Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Boeing 747 0 206 6175850 5540812 2022-08-09T13:00:41Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:B747FAMILYv1.0.png|B747FAMILYv1.0.png]] pildiga [[Pilt:Boeing_747_family_v1.0.png|Boeing_747_family_v1.0.png]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} {{lennuk |lennuki_nimi= Boeing 747 |pildi_nimi = IMG 1632 Japan Airlines 747.JPG |pildi_link = [[Japan Airlines]]i Boeing 747–400 |tüüp = [[reisilennuk]] |tootja = [[Boeing]] |pikkus = 70,7 m (56,3 m) |tiivaulatus = 59,6–64,4 m |kiirus = 939–967 km/h |lennukaugus = 9040 / 14 200 / 14 816 km |reisijaid = ~400–600 }} '''Boeing 747''' (hüüdnimega ''Jumbo Jet'') on [[USA]] lennukiehitusettevõtte [[Boeing]] neljamootoriline reaktiiv[[reisilennuk]]. Boeing 747 esmalend toimus [[9. veebruar]]il [[1969]] ning sellest ajast on 747 üks tuntumaid ja kasutatavamaid reisilennukitüüpe maailmas. See oli [[Airbus A380]] kasutuselevõtmiseni kõige laiema kerega reisilennuk (välislaius 6,50 m, peateki siselaius 6,10 m). 747 lendab eelhelikiiruselähedasel kiirusel ning enamik mudeleid on kasutusel pikamaareisilennukitena. Boeing 747 on hästi äratuntav iseloomuliku "küüruga" silueti järgi. ==Ajalugu== Juba enne USAF-i korraldatud transpordilennuki riigihanke konkursil Lockheedi lennukile [[C-5 Galaxy]] allajäämist oli reisilennufirma [[Pan American World Airways]] avaldanud Boeingu ettevõttele soovi saada Boeing 707-ga võrreldes kaks korda rohkem reisijaid mahutav lennuk. Teada on Pan American World Airwaysi bossi J. Trippe ja Boeingu juhi W. Alleni dialoog, kus Trippe lausus: „Kui sa sellise ehitad, siis ma ostan selle.“ ja Alleni vastus: „Kui sa selle ostad, siis ma ehitan sellise.“ Pärast Pan American World Airwaysi 25 tulevase hiigellennuki tellimust 13. aprillil 1966 hakkas Boeing seda välja töötama. Boeing 747 „isa“ ehk projekti juhtinsener oli Joe Sutter. Prototüübi montaaž koosteellingul algas jaanuaris 1967, ametlik esitlus toimus 30. septembril 1968. Alates 9. veebruaril 1969 toimunud esmalennust kuni 27. aprillini 2005, mil tõusis õhku [[Airbus A380]], oli 747 maailma suurim reisilennuk. 747 arendamise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki projekteerimise kogemusi kuskilt võtta. See pani Boeingu insenerid tehniliselt nõudliku väljakutse ette. Muu hulgas tuli kogu kontseptsioonis lähtuda kere, kandepindade, teliku ja mootorite täiesti uuest tõlgenduspõhimõttest. Boeing Everetti tehase 747 montaažiellingute hoone on mahult senini maailma suurim ehitis. ==747 ehitus== [[Pilt:Boeing 747 family v1.0.png|pisi]] * Kere Täismetall poolmonokokk-konstruktsioon kandva väliskestaga, mis on needitud kerekaartele ja stringeritele. Survestatav reisijatesalong ja kaubasektsioon. Reisijate ruum on kere esiosas kahekorruseline. Ülemise korruse esiosas asub piloodikabiin, milles pilootide istekohad asuvad raja tasapinnast tavatult kõrgel. Reisijatesalongi all asub kaubaruum. * Tiib Vabaltkandev täismetall-konstruktsioon. Tiiva esiservale kinnituvad eeltiiva sektsioonid. Kummalgi tiivapoolel on 6 spoilerit. Tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejärgulise Fowler-tüüpi tagatiib/maandumisklappidega. Üks kandepinna pool kaalub 12,7 tonni. * Telik Sissetõmmatav, hüdrauliliselt toimiv. Pööratav/juhitav ninatelik, paarisratastega, ettepoole sissetõmbuv. Neljasambaline põhitelik, millest kaks toetavad keret ja kaks tiiba, igale sambale kinnitub neljarattaline vanker, mille kõik rattad on varustatud ketaspiduritega. * Stabilisaator Vabaltkandev metall-konstruktsioon, sisemise kütusepaagiga (u 9000 l), seadistatav (trimmitav), volframist tasakaalustusmassiga kõrgustüür 747-200 on suurema lennukaugusega, võeti kasutusele [[1971]]. Kaubaveoversioon 747-200F tuli [[1972]]. aastal, samal ajal ka [[Jaapan]]i siseliinidele mõeldud lühikese [[lennukaugus]]e ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 SR. 747SP, esmalend [[4. juuli]]l [[1975]]. See lennuk oli standardversioonist 14,5 meetrit lühem, neid ehitati 45, viimane [[1982]]. 1982. aastal pikendati 747-200 ülemist korrust 7 meetri võrra, mis sai aluseks modifikatsioonile 747-300, esmalend [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1982 ja esimene ostja oli [[Swissair]]. Sellist modifitseerimist pakuti ka olemasolevatele 747-le. Uuem 747-400 vajab varasema kolme meeskonnaliikme asemel ainult kahte, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt [[komposiitmaterjal]]e, et muuta seda kergemaks, suurendatud on ka [[kütusepaak]]ide mahtu. Sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747-400F. [[14. november|14. novembril]] [[2005]] teatas Boeing 747-8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400. ==Lennutehnilised andmed== {| class="wikitable" ! Tehnoandmed ! 747-100 ! 747-200B ! 747-SP ! 747-300 ! 747-400(ER) ! 747-8I |- | style="text-align:left;" | Pikkus | colspan="2" | 70,60 m | 56,31 m | colspan="2" | 70,60 m | 76,30 m |- | style="text-align:left;" | Salongi pikkus | colspan="2" | 57,00 m | 42,30 m | colspan="2" | 57,00 m | |- | style="text-align:left;" | Tiivaulatus | colspan="4" | 59,60 m | 64,40 m | 68,50 m |- | style="text-align:left;" | Tiiva noolsus | colspan="5" | 37° | >37° |- | style="text-align:left;" | Tiiva pindala | colspan="4" | 511 m² | 541,2 m² | 554 m² |- | style="text-align:left;" | Stabilisaatori ulatus | colspan="6" | 22,17 m |- | style="text-align:left;" | Kõrgus (kiiluga) | colspan="2" | 19,30 m | 19,94 m | 19,80 m | colspan="2" | 19,40 m |- | style="text-align:left;" | Kere kõrgus | colspan="6" | 7,85 m |- | style="text-align:left;" | Salongi kõrgus | colspan="6" | 2,54 m |- | style="text-align:left;" | Lennukaugus | 9800&nbsp;km | 12 700&nbsp;km | 15 400&nbsp;km | 12 400&nbsp;km | 13 450&nbsp;km<br />14 205&nbsp;km (ER) | 14 815&nbsp;km |- | style="text-align:left;" | Lennukiirus<br />(u 10 700 m kõrgusel) | colspan="2" | Mach 0,84<br />895&nbsp;km/h | Mach 0,9<br />1000&nbsp;km/h | Mach 0,85<br />910&nbsp;km/h | Mach 0,85<br />913&nbsp;km/h | Mach 0,855<br />920&nbsp;km/h |- | style="text-align:left;" | Õhkutõusmise kiirus | colspan="6" | u 300&nbsp;km/h, sõltub stardikaalust, tuule tugevusest, raja asukoha kõrgusest |- | style="text-align:left;" | Suurim lennukaal | 333 400&nbsp;kg | 374 850&nbsp;kg | 317 515&nbsp;kg | 374 850&nbsp;kg | 396 890&nbsp;kg<br />412 775&nbsp;kg (ER) | 447 700&nbsp;kg |- | style="text-align:left;" | Suurim istekohtade arv | colspan="2" |452 | 440 | 496 | 524<br />660 (−400D) | 605 |- | style="text-align:left;" | Mootorid (4×) | Pratt & Whitney JT9D|P&W JT9D-7A igaüks 206,8&nbsp;kN<br />''või''<br />General Electric CF6|GE CF6-45A2 igaüks 206,8&nbsp;kN | align="center" | P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5&nbsp;kN<br />''või''<br /><nowiki>Rolls-Royce RB.211|RR RB211-524D4 igaüks 236,2</nowiki>&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-50E2 igaüks 233,5&nbsp;kN | P&W JT9D-7AW igaüks 218,4&nbsp;kN<br />''või''<br />RR RB211-524B igaüks 222,8&nbsp;kN<br />''või''<br />RR RB211-524C igaüks 229,5&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-45A2 igaüks 206,8&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-50E2-F igaüks 206,8&nbsp;kN | P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5&nbsp;kN<br />''või''<br />RR RB211-524D4 igaüks 236,3&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-50E2 igaüks 233,5&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-80C2B1 igaüks 252,2&nbsp;kN | Pratt & Whitney PW4000|PW 4062 igaüks 281,6&nbsp;kN<br />''või''<br />RR RB211-524H2-T igaüks 264,7&nbsp;kN<br />''või''<br />GE CF6-80C2B5F igaüks 276,2&nbsp;kN | General Electric GEnx|GEnx-2B67 igaüks 296&nbsp;kN |- | style="text-align:left;" | Meeskond (kabiinis) | colspan="4" | 3 | colspan="2" | 2 |- | style="text-align:left;" | Esmalend | 9. veebruar 1969 | 11. oktoober 1970 | 4. juuli 1975 | 5. oktoober 1982 | 29. aprill 1988<br />31. juuli 2002 | 20. märts 2011 |- | style="text-align:left;" | Kokku ehitatud | 205 | 316 | 45 | 81 | 528 | 8 |} == Välislingid == {{commons|Boeing 747}} * [http://www.boeing.com/commercial/747family/ Boeing 747 Boeingu kodulehel boeing.com] (''inglise keeles'') {{Boeing}} [[Kategooria:Boeing]] [[Kategooria:Reisilennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] ddklv6t58obp7z7pco7m3fifvrmvuf9 Eesti valitsusjuhtide loend 0 370 6175886 6162990 2022-08-09T14:57:08Z Karljohan29 136246 /* 1991–... peaminister */ wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[Eesti peaminister|Eesti peaministreid]] ja teisi valitsusjuhte.'' ==Peaministrid või muud valitsusjuhid== ===1918 Ministrite Nõukogu esimees=== '''Parteid''' {{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] (EML)}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Koalitsioon !Parlament |- ! colspan="10" |Ministrite Nõukogu esimees |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''-''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']]{{Ref|a|[a]}} <small>(1874–1956)</small> |[[24. veebruar]] [[1918]] |[[12. november]] [[1918]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1918|kuu2=11|aasta=1918|kuu=02|päev=24|päev2=12}} |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] |[[Eesti Maarahva Liit|EML]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]] |[[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] |} ===1918–1920 peaminister=== '''Parteid''' {{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] (EML)}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]] (RE)}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]] (TE)}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Koalitsioon !Parlament |- ! colspan="9" |Peaminister ! |- | rowspan="2" style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''1''' | rowspan="2" |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] | rowspan="2" |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> | rowspan="2" |[[12. november]] [[1918]] | rowspan="2" |[[8. mai]] [[1919]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=05|aasta=1918|kuu=11|päev=12|päev2=8}} | rowspan="2" |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |[[Eesti Maarahva Liit|EML]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]](+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]){{Ref|b|[b]}} | rowspan="2" |[[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] |- |[[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]] |[[Eesti Maarahva Liit|EML]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]](+[[Saksa Erakond Eestimaal|SEE]]+[[Vene Kodanikkude Kogu|VKK]]){{Ref|c|[c]}} |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''2''' |[[Fail:Prime minister Otto Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]](+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]){{Ref|d|[d]}} | rowspan="5" |[[Asutav Kogu]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''3''' |[[Fail:Jaan Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]+[[Eesti Tööerakond|TE]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''4''' |[[Fail:Ado Birk.jpg|115x115px]] |[[Ado Birk|'''Ado Birk''']]{{Ref|e|[e]}} <small>(1883–1942)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[30. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=30}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Ado Birki valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''5''' |[[Fail:Jaan Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[30. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=30|päev2=26}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''6''' |[[Fail:Ants piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[21. detsember]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=12|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=21}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]] |} ===1920–1934 riigivanem=== '''Parteid''' {{Legend|#1B4D3E|[[Põllumeeste Kogud]] (PK) / [[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] (ÜPE)}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]] (RE) / [[Rahvuslik Keskerakond]] (RKE)}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]] (TE)}}{{Legend|#FF0000|[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Koalitsioon !Parlament |- ! colspan="10" |Riigivanem |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' |[[Fail:Ants piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[21. detsember]] [[1920]] |[[25. jaanuar]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=12|päev=21|päev2=25}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]] |[[Asutav Kogu]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''2''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[25. jaanuar]] [[1921]] |[[21. november]] [[1922]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1922|kuu2=11|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=21}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]](+[[Eesti Tööerakond|TE]]){{Ref|f|[f]}} | rowspan="2" |[[I Riigikogu]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''3''' |[[Fail:Juhan kukk.jpg|110x110px]] |[[Juhan Kukk|'''Juhan Kukk''']] <small>(1885–1942)</small> |[[21. november]] [[1922]] |[[2. august]] [[1923]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1922|kuu=11|päev=21|päev2=2}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Juhan Kuke valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''4''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[2. august]] [[1923]] |[[26. märts]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=03|aasta=1923|kuu=08|päev=2|päev2=26}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]](+[[Eesti Tööerakond|TE]]){{Ref|g|[g]}} | rowspan="4" |[[II Riigikogu]] |- |style="background-color:#FFA500;" |'''5''' |[[Fail:Friedrich Akel.jpg|102x102px]] |[[Friedrich Akel|'''Friedrich Akel''']] <small>(1871–1941)</small> |[[26. märts]] [[1924]] |[[16. detsember]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=12|aasta=1924|kuu=03|päev=26|päev2=16}} |[[Kristlik Rahvaerakond]] |[[Friedrich Akeli valitsus]] |[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''6''' |[[Fail:Jyri jaakson.jpg|109x109px]] |[[Jüri Jaakson|'''Jüri Jaakson''']] <small>(1870–1942)</small> |[[16. detsember]] [[1924]] |[[15. detsember]] [[1925]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1925|kuu2=12|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=15}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jüri Jaaksoni valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] |- | rowspan="3" style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''7''' | rowspan="3" |[[Fail:Jaan teemant.jpg|94x94px]] | rowspan="3" |[[Jaan Teemant|'''Jaan Teemant''']] <small>(1872–1941)</small> | rowspan="3" |[[15. detsember]] [[1925]] | rowspan="3" |[[9. detsember]] [[1927]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=12|aasta=1925|kuu=12|päev=15|päev2=9}} | rowspan="3" |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jaan Teemanti esimene valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]]+[[Asunike Koondis|AS]](+[[Rahvuslik Vabameelne Partei|RVP]]){{Ref|h|[h]}} |- |[[Jaan Teemanti teine valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Asunike Koondis|AS]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]]+[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|ÜMSL]] | rowspan="4" |[[III Riigikogu]] |- |[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Asunike Koondis|AS]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]]+[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|ÜMSL]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''8''' |[[Fail:Jaan Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[9. detsember]] [[1927]] |[[4. detsember]] [[1928]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=12|aasta=1927|kuu=12|päev=9|päev2=4}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Asunike Koondis|AS]]+[[Eesti Tööerakond|TE]] |- |style="background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;" |'''9''' |[[Fail:August Rej.jpg|108x108px]] |[[August Rei|'''August Rei''']] <small>(1886–1963)</small> |[[4. detsember]] [[1928]] |[[9. juuli]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1928|kuu=12|päev=4|päev2=9}} |[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] |[[August Rei valitsus]] |[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|ESTP]]+[[Asunike Koondis|AS]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''10''' |[[Fail:Prime minister Otto Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Asunike Koondis|AS]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] | rowspan="3" |[[IV Riigikogu]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''11''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[19. veebruar]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=19}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |[[Põllumeeste Kogud|PK]]+[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|ESTP]]+[[Eesti Rahvaerakond|RE]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''12''' |[[Fail:Jaan teemant.jpg|94x94px]] |[[Jaan Teemant|'''Jaan Teemant''']] <small>(1872–1941)</small> |[[19. veebruar]] [[1932]] |[[19. juuli]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=07|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=19}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Jaan Teemanti neljas valitsus]] |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond|ÜPE]]+[[Rahvuslik Keskerakond|RKE]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''13''' |[[Fail:Kaarel Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl-August Einbund|'''Karl-August Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[19. juuli]] [[1932]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1932|kuu=07|päev=19|päev2=1}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Karl Einbundi esimene valitsus]] |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond|ÜPE]]+[[Rahvuslik Keskerakond|RKE]] | rowspan="4" |[[V Riigikogu]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''14''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond|ÜPE]]+[[Rahvuslik Keskerakond|RKE]]+[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|ESTP]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''15''' |[[Fail:Jaan Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |[[Rahvuslik Keskerakond]] |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |[[Rahvuslik Keskerakond|RKE]]+[[Asunike Koondis|AS]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;"|'''16''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[24. jaanuar]] [[1934]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1934|kuu2=01|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=24}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |''Puudub'' |} ===1934–1937 peaminister=== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Parlament !Riigivanem |- ! colspan="10" |Peaminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. jaanuar]] [[1934]] |[[3. september]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=09|aasta=1934|kuu=01|päev=24|päev2=3}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |[[V Riigikogu]] |[[Konstantin Päts]] ([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]) |} ===1937–1938 riigihoidja=== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Parlament !Riigihoidja |- ! colspan="10" |Riigihoidja |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Konstantin Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[3. september]] [[1937]] |[[21. aprill]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=04|aasta=1937|kuu=09|päev=3|päev2=21}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |[[V Riigikogu]] (kuni 31. detsembrini 1937) |[[Konstantin Päts]] |} ===1938–1940 peaminister=== '''Parteid''' {{Legend|#D40000|[[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Parlament !President |- ! colspan="10" |Peaminister |- | rowspan="2" style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | rowspan="2" |[[Fail:Kaarel Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Kaarel Eenpalu|'''Kaarel Eenpalu''']] <small>(1888–1942)</small>(kohusetäitja) |[[21. aprill]] [[1938]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1938|kuu=04|päev=21|päev2=9}} | rowspan="2" |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]){{Ref|i|[i]}} |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] | rowspan="3" |[[I Riiginõukogu]][[I Riigivolikogu]] | rowspan="4" |[[Konstantin Päts]] |- |[[Kaarel Eenpalu|'''Kaarel Eenpalu''']] <small>(1888–1942)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1939|kuu2=10|aasta=1938|kuu=05|päev=9|päev2=12}} |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' |[[Fail:Jüri Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] <small>(1890–1945)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]]{{Ref|j|[j]}} |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}} |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]){{Ref|i|[i]}} |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |- |style="background-color:#D40000;color:#FFFFFF;"|'''-''' |[[Fail:Johannes vares.jpg|115x115px]] |[[Johannes Vares|'''Johannes Vares''']]{{Ref|k|[k]}} <small>(1889–1946)</small> |[[21. juuni]] [[1940]] |[[25. august]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=08|aasta=1940|kuu=06|päev=21|päev2=25}} |[[Eestimaa Kommunistlik Partei]] |[[Johannes Varese valitsus]] |[[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] |} === 1940–1992 peaministri asetäitja (Vabariigi Valitsus eksiilis) === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Valitsus !Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis |- ! colspan="8" |Peaministri asetäitja |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Otto Tief.jpg|100x100px]] |'''[[Otto Tief]]'''{{Ref|l|[l]}} <small>(1889–1976)</small> |[[18. september]] [[1944]] |[[12. jaanuar]] [[1953]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1953|kuu2=01|aasta=1944|kuu=09|päev=18|päev2=12}} |[[Otto Tiefi valitsus]] |[[Jüri Uluots]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Johannes Sikkar|'''Johannes Sikkar''']] <small>(1897–1960)</small> |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[22. august]] [[1960]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1960|kuu2=08|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=22}} | rowspan="2" |[[Johannes Sikkari valitsus]] | rowspan="3" |[[August Rei]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] <small>(1896–1991)</small> |[[22. august]] [[1960]] |[[1. jaanuar]] [[1962]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1962|kuu2=01|aasta=1960|kuu=08|päev=22|päev2=1}} |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Aleksander Warma|'''Aleksander Warma''']] <small>(1890–1970)</small> |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[29. märts]] [[1963]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1963|kuu2=03|aasta=1962|kuu=01|päev=1|päev2=29}} |[[Aleksander Warma valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] <small>(1896–1991)</small> |[[2. aprill]] [[1963]] |[[23. detsember]] [[1970]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1970|kuu2=12|aasta=1963|kuu=04|päev=2|päev2=23}} |[[Tõnis Kindi valitsus]] |[[Aleksander Warma]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] <small>(1911–2004)</small> |[[8. mai]] [[1971]] |[[1. märts]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1990|kuu2=03|aasta=1971|kuu=05|päev=8|päev2=1}} |[[Heinrich Marga valitsus]] |[[Tõnis Kint]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Enno Penno|'''Enno Penno''']] <small>(1930–2016)</small> |[[1. märts]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1990|kuu=03|päev=1|päev2=15}} |[[Enno Penno valitsus]] |[[Heinrich Mark]] |} === 1991–... peaminister === '''Parteid''' {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (RE)}}{{Legend|#007557|[[Rahvarinne]] (RR) / [[Eesti Keskerakond]] (KE)}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (RKEI) / [[Isamaaliit]] (IL)}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]] (KE)}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] (M) / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (SDE)}}{{Legend|#04427C|[[Erakond Res Publica]] (RP)}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Koalitsioon !Valitsus !Parlament !President |- ! colspan="11" |Peaminister |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;"|'''-''' |[[Fail:Edgar Savisaar (1992) (417648 ERM Fk3051 17387 417648).jpg|100x100px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(s. 1950)</small> (kohusetäitja) |[[20. august]] [[1991]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1991|kuu=08|päev=20|päev2=30}} |[[Rahvarinne]] |parteideülene |[[Edgar Savisaare valitsus]] | rowspan="2" |[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] | rowspan="2" |[[Arnold Rüütel]] ([[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|104x104px]] |[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']] <small>(s. 1947)</small> (kohusetäitja) |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |parteideülene |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;"|'''9''' |[[Fail:Mart Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Valimisliit Isamaa|I]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|M]]+[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] | rowspan="2" |[[VII Riigikogu]] | rowspan="6" |[[Lennart Meri]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;"|'''10''' |[[Fail:Andres Tarand 12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Mõõdukad]] |[[Mõõdukad|M]]+[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]+[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]+[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]]+[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | rowspan="2" style="background-color:#F0953A;"|'''11''' | rowspan="2" |[[Fail:Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|104x104px]] | rowspan="2" |[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']] <small>(s. 1947)</small> | rowspan="2" |[[17. aprill]] [[1995]] | rowspan="2" |[[17. märts]] [[1997]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=17}} | rowspan="2" |[[Eesti Koonderakond]] |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]+[[Eesti Keskerakond|KE]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] | rowspan="3" |[[VIII Riigikogu]] |- |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]](+[[Eesti Reformierakond|RE]]/[[Arengupartei|AP]]){{Ref|m|[m]}} |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;"|'''12''' |[[Fail:Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped).jpg|96x96px]] |[[Mart Siimann|'''Mart Siimann''']] <small>(s. 1946)</small> |[[17. märts]] [[1997]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1997|kuu=03|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]+[[Arengupartei|AP]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;"|'''13''' |[[Fail:Mart Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Erakond Isamaaliit|IL]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Mõõdukad|M]] |[[Mart Laari teine valitsus]] | rowspan="2" |[[IX Riigikogu]] |- |style="background-color:#FFE200;"|'''14''' |[[Fail:Siim Kallas 2013 (cropped).JPG|96x96px]] |[[Siim Kallas|'''Siim Kallas''']] <small>(s. 1948)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eesti Keskerakond|KE]] |[[Siim Kallase valitsus]] | rowspan="3" |[[Arnold Rüütel]] |- |style="background-color:#04427C;color:#FFFFFF;"|'''15''' |[[Fail:Juhan-Parts.jpg|103x103px]] |[[Juhan Parts|'''Juhan Parts''']] <small>(s. 1966)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Erakond Res Publica]] |[[Erakond Res Publica|RP]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eestimaa Rahvaliit|RL]] |[[Juhan Partsi valitsus]] | rowspan="2" |[[X Riigikogu]] |- | rowspan="3" style="background-color:#FFE200;"|'''16''' | rowspan="3" |[[Fail:Portrait Andrus Ansip.jpg|103x103px]] | rowspan="3" |[[Andrus Ansip|'''Andrus Ansip''']] <small>(s. 1956)</small> | rowspan="3" |[[13. aprill]] [[2005]] | rowspan="3" |[[26. märts]] [[2014]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2014|kuu2=03|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=26}} | rowspan="3" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Eestimaa Rahvaliit|RL]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]](+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]){{Ref|n|[n]}} |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |[[XI Riigikogu]] | rowspan="4" |[[Toomas Hendrik Ilves]] |- |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | rowspan="2" |[[XII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#FFE200;"|'''17''' | rowspan="2" |[[Fail:RE Taavi Rõivas.jpg|103x103px]] | rowspan="2" |[[Taavi Rõivas|'''Taavi Rõivas''']] <small>(s. 1979)</small> | rowspan="2" |[[26. märts]] [[2014]] | rowspan="2" |[[23. november]] [[2016]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2016|kuu2=11|aasta=2014|kuu=03|päev=26|päev2=23}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] | rowspan="2" |[[XIII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;"|'''18''' | rowspan="2" |[[Fail:Jüri Ratas 2017-05.jpg|100x100px]] | rowspan="2" |[[Jüri Ratas|'''Jüri Ratas''']] <small>(s. 1978)</small> | rowspan="2" |[[23. november]] [[2016]] | rowspan="2" |[[26. jaanuar]] [[2021]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=01|aasta=2016|kuu=11|päev=23|päev2=26}} | rowspan="2" |[[Eesti Keskerakond]] |[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] | rowspan="3" |[[Kersti Kaljulaid]] |- |[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Isamaa Erakond|I]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] | rowspan="3" |[[XIV Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#FFE200;"|'''19''' | rowspan="2" |[[Fail:Kaja Kallas (cropped).jpg|89x89px]] | rowspan="2" |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] <small>(s. 1977)</small> | rowspan="2" |[[26. jaanuar]] [[2021]] | rowspan="2" |''Ametis'' | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Eesti Reformierakond|RE]](+[[Eesti Keskerakond|KE]]){{Ref|o|[o]}} |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa Erakond|I]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] | [[Alar Karis]] |} ===Märkused=== * {{Märkus|a|[a]}}Päts oli vangistuses kuni 20. novembrini 1918, tema ametisse määramisest kuni vangistusest vabanemiseni täitis peaministri kohuseid [[Jaan Poska]]. * {{Märkus|b|[b]}}[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] liitus koalitsiooniga 16. novembril 1918. * {{Märkus|c|[c]}}[[Saksa Erakond Eestimaal]] liitus valitsusega 28. novembril 1918. [[Vene Kodanikkude Kogu]] liitus valitsusega 28. veebruaril 1919. * {{Märkus|d|[d]}}[[Eesti Rahvaerakond]] lahkus valitsusest 20. septembril 1919. * {{Märkus|e|[e]}}Kuigi nimetati ametisse, ei asunud Birk ametikohuseid täitma. * {{Märkus|f|[f]}}[[Eesti Tööerakond]] lahkus valitsusest 13. oktoobril 1921. Tööerakonna ministrid astusid tagasi 20. oktoobril 1921. * {{Märkus|g|[g]}}[[Eesti Tööerakond]] lahkus valitsusest 14. veebruaril 1924. Tööerakonna ministrid astusid tagasi 19. veebruaril 1924. * {{Märkus|h|[h]}}[[Rahvuslik Vabameelne Partei]] liitus koalitsiooniga 12. jaanuaril 1926. * {{Märkus|i|[i]}}Kuna kõik poliitilised erakonnad olid keelatud, siis [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinnet]] ei peetud erakonnaks, vaid organisatsiooniks, mis koondas [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|1938. aasta Riigivolikogu valimistel]] Pätsi toetajaid. * {{Märkus|j|[j]}}Kuna [[Johannes Varese valitsus]] nimetati ametisse [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt põhiseaduse vastaselt, siis seaduslikult lõppesid Uluotsa valitsuse volitused [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi valitsuse]] ametisse astumisel 18. septembril 1944. * {{Märkus|k|[k]}}Nimetati ametisse [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] korraldusel põhiseaduse vastaselt, ei ole Eesti seaduslik peaminister. * {{Märkus|l|[l]}}Jäi okupeeritud Eestisse, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vang alates 10. oktoobrist 1944. * {{Märkus|m|[m]}}[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] lahkus valitsusest 1. detsembril 1996. [[Arengupartei]] liitus koalitsiooniga 9. detsembril 1996. * {{Märkus|n|[n]}}[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] lahkus valitsusest 21. mail 2009. * {{Märkus|o|[o]}}[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] lahkus valitsusest 3. juunil 2022.. ==Vaata ka== *[[Eesti riigivanemate loend]] *[[Eesti NSV valitsusjuhtide loend]] == Välislingid == *[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused Eesti Vabariigi valitsuste loetelu] [[Kategooria:Eesti peaministrid| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Eesti ministrite loendid|Peaministrite loend]] kjhh8o2y1ef2d99dl9lnhu2rb6bvi7z Välismaa jõgede loend 0 581 6175991 6175115 2022-08-09T20:32:50Z Andres 5 /* T */ wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] - [[Akerselva]] - [[Alam-Tunguska]] - [[Alazani]] - [[Alatõri jõgi]] - [[Albegna]] - [[Alberti Niilus]] - [[Aldani jõgi|Aldan]] - [[Allaihha]] - [[Aller]] - [[Allier' jõgi|Allier]] - [[Alzette]] - [[Altaelva]] - [[Amazonas]] - [[Ambanizana jõgi]] - [[Ambato jõgi]] - [[American River]] - [[Amga jõgi|Amga]] - [[Amguema]] – [[Amgun]] – [[Ampollino]] - [[Amudarja]] - [[Amuur]] - [[Anabari jõgi|Anabar]] - [[Andalién]] - [[Angara]] - [[Apaščia]] - [[Apure jõgi|Apure]] - [[Apurimaci jõgi|Apurimac]] - [[Apurímaci jõgi|Apurímac]] - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Begna jõgi]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Bija]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Breede jõgi]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drina]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dvina]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jenissei]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Kirenga]] - [[Klondike]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Peene]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salza (Enns)]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Smoky Hill]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Tevere]] - [[Thames]] - [[Þjórsá]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Traiseni jõgi]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Varduva]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wisła]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] iz2cuj55cipomnnru4yi1gei5xr8rc7 Venemaa 0 1288 6175956 6172548 2022-08-09T19:15:22Z 2001:7D0:8861:9380:A979:C03A:C965:B210 Nimi muudetud olukorrale vastavaks wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon (terroristlik riik) | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russia on the globe (+claims hatched) (Russia centered).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011] (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],<br />lõplik [[26. detsember]] [[1991]] | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} '''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis asub nii [[Euroopa]]s kui ka [[Aasia]]s. Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it. Venemaa pikk rannajoon (37 653&nbsp;km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257&nbsp;km), piirnedes 14 riigiga. [[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]] [[1991]]. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige. == Nimi == Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena. == Asend ja suurus == Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel. == Riik == Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]]. === Riigikord ja juhtimine === {{vaata|Venemaa riigihaldus}} Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]]. Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st. [[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas [[2007]]. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas. === Haldusjaotus === {{Vaata|Venemaa haldusjaotus}} Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks): * 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]] * 9 [[krai]]ks * 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]<nowiki/>iks * 3 keskalluvusega linnaks * 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]] * 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]] Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist [[2014]]. aasta märtsis. Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid. === Riigikaitse === Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]]. === Venemaa riiklik ja sisejulgeolek === Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad: * [[Venemaa siseministeerium]] * [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused: * [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased) * [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]), * [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]). == Loodus == === Kliima === Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid. Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&nbsp;°C). Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === [[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]] Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,<ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])</ref> vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]] Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref> Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. === Emigratsioon Venemaalt === [[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal. === Rahvad === [[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]] Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu. 2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.<ref>[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref> === Keeled === Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele. Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}</ref> Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[internet]]is,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Religioon === Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]]. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id. == Majandus == {{Vaata|Venemaa majandus}} 2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.<ref>[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010</ref> 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]). Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st. [[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> |- !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 4,2% || 9,8% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 37% || 27,5% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 58,9% || 62,7% |} === Väliskaubandus === Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/> Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/> == Ajalugu == [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]] {{vaata|Venemaa ajalugu}} [[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]] Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased. Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].<ref>Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]</ref> Esimene [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi. Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt. Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi-Vene|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu ([[1332]] [[Novgorod]]iga, [[1340]] [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt. 14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us ([[1380]]) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja [[1480]]. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]] [[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547). [[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]] 15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga. 17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas. 19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas. 19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]]. Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused. 1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]]. 1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991). 1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991. [[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]] Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril [[1991]]. 1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid. 1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt. 2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast. Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.<ref>[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi "Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi"] ERR, 29. juuli 2022</ref> == Ajakirjandus == {{vaata|Venemaa meedia}} Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref> Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "[[Piirideta reporterid]]" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]). Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]<nowiki/>i hoiatustega.<ref>{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}</ref> Tähtsamad infoagentuurid on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]]. Suuremad üleriigilised telekanalid on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]]. == Religioon == [[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]] Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi "Ühiskondlik arvamus" poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum. Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus. Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.<ref>{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seonduvaid tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|Jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva. == Vaata ka == * [[Vene NFSV]] * [[Nõukogude Liit]] * [[Rahvusliku ühtsuse päev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa näljahädad]] * [[Venemaa muusika]] * [[Venemaa suursaatkond Eestis]] * [[Eestlased Venemaal]] * [[Litviinid]] * [[Eesti-Venemaa piir]] * [[Eesti-Venemaa suhted]] * [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Venemaa Euroopa-osa]] * [[Venemaa Aasia-osa]] * [[Föderaalülikool]] * [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] * [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]] * [[UNESCO maailmapärand Venemaal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Russia}} {{vikisõnastikus}} {{Vikitsitaadid}} * [http://gov.ru gov.ru] * [http://government.ru Valitsuse veebisait] * Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008. {{SRÜ}} {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] 6ynr409xu2mltug4cnr4y4157a9sgz0 6175965 6175956 2022-08-09T19:29:29Z Adeliine 6693 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:8861:9380:A979:C03A:C965:B210|2001:7D0:8861:9380:A979:C03A:C965:B210]] ([[User talk:2001:7D0:8861:9380:A979:C03A:C965:B210|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ursus scribens|Ursus scribens]]. wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russia on the globe (+claims hatched) (Russia centered).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011] (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],<br />lõplik [[26. detsember]] [[1991]] | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} '''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis asub nii [[Euroopa]]s kui ka [[Aasia]]s. Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it. Venemaa pikk rannajoon (37 653&nbsp;km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257&nbsp;km), piirnedes 14 riigiga. [[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]] [[1991]]. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige. == Nimi == Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena. == Asend ja suurus == Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel. == Riik == Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]]. === Riigikord ja juhtimine === {{vaata|Venemaa riigihaldus}} Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]]. Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st. [[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas [[2007]]. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas. === Haldusjaotus === {{Vaata|Venemaa haldusjaotus}} Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks): * 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]] * 9 [[krai]]ks * 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]<nowiki/>iks * 3 keskalluvusega linnaks * 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]] * 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]] Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist [[2014]]. aasta märtsis. Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid. === Riigikaitse === Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]]. === Venemaa riiklik ja sisejulgeolek === Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad: * [[Venemaa siseministeerium]] * [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused: * [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased) * [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]), * [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]). == Loodus == === Kliima === Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid. Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&nbsp;°C). Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === [[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]] Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,<ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])</ref> vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]] Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref> Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. === Emigratsioon Venemaalt === [[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal. === Rahvad === [[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]] Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu. 2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.<ref>[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref> === Keeled === Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele. Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}</ref> Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[internet]]is,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Religioon === Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]]. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id. == Majandus == {{Vaata|Venemaa majandus}} 2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.<ref>[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010</ref> 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]). Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st. [[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> |- !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 4,2% || 9,8% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 37% || 27,5% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 58,9% || 62,7% |} === Väliskaubandus === Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/> Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/> == Ajalugu == [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]] {{vaata|Venemaa ajalugu}} [[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]] Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased. Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].<ref>Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]</ref> Esimene [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi. Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt. Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi-Vene|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu ([[1332]] [[Novgorod]]iga, [[1340]] [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt. 14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us ([[1380]]) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja [[1480]]. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]] [[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547). [[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]] 15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga. 17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas. 19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas. 19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]]. Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused. 1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]]. 1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991). 1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991. [[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]] Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril [[1991]]. 1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid. 1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt. 2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast. Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.<ref>[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi "Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi"] ERR, 29. juuli 2022</ref> == Ajakirjandus == {{vaata|Venemaa meedia}} Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref> Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "[[Piirideta reporterid]]" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]). Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]<nowiki/>i hoiatustega.<ref>{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}</ref> Tähtsamad infoagentuurid on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]]. Suuremad üleriigilised telekanalid on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]]. == Religioon == [[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]] Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi "Ühiskondlik arvamus" poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum. Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus. Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.<ref>{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seonduvaid tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|Jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva. == Vaata ka == * [[Vene NFSV]] * [[Nõukogude Liit]] * [[Rahvusliku ühtsuse päev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa näljahädad]] * [[Venemaa muusika]] * [[Venemaa suursaatkond Eestis]] * [[Eestlased Venemaal]] * [[Litviinid]] * [[Eesti-Venemaa piir]] * [[Eesti-Venemaa suhted]] * [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Venemaa Euroopa-osa]] * [[Venemaa Aasia-osa]] * [[Föderaalülikool]] * [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] * [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]] * [[UNESCO maailmapärand Venemaal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Russia}} {{vikisõnastikus}} {{Vikitsitaadid}} * [http://gov.ru gov.ru] * [http://government.ru Valitsuse veebisait] * Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008. {{SRÜ}} {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] ehbavrsmvlv3pboqogxxsfyw6s926e1 Osmussaar 0 5191 6175825 6174692 2022-08-09T12:20:45Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | pildiallkiri = Osmussaar | pindala = 4,87 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|157368597}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | pikkus = 5 | laius = 1,5 | rannajoone pikkus = 12,7 | rahvaarv = 6 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | iso piirkond = EE-57 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG | osm = pind }} '''Osmussaar''' ([[rootsi keel|rts]] ''Odensholm''; [[eestirootsi keel|eestirootsi]] ''Holmen'', ''Backan''; [[saksa keel|sks]] ''Odinsholm''; [[vene keel|vn]] ''Оденсхольм'') on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahe]] suudmes Lääne maakonna looderannikul [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]. Saare pindala on 4,87 km², millega see on suuruselt 14. saar Eestis. Saare pikkus 5 km ja laius 1,5 km.{{lisa viide}} Rannajoone pikkus on 12,7 km.<ref name="EELIS" /> Osmussaare kaugus [[Põõsaspea neem]]est on 7,5 km ja [[Hanko neem]]est 62 km. Haruldaste ja teaduslikult väärtuslike geoloogiliste objektide ja taimekoosluste kaitseks on loodud [[Osmussaare maastikukaitseala]]. == Nimi == Nimi pandi esmakordselt kirja aastal 1250 kui ''Hothensholm''. Aastast 1429 pärineb ''Wodesholme'', aastal 1565 pandi kirja ''Odensholmen'', ''Otzholm'', aastal 1798 aga ''Odensholm'', ''Osmesaar''. Nimi ''Odensholm'' tähendab [[Eestirootslased|eestirootslaste]] keeles [[Odin]]i saart. Seal asunud Odini hauakohta tähistas suur kivirahn, mille [[Punaarmee]] 1941. aastal õhku lasi. Nime võivad olla andnud meresõitjad. Rahvapärimuses on ka värvikamaid seletusi. Veel näiteks 1879 näidati soomerootsi murdeuurijale paari kivirahnu, millest ühe nimi oli Odens sten (Odeni kivi), teine aga ''[O]ts trewer'' (Odeni jalajälg). Esimeses on veel näha sammaldunud sissekirjutust, teises aga varbajälge. Seda peeti mälestuseks Odeni saarel käigust.<ref name="Eesti kohanimede leksikon">[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Osmussaar Eesti kohanimede leksikon]</ref> Eestikeelse nime Osmussaar võimaliku päritolu kohta on pakutud, et see võib-olla lühenenud pikemast nimetusest ''Otsmaasaar'' ehk saar maa otsas (saar on [[Põõsaspea neem]]e jätk meres). Samalaadset nimetust annab tekitada ka rootsi keeles, kuna ''Uddens holm'' tähendaks neeme saart.<ref name="ajalugu" /> [[Lauri Kettunen]] on nime tuletanud soomekeelsest sõnast ''osmo'' (ahm, kaljukass) seostades sellega ka mütoloogilised isikunimed ''Osmo, Osmolainen'', mis esinevad eesti ja selle keeleliste lähisugulaste rahvaluules.<ref name="Eesti kohanimede leksikon"/> Kohalikud elanikud kutsusid saart nimega ''Backen'', mis tähendab [[seljandik]]ku.<ref name="ajalugu" /> Mandrirootslaste tavas kandis saar nime ''Holmen'' ehk „saar“.<ref name="Eesti kohanimede leksikon"/> == Loodus == [[Pilt:Osmussaar27.jpg|pisi|püsti|Osmussaare kirderannik]] [[1996]]. aastal moodustati saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja asustusajaloo väärtustamiseks [[Osmussaare maastikukaitseala]], mida haldab [[Silma looduskaitseala]] administratsioon. === Geoloogia === Osmussaar asub [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] [[Osmussaare klindipoolsaar]]el, mis kerkis [[jäänuksaar]]ena merest 2000–3000<ref name="iQvp0" /> aasta eest. Saare paepealne pind on [[klibu]]ne ja selle kõrgema osa moodustab mööda saare põhja- ja kirderannikut kulgev [[Balti klint|Balti klindi]] lõik ([[Osmussaare pank]]), mis tõuseb kuni 6 meetri kõrguseni merepinnast. Lõunaosa on madalam ja seal asub ka mitu [[järv]]e (nt [[Inahamne]], [[Kappelkärre]], [[Lihlhamne]], [[Krokatstaindappen]] jt), mis on tekkelt [[glatsioisostaasia|neotektoonilise maatõusu]] tõttu merest eraldunud madalad lahesopid. Osmussaarel on ligi 60 [[gneissbretša]] rahnu, mis pärinevad 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse ringvallilt ja väljapaiskematerjalist. [[Neugrundi kraater|Neugrundi meteoriidikraatri]] keskpunkt asub saarest kuni 10 km kirdes.<ref name="vtCB0" /> Tuntuimad rahnud on [[Skarvan]] ja Kaksikud. [[Osmussaare Kaksikud]] on saare suurimad, kuid on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] väed [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Praegu on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 meetrit ja kõrgus 3 meetrit. Kaitse alla on võetud [[Osmussaare I rahnuderühm]], [[Osmussaare II rahnuderühm]] ja [[Osmussaare Kaksikud]]. Varem oli kaitse all ka [[Baskerdikstain]]. Saare järgi on nime saanud [[Kunda lade]]me [[Pakri kihistu]] [[Osmussaare kihistik]].<ref name="stratigraafia.info">[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Osmussaare%20kihistik Osmussaare kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 22.08.2019)</ref> <gallery> Osmusaare kagunurga klibumaastik.JPG|Klibumaastik saare kagunurgas Osmussaare kliburand.jpg|Klibuvallid Osmussaare I rahnuderühm 01.JPG|Gneissrahn [[Osmussaare I rahnuderühm]]as Rahn Estonia KLO1000558.jpg|[[Neugrundbretša]]st rahn Skarvan, Osmussaar.jpg|Neugrundbretšast [[Skarvan]] Osmussaare pankrannik 3.jpg|Astmeline aluspõhjakivimite paljandumine [[Osmussaare pank|pankrannikul]] Osmussaar30.jpg|[[Osmussaare Kaksikud]] </gallery> === Taimestik === [[Pilt:Cochlearia danica, Osmussaar.jpg|pisi|[[Taani merisalat]] Osmussaarel]] [[Pilt:Osmussaare pokud.JPG|pisi|Pokud Osmussaarel]] [[Osmussaare maastikukaitseala]]lt on aastatel [[1885]]–[[1998]] leitud 607 [[soontaimed|soontaimeliiki]]. Neist 25 [[liik (bioloogia)|liiki]] on [[looduskaitse|kaitsealused]], kusjuures enamik nendest on esindatud elujõuliste asurkondadena ja on teatava piirini inimtegevuse suhtes ükskõiksed. Kaitsealustest taimeliikidest 14 on [[käpalised]]. Kaitsealalt on leitud 129 liiki [[sammaltaimed|samblaid]], millest kolm on kaitsealused: [[tõmmu pungsammal]], ''[[Corda porella]]'' ja [[mustpeasammal]]. Haruldastest samblaliikidest on esindatud ka [[lubi-niithammas]], [[juus-sirbik]] ja [[kalju-silekupar]]. Saarelt on leitud [[1976]]. ja [[1993]]. aasta uuringute käigus 127 liiki [[seened|seeni]]. Neist on [[ebajasmiini-tarik]] kaitsealune. Samas on paljud seeneliigid kas Eestis või kogu Euroopas haruldased. === Linnustik === Osmussaar asetseb [[Ida-Atlandi rändetee]]l, mida mööda liiguvad miljonid [[linnud]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ääres paiknevatelt pesitsusaladelt [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s asuvatele talvitusaladele ja tagasi. Seni on Osmussaarel kohatud 178 linnuliiki, kuid see nimekiri täieneb pidevalt. [[2003]]. aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90 liiki pesitsejaid ning neist 63 liiki olid kaitsealused. Haudepaaride koguarvu hinnati Osmussaarel 1700–2200 haudepaarile, keskmine asustustihedus oli 2,2–4,5 p/ha. [[Pilt:Osmussaar. 1..jpg|pisi|Taimekoosluste hooldamiseks kasvatatakse saarel [[šoti mägiveis]]eid]] === Loomastik === [[Selgrootud|Selgrootutest]] elab Osmussaarel 20 liiki maismaa- ja 10 liiki mageveetigusid, 226 liiki suurliblikaid ja 158 liiki pisiliblikaid. Kaitsealustest putukaliikidest elavad saarel [[samblakimalane]], [[kivikimalane]] ja [[niidukimalane]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetest]] leidub [[Inahamne]] järves [[mageveekalad]]est [[ahven]]at ja [[luukarits]]at. Pärast tugevaid torme võib sealt juhuslikult leida ka [[lest]]a ja [[meriforell]]i. [[Kahepaiksed|Kahepaiksetest]] elavad saarel [[tähnikvesilik]], [[harilik kärnkonn]] ja [[rabakonn]], [[roomajad|roomajatest]] [[nastik]]. Imetajatest elavad saarel [[mink]], [[rebane]], [[kobras]], [[põhja-nahkhiir]] ja [[suurkõrv]], rannikul võib kohata [[hallhüljes]]t. Teadaolevalt on saarel elanud ka [[jänes]], [[siil]], [[koduhiir]], [[mutt]].<ref name="Kaitsekorralduskava" /> <gallery> Osmussaar. 15.jpg|[[Sookurg|Sookured]] Osmussaarel Magav kobras.JPG|Magav kobras Osmussaarel Osmussaare lambad.JPG|Lambad Suleline Osmussaarelt.JPG|Noor [[merisk]] </gallery> == Asustus == [[Pilt:Erkase talu laut (2).JPG|pisi|Erkase talu laut]] [[Pilt:Marksi talu rehi (2).JPG|pisi|Marksi talu rehi]] Enne viimaste rootslaste põgenemist [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioonijõudude]] eest [[1944]]. aastal asus Osmussaarel üksainus seitsme [[talu]]ga [[küla]] – [[Bien]]. Talud kandsid nimesid ''Nibondas'', ''Ärkorsa'', ''Marks'', ''Brusa'', ''Graisa'', ''Nigorsa'' ja ''Stavasa''. Enne [[1710. aasta katkuepideemia|1710.–1711. aasta suurt katku]] oli saarel tõenäoliselt rohkem talusid. Nende kadunud talude nimedeks on peetud külalähedastelt vanadelt kohtadelt leitud nimesid – ''Petes'', ''Krupes'' ja ''Hintas''. Ei ole teada, kas talusid oli kogu [[17. sajand]]i vältel kümme. Praeguseks on säilinud ainult kaks hoonet – Marksi talu [[rehealune]] ja Erkase talu [[laut]]. Küla asemelt võib leida mitmeid endiste majade jäänuseid. Kabel ([[Osmussaare kabel]]) renoveeriti osaliselt 2009. aastal. Kokku koosnes küla umbes neljakümnest hoonest. Levinumate teadmiste kohaselt koosnes küla küll seitsmest talust, aga hiljem olid viis talu jagunenud nõnda, et tegelikult oli saarel 12 maaharijat. Peale selle elas saarel 1930. aastatel veel kolm nn [[vabadik]]ku, kes elatusid põhiliselt [[kalapüük|kalapüügist]]. Tava mitte abielluda väljaspool saart elavate inimestega oli 1930. aastateks tekitanud Osmussaare elanikel märgatava kehalise degenereerumise.<ref name="ac2WS" /> Alates 2001. aastast on saarel taas püsielanikud. Osmussaarele asunud perekond kasvatab lambaid ja mägiveiseid.<ref name="LGwR6" /> == Ajalugu == Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal [[1250]] (''Hothensholm''). 16. sajandil rajati arvatavasti esimene puidust [[Osmussaare kabel]] tolleaegsesse sadamakohta. [[1766]]. aastal pühitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel, mis asub tänapäeval maakerke tõttu sadamast poolteist kilomeetrit põhja pool. Kabeli kõrval paikneb ka [[Osmussaare kalmistu]]. Aasta enne kivikabeli rajamist püstitati esialgsel kujul [[Osmussaare tuletorn]]. Osmussaare maad kuulusid [[Haapsalu kreis]]i [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõisa]] alla, aga see asus kaugel. [[Bien]]i talupojad lähtusid oma elukorralduses ikka 1650. aastal [[Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] antud [[vabakiri|vabakirjast]]. [[Pilt:Koolimaja Osmussaarel.jpg|pisi|left|Koolimaja Osmussaarel]] 1814. aastal püstitati pärast varasema kivist tuletorni kokkuvarisemist saarele ajutine puittorn, mis asendati [[1850|1850. aastal]] uue kivist majakaga. See püsis kuni [[1941]]. aastani, mil selle õhkisid saarelt evakueerunud Nõukogude sõdurid. ===Osmussaare sõjandus=== [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, ööl vastu [[26. august]]it [[1914]], sattus [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Eesti aladel]] Osmussaare rannavetes [[kari]]le [[Saksamaa keisririik|Saksa keisririigi]] [[Keiserlik merevägi|mereväe]] ristleja [[Magdeburg (laev 1911)|Magdeburg]]. Meeskond evakueerus ja õhkis laeva. [[Pilt:Sundevakueerumine Osmussaarelt.jpg|pisi|Elanike sundevakueerimine Osmussaarelt 10. juunil 1940]] Pärast Osmussaare elanikkonna esmakordset [[evakueerimine|evakueerimist]] saarelt [[12. juuni]]l [[1940]] (suurem osa [[rannarootslased|rannarootslasi]] asustati ümber [[Vormsi]]le), hakati [[baaside leping]]u alusel saarele rajama [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|sõjaväebaasi]] ja [[suurtükipatarei]]sid. 1940. aasta juunis toimetati saarele Moskvast ja Leningradist pärinev 1200-meheline [[ehituspataljon]], kes elas talve üle telkides. Raskesuurtükkide tornidetailid toimetati laevadelt maale Osmussaare majakast kagu pool asuvalt rannalt, kus meri läheb järsult sügavaks. Lisaks keskmise suurusega patareidele otsustati Osmussaarele paigutada kaks raskepatareid kaliibriga [[Rannakaitsepatarei nr 314|180 mm]] ja 406 mm, mille tuleulatuseks arvestati u 36–40 km. Koos Soome lahe põhjapoolsete, 65 km kaugusel asuvate [[Hanko mereväebaas]]i rannapatareidega oleks see kindlustanud lahe sissepääsu katmise kahuritulega. [[Pilt:Osmussaare kauglaskekahuri jäänused.JPG|pisi|left|[[Rannakaitsepatarei nr 314]] põhjapoolse suurtükitorni jäänused]] Pärast [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lahingute algust [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] otsustas Nõukogude väejuhatus asendada 406 mm patarei ühe 180 mm ja ühe 130 mm suurtükipatareiga. Suurtükipatareide juhtimiseks ehitati saarele 16 m kõrgune [[tulejuhtimistorn]]. 130 mm suurtükipatarei juurde hakati isikkoosseisu jaoks ehitatama blindaaže, sööklat, kööki ja moonahoidlat. [[Suurtükipositioon|Suurtükipositsioon]]ide ja ehitustööde jaoks ehitati betoonitehas, mehaanikatöökojad, [[killustikukarjäär]]id, transpordikeskus, katlamaja. Kasarmute ja betoonist kaitserajatiste ehitusmaterjaliks lõhuti ära kõik saare kiviaiad ja suurem osa lubjakiviehitistest. Suurtükipatareid valmisid 1941. aasta juulis. 23. augustil viidi üks ehituspataljon saarelt minema. Seoses Saksa vägede pealetungiga 1941. aastal tuli asuda saart kaitsma. Vene vägede kangelaslik Osmussaare kaitsmine on ainult [[legend]], sest tegelikult ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva. Hiljem pühendati põgenemise käigus maha jäänud venelastele [[Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel|mälestusmärk]]. Nimelt ei olnud kõik Vene sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed neist lasti kas maha või suleti patarei ruumidesse. [[Rannakaitsepatarei nr 314|Rannakaitsepatarei]] aga õhiti, sest tuli taganeda Saksa vägede eest. [[Pilt:Osmussaare vaatetorn.JPG|pisi|Vaatetorni varemed]] Nõukogude ajal paiknes saarel sideväeosa. Plaanitud rannakaitserajatistest ehitati valmis kaks patareid ja maa-alused laskemoonalaod. Bieni külla ehitati ohvitseride maja.<ref name="Loodusmälestised17" /> [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] toimus Osmussaare lähistel [[Osmussaare maavärin]]. Aastatel 1996–1998 Osmussaar demineeriti ning see on tänapäeval lõhkekehaleidude poolest üks puhtamaid piirkondi Eestis. Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende järglased oma endisi maid tagasi saanud. == Turism == Osmussaare külastamine on lubatud kõigile huvilistele. Mais ja juunis tuleb hoiduda lindude häirimisest Lõunasadama lähedal Boani [[neem]]el ja [[Inahamne]] [[järv]]el. Laagrisse jääda ja lõket teha võib ainult selleks ettenähtud paikades (RMK laagriplatsid). Koeri pole soovitatav kaasa võtta ja tuleks hoiduda lammaste häirimisest. Lõunasadama kaevu vesi on joogikõlblik. Tekkinud olmejäätmed tuleb mandrile tagasi toimetada. Suurema rühmaga mineku suhtes tuleb kokku leppida [[looduskaitse|looduskaitse-]] ja [[piirivalve]]ametnikega. Osmussaare tuletorn avati külastajatele 24. mail 2019. Tuletorni avamiseks sõlmis Lääne-Nigula vald Veeteede Ametiga lepingu. Korraga saab tuletorni minna 10 inimest. Selge ilmaga paistab tuletorni otsast Vormsi, Hiiumaa, Paldiski ja kuulduste järgi isegi Soome rannik. <gallery> Paat Arabella Osmussaare Lõunasadamas.JPG|Tänapäeval peab saarega ühendust paat Arabella Osmussaar. 36.jpg|Osmussaare Lõunasadam Osmussaar, RMK matkaplats.JPG|RMK laagriplats saare kagunurgas Osmussaare põhjakülg.jpg|Turistid Osmussaare põhjakülje rannikul Osmussaare kabelivaremed õhtuhämaruses (2).JPG|Kabeli varemed õhtuhämaruses </gallery> == Vaata ka == * [[Neugrundi kraater]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajalugu">[https://web.archive.org/web/20150603015610/http://www.osmussaarereisid.ee/osmussaarest/ajalugu/ Ajalugu] osmussaarereisid</ref> <ref name="iQvp0">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse?] Eesti Loodus, 2006/10</ref> <ref name="vtCB0">{{Netiviide |url=http://www.klint.envir.ee/klint/est/11.html |pealkiri=Loode-Eesti klindilõik |vaadatud=2014-06-09 |arhiivimisaeg=2014-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140608001903/http://www.klint.envir.ee/klint/est/11.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kaitsekorralduskava">[https://www.yumpu.com/et/document/view/29422544/osmussaare-maastikukaitseala-kaitsekorralduskava-odensholm/17 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010–2014]</ref> <ref name="ac2WS">Saar, kuhu jumalus peitis oma aarded. Rahvaleht, 25. oktoober 1938, nr. 196, lk. 12.</ref> <ref name="LGwR6">[http://noarootsi.kovtp.ee/kulad Noarootsi valla külad] 16.04.15</ref> <ref name="Loodusmälestised17">H. Kink (koost.) [https://web.archive.org/web/20150522181130/http://gi.ee/loodusmalestised/17_Laanemaa_Noarootsi-Nova-Osmussaar_2008.pdf "Läänemaa: Noarootsi, Nõva, Osmussaar"], Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2008</ref> }} ==Kirjandus== *Tiina Talvi (toim.) 1999. Osmussaar – an Island in the Baltic Sea. ''[[Estonia Maritima]]'' 4. *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 27 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA27,M1}} *[[Göran Hoppe]]. [http://www.odensholm.se/Dokument/120703%20Kompr%20Historik%20Odensh%20.pdf Osmussaare ajaloost] (tõlge: Lea Täheväli Stroh) == Välislingid == {{Commonskat|Osmussaar}} {{Vikisõnastikus}} * [http://www.osmussaar.ee/est/ Osmussaare koduleht] * [http://www.odensholm.se/ Osmussaare rootslaste koduleht] * [http://www.osmussaarereisid.ee/osmussaarest/ Osmussaarest] Osmussaare Reisid * [http://www.odensholm.se/Dokument/Broschyr%20Est130607klar.pdf Osmussaar, rannarootslaste saar] ;Meedias * [[Toomas Kümmel]]. [https://epl.delfi.ee/kultuur/osmussaar-1941-aasta-legendide-legend?id=50970467 "Osmussaar – 1941. aasta legendide legend"] Eesti Päevaleht, 29. november 2003 * [[Arne Ader]]. [https://www.ohtuleht.ee/178648/osmussaare-kivid-ja-linnud "Osmussaare kivid ja linnud"] Õhtuleht, 6. august 2005 * [https://www.theguardian.com/world/gallery/2012/dec/25/living-on-island-in-pictures "Living on an island – in pictures"] [[The Guardian]], 25. detsember 2012 [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Lääne maakonna saared]] [[Kategooria:Osmussaar| ]] 7hds40f3twya5n6dymgk79dry949bzb Krimm 0 5645 6176051 6159143 2022-08-10T07:21:21Z Axjwrw1 82136 See on pisiparandus wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krimmi Autonoomne Vabariik | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Автономна Республіка Крим |(Avtonomna Respublika Krõm) | omakeelne_nimi_2 = vene | Автономная Республика Крым |(Avtonomnaja Respublika Krõm) | omakeelne_nimi_3 = krimmitatari | Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети | | omakeelne_nimi_4 = | | | omakeelne_nimi_5 = | | | lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Crimea.svg|150px|border|Krimmi lipp]] | lipu_link = [[Krimmi lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:Emblem of Crimea.svg|125px|Krimmi vapp]] | vapi_link = [[Krimmi vapp]] | pindala = 26 100 | elanikke = 1 953 700 (2012) | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Simferopol]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[ukraina keel|ukraina]] ja [[krimmitatari keel|krimmitatari]] | haldusüksuse tüüp = Q203323 | asendikaart = Ukraina }} [[Pilt:Crimea republic map.png|pisi]] '''Krimmi Autonoomne Vabariik''' on ''[[de iure]]'' [[Ukraina]] koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamuse [[Krimmi poolsaar]]est [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikul. Krimmi poolsaare edelanurgal asuv [[Sevastopol]] Krimmi vabariigi koosseisu ei kuulu, vaid moodustab eraldi haldusüksuse; samuti ei kuulu Krimmi Autonoomse Vabariigi koosseisu [[Arabati säär|Arabati sääre]] põhjaosa, mis jääb [[Hersoni oblast|Hersoni oblastisse]]. ''[[De facto]]'' on Krimm alates 2014. aastast okupeeritud Venemaa poolt. Enamik riike, sh Eesti Vabariik, peab Krimmi poolsaare liitmist Venemaaga ebaseaduslikuks ja toimunud liitumisreferendumit kehtetuks ning käsitleb Krimmi Autonoomset Vabariiki ning Sevastopolit jätkuvalt Ukraina territooriumitena. Krimm on tuntud kuurortpiirkond. Krimmi Vabariigi tuntumad turismilinnad on [[Jalta]], [[Simferopol]], [[Kertš]], [[Alupka]], [[Alušta]], [[Bahtšisarai]] ja [[Sudak]]. ==Ajalugu== Krimmis oli asustus juba [[paleoliitikum]]is. Varaseimad asukad olid mägedes elanud [[taurid]], kelle järgi on poolsaart nimetatud ka '''Tauriaks'''. Madalamate stepialade esimesed asukad olid [[kimmerlased]] ja [[sküüdid]]. Kreeka kolonistid asutasid praeguse Kertši kohale [[7. aastatuhat eKr|7. sajandil eKr]] [[Pantikapaion]]i linna. [[6. aastatuhat eKr|6.]]-[[5. aastatuhat eKr|5. sajandil eKr]] lisandus kreeka [[koloonia]]id veelgi, need ühinesid peagi [[Bosporose kuningriik|Bosporos]]e riigiks. [[1. aastatuhat eKr|1. sajandist eKr]] kuni [[3. sajand]]ini kuulus Krimmi idaosa ja lõunarannik [[Rooma riik|Roomale]], seejärel tungisid sinna [[goodid]] ja [[hunnid]]. [[6. sajand]]il haaras ülemvõimu [[Bütsants]], kelle peamine tugiala oli [[Hersonesos]], aga ka Kertš ja [[Sudak]]. [[1239]]. aastal tungisid [[Stepi-Krimm]]i mongolid ning maa ühendati [[Kuldhord]]iga, kuni [[1443]]. aastal tekkis iseseisev [[Krimmi khaaniriik]]. [[1475]]. aastal vallutas [[Krimmi poolsaar]]e kolmesajaks aastaks [[Osmanite riik]]. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses [[Osmanite riik|Osmanite riigist]]. Aja jooksul ([[1502]]) allutas Krimmi khaan ka [[Kuldhord]]i viimased jäänused, [[Suurhord]]i alad keskusega [[Sarai]]s. [[1774]]. aastal läks Krimm [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] lõpetanud [[Küçük Kaynarci rahu]]lepingu alusel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]. [[1802]]. aastal moodustati [[Tauria kubermang]] ning sajandi jooksul asendus põlisasukatest [[krimmitatarlased|krimmitatarlastest]] rahvastik põhiliselt [[venelased|venelastega]]. Aastatel [[1853]]–[[1856]] toimunud [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]], mille ajendiks olid [[kristlased|kristlaste]] õigused toona [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] kuulunud [[Püha maa|Pühal maal]], toetas Prantsusmaa [[katoliiklus|katoliiklasi]], Venemaa keisririik [[õigeusk]]likke. Suurem osa sõja relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemad kampaaniad toimusid ka [[Läänemeri|Läänemerel]] (Briti laevastiku blokaad), [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853. aastal alustasid Venemaa ja Türgi sõda Venemaa rolli pärast [[õigeusk]]like eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Türgi laevastiku. Aastal 1854 astusid sõtta [[Prantsuse teine keisririik]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], püüdes peatada Venemaa keisririigi pealetungi. Vene kindluslinn [[Sevastopol]] pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning [[Pariisi rahu (1856)|rahu]] sõlmiti 1856. aasta märtsis [[Pariis]]is. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli Krimm kuni 1920. aastani [[Peter von Wrangell]]i ja [[Lõuna relvajõud]]ude kontrolli all. 18. oktoobril [[1921]] loodi [[Autonoomne Krimmi Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] [[Venemaa SFNV]] koosseisus (1929. aastast [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene NFSV]] koosseisus). [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse. {{vaata|Krimmitatarlaste küüditamine}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Krimm okupeeritud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Rumeenia]] vägede poolt. Pärast okupatsiooni lõppemist [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati krimmitatarlased]] [[18. mai]]l (peamiselt [[Stalin]]i algatusel) [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, [[26. juuni]]l küüditati Krimmist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. [[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai [[Krimmi oblast]]. [[1948]]. aastal eraldati [[Sevastopol]] Krimmi oblastist, Sevastopolist sai [[Vene NFSV]] [[keskalluvusega linn]]. 19. veebruaril [[1954]] anti Krimmi oblast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega, mille kinnitas [[26. märts]]il [[NSV Liidu Ülemnõukogu]], üle [[Ukraina NSV]]-le. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud. Sevastopol on olnud ajalooliselt [[Venemaa sõjalaevastik|Venemaa sõjamerelaevastiku]] [[Musta mere laevastik]]u peabaas. [[1974]]. aastal anti krimmitatarlastele õigus naasta Krimmi. [[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. [[1989]]. aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine Krimmi. 12. veebruaril [[1991]] moodustati [[Ukraina NSV]] koosseisu kuulunud Krimmi oblastist Krimmi ANSV. 4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni. 5. mail [[1992]] võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisva Krimmi Vabariigi põhiseaduse. 30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi. 4. veebruaril [[1994]] valiti vabariigi presidendiks [[Juri Meškov]]. 20. mail 1994 võeti vastu seadus Krimmi Vabariigi riikluse põhiseaduslike aluste taastamisest. 17. märtsil [[1995]] tühistati Krimmi Vabariigi põhiseadus ja veel mõningad seadused. 4. aprillil [[1996]] töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 21. oktoobril [[1998]]. Põhiseaduse kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] 23. detsembril 1998 ning see jõustus 11. jaanuaril [[1999]]. 2014. aasta veebruari lõpust, kui Kiievis moodustati Ukraina ajutine valitsus, ei allunud Krimmi Vabariik Kiievi keskvõimule. Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu määras 16. märtsile referendumi vabariigi saatuse üle.<ref name="1Y9tx" /> 11. märtsil 2014 võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 16. märtsil 2014 toimus Krimmi Vabariigis Ukraina ning enamiku kolmandate riikide poolt ebaseaduslikuks peetav referendum, kus 96,77% hääletanuist hääletas Venemaaga liitumise poolt. Enamus rahvusvahelisest kogukonnast on kahtluse alla seadnud nii referendumi legitiimsuse kui ka selle tulemuste õigsuse, kuna referendumi ajal viibisid piirkonnas Venemaa relvajõud ning puudus ligipääs sõltumatutele vaatlejatele. Päev hiljem kuulutas Krimm end iseseisvaks riigiks ning Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu nimetati ümber Krimmi Riiginõukoguks. Hiljem liitusid Krimmi autonoomne vabariik ning samal ajal referendumi korraldanud Sevastoopoli linn Venemaa Föderatsiooniga. <ref name="jkZGx" /> ==2014. aasta kriis== {{vaata|2014. aasta Krimmi kriis}} 26. veebruaril andis [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] [[Venemaa Föderatsioon]]i lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid Venemaa Föderatsiooni [[Rohelised mehikesed|eraldusmärkideta rünnakrühmlased]] Krimmi ning asusid hõivama Krimmi Vabariigi ja [[Ukraina]] valitsusasutusi. Hõivatud hoonetel heisati Venemaa lipud. 28. veebruaril 2014 registreerisid 16 Venemaa [[Riigiduuma]] saadikut seaduseelnõu Krimmi Vabariigi annekteerimiseks Venemaa Föderatsiooni subjektina. 2. märtsi pärastlõunaks konstateeris [[USA]] välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus [[Kiiev]]is kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. [[EL]]-i ja [[NATO]] juhid kritiseerisid Putinit ja Venemaad ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja [[G-8]] liikme staatuse külmutamine). 18. märtsil kirjutati Kremlis alla Krimmi ja Sevastopoli liitumislepingutele Venemaaga. [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] kiitsid lepingud heaks vastavalt 20. ja 21. märtsil. ==Rahvastik== {{Krimmi rahvused 18-21saj}} 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Krimmi Vabariigis 2 024 056 inimest, kellest 58,3% olid venelased, 24,3% ukrainlased, 12,1% krimmitatarlased, 1,4% valgevenelased, 0,5% tatarlased, 0,4% armeenlased.<ref name="ABhgO" /> 1. märtsi seisuga 2013 oli Krimmi vabariigis 1 965 839 elanikku. Koos Sevastopoli linnaga on Krimmis umbes 2,35 miljonit elanikku, kellest pisut üle kahe kolmandiku (1,6 mln) elab linnades ning 32% maa-asulates. Suuremad linnad on [[Simferopol]] (337 tuhat), [[Kertš]] (145 tuhat), [[Jevpatorija]] (107 tuhat), [[Jalta]] (78 tuhat), [[Feodossija]] (70 tuhat), [[Džankoi]] (36,2 tuhat), [[Krasnoperekopsk]] (30,2 tuhat), [[Alušta]] (28,6 tuhat), [[Bahtšisarai]] (26,4 tuhat), [[Sakõ]] (23,7 tuhat), [[Armjansk]] (22,5 tuhat), [[Bilogirsk]] (18,2 tuhat) ja [[Sudak]] (15,4 tuhat). ==Keeled== Riigikeel on [[ukraina keel]], kuid ametlikud keeled on ka enim kasutatav [[vene keel]] ja krimmitatari keel. Asjaajamine toimub üldiselt vene keeles. 81,3% Krimmi elanike emakeel on [[vene keel]], 9,4% emakeel on krimmitatari keel ja 6,4% emakeel on ukraina keel.<ref name="aQ0Dn" /> ==Loodus== [[Pilt:Genova kindlus.Sudak.Krimm.jpg|pisi|Genova kindlus [[Sudak]]i linnas 14.–15. sajandist]] [[Pilt: Вид на залив Севастополе.jpg|pisi|vasakul|[[Sevastopol]]i laht]] Mandriga ühendab poolsaart 7–9&nbsp;km laiune [[Perekopi maakitsus]]. Idas eraldab [[Arabati säär|Arabati maasäär]] [[Aasovi meri|Aasovi merest]] madala [[Sõvaš|Sivaši lahe]]. Ligi kolmveerand Krimmist on tüüpiline [[stepp]], lõuna pool kerkib [[Krimmi mäestik]] (165&nbsp;km pikk, kuni 50&nbsp;km lai) ja lõunarannikule jääb 5–12&nbsp;km laiune [[Lähistroopika|lähistroopilise]] taimestikuga madalik. Kolmest [[kuesta]]-tüüpi mäeahelikust põhjapoolseim ulatub 350 m-ni, keskmine 750 m-ni. Pea- ehk Lõunaaheliku harjaks on Babugan-Jailal (jaila tähendab metsata platood) viis peaaegu ühekõrgust tippu, mille seas kõrgeim on [[Roman-Koš]] (1545&nbsp;m), järgnevad [[Demir-Kapu]] (1540&nbsp;m), [[Zeitin-Koš]] (1537), Kemal-Egerek (1529&nbsp;m) ja Eklizi-Burun (1527&nbsp;m) (nn Tšatõrdag Jailal). Turistide seas kindlalt populaarseim on aga [[Ai-Petri]] Jaila (1234&nbsp;m – tipp Bedene-Kõr), kust avaneb suurepärane vaade [[Jalta]] linnale, [[Livaadia palee]]le ja merele. Jaltast 7&nbsp;km loodes poolel teel Ai-Petri mäele on kogu Ukraina kõrgeim juga [[Utšan-Su]] (tõlkes ´kärme või lendav vesi´), mille 390&nbsp;m kõrguselt astangult langev veesammas on 98 meetrit kõrge. Suvel juga siiski kuivab peaaegu täielikult ja on veerohke lume sulamise ajal ja hilissügisel. Samanimeline jõgi on vaid 8&nbsp;km pikk ja alamjooksul on veel mitu väiksemat juga. Peamiselt [[lubjakivi]]dest koosnevad mäed on tugevalt [[karst]]unud, rohkesti on sügavaid [[kanjon]]eid (Suur Kanjon on 250–320&nbsp;m sügav, 3,5&nbsp;km pikk ja kohati vaid 2–3&nbsp;m lai), kaljulõhanguid ja koopaid. Mitmed lõunaranniku tähelepanuväärsed mäed on [[Vulkanism|vulkaanilise]] päritoluga: [[Karadag]] (574&nbsp;m) ja [[lakoliit]]massiiv [[Aju-Dag]] (572&nbsp;m) kunagise rahvusvahelise pioneerilaagri [[Artek]]i naabruses. Mõlemal mäel on nüüd moodustatud looduskaitsealad. Krimmi lõunaosa on ka [[Seismoloogia|seismiline]] ala. Tugevaid [[maavärin]]aid esineb 2–4 korda sajandis, viimati 1980. aastal. Ajaloo teadaolev tugevaim, kaheksapalline maavärin leidis aset 1875. aasta juulis, rohkem kui 6-palline 1908. a. oktoobris. Krimmi põhja- ja idaosa kliima on kuiv, sademeid vaid 350–500&nbsp;mm aastas. Kõrgemas osas sajab kuni 1200&nbsp;mm/a ning mägede põhjanõlvult algavad ka poolsaare suuremad jõed Belbek, Katša ja Salgir. Poolsaare põhja- ja idaossa on rajatud niisutuskanal [[Dnepr]]i vete juhtimiseks kuivadele stepialadele. Samas piirkonnas on üle 50 soolajärve, mitmed maardlad sobivad soolade tootmiseks. Kertši poolsaarel on märkimisväärsed [[Rauamaak|rauamaagi]] leiukohad. Poolsaarel leidub [[ravimuda]] ja [[Mineraalvesi|mineraalveeallikaid]]. ==Eestlased Krimmis== {{vaata|Eestlased Krimmis}} Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriseltsi: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud [[8. september|8. septembril]] [[1997]]), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts [[Krasnodarka]] külas. [[Oleksandrivka (Krasnogvardiiske rajoon)|Oleksandrivka]] (venepäraselt ''Aleksandrovka'') koolis töötab eesti klass. ==Vaata ka== *[[Krimmi khaaniriik]] *[[Krimmi ANSV]] *[[Krimmi oblast]] *[[Tauria kubermang]] *[[2014. aasta Krimmi anneksioon]] *[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1Y9tx">[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_1 Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vabariigi referendumist]</ref> <ref name="jkZGx">[http://lb.ua/news/2014/03/17/259626_krim_provozglasil_nezavisimost.html Levõi Bereg: Krimm kuulutas välja iseseisvuse]</ref> <ref name="ABhgO">[http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html Krimmi rahvastik]</ref> <ref name="aQ0Dn">{{Netiviide |url=http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |pealkiri=Razumkovi Keskuse analüütiline ettekanne Krimmi kohta |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110916032219/http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://crimea-portal.gov.ua/ Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu] * [http://www.rada.crimea.ua/ Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu] * [http://tv.crimea.com/ Krimmi teleraadiokompanii] * [http://blog.gomaailm.ee/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale Mägisest Krimmist kuldsele Musta mere rannaliivale] * [http://www.tatar.net Krimmitatarlaste Tatar.Net] * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7166:eestlased-krimmis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3039 EESTLASED KRIMMIS] ([[Sirp (ajaleht)|"Sirp"]], 29.10.2004)$ * 07.07.2014, [http://investigator.org.ua/news/131703/print/ РФ отложила финансирование развития Крыма и Севастополя], Центр журналистских расследований * [[7. oktoober]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/7/7039969/ В аннексированном Крыму исчезают бесследно крымские татары] <small>(''vene keeles'')</small> * Tereza Bond. [http://www.novayagazeta.ru/society/65796.html Saiakesed Krimmiga]. [[Novaja Gazeta]], [[22. oktoober]] 2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Shaun Walker. [http://www.theguardian.com/world/2016/jan/19/crimeans-still-tigerish-over-split-with-ukraine No regrets over Ukraine split, but Crimeans want more love from Russia], [[theguardian.com|Guardian]], [[19. jaanuar]] [[2016]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Dokumentaalfilm "Krimmi kevad" (esindab Vene poole seisukohti) [https://www.youtube.com/watch?v=IX62FV9TCSU] {{UKR}} {{Coordinate |NS=44.933346 |EW=34.099927 |type=landmark |region=UA-43}} [[Kategooria:Krimm| Krimm]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Ukraina ajaloolised piirkonnad]] 8w9jr6xdgvrvqkrfd36t2kp0odle3ir 6176129 6176051 2022-08-10T11:00:29Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Axjwrw1|Axjwrw1]] ([[User talk:Axjwrw1|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:NOSSER|NOSSER]]. wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{allikad}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}} {{Provints | nimi = Krimmi Autonoomne Vabariik | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Автономна Республіка Крим |(Avtonomna Respublika Krõm) | omakeelne_nimi_2 = vene | Автономная Республика Крым |(Avtonomnaja Respublika Krõm) | omakeelne_nimi_3 = krimmitatari | Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети | | omakeelne_nimi_4 = | | | omakeelne_nimi_5 = | | | lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Crimea.svg|150px|border|Krimmi lipp]] | lipu_link = [[Krimmi lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:Emblem of Crimea.svg|125px|Krimmi vapp]] | vapi_link = [[Krimmi vapp]] | pindala = 26 100 | elanikke = 1 953 700 (2012) | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Simferopol]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[ukraina keel|ukraina]] ja [[krimmitatari keel|krimmitatari]] | haldusüksuse tüüp = Q203323 | asendikaart = Ukraina }} [[Pilt:Crimea republic map.png|pisi]] '''Krimmi Autonoomne Vabariik''' on ''[[de iure]]'' [[Ukraina]] koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamuse [[Krimmi poolsaar]]est [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikul. Krimmi poolsaare edelanurgal asuv [[Sevastopol]] Krimmi vabariigi koosseisu ei kuulu, vaid moodustab eraldi haldusüksuse; samuti ei kuulu Krimmi Autonoomse Vabariigi koosseisu [[Arabati säär|Arabati sääre]] põhjaosa, mis jääb [[Hersoni oblast|Hersoni oblastisse]]. ''[[De facto]]'' on Krimm alates 2014. aastast okupeeritud Venemaa poolt. Enamik riike, sh Eesti Vabariik, peab Krimmi poolsaare liitmist Venemaaga ebaseaduslikuks ja toimunud liitumisreferendumit kehtetuks ning käsitleb Krimmi Autonoomset Vabariiki ning Sevastopolit jätkuvalt Ukraina territooriumitena. Krimm on tuntud kuurortpiirkond. Krimmi Vabariigi tuntumad turismilinnad on [[Jalta]], [[Simferopol]], [[Kertš]], [[Alupka]], [[Alušta]], [[Bahtšisarai]] ja [[Sudak]]. ==Ajalugu== Krimmis oli asustus juba [[paleoliitikum]]is. Varaseimad asukad olid mägedes elanud [[taurid]], kelle järgi on poolsaart nimetatud ka '''Tauriaks'''. Madalamate stepialade esimesed asukad olid [[kimmerlased]] ja [[sküüdid]]. Kreeka kolonistid asutasid praeguse Kertši kohale [[7. aastatuhat eKr|7. sajandil eKr]] [[Pantikapaion]]i linna. [[6. aastatuhat eKr|6.]]-[[5. aastatuhat eKr|5. sajandil eKr]] lisandus kreeka [[koloonia]]id veelgi, need ühinesid peagi [[Bosporose kuningriik|Bosporos]]e riigiks. [[1. aastatuhat eKr|1. sajandist eKr]] kuni [[3. sajand]]ini kuulus Krimmi idaosa ja lõunarannik [[Rooma riik|Roomale]], seejärel tungisid sinna [[goodid]] ja [[hunnid]]. [[6. sajand]]il haaras ülemvõimu [[Bütsants]], kelle peamine tugiala oli [[Hersonesos]], aga ka Kertš ja [[Sudak]]. [[1239]]. aastal tungisid [[Stepi-Krimm]]i mongolid ning maa ühendati [[Kuldhord]]iga, kuni [[1443]]. aastal tekkis iseseisev [[Krimmi khaaniriik]]. [[1475]]. aastal vallutas [[Krimmi poolsaar]]e kolmesajaks aastaks [[Osmanite riik]]. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses [[Osmanite riik|Osmanite riigist]]. Aja jooksul ([[1502]]) allutas Krimmi khaan ka [[Kuldhord]]i viimased jäänused, [[Suurhord]]i alad keskusega [[Sarai]]s. [[1774]]. aastal läks Krimm [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] lõpetanud [[Küçük Kaynarci rahu]]lepingu alusel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]. [[1802]]. aastal moodustati [[Tauria kubermang]] ning sajandi jooksul asendus põlisasukatest [[krimmitatarlased|krimmitatarlastest]] rahvastik põhiliselt [[venelased|venelastega]]. Aastatel [[1853]]–[[1856]] toimunud [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]], mille ajendiks olid [[kristlased|kristlaste]] õigused toona [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] kuulunud [[Püha maa|Pühal maal]], toetas Prantsusmaa [[katoliiklus|katoliiklasi]], Venemaa keisririik [[õigeusk]]likke. Suurem osa sõja relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemad kampaaniad toimusid ka [[Läänemeri|Läänemerel]] (Briti laevastiku blokaad), [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853. aastal alustasid Venemaa ja Türgi sõda Venemaa rolli pärast [[õigeusk]]like eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Türgi laevastiku. Aastal 1854 astusid sõtta [[Prantsuse teine keisririik]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], püüdes peatada Venemaa keisririigi pealetungi. Vene kindluslinn [[Sevastopol]] pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning [[Pariisi rahu (1856)|rahu]] sõlmiti 1856. aasta märtsis [[Pariis]]is. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli Krimm kuni 1920. aastani [[Peter von Wrangell]]i ja [[Lõuna relvajõud]]ude kontrolli all. 18. oktoobril [[1921]] loodi [[Autonoomne Krimmi Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] [[Venemaa SFNV]] koosseisus (1929. aastast [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene NFSV]] koosseisus). [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse. {{vaata|Krimmitatarlaste küüditamine}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Krimm okupeeritud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Rumeenia]] vägede poolt. Pärast okupatsiooni lõppemist [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati krimmitatarlased]] [[18. mai]]l (peamiselt [[Stalin]]i algatusel) [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, [[26. juuni]]l küüditati Krimmist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. [[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai [[Krimmi oblast]]. [[1948]]. aastal eraldati [[Sevastopol]] Krimmi oblastist, Sevastopolist sai [[Vene NFSV]] [[keskalluvusega linn]]. 19. veebruaril [[1954]] anti Krimmi oblast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega, mille kinnitas [[26. märts]]il [[NSV Liidu Ülemnõukogu]], üle [[Ukraina NSV]]-le. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud. Sevastopol on olnud ajalooliselt [[Venemaa sõjalaevastik|Venemaa sõjamerelaevastiku]] [[Musta mere laevastik]]u peabaas. [[1974]]. aastal anti krimmitatarlastele õigus naasta Krimmi. [[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. [[1989]]. aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine Krimmi. 12. veebruaril [[1991]] moodustati [[Ukraina NSV]] koosseisu kuulunud Krimmi oblastist Krimmi ANSV. 4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni. 5. mail [[1992]] võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisva Krimmi Vabariigi põhiseaduse. 30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi. 4. veebruaril [[1994]] valiti vabariigi presidendiks [[Juri Meškov]]. 20. mail 1994 võeti vastu seadus Krimmi Vabariigi riikluse põhiseaduslike aluste taastamisest. 17. märtsil [[1995]] tühistati Krimmi Vabariigi põhiseadus ja veel mõningad seadused. 4. aprillil [[1996]] töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 21. oktoobril [[1998]]. Põhiseaduse kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] 23. detsembril 1998 ning see jõustus 11. jaanuaril [[1999]]. 2014. aasta veebruari lõpust, kui Kiievis moodustati Ukraina ajutine valitsus, ei allunud Krimmi Vabariik Kiievi keskvõimule. Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu määras 16. märtsile referendumi vabariigi saatuse üle.<ref name="1Y9tx" /> 11. märtsil 2014 võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 16. märtsil 2014 toimus Krimmi Vabariigis Ukraina ning enamiku kolmandate riikide poolt ebaseaduslikuks peetav referendum, kus 96,77% hääletanuist hääletas Venemaaga liitumise poolt. Enamus rahvusvahelisest kogukonnast on kahtluse alla seadnud nii referendumi legitiimsuse kui ka selle tulemuste õigsuse, kuna referendumi ajal viibisid piirkonnas Venemaa relvajõud ning puudus ligipääs sõltumatutele vaatlejatele. Päev hiljem kuulutas Krimm end iseseisvaks riigiks ning Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu nimetati ümber Krimmi Riiginõukoguks. Hiljem liitusid Krimmi autonoomne vabariik ning samal ajal referendumi korraldanud Sevastoopoli linn Venemaa Föderatsiooniga. <ref name="jkZGx" /> ==2014. aasta kriis== {{vaata|2014. aasta Krimmi kriis}} 26. veebruaril andis [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] [[Venemaa Föderatsioon]]i lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid Venemaa Föderatsiooni [[Rohelised mehikesed|eraldusmärkideta rünnakrühmlased]] Krimmi ning asusid hõivama Krimmi Vabariigi ja [[Ukraina]] valitsusasutusi. Hõivatud hoonetel heisati Venemaa lipud. 28. veebruaril 2014 registreerisid 16 Venemaa [[Riigiduuma]] saadikut seaduseelnõu Krimmi Vabariigi annekteerimiseks Venemaa Föderatsiooni subjektina. 2. märtsi pärastlõunaks konstateeris [[USA]] välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus [[Kiiev]]is kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. [[EL]]-i ja [[NATO]] juhid kritiseerisid Putinit ja Venemaad ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja [[G-8]] liikme staatuse külmutamine). 18. märtsil kirjutati Kremlis alla Krimmi ja Sevastopoli liitumislepingutele Venemaaga. [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] kiitsid lepingud heaks vastavalt 20. ja 21. märtsil. ==Rahvastik== {{Krimmi rahvused 18-21saj}} 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Krimmi Vabariigis 2 024 056 inimest, kellest 58,3% olid venelased, 24,3% ukrainlased, 12,1% krimmitatarlased, 1,4% valgevenelased, 0,5% tatarlased, 0,4% armeenlased.<ref name="ABhgO" /> 1. märtsi seisuga 2013 oli Krimmi vabariigis 1 965 839 elanikku. Koos Sevastopoli linnaga on Krimmis umbes 2,35 miljonit elanikku, kellest pisut üle kahe kolmandiku (1,6 mln) elab linnades ning 32% maa-asulates. Suuremad linnad on [[Simferopol]] (337 tuhat), [[Kertš]] (145 tuhat), [[Jevpatorija]] (107 tuhat), [[Jalta]] (78 tuhat), [[Feodossija]] (70 tuhat), [[Džankoi]] (36,2 tuhat), [[Krasnoperekopsk]] (30,2 tuhat), [[Alušta]] (28,6 tuhat), [[Bahtšisarai]] (26,4 tuhat), [[Sakõ]] (23,7 tuhat), [[Armjansk]] (22,5 tuhat), [[Bilogirsk]] (18,2 tuhat) ja [[Sudak]] (15,4 tuhat). ==Keeled== Riigikeel on [[ukraina keel]], kuid ametlikud keeled on ka enim kasutatav [[vene keel]] ja krimmitatari keel. Asjaajamine toimub üldiselt vene keeles. 81,3% Krimmi elanike emakeel on [[vene keel]], 9,4% emakeel on krimmitatari keel ja 6,4% emakeel on ukraina keel.<ref name="aQ0Dn" /> ==Loodus== [[Pilt:Genova kindlus.Sudak.Krimm.jpg|pisi|Genova kindlus [[Sudak]]i linnas 14.–15. sajandist]] [[Pilt: Вид на залив Севастополе.jpg|pisi|vasakul|[[Sevastopol]]i laht]] Mandriga ühendab poolsaart 7–9&nbsp;km laiune [[Perekopi maakitsus]]. Idas eraldab [[Arabati säär|Arabati maasäär]] [[Aasovi meri|Aasovi merest]] madala [[Sõvaš|Sivaši lahe]]. Ligi kolmveerand Krimmist on tüüpiline [[stepp]], lõuna pool kerkib [[Krimmi mäestik]] (165&nbsp;km pikk, kuni 50&nbsp;km lai) ja lõunarannikule jääb 5–12&nbsp;km laiune [[Lähistroopika|lähistroopilise]] taimestikuga madalik. Kolmest [[kuesta]]-tüüpi mäeahelikust põhjapoolseim ulatub 350 m-ni, keskmine 750 m-ni. Pea- ehk Lõunaaheliku harjaks on Babugan-Jailal (jaila tähendab metsata platood) viis peaaegu ühekõrgust tippu, mille seas kõrgeim on [[Roman-Koš]] (1545&nbsp;m), järgnevad [[Demir-Kapu]] (1540&nbsp;m), [[Zeitin-Koš]] (1537), Kemal-Egerek (1529&nbsp;m) ja Eklizi-Burun (1527&nbsp;m) (nn Tšatõrdag Jailal). Turistide seas kindlalt populaarseim on aga [[Ai-Petri]] Jaila (1234&nbsp;m – tipp Bedene-Kõr), kust avaneb suurepärane vaade [[Jalta]] linnale, [[Livaadia palee]]le ja merele. Jaltast 7&nbsp;km loodes poolel teel Ai-Petri mäele on kogu Ukraina kõrgeim juga [[Utšan-Su]] (tõlkes ´kärme või lendav vesi´), mille 390&nbsp;m kõrguselt astangult langev veesammas on 98 meetrit kõrge. Suvel juga siiski kuivab peaaegu täielikult ja on veerohke lume sulamise ajal ja hilissügisel. Samanimeline jõgi on vaid 8&nbsp;km pikk ja alamjooksul on veel mitu väiksemat juga. Peamiselt [[lubjakivi]]dest koosnevad mäed on tugevalt [[karst]]unud, rohkesti on sügavaid [[kanjon]]eid (Suur Kanjon on 250–320&nbsp;m sügav, 3,5&nbsp;km pikk ja kohati vaid 2–3&nbsp;m lai), kaljulõhanguid ja koopaid. Mitmed lõunaranniku tähelepanuväärsed mäed on [[Vulkanism|vulkaanilise]] päritoluga: [[Karadag]] (574&nbsp;m) ja [[lakoliit]]massiiv [[Aju-Dag]] (572&nbsp;m) kunagise rahvusvahelise pioneerilaagri [[Artek]]i naabruses. Mõlemal mäel on nüüd moodustatud looduskaitsealad. Krimmi lõunaosa on ka [[Seismoloogia|seismiline]] ala. Tugevaid [[maavärin]]aid esineb 2–4 korda sajandis, viimati 1980. aastal. Ajaloo teadaolev tugevaim, kaheksapalline maavärin leidis aset 1875. aasta juulis, rohkem kui 6-palline 1908. a. oktoobris. Krimmi põhja- ja idaosa kliima on kuiv, sademeid vaid 350–500&nbsp;mm aastas. Kõrgemas osas sajab kuni 1200&nbsp;mm/a ning mägede põhjanõlvult algavad ka poolsaare suuremad jõed Belbek, Katša ja Salgir. Poolsaare põhja- ja idaossa on rajatud niisutuskanal [[Dnepr]]i vete juhtimiseks kuivadele stepialadele. Samas piirkonnas on üle 50 soolajärve, mitmed maardlad sobivad soolade tootmiseks. Kertši poolsaarel on märkimisväärsed [[Rauamaak|rauamaagi]] leiukohad. Poolsaarel leidub [[ravimuda]] ja [[Mineraalvesi|mineraalveeallikaid]]. ==Eestlased Krimmis== {{vaata|Eestlased Krimmis}} Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriseltsi: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud [[8. september|8. septembril]] [[1997]]), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts [[Krasnodarka]] külas. [[Oleksandrivka (Krasnogvardiiske rajoon)|Oleksandrivka]] (venepäraselt ''Aleksandrovka'') koolis töötab eesti klass. ==Vaata ka== *[[Krimmi khaaniriik]] *[[Krimmi ANSV]] *[[Krimmi oblast]] *[[Tauria kubermang]] *[[2014. aasta Krimmi anneksioon]] *[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1Y9tx">[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_1 Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vabariigi referendumist]</ref> <ref name="jkZGx">[http://lb.ua/news/2014/03/17/259626_krim_provozglasil_nezavisimost.html Levõi Bereg: Krimm kuulutas välja iseseisvuse]</ref> <ref name="ABhgO">[http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html Krimmi rahvastik]</ref> <ref name="aQ0Dn">{{Netiviide |url=http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |pealkiri=Razumkovi Keskuse analüütiline ettekanne Krimmi kohta |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110916032219/http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://crimea-portal.gov.ua/ Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu] * [http://www.rada.crimea.ua/ Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu] * [http://tv.crimea.com/ Krimmi teleraadiokompanii] * [http://blog.gomaailm.ee/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale Mägisest Krimmist kuldsele Musta mere rannaliivale] * [http://www.tatar.net Krimmitatarlaste Tatar.Net] * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7166:eestlased-krimmis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3039 EESTLASED KRIMMIS] ([[Sirp (ajaleht)|"Sirp"]], 29.10.2004)$ * 07.07.2014, [http://investigator.org.ua/news/131703/print/ РФ отложила финансирование развития Крыма и Севастополя], Центр журналистских расследований * [[7. oktoober]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/7/7039969/ В аннексированном Крыму исчезают бесследно крымские татары] <small>(''vene keeles'')</small> * Tereza Bond. [http://www.novayagazeta.ru/society/65796.html Saiakesed Krimmiga]. [[Novaja Gazeta]], [[22. oktoober]] 2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Shaun Walker. [http://www.theguardian.com/world/2016/jan/19/crimeans-still-tigerish-over-split-with-ukraine No regrets over Ukraine split, but Crimeans want more love from Russia], [[theguardian.com|Guardian]], [[19. jaanuar]] [[2016]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Dokumentaalfilm "Krimmi kevad" (esindab Vene poole seisukohti) [https://www.youtube.com/watch?v=IX62FV9TCSU] {{UKR}} {{Coordinate |NS=44.933346 |EW=34.099927 |type=landmark |region=UA-43}} [[Kategooria:Krimm| Krimm]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Ukraina ajaloolised piirkonnad]] r4gg4b7r7sddjj6w2rrdrdrjntk9i49 Föderaalringkond (Venemaa) 0 5927 6176052 6043986 2022-08-10T07:24:17Z 90.190.179.208 /* Föderaalringkonnad 2021. aastal */ wikitext text/x-wiki '''Föderaalringkond''' ([[vene keel]]es ''федеральный округ'') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]]ide ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigid]], [[oblast (Venemaa)|oblastid]], [[krai]]d jt) [[Põhiseadus|konstitutsioon]]iga määratlemata rühmitamisüksus. Föderaalringkonnad loodi [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin]]i esimesel [[ametiaeg|ametiajal]] vastavalt Venemaa Presidendi [[seadlus]]ele nr. 849 "Venemaa Föderatsiooni Presidendi täievolilisest esindajast föderaalringkonnas" (''О полномочном представителе Президента Российской Федерации в федеральном округе'') [[13. mai]]st [[2000]]. Igasse föderaalringkonda määrab president oma esindaja. [[Fail:RussianFederalDistricts.png|pisi|Ringkonnad nende loomisest kuni 19. jaanuarini 2010]] Föderaalringkondi oli [[19. jaanuar]]ini [[2010]] seitse: # [[Keskföderaalringkond]] (''Центральный федеральный округ'') # [[Lõuna föderaalringkond]] (''Южный федеральный округ'') # [[Loode föderaalringkond]] (''Северо-Западный федеральный округ'') # [[Kaug-Ida föderaalringkond]] (''Дальневосточный федеральный округ'') # [[Siberi föderaalringkond]] (''Сибирский федеральный округ'') # [[Uurali föderaalringkond]] (''Уральский федеральный округ'') # [[Volga föderaalringkond]] (''Приволжский федеральный округ'') 19. jaanuaril 2010 eraldas president [[Dmitri Medvedev]] oma dekreediga Lõuna föderaalringkonnast kaheksanda, [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] (''Северо-Кавказский федеральный округ''). 21. märtsil 2014 moodustati Venemaa poolt [[Krimmi anneksioon|annekteeritud Krimmis]] [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigist]] ja föderaalse alluvusega [[Sevastopol]]i linnast üheksas, [[Krimmi föderaalringkond]]. 28. juulil 2016 see kaotati ning selle territoorium liideti Lõuna föderaalringkonnaga. ==Föderaalringkonnad 2018. aastal== {| |- | [[File:Map_of_Russian_districts,_2018-11-04.svg|400px]] | |{{legend|#ffff80;|[[Keskföderaalringkond]]}} {{legend|#fc8b8b;|[[Lõuna föderaalringkond]]}} {{legend|#62d2c5;|[[Loode föderaalringkond]]}} {{legend|#fece2c;|[[Kaug-Ida föderaalringkond]]}} {{legend|#01bee7;|[[Siberi föderaalringkond]]}} {{legend|#c7cb8f;|[[Uurali föderaalringkond]]}} {{legend|#37ce04;|[[Volga föderaalringkond]]}}{{legend|#AA6CA6;|[[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond]]}} |} {| class="wikitable sortable" !№ !Ninetus !Pindala <small>(km²)</small> !Elanikkond 2022 a. !Asustus-tihedus (in./km²) !Föderatsiooni- subjektide arv !Keskus !SKP <small>(mldr RBL.)</small> 2018 a. !SKP elaniku kohta <small>(tuhat RBL/in.)</small> 2018 a. |- |1 |Keskringkond |650 205 |39 104 400 |60,14 |18 |Moskva |29 412 |747,5 |- |2 |Loode ringkond |1 686 972 |13 901 069 |8,24 |11 |Sankt-Peterburg |9015 |645,7 |- |3 |Lõuna ringkond (koos okupeeritud Krimmiga) |420 876 (447 821) |14 016 448 (16 434 898) |33,33 (36,70) |6 (8) |Rostov Donil |5849 |355,6 |- |4 |Põhja-Kaukaasia ringkond |170 439 |9 997 336 |58,66 |7 |Pjatigorsk |1942 |197,2 |- |5 |Volga ringkond |1 036 975 |28 844 264 |27,82 |14 |Hizhni Novgorid |12 467 |423,1 |- |6 |Uraali ringkond |1 818 497 |12 294 961 |6,76 |6 |Jekaterinburg |12 755 |1032,5 |- |7 |Siberi ringkond |4 361 727 |16 889 404 |3,87 |10 |Novosibirsk |8332 |484,4 |- |8 |Kaug-Ida ringkond |6 952 555 |8 091 244 |1,16 |11 |Vladivostok |5204 |634,2 |- | |Venamaa kokku |17 125 191 |145 557 576 |8,50 |85 |Moskva |84 977 |578,7 |} == Vaata ka == *[[Venemaa haldusjaotus]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad| ]] 5wnmnpe8ctch33swfo5t9rfak6vbzll Rändrahn 0 7528 6176040 6138414 2022-08-10T06:51:44Z 213.35.132.186 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]]]] '''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[ümbermõõt]] üle 3 m<ref name="gi15">Pirrus (2009), lk 15.</ref>), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding]]u järgi on ligi 90% Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [https://web.archive.org/web/20180502080948/http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008.</ref> Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast. ==Eesti rändrahnud== {{Vaata| Eesti rändrahnud}} [[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]] Suurim maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m³, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m³).<ref name=":0" /> Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[Eksponentfunktsioon|eksponentfunktsiooni]] abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref> Rahnude liigitamine ümbermõõdu järgi:<ref name="gi15" /> *Hiidrahnud, ümbermõõt üle 25 m *Hiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed), ümbermõõt 25–20 m *Maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud, ümbermõõt 20–16 m *Kohaliku tähtsusega rahnud, ümbermõõt 16–10 m *Väikerahnud, ümbermõõt 10–3 m ==Vaata ka== *[[kivikülv]] *[[rändkivi]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119. *Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88. [[Kategooria:Rändrahnud| ]] [[Kategooria:Petroloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] ptxghmfs1js88m39a0eh0vvbb3cqdj3 6176041 6176040 2022-08-10T06:52:13Z 213.35.132.186 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]]]] '''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[ümbermõõt]] üle 3 m<ref name="gi15">Pirrus (2009), lk 15.</ref>), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding]]u järgi on ligi 90% Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [https://web.archive.org/web/20180502080948/http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008.</ref> Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast. ==Eesti rändrahnud== {{Vaata| Eesti rändrahnud}} [[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]] Suurim maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m³, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m³).<ref name=":0" /> Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[Eksponentfunktsioon|eksponentfunktsiooni]] abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref> Rahnude liigitamine ümbermõõdu järgi:<ref name="gi15" /> *Hiidrahnud, ümbermõõt üle 25 m *Hiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed), ümbermõõt 25–20 m *Maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud, ümbermõõt 20–16 m *Kohaliku tähtsusega rahnud, ümbermõõt 16–10 m *Väikerahnud, ümbermõõt 10–3 m ==Vaata ka== *[[Eesti hiidrahnude loend]] *[[kivikülv]] *[[rändkivi]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119. *Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88. [[Kategooria:Rändrahnud| ]] [[Kategooria:Petroloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] ec5txuyhqpsrczsip7z9qlz4sgq8x38 6176044 6176041 2022-08-10T06:54:02Z 213.35.132.186 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]]]] '''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[ümbermõõt]] üle 3 m<ref name="gi15">Pirrus (2009), lk 15.