | sprint | 1 }}</nowiki> ::'''pole''' on teise nimetu parameetrina, '''sprint''' on kolmanda nimetu parameetrina ja '''sprindisõidu positsioon''' neljanda nimetu parameetrina. === Kiireim ring ja sprindisõidu tulemus === Järgnev näide kuvab positsiooni koos kiireima ringi märke ja sprindisõidu tulemusega (e.g. "{{F1 positsioon | 6 | fastestlap | sprint | 5 }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 6 | fastestlap | sprint | 5 }}</nowiki> ::'''fastestlap''' on teise nimetu parameetrina, '''sprint''' on kolmanda nimetu parameetrina ja '''sprindisõidu positsioon''' neljanda nimetu parameetrina. === Kvalifikatsiooni võit, kiireim ring ja sprindisõidu tulemus === Kõik järgnevad näited kuvavad positsiooni koos kvalifikatsiooni võidu märke, kiireima ringi märke ja sprindisõidu tulemusega (e.g. "{{F1 positsioon | 1 | sprint | pole | 1 | fastestlap }}"). * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | sprint | pole | 1 | fastestlap }}</nowiki> ::'''sprint''' on teise nimetu parameetrina, '''pole''' on kolmanda nimetu parameetrina, '''sprindisõidu positsioon''' on neljanda nimetu parameetrina ja '''fastestlap''' on viienda nimetu parameetrina. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | s | p | 1 | f }}</nowiki> === Vead === Järgnevad näited annavad vigase või vale tulemuse: * <nowiki>{{F1 positsioon | 4 | p | xyz | f }}</nowiki> ::Kuvab ainult kvalifikatsiooni märke, sest '''f''' on neljas nimetu parameeter ning kolmandat parameetrit '''xyz''' ei tunnistata. * <nowiki>{{F1 positsioon | p | f }}</nowiki> ::Kuvab tulemuseks "p" ja annab sellele kiireima ringi "{{F1 positsioon | p | f }}" (fastest lap only). * <nowiki>{{F1 positsioon | 4 | p=1 }}</nowiki> ::Kuvab ainult positsiooni, sest kõiki nimetatud parameetreid ignoreeritakse. * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | p | f | s | 1 }}</nowiki> :: {{F1 positsioon | 1 | p | f | s | 1 }} * <nowiki>{{F1 positsioon | 1 | s | p | f | 1 }}</nowiki> :: {{F1 positsioon | 1 | s | p | f | 1 }} <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> dip9cwnkre4ksqjmw0ck10cyi5gg8ec 0 634867 6175776 2022-08-09T10:23:37Z 90.191.177.144 Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister alates 18. juulist 2022 wikitext text/x-wiki '''Kristjan Järvan''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1967|1990]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister alates 18. juulist 2022. == Haridus == Lõpetas Tartu Ülikooli 2014. aastal majandusteaduse erialal ja 2017. aastal õigusteaduse erialal. Valdab eesti keelt emakeelena, lisaks inglise ja vene keelt. == Töö == * Aastatel 2020-2022 oli Imortalis (Subdominant OÜ) tegevjuht. * Aastatel 2015-2022 oli 3DC.io (3D Creationist OÜ) tegevjuht. * Aastatel 2020-2021 oli Opera vanemturundusjuht. * Aastatel 2018-2020 oli Pocosys turundusjuht. * Aastatel 2014-2016 oli Organic Filters OÜ äriarendaja. * Aastatel 2013-2014 oli Arengufondi analüütik. == Isiklikku == Tema isa on [[Aare Järvan]]. == Muu == Kuulub Kaitseliitu. tp9pra9917miv3g0ub85mvurcixhx1m 10 634868 6175787 2022-08-09T11:01:11Z Killerlicka 68247 2022 stiilis F1 tulemuste tabeli legend wikitext text/x-wiki {| style="margin-right:0; font-size:80%" class="wikitable" ! colspan=2 | Key |- ! Värv !! Tulemus |- style="background-color:#FFFFBF" | Kuld || Võitja |- style="background-color:#DFDFDF" | Hõbe || Teine koht |- style="background-color:#FFDF9F" | Pronks || Kolmas koht |- style="background-color:#DFFFDF" | Roheline || Muu punktikoht |- style="background-color:#CFCFFF" | rowspan="2"| Sinine | Muu klassifitseeritud koht |- style="background-color:#CFCFFF" | {{nowrap|Mitteklassifitseeritud, finišeeris (NC)}} |- style="background-color:#EFCFFF" | Lilla || Mitteklassifitseeritud, katkestas (Ret) |- style="background-color:#FFCFCF" | Punane | Ei kvalifitseerunud (DNQ) |- style="background-color:#000000; color:white" | Must || Diskvalifitseeritud (DSQ) |- style="background-color:#FFFFFF" | rowspan="2"| Valge | Ei startinud (DNS) |- style="background-color:#FFFFFF" | Sõit tühistatud (C) |- | rowspan="5" | Tühi | Ei treeninud (DNP) |- | Välja arvatud (EX) |- | Ei saabunud (DNA) |- | Loobunud (WD) |- | Ei osalenud (empty cell) |- ! Annotatsioon ! Tähendus |- | P | Kvalifikatsiooni võit |- | Ülaindeks | Punktikoht<br>sprindisõidus |- | F | Kiireim ring |} awyuc8fvm1m1nlpynnumrrtafxmvp17 0 634869 6175790 2022-08-09T11:05:26Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Hoone |Nimi = Gulf Tower |Pilt = Pittsburgh-gulf-tower-2007.jpg |pildisuurus=260px |Asukoht = [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]], [[USA]] |Stiil = ''[[art déco]]'' |Ehituse algus = 1930 |Ehituse lõpp = 1932 |Maksumus = 10,05 miljonit [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollarit]] |Kõrgus = 177,4 meetrit |Korruseid = 44 |Arhitekt...' wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Gulf Tower |Pilt = Pittsburgh-gulf-tower-2007.jpg |pildisuurus=260px |Asukoht = [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]], [[USA]] |Stiil = ''[[art déco]]'' |Ehituse algus = 1930 |Ehituse lõpp = 1932 |Maksumus = 10,05 miljonit [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollarit]] |Kõrgus = 177,4 meetrit |Korruseid = 44 |Arhitekt = [[Trowbridge & Livingston]]<br>Edward Mellon |Töövõtja = |Omanik = |Laiuskoord = 40.4425 |Pikkuskoord = -79.995278 |kaart = pind }} '''Gulf Tower''' on ''[[art déco]]''-stiilis [[pilvelõhkuja]] USA-s [[Pennsylvania]] osariigis [[Pittsburgh]]is. Hoone kõrgus on 177,4 meetrit ja sellele on 44 korrust. Gulf Tower on valminud [[1932]]. aastal. See oli Pittsburghi ja kogu Pennsylvania osariigi kõrgeim hoone kuni [[1970]]. aastani, mil Pittsburghis valmis linna senine kõrgeim hoone [[U.S. Steel Tower]]. Hoone tipp on ehitatud [[Halikarnassose mausoleum]]i katuse põhjal projekteeritud astmikpüramiidina. Gulf Toweris asus naftakompanii [[Gulf Oil]]i peakorter. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Pittsburgh]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujad]] k1see09e962mekeo26uj1rmaj5q42xg 0 634870 6175794 2022-08-09T11:15:04Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Hoone |Nimi = U.S. Steel Tower |Pilt = Upmcsign.jpg |pildisuurus=260px |Asukoht = [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]], [[USA]] |Stiil = |Ehituse algus = 1967 |Ehituse lõpp = 1971 |Maksumus = üle 50 miljoni [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollari]] |Kõrgus = 256,34 meetrit |Korruseid = 64 |Arhitekt = Harrison & Abramov...' wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = U.S. Steel Tower |Pilt = Upmcsign.jpg |pildisuurus=260px |Asukoht = [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]], [[USA]] |Stiil = |Ehituse algus = 1967 |Ehituse lõpp = 1971 |Maksumus = üle 50 miljoni [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollari]] |Kõrgus = 256,34 meetrit |Korruseid = 64 |Arhitekt = [[Harrison & Abramovitz|Harrison, Abramovitz & Abbe]] |Töövõtja = |Omanik = The 601W Companies |Laiuskoord = 40.4413 |Pikkuskoord = -79.9947 |kaart = pind }} '''U.S. Steel Tower''' (tuntud ka kui '''Steel Building''' või '''USX Tower''' [1986–2000]) on [[pilvelõhkuja]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis [[Pittsburgh]]is. See on 256 meetrit kõrge ja sellel on 64 korrust. See on Pittsburghi kõrgeim hoone ja osariigis viies kõrgeim hoone. See on maailma kõrgeim hoone, millel on täielikult tasane katus.{{lisa viide}} Hoone ehitust alustati [[1967]]. aastal ja see valmis 30. septembril [[1971]]. U.S. Steel Tower oli osariigi kõrgeim hoone kuni [[1987]]. aastani, mil [[Philadelphia]]s valmis [[Liberty Place]]. Hoones asuvad [[U.S. Steel]]i ja [[Pittsburghi Ülikool]]i meditsiinikeskuse (UPMC) peakorterid. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * https://ussteeltower.com/ [[Kategooria:Pittsburgh]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]] 5j99j2cuoox8ci8hcmsy3b8rlulgtvi 0 634871 6175795 2022-08-09T11:17:38Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[U.S. Steel Tower]] wikitext text/x-wiki #suuna[[U.S. Steel Tower]] bozz969z3qxxsaj5dotbo7rd7dkh30s 0 634872 6175796 2022-08-09T11:18:11Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[U.S. Steel Tower]] wikitext text/x-wiki #suuna[[U.S. Steel Tower]] bozz969z3qxxsaj5dotbo7rd7dkh30s 0 634873 6175805 2022-08-09T11:36:18Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Olchawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Olchawa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Dom na wodzie 1.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 611 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Olchawa Wieś Olchawa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Olchawa''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] Bochnia maakond|Bochnia...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Olchawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Olchawa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Dom na wodzie 1.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 611 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Olchawa Wieś Olchawa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Olchawa''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 79g3m17opqbpacihklcpcfcolq96owp 6175810 6175805 2022-08-09T11:40:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Olchawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Olchawa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Dom na wodzie 1.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 611 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Olchawa Wieś Olchawa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Olchawa''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. Olchawa on asutatud [[1340]]. aasta paiku.<ref>[https://nowywisnicz.pl/olchawa.html Olchawa] Portal miasta i gminy Nowy Wiśnicz</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 160ep9it5xh5q1n1tib55pmyubtsa7u