</ref>), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding]]u järgi on ligi 90% Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [https://web.archive.org/web/20180502080948/http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008.</ref> Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast. ==Eesti rändrahnud== {{Vaata| Eesti rändrahnud}} [[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]] Suurim maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m³, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m³).<ref name=":0" /> Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[Eksponentfunktsioon|eksponentfunktsiooni]] abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref> Rahnude liigitamine ümbermõõdu järgi:<ref name="gi15" /> *Hiidrahnud, ümbermõõt üle 25 m *Hiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed), ümbermõõt 25–20 m *Maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud, ümbermõõt 20–16 m *Kohaliku tähtsusega rahnud, ümbermõõt 16–10 m *Väikerahnud, ümbermõõt 10–3 m ==Vaata ka== *[[Eesti hiidrahnude loend]] *[[Eesti rändrahnude loend]] *[[kivikülv]] *[[rändkivi]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119. *Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88. [[Kategooria:Rändrahnud| ]] [[Kategooria:Petroloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] k0w5ipwk0q02eijs6mvb2dsul4cki4z Cristiano Ronaldo 0 9184 6175952 6174982 2022-08-09T18:48:45Z Bangerjuhan 168539 Jsjsjs wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano Ronaldo Lionel messi siii'''(sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ejh435rffe79aof57qsgtua194z40lw Jalgpallurite loend 0 9804 6176133 6174267 2022-08-10T11:11:38Z Velirand 67997 /* L */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Kees Aarts]] - [[Ignazio Abate]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Raúl Albiol]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Viktor Alonen]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Christian Atsu]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Boban Babunski]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Holger Badstuber]] - [[Roberto Baggio]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Frank Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Besart Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Lucas Biglia]] - [[Slaven Bilić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[David Bisconti]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Lucas Boyé]] - [[Michael Bradley]] – [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Algimantas Briaunis]] - [[Miguel Britos]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Dan Burn]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Aliou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Jonathan Copete]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Lauri Dalla Valle]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Patson Daka]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Diogo Dalot]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Sergi Darder]] - [[David Luiz]] - [[Edgar Davids]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Thomas Delaney]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Jason Denayer]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Ranko Despotović]] - [[Sergiño Dest]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Paulo Díaz]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Mix Diskerud]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Graham Dorrans]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Julian Draxler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Albin Ekdal]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi|Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Collins Fai]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Ansu Fati]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Darren Fletcher]] - [[Edison Flores]] - [[Wesley Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Robbie Fowler]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Darnell Furlong]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Raúl García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Jack Grealish]] - [[Michael Gregoritsch]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Juha Hakola]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Henri Hang]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jürgen Henn]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Héctor Herrera]] - [[Emile Heskey]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Marwin Hitz]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Ricardo Horta]] - [[Gérard Houllier]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Borja Iglesias]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Christophe Jallet]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Jakub Jankto]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] ==K== [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Salomon Kalou]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Artur Karjagin]] - [[Friedrich Karm]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Davy Klaassen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Igor Koroljov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Kim Källström]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Miguel Layún]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Liivo Leetma]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Lucas Leiva]] - [[Marko Lelov]] - [[Mati Lember]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Diego López]] - [[Pau López]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Silver Lätt]] - [[Joachim Löw]] ==M== [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Paolo Maldini]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Henry Martín]] - [[Gabriel Martinelli]] – [[Emiliano Martínez]] – [[Iñigo Martínez]] – [[Pity Martínez]] – [[Roberto Martínez]] – [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Alex McCarthy]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Janek Meet]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Simon Mignolet]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Luka Modrić]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Victor Moses]] - [[Steve Mounié]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] – [[Radja Nainggolan]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Atsushi Natori]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Oliver Neuville]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Daiki Niwa]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Donizete Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Robin Olsen]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Andrei Ornat]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Marc Overmars]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Erik Paartalu]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[José Luis Palomino]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Maksim Paponov]] - [[Egon Parbo]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Roman Pavljutšenko]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Enzo Pérez]] - [[Ivan Perišić]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Alexandra Popp]] - [[Francisco Portillo]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Martti Pukk]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Carles Puyol]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Damiano Quintieri]] ==R== [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Raúl]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[John Arne Riise]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Marco Rojas]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Romain Saïss]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Giórgos Samarás]] - [[César Sampaio]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Nico Schulz]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Moses Simon]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Tomáš Souček]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Jaap Stam]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Anton Šunin]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Miha Zajc]] [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Taie Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Lilian Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Francesco Totti]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Francisco Trincão]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Evald Tupits]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] – [[Samuel Umtiti]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Victor Valdes]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Elari Valmas]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hans Vanaken]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Jürgen Veber]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Miloš Veljković]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Wendell]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jack Wilshere]] - [[Willian Borges da Silva]] – [[Axel Witsel]] – [[Bailey Wright]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Mesut Özil]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] czapag8yn44hbkm2yt2mncbx6xwbsvi Vladimir Putin 0 10251 6175959 6174427 2022-08-09T19:18:26Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (03-06-2022).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]]. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] ir6w1zo8qhcey08djdyn4b64cavh838 Berliin 0 12589 6176120 6175754 2022-08-10T10:41:29Z Lear 21 166796 + Religioon wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). Oma rahvusvaheliselt tuntud kultuuriasutuste, ülikoolide ja üritustega on Berliin üks olulisemaid teadus- ja kultuurikeskusi Euroopas. == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. == Urbanism == <gallery mode="packed"> Berlin TV Tower and Park Inn.jpg|[[Berliini teletorn]] 20080715 14995 DSC01769 Siedlung Schillerpark Bristolstraße 5 bis 1.JPG|mini|Schillerpark Berlin potsdamer platz db haus atnight.jpg|mini|[[Potsdamer Platz]] Reichstag2.jpg|mini|[[Reichstag|Bundestag]] Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|mini|[[Brandenburgi värav]] </gallery> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> === Rahvuslik koosseis === Rahvused Berliinis (2020):<ref>[https://www.statistik-berlin-brandenburg.de/publikationen/stat_berichte/2020/SB_A01-05-00_2020h01_BE.pdf Statistischer Bericht A I 5 – hj 1 / 20 Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 30. Juni 2020], Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, vaadatud 04.08.2022.</ref> {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|DEU}} 2.984.036 [[sakslased]] * {{riigi ikoon|TUR}} 98.814 [[türklased]] * {{riigi ikoon|POL}} 55.593 [[poolakad]] * '''SYR''' 40.574 [[süürlased]] * {{riigi ikoon|ITA}} 31.355 [[itaallased]] * {{riigi ikoon|BUL}} 30.645 [[bulgaarlased]] | * {{riigi ikoon|RUS}} 26.913 [[venelased]] * {{riigi ikoon|ROU}} 24.463 [[rumeenlased]] * {{riigi ikoon|USA}} 22.175 [[ameeriklased]] * {{riigi ikoon|SRB}} 20.154 [[serblased]] * {{riigi ikoon|FRA}} 19.590 [[prantslased]] | * {{riigi ikoon|VIE}} 19.475 [[vietnamlased]] * {{riigi ikoon|GBR}} 16.092 [[britid]] * {{riigi ikoon|ESP}} 14.840 [[hispaanlased]] * {{riigi ikoon|GRE}} 14.458 [[kreeklased]] * {{riigi ikoon|IND}} 14.161 indialased | * {{riigi ikoon|CRO}} 13.890 [[horvaadid]] * {{riigi ikoon|AFG}} 13.626 [[afgaanid]] * {{riigi ikoon|CHN}} 13.155 [[hiinlased]] * {{riigi ikoon|BIH}} 12.398 [[bosnialased]] * {{riigi ikoon|AUT}} 12.398 [[austerlased]] |} Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> === Religioon ja maailmavaated === Pärast reformatsiooni (16. sajand) on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa (Berliin) protestantlik. *[[Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend]] *Berliinis asub Ibn-Ruschd-Goethe [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> * [[Berliini toomkirik]] == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * BMW (Tehas) * Mercedes Benz (Tehas) * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG]] (Tehas) * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas) ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management === Auhinnad === * Prix Europa * Bundesverdienstkreuz * [[Euroopa filmiauhind]] * Verdienstorden des Landes Berlin * Venus Award == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] 4xckc1s4t0m9k76rkgzitjux359b7ej Mozilla Firefox 0 15500 6176000 6134526 2022-08-09T22:22:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Tarkvara | nimi = Mozilla Firefox | logo = Firefox logo, 2019.svg | kuvatõmmis = Firefox_40_on_Windows_10.png | pildiallkiri = Mozilla Firefox 40.0 [[Windows 10]]s | kokkupandav = jah | autor = | arendaja = Mozilla Corporation<br>[[Mozilla Foundation]] | väljalase = 9. november 2004 | viimase väljalaske versioon = | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[C (programmeerimiskeel)|C]]/[[C++]], [[XUL]], [[XBL]], [[JavaScript]], [[CSS]] (mootor [[Gecko]], [[Quantum]], [[SpiderMonkey]]) | operatsioonisüsteem = [[Android Jelly Bean]] või uuem, [[Microsoft Windows|Windows]], [[Mac OS X]], [[Linux]] | suurus = 34 MB <small>(Windows)</small><br>64 MB <small>(Mac OS X)</small><br>41 MB <small>(Linux)</small><br>510 MB <small>(pakkimata lähtekood)</small> | keel = [https://www.mozilla.com/en-US/firefox/all.html 79 keelt] | staatus = aktiivne | suunitlus = [[veebilehitseja]]<br>FTP klient | litsents = [[Mozilla Avalik Litsents|MPL]] 2.0<ref name="3DpGF" /> | veebileht = [https://www.mozilla.com/et/ www.mozilla.com/et] }} '''Mozilla Firefox''' on [[avatud lähtekood]]i ja [[graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidesega]] [[Brauser|veebibrauser]], mida arendavad [[Mozilla Sihtasutus#Mozilla Corporation|Mozilla Corporation]] ja sajad vabatahtlikud.<ref name="LpxCF" /> Firefox on [[Mozilla Foundation|Mozilla]] peamine arendusprojekt. Firefox on [[vaba tarkvara]]. == Ajalugu == Firefoxi projekt algas [[2002]]. aastal Mozilla internetikomplekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid [[Dave Hyatt]] ja [[Blake Ross]], kes uskusid, et Mozilla kui veebibrauser suudab vastata [[Netscape Communications Corporation|Netscape'i]] ärinõuetele ja vältida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mõttetuid lisavahendeid. Selleks, et võidelda [[Mozilla Suite]]'i väidetava liigse mahuga, lõid nad iseseisva brauseri. See osutus edukaks ja [[3. aprill]]il [[2003]] teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja [[Mozilla Thunderbird]]ile. Firefoxi projekt tegi läbi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ära muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega [[Phoenix Technologies]]. Järgmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri [[Firebird]] aktiivse protesti. [[9. veebruar]]il [[2004]] sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sõna lühendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab lühendeid Fx ja fx. Esimese seitsme versiooni (0.1–0.7) koodnimed pärinesid [[California]] linnadelt, järgmised kaks (0.8 ja 0.9) [[Uus-Meremaa]] asulatelt. Versioon 1.0 kandis "keelatud" koodnime [[Phoenix]], seekord [[Arizona]] linna järgi. Esimene Mozilla Firefox-i nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks [[9. november|9. novembril]] 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde.<ref name="8fC3r" /> Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.<ref name="qQfQb" /> Pärast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park [[29. november|29. novembril]] [[2005]]. 200 miljoni allalaadimise piir ületati [[31. juuli]]l [[2006]].<ref name="LApJv" /> Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti välja [[24. oktoober|24. oktoobril]] 2006. [[17. juuni]]l [[2008]] ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva.<ref name="Yyqzu" /> Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas [[Eesti]]st üle 11 000 korra. Sellega püstitas Mozilla Firefox [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordi]].<ref name="wJMYR" /> [[3. november|3. novembril]] 2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri<ref name="wNiG7" /> ja 2009. aasta märtsi seisuga on brauser saadaval enam kui 60 keeles.<ref name="rWM1s" /> == Osakaal == [[Pilt:Usage share of web browsers (Source StatCounter).svg|300px|pisi|Veebibrauserite kasutatavus maailmas StatCounteri andmetel]] Olles oma populaarsust pidevalt suurendanud, oli Firefoxil 2006. aasta oktoobri seisuga Mozilla asepresidendi Christopher Beardi hinnangul kokku 70–80 miljonit kasutajat<ref name="kH8Pv" /> ja Firefoxi kasutas 12,97% kõigist Interneti-külastajatest. 2008. aasta veebruari seisuga oli Firefoxil 140 miljonit kasutajat<ref name="zSY9E" /> ja 2009. aasta veebruariks oli Firefoxil juba 21,77%-ne osakaal.<ref name="nc6hF" /> Kogu 2008. aasta jooksul kasvatas Firefox oma osakaalu 4,3% võrra. Novembris 2011 möödus Firefoxist [[Google Chrome]]. Firefox oli 25,23%-ga kolmandal kohal.<ref name="ZLfYO" /> === Eestis === [[Prantsusmaa|Prantsuse]] uuringufirma XiTi andmetel oli Mozilla Firefoxi osakaal Eestis 2006. aasta aprillis 24%. 2008. aasta märtsi seisuga kasutas Firefoxi 37,2% Eesti Interneti-külastajatest.<ref name="qkL1i" /> 2009. aasta märtsis sai Firefox Eestis [[Internet Explorer]]ist populaarsemaks ja sama aasta lõpuks kasutas peaaegu 50% kohalikke inimesi Firefoxi. Seejärel on Firefoxi populaarsus Google Chrome'i kasuks mõnevõrra vähenenud ja 2011. aasta veebruari seisuga oli Firefoxi osakaal Eestis 44,45%.<ref name="iaVKg" /> == Eestindamine == Silmapaistvale järjele jõuti Firefoxi tõlkimisega 2006. aasta lõpul. [[29. detsember|29. detsembrist]] 2006 sai Mozilla tarkvara lisade ametlikult veebilehelt alla laadida [[eesti keel]]e paketti.<ref name="nfIfB" /> Alates [[12. november|12. novembril]] 2008 avalikustatud Firefoxi versioonist 3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi veebilehel eestikeelsena testimisjärgus allalaaditav.<ref name="rpzFv" /> Alates 2009. aasta algusest on osa Firefoxi veebilehest eesti keeles ja alates versiooni 3.0.7 väljalaskest [[4. märts]]il [[2009]] on Firefox ametlikult täielikult lokaliseerituna allalaaditav.<ref name="PpPXj" /> Erinevalt [[inglise keel|ingliskeelsest]] Firefoxist kuvab eestikeelne Firefox vaikimisi [[Postimees|Postimehe]] uudistevoogu ning tööriistaribal pakutakse lisaks [[Google]]'i otsimoorile muuhulgas eestikeelse [[Vikipeedia]] ja "[[Eesti õigekeelsussõnaraamat]]u" otsinguid. == Firefoxi lisad == [[Firefoxi lisad]] (''addons'') on väikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavõimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tööd saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on brauserisse sisse ehitatud ([[menüü]] ''Tools/addons''). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt .<ref name="3pXMB" /> Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib töötava Firefoxi versiooniga või ei, sest kõik lisad on tähistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa. Lisade abil saab kujundust muuta, lisada õigekirjakontrolli, muuta Firefoxi võrguparameetreid, transportida faile, hallata järjehoidjaid, kuvada uudisevooge, kuvada veebisaitide dünaamilist teavet ja nii edasi. Üks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis kõrvaldab veebilehtedelt reklaambännereid. Huvitav on lisa, millega oma [[Gmail]]i konto muuta failiarhiiviks. {{bar box |title=[[Lauaarvuti]]/[[sülearvuti]] [[brauser]]ite statistika |titlebar=#DDD |width=440px |barwidth=250px |float=right |bars= {{bar percent|[[Google Chrome]]|#A3D3FF|69.77|69,77%}} {{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|8.53|8,53%}} {{bar percent|'''Mozilla Firefox'''|#A3FFA3|8.31|8,31%}} {{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|5.36|5,36%}} {{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|2.56|2,56%}} {{bar percent|[[Opera]]|#A3A3A3|2.39|2,39%}} {{bar gap|height=5}} |caption=<hr>Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa septembris 2020<ref>{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202009-202009-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=11.9.2020 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011022101/https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide#monthly-202002-202002-bar |archive-date=11.10.2017 |url-status=live }}</ref>}} == Mozilla raamat == [[Mozilla raamat]] on [[Üllatusmuna (virtuaalne)|üllatusmuna]], mida saab näha siis, kui Firefoxis kirjutada [[aadressiriba]]le <code>about:mozilla</code>. Selle tulemusena ilmub katkend, mis meenutab stiililt [[piibel|piiblit]]. Mozilla raamatus tegutsevad [[metsaline]], [[mammon]] ja mammonakummardajad, kes sümboliseerivad vastavalt Mozillat, [[Microsoft]]i ja Microsofti kasutajaid. Firefoxis on veel teinegi üllatusmuna. Seda saab näha, kui minna aadressile <code>about:robots</code>. == Turuosa == 2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 15%.<ref name=stat /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="3DpGF">{{netiviide | url =https://www.mozilla.org/en-US/about/legal/eula/|pealkiri=Mozilla Foundation End-User Licensing Agreements|online=14.11.2014 | keel = inglise}}</ref> <ref name="LpxCF">{{netiviide |url= http://www.mozilla.org/credits |pealkiri=Our Contributors |väljaanne=mozilla.org |online=6.02.2008 |keel=inglise}}</ref> <ref name="8fC3r">{{netiviide |url= http://www.flexbeta.net/main/printarticle.php?id=89 |pealkiri=The History of Mozilla Firefox: From Phoenix, to Firebird, to Firefox |väljaanne=Flexbeta |online=13.03.2009 |keel=inglise}}</ref> <ref name="qQfQb">{{netiviide |url=http://weblogs.mozillazine.org/asa/archives/007574.html |pealkiri=Firefox 25,000,000 |väljaanne=MozillaZine |online=6.02.2008 |keel=inglise |arhiivimisaeg=30.09.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070930081730/http://weblogs.mozillazine.org/asa/archives/007574.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LApJv">{{netiviide |url= http://www.mozillazine.org/talkback.html?article=13916 |pealkiri=Mozilla Firefox Downloaded 200,000,000 Times |väljaanne=MozillaZine |online=6.02.2008 |keel=inglise}}</ref> <ref name="Yyqzu">{{netiviide | url = http://www.tarbija24.ee/170608/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/337233.php | pealkiri = Mozilla korraldab uue Firefoxi versiooni auks allalaadimise päeva | väljaanne = Tarbija24 | online = 6.02.2008}}</ref> <ref name="wJMYR">{{netiviide | url = http://www.spreadfirefox.com/en-US/worldrecord/ | pealkiri = We did it! We set a Guinness World Record. | väljaanne = Spread Firefox | online = 6.02.2008 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 17.11.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20091117160425/http://www.spreadfirefox.com/en-US/worldrecord/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="wNiG7">{{netiviide | url = http://www.spreadfirefox.com/node/3171 | pealkiri = 700 million Firefox downloads | väljaanne = Spread Firefox | online = 13.03.2009 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 12.01.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090112024103/http://www.spreadfirefox.com/node/3171 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="rWM1s">{{netiviide| url = http://www.mozilla-europe.org/en/press/2009/03/12/1261-firefox-31-beta-3-now-available | pealkiri = Firefox 3.1 Beta 3 Now Available | väljaanne = Mozilla Europe | online = 13.02.2009 | keel = inglise}}</ref> <ref name="kH8Pv">{{netiviide |url=http://www.pcworld.com/article/127603/final_version_of_mozilla_firefox_2_available_today.html |pealkiri=Final Version of Mozilla Firefox 2 Will Be Released Oct. 24 |väljaanne=PC World |online=6.02.2008 |keel=inglise |arhiivimisaeg=6.03.2009 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090306202914/http://www.pcworld.com/article/127603/final_version_of_mozilla_firefox_2_available_today.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zSY9E">{{netiviide |url= http://revision3.com/gigaom/mozilladotorg/ |pealkiri=John Lilly, the new CEO of Mozilla |väljaanne=GigaOM |online=13.02.2009 |keel=inglise}}</ref> <ref name="nc6hF">{{netiviide |url=http://marketshare.hitslink.com/browser-market-share.aspx?qprid=1 |pealkiri=Top Browser Share Trend |väljaanne=Net Applications |online=13.02.2009 |keel=inglise}}</ref> <ref name="ZLfYO">http://gs.statcounter.com/press/chrome-overtakes-firefox-globally-for-first-time</ref> <ref name="qkL1i">{{netiviide |url=http://www.atinternet-institute.com/en-us/browsers-barometer/firefox-march-2008/index-1-2-3-127.html |pealkiri=Mozilla Firefox on the verge of gaining 29% use share in the European countries |väljaanne=AT Internet |online=6.02.2008 |keel=inglise |arhiivimisaeg=10.03.2009 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090310231741/http://www.atinternet-institute.com/en-us/browsers-barometer/firefox-march-2008/index-1-2-3-127.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iaVKg">[http://gs.statcounter.com/#browser-EE-monthly-200807-201102 Top 5 Browsers in Estonia from Jul 08 to Feb 11]. ''StatCounter Global Stats'', {{väiksem|Kasutatud 25.02.2011}}</ref> <ref name="nfIfB">{{netiviide | url = https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addons/versions/4194 | pealkiri = Eesti keele pakk Version History | väljaanne = Firefox Add-ons | online = 13.02.2009 | keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="rpzFv">{{netiviide | url = http://blog.mozilla.com/seth/2008/10/25/6-new-localizations-added-with-the-release-of-firefox-304/ | pealkiri = 6 new localizations added with the release of Firefox 3.0.4! | väljaanne = Seth's blog | online = 6.02.2008 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 26.02.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090226152807/http://blog.mozilla.com/seth/2008/10/25/6-new-localizations-added-with-the-release-of-firefox-304/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="PpPXj">{{netiviide| url = http://www.mozilla.com/et/firefox/3.0.7/releasenotes/ | pealkiri = Firefox 3.0.7 Release Notes | online = 13.02.2009 | keel = inglise}}</ref> <ref name="3pXMB">[https://addons.mozilla.org/firefox/ Firefox Addons]</ref> <ref name="stat">{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Mozilla Firefox}} * [http://et.www.mozilla.com/et/ Ametlik koduleht] * [http://firefox.pingviin.org/ Firefoxi eestindamise projekt] * [https://groups.google.com/group/firefox-et?hl=et Eestindamise projekti arutelu] {{Veebilehitsejad}} [[Kategooria:Veebibrauserid]] [[Kategooria:Vaba tarkvara]] h8ctb393mt4ryungwv2d7dceaieqbhl Edela-Somaalia 0 22792 6175849 5952917 2022-08-09T12:53:41Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Flag_of_Southwestern_Somalia.svg|Flag_of_Southwestern_Somalia.svg]] pildiga [[Pilt:Flag_of_South_West_State_of_Somalia.svg|Flag_of_South_West_State_of_Somalia.svg]]. Põhjus: [[ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Provints | nimi = Edela-Somaalia | omakeelne_nimi_1 = somaali | Koonfur-Galbeed Soomaaliya | | omakeelne_nimi_2 = maay-maay | Koofur Orsi | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = [[Pilt:Flag of South West State of Somalia.svg|150px]] | lipu_link = [[Edela-Somaalia lipp]] | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Keskus | keskuse_nimi = [[Baydhabo]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:Map of the South West State within Somalia.png|250px]] }} '''Edela-Somaalia''' on [[Somaalia]] edelaosas paiknev piirkond, mis [[1. aprill]]il [[2002]] end iseseisvaks kuulutas, kuid 2009. aastast on Somaalia autonoomne piirkond. Edela-Somaalia on asustatud peamiselt ''rahanweini'' ja ''digili'' hõimuga. See piirneb loodes [[Etioopia]]ga, kirdes [[Puntland]]iga, kagus [[India ookean]]i ja keskvalitsuse kontrollitava alaga ning edelas [[Jubaland]]i ja [[Keenia|Keeniaga]]. Edela-Somaalia presidendiks kuulutas end [[Xassan Maxamed Nuur Shaati-Gaduud]]. Kuid alates [[3. oktoober|3. oktoobrist]] 2002 hoidis Edela-Somaalimaa keskust Baydhabot enda kontrolli all [[šeik]] [[Aaden Madoobe]]. Alates [[2005]] oli Madoobe ja Shatigadud ministrid Somaalia peaministri [[Cali Maxamed Geeddi]] valitsuses, millel oli vähe võimu väljaspool pealinna. {{Aafrikariigid}} [[Kategooria:Somaalia]] [[Kategooria:Aafrika maad]] q77ery170i7z3g5q8zbf0fqffoo1k06 Eesti president 0 24895 6175928 6168341 2022-08-09T17:23:16Z Minnekon 64742 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Vabariigi President | lipp = Flag of the President of Estonia.svg{{!}}ääris | lipuallkiri = Vabariigi Presidendi lipp | pilt = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg | ametis = [[Alar Karis]] | ametisalates = 11. oktoobrist 2021 | tüüp = [[Riigipea]] | residents = [[Presidendiloss]] | asukoht = [[Tallinn]] | nimetaja = [[Riigikogu]]/[[valimiskogu]] | ametiaeg = Viis aastat | dokument = [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)| Eesti Vabariigi põhiseadus]] | moodustatud = 24. aprill 1938 | esimene = [[Konstantin Päts]] | palk = 7303 eurot kuus (2022) | veebileht = https://president.ee }} {{EestiPoliitika}} '''Eesti president''' (ametlik nimetus '''Vabariigi President''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipea]]. Eesti presidendil on üldjoontes piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis. Eesti presidendi kandidaat võib olla sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanik]], kes on vähemalt 40-aastane. Presidendi valib ametisse [[Riigikogu]] või [[valimiskogu]] viieks aastaks. Üks isik võib olla ametis maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Kuna president peab olema oma töös sõltumatu, siis ametisse astumisel lõpevad presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/vabariigi-president|pealkiri=Vabariigi President|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Presidendi institutsioon loodi Eestis [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aastast kehtima hakanud põhiseadusega]]. Eraldi riigipea institutsioon loodi Eestis 1934. aastal põhiseadusega, siis nimetati seda [[Riigivanem]]aks (riigivanem oli ka varem, aastail 1920–1934, Eesti valitsuse juht, kuid rahvusvahelises suhtluses nimetati seda presidendiks). Praegusel kujul loodi presidendi institutsioon [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aastal kehtima hakanud põhisedusega]]. Alates 11. oktoobrist 2021 on Eesti president [[Alar Karis]]. == Ajalugu == [[Fail:Konstantin Päts by Valter Lemberg.jpg|pisi|Eesti esimene president [[Konstantin Päts]]]]Eesti esimeses, [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] presidendi institutsiooni ei olnud. Kuigi algsesse põhiseaduse versiooni oli ka president sisse kirjutatud, siis peamiselt [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] vastuseisu tõttu jäi president põhiseadusest välja. Sotsiaaldemoraadid eesotsas [[August Rei]]ga kartsid, et presidendiks võib saada [[Venemaa keiser|Vene tsaari]] taoline isevalitseja ja see ei oleks demokraatliku Eesti vabariigi puhul lubatav. Riigipea funktsioonid jagunesid 1920. aasta põhiseaduse kohaselt [[riigivanem]]a, [[Riigikogu]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] vahel. Vastavalt põhiseadusele määras Riigikogu esimees riigivanema kandidaadi, kelle ülesanne oli moodustada valitsus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=ERR|aeg=26. august 2021|vaadatud=09.04.2022}}</ref> 1920. aastatel oli üheks suuremaks presidendi institutsiooni toetajaks [[Konstantin Päts]]. Näiteks 1926. aastal esitasid [[Põllumeeste Kogud]] Pätsi õhutusel Riigikogule uue põhiseaduse projekti, kuhu oli selgelt presidendi institutsioon sisse kirjutatud. Samas ei toetanud enamus poliitikuid põhiseaduse muutmist ja 1928. aastal toimunud iga-aastasel õigusteadlaste päeval leidsid juristid, et põhiseaduse muutmine ei ole Eestis hädavajalik ning hakkama saab ka ilma presidendita.<ref name=":0" /> 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis muutis Eesti majandusliku olukorra järsult halvemaks ja see sundis inimesi süüdlast otsivalt ringi vaatama ning poliitikuid ja erakondi eluolu halvenemises süüdistama. Aina enam hakati rääkima, et Eestile on vaja kindla käega riigijuhti, kes lõpetaks erakondade kaklused ning lööks korra majja. 1930. aastatel alguses tõusid esile ka [[vabadussõjalased]], kes nõudsid riigikorra muutmist [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. 1932. aasta augustis toimus Põllumeeste Kogude ja [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] algatatud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)|rahvahääletus]] põhiseaduse muutmiseks, et luua presidendi ametikoht. Eelnõu nägi ette, et presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. Presidendil oli õigus Riigikogus vastu võetud seadus tagasi saata, tal oli õigus välja anda seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja riigikogu valimised. Rahvahääletus kukkus aga napilt läbi: poolt oli 49,2 protsenti hääletanutest, vastu 50,8 protsenti.<ref name=":0" /> 1933. aasta juunis toimus teine [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|rahvahääletus]]. Eelnõu nägi ette presidendile edasilükkava [[veto]] õiguse, piiratud [[Dekreediõigus|dekreediõiguse]] ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õiguse andmise. Presidendi ametiajana nähti viit aastat. Peamiselt rahva umbusk poliitikute, valitsuse ja Riigikogu viis eelnõu põrumiseni: 67,3 protsenti hääletanuist oli eelnõu vastu. 1933. aasta oktoobris toimus kolmas [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletus]] vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu üle. Eelnõu kohaselt ei kandnud tulevane riigipea siiski mitte presidendi nimetust, vaid pidi üle võtma senise valitsusjuhi ehk riigivanema nimetuse. Uus viieks aastaks valitud riigivanem pidi selle järgi olema rahva poolt otse valitav ja üsna suurte võimuvolitustega. Tal oli õigus laiali saata Riigikogu, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina välja seadusi. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas [[Peaminister|peaministriga]]. Vabadussõjalaste põhiseaduse kiitis rahvas ülekaalukalt heaks: poolt oli 72,7 protsenti hääletanutest.<ref name=":0" /> [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta jaanuaris ning esimesed [[riigivanema valimised]] pidid toimuma aprillis, kuid 12. märtsil 1934 toimus tollal valitsusjuhiks olnud Konstantin Pätsi, [[Johan Laidoner]]i ja August Rei [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipööre]]. Riigivanema kandidaati [[Andres Larka|Andres Larkat]] toetanud vabadussõjalased arreteeriti ja valmimised jäid toimumata. Konstantin Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].<ref name=":0" /> Pätsile siiski [[vapsid]]e põhiseadus ei meeldinud, kuna see oli liiga puudulik ja auklik. Pätsi näpunäidete järgi koostati uus põhiseadus, mis sätestas, et Eesti sai endale lõpuks riigivanema asemel üldrahvalikult valitud presidendi. 1938. aasta jaanuaris kehtima hakanud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] kohaselt oli õigus presidendi kandidaadi esitamiseks vaid kolmel institutsioonil. [[Riigivolikogu]]l ehk riigikogu alamal kojal, [[Riiginõukogu]]l ehk riigikogu ülemal kojal ning omavalitsuste esindajate kogul, mis koosnes kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude valitud esindajast. Kui kõik need kogud seadsid üles vaid ühe ja sama presidendikandidaadi, siis jäid üldrahvalikud presidendivalimised ära. Nii juhtuski [[1938. aasta Eesti presidendivalimised|1938. aasta presidendi valimistel]]. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil valiti 219 poolt- ja 19 vastuhäälega vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.<ref name=":0" /> Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 ei olnud Konstantin Päts enam võimeline oma ülesandeid täitma ja seega hakkas presidendi kohuseid täitma [[Jüri Uluots]], kes oli tollal peaminister. Päts astus okupatsioonivõimude survel presidendiametist tagasi 23. juulil 1940. Pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal asus vastavalt põhiseadusele presidendi kohuseid täitma Vabariigi Valitsuse vanim liige välisminister [[August Rei]]. Sama moodi astus iga uus [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ametisse kuni 1992. aastani. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostamisel püüti vältida varasemate põhiseaduste vigu. Uus põhiseadus oli [[Parlamentarism|parlamentaarne]] ja presidendi võim oli erinevalt eelmisest põhiseadusest väga piiratud. Viieks aastaks Riigikogu või valimiskogu poolt valitud president pidi täitma eelkõige ühiskonda ühendavat, riigivõimu stabiilsust kindlustavat ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustavat funktsiooni. Erinevalt hilisematest presidendivalimistest andis 1992. aastal põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu neljaks aastaks (tavalise viie asemel). Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga [[esildis]]. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|Riigikogus valiti]] esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aastal valiti]] Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks. Arnold Rüütel [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti presidendiks valimiskogus 2001. aastal]], kuid [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aastal]] kaotas Rüütel valimiskogus [[Toomas Hendrik Ilves]]ele, kellest sai Eesti esimene [[Väliseestlased|väliseestlasest]] president. [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal valiti]] Ilves juba Riigikogu esimeses voorus tagasi teiseks ametiajaks. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta valimistel]] ei suutnud ei Riigikogu ega ka valimiskogu presidenti valida, mille tõttu liikus valimine tagasi Riigikokku, kus valiti kompromissina presidentiks [[Kersti Kaljulaid]], kellest sai Eesti esimene naispresident. [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendi valimised]] olid omapärased selle poolest, et ainuke ülesseatud kandidaat oli [[Alar Karis]], kes valiti presidendiks Riigikogu teises valimisvoorus. == Vabariigi President 1992. aasta põhiseaduse järgi == === Valimine ja ametiaeg === {{vaata|Eesti presidendivalimised}} Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. [[Valimiskogu]] koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse [[lünk|lüngad]] täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles saada isikut, kes on president teist ametiaega järjest. Vabariigi Presidendi valimise seadus näeb ette ka olukorra, kus valimiskogus ka teises voorus ei suudeta presidenti valida. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab läbi viia kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul. === Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine === [[Pilt:EVPsilt.JPG|pisi|Tähis presidendi ametihoonel Kadriorus]] Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes [[Riigikogu]]s ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks." Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ning nimetatavates ametites ja tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus. Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda küsimust [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Kui Vabariigi President on [[Riigikohus|Riigikohtu]] otsusel tervisest tulenevalt kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehele]], kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi. === Vabariigi Presidendi pädevus === Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ja täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]] jne). ==== Välissuhtluspädevus ==== Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]]. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega. ==== Riigisisene pädevus ==== ===== Riigikaitsepädevus ===== Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi [[Riigikogu esimees]], [[Eesti peaminister|peaminister]], [[Riigikogu riigikaitsekomisjon]]i esimees, [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]], [[Eesti siseminister|siseminister]], [[Eesti välisminister|välisminister]], [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]], [[Riigikogu väliskomisjon]]i esimees ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. Vabariigi President nimetab ja vabastab ametist [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju [[sõjaväeline auaste|sõjaväeliste auastmete]] andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadus]]ega ja [[kaitseväeteenistuse seadus]]ega. ===== Pädevus Riigikogu suhtes ===== President ja [[Riigikogu]] on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu valimised|Riigikogu korralised valimised]], kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid. Vabariigi President saab [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduses]] ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud [[Referendum|rahvahääletus]] ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelmistest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud [[Riigikogu kodukorra seadus]]es. ===== Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes ===== Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti peaminister|peaministri]] kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid [[Minister|ministreid]]. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn [[Portfellita minister|portfellita ministrid]], nt [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikandidaatide valik kuulub peaministri pädevusse. Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]]. Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud [[Vabariigi Valitsuse seadus]]es. ===== Seadusandlik pädevus ===== Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu]]s vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka niinimetatud vetoõigus, see tähendab, et riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule neljateistkümne päeva jooksul uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadusega]] kooskõlas, kuulutab president selle välja. [[VII Riigikogu|Riigikogu VII]] ja [[VIII Riigikogu|VIII]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 8 seadust. Riigikogu IX ja [[X Riigikogu|X]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist 1 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja [[seadlus]]i, mis peavad olema kinnitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, välja arvatud põhiseaduse muutmise algatamine. Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju. ===== Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus ===== Vabariigi President nimetab [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu ettepanekul [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ja [[Eesti valitsus|valitsuse]] ning [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine. Vabariigi Presidendil on ka õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, mida ta on ka reaalselt kasutanud. Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: [[Riigikohtu esimees]], [[Eesti Panga nõukogu esimees]], [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]] ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnike ametisse nimetamine ja vabastamine toimub [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]es sätestatud korras. ===== Autasustamispädevus ===== Vabariigi Presidendi ainupädevuses on [[riiklik autasu|riiklike autasude]] andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud [[teenetemärkide seadus]]ega. ===== Armuandmisõigus ===== Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. [[Armuandmine]] eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. ===== Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine ===== President algatab [[õiguskantsler]]i kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president [[Riigikogu]]le riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist. Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka [[kohtunik]]ku tema ametisoleku ajal. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. [[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone|Kadrioru presidendiloss]] on Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents]] === Vabariigi Presidendi ametihüved === Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ja muud presidendiks valitud isiku soodustused. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmise palga]] korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks [[esindustasu]], mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas 35 päeva puhkust. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile [[pension]]i, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus [[toitjakaotuspension]]ile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist. Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ning kasutada ametiautot ja autojuhti. Vajaduse korral määrab [[Eesti peaminister|peaminister]] presidendile ka kaitse. == Vaata ka == * [[Eesti presidentide loend]] * [[Presidendi ametikett]] * [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.president.ee/ Eesti Vabariigi Presidendi koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti poliitika‎]] [[Kategooria:Eesti presidendid| ]] pbur3kolzjomhfhl0jgflrvd4fdbzyp Matterhorn 0 30557 6175830 5952618 2022-08-09T12:24:27Z Tammkristen 168619 /* Eestlaste tipputõusud */ wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Matterhorn | pilt = Matterhorn from Domhütte - 2.jpg | pildiallkiri = Matterhorni ida- ja põhjaküljed | kõrgus = 4478 m | asukoht = [[Šveits]], [[Itaalia]] | mäeahelik = [[Penniini Alpid]] | suhteline kõrgus = 1042 m | laiuskoord = 45/58/35.0/N | pikkuskoord = 7/39/31.0/E | asendikaart = Šveits }} [[Image:Matterhorn Riffelsee 2005-06-11.jpg|thumb|Matterhorn. Vaade üle [[Riffelsee]].]] '''Matterhorn''' ehk '''Cervino''' (vastavalt [[saksa keel|saksa]] ja [[itaalia keel]]es) on mägi [[Penniini Alpid]]es Šveitsi-Itaalia piiril. [[Mägi|Mäe]] kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel. [[Esmavallutus]]el [[14. juuli]]l [[1865]] hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe [[Alpid]]es. Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt). == Eestlaste tipputõusud == * 1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juht [[Erika Ader]]) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast: [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]] (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), [[Ivar Mäerand]] ja Karri Kukk, teise grupi koosseisus [[Aleksei Kovaltšuk]] ja Sergei Põšnjuk. * 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht [[Tõivo Sarmet]]. Tipus 5 inimest. * 2001 [[Valdek Udris]] ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti. * 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, [[Priit Rooden]], Meeri Sassian, [[Vladimir Šor]], Marko Veisson. * 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti. * 2007 [[Johan Kütt]], Tõnu Põld ja Olavi Vaino. * 2010 Martin Ruudi, [[Anu Peljo]], Toomas Kuul ja Helen Korju mööda Lioni marsruuti. * 2015 [[Ene Soop]], Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti. * 2017 Tõnis Aaliste, Ahti Grünberg mööda Hörnli marsruuti. * 2019 Martina Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2021 Kaspar Eevald ja Katrin Merisalu mööda Hörnli marsruuti * 2022 Kristen Tamm, Allan Tobi ja Kaspar Kirss mööda Hörnli marsruuti. Matterhorn oli viimane tipp meeste viienädalasel ronimisreisil Alpides, mille käigus käidi kuueteistkümne neljatuhandelise tipus. ==Välislingid== {{Commons|Category:Matterhorn|Matterhorn}} *[http://fotogalerien.ch/index.php?gallery=32&pct=1&lang=2 Matterhorni fotod Zermattist] [[Kategooria:Euroopa mäed]] [[Kategooria:Itaalia mäed]] [[Kategooria:Šveitsi mäed]] 45frrcu6j8cxvju5hm689mdici4ls76 40 kiri 0 32741 6176075 6095303 2022-08-10T08:45:59Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''"Avalik kiri Eesti NSV-st"''' on [[28. oktoober|28. oktoobriga]] [[1980]] dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamise]] ajal [[eesti keel]]t ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] omavoli eest. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi ainuvalitseva [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] territoriaalse allüksuse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Kirja esimese versiooni koostas [[Jaan Kaplinski]]<ref>{{Netiviide|autor=Meiel, Kaupo, Saluorg, Jane|url=https://www.err.ee/1152240/moodus-40-aastat-40-kirja-sunnist|pealkiri=Möödus 40 aastat 40 kirja sünnist|väljaanne=ERR|aeg=28. oktoober 2020|vaadatud=28.10.2020}}</ref>. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama '''40 kirjaks'''. 40 kirjale allakirjutanud said 2015. aastal Vabariigi Presidendilt Eesti Vabariigi taastamise tänukivi.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref> ==Kirja tekst== Ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia" 14. oktoobril 1980. ilmus Eesti NSV ajakirjanduses ETA teadaanne "Vabariigi prokuratuuris": "Seoses Tallinnas viimasel ajal aset leidnud jämedate avaliku korra rikkumistega noorukite gruppide poolt, mis on kutsunud töötajates esile õigustatud nördimuse ja rahulolematuse, on ENSV prokuratuur algatanud kriminaalasja nende kokkukutsumiste algatajate ja õhutajate vastu, samuti kuritegelike huligaanide vastu. Kõiki asjaolusid uuritakse hoolega, pärast mida süüdlased võetakse seadusega ettenähtud vastutusele." See 48-sõnaline tekst on seni ainus nõukogude trükisõnas ilmunud teade Tallinnas ja mujal Eestis aset leidnud noorte väljaastumiste kohta. ETA teatele lisaks on koosolekutel koolides ja asutustes levitatud suusõnalisi teateid toimunust. Et sündmuste pealtnägijaiks on küllalt palju Tallinna külalisi vennasvabariikidest, on kujunenud võimalus mitmesuguste kuulujuttude levikuks kogu Nõukogude Liidus. Kõik see, mis viimasel ajal on aset leidnud, sunnib meid kirjutama. Muret tekitab Tallinna sündmuste juures vägivald, mille jätkumiseks on esinenud üleskutseid hiljemgi. Vägivalla kasutamine osutab sellele, et meie ühiskonnas on tekkinud ohtlikud lõhed ja vastuolud kasvatajate ja kasvatatavate vahel, juhtide ja juhitavate vahel. Tegelikkuses esinevaid pingeid teravdab veelgi mittevastavus selle vahel, mida väidetakse olevat ja mis tegelikult on. Leiame, et niisugune olukord on ohtlik ja ei saa kesta, toomata kaasa raskeid tagajärgi Eestile ja kõigile, kes siin elavad. Andestamatu oleks õigustada õiguskorra rikkumist, kuid andestamatu on ka ignoreerida selle sügavaid juuri ja põhjusi. Seetõttu peame oma kohuseks juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele. Pole tõenäoline, et tuhandete noorte meeleavaldusteni viis üksikute õhutajate tegevus. Meile tundub, et selles väljendub võimendatult täiskasvanute, paljude Eesti elanike rahulolematus. Tegemist on laia sotsiaalse probleemiga, mille lahendamine on võimatu kogu ühiskonna osavõtuta. Selleks tuleb kõigepealt ühiskonda probleemist informeerida. Rahulolematus on süvenenud viimastel aastatel, kuid on kujunenud hoopis pikema aja jooksul. Selle rahulolematuse on põhjustanud mitmed sotsiaalmajanduslikud probleemid, mida pole suudetud lahendada. Taustaks on olme pinnal tekkivad konfliktid (sabad kauplustes, tarbe- ja toidukaupade defitsiitsus ning nende ebaühtlane jaotamine), mis soodustavad alkoholismi, kuritegevust, perekonna ebastabiilsust ja muid laostavaid nähtusi. Need konfliktid liituvad Eestis rahvusõiguslike suhete korrastamatusega. Muid probleeme on avalikkuses rohkem või vähem käsitletud, kuid meile tundub, et rahvuslikul pinnal tekkinud konflikte on seni esitatud ainult kui huligaanlikke. Seepärast on meie kirjas pööratud tähelepanu eelkõige sotsiaalsete konfliktide rahvuslikule aspektile. Rahvuslikul pinnal tekkivad konfliktid muudab eriti tõsiseks see, et nende põhjusi ei ole meie avalikus sõnas piisava avameelsusega käsitletud – see peegeldub kasvõi eeltoodud ETA teadaandes. Meie arvates on rahvuslike konfliktide ja pingete põhjuseks Eestis mõlemate suuremate rahvusrühmade – eestlaste ja venelaste ebakindlus, osalt isegi hirm oma identiteedi pärast. Hirm aga sünnitab irratsionaalset, sageli agressiivset käitumist. Ebakindlust ja hirmu on põhjustanud mitmed objektiivsed ja subjektiivsed faktorid, mida ei tohi vaadelda eraldi, vaid koos: objektiivseid sündmusi majanduse, demograafia ja kultuuri vallas nähakse ja tõlgendatakse vältimatult ka läbi rahvustunde prisma. Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: • eesti ühiskonna osakaalu kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks; • eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine ainult vene keeles; • eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutumine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; • ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline esiletõstmine teiste rahvuste arvel; • tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; • kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas – see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse keelde; ajakirja "Russki Jazõk v Estonskoi Škole" kõrval puudub analoogiline ajakiri eesti keele õpetamiseks kohalikes vene koolides; • juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegelevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. Eestlaste rahvustundeid häirivaid samme põhjendatakse enamasti majanduslike kaalutlustega. Meile aga näib, et eestlaste seas ilmnev meelekibedus ja ebakindlus ei saa jätta avaldamata mõju majanduse efektiivsusele ja töö kvaliteedile. Võib arvata, et Eestis elavatel venelastel, ukrainlastel, valgevenelastel ja teistel mitte-eesti rahvusest elanikel on raskusi etnilise identiteedi leidmisega – nad on väga mitmekesist rahvuslikku, geograafilist ja sotsiaalset päritolu. Eestlaste ja teiste rahvaste psühholoogilised erinevused on seni jäänud täiesti uurimata. Tihti ülehinnatakse saavutatud ühtsuse sügavust. Sageli tekivad rahvuslikud konfliktid vaid sellest, et inimesed ei mõista üksteise käitumist ja tõlgendavad seda valesti. On äärmiselt oluline teada rohkem Eestisse emigreerunud inimeste sotsiaalsetest, etnilistest ja kultuurilistest probleemidest ning sellest, kuidas need on seotud eestlaste samalaadsete probleemidega. Samuti peaksime teada saama ja avalikult kõnelema ning kirjutama sellest, mis teisi häirib eestlaste suhtumises ja käitumises. Mõlema peamise rahvusrühma vahel ilmneb usaldamatust ja sellel pinnal levivad eelarvamused, stereotüüpsed eksikujutelmad ning kuulujutud, mis taas osutab vajadusele saada ja levitada olukorrast objektiivset informatsiooni. Tõe defitsiit on ohtlikumaid defitsiite. Eestlaste rahvustunne on mõnelt kohalt äärmiselt hell ja siin võib hoolimatusel olla eriti tõsiseid tagajärgi. Eestlaste ülitundlikkust eriti oma keele suhtes seletab see, et aastasadu on siinsed sakslastest valitsejad suhtunud eesti keelesse põlgusega ja terve eelmise sajandi on eestlasi algul sakslaste, hiljem tsaarivõimude poolt püütud veenda emakeelse kultuuri võimatuses, otstarbetuses ja kahjulikkuses. Eestlased lõid omakeelse kultuuri saksa mõisnike ja tsaarivõimude mõnitusele ja survele vaatamata ning seeläbi on eesti keel eestlastele kättevõideldud I n i m v ä ä r i k u s e sümbol. Eestlasega saab siin lähemalt suhelda vaid see, kes oskab nende keelt või vähemalt avaldab selgesti oma lugupidamise selle vastu. Inimene, kes elab aastaid Eestis ja on lugupidamatu eesti keele ja kultuuri vastu, solvab sel kombel tahes või tahtmata, teades või teadmata, eestlaste inimväärikust. Suhtumine eesti keelde on üks sõlmküsimusi eestlaste ja teiste rahvusrühmade vahekordade kujundamisel Eestis. Eelnev ei taha ega saa olla ammendav käsitlus seikadest, mis on ülemäära pingestanud põhiliste rahvusrühmade suhteid Eesti NSV-s. Me tahame ainult osutada mõnele põhiprobleemile, eelkõige aga vajadusele rahvusprobleeme lahendada, ausalt ning põhjalikult uurida ja arutada kõigil tasemetel, alates rangelt teaduslikest käsitlustest ja lõpetades laiade diskussioonidega ajakirjanduses, raadios, televisioonis, koolides ja ettevõtetes. Et vältida Tallinnas asetleidnud sündmuste kordumist ja leevendada olemasolevaid rahvuste vahelisi pingeid, tuleks kõigepealt võtta midagi ette eestlaste kõikumalöönud oleviku- ja tulevikukindlustuse taastamiseks ja selle tagamiseks, et Eesti põliselanikele jääks alati otsustav sõna oma maa ja rahva tuleviku kohta. Küsimus Eestimaa tulevikust ei tohiks jääda üleliiduliste ministeeriumide, peavalitsuste ja teiste ametkondade otsustada. Kõigile suurematele sotsiaalmajanduslikele ettevõtmistele, näiteks suurte tööstusettevõtete rajamisele või laiendamisele peaks eelnema võimalike sotsiaalsete, psühholoogiliste ja ökoloogiliste tagajärgede uurimine ja avalik arutelu. Revolutsioonist alates on eesti keelel olnud konstitutsioonilised tagatised ja teda on kasutatud ametliku keelena kogu Eesti alal kõigi avaliku elu valdkondades. Igal Eesti NSV piirides elaval eestlasel on olnud enesestmõistetav õigus eestikeelsele kesk- ja kõrgharidusele ning emakeele kasutamisele asjaajamises nii kõnes kui kirjas. Arvame, et selle printsiibi seadusandlik fikseerimine Eesti NSV Ülemnõukogu poolt normaliseeriks oluliselt praegust ebatervet õhkkonda. Rahvuslikud konfliktid võivad kergesti viia usaldamatuse ja viha eskalatsioonini ja muuta võimatuks ühiskonna rahuliku arenemise. Seda saab tagada ainult kõigi siinsete rahvusrühmade koostöö. Sellepärast peame möödapääsmatuks tekkinud olukorra ausat ja sügavat analüüsi. Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, kus ükski inimene ei peaks tundma solvanguid ja takistusi oma emakeele või päritolu pärast. Kus rahvusrühmade vahel on mõistmine ning pole vihkamist, maaks, kus valitseb kultuuriline ühtsus mitmekesisuses ja keegi ei tunne oma rahvustundeid või kultuuri ohustatuna. Tallinn–Tartu 28. oktoobril 1980. a. <ref>{{Raamatuviide|autor=Maarja Keskpaik|pealkiri=Eesti ajaloolised kõned|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Skymarket OÜ|lehekülg=207-211|keel=Eesti keel|toimetaja=Anu Rooseniit}}</ref> ==Allakirjutajad== {{veergude loend|laius=12em| * [[Priit Aimla]], * [[Kaur Alttoa]], * [[Madis Aruja]], * [[Lehte Hainsalu]], * [[Mati Hint]], * [[Fred Jüssi]], * [[Aira Kaal]], * [[Maie Kalda]], * [[Tõnu Kaljuste]], * [[Toomas Kall]], * [[Jaan Kaplinski]], * [[Peet Kask]], * [[Heino Kiik]], * [[Jaan Klõšeiko]], * [[Kersti Kreismann]], * [[Alar Laats]], * [[Aare Laht]], * [[Andres Langemets]], * [[Marju Lauristin]], * [[Peeter Lorents]], * [[Vello Lõugas]], * [[Endel Nirk]], * [[Lembit Peterson]], * [[Arno Pukk]], * [[Rein Põllumaa]], * [[Paul-Eerik Rummo]], * [[Rein Ruutsoo]], * [[Tõnis Rätsep]], * [[Ita Saks]], * [[Aavo Sirk]], * [[Mati Sirkel]], * [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], * [[Rein Tamsalu]], * [[Andres Tarand]], * [[Lehte Tavel]], * [[Peeter Tulviste]], * [[Mati Unt]], * [[Arvo Valton]], * [[Juhan Viiding]], * [[Aarne Üksküla]].}} ==Levik== Läkitus oli adresseeritud ajalehtedele [[Pravda]], [[Rahva Hääl]] ja [[Sovetskaja Estonija]]. Ükski neist ei avaldanud seda. Samuti ei käsitlenud 40 kirja ükski teine Nõukogude Liidus ilmuv väljaanne. Eestis levis kiri kiiresti ja ulatuslikult [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikul]] teel.{{lisa viide}} Välismaal ilmus kiri esimest korda [[10. detsember|10. detsembril]] [[1980]] [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehes]] [[Stockholm]]is, järgmisel aastal ka pagulasajakirjas [[Tulimuld]] 1981, nr 4. Hiljem levitati kirja ka inglise keeles.{{lisa viide}} Eesti üldsuseni jõudis kirja tekst eeskätt välisringhäälingu saadete kaudu. [[Vabadusraadio]] [[München]]is avaldas kirja oma saateis täies mahus kõigepealt [[11. detsember|11. detsembril]] [[1980]] ja kordas hiljem ka teistes keeltes. [[Ameerika Hääl]] [[Washington]]is tegi üksikasjaliku ülevaate [[23. detsember|23. detsembril]] [[1980]], kusjuures kirja ettelugemise ajaks peatati Tallinnas jaama segajate töö{{lisa viide}}. Enamik 40 kirja käsikirjalistest koopiatest olid mahakirjutused eetrist. Kirja tõlkis inglise keelde [[Jüri Estam]] (mitte [[Jüri Estam]] ja [[Jaan Pennar]] ühiselt, nagu on mõnel pool märgitud).{{lisa viide}} Eestis ilmus kiri esimest korda ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (1988, nr 7) koos Rein Ruutsoo ja [[Lembit Valt|Lembit Valdi]] kommentaaridega. ==Mõju== 40 kirja järelmid olid kaugeleulatuvad: sõnastades mõõdukalt Eesti haritlaskonna erimeelsuse kehtiva ühiskondlik-poliitilise korraga, tõstis 40 kiri eestlaste moraali ja tugevdas rahva sidet oma kultuurieliidiga. Kaasaegsete poliitikavaatlejate (näiteks sovetoloog [[Jaan Pennar]]) ja isegi kommunistlike ajaloolaste (näiteks [[Olaf Kuuli]]) hinnangul oli 40 kirja lugu EKP Keskkomiteele valus löök ja sundis okupatsioonivõime leevendama Eesti [[Venestamine|venestamise]] poliitikat.{{lisa viide}} ==Vastumeetmed ja sanktsioonid== Novembris 1980 algasid [[Eesti NSV]] võimude, täpsemalt [[EKP Keskkomitee]] vastumeetmed 40 kirjale: allakirjutanuid üritati mõjutada vestlustega töökohal, [[parteikomitee]]s või -[[parteialgorganisatsioon|algorganisatsioon]]is ja ülekuulamistega [[KGB]]-s või [[prokuratuur]]is, et nad loobuksid oma allkirjast. Enamik mõjutatutest survele ei allunud. (Vt [[Sirje Kiin]]i, [[Rein Ruutsoo]], [[Andres Tarand]]i raamat "[[40 kirja lugu]]") [[Jaan Kaplinski]] kui ühe oletatava autori juures korraldas KGB 6. novembril läbiotsimise<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarmo Vahter|pealkiri="Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=OÜ Hea Lugu|lehekülg=402-405|trükk=2.|toimetaja=Tiit Hennoste|isbn=978-9949-561-15-5}}</ref>. Neli läkitusele allakirjutanud haritlast vallandati.{{lisa viide}} Muid kannatusi "Avalik kiri Eesti NSV-st" ühelegi autorile ei toonud. Hiljem püüdsid võimud üles võtta ka 40 kirja välismaale toimetanute jälgi, kuid algatatud kriminaalasjas ühtki süüdlast vastutusele võtta ei õnnestunud. Augustis 2022 oli elus 24 kirjale allakirjutanut. ==Detaile kirja koostamisest ja allkirjade kogumisest== [[2015]]. aastal pöördus [[Sirje Kiin]] ajakirja Looming toimetuse poole ettepanekuga avaldada tema kirjutis 40 kirja koostamisest ja allkirjade kogumisest, millest ajakirja toimetus keeldus osutusega sellele, et kirjutis sisaldab isikuvastaseid insinuatsioone. Sirje Kiini kirjutis ilmus ajalehes Eesti Ekspress 25. novembril 2015. Autor kirjeldab, kuidas kultuuritegelased allkirjade kogumise ajal käitusid ja missuguste põhjendustega keeldusid kirjale alla kirjutamast [[Jaak Jõerüüt]], [[Hando Runnel]] jpt. == Vaata ka == * [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamine]] * [[1980. aasta koolinoorte meeleavaldused]] - 22. septembril ja 1. oktoobril. * [[Propeller (ansambel)|Propeller]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Sirje Kiin]], [[Rein Ruutsoo]] ja [[Andres Tarand]] 1990. "40 kirja lugu". Tallinn: Olion. ISBN 5-450-01408-2 * [[Toomas Haug]]. "40 kiri ja Tolstoi brošüür. Kas 40 kiri on inspireerinud Jaan Krossi?" (40 kiri ja [[Jaan Kross]]i romaan "[[Professor Martensi ärasõit]]") – [[Eesti Ekspress]] [[3. august]] [[1990]], nr 29 (44), lk 4 * Rein Ruutsoo. "Tartu ülikool ja 40 kiri: kodanikuühiskond Eestis ja vastupanu strateegiad" – "Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi materjale" (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, nr 31), Tartu, [[2001]], lk 144–181 (bibliograafia lk 178–181) *[[Andres Tarand]]. "Kiri ei põle ära: päevaraamat 1980 – ''..."''. Eesti Päevalehe Kirjastus: [[2005]] ISBN 9985-9662-1-X *Tarmo Vahter. (2015). ""Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit". Tallinn: OÜ Hea Lugu, lk 387–407 ==Välislingid== *[http://arvamus.postimees.ee/333362 Avalik kiri Eesti NSVst ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija] – tekst postimees.ee-s *[[Andres Langemets]]: [http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4556 "Kiri"], Maaleht, 8. detsember 2005 *[[Rein Kordes]]: [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=860 "Sahinad ajalookoridorides", III osa], Kesknädal, 28. november 2001 *[[Urmo Kübar]]: [http://www.epl.ee/news/melu/hirmu-ja-kahtlustega-sundinud-kiri.d?id=50793354 "Hirmu ja kahtlustega sündinud kiri"], Eesti Päevaleht 28. oktoober 2000 *[[Rein Ruutsoo]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/47/Areen/essee1.html "Neljakümne kiri ja ühistundeta vabariik"], Eesti Ekspress, 23. november 2000 *[[Lauri Vahtre]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/48/Reporter/14-vastukaja1.html "VASTUKAJA"], Eesti Ekspress, 30. november 2000 *[[Lauri Vahtre]]: [http://www.postimees.ee/281005/esileht/181426_1.php "Ajaleht Pravda ja 40 keisri hullu"], Postimees, 28. oktoober 2005 *[[Sirje Kiin]]: [http://www.sirjekiin.net/Eesti/Poliitiline%20elulugu.htm "Poliitiline autobiograafia"] *[[Sirje Kiin]]: [http://ekspress.delfi.ee/areen/40-kiri-hirmutab-veel-35-aastat-hiljemgi?id=72997231 "40 kiri hirmutab veel 35 aastat hiljemgi."] Eesti Ekspress 25. november 2015. (Maksuline) *{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/juhani-salokannel.html | Pealkiri = Juhani Salokannel | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 06.05.2018 | Keel = {{et}} }} [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:1980. aasta Eestis]] 7rszx4nridjhzzrqbfhjbh9i686k73b 6176076 6176075 2022-08-10T08:47:08Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''"Avalik kiri Eesti NSV-st"''' on [[28. oktoober|28. oktoobriga]] [[1980]] dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamise]] ajal [[eesti keel]]t ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] omavoli eest. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi ainuvalitseva [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] territoriaalse allüksuse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Kirja esimese versiooni koostas [[Jaan Kaplinski]]<ref>{{Netiviide|autor=Meiel, Kaupo, Saluorg, Jane|url=https://www.err.ee/1152240/moodus-40-aastat-40-kirja-sunnist|pealkiri=Möödus 40 aastat 40 kirja sünnist|väljaanne=ERR|aeg=28. oktoober 2020|vaadatud=28.10.2020}}</ref>. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama '''40 kirjaks'''. 40 kirjale allakirjutanud said 2015. aastal Vabariigi Presidendilt Eesti Vabariigi taastamise tänukivi.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref> ==Kirja tekst== Ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia" 14. oktoobril 1980. ilmus Eesti NSV ajakirjanduses ETA teadaanne "Vabariigi prokuratuuris": "Seoses Tallinnas viimasel ajal aset leidnud jämedate avaliku korra rikkumistega noorukite gruppide poolt, mis on kutsunud töötajates esile õigustatud nördimuse ja rahulolematuse, on ENSV prokuratuur algatanud kriminaalasja nende kokkukutsumiste algatajate ja õhutajate vastu, samuti kuritegelike huligaanide vastu. Kõiki asjaolusid uuritakse hoolega, pärast mida süüdlased võetakse seadusega ettenähtud vastutusele." See 48-sõnaline tekst on seni ainus nõukogude trükisõnas ilmunud teade Tallinnas ja mujal Eestis aset leidnud noorte väljaastumiste kohta. ETA teatele lisaks on koosolekutel koolides ja asutustes levitatud suusõnalisi teateid toimunust. Et sündmuste pealtnägijaiks on küllalt palju Tallinna külalisi vennasvabariikidest, on kujunenud võimalus mitmesuguste kuulujuttude levikuks kogu Nõukogude Liidus. Kõik see, mis viimasel ajal on aset leidnud, sunnib meid kirjutama. Muret tekitab Tallinna sündmuste juures vägivald, mille jätkumiseks on esinenud üleskutseid hiljemgi. Vägivalla kasutamine osutab sellele, et meie ühiskonnas on tekkinud ohtlikud lõhed ja vastuolud kasvatajate ja kasvatatavate vahel, juhtide ja juhitavate vahel. Tegelikkuses esinevaid pingeid teravdab veelgi mittevastavus selle vahel, mida väidetakse olevat ja mis tegelikult on. Leiame, et niisugune olukord on ohtlik ja ei saa kesta, toomata kaasa raskeid tagajärgi Eestile ja kõigile, kes siin elavad. Andestamatu oleks õigustada õiguskorra rikkumist, kuid andestamatu on ka ignoreerida selle sügavaid juuri ja põhjusi. Seetõttu peame oma kohuseks juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele. Pole tõenäoline, et tuhandete noorte meeleavaldusteni viis üksikute õhutajate tegevus. Meile tundub, et selles väljendub võimendatult täiskasvanute, paljude Eesti elanike rahulolematus. Tegemist on laia sotsiaalse probleemiga, mille lahendamine on võimatu kogu ühiskonna osavõtuta. Selleks tuleb kõigepealt ühiskonda probleemist informeerida. Rahulolematus on süvenenud viimastel aastatel, kuid on kujunenud hoopis pikema aja jooksul. Selle rahulolematuse on põhjustanud mitmed sotsiaalmajanduslikud probleemid, mida pole suudetud lahendada. Taustaks on olme pinnal tekkivad konfliktid (sabad kauplustes, tarbe- ja toidukaupade defitsiitsus ning nende ebaühtlane jaotamine), mis soodustavad alkoholismi, kuritegevust, perekonna ebastabiilsust ja muid laostavaid nähtusi. Need konfliktid liituvad Eestis rahvusõiguslike suhete korrastamatusega. Muid probleeme on avalikkuses rohkem või vähem käsitletud, kuid meile tundub, et rahvuslikul pinnal tekkinud konflikte on seni esitatud ainult kui huligaanlikke. Seepärast on meie kirjas pööratud tähelepanu eelkõige sotsiaalsete konfliktide rahvuslikule aspektile. Rahvuslikul pinnal tekkivad konfliktid muudab eriti tõsiseks see, et nende põhjusi ei ole meie avalikus sõnas piisava avameelsusega käsitletud – see peegeldub kasvõi eeltoodud ETA teadaandes. Meie arvates on rahvuslike konfliktide ja pingete põhjuseks Eestis mõlemate suuremate rahvusrühmade – eestlaste ja venelaste ebakindlus, osalt isegi hirm oma identiteedi pärast. Hirm aga sünnitab irratsionaalset, sageli agressiivset käitumist. Ebakindlust ja hirmu on põhjustanud mitmed objektiivsed ja subjektiivsed faktorid, mida ei tohi vaadelda eraldi, vaid koos: objektiivseid sündmusi majanduse, demograafia ja kultuuri vallas nähakse ja tõlgendatakse vältimatult ka läbi rahvustunde prisma. Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: • eesti ühiskonna osakaalu kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks; • eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine ainult vene keeles; • eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutumine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; • ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline esiletõstmine teiste rahvuste arvel; • tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; • kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas – see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse keelde; ajakirja "Russki Jazõk v Estonskoi Škole" kõrval puudub analoogiline ajakiri eesti keele õpetamiseks kohalikes vene koolides; • juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegelevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. Eestlaste rahvustundeid häirivaid samme põhjendatakse enamasti majanduslike kaalutlustega. Meile aga näib, et eestlaste seas ilmnev meelekibedus ja ebakindlus ei saa jätta avaldamata mõju majanduse efektiivsusele ja töö kvaliteedile. Võib arvata, et Eestis elavatel venelastel, ukrainlastel, valgevenelastel ja teistel mitte-eesti rahvusest elanikel on raskusi etnilise identiteedi leidmisega – nad on väga mitmekesist rahvuslikku, geograafilist ja sotsiaalset päritolu. Eestlaste ja teiste rahvaste psühholoogilised erinevused on seni jäänud täiesti uurimata. Tihti ülehinnatakse saavutatud ühtsuse sügavust. Sageli tekivad rahvuslikud konfliktid vaid sellest, et inimesed ei mõista üksteise käitumist ja tõlgendavad seda valesti. On äärmiselt oluline teada rohkem Eestisse emigreerunud inimeste sotsiaalsetest, etnilistest ja kultuurilistest probleemidest ning sellest, kuidas need on seotud eestlaste samalaadsete probleemidega. Samuti peaksime teada saama ja avalikult kõnelema ning kirjutama sellest, mis teisi häirib eestlaste suhtumises ja käitumises. Mõlema peamise rahvusrühma vahel ilmneb usaldamatust ja sellel pinnal levivad eelarvamused, stereotüüpsed eksikujutelmad ning kuulujutud, mis taas osutab vajadusele saada ja levitada olukorrast objektiivset informatsiooni. Tõe defitsiit on ohtlikumaid defitsiite. Eestlaste rahvustunne on mõnelt kohalt äärmiselt hell ja siin võib hoolimatusel olla eriti tõsiseid tagajärgi. Eestlaste ülitundlikkust eriti oma keele suhtes seletab see, et aastasadu on siinsed sakslastest valitsejad suhtunud eesti keelesse põlgusega ja terve eelmise sajandi on eestlasi algul sakslaste, hiljem tsaarivõimude poolt püütud veenda emakeelse kultuuri võimatuses, otstarbetuses ja kahjulikkuses. Eestlased lõid omakeelse kultuuri saksa mõisnike ja tsaarivõimude mõnitusele ja survele vaatamata ning seeläbi on eesti keel eestlastele kättevõideldud I n i m v ä ä r i k u s e sümbol. Eestlasega saab siin lähemalt suhelda vaid see, kes oskab nende keelt või vähemalt avaldab selgesti oma lugupidamise selle vastu. Inimene, kes elab aastaid Eestis ja on lugupidamatu eesti keele ja kultuuri vastu, solvab sel kombel tahes või tahtmata, teades või teadmata, eestlaste inimväärikust. Suhtumine eesti keelde on üks sõlmküsimusi eestlaste ja teiste rahvusrühmade vahekordade kujundamisel Eestis. Eelnev ei taha ega saa olla ammendav käsitlus seikadest, mis on ülemäära pingestanud põhiliste rahvusrühmade suhteid Eesti NSV-s. Me tahame ainult osutada mõnele põhiprobleemile, eelkõige aga vajadusele rahvusprobleeme lahendada, ausalt ning põhjalikult uurida ja arutada kõigil tasemetel, alates rangelt teaduslikest käsitlustest ja lõpetades laiade diskussioonidega ajakirjanduses, raadios, televisioonis, koolides ja ettevõtetes. Et vältida Tallinnas asetleidnud sündmuste kordumist ja leevendada olemasolevaid rahvuste vahelisi pingeid, tuleks kõigepealt võtta midagi ette eestlaste kõikumalöönud oleviku- ja tulevikukindlustuse taastamiseks ja selle tagamiseks, et Eesti põliselanikele jääks alati otsustav sõna oma maa ja rahva tuleviku kohta. Küsimus Eestimaa tulevikust ei tohiks jääda üleliiduliste ministeeriumide, peavalitsuste ja teiste ametkondade otsustada. Kõigile suurematele sotsiaalmajanduslikele ettevõtmistele, näiteks suurte tööstusettevõtete rajamisele või laiendamisele peaks eelnema võimalike sotsiaalsete, psühholoogiliste ja ökoloogiliste tagajärgede uurimine ja avalik arutelu. Revolutsioonist alates on eesti keelel olnud konstitutsioonilised tagatised ja teda on kasutatud ametliku keelena kogu Eesti alal kõigi avaliku elu valdkondades. Igal Eesti NSV piirides elaval eestlasel on olnud enesestmõistetav õigus eestikeelsele kesk- ja kõrgharidusele ning emakeele kasutamisele asjaajamises nii kõnes kui kirjas. Arvame, et selle printsiibi seadusandlik fikseerimine Eesti NSV Ülemnõukogu poolt normaliseeriks oluliselt praegust ebatervet õhkkonda. Rahvuslikud konfliktid võivad kergesti viia usaldamatuse ja viha eskalatsioonini ja muuta võimatuks ühiskonna rahuliku arenemise. Seda saab tagada ainult kõigi siinsete rahvusrühmade koostöö. Sellepärast peame möödapääsmatuks tekkinud olukorra ausat ja sügavat analüüsi. Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, kus ükski inimene ei peaks tundma solvanguid ja takistusi oma emakeele või päritolu pärast. Kus rahvusrühmade vahel on mõistmine ning pole vihkamist, maaks, kus valitseb kultuuriline ühtsus mitmekesisuses ja keegi ei tunne oma rahvustundeid või kultuuri ohustatuna. Tallinn–Tartu 28. oktoobril 1980. a. <ref>{{Raamatuviide|autor=Maarja Keskpaik|pealkiri=Eesti ajaloolised kõned|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Skymarket OÜ|lehekülg=207-211|keel=Eesti keel|toimetaja=Anu Rooseniit}}</ref> ==Allakirjutajad== {{veergude loend|laius=12em| * [[Priit Aimla]], * [[Kaur Alttoa]], * [[Madis Aruja]], * [[Lehte Hainsalu]], * [[Mati Hint]], * [[Fred Jüssi]], * [[Aira Kaal]], * [[Maie Kalda]], * [[Tõnu Kaljuste]], * [[Toomas Kall]], * [[Jaan Kaplinski]], * [[Peet Kask]], * [[Heino Kiik]], * [[Jaan Klõšeiko]], * [[Kersti Kreismann]], * [[Alar Laats]], * [[Aare Laht]], * [[Andres Langemets]], * [[Marju Lauristin]], * [[Peeter Lorents]], * [[Vello Lõugas]], * [[Endel Nirk]], * [[Lembit Peterson]], * [[Arno Pukk]], * [[Rein Põllumaa]], * [[Paul-Eerik Rummo]], * [[Rein Ruutsoo]], * [[Tõnis Rätsep]], * [[Ita Saks]], * [[Aavo Sirk]], * [[Mati Sirkel]], * [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], * [[Rein Tamsalu]], * [[Andres Tarand]], * [[Lehte Tavel]], * [[Peeter Tulviste]], * [[Mati Unt]], * [[Arvo Valton]], * [[Juhan Viiding]], * [[Aarne Üksküla]].}} ==Levik== Läkitus oli adresseeritud ajalehtedele [[Pravda]], [[Rahva Hääl]] ja [[Sovetskaja Estonija]]. Ükski neist ei avaldanud seda. Samuti ei käsitlenud 40 kirja ükski teine Nõukogude Liidus ilmuv väljaanne. Eestis levis kiri kiiresti ja ulatuslikult [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikul]] teel.{{lisa viide}} Välismaal ilmus kiri esimest korda [[10. detsember|10. detsembril]] [[1980]] [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehes]] [[Stockholm]]is, järgmisel aastal ka pagulasajakirjas [[Tulimuld]] 1981, nr 4. Hiljem levitati kirja ka inglise keeles.{{lisa viide}} Eesti üldsuseni jõudis kirja tekst eeskätt välisringhäälingu saadete kaudu. [[Vabadusraadio]] [[München]]is avaldas kirja oma saateis täies mahus kõigepealt [[11. detsember|11. detsembril]] [[1980]] ja kordas hiljem ka teistes keeltes. [[Ameerika Hääl]] [[Washington]]is tegi üksikasjaliku ülevaate [[23. detsember|23. detsembril]] [[1980]], kusjuures kirja ettelugemise ajaks peatati Tallinnas jaama segajate töö{{lisa viide}}. Enamik 40 kirja käsikirjalistest koopiatest olid mahakirjutused eetrist. Kirja tõlkis inglise keelde [[Jüri Estam]] (mitte [[Jüri Estam]] ja [[Jaan Pennar]] ühiselt, nagu on mõnel pool märgitud).{{lisa viide}} Eestis ilmus kiri esimest korda ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (1988, nr 7) koos Rein Ruutsoo ja [[Lembit Valt|Lembit Valdi]] kommentaaridega. ==Mõju== 40 kirja järelmid olid kaugeleulatuvad: sõnastades mõõdukalt Eesti haritlaskonna erimeelsuse kehtiva ühiskondlik-poliitilise korraga, tõstis 40 kiri eestlaste moraali ja tugevdas rahva sidet oma kultuurieliidiga. Kaasaegsete poliitikavaatlejate (näiteks sovetoloog [[Jaan Pennar]]) ja isegi kommunistlike ajaloolaste (näiteks [[Olaf Kuuli]]) hinnangul oli 40 kirja lugu EKP Keskkomiteele valus löök ja sundis okupatsioonivõime leevendama Eesti [[Venestamine|venestamise]] poliitikat.{{lisa viide}} ==Vastumeetmed ja sanktsioonid== Novembris 1980 algasid [[Eesti NSV]] võimude, täpsemalt [[EKP Keskkomitee]] vastumeetmed 40 kirjale: allakirjutanuid üritati mõjutada vestlustega töökohal, [[parteikomitee]]s või -[[parteialgorganisatsioon|algorganisatsioon]]is ja ülekuulamistega [[KGB]]-s või [[prokuratuur]]is, et nad loobuksid oma allkirjast. Enamik mõjutatutest survele ei allunud. (Vt [[Sirje Kiin]]i, [[Rein Ruutsoo]], [[Andres Tarand]]i raamat "[[40 kirja lugu]]") [[Jaan Kaplinski]] kui ühe oletatava autori juures korraldas KGB 6. novembril läbiotsimise<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarmo Vahter|pealkiri="Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=OÜ Hea Lugu|lehekülg=402-405|trükk=2.|toimetaja=Tiit Hennoste|isbn=978-9949-561-15-5}}</ref>. Neli läkitusele allakirjutanud haritlast vallandati.{{lisa viide}} Muid kannatusi "Avalik kiri Eesti NSV-st" ühelegi autorile ei toonud. Hiljem püüdsid võimud üles võtta ka 40 kirja välismaale toimetanute jälgi, kuid algatatud kriminaalasjas ühtki süüdlast vastutusele võtta ei õnnestunud. Augustis 2022 oli elus 24 kirjale allakirjutanut. ==Detaile kirja koostamisest ja allkirjade kogumisest== [[2015]]. aastal pöördus [[Sirje Kiin]] ajakirja Looming toimetuse poole ettepanekuga avaldada tema kirjutis 40 kirja koostamisest ja allkirjade kogumisest, millest ajakirja toimetus keeldus osutusega sellele, et kirjutis sisaldab isikuvastaseid insinuatsioone. Sirje Kiini kirjutis ilmus ajalehes Eesti Ekspress 25. novembril 2015. Autor kirjeldab, kuidas kultuuritegelased allkirjade kogumise ajal käitusid ja missuguste põhjendustega keeldusid kirjale alla kirjutamast [[Jaak Jõerüüt]], [[Hando Runnel]] jpt. == Vaata ka == * [[Venestamine#Venestamine 20. sajandil|venestamine]] * [[1980. aasta koolinoorte meeleavaldused]] - 22. septembril ja 1. oktoobril. * [[Propeller (ansambel)|Propeller]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Sirje Kiin]], [[Rein Ruutsoo]] ja [[Andres Tarand]] 1990. "40 kirja lugu". Tallinn: Olion. ISBN 5-450-01408-2 * [[Toomas Haug]]. "40 kiri ja Tolstoi brošüür. Kas 40 kiri on inspireerinud Jaan Krossi?" (40 kiri ja [[Jaan Kross]]i romaan "[[Professor Martensi ärasõit]]") – [[Eesti Ekspress]] [[3. august]] [[1990]], nr 29 (44), lk 4 * Rein Ruutsoo. "Tartu ülikool ja 40 kiri: kodanikuühiskond Eestis ja vastupanu strateegiad" – "Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi materjale" (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, nr 31), Tartu, [[2001]], lk 144–181 (bibliograafia lk 178–181) *[[Andres Tarand]]. "Kiri ei põle ära: päevaraamat 1980 – ''..."''. Eesti Päevalehe Kirjastus: [[2005]] ISBN 9985-9662-1-X *Tarmo Vahter. (2015). ""Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit". Tallinn: OÜ Hea Lugu, lk 387–407 ==Välislingid== *[http://arvamus.postimees.ee/333362 Avalik kiri Eesti NSVst ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija] – tekst postimees.ee-s *[[Andres Langemets]]: [http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4556 "Kiri"], Maaleht, 8. detsember 2005 *[[Rein Kordes]]: [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=860 "Sahinad ajalookoridorides", III osa], Kesknädal, 28. november 2001 *[[Urmo Kübar]]: [http://www.epl.ee/news/melu/hirmu-ja-kahtlustega-sundinud-kiri.d?id=50793354 "Hirmu ja kahtlustega sündinud kiri"], Eesti Päevaleht 28. oktoober 2000 *[[Rein Ruutsoo]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/47/Areen/essee1.html "Neljakümne kiri ja ühistundeta vabariik"], Eesti Ekspress, 23. november 2000 *[[Lauri Vahtre]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/48/Reporter/14-vastukaja1.html "VASTUKAJA"], Eesti Ekspress, 30. november 2000 *[[Lauri Vahtre]]: [http://www.postimees.ee/281005/esileht/181426_1.php "Ajaleht Pravda ja 40 keisri hullu"], Postimees, 28. oktoober 2005 *[[Sirje Kiin]]: [http://www.sirjekiin.net/Eesti/Poliitiline%20elulugu.htm "Poliitiline autobiograafia"] *[[Sirje Kiin]]: [http://ekspress.delfi.ee/areen/40-kiri-hirmutab-veel-35-aastat-hiljemgi?id=72997231 "40 kiri hirmutab veel 35 aastat hiljemgi."] Eesti Ekspress 25. november 2015. (Maksuline) *{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/juhani-salokannel.html | Pealkiri = Juhani Salokannel | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 06.05.2018 | Keel = {{et}} }} [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:1980. aasta Eestis]] l9sqm7ptwmft75vzccnz308rls0q62s Paul Mägi 0 33262 6175907 6107859 2022-08-09T16:26:56Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib eesti dirigendist; lavastaja ja laulja kohta vaata artiklit [[Paul Mägi (1917–1973)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Paul Mägi''' (sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1953]]) on eesti dirigent ja õppejõud, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] professor. Paul Mägi on ka tunnustatud džässviiuldaja, kes on mänginud koos Londoni BBC orkestri ja Bostoni sümfooniaorkestriga. Ta on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli (praegu [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]). == Töökäik == [[1978]]. aastal pani Paul Mägi aluse [[Eesti Raadio Kammerorkester|Eesti Raadio Kammerorkestrile]]. Aastatel [[1984]]–[[1991]] töötas ta [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] dirigendina. [[1990]]–[[1994]] oli Läti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Tema juhtimisel astus orkester muuhulgas üles Rootsis, Šveitsis, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias ja Austrias, festivalidel Amsterdamis, Portugalis, Suurbritannias, Belgias ja Prantsusmaal. Aastal [[1995]] naasis Mägi Estoniasse, kus töötas [[2002]]. aastani kunstilise juhi ja peadirigendina. [[2004]]–[[2017]] oli ta Uppsala Kammerorkestri kunstiline juht ja dirigent ning [[2011]]–[[2020]] ühtlasi [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri muusikajuht ja peadirigent. Praegu on ta EMTA sümfooniaorkestri peadirigent. == Kontserdid ja lavastused == Paul Mägi on juhatanud kontserte [[USA]]-s (Detroiti SO), [[Venemaa]]l (Moskva Filharmoonia Orkester), [[Soome]]s, [[Ukraina]]s, [[Rootsi]]s (Rootsi Raadio SO, Kuninglik Filharmooniaorkester, Göteborgi SO, Malmö SO), [[Norra]]s, [[Taani]]s, [[Itaalia]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Belgia]]s, [[Holland]]is, [[Portugal]]is, [[Leedu]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s, [[Saksamaa]]l, [[Hispaania]]s, [[Šveits]]is, [[Ecuador]]is, [[Iirimaa]]l ja mujal. Rahvusvahelised lavastused, milles Paul Mägi on osalenud: [[Gioachino Rossini]] "[[Itaallanna Alžiiris]]", [[Giuseppe Verdi]] "[[Trubaduur]]", [[Johann Strauß (poeg)|Johann Straussi]] "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" Soomes, [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Õde Angelica]]" ja "[[Gianni Schicchi]]" Rootsis, [[Aleksandr Dargomõžski]] "[[Rusalka]]" [[Wexfordi Festival]]il Iirimaal, [[Modest Mussorgski]] "[[Boriss Godunov]]" Nantesi Ooperis, [[Georges Bizet]]' "[[Carmen (ooper)|Carmen]]" Belgias ja Küprosel, [[Giacomo Puccini]] "[[La Bohème]]" Rootsi Kuninglikus Ooperiteatris, Verdi "[[Rigoletto]]" Malmö Ooperis, Moskva Helikoni ooperiteatriga Salzburgi Festspielhausis, Prantsuse Raadio Festivalil Montpellier’s, Champs-Elyseé teatris Pariisis ja mujal. == Dirigeeritud lavastused == === [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] === * [[Giacomo Puccini]] "[[La Boheme]]", "Õde Angelica" * [[Wolfgang Amadeus Mozart]] "[[Figaro pulm]]" * [[Giuseppe Verdi]] "[[Nabucco]]", "[[La Traviata]]", "[[Don Carlo]]" ja "Ernani" * [[Georges Bizet]] "[[Carmen (ooper)|Carmen]]" * [[Aleksandr Dargomõžski]] "[[Rusalka]]" * [[Otto Nicolai]] "[[Windsori lõbusad naised]]" * [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss]] "[[Viini veri]]", "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" ja "[[Öö Veneetsias]]" * [[Ferenc Lehár]] "[[Lõbus lesk]]" * [[Eino Tamberg]] "[[Cyrano de Bergerac (Tamberg)|Cyrano de Bergerac]]" * [[Eduard Tubin]] "[[Kratt (ballett)|Kratt]]" * [[Raimo Kangro]] "[[Süda]]" * [[Richard Strauss]] "[[Salome]]" * [[Modest Mussorgski]] "[[Boriss Godunov]]" === [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] === * [[Jules Massenet]] "[[Werther]]" === [[PromFest]]i raames === * [[Anton Rubinstein]] "Deemon" == Tunnustus == * [[1994]] – Läti Vabariigi kultuuriauhind * [[1995]] – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * [[1997]] – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Rahvusooperi Estonia muusikalise juhi ja dirigenditöö) * [[2000]] – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * [[2000]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]<ref>[http://epl.delfi.ee/news/melu/paul-magi-laks-enne-pariisi-toompeale?id=50783822 Piret Tali. Paul Mägi läks enne Pariisi Toompeale], [[EPL]], [[26. veebruar]] [[2000]]</ref> * [[2001]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3537}}</ref> * [[2013]] – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] (laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal)<ref>[http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=155&lang=est&action=view&method=biograafia Paul Mägi]. Eesti Muusika Infokeskus.</ref> * [[2017]] – Uppsala Kammerorkestri audirigent == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Priit Kuusk. [https://www.err.ee/487466/paul-magi-juhatab-stockholmi-kuninglikus-ooperis Paul Mägi juhatab Stockholmi Kuninglikus Ooperis]. ERR, 22. veebruar 2009. {{JÄRJESTA:Mägi, Paul}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] h5g81awj2ou5etyvij85whbs4wpkmcb Nirvaana 0 34462 6175840 5951497 2022-08-09T12:39:26Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Nirvaana''' ([[sanskriti keel]]es ''nirvāṇa ''‘vaibumine, kustumine’; [[paali keel]]es ''nibbāna'';<ref>Sõna-sõnalt "ära puhutud", nagu õlilambi leek. – Richard Gombrich, ''Theravada Buddhism: A Social History from Ancient Benāres to Modern Colombo.'' Routledge.</ref> [[tiibeti keel]]es ''mya ngan las ’das pa''; [[hiina keel]]es 涅槃 ''niepan''; [[jaapani keel]]es ''nehan'') on [[budism]]is, [[hinduism]]is ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, [[teadvuse kõrgeim seisund]], kui ollakse lõplikult lahkunud [[reinkarnatsioon|sündide ringkäigust]] ehk [[sansaara]]st. Budismis mõistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkõige [[meeleplekk]]e, mis põhjustavad [[karma|tegusid]] ja nende tagajärgi ning pidevat sündimist [[kuus olemasolu valdkonda|olemasolu valdkondades]]. [[Buddha]] õpetuse kohaselt võib nirvaanasse jõuda [[virgumine|virgumise]] ehk valgustumise kaudu. [[Hinduism]]is käsitletakse nirvaanat ühinemisena ülima jumalaga ja nirvaana sünonüümiks on [[mokša]] ehk vabanemine, kuhu võib jõuda ka [[jooga]] või askeesi kaudu. 'Nirvaana' oma sõna-sõnalises tähenduses ("ära puhutud") on ka tänapäeval kasutusel tavalise õlilambi või küünla leegi ära puhumisel, mil öeldakse, et selle leek "nirvaanastus" ehk "läks nirvaanasse". Indias võidakse öelda kuuma toidu kohta: "Ootame, kuni riis läheb nirvaanasse."<ref>Goldstein, Joseph (2002), One Dharma: The Emerging Western Buddhism, HarperCollins, p. 158.</ref> Nirvaana seostubki eelkõige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud mõisted.<ref>Vrd [[Tulejutlus]].</ref> Nirvaanat iseloomustab ka mõiste ‘ülemaine’ (sanskriti keeles ''lokottara''), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles ''laukika'') olemasolule omast. Ühe etümoloogia kohaselt tähendavatki nirvaana sõna-sõnalt "mitte olemist".<ref>Anthony Markwell. Vipassana day 8 afternoon lecture, 38:00.[https://www.facebook.com/anthony.markwell.796/videos/774321649815369]</ref> == Erinevad nirvaanad == Tehakse vahet kaht tüüpi nirvaana vahel. Esimest tüüpi on jäägiga (sanskriti keeles ''sopadhiśeṣa'') nirvaana, mis iseloomustab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud isikut, kes ometi jätkab olemasolu sansaaras. Teist tüüpi on jäägitu nirvaana (sanskriti keeles ''nirupadhiśeṣa'') ehk täielik nirvaana (sanskriti keeles ''parinirvāṇa''), [[parinirvaana]], millesse eluajal nirvaanasse jõudnud olend (näiteks [[Buda|buddha]]) jõuab lõplikult maisest elust lahkudes. [[Mahajaana]]s, eriti [[madhjamaka]] koolkonnas, väidetakse, et ülima tõe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet. Kõrgeima taseme [[bodhisattva]]d jõuavad teadvuseseisundisse, kus nad on võimelised minema nirvaanasse, kuid jäävad [[kaastunne|kaastunde]] tõttu sansaarasse, et tegutseda kõikide olendite hüvanguks. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Parinirvaana]] ==Viited== {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Hinduism]] 946uihh0ccml4sxvrsuqcqub1tdsif1 6175843 6175840 2022-08-09T12:41:13Z Lulu 294 /* Erinevad nirvaanad */ wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Nirvaana''' ([[sanskriti keel]]es ''nirvāṇa ''‘vaibumine, kustumine’; [[paali keel]]es ''nibbāna'';<ref>Sõna-sõnalt "ära puhutud", nagu õlilambi leek. – Richard Gombrich, ''Theravada Buddhism: A Social History from Ancient Benāres to Modern Colombo.'' Routledge.</ref> [[tiibeti keel]]es ''mya ngan las ’das pa''; [[hiina keel]]es 涅槃 ''niepan''; [[jaapani keel]]es ''nehan'') on [[budism]]is, [[hinduism]]is ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, [[teadvuse kõrgeim seisund]], kui ollakse lõplikult lahkunud [[reinkarnatsioon|sündide ringkäigust]] ehk [[sansaara]]st. Budismis mõistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkõige [[meeleplekk]]e, mis põhjustavad [[karma|tegusid]] ja nende tagajärgi ning pidevat sündimist [[kuus olemasolu valdkonda|olemasolu valdkondades]]. [[Buddha]] õpetuse kohaselt võib nirvaanasse jõuda [[virgumine|virgumise]] ehk valgustumise kaudu. [[Hinduism]]is käsitletakse nirvaanat ühinemisena ülima jumalaga ja nirvaana sünonüümiks on [[mokša]] ehk vabanemine, kuhu võib jõuda ka [[jooga]] või askeesi kaudu. 'Nirvaana' oma sõna-sõnalises tähenduses ("ära puhutud") on ka tänapäeval kasutusel tavalise õlilambi või küünla leegi ära puhumisel, mil öeldakse, et selle leek "nirvaanastus" ehk "läks nirvaanasse". Indias võidakse öelda kuuma toidu kohta: "Ootame, kuni riis läheb nirvaanasse."<ref>Goldstein, Joseph (2002), One Dharma: The Emerging Western Buddhism, HarperCollins, p. 158.</ref> Nirvaana seostubki eelkõige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud mõisted.<ref>Vrd [[Tulejutlus]].</ref> Nirvaanat iseloomustab ka mõiste ‘ülemaine’ (sanskriti keeles ''lokottara''), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles ''laukika'') olemasolule omast. Ühe etümoloogia kohaselt tähendavatki nirvaana sõna-sõnalt "mitte olemist".<ref>Anthony Markwell. Vipassana day 8 afternoon lecture, 38:00.[https://www.facebook.com/anthony.markwell.796/videos/774321649815369]</ref> == Erinevad nirvaanad == Tehakse vahet kaht tüüpi nirvaana vahel. Esimest tüüpi on jäägiga nirvaana (sanskriti keeles ''sopadhiśeṣa''), mis iseloomustab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud isikut, kes ometi jätkab olemasolu sansaaras. Teist tüüpi on jäägitu nirvaana (sanskriti keeles ''nirupadhiśeṣa'') ehk täielik nirvaana (sanskriti keeles ''parinirvāṇa''), [[parinirvaana]], millesse eluajal nirvaanasse jõudnud olend (näiteks [[Buda|buddha]]) jõuab lõplikult maisest elust lahkudes. Kõrgeima taseme [[bodhisattva]]d jõuavad teadvuseseisundisse, kus nad on võimelised minema nirvaanasse, kuid jäävad [[kaastunne|kaastunde]] tõttu sansaarasse, et tegutseda kõikide olendite hüvanguks. [[Mahajaana]]s, eriti [[madhjamaka]] koolkonnas, väidetakse, et ülima tõe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Parinirvaana]] ==Viited== {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Hinduism]] 4ct0wgz1vfo1rj54ci3462ph88i2dou 6175845 6175843 2022-08-09T12:42:47Z Lulu 294 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Nirvaana''' ([[sanskriti keel]]es ''nirvāṇa ''‘vaibumine, kustumine’; [[paali keel]]es ''nibbāna'';<ref>Sõna-sõnalt "ära puhutud", nagu õlilambi leek. – Richard Gombrich, ''Theravada Buddhism: A Social History from Ancient Benāres to Modern Colombo.'' Routledge.</ref> [[tiibeti keel]]es ''mya ngan las ’das pa''; [[hiina keel]]es 涅槃 ''niepan''; [[jaapani keel]]es ''nehan'') on [[budism]]is, [[hinduism]]is ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, [[teadvuse kõrgeim seisund]], kui ollakse lõplikult lahkunud [[reinkarnatsioon|sündide ringkäigust]] ehk [[sansaara]]st. Budismis mõistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkõige [[meeleplekk]]e, mis põhjustavad [[karma|tegusid]] ja nende tagajärgi ning pidevat sündimist [[kuus olemasolu valdkonda|olemasolu valdkondades]]. [[Buddha]] õpetuse kohaselt võib nirvaanasse jõuda [[virgumine|virgumise]] ehk valgustumise kaudu. [[Hinduism]]is käsitletakse nirvaanat ühinemisena ülima jumalaga ja nirvaana sünonüümiks on [[mokša]] ehk vabanemine, kuhu võib jõuda ka [[jooga]] või askeesi kaudu. 'Nirvaana' oma sõna-sõnalises tähenduses ("ära puhutud") on ka tänapäeval kasutusel tavalise õlilambi või küünla leegi ära puhumisel, mil öeldakse, et selle leek "nirvaanastus" ehk "läks nirvaanasse". Indias võidakse öelda kuuma toidu kohta: "Ootame, kuni riis läheb nirvaanasse."<ref>Goldstein, Joseph (2002), One Dharma: The Emerging Western Buddhism, HarperCollins, p. 158.</ref> Nirvaana seostubki eelkõige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud mõisted.<ref>Vrd [[Tulejutlus]].</ref> Nirvaanat iseloomustab ka mõiste ‘ülemaine’ (sanskriti keeles ''lokottara''), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles ''laukika'') olemasolule omast. Ühe etümoloogia kohaselt tähendavatki nirvaana sõna-sõnalt "mitte olemist".<ref>Anthony Markwell. Vipassana day 8 afternoon lecture, 38:00.[https://www.facebook.com/anthony.markwell.796/videos/774321649815369]</ref> == Erinevad nirvaanad == Tehakse vahet kaht tüüpi nirvaana vahel. Esimest tüüpi on jäägiga nirvaana (sanskriti keeles ''sopadhiśeṣa''), mis iseloomustab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud isikut, kes ometi jätkab olemasolu sansaaras. Teist tüüpi on jäägitu nirvaana (sanskriti keeles ''nirupadhiśeṣa'') ehk täielik nirvaana (sanskriti keeles ''parinirvāṇa''), [[parinirvaana]], millesse eluajal nirvaanasse jõudnud olend (näiteks [[Buda|buddha]]) jõuab lõplikult maisest elust lahkudes. Kõrgeima taseme [[bodhisattva]]d jõuavad teadvuseseisundisse, kus nad on võimelised minema nirvaanasse, kuid jäävad [[kaastunne|kaastunde]] tõttu sansaarasse, et tegutseda kõikide olendite hüvanguks. [[Mahajaana]]s, eriti [[madhjamaka]] koolkonnas, väidetakse, et ülima tõe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Parinirvaana]] * [[Budistlik kosmoloogia]] ==Viited== {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Hinduism]] l6z7kwrzqji79w0b0ex4ron7lpuhs97 Abja-Paluoja 0 36055 6175987 6143988 2022-08-09T20:20:19Z Neptuunium 58653 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Abja-Paluoja | pilt = Mulgimaa pealinn.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = Abja-Paluoja peatänav | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi }} '''Abja-Paluoja''' on [[vallasisene linn]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. Kohalike kõnekeeles tavaliselt Abja, mõnikord ka Paluoja. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Abja-Paluoja [[Abja vald|Abja valla]] [[halduskeskus]]. Abja-Paluoja nimetatakse [[Mulgimaa]] pealinnaks või mulkide pealinnaks. (Ka Viljandit nimetatakse Mulgimaa pealinnaks, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides.) 2021. aastal oli Abja-Paluoja [[soome-ugri kultuuripealinn]].<ref>[https://kultuur.err.ee/1103307/soome-ugri-kultuuripealinn-2021-on-abja-paluoja "Soome-ugri kultuuripealinn 2021 on Abja-Paluoja"] ERR, 18. juuni 2020</ref> Linnas paiknevad [[Abja Gümnaasium]] ja [[Abja kultuurimaja]]. Seal tegutsevad ka [[Abja Muusikakool]] ja [[Abja raamatukogu]]. Tähelepanuväärne ehitis on pangahoonena ehitatud [[Abja-Paluoja postkontor]]. Linnas on [[Kariste järv]]e suubuvale Paluoja ojale paisutatud [[Abja paisjärv]]. == Ajalugu == Abjat on esimest korda mainitud [[1504]]. aastal. [[Linn]]ale aluse pannud [[asula]] tekkis [[1895]]. aastal ehitatud [[Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelisele raudtee]]le (suletud [[1973]]) rajatud [[Abja raudteejaam|raudteejaam]]a juurde. Nimi on saadud lähedalasuva [[Abja mõis]]a ning Pärnu–Valga maantee (tänapäeval [[Valga–Uulu maantee]]) ääres asunud [[Paluoja kõrts|Paluoja maanteekõrts]]i järgi. Aleviks sai Abja-Paluoja [[29. detsember|29. detsembril]] [[1945]],<ref>{{Netiviide |url=http://abja.ee/client/default.asp?wa_id=396&wa_object_id=1&wa_id_key= |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-18 |arhiivimisaeg=2016-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160809044333/http://abja.ee/client/default.asp?wa_id=396&wa_object_id=1&wa_id_key= |url-olek=ei tööta }}</ref> linnaks [[1993]]. aastal. [[1998]]. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluojast sai vallasisene linn. ==Inimesed== Tuntud isikuist on Abja-Paluojalt pärit [[Mati Laur]]{{lisa viide}}, [[Aarne Ermus]]{{lisa viide}}, [[Tiina Oraste]]{{lisa viide}}, [[Peep Aru]]{{lisa viide}}, [[Lauri Mälksoo]]{{lisa viide}}, [[Kaimo Kuusk]]<ref name="Ekspress Lepik 2022">{{cite web | last1=Lepik | first1=Indrek | title=Eesti diplomaatide Kiievist põgenemise lugu. „Sain aru, miks sõda alati mustvalgetes toonides esitatakse. Tänavad olidki täiesti mustvalged." | website=Eesti Ekspress | date=2022-04-26 | url=https://ekspress.delfi.ee/a/96485293 | language=et | access-date=2022-05-01}}</ref> ja [[Eero Rebo]]{{lisa viide}}. {| class="wikitable" |+ Elanike arv ! 2000 || 2003 || 2006 || 2010 !2022 |- | 1417 || 1392 || 1406 || 1300 |1023 |} == Sport == Sporditegevus on koondunud eeskätt [http://sport.abja.ee Abja Spordi- ja Tervisekeskuse] juurde, kus tegeletakse korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, ujumise ja kergejõustikuga ning kus tegutseb Abja tehnikaring. Abja Motoklubi tegeleb motokrossi arendamisega. Kõige paremaid tulemusi on viimaseil aastail näidanud Abja Gümnaasiumi vilistlased – Eesti meister kuulitõukes Jander Heil, kergejõustikus Erki Leppik, Rauno Künnapuu ning klassikalises jõutõstmises Kädy Kampus. Motospordis on suurepäraseid kordaminekuid saavutanud Kristo Subi, Elary Talu ja Jaanus-Hugo Ermits. ==Galerii== <gallery> Fail:Abja muuseum ajaloolises panga- ja postihoones (2021).jpg|Abja muuseum ajaloolises panga- ja postihoones Fail:Abja-Paluoja.jpg|Abja-Paluoja bussijaam Fail:Abja-Paluoja päästekomando depoo.jpg|Päästekomando depoo Fail:Park kesklinnas.jpg|Abja-Paluoja keskpark Fail:Abja muuseum.jpg|Püsinäitus Fail:Soome-Ugri.jpg|Abja-Paluoja, Soome-ugri pealinn 2021 Fail:Abja Spordikeskus.jpg|Abja Spordi- ja Tervisekeskus Fail:Abja Spordikeskuse ujula.jpg|Abja Spordi- ja Tervisekeskuse ujula Fail:Abja endine jaamahoone.jpg|Abja endine [[jaamahoone]], asulat läbinud [[Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline raudtee]] suleti 1973 </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Abja-Paluoja tahab linnaks. [[Uus Eesti]], 20. juuli 1938, nr. 196, lk. 3. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/cia-toimikud-salasilm-lakitas-viiekumnendail-usa-luurele-abja-paluoja-kohta-pohjalikke-raporteid?id=76956418 CIA toimikud: salasilm läkitas viiekümnendail USA luurele Abja-Paluoja kohta põhjalikke raporteid] {{Eesti linnad}} {{Mulgi vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Abja-Paluoja| ]] [[Kategooria:Mulgimaa]] qlh7mpebpg5etlqp4rfregawzj52k5e Koer 0 41338 6175817 6175815 2022-08-09T12:00:12Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/143.51.117.137|143.51.117.137]] ([[User talk:143.51.117.137|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Neptuunium|Neptuunium]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri Koer]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{Taksonitabel | nimi = Koer | värvus = loomad | seisund = | | seisundi_ref = | pilt = DSC 0346 (10096362833).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = [[Hunt]] | alamliik = '''Koer''' | trinaarne = ''Canis lupus familiaris'' | trinaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 }} '''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene|inimesed]] on [[kodustamine|kodustanud]]. Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõri poolsaar|Taimõril]] elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].{{lisa viide}} Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]].{{lisa viide}} Kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema [[kiindumus]] inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989, lk 617–618</ref> Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[kenneliorganisatsioon]]idesse (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).{{lisa viide}} == Koera põlvnemine == Viimase paarisaja aasta jooksul on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) koera põlvnemist uurinud. Koera esiajalooliste vormide uurimisele andis tõuke 1861. aasta Šveitsi ja Triooli kiviaegsete inimasulate väljakaevamine, kust leiti koera jäänuseid. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985: 5</ref> Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom).<ref>Essenson 1985: 8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad, suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk 17.</ref> [[Pilt:Tesem2.jpg|pisi|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]] Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid inimene ja koer mööda Beringia maismaasilda Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti abilisena suurulukite küttimisel.<ref>{{kas|sama}} lk 18.</ref> Kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast omavahel suguluses olevasse tõugrupeeringusse. Enamik tänapäeva koeratõuge on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk 22.</ref> Eestist leitud vanimad koeraluud pärinevad meie seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Nad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref> == Koera anatoomia ja füsioloogia == [[Pilt:Anatomy dog.png|pisi|300px| Koera välimik. 1 – üleminek otsmikult koonule, 2 – koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3 – kaelaesine (-alune), 4 – õlavars, 5 – eesrind, 6 – kämmal, 7 – nimme e lanne, 8 – reis, 9 – kand, 10 – pöid, 11 – turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12 – põlv, 13 – jalad ja käpad, 14 – saba]] Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koerad varieeruvad oma suuruselt ja välimuselt rohkem kui ükski teine imetaja, on nende ehitus alati sama.<ref name="Fogle, 2007, lk 30">Fogle, 2007, lk 30.</ref> === Üldandmed === ''(Sulgudes inimese näidud)'' * Kehatemperatuur 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), pulsisagedus 100–130 (60–80) lööki minutis * Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) * Peaaju mass 100 (1400) g, peaaju massi protsent keha massist 0,22 (2–2,5) * Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (46) * Nägemine (pilgu vaateulatus) 250–290° (210°) * Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz * Keskmine eluiga 10–12 (60–70) aastat, pikim eluiga 34 (rohkem kui 100) aastat * Tiinuse kestus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2–10<ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak jt; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn: Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref> ''Rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |pealkiri=Top Records of Dogs...and Fun Facts |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2008-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080703032306/http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> === Koera kehaehituse tüübid === Koera kehaehitus peab sobima tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, õpetust arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotatakse tüüpidesse liikumisviisi ja temperamendi järgi. # Traavija – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks [[saksa lambakoer]], [[pikakarvaline kolli]], [[dalmaatsia koer]], [[soome hagijas]] – tõud, kes karja ajavad; osa jahikoertest). # Galopeerija – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavija tüüpi koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad ([[dobermann]], hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust). # Jõutüüp – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn võitluskoerad ([[inglise buldog]] – tõud, kellelt nõutakse ainult jõudu). Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, ''bouvier''), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr 2 lk 10–11.</ref> === Karvkate === Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Sügisel vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005, lk 24–25.</ref> Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks ''basenji'' on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref name="Fogle, 2007, lk 30"/> Sagedamini esinevad karvastiku tüübid on: 1) karm karvastik – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); 2) kähar karvastik – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kiharatega karvastik (''bichon'' (''bichon frisé'')); 3) lühike/sile karvastik – lühike ja tihe kattekarv, koos aluskarvaga või ilma; 4) pikk karvastik – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga kattekarv, koos aluskarvaga või ilma.<ref>Swanstein, 2007, lk 16–17.</ref> Paljusid tõuge on mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007, lk 17.</ref> == Koera pidamine == Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib koerapidamist määrus "Lemmikloomade pidamise nõuded".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887?leiaKehtiv RTL 2008, 66, 938]</ref> Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada. [[File:Gaegogi-01.jpg|pisi|Koeralihast tehtud toit]] [[Korea]]s, [[Vietnam]]is ja mõnes [[Hiina]] piirkonnas kasvatatakse koeri lihaloomana. Paljudes riikides on koeraliha söömine [[tabu]] ja müük seadusega keelatud.{{lisa viide}} Koera nahka kasutavad eriti Põhja-Aasia rahvad karusnahana riietuses. [[Brasiilia]]s kasutatakse koeranahka ''[[cuíca]]''-trummide valmistamiseks. 2009. aastast on Euroopa Liidus koeranahkade import ja nendega kauplemine keelatud.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070615IPR07883+0+DOC+XML+V0//ET Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise]</ref> Seksuaalset kiindumust koertesse nimetatakse [[kanidefiilia]]ks.{{lisa viide}} == Koeratõud ja tõuaretus == === Koeratõud === Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk 50.</ref> 2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158 tõust. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv): # [[saksa lambakoer]] (376) # [[kuldne retriiver]] (205) # [[labradori retriiver]] (158) # [[taks]], pikakarvaline (145) # [[lääne-siberi laika]] (133) # ''[[do-khyi]]'' (tiibeti mastif) (120) # [[bernhardiin]], pikakarvaline (117) # [[berni alpi karjakoer]] (108) # [[tšau-tšau]] (100) # [[alaska malamuut]] (98)<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr 1 lk 53.</ref> Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt 19. sajandi keskpaigas eristatud funktsioonide järgi, siis enamik koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on tavaliselt kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk 52.</ref> {| class="wikitable" |- valign="top" align="center" |''Kääbusspits (''Pomeranian'')'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turjakõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokkerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turjakõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turjakõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turjakõrguse vahemik 50–90 cm |} ==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ==== Esimene Eesti teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, mil kohalikest linnukoertest olevat Baltimail tõuaretuseks kasutatud [[liivimaa linnukoer]]a (''Livländischer Vorsteher''). Nad olid suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel oli neis koertes rohkesti pointeri verd. Nad olid puhtad seisukoerad.<ref>Tehver, 1937, lk 117.</ref> 1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Import toimus aga üksikute eksemplaridena ilma kindla kavata ning sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer [[eesti talukoer]] kahe alaliigiga. : Valve- ja õuekoer muri. Punane kuni pruunikas, mitte väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati lapi koera ja ungari ''kuwass''<nowiki/>'iga. : Karjakoer krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks kasutati šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940), lk 169–171.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |pealkiri=Noppeid eesti koerte ajaloost |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2009-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090207100811/http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.{{lisa viide}} Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – [[eesti hagijas]]. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises kõrgemate kui 45 cm kõrguste koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), luzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlblikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal kinnitati tõustandard.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |pealkiri=Eesti hagijas / Ajalugu |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2008-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081001000441/http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Lundava, 2007, lk 233">Lundava, 2007, lk 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |pealkiri=Eesti hagijas / Tõustandard |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102035932/http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |url-olek=ei tööta }}</ref> === Tõuaretus === Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut nii koerte funktsioonis kui ka välimuses. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad aeglased muutused ka tõu sees. Need muutused on tingitud keskkonnast (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt karvkate) ja nõuetest, mille esitab ühiskond koertele ja nende funktsioonidele.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel: 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte kuigi suursugusest jahikoerast on kujunenud elegantne ning äärmiselt dekoratiivne seltsikoer.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref> Esialgu aretati koeri konkreetseks otstarbeks, näiteks kodu kaitsmiseks, karja valvamiseks või jahtimiseks. Inimesed tegid niisuguseid valikuid, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koeraaretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref name="Fogle, 2005, lk 52">Fogle, 2005, lk 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte pidamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref name="Fogle, 2005, lk 52"/> Samasse aega jääb ka kennelklubide asutamine ning tõugude klassifikatsioonisüsteemi ja esimeste tõustandardite loomine.{{lisa viide}} Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on kantud Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse.{{lisa viide}} === Tõugude klassifitseerimine === Aretamise käigus rõhutati koerte füüsilisi omadusi, et nad tuleksid oma tööga paremini toime, ning sellest arenesid välja hästi eristatavad koeratüübid, mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene kennelklubi ((British) Kennel Club) loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel: jälje- (''Hound g.''), linnu- (''Gundog g.''), töökoerad (''Working g.'') ja terjerid (''Terrier g.''). Klassifikatsioonist jäi välja suur hulk koeri, mistõttu on kennelklubil veel kaks kategooriat: kääbuskoerad (''Toys''), kriteeriumiks suurus, mitte rakendus, ning tarbekoerad (''Utility g.''), valik suurepäraseid tõuge, enamik võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (American Kennel Club) kehtiv klassifikatsioon peegeldab mõningal määral Suurbritannia jaotust.{{lisa viide}} Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Federation Cynologique Internationale) jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref> * FCI rühm 1. Lamba- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Lambakoerad ** Alarühm 2. Karjakoerad * FCI rühm 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid ** Alarühm 2. Molossid ** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad ** Alarühm 4. Ameerika akita * FCI rühm 3. Terjerid ** Alarühm 1. Kõrgejalgsed terjerid ** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid ** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid ** Alarühm 4. Kääbusterjerid * FCI rühm 4. Taksid * FCI rühm 5. Spitsid, algupärased tõud ** Alarühm 1. Põhjamaised kelgukoerad ** Alarühm 2. Põhjamaised jahikoerad ** Alarühm 3. Põhjamaised valve- ja karjakoerad ** Alarühm 4. Euroopa spitsid ** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud ** Alarühm 6. Algupärased koerad ** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad ** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad * FCI rühm 6. Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased ** Alarühm 1. Hagijad *** 1.1. Suured hagijad *** 1.2. Keskmised hagijad *** 1.3. Väikesed hagijad ** Alarühm 2. Verejäljekoerad ** Alarühm 3. Sugulastõud * FCI rühm 7. Seisukoerad ** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad *** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad *** 1.2. Spanjeli tüüpi *** 1.3. Grifooni tüüpi ** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad * FCI rühm 8. Retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad ** Alarühm 1. Retriiverid ** Alarühm 2. Linde lendu ajavad koerad ** Alarühm 3. Veekoerad * FCI rühm 9. Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad) ** Alarühm 1. ''Bichon''<nowiki/>'id ja sugulastõud *** 1.1. ''Bichon''<nowiki/>'id *** 1.2. ''Coton de Tuléar'' *** 1.3. Lõvikoerake ** Alarühm 2. Puudlid ** Alarühm 3. Belgia kääbustõud *** 3.1. Grifoonid *** 3.2. Väike brabandi grifoon ** Alarühm 4. Karvutud koerad ** Alarühm 5. Tiibeti tõud ** Alarühm 6. ''Chihuahua'' ** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid ** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer ** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid ** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer ** Alarühm 11. Kääbusmolossid * FCI rühm 10. Nägemise abil jahti pidavad hurdad ** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad ** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad ** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad Kuigi see loetelu on eelmisest põhjalikum ja kirjeldab koerte rakendusvõimalusi, ei kajasta see ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk 10–11.</ref> === Tõustandard === Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk tõustandarditel. See on koerakasvatajale ja kohtunikele kohustuslik, selle sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 42.</ref> Tõustandardis kirjeldatakse detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007, lk 9.</ref> Eesti on tõustandardi kirjutanud eesti hagijale.{{lisa viide}} Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas pea kogu Soome Karjala ala anastas, sai see kodumaaks sadadele karjala karukoertele, kes hiljem nimetati ümber vene-euroopa laikadeks.<ref>Fogle, 2007, lk 53.</ref> == Koerakasvatajate ühendused == === Maailm === 19. sajandi lõpupoole hakkas välja kujunema nüüdisaegne koeraharrastus. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitada. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla, ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.{{lisa viide}} Rahvuslikest kennelliitudest on vanim The Kennel Club ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on tegutsemisaja jooksul avaldanud suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USA-s American Kennel Club, Prantsusmaal Société Centrale Canine ja Belgias Société Royale Saint-Hubert, Hollandis Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland, Saksamaal Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission ja Austrias Österreichischer Kynologenverband. Põhjamaades alustasid 1889. aastal koos Soome Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin ja Rootsi Svenska kennelklubben. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.{{lisa viide}} 1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Fédération Cynologique Internationale (FCI)), millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 17–21.</ref> === Eesti === Järjekindlat ja ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ning aretust hakkasid siinsed suurmaapidajad harrastama 19. sajandi lõpupoole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase- ja mägraurgudes kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937, lk 116.</ref> Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu Eestimaa Jahisõprade Seltsis (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamise kohta.{{lisa viide}} 1897. aasta märtsi Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Selts keskendus tõuaretuses jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr 3 lk 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 1 lk 7.</ref> Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 Eesti Kennelklubi (EKK). Esimene koertenäitus oli 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.{{lisa viide}} Klubi loomise järel hakkas Eesti Kennelklubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa nr 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa nr 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.{{lisa viide}} 1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele, samuti vahetas ta paljude välismaa klubidega auhindu, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (varem oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937, lk 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 2 lk 13–14; nr 3 lk 14–15.</ref> Pärast II maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiveerida ja asutasid Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu (1944–1955). Ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainsa omamaise koeratõu – eesti hagija – lõpliku formeerimise.<ref name="Lundava, 2007, lk 233"/> Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatustöö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati Eesti NSV Künoloogide Nõukogust, mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus- ja dekoratiivkoerte tööd juhtis Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene k Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi.<ref>Essenson, 1985, lk 4.</ref> 1982. aasta mais asutati Tallinna Koerakasvatajate Klubi ja Eesti Kennelklubi. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |pealkiri=Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil. |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2012-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120305032153/http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti koerakasvatajate sidemed lääneriikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõuteabe hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, peamiselt pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.{{lisa viide}} 1989. aasta juulis toimus Tallinna merepäevade raames Pirita jõekäärus koertenäitus, mille korraldasid aktivistid Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on andnud Soome Kennelliidule ülesande hinnata 1989. aasta augustiks tõukoerte alal tehtavat tööd NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamised puudused olid seotud ühtse keskorganisatsiooniga, mida võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis eesmärgi ellu kutsuda Eesti Kennelliit (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige.<ref>Lundava, 2007, lk 14–17.</ref> == Kennelharrastused == Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures omanikul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.{{lisa viide}} 1. Eesti rahvuslikud koolitusalad * Kuulekuskoolitus (KK) * Põllujäljekatse (PJK) 2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused * Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam ** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO) ** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] (VPG) * Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] (FH) * Sõnakuulelikkus (SK) * Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] (BH) * Vastupidavuskatse / [[Ausdauerprüfung]] (AD) * ''[[Agility]]'', takistusriba läbimine * Koertenäitus * Hurtade maastikujooks == Vaata ka == {{veergude loend|laius=14em| * ''[[agility]]'' * [[haukumine]] * [[jahikoer]] * [[juhtkoer]] * [[koera trimmimine]] * [[koera veregrupid]] * [[koerajuht]] * [[koerakandmine]] * [[koeratõugude loend]] * [[koerte loend]] * [[koertenäitus]] * [[künoloogia]] * [[linnukoer]] * [[must koer]] * [[politseikoer]] * [[raamatukoer]] * [[spermakoer]] * [[teraapiakoer]] }} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == === Raamatud === * ''Koer: tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn: Agronoom, 1937 * ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983 * ''Koer: [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.]; [koostanud A. Essenson]. Tallinn: Valgus, 1985 * ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 * ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz; fotod: Johan Adlercreutz; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2004 * ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn: Pegasus, 2005 * ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn: Varrak, 2005 * ''Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2006 * ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn: Eesti Kennelliit, 2007 * ''Koerad'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn: Varrak, 2007 * ''Kui võtad koera: algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm; toimetanud Aime Kons]; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn: Ilo, 2007 * ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn: Pilgrim, 2007 * ''Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste; toimetanud Reet Piik]; fotod: Per Undén. Tallinn: Sinisukk, 2007 === Perioodika === * ''Koer'': Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn: Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne] * ''Eesti Jahimees'': jahindus- ja loodusajakiri: Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn: EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne] * ''Lemmik'': loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu: Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne] == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|koer}} {{Vikitsitaadid}} * {{cite journal | last1 = Lassen | first1 = B. | last2 = Jokelainen | first2 = P. | title = Survey of the Presence of ''Toxocara'' spp. Eggs in Dog Feces in Tartu, Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1895 | url =https://www.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/vbz.2015.1895?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | year = 2016 | volume = 16 | issue = 3 | pages = 212-214 | pmid = 26854385}} * {{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Mõtsküla F | first2 = P. | last3 = Heikkinen | first3 = P. | last4 = Ülevaino | first4 = E. | last5 = Oksanen | first5 = A. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = ''Dirofilaria repens'' Microfilaremia in Three Dogs in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1833 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2015.1833 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16| issue = 2| pages = 136-138 | pmid = 26789635 }} [[Kategooria:Koer| ]] [[Kategooria:Koerlased]] 97pzlxh74ivpnsu5d9dvehyce5j03ge Miami 0 46701 6176139 5997823 2022-08-10T11:31:10Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Flordia linnast; Oklahomas asuva linna kohta vaata artiklit [[Miami (Oklahoma)]].}} {{linn | nimi = Miami | hääldus = mai'ämi | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Miami | lipp = Flag of Miami, Florida.svg | lipu_link = [[Miami lipp]] | vapp = Seal of Miami, Florida.svg | vapi_link = Miami pitsat | pindala = 143,1 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Map of Florida highlighting Miami.png }} '''Miami''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonna]] halduskeskus. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 442 241. Aastal 2010 oli elanikke 399 457. Miami linnastus elab üle kuue miljoni inimese, millega on see rahvaarvult kolmas metropolis USA idarannikul ja riigis tervikuna seitsmes. Miami on ainus suurlinn USA-s, mille asutajaks peetakse naist. Miami asula arenes jõuka tsitruseviljade kasvataja Julia DeForest Tuttle'i maatükile. Tuttle'i sai nõusse ka raudtee-ehitajad ning [[1896]]. aastal sai Miami nii raudteeühenduse kui ka linnaõigused.<!--ning naine sai hüüdnimeks "linna ema"--> Linn on saanud nime läbi Miami kesklinna kulgeva [[Miami jõgi|Miami jõe]] järgi, mis omakorda sai nime Mayaimi järve (praegune [[Okeechobee järv]]) lähistel elanud [[maiamid]]e indiaanirahva järgi. Miami on oluline finants-, kaubandus-, kultuuri- ja kunstikeskus. Miamit hinnatakse beetatasemel [[maailmalinn]]aks. Miami on oluline turismilinn – välisturistide arvult on see USA-s [[New York|New Yorgi]] järel teisel kohal. Miamis on palju pilvelõhkujaid, olles pilvelõhkujate poolest USA-s kolmandal kohal. Miami jõe suudmes asuv [[PortMiami]] on kõige suurema liiklustihedusega [[kruusilaev]]ade sadam. == Ajalugu == [[1566]]. aastal kuulutati Miami territoorium Hispaania valduseks. Järgmisel aastal rajati sinna hispaanlaste misjonipunkt, kuid see suleti juba [[1570]]. Tollal elasid seal [[tekesta]] indiaanlased. Hispaanlased tulid tagasi [[1743]]. aastal, kuid lahkusid peagi jälle. Esimesed püsivad eurooplastest asukad saabusid alles 19. sajandi alguses. [[1825]]. aastal ehitati tuletorn. 1870. aastatel tekkis küla, kus oli kaubapunkt ja postkontor. 1891. aastal kolis [[Biscayne'i laht|Biscayne'i lahe]] äärde elama [[Julia Tuttle]] (Sturtevant; 1849–1898), kes oli müünud maha oma kodu [[Cleveland|Clevelandis]]. Umbes samal ajal ehitas ka raudtee- ja hotellimagnaat Henry Flagler Florida Idaranniku Raudteed (Florida East Coast Railway), kuid algselt lõppes raudtee [[West Palm Beach|West Palm Beachis]], kuhu ta oli rajanud Royal Poinciana hotelli, raudtee jõudis sinna 1894. aastal. Tuttle proovis veenda Flaglerit raudteed pikendama, kuid Flagler keeldus. Asja muutsid kaks suurt külmalainet 1894. aasta detsembris ja 1895. aasta veebruaris, mis võtsid ära Florida tsitrusviljapuud. Biscayne'i lahe äärne ala aga jäi külmast puutumata ja viljad kasvasid edasi, mispeale kirjutas Tuttle Flaglerile uuesti. Flagler saatis oma asetäitjad James Ingrahami ja Joseph Parrotti asja uurima. Nad tulid tagasi kastitäie apelsiniõitega, mispeale otsustas Flagler ise tulla asja uurima. Ta jäi rahule, ning otsustas raudteed pikendada, vastutasuks pakkus Tuttle talle 100-aakrise maatüki, et ta saaks sinna hotelli ehitada. Lisaks sai Flagler ka maatüki maaomanik William Brickellilt. Miami sai raudteeühenduse 15. aprillil [[1896]] ja samal aastal 28. juulil ka linnaõigused. Algselt pidi linna nimeks saama Flagler, kuid Flagler loobus sellest aust ning selle asemel sai linn nime Miami jõe järgi, mis omakorda oli nime saanud [[maiamid]]e indiaanlaste järgi, kes olid elanud Lõuna-Floridas 17.–18. sajandil. [[1900]]. aastal elas linnas juba 1681 inimest. [[1920]]. aastaks oli linnas ligi 30 000 elanikku. 1960. aastate alguses saabus Miamisse massiliselt põgenikke [[Kuuba]]st. ==Rahvastik== 2020. aastal moodustasid 70,2% elanikest [[ladinaameeriklased]]. Mustanahalisi oli 2020. aastal 16% ja aasialasi 1,3%. ==Majandus== Miami 2010. aasta [[SKP]] oli 257 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas 20. ja USA-s 11. kohal.<ref>[http://www.greyhilladvisors.com/gross-metropolitan-product Gross Metropolitan Product]. greyhilladvisors.com. Vaadatud 10.8.2022</ref> == Haridus == Suurimad Miamis või Miami ümbruses asuvad kõrgkoolid on [[Miami Dade College]], [[Florida International University]] ja [[Miami Ülikool]]. == Transport == Miami linnastu tähtsaim lennujaam on [[Miami rahvusvaheline lennujaam]], mis on üks suurima reisijate arvuga lennujaamu maailmas. == Sport == Linnas tegutsevad [[ameerika jalgpall]]i klubi [[Miami Dolphins]], [[pesapall]]iklubi [[Miami Marlins]], [[korvpall]]iklubi [[Miami Heat]], [[jäähoki]]klubi [[Florida Panthers]] ja [[jalgpall]]iklubi [[Inter Miami CF]]. ==Sõpruslinnad== {| |- valign="top" | *{{riigi ikoon|Colombia}} [[Barranquilla]], [[Colombia]] (alates 2015. aastast) *{{riigi ikoon|Colombia}} [[Bogotá]], [[Colombia]] (1971) *{{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1979) *{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Kagoshima]], [[Jaapan]] (1990) *{{riigi ikoon|Peruu}} [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] (1977) *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (2014) *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Palermo]], [[Itaalia]] (1997) | *{{riigi ikoon|El Salvador}} [[San Salvador]], [[El Salvador]] (1991) *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Qingdao Shi|Qingdao]], [[Hiina Rahvavabariik|Hiina]] (2005) *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], [[Brasiilia]] (2006) *{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Santiago]], [[Tšiili]] (1986) *{{riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Santo Domingo]], [[Dominikaani Vabariik]] (1987) *{{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Southampton]], [[Suurbritannia]] (2019) |} {{Panoraam |Downtown Miami skyline 20100305.jpg|1000px|Miami kesklinn}} {{Panoraam |Downtown Miami Panorama from the Rusty Pelican photo D Ramey Logan.jpg|1000px|Miami siluett vaadatuna [[Virginia Key]]lt}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{Commonscat|Miami, Florida}} *[http://www.ci.miami.fl.us/pages Miami koduleht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:Florida linnad]] [[Kategooria:Miami| ]] 291qrx2tbue5lbl0lixh89ixys9rm08 Eintracht Frankfurt 0 49558 6176088 6162037 2022-08-10T09:50:09Z Raamaturott 56450 /* Praegune koosseis */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Frankfurdi Eintracht | pilt = Eintracht Frankfurt Logo.svg | pildi_suurus = 150px | täisnimi = Eintracht Frankfurt e.V. | hüüdnimi = ''Die Adler'' ('Kotkad'), ''launische Diva'' ('Kapriisne diiva') | lühend = SGE | asutatud = 8. märts 1899 | lõpp = | väljak = [[Deutsche Bank Park]], [[Frankfurt]] | mahutavus = 51 500 inimest | ametinimetus1 = Esimees | esimees = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Peter Fischer | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Austria}} [[Oliver Glasner]] | liiga = [[Bundesliga]] | hooaeg = 2021/22 | positsioon = [[Bundesliga]], 11. koht | muster_la1=_frankfurt2223h | muster_b1=_frankfurt2223h | muster_ra1=_frankfurt2223h | muster_so1= | vasakkäsi1=FFFFFF | kere1=FFFFFF | paremkäsi1=FFFFFF | püksid1=000000 | sokid1=FFFFFF | muster_la2= | muster_b2=_frankfurt2223a | muster_ra2= | muster_so2= | vasakkäsi2=000000 | kere2=000000 | paremkäsi2=000000 | püksid2=000000 | sokid2=000000 | veeb = http://www.eintracht.de/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = [[Bernd Hölzenbein]] (201) | enim mänge = [[Karl-Heinz Körbel]] (720) | fännid = | auhinnad = }} '''Eintracht Frankfurt''' (eesti keeles ka '''Frankfurdi Eintracht''') on [[Saksamaa]] linna [[Frankfurt|Maini-äärse Frankfurdi]] 1899. aastal asutatud [[spordiühing]], mis on tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest. ==Praegune koosseis== ''Seisuga 8. juuli 2022'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1 |rah=GER|pos=VV|nimi=[[Kevin Trapp]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Evan N'Dicka]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |rah=CMR|pos=KA|nimi=[[Jérôme Onguéné]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=CRO|pos=KA|nimi=[[Hrvoje Smolčić]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Kristijan Jakić]]}} {{JK koosseis mängija|no=7 |rah=AUS|pos=PK|nimi=[[Ajdin Hrustic]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=SUI|pos=PK|nimi=[[Djibril Sow]]}} {{JK koosseis mängija|no=9 |rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Randal Kolo Muani]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Filip Kostić]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Faride Alidou]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Daichi Kamada]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Sebastian Rode]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Almamy Touré]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=COL|pos=RÜ|nimi=[[Rafael Santos Borré]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Makoto Hasebe]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Alario]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Timothy Chandler]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Jens Petter Hauge]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Aurélio Buta]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Christopher Lenz]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Mario Götze]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Marcel Wenig]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Jesper Lindstrøm]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=TUR|pos=RÜ|nimi=[[Ali Akman]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Jens Grahl]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Tuta]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Ansgar Knauff]]|märkus=laenul [[Dortmundi Borussia|Dortmund]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=POR|pos=RÜ|nimi=[[Gonçalo Paciência]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Diant Ramaj]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Mehdi Loune]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Jan Schröder]]}} <!-- {{JK koosseis mängija|no=|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Ragnar Ache]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=CYP|pos=PK|nimi=[[Antonio Foti]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Igor Matanović]]}} On loan until 1 July 2023 --> {{JK koosseis lõpp}} ==Tiitlivõistluste võidud== {| class="wikitable" |- ! Saavutus ! Aasta ! Teine koht |- |'''[[Euroopa karikas]]''' | | 1960 |- |'''[[UEFA karikas]]''' | 1980, 2022 | |- |'''Saksamaa meister''' |1959 |1932 |- |'''Saksamaa karikas''' (5) |1974, 1975, 1981, 1988, 2018 |1964, 2006, 2017 |} ==Mängijad== Uue staadioni avamise puhul valisid fännid oma klubi kõigi aegade parimad mängijad ühte koosseisu. {| class="wikitable" Align=Center ![[Ulrich Stein]]<BR> [[Karl-Heinz Körbel]] - [[Willi Neuberger]] - [[Bruno Pezzey]]<BR> [[Wilhelm Huberts]] - [[Norbert Nachtweih]] - [[Andreas Möller]] - [[Jürgen Grabowski]]<BR> [[Bernd Nickel]] - [[Bernd Hölzenbein]] - [[Anthony Yeboah]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Eintracht Frankfurt|Eintracht Frankfurt}} *[http://www.eintracht.de/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} [[Kategooria:Eintracht Frankfurt| ]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpalliklubid|Frankfurdi Eintracht]] [[Kategooria:Frankfurt]] 0vsuuiomxm37z8kqbpbpx1yzo0ucja1 6176099 6176088 2022-08-10T10:08:38Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Frankfurdi Eintracht | pilt = Eintracht Frankfurt Logo.svg | pildi_suurus = 150px | täisnimi = Eintracht Frankfurt e.V. | hüüdnimi = ''Die Adler'' ('Kotkad'), ''launische Diva'' ('Kapriisne diiva') | lühend = SGE | asutatud = 8. märtsil 1899 | lõpp = | väljak = [[Deutsche Bank Park]], [[Frankfurt]] | mahutavus = 51 500 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Peter Fischer | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Austria}} [[Oliver Glasner]] | liiga = [[Bundesliga]] | hooaeg = 2021/22 | positsioon = [[Bundesliga]], 11. koht | muster_la1=_frankfurt2223h | muster_b1=_frankfurt2223h | muster_ra1=_frankfurt2223h | muster_so1= | vasakkäsi1=FFFFFF | kere1=FFFFFF | paremkäsi1=FFFFFF | püksid1=000000 | sokid1=FFFFFF | muster_la2= | muster_b2=_frankfurt2223a | muster_ra2= | muster_so2= | vasakkäsi2=000000 | kere2=000000 | paremkäsi2=000000 | püksid2=000000 | sokid2=000000 | veeb = http://www.eintracht.de/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = [[Bernd Hölzenbein]] (201) | enim mänge = [[Karl-Heinz Körbel]] (720) | fännid = | auhinnad = }} '''Eintracht Frankfurt''' (eesti keeles ka '''Frankfurdi Eintracht''') on [[Saksamaa]] linna [[Frankfurt|Maini-äärse Frankfurdi]] 1899. aastal asutatud [[spordiühing]], mis on tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest. Frankfurdi Eintrachti jalgpallimeeskond mängib Saksamaa kõrgliigas [[Bundesliga]]. 1959. aastast pärineb Frankfurdi Eintrachti ainus Saksamaa meistritiitel. Hooajal 1963/64 mängis Frankfurdi Eintracht Bundesliga avahooajal. Saksamaa karikavõistlused on võidetud viis korda, viimati hooajal 2017/18. 1980. aastal võitis Eintracht [[UEFA karikas|UEFA karika]], kui finaalis alistati [[Mönchengladbachi Borussia]]. 2022. aastal võideti [[UEFA Euroopa Liiga]], kui finaalis alistati penaltiseeria järel Šotimaa klubi [[Rangers FC|Rangers]]. Frankfurdi Eintrachti naiskond mängib Saksamaa naiste kõrgliigas [[Frauen-Bundesliga]] ning on tulnud Saksamaa meistriks seitsmel korral. ==Praegune koosseis== ''Seisuga 8. juuli 2022'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1 |rah=GER|pos=VV|nimi=[[Kevin Trapp]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Evan N'Dicka]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |rah=CMR|pos=KA|nimi=[[Jérôme Onguéné]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=CRO|pos=KA|nimi=[[Hrvoje Smolčić]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Kristijan Jakić]]}} {{JK koosseis mängija|no=7 |rah=AUS|pos=PK|nimi=[[Ajdin Hrustic]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=SUI|pos=PK|nimi=[[Djibril Sow]]}} {{JK koosseis mängija|no=9 |rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Randal Kolo Muani]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Filip Kostić]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Faride Alidou]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Daichi Kamada]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Sebastian Rode]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Almamy Touré]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=COL|pos=RÜ|nimi=[[Rafael Santos Borré]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Makoto Hasebe]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Alario]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Timothy Chandler]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Jens Petter Hauge]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Aurélio Buta]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Christopher Lenz]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Mario Götze]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Marcel Wenig]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Jesper Lindstrøm]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=TUR|pos=RÜ|nimi=[[Ali Akman]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Jens Grahl]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Tuta]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Ansgar Knauff]]|märkus=laenul [[Dortmundi Borussia|Dortmund]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=POR|pos=RÜ|nimi=[[Gonçalo Paciência]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Diant Ramaj]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Mehdi Loune]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Jan Schröder]]}} <!-- {{JK koosseis mängija|no=|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Ragnar Ache]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=CYP|pos=PK|nimi=[[Antonio Foti]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Igor Matanović]]}} On loan until 1 July 2023 --> {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *Saksamaa meister **'''Võitja''': 1959 **Teised kohad: 1932 *[[DFB-Pokal]] **'''Võitja''': 1973–74, 1974–75, 1980–81, 1987–88, 2017–18 **Teised kohad: 1963–64, 2005–06, 2016–17 *[[2. Bundesliga]] **'''Võitja''': 1997–98 **Teised kohad: 2011–12 *[[DFL-Supercup|DFB/DFL-Supercup]] **Teised kohad: 1988, 2018 *[[Euroopa karikas]] **Teine koht: 1959–60 *[[UEFA karikas]]/[[UEFA Euroopa Liiga]] **'''Võitja''': 1979–80, 2021–22 *[[Intertoto karikas]] **'''Võitja''': 1967 ==Mängijad== Uue staadioni avamise puhul valisid fännid oma klubi kõigi aegade parimad mängijad ühte koosseisu. {| class="wikitable" Align=Center ![[Ulrich Stein]]<BR> [[Karl-Heinz Körbel]] - [[Willi Neuberger]] - [[Bruno Pezzey]]<BR> [[Wilhelm Huberts]] - [[Norbert Nachtweih]] - [[Andreas Möller]] - [[Jürgen Grabowski]]<BR> [[Bernd Nickel]] - [[Bernd Hölzenbein]] - [[Anthony Yeboah]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Eintracht Frankfurt|Eintracht Frankfurt}} *[http://www.eintracht.de/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} [[Kategooria:Eintracht Frankfurt| ]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpalliklubid|Frankfurdi Eintracht]] [[Kategooria:Frankfurt]] bygfmcbjv9mestfkai3sdqtg0bq7f28 Mart Siimanni valitsus 0 53307 6175885 6171922 2022-08-09T14:54:36Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 40. valitsus | ametis = 1997–1999 | pilt = Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped).jpg | algus = 17. märts 1997 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Siimann]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Arengupartei]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 25. märts 1999 | järgnev = [[Mart Laari teine valitsus]] }}'''Mart Siimanni valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 40. valitsus [[17. märts]] [[1997]] kuni [[25. märts]] [[1999]] aastal, kestusega kaks aastat ja üks nädal. [[Mart Siimann]]i juhitud vähemusvalitsus loodi [[Koonderakond|Koonderakonna]] ja [[Maarahva Erakond|Maarahva ühenduse]] valimisliidu baasil pärast [[Tiit Vähi valitsus]]e lagunemist. Siimann sai [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks 72 poolthäält, president [[Lennart Meri]] nimetas valitsuse ametisse. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Siimann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mait Klaassen]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Leimann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Andres Varik]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |17. märts 1997 |29. aprill 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Robert Lepikson]]''' |5. mai 1997 |28. jaanuar 1998 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Olari Taal]]''' |29. jaanuar 1998 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiiu Aro]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raivo Vare]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#DC5E24; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |17. märts 1997 |14. oktoober 1998 |[[Eesti Talurahva Erakond|ETRE]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raul Mälk]]''' |14. oktoober 1998 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#FCBF30; " | |'''[[Andra Veidemann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Arengupartei|AP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Peep Aru]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |} == Ministrite vahetumise põhjused == Enim kordi vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president [[Lennart Meri]] 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister [[Riivo Sinijärv]]e. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri [[Jaan Toots]]i juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. [[Siseministeerium]]i teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister [[Andrus Öövel]]i juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle. Tema asemele määrati uueks siseministriks [[Robert Lepikson]]. [[1997]] aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem [[kaitsepolitsei]] luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku [[Koit Pikaro]]ga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor [[Ain Seppik]] ja tema esimene asetäitja [[Priit Männik]]. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastati jaanuaris [[1998]] aastal ametist siseminister [[Robert Lepikson]] ning nimetati uueks siseministriks [[Hoiupank|Hoiupanga]] endine juht, parteitu [[Olari Taal]]. Lepiksonile heideti paljugi ette ja leiti, et enam ta poliitikasse tagasi ei tule. Viimaseks piisaks valitsuse karikas sai Lepiksoni artikkel [[Eesti Päevaleht|Päevalehes]], kus ta sarjas oma valitsuse välisministrit [[Toomas Hendrik Ilves]]t. Ilves püsis välisministrina siiski kuni [[1998]]. aasta oktoobrini, mil käis juba aktiivne uus valimiskampaania [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisteks]] ja Ilves astus ise tagasi, et uue valimisliidu rajamisega tegeleda. Tema asemele tuli parteitu diplomaat [[Raul Mälk]]. == Välislingid == *[http://www.valitsus.ee/?id=1119 Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks] *[http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=30232 R. Lepiksoni artikkel Päevalehes] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1997]]–[[1999]] | järgnev=[[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Siimanni valitsus]] oqsrjbrpyej2ubonext86tyjwliardu Asulad (L) 0 54531 6175844 6174803 2022-08-09T12:41:25Z Velirand 67997 /* La */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega. {{sisukord paremale}} ==La== *[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es *[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]] *[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] *[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is *[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus *[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus *[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn *[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]] *[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus *[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]. *[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] *[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni *[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]] *[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas *[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is *[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus *[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]] *[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus *[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]] *[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus *[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is *[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus *[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus *[[Lahti]] *[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus *[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s *[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is. *[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Lake Placid]] *[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]] *[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is *[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas *[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is *[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is *[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s *[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus *[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus *[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus *[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is *[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus *[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s *[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]] *[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]] *[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus *[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus *[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus *[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus *[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus *[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is *[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus *[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus *[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus *[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s *[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]] *[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis *[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus *[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus *[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s *[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]] *[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] *[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus *[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus *[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus *[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus *[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus *[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus *[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is *[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus *[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus *[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus *[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus *[[Lausanne]] *[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]] *[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]] *[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]] *[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus *[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]] ==Lb== *[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] ==Le== *[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us *[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus *[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]] *[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]] *[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla *[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus *[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus *[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]] *[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus *[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus *[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus *[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas *[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus *[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l *[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus *[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus *[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is *[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus *[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]] *[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]] *[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]] *[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus *[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus *[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] *[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus *[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]. *[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus *[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus *[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is *[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus *[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus *[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus *[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus *[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus *[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Léon]] *[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus. *[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]] *[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus *[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus *[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus *[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]] *[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus *[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus *[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] *[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]. *[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is *[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]] *[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus *[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus *[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla *[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus *[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]] *[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]] *[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]] *[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn *[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus *[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is *[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] *[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is *[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]] *[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus *[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus *[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus ==Lg== *[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus ==Lh== *[[Lhasa]] *[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus ==Li== *[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus *[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus *[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] *[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus *[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s *[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]] *[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus *[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus *[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus *[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus *[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s *[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Lielvārde]] *[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus *[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s *[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Liepāja]] *[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus *[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus *[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus *[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas *[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s *[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus *[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus *[[Lillehammer]] *[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus *[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] *[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. *[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]] *[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus *[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus *[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Limbaži]] *[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus *[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]] *[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus *[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]] *[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus *[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus *[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is *[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is *[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]] *[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus *[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] *[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s *[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus *[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus *[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus *[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is *[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]] *[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus *[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lipetsk]] *[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]] *[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus *[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is *[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]]. *[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus *[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus *[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus *[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus *[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] *[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is *[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]] *[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus *[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus *[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus *[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] *[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]] *[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus *[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus *[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus *[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is *[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus *[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus *[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus ==Lj== *[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is *[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is *[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]] *[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus *[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus *[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is ==Ll== *[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is *[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is ==Lo== *[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s *[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis *[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is *[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]]. *[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus *[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis *[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]] *[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] *[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus *[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] *[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus *[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus *[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]] *[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as *[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus *[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus *[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus *[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn *[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus *[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]] *[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus *[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Lomonossov]] *[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus *[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] *[[London (Kanada)]] *[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus *[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]] *[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]] *[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is *[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]] *[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis *[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus *[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s *[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is *[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is *[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus *[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus *[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il *[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus *[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus *[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]] *[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s *[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus *[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus *[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]] *[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus *[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest *[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] ==Lu== *[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] *[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus *[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s *[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is *[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus *[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] *[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus *[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus *[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus *[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus *[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] *[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus *[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]] *[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus *[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus *[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is *[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s *[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is *[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is *[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus *[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus *[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus *[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]] *[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]] *[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus *[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is *[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]] *[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus *[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa *[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Luqa]], asula Maltal *[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is *[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus *[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus *[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus *[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus *[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]] *[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]] *[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es ==Lv== *[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]] ==Lw== *[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus ==Lõ== *[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] *[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus *[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]] ==Lä== *[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. *[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is ==Lö== *[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis *[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Lü== *[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is *[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s *[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is ==Ly== *[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus. *[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]] *[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus *[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus *[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Kategooria:Asulate loendid]] s22c45y2k1bne5fgykiy9vka0rg0ypd Asulad (R) 0 54538 6176128 6165370 2022-08-10T10:58:30Z Velirand 67997 /* Rz */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (R)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad R-tähega. ==Ra== *[[Raadna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Raahe]], [[linn]] [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Rabat]], [[Maroko]] [[pealinn]] *[[Rabaul]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Ida-Uus-Britannia]] [[provints]]is *[[Rabí]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]. *[[Rabivere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Rabka-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] *[[Rabkor]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Akciabrski rajoon]]is [[Akciabrski külanõukogu]]s *[[Răcari]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Rāceņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Rachanie]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Rachanie vald|Rachanie valla]] halduskeskus *[[Raciąż]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]] *[[Raciążek]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]], [[Raciążeki vald|Raciążeki valla]] halduskeskus *[[Raciborsko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Racibórz]], [[linn]] [[Poola]] edelaosas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonna]] keskus *[[Rackwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Rackwitzi vald|Rackwitzi vallas]] *[[Rączna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Liszki vald|Liszki vallas]] *[[Radaškovičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is *[[Radeberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Radebeul]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Radeburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Radehhiv]], on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Radehhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Radibor]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Radibori vald|Radibori vallas]] *[[Radivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Radków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Radlin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] *[[Radłów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Radnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]] *[[Radocyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Radolfzell]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Radom]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] *[[Radomsko]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Radomsko maakond|Radomsko maakonna]] halduskeskus *[[Radomõšl]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Radomõšli rajoon]]i keskus *[[Radomyśl nad Sanem]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]], [[Radomyśl nad Sanemi vald|Radomyśl nad Sanemi valla]] halduskeskus *[[Radomyśl Wielki]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] *[[Radopole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Radoszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] *[[Radruż]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Radziejów]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonna]] halduskeskus *[[Radziemice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]], [[Radziemice vald|Radziemice valla]] halduskeskus *[[Radziłów]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]], [[Radziłówi vald|Radziłówi valla]] halduskeskus *[[Radziņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Radzionków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Radziszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skawina vald|Skawina vallas]] *[[Radzymin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Radzyń Chełmiński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Radzyń Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonna]] halduskeskus *[[Raduha]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Raduha külanõukogu]] halduskeskus *[[Raduń]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Voranava rajoon]]is, [[Raduńi külanõukogu]] keskus *[[Radužnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Radužnõi (Vladimiri oblast)|Radužnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Radviliškis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Radviliškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Radwanowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]] *[[Radõvõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Radõvõlivi rajoon]]i halduskeskus *[[Radymno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]] *[[Rafaḩ]], [[linn]] [[Gaza tsoon]]is ja [[Egiptus]]es, [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonna]] keskus *[[Rafaḩi põgenikelaager]], [[põgenikelaager]] [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Rafaila]], küla [[Rumeenia]] idaosas [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]] [[Rafaila vald|Rafaila vallas]] *[[Rafainovo]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is *[[Ragaciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Ragaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ragan]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]] *[[Ragana]], asula [[Läti]]s, [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonna]] ja [[Krimulda vald|Krimulda valla]] keskus *[[Rāgažas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ragbrūžciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Usma vald|Usma vallas]] *[[Rageliai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Raguva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Raguva vald|Raguva valla]] halduskeskus *[[Raguvėlė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]] *[[Raguviškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Žalgirise vald|Žalgirise valla]] halduskeskus *[[Rahačoŭ]], [[Linn]] [[Valgevene]]s, [[Rahačoŭ rajoon]]i halduskeskus. *[[Rahhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Rahhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Rahja]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Rahniku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rahnõ-Lissovi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Rahtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rahu küla|Rahu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Raibkrogs]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Raidstacija]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Raisio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Raitšihhinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is *[[Rajbrot]], on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Lipnica Murowana vald|Lipnica Murowana vallas]] *[[Rajca]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]is, [[Rajca külanõukogu]] keskus *[[Rájec-Jestřebí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Rajgród]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]] *[[Rajhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas *[[Rakaŭ]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Rakaŭ külanõukogu]] keskus *[[Rakkestad]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rakkestadi vald|Rakkestadi valla]] keskus *[[Rakoniewice]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] *[[Rakovník]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Rakovníki ringkond|Rakovníki ringkonna]] halduskeskus *[[Rakvere]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Raleigh]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Carolina]] osariigi pealinn ja [[Wake'i maakond|Wake'i maakonna]] halduskeskus *[[Ralsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Rām Allāh]], [[Palestiina]] [[halduskeskus]] *[[Ramat-Gan]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Ramata]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Ramata vald|Ramata valla]] halduskeskus *[[Rāmava]], asula [[Läti]]s *[[Ramenskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ramenskoje rajoon]]i keskus *[[Rāmeswaram]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Ramdoti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ramļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Rammu]], [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] *[[Râmnicu Sărat]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Râmnicu Vâlcea]], linn [[Rumeenia]]s, [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Ramokokastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Rampāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Ramučiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Karmėlava vald|Karmėlava vallas]] *[[Rāmuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]] *[[Ramygala]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is *[[Rānchi]], linn [[India]]s, [[Jharkhand]]i osariigi pealinn ja [[Rānchi ringkond|Rānchi ringkonna]] keskus *[[Rancho Mirage]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Randati]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Randburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Randers]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Randfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, [[West Randi ringkond|West Randi ringkonna]] halduskeskus *[[Randküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Randvaal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rangely]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Rio Blanco maakond|Rio Blanco maakonnas]] *[[Raniżów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Raniżówi vald|Raniżówi valla]] halduskeskus *[[Ranka]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Ranka vald|Ranka valla]] halduskeskus *[[Raņķi]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]], [[Raņķi vald|Raņķi valla]] halduskeskus *[[Rannaküla (Laimjala)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] (endine) *[[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rannu (Lihula)|Rannu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Rāpati]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Rapid City]], linn [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Rapla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Raschau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Raseborg]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] *[[Raseiniai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Raseiniai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rashīd]], linn [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]] *[[Raskumi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Rasna]], [[agrolinnake]] (endine [[linn]] ja [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Drybini rajoon]]is, [[Rasna külanõukogu]] halduskeskus *[[Râșnov]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Raspenava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Rasskazovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Raszków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]] *[[Ratanda]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Ratenieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Ratingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Ratla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ratułów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]]. *[[Ratuš]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is *[[Raubonys]], küla [[Leedu]]s [[Pasvalysi rajoon]]is [[Saločiai vald|Saločiai vallas]] *[[Rauda]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Raudėnai]] küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Raudėnai vald|Raudėnai valla]] halduskeskus *[[Raudondvaris]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Raudondvarise vald|Raudondvarise valla]] keskus *[[Raudonė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Raudonė vald|Raudonė valla]] halduskeskus *[[Raudziņi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Raugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rauna]], asula [[Läti]]s, [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] keskus *[[Raunas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Rauši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Rauza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Rava-Ruska]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is *[[Rāvas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Ravenna]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Ravenna provints]]i [[halduskeskus]] *[[Ravensburg]], linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas, Ravensburgi kreisi keskus *[[Rāvi]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Viesatase vald|Viesatase vallas]] *[[Rawa Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonna]] halduskeskus *[[Rāwalpindi]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Rāwalpindi ringkond|Rāwalpindi ringkonna]] keskus *[[Rawicz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonna]] halduskeskus *[[Rawsonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Rayton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] ==Rd== *[[Rdzawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]] *[[Rdzawka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] ==Re== *[[Reading]], [[linn]] [[Inglismaa]]l, [[Berkshire]]'i krahvkonnas *[[Recaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Recife]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigi]] pealinn *[[Rečiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Recklinghausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Recklinghauseni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Recz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Rečyca]], linn Valgevenes [[Homieli oblast]]is, [[Rečyca rajoon]]i keskus *[[Rečyca (Bresti oblast)|Rečyca]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Red Deer]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Reda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] *[[Reddersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Redelinghuys]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Redkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Konakovo rajoon]]is *[[Rēdznieku ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Reeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Refilwe]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Regensburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Oberpfalz]]i [[halduskeskus]] *[[Reghin]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Reģi]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Regietów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Regina]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Saskatchewani provints]]i [[pealinn]] *[[Regis-Breitingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Reichenbach (Oberlausitz)|Reichenbach]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is *[[Reiger Park]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Reims]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Champagne-Ardenne]]'i piirkonna ja [[Marne'i departemang]]u keskus *[[Reina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Reinas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Reinkaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Reinsberg (Saksimaa)|Reinsberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Reinsbergi vald (Saksimaa)|Reinsbergi vallas]] *[[Reit im Winkl]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Traunsteini ringkond|Traunsteini ringkonnas]] *[[Reitz]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Reivilo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Rejowiec]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Rejowiec Fabryczny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Rejštejn]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Rekova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Šķilbēni vald|Šķilbēni valla]] keskus *[[Remeicēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Remniku]], küla Eestis Ida-Viru maakonnas [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Remscheid]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Remse]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Remse vald|Remse vallas]] *[[Remte]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s, [[Remte vald|Remte valla]] halduskeskus *[[Rena]], asula [[Norra]]s [[Hedmark]]i maakonnas, [[Åmoti vald|Åmoti valla]] keskus *[[Renavas]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] *[[Rencēni]], asula [[Läti]]s, Burtnieki piirkonnas *[[Rencēni (Amata vald)|Rencēni]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Rencēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Renda]], asula Lätis [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Rendsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Reni]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Reni rajoon]]i keskus *[[Renko]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Rennes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Bretagne]]'i piirkonna ning [[Ille-et-Vilaine'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Reno]], [[linn]] [[USA]]s [[Nevada]] osariigis, [[Washoe maakond|Washoe maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Reo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Repino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Repši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Republican City]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]] *[[Reșița]], linn [[Rumeenia]]s, [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonna]] halduskeskus *[[Resko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] *[[Reszel]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]] *[[Rešetõlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Rešetõlivka rajoon]]i halduskeskus *[[Rezaka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Rēzekne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Rež]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Režas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Retsepi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Reus]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is *[[Reutlingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Reutlingeni kreis]]i halduskeskus *[[Reutov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Revda]], [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Revda linnaringkond|Revda linnaringkonna]] keskus *[[Revelstoke]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Révfülöp]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Řevnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Reykjavík]], [[Island]]i [[pealinn]] ==Rh== *[[Rheenendal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Rheine]], linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Steinfurti kreis]]is *[[Rhinelander]], linn [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis *[[Rhodes (LAV)|Rhodes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Rhodos (linn)|Rhodos]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Rhodose saar]]e kirdetipus, [[Rhodose vald|Rhodose valla]], [[Rhodose vallaüksus]]e ja [[Rhodose kogukond|Rhodose kogukonna]] keskus *[[Rhosllannerchrugog]], [[küla]] [[Wales]]is [[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexhami tervikomavalitsuses]] ==Ri== *[[Ribe]], linn [[Taani]]s, [[Ribe maakond|Ribe maakonna]] keskus *[[Říčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Richards Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonna]] halduskeskus *[[Richmond (Virginia)|Richmond]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Virginia]] osariigi [[pealinn]] *[[Richmond (KwaZulu-Natal)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] *[[Richmond (Põhja-Kapimaa)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Ridala (Laimjala)|Ridala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] *[[Ridder]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is *[[Ridgway (Colorado)]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Rīdzene]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]] *[[Riebeek East]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Riebeek-Kasteel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Riebeek West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Riebiņi]], asula [[Läti]]s, [[Riebiņi piirkond|Riebiņi piirkonna]] keskus *[[Riemvasmaak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Riesa]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Rietavas]], linn [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es *[[Rietbron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Rietfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Rietkol]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Victor Khanye vald|Victor Khanye vallas]] *[[Rietpoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Rietvallei]], on linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Rieviņas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Riia]], [[Läti]] [[pealinn]] *[[Riihimäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Kanta-Häme maakond|Kanta-Häme maakonnas]] *[[Rijeka]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Rikolatva]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kovdori rajoon]]is *[[Rikuzentakata]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Rimeikas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Rimini]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Rimini provints]]i [[halduskeskus]] *[[Rimšė]], alev [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Rimšė vald|Rimšė valla]] halduskeskus *[[Rimši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Rimzātciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Rinda]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Rindzele]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Ringaudai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Ringaudai vald|Ringaudai vallas]] *[[Ringebu]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Ringebu vald|Ringebu valla]] keskus *[[Rinkule]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Rio Branco]], [[Brasiilia]] [[Acre osariik|Acre osariigi]] pealinn *[[Río Branco]], linn [[Uruguay]]s [[Cerro Largo departemang]]us *[[Rio de Janeiro]], [[linn]] [[Brasiilia]]s *[[Rio Grande (Rio Grande do Sul)|Rio Grande]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Ripuka]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Rīsava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Risiville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] [[Midvaali vald|Midvaali vallas]] *[[Risti]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Risti vald|Risti valla]] [[halduskeskus]] *[[Ristijärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] [[Ristijärvi vald|Ristijärvi vallas]] *[[Rizokárpaso]], linn Küprosel *[[Ritchie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Rīva]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[River Rouge]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Riverside]], linn Ameerika Ühendriikides California osariigis *[[Riviersonderend]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Rivne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Rivne oblast]]i ja [[Rivne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rivne (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Rivne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is ==Rj== *[[Rjasne (Gorlivka)|Rjasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas *[[Rjazan]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]i keskus *[[Rjažsk]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Rjažski rajoon]]i keskus *[[Rjukan]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas, [[Tinni vald|Tinni valla]] halduskeskus ==Ro== *[[Roa]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa, [[Lunneri vald|Lunneri valla]] halduskeskus *[[Roa/Lunner]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Lunneri vald|Lunneri vallas]] *[[Roanoke]], linn [[USA]]-s [[Virginia]] osariigis *[[Robertsfors]], [[asula]] [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Robertsforsi vald|Robertsforsi valla]] keskus *[[Robertson]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Robežnieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Robežveipi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Roceži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Rochlitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Rockvale]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonnas]] *[[Rodaki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[Rodniki]], linn Venemaal Ivanovo oblastis, Rodniki rajooni halduskeskus *[[Rodõnske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Roela]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Roeselare]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis, [[Roeselare vald|Roeselare valla]] keskus *[[Rogizka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Rogoźno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Oborniki maakond|Oborniki maakonnas]] *[[Rogoviki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Rogatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Rogatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Rohrau]], [[alev]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Rohuküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Roja]], asula [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Roja piirkond|Roja piirkonna]] keskus *[[Rokai küla|Rokai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Rokai vald|Rokai valla]] halduskeskus *[[Rokaiži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Rokasbirze]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Aizpute vald|Aizpute valla]] halduskeskus *[[Rokiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Rokiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rokuli]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Rokycany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonna]] halduskeskus *[[Rokytnice nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Rokytnice v Orlických horách]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Rolava]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Roman (Rumeenia)|Roman]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]] *[[Romeškalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Romnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Rømskog]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rømskogi vald|Rømskogi valla]] keskus *[[Roņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Rønne]], linn [[Taani]]s *[[Ronov nad Doubravou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Roobaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Roodepoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Roodva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is Laura vallas *[[Rooi-Els]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Rooma]], [[Itaalia]] [[pealinn]], [[Lazio]] maakonna ja [[Rooma provints]]i halduskeskus *[[Roossenekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Rootsi (Hiiu)|Rootsi]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Rootsi (Kohila)|Rootsi]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Rootsi (Lihula)|Rootsi]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Ropaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, Ropaži valla keskus *[[Ropczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonna]] halduskeskus *[[Ropianka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Ropica Górna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Ropienka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]] *[[Ropki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Røros]], [[linn]] [[Norra]]s [[Sør-Trøndelag]]i maakonnas, [[Rørosi vald|Rørosi valla]] keskus *[[Roseau]], [[Dominica]] [[pealinn]] *[[Rosenheim]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Rosersberg]], asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sigtuna vald|Sigtuna vallas]] *[[Rosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas. *[[Roșiorii de Vede]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Roskilde]], linn [[Taani]]s *[[Roslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Roslavli rajoon]]i keskus *[[Rossoš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Rossoši rajoon]]i halduskeskus *[[Roßwein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]i kaguosas *[[Rostarzewo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] [[Rakoniewice vald|Rakoniewice vallas]] *[[Rostock]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l *[[Rostov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rostovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rostov Doni ääres]] *[[Roswell]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[Chavesi maakond|Chavesi maakonna]] halduskeskus *[[Roswinkel]] *[[Rošal]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Šatura linnaringkond|Šatura linnaringkonnas]] *[[Roštšino (Leningradi oblast)|Roštšino]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Rozalimas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Rozalimase vald|Rozalimase valla]] halduskeskus *[[Różan]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]] *[[Rozdilna]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Rozdilna rajoon]]i halduskeskus *[[Roze]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Rozēni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]Ineši *[[Roznēni]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]Ineši *[[Roztoky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Rožaje]], linn [[Montenegro]]s, [[Rožaje vald|Rožaje valla]] keskus *[[Rožďalovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Rožmberk nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Rožmitál pod Třemšínem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Rožnov pod Radhoštěm]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Rožõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Rožõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Rota]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Rotava]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Rothenburg (Oberlausitz)|Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is *[[Rotterdam]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is *[[Rottweil]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Rottweili kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Roudnice nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Rouen]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Ülem-Normandia]] halduskeskus *[[Rousínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Rouxville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Rovaniemi]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Lapimaa lään]]i [[halduskeskus]] *[[Rovenki]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is *[[Rovenkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Rovensko pod Troskami]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Rovereto]], linn [[Itaalia]]s [[Trento provints]]is *[[Rovigo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Rovigo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Rovinari]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Rovinj]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] ==Rz== *[[Rzepedź]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza vallas]] *[[Rzepiennik Marciszewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] [[Gromniki vald|Gromniki vallas]] *[[Rzepiennik Strzyżewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Rzepiennik Strzyżewski vald|Rzepiennik Strzyżewski valla]] halduskeskus *[[Rzepin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Rzeszów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Rzgów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] ==Rž== *[[Ržev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Rževi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ržõštšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is ==Rt== *[[Rtištševo]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Rtištševo rajoon]]i keskus *[[Rtyně v Podkrkonoší]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] ==Ru== *[[Ruba]], asula [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] *[[Rubene]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Rūbežnīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Rubižne]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Rubtsovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s *[[Rucava]], asula [[Läti]]s, [[Rucava piirkond|Rucava piirkonna]] keskus *[[Rucavas muiža]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Rūci]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Ruciane-Nida]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Ruda-Huta]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]], [[Ruda-Huta vald|Ruda-Huta valla]] halduskeskus *[[Ruda Śląska]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Rudaci]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Rudamina]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is [[Lazdijai vald|Lazdijai vallas]] *[[Rudanske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Rudawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]] *[[Rudbārži]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]] *[[Rudbārži (Smiltene piirkond)|Rudbārži]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Rudbāržu stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Rude]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Rude (Otaņķi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Nīca piirkond|Nīca piirkonnas]], [[Otaņķi vald|Otaņķi valla]] halduskeskus *[[Rude (Laidi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Rūdēkas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Rudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Rudiškiai vald|Rudiškiai valla]] halduskeskus *[[Rūdiškės]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Rūdiškėse vald|Rūdiškėse valla]] halduskeskus *[[Rudkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is *[[Rudnik nad Sanem]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Nisko maakond|Nisko maakonnas]] *[[Rudnja]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Rudnja rajoon]]i keskus *[[Rudno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Rudnõi]], linn [[Kasahstan]]is [[Kostanaj oblast]]is *[[Rudolfov]], linn [[Tšehhi]] [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Rudziensk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Rudy-Rysie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]. *[[Rugāji]], asula [[Läti]]s, [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonna]] keskus *[[Ruģēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Rugombo]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is [[Rugombo vald|Rugombo vallas]] *[[Ruhengeri]], linn [[Rwanda]]s [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsis]], [[Musanze ringkond|Musanze ringkonna]] keskus *[[Ruhja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valmiera rajoon]]is *[[Ruhve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] *[[Ruķeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Rukla]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Rukla vald|Rukla valla]] halduskeskus *[[Rulles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Rumbciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Rumbenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Rumbula küla|Rumbula]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Rumburk]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Rūmciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Rumejki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Rūmene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Rumia]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] *[[Rumpāni]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Rumšiškės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Rumšiškėse vald|Rumšiškėse valla]] halduskeskus *[[Rundāni]], küla [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Rundēni vald|Rundēni valla]] halduskeskus *[[Ruņķi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Runtes]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Rupea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Rūpnieki]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Rūpnieki (Burtnieki piirkond)|Rūpnieki]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]], linn [[Bulgaaria]]s *[[Rusnė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Rusnė vald|Rusnė valla]] keskus *[[Ruszczany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Rustenburg]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]], [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonna]] halduskeskus *[[Rusthavi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli|Khvemo Kharthli piirkonnas]] *[[Rusumo]], asula [[Rwanda]] [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Kirehe ringkond|Kirehe ringkonna]] halduskeskus *[[Rušķi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Ruza]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ruza linnaringkond|Ruza linnaringkonna]] keskus *[[Ruzajevka]], linn Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]] *[[Ružany]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Ružomberok]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Rutki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Rutki-Kossaki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Zambrówi maakond|Zambrówi maakonnas]], [[Rutki vald|Rutki valla]] halduskeskus *[[Rutsiro]], asula [[Rwanda]] [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]], [[Rutsiro ringkond|Rutsiro ringkonna]] keskus ==Rw== *[[Rwamagana]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsi]] ja [[Rwamagana ringkond|Rwamagana ringkonna]] halduskeskus ==Rõ== *[[Rõbatši]], küla [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is [[Zelenogradski linnakreis]]is *[[Rõbinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rõbinski rajoon]]i keskus *[[Rõbnoje]], linn Venemaal [[Rjazani oblast]]is, [[Rõbnoje rajoon]]i keskus *[[Rõlsk]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is *[[Rõuma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] ==Rä== *[[Räckelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Räckelwitzi vald|Räckelwitzi vallas]] *[[Räimaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Räpina]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Räsna]], küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Räägi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rääkkylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Ida-Soome lään]]is, [[Rääkkylä vald|Rääkkylä valla]] [[kirikuküla]] ==Rö== *[[Rötha]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is. *[[Röösa]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Röykkä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa]] maakonnas [[Nurmijärvi vald|Nurmijärvi vallas]] ==Rü== *[[Rüsselsheim]], [[linn]] [[Saksamaa]] lääneosas [[Hessen]]i liidumaal [[Groß-Gerau kreis]]is ==Ry== *[[Rybnik]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Rybotycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]] *[[Ryčany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is [[Miažany külanõukogu]]s *[[Rychnov nad Kněžnou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]], [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonna]] halduskeskus *[[Rychnov u Jablonce nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Rychtal]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kępno maakond|Kępno maakonnas]], [[Rychtali vald|Rychtali valla]] halduskeskus *[[Rychvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Rychwał]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Ryczówek]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald| Klucze vallas]] *[[Rydzyna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]] *[[Rydułtowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] *[[Rygge]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rygge vald|Rygge valla]] keskus *[[Ryglice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Ryki]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Ryki maakond|Ryki maakonna]] keskus *[[Rylowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Rymanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] *[[Rýmařov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Ryn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]] *[[Rypin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Rypini maakond|Rypini maakonna]] halduskeskus *[[Ryškėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Ryškėnai vald|Ryškėnai valla]] halduskeskus *[[Rytro]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Rytro vald|Rytro valla]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] 8q8hw7had9hf7rd7pwsgg457pvkq6h0 Asulad (S) 0 54539 6175829 6171204 2022-08-09T12:24:26Z Velirand 67997 /* So */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (S)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega. {{sisukord paremale}} ==Sa== *[[Saarbrücken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saarimaa]] liidumaa [[pealinn]] *[[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saaremetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saarijärvi]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Saarlouis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saarimaa]] liidumaal *[[Sabbioneta]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Mantova provints]]is *[[Sabdagas]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sabie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Sabile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Sabivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Sacavém]], [[linn]] [[Portugal]]is *[[Săcele]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Sacramento (California)|Sacramento]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[California]] osariigi pealinn *[[Săcueni]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Sadove (Litõni rajoon)|Sadove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Sadská]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Şafāqis]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Şafāqise kubernerkond|Şafāqise kubernerkonna]] halduskeskus *[[Safonovo]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Safonovo rajoon]]i keskus *[[Sagamihara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Sagaredžo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Sagaredžo rajoon]]i keskus *[[Sagariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saguache]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Saguache'i maakond|Saguache'i maakonna]] halduskeskus *[[Saguenay]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is *[[Sahamalo]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] *[[Sahhanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Saides]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Saikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saint Andrews]], linn [[Šotimaa]]l *[[Saint George's]], [[Grenada]] pealinn *[[Saint John's]], [[Antigua ja Barbuda]] pealinn *[[Saint John's (Kanada)|Saint John's]], linn [[Kanada]]s, [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsi keskus *[[Saint Louis]], linn [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Minnesota]] osariigi [[pealinn]] *[[Saint Paul Capisterre]], asula [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsil ja Nevisel]] [[Saint Kitts]]i saarel *[[Saint-Amand-Montrond]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cheri departemang]]us *[[Saint-Denis (Réunion)|Saint-Denis]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Réunion]]i halduskeskus *[[Saint-Étienne]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Loire'i departemang]]u keskus *[[Saint-Dié-des-Vosges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Lorraine]]'i piirkonnas [[Vosges]]i departemangus *[[Saint-Jean-d'Angély]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Charente-Maritime]]'i departemangus *[[Saint-Quentin]], linn Prantsusmaal [[Aisne'i departemang]]us *[[Saint-Raymond]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saitama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Saitama prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Sajnšand]], linn [[Mongoolia]]s, [[Ida-Gobi aimakk|Ida-Gobi aimaki]] halduskeskus *[[Saka]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Saka (Läti)|Saka]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Saka vald (Läti)|Saka valla]] halduskeskus *[[Sakaiminato]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Saki küla|Saki]], küla [[Eesti]]s Võru maakonnas Rõuge vallas *[[Sakla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saksa küla|Saksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Saku]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saku vald|Saku valla]] [[halduskeskus]] *[[Saku (Jaapan)|Saku]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is *[[Sakõ]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Sala (Sala vald)|Sala]], asula [[Läti]]s, [[Sala piirkond|Sala piirkonna]] ja [[Sala vald|Sala valla]] keskus *[[Salakas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Salakase vald|Salakase valla]] halduskeskus *[[Salamanca]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Salamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Alizava vald|Alizava vallas]] *[[Salamína]] *[[Salantai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Kretinga rajoon]]is *[[Salaspils]] *[[Salatsi]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Salavat]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Salavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Salcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Saldanha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Saldus]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Salduse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Saldutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Saldutiškise vald|Saldutiškise valla]] halduskeskus *[[Salehard]], linn [[Venemaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] keskus *[[Salem (Oregon)|Salem]], linn [[USA]]-s, [[Oregon|Oregoni osariigi]] pealinn, [[Marioni maakond (Oregon)|Marioni maakonna]] halduskeskus *[[Salem (Tamil Nadu)|Salem]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Salemi ringkond|Salemi ringkonna]] keskus *[[Salgótarján]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]] *[[Salida]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Chaffee maakond|Chaffee maakonna]] halduskeskus *[[Saļiena]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Salihorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Salinas]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Monterey maakond|Monterey maakonna]] halduskeskus *[[Saliņkalns]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas] *[[Salinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Salisbury]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'is, [[Salisbury ringkond|Salisbury ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Salisbury (Maryland)|Salisbury]], linn [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis, [[Wicomico maakond|Wicomico maakonna]] halduskeskus *[[Săliște]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Săliștea de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Salme küla|Salme]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Saļņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Salo linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Salo]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Salo linn]]aks nimetatava omavalitsusüksuse keskus *[[Saločiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Saločiai vald|Saločiai valla]] halduskeskus *[[Salon-de-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bouches-de-Rhône]]'i departemangus, [[Salon-de-Provence'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Salos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai valla]]s *[[Salsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Salski rajoon]]i keskus *[[Salzburg]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Salzburgi liidumaa]] [[pealinn]] *[[Salzgitter]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Saltillo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Coahuila]] osariigi pealinn *[[Salt Rock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Salto (Uruguay)|Salto]], [[linn]] [[Uruguay]]s, [[Salto departemang]]u keskus *[[Saltupi]], suvilapiirkond [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], linn [[Brasiilia]]s, [[Bahia osariik|Bahia osariigi]] pealinn *[[Samara]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Samara oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Samarkand]], linn [[Usbekistan]]is, [[Samarkandi vilajett|Samarkandi vilajeti]] pealinn *[[Sāmarrā']], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāh ad-Dīni kubernerkond|Şalāh ad-Dīni kubernerkonnas]] *[[Sambir‎]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Samcheok]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is *[[Samdrup Jongkhar]], linn [[Bhutan]]is, [[Samdrup Jongkhari ringkond|Samdrup Jongkhari ringkonna]] keskus *[[Samokov]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Samokovi vald|Samokovi valla]] halduskeskus *[[Samolva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is, [[Samolva vald|Samolva valla]] keskus *[[Sámos]] *[[Samsun]], linn [[Türgi]]s *[[Samtredia]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Samtredia rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Samtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Samtse ringkond|Samtse ringkonna]] keskus *[[Samylai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Samylai vald|Samylai valla]] halduskeskus *[[San Antonio]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[San Antonio de Palé]], [[küla]] [[Ekvatoriaal-Guinea]]s, [[Annobóni provints]]i [[halduskeskus]] *[[San Benedetto del Tronto]], linn [[Itaalia]]s [[Marche|Marche maakonnas]] [[Ascoli Piceno provints]]is *[[San Bernardino]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonna]] keskus *[[San Bruno]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[California]] osariigis [[San Mateo maakond|San Mateo maakonnas]] *[[San Demetrio Corone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas [[Cosenza provints]]is *[[San Diego]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[San Diego maakond|San Diego maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San Francisco]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[San Jose]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San José]], [[Costa Rica]] [[pealinn]], [[San José provints]]i [[halduskeskus]] *[[San Juan]], [[Puerto Rico]] [[pealinn]] *[[San Luis Potosí]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí osariigi]] pealinn ja [[San Luis Potosí vald|San Luis Potosí valla]] halduskeskus *[[San Marco (Abegondo)|San Marco]] ehk San Marcos, asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]], Abegondo valla keskus. *[[San Marino (linn)|San Marino]], [[San Marino]] pealinn *[[San Miguel (El Salvador)|San Miguel]], [[linn]] [[El Salvador]]is, [[San Migueli departemang]]u keskus *[[San Pedro de la Paz]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[San Pedro Sula]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Cortési departemang]]u keskus *[[San Quentin]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]] *[[San Salvador]], [[El Salvador]]i [[pealinn]] *[[San Sebastián de los Reyes]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Sanaa]], [[Jeemen]]i [[pealinn]] *[[Sanda]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Sandakan]], linn [[Malaisia]]s *[[Sanddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sandefjord]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vestfold]]i [[maakond|maakonnas]] *[[Sandfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sandimetsa]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Sandiväsitaja]], endine küla [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Koeru vald|Koeru vallas]] *[[Sandla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sandnes]], [[linn]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas, [[Sandnesi vald|Sandnesi valla]] keskus *[[Sandra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Sângeorgiu de Pădure]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sângeorz-Băi]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]] *[[Sanger (Põhja-Dakota)|Sanger]], endine [[linn]] [[USA]]-s [[Põhja-Dakota]]s [[Oliveri maakond|Oliveri maakonnas]] *[[Sangrūda]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Sangrūda vald|Sangrūda valla]] halduskeskus *[[Sankt Augustin]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Sieg-kreis]]is *[[Sankt Egidien]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Sankt Egidieni vald|Sankt-Egidieni vallas]] *[[Sankt Moritz]] *[[Sankt Pölten]], linn [[Austria]]s, [[Alam-Austria]] liidumaa pealinn *[[Sânnicolau Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Sannieshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Sanniki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]] *[[Sanok]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Sanoki maakond|Sanoki maakonna]] halduskeskus *[[Sanremo]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]]s *[[Santa Ana]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonna]] halduskeskus *[[Santa Barbara]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonna]] keskus *[[Santa Cruz de Tenerife]], linn [[Hispaania]]s, [[Santa Cruz de Tenerife provints]]i keskus *[[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Mexico]] osariigi pealinn ja [[Santa Fe maakond|Santa Fe maakonna]] halduskeskus *[[Santa Maria (Rio Grande do Sul)|Santa Maria]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Santa Monica]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Santa Rosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Sonoma maakond|Sonoma maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Santander]] *[[Santarém (Portugal)|Santarém]], linn [[Portugal]]is [[Alentejo]] piirkonnas, [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonna]] halduskeskus *[[Santiago]], [[Tšiili]] [[pealinn]] *[[Santiago de Compostela]] *[[Santiago del Estero]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Santiago del Estero provints]]i halduskeskus *[[Santiago de los Caballeros]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]], [[Santiago de los Caballerose provints]]i [[halduskeskus]] *[[Santo António]], linn [[São Tomé ja Príncipe|São Tomél ja Príncipe]]l *[[Santo Domingo]], [[dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Santos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Carlos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Gonçalo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]] *[[São Leopoldo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[São Paulo]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] [[halduskeskus]] *[[São Tomé]], [[São Tomé ja Príncipe]] [[pealinn]] *[[Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapas (suvilapiirkond)|Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapjornõi]], alev [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is *[[Sapporo]] *[[Saraiķi]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Sarajevo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[pealinn]] *[[Sarandë]] *[[Saransk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Sarapul]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] *[[Saratov]] *[[Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sar-e Pol]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Sar-e Poli provints]]i keskus *[[Sārī]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarān]]i provintsis *[[Saría]], asula [[Kreeka]]s *[[Sariai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Sariai vald|Sariai valla]] halduskeskus *[[Sarlat-la-Canéda]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Dordogne'i departemang]]us *[[Sarmas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sărmașu]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sarnaki]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Łosice maakond|Łosice maakonnas]], [[Sarnaki vald|Sarnaki valla]] halduskeskus *[[Sārnas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sarnetki]], [[küla]] [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]] *[[Sarnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Sarnõ rajoon]]i halduskeskus *[[Saron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Sarov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Sarpang]], linn [[Bhutan]]is, [[Sarpangi ringkond|Sarpangi ringkonna]] keskus *[[Sarpsborg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, Østfoldi maakonna [[halduskeskus]] *[[Sarrewerden]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us [[Saverne'i ringkond|Saverne'i ringkonnas]] [[Sarre-Unioni kanton]]is, [[Sarrewerdeni vald|Sarrewerdeni valla]] keskus *[[Sars]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s [[Oktjabrski rajoon (Permi krai)|Oktjabrski rajoonis]] *[[Sartana]], alev [[Ukraina]]s [[Donetski oblast|Donetski oblastis]] [[Mariupol]]i linna [[Illitšivskõi rajoon]]i koosseisus *[[Sasnava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Sasnava vald|Sasnava valla]] halduskeskus *[[Sasolburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonna halduskeskus]] *[[Sassovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Sassovo rajoon]]i keskus *[[Sastamala]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Sāti]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Satiķi]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Gaiķi vald|Gaiķi valla]] halduskeskus *[[Satka]], linn [[Venemaa]] [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Satkūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Satkūnai vald|Satkūnai valla]] halduskeskus *[[Sátoraljaújhely]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Sátoraljaújhelyi kreisi keskus *[[Satšhere]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Satšhere rajoon]]i keskus *[[Satu Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonna]] keskus *[[Sauaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauðárkrókur]], [[linn]] [[Island]]il [[Skagafjörðuri vald|Skagafjörðuri vallas]], [[Norðurland vestra]] [[Piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Saue]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Saueaugu]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Saue-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauga]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]] *[[Saugos]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Saugose vald|Saugose valla]] halduskeskus *[[Saulainā ieleja]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulaine]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Saule]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Saule (Jaunpilsi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Saule (Brenguļi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Sauleskalns]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Bērzaune vald|Bērzaune valla]] halduskeskus *[[Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauļi (suvilapiirkond)|Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauliķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Saulīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Saulīte]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Saulkrasti]], linn [[Läti]]s, [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] keskus *[[Saulsville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Saumlaki]], asula [[Indoneesia]]s [[Maluku provints]]is *[[Saunags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Saurieši]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Sausgāļciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure valla]]s *[[Sausnēja]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Saustere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sautiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Savala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Maidla vald|Maidla valla]] [[halduskeskus]] *[[Savannah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Chathami maakond|Chathami maakonna]] halduskeskus *[[Savannah Overlook]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Sāvas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Săveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Savenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Saviranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Savonlinna]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Saýat]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Sayda]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Şaydā]], [[linn]] [[Liibanon]]is, [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonna]] keskus ==Sc== *[[Scanno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Scharnhorst]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Celle kreis]]is [[Scharnhorsti vald|Scharnhorsti vallas]] *[[Scheibenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schengen]], asula [[Luksemburg]]is [[Remichi kanton]]is Schengeni vallas *[[Schirgiswalde]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Schkeuditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is *[[Schladming]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Schlettau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schlüsselburg]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Schmidtsdrift]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Schneeberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Maagimäestiku kreis]]is *[[Schoppach]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Schwabach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schwaney]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Altenbekeni vald|Altenbekeni vallas]] *[[Schwarzenberg]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Schwechat]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Schweinfurt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schweizer-Reneke]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]], [[Mamusa vald|Mamusa valla]] halduskeskus *[[Schwepnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Schwepnitzi vald|Schwepnitzi vallas]] *[[Schwerin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[pealinn]] *[[Schwäbisch Gmünd]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ostalbkreis]]is *[[Schönau-Berzdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Schönau-Berzdorfi vald|Schönau-Berzdorfi vallas]] *[[Schönbach (Saksimaa)|Schönbach]], asula ja [[vald]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Schönberg (Saksimaa)|Schönberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Schönbergi vald (Saksimaa)|Schönbergi vallas]] *[[Schönheide]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Schönheide vald|Schönheide vallas]] *[[Ścinawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubini maakond|Lubini maakonnas]] *[[Scornicești]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Scottburgh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] ==Se== *[[Seattle]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]]s [[Kingi maakond (Washington)|Kingi maakonnas]] *[[Sebež]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Sebeži rajoon]]i keskus *[[Sebežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]][[Maliena vald| Maliena vallas]] *[[Sebokeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Secemin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]], [[Secemini vald|Secemini valla]] halduskeskus *[[Seda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Seda (Leedu)|Seda]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Sederot]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Sedkõrkeštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonnas]] *[[Sedlčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sedlec-Prčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sędziszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]] *[[Sędziszów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]] *[[Sedviņi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Seefeld]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Seelitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is, [[Seelitzi vald|Seelitzi valla]] keskus *[[Segarcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Segeža]], [[linn]] [[Karjala]]s, [[Segeža rajoon]]i keskus *[[Segļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Seidla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Albu vald|Albu vallas]] *[[Seifhennersdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Seimuškas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Seinapalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Seini]], linn [[Ungari]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]. *[[Seinäjoki]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is, [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Seira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sēja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Sejny]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sejny maakond|Sejny maakonna]] keskus *[[Sękowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Selfoss]], asula [[Island|Islandil]] [[Árborg]]i vallas, [[Suðurland]]i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Selga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Selgase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selgise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Seli (Lihula)|Seli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Seli (Rae)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Seli (Rapla)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Sēļi]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Sēļi vald|Sēļi valla]] halduskeskus *[[Sēļi (Valka vald)|Sēļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]. *[[Seli-Nurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Seliküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vald]] *[[Selise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sēlīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Selja (Kehtna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selja (Tori)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Selja (Lääneranna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Selja (Viru-Nigula)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Seljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Seljametsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Selli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Seltjarnarnes]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas *[[Seltso]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Seltz]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i [[Prantsusmaa piirkonnad|piirkonnas]] [[Bas-Rhini departemang]]us [[Wiessembourgi ringkond|Wiessembourgi ringkonnas]], [[Seltzi kanton]]i halduskeskus *[[Selõdove]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is *[[Selõštše (Litõni rajoon)|Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Semanova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Medņeva vald|Medņeva valla]] keskus *[[Semarang]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Kesk-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Semboku]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Sēme]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Sēme vald|Sēme valla]] halduskeskus *[[Semej]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is *[[Semeliškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Semeliškėse vald|Semeliškėse valla]] halduskeskus *[[Semenivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Semenivka rajoon]]i halduskeskus *[[Semikarakorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Semikarakorski rajoon]]i keskus *[[Semiluki]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Semiluki rajoon]]i keskus *[[Semily]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Semily ringkond|Semily ringkonna]] halduskeskus *[[Semmering]], linn Austrias *[[Senaki]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Senaki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Senasis Subačius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse valla]]s *[[Sendai]], linn Jaapanis *[[Senekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Senieji Trakai]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Senieji Trakai vald|Senieji Trakai valla]] halduskeskus *[[Senoji Varėna]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Senta]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banat]]i ringkonnas *[[Senwabarwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]], [[Bloubergi vald|Bloubergi valla]] halduskeskus *[[Sepa (Kaarma)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Sepa (Pihtla)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sepa (Tabivere)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sepaküla (Halinga)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sepaküla (Ridala)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Ridala vald|Ridala vallas]] *[[Separa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Sepaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sepise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sępólno Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sępólno maakond|Sępólno maakonna]] halduskeskus *[[Sępopol]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Sept-Îles]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsi idaosas [[Côte-Nord]]i [[halduspiirkond|halduspiirkonnas]] [[Sept-Rivières]]i [[piirkondlik maakonnamunitsipaliteet|piirkondlikus maakonnamunitsipaliteedis]] *[[Serbõnivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Serdar]], linn [[Türkmenistan]]i [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Serebrija (Beršadi rajoon)|Serebrija]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Serebrija (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Serebrija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Seredka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Seredka vald|Seredka valla]] keskus *[[Seredžius]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Seredõna-Buda]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Seredõna-Buda rajoon]]i halduskeskus *[[Serekunda]], linn [[Gambia]]s *[[Seretsüvä]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Serga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sergijev Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Sergijev Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Serhetabat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]] *[[Sermīte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Sērmūkši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Serock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] *[[Serokomla]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Serokomla vald|Serokomla valla]] halduskeskus *[[Serov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Serovo]], [[alev]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas *[[Serpuhhov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Serpuhhovi rajoon]]i keskus *[[Sertolovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Seruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Servaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Seshego]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Sesheke]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lääneprovints (Sambia)|Lääneprovints]]is *[[Sesniki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sesselich]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Sesto San Giovanni]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Sestriere]], asula [[Itaalia]]s [[Torino provints]]is *[[Sestroretsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Peterburi]] haldusalal *[[Sezemice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Sezimovo Ústí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Sétif]], [[linn]] [[Alžeeria]]s, [[Sétifi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Setlagole]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]], [[Ratlou vald|Ratlou valla]] halduskeskus *[[Seuthopolis]], vanaaja asula *[[Sevan]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Sevastopol]], linn Ukrainas, Krimmi poolsaarel *[[Sevedstorp]], [[Rootsi]]s [[Kalmari lään]]is [[Vimmerby vald|Vimmerby vallas]] *[[Severo-Kurilsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Severodvinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Severomorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Severouralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Severouralski linnaringkond|Severouralski linnaringkonna]] keskus *[[Seversk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Sevettijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lapimaa]]l [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Sevilla]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Andaluusia]] autonoomse piirkonna halduskeskus *[[Sevlievo]], linn [[Bulgaaria]]s [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], [[Sevlievo vald|Sevlievo valla]] keskus *[[Sevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Sevski rajoon]]i keskus *[[Seýdi]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Seymerich]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] ==Sf== *[[Sfântu Gheorghe]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Covasna maakond|Covasna maakonna]] keskus ==Sg== *[['s-Gravendeel]], [[küla]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is, [['s-Gravendeeli vald|'s-Gravendeeli valla]] [[halduskeskus]] *[['s-Gravenzande]] ==Sh== *[[Shaka's Rock]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] [[KwaDukuza vald|KwaDukuza vallas]] *[[Shakadza]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]. *[[Shakaskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Shanghai]], linn [[Hiina]]s, [[Shanghai Shi]] keskus *[[Shanghai Shi]], [[keskalluvusega linn]] (linnaks nimetatav haldusüksus) [[Hiina]]s *[['s-Hertogenbosch]] *[[Sharm el Sheikh]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Sharpeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Shawville]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]is [[Outaouais]]' piirkonnas *[[Sheberghān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Jowzjāni provints]]i keskus *[[Shenzhen]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s [[Guangdong]]i provintsis *[[Shenyang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Liaoning]]i provintsi pealinn *[[Shigalo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Shijiazhuang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hebei]] provintsi halduskeskus *[[Shikishela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] [[Mtubatuba vald|Mtubatuba vallas]] *[[Shimada]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimoda]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimonoseki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Shirakawa]], linn Jaapanis [[Fukushima prefektuur]]is *[[Shiroishi]], linn Jaapanis [[Miyagi prefektuur]]is *[[Shizuoka]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Shizuoka prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Shkodër]] *[[Shubrā al-Khaymah]], [[Kairo]] eeslinn [[Egiptus]]es ==Si== *[[Sianno]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Sianno rajoon]]i keskus *[[Sianów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Siary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Sibai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sibbo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Sibbo vald|Sibbo valla]] [[kirikuküla]] *[[Sibiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Sibiu maakond|Sibiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Sidabravas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Radviliškise rajoon]]is, [[Sidabravase vald|Sidabravase valla]] halduskeskus *[[Sidgunda]], [[küla]] [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Sidra]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Sidra vald|Sidra valla]] halduskeskus *[[Sidrabiņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s, [[Sausnēja vald|Sausnēja valla]] halduskeskus *[[Sieborowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Siechnice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Siedlce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Siedlce maakond|Siedlce maakonna]] halduskeskus *[[Siedliszcze]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Siegen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Siegen-Wittgensteini kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Siĕm Réab]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Siĕm Réabi provints]]i keskus *[[Siemianowice Śląskie]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Siemiatycze]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]] *[[Siemiežava]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Siena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Siena provints]]i [[halduskeskus]] *[[Sieniawa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Siepraw]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]], [[Sieprawi vald|Sieprawi valla]] halduskeskus *[[Sieradz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonna]] halduskeskus *[[Sieraków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonnas]] *[[Sierpc]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sierpci maakond|Sierpci maakonna]] halduskeskus *[[Sierre]], linn [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is *[[Siesikai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Siesikai vald|Siesikai valla]] halduskeskus *[[Siewierz]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sighetu Marmației]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Sighișoara]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Signagi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Signagi rajoon]]i keskus *[[Sigtuna]], [[linn]] [[Rootsi]]s *[[Sigulda]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Siguļi]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Sikasso]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonna]] ja [[Sikasso cercle|Sikasso ''cercle'']]'i keskus *[[Sīkrõg]], [[küla]] [[Kuramaa]]l [[Läti]]s *[[Siksala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]], [[Dunika vald|Dunika valla]] halduskeskus *[[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Silagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Silaktis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Silaveršas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Silavnieki]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Silciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Silenieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Sīļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Siligo]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sardiinia maakond|Sardiinia maakonnas]] *[[Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Silkakts]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Silkeborg]], linn [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, [[Silkeborgi vald|Silkeborgi valla]] halduskeskus *[[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Silla (Saaremaa)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Silla (Paikuse)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sillamäe]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Silmala]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Silmalas]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Silmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Sils]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Silva küla|Silva]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Silverton (Colorado)|Silverton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[San Juani maakond (Colorado)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Simeria]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Simferopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] pealinn *[[Simititsa]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Simititsa vald|Simititsa valla]] keskus *[[Șimleu Silvaniei]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Simnas]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is *[[Simuna]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Simuna (Laukaa)|Simuna]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Laukaa vald|Laukaa vallas]] *[[Simuny]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Sinapalo]], küla [[Põhja-Mariaanid]]el [[Rota saar]]el *[[Sindelfingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Böblingeni kreis]]is *[[Sindi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Sîngerei]], linn [[Moldova]]s, [[Sîngerei rajoon]]i keskus *[[Siniküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sinsheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. *[[Sintautai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Sintautai vald|Sintautai vallas]] *[[Sint Maarteni küla|Sint Maarten]] *[[Sint-Truiden]], linn [[Belgia]]s, [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsi]] keskus *[[Siófok]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] *[[Sion]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Valais' kanton]]i ja [[Sioni ringkond|Sioni ringkonna]] halduskeskus *[[Siparia]], [[linn]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] [[Trinidad]]i saarel *[[Sipi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Sippola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], endine [[Sippola vald|Sippola valla]] [[kirikuküla]], praegu [[Anjalankoski linn]]a osa *[[Siracusa]], [[linn]] [[Sitsiilia]]s [[Siracusa provints]]is *[[Sirgumi]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Sirocina]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šumilina rajoon]]is, [[Sirocina külanõukogu]] keskus *[[Sirutiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Surviliškise vald|Surviliškise vallas]] *[[Sise]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Siseņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Sisimiut]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Sisimiuti vald|Sisimiuti valla]] [[halduskeskus]] *[[Sisŏphŏn]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Bântéay Méan Cheăy provints]]i keskus *[[Sitges]], linn [[Hispaania]]s [[Barcelona provints]]is *[[Sitía]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Siuntio kirikuküla]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Siuntio vald|Siuntio vallas]] *[[Siversk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Siverski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Siverski vald|Siverski valla]] keskus *[[Siyabuswa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] ==Sj== *[[Sjasstroi]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Sjevjerodonetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Sjomakõ (Žmerõnka rajoon)|Sjomakõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Sjomakõ (Hmilnõki rajoon)|Sjomakõ]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Hmilnõki rajoon]]is ==Sk== *[[Skadovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is *[[Skagen]], [[linn]] [[Taani]]s [[Frederikshavni vald|Frederikshavni vald]] *[[Skaistgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Skaistgiryse vald|Skaistgiryse valla]] halduskeskus *[[Skała]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi vojevoodkond|Krakówi vojevoodkonnas]] *[[Skalat]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Pidvolotšõski rajoon]]is *[[Skalbmierz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Skalica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] *[[Skalná]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Skaņkalne]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Skapiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Skapiškise vald|Skapiškise valla]] halduskeskus *[[Skapstoti]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Skaras]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Skarszewy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skarżysko-Kamienna]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonna]] halduskeskus *[[Skaryszew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Skatval]], [[maa-asula]] [[Norra]]s [[Nord-Trøndelag]]i maakonnas [[Stjørdali vald|Stjørdali vallas]] *[[Skaudvilė]], linn [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Skawina]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Skellefteå]], [[linn]] [[Västerbotteni lään]]is, [[Skellefteå vald|Skellefteå valla]] keskus *[[Skėmiai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Skėmiai vald|Skėmiai valla]] halduskeskus *[[Skępe]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]] *[[Skiemonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Skiemonysi vald|Skiemonysi valla]] halduskeskus *[[Skiemonysi küla|Skiemonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Skiemonysi vald|Skiemonysi vallas]] *[[Skien]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas *[[Skierbieszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]], [[Skierbieszówi vald|Skierbieszówi valla]] halduskeskus *[[Skierniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonna]] halduskeskus *[[Skilpadshek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Skirsnemunė]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė valla]] halduskeskus *[[Skjånes]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]] *[[Skjærhalden]], küla [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Hvaleri vald|Hvaleri valla]] keskus. *[[Skjønhaug]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Trøgstadi vald|Trøgstadi valla]] keskus *[[Skoczów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Skoki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] *[[Skole]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Skole rajoon]]i halduskeskus *[[Skolkovo]], küla [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Skopin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Skopini rajoon]]i keskus *[[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] [[pealinn]] *[[Skórcz]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skreite]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Skripsti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Skrīveri]], asula Lätis [[Skrīveri piirkond|Skrīveri piirkonnas]] *[[Skrzypne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Skrunda]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonna]] keskus *[[Skrunda (Virbi vald)|Skrunda]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Skrundenieku ciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Skryhałaŭ]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Skryhałaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Skudnovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Skujas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Skujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Skujene vald|Skujene valla]] halduskeskus *[[Skuķīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Skukuza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Skulsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Skulski vald|Skulski valla]] halduskeskus *[[Skustele]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Krasnopoli vald|Krasnopoli vallas]] *[[Skuteč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Skuodas]], linn [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is *[[Skvõra]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Skvõra rajoon]]i halduskeskus *[[Skwierzyna]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]] *[[Skwirtne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Skõtka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Skýros]], on linn [[Kreeka]] [[Skýrose saar]]el ==Sl== *[[Słabodka]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Słabodka külanõukogu]] keskus *[[Slagnäs]], asula [[Rootsi]]s *[[Slampe]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Slampe vald|Slampe valla]] halduskeskus *[[Slamsti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Slangerup]], linn [[Taani]]s *[[Slangrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Slănic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Slănic Moldova]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Slantsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Slaný]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Slatina]], linn [[Rumeenia]]s, [[Olti maakond|Olti maakonna]] keskus *[[Slatiňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Slavičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Slavikai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Slavikai vald|Slavikai valla]] halduskeskus *[[Slavjanka (Primorje krai)|Slavjanka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Hassani rajoon]]i keskus *[[Slavjansk-na-Kubani]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Slavjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Slavkov u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Slavna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Slavonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Slavsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Slavski rajoon]]i keskus *[[Slavuta]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Slavuta rajoon]]i halduskeskus *[[Slavutõtš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]i haldusalas *[[Sława]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Sławatycze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Sławatycze vald|Sławatycze valla]] halduskeskus *[[Sławków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sławno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sławno maakond|Sławno maakonna]] halduskeskus *[[Slengiai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Sendvarise vald|Sendvarise valla]] halduskeskus *[[Ślesin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sligo]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Sligo maakond|Sligo maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Slīpe]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Slipiņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Sliven]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonna]] keskus *[[Sljuda]], endine asula Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Kovdori rajoon]]is *[[Sljudjanka]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Sloboda-Gulivska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Sloboda-Jarõšivska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sloboda-Šargorodska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Sloboda-Šlõškovetska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis *[[Slobodka (Läti)|Slobodka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Slobodskoi]], linn Venemaal Kirovi oblastis, Slobodskoi rajooni keskus *[[Slobozia]], linn [[Rumeenia]]s, [[Ialomița maakond|Ialomița maakonna]] keskus *[[Słojniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Sloka]], endine linn [[Läti]]s, praegu [[Jūrmala]] osa *[[Sloklejas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Słomniki]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Słonim]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, Słonimi rajooni keskus *[[Słońsk]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]], [[Słoński vald|Słoński valla]] halduskeskus *[[Slovjanoserbsk]], alev Ukrainas Luhanski oblastis, Slovjanoserbski rajooni keskus *[[Slovjansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Słubice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Słubice maakond|Słubice maakonna]] keskus *[[Słuck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Słucki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Słupca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Słupca maakond|Słupca maakonna]] halduskeskus *[[Słupsk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Slušovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] ==Sm== *[[Smailagića Polje]], asula [[Montenegro]]s [[Kolašini vald|Kolašini vallas]] *[[Smalany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Orša rajoon]]is, [[Smalany külanõukogu]] keskus *[[Smalavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Smalininkai]], linn [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Smārde]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Smarhoń]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Smečno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Smeiļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Smerekowiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Smetes]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Śmigiel]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Smiłavičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Červieńi rajoon]]is *[[Smila]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Smila rajoon]]i halduskeskus *[[Smildzējciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Smile (Slovjanoserbski rajoon)|Smile]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Romnõ rajoon]]is *[[Smilgas]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Smilgas (Ādaži piirkond)|Smilgas]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Smilgiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Smilgiai vald|Smilgiai valla]] halduskeskus *[[Smilgiai (Biržai)|Smilgiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė vallas]] *[[Smiltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Smiřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Smithfield (LAV)|Smithfield]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Smolensk]], linn [[Venemaa]]l, [[Smolenski oblast]]i keskus *[[Smoljatškovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Smržovka]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Smuravjovo-2]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is ==Sn== *[[Snapji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Sneffels]], endine asula [[USA]]-s [[Colorado]]s [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Snēpele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Snēpele vald|Snēpele valla]] halduskeskus *[[Snežnogorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Snetterton]], [[küla]] [[Inglismaa]]l [[Norfolk]]i krahvkonnas *[[Śnietnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Snigurivka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Snigurivka rajoon]]i halduskeskus *[[Sniķeri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Snižne]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Snjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Snjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Snopova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Snoŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Niasviži rajoon]]is ==So== *[[Sobinka]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sobinka rajoon]]i keskus *[[Soblówka]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Ujsoły vald|Ujsoły vallas]] *[[Sobolivka (Lõpovetsi rajoon)|Sobolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Sobolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]] *[[Sobótka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Sobral]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Sochaczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonna]] halduskeskus *[[Sochocin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]], [[Sochocini vald|Sochocini valla]] halduskeskus *[[Sodankylä]], asula [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is, [[Sodankylä vald|Sodankylä valla]] keskus *[[Soebatsfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Soela]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Soest]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Soesti kreis]]i keskus *[[Soeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sofia]], [[Bulgaaria]] [[pealinn]] *[[Sofikalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Sohland an der Spree]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Sohland an der Spree vald|Sohland an der Spree vallas]] *[[Sokal (Ukraina)|Sokal]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Sokali rajoon]]i halduskeskus *[[Sokch'o]] *[[Sokilnõkõ (Luhanski oblast)|Sokilnõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Sokoke]], [[küla]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is *[[Sokol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is *[[Sokółka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sokółka maakond|Sokółka maakonna]] halduskeskus *[[Sokolki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonna]] halduskeskus *[[Sokołów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Sokołów Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonna]] halduskeskus *[[Sokõrjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Sokõrjanõ rajoon]]i halduskeskus *[[Sol-Iletsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Sol-Iletski rajoon]]i halduskeskus *[[Sola]], asum [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Stavanger/Sandnes]]i asulas, [[Sola vald|Sola valla]] keskus *[[Solaskungi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Solca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Solec Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Solec nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Solec nad Wisłą vald|Solec nad Wisłą valla]] halduskeskus *[[Soledar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Soligalitš]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Soligalitši rajoon]]i keskus *[[Solikamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Solin]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Solingen]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Sollentuna (asula)|Sollentuna]], endine asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]] *[[Solna]], linnaks nimetatav vald [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Solnetšnogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, Solnetšnogorski rajooni halduskeskus *[[Solnetšnõi]], [[kinnine alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is *[[Solnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Sologubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Soloti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki rajoon]]is *[[Soltā]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Soltsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Soltsõ rajoon]]i keskus *[[Solvang (linn)|Solvang]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonnas]] *[[Solvõtšegodsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is [[Kotlase rajoon]]is *[[Sombor]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s, [[Lääne-Bačka]] ringkonna ja [[Sombori vald|Sombori valla]] keskus *[[Somero]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Somerset East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Sompolno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sønderborg]], [[linn]] [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]], [[Sønderborgi vald|Sønderborgi valla]] keskus *[[Sondrio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Sondrio provints]]i halduskeskus *[[Songsong]], küla [[Põhja-Mariaanid]]es *[[Sonkajärvi]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Sonkajärvi vald|Sonkajärvi valla]] keskus *[[Sonneberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Sonnebergi vald|Sonnebergi valla]] keskus *[[Sonoma]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Sonop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Soodla (Anija)|Soodla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Sootaga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Soovälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sopot]], linn [[Poola]]s *[[Sopron]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] *[[Sopõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Sorø]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Soroca]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Soroca maakond|Soroca maakonna]] halduskeskus. *[[Sorokotjažõntsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Sortland]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Langøya]] saarel, [[Sortlandi vald|Sortlandi valla]] keskus *[[Sorrento]], [[linn]] [[Itaalia]]s *[[Sortavala]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Sortavala rajoon]]i keskus *[[Sosa (Saksimaa)|Sosa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Sosa vald|Sosa vallas]] *[[Sōsa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Soshanguve]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Sośnicowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Sosnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Sosnovõi Bor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Sosnowiec]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Sossenski]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Kozelski rajoon]]is *[[Sosva]], asula [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Serovi rajoon]]is *[[Sozopol]], linn [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonnas]], [[Sozopoli vald|Sozopoli valla]] keskus *[[Sotkamo]], asula [[Soome]]s [[Kainuu]] maakonnas [[Sotkamo vald|Sotkamo vallas]] *[[Sotši]] *[[Sottunga]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Sottunga vald|Sottunga vallas]] *[[Sŏul]], [[Lõuna-Korea]] pealinn *[[South Bend]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis *[[Southampton]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Southbroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Soutpan]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Sovata]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sovetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)|Sovetski rajoon]]i keskus *[[Sovetsk (Kirovi oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal Kirovi oblastis *[[Sovetsk (Tula oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal [[Tula oblast]]is [[Štšokino rajoon]]is *[[Sovetskaja Gavan]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Sovetski]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Sovetski (Marimaa)|Sovetski]], alev Venemaal [[Marimaa|Mari-Eli Vabariigis]] *[[Sowlany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Supraśli vald|Supraśli vallas]] ==Sp== *[[Spanish Town]], linn [[Jamaica]]s, [[Saint Catherine'i vald|Saint Catherine'i valla]] keskus *[[Spāre]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Spāre (Ģibuļi vald)|Spāre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Spass-Demensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Spass-Demenski rajoon]]i keskus *[[Spass-Klepiki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is *[[Speltes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Speyer]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Spietēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Spīn Būldak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is *[[Spišská Nová Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Spitak]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Spoegrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Spokane]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]], [[Spokane'i maakond|Spokane'i maakonna]] halduskeskus *[[Spoleto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Spreetal]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Spreetali vald|Spreetali vallas]] *[[Sprektīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Sprīdīši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sprīdītis]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Sprinduļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Springbok]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonna]] halduskeskus *[[Springfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, [[Illinois]]i osariigi pealinn, [[Sangamoni maakond|Sangamoni maakonna]] halduskeskus *[[Springfield (Missouri)|Springfield]], linn USA-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Springfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Springs]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Sprīvuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Sproģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sprosti]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Spuldzēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Spõtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Spydeberg]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Spydebergi vald|Spydebergi valla]] keskus ==Sq== *[[Squaw Valley]], asula [[USA]]-s [[California]]s [[Placeri maakond|Placeri maakonnas]] ==Sr== *[[Srebrenica]], [[linn]] ja omavalitsusringkond [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigis]] *[[Śrem]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Śremi maakond|Śremi maakonna]] halduskeskus *[[Sri Jayewardenepura Kotte]], [[Sri Lanka]] ametlik pealinn *[[Środa Śląska]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Środa Śląska maakond|Środa Śląska maakonna]] halduskeskus *[[Środa Wielkopolska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] halduskeskus ==Sz== *[[Szaciłówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Szadek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonnas]] *[[Szaflary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakond]], [[Szaflary vald|Szaflary valla]] halduskeskus *[[Szamocin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]] *[[Szamotuły]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] halduskeskus *[[Szarbia]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Szare]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Szarvas]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Százhalombatta]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Érdi kreisis *[[Szczawnica]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] *[[Szczawno-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Szczebrzeszyn]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Szczecin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Szczecinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonna]] halduskeskus *[[Szczekociny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Szczerców]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonnas]], [[Szczercówi vald|Szczercówi valla]] halduskeskus *[[Szczucin]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonnas]] *[[Szczuczyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]] *[[Szczurowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Szczurowa vald|Szczurowa valla]] halduskeskus *[[Szczyrk]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Szczyrzyc]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Szczytna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Szczytno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Szczytno maakond|Szczytno maakonna]] halduskeskus *[[Szeged]], linn [[Ungari]]s, [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadi]] keskus *[[Székesfehérvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szekszárd]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Tolna komitaat|Tolna komitaadi]] keskus *[[Szentendre]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szentes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]] *[[Szepietowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Szerenosy]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Szigethalom]], linn Ungaris [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is *[[Szigetszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szigetvár]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szigetvári kreis]]i halduskeskus *[[Szklarska Poręba]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Szlachtowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szczawnica vald|Szczawnica vallas]] *[[Szlichtyngowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Szolnok]], [[linn]] [[Ungari]]s *[[Szombathely]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Vasi komitaat|Vasi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szprotawa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]]. *[[Szreńsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Szreński vald|Szreński valla]] halduskeskus *[[Sztabin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]], [[Sztabini vald|Sztabini valla]] halduskeskus *[[Sztum]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sztumi maakond|Sztumi maakonna]] halduskeskus *[[Szubin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] *[[Szydłów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Szydłowiec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Szydłowieci maakond|Szydłowieci maakonna]] halduskeskus *[[Szyk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] ==St== *[[Sankt Anton am Arlberg]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[St Francis Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[St. Lucia (LAV)|St. Lucia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[St. Petersburg]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Pinellase maakond|Pinellase maakonnas]] *[[Stābeģi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Stabulnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stacija "Ventspils 2"]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Stačiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is [[Lygumai vald|Lygumai vallas]] *[[Stade]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Stade kreis]]i keskus *[[Stahhanov]], vt [[Asulad (K)#Ka|Kadijivka]] *[[Staicele]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Stākas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Stakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Stakliškės]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Stakliškėse vald|Stakliškėse valla]] keskus *[[Stalbe]], asula [[Läti]]s, [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonna]] ja [[Stalbe vald|Stalbe valla]] keskus *[[Staldes]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Stalgėnai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Stalgėnai vald|Stalgėnai valla]] halduskeskus *[[Stałovičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Baranavičy rajoon]]is *[[Stalowa Wola]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonna]] halduskeskus *[[Stāmeri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Staņaudi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Standerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Standzes ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Stanisław Dolny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Stańkava]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Stańkava külanõukogu]] keskus *[[Stanley (Falklandi saared)|Stanley]], [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] pealinn *[[Stanõtsja Luhanska]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]i keskus *[[Stąporków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] *[[Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stapriņi (mazciems)|Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stara Prõluka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Stara Zagora]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s *[[Starachowice]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Starachowice maakond|Starachowice maakonna]] halduskeskus *[[Staraja Kupavna]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Noginski rajoon]]is *[[Staraja Ladoga]], küla [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Staraja Russa]] *[[Stārdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Stargard]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Stari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Daukstese vald|Daukstese valla]] halduskeskus *[[Stari Bar]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Staritsa]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Staritsa rajoon]]i keskus *[[Stárkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Starnberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas, [[Starnbergi kreis]]i keskus *[[Starobeševe]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Starobilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Starobilski rajoon]]i keskus *[[Starobin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is *[[Starodub]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Starodubi rajoon]]i keskus *[[Starogard Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonna]] ja [[Starogard Gdański vald|Starogard Gdański valla]] halduskeskus *[[Starognativka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is *[[Starokostjantõniv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Starokostjantõnivi rajoon]]i halduskeskus *[[Starostõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Starõi Krõm]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is [[Kirovi rajoon]]is *[[Starõi Oskol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is *[[Starõi Sambir]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Starõje Bõgi]], küla [[Šarkani rajoon]]is [[Udmurtia]]s *[[Stary Sącz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Staryja Darohi]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Staryja Darohi rajoon]]i keskus *[[Stasiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is [[Žiežmariai maavald|Žiežmariai maavallas]] *[[Staszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Staszówi maakond|Staszówi maakonna]] halduskeskus *[[Stavanger]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Rogaland]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Stavkõ (Pištšanka rajoon)|Stavkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Stavropol]] *[[Stawiski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Kolno maakond|Kolno maakonnas]] *[[Stawisza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Stawiszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Ștei]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Steinigtwolmsdorf]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Steinigtwolmsdorfi vald|Steinigtwolmsdorfi vallas]] *[[Steinkopf]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Stella (LAV)|Stella]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]] *[[Stellenbosch]], linn [[Lõuna-Aafrika vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Stelmužė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Imbradase vald|Imbradase vallas]] *[[Stendal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal, [[Stendali kreis]]i keskus *[[Stende]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Steninge]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Halmstadi vald|Halmstadi vallas]] *[[Stensele]], asula [[Rootsi]]s [[Storumani vald|Storumani vallas]] *[[Stepankõ (Pogrebõštše rajoon)|Stepankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Stepaškõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaisõni rajoon]]is *[[Stephanavan]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Stephantsminda]], alev [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Kazbegi rajoon]]i keskus *[[Stepi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Zvārtava vald|Zvārtava valla]] halduskeskus *[[Stepnica]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]] *[[Stępuchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Damasławeki vald|Damasławeki vallas]] *[[Sterdyń]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]], [[Sterdyńi vald|Sterdyńi valla]] halduskeskus *[[Sterkspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Sterkstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Sterlitamak]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sterpenich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Steržinova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Stęszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Steynsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Steynsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Steyr]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Steytlerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Stikli]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Stilbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Stilfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Stiliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Stirling]], linn Šotimaal *[[Stirnas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Stirniene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirnienes muiža]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse vallas]] *[[Stiukas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Stīveri]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Stocene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Stochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Stockem (Arlon)|Stockem]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Stockholm]], linnaks nimetatav haldusüksus [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stockholm (linn)|Stockholm]], linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stoczek Łukowski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] *[[Stoke-on-Trent]], linn [[Suurbritannia]]s [[Staffordshire]]'is *[[Stolac]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i kuuluvas [[Herzegovina-Neretva kanton]]is *[[Stolberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Aacheni linnaregioon]]is *[[Stolin]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Stolini rajoon]]i keskus *[[Stoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Stoniškiai vald|Stoniškiai valla]] halduskeskus *[[Stopnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Storas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Storby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Eckerö vald|Eckerö valla]] keskus *[[Storožõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Storožõnetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Storsteinnes]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Balsfjordi vald|Balsfjordi valla]] keskus *[[Storuman]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Storumani vald|Storumani valla]] keskus *[[Stoŭbcy]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Stoŭbcy rajoon]]i keskus *[[Stradiņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Strahholissja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Strahwalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Strahwalde vald|Strahwalde vallas]] *[[Strakonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonna]] halduskeskus *[[Stralsund]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Strandfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Strante]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Strasbourg]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alsace]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Strășeni]], linn [[Moldova]]s, [[Strășeni rajoon]]i halduskeskus *[[Strazde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Strazde vald|Strazde valla]] halduskeskus *[[Stráž nad Nežárkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stráž pod Ralskem]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Strážnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Strážov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Stratford-upon-Avon]], linn [[Inglismaa]]l [[Warwickshire]]'is *[[Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Straubing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Straupe]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]] *[[Strauti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Strautiņi (Ziemeri vald)|Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Strehla]], linn [[Saksamaa]] [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Strelna]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Petrodvoretsi rajoon]]is *[[Strenči]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Stresa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Strešyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is *[[Stříbro]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Strīķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Strīķeļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Strilkove]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Genitšeski rajoon]]is *[[Strmilov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stroitel]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Jakovlevo rajoon]]i halduskeskus *[[Stronie Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Strzegom]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Strzelce Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonna]] halduskeskus *[[Strzelce Opolskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Strzelin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Strzelini maakond|Strzelini maakonna]] halduskeskus *[[Strzelno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] *[[Strzmiele]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] [[Radowo Małe vald|Radowo Małe vallas]]. *[[Strzyżów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonna]] halduskeskus *[[Strugi Krasnõje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Strugi Krasnõje rajoon]]i keskus *[[Struisbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Strumień]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Strunino]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Struņķene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Struņķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Strupļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Sokolki vald|Sokolki valla]] halduskeskus *[[Strutele]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Struteles muiža]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Strõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Strängnäs]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Strängnäsi vald|Strängnäsi valla]] [[halduskeskus]] *[[Strydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Strydkraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Fetakgomo Tubatse vald|Fetakgomo Tubatse vallas]] *[[Stryków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Stryn]], [[küla]] [[Norra]]s [[Sogn og Fjordane]] maakonnas, [[Stryni vald|Stryni valla]] keskus *[[Stryszawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Stryszawa vald|Stryszawa valla]] halduskeskus *[[Stuborova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Studena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Studénka]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Stukalova Balka]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Stukmaņi]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Klintaine vald|Klintaine valla]] halduskeskus *[[Stūnīši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Olaine piirkond|Olaine piirkonnas]] [[Olaine vald|Olaine vallas]] *[[Stupino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Stupino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Stupnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Sturefors]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]] *[[Stūri]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s [[Blīdene vald|Blīdene vallas]] *[[Stūrīši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Stūrīši (Lauciene vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Stūrīši (Limbaži vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Stutterheim]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Stuttgart]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Baden-Württemberg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Stützengrün]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Stützengrüni vald|Stützengrüni vallas]] ==Su== *[[Subačius]], linn [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Subate]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is *[[Subotivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sūbri]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Suceava]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Sucha Beskidzka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Sucha maakond|Sucha maakonna]] halduskeskus *[[Suchań]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Suchdol nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Suchedniów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonnas]] *[[Suchowola]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Sucre]], [[Boliivia]] põhiseaduslik [[pealinn]], [[Chuquisaca departemang]]u keskus *[[Sudak]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Sudargas]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Sudargase vald|Sudargase valla]] halduskeskus *[[Sudargi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Sūde]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sudeikiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Sudeikiai vald|Sudeikiai valla]] halduskeskus *[[Sudogda]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sudogda rajoon]]i halduskeskus *[[Sudova Võšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Mostõska rajoon]]is *[[Sudža]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Sudža rajoon]]i keskus *[[Suess]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Suffolk (Virginia)]] *[[Suginčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Suginčiai vald|Suginčiai valla]] halduskeskus *[[Suhharivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is *[[Suhhinitši]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Suhhinitši rajoon]]i keskus *[[Suhhumi]], [[Abhaasia]] [[pealinn]] *[[Suhl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Suiderstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sukturi (Lībagi vald)|Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Sulechów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Sulęcin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonna]] halduskeskus *[[Sulejów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]] *[[Sulejówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Sulevi]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Sulina]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]. *[[Sułkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] *[[Sulmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Sulmona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Sułoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]], [[Sułoszowa vald|Sułoszowa valla]] halduskeskus *[[Sumbawanga]], linn [[Tansaania]]s, [[Rukwa piirkond|Rukwa piirkonna]] halduskeskus *[[Sumburciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sumõ]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Sumõ oblast]]i ja [[Sumõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Sundbyberg (asula)|Sundbyberg]], endine linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Sundebru]], küla [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Sunderland]], linn [[Inglismaa]]l [[Tyne and Wear]]i linnkrahvkonnas *[[Sundimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Sundra]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Sundsvall]], linn [[Rootsi]]s [[Västernorrlandi lään]]is *[[Sunīši]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]] *[[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sunne]], linn [[Rootsi]]s [[Värmlandi lään]]is [[Sunne vald|Sunne vallas]] *[[Sunrise-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Sunža]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s, [[Sunža rajoon]]i keskus *[[Sunwu]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Sunwu maakond|Sunwu maakonna]] ja [[Sunwu suurvald|Sunwu suurvalla]] keskus *[[Suojärvi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Suojärvi rajoon]]i keskus *[[Suonenjoki]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Supes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Supetar]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Supingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Supraśl]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Sūq ash-Shuyūkh]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Şūr]], linn [[Liibanon]]is [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonnas]] *[[Surabaya]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Ida-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Surami]], alev [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli|Šida Kharthli piirkonnas]] [[Hašuri rajoon]]is *[[Suraż]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Suraž]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Suraži rajoon]]i keskus *[[Surat]], [[linn]] [[India]]s [[Gujarāt]]i osariigis *[[Surat Thani]], linn [[Tai]]s *[[Surčciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Surdegis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]i [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]] *[[Surgut]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Surikava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Surt]], linn [[Liibüa]]s *[[Surviliškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Surviliškise vald|Surviliškise valla]] halduskeskus *[[Susa (Itaalia)|Susa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Torino provints]]is *[[Şuşa]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is [[Mägi-Karabahh]]is *[[Sūsah]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Sūsah' kubernerkond|Sūsah' kubernerkonna]] keskus *[[Susanville]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s, [[Lasseni maakond|Lasseni maakonna]] halduskeskus *[[Susanville (Oregon)|Susanville]], kummituslinn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon]]i osariigis [[Granti maakond (Oregon)|Granti maakonnas]] *[[Susitna North]], asula [[Alaska]]l *[[Susono]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Sussuman]], linn [[Venemaa]]l [[Magadani oblast]]is, [[Sussumani rajoon]]i ja [[Sussumani linnaringkond|Sussumani linnaringkonna]] keskus *[[Susz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Susta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Sušice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Suzdal]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Suzdali rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Suzuka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sutherland (LAV)|Sutherland]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sutkai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]i [[Kriūkai vald|Kriūkai vallas]] *[[Sutomore]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Sutu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurbraak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Suure-Jaani]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Suure-Rootsi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurpea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Suva]], [[Fidži]] pealinn, [[Keskpiirkond (Fidži)|Keskpiirkonna]] halduskeskus *[[Suvainiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Suviekas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Suviekase vald|Suviekase valla]] halduskeskus *[[Suvorov (linn)|Suvorov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Suvorovi rajoon]]i halduskeskus *[[Suwałki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] ==Sv== *[[Svaljava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Svaljava rajoon]]i halduskeskus *[[Svaneke]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Svari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Svatove]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Svatove rajoon]]i halduskeskus *[[Svay Riĕng]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Svay Riĕngi provints]]i keskus *[[Svėdasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Svėdasai vald|Svėdasai valla]] halduskeskus *[[Svente]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Sverdlivka (Lõpovetsi rajoon)|Sverdlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Svētciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Svēte]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]], [[Svēte vald|Svēte valla]] keskus *[[Sveti Stefan]], asula [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Světlá nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Svetogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Svidník]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Svidníki ringkond|Svidníki ringkonna]] keskus *[[Svieržań]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Doŭski külanõukogu]]s. *[[Sviestiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Sviļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sviļu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Svinhult]], küla [[Rootsi]]s [[Östergötland]]is [[Östergötlandi lään]]is [[Ydre vald|Ydre vallas]] *[[Svir]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Sviri külanõukogu]] keskus *[[Svirkos]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Svirkose vald|Svirkose valla]] halduskeskus *[[Svirstroi]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Lodeinoje Pole rajoon]]is *[[Svisłač]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Svisłači rajoon]]i keskus *[[Svisłač (Minski oblast)|Svisłač]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Svisłač (Mahiloŭ oblast)|Svisłač]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Svitavy]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonna]] halduskeskus *[[Svitene]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Svitlodarsk]], asula [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Svoboda nad Úpou]], linn [[Tšehhi]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Svratka]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Svõtõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is ==Sw== *[[Swakopmund]], linn [[Namiibia]]s, [[Erongo ringkond|Erongo ringkonna]] halduskeskus *[[Swalala]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Mbombela vald|Mbombela vallas]] *[[Swansea]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]is *[[Swarzędz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Swartklip]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Swartruggens]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Swellendam]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Świątniki Górne]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Świdnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Świdnica maakond|Świdnica maakonna]] halduskeskus *[[Świdnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Świdniki maakond|Świdniki maakonna]] halduskeskus *[[Świdwin]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Świdwini maakond|Świdwini maakonna]] halduskeskus *[[Świebodzice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Świebodzin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonna]] halduskeskus *[[Święciechowa]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Święciechowa vald|Święciechowa valla]] halduskeskus *[[Świeradów-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Świerzawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]]. *[[Świętochłowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Świętoszów]], [[küla]] [[Poola]]s *[[Swindon]], linn [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'i krahvkonnas *[[Świnoujście]], [[linn]] [[Poola]]s ==Sõ== *[[Sõgula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Sõitme]], küla Eestis Harju maakonnas [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Sõktõvkar]], linn [[Venemaa]]l, [[Komi Vabariik|Komi Vabariigi]] pealinn *[[Sõmera]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Sõmerpalu küla|Sõmerpalu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]], küla Eestis Harju maakonnas Kiili vallas *[[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]], küla Eestis Harju maakonnas [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Sõnelnõkove]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Sõnelnõkove rajoon]]i halduskeskus *[[Sõrandu]], küla Eestis Järva maakonnas [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Sõreste]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Sõru]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sõrumäe]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Sõrve]], küla Eestis Harju maakonnas [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]], küla Eestis Rapla maakonnas Märjamaa vallas *[[Sõtke (Narva-Jõesuu)|Sõtke]], küla Eestis Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Sõzran]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is *[[Sõtšovka]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Sõtšovka rajoon]]i keskus *[[Sõvakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is Lõpovetsi rajoonis *[[Sõõrike]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sõõru]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] ==Sä== *[[Şəki]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Şəki rajoon]]i keskus. *[[Särevere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Säynätsalo]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Jyväskylä linn]]as ==Sö== *[[Södertälje]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Södertälje vald|Södertälje valla]] keskus *[[Södra Sandby]], küla [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is ja [[Lundi vald|Lundi vallas]], [[Södra Sandby vald|Södra Sandby valla]] halduskeskus *[[Sölden]], asula [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Söldeni vald|Söldeni valla]] keskus ==Sü== *[[Sülüktü]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Sürgavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] ==Sy== *[[Syców]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Sydney]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi osariigi]] [[pealinn]] *[[Sydney (Nova Scotia)|Sydney]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis, [[Cape Bretoni piirkondlik omavalitsus|Cape Bretoni piirkondliku omavalitsuse]] keskus *[[Sydney on Vaal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] [[Dikgatlongi vald|Dikgatlongi vallas]] *[[Syferskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sygneczów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Synkavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Zelva rajoon]]is [[Synkavičy külanõukogu]]s *[[Syracuse]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Kategooria:Asulate loendid]] cehblgjkfkz8b1um5h8dv4h1zbl7s8v Tallinna Tehnikakõrgkool 0 59888 6175997 6140146 2022-08-09T21:49:04Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tallinna Tehnikakõrgkool | pilt = Tallinn University of Applied Sciences.JPG | pildi_seletus = Tehnikakõrgkooli peahoone | deviis = {{murdmata|''Usus est magister optimus''}}<br />{{murdmata|"praktika on parim õpetaja"}} | asutatud = 1915 | tüüp = riigi [[rakenduskõrgkool]] | rektor = [[Enno Lend]] | akadeemilisi_töötajaid = 141 (2012)<ref name="a2012" /> | tugitöötajaid = 57 (2012) | üliõpilasi = 2941 (2012)<ref name="a2012">{{Netiviide |url=http://tktk.ee/bw_client_files/tktk_pealeht/public/2013/TTK-aastaraamat-2012.pdf |pealkiri=Aastaraamat 2012 |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2014-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140108053552/http://tktk.ee/bw_client_files/tktk_pealeht/public/2013/TTK-aastaraamat-2012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><br />2234 (2017) | asukoht = [[Tallinn]], [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 62 | laiuskoordinaat = 59.42649444 | pikkuskoordinaat = 24.74148333 }} '''Tallinna Tehnikakõrgkool''' ([[lühend]] '''TTK''') on riiklik [[rakenduskõrgkool]] [[Tallinn]]as ja [[Mõdriku]]l, millest on kujunenud suurim tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool Eestis. Tehnikakõrgkoolis on 7 instituuti ja 19 õppekava. Õppetöö toimub kõrghariduse õppekavadel alates 1992. aastast. 2020. aasta seisuga õpib kõrgkoolis umbes 3200 üliõpilast. == Ajalugu == Kool on 1915. aastal asutatud [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]i järglane. Kokkuleppeliselt loetakse asutamiskuupäevaks 9. novembrit 1914 uue kalendri järgi, kui [[Tallinna Linnavalitsus]] võttis vastu otsuse kooli asutamise kohta. Järgnevate kümnendite jooksul vahetas kool korduvalt nime. Samast koolist kasvas välja ka [[Tallinna Polütehnikum]]. Varem on tehnikakõrgkooli asutamisaastaks arvatud ka 1940, mil rajati [[Tallinna Õhtutehnikum]]. Tehnikakõrgkool on [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT) õigusjärglane. 1992. aastal sai ta Tallinna Kõrgema Tehnikakooli nime all rakenduskõrgkooliks. Praegust nime kannab Tallinna Tehnikakõrgkool aastast 1999.<ref>[http://www.tktk.ee/?id=1496 TTK ajalugu]. Tallinna Tehnikakõrgkool. Vaadatud 19.11.2013.</ref> 2006. aastal avati [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]i erialade baasil rõiva- ja tekstiiliteaduskond. Hiljem kujundati teaduskonnad instituutideks ja 2020. aastal liideti rõiva ja tekstiili instituut ringmajanduse ja tehnoloogia instituudiga. 2019. aastal liideti Tallinna Tehnikakõrgkooliga [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]],<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/309042019006 RT III, 09.04.2019, 6]</ref> millest sai Tallinna Tehnikakõrgkooli [[teenusmajandus]]e instituut. ===Kooli nimed=== *1940–1944 Tallinna Õhtutehnikum *1944–1945 Tallinna II Tööstustehnikum *1945–1948 Tallinna Industriaaltehnikum *1948–1955 Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum *1955–1961 Tallinna Ehitustehnikum *1961–1992 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum *1992–1999 Tallinna Kõrgem Tehnikakool *1999– Tallinna Tehnikakõrgkool == Instituudid == [[Pilt:Tallinna Tehnikakõrgkool 01.jpg|pisi|Tallinna Tehnikakõrgkool 2018. aastal]] Koolis on kuus instituuti:<ref name="inst" /> * arhitektuuriinstituut * ehitusinstituut * logistikainstituut * tehnoloogia ja ringmajanduse instituut * tehnikainstituut * teenusmajanduse instituut (Mõdriku õppekeskuses) Lisaks tegutsevad humanitaar- ja majandusainete keskus, reaalainete keskus ja kehakultuurikeskus.<ref name="inst">[https://web.archive.org/web/20200513145708/https://www.tktk.ee/korgkool/instituudid-ja-keskused Instituudid ja keskused] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> Varem oli koolil viis teaduskonda, mis olid arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond, ehitusteaduskond, mehaanikateaduskond, rõiva- ja tekstiiliteaduskond ning transporditeaduskond. Rakenduskõrgharidust pakutakse üheksateistkümnel õppekaval: rakendusarhitektuur; hoonete ehitus; teedeehitus; rakendusgeodeesia; kinnisvara korrashoid; transport ja logistika; transpordi- ja liikluskorraldus; ostu- ja hankekorraldus; keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine; tootmine ja tootmiskorraldus; moetööstus; autotehnika; elektritehnika; masinaehitus; robotitehnika; ärijuhtimine; majandusarvestus; sotsiaaltöö; teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine.<ref>[https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad Õppekavad] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> == Juhtimine == Kooli rektor on alates 2010. aasta sügisest professor [[Enno Lend]], kelle ametiaeg kestab viis aastat. 2015. aastal valiti professor Lend teiseks ja 2020. aastal kolmandaks ametiajaks.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/tallinna-tehnikakorgkooli-rektorina-jatkab-enno-lend "Tallinna Tehnikakõrgkooli rektorina jätkab Enno Lend"] Haridus- ja Teadusministeerium, 26. mai 2020</ref> Eelmine rektor oli [[Arvi Altmäe]]. Kõrgkoolil on ka nõukogu, kuhu kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad.<ref>[https://web.archive.org/web/20200803112724/https://www.tktk.ee/korgkool/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> == Tugikeskused == Tallinna Tehnikakõrgkoolil on lisaks õppe- ja abistruktuurid nagu reaalainete keskus, humanitaarainete keskus, kehakultuurikeskus, [[Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu|raamatukogu]], haridustehnoloogia keskus ja ettevõtetega koostööks tehnosiirdekeskus. Kõrgkooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor. <gallery> Tallinna Tehnikakõrgkool, aula.JPG|Tallinna Tehnikakõrgkooli [[aula]] Tallinna Tehnikakõrgkool, üliõpilasesinduse esine.JPG|Interjöör III korrusel Tallinna Tehnikakõrgkool - KL 2641.jpg|Fuajee Tallinna Tehnikakõrgkool 03.jpg|Peahoone 2018. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu, 2013.jpg|Raamatukogu Mõdriku mõisa peahoone.jpg|[[Mõdriku mõis]]a peahoones tegutseb tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut Estonian Open 2018.jpg|Alates 2015. aastast toimuvad seal [[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]] </gallery> == Vaata ka == * [[Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *2015 – [[Paavo Kangur]]. "Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu". Tallinn 2015 ==Välislingid== {{Commonskat|Tallinn University of Applied Sciences}} *[https://www.tktk.ee/ Koduleht] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Tallinna kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikakõrgkool| ]] 59m61fa2ljj4w9w7te53pwwo12jfdbb Red Hot Chili Peppers 0 62578 6175881 6060611 2022-08-09T14:46:22Z OskarRand1 162064 /* Diskograafia */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}} {{Viitamata|kuu=august|aasta=2017}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Red Hot Chili Peppers | Pilt = Rhcp-live-pinkpop05.jpg | Pildi_kirjeldus = RHCP (''live'') | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[USA]] | Stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[funk rock]]'' | Aktiivne = 1983– | Plaadifirma = [[EMI]], [[Warner Bros. Records|Warner Bros.]] | Seotud_artistid = | URL = [http://www.redhotchilipeppers.com/ www.redhotchilipeppers.com] | Koosseis = [[Anthony Kiedis]] (vokaal)<br/> [[Michael Peter Balzary]] (basskitarr)<br/> [[Josh Klinghoffer]] (kitarr)<br/> [[Chad Smith]] (trummid)<br/> | Endised_liikmed = [[Jack Irons]] (trummid)<br/>[[Arik Marshall]] (kitarr)<br/>[[Cliff Martinez]] (trummid)<br/>[[DeWayne "Blackbyrd" McKnight]] (kitarr)<br/>[[Dave Navarro]] (kitarr)<br/>[[D.H. Peligro]] (trummid)<br/>[[Jack Sherman]] (kitarr)<br/>[[Hillel Slovak]] (kitarr)<br/>[[Jesse Tobias]] (kitarr)<br/>[[John Frusciante]] (kitarr)<br/> }} '''Red Hot Chili Peppers''' on neljaliikmeline [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis on võitnud mitu [[Grammy]] auhinda. Bänd on pärit USA [[California|California osariigi]]st ja moodustati aastal [[1983]] [[Los Angeles]]es. Aastate jooksul on bänd pidanud üle elama probleeme nii äri- kui ka eraelus, kuid sellest hoolimata on suudetud hoida bändile omast saundi, mis kombineerib [[punk|punki]], ''[[funk]]''<nowiki>'</nowiki>i, ''[[heavy metal]]''<nowiki>'</nowiki>it, [[räpp]]i, poppi ja psühhedeelset rokki. 1984. aastast alates on Red Hot Chili Peppersi albumite läbimüük olnud ligikaudu 60 miljonit eksemplari. ==Bändi ajalugu== ===1980. aastad: EMI Records=== Red Hot Chili Peppers (esialgu Tony Flow and the Miraculously Majestic Masters of Mayhem) pandi kokku 1984. aastal Fairfaxi keskkoolis pärast etteastet, mis pidi jääma tegelikult ühekordseks esinemiseks. Selles tegid kaasa Michael "Flea" Balzary, Jack Irons, Anthony Kiedis ja Hillel Slovak. Hiljem samal aastal kindlustasid nad endale juba plaadilepingu EMIga. Irons ja Slovak olid pühendunud oma bändile What Is This? ning selle tõttu lindistati endanimeline debüütalbum "Red Hot Chili Peppers" Jack Shermaniga kitarril ja Cliff Martineziga trummidel. Album ei saavutanud kaubanduslikku edu ning ka järgnenud turnee ei olnud edukas, lisaks möllasid pinged bändiliikmete vahel, mistõttu Sherman lahkus bändist ja Slovak naasis. Parliament-Funkadelic'u liider George Clinton palgati produtseerima Red Hot Chili Peppersi teist albumit "Freaky Styley". Martinez lahkus bändist varsti pärast albumi ilmumist ning tõi sellega kaasa esialgse trummari, Jack Ironsi tagasituleku 1986. aasta alguses. Bändi esimene album, mis jõudis [[Billboard 200|Billboardi 200]] edetabelisse, oli 1987. aastal avaldatud "The Uplift Mofo Party Plan", mille produtseeris Michael Beinhorn. See oli ainuke album, mille tegemise juures olid kõik neli omaaegset keskkoolisõpra. Albumi esimest singlit "Fight Like a Brave" kasutati aastal 2001 videomängu "Tony Hawk's Pro Skater 3" heliribal. Albumit tutvustava turnee ajal tulid avalikuks probleemid narkootikumidega. Slovak haigestus, mille tulemusena käitus ta ebastabiilselt ning ajas esinemistel oma osa sassi. 27. juunil 1988, varsti pärast bändi naasmist Euroopast, leiti Slovak surnuna, diagnoosiks heroiini üledoos. Jack Irons lahkus bändist Slovaki surma tõttu, jätkates trummimängu Pearl Jamis ja koos endise bändikaaslase Alain Johannesega Elevenis. Bänd palkas ajutiselt pillimängijateks Dead Kennedy trummari D.H. Peligro ja endise P-Funki kitarristi DeWayne "Blackbyrd" McKnighti, asendades nad hiljem Chad Smithi and John Frusciantega. Album "Mother's Milk" anti välja aastal 1989 ning see sisaldas Slovakile pühendatud ülistuslaulu "Knock Me Down" ja kaverit Stevie Wonderi "Higher Groundist". "Mother's Milk" jõudis albumite edetabelis 52. kohale – see oli senini bändi parim edetabelikoht. Albumi edule aitas kaasa ka Kiedise tolleaegne tüdruksõber, Ione Skye, kes oli peaosatäitja filmis "Say Anything", mille heliriba sisaldas albumi "Mother's Milk" lugu "Taste the Pain". Arvatakse, et ka Frusciante oskused kitarril aitasid kaasa albumi edule. Kuigi öeldakse, et see album on nende läbilöögialbum, bänd siiski hoidub otseheliga kontsertidel neid lugusid mängimast, sest Frusciante ei austa "macho"-meetodit, millega ta tol ajal enda osa lindistas. Aastal 2002 toimunud intervjuus väitis Frusciante, et otsus mängida kitarri mitmekordselt oli rohkem produtsentide kui tema enda otsus. Seepärast ei ole ta bändi teistel albumitel sama stiili eriti palju kasutanud. ===1990. aastad: Warner Brothers Records=== Bänd liikus varsti edasi Warner Brothers Recordsisse. 1991. aastal palgati Rick Rubin produtseerima nende viiendat albumit "Blood Sugar Sex Magik", mille läbimüük oli hiljem 7 miljonit albumit ainuüksi Ameerika Ühendriikides. Album sisaldas singleid "Give It Away", mis võitis Grammy auhinna aastal 1992 parima vokaalidega ''hard rock'' etteaste eest, "Breaking the Girl", "Suck My Kiss" ja "Under the Bridge", meloodiline ballaad, mis kasvatas bändi populaarsust laialdasemalt. "Blood Sugar Sex Magik" tuli ajakirja Rolling Stone 500 parima albumi edetabelis 310. kohale. Aastal 1992 jõudis album USA parimate albumite edetabelis 3. kohale. Edu ja narkosõltuvus tegid oma töö John Frusciante elus, kes 1992. aasta mais toimunud turnee ajal ootamatult bändist lahkus. Et ringreis lõpuni teha, asendasid Frusciantet esialgu Arik Marshall ja lühidalt ka Jesse Tobias bändist Mother Tongue. Aastal 1993 ühines bändiga endine Jane's Addictioni kitarrist Dave Navarro. Esmakordselt esines Navarro bändiga Woodstockis aastal 1994. Aasta hiljem ilmus album "One Hot Minute". Album, mis sisaldas ka lugu "My Friends" oli segu tuttavast ''funk''<nowiki>'</nowiki>ist, ''metal''<nowiki>'</nowiki>ist ja [[džäss]]ist, aga ilmnesid ka suurenenud ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ja psühhedeelse roki mõjud. Albumit osteti 5 miljonit eksemplari ja see võitis kahekordse plaatinaalbumi staatuse USAs. Edetabelis püsis album pärast seda veel 55 nädalat. 1998. aastal läksid bändi ja Navarro teed lahku. Samal aastal naasis bändi Frusciante, kes oli vahepeal olnud taastusravikeskuses narkoprobleemide pärast ja välja lasknud kaks sooloalbumit. Puhas, värske, keskendunud ja energiat täis kitarrist oli tagasi ja aastal 1999 tuli välja "Californication". Ootamatult oli see väga edukas album, mida osteti rohkem eksemplare kui albumit "Blood Sugar Sex Magik" ning mis tutvustas neid uuele fännigeneratsioonile. "Californication" on bändi kõige edukam album kuni siiani, seda on ostetud 15 miljonit eksemplari. Album tuli 3. kohale USAs ja see sisaldas kolme ''modern-rock''<nowiki/>'i hitti: Grammy auhinna võitnud "Scar Tissue", "Otherside" ja "Californication". ''Modern-rock''<nowiki/>'i edetabelitesse pääsesid ka "Around the World", "Road Trippin'" (Suurbritannia singel) ja "Parallel Universe", hoolimata sellest, et neid ei antud singlina välja. Võrreldes varasemate albumitega, sisaldab "Californication" vähem räpist mõjutatud laule. Turnee kestis peaaegu kaks aastat ja sisaldas mõnda nende suurimat ''show''<nowiki/>'d, näiteks Moskva kontserti 200 000 inimese ees ja kontserti Woodstocki 1999. aasta festivalil. Woodstockis esitas Red Hot Chili Peppers [[Jimi Hendrix]]i loo "[[Fire (Jimi Hendrixi laul)|Fire]]", mis oli ood Jimi Hendrixile, kes esines esialgsel Woodstocki festivalil. Aastal 2001 ilmus nende esimene kontsert-DVD "Off the Map", mille režissööriks oli bändi kauaaegne sõber Dick Rude, kes oli ka videote "Catholic School Girls Rule" ja "Universally Speaking" režissöör. ===2000 kuni tänapäev=== Bänd naasis stuudiosse aastal 2001, album "By the Way" ilmus aasta hiljem, 9. juulil 2002. Albumiga saavutati nende selle aja kõige märkimisväärsem ehk 2. edetabelikoht (esimese nädalaga osteti 700 000 eksemplari). Singlitena avaldati lood "By the Way", "The Zephyr Song", "Cant' Stop", "Dosed", ja "Universally Speaking", mis anti singli ja videona välja ainult Euroopas. "By the Way" on bändi kõige rahulikum ja tagasihoidlikum album, millel on enamasti meloodilised ballaadid, vastupidi nende klassikalisele räpp-''funk''<nowiki/>'i stiilile. Red Hot Chili Peppers lindistas kaks uut lugu, "Fortune Faded" ja "Save the Population", oma albumi "Greatest Hits" jaoks, mis anti välja aasta hiljem. Fännide imestuseks sisaldas kogumik albumilt "By the Way" vaid kahte lugu: "Universally Speaking" ja "By the Way". Palju kriitikat väljendati loo "Can't Stop" puudumise pärast, mida peetakse bändi üheks populaarsemaks looks. Flea ütles, et lindistamise ajal oli tema ja Johni vahel pisut pinget tunda. Isegi nii palju, et pärast "By the Way" turneed mõtles Flea bändist lahkumise peale. Sündmused, mis toimusid selle legendaarse kolme ja poole aastase turnee ajal, panid teda siiski meelt muutma. 2004. aastal andis bänd välja oma esimese täispikkuses kontsertalbumi "Live in Hyde Park", mis salvestati nende esinemiste ajal Londoni Hyde Parkis, tänu äärmiselt suurele kontserdikülastajate arvule. Kolme esinemisõhtuga kogusid nad 17 miljonit dollarit, millest sai ajaloo kõige rohkem teeninud kontsert ühes paigas. 2006. aastal lõpetas bänd oma üheksanda stuudioalbumi "Stadium Arcadium". Kuigi 38 lugu loodi kavatsusega avaldada need lood kolmel minialbumil kuuekuuliste vahedega, lasti see siiski välja mais 28 looga duubelalbumil. See oli nende esimene album, mis jõudis USA edetabelites esikohale ja jäi sinna kaheks nädalaks. Samuti jõudis album esikohale UK albumite edetabelis ja veel 25 riigi edetabelites. Esimesel nädalal osteti albumit 442 000 eksemplari juba ainuüksi USAs ja üle 1 000 000 üle maailma, bändi jaoks tähendas see nädalase läbimüügi isiklikku rekordit. Albumi esimene singel "Dani California" oli bändi kõige kiiremini läbi müüdud singel, see juhtis USAs ''modern rock'''i edetabelit ja jõudis 6. kohale [[Billboard Hot 100|Billboardi Hot 100]] edetabelis. Inglismaa edetabelis jõudis singel 2. kohale. Lisaks "Dani Californiale" jõudis "Tell Me Baby" Billboardi kuumade ''modern rock''<nowiki/>'i lugude edetabelisse juuli alguses. Lood "Storm in a Teacup", "Snow (Hey Oh)", "Tell Me Baby", "Stadium Arcadium", "If" ja "Especially in Michigan" olid kaasatud ABC reklaamidesse 2006. aasta [[X Games]]'iks. 2007. aasta jaanuari keskpaigast kuni märtsini tuuritasid nad USAs koos [[Gnarls Barkley]]ga. 2009. aastast alates on Red Hot Chili Peppersil õigus pääseda Rock and Roll Hall of Fame'i, mis on muuseum ja institutsioon USAs Ohios, pühendatud ajaloo kõige tuntumatele ja mõjukamatele ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i esinejatele, produtsentidele ja teistele inimestele, kes on muul viisil suuresti mõjutanud muusikatööstust. Aastal 2011 sai bänd valmis oma kümnenda stuudioalbumi "I'm With You". Aastal 2012 andis Red Hot Chili Peppers esimese kontserdi Eestis [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljakul]]. ==Muusikastiil== Flea bassimängimisstiil on ''funk''<nowiki/>'i ja bluusi ühtesulamine ja inspiratsiooni selleks on ta saanud sellistelt artistidelt nagu Bootsy Collins (Parliament-Funkadelic) ja John Paul Jones (Led Zeppelin). Meloodia ja gruuvi loomiseks kasutab ta kas tavalist sõrmetehnikat või pealelöömist (släppimist), mis on omasem RHCP varajastele albumitele (näiteks "Blood Sugar Sex Magik"). Hilisemad albumid sisaldavad rohkem meloodilisi bassikäike. Kitarristid, kes on pundiga koos lindistanud, on kõik sarnase mängimisstiiliga: neile on omane terav ja "väändunud" laia ulatusega saund. Asenduskitarristid on püüdnud mängida hästi sarnaselt originaalkitarristi Hillel Slovakiga, ''heavy blues''<nowiki>'</nowiki>i ja ''funk''<nowiki>'</nowiki>i elementidega. Kuigi Dave Navarro oli bändis lühikest aega, keskendus ta ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>ile ja progressiivsematele elementidele. Endine kitarrist John Frusciante lõi meloodilisemat, tekstuurilisemat ja sügavamat saundi. Frusciante mängib sügava tunnetusega ning on äärmiselt musikaalne. Teda on korduvalt nimetatud kitarrijumalaks ja räägitakse ka sellest, et kui ta mängib, oleks ta justkui mujal kui maa peal. Kiedis laulab RHCP lauludes väga erinevalt. Tema stiiliks on sageli räppimise-rääkimise segu (mis on peamiselt omane tema vokaalidele kuni albumini "Blood Sugar Sex Magik"), kuid ka traditsioonilisem laul, mis on aidanud bändil säilitada kestvat edu ja stiili. Chad Smith loob erinevaid rütmikaid gruuve. Ta mängib hea tunnetusega. Smith on mänginud ka paljudel muudel albumitel lisaks RHCPle, mis tõestab tema suurepäraseid oskusi. Tema trummimängu sümboliteks on ekspressiivsus ja heas mõttes lärmakus, mis on vägagi omased RHCP saundile. ==Liikmed== ===Praegused liikmed=== * Anthony Kiedis – vokaal (1983–tänapäev) *[[John Frusciante]] – kitarr, taustvokaal (1989–1992; 1998–2008, 2019–tänapäev) * Michael "Flea" Balzary – basskitarr, trompet (1983–tänapäev) * Chad Smith – trummid (1989–tänapäev) ===Endised liikmed=== *Josh Klinghoffer – kitarr, taustavokaal (2010–2019) * Jack Irons – trummid (1983–1984; 1986–88) * Arik Marshall – kitarr (1993) * Cliff Martinez – trummid (1984–86) * DeWayne "Blackbyrd" McKnight – kitarr (1988) * Dave Navarro – kitarr (1993–98) * D.H. Peligro – trummid (1988) * Jack Sherman – kitarr (1984–85) * Hillel Slovak – kitarr (1983–84; 1985–88) (lahkunud) * Jesse Tobias – kitarr (1993) == Diskograafia == * "The Red Hot Chili Peppers" (1984) * "Freaky Styley" (1985) * "The Uplift Mofo Party Plan" (1987) * "Mother's Milk" (1989) * "Blood Sugar Sex Magik" (1991) * "One Hot Minute" (1995) * "Californication" (1999) * "By the Way" (2002) * "Stadium Arcadium" (2006) * "I'm with You" (2011) * "The Getaway" (2016) * "Unlimited Love" (2022) ==Videograafia== * "Red Hot Skate Rock" (1988) – kontserdivideo * "Positive Mental Octopus" (1989) – muusikavideod * "Psychedelic Sexfunk Live from Heaven" (1990) – kontserdivideo * "Funky Monks" (1991) – albumi "Blood Sugar Sex Magik" tegemine * "Best Of The Cutting Edge Volume II" (1991) – muusikavideod * "What Hits!?" (1992) – muusikavideod * "Woodstock 1994" (1994) – kontserdivideo * "Woodstock 1999" (1999) – kontserdivideo * "Off the Map" (2001) – kontserdivideo * "Rock Your Socks Off (Unauthorized)" (2001) – dokumentaal * "By the Way" (2002) – "By the Way" video ja selle tegemine * "Rockthology 1: Hard N Heavy" (2002) – muusikavideod ja intervjuud * "Greatest Hits and Videos" (2003) – muusikavideod ja kaameratagune * "Live at Slane Castle" (2003) – kontserdivideo * "Rock Odyssey 2004" (2004) – kontserdivideo * "The Last Gang In Town" (2004) – dokumentaal * "The Red Hot Chili Peppers Phenomenon" (2006) – dokumentaal * "Dani California" (2006) – video tegemine, intervjuud, kaameratagune * "Tell Me Baby" (2006) – muusikavideod * "iTunes Originals – Red Hot Chili Peppers" (2006) – kontsertesinemised, intervjuud ja muusikavideod saadaval iTunesis ==Televisioon, film ja meedia== * Flea ja Kiedis on osalenud mitmes telesaates nii koos kui ka eraldi. * RHCP lugusid on kasutatud paljudel heliribadel. Näiteks filmi "[[Pretty Woman]]" heliribal on nende lugu "Show Me Your Soul"; "[[Coneheads]]i" heliribal "Soul to Squeeze"; "[[Beavis and Butthead Do America]]" heliribal "Love Rollercoaster", The Ohio Playersi kaver ning "Search and Destroy"; "[[Say Anything]]" heliribal "[[Mother's Milk|Mother's Milki"]] lugu "Taste the Pain"; "[[Wayne's World]]i" heliribal "Sikamikanico"; jaapani filmis "[[Death Note (anime)|Death Note]]" on kasutatud "Dani Californiat" ning "Death Note'i" teises filmis lugu "Snow"; filmides "[[Center Stage]]" ja "[[Mighty Morphin Power Ranger: The Movie]]" ning "The Longest Yard" ("[[Kondimurdjad (film 2005)|Kondimurdjad]]", 2005) on kasutatud "Higher Groundi". * Bänd mängis 1986. aastal iseennast filmis "[[Tough Guys]]", kus tegid kaasa veel [[Kirk Douglas]], [[Burt Lancaster]] ja [[Dana Carvey]]. * Nad esitasid "Black-Eyed Blonde'i" 1980ndate ''skateboard''<nowiki/>'i filmis "Thrashin". * Aastal [[1992]], kui [[Arik Marshall]] asendas Frusciantet, osalesid nad [[Simpsonid|Simpsonite]] episoodis "Krusty Gets Kancelled". RHCP esitas oma laulu "Give It Away", kuigi Krusty soovitas, et sõnad "What I got you gotta get it put it in you" tuleks muuta "What I'd like is I'd like to hug and kiss you". Flea ja Marshall nõustusid, kuid Anthony Kiedis lihtsalt naeratas ettepaneku peale. Seda võib lugeda viiteks [[The Doors]]i esinemisele "Ed Sullivani shows". Bändile öeldi, et sõnu "Girl, we couldn't get much higher" laulust "Light My Fire" ei või televisioonis laulda. [[The Doors]] nõustus sõnad ära muutma, kuid esitas loo siiski originaalsõnadega. * "Fight Like a Brave" on kaasatud videomängu "Tony Hawk's Pro Skater 3" heliribale ja "Higher Ground" mängu "[[Guitar Hero]]". [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] kgles0edekgx540yacelixqnp03xb68 Evolutsiooniline mänguteooria 0 64992 6176086 5127796 2022-08-10T09:37:41Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Evolutsiooniline mänguteooria''' on [[mänguteooria]] haru, mis käsitleb erinevate käitumisviiside "ellujäämist" konkurentsis ja tekkivaid tasakaalulisi lahendeid. See on eraldi uurimissuund alates [[John Maynard Smith]]i töödest. Ta oli suuna rajaja, rakendades 1970. aastatel mänguteooriat bioloogias. Tema klassikaline teos "Evolution and the Theory of Games" ilmus 1982. aastal. Evolutsioonilist mänguteooriat on kasutatud laialt inimese käitumise seletamiseks, sealhulgas [[altruism]]i, [[õiglus]]tunnetuse, [[ühisvara]] jagamise, [[empaatia]], inimkultuuri, [[moraalsus|moraalse]] käitumise, [[eraomand]]i ja [[sotsiaalne norm|sotsiaalsete normide]] selgitamiseks. Teooriat on kasutatud ka loomade käitumise uurimisel. [[Kategooria:Mänguteooria]] 0peqt5a79wuwfjxw708t9ch0inixa8e Vesa-Matti Loiri 0 67098 6176092 5856124 2022-08-10T10:03:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vesa-Matti_Loiri.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri (2009)]] '''Vesa-Matti Loiri''' ([[4. jaanuar]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[10. august]] [[2022]]) oli [[soome]] näitleja, laulja ja humorist. Ta on esinenud 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on [[Uuno Turhapuro]], keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos [[Spede Pasanen|Spede Pasasega]], kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka "[[Spede Show]]'d", kus tuntumad rollid olid [[Nasse-setä]], [[Jean-Pierre Kusela]] ja [[Tyyne]]. Muusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskab hästi [[flööt]]i mängida ja esindas Soomet [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Tema laul "[[Huilumies]]" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha. [[1988]]–[[1991]] oli tal televisioonis autorisaade "Vesku show". [[1992]]. aasta filmi "[[Aladdin]]" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid. Jalgpalliväravavahina mängis ta [[Helsingi JK]] meeskonnas [[1968]] [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistlustel]]. HJK kaotas [[Krakówi Wisła]]le 1:4 ja 0:4. Loiri oli [[1994]]–[[1999]] [[Soome Piljardiliit|Soome Piljardiliidu]] esimees. == Tunnustus == [[1963]] pälvis ta [[Jussi auhind|Jussi auhinna]] rolli eest filmis "Pojat". [[1976]] pälvis ta parima meesnäitleja Jussi filmi "Rakastunut rampa" eest. [[1982]] pälvis ta parima meeskõrvalosatäitja Jussi filmi "Pedon merkki" eest. [[1983]] pälvis ta Jussi mitmes filmis näitlemise eest aasta jooksul. [[1998]] pälvis ta Betoon-Jussi. [[1984]], [[1986]] ja [[1987]] pälvis ta parima soome meestelenäitleja auhinna [[Telvis]]. [[1999]] pälvis ta eri-Telvise ja [[1989]] analoogilise auhinna eri-[[Venla]]. Aastal 1996 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi. [[2003]] pälvis ta autasu [[Brüssel]]is toimunud rahvusvahelisel sõltumatu filmi festivalil rolli eest filmis "[[Pahat pojat]]". Muusikuna pälvis ta 1986 eri-[[Emma (auhind)|Emma]]. 2003, [[2006]] ja [[2007]] valiti ta aasta meessolistiks ja 2003 võitis lisaks aasta albumi auhinna. 2003 pälvis ta veel [[koomik]]u elutööauhinna ja [[2009]] Jyrki Hämäläise auhinna. [[2010]]. aastal sai Loiri ka [[PÖFFi elutööpreemia]]. == Diskograafia == * Vesku Helismaasta (1977) * Täällä Pohjantähden alla (1983) * Eino Leino (1978) * Eino Leino 2 (1980) * Vesa-Matti Loiri tulkitsee Oskar Merikannon lauluja (1981) * Eino Leino 3 (1985) * Sydämeeni joulun teen (1988) * Unelmia (1989) * 20 Suosikkia - Lapin kesä (1996) * 20 Suosikkia - Saiskos pluvan (1996) * Rurja (1997) * Kirkkokonsertti (2000) * Päivän laskiessa (2001) * Kaikki parhaat (2001) * Vesku Suomesta - Parhaat (2001) * Ystävän laulut (2003) * Ystävän laulut II (2004) * Ivalo (2006) * Inari (2007) * Kasari (2008) {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Loiri, Vesa-Matti}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome näitlejad]] [[Kategooria:Soome dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Humoristid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2022]] aha38e6g0y6mz103988j0ddhdlrp98e 6176093 6176092 2022-08-10T10:03:58Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vesa-Matti_Loiri.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri (2009)]] '''Vesa-Matti Loiri''' ([[4. jaanuar]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[10. august]] [[2022]] Helsingi) oli [[soome]] näitleja, laulja ja humorist. Ta on esinenud 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on [[Uuno Turhapuro]], keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos [[Spede Pasanen|Spede Pasasega]], kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka "[[Spede Show]]'d", kus tuntumad rollid olid [[Nasse-setä]], [[Jean-Pierre Kusela]] ja [[Tyyne]]. Muusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskab hästi [[flööt]]i mängida ja esindas Soomet [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Tema laul "[[Huilumies]]" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha. [[1988]]–[[1991]] oli tal televisioonis autorisaade "Vesku show". [[1992]]. aasta filmi "[[Aladdin]]" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid. Jalgpalliväravavahina mängis ta [[Helsingi JK]] meeskonnas [[1968]] [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistlustel]]. HJK kaotas [[Krakówi Wisła]]le 1:4 ja 0:4. Loiri oli [[1994]]–[[1999]] [[Soome Piljardiliit|Soome Piljardiliidu]] esimees. == Tunnustus == [[1963]] pälvis ta [[Jussi auhind|Jussi auhinna]] rolli eest filmis "Pojat". [[1976]] pälvis ta parima meesnäitleja Jussi filmi "Rakastunut rampa" eest. [[1982]] pälvis ta parima meeskõrvalosatäitja Jussi filmi "Pedon merkki" eest. [[1983]] pälvis ta Jussi mitmes filmis näitlemise eest aasta jooksul. [[1998]] pälvis ta Betoon-Jussi. [[1984]], [[1986]] ja [[1987]] pälvis ta parima soome meestelenäitleja auhinna [[Telvis]]. [[1999]] pälvis ta eri-Telvise ja [[1989]] analoogilise auhinna eri-[[Venla]]. Aastal 1996 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi. [[2003]] pälvis ta autasu [[Brüssel]]is toimunud rahvusvahelisel sõltumatu filmi festivalil rolli eest filmis "[[Pahat pojat]]". Muusikuna pälvis ta 1986 eri-[[Emma (auhind)|Emma]]. 2003, [[2006]] ja [[2007]] valiti ta aasta meessolistiks ja 2003 võitis lisaks aasta albumi auhinna. 2003 pälvis ta veel [[koomik]]u elutööauhinna ja [[2009]] Jyrki Hämäläise auhinna. [[2010]]. aastal sai Loiri ka [[PÖFFi elutööpreemia]]. == Diskograafia == * Vesku Helismaasta (1977) * Täällä Pohjantähden alla (1983) * Eino Leino (1978) * Eino Leino 2 (1980) * Vesa-Matti Loiri tulkitsee Oskar Merikannon lauluja (1981) * Eino Leino 3 (1985) * Sydämeeni joulun teen (1988) * Unelmia (1989) * 20 Suosikkia - Lapin kesä (1996) * 20 Suosikkia - Saiskos pluvan (1996) * Rurja (1997) * Kirkkokonsertti (2000) * Päivän laskiessa (2001) * Kaikki parhaat (2001) * Vesku Suomesta - Parhaat (2001) * Ystävän laulut (2003) * Ystävän laulut II (2004) * Ivalo (2006) * Inari (2007) * Kasari (2008) {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Loiri, Vesa-Matti}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome näitlejad]] [[Kategooria:Soome dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Humoristid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2022]] o0ffoh3gvjssq3x1uqogky5t861tbun 6176094 6176093 2022-08-10T10:04:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vesa-Matti_Loiri.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri (2009)]] '''Vesa-Matti Loiri''' ([[4. jaanuar]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[10. august]] [[2022]] Helsingi) oli [[soome]] näitleja, laulja ja humorist. Ta esines 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on [[Uuno Turhapuro]], keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos [[Spede Pasanen|Spede Pasasega]], kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka "[[Spede Show]]'d", kus tuntumad rollid olid [[Nasse-setä]], [[Jean-Pierre Kusela]] ja [[Tyyne]]. Muusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskab hästi [[flööt]]i mängida ja esindas Soomet [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Tema laul "[[Huilumies]]" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha. [[1988]]–[[1991]] oli tal televisioonis autorisaade "Vesku show". [[1992]]. aasta filmi "[[Aladdin]]" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid. Jalgpalliväravavahina mängis ta [[Helsingi JK]] meeskonnas [[1968]] [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistlustel]]. HJK kaotas [[Krakówi Wisła]]le 1:4 ja 0:4. Loiri oli [[1994]]–[[1999]] [[Soome Piljardiliit|Soome Piljardiliidu]] esimees. == Tunnustus == [[1963]] pälvis ta [[Jussi auhind|Jussi auhinna]] rolli eest filmis "Pojat". [[1976]] pälvis ta parima meesnäitleja Jussi filmi "Rakastunut rampa" eest. [[1982]] pälvis ta parima meeskõrvalosatäitja Jussi filmi "Pedon merkki" eest. [[1983]] pälvis ta Jussi mitmes filmis näitlemise eest aasta jooksul. [[1998]] pälvis ta Betoon-Jussi. [[1984]], [[1986]] ja [[1987]] pälvis ta parima soome meestelenäitleja auhinna [[Telvis]]. [[1999]] pälvis ta eri-Telvise ja [[1989]] analoogilise auhinna eri-[[Venla]]. Aastal 1996 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi. [[2003]] pälvis ta autasu [[Brüssel]]is toimunud rahvusvahelisel sõltumatu filmi festivalil rolli eest filmis "[[Pahat pojat]]". Muusikuna pälvis ta 1986 eri-[[Emma (auhind)|Emma]]. 2003, [[2006]] ja [[2007]] valiti ta aasta meessolistiks ja 2003 võitis lisaks aasta albumi auhinna. 2003 pälvis ta veel [[koomik]]u elutööauhinna ja [[2009]] Jyrki Hämäläise auhinna. [[2010]]. aastal sai Loiri ka [[PÖFFi elutööpreemia]]. == Diskograafia == * Vesku Helismaasta (1977) * Täällä Pohjantähden alla (1983) * Eino Leino (1978) * Eino Leino 2 (1980) * Vesa-Matti Loiri tulkitsee Oskar Merikannon lauluja (1981) * Eino Leino 3 (1985) * Sydämeeni joulun teen (1988) * Unelmia (1989) * 20 Suosikkia - Lapin kesä (1996) * 20 Suosikkia - Saiskos pluvan (1996) * Rurja (1997) * Kirkkokonsertti (2000) * Päivän laskiessa (2001) * Kaikki parhaat (2001) * Vesku Suomesta - Parhaat (2001) * Ystävän laulut (2003) * Ystävän laulut II (2004) * Ivalo (2006) * Inari (2007) * Kasari (2008) {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Loiri, Vesa-Matti}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome näitlejad]] [[Kategooria:Soome dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Humoristid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2022]] oyu4zmmsi8e3fubq253zcrx1t6foxja 6176095 6176094 2022-08-10T10:04:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vesa-Matti_Loiri.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri (2009)]] '''Vesa-Matti Loiri''' ([[4. jaanuar]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[10. august]] [[2022]] Helsingi) oli [[soome]] näitleja, laulja ja humorist. Ta esines 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on [[Uuno Turhapuro]], keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos [[Spede Pasanen|Spede Pasasega]], kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka "[[Spede Show]]'d", kus tuntumad rollid olid [[Nasse-setä]], [[Jean-Pierre Kusela]] ja [[Tyyne]]. Muusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskas hästi [[flööt]]i mängida ja esindas Soomet [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Tema laul "[[Huilumies]]" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha. [[1988]]–[[1991]] oli tal televisioonis autorisaade "Vesku show". [[1992]]. aasta filmi "[[Aladdin]]" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid. Jalgpalliväravavahina mängis ta [[Helsingi JK]] meeskonnas [[1968]] [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistlustel]]. HJK kaotas [[Krakówi Wisła]]le 1:4 ja 0:4. Loiri oli [[1994]]–[[1999]] [[Soome Piljardiliit|Soome Piljardiliidu]] esimees. == Tunnustus == [[1963]] pälvis ta [[Jussi auhind|Jussi auhinna]] rolli eest filmis "Pojat". [[1976]] pälvis ta parima meesnäitleja Jussi filmi "Rakastunut rampa" eest. [[1982]] pälvis ta parima meeskõrvalosatäitja Jussi filmi "Pedon merkki" eest. [[1983]] pälvis ta Jussi mitmes filmis näitlemise eest aasta jooksul. [[1998]] pälvis ta Betoon-Jussi. [[1984]], [[1986]] ja [[1987]] pälvis ta parima soome meestelenäitleja auhinna [[Telvis]]. [[1999]] pälvis ta eri-Telvise ja [[1989]] analoogilise auhinna eri-[[Venla]]. Aastal 1996 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi. [[2003]] pälvis ta autasu [[Brüssel]]is toimunud rahvusvahelisel sõltumatu filmi festivalil rolli eest filmis "[[Pahat pojat]]". Muusikuna pälvis ta 1986 eri-[[Emma (auhind)|Emma]]. 2003, [[2006]] ja [[2007]] valiti ta aasta meessolistiks ja 2003 võitis lisaks aasta albumi auhinna. 2003 pälvis ta veel [[koomik]]u elutööauhinna ja [[2009]] Jyrki Hämäläise auhinna. [[2010]]. aastal sai Loiri ka [[PÖFFi elutööpreemia]]. == Diskograafia == * Vesku Helismaasta (1977) * Täällä Pohjantähden alla (1983) * Eino Leino (1978) * Eino Leino 2 (1980) * Vesa-Matti Loiri tulkitsee Oskar Merikannon lauluja (1981) * Eino Leino 3 (1985) * Sydämeeni joulun teen (1988) * Unelmia (1989) * 20 Suosikkia - Lapin kesä (1996) * 20 Suosikkia - Saiskos pluvan (1996) * Rurja (1997) * Kirkkokonsertti (2000) * Päivän laskiessa (2001) * Kaikki parhaat (2001) * Vesku Suomesta - Parhaat (2001) * Ystävän laulut (2003) * Ystävän laulut II (2004) * Ivalo (2006) * Inari (2007) * Kasari (2008) {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Loiri, Vesa-Matti}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome näitlejad]] [[Kategooria:Soome dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Humoristid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3xwe9cq653czc657xdz4i1vtrt2pgzw Mõdriku mõis 0 68587 6175996 6103217 2022-08-09T21:45:54Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mõdriku mõisa peahoone.jpg|pisi|300px|Kunagise Mõdriku mõisa peahoone (2012)]] '''Mõdriku mõis''' (harvemini '''Mödriku mõis'''; [[saksa keel]]es ''Mödders'') oli [[Virumaa]]l [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] asunud [[rüütlimõis]]. Tänapäeval jäävad Mõdriku mõisa maad [[Lääne-Viru maakond]]a [[Vinni vald]]a.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/viru/modriku.shtml Mõdriku mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> Kaasajal tegutseb [[Mõdriku mõisa peahoone]]s [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i teenusmajanduse instituut. ==Ajalugu== Mõdriku mõisa on esmakordselt mainitud [[1470]], mil see kuulus [[Brackel]]ite suguvõsale, kelle ajal võis mõisa keskuseks olla väike vasallilinnus. [[17. sajand]]il läks mõis [[Stackelberg]]ide valdusse ja [[1770. aastad|1770. aastatel]] [[Kaulbars]]idele ([[Hermann Wilhelm von Kaulbars]]). [[1894]] omandasid mõisa [[Dehn]]id.<ref name="Mõisaportaal"/> Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli [[Georg von Dehn]].<ref name="Mõisaportaal"/> ==Mõisakompleks== Künka otsas asuv kahekorruseline peahoone on valminud mitmes järgus. Hoone vanimad osad on ümartorn ja sellega piirnev majaosa, mis võib olla ehitatud keskaegse vasallilinnuse müüridele. [[1780. aastad|1780. aastatel]] sai ümartorniga piirduv idatiib oma [[barokk|barokse]] kujunduse. Läänetiib rajati mõnevõrra hiljem. Maja tiivad on omavahel ühenduses ainult teise korruse kaudu.<ref name="Mõisaportaal"/> [[1927]]. aastal asus hoonesse kodumajanduskool, mille järeltulija tegutseb seal siiani.<ref name="Mõisaportaal"/> Säilinud ka mitmeid mõisa majandushooneid.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisahoone lähedal kõrge künka otsas paikneb [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta Vene-Prantsuse sõja]] mälestuseks püstitatud ausammas<ref name="Mõisaportaal"/> ([[Mõdriku täkusammas]]). ==Mõisapark== Mõdriku mõisapark, pindalaga 11,7 ha, on kaitsealune park<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1733&mount=view#HTTPUVUNhYx39mafK3DT122p2AeZUOGajV Mõdriku mõisa park. Registrikood: KLO1200183]</ref>. == Pildid == <gallery> Mõdriku mõisa viinavabrik.jpg|Viinavabrik Mõdriku mõisa tall.jpg|Tall Mõdriku mõisa park.jpg|Park Mõdriku mõisa kuivati.jpg|Kuivati Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk2 (Mõdriku).jpg|Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk1 (Mõdriku).jpg|Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk Mõdriku mõisa sild.jpg|Mõisa sild </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16950 Mõdriku mõis (Viru-Jaagupi khk)], Kinnistute register *[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=745 Mõdriku mõisa peahoone] {{Viru-Jaagupi kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.304722|EW=26.454722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Dehnide mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Viru-Jaagupi kihelkond]] lrkhwbd3w8nqiged8y3jd6wmws1ztic Alar Karis 0 68690 6175926 6174713 2022-08-09T17:16:42Z Minnekon 64742 /* Töökäik */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pildi nimi = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg | pildi seletus = Alar Karis (2022) | amet=6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus= [[11. oktoober]] [[2021]] | ametiajalõpp= | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = [[8. aprill]] [[2018]] | ametiajalõpp2 = [[7. september]] [[2021]] | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2013]] | ametiajalõpp3 = [[7. aprill]] [[2018]] | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu Ülikool]]i rektor | ametiajaalgus4 = [[1. juuli]] [[2007]] | ametiajalõpp4 = [[30. juuni]] [[2012]] | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]] | lapsed = [[Kristjan Karis]], [[Martin Karis]], Kristin Karis | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]]. Aastatel [[2013]]–[[2018]] oli ta [[riigikontrolör]] ning alates aprillist 2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[direktor]]. == Elulugu == === Haridus === [[Fail:Alar Karis.jpg|pisi|Karis 2008. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]ina.]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019]] [[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|Alar Karis (2021)]] Karis lõpetas [[1976]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name=MHG_Alumni /> ja [[1981]]. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] veterinaariateaduskonna. Hiljem täiendas ta end mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name=KesMisKus /> Akadeemiliselt on ta alates [[2010]]. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. === Töökäik === 1981. aastast kuni 1987. aasta lõpuni töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesit Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] juures, misjärel jätkas alul teadurina (1987–1990) ning seejärel vanemteadurina (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] all töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |Pealkiri=CV: Alar Karis |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=5. august 2022}}</ref> 1991. aastast alates oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Rahvuslik Meditsiini Instituut|Rahvuslikus Meditsiini Instituudis]] [[London]]is Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is [[Rotterdam]]is [[Holland]]is.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. [[1999]]. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> Aastatel [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name=KesMisKus /><ref name="ETIS" /> Samas jätkas ta 2005. aastast ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professorina, lahkudes ametist alles 2018. aastal.<ref name="ETIS" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name=KesMisKus /> [[31. mai]]l 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta [[1. juuli]]l. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name=KesMisKus /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name=KesMisKus /> Ametlik üleandmistseremoonia toimus [[3. juuli]]l, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s [[31. august]]il 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name=KesMisKus /> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref>[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> Tema töö sellel ametikohal lõppes [[30. juuni]]l [[2012]].<ref name="ETIS" /> 2010. aastal nimetati Alar Karis [[Tsiili Vabariik|Tšiili Vabariigi]] [[aukonsul]]iks.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> [[26. märts]]il 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name=PM /> [[2017]]. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref>[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> [[5. veebruar]]il 2020 valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref>[https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]],<ref>[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref>[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> ===Visiidid presidendina=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, lisaks külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. ==Kirjutisi== *[http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 *[https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. EPL, 11. veebruar 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. EPL, 30. oktoober 2009 ==Tunnustus== *2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör) *2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] *2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] *2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name=vestnesis2019 /> *2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk *2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] ==Isiklikku== Alar Karise isa on [[fütopatoloog]] [[Harry Karis]].<ref name=EE14 /> Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja on alates 2018. aastast [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor. Neil on täiskasvanud pojad [[Kristjan Karis|Kristjan]] ja [[Martin Karis|Martin]], täiskasvanud tütar ja viis lapselast.<ref name=delfi_lugu /><ref name=ViljaK /> Karis oli 1979–1989 tegutsenud kantriansambli [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] liige, kus ta mängis [[viiul]]it.<ref name=Rentaablus /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MHG_Alumni>{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee }}</ref> <ref name=KesMisKus>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 153–154</ref> <ref name=PM>[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name=EE14>''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name=delfi_lugu>[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name=ViljaK>{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name=Rentaablus>{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name=vestnesis2019>Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} *[https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] *{{ETIS}} *Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] *[[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 *Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 *Mirko Ojakivi. [https://epl.delfi.ee/eesti/a?id=51176713 "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 ===Artiklid, intervjuud=== * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Pm, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] Err, 27.november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] rgej21n17ojmf3orhdyx7bak4lld56p Kangjur 0 70093 6175833 6174201 2022-08-09T12:29:07Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Kangjur''' ehk '''Kandžur''' [[tiibeti keel|(tiibeti keel]]es ''bka’ ‘gyur ''‘sõna tõlge’), on [[tiibeti kaanon]]i esimene osa, mis sisaldab peamiselt [[suutra]]te ja [[tantra]]te tõlkeid. Kandžuri tekstid süstematiseeris ja pani kokku Tiibeti ajaloolane Putön 13. sajandil, ehk umbes 18 sajandit pärast [[Buddha]] [[parinirvaana]]t. Esimene Kandžuri trükitud versioon ilmus 1411. aastal Pekingis. Tiibetis hakati trükkima tekste 14. sajandi algul, mil kasutati puutahvlite sisselõigatud matriitse. Tiibeti kaanoni teine on [[Tengjur]] ehk Tandžur, mis sisaldab kommentaare Kandžuris asuvate tekstide kohta. Kandžur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites ja sai oma lõpliku kuju Butöni juhendamisel Šalu (tiibeti keeles ''zhwa lu'') kloostris 14. saj. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt [[1411]]. aastal. == Jaotus == Kandžur on jaotatud kuude ossa: # Dulva (sanskriti keeles [[Vinaja|''Vinaya'']], tiibeti keeles ''dul ba'') – mungaelu reeglid, normid, selgitused. # ''Prajñāpāramitā ''(tiibeti keeles ''pha rol tu phyin pa'') – filosoofia; õpetus, kuidas koostada loogilisi arutlusi. # ''Avataṃsaka'' (tiibeti keeles ''phal po che'') – kosmoloogia; õpetus olemasolust ja maailmast. # ''Ratnakūṭa'' (tiibeti keeles ''rin chen brtegs'') – sisaldab kokku 49 [[Mahajaana suutrad|mahajaana suutrat]]. # [[suutra|Suutrad]] (sanskriti keeles ''Sūtra''; tiibeti keeles ''mdo'') – suutrate kogumik; sisaldab [[paali keel]]est tõlgitud algtekste ehk Buddha õpetusi ning pärast [[Buddha]] [[parinirvaana]]t loodud uusi tekste, nagu "[[Lootossuutra]]" jt. # [[tantra|Tantrad]] (sanskriti keeles ''Tantra''; tiibeti keeles ''rgyud'') – [[hinduism]]ist pärinevate tantristlike tekstide kogumik. Seetõttu nimetatakse tiibeti budismi (vadžrajaana) ka tantrajaanaks. == Väljaanded == Kangjurist on ilmunud mitu erinevat väljaannet, neist enam austatud on Tašilunpo lähedal Nartangis puutahvlitelt trükitud Kangjur, mille igas köites on 1000 lehekülge. Samuti on populaarsed Derge ja Pekingi väljaanded. [[Mongoolia]]s tõlgiti Kangjur [[mongoli keel]]de 17. sajandil. == Vaata ka == * [[Tengjur]] * [[Tiibeti kaanon]] {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] oh21o9ha3g0fjiyma2o6qkziwus21kd 6175835 6175833 2022-08-09T12:29:28Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki '''Kangjur''' ehk '''Kandžur''' [[tiibeti keel|(tiibeti keel]]es ''bka’ ‘gyur ''‘sõna tõlge’), on [[tiibeti kaanon]]i esimene osa, mis sisaldab peamiselt [[suutra]]te ja [[tantra]]te tõlkeid. Kandžuri tekstid süstematiseeris ja pani kokku Tiibeti ajaloolane Putön 13. sajandil, ehk umbes 18 sajandit pärast [[Buddha]] [[parinirvaana]]t. Esimene Kandžuri trükitud versioon ilmus 1411. aastal Pekingis. Tiibetis hakati trükkima tekste 14. sajandi algul, mil kasutati puutahvlite sisselõigatud matriitse. Tiibeti kaanoni teine on [[Tengjur]] ehk Tandžur, mis sisaldab kommentaare Kandžuris asuvate tekstide kohta. Kandžur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites ja sai oma lõpliku kuju Butöni juhendamisel Šalu (tiibeti keeles ''zhwa lu'') kloostris 14. saj. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt [[1411]]. aastal. == Jaotus == Kandžur on jaotatud kuude ossa: # Dulva (sanskriti keeles [[Vinaja|''Vinaya'']], tiibeti keeles ''dul ba'') – mungaelu reeglid, normid, selgitused. # ''Prajñāpāramitā ''(tiibeti keeles ''pha rol tu phyin pa'') – filosoofia; õpetus, kuidas koostada loogilisi arutlusi. # ''Avataṃsaka'' (tiibeti keeles ''phal po che'') – kosmoloogia; õpetus olemasolust ja maailmast. # ''Ratnakūṭa'' (tiibeti keeles ''rin chen brtegs'') – sisaldab kokku 49 [[Mahajaana suutrad|mahajaana suutrat]]. # [[suutra|Suutrad]] (sanskriti keeles ''Sūtra''; tiibeti keeles ''mdo'') – suutrate kogumik; sisaldab [[paali keel]]est tõlgitud algtekste ehk Buddha õpetusi ning pärast [[Buddha]] [[parinirvaana]]t loodud uusi tekste, nagu "[[Lootossuutra]]" jt. # [[tantra|Tantrad]] (sanskriti keeles ''Tantra''; tiibeti keeles ''rgyud'') – [[hinduism]]ist pärinevate tantristlike tekstide kogumik. Seetõttu nimetatakse tiibeti budismi (vadžrajaana) ka tantrajaanaks. == Väljaanded == Kangjurist on ilmunud mitu erinevat väljaannet, neist enam austatud on Tašilunpo lähedal Nartangis puutahvlitelt trükitud Kangjur, mille igas köites on 1000 lehekülge. Samuti on populaarsed Derge ja Pekingi väljaanded. [[Mongoolia]]s tõlgiti Kangjur [[mongoli keel]]de 17. sajandil. == Vaata ka == * [[Tengjur]] * [[Tiibeti kaanon]] {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] dk1fc9jrkwcfb58c1ujcwqitqytej1e Tengjur 0 70094 6175818 5954942 2022-08-09T12:08:01Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki '''Tengjur''' (varem ka '''Tandžur''', tiibeti keeles ''bstan ’gyur'' ‘õpetuse ümberpanek’) on [[tiibeti kaanon]]i teine osa [[Kangjur]]i kõrval, mis sisaldab peamiselt india õpetlaste [[šaastra]]te ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde. Tengjuri köidete arv võib eri väljaannetes varieeruda, tavaliselt koosneb ta 225 köitest ning selles on kokku ligi 4000 teksti.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tengjur.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tengjur]</ref> == Jaotus == Tengjur on jagatud kolme ossa. * Esimene osa (1 köide) sisaldab 64 [[Buddha|Buddhale]] pühendatud hümni. * Teises osas (86 köidet) on [[tantra]]te kommentaarid ja ''[[sādhana]]''’d, kokku 3055 teksti. * Kolmas osa (138 köidet) sisaldab peamiselt india [[mahajaana]] õpetlaste filosoofilisi teoseid, viimased 30 köidet aga mittebudistlikke India ilukirjanduslikke ja teaduslikke tekste, kokku 567 teksti. == Vaata ka == * [[Kangjur]] * [[Tiibeti kaanon]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] 0jsomygd5a0exnlkpwgw0f86g88p77g 6175820 6175818 2022-08-09T12:11:05Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Tengjur''' ehk '''Tandžur''' ([[tiibeti keel]]es ''bstan ’gyur'' ‘õpetuse ümberpanek’) on [[tiibeti kaanon]]i teine osa [[Kangjur]]i kõrval, mis sisaldab peamiselt india õpetlaste [[šaastra]]te ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde. Tengjuri köidete arv võib eri väljaannetes varieeruda, tavaliselt koosneb ta 225 köitest ning selles on kokku ligi 4000 teksti. == Jaotus == Tengjur on jagatud kolme ossa. * Esimene osa (1 köide) sisaldab 64 [[Buddha|Buddhale]] pühendatud hümni. * Teises osas (86 köidet) on [[tantra]]te kommentaarid ja ''[[sādhana]]''’d, kokku 3055 teksti. * Kolmas osa (138 köidet) sisaldab peamiselt india [[mahajaana]] õpetlaste filosoofilisi teoseid, viimased 30 köidet aga mittebudistlikke India ilukirjanduslikke ja teaduslikke tekste, kokku 567 teksti. == Vaata ka == * [[Kangjur]] * [[Tiibeti kaanon]] {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] 8owc2tjbriqts18w47pohkdbguiv5yq Mall:Saar 10 71567 6175824 6175683 2022-08-09T12:19:00Z WikedKentaur 464 koord wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km² {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2049|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{laius|}}}|pid=P2049}} }} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> l1cyxo00s0pupvf6qjrcroefmzfhisl 6175834 6175824 2022-08-09T12:29:18Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}}|km²}} {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049|parameter=unit}} | Q828224 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} {{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} > 100 | round 0 | round 1}} }}}} km {{#invoke:WikidataDev|claim|P2049|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{laius|}}}|pid=P2049}} }} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 1zuog825susku6tg13csqm59muxb2yg 6175838 6175834 2022-08-09T12:34:07Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} {{{pindala viide|}}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2046|parameter=unit}} | Q712226 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2046}}|km²}} {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585}}|<span style="font-size:88%">({{#invoke:Wikidata|claim|P2046|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>}}{{#invoke:WikidataDev|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}}|km}} {{#invoke:WikidataDev|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049|parameter=unit}} | Q828224 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2049}}|km}} {{#invoke:WikidataDev|claim|P2049|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{laius|}}}|pid=P2049}} }} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 15u4mpk2boft0e474atlsk7lfoiiqus Malli arutelu:Saar 11 71584 6175828 6175187 2022-08-09T12:22:39Z WikedKentaur 464 Vastus wikitext text/x-wiki Kuidas see asendikaardi pilt muudel saartel töötama peaks? kas pilt peaks enne valmis olema või mõistab see mall koordinaatidest nagu asula mall? Avjoska. :Hetkel peab pilt enne olemas olema. Seda veel mõtlen, kuidas see ise seda mõistatama panna.<br> :Ja samuti plaanin selle kirja (Asendikaardi pilt) pildi ees ära kaotada.<br> :'''NB!''' Hetkel veel mall valmis ei ole. [[Kasutaja:Iffcool|iffcool]] 31. detsember 2006, kell 18:39 (UTC) ::Tegelikult sobib vist ka malli praegune varjant. Asendikaardi pilt tuleb lihtsalt ise teha või lisamata jätta. [[Kasutaja:Iffcool|iffcool]] 4. jaanuar 2007, kell 13:30 (UTC) selle malli kood vajab korrastamist, sest tegelikult pole just eriti hea kui pipe-süntaksit html-tabeliga segamini kasutatakse - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. jaanuar 2007, kell 19:01 (UTC) ---- suuremate saarte jaoks pole mastaap 9 päris sobiv - [[Tulemaa]]. Peaks tegema kuidagi nii, et mastaapi oleks võimalik numbriliselt muuta. See mastaap, mis sobib ühele saarele, ei pruugi sobida teisele saarele.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 8. oktoober 2007, kell 08:48 (UTC) ---- Koordinaadid võiks eraldi lahtrisse alles jätta. Nende jaoks on lahter ka asulate infokastis ja mitmes teises infokastis. Eeskätt sellepärast, et mobiilis ei näidata praegu teises kohas koordinaate. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2022, kell 09:33 (EEST) :pilet on https://phabricator.wikimedia.org/T91481, aga see on liigitatud ebaoluliseks. [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 9. august 2022, kell 15:22 (EEST) ---- Siin võiks ka kasutada dünaamilist kaarti vajadusel ala esiletõstmiseks, mitte asukohakaardina ja mitte kord nii ja kord naa ega vahepealse ebamäärasema funktsiooniga. Ehk siis parameetri "suum" võiks siit ära jätta. Näiteks artiklis [[Koiluoto]] on kaardil saare kohas praegu vaevumärgatav täpp. Näiteks artiklis [[Abruka]] on praeguse mõõtkava juures staatilises vaates saare kohal säbru, mis ei näe kuigi hea välja. Asukohakaart võiks ka siin olla eraldi ja sel otstarbel töötab minu meelest paremini ikkagi see kaart, mille jaoks on parameeter "asendikaart" (kasutatatud näiteks artiklis [[Gávdos]]), nii nagu ka näiteks asulamallis. Pildid nagu [[:Fail:EE Abruka.PNG]] näevad ka minu meelest paremad välja kui praegune lahendus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2022, kell 09:33 (EEST) 2b6n5lgzqzfd4nfy0ej9au2wtdb3to2 Külgvöönd 0 72543 6176004 6131563 2022-08-10T01:28:48Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian diagram wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} '''Külgvöönd''' on kaldast kuni 24 [[meremiil]]i kaugusele veealal ulatuv vöönd, milles rannikuriigil on õigus kontrollida [[Toll (asutus)|tolli]]-, maksu-, [[immigratsioon]]i- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning seda ka karistada. ==Mõiste== '''Külgvööndi''' mõiste ja õiguslik tähendus tulenevad 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO, ing k lühend UNCLOS) mereõiguse konventsiooni<ref name="mereõiguse"></ref> artiklist 33, mille kohaselt võib rannikuriik teha külgvööndis vajalikku kontrolli, et: (a) vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning (b) karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Artikli 33 kohaselt on külgvöönd territoriaalmerega külgnev vöönd, mis võib ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoonest. Praktikas tähendab see 12 meremiili laiuse territoriaalmere kõrval 12 meremiili laiust külgvööndit. Külgvöönd on seega sisuliselt osa majandusvööndist, mitte territoriaalmerest<ref name="Lott"></ref>. ==Külgvööndi kõrvalfunktsioon== Sama konventsiooni artiklis 303 nähakse ühtlasi ette külgvööndis asutavate arheoloogiliste ja ajaloolise väärtusega esemete kaitsmise kohustus riikidele. Selle tagamiseks nähti artikli 303 lõikes 2 ette, et rannikuriik võib selliste esemetega kaubitsemise kontrollimiseks artiklit 33 kohaldades lähtuda asjaolust, et nimetatud artiklis käsitletud merepiirkonnast ilma rannikuriigi nõusolekuta esemete eemaldamine merepõhjalt on artiklis nimetatud õigusaktide rikkumine tema territooriumil või territoriaalmeres. Seega annab artikkel 303 sõltumata arheoloogiliste esemete omandiõigusest või nende kaitset reguleerivatest rahvusvahelistest kokkulepetest rannikuriigile õiguse nõuda erivööndi piires, et nende objektide eemaldamine merepõhjalt võib toimuda ainult tema loal<ref name="Lindpere"></ref>. Külgvööndi merepõhjast rannikuriigi loata esemete eemaldamist võrdsustatakse rannikuriigi õigusaktide rikkumisega tema suveräänsel territooriumil ning nii nagu külgvöönd üldiselt, võib ka selline arheoloogiline merevööndki ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele rannikuriigi lähtejoontest<ref name="Lott_"></ref>. ==Külgvööndi kehtestamine== Külgvööndi olemasoluks tuleb rannikuriigil ta esmalt riigisiseselt kehtestada sarnaselt majandusvööndiga, samas kui territoriaalmeri ja mandrilava on igal rannikuriigil rahvusvahelisest mereõigusest tulenevalt olemas sõltumata rannikuriigi enese tahtest<ref name="Lott_"></ref>. ==Külgvööndi kehtestanud riigid== 2011. aasta seisuga on külgvööndi kehtestanud 89 rannikuriiki, sealhulgas meie lähinaabritest Soome, Rootsi, Läti. Külgvöönd on Eestis kehtestamata <ref name="Lott_"></ref>. Ameerika Ühendriigid on külgvööndi kehtestanud siseriiklikult, olemata liitunud ÜRO mereõiguse konventsiooniga<ref name="Noyes"></ref>. ==Külgvööndi instituudi kujunemise ajalugu== Janusz Symonidesi ajaloolise ülevaate kohaselt pärinevad rannikuriikide esimesed katsed kehtestada oma kontrolliõigusi territoriaalmerega külgneval avamere osal üle 200 aasta tagusest ajast. Seejuures laiendas esimese riigina oma siseriiklike õigusi avamerega külgnevale, väljaspool territoriaalmerd asuvale alale Suurbritannia 1736. aasta seadusega "Hovering Act", mis võimaldas salakaubaveoga tegelevate teiste riikide lipu all sõitvate laevade püüdmist ja kontrollimist. Antud regulatsiooni ulatuseks oli algselt viis meremiili rannikust, mida pikendati esmalt kuue ning seejärel juba 1802. aastal 15 meremiilini<ref name="Symonides"></ref> Lisaks Suurbritanniale kehtestasid ka Ameerika Ühendriigid 1799. a oma tolli- ja maksupoliitika kaitseks külgvööndi, mille laiuseks sai 12 meremiili. Antud õigusakti alusel võisid Ameerika Ühendriikide jõustruktuuride esindajad seaduslikult siseneda teise riigi laeva pardale, viia seal läbi küsitlusi ning (paik)vaatlusi. Alates 19. sajandi algusest hakkasid ka teised riigid kehtestama külgvööndit: 1817. aastal Prantsusmaa ja 1832. a Belgia. Neile järgnesid 19. sajandi keskel vastloodud Ladina-Ameerika riigid, sh Argentina.<ref name="Symonides"></ref> Eesti mereõiguse eksperdi Alexander Lotti töödest selgub, et ka Eesti, Saksamaa, Soome ja teised Läänemere-äärsed rannikuriigid kehtestasid 1924. aasta Helsingi konverentsi alusel eritsooni piirituseveo tõkestamiseks<ref name="Lott__"></ref>. Taolised kokkulepped külgvööndite osas kehtestati Janusz Symonidesi artikli kohaselt kas seaduste või riikidevaheliste lepingutega. Selline praktika levis veelgi hoogsamalt 20. sajandil ning rahvusvahelises mereõiguses kujunes välja tava, mille alusel oli riikidel õigus kehtestada külgvööndit, kaitsmaks oma riigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarnõuete täitmisega seotud strateegilisi huvisid. Eeltoodu oli ühtlasi põhjuseks, miks külgvööndi instituut sai rahvusvahelises õiguses laialdast tähelepanu<ref name="Symonides"></ref> ''Külgvööndi muutumine osaks rahvusvahelisest õigusest'' Esimene katse külgvööndiga seotut norme kodifitseerida toimus ÜRO Haagi Konverentsil 1930. aastal, aga ebaõnnestunult. Eriti tugevalt seisis tollal sellele vastu Suurbritannia, kes leidis, et selline õigus võib olla ohtlik ja ebatõhus; ohtlik eelkõige seetõttu, et võib viia territoriaalmere piiride laiendamiseni. Suurbritannia kriitikaga ühinesid mitmed riigid, sh Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Jaapan, Holland. Samas paljud teised riigid, sh Poola, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, olid külgvööndi kehtestamise poolt.<ref name="Symonides"></ref> Kuigi ka Haagi konverentsil ei saavutatud külgvööndi teemal läbimurret, muutus antud instituut üha enam osaks rahvusvahelisest õigusest. Näiteks 1935. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu Salakaubaveovastase võitluse seadus (ing k Anti-Smuggling Act), mis andis presidendile õiguse kehtestada salakaubaveo vastaseks võitluseks piiri, mis võis ulatuda rikkumise toimepanemise kohast üle 12-miili kaugusele, kohati isegi kuni 100 meremiilini<ref name="Symonides"></ref>. Selle peamiseks põhjuseks oli salakaubavedajate poolt levinud praktika, mille kohaselt saatsid nad arreteerimise ja süüdimõistmise vältimiseks oma paadi territoriaalmerega külgnevasse tsooni, kust algas avameri, kuna see ala jäi väljapoole Ameerika Ühendriikide ja ka teiste riikide tolliametite mõjuvõimu. Seal see paat ootas kaldalt tulevat paati, mis selle üles pidi korjama või jäeti see paat ootama udu või pimedust, et salakaubavedajad saaksid randuda. Teised riigid kehtestasid külgvööndit jätkuvalt eelkõige tolli- ja maksupoliitika kaitseks (nt Argentina, Kanada, Tšiili, Norra, Jugoslaavia, Soome)<ref name="Ficken"></ref>. ''Genfi konverents 1958'' Külgvööndiga seotud normid kodifitseeriti esmakordselt ÜRO Genfi konverentsil 29. aprillil 1958, kus võeti vastu neli konventsiooni, sh territoriaalmere ja selle külgvööndi konventsioon <ref name="e_konv"></ref>(edaspidi Genfi konventsioon), mille artikli 24 lõike 1 kohaselt: Territoriaalmerega külgnevas avamere vööndis võib rannikuriik teha vajalikku kontrolli: (a) tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise ennetamiseks oma territooriumil või territoriaalmeres; (b) karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Normi sõnastusest jäeti välja samuti arutlusel olnud riigi turvalisuse kaitsmisega seotud kontrolliõigused ja eksklusiivse kalastamise õigused<ref name="Symonides"></ref>. Ühtlasi sätestati artikli 24 lõikega 2 külgvööndi maksimaalseks laiuseks 12 meremiili, kusjuures ette nähti külgvööndi sisaldumine territoriaalmeres, st külgvööndit ei kehtestatud territoriaalmerele lisaks <ref name="Law"></ref>. See tähendas ühtlasi, et kui territoriaalmere laiuseks oli määratud 12 meremiili, siis ei saanud külgvööndit enam kehtestada<ref name="Symonides"></ref>. Normi sõnastusest jäeti välja samuti arutlusel olnud riigi turvalisuse kaitsmisega seotud kontrolliõigused ja eksklusiivse kalastamise õigused<ref name="Symonides"></ref>. Just tollal kujunes välja kaks erinevat koolkonda. Neist esimest esindas Gerald Fitzmaurice, kes oli Suurbritannia esindaja 1958. aasta Genfi konverentsil ning kes tõlgendas antud normi kitsalt, olles seiskohalt, et kõnealune norm on olemuselt ja ulatuselt piiratud eelkõige rannikuriikide õigusega teostada külgvööndis kontrollifunktsiooni, aga mitte kehtestada seal oma riigi jurisdiktsiooni<ref name="Symonides"></ref>. Külgvöönd on G. Fitzmaurice'i hinnangul selgelt osa avamerest, millele algupäraselt kohaldatakse avamere kohta käivad sätted. Seejuures viitab Fitzmaurice ühtlasi Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni<ref name="LP"></ref> ettepanekule, mille kohaselt: „Seda tuleb järgida, ja see on oluline, et teiste riikide laevad ei ole külgvööndis asudes põhimõtteliselt rannikuriigi siseriikliku õiguse subjektid.“ Komisjoni ettepaneku kohaselt on rahvusvahelise praktika kohaselt lubatud, parem oleks isegi öelda, et selle alusel talutakse rannikuriigi poolt teatud piiratud kontrollifunktsiooni teostamist külgvööndis, võimaldamaks vältida võimalikku rikkumist rannikuriigi enda territooriumil või territoriaalmeres. Punktis (b) nimetatud karistamist saab tema hinnangul rakendada ainult väljuvatele alustele ja punktis (a) nimetatud ennetamist saab kohaldada üksnes sisenevatele alustele. Rannikuriik võib seejuures teostada külgvööndis vajalikku kontrolli, aga mitte (kriminaal)jurisdiktsiooni. Kontrolli põhieesmärk on ennetus<ref name="Ge"></ref>. Teine koolkond leidis aga, et rannikuriigil on õigus külgtsoonis mitte ainult rakendada ennetavaid meetmeid rikkumiste vältimiseks, vaid neil on ka õigus karistada oma jurisdiktsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest. Näiteks on Jaapani jurist ja Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kohtunik Shigreu Oda leidnud et G. Fizmaurice'i tõlgendus ei pruugi tingimata kattuda riikide varasema praktika või merevööndite doktriiniga, samuti ei eksisteeri mõistlikku poliitilist kaalutlust taoliseks kitsaks tõlgenduseks, eriti kuna Genfi konventsiooni mustandite uurimise tulemusena on selgunud, et artikli 24 lõplik sõnastus ei esinda täielikult konverentsil osalenud riikide seisukohti. Teine koolkond leidis aga, et rannikuriigil on õigus külgtsoonis mitte ainult rakendada ennetavaid meetmeid rikkumiste vältimiseks, vaid neil on ka õigus karistada oma jurisdiktsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest<ref name="Symonides"></ref>. Näiteks on Jaapani jurist ja Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kohtunik Shigreu Oda leidnud et G. Fizmaurice'i tõlgendus ei pruugi tingimata kattuda riikide varasema praktika või merevööndite doktriiniga, samuti ei eksisteeri mõistlikku poliitilist kaalutlust taoliseks kitsaks tõlgenduseks, eriti kuna Genfi konventsiooni mustandite uurimise tulemusena on selgunud, et artikli 24 lõplik sõnastus ei esinda täielikult konverentsil osalenud riikide seisukohti<ref name="Oda"></ref>. ==[[ÜRO mereõiguse konventsioon]]== [[1982]]. aastal võeti vastu [[ÜRO mereõiguse konventsioon]], mida loetakse merede ja ookeanide põhiseaduseks. Külgvöönd kehtestati konventsiooni artiklis 33. Olulisi muudatusi võrreldes Genfi konventsiooni artikli 24 sõnastusega oli kaks: (a) külgvööndi maksimaalset ulatust laiendati kuni 24 meremiilini; (b) külgvööndit ei määratleta avamere osana. Peamine põhjus, miks külgvööndit ei määratletud enam avamere osana, võis olla see, et rannikuriik võis kehtestada majandusvööndi, eksklusiivse kalastusvööndi või kalastamise kaitsevööndi, aga ta võis ka loobuda antud vööndite kehtestamisest, mis tähendab, et ta võis ka loobuda antud vööndite kehtestamisest, millisel juhul algabki avameri pärast territoriaalmerd.<ref name="Symonides"></ref> ==Jälitamisõigus== Mereõiguse eksperdi [[Alexander Lott]]i käsitluse kohaselt on ÜRO mereõiguse konventsiooni art 111 lõike 1 järgi külgvööndi kehtestamine oluline ka jälitamisõiguse (nn hot pursuit) seisukohast, võimaldades külgvööndis asuvat välisriigi laeva jälitama asuda juhul, kui rikutud õigusi, mille kaitseks on külgvöönd kehtestatud. Jälitamist saab Lotti seisukoha kohaselt külgvööndi kehtestamisel alustada lisaks sellele, kui välisriigi laev või mõni tema paatidest on jälitava riigi sisevetes või territoriaalmeres, ka juhul, kui alus asub külgvööndis; väljaspool territoriaalmerd või külgvööndit võib jälitamist jätkata ainult siis, kui seda ei ole katkestatud. Artikli 111 lõike 3 kohaselt lõppeb jälitamisõigus siis, kui jälitatav laev siseneb oma või kolmanda riigi territoriaalmerre. Territoriaalmeres või külgvööndis viibivale välisriigi laevale peatumiskorraldust andev laev ei pea ise asuma territoriaalmeres ega külgvööndis.<ref name="Lott"></ref> ==Külgvööndi praktiline väärtus tänapäeval== Mereõiguse asjatundja Heiki Lindpere hinnangul on erivööndi õigusliku staatuse küsimus siiani nii teoorias kui ka riikide praktikas küllaltki vaieldavaks osutunud. H. Lindpere hinnangul ei ole rannikuriigi õigus erivööndis mitte õigusloomealane, vaid õigusaktide täitmise kontrolli alane jurisdiktsioon. Mitte asjata ei ole tema hinnangul normis rõhutatult välja toodud, et nii õigusaktid kui ka nende rikkumised on otseselt rannikuriigi territooriumit, mitte erivööndit puudutavad. Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu ta ka prof. Abner Uustaliga, kes väidab: „Eristsoonides võivad kaldariigi spetsiaalsed laevad (tolli-, piirivalvelaevad) kinni pidada kõiki läbisõitvaid laevu, et kontrollida eritsoonides kehtestatud eeskirjade täitmist“<ref name="Lindpere"></ref>. Samas peab näiteks mereõiguse ekspert Alexander Lott külgvööndi arheoloogiliste esemete kaitse regulatsioonist tulenevalt külgvööndi kehtestamist Soome riigi poolt võimalikuks viisiks, kuidas kaitsta Estonia vrakki seal toime pandud rikkumiste eest selliste võõrriigi lipu all sõitvatelt laevadelt, mis jäävad erinevate rahvusvaheliste lepingute kaitsealast välja. A. Lott leiab, et võimalikuks lahenduseks oleks Soome riigi poolt külgvööndi laiendamine maksimaalse 24 meremiilini, mis kataks ka Estonia viimse puhkepaiga, ning võimaldaks kohaldada neile rikkumistele Soome karistusvõimu koostoimes jälitusõigusega<ref name="Lott"></ref>. ==Vaata ka== [[Pilt:Zonmar-et.svg|pisi| ]] *[[Mereõigus]] *[[Territoriaalmeri]] *[[Avameri]] *[[Siseveed]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mereõiguse">[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon] Jõustunud 25.09.2005. RT II 2005, 16, 48</ref> <ref name="Lott">[[A. Lott]]. Külgvööndi kehtestamine. – Kaunis, I, Lindpere, H, Lott, A. (2015) „Mereõiguse kodifitseerimise lähteülesanne“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihange. Tallinn: [[Consolato del Mare OÜ]], lk 189 - 191. Netis: https://web.archive.org/web/20200424065710/https://www.mkm.ee/sites/default/files/mereoiguse_revisjoni_lahteulesanne.pdf (19.11.2019)</ref> <ref name="Lindpere">[[Lindpere, H.]] (2003). Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn: [[Kirjastus Ilo]], lk 63-64</ref> <ref name="Lott_">[[Lott, Alexander]]. „Alexander Lott: Estonia vrakk on praegu täiesti kaitseta. Kas tohibki sukeldujaid karistada?“ Eesti Päevaleht, 30.09.2018. Netis: [https://epl.delfi.ee/arvamus/alexander-lott-estonia-vrakk-on-praegu-taiesti-kaitseta-kas-tohibki-sukeldujaid-karistada?id=87600523] (19.11.2019)</ref> <ref name="Noyes">[[Noyes, John E]]. (2000). Establishment of a 24-Mile US Contiguous Zone. Current Legal Developments: United States. [[International Journal of Marine and Coastal Law]], lk 269</ref> <ref name="Symonides">[[Symonides, Janusz]] (1989). Origin and Legal Essence of the Contiguous Zone. Notes and Comments. [[Ocean Development and International Law]], lk 203 - 207</ref> <ref name="Lott__">[[Lott, Alexander]]. (2018) The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage. International Straits of the World. Series Editor. [[Boston - Brill]]. lk 177</ref> <ref name="Ficken">[[Ficken, W. Ivan]] (1975). The 1935 Anti-Smuggling act applied to hovering narcotics smugglers beyond the contiguos zone: an assessment under international law“. [[University of Miami Law Review]], nr 29, issue 4, lk 100-701</ref> <ref name="e_konv">Konventsiooni nime ametlik tõlge eesti keelde sisaldub 10.03.1993. a vastu võetud merealapiiride seaduse §-s 2. Netis https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS (19.11.2019)</ref> <ref name="Law">The Law of the Sea (Jan 1959), lk 109</ref> <ref name="LP">ÜRO loomisega 1945.a läks rahvusvahelise õiguse kodifitseerimise ülesanne selle maailmaorganisatsiooni kätte. 1948.a valiti ÜRO Peassambleel 34 väljapaistavast juristist koosnev Rahvusvahelise Õiguse Komisjon, kelle ülesandeks sai mereõiguse alal avamere ja territoriaalmere õiguslikku režiimi käsitlevate konventsioonide eelnõude väljakirjutamine. Allikas: [[Lindpere, H]] (2003), lk 22</ref> <ref name="Ge">[[Fitzmaurice, Gerald]] (1959). Some Results of the Geneva Conference on the Law of the Sea: Part I--The Territorial Sea and Contiguous Zone and Related Topics, [[International and Comparative Law Quarterly]</ref> <ref name="Oda">[[Oda, Shigreu]] (1962). The Concept of the Contiguous Zone, [[International and Comparative Law Quarterly]]. International and Comparative Law Quarterly, nr 11, Issue 1, lk 158</ref> A. Lott. Külgvööndi kehtestamine. – Kaunis, I, Lindpere, H, Lott, A. (2015), lk 190-191 }} [[Kategooria:Merendus]] 5h5mbg89bw8tj1g8xvha3yqbfcaps9t Presokraatikud 0 76063 6175819 5436448 2022-08-09T12:09:59Z Morel 26171 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Eelsokraatikud''' ehk '''presokraatikud''' ehk '''Sokratese-eelsed filosoofid''' on tinglik nimetus [[filosoof]]idele, kes tegutsesid ajalooliselt "enne [[Sokrates]]t". Õigupoolest arvatakse presokraatikute hulka ka mõned Sokratese (osalt nooremad) kaasaegsed, keda Sokrates ei mõjutanud. Et mõiste tegelik sisu ei ole puhtkronoloogiline, siis on nimetuse (ja mõiste) kasutajatele ette heidetud, et nad peavad Sokratesele eelnevat filosoofia ajalugu eelnevaks etapiks filosoofia arengus Sokratese ja Platoni filosoofia poole: nimetus ise soosib varasema filosoofia lihtsustamist sellest vaatest lähtudes. ==Tuntumad eelsokraatikud ja nende koolkonnad== *[[Joonia koolkond]] **[[Mileetose koolkond]] ***[[Thales]] ***[[Anaximandros]] ***[[Anaximenes]] ***[[Archelaos (filosoof)|Archelaos]] **[[Herakleitos]] **[[Xenophanes]] *[[Pütaagorlased]] **[[Pythagoras]] **[[Archytas]] **[[Philolaos]] *[[Eleaadid]] **[[Parmenides]] **[[Zenon Eleast]] **[[Melissos]] *[[Empedokles]] *[[Atomistid]] **[[Leukippos]] **[[Demokritos]] *[[Anaxagoras]] *[[Pherekydes]] *[[Sofistid]] **[[Protagoras]] **[[Gorgias]] ==Vaata ka== *[[Seitse tarka]] *[[Füsioloogid]] *[[Sokraatikud]] ==Kirjandus== *K. Joel. ''Der Ursprung der Naturphilosophie aus dem Geiste der Mystik'', Jena [[1903]]. *Ritier, Preller. ''Historia critica philosophiae graecae'', 9. trükk [[1913]]. *Kafka. ''Die Vorsokratiker'', München [[1921]]. *K. Joel. ''Geschichte der antiken Philosophie'', l, Tübingen [[1921]]. *J. Stenzel. ''Die Metaphysik des Altertums'', München [[1931]]. *A. Rey. ''La jeunesse de la science grecque'', Paris [[1933]]. *A. Covotti. ''I presocratici'', Napoli [[1934]]. *H. Cherniss. ''Aristotle's Criticism of Presocratic Philosophy'', Baltimore [[1935]]; uustrükk New York 1964. *P. M. Schuhl. ''Essai sur la formation de la pensée grecque'', Paris [[1934]], 2. trükk [[1949]]. *W. Jaeger. ''Paideia'', 3 kd, Berlin [[1934]]–1947. Tõlge itaalia keelde Firenze 1936–1959. *A. Maddalena. ''Sulla cosmologia ionica da Talete ad Eraclito'', Padova [[1940]]. *O. Gigon. ''Der Ursprung der griechischen Philosophie. Von Hesiod bis Parmenides'', Basel 1945, 2. trükk 1968. *[[Giorgio Colli]]. ''La natura ama nascondersi'', [[1948]]. 2. trükk (toim E. Colli), Milano 1988. *W. Jaeger. ''The Theology of the Early Greek Philosophers'', Oxford [[1947]]. Tõlge itaalia keelde Firenze, 1961. *C. J. De Vogel. ''Greek Philosophy'', Leiden [[1950]]. *E. Paci. ''Storia del pensiero presocratico'', Torino [[1957]]. *G. S. Kirk, J. E. Raven. ''The Presocratic Philosophers. A Critical History with a Selection of Texts'', Cambridge [[1957]]; uustrükk 1984. *W. K. C. Guthrie. ''A History of Greek Philosophy'', 6 kd, Cambridge 1962–1981. *F. M. Cleve. ''The Giants of Pre-Sophistic Greek Philosophy'', The Hague [[1965]], 2 kd. *[[Hans-Georg Gadamer]] (toim). ''Um die Begriffswelt der Vorsokratiker'', Darmstadt 1968. *Mourelatos (toim). ''The Pre-Socratics'', Garden City (N.Y.) [[1974]]. *G. Reale. ''Storia della filosofia antica'', Milano [[1975]], 5. trükk 1987, kd l, lk 43–281. *J. Barnes. ''The Presocratic Philosophers'', London, 1979, 2 kd. * [[Klaus Held]]. ''Heraklit, Parmenides und der Anfang von Philosophie und Wissenschaft. Eine phänomenologische Besinnung'', Berlin/New York [[1980]], ISBN 3-11-007962-3. *A. Capizzi. ''La Repubblica Cosmica'', Roma [[1982]]. ==Välislingid== *[https://antiik.ut.ee/eelsokraatik/ Eelsokraatikute fragmente eesti keeles] [[Kategooria:Sokratese-eelsed filosoofid‎| ]] gwc5q1tnao6p3i10j3ktqv0qowbna5y Eesti peaminister 0 77902 6175888 6162992 2022-08-09T15:00:17Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Peaminister | ametis = [[Kaja Kallas]] | pilt = Kaja Kallas (crop).jpg | ametisalates = 26. jaanuarist 2021 | asukoht = [[Tallinn]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Konstantin Päts]] | üksus = [[Vabariigi Valitsus]] | moodustatud = 12. november 1918 | palk = 7303 eurot kuus (2022) | tüüp = [[Valitsusjuht]] | dokument = [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)| Eesti Vabariigi põhiseadus]] }} {{EestiPoliitika}} '''Peaminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine. Peaminister juhib valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/peaminister-ministrid/peaminister/kaja-kallas|pealkiri=Peaministri ametist|väljaanne=valitsus.ee|vaadatud=19.06.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220615074942/https://www.valitsus.ee/peaminister-ministrid/peaminister/kaja-kallas|arhiivimisaeg=15.06.2022}}</ref> Peaminister ei ole põhiseaduslik institutsioon või kõrgem riigiorgan, ta on Vabariigi Valitsuse kui ühe põhiseadusliku institutsiooni juht. Peaminister ei juhi ühtegi ministeeriumi. Peaministri tegevuse toetamiseks on [[Riigikantselei|Riigikantseleis]] [[peaministri büroo]], mille koosseisu kuuluvad peaministri nõunikud ja abid. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014074|pealkiri=Riigikantselei põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=19.06.2022}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/127122013033|pealkiri=Vabariigi Valitsuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=19.06.2022}}</ref> Alates 26. jaanuarist 2021 on Eesti Vabariigi peaminister [[Kaja Kallas]]. == Ajalugu == Esimest korda kandis Eesti valitsusjuht peaministri nimetust 12. novembril 1918, kui moodustati teine [[Ajutine valitsus|Ajutine Valitsus]]. Esimeseks Eesti peaministriks sai [[Konstantin Päts]]. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] peaministri institutsiooni ei olnud. Valitsust juhtis [[riigivanem]], kes täitis ka riigipea ülesandeid. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseaduse]] järgi juhtis valitsust peaminister, kellel pidi olema riigivanema ja riigikogu usaldus. [[1934. aasta riigipööre|1934. aasta riigipöörde]] järel täitis Konstantin Päts nii riigivanema kui ka peaministri ülesandeid. 1937–1938 täitis Päts riigipea ja valitsusjuhi kohustusi [[riigihoidja]] ametinimetusega. Peaminister juhtis valitsust ka vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusele]], kuid allus endiselt riigipeale, keda nimetati nüüd presidendiks. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal juhtis [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti eksiilvalitsust]] [[peaministri asetäitja]], kuna peaminister pidi täitma presidendi kohustusi. Pärast Eesti taasiseseisvumist asus peaministri kohusetäitjaks [[Edgar Savisaar]]. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt juhib Vabariigi Valitsust peaminister, kellel peab olema vaid [[riigikogu]] usaldus. Presidendil ei ole võimalik peaministrit ametist tagasi kutsuda. == Ametisse astumine == Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast [[Eesti valitsus|valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti president|president]]. [[Riigikogu]] annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=19.06.2022}}</ref> Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.<ref name=":2" /> Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.<ref name=":2" /> Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.<ref name=":2" /> == Peaministri tagasiastumine == Peaminister astub tagasi, kui: * ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]] otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates, * peaministri volitused lõpevad tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, * peaminister võib astuda tagasi ka omal algatusel, tehes oma otsuse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil.<ref name=":1" /> Peaministri tagasiastumise korral astub kogu Vabariigi Valitsus ametist tagasi.<ref name=":1" /> == Peaministri pädevus == Vastavalt [[Vabariigi Valitsuse seadus|Vabariigi Valitsuse seadusele]] peaminister: * juhatab valitsuse istungeid, * kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, * nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta, * teeb Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel [[Eesti president|Vabariigi Presidendile]] ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, * esindab valitsust kohtus või annab volituse valitsuse esindamiseks kohtus, * juhib Eesti seisukohtade kujundamist [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus, * täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduse]] ja seadustega.<ref name=":1" /> == Eesti peaministrite loend == '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#007557|[[Rahvarinne]] / [[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] / [[Isamaaliit]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#04427C|[[Erakond Res Publica]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus !Koalitsioon !Parlament !President |- ! colspan="11" |'''Esimest [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutist Valitsust]] (1918) juhtis Ministrite Nõukogu esimees.''' |- | rowspan="2" style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''-''' | rowspan="2" |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] | rowspan="2" |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> | rowspan="2" |[[12. november]] [[1918]] | rowspan="2" |[[8. mai]] [[1919]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=05|aasta=1918|kuu=11|päev=12|päev2=8}} | rowspan="2" |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |[[Eesti Maarahva Liit|EML]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]](+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]){{Ref|a|[a]}} | rowspan="2" |[[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] | rowspan="7" |''Puudub'' |- |[[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]] |[[Eesti Maarahva Liit|EML]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]](+[[Saksa Erakond Eestimaal|SEE]]+[[Vene Kodanikkude Kogu|VKK]]){{Ref|b|[b]}} |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' |[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]](+[[Eesti Rahvaerakond|RE]]){{Ref|c|[c]}} | rowspan="5" |[[Asutav Kogu]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''2''' |[[Fail:Jaan_Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]+[[Eesti Tööerakond|TE]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''3''' |[[Fail:Ado_Birk.jpg|115x115px]] |[[Ado Birk|'''Ado Birk''']] <small>(1883–1942)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[30. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=30}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Ado Birki valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]]+[[Eesti Tööerakond|TE]]+[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''4''' |[[Fail:Jaan_Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[30. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=30|päev2=26}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |[[Eesti Rahvaerakond|RE]] |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''5''' |[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[21. detsember]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=12|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=21}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |[[Eesti Tööerakond|TE]] |- ! colspan="11" |1920 – 1934 juhtis Eesti valitsust [[Riigivanem]]. |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''6''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. jaanuar]] [[1934]] |[[3. september]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=09|aasta=1934|kuu=01|päev=24|päev2=3}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |''Parteid keelatud'' |[[V Riigikogu]] |[[Konstantin Päts]] ([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]) |- ! colspan="11" |1937 – 1938 juhtis Eesti valitsust [[Riigihoidja]]. |- | rowspan="2" style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | rowspan="2" |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Kaarel Eenpalu|'''Kaarel Eenpalu''']] <small>(1888–1942)</small>(kohusetäitja) |[[21. aprill]] [[1938]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1938|kuu=04|päev=21|päev2=9}} | rowspan="2" |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] | rowspan="2" |''Parteid keelatud'' | rowspan="3" |[[I Riigivolikogu]] [[I Riiginõukogu]] | rowspan="3" |[[Konstantin Päts]] |- |[[Kaarel Eenpalu|'''Kaarel Eenpalu''']] <small>(1888–1942)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1939|kuu2=10|aasta=1938|kuu=05|päev=9|päev2=12}} |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' |[[Fail:Jüri_Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] <small>(1890–1945)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]]{{Ref|d|[d]}} |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}} |parteitu |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |''Parteid keelatud'' |- ! colspan="11" |Okupatsiooni ajal 1940 – 1944 oli peaministri ametikoht täitmata. |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Otto_Tief.jpg|100x100px]] |'''[[Otto Tief]]'''{{Ref|e|[e]}} <small>(1889–1976)</small> (peaministri asetäitja) |[[18. september]] [[1944]] |[[12. jaanuar]] [[1953]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1953|kuu2=01|aasta=1944|kuu=09|päev=18|päev2=12}} |parteitu |[[Otto Tiefi valitsus]] |''Puudub'' | rowspan="7" |''Puudub'' |[[Jüri Uluots]] ([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Johannes Sikkar|'''Johannes Sikkar''']] <small>(1897–1960)</small> (peaministri asetäitja) |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[22. august]] [[1960]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1960|kuu2=08|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=22}} |parteitu | rowspan="2" |[[Johannes Sikkari valitsus]] |''Puudub'' | rowspan="3" |[[August Rei]] ([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] <small>(1896–1991)</small> (peaministri asetäitja) |[[22. august]] [[1960]] |[[1. jaanuar]] [[1962]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1962|kuu2=01|aasta=1960|kuu=08|päev=22|päev2=1}} |parteitu |''Puudub'' |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Aleksander Warma|'''Aleksander Warma''']] <small>(1890–1970)</small> (peaministri asetäitja) |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[29. märts]] [[1963]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1963|kuu2=03|aasta=1962|kuu=01|päev=1|päev2=29}} |parteitu |[[Aleksander Warma valitsus]] |''Puudub'' |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] <small>(1896–1991)</small> (peaministri asetäitja) |[[2. aprill]] [[1963]] |[[23. detsember]] [[1970]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1970|kuu2=12|aasta=1963|kuu=04|päev=2|päev2=23}} |parteitu |[[Tõnis Kindi valitsus]] |''Puudub'' |[[Aleksander Warma]] ([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] <small>(1911–2004)</small> (peaministri asetäitja) |[[8. mai]] [[1971]] |[[1. märts]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1990|kuu2=03|aasta=1971|kuu=05|päev=8|päev2=1}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |''Puudub'' |[[Tõnis Kint]] ([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Enno Penno|'''Enno Penno''']] <small>(1930–2016)</small> (peaministri asetäitja) |[[1. märts]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1990|kuu=03|päev=1|päev2=15}} |parteitu |[[Enno Penno valitsus]] |''Puudub'' |[[Heinrich Mark]] ([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]) |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;"|'''-''' |[[Fail:Edgar Savisaar (1992) (417648 ERM Fk3051 17387 417648).jpg|100x100px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(s. 1950)</small> (kohusetäitja) |[[20. august]] [[1991]] |[[29. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1991|kuu=08|päev=20|päev2=29}} |[[Rahvarinne]] |[[Edgar Savisaare valitsus]] |parteideülene | rowspan="2" |[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] | rowspan="2" |[[Arnold Rüütel]] ([[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees) |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Tiit_Vähi_teisel_Arvamusfestivalil_Narvas.jpg|104x104px]] |[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']] <small>(s. 1947)</small> (kohusetäitja) |[[29. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=29|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |parteideülene |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;"|'''9''' |[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |[[Valimisliit Isamaa|I]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|M]]+[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] | rowspan="2" |[[VII Riigikogu]] | rowspan="6" |[[Lennart Meri]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;"|'''10''' |[[Fail:Andres_Tarand_12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Mõõdukad]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |[[Mõõdukad|M]]+[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]+[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]+[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]] |- | rowspan="2" style="background-color:#F0953A;"|'''11''' | rowspan="2" |[[Fail:Tiit_Vähi_teisel_Arvamusfestivalil_Narvas.jpg|104x104px]] | rowspan="2" |[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']] <small>(s. 1947)</small> | rowspan="2" |[[17. aprill]] [[1995]] | rowspan="2" |[[17. märts]] [[1997]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=17}} | rowspan="2" |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]+[[Eesti Keskerakond|KE]] | rowspan="3" |[[VIII Riigikogu]] |- |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]](+[[Eesti Reformierakond|RE]]/[[Arengupartei|AP]]){{Ref|f|[f]}} |- |style="background-color:#F0953A;"|'''12''' |[[Fail:Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped).jpg|96x96px]] |[[Mart Siimann|'''Mart Siimann''']] <small>(s. 1946)</small> |[[17. märts]] [[1997]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1997|kuu=03|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]+[[Arengupartei|AP]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;"|'''13''' |[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |[[Erakond Isamaaliit|IL]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Mõõdukad|M]] | rowspan="2" |[[IX Riigikogu]] |- |style="background-color:#FFE200;"|'''14''' |[[Fail:Siim_Kallas_2013_(cropped).JPG|96x96px]] |[[Siim Kallas|'''Siim Kallas''']] <small>(s. 1948)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eesti Keskerakond|KE]] | rowspan="3" |[[Arnold Rüütel]] |- |style="background-color:#04427C;color:#FFFFFF;"|'''15''' |[[Fail:Juhan-Parts.jpg|103x103px]] |[[Juhan Parts|'''Juhan Parts''']] <small>(s. 1966)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Erakond Res Publica]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |[[Erakond Res Publica|RP]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eestimaa Rahvaliit|RL]] | rowspan="2" |[[X Riigikogu]] |- | rowspan="3" style="background-color:#FFE200;"|'''16''' | rowspan="3" |[[Fail:Portrait_Andrus_Ansip.jpg|103x103px]] | rowspan="3" |[[Andrus Ansip|'''Andrus Ansip''']] <small>(s. 1956)</small> | rowspan="3" |[[13. aprill]] [[2005]] | rowspan="3" |[[26. märts]] [[2014]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2014|kuu2=03|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=26}} | rowspan="3" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Eestimaa Rahvaliit|RL]] |- |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]](+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]){{Ref|g|[g]}} |[[XI Riigikogu]] | rowspan="4" |[[Toomas Hendrik Ilves]] |- |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | rowspan="2" |[[XII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#FFE200;"|'''17''' | rowspan="2" |[[Fail:RE_Taavi_Rõivas.jpg|103x103px]] | rowspan="2" |[[Taavi Rõivas|'''Taavi Rõivas''']] <small>(s. 1979)</small> | rowspan="2" |[[26. märts]] [[2014]] | rowspan="2" |[[23. november]] [[2016]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2016|kuu2=11|aasta=2014|kuu=03|päev=26|päev2=23}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | rowspan="2" |[[XIII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;"|'''18''' | rowspan="2" |[[Fail:Jüri_Ratas_2017-05.jpg|100x100px]] | rowspan="2" |[[Jüri Ratas|'''Jüri Ratas''']] <small>(s. 1978)</small> | rowspan="2" |[[23. november]] [[2016]] | rowspan="2" |[[26. jaanuar]] [[2021]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=01|aasta=2016|kuu=11|päev=23|päev2=26}} | rowspan="2" |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]+[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | rowspan="3" |[[Kersti Kaljulaid]] |- |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |[[Eesti Keskerakond|KE]]+[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Isamaa Erakond|I]] | rowspan="3" |[[XIV Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#FFE200;" |'''19''' | rowspan="2" |[[Fail:Kaja_Kallas_(cropped).jpg|89x89px]] | rowspan="2" |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] <small>(s. 1977)</small> | rowspan="2" |[[26. jaanuar]] [[2021]] | rowspan="2" |''Ametis'' | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]](+[[Eesti Keskerakond|KE]]){{Ref|h|[h]}} |- |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |[[Eesti Reformierakond|RE]]+[[Isamaa Erakond|I]]+[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |[[Alar Karis]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] liitus koalitsiooniga 16. novembril 1918. * {{Märkus|b|[b]}}[[Saksa Erakond Eestimaal]] liitus valitsusega 28. novembril 1918. [[Vene Kodanikkude Kogu]] liitus valitsusega 28. veebruaril 1919. * {{Märkus|c|[c]}}[[Eesti Rahvaerakond]] lahkus valitsusest 20. septembril 1919. * {{Märkus|d|[d]}}Kuna [[Johannes Varese valitsus]] nimetati ametisse [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt põhiseaduse vastaselt, siis seaduslikult lõppesid Uluotsa valitsuse volitused [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi valitsuse]] ametisse astumisel 18. septembril 1944. * {{Märkus|e|[e]}}Jäi okupeeritud Eestisse, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vang alates 10. oktoobrist 1944. * {{Märkus|f|[f]}}[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] lahkus valitsusest 1. detsembril 1996. [[Arengupartei]] liitus koalitsiooniga 9. detsembril 1996. * {{Märkus|g|[g]}}[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] lahkus valitsusest 21. mail 2009. * {{Märkus|h|[h]}}[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] lahkus valitsusest 3. juunil 2022. == Vaata ka == {{commonskat|Prime ministers of Estonia}} *[[Eesti valitsusjuhtide loend]] *[[Riigivanem]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] == Viited == <references /> {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti peaministrid| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] qlfloe7rhxyf7pxxvkyptgi8eicmbmr Boney M. 0 86871 6175860 6171284 2022-08-09T13:20:40Z 195.50.219.203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boney M 1981.jpg|pisi|Boney M. (1981)]] '''Boney M.''' on [[popmuusika|pop]]- ja [[disko]]grupp, mis loodi [[1975]]. aastal [[Lääne-Saksamaa]]l. 1974. aasta detsembris lindistas Frank Farian laulu "Baby Do You Wanna Bump", kus ta ise laulis sügava häälega. Kui singel välja anti, oli selle autoriks märgitud Boney M. Farian ise tuli sellele ideele, kui ta juhtus telerist nägema Austraalia krimisarja nimega Boney. Laul jõudis Belgia (Flandria) edetabelis 8. ja Hollandis 12. kohale, mispeale otsustas Farian luua tõelise ansambli, palgata esitajaid teleesituste jaoks. Ta valis liikmeteks [[Montserrat]]'st pärit Maizie Williamsi, [[Aruba|arubalase]] Bobby Farrelli ning [[Jamaica|jamaicalanna]] Marcia Barretti, kes tõi kaasa ka kaasmaalase Liz Mitchelli. Lindistustel tegi Farian järelduse, et Maizie Williamsi hääl ei sobinud hästi stuudiolindistusteks ja ka proovilindistus Bobby Farrelliga ([[Bob Marley]] lugu "No Woman No Cry") ei jätnud Farianile sügavat muljet, mispeale otsustas ta edaspidi lindistada koos Liz Williamsi ja Marcia Barrettiga, meeshäält tegi ta ise. Ansambli esimene album "Take the Heat off Me" lasti välja 28. juunil 1976, sisaldades singleid "Sunny" ja "Daddy Cool". Albumi algus oli aeglane, kuid ansambel esines palju diskodel, klubides ja isegi laatadel, et endale nime teha. Lõpuks õnnestus neil saavutada teleesinemine Radio Bremeni muusikasaates Musikladen, kus nad esinesid 18. septembril 1976 kell 22, lauldes "Daddy Cool"i. Laul vallutas kiiresti Euroopa edetabelid, ka albumi teine singel "Sunny" oli edukas. Album tuli Lääne-Saksamaa edetabelis teiseks, Suurbritannias 40. kohale. Ka ansambli teine album "Love for Sale" (2. mai 1977) oli edukas, jõudes Lääne-Saksamaa edetabeli tippu ja Suurbritannias 13. kohale. Albumil oli kaks hittlugu - "Ma Baker" ja "Belfast". 1978 oli bändi tippaasta - 7. juunil 1978 anti välja kolmas album "Nightflight to Venus", mis tuli Lääne-Saksamaa ja Suurbritannia edetabelite tippu hittidega "Rivers of Babylon/Brown Girl in the Ring" ja "Rasputin". "Rivers of Babylon" saavutas ka ansambli parima tulemuse [[Billboard Hot 100]] edetabelis, tulles 30. kohale. Ka samal aastal lindistatud albumiväline "Mary's Boy Child/Oh My Lord" oli edukas, tulles Suurbritannia edetabelis 1978. aasta jõuluhitiks. Lisaks esines ansambel ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], kuid lugu "Rasputin" NL-is välja ei antud sõnade tõttu. Polnud saladus, et Bobby Farrell ei laulnud kunagi ansambli stuudiolindistustel, kuid 1978. aasta Saksa teismelisajakirja ''Bravo'' intervjuus Farianiga tunnistas too, et ka Maizie Williams ei laulnud stuudiolindistustel, kuna tema hääl polnud selleks sobilik. Kuna see oli 1970. aastate lõpu diskoartistide puhul tavaline, ei huvitanud see peaaegu kedagi - võrreldes Fariani hilisema projekti [[Milli Vanilli|Milli Vanilliga]] 1990. aastal. Kuigi stuudiolindistustel laulsid ainult Liz Mitchell ja Marcia Barrett, siis avalikel esinemistel laulsid kõik neli. 26. märtsil 1979 lasti välja albumiväline singel "Hooray! Hooray! It’s a Holi-Holiday", mis tuli Lääne-Saksa edetabelis 4. ja Suurbritannias 3. kohale. 21. septembril välja lastud neljas album "Oceans of Fantasy" jõudis jällegi Lääne-Saksa ja Suurbritannia edetabelite tippu. Singlitest jõudis "Gotta Go Home"/"El Lute" uuesti Lääne-Saksa edetabelite tippu, kuid Suurbritannias jäi 12. kohale; samas "I'm Born Again"/"Bahama Mama" tuli vastavalt 7. ja 35. kohale. Kümnendivahetusel oli Boney M. täht kustumas, samas veebruaris 1980 välja lastud kogumikalbum "The Magic of Boney M. – 20 Golden Hits" oli veel edukas, tulles Lääne-Saksa edetabelis 2. ja Suurbritannias 1. kohale. 1979. aasta lõpus teatas Farian, et ansambel läheb vaheajale, kuid juba kevadel 1980 algasid järgmise albumi lindistamine. Viies album, "Boonoonoonoos" pidi välja tulema novembris 1980, kuid lindistused venisid ja lõpuks lasti album välja alles 28. septembril 1981. Selleks ajaks oli aga disko populaarsus hääbunud, Suurbritannia edetabelist jäi album välja ja ka Lääne-Saksamaal pidi leppima 15. kohaga. Albumi kaks singlit, "Consuela Biaz"/"Malaika" ja "We Kill the World"/"Boonoonoonoos" jäid Lääne-Saksa edetabeli esikümnest välja, tulles vastavalt 13. ja 12. kohale. Sama aasta lõpus vallandati ka Bobby Farrell probleemide tõttu Farianiga, tema vahetas välja ghanalane Reggie Tsiboe. Siiski polnud ansambli järgmistel singlitel edu, ning veebruaris 1984 välja antud kuues album "Ten Thousand Lightyears" jõudis Lääne-Saksa edetabelis vaid 23. kohale. Oktoobris 1984 välja antud "Happy Song", mis oli kaver itaalia ansambli Baby's Gang laulust, oli juba edukam, tulles seitsmendaks ja märkis Bobby Farrelli tagasitulekut. 1985. aastaks oli Farian juba grupi vastu huvi kaotamas, ansambli viimane stuudioalbum, 15. oktoobril 1985 välja lastud "Eye Dance" ei jõudnudki Lääne-Saksa edetabelisse ning sai ka kriitikutelt negatiivseid hinnanguid. Albumi kaks singlit - "My Cherie Amour" ja "Young, Free and Single" ei saavutanud paremat vastavalt 55. ja 48. kohast. Ka grupi senised kaks pealauljat - Liz Mitchell ja Marcia Barrett olid albumil jäänud tahaplaanile, seal laulis nüüd rohkem Reggie Tsiboe koos sessioonimuusikutega. Peale albumi ebaedu tegutses ansambel koos viimast korda 1986. aasta alguses, tähistades koos Farianiga ansambli 10. tegutsemisaastat, seejärel mindi lahku. Bobby Farrell suri 30. detsembril 2010 Sankt Peterburgis Venemaal. ==Koosseis== *[[Frank Farian]] *[[Liz Mitchell]] (1976–) *[[Marcia Barrett]] (1976–) *[[Maizie Williams]] (1975–) *[[Bobby Farrell]] (1976–82, 1984–2010) *[[Reggie Tsiboe]] (1982–1986, 1989–1990) [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] [[Kategooria:Popansamblid]] n05u98ilwh664g8i8uq7pbzo57ads3q Nashville 0 90494 6175986 6118344 2022-08-09T20:19:46Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on linnast Tennessee osariigis USA-s; teiste tähenduste kohta vaata [[Nashville (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Nashville | hääldus = n'äšvil | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Nashville | lipp = Flag of Nashville, Tennessee.png | lipu_link = [[Nashville'i lipp]] | vapp = Seal of Nashville, Tennessee.png | vapi_link = Pitsat | pilt = | pindala = 1362,5 | elanikke = 715 884 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Nashville''' on linn [[USA]]-s, [[Tennessee]] osariigi pealinn ja rahvaarvult suurim linn. Linn asub [[Cumberlandi jõgi|Cumberlandi jõe]] ääres [[Davidsoni maakond|Davidsoni maakonnas]]. 1963. aastal ühines Nashville Davidsoni maakonnaga [[Konsolideeritud linnmaakond|konsolideeritud linnmaakonnaks]], moodustades omavalitsus- ja haldusüksuse "Metropolitan Government of Nashville and Davidson County". Nashville'i peetakse [[kantrimuusika]] pealinnaks. Ingliskeelne hüüdnimi on ''Music City USA'' ('USA muusikalinn'). Linnas tegutseb palju plaadifirmasid ja helistuudioid, samuti [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall|Kantrimuusika Kuulsuste Hall ja muuseum]]. == Ajalugu == Linn on asutatud [[1779]]. aastal. Linnaõigused sai see 1806. aastal. Tennessee osariigi pealinnaks sai Nashville [[1843]]. aastal. == Haridus == Linnas tegutseb arvukalt kõrgkoole, neist tuntumad on [[Tennessee Osariigi Ülikool]] ja [[Vanderbilti Ülikool]]. == Sport == [[Ameerika jalgpall]]is esindab linna [[Tennessee Titans]]. Meeskond alustas 1960. aastal mängimist nime alla Houston Oilers, kuid kolis 1990ndatel ümber Tennessee osariiki ja muutis nime. Kohalik jäähokiklubi on [[Nashville Predators]]. Nende kodusaaliks on [[Bridgestone Arena]]. Linna esindusmeeskond jalgpallis on [[Nashville SC]], kes peab oma kodumänge [[Geodis Park]] staadionil. Linnas tegutseb ka pesapalliklubi [[Nashville Sounds]]. == Sõpruslinnad == <ref>[https://www.scnashville.org/sister-cities.html Sister Cities]. scnashville.org. Vaadatud 9.8.2022</ref> {{veerud}} * {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Belfast]], [[Põhja-Iirimaa]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Caen]], [[Prantsusmaa]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]], [[Kanada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kamakura]], [[Jaapan]] {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Magdeburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Mendoza]], [[Argentina]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tamworth]], [[Austraalia]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Taiyuan]], [[Hiina]] {{veerud-lõpp}} [[Pilt:Nashville panorama.jpg|pisi|center|800px|Nashville'i panoraam]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} * [http://www.nashville.gov/ Linna koduleht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:nashville| ]] [[Kategooria:Tennessee linnad]] 4dg7s45heamx9jy750r74is6s5qnqos Ivari Padar 0 90528 6176102 6048564 2022-08-10T10:19:32Z Eluonilus 108265 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi= Ivari Padar | pildi nimi= Ivari Padar MEP 01.JPG | amet= [[Eesti põllumajandusminister]] | ametiajaalgus= [[7. aprill]] [[2014]] | ametiajalõpp= [[9. aprill]] [[2015]] | eelmine= [[Andres Anvelt]] | järgmine= [[Urmas Kruuse]] (maaeluminister) | amet2= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2= [[14. juuli]] [[2009]] | ametiajalõpp2= [[6. aprill]] [[2014]] | eelmine2= | järgmine2= | amet3= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3= [[22. mai]] [[2009]] | ametiajalõpp3= [[10. juuli]] [[2009]] | eelmine3= | järgmine3= | amet4= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees | ametiajaalgus4= [[2003]] | ametiajalõpp4= [[2009]] | eelmine4= [[Toomas-Hendrik Ilves]] | järgmine4= [[Jüri Pihl]] | amet5= [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus5= [[5. aprill]] [[2007]] | ametiajalõpp5= [[21. mai]] [[2009]] | eelmine5= [[Aivar Sõerd]] | järgmine5= [[Jürgen Ligi]] | amet6= Riigikogu liige | ametiajaalgus6= [[2003]] | ametiajalõpp6= [[2007]] | eelmine6= | järgmine6= | amet7= [[Eesti põllumajandusminister]] | ametiajaalgus7= [[25. märts]] [[1999]] | ametiajalõpp7= [[28. jaanuar]] [[2002]] | eelmine7= [[Andres Varik]] | järgmine7= [[Jaanus Marrandi]] | amet8= | ametiajaalgus8= | ametiajalõpp8= | eelmine8= | järgmine8= | sünnikuupäev= {{süv|1965|03|12|df=y}} | sünnikoht= [[Navi]], Võrumaa, Eesti | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] }} '''Ivari Padar''' (sündinud [[12. märts]]il [[1965]] [[Navi]]l) on Eesti poliitik, Riigikogu liige ja endine minister. Aastatel [[1999]]–2002 oli Padar [[Eesti põllumajandusminister]] Mart Laari juhitud valitsuses. Aastatel [[2002]]–[[2009]] oli Padar [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (esialgu Mõõdukate) esimees. 2002–2005 oli ta Võru Linnavolikogu liige sealhulgas 2002–2003 volikogu esimees. 2003. aastal kandideeris ta Võru-, Valga- ja Põlvamaal Riigikokku ja osutus valituks. Padar kogus 5253 häält, mis oli nii üle Eesti tema erakonna kui ka valimisringkonna parim tulemus. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] osutus ta valituks, kuid loobus mandaadist. Ta oli [[5. aprill]]il [[2007]] ametisse astunud [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teise valitsuse]] rahandusminister [[21. mai]]ni [[2009]]. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] oli ta SDE esinumber ja osutus valituks. Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] ning osutus 3227 häälega valituks, kuid jätkas Euroopa Parlamendi liikmena. Tema asemel asus [[XII Riigikogu]] koosseisus tööle [[Rein Randver]]. 7. aprillil 2014 lahkus ta Euroopa Parlamendist, et asuda [[Taavi Rõivas]]e valitsuses [[Eesti põllumajandusminister|põllumajandusministriks]]. 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Padar Võru, Valga ja Põlva valimisringkonnast 3992 häält ja osutus valituks. Kuni 2016. aasta detsembrini oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees, 2017. aastal juhtis Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 1457 häälega ringkonnamandaadi ning on praegu Riigikogu maaelukomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige. == Haridus == *[[1984]] [[Võru Tööstustehnikum]] *[[1991|1987]]–[[1995]] [[Tartu Ülikool]], filosoofiateaduskond (ajalugu) == Töökäik == [[Pilt:Ivari Padar at Laulupidu cropped.jpg|pisi|Ivari Padar [[XXV üldlaulupidu|laulupeol]] (2009)]] *1984 Võru Piimatoodete Kombinaadi transporditööline *1988–1990 Võru Remondi- ja Ehitusjaoskonna puusepp *1990–1991 Võru 2. 9-klassilise Kooli õpetaja *1993–1994 Võru abilinnapea *1994–1995 Võrumaa Talupidajate Liidu tegevesimees *1995–1997 [[Rahandusministeerium]]i kantsleri abi *1997–1999 ASi [[HT Hulgi]] peadirektor *[[1999]]–2002 põllumajandusminister *[[2002]]–2003 AS [[Tallink]] Duty Free nõunik *[[2003]]–2007 [[X Riigikogu]] koosseisu liige *[[2007]]–2009 rahandusminister *[[2009]] [[XI Riigikogu]] koosseisu liige *2009–2014 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige *2014–2015 põllumajandusminister *2015. aasta märtsist [[XIII Riigikogu]] koosseisu liige *2019. aasta märtsist [[XIV Riigikogu]] koosseisu liige ==Tunnustus== *[[2008]] – [[pressisõber]] *[[2011]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] *2016 – mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht ==Isiklikku== Ivari Padar on teist korda abielus. Tal on esimesest abielust tütar ja poeg. Ivari Padar valdab [[Võru keel|võru keelt]] ning on osalenud võru kultuurielus muuhulgas võru keele eestkõnelejana<ref>{{Netiviide|url=https://www.sotsid.ee/ivari-padar-ulistas-voro-kiilt/|pealkiri=Ivari Padar ülistas võro kiilt|väljaanne=Sotsiaaldemokraadid|aeg=7. detsember 2021|vaadatud=10.08.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://umaleht.ee/article/voro-keele-iistkonoloja-padari-ivari-kuts-ules-joulusalmo-saatma/|pealkiri=Võro keele iistkõnõlõja Padari Ivari kuts üles joulusalmõ saatma|väljaanne=Uma Leht|aeg=16. detsember 2021|vaadatud=10.08.2022}}</ref>. == Liikmesus == * Eesti Grilliliidu auliige * Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi auliige * MTÜ Eesti Noortalunikud auliige * Võrumaa Talupidajate Liidu liige * Navi külaseltsi liige == Välislingid == * [http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=54000 Riigikogu liikme veebileht] * [[Priit Pullerits]]: [http://www.postimees.ee/?id=41483 Kuberner Padar, ilma karjata], Arter, 18. oktoober 2008 * [[Hanneli Rudi]]. [http://www.postimees.ee/?id=57108 Pressisõbral pole salanippi ajakirjanikega suhtlemiseks], Postimees, 10. detsember 2008 * [[Rein Sikk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453340 Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler] EPL, 27. detsember 2008 * [[Peeter Ernits]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/31/intervjuu/4100-ivari-padar-parema-meelega-istuksin-siin-navil Ivari Padar: Parema meelega istuksin siin Navil] Maaleht, 31. detsember 2008 * [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455443 Erakonna juhatus toetas Padarit sotside esinumbrina eurovalimistel] EPL, 19. jaanuar 2009 * [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/312498 Ivari Padar pageb raske ministritöö eest Brüsselisse?] Õhtuleht, 20. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=71723 Padar: euro saavutamiseks tuleb loobuda mõnest lubadusest] Postimees, 20. jaanuar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/459418 Ivari Padar: Tabude murdmise aeg] EPL, 19. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=124188 Ivari Padar: neli nõuannet uuele rahandusministrile] Postimees, 27. mai 2009 * [[Mait Ots]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15928 Padar Brüsselis – pissiv koer on veel nägemata], Maaleht, 29. oktoober 2009 * {{ESBL|Ivari_Padar}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Varik]] | nimi=[[Eesti põllumajandusminister]] | aeg=[[1999]]–[[2002]]| järgnev=[[Jaanus Marrandi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aivar Sõerd]] | nimi=[[Eesti rahandusminister]] | aeg=[[2007]]–[[2009]] | järgnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees | aeg=[[2002]]–[[2009]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti põllumajandusminister]]| aeg=[[2014]]–[[2015]]| järgnev=[[Urmas Kruuse]] (maaeluminister) }} {{lõpp}} {{mall:XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Padar, Ivari}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] lv1qnekepweioxoynpbneiv2kberan9 6176106 6176102 2022-08-10T10:21:23Z Eluonilus 108265 Vormistus. Lause Ivari Padari võru keele mõistmise ning kultuurielus osalemise kohta. wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi= Ivari Padar | pildi nimi= Ivari Padar MEP 01.JPG | amet= [[Eesti põllumajandusminister]] | ametiajaalgus= [[7. aprill]] [[2014]] | ametiajalõpp= [[9. aprill]] [[2015]] | eelmine= [[Andres Anvelt]] | järgmine= [[Urmas Kruuse]] (maaeluminister) | amet2= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2= [[14. juuli]] [[2009]] | ametiajalõpp2= [[6. aprill]] [[2014]] | eelmine2= | järgmine2= | amet3= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3= [[22. mai]] [[2009]] | ametiajalõpp3= [[10. juuli]] [[2009]] | eelmine3= | järgmine3= | amet4= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees | ametiajaalgus4= [[2003]] | ametiajalõpp4= [[2009]] | eelmine4= [[Toomas-Hendrik Ilves]] | järgmine4= [[Jüri Pihl]] | amet5= [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus5= [[5. aprill]] [[2007]] | ametiajalõpp5= [[21. mai]] [[2009]] | eelmine5= [[Aivar Sõerd]] | järgmine5= [[Jürgen Ligi]] | amet6= Riigikogu liige | ametiajaalgus6= [[2003]] | ametiajalõpp6= [[2007]] | eelmine6= | järgmine6= | amet7= [[Eesti põllumajandusminister]] | ametiajaalgus7= [[25. märts]] [[1999]] | ametiajalõpp7= [[28. jaanuar]] [[2002]] | eelmine7= [[Andres Varik]] | järgmine7= [[Jaanus Marrandi]] | amet8= | ametiajaalgus8= | ametiajalõpp8= | eelmine8= | järgmine8= | sünnikuupäev= {{süv|1965|03|12|df=y}} | sünnikoht= [[Navi]], Võrumaa, Eesti | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] }} '''Ivari Padar''' (sündinud [[12. märts]]il [[1965]] [[Navi]]l) on Eesti poliitik, Riigikogu liige ja endine minister. Aastatel [[1999]]–2002 oli Padar [[Eesti põllumajandusminister]] Mart Laari juhitud valitsuses. Aastatel [[2002]]–[[2009]] oli Padar [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (esialgu Mõõdukate) esimees. 2002–2005 oli ta Võru Linnavolikogu liige sealhulgas 2002–2003 volikogu esimees. 2003. aastal kandideeris ta Võru-, Valga- ja Põlvamaal Riigikokku ja osutus valituks. Padar kogus 5253 häält, mis oli nii üle Eesti tema erakonna kui ka valimisringkonna parim tulemus. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] osutus ta valituks, kuid loobus mandaadist. Ta oli [[5. aprill]]il [[2007]] ametisse astunud [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teise valitsuse]] rahandusminister [[21. mai]]ni [[2009]]. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] oli ta SDE esinumber ja osutus valituks. Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] ning osutus 3227 häälega valituks, kuid jätkas Euroopa Parlamendi liikmena. Tema asemel asus [[XII Riigikogu]] koosseisus tööle [[Rein Randver]]. 7. aprillil 2014 lahkus ta Euroopa Parlamendist, et asuda [[Taavi Rõivas]]e valitsuses [[Eesti põllumajandusminister|põllumajandusministriks]]. 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Padar Võru, Valga ja Põlva valimisringkonnast 3992 häält ja osutus valituks. Kuni 2016. aasta detsembrini oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees, 2017. aastal juhtis Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 1457 häälega ringkonnamandaadi ning on praegu Riigikogu maaelukomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige. == Haridus == *[[1984]] [[Võru Tööstustehnikum]] *[[1991|1987]]–[[1995]] [[Tartu Ülikool]], filosoofiateaduskond (ajalugu) == Töökäik == [[Pilt:Ivari Padar at Laulupidu cropped.jpg|pisi|Ivari Padar [[XXV üldlaulupidu|laulupeol]] (2009)]] *1984 Võru Piimatoodete Kombinaadi transporditööline *1988–1990 Võru Remondi- ja Ehitusjaoskonna puusepp *1990–1991 Võru 2. 9-klassilise Kooli õpetaja *1993–1994 Võru abilinnapea *1994–1995 Võrumaa Talupidajate Liidu tegevesimees *1995–1997 [[Rahandusministeerium]]i kantsleri abi *1997–1999 ASi [[HT Hulgi]] peadirektor *[[1999]]–2002 põllumajandusminister *[[2002]]–2003 AS [[Tallink]] Duty Free nõunik *[[2003]]–2007 [[X Riigikogu]] koosseisu liige *[[2007]]–2009 rahandusminister *[[2009]] [[XI Riigikogu]] koosseisu liige *2009–2014 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige *2014–2015 põllumajandusminister *2015. aasta märtsist [[XIII Riigikogu]] koosseisu liige *2019. aasta märtsist [[XIV Riigikogu]] koosseisu liige ==Tunnustus== *[[2008]] – [[pressisõber]] *[[2011]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] *2016 – mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht ==Isiklikku== Ivari Padar on teist korda abielus. Tal on esimesest abielust tütar ja poeg. Ivari Padar valdab [[Võru keel|võru keelt]] ning on osalenud võru kultuurielus muuhulgas võru keele eestkõnelejana<ref>{{Netiviide|url=https://www.sotsid.ee/ivari-padar-ulistas-voro-kiilt/|pealkiri=Ivari Padar ülistas võro kiilt|väljaanne=Sotsiaaldemokraadid|aeg=7. detsember 2021|vaadatud=10.08.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://umaleht.ee/article/voro-keele-iistkonoloja-padari-ivari-kuts-ules-joulusalmo-saatma/|pealkiri=Võro keele iistkõnõlõja Padari Ivari kuts üles joulusalmõ saatma|väljaanne=Uma Leht|aeg=16. detsember 2021|vaadatud=10.08.2022}}</ref>. == Liikmesus == * Eesti Grilliliidu auliige * Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi auliige * MTÜ Eesti Noortalunikud auliige * Võrumaa Talupidajate Liidu liige * Navi külaseltsi liige == Välislingid == * [http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=54000 Riigikogu liikme veebileht] * [[Priit Pullerits]]: [http://www.postimees.ee/?id=41483 Kuberner Padar, ilma karjata], Arter, 18. oktoober 2008 * [[Hanneli Rudi]]. [http://www.postimees.ee/?id=57108 Pressisõbral pole salanippi ajakirjanikega suhtlemiseks], Postimees, 10. detsember 2008 * [[Rein Sikk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453340 Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler] EPL, 27. detsember 2008 * [[Peeter Ernits]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/31/intervjuu/4100-ivari-padar-parema-meelega-istuksin-siin-navil Ivari Padar: Parema meelega istuksin siin Navil] Maaleht, 31. detsember 2008 * [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455443 Erakonna juhatus toetas Padarit sotside esinumbrina eurovalimistel] EPL, 19. jaanuar 2009 * [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/312498 Ivari Padar pageb raske ministritöö eest Brüsselisse?] Õhtuleht, 20. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=71723 Padar: euro saavutamiseks tuleb loobuda mõnest lubadusest] Postimees, 20. jaanuar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/459418 Ivari Padar: Tabude murdmise aeg] EPL, 19. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=124188 Ivari Padar: neli nõuannet uuele rahandusministrile] Postimees, 27. mai 2009 * [[Mait Ots]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15928 Padar Brüsselis – pissiv koer on veel nägemata], Maaleht, 29. oktoober 2009 * {{ESBL|Ivari_Padar}} == Viited == <references />{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Varik]] | nimi=[[Eesti põllumajandusminister]] | aeg=[[1999]]–[[2002]]| järgnev=[[Jaanus Marrandi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aivar Sõerd]] | nimi=[[Eesti rahandusminister]] | aeg=[[2007]]–[[2009]] | järgnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees | aeg=[[2002]]–[[2009]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti põllumajandusminister]]| aeg=[[2014]]–[[2015]]| järgnev=[[Urmas Kruuse]] (maaeluminister) }} {{lõpp}} {{mall:XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Padar, Ivari}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9i4njb49q74efvyde7f6etg2cmf81ho Olivia Newton-John 0 92981 6175827 6175788 2022-08-09T12:22:00Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Loomingulised saavutused ja autasud== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow" (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. Briti avalikkus valis võistlusele selle loo kuue Olivia Newton-Johni laulu hulgast, mis ilmusid hiljem albumil "Long Live Love". 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''[[Grease (film)|Grease]]'', mis oli 1978. aasta suurim kassahitt ning mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid (oli 1978. aastal 12 nädalat järjest edetabelis esikohal). Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Newton-Johnist sai teine naisartist (pärast [[Linda Ronstadt]]i), kellel oli kaks singlit, "Hopelessly Devoted to You" ja "Summer Nights", samaaegselt Billboardi edetabelis top 5 hulgas. Newton-Johni esitus tõi talle esikoha [[People's Choice Award]]i (avalikkuse ja fännide hääletus) lemmikfilminäitleja kategoorias. Ta nimetati [[Kuldgloobus]]e nominendiks kui parim naisnäitleja muusikafilmis ja 1979. aastal [[Oscar]]ile lauluga "Hopelessly Devoted to You".<ref>[https://www.hollywoodreporter.com/lists/grease-cast-now-movie-turns-40-1084136/ "Olivia Newton-John as Sandy Olsson – The Cast of 'Grease,' Then and Now".] The Hollywood Reporter.</ref> Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). Olivia Newton-John määrati [[kuninganna Elizabeth II]] poolt 1979. aasta [[Rahvaste Ühendus]]e uusaastaauhindade raames [[Briti impeeriumi orden]]i (OBE) vääriliseks klassiga Officer meelelahutustegevuse eest ja 2020. aasta samal autasustamisel anti talle Briti impeeriumi orden (DBE) klassiga Dame Commander heategevuse, vähiga seotud teadusuuringute korraldamise ja meelelahutuse eest. 2006. aastal sai ta [[Austraalia orden]]i (AO) klassiga Officer ning 2019. aastal ordeni (AC) klassiga Companion loomingulise töö, rinnavähi uuringute arendamise ja keskkonnahoidu parendava tegevuse eest.<ref>[https://7news.com.au/the-morning-show/olivia-newton-john-receives-the-companion-of-the-order-of-australia-c-164248 Olivia Newton-John receives the Companion of the Order of Australia]</ref> 2002. aastal võeti Newton-John Austraalia ARIA Hall of Fame liikmeks ja 2015. aastal Music Victoria Awards liikmeks. 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> 2021. aasta jaanuaris andis Newton-John välja viimase singli "Window in the Wall" – see oli ühtsusest kõneleva duett, mille ta salvestas koos tütre Chloe Lattanziga. ==Isiklik elu== Olivia Newton-John sündis Cambridge'is waleslase Brinley Newton-Johni (1914–1992) ja Irene Helene (1914–2003) peres. Tema emapoolne juudist vanaisa oli [[Nobeli preemia]] laureaat füüsik Max Born<ref>Wolf, Emil (1995). "Recollections of Max Born". Astrophysics and Space Science. 227.</ref>, kes põgenes koos naise ja lastega enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Saksamaa]]lt Suurbritanniasse, et pääseda [[natsid]]e tagakiusamise eest. Newton-Johni isa oli [[MI5]] ohvitser, kes tegutses [[Bletchley Park]]is projekti [[Enigma]] juures. Tema kuulus ka ohvitseride hulka, kes võttis [[Rudolf Heß]]i Teise maailmasõja ajal 1941. aastal, peale maandumist [[Šotimaa]]l, vahi alla.<ref>[https://web.archive.org/web/20090202202748/http://www.merrymedia.co.uk/index.php?option=com_content&task=view&id=2416&Itemid=62 "Olivia Newton-John on The Biography Channel".] Merrymedia.co.uk. 3 February 200</ref> Perekond emigreerus Austraaliasse Melbourne'i 1954. aastal. 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida raviti alguses edukalt. Temast sai hiljem rinnavähiuuringute ja muude terviseprobleemide eestkõneleja. 2008. aastal kogus ta raha, et aidata ehitada Austraalias [[Melbourne]]'is Olivia Newton-Johni vähi- ja tervisekeskust. 2013. aastal avaldas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti vähi kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 4fvcwg4xbevsjxzwjdc9rv5rnib9c6x 6175837 6175827 2022-08-09T12:33:42Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Loomingulised saavutused ja autasud== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow" (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. Briti avalikkus valis võistlusele selle loo kuue Olivia Newton-Johni laulu hulgast, mis ilmusid hiljem albumil "Long Live Love". 1978. aastal mängis Olivia Newton-John muusikalises filmis ''[[Grease (film)|Grease]]'', mis oli 1978. aasta suurim kassahitt ning mille [[soundtrack]] on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid (oli 1978. aastal 12 nädalat järjest edetabelis esikohal). Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Newton-Johnist sai teine naisartist (pärast [[Linda Ronstadt]]i), kellel oli kaks singlit, "Hopelessly Devoted to You" ja "Summer Nights", samaaegselt Billboardi edetabelis top 5 hulgas. Newton-Johni esitus tõi talle esikoha [[People's Choice Award]]i (avalikkuse ja fännide hääletus) lemmikfilminäitleja kategoorias. Ta nimetati [[Kuldgloobus]]e nominendiks kui parim naisnäitleja muusikafilmis ja 1979. aastal [[Oscar]]ile lauluga "Hopelessly Devoted to You".<ref>[https://www.hollywoodreporter.com/lists/grease-cast-now-movie-turns-40-1084136/ "Olivia Newton-John as Sandy Olsson – The Cast of 'Grease,' Then and Now".] The Hollywood Reporter.</ref> Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), " Sam " (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist ''Grease''), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist ''Xanadu'' "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). Olivia Newton-John määrati [[kuninganna Elizabeth II]] poolt 1979. aasta [[Rahvaste Ühendus]]e uusaastaauhindade raames [[Briti impeeriumi ordu]] (OBE) liikmeks klassiga Officer (ohvitser) meelelahutustegevuse eest ja 2020. aasta samal autasustamisel anti talle Briti impeeriumi ordu (DBE) klass Dame Commander (komandör) heategevuse, vähiga seotud teadusuuringute korraldamise ja meelelahutuse eest. 2006. aastal sai ta [[Austraalia ordu]] liikmeks (AO) klassiga Officer ning 2019. aastal liikmeks (AC) klassiga Companion loomingulise töö, rinnavähi uuringute arendamise ja keskkonnahoidu parendava tegevuse eest.<ref>[https://7news.com.au/the-morning-show/olivia-newton-john-receives-the-companion-of-the-order-of-australia-c-164248 Olivia Newton-John receives the Companion of the Order of Australia]</ref> 2002. aastal võeti Newton-John Austraalia ARIA Hall of Fame liikmeks ja 2015. aastal Music Victoria Awards liikmeks. 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> 2021. aasta jaanuaris andis Newton-John välja viimase singli "Window in the Wall" – see oli ühtsusest kõneleva duett, mille ta salvestas koos tütre Chloe Lattanziga. ==Isiklik elu== Olivia Newton-John sündis Cambridge'is waleslase Brinley Newton-Johni (1914–1992) ja Irene Helene (1914–2003) peres. Tema emapoolne juudist vanaisa oli [[Nobeli preemia]] laureaat füüsik Max Born<ref>Wolf, Emil (1995). "Recollections of Max Born". Astrophysics and Space Science. 227.</ref>, kes põgenes koos naise ja lastega enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Saksamaa]]lt Suurbritanniasse, et pääseda [[natsid]]e tagakiusamise eest. Newton-Johni isa oli [[MI5]] ohvitser, kes tegutses [[Bletchley Park]]is projekti [[Enigma]] juures. Tema kuulus ka ohvitseride hulka, kes võttis [[Rudolf Heß]]i Teise maailmasõja ajal 1941. aastal, peale maandumist [[Šotimaa]]l, vahi alla.<ref>[https://web.archive.org/web/20090202202748/http://www.merrymedia.co.uk/index.php?option=com_content&task=view&id=2416&Itemid=62 "Olivia Newton-John on The Biography Channel".] Merrymedia.co.uk. 3 February 200</ref> Perekond emigreerus Austraaliasse Melbourne'i 1954. aastal. 1968. aastal kihlus Olivia Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida raviti alguses edukalt. Temast sai hiljem rinnavähiuuringute ja muude terviseprobleemide eestkõneleja. 2008. aastal kogus ta raha, et aidata ehitada Austraalias [[Melbourne]]'is Olivia Newton-Johni vähi- ja tervisekeskust. 2013. aastal avaldas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti vähi kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"Xanadu" (1980) *"Two of a Kind" (1983) *"She's Having a Baby" (1988) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] gfd47mdlz6vm85sc8xpm584l8fvuj3y 6175904 6175837 2022-08-09T16:18:33Z Raamaturott 56450 filmid on jutumärkides. Samuti ei soovi näha, et muudatused on ilma kommentaarita tagasi tehtud wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Olivia_Newton-John_1988b.jpg|thumb|Olivia Newton-John aastal 1988]] [[Fail:John Travolta and Olivia Newton-John.jpg|pisi|John Travolta ja Olivia Newton-John 1982. aastal]] '''Olivia Newton-John''' ([[26. september]] [[1948]] [[Cambridge]], [[Inglismaa]] – [[8. august]] [[2022]] [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Grammy]] auhinnaga pärjatud [[Briti]]-[[Austraalia]] [[popmuusika|pop]]- ja [[kantrimuusika|kantri]]laulja, laulukirjutaja ning filminäitleja. ==Loomingulised saavutused ja autasud== Ta oli neljakordne Grammy auhinna võitja, kelle muusikukarjääri jooksul olid viis tema hittlugu [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohal ja veel kümme hitti samas edatabelis kümne parema hulgas.<ref>[https://books.google.ee/books?id=7Mo7xm-X1r4C&q=%22olivia+newton%22&pg=PA334&redir_esc=y All Music Guide to Country.]Erlewine, Michael (1997). San Francisco.</ref> Olivia kaks albumit "If You Love Me, Let Me Know" (1974) ja "Have You Never Been Mellow" (1975) olid [[Billboard 200]] edetabelis esikohal. Üksteist tema singlit (sealhulgas kaks [[plaatinaplaat|plaatina]]) ja 14 tema albumit (sealhulgas kaks plaatina ja neli topeltplaatina) on tunnistanud kuldseteks Ameerika Ühendriikides [[Recording Industry Association of America]] (RIAA) poolt. Üle 100 miljoni plaadi müügiga maailmas on Newton-John üks edukamaid muusikaartiste [[20. sajand]]i teisest poolest kuni tänapäevani.<ref>[https://www.rte.ie/lifestyle/living/2019/0723/1064799-olivia-newton-john-visits-newbridge/ "Olivia Newton-John displays movie memorabilia in Newbridge".] RTÉ News and Current Affairs. 25 July 2019</ref> [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritanniat]] lauluga "[[Long Live Love]]" ning sai seal neljanda koha. Briti avalikkus valis võistlusele selle loo kuue Newton-Johni laulu hulgast, mis ilmusid hiljem albumil "Long Live Love". 1978. aastal mängis Newton-John muusikalises filmis "[[Grease (film)|Grease]]", mis oli 1978. aasta suurim kassahitt ning mille filmimuusikaalbum on endiselt üks maailma enimmüüdud muusikaalbumeid (oli 1978. aastal 12 nädalat järjest edetabelis esikohal). Sellel on kaks suurt hittduetti kaasstaar [[John Travolta]]ga: "[[You're the One That I Want]]" (mis on üks kõigi aegade enimmüüdud singleid) ja "[[Summer Nights]]". Newton-Johnist sai teine naisartist (pärast [[Linda Ronstadt]]i), kellel oli kaks singlit, "Hopelessly Devoted to You" ja "Summer Nights", samaaegselt Billboardi edetabelis esiviie hulgas. Newton-Johni esitus tõi talle esikoha [[People's Choice Award]]i (avalikkuse ja fännide hääletus) lemmikfilminäitleja kategoorias. Ta nimetati [[Kuldgloobus]]e nominendiks kui parim naisnäitleja muusikafilmis ja 1979. aastal [[Oscar]]ile lauluga "Hopelessly Devoted to You".<ref>[https://www.hollywoodreporter.com/lists/grease-cast-now-movie-turns-40-1084136/ "Olivia Newton-John as Sandy Olsson – The Cast of 'Grease,' Then and Now".] The Hollywood Reporter.</ref> Tema soolosalvestustena on aasta plaadi kategoorias Grammy võitjad "I Honestly Love You" (1974) ja "Physical" (1981). Newton-Johni suuremad hittsinglid on veel "If Not for You" (1971), "Let Me Be There" (1973), "If You Love Me (Let Me Know)" (1974), "Have You Never Been Mellow" (1975), "Sam" (1977), "Hopelessly Devoted to You" (samuti filmist "Grease"), "A Little More Love" (1978) ja laulud 1980. aasta filmist "[[Xanadu (film)|Xanadu]]" "Magia" ja "Xanadu" (viimane koos [[Electric Light Orchestra]]ga). Newton-John määrati [[kuninganna Elizabeth II]] poolt 1979. aasta [[Rahvaste Ühendus]]e uusaastaauhindade raames [[Briti impeeriumi ordu]] (OBE) liikmeks klassiga Officer (ohvitser) meelelahutustegevuse eest ja 2020. aasta samal autasustamisel anti talle Briti impeeriumi ordu (DBE) klass Dame Commander (komandör) heategevuse, vähiga seotud teadusuuringute korraldamise ja meelelahutuse eest. 2006. aastal sai ta [[Austraalia ordu]] liikmeks (AO) klassiga Officer ning 2019. aastal liikmeks (AC) klassiga Companion loomingulise töö, rinnavähi uuringute arendamise ja keskkonnahoidu parendava tegevuse eest.<ref>[https://7news.com.au/the-morning-show/olivia-newton-john-receives-the-companion-of-the-order-of-australia-c-164248 Olivia Newton-John receives the Companion of the Order of Australia]</ref> 2002. aastal võeti Newton-John Austraalia ARIA Hall of Fame'i liikmeks ja 2015. aastal Music Victoria Awardsi kuulsuste halli liikmeks. 2019. aasta detsembris ühinesid Newton-John ja Travolta kolmel teleotseülekandel "Meet 'n' Grease" Florida linnades [[Tampa]]s, [[West Palm Beach]]is ja [[Jacksonville]]'is.<ref>[https://www.forbes.com/sites/robinraven/2019/12/16/thousands-of-fans-travel-to-see-john-travolta-and-olivia-newton-john-together-at-grease-events/ Thousands Of Fans Travel To See John Travolta And Olivia Newton-John Together At]. Raven, Robin.</ref> 2021. aasta jaanuaris andis Newton-John välja viimase singli "Window in the Wall" – see oli ühtsusest kõneleva duett, mille ta salvestas koos tütre Chloe Lattanziga. ==Isiklik elu== Olivia Newton-John sündis Cambridge'is waleslase Brinley Newton-Johni (1914–1992) ja Irene Helene (1914–2003) peres. Tema emapoolne juudist vanaisa oli [[Nobeli preemia]] laureaat füüsik Max Born<ref>Wolf, Emil (1995). "Recollections of Max Born". Astrophysics and Space Science. 227.</ref>, kes põgenes koos naise ja lastega enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Saksamaa]]lt Suurbritanniasse, et pääseda [[natsid]]e tagakiusamise eest. Newton-Johni isa oli [[MI5]] ohvitser, kes tegutses [[Bletchley Park]]is projekti [[Enigma]] juures. Tema kuulus ka ohvitseride hulka, kes võttis [[Rudolf Heß]]i Teise maailmasõja ajal 1941. aastal, peale maandumist [[Šotimaa]]l, vahi alla.<ref>[https://web.archive.org/web/20090202202748/http://www.merrymedia.co.uk/index.php?option=com_content&task=view&id=2416&Itemid=62 "Olivia Newton-John on The Biography Channel".] Merrymedia.co.uk. 3 February 200</ref> Perekond emigreerus Austraaliasse Melbourne'i 1954. aastal. 1968. aastal kihlus Newton-John Bruce Welchiga , kes oli üks tema varasemaid produtsente, kuid ei abiellunud. 1973. aastal kohtus Newton-John [[Prantsuse Riviera]]l puhkamas olles Briti ärimehe Lee Krameriga, kellest sai nii tema uus kaaslane kui ka mänedžer. Nad jäid paariks kuni 1979. aastani, Newton-John nimetas aga nende tormilist suhtet "üheks pikaks lahkuminekuks".<ref>[https://ninjajournalist.com/entertainment/olivia-newton-john-fb/ "What You Never Knew About Olivia Newton-John]. Nantwich, Meagan (6 September 2017).</ref> Newton-John abiellus näitleja [[Matt Lattanzi]]ga 1984. aasta detsembris. Paar oli kohtunud neli aastat varem filmi "Xanadu" võtete ajal. Nad lahutasid 1995. aastal ning paar jäi sõpradeks. Ajakirja People andmeil ütlesid paarile lähedased inimesed, et lahkumineku võtmeteguriks oli lahknevus naise vaimsete huvide ja tema maisemate huvide vahel. Nende tütar Chloe Rose sündis 1986. aasta jaanuaris.<ref>[https://people.com/archive/cover-story-showing-her-mettle-vol-54-no-13/ Showing Her Mettle – Olivia Newton-John Cover] Smolowe, Jill (25 September 2000).</ref> Newton-John kohtus näitleja/operaatori Patrick McDermottiga aasta pärast tema lahutust Matt Lattanzist 1995. aastal. Nad olid koos üheksa aastat. Newton-John abiellus 21. juunil 2008 [[Peruu]]s inkade vaimse tseremoonia käigus John Easterlingiga, millele järgnes üheksa päeva hiljem [[Florida]]s seaduslik tseremoonia. <ref>[https://people.com/celebrity/olivia-newton-john-marries-john-easterling-twice/ "Olivia Newton-John Marries John Easterling – Twice!"] Tan, Michelle (10 July 2008).</ref> Pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist 1975. aastal asus Newton-John elama [[California]]s [[Malibu]]sse, kus talle kuulus 40 aastat mitmesugust kinnisvara, sealhulgas hobuserantšo ja rannamajad. 2009. aastal ostsid Newton-John ja teine abikaasa John Easterling 4,1 miljoni dollari eest uue kodu Floridas Jupiter Inletis. 1992. aastal haigestus Newton-John [[rinnavähk]]i, mida raviti alguses edukalt. Temast sai hiljem rinnavähiuuringute ja muude terviseprobleemide eestkõneleja. 2008. aastal kogus ta raha, et aidata ehitada Austraalias [[Melbourne]]'is Olivia Newton-Johni vähi- ja tervisekeskust. 2013. aastal avaldas ta, et vahepeal ravinud ennast uuesti vähi kordumise vastu. 2017. aastal teatati, et vähk oli levinud tema luudesse ja arenenud IV staadiumisse.<ref>"Olivia Newton-John Opens Up About Living With Stage 4 Cancer". Yahoo.</ref> Newton-John koges metastaatiliste luukahjustuste tõttu suuri valusid ja rääkis kanepiõli kasutamisest valu leevendamiseks. Ta oli ravikanepi kasutamise pooldaja. 8. augustil 2022 suri Newton-John oma kodus Californias 73-aastaselt vähki. ==Diskograafia== ===Singlid=== *"Till You Say You'll Be Mine" (1966) *"If Not For You" (1971) *"Banks Of The Ohio" (1971) *"What Is Life" (1972) *"Take Me Home, Country Roads" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me (Let Me Know)" (1974) *"I Honestly Love You" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"[[Please Mr. Please]]" (1975) *"Something Better To Do" (1975) *"Let It Shine" / "He Ain't Heavy... He's My Brother" (1976) *"Come On Over" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Every Face Tells A Story" (1976) *"Compassionate Man" (1977) *"Sam" (1977) *"Making A Good Thing Better" (1977) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1977) *"Sad Songs" (1977) *"Jolene" (1978) *"You're The One That I Want" (koos [[John Travolta]]ga; 1978) *"Hopelessly Devoted To You" (1978) *"Summer Nights" (koos John Travoltaga; 1978) *"A Little More Love" (1979) *"Deeper Than The Night" (1979) *"Totally Hot" (1979) *"Dancin' 'Round And 'Round" (1979) *"I Can't Help It" (koos [[Andy Gibb]]'ga; 1980) *"Magic" (1980) *"Xanadu" (koos [[E.L.O.]]'ga; 1980) *"Suddenly" (koos [[Cliff Richard]]iga; 1980) *"Physical" (1981) *"Make A Move On Me" (1982) *"Landslide" (1982) *"Heart Attack" (1982) *"I Honestly Love You" (uus väljalase; 1983) *"Tied Up" (1983) *"Twist Of Fate" (1983) *"Take A Chance" (koos John Travoltaga; 1983) *"Livin' In Desperate Times" (1984) *"Soul Kiss" (1985) *"Toughen Up" (1986) *"The Best Of Me" (koos [[David Foster]]iga; 1986) *"The Rumour" (1988) *"Reach Out For Me" (1990) *"Grease Megamix" (1990) *"Grease Dream Mix" (1991) *"I Need Love" (1992) *"Deeper Than A River" (1992) *"No Matter What You Do" (1994) *"Had To Be" (koos Cliff Richardiga; 1995) *"You're The One That I Want" (koos John Travoltaga; uus väljalase; 1998) *"One Heart At A Time" (koos [[Garth Brooks]]i, [[Billy Dean]]i, [[Faith Hill]]i, [[Neal McCoy]]', [[Michael McDonald]]i, [[Victoria Shaw]]' ja [[Bryan White]]'ga; 1998) *"I Honestly Love You" (uus salvestus; 1998) *"Instrument of Peace" (2006) ===Albumid=== *"Toomorrow" (''soundtrack''; 1970) *"If Not For You" (1971) *"Olivia" (1972) *"Music Makes My Day" (1973) *"Let Me Be There" (1973) *"Long Live Love" (1974) *"If You Love Me, Let Me Know" (1974) *"Have You Never Been Mellow" (1975) *"Clearly Love" (1975) *"Come On Over" (1976) *"Crystal Lady" (1976) *"Don't Stop Believin'" (1976) *"Making a Good Thing Better" (1977) *"Olivia Newton-John's Greatest Hits" (1977) *"Grease" (1978) *"Totally Hot" (1979) *"Xanadu" (1980) *"Physical" (1981) *"Olivia's Greatest Hits Vol. 2" (1982) *"Two Of A Kind" (''soundtrack''; 1983) *"Soul Kiss" (1985) *"The Rumour" (1988) *"Warm And Tender" (1989) *"Back to Basics: The Essential Collection 1971–1992" (1992) *"Gaia" (1994) *"Back With A Heart" (1998) *"Highlights from the Main Event" (1998) *"One Woman's Live Journey" (2000) *"Magic: The Very Best of Olivia Newton-John" (2001) *"The Definitive Collection" (2001) *"The Christmas Collection" (2001) *"(2)" (2001) *"Olivia – Best Of ONJ" (2003) *"Indigo: Women of Song" (2004) *"Stronger Than Before" (2005) *"Gold" (2005) *"Grace and Gratitude" (2006) ==Filmograafia== *"Funny Things Happen Down Under" (1965) *"Toomorrow" (1970) *"[[Grease (film)|Grease]]" (1978) *"[[Xanadu (film)|Xanadu]]" (1980) *"Two of a Kind" – "[[Kaks parajat]]" (1983) *"A Mom For Christmas" (1990) *"Madonna: Truth or Dare" (dokumentaal; 1991) *"A Christmas Romance" (1994) *"It's My Party" (1996) *"Sordid Lives" (2000) *"The Wilde Girls" (2001) {{commons|Category:Olivia Newton-John}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Newton-John, Olivia}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] dnjec6ib7g7ykgsn9248n204qwzhy7r IAAF-i Kuldliiga 0 94116 6176012 5749795 2022-08-10T03:46:20Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''IAAF-i Kuldliiga''' (IAAF Golden League) oli aastatel 1998–2009 [[kergejõustik]]u iga-aastane rahvusvaheline [[IAAF]]-i korraldatav [[IAAF World Athletics Tour|IAAF-i World Athleticsi sarja]] kuuluv tippkergejõustiklaste võistlussari. Sellesse kuulus kuues paigas ([[Oslo]], [[Rooma]], [[Pariis]], [[Zürich]], [[Brüssel]], [[Berliin]]) väga kõrgel tasemel korraldatavat võistlust. Kuldliiga korraldati esimest korda [[1993]]. aastal. Siis kuulus sarja Zürichis, Berliinis, Brüsselis ja Oslos korraldatud etapid. [[1998]]. aastal uuendati kuldliigat ja sellega liitusid Roomas ja Monacos toimunud etapid. Pariis liitus kuldse liigaga [[1999]]. aastal ja [[Monaco]] langes sarjast välja [[2002]]. aastal. Kuueetapilise Kuldliiga peaauhinnaks olev üks miljon dollarit läheb jagamisele nende sportlaste vahel, kes võidavad esikoha kõigil kuuel etapil. Igal aastal määrab IAAF, millised alad kuuluvad Kuldliiga sarja, mis osalevad võistluses peavõidule. [[2006]]. aastal muudeti 1 miljoni ehk ''jackpot''<nowiki/>'i jagamise korda. Kui varem jagati 1 miljon ära sportlaste vahel, kes võitsid kuuel võistlusel, siis 2006. aastal anti võimalus teenida ka neil, kel õnnestus viiel korral tulla esimeseks. See tähendas seda, et auhinnarahast jagati üks pool kuuekordsete ja teine pool viiekordsete esikohasaajate vahel. Siiski tuli auhinnaraha kättesaamiseks osaleda ka hooaja viimasel kokkuvõtval finaalvõistlusel (IAAF World Athletics Final). [[2007]]. aastast aga jaotati auhinnaraha jälle kuuel etapil võitnute vahel. Kui aga keegi ei saa kuut võitu, siis läheb pool auhinnarahast ehk 500 000 dollarit jagamisele viie võidu omanike vahel. 2010. aastal asendati võistlussari [[IAAF-i Teemantliiga]]ga. == Kuldliiga võitjad == {| class="wikitable" |- bgcolor="efefef" !Aasta !Võitja(d) |- |[[1998]] |[[Marion Jones]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[100 m jooks]]), [[Hicham El Guerrouj]] [[Pilt:Flag of Morocco.svg|24px|Maroko]] ([[1500 m jooks]]), [[Haile Gebrselassie]] [[Pilt:Flag of Ethiopia.svg|24px|Etioopia]] ([[5000 m jooks|5000 m]] ja [[10 000 m jooks]]) |- |[[1999]] |[[Gabriela Szabó]] [[Pilt:Flag of Romania.svg|24px|Rumeenia]] ([[3000 m jooks]]), [[Wilson Kipketer]] [[Pilt:Flag of Denmark.svg|24px|Taani]] ([[800 m jooks]]) |- |[[2000]] |[[Gail Devers]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[100 m tõkkejooks]]), [[Trine Hattestad]] [[Pilt:Flag of Norway.svg|25px|Norra]] ([[Odavise|odavise]]), [[Tatjana Kotova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|border|24px|Venemaa]] ([[Kaugushüpe|kaugushüpe]]) |- |[[2001]] |[[André Bucher]] [[Pilt:Flag of Switzerland.svg|24px|Šveits]] ([[800 m jooks]]), [[Hicham El Guerrouj]] [[Pilt:Flag of Morocco.svg|24px|Maroko]] ([[1500 m jooks]] ja [[1 miili jooks|miil]]), [[Allen Johnson]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[110 m tõkkejooks]]), [[Marion Jones]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[100 m jooks]]), [[Violeta Beclea-Szekely]] [[Pilt:Flag of Romania.svg|24px|Rumeenia]] ([[1500 m jooks]] ja [[Miilijooks|miil]]) ja [[Olga Jegorova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|border|24px|Venemaa]] ([[3000 m jooks|3000 m]] ja [[5000 m jooks]]) |- |[[2002]] |[[Marion Jones]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[100 m jooks]]), [[Hicham El Guerrouj]] [[Pilt:Flag of Morocco.svg|24px|Maroko]] ([[1500 m jooks|1500 m]] ja [[1 miili jooks]]), [[Felix Sanchez]] [[Pilt:Flag of the Dominican Republic.svg|24px|Dominikaani Vabariik]] ([[400 m tõkkejooks]]), [[Ana Guevara]] [[Pilt:Flag of Mexico.svg |24px|Mehhiko]]([[400 m jooks]]) |- |[[2003]] |[[Maria Mutola]] [[Pilt:Flag of Mozambique.svg|24px|Mosambiik]] ([[800 m jooks]]) |- |[[2004]] |[[Christian Olsson]] [[Pilt:Flag of Sweden.svg|24px|Rootsi]] ([[kolmikhüpe]]), [[Tonique Williams-Darling]] [[Pilt:Flag of the Bahamas.svg|24px|Bahama]] ([[400 m jooks]]) |- |[[2005]] |[[Tatjana Lebedeva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|border|24px|Venemaa]] ([[kolmikhüpe]]) |- |[[2006]] |[[Asafa Powell]] [[Pilt:Flag of Jamaica.svg|26px|Jamaica]] ([[100 m jooks]]), [[Jeremy Wariner]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[400 m jooks]]), [[Sanya Richards]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[400 m jooks]]) |- |[[2007]] |[[Jelena Isinbajeva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|border|24px|Venemaa]] ([[teivashüpe]]), [[Sanya Richards]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[400 m jooks]]) |- |[[2008]] |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Kenya}} ([[800 m jooks]]) |- |[[2009]] |[[Sanya Richards]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|24px|USA]] ([[400 m jooks]]), [[Jelena Issinbajeva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|border|24px|Venemaa]] ([[teivashüpe]]), [[Kenenisa Bekele]] ([[3000 m jooks]] ja [[5000 m jooks]]) |} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/GLE07/index.html Ametlik koduleht] *[http://www.bislettgames.com/english/index.html Oslo (Exxon Bislett Games) koduleht] *[http://www.meetinggazdefrance.com/?lang=en Pariisi (Meeting Gaz de France Paris-St. Denis) koduleht] *[http://www.goldengala.it/index.eng.php Rooma (Golden Gala) koduleht] *[http://www.weltklasse.ch/default_en.asp Zürichi (Weltklasse Zürich) koduleht] *[http://www.sport.be/memorialvandamme/2005/eng/ Brüsseli (Memorial Van Damme) koduleht] *[http://www.istaf.de/start.php?lang=en Beliini (ISTAF) koduleht] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] 3httem0vk8stjhducvsnx6l5ypapz22 IAAF World Athletics Tour 0 94121 6176014 5016122 2022-08-10T03:46:52Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''IAAF World Athletics Tour''' oli aastatel 2005–2009 suviti [[IAAF]]-i korraldatav [[kergejõustik]]u GP-võistlustest koosnev sari, millel osalesid erineva tasemega sportlased. Sari koosnes kahest erineva tasemega võistlusest, kus esimese taseme moodustasid [[IAAF-i Kuldliiga|Kuldliiga]] ja [[IAAF-i Super Grand Prix]] ning teise taseme [[IAAF-i Grand Prix]] võistlused. Esimese taseme võistlustel jagati sportlastele saavutatud koha alusel kahekordselt punkte võrreldes teise tasemega. Kogutud punktide tulemusel selgusid need sportlased, kes osalesid hooaja lõpus toimuval IAAF-i korraldatavatel [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|finaalvõistlustel]]. Punktiarvestusel arvestati viie parema võistluse tulemust (heitealadel nelja võistluse tulemust). Finaalvõistlusele pääses seitse enim punkte saanud sportlast, kuid jooksualadel alates [[1500 m jooks]]ust sai osaleda 11 sportlast. Lisaks kutsus igale alale veel IAAF omal valikul ühe sportlase. {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] qobs67qjpiegpb3dxgkgd1qb8i1xu6i Krossijooksu maailmameistrivõistlused 0 94234 6176015 6166231 2022-08-10T03:47:04Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Krossijooksu maailmameistrivõistlused''' on rahvusvahelise [[kergejõustik]]uliidu [[IAAF]]-i korraldatavad [[krossijooks]]u rahvusvahelised meistrivõistlused. Esimesed krossijooksu meistrivõistlused korraldati juba [[1903]]. aastal. [[1973]]. aastast korraldab võistlusi IAAF ja algul kandsid need rahvuste krossi nime. Alates [[1981]]. aastast on tegemist ametlike MM-võistlustega. MM-võistlused korraldatakse iga aasta kevadel. Võistlusdistantsid on juunioridel (meestel 8 km ja naistel 6 km) ja täiskasvanutel (meestel 12 km ja naistel 8 km), millel korraldatakse nii individuaalne kui ka meeskondlik võistlus. Lühem distants (4 km) oli esimest korda kavas [[1998]]. aastal[[ Marrakech]]is ja viimast korda [[2006]]. aastal [[Fukuoka]]s. == Seni toimunud maailmameistrivõistlused == {| border="0" width="100%" |----- | *[[1973. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1973 Waregem]] *[[1974. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1974 Monza]] *[[1975. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1975 Rabat]] *[[1976. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1976 Chepstow]] *[[1977. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1977 Düsseldorf]] *[[1978. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1978 Glasgow]] *[[1979. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1979 Limerick]] *[[1980. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1980 Pariis]] *[[1981. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1981 Madrid]] *[[1983. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1982 Rooma]] *[[1983. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1983 Gateshead]] *[[1984. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1984 New York]] *[[1985. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1985 Lissabon]] *[[1986. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1986 Neuchâtel]] *[[1987. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1987 Varsova]] *[[1988. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1988 Auckland]] *[[1989. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1989 Stavanger]] *[[1990. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1990 Aix-les-Bains]] *[[1991. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1991 Antwerpen]] *[[1992. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1992 Boston]] *[[1993. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1993 Amorebieta]] *[[1994. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1994 Budapest]] | *[[1995. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1995 Durham]] *[[1996. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1996 Stellenbosch]] *[[1997. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1997 Torino]] *[[1998. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1998 Marrakech]] *[[1999. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1999 Belfast]] *[[2000. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2000 Vilamoura]] *[[2001. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2001 Oostende]] *[[2002. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2002 Dublin]] *[[2003. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2003 Lausanne]] *[[2004. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2004 Brüssel]] *[[2005. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2005 St. Etienne ja St. Galmier]] *[[2006. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2006 Fukuoka]] *[[2007. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2007 Mombasa]] *[[2008. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2008 Edinburgh]] *[[2009. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2009 Amman]] *[[2010. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2010 Bydgoszcz]] *[[2011. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2011 Punta Umbría]] *[[2013. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2013 Bydgoszcz]] *[[2015. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2015 Guiyang]] *[[2017. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2017 Kampala]] *[[2019. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2019 Aarhus]] *''[[2023. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2023 Bathurst]]'' |} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/ IAAF-i ametlik koduleht] *[http://www.gbrathletics.com/ic/xc.htm Krossijooksu MM-i medalivõitjad ] *[http://mypage.bluewin.ch/tomtytom/wxc_iaaf.html Krossijooksu MM-i tulemused 1973-2007] *[http://www.gbrathletics.com/ic/ixc.htm Rahvusvaheliste krossijooksu meistrivõistluste tulemused 1903-1972] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] [[Kategooria:Maailmameistrivõistlused]] ju74551iw0eihab838me6z9v6m8n7j7 IAAF-i finaalvõistlused 0 96067 6176013 5735283 2022-08-10T03:46:37Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''IAAF-i finaalvõistlused''' (''IAAF World Athletics Final'') oli aastatel 2003–2009 iga-aastane tippsportlaste [[kergejõustik]]uvõistlus. Seda korraldas rahvusvaheline kergejõustikuliit [[IAAF]] hooaja lõpus. Kuni [[2003]]. aastani kandis võistlus nime [[IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused]]. Kui varem pääsesid GP-finaali sportlased ainult hooaja GP-võistluste edukuse alusel, siis IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlustel said sportlased osaleda IAAF-i punktitabeli alusel. Õiguse osaleda finaalvõislusel sai punktitabeli seitse esimest. Kuni 800 m jooksus lubati punktitabeli alusel osalema 7 jooksjat, sellest pikematel distantsidel aga 11 sportlast. Lisaks valis IAAF igale alale veel ühe sportlase. Finaalvõistlused toimusid algusaastatel [[Monaco]]s, kuid [[Stade Louis II]] staadion oli liiga väike [[vasaraheide|vasaraheite]]võistluse pidamiseks. Sellepärast toimus vasaraheide [[Ungari]]s [[Szombathely]]s nädal aega varem. Alates [[2006]]. aastast toimus finaalvõistlus IAAF-i poolt määratud kohas. Finaalvõistlustel jagati rahalisi preemiaid. Iga ala võitja sai 30 000 [[USA dollar]]it ja pikkade jooksude kõiki lõpetajaid preemeriti 5000 dollariga. Maailmarekordi eest maksti veel lisaks 100 000 dollarit. ==Finaalid== *[[2003. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2004. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2005. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2006. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2007. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2008. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] *[[2009. aasta IAAF-i finaalvõistlused]] == Välislingid == *[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2003/eventCode=3152/news/index.html Monaco 2003] *[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2004/eventCode=3231/news/index.html Monaco 2004] *[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2005/eventCode=3366/news/index.html Monaco 2005] *[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2006/eventCode=3487/news/index.html Stuttgart 2006] *[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2007/eventCode=3655/news/index.html Stuttgart 2007] *[http://www.iaaf.net/WAF08/index.html Stuttgart 2008] *[http://www.iaaf.net/WAF09/index.html Thessaloníki 2009] {{IAAF finaal}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:IAAF-i finaalvõistlused| ]] lr4gosm8qgo81n55aq6a28er3r5tqt3 Maailmajagude karikavõistlused kergejõustikus 0 99008 6176009 4941885 2022-08-10T03:45:26Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Maailma karikavõistlused kergejõustikus''' on rahvusvahelise [[kergejõustik]]uliidu [[IAAF]]-i poolt korraldatav riikide ja maailmajagude vaheline võistlus. Võistlustest võtavad osa [[USA]], [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Aasia]], [[Okeaania]] ja [[Ameerika]] võistkonnad ning lisaks Euroopa karika superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid [[1977]]. aastal ja viimati võisteldi [[2006]]. aastal. Võistlused kandsid nime "Maailma karikavõistlused kergejõustikus" (IAAF World Cup/Athletics World Cup) ning aastast 2010 "Maailmajagude karikavõistlused kergejõustikus" (IAAF Continental Cup). == Tulemused == ===Maailma karikavõistlused=== {| style="font-size:90%;" class="wikitable" ! Aasta ! Koht ! Sugu ! Karikavõitja ! 2. koht ! 3. koht |- | rowspan=2 | [[1977. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1977]] | rowspan=2 | [[Düsseldorf]] | Mehed | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | {{PisiLipp|USA}} | [[Pilt:Flag of Germany.svg|20px]][[Saksamaa Liitvabariik]] |- | Naised | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] |- | rowspan=2 | [[1979. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1979]] | rowspan=2 | [[Montreal]] | Mehed | {{PisiLipp|USA}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] |- | Naised | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] |- | rowspan=2 | [[1981. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1981]] | rowspan=2 | [[Rooma]] | Mehed | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | {{PisiLipp|USA}} |- | Naised | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] |- | rowspan=2 | [[1985. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1985]] | rowspan=2 | [[Canberra]] | Mehed | {{PisiLipp|USA}} | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] |- | Naised | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] |- | rowspan=2 | [[1989. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1989]] | rowspan=2 | [[Barcelona]] | Mehed | {{PisiLipp|USA}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | Naised | [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]] | [[Ameerika]] |- | rowspan=2 | [[1992. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1992]] | rowspan=2 | [[Havanna]] | Mehed | [[Aafrika]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] |- | Naised | [[Pilt:Flag of the CIS.svg|20px]] [[SRÜ]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Ameerika]] |- | rowspan=2 | [[1994. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1994]] | rowspan=2 | [[London]] | Mehed | [[Aafrika]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | [[Ameerika]] |- | Naised | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Ameerika]] | {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | rowspan=2 | [[1998. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|1998]] | rowspan=2 | [[Johannesburg]] | Mehed | [[Aafrika]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | Naised | {{PisiLipp|USA}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Aafrika]] |- | rowspan=2 | [[2002. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|2002]] | rowspan=2 | [[Madrid]] | Mehed | [[Aafrika]] | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | {{PisiLipp|USA}} |- | Naised | {{PisiLipp|Venemaa}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Ameerika]] |- | rowspan=2 | [[2006. aasta maailma karikavõistlused kergejõustikus|2006]] | rowspan=2 | [[Ateena]] | Mehed | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | {{PisiLipp|USA}} | [[Aafrika]] |- | Naised | {{PisiLipp|Venemaa}} | [[Pilt:Flag of Europe.svg|20px]] [[Euroopa]] | [[Ameerika]] |- |} ===Maailmajagude karikavõistlused=== {| style="font-size:90%;" class="wikitable" ! Aasta ! Koht ! ! Karikavõitja ! 2. koht ! 3. koht |- | rowspan=3 | [[2010. aasta maailmajagude karikavõistlused kergejõustikus|2010]] | rowspan=3 | [[Split]] | Üldine<br>(punktid) | Ameerika<br>(422,5) | Euroopa<br>(417) | Aafrika<br>(293) |- | Mehed | Euroopa | Ameerika | Aafrika |- | Naised | Ameerika | Euroopa | Aafrika |- | rowspan=3 | [[2014. aasta maailmajagude karikavõistlused kergejõustikus|2014]] | rowspan=3 | [[Marrakech]] | Üldine<br>(punktid) | Euroopa<br>(447,5) | Ameerika<br>(390) | Aafrika<br>(339) |- | Mehed | Euroopa | Ameerika | Aafrika |- | Naised | Euroopa | Ameerika | Aafrika |- | [[2018. aasta maailmajagude karikavõistlused kergejõustikus|2018]] | [[Ostrava]] | | | | |} ==Vaata ka== *[[Euroopa karikavõistlused kergejõustikus]] == Välislingid == *[http://www.gbrathletics.com/ic/wp.htm Tulemused] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Maailma karikavõistlused kergejõustikus| ]] dwcr2m5f6epjmg79gsj17j1llddif0p Vikipeedia:Üldine arutelu 4 101354 6176045 6175781 2022-08-10T06:54:49Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ Vastus wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). ::: Minul ei ole selle kohta mingit teooriat. Mulle lihtsalt intuitiivselt tundub, et see pole vajalik. Aga kui teised leiavad, et see on vajalik, siis mina ei hakka sõdima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:29 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). ::Üritus kestab kokku 3 tundi, konkreetset ajakava hetkel ei ole. Sööme torti ja suupisteid. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 10. august 2022, kell 09:54 (EEST) == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) ::: Hästi, eemaldasin lingi sõnale [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/enesev%C3%A4%C3%A4rikus/1 eneseväärikus] (= enesest lugupidamine, väärikustunne, [[uhkus]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Üks&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 11:43 (EEST) ==[https://wikimania.wikimedia.org/wiki/Registration Wikimania 2022]== Kas keegi tahab 11–14. augustini toimuvale Wikimedia liikumise iga-aastasele konverentsile Wikimania 2022 registreeruda? [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 9. august 2022, kell 13:52 (EEST) 29ijycjghvdi6a6gd7dz1j9tq03eztm 6176046 6176045 2022-08-10T06:58:28Z K2suvi 63964 /* Wikimania 2022 */ Vastus wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) :: Aga kas [[Kasutaja:Andres|Andres]] või keegi teine suudaks mulle selle kasutamise-mainimise teooria ära seletada? Ma ei saa sellest aru. Tahaksin küll. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:48 (EEST). ::: Minul ei ole selle kohta mingit teooriat. Mulle lihtsalt intuitiivselt tundub, et see pole vajalik. Aga kui teised leiavad, et see on vajalik, siis mina ei hakka sõdima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:29 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}} : Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST) == Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 == [[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left). See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org] P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language. [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == [[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]] Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!<br> Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu. Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST) : [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]], kas on ka mingi päevakava? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST). ::Üritus kestab kokku 3 tundi, konkreetset ajakava hetkel ei ole. Sööme torti ja suupisteid. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 10. august 2022, kell 09:54 (EEST) == Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas == Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=6166683&oldid=6166575 üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma]. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST). : Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Indiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 08:42 (EEST) ::Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada). ::Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST) ::: Hästi, eemaldasin lingi sõnale [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/enesev%C3%A4%C3%A4rikus/1 eneseväärikus] (= enesest lugupidamine, väärikustunne, [[uhkus]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Üks&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. august 2022, kell 11:43 (EEST) ==[https://wikimania.wikimedia.org/wiki/Registration Wikimania 2022]== Kas keegi tahab 11–14. augustini toimuvale Wikimedia liikumise iga-aastasele konverentsile Wikimania 2022 registreeruda? [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 9. august 2022, kell 13:52 (EEST) :Registreeruda saab [[wmania:Wikimania|SIIN]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 10. august 2022, kell 09:58 (EEST) m0t83p6f4jyt30otwjancf04ndgv3av 76. kaardiväe õhudessantdiviis 0 101729 6175941 6143781 2022-08-09T18:00:48Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast väeüksus | nimi = 76. kaardiväe õhudessantdiviis | pilt = Great emblem of the 76th Guards Air Assault Division.svg | pildiallkiri = 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Suvorovi orden]] (2014) | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Pihkva 76. õhudessantdiviis''' ([[vene keel]]es ''76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия'') on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa õhudessantväed|õhudessantvägede]] üksus, mille staap asub [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva]]s. ==Ajalugu== Diviis loodi 1. septembril [[1939]]. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. [[1941]]. aastal osales [[Odessa]] kaitselahingutes ja [[Feodossija]] dessandis. [[1943]]. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales [[Stalingradi lahing]]us. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal [[NSV Liidu relvajõud]]udes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja [[1947]]. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva. 1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t, milles 12 õhudessantdiviisi ja [[171. üksik sidepataljon]] (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal). Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Gruusia]]s, [[Kõrgõzstan]]is, [[Põhja-Osseetia|Põhja-]] ja [[Lõuna-Osseetia]]s, [[augustiputš]]i käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul [[Tallinna teletorn]]i ning lahkus järgmisel päeval Eestist. [[2002]]. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister [[Vladimir Issakov]], et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega. Diviisi üks õppekeskus asub [[Petseri]]s, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla<ref name="ZMQbS" />. Aastast [[2018]] on diviisi ülemaks [[kindralmajor]] [[Igor Kapli]]. 2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 [[BMD-4M]] ja 8 [[BTR-MDM]] Rakuška.<ref name="2020_01_17_TASS">17 Jan 2020, 15:33, [[TASS]], [https://tass.com/defense/1110039 Paratroopers in Russia’s northwest receive over 30 latest BMD-4M combat vehicles ]</ref><ref name="2020_06_19_R24">19 Jun 2020, ГТРК Псков, [https://m.youtube.com/watch?v=di3KnGPqXc0& В парке Псковской дивизии пополнение на 30 боевых машин]</ref> ===Koosseis 1948. aastal === * 104. õhudessantpolk [[Tšerjohha]]s * 234. õhudessantpolk [[Pihkva]]s * 1140. suurtükipolk * üksik seniitkahurite divisjon * 4 üksikpataljoni **sapööripataljon **sidepataljon **tagalapataljon **meditsiini-sanitaarpataljon *2 üksikroodu **luurerood **keemiakaitserood === Juhid === * Polkovnik Vassili Glagolev (1939–1941) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1941–1941) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941–1942) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1942–1942) * Polkovnik Jakov Štein (1942–1942) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942–1942) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942–1948) * kaardiväe kindralmajor [[Vassili Margelov]] (1948–1950) * kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950–1953) * kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953–1955) * kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955–1957) * kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957–1959) * kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959–1962) * kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962–1968) * kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968–1971) * kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971–1976) * kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976–1979) * kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979–1981) * kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981–1983) * kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983–1986) * kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986–1990) * kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990–1992) * kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992–1995) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995–1996) * kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996–2005) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005–2009) * kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013) * kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–2018) * kaardiväe polkovnik Igor Kapli<ref>[http://www.crime-ua.com/node/22784 Российский военный преступник, заливавший Донбасс кровью, возглавил Псковскую дивизию ВДВ]</ref> (2018 — ) === Lahingud === 76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid [[1991]]. [[augustiputš Eestis|augustiputš]]i ajal [[21. august]]il, hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks<ref name="gtdz2" /> elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele. Diviis osales [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja kaotas seal langenutena 45 meest. Alates [[1999]]. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]]. 29. veebruarist 1. märtsini [[2000]] [[Argun]]i lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast. Diviis osales ka [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas]]. [[Sõda Donbassis|2014. aasta Ukraina kriisi ajal]]<ref name="informnapalm_org_76">[https://informnapalm.org/db/russian-aggression/#lang=en&page=m_unit&fid=07264 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD)] (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )</ref>, 19. augustil, langes [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Georgijiva]]<!--uk:Георгіївка (смт)--> alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat [[BMD-2]].<ref name="95KYC" /> Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).<ref name="oiZir" /><ref name="NkCXB" /><ref name="raFeN" /><ref name="1U2gs" /> Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.<!--hetkel ei leia allikat, hommikul lugesin --> === Rahvusvahelised missioonid === Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon [[Bosnia]]s. ==Õppused== *[[1994]]. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega. *[[20. august]]il [[1998]] korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk. *[[30. august]]il [[2007]] pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala. *8.–[[29. september|29. septembril]] [[2009]] Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused [[Zapad-2009]] (Lääs-2009). *[[8. september|8. septembril]] 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.–18. septembrini 2010. aastal<ref name="laOfa" />. *[[September 2017|Septembris 2017]] osales diviis [[Valgevene]] ja Venemaa ühisõppustel [[Zapad-2017]].<ref>http://www.ntv.ru/novosti/1930701/</ref> == Autasud == * 2014 - [[Suvorovi orden]]<ref name="wMQZJ" /> ==Artiklid== *[[Toomas Mattson]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/08/23/1lk.htmXteine Vene suurõppused ei heidutanud Eestit] – [[Postimees]], 23.08.1998. *Tanel Rütman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/12/uudised.htmXkaheksas Eesti kaitseväe esindajad käisid Vene eliitväeosa inspekteerimas] – [[Postimees]], 1.12.1998. *[http://www.epl.ee/artikkel/213504 Pihkva õhudessantvägi muutub elukutseliseks] – [[Eesti Päevaleht]] Online, 2.09.2002. *Andrew Osborn. [http://news.independent.co.uk/europe/article484100.ece Kremlin film makes heroes out of paratroops it left to be massacred] – The Independent, 15.05.2006. *Janek Zavatski. [http://www.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php Tänased ohvitserid valmistusid Vene soomukeid ründama] – [[Postimees]], 19.08.2006. *Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/393889 Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] veebiväljaanne, 23.07.2007. *[[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 *[http://crime-ua.com/node/17523 Под Авдеевкой заняли позиции «заблудшие» десантники из Пскова], 06/10/2016 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZMQbS">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2385 Голубой берет для садиста]</ref> <ref name="gtdz2">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sidejuht-aadu-jogiaas-teletorni-runnatakse?id=50990920 Sidejuht Aadu Jõgiaas: Teletorni rünnatakse!], Eesti Päevaleht, 19. august 2004</ref> <ref name="95KYC">[http://uudised.err.ee/v/tele-ak/89351f95-12a5-4e22-9d5e-e7fb228db366 Kiiev: Ukraina väed said Donbassis kätte kaks Pihkva diviisi soomukit]</ref> <ref name="oiZir">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036582/ |title=В Украине погибла почти целая рота псковских десантников — российские СМИ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="NkCXB">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4396-v-spiske-tam-chelovek-desyat-nas-ostalos-v-zhivyh-rasskaz-zabludivshegosya-desantnika |title=В списке там человек десять нас осталось в живых, - рассказ "заблудившегося" десантника |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="raFeN">{{Cite web |url=https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |title=«Всю роту положили» |publisher=Pskovskaja Gubernija |date= |accessdate=2. september 2014 |archive-date=2014-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903022923/https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="1U2gs">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4018-foto-s-mesta-pohoron-desantnikov-76-oy-divizii-vdv-pogibshih-pod-luganskom |title=Фото с места похорон десантников 76-ой дивизии ВДВ, погибших под Луганском |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=25.08.2014 |accessdate=2. september 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="wMQZJ">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5732-rossiya-v-ocherednoy-otkrestilas-ot-svoih-voennyh-v-ukraine-dokument |title=Россия в очередной открестилась от своих военных в Украине. ДОКУМЕНТ |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=29. september 2014 |accessdate=29. september 2014}}</ref> <ref name="laOfa">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pihkva-kulje-all-dessanteerub-1300-vene-eliitvaelast.d?id=33021103 1300 Vene eliitväelast teeb Pihkva külje alla dessandi], Delfi, 08. september 2010</ref> }} == Välislingid == *http://www.contract.mil.ru/1241/index.shtml *http://www.76vdd.mil.ru/ *[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3d85123d-2834-4a6f-9f2a-0ddd64590ae3 Pihkva diviis relvastatakse ründedroonidega], ERR uudised, 31. juuli 2014 * [[1. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5809-rayon-stahanova-perebrosheny-podrazdeleniya-76-y-desantno-shturmovoy-divizii-vs-rf ИС: район Стаханова переброшены подразделения 76-й десантно-штурмовой дивизии ВС РФ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6071-kgb-zametaet-sledy-voennyh-prestupleniy-putina-v-ukraine-gorit-76-aya-pskovskaya-diviziya КГБ заметает следы военных преступлений Путина в Украине: горит 76-ая псковская дивизия ВДВ. Фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/10/7043761/ Прокуратура РФ: Гибель псковских десантников - гостайна] <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины] <small></small><nowiki>["...- военнослужащие 104 десантно-штурмового полка 76 дшд ВДВ (г.Псков РФ) находятся в населенном пункте Георгиевка и в городе Донецке (Украина)..."]</nowiki></small> <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] [[Kategooria:Pihkva]] peq4untuk1zjnyghkcoatpsvej9k2wh 6175942 6175941 2022-08-09T18:03:56Z Octagon11 123728 /* Lahingud */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast väeüksus | nimi = 76. kaardiväe õhudessantdiviis | pilt = Great emblem of the 76th Guards Air Assault Division.svg | pildiallkiri = 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Suvorovi orden]] (2014) | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Pihkva 76. õhudessantdiviis''' ([[vene keel]]es ''76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия'') on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa õhudessantväed|õhudessantvägede]] üksus, mille staap asub [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva]]s. ==Ajalugu== Diviis loodi 1. septembril [[1939]]. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. [[1941]]. aastal osales [[Odessa]] kaitselahingutes ja [[Feodossija]] dessandis. [[1943]]. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales [[Stalingradi lahing]]us. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal [[NSV Liidu relvajõud]]udes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja [[1947]]. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva. 1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t, milles 12 õhudessantdiviisi ja [[171. üksik sidepataljon]] (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal). Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Gruusia]]s, [[Kõrgõzstan]]is, [[Põhja-Osseetia|Põhja-]] ja [[Lõuna-Osseetia]]s, [[augustiputš]]i käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul [[Tallinna teletorn]]i ning lahkus järgmisel päeval Eestist. [[2002]]. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister [[Vladimir Issakov]], et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega. Diviisi üks õppekeskus asub [[Petseri]]s, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla<ref name="ZMQbS" />. Aastast [[2018]] on diviisi ülemaks [[kindralmajor]] [[Igor Kapli]]. 2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 [[BMD-4M]] ja 8 [[BTR-MDM]] Rakuška.<ref name="2020_01_17_TASS">17 Jan 2020, 15:33, [[TASS]], [https://tass.com/defense/1110039 Paratroopers in Russia’s northwest receive over 30 latest BMD-4M combat vehicles ]</ref><ref name="2020_06_19_R24">19 Jun 2020, ГТРК Псков, [https://m.youtube.com/watch?v=di3KnGPqXc0& В парке Псковской дивизии пополнение на 30 боевых машин]</ref> ===Koosseis 1948. aastal === * 104. õhudessantpolk [[Tšerjohha]]s * 234. õhudessantpolk [[Pihkva]]s * 1140. suurtükipolk * üksik seniitkahurite divisjon * 4 üksikpataljoni **sapööripataljon **sidepataljon **tagalapataljon **meditsiini-sanitaarpataljon *2 üksikroodu **luurerood **keemiakaitserood === Juhid === * Polkovnik Vassili Glagolev (1939–1941) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1941–1941) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941–1942) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1942–1942) * Polkovnik Jakov Štein (1942–1942) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942–1942) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942–1948) * kaardiväe kindralmajor [[Vassili Margelov]] (1948–1950) * kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950–1953) * kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953–1955) * kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955–1957) * kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957–1959) * kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959–1962) * kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962–1968) * kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968–1971) * kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971–1976) * kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976–1979) * kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979–1981) * kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981–1983) * kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983–1986) * kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986–1990) * kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990–1992) * kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992–1995) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995–1996) * kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996–2005) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005–2009) * kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013) * kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–2018) * kaardiväe polkovnik Igor Kapli<ref>[http://www.crime-ua.com/node/22784 Российский военный преступник, заливавший Донбасс кровью, возглавил Псковскую дивизию ВДВ]</ref> (2018 — ) === Lahingud === 76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid [[1991]]. [[augustiputš Eestis|augustiputš]]i ajal [[21. august]]il, hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks<ref name="gtdz2" /> elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele. Diviis osales [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja kaotas seal langenutena 45 meest. Alates [[1999]]. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]]. 29. veebruarist 1. märtsini [[2000]] [[Argun]]i lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast. Diviis osales ka [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas]]. ==== Sõda Donbassis ==== Üksus osales 2014. aastal [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref name="informnapalm_org_76">[https://informnapalm.org/db/russian-aggression/#lang=en&page=m_unit&fid=07264 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD)] (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )</ref> 19. augustil 2014 langes [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Georgijivka]]<!--uk:Георгіївка (смт)--> alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat [[BMD-2]].<ref name="95KYC" /> Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).<ref name="oiZir" /><ref name="NkCXB" /><ref name="raFeN" /><ref name="1U2gs" /> Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.<!--hetkel ei leia allikat, hommikul lugesin --> === Rahvusvahelised missioonid === Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon [[Bosnia]]s. ==Õppused== *[[1994]]. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega. *[[20. august]]il [[1998]] korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk. *[[30. august]]il [[2007]] pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala. *8.–[[29. september|29. septembril]] [[2009]] Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused [[Zapad-2009]] (Lääs-2009). *[[8. september|8. septembril]] 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.–18. septembrini 2010. aastal<ref name="laOfa" />. *[[September 2017|Septembris 2017]] osales diviis [[Valgevene]] ja Venemaa ühisõppustel [[Zapad-2017]].<ref>http://www.ntv.ru/novosti/1930701/</ref> == Autasud == * 2014 - [[Suvorovi orden]]<ref name="wMQZJ" /> ==Artiklid== *[[Toomas Mattson]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/08/23/1lk.htmXteine Vene suurõppused ei heidutanud Eestit] – [[Postimees]], 23.08.1998. *Tanel Rütman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/12/uudised.htmXkaheksas Eesti kaitseväe esindajad käisid Vene eliitväeosa inspekteerimas] – [[Postimees]], 1.12.1998. *[http://www.epl.ee/artikkel/213504 Pihkva õhudessantvägi muutub elukutseliseks] – [[Eesti Päevaleht]] Online, 2.09.2002. *Andrew Osborn. [http://news.independent.co.uk/europe/article484100.ece Kremlin film makes heroes out of paratroops it left to be massacred] – The Independent, 15.05.2006. *Janek Zavatski. [http://www.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php Tänased ohvitserid valmistusid Vene soomukeid ründama] – [[Postimees]], 19.08.2006. *Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/393889 Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] veebiväljaanne, 23.07.2007. *[[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 *[http://crime-ua.com/node/17523 Под Авдеевкой заняли позиции «заблудшие» десантники из Пскова], 06/10/2016 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZMQbS">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2385 Голубой берет для садиста]</ref> <ref name="gtdz2">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sidejuht-aadu-jogiaas-teletorni-runnatakse?id=50990920 Sidejuht Aadu Jõgiaas: Teletorni rünnatakse!], Eesti Päevaleht, 19. august 2004</ref> <ref name="95KYC">[http://uudised.err.ee/v/tele-ak/89351f95-12a5-4e22-9d5e-e7fb228db366 Kiiev: Ukraina väed said Donbassis kätte kaks Pihkva diviisi soomukit]</ref> <ref name="oiZir">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036582/ |title=В Украине погибла почти целая рота псковских десантников — российские СМИ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="NkCXB">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4396-v-spiske-tam-chelovek-desyat-nas-ostalos-v-zhivyh-rasskaz-zabludivshegosya-desantnika |title=В списке там человек десять нас осталось в живых, - рассказ "заблудившегося" десантника |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="raFeN">{{Cite web |url=https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |title=«Всю роту положили» |publisher=Pskovskaja Gubernija |date= |accessdate=2. september 2014 |archive-date=2014-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903022923/https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="1U2gs">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4018-foto-s-mesta-pohoron-desantnikov-76-oy-divizii-vdv-pogibshih-pod-luganskom |title=Фото с места похорон десантников 76-ой дивизии ВДВ, погибших под Луганском |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=25.08.2014 |accessdate=2. september 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="wMQZJ">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5732-rossiya-v-ocherednoy-otkrestilas-ot-svoih-voennyh-v-ukraine-dokument |title=Россия в очередной открестилась от своих военных в Украине. ДОКУМЕНТ |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=29. september 2014 |accessdate=29. september 2014}}</ref> <ref name="laOfa">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pihkva-kulje-all-dessanteerub-1300-vene-eliitvaelast.d?id=33021103 1300 Vene eliitväelast teeb Pihkva külje alla dessandi], Delfi, 08. september 2010</ref> }} == Välislingid == *http://www.contract.mil.ru/1241/index.shtml *http://www.76vdd.mil.ru/ *[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3d85123d-2834-4a6f-9f2a-0ddd64590ae3 Pihkva diviis relvastatakse ründedroonidega], ERR uudised, 31. juuli 2014 * [[1. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5809-rayon-stahanova-perebrosheny-podrazdeleniya-76-y-desantno-shturmovoy-divizii-vs-rf ИС: район Стаханова переброшены подразделения 76-й десантно-штурмовой дивизии ВС РФ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6071-kgb-zametaet-sledy-voennyh-prestupleniy-putina-v-ukraine-gorit-76-aya-pskovskaya-diviziya КГБ заметает следы военных преступлений Путина в Украине: горит 76-ая псковская дивизия ВДВ. Фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/10/7043761/ Прокуратура РФ: Гибель псковских десантников - гостайна] <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины] <small></small><nowiki>["...- военнослужащие 104 десантно-штурмового полка 76 дшд ВДВ (г.Псков РФ) находятся в населенном пункте Георгиевка и в городе Донецке (Украина)..."]</nowiki></small> <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] [[Kategooria:Pihkva]] lcdlqdm43jq8reu4pbizmifj6fnsj0p 6175943 6175942 2022-08-09T18:11:11Z Octagon11 123728 /* Koosseis 1948. aastal */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast väeüksus | nimi = 76. kaardiväe õhudessantdiviis | pilt = Great emblem of the 76th Guards Air Assault Division.svg | pildiallkiri = 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Suvorovi orden]] (2014) | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Pihkva 76. õhudessantdiviis''' ([[vene keel]]es ''76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия'') on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa õhudessantväed|õhudessantvägede]] üksus, mille staap asub [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva]]s. ==Ajalugu== Diviis loodi 1. septembril [[1939]]. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. [[1941]]. aastal osales [[Odessa]] kaitselahingutes ja [[Feodossija]] dessandis. [[1943]]. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales [[Stalingradi lahing]]us. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal [[NSV Liidu relvajõud]]udes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja [[1947]]. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva. 1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t, milles 12 õhudessantdiviisi ja [[171. üksik sidepataljon]] (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal). Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Gruusia]]s, [[Kõrgõzstan]]is, [[Põhja-Osseetia|Põhja-]] ja [[Lõuna-Osseetia]]s, [[augustiputš]]i käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul [[Tallinna teletorn]]i ning lahkus järgmisel päeval Eestist. [[2002]]. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister [[Vladimir Issakov]], et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega. Diviisi üks õppekeskus asub [[Petseri]]s, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla<ref name="ZMQbS" />. Aastast [[2018]] on diviisi ülemaks [[kindralmajor]] [[Igor Kapli]]. 2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 [[BMD-4M]] ja 8 [[BTR-MDM]] Rakuška.<ref name="2020_01_17_TASS">17 Jan 2020, 15:33, [[TASS]], [https://tass.com/defense/1110039 Paratroopers in Russia’s northwest receive over 30 latest BMD-4M combat vehicles ]</ref><ref name="2020_06_19_R24">19 Jun 2020, ГТРК Псков, [https://m.youtube.com/watch?v=di3KnGPqXc0& В парке Псковской дивизии пополнение на 30 боевых машин]</ref> ===Koosseis 1948. aastal === * [[Pilt:Sleeve patch of the 104th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[104. õhudessantpolk]] [[Tšerjohha]]s * [[Pilt:Sleeve patch of the 234th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[234. õhudessantpolk]] [[Pihkva]]s * 1140. suurtükipolk * üksik seniitkahurite divisjon * 4 üksikpataljoni **sapööripataljon **sidepataljon **tagalapataljon **meditsiini-sanitaarpataljon *2 üksikroodu **luurerood **keemiakaitserood === Juhid === * Polkovnik Vassili Glagolev (1939–1941) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1941–1941) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941–1942) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1942–1942) * Polkovnik Jakov Štein (1942–1942) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942–1942) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942–1948) * kaardiväe kindralmajor [[Vassili Margelov]] (1948–1950) * kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950–1953) * kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953–1955) * kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955–1957) * kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957–1959) * kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959–1962) * kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962–1968) * kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968–1971) * kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971–1976) * kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976–1979) * kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979–1981) * kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981–1983) * kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983–1986) * kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986–1990) * kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990–1992) * kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992–1995) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995–1996) * kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996–2005) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005–2009) * kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013) * kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–2018) * kaardiväe polkovnik Igor Kapli<ref>[http://www.crime-ua.com/node/22784 Российский военный преступник, заливавший Донбасс кровью, возглавил Псковскую дивизию ВДВ]</ref> (2018 — ) === Lahingud === 76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid [[1991]]. [[augustiputš Eestis|augustiputš]]i ajal [[21. august]]il, hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks<ref name="gtdz2" /> elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele. Diviis osales [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja kaotas seal langenutena 45 meest. Alates [[1999]]. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]]. 29. veebruarist 1. märtsini [[2000]] [[Argun]]i lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast. Diviis osales ka [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas]]. ==== Sõda Donbassis ==== Üksus osales 2014. aastal [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref name="informnapalm_org_76">[https://informnapalm.org/db/russian-aggression/#lang=en&page=m_unit&fid=07264 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD)] (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )</ref> 19. augustil 2014 langes [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Georgijivka]]<!--uk:Георгіївка (смт)--> alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat [[BMD-2]].<ref name="95KYC" /> Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).<ref name="oiZir" /><ref name="NkCXB" /><ref name="raFeN" /><ref name="1U2gs" /> Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.<!--hetkel ei leia allikat, hommikul lugesin --> === Rahvusvahelised missioonid === Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon [[Bosnia]]s. ==Õppused== *[[1994]]. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega. *[[20. august]]il [[1998]] korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk. *[[30. august]]il [[2007]] pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala. *8.–[[29. september|29. septembril]] [[2009]] Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused [[Zapad-2009]] (Lääs-2009). *[[8. september|8. septembril]] 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.–18. septembrini 2010. aastal<ref name="laOfa" />. *[[September 2017|Septembris 2017]] osales diviis [[Valgevene]] ja Venemaa ühisõppustel [[Zapad-2017]].<ref>http://www.ntv.ru/novosti/1930701/</ref> == Autasud == * 2014 - [[Suvorovi orden]]<ref name="wMQZJ" /> ==Artiklid== *[[Toomas Mattson]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/08/23/1lk.htmXteine Vene suurõppused ei heidutanud Eestit] – [[Postimees]], 23.08.1998. *Tanel Rütman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/12/uudised.htmXkaheksas Eesti kaitseväe esindajad käisid Vene eliitväeosa inspekteerimas] – [[Postimees]], 1.12.1998. *[http://www.epl.ee/artikkel/213504 Pihkva õhudessantvägi muutub elukutseliseks] – [[Eesti Päevaleht]] Online, 2.09.2002. *Andrew Osborn. [http://news.independent.co.uk/europe/article484100.ece Kremlin film makes heroes out of paratroops it left to be massacred] – The Independent, 15.05.2006. *Janek Zavatski. [http://www.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php Tänased ohvitserid valmistusid Vene soomukeid ründama] – [[Postimees]], 19.08.2006. *Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/393889 Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] veebiväljaanne, 23.07.2007. *[[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 *[http://crime-ua.com/node/17523 Под Авдеевкой заняли позиции «заблудшие» десантники из Пскова], 06/10/2016 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZMQbS">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2385 Голубой берет для садиста]</ref> <ref name="gtdz2">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sidejuht-aadu-jogiaas-teletorni-runnatakse?id=50990920 Sidejuht Aadu Jõgiaas: Teletorni rünnatakse!], Eesti Päevaleht, 19. august 2004</ref> <ref name="95KYC">[http://uudised.err.ee/v/tele-ak/89351f95-12a5-4e22-9d5e-e7fb228db366 Kiiev: Ukraina väed said Donbassis kätte kaks Pihkva diviisi soomukit]</ref> <ref name="oiZir">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036582/ |title=В Украине погибла почти целая рота псковских десантников — российские СМИ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="NkCXB">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4396-v-spiske-tam-chelovek-desyat-nas-ostalos-v-zhivyh-rasskaz-zabludivshegosya-desantnika |title=В списке там человек десять нас осталось в живых, - рассказ "заблудившегося" десантника |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="raFeN">{{Cite web |url=https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |title=«Всю роту положили» |publisher=Pskovskaja Gubernija |date= |accessdate=2. september 2014 |archive-date=2014-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903022923/https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="1U2gs">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4018-foto-s-mesta-pohoron-desantnikov-76-oy-divizii-vdv-pogibshih-pod-luganskom |title=Фото с места похорон десантников 76-ой дивизии ВДВ, погибших под Луганском |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=25.08.2014 |accessdate=2. september 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="wMQZJ">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5732-rossiya-v-ocherednoy-otkrestilas-ot-svoih-voennyh-v-ukraine-dokument |title=Россия в очередной открестилась от своих военных в Украине. ДОКУМЕНТ |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=29. september 2014 |accessdate=29. september 2014}}</ref> <ref name="laOfa">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pihkva-kulje-all-dessanteerub-1300-vene-eliitvaelast.d?id=33021103 1300 Vene eliitväelast teeb Pihkva külje alla dessandi], Delfi, 08. september 2010</ref> }} == Välislingid == *http://www.contract.mil.ru/1241/index.shtml *http://www.76vdd.mil.ru/ *[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3d85123d-2834-4a6f-9f2a-0ddd64590ae3 Pihkva diviis relvastatakse ründedroonidega], ERR uudised, 31. juuli 2014 * [[1. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5809-rayon-stahanova-perebrosheny-podrazdeleniya-76-y-desantno-shturmovoy-divizii-vs-rf ИС: район Стаханова переброшены подразделения 76-й десантно-штурмовой дивизии ВС РФ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6071-kgb-zametaet-sledy-voennyh-prestupleniy-putina-v-ukraine-gorit-76-aya-pskovskaya-diviziya КГБ заметает следы военных преступлений Путина в Украине: горит 76-ая псковская дивизия ВДВ. Фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/10/7043761/ Прокуратура РФ: Гибель псковских десантников - гостайна] <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины] <small></small><nowiki>["...- военнослужащие 104 десантно-штурмового полка 76 дшд ВДВ (г.Псков РФ) находятся в населенном пункте Георгиевка и в городе Донецке (Украина)..."]</nowiki></small> <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] [[Kategooria:Pihkva]] s5zokr4fekb5yei9ac3asj9pssgvz3x 6175944 6175943 2022-08-09T18:13:29Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast väeüksus | nimi = 76. kaardiväe õhudessantdiviis | pilt = Great emblem of the 76th Guards Air Assault Division.svg | pildiallkiri = 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Suvorovi orden]] (2014) | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Pihkva 76. õhudessantdiviis''' ([[vene keel]]es ''76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия'') on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa õhudessantväed|õhudessantvägede]] üksus, mille staap asub [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva]]s. ==Ajalugu== Diviis loodi 1. septembril [[1939]]. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. [[1941]]. aastal osales [[Odessa]] kaitselahingutes ja [[Feodossija]] dessandis. [[1943]]. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales [[Stalingradi lahing]]us. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal [[NSV Liidu relvajõud]]udes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja [[1947]]. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva. 1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t, milles 12 õhudessantdiviisi ja [[171. üksik sidepataljon]] (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal). Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Gruusia]]s, [[Kõrgõzstan]]is, [[Põhja-Osseetia|Põhja-]] ja [[Lõuna-Osseetia]]s, [[augustiputš]]i käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul [[Tallinna teletorn]]i ning lahkus järgmisel päeval Eestist. [[2002]]. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister [[Vladimir Issakov]], et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega. Diviisi üks õppekeskus asub [[Petseri]]s, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla<ref name="ZMQbS" />. Aastast [[2018]] on diviisi ülemaks [[kindralmajor]] [[Igor Kapli]]. 2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 [[BMD-4M]] ja 8 [[BTR-MDM]] Rakuška.<ref name="2020_01_17_TASS">17 Jan 2020, 15:33, [[TASS]], [https://tass.com/defense/1110039 Paratroopers in Russia’s northwest receive over 30 latest BMD-4M combat vehicles ]</ref><ref name="2020_06_19_R24">19 Jun 2020, ГТРК Псков, [https://m.youtube.com/watch?v=di3KnGPqXc0& В парке Псковской дивизии пополнение на 30 боевых машин]</ref> ===Koosseis 1948. aastal === * [[Pilt:Sleeve patch of the 104th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[104. õhudessantpolk]] [[Tšerjohha]]s * [[Pilt:Sleeve patch of the 234th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[234. õhudessantpolk]] [[Pihkva]]s * 1140. suurtükipolk * üksik seniitkahurite divisjon * 4 üksikpataljoni **sapööripataljon **sidepataljon **tagalapataljon **meditsiini-sanitaarpataljon *2 üksikroodu **luurerood **keemiakaitserood === Juhid === * Polkovnik Vassili Glagolev (1939–1941) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1941–1941) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941–1942) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1942–1942) * Polkovnik Jakov Štein (1942–1942) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942–1942) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942–1948) * kaardiväe kindralmajor [[Vassili Margelov]] (1948–1950) * kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950–1953) * kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953–1955) * kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955–1957) * kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957–1959) * kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959–1962) * kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962–1968) * kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968–1971) * kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971–1976) * kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976–1979) * kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979–1981) * kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981–1983) * kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983–1986) * kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986–1990) * kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990–1992) * kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992–1995) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995–1996) * kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996–2005) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005–2009) * kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013) * kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–2018) * kaardiväe polkovnik Igor Kapli<ref>[http://www.crime-ua.com/node/22784 Российский военный преступник, заливавший Донбасс кровью, возглавил Псковскую дивизию ВДВ]</ref> (2018 — ) === Lahingud === 76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid [[1991]]. [[augustiputš Eestis|augustiputš]]i ajal [[21. august]]il, hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks<ref name="gtdz2" /> elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele. Diviis osales [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja kaotas seal langenutena 45 meest. Alates [[1999]]. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]]. 29. veebruarist 1. märtsini [[2000]] [[Argun]]i lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast. Diviis osales ka [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas]]. ==== Sõda Donbassis ==== Üksus osales 2014. aastal [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref name="informnapalm_org_76">[https://informnapalm.org/db/russian-aggression/#lang=en&page=m_unit&fid=07264 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD)] (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )</ref> 19. augustil 2014 langes [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Georgijivka]]<!--uk:Георгіївка (смт)--> alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat [[BMD-2]].<ref name="95KYC" /> Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).<ref name="oiZir" /><ref name="NkCXB" /><ref name="raFeN" /><ref name="1U2gs" /> Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.<!--hetkel ei leia allikat, hommikul lugesin --> === Rahvusvahelised missioonid === Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon [[Bosnia]]s. ==Õppused== *[[1994]]. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega. *[[20. august]]il [[1998]] korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk. *[[30. august]]il [[2007]] pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala. *8.–[[29. september|29. septembril]] [[2009]] Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused [[Zapad-2009]] (Lääs-2009). *[[8. september|8. septembril]] 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.–18. septembrini 2010. aastal<ref name="laOfa" />. *[[September 2017|Septembris 2017]] osales diviis [[Valgevene]] ja Venemaa ühisõppustel [[Zapad-2017]].<ref>http://www.ntv.ru/novosti/1930701/</ref> == Autasud == * 2014 - [[Suvorovi orden]]<ref name="wMQZJ" /> ==Artiklid== *[[Toomas Mattson]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/08/23/1lk.htmXteine Vene suurõppused ei heidutanud Eestit] – [[Postimees]], 23.08.1998. *Tanel Rütman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/12/uudised.htmXkaheksas Eesti kaitseväe esindajad käisid Vene eliitväeosa inspekteerimas] – [[Postimees]], 1.12.1998. *[http://www.epl.ee/artikkel/213504 Pihkva õhudessantvägi muutub elukutseliseks] – [[Eesti Päevaleht]] Online, 2.09.2002. *Andrew Osborn. [http://news.independent.co.uk/europe/article484100.ece Kremlin film makes heroes out of paratroops it left to be massacred] – The Independent, 15.05.2006. *Janek Zavatski. [http://www.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php Tänased ohvitserid valmistusid Vene soomukeid ründama] – [[Postimees]], 19.08.2006. *Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/393889 Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] veebiväljaanne, 23.07.2007. *[[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 *[http://crime-ua.com/node/17523 Под Авдеевкой заняли позиции «заблудшие» десантники из Пскова], 06/10/2016 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZMQbS">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2385 Голубой берет для садиста]</ref> <ref name="gtdz2">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sidejuht-aadu-jogiaas-teletorni-runnatakse?id=50990920 Sidejuht Aadu Jõgiaas: Teletorni rünnatakse!], Eesti Päevaleht, 19. august 2004</ref> <ref name="95KYC">[http://uudised.err.ee/v/tele-ak/89351f95-12a5-4e22-9d5e-e7fb228db366 Kiiev: Ukraina väed said Donbassis kätte kaks Pihkva diviisi soomukit]</ref> <ref name="oiZir">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036582/ |title=В Украине погибла почти целая рота псковских десантников — российские СМИ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="NkCXB">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4396-v-spiske-tam-chelovek-desyat-nas-ostalos-v-zhivyh-rasskaz-zabludivshegosya-desantnika |title=В списке там человек десять нас осталось в живых, - рассказ "заблудившегося" десантника |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="raFeN">{{Cite web |url=https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |title=«Всю роту положили» |publisher=Pskovskaja Gubernija |date= |accessdate=2. september 2014 |archive-date=2014-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903022923/https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="1U2gs">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4018-foto-s-mesta-pohoron-desantnikov-76-oy-divizii-vdv-pogibshih-pod-luganskom |title=Фото с места похорон десантников 76-ой дивизии ВДВ, погибших под Луганском |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=25.08.2014 |accessdate=2. september 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="wMQZJ">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5732-rossiya-v-ocherednoy-otkrestilas-ot-svoih-voennyh-v-ukraine-dokument |title=Россия в очередной открестилась от своих военных в Украине. ДОКУМЕНТ |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=29. september 2014 |accessdate=29. september 2014}}</ref> <ref name="laOfa">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pihkva-kulje-all-dessanteerub-1300-vene-eliitvaelast.d?id=33021103 1300 Vene eliitväelast teeb Pihkva külje alla dessandi], Delfi, 08. september 2010</ref> }} == Välislingid == * [http://www.contract.mil.ru/1241/index.shtml] * [http://www.76vdd.mil.ru/] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/3d85123d-2834-4a6f-9f2a-0ddd64590ae3 Pihkva diviis relvastatakse ründedroonidega], ERR uudised, 31. juuli 2014 * [[1. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5809-rayon-stahanova-perebrosheny-podrazdeleniya-76-y-desantno-shturmovoy-divizii-vs-rf ИС: район Стаханова переброшены подразделения 76-й десантно-штурмовой дивизии ВС РФ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6071-kgb-zametaet-sledy-voennyh-prestupleniy-putina-v-ukraine-gorit-76-aya-pskovskaya-diviziya КГБ заметает следы военных преступлений Путина в Украине: горит 76-ая псковская дивизия ВДВ. Фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/10/7043761/ Прокуратура РФ: Гибель псковских десантников - гостайна] <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины] <small></small><nowiki>["...- военнослужащие 104 десантно-штурмового полка 76 дшд ВДВ (г.Псков РФ) находятся в населенном пункте Георгиевка и в городе Донецке (Украина)..."]</nowiki></small> <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] [[Kategooria:Pihkva]] hvqzdrt881b0gf8tt15c72uswvm50zw 6175949 6175944 2022-08-09T18:18:40Z Octagon11 123728 /* Sõda Donbassis */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast väeüksus | nimi = 76. kaardiväe õhudessantdiviis | pilt = Great emblem of the 76th Guards Air Assault Division.svg | pildiallkiri = 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Suvorovi orden]] (2014) | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Pihkva 76. õhudessantdiviis''' ([[vene keel]]es ''76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия'') on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa õhudessantväed|õhudessantvägede]] üksus, mille staap asub [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva]]s. ==Ajalugu== Diviis loodi 1. septembril [[1939]]. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. [[1941]]. aastal osales [[Odessa]] kaitselahingutes ja [[Feodossija]] dessandis. [[1943]]. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales [[Stalingradi lahing]]us. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal [[NSV Liidu relvajõud]]udes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja [[1947]]. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva. 1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t, milles 12 õhudessantdiviisi ja [[171. üksik sidepataljon]] (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal). Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Gruusia]]s, [[Kõrgõzstan]]is, [[Põhja-Osseetia|Põhja-]] ja [[Lõuna-Osseetia]]s, [[augustiputš]]i käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul [[Tallinna teletorn]]i ning lahkus järgmisel päeval Eestist. [[2002]]. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister [[Vladimir Issakov]], et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega. Diviisi üks õppekeskus asub [[Petseri]]s, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla<ref name="ZMQbS" />. Aastast [[2018]] on diviisi ülemaks [[kindralmajor]] [[Igor Kapli]]. 2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 [[BMD-4M]] ja 8 [[BTR-MDM]] Rakuška.<ref name="2020_01_17_TASS">17 Jan 2020, 15:33, [[TASS]], [https://tass.com/defense/1110039 Paratroopers in Russia’s northwest receive over 30 latest BMD-4M combat vehicles ]</ref><ref name="2020_06_19_R24">19 Jun 2020, ГТРК Псков, [https://m.youtube.com/watch?v=di3KnGPqXc0& В парке Псковской дивизии пополнение на 30 боевых машин]</ref> ===Koosseis 1948. aastal === * [[Pilt:Sleeve patch of the 104th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[104. õhudessantpolk]] [[Tšerjohha]]s * [[Pilt:Sleeve patch of the 234th Guards Airborne Assault Regiment.svg|25px]] [[234. õhudessantpolk]] [[Pihkva]]s * 1140. suurtükipolk * üksik seniitkahurite divisjon * 4 üksikpataljoni **sapööripataljon **sidepataljon **tagalapataljon **meditsiini-sanitaarpataljon *2 üksikroodu **luurerood **keemiakaitserood === Juhid === * Polkovnik Vassili Glagolev (1939–1941) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1941–1941) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941–1942) * Polkovnik Dmitri Tomilov (1942–1942) * Polkovnik Jakov Štein (1942–1942) * Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942–1942) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942–1948) * kaardiväe kindralmajor [[Vassili Margelov]] (1948–1950) * kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950–1953) * kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953–1955) * kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955–1957) * kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957–1959) * kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959–1962) * kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962–1968) * kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968–1971) * kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971–1976) * kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976–1979) * kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979–1981) * kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981–1983) * kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983–1986) * kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986–1990) * kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990–1992) * kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992–1995) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995–1996) * kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996–2005) * kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005–2009) * kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013) * kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–2018) * kaardiväe polkovnik Igor Kapli<ref>[http://www.crime-ua.com/node/22784 Российский военный преступник, заливавший Донбасс кровью, возглавил Псковскую дивизию ВДВ]</ref> (2018 — ) === Lahingud === 76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid [[1991]]. [[augustiputš Eestis|augustiputš]]i ajal [[21. august]]il, hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks<ref name="gtdz2" /> elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele. Diviis osales [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja kaotas seal langenutena 45 meest. Alates [[1999]]. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]]. 29. veebruarist 1. märtsini [[2000]] [[Argun]]i lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast. Diviis osales ka [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas]]. ==== Sõda Donbassis ==== Üksus osales 2014. aastal [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref name="informnapalm_org_76">[https://informnapalm.org/db/russian-aggression/#lang=en&page=m_unit&fid=07264 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD)] (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )</ref> 19. augustil 2014 langes [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Georgijivka ja Lutuhõne lahing|Georgijivka]]<!--uk:Георгіївка (смт)--> alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat [[BMD-2]].<ref name="95KYC" /> Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).<ref name="oiZir" /><ref name="NkCXB" /><ref name="raFeN" /><ref name="1U2gs" /> Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.<!--hetkel ei leia allikat, hommikul lugesin --> === Rahvusvahelised missioonid === Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon [[Bosnia]]s. ==Õppused== *[[1994]]. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega. *[[20. august]]il [[1998]] korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk. *[[30. august]]il [[2007]] pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala. *8.–[[29. september|29. septembril]] [[2009]] Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused [[Zapad-2009]] (Lääs-2009). *[[8. september|8. septembril]] 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.–18. septembrini 2010. aastal<ref name="laOfa" />. *[[September 2017|Septembris 2017]] osales diviis [[Valgevene]] ja Venemaa ühisõppustel [[Zapad-2017]].<ref>http://www.ntv.ru/novosti/1930701/</ref> == Autasud == * 2014 - [[Suvorovi orden]]<ref name="wMQZJ" /> ==Artiklid== *[[Toomas Mattson]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/08/23/1lk.htmXteine Vene suurõppused ei heidutanud Eestit] – [[Postimees]], 23.08.1998. *Tanel Rütman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/12/uudised.htmXkaheksas Eesti kaitseväe esindajad käisid Vene eliitväeosa inspekteerimas] – [[Postimees]], 1.12.1998. *[http://www.epl.ee/artikkel/213504 Pihkva õhudessantvägi muutub elukutseliseks] – [[Eesti Päevaleht]] Online, 2.09.2002. *Andrew Osborn. [http://news.independent.co.uk/europe/article484100.ece Kremlin film makes heroes out of paratroops it left to be massacred] – The Independent, 15.05.2006. *Janek Zavatski. [http://www.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php Tänased ohvitserid valmistusid Vene soomukeid ründama] – [[Postimees]], 19.08.2006. *Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/393889 Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] veebiväljaanne, 23.07.2007. *[[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 *[http://crime-ua.com/node/17523 Под Авдеевкой заняли позиции «заблудшие» десантники из Пскова], 06/10/2016 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZMQbS">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2385 Голубой берет для садиста]</ref> <ref name="gtdz2">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sidejuht-aadu-jogiaas-teletorni-runnatakse?id=50990920 Sidejuht Aadu Jõgiaas: Teletorni rünnatakse!], Eesti Päevaleht, 19. august 2004</ref> <ref name="95KYC">[http://uudised.err.ee/v/tele-ak/89351f95-12a5-4e22-9d5e-e7fb228db366 Kiiev: Ukraina väed said Donbassis kätte kaks Pihkva diviisi soomukit]</ref> <ref name="oiZir">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/2/7036582/ |title=В Украине погибла почти целая рота псковских десантников — российские СМИ |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="NkCXB">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4396-v-spiske-tam-chelovek-desyat-nas-ostalos-v-zhivyh-rasskaz-zabludivshegosya-desantnika |title=В списке там человек десять нас осталось в живых, - рассказ "заблудившегося" десантника |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=2. september 2014 |accessdate=2. september 2014}}</ref> <ref name="raFeN">{{Cite web |url=https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |title=«Всю роту положили» |publisher=Pskovskaja Gubernija |date= |accessdate=2. september 2014 |archive-date=2014-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903022923/https://webcache.googleusercontent.com/search?biw=1280&bih=906&sclient=psy-ab&q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&oq=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fgubernia.pskovregion.org%2Fnumber_706%2F00.php&gs_l=hp.3..0j0i46j46l2j0l2.764.2887.0.3238.7.7.0.0.0.0.146.587.0j5.5.0....2...1c.1.52.psy-ab..2.5.558.7OQRJ4KoRKg&pbx=1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="1U2gs">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/4018-foto-s-mesta-pohoron-desantnikov-76-oy-divizii-vdv-pogibshih-pod-luganskom |title=Фото с места похорон десантников 76-ой дивизии ВДВ, погибших под Луганском |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=25.08.2014 |accessdate=2. september 2014 |first1= |last1= |website=}}</ref> <ref name="wMQZJ">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5732-rossiya-v-ocherednoy-otkrestilas-ot-svoih-voennyh-v-ukraine-dokument |title=Россия в очередной открестилась от своих военных в Украине. ДОКУМЕНТ |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=29. september 2014 |accessdate=29. september 2014}}</ref> <ref name="laOfa">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pihkva-kulje-all-dessanteerub-1300-vene-eliitvaelast.d?id=33021103 1300 Vene eliitväelast teeb Pihkva külje alla dessandi], Delfi, 08. september 2010</ref> }} == Välislingid == * [http://www.contract.mil.ru/1241/index.shtml] * [http://www.76vdd.mil.ru/] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/3d85123d-2834-4a6f-9f2a-0ddd64590ae3 Pihkva diviis relvastatakse ründedroonidega], ERR uudised, 31. juuli 2014 * [[1. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5809-rayon-stahanova-perebrosheny-podrazdeleniya-76-y-desantno-shturmovoy-divizii-vs-rf ИС: район Стаханова переброшены подразделения 76-й десантно-штурмовой дивизии ВС РФ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6071-kgb-zametaet-sledy-voennyh-prestupleniy-putina-v-ukraine-gorit-76-aya-pskovskaya-diviziya КГБ заметает следы военных преступлений Путина в Украине: горит 76-ая псковская дивизия ВДВ. Фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/10/7043761/ Прокуратура РФ: Гибель псковских десантников - гостайна] <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/9491-rossiyskie-aktivisty-naschitali-145-tys-voennyh-rf-na-territorii-ukrainy Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины] <small></small><nowiki>["...- военнослужащие 104 десантно-штурмового полка 76 дшд ВДВ (г.Псков РФ) находятся в населенном пункте Георгиевка и в городе Донецке (Украина)..."]</nowiki></small> <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] [[Kategooria:Pihkva]] 605nvy6fj2udcrm2ake6o0mfe1n07en Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 103176 6176007 5950235 2022-08-10T03:41:43Z Pelmeen10 17243 /* Eestlaste võidetud medalid */ wikitext text/x-wiki '''Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' (ametliku nimetusega ''IAAF World U20 Championships''; aastani 2014 ''IAAF World Junior Championships in Athletics'') on noorte sportlaste iga kahe aasta järel toimuvad rahvusvahelised [[kergejõustik]]uvõistlused, kus saavad osaleda need, kelle vanus on 18–19 aastat võistluste aasta 31. detsembrini. Esimesed võistlused korraldati [[1986]]. aastal [[Ateena]]s. ==Maailmameistrivõistluste toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" |- bgcolor=#CCDDEE ! Jrk nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 1. | [[1986. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1986]] | [[Ateena]] | {{PisiLipp|Kreeka}} | [[16. juuli|16.]]–[[20. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 2. | [[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988]] | [[Greater Sudbury|Sudbury]] | {{PisiLipp|Kanada}} | [[27. juuli|27.]]–[[31. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 3. | [[1990. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1990]] | [[Plovdiv]] | {{PisiLipp|Bulgaaria}} | [[8. august|8.]]–[[12. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 4. | [[1992. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1992]] | [[Seoul]] | {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | [[16. september|16.]]–[[20. september]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 5. | [[1994. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1994]] | [[Lissabon]] | {{PisiLipp|Portugal}} | [[20. juuli|20.]]–[[24. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 6. | [[1996. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1996]] | [[Sydney]] | {{PisiLipp|Austraalia}} | [[20. august|20.]]–[[25. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 7. | [[1998. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1998]] | [[Annecy]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[28. juuli]] – [[2. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 8. | [[2000. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2000]] | [[Santiago]] | {{PisiLipp|Tšiili}} | [[17. oktoober|17.]]–[[22. oktoober]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 9. | [[2002. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2002]] | [[Kingston]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[16. juuli|16.]]–[[21. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 10. | [[2004. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004]] | [[Grosseto]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[12. juuli|12.]]–[[18. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 11. | [[2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2006]] | [[Peking]] | {{PisiLipp|Hiina}} | [[15. august|15.]]–[[20. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 12. | [[2008. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2008]] | [[Bydgoszcz]] | {{PisiLipp|Poola}} | [[8. juuli|8.]]–[[13. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 13. | [[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]] | [[Moncton]] | {{PisiLipp|Kanada}} | [[19. juuli|19.]]–[[25. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 14. | [[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012]] | [[Barcelona]] | {{PisiLipp|Hispaania}} | [[10. juuli|10.]]–[[15. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 15. | [[2014. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2014]] | [[Eugene]] | {{PisiLipp|USA}} | [[22. juuli|22.]]–[[27. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 16. | [[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016]] | [[Bydgoszcz]] | {{PisiLipp|Poola}} | [[9. juuli|9.]]–[[24. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 17. | [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018]] | [[Tampere]] | {{PisiLipp|Soome}} | [[10. juuli|10.]]–[[15. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 18. | [[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021]] | [[Nairobi]] | {{PisiLipp|Keenia}} | [[17. august|10.]]–[[22. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 19. | [[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] | [[Cali]] | {{PisiLipp|Colombia}} | |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kettaheide]] (1,750 kg)|| '''67.32''' ||[[16. august]] [[2006]] || [[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Kaire Leibak]] ||[[kolmikhüpe]] || '''14.43'''|| [[17. august]] [[2006]] ||[[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Marek Niit]] || [[200 m jooks|200 m]] || '''20,96''' ||[[18. august]] [[2006]] ||[[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kuulitõuge]] (6 kg)||'''20.53'''|| [[19. august]] [[2006]] || [[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Karmen Bruus]] || [[kõrgushüpe]] ||'''1.95'''|| [[6. august]] [[2022]] || [[Cali]] |- | {{hõbe}} || [[Pippi Lotta Enok]] || [[seitsmevõistlus]] ||'''5746'''|| [[19. august]] [[2021]] || [[Nairobi]] |- | {{hõbe}} || [[Anna Maria Millend]] || [[100 meetri tõkkejooks]] ||'''13,45'''|| [[21. august]] [[2021]] || [[Nairobi]] |- | {{pronks}} || [[Grit Šadeiko]] || [[seitsmevõistlus]]||'''5765'''|| [[12. juuli]] [[2008]] || [[Bydgoszcz]] |- | {{pronks}} || [[Johannes Erm]] || [[kümnevõistlus]]||'''7879'''|| [[20. juuli]] [[2016]] || [[Bydgoszcz]] |- | {{pronks}} || [[Viktor Morozov]] || [[kolmikhüpe]] ||'''16.13'''|| [[5. august]] [[2022]] || [[Cali]] |} ==Vaata ka== *[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] ==Välislingid== * [https://www.worldathletics.org/Competitions/world-athletics-u20-championships Ametlik veebileht Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.gbrathletics.com/ic/wj.htm Medalivõitjad] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juuniorid]] [[Kategooria:Noorte sport]] 4minwvked92237b1k1nplolwe6hbfzi Saab 0 104033 6175958 6066232 2022-08-09T19:17:41Z Majandus6 144508 Värskendasin andmeid wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata [[Saab Automobile]].}} {{ettevõte | nimi = Saab AB | logo = Saab wordmark blue.svg | logosuurus = 200px | tüüp = Börsiettevõte<br />({{OMX|SSE1051|SAAB B}}) | asutamisaeg = 1937 | asutajad = | peakorter = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | piirkond = Ülemaailmne | võtmeisikud = [[Micael Johansson]] <small>(president ja tegevdirektor)</small><br>[[Marcus Wallenberg]] <small>(nõukogu esimees)</small> | valdkonnad = Lennundus- ja relvatööstus | tooted = | käive = 39,154 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+10,5%) (2021)</nowiki></small> | tegevuskasum = 2,888 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+120%) (2021)</nowiki></small> | puhaskasum = 2,025 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+85%) (2021)</nowiki></small> | töötajaid = 18 153 (2021) | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = Inimeste põhiõigus on tunda ennast turvaliselt | börsil = [[Stockholmi börs]] | kodulehekülg = https://www.saab.com/ }} '''Saab AB''' on [[Rootsi]] [[Lennufirma|lennundus]]- ja relvatööstusettevõte. Toodetakse juhtimissüsteeme, [[Radar|radareid]] ja radarjuhtimisega relvasüsteeme, muid relvasüsteeme, kommunikatsioonisüsteeme, raketisüsteeme, [[Hävitaja|hävitajaid]] (Gripen C ja E seeria), [[Mehitamata õhusõiduk|droone]], lennukeid (ka tsiviillennukeid), [[Allveelaev|allveelaevu]], laevu, veealuseid süsteeme ja turvasüsteeme.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/|pealkiri=Ettevõtte koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Turud ja valdkonnad == Tooteid müüakse enam kui 100 riiki, esindused asuvad enam kui 30 riigis. Müügitulust 38% teenitakse [[Rootsi|Rootsis]], 17% ülejäänud [[Euroopa|Euroopas]], 15% [[Ladina-Ameerika]]<nowiki/>s, 14% [[Aasia|Aasias]], 11% [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja 5% mujal. 2021. aastal kasvas enim [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]] (+28%) ja [[Rootsi|Rootsis]] (+17%) teenitud [[müügitulu]].<ref name=":1" /> Tegevusvaldkondade lõikes teenitakse enamik müügitulust lennukite ja muude lennundusega seotud seadmete müügist (44% müügitulust). Järgneb [[Maavägi|maavägedele]] suunatud tehnika (23% müügitulust) ja [[Merevägi|mereväele]] suunatud tehnika (22% müügitulust), ülejäänud tehnika (peamiselt tsiviilseadmed) moodustab 11% müügitulust.<ref name=":1" /> Saabi [[Gripen]] seeria [[Hävituslennuk|hävituslennukeid]] on tarnitud näiteks [[Rootsi]], [[Ungari|Ungarisse]], [[Tšehhi]], [[Brasiilia|Brasiiliasse]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariiki]], [[Tai|Taisse]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurasiantimes.com/why-saab-gripen-jets-have-wreaked-havoc-on-both-f-16s-rafales-in-global-arms-market/|pealkiri=Why SAAB Gripen Jets Have ‘Wreaked Havoc’ On Both F-16s & Rafales In Global Arms Market?|väljaanne=|aeg=14. november 2020|vaadatud=29.12.2020}}</ref> == Ajalugu == Ettevõtte asutasid [[1937]]. aastal Rootsi Raudteetöökodade lennukiehitusosakond (''AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning'', lühendatult ''ASJA'') ja rauatööstusettevõte [[Bofors]], jagades [[aktsia]]d omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime '''SAAB''' ([[rootsi keel|rootsikeelsest]] nimetusest ''Svenska Aeroplan Aktiebolag'', kus viimane sõna tähendab [[aktsiaselts]]i) ja asus Rootsi edelarannikul [[Trollhättan]]il. Kuid juba [[1939]]. aastal sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus [[Linköping]]is ja sinna kolis ka SAAB. Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks [[auto]]de tootmise. SAABi esimene auto, [[Saab 92001]], valmis [[10. juuni]]l [[1947]]. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja [[reputatsioon|maine]]. [[1950. aastad|1950. aastatel]] hakkas Saab tootma ka [[arvuti|arvuteid]]. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis [[1957]]. aastal ja kandis nime [[SARA]]. Saab asutas [[1971]]. aastal [[Standard Radio & Telefon AB]]-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte [[Stansaab]] AS, mis [[1978]]. aastal ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks [[Datasaab]]. [[1981]]. aastal ostis [[Ericsson]] Datasaabi ära. [[1950]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai '''Saab'''. [[1965]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai '''Saab AB''', et kajastada laia tegevusvaldkonda. Aastatel [[1964]]–1968 tootis Saab ka [[haagissuvila]]id [[SAABO]]. [[1968]]. aastal liitus Saab Rootsi [[veoauto]]de, [[buss]]ide ja [[diiselmootor]]ite tootja [[Scania]]ga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai [[Saab-Scania]]. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam [[Suurbritannia]]st oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania. [[1990]]. aastal ostis [[General Motors]] 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast [[Saab Automobile]]. [[2000]]. aastal omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. [[2010]]. aastal ostis Saab Automobile'i [[Spyker Cars]]. Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja [[1995]]. aastal eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime. [[1. jaanuar]]il 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis osakonda: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks. == Saab börsil == [[Aktsia]] on noteeritud alates 6. oktoobrist [[1998]] [[Stockholmi börs]]il. Seisuga 31. detsember 2021 oli Saab AB-l 56 483 [[Aktsionär|aktsionäri]] ({{decrease}}-6,5% võrreldes eelneva aasta lõpuga).<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b52499658aaeb0263ffa4efdf6b0ead5c&lang=en|pealkiri=Saab publishes its 2021 Annual and Sustainability Report|aeg=4. märts 2022}}</ref> {| class="wikitable" |+Suurimad [[Aktsionär|aktsionärid]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/investors/our-share/ownership|pealkiri=Major shareholders|väljaanne=|aeg=|vaadatud=9.03.2022}}</ref> !Koht !Aktsionäri nimi !Osalus 31. juulil 2022 !Osalus 28. veebruaril 2022 !Osalus 30. septembril 2021 !Osalus 28.veebruaril 2021 |- |1 |[https://www.investorab.com/about-investor/ Investor Aktiebolag] |30,16% |30,16% |30,16% |30,16% |- |2 |[https://kaw.wallenberg.org/en WALLENBERG INVESTMENTS AB] |8,71% |8,71% |8,71% {{decrease}} |8,82% |- |3 |[https://www.statestreetbank.com/ State Street Bank And Trust Co] |5,32% {{decrease}}|5,66% {{decrease}} |6,99% {{increase}} |6,64% |- |4 |[https://www.swedbank.com/about-swedbank/subsidiaries/swedbank-robur.html Swedbank Robur Fonder] |4,74% {{increase}} | | | |- |5 |[[JPMorgan Chase|JP MORGAN CHASE BANK NA]] |3,19% {{decrease}} |3,56% {{increase}} | | |- |6 |[https://www.bnymellon.com/us/en/about-us/about-bny-mellon.html BNY Mellon Na (Former Mellon), W9] |3% {{increase}} | | | |- |7 |[https://www-uk.computershare.com/Investor/contactus/default.asp?bhjs=1&amp;fla=0 Computershare Investor Service Plc, NQI] |2,72% {{decrease}} |3,02% {{increase}} |2,79% {{increase}} |2,6% |- |8 |[https://www.saab.com/ Saab AB] |2,7% {{decrease}} |2,86% {{decrease}} |3,07% {{increase}} |2,54% |- |15 |[https://www.ap1.se/en/ Forsta AP-fond] |1,48% {{decrease}} |3,14% {{decrease}} |3,2% {{decrease}} |4,38% |} Kuus suuremat aktsionäri omavad kokku enam kui 50% ettevõtte aktsiatest. == Lennukid == {{veergude loend|laius=23em| * [[Saab 17]] (pommituslennuk) * [[Saab Safari|MFI-15 Safari]] * [[Saab 18]] (pommituslennuk) * [[Saab 21]] * [[Saab 21R]] (reaktiivmootor) * [[Saab 29 Tunnan]] * [[Saab 32 Lansen]] * [[Saab 36]] * [[Saab 35 Draken]] * [[Saab 37 Viggen]] * [[Saab 38]] * [[Saab 39 Gripen]] * [[Saab 90 Scandia]] * [[Saab 91 Safir]] * [[Saab 105]] * [[Saab 340]] (A- ja B-mudelid) * [[Saab 2000]] * [[Saab S100 Argus]] }} <gallery> Pilt:Saab 17A.jpg|[[Saab 17|Saab 17A]] Pilt:Saab 21R (J 21R) Linköping 05.08.03.jpg|[[Saab 21R]] Pilt:Saab JA37 37447 Swedish Air Force Marcel van Leeuwen.jpg|[[Saab JA37 Viggen]] Pilt:Flybe - British European (Loganair) - Saab 340B.jpg|[[Saab 340]]B </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.saabgroup.com/ Koduleht] [[Kategooria:Lennukitootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] 12jdb9bvmtsj76qq4p6zklbg9w4sqtn 6175960 6175958 2022-08-09T19:18:35Z Majandus6 144508 /* Saab börsil */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata [[Saab Automobile]].}} {{ettevõte | nimi = Saab AB | logo = Saab wordmark blue.svg | logosuurus = 200px | tüüp = Börsiettevõte<br />({{OMX|SSE1051|SAAB B}}) | asutamisaeg = 1937 | asutajad = | peakorter = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | piirkond = Ülemaailmne | võtmeisikud = [[Micael Johansson]] <small>(president ja tegevdirektor)</small><br>[[Marcus Wallenberg]] <small>(nõukogu esimees)</small> | valdkonnad = Lennundus- ja relvatööstus | tooted = | käive = 39,154 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+10,5%) (2021)</nowiki></small> | tegevuskasum = 2,888 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+120%) (2021)</nowiki></small> | puhaskasum = 2,025 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+85%) (2021)</nowiki></small> | töötajaid = 18 153 (2021) | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = Inimeste põhiõigus on tunda ennast turvaliselt | börsil = [[Stockholmi börs]] | kodulehekülg = https://www.saab.com/ }} '''Saab AB''' on [[Rootsi]] [[Lennufirma|lennundus]]- ja relvatööstusettevõte. Toodetakse juhtimissüsteeme, [[Radar|radareid]] ja radarjuhtimisega relvasüsteeme, muid relvasüsteeme, kommunikatsioonisüsteeme, raketisüsteeme, [[Hävitaja|hävitajaid]] (Gripen C ja E seeria), [[Mehitamata õhusõiduk|droone]], lennukeid (ka tsiviillennukeid), [[Allveelaev|allveelaevu]], laevu, veealuseid süsteeme ja turvasüsteeme.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/|pealkiri=Ettevõtte koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Turud ja valdkonnad == Tooteid müüakse enam kui 100 riiki, esindused asuvad enam kui 30 riigis. Müügitulust 38% teenitakse [[Rootsi|Rootsis]], 17% ülejäänud [[Euroopa|Euroopas]], 15% [[Ladina-Ameerika]]<nowiki/>s, 14% [[Aasia|Aasias]], 11% [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja 5% mujal. 2021. aastal kasvas enim [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]] (+28%) ja [[Rootsi|Rootsis]] (+17%) teenitud [[müügitulu]].<ref name=":1" /> Tegevusvaldkondade lõikes teenitakse enamik müügitulust lennukite ja muude lennundusega seotud seadmete müügist (44% müügitulust). Järgneb [[Maavägi|maavägedele]] suunatud tehnika (23% müügitulust) ja [[Merevägi|mereväele]] suunatud tehnika (22% müügitulust), ülejäänud tehnika (peamiselt tsiviilseadmed) moodustab 11% müügitulust.<ref name=":1" /> Saabi [[Gripen]] seeria [[Hävituslennuk|hävituslennukeid]] on tarnitud näiteks [[Rootsi]], [[Ungari|Ungarisse]], [[Tšehhi]], [[Brasiilia|Brasiiliasse]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariiki]], [[Tai|Taisse]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurasiantimes.com/why-saab-gripen-jets-have-wreaked-havoc-on-both-f-16s-rafales-in-global-arms-market/|pealkiri=Why SAAB Gripen Jets Have ‘Wreaked Havoc’ On Both F-16s & Rafales In Global Arms Market?|väljaanne=|aeg=14. november 2020|vaadatud=29.12.2020}}</ref> == Ajalugu == Ettevõtte asutasid [[1937]]. aastal Rootsi Raudteetöökodade lennukiehitusosakond (''AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning'', lühendatult ''ASJA'') ja rauatööstusettevõte [[Bofors]], jagades [[aktsia]]d omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime '''SAAB''' ([[rootsi keel|rootsikeelsest]] nimetusest ''Svenska Aeroplan Aktiebolag'', kus viimane sõna tähendab [[aktsiaselts]]i) ja asus Rootsi edelarannikul [[Trollhättan]]il. Kuid juba [[1939]]. aastal sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus [[Linköping]]is ja sinna kolis ka SAAB. Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks [[auto]]de tootmise. SAABi esimene auto, [[Saab 92001]], valmis [[10. juuni]]l [[1947]]. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja [[reputatsioon|maine]]. [[1950. aastad|1950. aastatel]] hakkas Saab tootma ka [[arvuti|arvuteid]]. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis [[1957]]. aastal ja kandis nime [[SARA]]. Saab asutas [[1971]]. aastal [[Standard Radio & Telefon AB]]-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte [[Stansaab]] AS, mis [[1978]]. aastal ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks [[Datasaab]]. [[1981]]. aastal ostis [[Ericsson]] Datasaabi ära. [[1950]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai '''Saab'''. [[1965]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai '''Saab AB''', et kajastada laia tegevusvaldkonda. Aastatel [[1964]]–1968 tootis Saab ka [[haagissuvila]]id [[SAABO]]. [[1968]]. aastal liitus Saab Rootsi [[veoauto]]de, [[buss]]ide ja [[diiselmootor]]ite tootja [[Scania]]ga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai [[Saab-Scania]]. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam [[Suurbritannia]]st oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania. [[1990]]. aastal ostis [[General Motors]] 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast [[Saab Automobile]]. [[2000]]. aastal omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. [[2010]]. aastal ostis Saab Automobile'i [[Spyker Cars]]. Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja [[1995]]. aastal eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime. [[1. jaanuar]]il 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis osakonda: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks. == Saab börsil == [[Aktsia]] on noteeritud alates 6. oktoobrist [[1998]] [[Stockholmi börs]]il. Seisuga 31. detsember 2021 oli Saab AB-l 56 483 [[Aktsionär|aktsionäri]] ({{decrease}}-6,5% võrreldes eelneva aasta lõpuga).<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b52499658aaeb0263ffa4efdf6b0ead5c&lang=en|pealkiri=Saab publishes its 2021 Annual and Sustainability Report|aeg=4. märts 2022}}</ref> {| class="wikitable" |+Suurimad [[Aktsionär|aktsionärid]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/investors/our-share/ownership|pealkiri=Major shareholders|väljaanne=|aeg=|vaadatud=9.08.2022}}</ref> !Koht !Aktsionäri nimi !Osalus 31. juulil 2022 !Osalus 28. veebruaril 2022 !Osalus 30. septembril 2021 !Osalus 28.veebruaril 2021 |- |1 |[https://www.investorab.com/about-investor/ Investor Aktiebolag] |30,16% |30,16% |30,16% |30,16% |- |2 |[https://kaw.wallenberg.org/en WALLENBERG INVESTMENTS AB] |8,71% |8,71% |8,71% {{decrease}} |8,82% |- |3 |[https://www.statestreetbank.com/ State Street Bank And Trust Co] |5,32% {{decrease}}|5,66% {{decrease}} |6,99% {{increase}} |6,64% |- |4 |[https://www.swedbank.com/about-swedbank/subsidiaries/swedbank-robur.html Swedbank Robur Fonder] |4,74% {{increase}} | | | |- |5 |[[JPMorgan Chase|JP MORGAN CHASE BANK NA]] |3,19% {{decrease}} |3,56% {{increase}} | | |- |6 |[https://www.bnymellon.com/us/en/about-us/about-bny-mellon.html BNY Mellon Na (Former Mellon), W9] |3% {{increase}} | | | |- |7 |[https://www-uk.computershare.com/Investor/contactus/default.asp?bhjs=1&amp;fla=0 Computershare Investor Service Plc, NQI] |2,72% {{decrease}} |3,02% {{increase}} |2,79% {{increase}} |2,6% |- |8 |[https://www.saab.com/ Saab AB] |2,7% {{decrease}} |2,86% {{decrease}} |3,07% {{increase}} |2,54% |- |15 |[https://www.ap1.se/en/ Forsta AP-fond] |1,48% {{decrease}} |3,14% {{decrease}} |3,2% {{decrease}} |4,38% |} Kuus suuremat aktsionäri omavad kokku enam kui 50% ettevõtte aktsiatest. == Lennukid == {{veergude loend|laius=23em| * [[Saab 17]] (pommituslennuk) * [[Saab Safari|MFI-15 Safari]] * [[Saab 18]] (pommituslennuk) * [[Saab 21]] * [[Saab 21R]] (reaktiivmootor) * [[Saab 29 Tunnan]] * [[Saab 32 Lansen]] * [[Saab 36]] * [[Saab 35 Draken]] * [[Saab 37 Viggen]] * [[Saab 38]] * [[Saab 39 Gripen]] * [[Saab 90 Scandia]] * [[Saab 91 Safir]] * [[Saab 105]] * [[Saab 340]] (A- ja B-mudelid) * [[Saab 2000]] * [[Saab S100 Argus]] }} <gallery> Pilt:Saab 17A.jpg|[[Saab 17|Saab 17A]] Pilt:Saab 21R (J 21R) Linköping 05.08.03.jpg|[[Saab 21R]] Pilt:Saab JA37 37447 Swedish Air Force Marcel van Leeuwen.jpg|[[Saab JA37 Viggen]] Pilt:Flybe - British European (Loganair) - Saab 340B.jpg|[[Saab 340]]B </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.saabgroup.com/ Koduleht] [[Kategooria:Lennukitootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] gahr4ru6fs893l2sg4klqx56xh5x3e0 6175962 6175960 2022-08-09T19:19:55Z Majandus6 144508 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata [[Saab Automobile]].}} {{ettevõte | nimi = Saab AB | logo = Saab wordmark blue.svg | logosuurus = 200px | tüüp = Börsiettevõte<br />({{OMX|SSE1051|SAAB B}}) | asutamisaeg = 1937 | asutajad = | peakorter = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | piirkond = Ülemaailmne | võtmeisikud = [[Micael Johansson]] <small>(president ja tegevdirektor)</small><br>[[Marcus Wallenberg]] <small>(nõukogu esimees)</small> | valdkonnad = Lennundus- ja relvatööstus | tooted = | käive = 39,154 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+10,5%) (2021)</nowiki></small> | tegevuskasum = 2,888 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+120%) (2021)</nowiki></small> | puhaskasum = 2,025 [[miljard|mld]] [[Rootsi kroon|SEK]]i <small>{{increase}}<nowiki>(+85%) (2021)</nowiki></small> | töötajaid = 18 153 (2021) | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = Inimeste põhiõigus on tunda ennast turvaliselt | börsil = [[Stockholmi börs]] | kodulehekülg = https://www.saab.com/ }} '''Saab AB''' on [[Rootsi]] [[Lennufirma|lennundus]]- ja relvatööstusettevõte. Toodetakse juhtimissüsteeme, [[Radar|radareid]] ja radarjuhtimisega relvasüsteeme, muid relvasüsteeme, kommunikatsioonisüsteeme, raketisüsteeme, [[Hävitaja|hävitajaid]] (Gripen C ja E seeria), [[Mehitamata õhusõiduk|droone]], lennukeid (ka tsiviillennukeid), [[Allveelaev|allveelaevu]], laevu, veealuseid süsteeme ja turvasüsteeme.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/|pealkiri=Ettevõtte koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Turud ja valdkonnad == Tooteid müüakse enam kui 100 riiki, esindused asuvad enam kui 30 riigis. Müügitulust 38% teenitakse [[Rootsi|Rootsis]], 17% ülejäänud [[Euroopa|Euroopas]], 15% [[Ladina-Ameerika]]<nowiki/>s, 14% [[Aasia|Aasias]], 11% [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja 5% mujal. 2021. aastal kasvas enim [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]] (+28%) ja [[Rootsi|Rootsis]] (+17%) teenitud [[müügitulu]].<ref name=":1" /> Tegevusvaldkondade lõikes teenitakse enamik müügitulust lennukite ja muude lennundusega seotud seadmete müügist (44% müügitulust). Järgneb [[Maavägi|maavägedele]] suunatud tehnika (23% müügitulust) ja [[Merevägi|mereväele]] suunatud tehnika (22% müügitulust), ülejäänud tehnika (peamiselt tsiviilseadmed) moodustab 11% müügitulust.<ref name=":1" /> Saabi [[Gripen]] seeria [[Hävituslennuk|hävituslennukeid]] on tarnitud näiteks [[Rootsi]], [[Ungari|Ungarisse]], [[Tšehhi]], [[Brasiilia|Brasiiliasse]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariiki]], [[Tai|Taisse]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurasiantimes.com/why-saab-gripen-jets-have-wreaked-havoc-on-both-f-16s-rafales-in-global-arms-market/|pealkiri=Why SAAB Gripen Jets Have ‘Wreaked Havoc’ On Both F-16s & Rafales In Global Arms Market?|väljaanne=|aeg=14. november 2020|vaadatud=29.12.2020}}</ref> == Ajalugu == Ettevõtte asutasid [[1937]]. aastal Rootsi Raudteetöökodade lennukiehitusosakond (''AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning'', lühendatult ''ASJA'') ja rauatööstusettevõte [[Bofors]], jagades [[aktsia]]d omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime '''SAAB''' ([[rootsi keel|rootsikeelsest]] nimetusest ''Svenska Aeroplan Aktiebolag'', kus viimane sõna tähendab [[aktsiaselts]]i) ja asus Rootsi edelarannikul [[Trollhättan]]il. Kuid juba [[1939]]. aastal sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus [[Linköping]]is ja sinna kolis ka SAAB. Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks [[auto]]de tootmise. SAABi esimene auto, [[Saab 92001]], valmis [[10. juuni]]l [[1947]]. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja [[reputatsioon|maine]]. [[1950. aastad|1950. aastatel]] hakkas Saab tootma ka [[arvuti|arvuteid]]. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis [[1957]]. aastal ja kandis nime [[SARA]]. Saab asutas [[1971]]. aastal [[Standard Radio & Telefon AB]]-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte [[Stansaab]] AS, mis [[1978]]. aastal ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks [[Datasaab]]. [[1981]]. aastal ostis [[Ericsson]] Datasaabi ära. [[1950]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai '''Saab'''. [[1965]]. aastal muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai '''Saab AB''', et kajastada laia tegevusvaldkonda. Aastatel [[1964]]–1968 tootis Saab ka [[haagissuvila]]id [[SAABO]]. [[1968]]. aastal liitus Saab Rootsi [[veoauto]]de, [[buss]]ide ja [[diiselmootor]]ite tootja [[Scania]]ga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai [[Saab-Scania]]. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam [[Suurbritannia]]st oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania. [[1990]]. aastal ostis [[General Motors]] 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast [[Saab Automobile]]. [[2000]]. aastal omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. [[2010]]. aastal ostis Saab Automobile'i [[Spyker Cars]]. Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja [[1995]]. aastal eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime. [[1. jaanuar]]il 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis osakonda: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks. == Saab börsil == [[Aktsia]] on noteeritud alates 6. oktoobrist [[1998]] [[Stockholmi börs]]il. Seisuga 31. detsember 2021 oli Saab AB-l 56 483 [[Aktsionär|aktsionäri]] ({{decrease}}-6,5% võrreldes eelneva aasta lõpuga).<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b52499658aaeb0263ffa4efdf6b0ead5c&lang=en|pealkiri=Saab publishes its 2021 Annual and Sustainability Report|aeg=4. märts 2022}}</ref> {| class="wikitable" |+Suurimad [[Aktsionär|aktsionärid]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saab.com/investors/our-share/ownership|pealkiri=Major shareholders|väljaanne=|aeg=|vaadatud=9.08.2022}}</ref> !Koht !Aktsionäri nimi !Osalus 31. juulil 2022 !Osalus 28. veebruaril 2022 !Osalus 30. septembril 2021 !Osalus 28.veebruaril 2021 |- |1 |[https://www.investorab.com/about-investor/ Investor Aktiebolag] |30,16% |30,16% |30,16% |30,16% |- |2 |[https://kaw.wallenberg.org/en WALLENBERG INVESTMENTS AB] |8,71% |8,71% |8,71% {{decrease}} |8,82% |- |3 |[https://www.statestreetbank.com/ State Street Bank And Trust Co] |5,32% {{decrease}} |5,66% {{decrease}} |6,99% {{increase}} |6,64% |- |4 |[https://www.swedbank.com/about-swedbank/subsidiaries/swedbank-robur.html Swedbank Robur Fonder] |4,74% {{increase}} | | | |- |5 |[[JPMorgan Chase|JP MORGAN CHASE BANK NA]] |3,19% {{decrease}} |3,56% {{increase}} | | |- |6 |[https://www.bnymellon.com/us/en/about-us/about-bny-mellon.html BNY Mellon Na (Former Mellon), W9] |3% {{increase}} | | | |- |7 |[https://www-uk.computershare.com/Investor/contactus/default.asp?bhjs=1&amp;fla=0 Computershare Investor Service Plc, NQI] |2,72% {{decrease}} |3,02% {{increase}} |2,79% {{increase}} |2,6% |- |8 |[https://www.saab.com/ Saab AB] |2,7% {{decrease}} |2,86% {{decrease}} |3,07% {{increase}} |2,54% |- |15 |[https://www.ap1.se/en/ Forsta AP-fond] |1,48% {{decrease}} |3,14% {{decrease}} |3,2% {{decrease}} |4,38% |} Kuus suuremat aktsionäri omavad kokku enam kui 50% ettevõtte aktsiatest. == Lennukid == {{veergude loend|laius=23em| * [[Saab 17]] (pommituslennuk) * [[Saab Safari|MFI-15 Safari]] * [[Saab 18]] (pommituslennuk) * [[Saab 21]] * [[Saab 21R]] (reaktiivmootor) * [[Saab 29 Tunnan]] * [[Saab 32 Lansen]] * [[Saab 36]] * [[Saab 35 Draken]] * [[Saab 37 Viggen]] * [[Saab 38]] * [[Saab 39 Gripen]] * [[Saab 90 Scandia]] * [[Saab 91 Safir]] * [[Saab 105]] * [[Saab 340]] (A- ja B-mudelid) * [[Saab 2000]] * [[Saab S100 Argus]] }} <gallery> Pilt:Saab 17A.jpg|[[Saab 17|Saab 17A]] Pilt:Saab 21R (J 21R) Linköping 05.08.03.jpg|[[Saab 21R]] Pilt:Saab JA37 37447 Swedish Air Force Marcel van Leeuwen.jpg|[[Saab JA37 Viggen]] Pilt:Flybe - British European (Loganair) - Saab 340B.jpg|[[Saab 340]]B </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.saabgroup.com/ Koduleht] [[Kategooria:Lennukitootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] alm3lzpdviy7asw3wgqd3ubrux9tr48 Poolmaratoni maailmameistrivõistlused 0 104163 6176016 5016111 2022-08-10T03:47:16Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Poolmaratoni maailmameistrivõistlused''' on rahvusvahelise [[kergejõustik]]uliidu [[IAAF]]-i korraldatud maailmameistrivõistlused [[poolmaraton]]is (21 097,5 m). Võistlusi on korraldatud aastatel [[1992]]–[[2005]] ja taas alates aastast [[2008]]. Võistlused toimusid meestele ja naistele individuaalselt ja meeskondlikult. 1992. ja [[1993]]. aastal toimusid ka juunioride võistlused. Meeskondlikus arvestuses liideti kolme parima jooksja ajad kokku ja nii selgus võitja. Aastatel [[2006]]–[[2007]] peeti neid võistlusi [[Maanteejooksu maailmameistrivõistlused|maanteejooksu maailmameistrivõistlustena]]. 2006. aastal oli distantsi pikkus 20 km. {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] [[Kategooria:Maailmameistrivõistlused]] thiuwon518poibreae98m8qjplkuq93 IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused 0 104164 6176011 5690624 2022-08-10T03:46:10Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused''' olid Rahvusvahelise [[Kergejõustik]]uliidu [[IAAF]] korraldatud iga-aastased võistlused, mis toimusid kergejõustikuhooaja lõpus parimate sportlaste osavõtul. Võistlused toimusid aastatel [[1985]]–[[2002]]. Alates [[2003]]. aastast kandis võistlus [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i kergejõustiku finaalvõistluste]] nime. {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] 0dawxcr0ifrn5rb12qnn88ztldnrxmb Käijate maailmakarikavõistlused 0 105302 6176017 5520139 2022-08-10T03:47:32Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Käijate maailmakarikavõistlused''' (''IAAF World Race Walking Cup'') on rahvusvahelise [[kergejõustik|kergejõustikuliidu]] [[IAAF]] korraldatav [[Käimine (kergejõustik)|käimisvõistlus]]. Esimene karikavõistlus käijatele toimus [[1961]]. aastal ja see toimub iga kahe aasta järel paarisaastatel. Naised võtavad maailmakarikavõistlustest osa alates [[1979]]. aastast. == Välislingid == *[http://www.gbrathletics.com/ic/walk.htm Tulemused läbi aegade] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Käimine]] [[Kategooria:Maailma karikavõistlused]] i3ko5txyjtah8mbiih8314fmfrlngin Maanteejooksu maailmameistrivõistlused 0 105336 6176018 5020296 2022-08-10T03:48:29Z Pelmeen10 17243 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Maanteejooksu maailmameistrivõistlused''' olid aastatel [[2006]]–[[2007]] rahvusvahelise [[kergejõustik]]uliidu [[IAAF]]-i korraldatavad võistlused, kus võisteldi maanteejooksu maailmameistri tiitlile. Võistluste korraldamist alustati 2006. aastal kui need võistlused asendasid varem korraldatud [[poolmaratoni maailmameistrivõistlused|poolmaratoni maailmameistrivõistlusi]]. Võisteldi meeste ja naiste individuaalses ja võistkondlikus arvestuses. Võistkondlikus arvestuses liideti kolme parema jooksja tulemused, et parim selgitada. Võistlusdistants oli 2006. aastal 20 km ja 2007. aastal [[poolmaraton]]. Peale 2007. aastat toimuvad taas [[poolmaratoni maailmameistrivõistlused|poolmaratoni maailmameistrivõistlused]]. ==Seni toimunud võistlused== {| class="wikitable" ! Aasta !! Aeg!! Koht !! Riik !!Distants |- | [[2006. aasta maanteejooksu maailmameistrivõistlused|2006]]||[[8. oktoober]] || [[Debrecen]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||20 km |- | [[2007. aasta maanteejooksu maailmameistrivõistlused|2007]] ||[[14. oktoober]]|| [[Udine]] ||{{PisiLipp|Itaalia}} || [[poolmaraton]] |} ==Medalivõitjad== ===Mehed=== {| class="wikitable" ! Aasta !! Distants ||style="background:Gold;"| Kuld ||style="background:Silver;"| Hõbe || style="background:#cc9966;"|Pronks |- |2006 || 20 km | [[Zersenay Tadese]] {{PisiLipp|Eritrea}} 56.01 | [[Robert Kipkorir Kipchumba]] {{PisiLipp|Keenia}} 56.41 | [[Wilson Kiprotich Kebenei]] {{PisiLipp|Keenia}} 57.15 |- |2007 || [[poolmaraton]] | [[Zersenay Tadese]] {{PisiLipp|Eritrea}} 58.59 | [[Patrick Makau Musyoki]] {{PisiLipp|Keenia}} 59.02 | [[Evans Kiprop Cheruiyot]] {{PisiLipp|Keenia}} 59.05 |- |} ====Võistkondlik==== {| class="wikitable" ! Aasta !! Distants ||style="background:Gold;"| Kuld ||style="background:Silver;"| Hõbe || style="background:#cc9966;"|Pronks |- |2006 || 20 km | {{PisiLipp|Keenia}} 2:51.18 | {{PisiLipp|Eritrea}} 2:53.19 | {{PisiLipp|Etioopia}} 2:54.17 |- |2007 || [[poolmaraton]] | {{PisiLipp|Keenia}} 2:58.54 | {{PisiLipp|Eritrea}} 2:59.08 | {{PisiLipp|Etioopia}} 3:01.15 |- |} ===Naised=== {| class="wikitable" ! Aasta !! Distants ||style="background:Gold;"| Kuld ||style="background:Silver;"| Hõbe || style="background:#cc9966;"|Pronks |- |2006 || 20 km | [[Lornah Kiplagat]] {{PisiLipp|Holland}} 1:03.21 MR | [[Constantina Tomescu]] {{PisiLipp|Rumeenia}} 1:03.23 | [[Rita Jeptoo Sitienei]] {{PisiLipp|Keenia}} 1:03.47 |- |2007 || [[poolmaraton]] | [[Lornah Kiplagat]] {{PisiLipp|Holland}} 1.06.25 MR | [[Mary Jepkosgei Keitany]] {{PisiLipp|Keenia}} 1.06.48 | [[Pamela Chepchumba]] {{PisiLipp|Keenia}} 1.08.06 |- |} ====Võistkondlik==== {| class="wikitable" ! Vuosi !! Matka ||style="background:Gold;"| Kuld ||style="background:Silver;"| Hõbe || style="background:#cc9966;"|Pronks |- |2006 || 20 km | {{PisiLipp|Keenia}} 3.15.55 | {{PisiLipp|Etioopia}} 3.18.50 | {{PisiLipp|Jaapan}} 3.19.00 |- |2007 || [[poolmaraton]] | {{PisiLipp|Keenia}} 3.23.33 | {{PisiLipp|Etioopia}} 3.25.51 | {{PisiLipp|Jaapan}} 3.27.39 |- |} == Vaata ka == *[[Poolmaratoni maailmameistrivõistlused]] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] [[Kategooria:Maailmameistrivõistlused]] [[en:IAAF World Road Running Championships]] 2m7t50c4cofy3kyhtkhqvdqgh37qij7 Jaanus Rahumägi 0 112721 6175982 6043240 2022-08-09T20:11:26Z Jaanus Rahumägi 58197 Täpsustasin andmeid wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaanus Rahumägi.jpeg|pisi|Jaanus Rahumägi]] '''Jaanus Rahumägi''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1963]] [[Aruküla]]s) on Eesti ettevõtja ja [[Reformierakond]]a kuuluv poliitik. Jaanus Rahumägi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige, Tallinna volikogu liige. Jaanus Rahumägi on Küprose Vabariigi aukonsul kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Rahumägi juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettevõtete turvalisuse tagamisega eri paigus maailmas. Jaanus Rahumägi on kirjutanud nii Eesti kui ka välismeediale kümneid artikleid ning avaldanud arvamust julgeoleku, ühiskondlikel ja äriteemadel. On avaldanud 1990. aastal enesekaitse õpiku. Teda on autasustatud Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja Politsei aukirjade, tänukirjade ja medalitega. == Haridus == Jaanus Rahumägi on õppinud [[Tallinna 22. Keskkool]]is ja [[Harju Kaugõppe Keskkool]]is 1983, [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] kehakultuuri erialal 1988–1990, [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool|Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis]] rahvusvahelise õiguse erialal 1996–1999 ning [[Akadeemia Nord|Akadeemias Nord]] õigusteaduse erialal 2001–2002. == Töökäik == Rahumägi on töötanud enesekaitse instruktorina 1985–1990, [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]]es koolitusjuhina ja kaitseteenistuses 1990–1991, [[Välisministeerium]]i konsultandina 1993–1994, [[Eesti Politsei]] peadirektori politseinõunikuna 1995–1997, [[Eesti Turvakeskuse AS]]-i (Estonian Security Center, ESC) juhina 1991–1995 ja 1997–1998 ning [[Siseministeerium]]is sisejulgeoleku nõunikuna 2000–2002. 2003–2011 oli Rahumägi X ja XI Riigikogu koosseisu liige. Rahumägi kuulus Riigikogu õiguskomisjoni ja juhtis 2007–2011 Riigikogu Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. 2011. aastast on ta [[ESC Global Security]] juhatuse liige. Ta oli turvafirma ESC rajaja ja ainuomanik. Jaanus Rahumägi on pidanud loenguid ning avaldanud artikleid julgeoleku korralduse ja kontrolli teemadel. == Poliitiline tegevus == Jaanus Rahumägi oli [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige ja aseesimees 2002–2005, alates 2005. aastast on ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Rahumägi oli [[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2002–2003 ja 2010. 2003–2011 kuulus ta Riigikokku, olles [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige. Ta oli [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon]]is ja [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]]is, samuti [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]i esimees. == Ühiskondlik tegevus == 2018. aastal valiti Jaanus Rahumägi aktsiooni [[Sajandi 100 arukülalast|"Sajandi 100 arukülalast"]] raames toimunud rahvaküsitluse tulemusel sajandi saja meeldejäävama arukülalase hulka.<ref>{{Netiviide|autor=Koppelmaa, Külli|url=https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADku%C2%ADla-kul%C2%ADtuu%C2%ADri%C2%ADselt%C2%ADsi-ev100-kin%C2%ADgi%C2%ADtus-ko%C2%ADgu%C2%ADmik-sa%C2%ADjan%C2%ADdi-100-aru%C2%ADku%C2%ADla%C2%ADlast/|pealkiri=Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast“|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=5. september 2018|vaadatud=25.04.2020}}</ref> 2020 aastal jõudsid Jaanus Rahumägi vahendusel Eesti Foto- ja Filmiarhiivi üle 6000 ENSV KGB poolt tehtud fotonegativi Laulvast revolutsioonist ja muudest sündmustest aastatel 1997-1990<nowiki/>https://menu.err.ee/1092351/rahvusarhiivi-joudis-ule-6000-kgb-tehtud-foto-laulva-revolutsiooni-ajast == Isiklikku == Jaanus Rahumägi on abielus Mari Rahumäega ning tal on tütred Katariina ja Maria Heleene. == Autasud == * [[Eesti Politsei teenetemärgi eriklass|Eesti Politsei teenetemärk]] * [[Eesti Politsei teeneterist]] * Eesti Päästeteenustuse hõberist *Kreeka Vabariigi Lasithi prefektuuri Agios Nikolaose linna aumedal == Sporditegevus == Ta oli Eesti meister [[karate]]s aastal 1982. Oli Eesti Karate Föderatsiooni president 2016-2022. ==Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaanus Rahumägi}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=73147 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * [http://www.aripaev.ee/2262/arv_kolumn_226201.html Eriteenistuste töö muutub keerulisemaks], kommentaar Äripäevas, 28. oktoober 2002 * [http://www.postimees.ee/?id=63986 Rahumägi: Simmi tabamine oli kui riigieksam eriteenistustele] Postimees, 31. detsember 2008 {{DEFAULTSORT:Rahumägi, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti karatekad]] [[Kategooria:Sajandi 100 arukülalast]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 5yqqb19fgntwm3s8vrxsqyzy8d1i133 Loomamaal 0 123064 6176074 5898726 2022-08-10T08:42:27Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Snyders Dogs fighting.jpg|pisi|[[Frans Snyders]]i loomamaal]] [[Pilt:Paulus Potter - De Stier.jpg|pisi|[[Paulus Potter]]i tuntuim maal "[[Noor pull]]"]] '''Loomamaal''' on [[maaližanr]], millel kujutatakse eelkõige [[loom]]i. ==Loomamaale== *"[[Hommik männimetsas]]" *"[[Kaks rotti]]" ==Vaata ka== *[[animalistika]] [[Kategooria:Maalikunst]] eocykqmt0m33qib522ypb6s9k8t6lxp Sergei Šoigu 0 125983 6175981 6138914 2022-08-09T19:59:08Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = <small>[[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] <br/> [[Armeekindral (Venemaa)|armeekindral]]</small> <br/> Sergei Šoigu <br/> Сергей Шойгу | pildi nimi = Official portrait of Sergey Shoigu.jpg | pildi seletus = | amet = [[Venemaa kaitseminister]] | ametiajaalgus = 6. november 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine = | amet2 = [[SRÜ Kaitseministrite Nõukogu]] esimees | ametiajaalgus2 = 11. detsember 2012 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine2 = | amet3 = [[Moskva oblasti kuberner]] | ametiajaalgus3 = 11. mai 2012 | ametiajalõpp3 = 6. november 2012 | eelmine3 = [[Boriss Gromov]] | järgmine3 = [[Ruslan Tsalikov]] (kohusetäitja) | amet4 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] juht <br/> <small>koos [[Juri Lužkov]]i ja [[Mintimer Şäymiev]]iga</small> | ametiajaalgus4 = 1. detsember 2001 | ametiajalõpp4 = 27. november 2004 | eelmine4 = ''Partei asutati'' | järgmine4 = [[Boriss Grõzlov]] | amet5 = [[Venemaa asepeaminister]] | ametiajaalgus5 = 10. jaanuar 2000 | ametiajalõpp5 = 18. mai 2000 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Valimisliit Ühtsus]]e juht | ametiajaalgus6 = 15. oktoober 1999 | ametiajalõpp6 = 1. detsember 2001 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Eriolukordade minister (Venemaa)|Venemaa eriolukordade minister]] | ametiajaalgus7 = 17. aprill 1991 | ametiajalõpp7 = 11. mai 2012 | eelmine7 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine7 = [[Vladimir Putškov]] | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Sergei Kužugetovitš Šoigu | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1955|5|21}} | sünnikoht = [[Tšadan]], [[Tuva autonoomne oblast]], [[Venemaa NFSV|Venemaa]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (1977–1991) <br/> [[Parteitu poliitik|Parteitu]] (1991–1995) <br/> [[Meie Kodu On Venemaa]] (1995–1999) <br/> [[Valimisliit Ühtsus]] (1999–2001) <br/> [[Ühtne Venemaa]] (2001–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 2 last (mh [[Julija Šoigu]]) | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Siberi Föderaalülikool|Krasnojarski Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Sergei Šoigu#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = Signature of Sergey Shoygu.png | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} (1977–1991) <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} (1991–) <br/> [[Pilt:Flag of the CIS.svg|23px]] [[SRÜ]] (1991–) | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[Pilt:RAF A F9GenArmy after2013.png|23px]] [[Armeekindral (Venemaa Föderatsioon)|Armeekindral]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Sergei Kužugetovitš Šoigu''' (Сергей Кужугетович Шойгу; sündinud [[21. mai]]l [[1956]] [[Tšadan]]is [[Tuva autonoomne oblast|Tuva autonoomses oblastis]] (tänapäeval [[Tõva]])) on [[Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane, alates [[6. november|6. novembrist]] [[2012]] [[Venemaa kaitseminister|kaitseminister]]. ==Elulugu== Aastatel [[1994]]–[[2012]] oli Šoigu [[eriolukordade minister]], olles kõige kauem ametis olnud Venemaa minister pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist. [[11. mai]]l [[2012]] nimetati ta [[Moskva oblast]]i kuberneriks, kuid sellel ametikohal ei saanud ta olla pikalt, sest pärast kaitseminister [[Anatoli Serdjukov]]i ametist vabastamist nimetas president [[Vladimir Putin]] Šoigu sama aasta 6. novembril Venemaa kaitseministriks. Rahvuselt oli ta isa [[tõvalased|tõvalane]], ema [[venelased|venelane]]. Tal on [[armeekindral]]i auaste. Alates novembrist [[2009]] on ta [[Vene Geograafia Selts]]i esimees. Teda peetakse üheks Krimmi okupeerimise ja Venemaa Ida-Ukraina sõjaliste aktsioonide peaorganiseerijaks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-14 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911170836/http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] põhjal on Šoigu ''de facto'' süüdi [[Genotsiid|genotsiidis]], [[Sõjakuritegu|sõjakuritegudes]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastes kuritegudes]]. Tema juhtimisel algas 2014. aastal [[Vene-Ukraina sõda]]. Ühtlasi tema juhtimisel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. ==Auastmed== ===Nõukogude Liit=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1977]]}} | {{center|[[File:RAF A F1-2Lt since 2010par.svg|20px]]}} | [[leitnant|reservleitnant]] |} ===Venemaa Föderatsioon=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1993]]}} | 26. aprill | {{center|[[File:Russia-Army-OF-6-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralmajor]] |- | {{center|[[1995]]}} | 5. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-7-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralleitnant]] |- | {{center|[[1998]]}} | 8. detsember | {{center|[[File:Russia-Army-OF-8-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralpolkovnik]] |- | {{center|[[2003]]}} | 7. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-9-1994-parade.svg|20px]]}} | [[armeekindral]] |} ==Tunnustus== *1999 [[Venemaa kangelane]] *2001 [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] *2010 [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] *2014 [[Krimmi ühendamise medal]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://lenta.ru/lib/14159636/full.htm Шойгу, Сергей] Lentapedias {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Venemaa eriolukordade minister]] | aeg= [[1994]]–[[2012]] | järgnev= [[Vladimir Putškov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anatoli Serdjukov]] | nimi=[[Venemaa kaitseminister]] | aeg= [[2012]]– | järgnev= –}} {{lõpp}} {{commons|Category:Sergey Shoigu}} {{JÄRJESTA:Šoigu, Sergei}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (Venemaa Föderatsioon) kavalerid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]] [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] jff4956uhrg6wfeuchq4etrawe7fi8y Scandinavian Airlines 0 126105 6175955 6152920 2022-08-09T19:00:02Z Majandus6 144508 Värskendasin andmeid wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Scandinavian Airlines | logo =Scandinavian Airlines logo.svg | logo_suurus = 150px | IATA = SK | ICAO = SAS | kutsung = SCANDINAVIAN | asutatud = 1. august 1946 | alustas = | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Kopenhaageni lennujaam]]<br>[[Oslo Gardermoeni lennujaam]]<br>[[Stockholmi Arlanda lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = [[Bergeni Fleslandi lennujaam]]<br>[[Göteborgi Landvetteri lennujaam]]<br>[[Stavangeri Sola lennujaam]]<br>[[Trondheimi lennujaam]] | boonusprogramm = [[EuroBonus]] | ootesaal = Scandinavian Lounge & Business Lounge | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 141 | sihtkohti = 108 <small>{{decrease}}(-10,7%) (2021)</small> | emafirma = [[SAS Group]] | moto = "Teenindus ja lihtsus" | peakorter = [[Solna]], {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] | võtmeisikud = [[Anko van der Werff]] (president ja tegevjuht), [[Carsten Dilling]] (nõukogu esimees) | veebileht = http://www.flysas.com/ }} [[File:Arlanda-SAS office 02.jpg|thumb|Scandinavian Airlines head office]] [[Pilt: Airbus A321 (SAS) SE-REG.jpg|thumb|[[Airbus A321]]]] [[Pilt:Sas.md82.250704.arp.750pix.jpg|thumb|[[McDonnell Douglas MD-82]]]] [[Pilt:Fokker50.jpg|thumb|[[Fokker 50]]]] '''Scandinavian Airlines''' ('''SAS'''; algselt ''Scandinavian Airlines System'') on [[Skandinaavia]] suurim [[lennufirma]]. See asutati [[1946]]. aastal [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Norra]] lennufirmade ühisfirmana. Lennufirma kuulub [[SAS Group|SAS Groupi]]. SASi põhilennujaamad on [[Stockholmi Arlanda lennujaam]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaageni Kastrupi lennujaam]] ja [[Oslo Gardermoeni lennujaam]]. SAS kuulub [[Star Alliance]]'i asutajaliikmete hulka. SAS keskendub reisijatele, kes reisivad tihti [[Skandinaavia|Skandinaavias]] või Skandinaaviast mujale maailma. [[Põhjamaad|Põhjamaistest]] lennufirmadest on neil suurim sihtkohtade arv Skandinaavias. Peamine tähelepanu on reisijate veol, kuid vähemal määral pakutakse ka kaubaveo teenust.<ref>{{Netiviide|autor=SAS|url=https://www.sasgroup.net/about-sas/business-model/|pealkiri=Business model|väljaanne=|aeg=|vaadatud=14.11.2020}}</ref> [[SAS Group]] oli 2019. ja 2020. aastal teenindatud reisijate arvult [[Euroopa]] suuruselt 11. lennufirma.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_largest_airlines_in_Europe#endnote_8|pealkiri=List of largest airlines in Europe|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=9.7.2020}}</ref> Ettevõtte finantsaasta on 1. novembrist 31. oktoobrini.<ref>{{Netiviide|url=https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1002542&lang=en|pealkiri=SAS ANNUAL AND SUSTAINABILITY REPORT – FISCAL YEAR 2020|aeg=2. veebruar 2021}}</ref> Finantsaastal, mis lõppes 31. oktoobril 2021, reisis SAS Groupi teenuseid kasutades 8 miljonit reisijat kokku 212 marsruudil 108 sihtkohta. Keskmiselt tehti ühes päevas 273 väljumist. Nimetatud perioodil ulatus kaubaveo maht 51 miljoni tonnini (aasta varem oli 50 miljonit tonni). Võrreldes eelmise aastaga vähenes enim ühes päevas tehtud väljumiste arv (-33%).<ref>{{Netiviide|url=https://www.sasgroup.net/files/Main/290/3493244/sas-annual-and-sustainability-report-fy2021.pdf|pealkiri=SAS ANNUAL AND SUSTAINABILITY REPORT – FISCAL YEAR 2021|aeg=2. veebruar 2022}}</ref> [[2022]]. aasta juulis lendas SAS-iga 1,33 miljonit reisijat, mis on 23% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kuna juulis toimus pilootide 15 päevane streik, siis oli juulis võrreldes juuniga reisijaid 32% vähem. Eelmise aastaga võrdluses on reisijate arv suurenenud, kuna eelmise aastal samal perioodil olid [[koroonapandeemia]]<nowiki/>st tulenevalt suured reisipiirangud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b59a8eccba5058d8ff3e8c08bffc03e73&lang=en|pealkiri=SAS Traffic figures - July 2022|väljaanne=|aeg=5.08.2022|vaadatud=}}</ref> [[Koroonapandeemia]] mõjude tõttu on lennufirma raskustes, mistõttu koondati 2020. aastal 5000 töötajat, kellest 1900 baseerusid Rootsis, 1700 Taanis ja 1300 Norras. Kokku koondas ettevõte umbes poole oma töötajatest.<ref>{{Netiviide|autor=VICTORIA GARZA|url=https://norwaytoday.info/finance/sas-informs-employees-of-layoffs-in-the-following-week/|pealkiri=SAS informs employees of layoffs in the following week|väljaanne=norwaytoday|aeg=6. juuni 2020|vaadatud=14.11.2020}}</ref> [[Koroonapandeemia]] oodatust pikemale venimise ja sisendhindade kasvu tõttu on lennufirma jätkuvalt raskustes ka 2022. aasta algul. Seetõttu teavitati 22. veebruaril 2022 järgnevast plaanist<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b9e0b5c606b9c811b034dcde3d84e129d&lang=en|pealkiri=SAS FORWARD: a new plan as first quarter results are released|aeg=22. veebruar 2022}}</ref>: * iga-aastaste kulude vähendamine 7,5 miljardi [[Rootsi kroon|Rootsi krooni]] võrra (umbes 700 miljonit [[Euro|eurot]]); * SAS võtab kasutusele uue lennuvõrgu põhimõtte ning kohandab oma sõidukiparki ja tootepakkumisi; * protsesside digitaliseerimine; * SAS investeerib kaasaegsetesse kütusesäästlikesse lennukitesse ja ökonoomsematesse lennukikütustesse. SAS esitas 5. juulil 2022. aastal [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s pankrotikaitse taotluse, et vähendada ettevõtte [[Võlg|võlga]] ja kiirendada 22. veebruaril teavitatud restuktureerimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608649051/pohjamaade-lennufirma-sas-esitas-usa-s-pankrotikaitse-taotluse|pealkiri=Põhjamaade lennufirma SAS esitas USA-s pankrotikaitse taotluse|väljaanne=err.ee|aeg=6. juuli 2022}}</ref> Airlineratings.com veebilehe poolt SAS-le antud lennuturvalisuse, teenuse kvaliteedi ja [[koroonapandeemia]] mõjude toimetuleku reitinguid saab jälgida [https://www.airlineratings.com/ratings/sas/ siit]. SAS on lennuturvalisuse poolest maailma üks turvalisemaid lennufirmasid. 2022. aastal hinnati neid selles arvestuses maailma paremuselt 6. ettevõtteks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://edition.cnn.com/travel/article/worlds-safest-airlines-2022/index.html|pealkiri=The world's safest airline for 2022 revealed|väljaanne=|aeg=5. jaanuar 2022|vaadatud=}}</ref> == Suurimad konkurendid == SASi suurimateks [[Konkurents|konkurentideks]] on [[Ryanair]], [[Norwegian Air Shuttle]], [[Finnair]] ja 2021. aastal loodud [[Norra]] lennufirma [[Norse Atlantic Airways]], mis keskendub pigem lendudele üle [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.reuters.com/article/nordics-airlines-idUSL5N2O41VT|pealkiri=New airlines hope to take a bite out of reviving Nordic market|aeg=23. juuni 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.forbes.com/sites/davidnikel/2021/08/02/in-photos-75-years-of-scandinavian-airline-sas/?sh=2fa91d082003|pealkiri=In Photos: 75 Years Of Scandinavian Airline SAS|aeg=2. august 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.anna.aero/2018/03/13/nordic-countries-see-32-rise-seat-capacity-2010-2017/|pealkiri=Nordic countries see a 32% rise in seat capacity between 2010 and 2017; Faroe Islands demand picking up pace|aeg=13. märts 2018}}</ref> ==Lennukipark== Scandinavian Airlines opereerib järgnevat lennukiparki (seisuga 31. juuli 2022).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Scandinavian_Airlines|pealkiri=Scandinavian Airlines|väljaanne=Wikipedia (English)|aeg=|vaadatud=9.08.2022}}</ref> {| class="wikitable" |- ! rowspan="2" |Lennuk ! rowspan="2" |Teenistuses ! rowspan="2" |Tellitud !Reisijakohti ! rowspan="2" |Märkused |- !ühes lennukis |- |Airbus A220-300 |3 |– |145 |Opereerib [[AirBaltic]] |- |[[Airbus A319-100]] |4 |– |150 | |- |[[Airbus A320|Airbus A320-200]] |11 |– |168 | |- | rowspan="2" |[[Airbus A320neo]] |36 |24 | rowspan="2" |180 |Tarned aastani 2025 |- |14 |6 |Opereerib Scandinavian Airlines Connect |- |[[Airbus A321-200]] |8 |– |200 | |- |[[Airbus A321LR]] |3 | |157 | |- | rowspan="2" |[[Airbus A330-300]] | rowspan="2" |8 | rowspan="2" |– |262 | rowspan="2" | |- |266 |- |[[Airbus A350-900]] |6 |2 |300 |Tarned aastani 2024. |- |[[ATR 72-600]] |7 |– |70 |Opereerib Xfly |- |[[Boeing 737|Boeing 737-700]] |8 |– |141 |Asendatakse [[Airbus A320neo]]-ga |- |[[Boeing 737-800]] |4 |– |183 |Asendatakse [[Airbus A320neo]]-ga |- | rowspan="2" |[[Bombardier CRJ900]] |19 | rowspan="2" |_ |90 |Opereerib CityJet |- |7 |88 |Opereerib Xfly |- |[[Embraer E-Jet|Embraer E195]] |6 | | 114 |Opereerib SAS Link |- !Kokku !141 !34 |} ==Sihtkohad== SAS lendab peamiselt [[Euroopa|Euroopas]]. Suurimatest <u>lähilennujaamadest</u> pakutakse lende järgmistesse sihtkohtadesse<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.flightradar24.com/data/airlines/sk-sas/routes|pealkiri=SAS routes and destinations|väljaanne=Flaightradar24.com|vaadatud=9.06.2022}}</ref>: * [[AS Tallinna Lennujaam|Tallinna Lennart Meri lennujaamast]] [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]]; * [[Helsingi]] [[Helsingi Vantaa lennujaam|Vantaa lennujaamast]] [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]]; * [[Riia]] ja [[Peterburi]] lennuväljalt lende ei teostata; * [[Vilnius|Vilniuse]] lennujaamast [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]]; **[[Palanga]] lennujaamast [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]]; * [[Stockholm|Stockholmist]] [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Arlanda lennujaamast]] 53 sihtkohta; * [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaageni lennujaamast]] 59 sihtkohta. [[Aasia|Aasias]] lennatakse vaid [[Shanghai]] Pudongi lennuväljale.<ref name=":0" /> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lennatakse 28 erinevasse sihtkohta.<ref name=":0" /> Täpsemaid ja värskemaid marsruute saab vaadata [https://www.flightradar24.com/data/airlines/sk-sas/routes Flightradar24 veebilehelt]. == Õnnetused == * Ettevõtte suurim lennuõnnetus juhtus [[2001]]. aastal [[Milano]]s, kui SASi [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] põrkas startides kokku eralennukiga. Surma sai 114 inimest. * <u>Pärast [[2010]]. aastat juhtunud intsidente</u><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Scandinavian_Airlines_accidents_and_incidents|pealkiri=List of Scandinavian Airlines accidents and incidents|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=14.11.2020}}</ref><u>:</u> ** 1. mail [[2013]] [[Newark|Newarkis]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] puutus nende lennuki Airbus A330-300 tiib [[Ruleerimine|ruleerides]] [[Express Jet|Exp]][[Express Jet|r]][[Express Jet|ess Jet]]<nowiki/> i [[Embraer ERJ 145]]. Airbus sai pisivigastusi, kuid Embardier vajas suuremat remonti. Intsidendis ei olnud kannatanuid. ** 25. oktoobril [[2017]] [[Soome|Soomes]] [[Turu]] linnas libises lennuk lennul [[Stockholm|Stockholmist]] Turusse maandudes [[Rada (lennundus)|maandumisrajalt]] välja. Intsidendis ei olnud kannatanuid. == Star Alliance'ile kuuluvad Scandinavian Airlinesi partnerlennufirmad<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.flysas.com/en/fly-with-us/star-alliance/|pealkiri=STAR ALLIANCE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2021}}</ref> == * Aegean Airlines * Air Canada * Air China * Air India * Air New Zealand * ANA * Asiana Airlines * Austrian Airlines * Avianca * Brussels Airlines * Copa Airlines * Croatia Airlines * EgyptAir * Ethiopian Airlines * EVA Air * LOT Polish Airlines * Lufthansa * Shenzhen Airlines * Singapore Airlines * South African Airways * Swiss * TAP Air Portugal * Thai Airways International * Turkish Airlines * United ==Vaata ka== * [[SAS Group]] ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{commons}} * [https://www.flysas.com/en/ Lendude broneerimine] *[https://www.sasgroup.net/ SAS Group] *[[Nasdaq Nordic|Nasdaq Nordic börs]] {{Norra lennufirmad}} {{Rootsi lennufirmad}} {{Taani lennufirmad}} [[Kategooria: Euroopa lennufirmad]] [[Kategooria:Norra ettevõtted]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] [[Kategooria:Taani ettevõtted]] 5wstvs38l1q9zumg2y3s7txoaukt014 Selver 0 126517 6175832 6175814 2022-08-09T12:25:36Z Hallekas 168618 Foto lisamine wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[Fail:E-Selver, autor MarisTomba.jpg|alt=E-Selver, autor Maris Tomba|pisi|261x261px|E-Selver, autor Maris Tomba]] [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m<sup>2</sup>, millest tootmispind on 6000 m<sup>2</sup><ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m<sup>2</sup><ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == [[Fail:Anne Selver Tartus, autor Maris Tomba.jpg|alt=Anne Selver Tartus|pisi|263x263px|Anne Selver Tartus]] Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] 6658myxz5wqahc87tpaehzytt1i8wk1 6175858 6175832 2022-08-09T13:18:04Z Hallekas 168618 Foto lisamine wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[Fail:E-Selver, autor MarisTomba.jpg|alt=E-Selver, autor Maris Tomba|pisi|261x261px|E-Selver, autor Maris Tomba]] [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> [[Fail:Põltsamaa kesklinn, Selveri hoone.JPG|alt=Põltsamaa Selver|pisi|Põltsamaa Selver]] 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m<sup>2</sup>, millest tootmispind on 6000 m<sup>2</sup><ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m<sup>2</sup><ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == [[Fail:Anne Selver Tartus, autor Maris Tomba.jpg|alt=Anne Selver Tartus|pisi|270x270px|Anne Selver Tartus]] Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] ax2kj6rwx51crht4y9al0h24miadnam Mall:F1 hooajad 10 133521 6176055 5913019 2022-08-10T07:31:24Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = F1 hooajad | päis = [[Vormel 1]] hooajad | pilt = | loend1 = [[1950. aasta Vormel 1 hooaeg|1950]]{{•}} [[1951. aasta Vormel 1 hooaeg|1951]]{{•}} [[1952. aasta Vormel 1 hooaeg|1952]]{{•}} [[1953. aasta Vormel 1 hooaeg|1953]]{{•}} [[1954. aasta Vormel 1 hooaeg|1954]]{{•}} [[1955. aasta Vormel 1 hooaeg|1955]]{{•}} [[1956. aasta Vormel 1 hooaeg|1956]]{{•}} [[1957. aasta Vormel 1 hooaeg|1957]]{{•}} [[1958. aasta Vormel 1 hooaeg|1958]]{{•}} [[1959. aasta Vormel 1 hooaeg|1959]]{{•}} [[1960. aasta Vormel 1 hooaeg|1960]]{{•}} [[1961. aasta Vormel 1 hooaeg|1961]]{{•}} [[1962. aasta Vormel 1 hooaeg|1962]]{{•}} [[1963. aasta Vormel 1 hooaeg|1963]]{{•}} [[1964. aasta Vormel 1 hooaeg|1964]]{{•}} [[1965. aasta Vormel 1 hooaeg|1965]]{{•}} [[1966. aasta Vormel 1 hooaeg|1966]]{{•}} [[1967. aasta Vormel 1 hooaeg|1967]]{{•}} [[1968. aasta Vormel 1 hooaeg|1968]]{{•}} [[1969. aasta Vormel 1 hooaeg|1969]]{{•}} [[1970. aasta Vormel 1 hooaeg|1970]]{{•}} [[1971. aasta Vormel 1 hooaeg|1971]]{{•}} [[1972. aasta Vormel 1 hooaeg|1972]]{{•}} [[1973. aasta Vormel 1 hooaeg|1973]]{{•}} [[1974. aasta Vormel 1 hooaeg|1974]]{{•}} [[1975. aasta Vormel 1 hooaeg|1975]]{{•}} [[1976. aasta Vormel 1 hooaeg|1976]]{{•}} [[1977. aasta Vormel 1 hooaeg|1977]]{{•}} [[1978. aasta Vormel 1 hooaeg|1978]]{{•}} [[1979. aasta Vormel 1 hooaeg|1979]]{{•}} [[1980. aasta Vormel 1 hooaeg|1980]]{{•}} [[1981. aasta Vormel 1 hooaeg|1981]]{{•}} [[1982. aasta Vormel 1 hooaeg|1982]]{{•}} [[1983. aasta Vormel 1 hooaeg|1983]]{{•}} [[1984. aasta Vormel 1 hooaeg|1984]]{{•}} [[1985. aasta Vormel 1 hooaeg|1985]]{{•}} [[1986. aasta Vormel 1 hooaeg|1986]]{{•}} [[1987. aasta Vormel 1 hooaeg|1987]]{{•}} [[1988. aasta Vormel 1 hooaeg|1988]]{{•}} [[1989. aasta Vormel 1 hooaeg|1989]]{{•}} [[1990. aasta Vormel 1 hooaeg|1990]]{{•}} [[1991. aasta Vormel 1 hooaeg|1991]]{{•}} [[1992. aasta Vormel 1 hooaeg|1992]]{{•}} [[1993. aasta Vormel 1 hooaeg|1993]]{{•}} [[1994. aasta Vormel 1 hooaeg|1994]]{{•}} [[1995. aasta Vormel 1 hooaeg|1995]]{{•}} [[1996. aasta Vormel 1 hooaeg|1996]]{{•}} [[1997. aasta Vormel 1 hooaeg|1997]]{{•}} [[1998. aasta Vormel 1 hooaeg|1998]]{{•}} [[1999. aasta Vormel 1 hooaeg|1999]]{{•}} [[2000. aasta Vormel 1 hooaeg|2000]]{{•}} [[2001. aasta Vormel 1 hooaeg|2001]]{{•}} [[2002. aasta Vormel 1 hooaeg|2002]]{{•}} [[2003. aasta Vormel 1 hooaeg|2003]]{{•}} [[2004. aasta Vormel 1 hooaeg|2004]]{{•}} [[2005. aasta Vormel 1 hooaeg|2005]]{{•}} [[2006. aasta Vormel 1 hooaeg|2006]]{{•}} [[2007. aasta Vormel 1 hooaeg|2007]]{{•}} [[2008. aasta Vormel 1 hooaeg|2008]]{{•}} [[2009. aasta Vormel 1 hooaeg|2009]]{{•}} [[2010. aasta Vormel 1 hooaeg|2010]]{{•}} [[2011. aasta Vormel 1 hooaeg|2011]]{{•}} [[2012. aasta Vormel 1 hooaeg|2012]]{{•}} [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013]]{{•}} [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014]]{{•}} [[2015. aasta Vormel 1 hooaeg|2015]]{{•}} [[2016. aasta Vormel 1 hooaeg|2016]]{{•}} [[2017. aasta Vormel 1 hooaeg|2017]]{{•}} [[2018. aasta Vormel 1 hooaeg|2018]]{{•}} [[2019. aasta Vormel 1 hooaeg|2019]]{{•}} [[2020. aasta Vormel 1 hooaeg|2020]]{{•}} [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|2021]]{{•}} [[2022. aasta Vormel 1 hooaeg|2022]] |värv2 = #ffe }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> mvuiwa0em6scu0hxewmhbn6s3cdwnse Triin Tael 0 136496 6176085 6141089 2022-08-10T09:29:41Z 82.131.30.173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tael, Triin_153.jpg|pisi|Triin Tael esinemas Püha Hieronymuse päeval 30. septembril 2010]] '''Triin Tael''' (sündinud [[15. august]]il [[1973]]) on eesti [[tõlkija]]. Ta on lõpetanud [[1996]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[inglise keel]]e ja kirjanduse erialal ''[[cum laude]]''.<ref>http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1996TY.html{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Eesti keelde tõlgitud teosed== *[[Anne Rice]] "[[Intervjuu vampiiriga (romaan)|Intervjuu vampiiriga]]". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[1995]] *[[Hanif Kureishi]] "[[Äärelinna Buddha]]". Varrak, [[1996]] *[[Angela Carter]] "Õhtud tsirkuses". Varrak, [[1998]] *[[Martha Davis]], [[Patrick Fanning]] ja [[Matthew McKay]] "Suhtlemisoskused". Väike Vanker, 1998 *[[Tibor Fisher]] "Kogujate koguja". Varrak, [[2001]] *[[Nick Hornby]] "[[Elu edetabelid]]". Varrak, 2001 *[[Lawrence Norfolk]] "[[Lemprière'i sõnaraamat]]". Varrak, 2001 *[[Lawrence E. Saphiro]] "Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust". [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]], [[2002]] *[[Mark Haddon]] "[[Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal]]". Varrak, 2003 *[[Hanif Kureishi]] "Gabrieli and". Varrak, [[2003]] *[[Stephen Baker]] "Kuidas elada koos närvilise koeraga". [[Eesti Ekspressi Kirjastus]], [[2004]] *[[Jennifer Johnston]] "Illusionist". Varrak, 2004 *[[Zadie Smith]] "Valged hambad". Varrak, [[2005]] *[[Ali Smith]] "Juhuslik". Varrak, [[2007]] *[[Lionel Shriver]] "[[Me peame rääkima Kevinist]]". Varrak, 2008 *[[John Boyne]] "Poiss triibulises pidžaamas". [[Fookus Meedia]], [[2009]] *Hanif Kureishi "[[Midagi sulle öelda]]". Varrak, 2009 *[[Khaled Hosseini]] "[[Tuhat hiilgavat päikest]]". Eesti Ajalehed AS, 2010 * Nick Hornby "[[Julia, alasti]]". Varrak, 2010 *[[David Nicholls]] "Üks päev". Varrak, 2011 *[[Rawi Hage]] "[[De Niro mäng]]". Varrak, 2012 *[[Siri Hustvedt]] "Meesteta suvi". Varrak, 2013 * John Burnside "Uppumiste suvi". Varrak, 2013 * Lydia Davis "Arved klaariks" . Loomingu Raamatukogu, 2015 * Tan Twan Eng "Õhtuste udude aed". Varrak, 2015 * Nick Hornby "[[Naljakas tüdruk]]". Varrak, 2015 * Will Self "Vihmavari". Varrak, 2016 * Hanif Kureishi "Äärelinna Buddha". 1996. a. tõlke parandatud versioon. Varrak, 2017 * Hanif Kureishi "Eimiski". Varrak, 2017 * Mia Kankimäki "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma". Varrak, 2018 *Mark Haddon "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal". 2003. aasta tõlke täiendatud versioon. Draakon & Kuu, 2018 *Sally Rooney "Vestlused sõpradega". Varrak, 2019 *Marcia Willett "Kojutulekud". Varrak, 2019 *[[Mia Kankimäki]] "Naised, kellest ma öösiti mõtlen". Varrak 2020 *Ben Okri "Vabadusekunstnik". Varrak 2020 *Aino Havukainen ja Sami Toivonen "Teedu ja Peedu, õudne Koletis-Koletis ja teised kentsakad lood". Hea Lugu 2020 *Wanda Gág "Miljonid kassid". Hea Lugu 2020 *Miriam Toews "Kõik mu mured mannetud". Hea Lugu 2021 *Aino Havukainen ja Sami Toivonen "Teedu ja Peedu raju rongisõit". Hea Lugu 2021 *Richard Powers "Ilmapuu". Varrak 2021 *Paula Havaste "Pronkstäht" (värsid). Hea Lugu 2021 *Jenny Offill "Ilm". Varrak 2021 *Aino Havukainen ja Sami Toivonen "Teedu ja Peedu veidrad leiutised läbi aegade". Hea Lugu 2021 *Tony Oppedisano "Sinatra ja mina. Hilisöisel tunnil." Ühinenud Ajakirjad 2021 *Anja Portin "Raadio Popov". Ühinenud Ajakirjad 2021 *Sally Rooney "Kaunis maailm, kus sa oled". Varrak 2022 *Laura Pörsti "Viimane aasta". Hea Lugu 2022 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tael, Triin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 8j25sh13el0dd572fyro27jp8yj7xey Abja Gümnaasium 0 159967 6175984 5648287 2022-08-09T20:15:46Z 2001:7D0:8C35:1280:68F7:1D5F:6D29:ACC6 Muudetud direktor ja lisatud andmeid. wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Abja Gümnaasium | Pilt = | Pildiallkiri = | Asutatud = 1912 | Koolitüüp = põhikool ja gümnaasium | Direktor = Laine Lindvest | Õpilaste arv = 250 | Klassikomplekte = | Koolipersonal = | Kooli ajaleht = Kadakas | Kodulehekülg = [http://www.abjag.vil.ee/ ] | Moto = Abja Gümnaasium loob parima kasvu- ja õpikeskkonna edukate inimeste kujunemiseks. Meie kool on turvalise õpi- ja töökeskkonnaga uuendusmeelne kogukonnakool. | Koordinaadid = | aadress = Abja tee 15 69402 Abja-Paluoja Viljandimaa }} '''Abja Gümnaasium''' on üldhariduskool [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Abja-Paluoja]]l. Kooli aadress on Abja tee 15, 69402 Abja-Paluoja linn. Laste õpetamist alustati Abja-Paluojal [[1912]]. aastal. Nõuetekohane koolimaja ehitati [[1940]] ja samaaegselt muudeti kool ka gümnaasiumiks. 1945–1998 kandis kool nime [[Abja Keskkool]].[[1946]] lõpetas esimene lend õpilasi. Sealt alates kuni 65 lennuni (kaasa arvatud) lõpetas kooli 1824 õpilast. Alates [[1998]]. aastast on nimeks Abja Gümnaasium. Kooli tuntumate vilistlaste seas on näiteks [[Malle Hämarik]], [[Valter Külvet]], [[Mati Laur]], [[Ants Nurk]], [[Karl-Samuel Rebane]], [[Vello Kuusik]], [[Maria Mälksoo]], [[Lauri Mälksoo]] ja [[Mati Pääsuke]]. == Vaata ka == *[[Aksel Tiideberg]] == Välislingid == *[http://www.abjag.vil.ee Kooli kodulehekülg] [[Kategooria:Viljandi maakonna koolid]] [[Kategooria:Abja-Paluoja]] ayrue4rmca2108rktlmpyjwndktepe6 6175985 6175984 2022-08-09T20:19:33Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Abja Gümnaasium | Pilt = | Pildiallkiri = | Asutatud = 1912 | Koolitüüp = põhikool ja gümnaasium | Direktor = Laine Lindvest | Õpilaste arv = 250 | Klassikomplekte = | Koolipersonal = | Kooli ajaleht = Kadakas | Kodulehekülg = {{URL|https://abjag.vil.ee/}} | Moto = ''Abja Gümnaasium loob parima kasvu- ja õpikeskkonna edukate inimeste kujunemiseks''.<br>''Meie kool on turvalise õpi- ja töökeskkonnaga uuendusmeelne kogukonnakool''. | Koordinaadid = | aadress = Abja tee 15, 69402 [[Abja-Paluoja]], [[Viljandimaa]] }} '''Abja Gümnaasium''' on üldhariduskool [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Abja-Paluoja]]l. Kooli aadress on Abja tee 15, 69402 Abja-Paluoja linn. Laste õpetamist alustati koolis [[1912]]. aastal. Nõuetekohane koolimaja ehitati [[1940]] ja samaaegselt muudeti kool ka gümnaasiumiks. 1945–1998 kandis kool nime [[Abja Keskkool]]. [[1946]] lõpetas esimene lend õpilasi. Sealt alates kuni 65 lennuni (kaasa arvatud) lõpetas kooli 1824 õpilast. Alates [[1998]]. aastast on nimeks Abja Gümnaasium. Kooli tuntumate vilistlaste seas on näiteks [[Malle Hämarik]], [[Valter Külvet]], [[Mati Laur]], [[Ants Nurk]], [[Karl-Samuel Rebane]], [[Vello Kuusik]], [[Maria Mälksoo]], [[Lauri Mälksoo]] ja [[Mati Pääsuke]]. == Vaata ka == *[[Aksel Tiideberg]] == Välislingid == *[http://www.abjag.vil.ee Kooli kodulehekülg] [[Kategooria:Viljandi maakonna koolid]] [[Kategooria:Abja-Paluoja]] 0e7ixy3sn8irn4wz0cq08hhniqtqu4t Preventiivne veterinaaria 0 166526 6175947 1465699 2022-08-09T18:18:00Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Preventiivne veterinaaria''' on [[veterinaaria]] valdkond, mis tegeleb peamiselt loomade [[haigus]]te ennetamisega. Haiguste ennetamise peamised suunad on järgmised: * nakkus- ja parasitaarhaiguste [[profülaktika]] (mille keskmes on eelkõige populatsiooni tervishoid); * prognoositavate terviseprobleemide ennetamine, varajane diagnostika ja korraldus ehk nn [[heaoluveterinaaria]] (indiviidi tasandil asjatute kannatuste vältimine). [[Kategooria:Veterinaaria]] 715vd9cp2zwmd1gcadyy1q8xmdsef26 Elin Toona 0 171032 6176080 6056832 2022-08-10T09:05:37Z 85.253.189.36 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Elin Toona''' (kodanikunimega '''Elin-Kai Toona Gottschalk'''; sündinud [[12. juuli]]l [[1937]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. ==Elulugu== Elin Toona sündis näitleja ja lavastaja [[Enn Toona]] ning näitleja [[Liki Toona]] peres.<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000.</ref> Ta veetis lapsepõlve vanaema juures [[Haapsalu]]s. [[Suur põgenemine|1944. aastal põgenes]] ta koos ema ja vanaemaga [[Kolmas Riik|Saksamaa]]le, õppis põgenikelaagris eesti algkoolis. [[1947]]. aastal asus elama [[Suurbritannia]]sse, elas algul [[Leeds]]is, õppis [[London]]is lastekodu koolis, Pitmansi kolledžis ja teatrikoolis. Töötas Londonis kudumisvabrikus, büroosekretärina ja televisiooninäitlejana. Ta on elanud ka [[Singapur]]is ja [[Bahama]]l<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk 604–605.</ref>, alates [[1970]]. aastast peamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s. ==Looming== Elin Toona on kirjutanud romaane, avaldanud ka luulet, lühiproosat ja artikleid nii eesti kui ka inglise keeles ning raamatud oma vanaisast [[Ernst Enno]]st ja vanaemast [[Ella Enno]]st. == Teosed == * "Puuingel" ([[1964]]) * "Tont teab. Novelle" (üks autoritest, [[1968]]) * "Lotukata" ([[1969]]) * "Sipelgas sinise kausi all" ([[1974]]) * "In Search of Coffee Mountains" ("Lotukata" autori vabas tõlkes, [[1977]]) * "Kaleviküla viimne tütar" ([[1988]]) * "Kolm valget tuvi" ([[1992]]) * "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" ([[2000]]) * "Ella" ([[2008]]) * "Into Exile. A Life Story of War and Peace" ([[2013]]) * "Kolmteist Eesti kirja" (üks autoritest, [[2016]]) * "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust" (tlk [[Kersti Unt]], [[2017]], uus trükk [[2022]]) * "Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest" ([[2018]]) == Tunnustus == * [[1966]] [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Puuingel") * [[2004]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4521}}</ref> * [[2017]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind]] („Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt) * [[2022]] [[Henrik Visnapuu kirjandusauhind]] ([[Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides]]) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga" – [[Mana (ajakiri)|Mana]] [[1965]], nr 4 (28), lk 20–23 * [[Ants Oras]], "Lotukata" – [[Tulimuld]] [[1970]], nr 1, lk 49–50; ka A. Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", Tartu [[2009]] * "Kuidas kirjanikud kirjutavad. Elin Toona" – Tulimuld [[1986]], nr 1 ja kogumikus "Kuidas kirjanikud kirjutavad", [[Lund]] [[1992]], lk 107–109 * [[Ene Veiper]], "Esimest korda lapsepõlvemaal. Intervjuu Elin Toonaga" – [[Sirp|Reede]] [[8. juuni]] [[1990]], nr 23 * Intervjuu – [[Kultuur ja Elu]] 1990, nr 7 * [[Anu Saluäär]], "Mitu seppa peavad seda parandama" (romaani "Kolm valget tuvi" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1993]], nr 6, lk 844–845 * Elin Toona, "Sünniaasta 1937" – koguteoses "Eesti rahva elulood", 2. osa, Tallinn [[2000]], lk 243–255 * [[Sirje Olesk]], "Ajalik elu ja igavene vaim" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – Looming [[2001]], nr 1, lk 152–154 * [[Ülo Tonts]], "Lapselaps kõneleb vanaisast" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 2001, nr 1, lk 59–60 * [[Helga Nõu]], "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust Elin Toonaga" – Looming [[2007]], nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27 * "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Tallinn [[2008]], lk 234–237 ja bibliograafia lk 249-250, ülevaate autor [[Rutt Hinrikus]] == Välislingid == * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/01/13e/raamat.htm#teine "Lotukata" tutvustus] – [[Postimees]]/Extra [[13. jaanuar]] [[1996]] * [[Rutt Hinrikus]], [http://www.postimees.ee/leht/96/01/23/kultuur.htm#teine ""Lotukata" täiskasvanute maailmas"] – Postimees [[23. jaanuar]] 1996 * [[Ülo Tonts]], [http://www.videvik.ee/500/vanai.html "Vanaisa ja lapselaps"] – [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * AR-GI (= [[Arvo Mägi]]), [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s763481&nid=154950&con=0 "Ernst Enno teekond eneseleidmiseni" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus)] – [[Eesti Päevaleht (Stockholm)]] [[24. august]] 2000, nr 33, lk 5 * [[Aivar Kull]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=3071&number=42&rubriik=31 "Ernst Enno taassünd elulooraamatuna" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus)] – [[Tartu Postimees]] [[7. november]] [[2000]]; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu [[2005]], lk 404–405 * [[Ingrid Paju]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s689624&nid=112706&con=0 "Rõõm teeb taeva taga tuld: tütretütre raamat Ernst Ennost"] – [[Teataja (Stockholm)]] [[17. veebruar]] [[2001]], nr 2, lk 4–5 * [[Maarja Hollo]], [http://www.ceeol.com/aspx/issuedetails.aspx?issueid=526c9dd2-76d2-11d9-aa90-0080ad3a5a91&articleId=f1250f45-792c-11d9-aa90-0080ad3a5a91 "Eksiilkogukond ja pagulane"] – [[Keel ja Kirjandus]] [[2005]], nr 1, lk 60–67 (pikemalt romaanist "Sipelgas sinise kausi all" lk 63–64) * [[Imbi Jeletsky]], [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:37886 "Vanaema Ella lugu"] – Videvik [[12. märts]] [[2009]], lk 4 * [[Janika Kronberg]], [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=192 "Rohkem kui vanaemast" (raamatu "Ella" arvustus)] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 2009, nr 9, lk 1293–96 {{JÄRJESTA:Toona, Elin}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] pxmk092hzmno3uck742hfokwezck75u 6176137 6176080 2022-08-10T11:24:36Z Ursus scribens 115317 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Elin Toona''' (kodanikunimega '''Elin-Kai Toona Gottschalk'''; sündinud [[12. juuli]]l [[1937]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. ==Elulugu== Elin Toona sündis näitleja ja lavastaja [[Enn Toona]] ning näitleja [[Liki Toona]] peres.<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000.</ref> Ta veetis lapsepõlve vanaema juures [[Haapsalu]]s. [[Suur põgenemine|1944. aastal põgenes]] ta koos ema ja vanaemaga [[Kolmas Riik|Saksamaa]]le, õppis põgenikelaagris eesti algkoolis. [[1947]]. aastal asus elama [[Suurbritannia]]sse, elas algul [[Leeds]]is, õppis [[London]]is lastekodukoolis, Pitmansi kolledžis ja teatrikoolis. Töötas Londonis kudumisvabrikus, büroosekretärina ja televisiooninäitlejana. Ta on elanud ka [[Singapur]]is ja [[Bahama]]l<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk 604–605.</ref>, alates [[1970]]. aastast peamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s. ==Looming== Elin Toona on kirjutanud romaane, avaldanud ka luulet, lühiproosat ja artikleid nii eesti kui ka inglise keeles ning raamatud oma vanaisast [[Ernst Enno]]st ja vanaemast [[Ella Enno]]st. == Teosed == * "Puuingel" ([[1964]]) * "Tont teab. Novelle" (üks autoritest, [[1968]]) * "Lotukata" ([[1969]]) * "Sipelgas sinise kausi all" ([[1974]]) * "In Search of Coffee Mountains" ("Lotukata" autori vabas tõlkes, [[1977]]) * "Kaleviküla viimne tütar" ([[1988]]) * "Kolm valget tuvi" ([[1992]]) * "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" ([[2000]]) * "Ella" ([[2008]]) * "Into Exile. A Life Story of War and Peace" ([[2013]]) * "Kolmteist Eesti kirja" (üks autoritest, [[2016]]) * "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust" (tlk [[Kersti Unt]], [[2017]], uus trükk [[2022]]) * "Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest" ([[2018]]) == Tunnustus == * [[1966]] [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Puuingel") * [[2004]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4521}}</ref> * [[2017]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind]] („Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt) * [[2022]] [[Henrik Visnapuu kirjandusauhind]] ([[Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides]]) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga" – [[Mana (ajakiri)|Mana]] [[1965]], nr 4 (28), lk 20–23 * [[Ants Oras]], "Lotukata" – [[Tulimuld]] [[1970]], nr 1, lk 49–50; ka A. Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", Tartu [[2009]] * "Kuidas kirjanikud kirjutavad. Elin Toona" – Tulimuld [[1986]], nr 1 ja kogumikus "Kuidas kirjanikud kirjutavad", [[Lund]] [[1992]], lk 107–109 * [[Ene Veiper]], "Esimest korda lapsepõlvemaal. Intervjuu Elin Toonaga" – [[Sirp|Reede]] [[8. juuni]] [[1990]], nr 23 * Intervjuu – [[Kultuur ja Elu]] 1990, nr 7 * [[Anu Saluäär]], "Mitu seppa peavad seda parandama" (romaani "Kolm valget tuvi" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1993]], nr 6, lk 844–845 * Elin Toona, "Sünniaasta 1937" – koguteoses "Eesti rahva elulood", 2. osa, Tallinn [[2000]], lk 243–255 * [[Sirje Olesk]], "Ajalik elu ja igavene vaim" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – Looming [[2001]], nr 1, lk 152–154 * [[Ülo Tonts]], "Lapselaps kõneleb vanaisast" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 2001, nr 1, lk 59–60 * [[Helga Nõu]], "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust Elin Toonaga" – Looming [[2007]], nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27 * "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Tallinn [[2008]], lk 234–237 ja bibliograafia lk 249-250, ülevaate autor [[Rutt Hinrikus]] == Välislingid == * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/01/13e/raamat.htm#teine "Lotukata" tutvustus] – [[Postimees]]/Extra [[13. jaanuar]] [[1996]] * [[Rutt Hinrikus]], [http://www.postimees.ee/leht/96/01/23/kultuur.htm#teine ""Lotukata" täiskasvanute maailmas"] – Postimees [[23. jaanuar]] 1996 * [[Ülo Tonts]], [http://www.videvik.ee/500/vanai.html "Vanaisa ja lapselaps"] – [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * AR-GI (= [[Arvo Mägi]]), [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s763481&nid=154950&con=0 "Ernst Enno teekond eneseleidmiseni" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus)] – [[Eesti Päevaleht (Stockholm)]] [[24. august]] 2000, nr 33, lk 5 * [[Aivar Kull]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=3071&number=42&rubriik=31 "Ernst Enno taassünd elulooraamatuna" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus)] – [[Tartu Postimees]] [[7. november]] [[2000]]; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu [[2005]], lk 404–405 * [[Ingrid Paju]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s689624&nid=112706&con=0 "Rõõm teeb taeva taga tuld: tütretütre raamat Ernst Ennost"] – [[Teataja (Stockholm)]] [[17. veebruar]] [[2001]], nr 2, lk 4–5 * [[Maarja Hollo]], [http://www.ceeol.com/aspx/issuedetails.aspx?issueid=526c9dd2-76d2-11d9-aa90-0080ad3a5a91&articleId=f1250f45-792c-11d9-aa90-0080ad3a5a91 "Eksiilkogukond ja pagulane"] – [[Keel ja Kirjandus]] [[2005]], nr 1, lk 60–67 (pikemalt romaanist "Sipelgas sinise kausi all" lk 63–64) * [[Imbi Jeletsky]], [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:37886 "Vanaema Ella lugu"] – Videvik [[12. märts]] [[2009]], lk 4 * [[Janika Kronberg]], [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=192 "Rohkem kui vanaemast" (raamatu "Ella" arvustus)] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 2009, nr 9, lk 1293–96 {{JÄRJESTA:Toona, Elin}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] b8d7or7358n8ve7owlgfbng6gfm1gei Johann von Michelsohnen 0 181430 6175911 6148641 2022-08-09T16:38:42Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mihelson Ivan Ivanovich.jpg|pisi|Johann von Michelsohnen]] '''Johann von Michelsohnen''' (ka '''Johann (Ivan) Michelson'''; Michelson = Mihkli poeg<ref>Jacques Peuchet: "Campagne des armées françaises en Prusse, en Saxe et en Pologne, sous le commandement de S. M. l'Empereur et Roi, en 1806-1807.", [http://books.google.ee/books?id=XI47AAAAcAAJ&hl=en&pg=PA233#v=onepage&q=&f=false lk.233] (Samuel Mackay: inglise keelne tõlge "Campaigns of the armies of France, in Prussia, Saxony, and Poland, under the command of his Majesty the Emperor and King, in MDCCCVI and VII", Volume 3-4, [[Boston]]: 1808, [http://books.google.ee/books?id=r7PSAAAAMAAJ&dq=Michelson&lr=&as_brr=1&hl=en&pg=PA73#v=onepage&q=Michelson&f=false lk.73])</ref>; [[vene keel|vene]] Иван Иванович Михельсон; [[1735]] / [[3. mai]] [[1740]]– [[17. august]] [[1807]] [[Bukarest]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Alo Särg|pealkiri=Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal|aasta=2018|kirjastus=Argo|lehekülg=166}}</ref>) oli [[baltisaksa]] või [[Eestlased|eesti]] juurtega [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane. Michelsohnen alustas sõjaväeteenistust reasõdurina [[Izmailovo ihukaardiväepolk|Izmailovo ihukaardiväepolgus]], [[1755]]. aastal ülendati ta ohvitseriks. Osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], sai haavata [[Zorndorfi lahing]]us (tänapäeva Sarbinowo Poolas) ja [[Kuppersdorfi lahing]]us. Pärast tervenemist osales uuesti sõjategevuses, juba [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]] [[Nikolai Rumjantsev]]i juhtimisel [[2. järgu major]]i auastmes [[Larga lahing]]us ja [[Kaguli lahing]]us, üles näidatud vapruse eest ülendati [[1770]]. aastal [[1. järgu major]]iks. Aastatel 1771–1772 osales ta Poolas sõjategevuses keisrinna [[Katariina II]] ja kuningas [[Stanisław II]] vastaste ja Poola iseseisvusele püüdlevate [[konföderaalid]]e vastu. [[1772]] ülendati ta [[alampolkovnik]]uks ja viidi teenistuse jätkamiseks üle [[Peterburi karabinijeeripolk]]u. Ta oli [[polkovnik]]una aastatel [[1773]]–[[1775]] üks [[Jemeljan Pugatšov]]i mässu mahasurujatest, ta oli ka [[Püha Andrease orden]]i kavaler ([[1806]]).<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=71894 Erik-Amburger-Datenbank: Johann von Michelsohnen]</ref> Keisrinna kinkis talle mässu mahasurumisel ülesnäidatu eest mõisa Ivanovos [[Neveli maakond|Neveli maakonnas]] [[Vitebski kubermang]]us. [[1774]] sai ta Poola kuningas [[Stanisław August Poniatowski]]lt [[aadel|aadli]]tiitli ning ta immatrikuleeriti [[18. veebruar]]il [[1783]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] (nr 245), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] (nr 215) ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] (nr 213) rüütelkonda.<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=334 Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johann von Michelsohnen]</ref><ref>Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000445/images/index.html?seite=178 vapp] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000445/images/index.html?seite=90 info]</ref> [[1787]]. aastast osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] ja järgmisel aastal alanud [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõja]]s. [[1789]] juunis juhtis ta Venemaa sõjaväge [[Soome]]s [[Mikkeli]]s toimunud [[Porrassalmi lahing]]us. Ta sai [[1797]]. aastal ratsaväe[[kindral]]iks. [[1803]] määrati ta [[Valgevene]] kindralkuberneriks ja oli seejärel [[1806]]. aastal alanud [[Neljas koalitsioonisõda|Neljanda koalitsioonisõja]] ja [[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|Vene-Türgi sõja]] alguses Venemaa väejuht [[Valahhia]]s ja [[Moldova (piirkond)|Moldova]]s. Ta sai ([[1806]]). aastal [[Püha Andrease orden]]i kavaleriks. Pärast [[Tilsiti rahu]] sõlmimist juulis 1807, millega Venemaa oli kohustatud viima oma väed Valahhiast ja Moldovast välja, suri kindral Michelson [[9. august]]il [[Bukarest]]is. Ta maeti oma perekonnakalmistule Ivanovo mõisas (tänapäeval [[Pihkva oblast]]is; haud hävitati millalgi [[Oktoobripööre|Oktoobripöörde]] järel). Lisaks Ivanovo mõisale kuulusid talle [[Liivimaa kubermang]]u [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] aastatel [[1772]]–[[1795]] [[Uue-Saaluse mõis|Saaluse]] (''Salishof'') ja kuni [[1792]] [[Leevi mõis|Leevi]] (''Löwenküll'') mõis.<ref>Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 2, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=RA5-PA60#v=onepage&q=&f=false lk.60]</ref><ref>Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District. Dorpat: C. Mattiesen, 1877, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=284 lk. 268 ja 270]</ref> ==Tegelaskujuna== Kirjanik [[Jaan Kross]] on kirjutanud [[novell]]i "Michelsoni immatrikuleerimine", mis esitrükis ilmus [[1971]] sarjas "[[Loomingu Raamatukogu]]". <ref>[http://www.ester.ee/record=b1336361~S1*est Jaan Kross: "Michelsoni immatrikuleerimine; Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel." Tallinn: Perioodika, 1971] E-Kataloog ESTER</ref> Novelli peategelane, esimene eestlasest kindral Johann Michelson, võtab rüütelkonda immatrikuleerimise tseremooniale kaasa oma talupoegadest vanemad, aadlike šokeerimise või enda eneseuhkuse taastamise eesmärgil. Samanimelises, [[23. november|23. novembrist]] [[1983]] kuni [[1984]] 17 korda etendunud, [[Raivo Trass]]i teksti- ja lavaseades mängitud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] lavastuses esines nimiosas näitleja [[Feliks Kark]].<ref>[http://www.lavakas.ee/index.x?valik=lavabaas&id=1499&page=1&s_nimi=1983 "Michelsoni immatrikuleerimine" - Raivo Trassi lavaseade Jaan Krossi samanimelise teose ainetel 2 osas]</ref><ref>[http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/2Kmai_t2.htm Piret Kruuspere: Jaan Kross Eesti laudilmal ehk "Pöördtoolitunnist" "Vend Enriconi"], Teater, Mai 2000</ref> ==Isiklikku== Johann von Michelsohnen oli kaks korda abielus.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Band: 3'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=303 lk.294]</ref> Esimene abikaasa, vabapreili Margarethe Elisabeth Wilhelmine [[Igelström]] (sünd.1745) oli [[Liivimaa maamarssal]]i, [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere]] ja [[Laeva mõis|Laeva]] mõisaomaniku [[Gustav Heinrich Igelström]]i (1695–1771) ja Ledurga-[[Turaida]] kihelkonna [[Lode]] (ka Laiciema; saksa ''Lohdenhof või Layzeem'') mõisast pärit Elisabeth von [[Albedyll]]i tütar, ning sõjaväelase krahv [[Otto Heinrich Igelström]]i (1737–1823) õde. <ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1: Estland'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=840 lk.70]</ref> Nende tütar suri lapseeas. Pärast lahutust abiellus Wilhelmine major Jassinskiga. Johanni teiseks abikaasaks sai [[8. jaanuar]]il [[1781]] [[Charlotte Helene von Rehbinder]] (1764–1835, 1804 sai [[Püha Katariina orden]]i väikese risti), [[Kavastu mõis|Kavastu]] mõisaaomaniku, kindralleitnandi ja [[Nižni Novgorod]]i kindralkuberneri [[Reinhold Johann von Rehbinder]]i ja [[Taagepera mõis|Taagepera]] mõisast pärit Wilhelmine Helene von [[Stackelberg]]i tütar. Teadaolevalt sündis neil neli last: poeg Georg (1791–1817) ning tütred Katharina, Helena ja Elisabeth.<ref>[http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=135&ItemID=297 Anu Raudsepp: Michelsohnen, Johann (eestigiid.ee)]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Anu Raudsepp]]: Johann von Michelsohnen, raamatust "Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast." Koostanud [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion, 1997, lk.44-45, ISBN 9985-66-081-1 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov|Aleksandr Rimski-Korsakov]] | nimi=[[Valgevene kindralkuberner]] | aeg=[[1803]]–[[1805]]| järgnev=Vakantne kuni 1811<br />[[Alexander Friedrich Karl von Württemberg]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Michelsohnen, Johann von}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Kuramaa aadlikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi väejuhid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1735]] [[Kategooria:Surnud 1807]] gogfwx88c5jkfmls86mol6xrosw2umz Eesti kliima 0 182367 6175920 6175604 2022-08-09T16:55:52Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] k7bi8w93eeguymnf5hpraayjasoxpmt 6175925 6175920 2022-08-09T17:05:15Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Sademete suurim hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juuli 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] lya59v237lq4lccxfq4ailfe63p3efv 6175927 6175925 2022-08-09T17:18:16Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Sademete suurim hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juuli 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Sademete suurim intensiivsus 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e erinevatest Eesti paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] g7iuaffbii5n5wpqet24pscpszjg08x 6175938 6175927 2022-08-09T17:49:50Z Heakeel 122460 /* Kliimadiagramme */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Sademete suurim hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juuli 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Sademete suurim intensiivsus 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike" />. Varasem rekord – 2226 tundi – oli pärit 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse üks päikesepaistelisem kohti Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 43w9xeui9pksntdlj6lxn1w0mb64viy 6176025 6175938 2022-08-10T05:55:01Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üldse päikesepaistelisemaid kohti Eestis, sest tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref name="aRyiw" /> (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust)<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 2ki4fanr8xhh8ib72mreb6q57xohfp3 6176032 6176025 2022-08-10T06:13:31Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) oli mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 8pygshgcxcca7wq81xijtvhnhwcbjg9 Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises 0 190012 6175994 6169139 2022-08-09T20:47:32Z 83.166.57.120 Kaur Tuule on eestlane mitte lätlane wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Estonian Open 2009 - speedcubing.JPG|thumb|5×5 kuubikute lahendamine 2009. aasta võistlusel]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - multi BLD podium.JPG|pisi|Mitme kuubiku kinnisilmi lahendamise võitjad 2013. aasta võistlusel]] '''Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises''' ehk '''Estonian Open''' on lahtised meistrivõistlused [[Rubiku kuubik]]u lahendamises. Esimest korda toimus see võistlus [[7. november|7. novembril]] [[2009]]. Tegemist on vanima ametliku [[kiirkuubimine|kiirkuubimise]] võistlusega [[Baltimaad|Baltikumis]] (esimene võistlus Lätis peeti 2012. aastal ja Leedus 2013. aastal) ning läbi aja on just seal püstitatud suur osa [[Eesti]] rekorditest ning mitmeid [[Läti]], [[Leedu]], [[Soome]] ja [[Venemaa]] rekordeid. Võistlusel on jõutud maailma esisaja hulka kuuluvate tulemusteni Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises, vähimate käikudega lahendamises ja jalgadega lahendamises, 2×2 kuubiku ja 7×7 kuubiku lahendamises ning 4×4 kuubiku kinnisilmi lahendamises.<ref name="WsjT2" /> == Ajalugu == === 2009 === [[Pilt:Estonian Open 2009 - Anssi Vanhala.JPG|thumb|Anssi Vanhala 2009. aastal püstitamas uut maailmarekordit (36,72) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] alevikus peeti novembris kaheksa alaga ühepäevane võistlus. Osales 15 võistlejat, kellest 12 olid Eestist ja 3 [[Soome]]st. Soomest oli ka ürituse peakohtunik Petri Vanhala, kes on ühtlasi ametlik [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon|WCA]] delegaat. Noorim võistleja oli 12-aastane ja vanim oli sündinud 1962. aastal.<ref name="kose 2009" /> Püstitati 2 maailmarekordit, 13 Eesti rekordit ja 1 Soome rekord. Edukaimad võistlejad olid Anssi Vanhala ja Teemu Tiinanen Soomest ning Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2009" /> === 2010 === 18.–19. septembril toimus võistlus teist korda ja taas [[Kose Gümnaasium]]i ruumides. Seekord võisteldi 14 võistlusalal<ref name="EOpen 2010" /> aasta varasema 8 ala asemel.<ref name="teadus.ee" /> Võistluse põhiala võit jäi uue Eesti rekordiga 13,54 sekundit Eestisse ning ühtlasi püstitas [[Anti Ingel]] ka üksiktulemuse rekordi ajaga 12,25 sekundit. Kaks tähelepanuväärsemat tulemust sündis veel vähimate käikudega lahendamises ning 4 × 4 kuubiku silmad kinni lahendamises. Teemu Tiinanen võitis esimesel alal esikoha 25 käiguga, mis oli sel ajal maailma 4. tulemus<ref name="FM" />. Reiko Teepere püstitas silmad kinni lahendamises uue Eesti rekordi 46 minuti 12 sekundiga ning kuulus siis 66 inimese sekka maailmas, kellel oli sellel alal kirjas ametlik tulemus.<ref name="BLD" /> Kokku püstitati 21 Eesti rekordit (Anti Ingel, Uku Kruusamägi, Andreas Pung ja Reiko Teepere), 6 Venemaa rekordit (Mihhail Mõškin), 2 Rootsi rekordit (Mats Kollbrink) ja 1 Soome rekord (Teemu Tiinanen). Medaliarvestuses olid edukaimad Teemu Tiinanen Soomest, Mihhail Mõškin Venemaalt ja Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2010" /> === 2011 === [[Pilt:Megaminx, Estonian Open 2011.jpg|pisi|[[Megaminks]]ide lahendamine 2011. aasta võistlusel]] 2011. aastal korraldati võistlus Tallinnas. 8.–9. oktoobril peetud 13 alaga Estonian Open 2011 toimus Portuse hotellis. Osavõtjaid oli kokku 24 (9 Eestist, 4 Soomest, Rootsist ja Lätist, 1 Leedust, Venemaalt ja Hispaaniast), mis on ka senine osavõturekord. Püstitati 13 Läti, 10 Eesti ja 8 Leedu rekordit ning 1 Soome rekord. Esikolmikukohtadele jõudsid enim Anssi Vanhala (Soomest), Mihhail Mõškin (Venemaalt), Niko Ronkainen (Soomest) ja Uku Kruusamägi (Eestist).<ref name="iEufH" /> === 2012 === Võistlus toimus 27.–28. oktoobril Tallinnas Portuse hotellis. Kavas oli 14 ala, mille seas 13 ametlikku ja 1 mitteametlik (esimest korda Eestis võisteldi meeskondlikus kinnisilmi lahendamises). 22 võistleja seast olid 8 Eestist, 6 Lätist, 5 Soomest ning 1 Leedust, Venemaalt ja Suurbritanniast.<ref name="EO2012" /> Uute tipptulemustena püstitas näiteks Anssi Vanhala uued Soome rekordid Rubiku kuubiku lahendamises (7,69 parim; 10,78 keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (12,19 parim; 16,61 keskmine). Anti Ingel uuendas Eesti rekordit Rubiku kuubiku lahendamises 11,24 sekundile (keskmine aeg) ja vähimate käikudega lahendamises 33 käigu peale. Niko Paavilainen parandas suurelt Soome rekordeid suuremate kuubikute lahendamisel ning Andreas Pung võitis alad uute Eesti rekorditega [[püraminks]]is ja [[Master Magicu]]s.<ref name="EO2012" /> Kokku sündis 14 uut Eesti rekordit, 12 Läti rekordit, 9 Soome rekordit ja 3 Leedu rekordit. Tähelepanuväärne on Soome rekordite suur arv, kuna Soome rekordid on maailma arvestuses väga kõrgetel kohtadel.<ref name="EO2012" /> Medaliarvestuses olid kõige edukamad Anssi Vanhala ja Niko Paavilainen Soomest ning Andreas Pung ja Uku Kruusamägi Eestist. Kokku jõudsid medalini aga tervelt 12 võistlejat. Kõrgest tasemest andis tunnistust see, et polnud üksikuid domineerijaid, kes oleksid paljudel aladel esikolmikusse jõudnud.<ref name="EO2012" /> === 2013 === [[Pilt:Estonian Open 2013 -- participants.JPG|pisi|left|Estonian Open 2013 võistlejad]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - pyraminx.JPG|pisi|Mitmekordne Läti rekordiomanik Vladislavs Baranovs 2013. aasta võistlusel [[püraminks]]i lahendamas]] Võistlus toimus 12.–13. oktoobril ja seal osales 26 võistlejat. Kavas oli 12 võistlusala.<ref name="smXjI" /> Kahe uue Eesti rekordi kõrval püstitati 10 Läti, 7 Leedu ja 7 Soome rekordit. Näiteks sai Niko Paavilainen 7x7 kuubiku lahendamisel keskmise ajana kirja 3:20,27, mis on nii uus Soome rekord kui ka paremuselt 7. tulemus maailmas, ning Andreas Pung püstitas Rubiku kuubiku lahendamises uue Eesti rekordi – 9,13 sekundit.<ref name="EO2013" /> Aastate lõikes on järjepanu paranenud ka võistlusel püstitatud tulemused. Seda iseloomustavad hästi ajad, mis on vajalikud esikolmikusse jõudmiseks. Näiteks võistluse põhialaks oleva Rubiku kuubiku lahendamise juures on kolmanda koha andnud järgmised keskmised tulemused: 20,93 (2009), 19,26 (2010), 15,02 (2011), 14,85 (2012) ja 12,55 (2013). Seejuures ei taganud uueks Leedu rekordiks olnud Mantas Sidabrase poolfinaali tulemus 14,66 sekundit 2013. aasta võistlusel isegi edasipääsu 8 finalisti hulka, kuigi aasta varem oleks sellest piisanud 3. koha võitmiseks.<ref name="EO2013" /> === 2014 === Eesti meistrivõistlused toimusid [[Sihtasutus Innove|SA Innove]] ruumides 13. detsembril. Kuna samal ajal toimusid võistlused Lätis ja Soomes, siis jäi rahvusvaheline osavõtt kesiseks. Kokku oli osavõtjaid 10. Edukaimad võistlejad olid Anti Ingel, Andreas Pung ja Uku Kruusamägi. Seejuures kaitses Anti Ingel edukalt oma meistritiitlit ja Andreas Pung püstitas ühe uue Eesti rekordi 2x2 kuubiku lahendamises.<ref name="mraON" /> === 2015 === Võistlus toimus 5.–6. septembril [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i ruumides. Kohal oli 12 võistlejat Eestist, 3 Soomest ja 1 Lätist. Võistlusalasid oli kokku 12.<ref name="v2015" /> Vladislavs Baranovs püstitas viis uut Läti rekordit, Kim Jokinen kolm Soome rekordit ning Mihkel Ilves ja Uku Kruusamägi kumbki ühe Eesti rekordi.<ref name="v2015" /> === 2016 === 2016. aasta võistlus peeti taas Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja see leidis aset 10. septembril. Võistlusalasid oli 9 ja võistlejaid 12. Püstitati kolm uut Eesti rekordit.<ref name="DDIC2" /> === 2017 === 9. septembril Tallinna Tehnikakõrgkoolis peetud võistlusel osales 33 võistlejat kuuest riigist. Võistlusalasid oli 8.<ref name="EO2017">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2017/results/all Estonian Open 2017 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Michał Bogdan Poolast ning Alfred Saidlo ja Erik Kippus Eestist keskmiste aegadega vastavalt 12,57, 13,51 ja 13,84 sekundit.<ref name="EO2017" /> Eesti rekordeid uuendasid Kert Jalukse (2x2 kuubik), Erik Kippus (4x4 kuubik) ja Uku Kruusamägi (mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine).<ref name="EO2017" /> === 2018 === [[Fail:Estonian Open 2018.jpg|pisi|left|Võistlusel Estonian Open 2018 osalejad]] [[Pilt:Ron van Bruchem at Estonian Open 2018.jpg|pisi|WCA üks asutaja [[Ron van Bruchem]] 2018. aasta Estonian Openil]] Tallinna Tehnikakõrgkoolis 8.–9. septembril toimunud võistlusel osales 55 võistlejat kuuest riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2018" /> Kõige edukamaks võistlejaks oli sel korral Linus Laurén Soomest, kes võttis endaga kaasa 7 kulda. Eestist oli parimaks Andrei Solntsev, kes püstitas kolm uut Eesti rekordit ja võitis mõlemad kinnisilmi lahendamise alad. Üks kuld läks ka Venemaale (Dmitry Kryuzban) ja üks Lätti (Kristiāns Pietkuns).<ref name="EO2018" /> Erik Kippus ja Remo Pihel tulid mõlemad kolmel alal Eesti meistriteks. Seejuures püstitas Erik Kippus nii 3x3, 4x4 kui ka 5x5 kuubiku lahendamise uued Eesti rekordid, mis olid vastavalt 8,28 sekundit (üksikaeg) ja 11,14 (keskmine aeg), 40,39 sekundit ja 45,23 sekundit ning 1:23,03 ja 1:42,63. Remo Pihel uuendas aga Eesti rekordeid Skewb ja Square-1 lahendamisel.<ref name="EO2018">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2018/results/all Estonian Open 2018 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Linus Laurén, Mikus Lembergs ja Dmitry Kryuzban keskmiste aegadega vastavalt 7,89, 9,84 (uus Läti rekord) ja 10,88 sekundit.<ref name="EO2018" /> Linus Lauréni 2x2 kuubiku keskmine aeg 1,66 sekundit oli uus Soome rekord ja kuulus ühtlasi maailmas seni WCA võistlustel saadud 100 kiirema lahenduse sekka. === 2019 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 21.–22. septembril toimunud võistlusel osales 53 võistlejat kaheksast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2019">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2019 Estonian Open 2019] WCA</ref> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Alexandre Carlier (FRA) ja Mikus Lembergs (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 7,94, 8,12 ja 9,67 sekundit.<ref name="EO2019" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (3), Andrei Solntsev Eestist (2), Aleksandr Beznogov Venemaalt (2) ja Dmitry Kryuzban Venemaalt (2).<ref name="EO2019" /> Erik Kippus püstitas uued Eesti rekordid 4x4 kuubiku lahendamise (40,13 s, keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (17.15 s, keskmine). Mikus Lembergs tegi uued Läti rekordid kinnisilmi lahendamises (1:18,84, üksiktulemus), Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (16,05 s, keskmine) ja square-1 lahendamises (15,94 s, keskmine). Remo Pihel püstitas uue Eesti rekordi püraminksi lahendamises (3,92 s, keskmine) ja Jan Erik Soosaar megaminksi lahendamises (1:06,78, keskmine).<ref name="EO2019" /> [[Fail:Estonian Open 2020.jpg|pisi|Estonian Open 2020]] === 2020 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 22.–23. augustil toimunud võistlusel osales 48 võistlejat neljast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 12.<ref name="EO2020">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2020 Estonian Open 2020] World Cube Association</ref> Tulenevalt [[koroonapandeemia]]st oli see sel aastal ainuke kiirkuubimise võistlus Baltikumis. Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Mikus Lembergs (LAT) ja Kaur Tuule (EST) keskmiste aegadega vastavalt 8,13, 9,48 ja 9,72 sekundit.<ref name="EO2020" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (9) ja Andrei Solntsev Eestist (2). Lisaks jagasid Remo Pihel (EST), Kristiāns Pietkuns (LAT) ja Kaur Tuule (EST) esikohta Rubiku kuubiku vähimate käikudega lahendamises.<ref name="EO2019" /> === 2021 === 8. augustile planeeritud Estonian Open 2021 sai tühistatud, kuna Eestis ei olnud [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|koroonaviiruse vastu vaktsineerimine]] jõudnud WCA nõutud tasemeni.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/CancelledEstonianOpen2021 Cancelled Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Nii toimus võistlus viimaks 30. oktoobril.<ref name="EO2021">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2021 Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Taas oli toimumiskohaks Tallinna Tehnikakõrgkool.<ref name="EO2021" /> Alasid oli seitse ja osavõtjaid 34.<ref name="EO2021" /> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Kaur Tuule (EST), Adam Chodyniecki (POL) ja Remo Pihel (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 7,88, 8,43 ja 9,35 sekundit.<ref name="EO2020" /> Seejuures oli 7,88 sekundit ka uus keskmise aja Eesti rekord.<ref name="EO2020" /> Ühtlasi püsitas Kaur Tuule uue üksikaja rekordi, milleks oli 6,96 sekundit.<ref name="EO2020" /> Kokku võttis Kaur Tuule esikoha kolmel alal ja jäi ühel alal teiseks olles nõnda ka võistluse edukaim osaleja.<ref name="EO2020" /> == Muud võistlused Eestis == Eestis on võistlusi peetud ka Tartus, Narvas, Pärnus, Randveres, Valgas ja Võrus. Suurim konkureeriv võistlus on aga kevaditi toimuv Tallinn Open, mida peeti esimest korda 2011. aastal. Sarnaselt Estonian Openiga toimub Tallinn Open alates 2015. aastast [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is.<ref name="k8Flj" /> Teiseks suuremaks kiirkuubimise võistluseks Eestis on Tartu Open, mis toimus esimest korda 10. detsembril 2011 [[Tartu Linnaraamatukogu]]s. See keskendus algusaastatel rohkem kinnisilmi aladele.<ref name="Oyxp2" /><ref name="YhmEr" /> 6.–7. juulil 2013 korraldatud Valga-Valka Open on ainuke kahe riigi territooriumil peetud WCA võistlus.<ref name="0LRYF" /> Mitteametlikest võistlustest korraldatakse alates 2012. aastast koolidevahelisi meistrivõistlusi.<ref name="HJ1IJ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="teadus.ee">[http://www.teadus.ee/?p=3401 "Lahendagem Rubiku kuubikut"] [[teadus.ee]], 8. juuli 2010</ref> <ref name="kose 2009">[https://web.archive.org/web/20100216201948/http://www.kosevald.ee/failid/dets09.pdf "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12</ref> <ref name="EOpen 2009">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> <ref name="EOpen 2010">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2010 Estonian Open 2010] World Cube Association</ref> <ref name="FM">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=333fm&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: vähimate käikudega lahendamine]</ref> <ref name="BLD">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=444bf&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: Silmad kinni lahendamise tulemused] (vaadatud 21. september 2010)</ref> <ref name="EO2012">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2012 Estonian Open 2012]</ref> <ref name="EO2013">[https://web.archive.org/web/20150210144530/http://estonianopen.eu/uudised2013.php Eesti meistrikate tulemused] estonianopen.eu</ref> <ref name="v2015">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2015 Estonian Open 2015] WCA</ref> <ref name="WsjT2">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php WCA andmabaas]</ref> <ref name="iEufH">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2011 Estonian Open 2011]</ref> <ref name="smXjI">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2013 Estonian Open 2013] WCA</ref> <ref name="mraON">[https://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?winners=Winners&competitionId=EstonianOpen2014 Estonian Open 2014] WCA</ref> <ref name="DDIC2">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2016 Estonian Open 2016] WCA</ref> <ref name="k8Flj">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |pealkiri=Tallinn Open |vaadatud=2011-06-23 |arhiivimisaeg=2011-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111224195042/http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YhmEr">Elina Randoja: [http://www.tartupostimees.ee/665546/keskeas-rubiku-kuubik-vallutab-uut-polvkonda/ "Keskeas Rubiku kuubik vallutab uut põlvkonda"] Tartu Postimees, 12. detsember 2011</ref> <ref name="Oyxp2">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |pealkiri=Tartu Open |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108151249/http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0LRYF">[http://www.valgamaalane.ee/1295846/rubiku-kuubiku-voistlustel-naidati-korget-taset "Rubiku kuubiku võistlusel näidati kõrget taset"] Valgamaalane, juuli 2013</ref> <ref name="HJ1IJ">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/koolid.php |pealkiri=Koolide võistlused |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2014-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140915150715/http://www.estonianopen.eu/koolid.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/28447347-0a41-4ae1-b8fb-24134fe351e5 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12 *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/966e17f1-f762-47a5-b893-7263ea770967 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises"] Kose Teataja, oktoober 2010, lk 15 == Välislingid == {{commons|Category:Estonian Open}} *[http://www.estonianopen.eu/ Võistluse ametlik kodulehekülg] *[http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=54 Ringvaade] 14. september 2010 *[http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-vaata-eesti-paremaid-rubiku-kuubiku-lahendajaid-voistlustules.d?id=65180334# "FOTOD: Vaata Eesti paremaid Rubiku kuubiku lahendajaid võistlustules!"] publik.delfi.ee, 28. oktoober 2012 {{Rubiku kuubik}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] m6getovdxq044uwqmy3yzdtlbyc6hh1 6175995 6175994 2022-08-09T20:48:31Z 83.166.57.120 Remo Pihel on eestlane wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Estonian Open 2009 - speedcubing.JPG|thumb|5×5 kuubikute lahendamine 2009. aasta võistlusel]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - multi BLD podium.JPG|pisi|Mitme kuubiku kinnisilmi lahendamise võitjad 2013. aasta võistlusel]] '''Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises''' ehk '''Estonian Open''' on lahtised meistrivõistlused [[Rubiku kuubik]]u lahendamises. Esimest korda toimus see võistlus [[7. november|7. novembril]] [[2009]]. Tegemist on vanima ametliku [[kiirkuubimine|kiirkuubimise]] võistlusega [[Baltimaad|Baltikumis]] (esimene võistlus Lätis peeti 2012. aastal ja Leedus 2013. aastal) ning läbi aja on just seal püstitatud suur osa [[Eesti]] rekorditest ning mitmeid [[Läti]], [[Leedu]], [[Soome]] ja [[Venemaa]] rekordeid. Võistlusel on jõutud maailma esisaja hulka kuuluvate tulemusteni Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises, vähimate käikudega lahendamises ja jalgadega lahendamises, 2×2 kuubiku ja 7×7 kuubiku lahendamises ning 4×4 kuubiku kinnisilmi lahendamises.<ref name="WsjT2" /> == Ajalugu == === 2009 === [[Pilt:Estonian Open 2009 - Anssi Vanhala.JPG|thumb|Anssi Vanhala 2009. aastal püstitamas uut maailmarekordit (36,72) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] alevikus peeti novembris kaheksa alaga ühepäevane võistlus. Osales 15 võistlejat, kellest 12 olid Eestist ja 3 [[Soome]]st. Soomest oli ka ürituse peakohtunik Petri Vanhala, kes on ühtlasi ametlik [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon|WCA]] delegaat. Noorim võistleja oli 12-aastane ja vanim oli sündinud 1962. aastal.<ref name="kose 2009" /> Püstitati 2 maailmarekordit, 13 Eesti rekordit ja 1 Soome rekord. Edukaimad võistlejad olid Anssi Vanhala ja Teemu Tiinanen Soomest ning Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2009" /> === 2010 === 18.–19. septembril toimus võistlus teist korda ja taas [[Kose Gümnaasium]]i ruumides. Seekord võisteldi 14 võistlusalal<ref name="EOpen 2010" /> aasta varasema 8 ala asemel.<ref name="teadus.ee" /> Võistluse põhiala võit jäi uue Eesti rekordiga 13,54 sekundit Eestisse ning ühtlasi püstitas [[Anti Ingel]] ka üksiktulemuse rekordi ajaga 12,25 sekundit. Kaks tähelepanuväärsemat tulemust sündis veel vähimate käikudega lahendamises ning 4 × 4 kuubiku silmad kinni lahendamises. Teemu Tiinanen võitis esimesel alal esikoha 25 käiguga, mis oli sel ajal maailma 4. tulemus<ref name="FM" />. Reiko Teepere püstitas silmad kinni lahendamises uue Eesti rekordi 46 minuti 12 sekundiga ning kuulus siis 66 inimese sekka maailmas, kellel oli sellel alal kirjas ametlik tulemus.<ref name="BLD" /> Kokku püstitati 21 Eesti rekordit (Anti Ingel, Uku Kruusamägi, Andreas Pung ja Reiko Teepere), 6 Venemaa rekordit (Mihhail Mõškin), 2 Rootsi rekordit (Mats Kollbrink) ja 1 Soome rekord (Teemu Tiinanen). Medaliarvestuses olid edukaimad Teemu Tiinanen Soomest, Mihhail Mõškin Venemaalt ja Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2010" /> === 2011 === [[Pilt:Megaminx, Estonian Open 2011.jpg|pisi|[[Megaminks]]ide lahendamine 2011. aasta võistlusel]] 2011. aastal korraldati võistlus Tallinnas. 8.–9. oktoobril peetud 13 alaga Estonian Open 2011 toimus Portuse hotellis. Osavõtjaid oli kokku 24 (9 Eestist, 4 Soomest, Rootsist ja Lätist, 1 Leedust, Venemaalt ja Hispaaniast), mis on ka senine osavõturekord. Püstitati 13 Läti, 10 Eesti ja 8 Leedu rekordit ning 1 Soome rekord. Esikolmikukohtadele jõudsid enim Anssi Vanhala (Soomest), Mihhail Mõškin (Venemaalt), Niko Ronkainen (Soomest) ja Uku Kruusamägi (Eestist).<ref name="iEufH" /> === 2012 === Võistlus toimus 27.–28. oktoobril Tallinnas Portuse hotellis. Kavas oli 14 ala, mille seas 13 ametlikku ja 1 mitteametlik (esimest korda Eestis võisteldi meeskondlikus kinnisilmi lahendamises). 22 võistleja seast olid 8 Eestist, 6 Lätist, 5 Soomest ning 1 Leedust, Venemaalt ja Suurbritanniast.<ref name="EO2012" /> Uute tipptulemustena püstitas näiteks Anssi Vanhala uued Soome rekordid Rubiku kuubiku lahendamises (7,69 parim; 10,78 keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (12,19 parim; 16,61 keskmine). Anti Ingel uuendas Eesti rekordit Rubiku kuubiku lahendamises 11,24 sekundile (keskmine aeg) ja vähimate käikudega lahendamises 33 käigu peale. Niko Paavilainen parandas suurelt Soome rekordeid suuremate kuubikute lahendamisel ning Andreas Pung võitis alad uute Eesti rekorditega [[püraminks]]is ja [[Master Magicu]]s.<ref name="EO2012" /> Kokku sündis 14 uut Eesti rekordit, 12 Läti rekordit, 9 Soome rekordit ja 3 Leedu rekordit. Tähelepanuväärne on Soome rekordite suur arv, kuna Soome rekordid on maailma arvestuses väga kõrgetel kohtadel.<ref name="EO2012" /> Medaliarvestuses olid kõige edukamad Anssi Vanhala ja Niko Paavilainen Soomest ning Andreas Pung ja Uku Kruusamägi Eestist. Kokku jõudsid medalini aga tervelt 12 võistlejat. Kõrgest tasemest andis tunnistust see, et polnud üksikuid domineerijaid, kes oleksid paljudel aladel esikolmikusse jõudnud.<ref name="EO2012" /> === 2013 === [[Pilt:Estonian Open 2013 -- participants.JPG|pisi|left|Estonian Open 2013 võistlejad]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - pyraminx.JPG|pisi|Mitmekordne Läti rekordiomanik Vladislavs Baranovs 2013. aasta võistlusel [[püraminks]]i lahendamas]] Võistlus toimus 12.–13. oktoobril ja seal osales 26 võistlejat. Kavas oli 12 võistlusala.<ref name="smXjI" /> Kahe uue Eesti rekordi kõrval püstitati 10 Läti, 7 Leedu ja 7 Soome rekordit. Näiteks sai Niko Paavilainen 7x7 kuubiku lahendamisel keskmise ajana kirja 3:20,27, mis on nii uus Soome rekord kui ka paremuselt 7. tulemus maailmas, ning Andreas Pung püstitas Rubiku kuubiku lahendamises uue Eesti rekordi – 9,13 sekundit.<ref name="EO2013" /> Aastate lõikes on järjepanu paranenud ka võistlusel püstitatud tulemused. Seda iseloomustavad hästi ajad, mis on vajalikud esikolmikusse jõudmiseks. Näiteks võistluse põhialaks oleva Rubiku kuubiku lahendamise juures on kolmanda koha andnud järgmised keskmised tulemused: 20,93 (2009), 19,26 (2010), 15,02 (2011), 14,85 (2012) ja 12,55 (2013). Seejuures ei taganud uueks Leedu rekordiks olnud Mantas Sidabrase poolfinaali tulemus 14,66 sekundit 2013. aasta võistlusel isegi edasipääsu 8 finalisti hulka, kuigi aasta varem oleks sellest piisanud 3. koha võitmiseks.<ref name="EO2013" /> === 2014 === Eesti meistrivõistlused toimusid [[Sihtasutus Innove|SA Innove]] ruumides 13. detsembril. Kuna samal ajal toimusid võistlused Lätis ja Soomes, siis jäi rahvusvaheline osavõtt kesiseks. Kokku oli osavõtjaid 10. Edukaimad võistlejad olid Anti Ingel, Andreas Pung ja Uku Kruusamägi. Seejuures kaitses Anti Ingel edukalt oma meistritiitlit ja Andreas Pung püstitas ühe uue Eesti rekordi 2x2 kuubiku lahendamises.<ref name="mraON" /> === 2015 === Võistlus toimus 5.–6. septembril [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i ruumides. Kohal oli 12 võistlejat Eestist, 3 Soomest ja 1 Lätist. Võistlusalasid oli kokku 12.<ref name="v2015" /> Vladislavs Baranovs püstitas viis uut Läti rekordit, Kim Jokinen kolm Soome rekordit ning Mihkel Ilves ja Uku Kruusamägi kumbki ühe Eesti rekordi.<ref name="v2015" /> === 2016 === 2016. aasta võistlus peeti taas Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja see leidis aset 10. septembril. Võistlusalasid oli 9 ja võistlejaid 12. Püstitati kolm uut Eesti rekordit.<ref name="DDIC2" /> === 2017 === 9. septembril Tallinna Tehnikakõrgkoolis peetud võistlusel osales 33 võistlejat kuuest riigist. Võistlusalasid oli 8.<ref name="EO2017">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2017/results/all Estonian Open 2017 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Michał Bogdan Poolast ning Alfred Saidlo ja Erik Kippus Eestist keskmiste aegadega vastavalt 12,57, 13,51 ja 13,84 sekundit.<ref name="EO2017" /> Eesti rekordeid uuendasid Kert Jalukse (2x2 kuubik), Erik Kippus (4x4 kuubik) ja Uku Kruusamägi (mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine).<ref name="EO2017" /> === 2018 === [[Fail:Estonian Open 2018.jpg|pisi|left|Võistlusel Estonian Open 2018 osalejad]] [[Pilt:Ron van Bruchem at Estonian Open 2018.jpg|pisi|WCA üks asutaja [[Ron van Bruchem]] 2018. aasta Estonian Openil]] Tallinna Tehnikakõrgkoolis 8.–9. septembril toimunud võistlusel osales 55 võistlejat kuuest riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2018" /> Kõige edukamaks võistlejaks oli sel korral Linus Laurén Soomest, kes võttis endaga kaasa 7 kulda. Eestist oli parimaks Andrei Solntsev, kes püstitas kolm uut Eesti rekordit ja võitis mõlemad kinnisilmi lahendamise alad. Üks kuld läks ka Venemaale (Dmitry Kryuzban) ja üks Lätti (Kristiāns Pietkuns).<ref name="EO2018" /> Erik Kippus ja Remo Pihel tulid mõlemad kolmel alal Eesti meistriteks. Seejuures püstitas Erik Kippus nii 3x3, 4x4 kui ka 5x5 kuubiku lahendamise uued Eesti rekordid, mis olid vastavalt 8,28 sekundit (üksikaeg) ja 11,14 (keskmine aeg), 40,39 sekundit ja 45,23 sekundit ning 1:23,03 ja 1:42,63. Remo Pihel uuendas aga Eesti rekordeid Skewb ja Square-1 lahendamisel.<ref name="EO2018">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2018/results/all Estonian Open 2018 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Linus Laurén, Mikus Lembergs ja Dmitry Kryuzban keskmiste aegadega vastavalt 7,89, 9,84 (uus Läti rekord) ja 10,88 sekundit.<ref name="EO2018" /> Linus Lauréni 2x2 kuubiku keskmine aeg 1,66 sekundit oli uus Soome rekord ja kuulus ühtlasi maailmas seni WCA võistlustel saadud 100 kiirema lahenduse sekka. === 2019 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 21.–22. septembril toimunud võistlusel osales 53 võistlejat kaheksast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2019">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2019 Estonian Open 2019] WCA</ref> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Alexandre Carlier (FRA) ja Mikus Lembergs (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 7,94, 8,12 ja 9,67 sekundit.<ref name="EO2019" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (3), Andrei Solntsev Eestist (2), Aleksandr Beznogov Venemaalt (2) ja Dmitry Kryuzban Venemaalt (2).<ref name="EO2019" /> Erik Kippus püstitas uued Eesti rekordid 4x4 kuubiku lahendamise (40,13 s, keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (17.15 s, keskmine). Mikus Lembergs tegi uued Läti rekordid kinnisilmi lahendamises (1:18,84, üksiktulemus), Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (16,05 s, keskmine) ja square-1 lahendamises (15,94 s, keskmine). Remo Pihel püstitas uue Eesti rekordi püraminksi lahendamises (3,92 s, keskmine) ja Jan Erik Soosaar megaminksi lahendamises (1:06,78, keskmine).<ref name="EO2019" /> [[Fail:Estonian Open 2020.jpg|pisi|Estonian Open 2020]] === 2020 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 22.–23. augustil toimunud võistlusel osales 48 võistlejat neljast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 12.<ref name="EO2020">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2020 Estonian Open 2020] World Cube Association</ref> Tulenevalt [[koroonapandeemia]]st oli see sel aastal ainuke kiirkuubimise võistlus Baltikumis. Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Mikus Lembergs (LAT) ja Kaur Tuule (EST) keskmiste aegadega vastavalt 8,13, 9,48 ja 9,72 sekundit.<ref name="EO2020" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (9) ja Andrei Solntsev Eestist (2). Lisaks jagasid Remo Pihel (EST), Kristiāns Pietkuns (LAT) ja Kaur Tuule (EST) esikohta Rubiku kuubiku vähimate käikudega lahendamises.<ref name="EO2019" /> === 2021 === 8. augustile planeeritud Estonian Open 2021 sai tühistatud, kuna Eestis ei olnud [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|koroonaviiruse vastu vaktsineerimine]] jõudnud WCA nõutud tasemeni.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/CancelledEstonianOpen2021 Cancelled Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Nii toimus võistlus viimaks 30. oktoobril.<ref name="EO2021">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2021 Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Taas oli toimumiskohaks Tallinna Tehnikakõrgkool.<ref name="EO2021" /> Alasid oli seitse ja osavõtjaid 34.<ref name="EO2021" /> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Kaur Tuule (EST), Adam Chodyniecki (POL) ja Remo Pihel (EST) keskmiste aegadega vastavalt 7,88, 8,43 ja 9,35 sekundit.<ref name="EO2020" /> Seejuures oli 7,88 sekundit ka uus keskmise aja Eesti rekord.<ref name="EO2020" /> Ühtlasi püsitas Kaur Tuule uue üksikaja rekordi, milleks oli 6,96 sekundit.<ref name="EO2020" /> Kokku võttis Kaur Tuule esikoha kolmel alal ja jäi ühel alal teiseks olles nõnda ka võistluse edukaim osaleja.<ref name="EO2020" /> == Muud võistlused Eestis == Eestis on võistlusi peetud ka Tartus, Narvas, Pärnus, Randveres, Valgas ja Võrus. Suurim konkureeriv võistlus on aga kevaditi toimuv Tallinn Open, mida peeti esimest korda 2011. aastal. Sarnaselt Estonian Openiga toimub Tallinn Open alates 2015. aastast [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is.<ref name="k8Flj" /> Teiseks suuremaks kiirkuubimise võistluseks Eestis on Tartu Open, mis toimus esimest korda 10. detsembril 2011 [[Tartu Linnaraamatukogu]]s. See keskendus algusaastatel rohkem kinnisilmi aladele.<ref name="Oyxp2" /><ref name="YhmEr" /> 6.–7. juulil 2013 korraldatud Valga-Valka Open on ainuke kahe riigi territooriumil peetud WCA võistlus.<ref name="0LRYF" /> Mitteametlikest võistlustest korraldatakse alates 2012. aastast koolidevahelisi meistrivõistlusi.<ref name="HJ1IJ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="teadus.ee">[http://www.teadus.ee/?p=3401 "Lahendagem Rubiku kuubikut"] [[teadus.ee]], 8. juuli 2010</ref> <ref name="kose 2009">[https://web.archive.org/web/20100216201948/http://www.kosevald.ee/failid/dets09.pdf "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12</ref> <ref name="EOpen 2009">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> <ref name="EOpen 2010">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2010 Estonian Open 2010] World Cube Association</ref> <ref name="FM">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=333fm&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: vähimate käikudega lahendamine]</ref> <ref name="BLD">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=444bf&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: Silmad kinni lahendamise tulemused] (vaadatud 21. september 2010)</ref> <ref name="EO2012">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2012 Estonian Open 2012]</ref> <ref name="EO2013">[https://web.archive.org/web/20150210144530/http://estonianopen.eu/uudised2013.php Eesti meistrikate tulemused] estonianopen.eu</ref> <ref name="v2015">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2015 Estonian Open 2015] WCA</ref> <ref name="WsjT2">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php WCA andmabaas]</ref> <ref name="iEufH">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2011 Estonian Open 2011]</ref> <ref name="smXjI">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2013 Estonian Open 2013] WCA</ref> <ref name="mraON">[https://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?winners=Winners&competitionId=EstonianOpen2014 Estonian Open 2014] WCA</ref> <ref name="DDIC2">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2016 Estonian Open 2016] WCA</ref> <ref name="k8Flj">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |pealkiri=Tallinn Open |vaadatud=2011-06-23 |arhiivimisaeg=2011-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111224195042/http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YhmEr">Elina Randoja: [http://www.tartupostimees.ee/665546/keskeas-rubiku-kuubik-vallutab-uut-polvkonda/ "Keskeas Rubiku kuubik vallutab uut põlvkonda"] Tartu Postimees, 12. detsember 2011</ref> <ref name="Oyxp2">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |pealkiri=Tartu Open |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108151249/http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0LRYF">[http://www.valgamaalane.ee/1295846/rubiku-kuubiku-voistlustel-naidati-korget-taset "Rubiku kuubiku võistlusel näidati kõrget taset"] Valgamaalane, juuli 2013</ref> <ref name="HJ1IJ">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/koolid.php |pealkiri=Koolide võistlused |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2014-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140915150715/http://www.estonianopen.eu/koolid.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/28447347-0a41-4ae1-b8fb-24134fe351e5 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12 *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/966e17f1-f762-47a5-b893-7263ea770967 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises"] Kose Teataja, oktoober 2010, lk 15 == Välislingid == {{commons|Category:Estonian Open}} *[http://www.estonianopen.eu/ Võistluse ametlik kodulehekülg] *[http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=54 Ringvaade] 14. september 2010 *[http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-vaata-eesti-paremaid-rubiku-kuubiku-lahendajaid-voistlustules.d?id=65180334# "FOTOD: Vaata Eesti paremaid Rubiku kuubiku lahendajaid võistlustules!"] publik.delfi.ee, 28. oktoober 2012 {{Rubiku kuubik}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] rmgrx7mya0up1zidtyy26nslevnlnfu Emu 0 192069 6175863 5700156 2022-08-09T13:29:51Z 193.40.12.10 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Emu (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[EMU]]}} {{Taksonitabel | nimi = Emu | värv = #{{taxoboxi värvus|[[Linnud]]}} | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN | seisundi_ref = <ref name="IUCN">{{Netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/details/141091 | Pealkiri = IUCN 2008 Red List | Väljaandja = IUCN | Kasutatud = 22. novembril 2009}}</ref> | pilt = Emoe.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Jaanalinnulised]] ''Struthioniformes'' | sugukond = [[Kaasuarlased]] ''Casuariidae'' | perekond = [[Emu (perekond)|Emu]] ''Dromaius'' | liik = '''Emu''' | binaarne = ''Dromaius novaehollandiae'' | binaarse_autor = ([[John Latham|Latham]], 1790) | levikukaart = Dromaius novaehollandiae map distribution 2.svg | levikukaardi_seletus = Emu levila }} [[Pilt:Emoe closeup Australia.jpg|thumb|Emu pea]] '''Emu''' (''Dromaius novaehollandiae'') on [[kaasuarlased|kaasuarlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[emu (perekond)|emu]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]a kuuluv lennuvõimetu lind Austraalias. Emu kirjeldati esimest korda Uus-Hollandi kaasuarina [[Arthur Phillip]]i raamatus „''Voyage to Botany Bay''" („Reis [[Botany Bay]]sse"), mis ilmus [[1789]]. Selle raamatu kaasautor oli linnuteadlane [[John Latham]], kes seda lindu kirjeldas ja pani talle teadusliku nime, mis [[ladina keel]]es peaks tähendama „kiirejalgne uushollandlane". [[1816]]. a kirjeldas [[Louis Jean Pierre Vieillot]] taas emu, kasutades sealjuures kaht perekonnanime kirjapilti: kõigepealt ''Dromiceius'' ja mõni lehekülg hiljem ''Dromaius''. Sellest ajast on vaieldud, kumb neist on õige. Grammatiliselt on õige ''Dromaius'' ja teine sisaldab nähtavasti kirjaviga, aga sellegipoolest sai emu tuntuks nime ''Dromiceius'' all. Viimasel ajal on hakatud seda perekonda taas nimetama ''Dromaius'', muuhulgas teevad seda [[Austraalia]] valitsuse väljaanded, aga ''Dromiceius'' jääb paralleelnimeks. Kust tuleb sõna emu, see pole täpselt teada. See pole austraalia aborigeenide sõna. Kõige tõenäolisemalt pärineb see [[araabia keel|araabia]] sõnast, mis tähistab suurt lindu. Seda sõna kasutasid [[portugal]]i maadeavastajad, kirjeldades Austraalias ja [[Uus-Guinea]]l elavaid [[kaasuar]]e. Emu ühendatakse koos kaasuaridega kaasuarlaste sugukonda, omaette [[alamsugukond]]a, kuhu kuulub ainult üks liik. See pole alati nii olnud. Näiteks „[[Loomade elu]]" eraldab emu omaette emulaste sugukonda. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 41-42</ref> Emusid kasvatatakse farmides nende [[liha]], [[sulg]]ede ja [[emuõli]] saamiseks. == Levik == Emu elab Austraalia [[savann]]ides ja [[rohtla]]tes <ref name="Loomade elu"/>. Austraalias elab 625 000 – 725 000 emu ja tema arvukus on stabiilne. [[Tasmaania]]s elanud alamliik suri küttimise tagajärjel [[1865]]. aastal välja. Enne eurooplaste saabumist Austraaliasse elas seal veel kaks väiksemat emuliiki ''[[Dromaius baudinianus]]'' ja ''[[Dromaius ater]]'', mis mõlemad kiiresti pärast eurooplaste saabumist (inimtegevuse mõjul?) välja surid. == Välimus == Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. <ref name="Loomade elu"/> Emu meenutab väliselt [[nandu]]t, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab [[vill]]a, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. [[Nokk]] on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. [[Pea]] on sulgedega kaetud. <ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Emu suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta jooksta kiirusega kuni 50 km/h. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Inimeste tehtud traataedadest emu ei hooli. Ta võtab kõvasti hoogu ja jookseb otse läbi traataia, nii et sulepuru lendab. Sellepärast talunikud ei salli emusid: nad lõhuvad palju traataedu. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Vangistuses võib ta kauemgi elada. Vangistust talub emu kergesti. == Paljunemine == [[Pilt:Emu Gelege.jpg|thumb|Emu kurn]] [[Pilt:Dromaius novaehollandiae -Satsukiyama Zoo -Osaka -Japan-8a-2c.jpg|thumb|Emutibu]] Emu on monogaamne. <ref name="Loomade elu"/> Isaslind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukoorest [[pesa]]. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu, igaüks 5–15 muna. Üks muna kaalub 800 grammi. Haub ja poegade eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53–60, mõnedel andmetel aga 66 päeva. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. <ref name="Loomade elu"/> Isane pöörab kümme korda päevas pesas mune ringi. Vastkoorunud emutibud on 12 cm pikad. Nad on sünnist saadik aktiivsed ja lahkuvad mõne päeva jooksul pesast. Isane jääb tibudega kokku umbes 7 kuuks, ta kaitseb neid ja õpetab toitu leidma. Tibud kasvavad kiiresti ja on juba 5-6 kuu vanuselt sama suured kui täiskasvanud. Emutibud on triibulised. See kaitsevärvus aitab neil maskeeruda. <ref name="Loomade elu"/> == Toitumine == Emu sööb [[vili|vilju]], [[seeme|seemneid]] ja väikesi loomi <ref name="Loomade elu"/>. Ta sööb ka taimi ja [[putukad|putukaid]]: [[rohutirts]]e, [[ritsikas|ritsikaid]], [[lepatriinu]]sid, liblika[[röövik]]uid ja [[sipelgas|sipelgaid]]. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad [[põld]]e kahjustada. <ref name="Loomade elu"/> Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik [[magu|maos]] olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad [[puusüsi|puusütt]], kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. ====Vaata ka==== *[[Emu sõda]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Dromaius novaehollandiae}} [[Kategooria:Kaasuarlased]] [[Kategooria:Lennuvõimetud linnud]] c5pj01b88n26k9egf4ut3n027rqqw4n 6175919 6175863 2022-08-09T16:55:04Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.12.10|193.40.12.10]] ([[User talk:193.40.12.10|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Emu (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[EMU]]}} {{Taksonitabel | nimi = Emu | värv = #{{taxoboxi värvus|[[Linnud]]}} | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN | seisundi_ref = <ref name="IUCN">{{Netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/details/141091 | Pealkiri = IUCN 2008 Red List | Väljaandja = IUCN | Kasutatud = 22. novembril 2009}}</ref> | pilt = Emoe.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Jaanalinnulised]] ''Struthioniformes'' | sugukond = [[Kaasuarlased]] ''Casuariidae'' | perekond = [[Emu (perekond)|Emu]] ''Dromaius'' | liik = '''Emu''' | binaarne = ''Dromaius novaehollandiae'' | binaarse_autor = ([[John Latham|Latham]], 1790) | levikukaart = Dromaius novaehollandiae map distribution 2.svg | levikukaardi_seletus = Emu levila }} [[Pilt:Emoe closeup Australia.jpg|thumb|Emu pea]] '''Emu''' (''Dromaius novaehollandiae'') on [[kaasuarlased|kaasuarlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[emu (perekond)|emu]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]a kuuluv lennuvõimetu lind. Emu kirjeldati esimest korda Uus-Hollandi kaasuarina [[Arthur Phillip]]i raamatus "Voyage to Botany Bay" ("Reis [[Botany Bay]]sse"), mis ilmus [[1789]]. Selle raamatu kaasautor oli linnuteadlane [[John Latham]], kes seda lindu kirjeldas ja pani talle teadusliku nime, mis [[ladina keel]]es peaks tähendama 'kiirejalgne uushollandlane'. [[1816]] kirjeldas [[Louis Jean Pierre Vieillot]] taas emu, kasutades sealjuures kaht perekonnanime kirjapilti: kõigepealt ''Dromiceius'' ja mõni lehekülg hiljem ''Dromaius''. Sellest ajast on vaieldud, kumb neist on õige. Grammatiliselt on õige ''Dromaius'' ja teine sisaldab nähtavasti kirjaviga, aga sellegipoolest sai emu tuntuks nime ''Dromiceius'' all. Viimasel ajal on hakatud seda perekonda taas nimetama ''Dromaius'', muuhulgas teevad seda [[Austraalia]] valitsuse väljaanded, aga ''Dromiceius'' jääb paralleelnimeks. Kust tuleb sõna "emu", see pole täpselt teada. See pole austraalia aborigeenide sõna. Kõige tõenäolisemalt pärineb see [[araabia keel|araabia]] sõnast, mis tähistab suurt lindu. Seda sõna kasutasid [[portugal]]i maadeavastajad, kirjeldades Austraalias ja [[Uus-Guinea]]l elavaid [[kaasuar]]e. Emu ühendatakse koos kaasuaridega kaasuarlaste sugukonda, omaette [[alamsugukond]]a, kuhu kuulub ainult üks liik. See pole alati nii olnud. Näiteks "[[Loomade elu]]" eraldab emu omaette emulaste sugukonda. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 41-42</ref> Emusid kasvatatakse farmides nende [[liha]], [[sulg]]ede ja [[emuõli]] saamiseks. == Levik == Emu elab Austraalia [[savann]]ides ja [[rohtla]]tes <ref name="Loomade elu"/>. Austraalias elab 625 000 – 725 000 emu ja tema arvukus on stabiilne. [[Tasmaania]]s elanud alamliik suri küttimise tagajärjel [[1865]]. aastal välja. Enne eurooplaste saabumist Austraaliasse elas seal veel kaks väiksemat emuliiki ''[[Dromaius baudinianus]]'' ja ''[[Dromaius ater]]'', mis mõlemad kiiresti pärast eurooplaste saabumist välja surid. == Välimus == Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. <ref name="Loomade elu"/> Emu meenutab väliselt [[nandu]]t, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab [[vill]]a, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. [[Nokk]] on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. [[Pea]] on sulgedega kaetud. <ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Emu suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Inimeste tehtud traataedadest emu ei hooli. Ta võtab kõvasti hoogu ja jookseb otse läbi traataia, nii et sulepuru lendab. Sellepärast talunikud ei salli emusid: nad lõhuvad palju traataedu. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Vangistuses võib ta kauemgi elada. Vangistust talub emu kergesti. == Paljunemine == [[Pilt:Emu Gelege.jpg|thumb|Emu kurn]] [[Pilt:Dromaius novaehollandiae -Satsukiyama Zoo -Osaka -Japan-8a-2c.jpg|thumb|Emutibu]] Emu on monogaamne. <ref name="Loomade elu"/> Isaslind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukoorest [[pesa]]. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu, igaüks 5–15 muna. Üks muna kaalub 800 grammi. Haub ja poegade eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53–60, mõnedel andmetel aga 66 päeva. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. <ref name="Loomade elu"/> Isane pöörab kümme korda päevas pesas mune ringi. Vastkoorunud emutibud on 12 cm pikad. Nad on sünnist saadik aktiivsed ja lahkuvad mõne päeva jooksul pesast. Isane jääb tibudega kokku umbes 7 kuuks, ta kaitseb neid ja õpetab toitu leidma. Tibud kasvavad kiiresti ja on juba 5-6 kuu vanuselt sama suured kui täiskasvanud. Emutibud on triibulised. See kaitsevärvus aitab neil maskeeruda. <ref name="Loomade elu"/> == Toitumine == Emu sööb [[vili|vilju]], [[seeme|seemneid]] ja väikesi loomi <ref name="Loomade elu"/>. Ta sööb ka taimi ja [[putukad|putukaid]]: [[rohutirts]]e, [[ritsikas|ritsikaid]], [[lepatriinu]]sid, liblika[[röövik]]uid ja [[sipelgas|sipelgaid]]. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad [[põld]]e kahjustada. <ref name="Loomade elu"/> Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik [[magu|maos]] olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad [[puusüsi|puusütt]], kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. ====Vaata ka==== *[[Emu sõda]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Dromaius novaehollandiae}} [[Kategooria:Kaasuarlased]] [[Kategooria:Lennuvõimetud linnud]] itkecx9z725gdhp7qmtlltn66e8l18m 6175922 6175919 2022-08-09T16:57:57Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Emu (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[EMU]].}} {{Taksonitabel | nimi = Emu | värv = #{{taxoboxi värvus|[[Linnud]]}} | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN | seisundi_ref = <ref name="IUCN">{{Netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/details/141091 | Pealkiri = IUCN 2008 Red List | Väljaandja = IUCN | Kasutatud = 22. novembril 2009}}</ref> | pilt = Emoe.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Jaanalinnulised]] ''Struthioniformes'' | sugukond = [[Kaasuarlased]] ''Casuariidae'' | perekond = [[Emu (perekond)|Emu]] ''Dromaius'' | liik = '''Emu''' | binaarne = ''Dromaius novaehollandiae'' | binaarse_autor = ([[John Latham|Latham]], 1790) | levikukaart = Dromaius novaehollandiae map distribution 2.svg | levikukaardi_seletus = Emu levila }} [[Pilt:Emoe closeup Australia.jpg|thumb|Emu pea]] '''Emu''' (''Dromaius novaehollandiae'') on [[kaasuarlased|kaasuarlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[emu (perekond)|emu]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]a kuuluv lennuvõimetu lind. Emu kirjeldati esimest korda Uus-Hollandi kaasuarina [[Arthur Phillip]]i raamatus "Voyage to Botany Bay" ("Reis [[Botany Bay]]sse"), mis ilmus [[1789]]. Selle raamatu kaasautor oli linnuteadlane [[John Latham]], kes seda lindu kirjeldas ja pani talle teadusliku nime, mis [[ladina keel]]es peaks tähendama 'kiirejalgne uushollandlane'. [[1816]] kirjeldas [[Louis Jean Pierre Vieillot]] taas emu, kasutades sealjuures kaht perekonnanime kirjapilti: kõigepealt ''Dromiceius'' ja mõni lehekülg hiljem ''Dromaius''. Sellest ajast on vaieldud, kumb neist on õige. Grammatiliselt on õige ''Dromaius'' ja teine sisaldab nähtavasti kirjaviga, aga sellegipoolest sai emu tuntuks nime ''Dromiceius'' all. Viimasel ajal on hakatud seda perekonda taas nimetama ''Dromaius'', muuhulgas teevad seda [[Austraalia]] valitsuse väljaanded, aga ''Dromiceius'' jääb paralleelnimeks. Kust tuleb sõna "emu", see pole täpselt teada. See pole austraalia aborigeenide sõna. Kõige tõenäolisemalt pärineb see [[araabia keel|araabia]] sõnast, mis tähistab suurt lindu. Seda sõna kasutasid [[portugal]]i maadeavastajad, kirjeldades Austraalias ja [[Uus-Guinea]]l elavaid [[kaasuar]]e. Emu ühendatakse koos kaasuaridega kaasuarlaste sugukonda, omaette [[alamsugukond]]a, kuhu kuulub ainult üks liik. See pole alati nii olnud. Näiteks "[[Loomade elu]]" eraldab emu omaette emulaste sugukonda.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 41–42</ref> Emusid kasvatatakse farmides nende [[liha]], [[sulg]]ede ja [[emuõli]] saamiseks. == Levik == Emu elab Austraalia [[savann]]ides ja [[rohtla]]tes <ref name="Loomade elu"/>. Austraalias elab 625 000 – 725 000 emu ja tema arvukus on stabiilne. [[Tasmaania]]s elanud alamliik suri küttimise tagajärjel [[1865]]. aastal välja. Enne eurooplaste saabumist Austraaliasse elas seal veel kaks väiksemat emuliiki ''[[Dromaius baudinianus]]'' ja ''[[Dromaius ater]]'', mis mõlemad kiiresti pärast eurooplaste saabumist välja surid. == Välimus == Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg.<ref name="Loomade elu"/> Emu meenutab väliselt [[nandu]]t, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab [[vill]]a, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. [[Nokk]] on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. [[Pea]] on sulgedega kaetud.<ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Emu suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Inimeste tehtud traataedadest emu ei hooli. Ta võtab kõvasti hoogu ja jookseb otse läbi traataia, nii et sulepuru lendab. Sellepärast talunikud ei salli emusid: nad lõhuvad palju traataedu. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Vangistuses võib ta kauemgi elada. Vangistust talub emu kergesti. == Paljunemine == [[Pilt:Emu Gelege.jpg|thumb|Emu kurn]] [[Pilt:Dromaius novaehollandiae -Satsukiyama Zoo -Osaka -Japan-8a-2c.jpg|thumb|Emutibu]] Emu on monogaamne.<ref name="Loomade elu"/> Isaslind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukoorest [[pesa]]. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu, igaüks 5–15 muna. Üks muna kaalub 800 grammi. Haub ja poegade eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53–60, mõnedel andmetel aga 66 päeva. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul.<ref name="Loomade elu"/> Isane pöörab kümme korda päevas pesas mune ringi. Vastkoorunud emutibud on 12 cm pikad. Nad on sünnist saadik aktiivsed ja lahkuvad mõne päeva jooksul pesast. Isane jääb tibudega kokku umbes 7 kuuks, ta kaitseb neid ja õpetab toitu leidma. Tibud kasvavad kiiresti ja on juba 5–6 kuu vanuselt sama suured kui täiskasvanud. Emutibud on triibulised. See kaitsevärvus aitab neil maskeeruda.<ref name="Loomade elu"/> == Toitumine == Emu sööb [[vili|vilju]], [[seeme|seemneid]] ja väikesi loomi<ref name="Loomade elu"/>. Ta sööb ka taimi ja [[putukad|putukaid]]: [[rohutirts]]e, [[ritsikas|ritsikaid]], [[lepatriinu]]sid, liblika[[röövik]]uid ja [[sipelgas|sipelgaid]]. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad [[põld]]e kahjustada.<ref name="Loomade elu"/> Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik [[magu|maos]] olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad [[puusüsi|puusütt]], kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. == Vaata ka == *[[Emu sõda]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Dromaius novaehollandiae}} [[Kategooria:Kaasuarlased]] [[Kategooria:Lennuvõimetud linnud]] ncjes7kuss5a1400ui76r3kmfjobjyt Honey Aaltonen 0 234798 6176039 5778139 2022-08-10T06:51:33Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} [[File:Honeyaaltonen.jpg|thumb|Honey Aaltonen]] '''Honey Aaltonen''' (õieti '''Isko Kaleva Honey Aaltonen'''; sündinud [[1960]]) on [[Soome]] trummar, laulja, raadiotoimetaja ja kirjanik. Ta on avaldanud ansambli [[Hurriganes]] biograafia. Ta töötab väljaande [[Blues News]] toimetajana. == Ansambleid, kus Honey Aaltonen on tegutsenud== * [[Jussi Kettu]] Band * [[Tortilla Flat]] * [[Downhome Boys]] * [[Big Bertha & The Bulldozers]] * [[U-bayou]] * [[Krazy Kats]] * [[Cat Lee & Co]] * [[Teendreams]] == Raamatud == *"[[Hurriganes]]". Johnny Kniga. Helsinki 2002 *"[[Cisse Häkkinen]]". Johnny Kniga. Helsinki 2011 {{DEFAULTSORT:Aaltonen, Honey}} [[Kategooria:Soome muusikud]] [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] obznrwem0tjahv2k7ij4bmaciffgyij Charlottenburg-Wilmersdorf 0 238878 6175999 6027774 2022-08-09T22:13:46Z D’Azur 8335 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Charlottenburg-Wilmersdorfi rajoon | omakeelne_nimi_1 = saksa | Bezirk Charlottenburg-Wilmersdorf| | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Charlottenburg-Wilmersdorf.svg|100px]] | vapi_link = [[Charlottenburg-Wilmersdorfi rajooni vapp]] | pindala = 64,7 | elanikke = 320 014 (30. september 2010) | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | haldusüksuse tüüp = Q821435 | asendikaart = Saksamaa/Berliin }} [[Pilt:Schloss Charlottenburg.jpg|pisi|280px|Charlottenburgi loss]] '''Charlottenburg-Wilmersdorf''' on [[Berliin]]i linnarajoon, mis moodustati 2001. aastal Charlottenburgi rajooni ja Wilmersdorfi rajooni liitmisel. Rajoon on eelkõige keskklassi elupiirkond. [[Kurfürstendamm]]i ümbrus täidab [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] rajooni kõrval kogu Berliini keskuse funktsiooni. Rajoonis asuvad [[Berliini Tehnikaülikool|Berliini tehnikaülikool]], [[Berliini Kunstiülikool|Berliini kunstiülikool]], [[Berliini ooperiteater]], [[Renessansiteater]], [[Schilleri teater]], [[Theater des Westens]], [[Berliini messikeskus]], [[Schaubühne]], [[Charlottenburgi loss]] ja [[Berliini Olümpiastaadion|Berliini olümpiastaadion]]. Seal asuvad lennuettevõtete [[Germania (lennuettevõte)|Germania]] peakorter. Charlottenburgi kant oli asustatud juba [[noorem kiviaeg|nooremal kiviajal]]. Esimest korda nimetati seda [[1239]] ja siis kandis see nime Lützow. Tänapäevalgi on Charlottenburgis Lietzow' [[asum]]. Sel ajal oli seal [[germaanlased|germaanlaste]] ja [[slaavlased|slaavlaste]] segaasustus. [[1315]] rajati sinna Maarja [[nunnaklooster]], mis likvideeriti [[reformatsioon]]i ajal. [[1699]] hakkas hilisem [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] rajama Charlottenburgi lossi, mis nimetati tema abikaasa [[Hannoveri Sophie Charlotte]] järgi. Loss valmis [[1705]], aga samal aastal kuninganna suri. Tema mälestuseks hakati kogu piirkonda Charlottenburgiks nimetama. Wilmersdorf asutati [[1220]]. Algul kuulus ta [[Teltow' kreis]]i, aga [[1. aprill]]il [[1907]] eraldati sellest ja sai [[kreisivaba linn|kreisivabaks linnaks]]. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1920]] ühendati Charlottenburg ja Wilmersdorf halduslikult Berliiniga. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] oli Charlottenburg-Wilmersdorf [[Berliini müür]]iga jagatud. {{ajakohasta}} [[Pilt:Allocation of seats in the borough council of Charlottenburg-Wilmersdorf (DE-2012-07-01).svg|pisi|vasakul]] Viimased kohalike omavalitsuste valimised toimusid Charlottenburg-Wilmersdorfis 2006. Volikogu 55 kohast võitis 20 [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], 16 [[Kristlik-Demokraatlik Liit]], 10 [[Allianss 90/Rohelised|rohelised]], 5 [[Vaba Demokraatlik Partei]], 2 [[Vasakpartei (Saksamaa)|Vasakpartei]] ja 2 [[Hallid Pantrid]]. Võrreldes eelmiste valimistega kaotasid kristlikud ja vabad demokraadid kumbki 2 kohta ning hallid ja rohelised võitsid kumbki 2 kohta. ==Linnaosad== Charlottenburg-Wilmersdorf koosneb seitsmest linnaosast: * [[Charlottenburg (linnaosa)|Charlottenburg]] * [[Charlottenburg-Nord]] * [[Berlin-Grunewald]] * [[Halensee]] * [[Schmargendorf]] * [[Westend (linnaosa)|Westend]] * [[Wilmersdorf]] Elanikkond on rajoonis jaotunud väga ebaühtlaselt. Kui Wilmersdorf on näiteks Berliini linnaosadest asustustiheduse poolest seitsmendal kohal ning Charlottenburg ja Halensee vastavalt 11. ja 12. kohal, siis Grunewald on üks Berliini hõredamalt asustatud piirkondi. Grunewald moodustab enam kui kolmandiku rajooni pindalast, kuid seal elab vaid kolm protsenti Charlottenburg-Wilmersdorfi elanikest. Kaks kolmandikku rajooni elanikest elavad Charlottenburgis ja Wilmersdorfis. Halensee linnaosa on pindala poolest kogu Berliinis suurem ainult Hansaviertelist, samas kui Grunewald on üks suuremaid linnaosi. {{Commons|Bezirk Charlottenburg-Wilmersdorf}} {{Berliini linnarajoonid}} {{Coordinate |NS=52.49888889 |EW=13.28491667 |type=city |region=DE-BE |dim=10000}} [[Kategooria:Berliini linnarajoonid]] jo4z4x2xo36ms7jxv22ilbn3dvcitk1 Raadio Elmar 0 245440 6176115 6167009 2022-08-10T10:38:14Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam|nimi=Raadio Elmar|edastatav piirkond={{PisiLipp|Eesti}}|tunnuslause="Õhus on Eestit!"|sagedus 88,5-101,8 MHz|aktiivne_aastetel=alates 1997<ref>[http://elmar.postimees.ee/?pid=39&host=31&lang=1 Elmari 10. sünnipäev]</ref>|omanik=[[Duo Media Networks]]|veebilehekülg=[http://www.elmar.ee www.elmar.ee]}} '''Raadio Elmar''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Elmar alustas tegevust 1. detsembril [[1997]], olles esialgu kuuldav vaid Tallinna [[Sagedus|sagedusel]]. Elmar levis üle Eesti 24. aprillil [[1998]], mil [[Trio LSL]] Raadiogrupp omandas raadiojaama [[Pulss B3]] sagedused.<ref>[http://www.postimees.ee/2533575 Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse]. </ref> 2017. aastal sai raadiojaama omanikuks AS [[Eesti Meedia]]. Elmar on ainulaadne raadiojaam, sest edastab vaid Eesti artistide esitatud laule, millest valdav osa kõlab eesti keeles.<ref>{{Netiviide |url=http://www.trio.ee/?pid=11&lang=1 |pealkiri=Trio LSL Raadiogrupp – Elmar |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223202042/http://www.trio.ee/?pid=11&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> Elmari toimetus asub [[Tartu]]s, aadressil [[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 2a.<ref>{{Netiviide |url=http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=11&lang=1 |pealkiri=Raadio Elmar – Kontakt |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223203012/http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=11&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Muusikavalik== Algselt mängiti eestikeelse muusika kõrval ka vanemaid Lääne [[šlaager|šlaagreid]], näiteks ansamblite [[ABBA]], [[Boney M.]] ja [[Baccara]] loomingut. Ajapikku mindi üle üksnes eestikeelsele muusikale. Pärast Eesti võitu [[Eurovisioon]]il hakati siiski esitama ka Eesti muusikute ingliskeelseid palasid. "Me seisime äkki probleemi ees, et me ei saagi Eesti võidulaulu mängida," põhjendas poliitika muutust Owe Petersell.<ref name="reklaamiuputus">Väinu Rozental [http://www.ap3.ee/?PublicationId=521a634b-1e62-4b24-9f90-6b175adfe3af "Elmari raadio juht kurdab kohatise reklaamiuputuse üle"] Äripäev, 24.04.2011 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Peterselli kinnitust mööda võtab toimetus vastu kõik neile saadetud muusikapalad ning säilitab neid [[fonoteek|passiivfonoteegis]]. Igapäevane eetrimaterjal valitakse umbes 8000 pala sisaldavast aktiivfonoteegist, kus uute lugude populaarsust testitakse ligikaudu nädala vältel. [[2011]]. aasta juulis oli Elmari mängituim muusik [[Ott Lepland]].<ref name="lepland">[http://www.elu24.ee/496002/raadio-elmar-selle-aasta-mangituim-artist-on-ott-lepland/ "Raadio Elmar: selle aasta mängituim artist on Ott Lepland"] Postimees, 12.07.2011 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref>. ==Kuulajaskond== [[TNS Emor]]i uuringu andmeil oli Elmar 2011. aasta septembris Eesti kuulatavaim raadiojaam, nädalas oli sel 267 000 kuulajat. 259 000 kuulajaga oli Elmar kuulatavaim ka eestlaste seas, järgnesid [[Sky Plus]] (228 000 kuulajat) ja [[Star FM]] (183 000 kuulajat). Raadio Elmar hommikuprogramm oli eestlaste seas populaarseim hommikuprogramm: esmaspäevast pühapäevani kell 7–10 kuulas seda 154 000 inimest (järgnesid Sky Plus 128 000 ja Star FM 88 000 kuulajaga). Samuti oli Elmar kuulatavaim nädalavahetustel, mil seda kuulas 186 000 eestlast (25,3% kõigist kuulajaist).<ref name="kuulatavaim">[https://web.archive.org/web/20110925003058/http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=442 "Raadio Elmar on kuulatavaim eraraadiojaam Eestis"] (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Esmakordselt tõusis Raadio Elmar Eesti kuulatavaimaks raadiojaamaks 1998. aasta septembris-oktoobris, mil [[Balti Meediateabe AS]]-i [[päevikuuring]]u kohaselt oli Elmari osakaal raadiokuulamisele kulutatud ajast 21,4 protsenti, senisel liidril [[Vikerraadio]]l aga 20,8 protsenti. Elmar oli esimene kommertsjaam, mis sai Eestis turuliidriks.<ref name="kuulatavaimaks">[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1337/lyhiuudised "Raadio Elmar tõusis Eesti kuulatavaimaks raadiojaamaks"] Äripäev/BNS, 16.11.1998 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> 2004. aasta oktoobrist detsembrini oli Elmar taas Vikerraadio järel teisel kohal. TNS Emori andmeil kuulas toona eestlane raadiot keskmiselt 4 tundi ja 52 minutit, sellest 1 tund ja 30 minutit Vikerraadiot, 1 tund ja 4 minutit Raadiot Elmar ning 26 minutit [[Raadio 2]]. Kuulatavaimal ajal, hommikul 7 ja 10 vahel, kuulas Vikerraadiot nädala jooksul 269 000 inimest, Raadiot Elmar 218 000 ning [[Raadio 4]] 173 000 inimest.<ref name="raadiokuulamisuuringust">Kersti Raudam [http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=46550&leht_id=2774 "Värsked andmed TNS Emor raadiokuulamisuuringust"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev/Eesti Raadio, 27.01.2004 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> 1998. aasta novembris kirjutas Postimees: "Jahmatav on Eestimaa kõige populaarsema raadiojaama kiire edu – vähem kui aastaga nullist tipuni jõudmine on toimunud hõlpsasti." Jaama tugevaimaks küljeks nimetatigi eestikeelset muusikavalikut. "Maakad ja linlased, juuksurid, taksojuhid ja kes veel võtavad omaks, sest Elmar on pretensioonitu ja maavillane oma asi," iseloomustati Elmarit rea muusikakriitikute allkirju kandvas artiklis. "Keskmine kuulaja on umbes viiekümnene, pigem naine kui mees, reeglina ei oma kõrgharidust."<ref name="postimees">ANTI EINPAUL, KADI HERKÜL, JAAK LÕHMUS, IMMO MIHKELSON, KAIRIT TSÄRO, MARGOT VISNAP [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/11/27/kultuur/problu.htm#kolmas "Taksojuhtidele, juuksuritele, kontoriametnikele"] Postimees, 27.11.1998 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Et Elmari kuvand on kaldunud vanema kuulaja poole, on suunatud reklaame spetsiaalselt nooremale sihtrühmale. 2003. aasta detsembris valis reklaamiagentuur [[Guvatrak]] parimaks reklaamiks Raadio Elmar noortereklaami. "Küsimusele, kas Elmari kuulaja on muutunud 47 aasta vanusest Võhma elanikust 26-aastaseks tallinlaseks, annab ilmselt vastuse järjekordne raadio päeviku-uuring," kirjutas Guvatraki loovjuht Danel Pandre.<ref name="noori">Danel Pandre [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2532/rubr_artiklid_253205 "Raadio Elmar püüab noori"] Äripäev, 16.12.2003 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> "Keskmine kuulaja, kellele me ennast suunitleme, on 35–50-aastane," iseloomustas peatoimetaja Owe Petersell Elmari Raadio sihtrühma 2011. aastal. "Aga sinna juurde tuleb meie puhul ka vanem põlvkond, mida paljudel raadiojaamadel ei ole."<ref name="reklaamiuputus" /> Elmari sõsarkanali Raadio Kuku kodulehe väitel on Elmar on eelkõige suunatud vanusele 25–59.<ref name="kuku">[http://www.kuku.ee/?pid=20&lang=1 AS Trio LSL] Kuku Raadio kodulehel (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> ==Peatoimetajad ja saatejuhid<ref>{{Netiviide |url=http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=17&lang=1 |pealkiri=Raadio Elmar – Tegijad |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223203011/http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=17&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref>== Peatoimetajad: * 2004-2017 [[Owe Petersell]] * alates 2017 [[Mari-Liis Männik]] (lapsehoolduspuhkusel) * alates 2021 [[Andres Panksepp]] Saatejuhid: * [[Kristiina Kraus]] * [[Lauri Hermann]] * [[Mari-Liis Männik]] * [[Priit Rand]] * [[Raen Väikene]] * [[Tambet Ind]] * [[Veiko Soom]] * [[Henri Laumets]] * [[Karl Robert Põder]] * [[Tiiu Sommer]] == Sagedused == * Tallinn ja Harjumaa – 91,5 MHz * Läänemaa – 92,2 MHz * Kesk-Eesti – 91,7 MHz * Saaremaa – 91,5 MHz * Pärnumaa – 99,0 MHz * Lõuna-Eesti – 91,2 MHz * Tartu – 88,5 MHz * Hiiumaa – 101,2 MHz * Ida-Virumaa – 91,0 MHz * Raplamaa – 101,8 MHz * Viljandimaa – 93,1 MHz == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Maailmamix]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.elmar.ee/ Raadio Elmar koduleht] * https://duomedia.tv/about/ [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 8oso054bkyv9wu31pz141rhrycr2en6 6176116 6176115 2022-08-10T10:39:28Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam|nimi=Raadio Elmar|edastatav piirkond={{PisiLipp|Eesti}}|tunnuslause="Õhus on Eestit!"|FM 88,5-101,8 MHz|aktiivne_aastetel=alates 1997<ref>[http://elmar.postimees.ee/?pid=39&host=31&lang=1 Elmari 10. sünnipäev]</ref>|omanik=[[Duo Media Networks]]|veebilehekülg=[http://www.elmar.ee www.elmar.ee]}} '''Raadio Elmar''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Elmar alustas tegevust 1. detsembril [[1997]], olles esialgu kuuldav vaid Tallinna [[Sagedus|sagedusel]]. Elmar levis üle Eesti 24. aprillil [[1998]], mil [[Trio LSL]] Raadiogrupp omandas raadiojaama [[Pulss B3]] sagedused.<ref>[http://www.postimees.ee/2533575 Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse]. </ref> 2017. aastal sai raadiojaama omanikuks AS [[Eesti Meedia]]. Elmar on ainulaadne raadiojaam, sest edastab vaid Eesti artistide esitatud laule, millest valdav osa kõlab eesti keeles.<ref>{{Netiviide |url=http://www.trio.ee/?pid=11&lang=1 |pealkiri=Trio LSL Raadiogrupp – Elmar |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223202042/http://www.trio.ee/?pid=11&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> Elmari toimetus asub [[Tartu]]s, aadressil [[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 2a.<ref>{{Netiviide |url=http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=11&lang=1 |pealkiri=Raadio Elmar – Kontakt |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223203012/http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=11&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Muusikavalik== Algselt mängiti eestikeelse muusika kõrval ka vanemaid Lääne [[šlaager|šlaagreid]], näiteks ansamblite [[ABBA]], [[Boney M.]] ja [[Baccara]] loomingut. Ajapikku mindi üle üksnes eestikeelsele muusikale. Pärast Eesti võitu [[Eurovisioon]]il hakati siiski esitama ka Eesti muusikute ingliskeelseid palasid. "Me seisime äkki probleemi ees, et me ei saagi Eesti võidulaulu mängida," põhjendas poliitika muutust Owe Petersell.<ref name="reklaamiuputus">Väinu Rozental [http://www.ap3.ee/?PublicationId=521a634b-1e62-4b24-9f90-6b175adfe3af "Elmari raadio juht kurdab kohatise reklaamiuputuse üle"] Äripäev, 24.04.2011 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Peterselli kinnitust mööda võtab toimetus vastu kõik neile saadetud muusikapalad ning säilitab neid [[fonoteek|passiivfonoteegis]]. Igapäevane eetrimaterjal valitakse umbes 8000 pala sisaldavast aktiivfonoteegist, kus uute lugude populaarsust testitakse ligikaudu nädala vältel. [[2011]]. aasta juulis oli Elmari mängituim muusik [[Ott Lepland]].<ref name="lepland">[http://www.elu24.ee/496002/raadio-elmar-selle-aasta-mangituim-artist-on-ott-lepland/ "Raadio Elmar: selle aasta mängituim artist on Ott Lepland"] Postimees, 12.07.2011 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref>. ==Kuulajaskond== [[TNS Emor]]i uuringu andmeil oli Elmar 2011. aasta septembris Eesti kuulatavaim raadiojaam, nädalas oli sel 267 000 kuulajat. 259 000 kuulajaga oli Elmar kuulatavaim ka eestlaste seas, järgnesid [[Sky Plus]] (228 000 kuulajat) ja [[Star FM]] (183 000 kuulajat). Raadio Elmar hommikuprogramm oli eestlaste seas populaarseim hommikuprogramm: esmaspäevast pühapäevani kell 7–10 kuulas seda 154 000 inimest (järgnesid Sky Plus 128 000 ja Star FM 88 000 kuulajaga). Samuti oli Elmar kuulatavaim nädalavahetustel, mil seda kuulas 186 000 eestlast (25,3% kõigist kuulajaist).<ref name="kuulatavaim">[https://web.archive.org/web/20110925003058/http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=442 "Raadio Elmar on kuulatavaim eraraadiojaam Eestis"] (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Esmakordselt tõusis Raadio Elmar Eesti kuulatavaimaks raadiojaamaks 1998. aasta septembris-oktoobris, mil [[Balti Meediateabe AS]]-i [[päevikuuring]]u kohaselt oli Elmari osakaal raadiokuulamisele kulutatud ajast 21,4 protsenti, senisel liidril [[Vikerraadio]]l aga 20,8 protsenti. Elmar oli esimene kommertsjaam, mis sai Eestis turuliidriks.<ref name="kuulatavaimaks">[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1337/lyhiuudised "Raadio Elmar tõusis Eesti kuulatavaimaks raadiojaamaks"] Äripäev/BNS, 16.11.1998 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> 2004. aasta oktoobrist detsembrini oli Elmar taas Vikerraadio järel teisel kohal. TNS Emori andmeil kuulas toona eestlane raadiot keskmiselt 4 tundi ja 52 minutit, sellest 1 tund ja 30 minutit Vikerraadiot, 1 tund ja 4 minutit Raadiot Elmar ning 26 minutit [[Raadio 2]]. Kuulatavaimal ajal, hommikul 7 ja 10 vahel, kuulas Vikerraadiot nädala jooksul 269 000 inimest, Raadiot Elmar 218 000 ning [[Raadio 4]] 173 000 inimest.<ref name="raadiokuulamisuuringust">Kersti Raudam [http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=46550&leht_id=2774 "Värsked andmed TNS Emor raadiokuulamisuuringust"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev/Eesti Raadio, 27.01.2004 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> 1998. aasta novembris kirjutas Postimees: "Jahmatav on Eestimaa kõige populaarsema raadiojaama kiire edu – vähem kui aastaga nullist tipuni jõudmine on toimunud hõlpsasti." Jaama tugevaimaks küljeks nimetatigi eestikeelset muusikavalikut. "Maakad ja linlased, juuksurid, taksojuhid ja kes veel võtavad omaks, sest Elmar on pretensioonitu ja maavillane oma asi," iseloomustati Elmarit rea muusikakriitikute allkirju kandvas artiklis. "Keskmine kuulaja on umbes viiekümnene, pigem naine kui mees, reeglina ei oma kõrgharidust."<ref name="postimees">ANTI EINPAUL, KADI HERKÜL, JAAK LÕHMUS, IMMO MIHKELSON, KAIRIT TSÄRO, MARGOT VISNAP [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/11/27/kultuur/problu.htm#kolmas "Taksojuhtidele, juuksuritele, kontoriametnikele"] Postimees, 27.11.1998 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> Et Elmari kuvand on kaldunud vanema kuulaja poole, on suunatud reklaame spetsiaalselt nooremale sihtrühmale. 2003. aasta detsembris valis reklaamiagentuur [[Guvatrak]] parimaks reklaamiks Raadio Elmar noortereklaami. "Küsimusele, kas Elmari kuulaja on muutunud 47 aasta vanusest Võhma elanikust 26-aastaseks tallinlaseks, annab ilmselt vastuse järjekordne raadio päeviku-uuring," kirjutas Guvatraki loovjuht Danel Pandre.<ref name="noori">Danel Pandre [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2532/rubr_artiklid_253205 "Raadio Elmar püüab noori"] Äripäev, 16.12.2003 (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> "Keskmine kuulaja, kellele me ennast suunitleme, on 35–50-aastane," iseloomustas peatoimetaja Owe Petersell Elmari Raadio sihtrühma 2011. aastal. "Aga sinna juurde tuleb meie puhul ka vanem põlvkond, mida paljudel raadiojaamadel ei ole."<ref name="reklaamiuputus" /> Elmari sõsarkanali Raadio Kuku kodulehe väitel on Elmar on eelkõige suunatud vanusele 25–59.<ref name="kuku">[http://www.kuku.ee/?pid=20&lang=1 AS Trio LSL] Kuku Raadio kodulehel (vaadatud 27. septembril 2011)</ref> ==Peatoimetajad ja saatejuhid<ref>{{Netiviide |url=http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=17&lang=1 |pealkiri=Raadio Elmar – Tegijad |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2016-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161223203011/http://elmar.postimees.ee/index.php?pid=17&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref>== Peatoimetajad: * 2004-2017 [[Owe Petersell]] * alates 2017 [[Mari-Liis Männik]] (lapsehoolduspuhkusel) * alates 2021 [[Andres Panksepp]] Saatejuhid: * [[Kristiina Kraus]] * [[Lauri Hermann]] * [[Mari-Liis Männik]] * [[Priit Rand]] * [[Raen Väikene]] * [[Tambet Ind]] * [[Veiko Soom]] * [[Henri Laumets]] * [[Karl Robert Põder]] * [[Tiiu Sommer]] == Sagedused == * Tallinn ja Harjumaa – 91,5 MHz * Läänemaa – 92,2 MHz * Kesk-Eesti – 91,7 MHz * Saaremaa – 91,5 MHz * Pärnumaa – 99,0 MHz * Lõuna-Eesti – 91,2 MHz * Tartu – 88,5 MHz * Hiiumaa – 101,2 MHz * Ida-Virumaa – 91,0 MHz * Raplamaa – 101,8 MHz * Viljandimaa – 93,1 MHz == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Maailmamix]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.elmar.ee/ Raadio Elmar koduleht] * https://duomedia.tv/about/ [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] ghbml5bd1rl061ox1cp2168yqcaepy4 Amy Winehouse 0 248512 6175945 6144718 2022-08-09T18:13:59Z Kuriuss 38125 Faktivea parandus: enne Winehouse'i oli naisartistidest saanud ühel aastal (2002.) viis Grammyt Alicia Keys. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Amy Winehouse f4962007 crop.jpg|pisi|Amy Winehouse (2007)]] '''Amy Jade Winehouse''' ([[14. september]] [[1983]] [[London]] – [[23. juuli]] [[2011]] London) oli [[Briti]] laulja ja laulukirjutaja. Winehouse põimis selliseid muusikastiile nagu [[R&B]], [[Soul (muusikastiil)|soul]] ja [[džäss]]<ref>John Bush [http://www.allmusic.com/album/r671986 Amy Winehouse Frank Review] Allmusic.com (vaadatud 4. novembril 2006)</ref>. Hääleulatuselt oli ta [[kontraalt]]<ref>[http://www.observer.com/2007/amy-winehouse-next-tragic-talent Amy Winehouse: The Next Tragic Talent?] The New York Observer, 14. detsember 2007 (vaadatud 23. juulil 2011)</ref>. Winehouse'i debüütalbum "[[Frank (album)|Frank]]" pälvis [[2003]]. aastal Suurbritannias kriitikute heakskiidu ja oli [[Mercury auhind|Mercury auhinna]] kandidaat. Tema [[2006]]. aasta album "[[Back to Black]]" sai viis [[Grammy auhind]]a kuuest, millele see kandideeris: sama palju Grammysid oli enne seda naisartistina võitnud vaid 2002. aastal ameeriklanna [[Alicia Keys]]. Kuid Winehouse oli esimene Briti naine, kes võitis viis Grammyt<ref>[https://web.archive.org/web/20121003190707/http://today.msnbc.msn.com/id/23100297/ns/today-entertainment/t/winehouse-dominates-grammys-wins/ Winehouse dominates Grammys with 5 wins] MSNBC (vaadatud 24. juulil 2011)</ref><ref>Alex Winehouse [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/music/article3359759.ece Amy Winehouse's brother on her return to form] The Times, 13. veebruar 2008</ref>, sealhulgas kolm "suurest nelikust": parim uus laulja, aasta plaat ja aasta laul. [[2007]]. aasta lõpuks oli plaati Suurbritannias müüdud 4 korda üle [[plaatinaplaat|plaatinaplaadi]] normi. Sellelt albumilt pärineb tuntud lugu "[[Rehab]]". [[14. veebruar]]il 2007 võitis Winehouse [[BRIT auhind|BRIT auhinna]] Briti parima naisesinejana, ta oli ka parima Briti albumi nominent. Kolm korda võitis ta [[Ivor Novello auhind|Ivor Novello auhinna]], ühe 2004. aastal parima originaallaulu eest (muusika ja sõnad laulule "[[Stronger Than Me]]"), ühe 2007. aastal parima originaallaulu eest ("Rehab") ning ühe [[2008]]. aastal parima laulu eest (muusika ja sõnad laulule "[[Love Is a Losing Game]]"). Tema plaat "Back in Black" oli 2000. aastate [[Suurbritannia]] plaadimüügi edetabelis kolmandal kohal<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/8433447.stm James Blunt records the biggest selling album of decade] BBC News, 29. detsember 2009 (vaadatud 12. märtsil 2012)</ref>. Winehouse'i mõjuga põhjendatakse naismuusikute ja souli populaarsuse tõusu Briti muusikas kümnendi lõpul. Tema eripärane stiil inspireeris ka moeloojaid, näiteks [[Karl Lagerfeld]]i. Winehouse tarvitas [[narkootikum]]e ([[heroiin]]i ja [[kokaiin]]i) ning viibis korduvalt [[võõrutusravi|võõrutus-]] ja psühhiaatrilisel ravil. Tema sõltuvusprobleeme käsitles sageli ajakirjandus. Amy Winehouse suri ootamatult 23. juulil 2011 oma kodus<ref>[http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-2018020/Amy-Winehouse-confirmed-dead.html Amy Winehouse, 27, found dead at her London flat after suspected drug overdose], www.dailymail.co.uk, 23rd July 2011</ref><ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/amy-winehouse-leiti-oma-korterist-surnuna.d?id=50060579&l=fplead Amy Winehouse leiti oma korterist surnuna], www.Publik.ee, 23. juuli 2011</ref>. Surma põhjuseks oli [[alkoholimürgistus]]. Tema [[vere alkoholisisaldus]]eks mõõdeti 4,51‰. [[Koroner]] otsustas, et Winehouse suri õnnetusjuhtumi tagajärjel. Koroneri aruanne avaldati [[26. oktoober|26. oktoobril]] 2011. 2015. aastal valmis temast rääkiv dokumentaalfilm "[[Amy (film 2015)|Amy]]". == Albumid == * "[[Frank (album)|Frank]]" (2003) * "[[Back to Black]]" (2006) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.amywinehouse.com/ Amy Winehouse'i koduleht] {{JÄRJESTA:Winehouse, Amy}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Surnud 2011]] sx14pm7ykhp4j7tura1r962ddw3xx43 Herbert Vainu 0 254326 6176001 6165171 2022-08-09T23:38:24Z 98.155.53.188 wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ärps kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Ta töötas hiljem ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[EKP|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C] ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C], päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 3q905k2z33eifudv1t9oudlvv0x3thf 6176002 6176001 2022-08-10T00:50:01Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/98.155.53.188|98.155.53.188]] ([[User talk:98.155.53.188|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ta kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Ta töötas hiljem ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[EKP|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C] ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C], päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] b7t1342tqhwl8nm97dc2arupawrjvsw 6176003 6176002 2022-08-10T00:50:41Z Andres 5 Kaitsti "[[Herbert Vainu]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 10. november 2022, kell 01:50 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 10. november 2022, kell 01:50 (UTC))) wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ta kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Ta töötas hiljem ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[EKP|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C] ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C], päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] b7t1342tqhwl8nm97dc2arupawrjvsw 6176050 6176003 2022-08-10T07:16:04Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ta kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Hiljem töötas ta ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[EKP|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C] ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C], päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] tnzj5td3r4rtmt0uplj16pllzyy94pq Mall:Bundesliga klubid 10 263073 6176101 5670179 2022-08-10T10:10:54Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Bundesliga klubid | päis = [[Bundesliga]] klubid | grupp1 = Klubid [[Bundesliga hooaeg 2022–2023|2022–2023]] | loend1 = [[FC Augsburg]]{{,}} <!-- -->[[VfL Bochum]]{{,}} <!-- -->[[SV Werder Bremen|Werder Bremen]]{{,}} <!-- -->[[1. FC Union Berlin|Union Berlin]]{{,}} <!-- -->[[Borussia Dortmund]]{{,}} <!-- -->[[Eintracht Frankfurt]]{{,}}<!-- -->[[SC Freiburg]]{{,}} <!-- -->[[Hertha BSC]]{{,}} <!-- -->[[TSG 1899 Hoffenheim|1899 Hoffenheim]]{{,}} <!-- -->[[1. FC Köln]]{{,}} <!-- -->[[RB Leipzig]]{{,}} <!-- -->[[Bayer 04 Leverkusen|Bayer Leverkusen]]{{,}} <!-- -->[[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]]{{,}} <!-- -->[[Borussia Mönchengladbach]]{{,}} <!-- -->[[Müncheni Bayern]]{{,}} <!-- -->[[FC Schalke 04|Schalke 04]]{{,}} <!-- -->[[VfB Stuttgart]]{{,}} <!-- -->[[VfL Wolfsburg]] | grupp2 = Endised klubid | loend2 = [[TSV 1860 München|1860 Munich]]{{,}} [[Alemannia Aachen]]{{,}} [[Arminia Bielefeld]]{{,}} [[KFC Uerdingen 05|Bayer 05 Uerdingen/KFC Uerdingen 05]]{{,}} [[SpVgg Blau-Weiß 1890 Berlin|Blau-Weiß 90 Berlin]]{{,}} [[Borussia Neunkirchen]]{{,}} [[SV Darmstadt 98]]{{,}} [[Dynamo Dresden]]{{,}} [[Eintracht Braunschweig]]{{,}} [[FC Energie Cottbus|Energie Cottbus]]{{,}} [[Fortuna Düsseldorf]]{{,}} [[1. FC Kaiserslautern]]{{,}} [[SC Fortuna Köln|Fortuna Köln]]{{,}} [[SpVgg Greuther Fürth]]{{,}} [[Hamburger SV]]{{,}}[[Hamburger SV]]{{,}}[[Hannover 96]]{{,}} [[FC 08 Homburg]]{{,}} [[FC Ingolstadt 04]]{{,}} [[Karlsruher SC]]{{,}} [[Kickers Offenbach]]{{,}}[[1. FC Köln]]{{,}} [[1. FC Lokomotive Leipzig|VfB Leipzig]]{{,}} [[MSV Duisburg|Meidericher SV/MSV Duisburg]]{{,}} [[1. FC Nürnberg]]{{,}}[[SC Preußen Münster|Preußen Münster]]{{,}} [[Rot-Weiss Essen]]{{,}} [[Rot-Weiß Oberhausen]]{{,}} [[SC Paderborn 07|SC Paderborn]]{{,}} [[1. FC Saarbrücken]]{{,}} [[FC St. Pauli]]{{,}} [[Stuttgarter Kickers]]{{,}} [[SC Tasmania 1900 Berlin|Tasmania Berlin]]{{,}} [[Tennis Borussia Berlin]]{{,}} [[SSV Ulm 1846|SSV Ulm]]{{,}} [[SpVgg Unterhaching]]{{,}} [[SV Waldhof Mannheim|Waldhof Mannheim]]{{,}} [[SG Wattenscheid 09|Wattenscheid 09]]{{,}} [[Wuppertaler SV Borussia|Wuppertaler SV]] }}<noinclude> [[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]] </noinclude> spjjd0y6tflkoglrquzi5pqbgihblmy Friedrichshain 0 273314 6175998 6072760 2022-08-09T22:01:57Z D’Azur 8335 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2022}} {{Provints | nimi = Friedrichshaini linnaosa | omakeelne_nimi_1 = saksa |Friedrichshain| | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Pilt:Escudo del distrito Friedrichshain de Berlin (1991-2003).svg|pisi|center]] | vapi_link = | pindala = 9,78 | elanikke = 114 050 (30. juuni 2009) | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Friedrichshain.png|240px|Friedrichshaini linnaosa asend Berliinis]] }} '''Friedrichshain''' on [[Berliin]]i linnaosa, mis koos [[Kreuzberg]]i linnaosaga moodustab [[Friedrichshain-Kreuzberg]]i linnarajooni. Linnarajooni ühist nime kasutatakse praktiliselt ainult ametlikus avalikus asjaajamises – mõlemad seda moodustavad linnaosad on niivõrd omanäolised, et tavaliselt käsitletakse neid eraldi. Loomisest alates ehk 1920. aastast kuni Berliini haldusreformini 2011. aastal oli Friedrichshain eraldi linnarajoon. Enne [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]] kuulus see [[Ida-Berliin]]i. Friedrichshain asub Berliini kesklinnas ning piirneb [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] ja [[Lichtenbergi rajoon|Lichtenbergi]] linnarajooni ning [[Kreuzberg]]i ja [[Prenzlauer Berg]]i linnaosaga. Linnaosa on nime saanud [[Volkspark Friedrichshain]]i pargi järgi, mis asub linnaosa põhjapiiril. [[Kolmas Riik|Natsionaalsotsialistiliku Saksamaa]] perioodil kandis linnaosa nime [[Horst Wessel|Horst-Wessel]]-Stadt. ==Linnaosa asend ja struktuur== Friedrichshaini linnaosa piirneb päripäeva lugedes järgmiste tänavate ja objektidega: Lichtenberger Straße, Mollstraße, Otto-Braun-Straße, Am Friedrichshain, Virchowstraße, Margarete-Sommer-Straße, Danziger Straße, Landsberger Allee, Hausburgstraße, Thaerstraße, Eldenaer Straße, S-Bahn-Trasse, Kynaststraße, Stralauer Halbinsel, [[Spree]]. Linnaosa jaotub kolmeks piirkonnaks (''Ortslagen''): * Boxhagen * Oberbaum-City * Stralau ==Ajalugu== [[Pilt:Warschauer Straße, Friedrichshain 1910.png|pisi|vasakul|Warschauer Straße 1910. aastal]] Friedrichshain loodi haldusüksusena 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau küladest. Rajooni nimi tuletati Volkspark Friedrichshaini rohealast, mis oli rajatud [[Friedrich Suur]]e kroonimise 100. aastapäevaks 1840. aastal. Suurem osa piirkonnast asustati kiire industrialiseerimise perioodil 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Elanikkonna kasvu põhjustasid paljuski rongiliini rajamine Berliini ja [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi (Oder)]] vahele 1846. aastal (liini lõppjaam oli praeguse [[Berlin Ostbahnhof]]i lähistel) ja veepuhastusjaama avamine 1865. aastal Stralauer Tori juures. 1874. aastal avati Berliini teise haiglana ülikoolikliiniku Charité kõrval Krankenhaus im Friedrichshaini haigla. 1900. aastate alguses oli piirkonna suurim tööandja pidurivabrik Knorr-Bremse ning Friedrichshaini üks siiani silmapaistvamaid tänavaid, Knorrpromenade, rajati ettevõtte juhtkonna majutamiseks. 1920. ja 1930. aastatel oli Friedrichshain [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] ja [[kommunism|kommunistide]] tugipunkt. Kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsionaalsotsialisti]]d võimu haarasid, leidis piirkonnas aset terve rida verised kokkupõrked [[Sturmabteilung|SA]] liikmetega. Seesuguse kokkupõrke käigus 1930. aastal tapeti ka SA liige, kirjanik ja Natsionaalsotsialistiliku Partei hümni autor [[Horst Wessel]], kelle järgi kandis linnaosa aastatel 1933–1945 nime Horst-Wessel-Stadt. 1930. aastatel elas Friedrichshainis umbes 340 000 inimest. [[Pilt:P1010027.JPG|pisi|Karl-Marx-Allee]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Pärast sõda jooksis [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. Kui 1961. aastal püstitati [[Berliini müür]], sai sellest piir [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]i vahel. 1940. aastatel ja 1950. aastate alguses rajati endise Große Frankfurter Straße kohale suurejooneline Stalinallee, mille "tööliste paleede" arhitektuur meenutab Nõukogude-perioodil rajatud [[Moskva]] puiesteid. Selle tänava ehitustöödelt sai alguse ka [[1953. aasta Ida-Saksamaa rahvaülestõus|1953. aasta ülestõus]], kui töönormide karmistamine viis kogu Ida-Saksamaad haaranud protestilaineni. [[Stalin]]i surma järel nimetati tänav ümber [[Karl-Marx-Allee]]ks selle ühes otsas ja [[Frankfurter Allee]]ks selle teises otsas. Hooned Karl-Marx-Alleel on muinsuskaitse all ning neid on 21. sajandi esimesel kümnendil põhjalikult renoveeritud. Alates Teisest maailmasõjast ja kogu [[DDR]]i perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. Spree kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda [[Osram]]i hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nimega Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks. [[Pilt:Simon-Dach-Straße Berlin.jpg|pisi|vasakul|Simon-Dach-Straße]] Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino ''Kosmos''. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks kobarkinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus ''Sport- und Erholungszentrum''. Saksamaa ühendamise käigus kasutasid paljud Lääne-Saksa [[skvottimine|skvotterid]] ära olukorda, kus renoveerimata hooned seisid tühjalt, ja kolisid neisse elama. 1990. aastal lõppes hõivamiste laine rahutustega Mainzer Straße tänaval. Politsei tühjendas suurema osa hoonetest, kuid mõned tollastest elanikest elavad siiani neis hoonetes. Svottimiskultuurist kasvas Friedrichshainis välja mitmekülgne sotsiokultuuriline keskkond, mis tõmbab ligi Berliini kolivaid tudengeid ja välismaalasi. 1990. aastate lõpus kujunes Simon-Dach-Straße ümbruses välja pubide ja baaride kvartal, mis tõmbab ligi noori kogu linnast. Kuna paljudel baaridel on rohkelt istekohti ka kõnniteedel, on neist lähtuv lärm põhjustanud vastuolusid kohalike elanike ja baarpidajate vahel. Praeguseks on suurem osa Friedrichshaini vanemast hoonestusest renoveeritud ja linnaosas on käimas [[gentrifikatsioon]]iprotsess. ==Transport== [[Pilt:Ostbahnhof B-Friedrichshain 08-2017.jpg|pisi|Berlin Ostbahnhof]] Aastatel 1895–1899 ehitati Stralau ja Treptow’ vahele metroorööbastik, millega sooviti ühtlasi tõestada, et [[Berliini metroo|U-Bahni]] trass võib kulgeda ka Spree jõe alt läbi. 1932. aastal hakkas tunnelit läbima trammiliiklus, kuid 1948. aastal tunnel täideti uuesti sõjapurustuste tõttu. Tänapäeval meenutavad tunneli olemasolu vaid Tunnelstraße tänav ja väike roheala tunneli kohal. Friedrichshainis asub üks Berliini suurimaid kaugliinide raudteejaamu [[Berlin Ostbahnhof|Ostbahnhof]]. Uue [[Berlin Hauptbahnhof|Hauptbahnhofi]] jaama avamisega 2006. aastal kaotas Ostbahnhof siiski oluliselt oma tähtsust, sest põhja-lõunasuunalised rongid seal enam ei peatunud. Ostbahnhofi nimi on aja jooksul korduvalt muutunud: Frankfurter Bahnhof, Niederschlesisch-Märkischer Bahnhof, Schlesischer Bahnhof, Ostbahnhof, Hauptbahnhof ning praegu jälle Ostbahnhof. [[Pilt:U-Bahnhof Warschauer Straße.jpg|pisi|vasakul|Warschauer Straße metroojaam]] Friedrichainis asuv [[S-Bahn (Berliin)|linnaraudtee]]jaam S-Bahnhof Ostkreuz on üks [[Saksamaa]] suurimaid ümberistumisjaamu, seda läbib päevas umbes 100 000 reisijat. Praeguseks üsna viletsas seisus Ostrkreuzi jaama ümberehitus kestab juba aastaid ning lõpptulemusena peaks tekkima võimalus S-Bahni rongilt ümber istuda linnalähirongidele. 2007. aastal alanud ehitustööd peaks kava kohaselt lõpetatama 2017. aastal. Üle [[Oberbaumbrücke]] silla [[Kreuzberg]]ist Friedrichshaini liikuva [[U1 (Berliin)|U1]] metrooliini lõpp-peatus on Warschauer Straße jaamas. Liin ehitades kavandati selle lõpp-peatust Frankfurter Tori juurde, kuid hetkel on plaan hüljatud teiste arendustööde huvides. Warschauer Straße jaama lähistel asus enne Teist maailmasõda Stralauer Tori jaam, mis hiljem kandis Osthafeni nime, kuid see hävis sõjas ning seda ei taastatud. 1930. aastal ühendati Friedrichshain metrooliiniga [[U5 (Berliin)|U5]] idapoolsete rajoonide ja [[Alexanderplatz]]iga. 2015. aastaks peaks valmima liini pikendus uue [[Berlin Hauptbahnhof]]ini. 2010. aastal hakati ehitama ka liini Alexanderplatzi ja Pariser Platzi jaamade vahele. Trammiliin M10 ühendab Warschauer Straße metroojaama [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] linnarajoonis asuva Nordbahnhofi jaamaga. ==Vaatamisväärsused== [[Pilt:East Side Gallery.JPG|pisi|vasakul|East Side Gallery]] * [[East Side Gallery]] – osa [[Berliini müür]]ist, mis on muudetud vabaõhugaleriiks. * [[Karl-Marx-Allee]] – stalinistlikus stiilis hoonetega bulvar * Frankfurter Tor – kaks Karl-Marx-Alleel asuvat torni, mis sarnanevad Gendarmenmarkti kiriku kuplitega * [[Oberbaumbrücke]] – tellistest maantee- ja raudteesild [[Kreuzberg]]i ja Friedrichshaini vahel * Simon-Dach-Straße – rohkete pubide ja baaridega meelelahutustänav * Märchenbrunnen (eesti keeles muinasjutupurskkaev) – asub Volkspark Friedrichshainis * [[Boxhagner Platz]] – Friedrichshaini kogukonnakeskus * [[Volkspark Friedrichshain]] [[Kategooria:Berliini linnaosad]] 0hqd0280ll1fznxnkxfo6sp3m0keu8s Kasutaja:Kuuskinen/liivakast 2 286520 6175902 6158869 2022-08-09T15:54:50Z Kuuskinen 33651 /* Hubble */ wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> ==Hubble== ===Päis=== '''Hubble'i kosmoseteleskoop''' (sageli ka '''HST''' või lihtsalt '''Hubble''') on kosmoseteleskoop, mis viidi [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] 1990. aastal on on endiselt töös. See on üks suurimaid kosmoseteleskoope ning seda peetakse oluliseks uurimisseadmeks teadusele ja suhtluses avalikkusega. Hubble'i vaatlusobjektid valib välja Kosmoseteleskoobi Teadusinstituut, mis töötleb ka vaatlustulemusi. Teleskoobi igapäevast tööd juhib [[Goddardi kosmosekeskus]]. Teleskoop on nimetatud Ameerika Ühendriikide astronoomi [[Edwin Hubble]]'i auks. Hubble'i kosmoseteleskoop on varustatud peegliga, mille diameeter on 2,4 meetrit ning viis selle teadusseadet vaatlevad kosmost [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguse]], [[nähtav valgus|nähtava valguse]] ja [[lähiinfrapuna]] lainealas. Kuna Hubble paikneb väljaspool [[Maa]] atmosfääri, on sel võimalik pildistada kõrgema resolutsiooniga fotosid, mille taustavalgus on nõrgem kui maapealsetel teleskoopidel. Hubble'i kosmoseteleskoop on pildistanud mitmed detailseimad fotod süvakosmosest ning mitmed selle vaatlused on viinud läbimurreteni [[astrofüüsika]]s, näiteks [[Universum]]i paisumise kiiruse tuvastamiseni. Kosmoseteleskoobi idee avaldati esmalt [[1923]]. aastal. Hubble'i rahastas ja ehitas 1970. aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kosmoseagentuur [[NASA]] ning projekti panustas ka [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Kosmoseteleskoop pidi esmalt kosmosesse minema [[1983]]. aastal, kuid projekti aeglustasid mitmed tehnilised probleemid, probleemid rahastusega ja [[1986]]. aastal toimunud [[Challengeri katastroof]]. Hubble jõudis kosmosesse [[1990]]. aastal, kuid kohe tekkis probleem selle peapeegliga, mida oli ehituse ajal valesti lihvitud. Probleemi parandas [[1993]]. aastal toimunud teenindusmissioon [[STS-61]]. Hubble on ainus kosmoseteleskoop, mis on projekteeritud selliselt, et seda saavad hooldada [[Astronaut|astronaudid]]. Kosmoseteleskoopi on külastanud viis teenindusmissiooni, mis on teleskoopi parandanud, uuendanud ja vanu süsteeme asendanud. Viimane teenindusmissioon külastas kosmoseteleskoopi [[2009]]. aastal. === Ajalugu === ====Ettepannekud ja eelkäijad==== [[1923]]. aastal avaldas Saksa füüsik [[Hermann Oberth]] raamatu ''Die Rakete zu den Planetenräumen'' ("Rakett planeediruumi"), milles ta mainis kuidas oleks võimalik viia teleskoop Maa orbiidile, kasutades selleks raketti. [[1946]]. aastal kirjeldas Ameerika Ühendriikide astronoom [[Lyman Spitzer]] kosmoseteleskoobi kaht peamist eelist maapealsete teleskoopide suhtes. Esiteks piiraks [[Nurklahutus|nurkeraldusvõimet]] (väikseim eraldusvõime, mille juures objekte saab selgelt eristada) pigem ainult difraktsioon, mitte atmosfääri turbulents, mis põhjustab tähtede vilkumist. Teiseks saaks kosmoseteleskoobiga jälgida infrapuna- ja ultraviolettvalgust, mida [[Maa atmosfäär]] tugevalt neelab. Spitzer pühendas suure osa oma karjäärist kosmoseteleskoobi väljatöötamisele. [[1962]] esitas [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] raporti, mis soovitas ehitada kosmoseteleskoobi ning [[1965]]. aastal määrati Spitzer juhtima komiteed, mille ülesandeks oli kirjeldada suure kosmoseteleskoobi teaduslikud eesmärgid. Kosmoseteleskoobi arendusse andis olulise panuse ka Ameerika Ühendriikide astronoom [[Nancy Roman]]. Roman andis mitmeid avalikke loenguid, milles kirjeldas kosmoseteleskoobi suurt teaduslikku väärtust ning kui NASA alustas kosmoseteleskoobi planeerimist, liitus ta projektiga. Kosmosepõhise astronoomiaga alustati väga väikeses mahus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[Päike]]se esimene ultraviolettspekter saadi [[1946]]. aastal ja NASA saatis [[1962]]. aastal orbiidile [[Orbiting Solar Observatory]] (OSO), et saada UV-, [[Röntgenkiirgus|röntgen-]] ja [[gammakiirgus]]e spektreid. 1962. aastal saatis [[Suurbritannia]] orbiidile [[Ariel 1]], mis uuris Päikest ning NASA saatis orbiidile kosmoseteleskoobi [[Orbiting Astronomical Observatory]], mis töötas ainult kolm päeva. [[1968]] - [[1972]] vaatles ultraviolettkiirguse lainealas tähti ja [[galaktika]]id [[Orbiting Astronomical Observatory 2]] (OAO-2), mis töötas neli korda kauem kui algselt planeeritud. OSO ja OAO missioonid näitasid, et kosmoseteleskoopidel võib astronoomiale olla oluline mõju. 1968. aastal töötas NASA välja plaanid kosmoseteleskoobi jaoks, mille peegli diameeter oli 3 m. Plaan sai nimeks Suur Kosmoseteleskoop (LST) ja selle start oli kavandatud [[1979]]. aastaks. LST pidi olema astronautide abil hooldatav ning [[Space Shuttle'i programm]] näitas, et seda võimaldav tehnoloogia oli peagi saadaval. ===Rahastus=== OAO programmi jätkuv edu tõttu hakkasid paljud astronoomid arvama, et Suur Kosmoseteleskoop (LST) peaks olema suurem eesmärk. [[1970]]. aastal asutas NASA kaks komiteed, millest ühe eesmärgiks oli planeerida kosmoseteleskoobi tehniline pool ning teise eesmärgiks oli määrata kindlaks selle teaduslikud eesmärgid. Pärast komiteede loomist taotles NASA Kongressilt raha projektile, mis oli palju kulukam kui ükskõik milline teine maapealne teleskoop. Kongressis kaheldi projektis ning sellele eraldati soovitust vähem raha. [[1974]]. aastal loobuti täielikult projekti rahastamisest. [[1977]]. aastal taotles NASA peadirektor [[James Fletcher]] Kongressilt viit miljonit dollarit, et projektiga jätkata. NASA abidirektor kosmoseteaduse alal, [[Noel Hinners]], tühistas täielikult projekti rahastamise, lootes et see ärgitab teadusringkondi võitlema täieliku rahastamise eest. Poliitiline trikk töötas ning vastuseks Hubble'i NASA eelarvest väljajätmisele koordineerisid astronoomid omavahel üleriigilise lobitöö, mille tulemusel andis Senat projektile pool soovitud rahastusest. Rahastusprobleemide tõttu vähendati projekti mahtu ning peapeegli diameetrit vähendati planeeritud kolmelt meetrilt 2,4 meetrini. Testkosmoseteleskoobist loobuti ning rahastusprobleemide leevendamiseks asuti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) koostööd tegema. ESA toetas projekti rahaliselt, tarnis mitmed esimese põlvkonna mõõteseadmed ja [[päikesepaneel]]id ja lähetas Ameerika Ühendriikidesse oma töötajaid. [[1983]]. aastal nimetati kosmoseteleskoop [[Edwin Hubble]]'i auks, kes kinnitas 20. sajandi ühe olulisima teadusliku avastuse, [[Universumi paisumine|Universumi paisumise]], kehtivuse. ===Ehitus=== Kosmoseteleskoobi ehitus jagati ära mitmete asutuste vahel. Marshalli kosmosekeskus sai ülesandeks kosmoseteleskoobi planeerimise ja ehitamise ja Goddardi kosmosekeskus vastutas teadusseadmete ja maapealse juhtimiskeskuse eest. Marshalli kosmosekeskus andis peapeegli ehitamise optikafirmale Perkin-Elmer ja optilise toru ehituse Fine Guidance Sensorile. [[Lockheed]] sai ülesandeks ehitada kosmoseaparaat, mille sisse teleskoop paigutatakse. == NGC == See on nimekiri tähelepanuväärsetest [[galaktika]]test. [[Kohalik Galaktikarühm|Kohalikus Galaktikarühmas]] asub 51 galaktikat ja [[Kohalik Täheparv|Kohalikus Täheparves]] asub umbes 100 000 galaktikat. [[Metagalaktika]]s asub umbes 100 kuni 200 miljardit galaktikat. Galaktikatele nime andmises pole kokku lepitud ühtset korda ning tavaliselt antakse galaktikale nimi juba enne, kui on kindlaks määratud, kas avastatud objekt on galaktika või mitte. Tihti antakse galaktikale nimi selle [[Taevakoordinaatide süsteem|taevakoordinaatide]] ja selle avastanud projekti järgi ([[Hubble Ultra-Deep Field|HUDF]], [[Sloan Digital Sky Survey|SDSS]], 3C, CFHQS, [[New General Catalogue|NGC/IC]] jne.). ==NGC objektid== See on loend New General Catalogue'i objektidest vahemikus 1 kuni 1000. Kataloog koosneb peamiselt täheparvedest, udukogudest ja galaktikatest. Kataloogi teisi objekte saab vaadata lehekülje [[NGC objektide loend]] alamlehtedel. Tähtkujude informatsioon on võetud New General Cataloguest, kasutades VizieR Service'it. Väikese Magalhãesi Pilve kuuluvad objektid ja galaktikate nimed on võetud NASA/IPACi Extragalactic Database'ist kui pole öeldud teisiti. Muud andmed on võetud SIMBADi Astronoomia Andmebaasist. ==1–100== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 1|1]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 15,8<sup>s</sup> | +27° 42′ 29″ | 13,65 |- | [[NGC 2|2]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 17,1<sup>s</sup> | +27° 40′ 42″ | 14,96 |- | [[NGC 3|3]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 16,8<sup>s</sup> | +08° 18′ 06″ | 14,2 |- | [[NGC 4|4]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 24,4<sup>s</sup> | +08° 22′ 26″ | 16,8 |- | [[NGC 5|5]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 48,9<sup>s</sup> | +35° 21′ 44″ | 14,33 |- | 6 | (NGC 20 duplikaat) | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 32,7<sup>s</sup> | +33° 18′ 31″ | 14,04 |- | [[NGC 7|7]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 20,9<sup>s</sup> | −29° 54′ 54″ | 13,47 |- | [[NGC 8|8]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 45,3<sup>s</sup> | +23° 50′ 20″ | 15,2/16,5 |- | [[NGC 9|9]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 54,7<sup>s</sup> | +23° 49′ 02″ | 14,5 |- | [[NGC 10|10]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 34,5<sup>s</sup> | −33° 51′ 31″ | 13 |- | [[NGC 11|11]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 42,5<sup>s</sup> | +37° 26′ 52″ | 14,5 |- | [[NGC 12|12]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 44,8<sup>s</sup> | +04° 36′ 45″ | 14,5 |- | [[NGC 13|13]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 47,8<sup>s</sup> | +33° 25′ 58″ | 14.2 |- | [[NGC 14|14]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 46,4<sup>s</sup> | +15° 48′ 59″ | 13,3 |- | [[NGC 15|15]] | | [[Ring galaxy]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 2,5<sup>s</sup> | +21° 37′ 27″ | 14,9 |- | [[NGC 16|16]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 04,3<sup>s</sup> | +27° 43′ 45″ | 13,0 |- | [[NGC 17|17]] | Ka NGC 34 | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 06,60<sup>s</sup> | −12° 06′ 26″ | 14,0 |- | [[NGC 18|18]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 23,1<sup>s</sup> | +27° 43′ 55″ | 14,0 |- | [[NGC 19|19]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 40,9<sup>s</sup> | +32° 58′ 59″ | 14,0 |- | [[NGC 20|20]] | Ka NGC 6 | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 32,8<sup>s</sup> | +33° 18′ 31″ | 14,5 |- | [[NGC 21|21]] | Ka NGC 29 | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 41<sup>s</sup> | +32° 58′ 57″ | 13,9 |- | [[NGC 22|22]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 48,3<sup>s</sup> | +27° 49′ 56″ | 14,9 |- | [[NGC 23|23]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 53,4<sup>s</sup> | +25° 55′ 27″ | 12,5 |- | [[NGC 24|24]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 56,5<sup>s</sup> | −24° 57′ 48″ | 12,1 |- | [[NGC 25|25]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 0,8<sup>s</sup> | −57° 01′ 07″ | 15,5 |- | [[NGC 26|26]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 26,1<sup>s</sup> | +25° 49′ 55″ | 13,9 |- | [[NGC 27|27]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 32,8<sup>s</sup> | +28° 59′ 47″ | 14,5 |- | [[NGC 28|28]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 25,1<sup>s</sup> | −56° 59′ 23″ | 13,8 |- | 29 | ([[NGC 21]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 47,1<sup>s</sup> | +33° 21′ 09″ | 14,5 |- | [[NGC 30|30]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +21° 57′ | 14,8/15 |- | [[NGC 31|31]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 38,5<sup>s</sup> | −56° 59′ 11″ | 13,9 |- | [[NGC 32|32]] | | [[Asterism]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +18° 47′ | 14 |- | [[NGC 33|33]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +03° 40′ | 15 |- | 34 | ([[NGC 17]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 06,6<sup>s</sup> | −12° 06′ 26″ | 14,0 |- | [[NGC 35|35]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 10,5<sup>s</sup> | −12° 01′ 15″ | 14 |- | [[NGC 36|36]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +06° 23′ 21″ | 14,5 |- | [[NGC 37|37]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 22,7<sup>s</sup> | −56° 57′ 22″ | 13,7 |- | [[NGC 38|38]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 47,0<sup>s</sup> | −05° 35′ 09″ | 13,5 |- | [[NGC 39|39]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 19,0<sup>s</sup> | +31° 03′ 40″ | 14,4 |- | [[NGC 40|40]] | | [[Planetaarudu]] | [[Kefeus (tähtkuju)|Kefeus]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> 1<sup>s</sup> | +72° 31′ 19″ | 11,7 |- | [[NGC 41|41]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 48,0<sup>s</sup> | +22° 01′ 26″ | 14,6 |- | [[NGC 42|42]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 56,4<sup>s</sup> | +22° 05′ 60″ | 15,0 |- | [[NGC 43|43]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> 01,0<sup>s</sup> | +30° 54′ 55″ | 13,9 |- | [[NGC 44|44]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> | +31° 18′ | 14,6 |- | [[NGC 45|45]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 04,0<sup>s</sup> | −23° 10′ 51″ | 11,2 |- | [[NGC 46|46]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> | +05° 59′ | 11,8 |- | [[NGC 47|47]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 30,6<sup>s</sup> | −07° 10′ 03″ | 13 |- | [[NGC 48|48]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 02,3<sup>s</sup> | +48° 14′ 4″ | 15,0 |- | [[NGC 49|49]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +48° 14′ 47″ | 15,3 |- | [[NGC 50|50]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 44,7<sup>s</sup> | −07° 20′ 42″ | 12 |- | [[NGC 51|51]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 35,0<sup>s</sup> | +48° 15′ 20″ | 14,6 |- | [[NGC 52|52]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 40,3<sup>s</sup> | +18° 34′ 55″ | 14,6 |- | [[NGC 53|53]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 42,9<sup>s</sup> | −60° 19′ 39″ | 12,6 |- | [[NGC 54|54]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 07,7<sup>s</sup> | −07° 06′ 25″ | 14 |- | [[NGC 55|55]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 08,4<sup>s</sup> | −39° 13′ 13″ | 8,2 |- | 56 | | Teadmata | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> | +12° 27′ | − |- | [[NGC 57|57]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 31,0<sup>s</sup> | +17° 19′ 41″ | 13,7 |- | 58 | ([[NGC 47]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 30,6<sup>s</sup> | −07° 10′ 03″ | 13 |- | [[NGC 59|59]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 25,4<sup>s</sup> | −21° 26′ 42″ | 13,1 |- | [[NGC 60|60]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 58,3<sup>s</sup> | −00° 18′ 14″ | 15,4 |- | [[NGC 61|61]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 16<sup>m</sup> 24,2<sup>s</sup> | −06° 19′ 08″ | 15 |- | [[NGC 62|62]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 05,4<sup>s</sup> | −13° 29′ 15″ | 14 |- | [[NGC 63|63]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 45,6<sup>s</sup> | +11° 27′ 01″ | 12,6 |- | [[NGC 64|64]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 30,3<sup>s</sup> | −06° 49′ 29″ | 13,6 |- | [[NGC 65|65]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 58,6<sup>s</sup> | −22° 52′ 48″ | 13,9 |- | [[NGC 66|66]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 04,9<sup>s</sup> | −22° 56′ 11″ | 13,5 |- | [[NGC 67|67]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 14,9<sup>s</sup> | +30° 03′ 46″ | 15,7 |- | [[NGC 68|68]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 18,5<sup>s</sup> | +30° 04′ 17″ | 14,5 |- | [[NGC 69|69]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 20,5<sup>s</sup> | +30° 02′ 24″ | 15,7 |- | [[NGC 70|70]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 22,6<sup>s</sup> | +30° 04′ 46″ | 14,5 |- | [[NGC 71|71]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 23,6<sup>s</sup> | +30° 03′ 47″ | 14,8 |- | [[NGC 72|72]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 28,4<sup>s</sup> | +30° 02′ 26″ | 15,0 |- | [[NGC 73|73]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 39,0<sup>s</sup> | −15° 19′ 20″ | 13 |- | [[NGC 74|74]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 49,4<sup>s</sup> | +30° 03′ 42″ | 16 |- | [[NGC 75|75]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 26,4<sup>s</sup> | +06° 26′ 57″ | 14,8 |- | [[NGC 76|76]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 37,8<sup>s</sup> | +29° 56′ 2″ | 14 |- | [[NGC 77|77]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 20<sup>m</sup> 01,7<sup>s</sup> | −22° 31′ 56″ | 14,8 |- | [[NGC 78|78]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 20<sup>m</sup> 27,6<sup>s</sup> | +00° 49′ 60″ | 14,5 |- | [[NGC 79|79]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 02,9<sup>s</sup> | +22° 33′ 60″ | 14,9 |- | [[NGC 80|80]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h 21<sup>m</sup> 02,9<sup>s</sup> | +22° 21′ 24″ | 13,7 |- | [[NGC 81|81]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 13,2<sup>s</sup> | +22° 22′ 59″ | 17,7 |- | [[NGC 82|82]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 17,5<sup>s</sup> | +22° 27′ 37″ | 14,6 |- | [[NGC 83|83]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +22° 26′ 00″ | 14,2 |- | [[NGC 84|84]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 21,2<sup>s</sup> | +22° 35′ 35″ | 15,8 |- | [[NGC 85|85]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 25,5<sup>s</sup> | +22° 30′ 42″ | 15,7 |- | [[NGC 86|86]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 28,7<sup>s</sup> | +22° 33′ 23″ | 14,9 |- | [[NGC 87|87]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 14,0<sup>s</sup> | −48° 37′ 42″ | 14,5 |- | [[NGC 88|88]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 21,8<sup>s</sup> | −48° 38′ 25″ | 15,2 |- | [[NGC 89|89]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 24,4<sup>s</sup> | −48° 39′ 57″ | 14,6 |- | [[NGC 90|90]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 51,4<sup>s</sup> | +22° 24′ 00″ | 13,7 |- | [[NGC 91|91]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 51,7<sup>s</sup> | +22° 22′ 06″ | 14,4 |- | [[NGC 92|92]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 31,4<sup>s</sup> | −48° 37′ 28″ | 14,3 |- | [[NGC 93|93]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 03,4<sup>s</sup> | +22° 24′ 28″ | 14,7 |- | [[NGC 94|94]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 13,1<sup>s</sup> | +22° 28′ 44″ | 15,6 |- | [[NGC 95|95]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 13,7<sup>s</sup> | +10° 29′ 29″ | 13,4 |- | [[NGC 96|96]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 17,8<sup>s</sup> | +22° 32′ 48″ | 17 |- | [[NGC 97|97]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 30,1<sup>s</sup> | +29° 44′ 43″ | 13,5 |- | [[NGC 98|98]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 49,5<sup>s</sup> | −45° 16′ 09″ | 12,8 |- | [[NGC 99|99]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 23<sup>m</sup> 59,5<sup>s</sup> | +15° 46′ 14″ | 14,0 |- | [[NGC 100|100]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | +16° 29′ 10″ | 14,6 |- |} ==101–200== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 101|101]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 23<sup>m</sup> 54,6<sup>s</sup> | −32° 32′ 09″ | 12,8 |- | [[NGC 102|102]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 36,5<sup>s</sup> | −13° 57′ 22″ | 14 |- | [[NGC 103|103]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> | +61° 21′ | 10,3 |- | [[NGC 104|104]] | 47 Tucanae | [[Kerasparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 05,7<sup>s</sup> | −72° 04′ 53″ | 5,8 |- | [[NGC 105|105]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 16,9<sup>s</sup> | +12° 53′ 01″ | 14,1 |- | [[NGC 106|106]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 43,8<sup>s</sup> | −05° 08′ 55″ | 14,5 |- | [[NGC 107|107]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 42,1<sup>s</sup> | −08° 16′ 58″ | 15,7 |- | [[NGC 108|108]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 59,8<sup>s</sup> | +29° 12′ 42″ | 13,3 |- | [[NGC 109|109]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 14,7<sup>s</sup> | +21° 48′ 25″ | 15,0 |- | [[NGC 110|110]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> | +71° 24′ | 9,0 |- | 111 | | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> | −02° 38′ | |- | [[NGC 112|112]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 48,8<sup>s</sup> | +31° 42′ 12″ | 14,5 |- | [[NGC 113|113]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 54,6<sup>s</sup> | −02° 30′ 03″ | 13,5 |- | [[NGC 114|114]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 58,4<sup>s</sup> | −01° 47′ 10″ | 15,0 |- | [[NGC 115|115]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 46,6<sup>s</sup> | −33° 40′ 36″ | 14 |- | [[NGC 116|116]] | | Pole olemas | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 05,3<sup>s</sup> | −07° 40′ 05″ | 14.5 |- | [[NGC 117|117]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 10,9<sup>s</sup> | +01° 20′ 03″ | 15,5 |- | [[NGC 118|118]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 16,2<sup>s</sup> | −01° 46′ 48″ | 14,9 |- | [[NGC 119|119]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 57,5<sup>s</sup> | −56° 58′ 42″ | 13 |- | [[NGC 120|120]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 30,3<sup>s</sup> | −01° 30′ 49″ | 14,8 |- | [[NGC 121|121]] | | [[Kerasparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 49,0<sup>s</sup> | −71° 32′ 10″ | 11,2 |- | 122 | Pole olemas | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> | −01° 38′ | |- | 123 | Pole olemas | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> | −01° 36′ | |- | [[NGC 124|124]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 52,5<sup>s</sup> | −01° 48′ 38″ | 13,8 |- | [[NGC 125|125]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> 50,3<sup>s</sup> | +02° 50′ 19″ | 14,2 |- | [[NGC 126|126]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 08,1<sup>s</sup> | +02° 48′ 40″ | 14,5 |- | [[NGC 127|127]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 12,4<sup>s</sup> | +02° 52′ 22″ | 13,2 |- | [[NGC 128|128]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 15,1<sup>s</sup> | +02° 51′ 51″ | 13,2 |- | [[NGC 129|129]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> | +60° 13′ | 7,3 |- | [[NGC 130|130]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 18,0<sup>s</sup> | +02° 52′ 18″ | 15 |- | [[NGC 131|131]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 38.0<sup>s</sup> | −33° 15′ 38″ | 13,5 |- | [[NGC 132|132]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 10,7<sup>s</sup> | +02° 05′ 35″ | 13,8 |- | [[NGC 133|133]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 12<sup>s</sup> | +63° 22′ | 9,4 |- | [[NGC 134|134]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 21,5<sup>s</sup> | −33° 14′ 49″ | 11,0 |- | [[NGC 135|135]] | IC 26 | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 45,6<sup>s</sup> | −13° 20′ 17″ | |- | [[NGC 136|136]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 32<sup>m</sup> | +61° 32′ | |- | [[NGC 137|137]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 58,2<sup>s</sup> | +10° 12′ 29″ | 14,2 |- | [[NGC 138|138]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 59,4<sup>s</sup> | +05° 09′ 35″ | 14,8 |- | [[NGC 139|139]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 06,4<sup>s</sup> | +05° 04′ 43″ | 15,5 |- | [[NGC 140|140]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 20,6<sup>s</sup> | +30° 47′ 33″ | 14,2 |- | [[NGC 141|141]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 19,0<sup>s</sup> | +05° 10′ 52″ | 15,4 |- | [[NGC 142|142]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 07,9<sup>s</sup> | −22° 37′ 07″ | |- | [[NGC 143|143]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 15,5<sup>s</sup> | −22° 33′ 37″ | |- | [[NGC 144|144]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 20,7<sup>s</sup> | −22° 38′ 47″ | |- | [[NGC 145|145]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 45,0<sup>s</sup> | −05° 09′ 11″ | 12 |- | [[NGC 146|146]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> | +63° 18′ | 9,6 |- | [[NGC 147|147]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> 11,8<sup>s</sup> | +48° 30′ 25″ | 12,0 |- | [[NGC 148|148]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 15,6<sup>s</sup> | −31° 47′ 07″ | 13,1 |- | [[NGC 149|149]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> 50,4<sup>s</sup> | +30° 43′ 23″ | 15,0 |- | [[NGC 150|150]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 16,1<sup>s</sup> | −27° 48′ 16″ | 11,8 |- | [[NGC 151|151]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | −09° 42′ 19″ | 12,2 |- | [[NGC 152|152]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 32<sup>m</sup> 56,3<sup>s</sup> | −73° 06′ 57″ | 13,1 |- | 153 | [[NGC 151]] duplikaat | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | −09° 42′ 19″ | 12,2 |- | [[NGC 154|154]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 19,5<sup>s</sup> | −12° 39′ 23″ | 14 |- | [[NGC 155|155]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 40,1<sup>s</sup> | −10° 45′ 60″ | 13 |- | [[NGC 156|156]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> | −08° 21′ | |- | [[NGC 157|157]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 46,7<sup>s</sup> | −08° 23′ 48″ | 10 |- | [[NGC 158|158]] | | Võimalik [[kaksiktäht]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> | −08° 19′ | |- | [[NGC 159|159]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 35,5<sup>s</sup> | −55° 47′ 26″ | |- | [[NGC 160|160]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 04,1<sup>s</sup> | +23° 57′ 31″ | 13,7 |- | [[NGC 161|161]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 33,9<sup>s</sup> | −02° 50′ 55″ | 15 |- | [[NGC 162|162]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 58,0<sup>s</sup> | +24° 02′ 16″ | 16,0 |- | [[NGC 163|163]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 59,8<sup>s</sup> | −10° 07′ 18″ | 13 |- | [[NGC 164|164]] | | [[Galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 33,0<sup>s</sup> | +02° 44′ 58″ | 16 |- | [[NGC 165|165]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 28,7<sup>s</sup> | −10° 06′ 18″ | 13 |- | [[NGC 166|166]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 48,8<sup>s</sup> | −13° 36′ 40″ | 15 |- | [[NGC 167|167]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 23,0<sup>s</sup> | −23° 22′ 28″ | |- | [[NGC 168|168]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 38,6<sup>s</sup> | −22° 35′ 35″ | 14,9 |- | [[NGC 169|169]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 51,7<sup>s</sup> | +23° 59′ 28″ | 13,7 |- | [[NGC 170|170]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 45,9<sup>s</sup> | +01° 53′ 11″ | 15,5 |- | [[NGC 171|171]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 21,9<sup>s</sup> | −19° 56′ 12″ | 12 |- | [[NGC 172|172]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 13,5<sup>s</sup> | −22° 35′ 12″ | 14,7 |- | [[NGC 173|173]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 12,6<sup>s</sup> | +01° 56′ 31″ | 14,5 |- | [[NGC 174|174]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 58,8<sup>s</sup> | −29° 28′ 42″ | 13,5 |- | 175 | [[NGC 171]] duplikaat | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 21,9<sup>s</sup> | −19° 56′ 12″ | 12 |- | [[NGC 176|176]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 58,7<sup>s</sup> | −73° 09′ 57″ | 13,1 |- | [[NGC 177|177]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 34,3<sup>s</sup> | −22° 32′ 58″ | 14,2 |- | [[NGC 178|178]] | IC 39 | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 08,4<sup>s</sup> | −14° 10′ 17″ | 13,0 |- | [[NGC 179|179]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 46,3<sup>s</sup> | −17° 51′ 00″ | |- | [[NGC 180|180]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 57,8<sup>s</sup> | +08° 38′ 04″ | 14,3 |- | [[NGC 181|181]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 23,2<sup>s</sup> | +29° 28′ 22″ | 15,4 |- | [[NGC 182|182]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 12,5<sup>s</sup> | +02° 43′ 42″ | 13,8 |- | [[NGC 183|183]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 29,5<sup>s</sup> | +29° 30′ 40″ | 13,8 |- | [[NGC 184|184]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 35,8<sup>s</sup> | +29° 26′ 51″ | 15,5 |- | [[NGC 185|185]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 57,4<sup>s</sup> | +48° 20′ 14″ | 11,0 |- | [[NGC 186|186]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 25,3<sup>s</sup> | +03° 09′ 58″ | 14,8 |- | [[NGC 187|187]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 30,4<sup>s</sup> | −14° 39′ 17″ | 13 |- | [[NGC 188|188]] | | [[Hajusparv]] | [[Kefeus]] | 00<sup>h</sup> 48<sup>m</sup> 26<sup>s</sup> | +85° 15′ | 8,9 |- | [[NGC 189|189]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 40<sup>m</sup> | +61° 04′ | 9,1 |- | [[NGC 190|190]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 54,8<sup>s</sup> | +07° 03′ 45″ | 15,1 |- | [[NGC 191|191]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 59,3<sup>s</sup> | −09° 00′ 09″ | 12 |- | [[NGC 192|192]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 13,5<sup>s</sup> | +00° 51′ 49″ | 13,9 |- | [[NGC 193|193]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,7<sup>s</sup> | +03° 19′ 53″ | 13,2 |- | [[NGC 194|194]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,5<sup>s</sup> | +03° 02′ 14″ | 13,9 |- | [[NGC 195|195]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 35,8<sup>s</sup> | −09° 11′ 40″ | 14 |- | [[NGC 196|196]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 17,9<sup>s</sup> | +00° 54′ 45″ | 14,2 |- | [[NGC 197|197]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,9<sup>s</sup> | +00° 53′ 30″ | 14,2 |- | [[NGC 198|198]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 23,1<sup>s</sup> | +02° 47′ 51″ | 14,1 |- | [[NGC 199|199]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 33,3<sup>s</sup> | +03° 08′ 19″ | 15,0 |- | [[NGC 200|200]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 34,9<sup>s</sup> | +02° 53′ 14″ | 14,0 |- |} ==201–300== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 201|201]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 34,9<sup>s</sup> | +00° 51′ 35″ | 14,7 |- | [[NGC 202|202]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 40,0<sup>s</sup> | +03° 32′ 10″ | 15,5 |- | [[NGC 203|203]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 39,5<sup>s</sup> | +03° 26′ 34″ | 14,5 |- | [[NGC 204|204]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 44,3<sup>s</sup> | +03° 17′ 58″ | 14,6 |- | [[NGC 205|205]] | Messier 110 | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 40<sup>m</sup> 22,0<sup>s</sup> | +41° 41′ 07″ | 9,4 |- | [[NGC 206|206]] | | [[Täheparv]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|40|33.8}} | {{DEC|+40|44|22}} | |- | [[NGC 207|207]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|39|40.8}} | {{DEC|−14|14|15}} | 14,8 |- | [[NGC 208|208]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|40|17.6}} | {{DEC|+02|45|22}} | 15,5 |- | [[NGC 209|209]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|39|03.6}} | {{DEC|−18|36|30}} | 14,0 |- | [[NGC 210|210]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|40|35.1}} | {{DEC|−13|52|26}} | 11 |- | 211 | [[NGC 203]] duplikaat | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|39|39.5}} | {{DEC|+03|26|34}} | 14,5 |- | [[NGC 212|212]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|40|13.3}} | {{DEC|−56|09|11}} | |- | [[NGC 213|213]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|41|10.1}} | {{DEC|+16|28|08}} | 14,8 |- | [[NGC 214|214]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|41|27.9}} | {{DEC|+25|30|01}} | 13,0 |- | [[NGC 215|215]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|40|48.9}} | {{DEC|−56|12|51}} | |- | [[NGC 216|216]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|41|26.5}} | {{DEC|−21|02|43}} | 13,6 |- | [[NGC 217|217]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|41|33.8}} | {{DEC|−10|01|19}} | 13 |- | [[NGC 218|218]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|41|44.7}} | {{DEC|+36|21|34}} | 15,5 |- | [[NGC 219|219]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|11.3}} | {{DEC|+00|54|16}} | 15,6 |- | [[NGC 220|220]] | (asub [[Väike Magalhãesi Pilv|Väikeses Magalhãesi Pilves]]) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|40|30.5}} | {{DEC|−73|24|10}} | 14,6 |- | [[NGC 221|221]] | Messier 32 | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|41.9}} | {{DEC|+40|51|57}} | 9,2 |- | [[NGC 222|222]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|40|44.1}} | {{DEC|−73|23|00}} | 12,8 |- | [[NGC 223|223]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|15.9}} | {{DEC|+00|50|44}} | 14,5 |- | [[NGC 224|224]] | Messier 31<br/>Andromeeda galaktika | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|44.3}} | {{DEC|+41|16|09}} | 4,3 |- | [[NGC 225|225]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|44}} | {{DEC|+61|47}} | 7,4 |- | [[NGC 226|226]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|54.3}} | {{DEC|+32|34|49}} | 14,4 |- | [[NGC 227|227]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|37.0}} | {{DEC|−01|31|44}} | 13,4 |- | [[NGC 228|228]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|54.5}} | {{DEC|+23|30|12}} | 14,9 |- | [[NGC 229|229]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|43|04.7}} | {{DEC|+23|30|33}} | 14,7 |- | [[NGC 230|230]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|27.1}} | {{DEC|−23|37|45}} | |- | [[NGC 231|231]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|41|06.2}} | {{DEC|−73|21|07}} | 13,1 |- | [[NGC 232|232]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|45.6}} | {{DEC|−23|33|39}} | 14,4 |- | [[NGC 233|233]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|43|36.8}} | {{DEC|+30|35|12}} | 13,8 |- | [[NGC 234|234]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|43|32.4}} | {{DEC|+14|20|33}} | 13,5 |- | [[NGC 235|235]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|52.5}} | {{DEC|−23|32|28}} | 14 |- | [[NGC 236|236]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|43|27.6}} | {{DEC|+02|57|28}} | 14,5 |- | [[NGC 237|237]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|43|27.9}} | {{DEC|−00|07|32}} | 13,6 |- | [[NGC 238|238]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|43|25.8}} | {{DEC|−50|10|58}} | 13,1 |- | [[NGC 239|239]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|44|37.5}} | {{DEC|−03|45|34}} | 14 |- | [[NGC 240|240]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|45|02.0}} | {{DEC|+06|06|47}} | 14,8 |- | [[NGC 241|241]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|43|32.7}} | {{DEC|−73|26|25}} | |- | [[NGC 242|242]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|43|37.6}} | {{DEC|−73|26|38}} | 12,1 |- | [[NGC 243|243]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|46|00.7}} | {{DEC|+29|57|34}} | 14,6 |- | [[NGC 244|244]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|45|46.5}} | {{DEC|−15|35|51}} | 13 |- | [[NGC 245|245]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|46|05.6}} | {{DEC|−01|43|24}} | 12,9 |- | [[NGC 246|246]] | | [[Planetaarudu]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|03.3}} | {{DEC|−11|52|19}} | 11,4 |- | [[NGC 247|247]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|08.6}} | {{DEC|−20|45|38}} | 9,6 |- | [[NGC 248|248]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|46|19.6}} | {{DEC|−73|23|21}} | |- | [[NGC 249|249]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|45|10.9}} | {{DEC|−73|04|17}} | |- | [[NGC 250|250]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|47|16.1}} | {{DEC|+07|54|36}} | 14,9 |- | [[NGC 251|251]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|47|54.0}} | {{DEC|+19|35|48}} | 14,6 |- | [[NGC 252|252]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|01.5}} | {{DEC|+27|37|29}} | 13,5 |- | [[NGC 253|253]] | Kujuri galaktika | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|47|33.1}} | {{DEC|−25|17|18}} | 8,0 |- | [[NGC 254|254]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|47|27.5}} | {{DEC|−31|25|19}} | 12,7 |- | [[NGC 255|255]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|47.2}} | {{DEC|−11|28|05}} | 11 |- | [[NGC 256|256]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|45|54.3}} | {{DEC|−73|30|24}} | 12,8 |- | [[NGC 257|257]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|48|01.6}} | {{DEC|+08|17|48}} | 13,7 |- | [[NGC 258|258]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|12.8}} | {{DEC|+27|39|26}} | 15 |- | [[NGC 259|259]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|48|03.3}} | {{DEC|−02|46|34}} | 12,5 |- | [[NGC 260|260]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|34.9}} | {{DEC|+27|41|30}} | 14,3 |- | [[NGC 261|261]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|46|33.0}} | {{DEC|−73|05|55}} | |- | [[NGC 262|262]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|47.1}} | {{DEC|+31|57|25}} | 15,0 |- | [[NGC 263|263]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|48|48.4}} | {{DEC|−13|06|28}} | 14 |- | [[NGC 264|264]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|48|21.1}} | {{DEC|−38|14|05}} | 14,9 |- | [[NGC 265|265]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|47|11.6}} | {{DEC|−73|28|38}} | 12,5 |- | [[NGC 266|266]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|49|48.0}} | {{DEC|+32|16|39}} | 12,6 |- | [[NGC 267|267]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|48|37.6}} | {{DEC|−73|18|59}} | |- | [[NGC 268|268]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|09.4}} | {{DEC|−05|11|37}} | 12,5 |- | [[NGC 269|269]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|48|21.2}} | {{DEC|−73|31|49}} | 13,0 |- | [[NGC 270|270]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|32.4}} | {{DEC|−08|39|05}} | 13 |- | [[NGC 271|271]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|41.9}} | {{DEC|−01|54|37}} | 13,2 |- | [[NGC 272|272]] | | [[Hajusparv]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|51}} | {{DEC|+35|50}} | |- | [[NGC 273|273]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|48.5}} | {{DEC|−06|53|08}} | 13 |- | [[NGC 274|274]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|01.9}} | {{DEC|−07|03|26}} | 13 |- | [[NGC 275|275]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|04.4}} | {{DEC|−07|03|56}} | 13 |- | [[NGC 276|276]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|52|06.4}} | {{DEC|−22|40|50}} | 15,7 |- | [[NGC 277|277]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|17.2}} | {{DEC|−08|35|48}} | 13 |- | [[NGC 278|278]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|52|04.4}} | {{DEC|+47|33|01}} | 10,5 |- | [[NGC 279|279]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|52|09.0}} | {{DEC|−02|13|07}} | 14,0 |- | [[NGC 280|280]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|52|30.3}} | {{DEC|+24|21|04}} | 14,6 |- | [[NGC 281|281]] | | [[Difuusne udukogu]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|52|25.1}} | {{DEC|+56|33|54}} | 7,3 |- | [[NGC 282|282]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|52|42.2}} | {{DEC|+30|38|21}} | 14,7 |- | [[NGC 283|283]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|13.2}} | {{DEC|−13|09|50}} | 14 |- | [[NGC 284|284]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54}} | {{DEC|−13|09}} | 15 |- | [[NGC 285|285]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|29.8}} | {{DEC|−13|09|39}} | 14,9 |- | [[NGC 286|286]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|30.4}} | {{DEC|−13|06|46}} | 14 |- | [[NGC 287|287]] | | [[Galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|53|28.3}} | {{DEC|+32|28|56}} | 14,8 |- | [[NGC 288|288]] | | [[Kerasparv]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|52|45.3}} | {{DEC|−26|34|43}} | 10 |- | [[NGC 289|289]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|52|41.7}} | {{DEC|−31|12|28}} | 11,6 |- | [[NGC 290|290]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|51|14.1}} | {{DEC|−73|09|42}} | 12,1 |- | [[NGC 291|291]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|29.8}} | {{DEC|−08|46|04}} | 14 |- | [[NGC 292|292]] | Väike Magalhãesi Pilv | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|52|38.0}} | {{DEC|−72|48|01}} | 2,8 |- | [[NGC 293|293]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54|16.0}} | {{DEC|−07|14|09}} | 14 |- | [[NGC 294|294]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|53|05.6}} | {{DEC|−73|22|49}} | 12,7 |- | 295 | | Teadmata | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|55|07.7}} | {{DEC|+31|32|32}} | 13,5 |- | [[NGC 296|296]] | vahel peetud ka [[NGC 295]]-ks | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|55|21.7}} | {{DEC|+31|40|37}} | 15,4 |- | [[NGC 297|297]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54|58.9}} | {{DEC|−07|20|58.8}} | 17,3 |- | [[NGC 298|298]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|55|02.3}} | {{DEC|−07|19|57}} | 13,5 |- | [[NGC 299|299]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|53|24.7}} | {{DEC|−72|11|48}} | 12,1 |- | [[NGC 300|300]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|54|53.5}} | {{DEC|−37|40|59}} | 8,7 |- |} ==201-300== {{Viited}} l5v5b36khl6exyuodz030b81ei11415 6175903 6175902 2022-08-09T15:55:52Z Kuuskinen 33651 /* Ehitus */ wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> ==Hubble== ===Päis=== '''Hubble'i kosmoseteleskoop''' (sageli ka '''HST''' või lihtsalt '''Hubble''') on kosmoseteleskoop, mis viidi [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] 1990. aastal on on endiselt töös. See on üks suurimaid kosmoseteleskoope ning seda peetakse oluliseks uurimisseadmeks teadusele ja suhtluses avalikkusega. Hubble'i vaatlusobjektid valib välja Kosmoseteleskoobi Teadusinstituut, mis töötleb ka vaatlustulemusi. Teleskoobi igapäevast tööd juhib [[Goddardi kosmosekeskus]]. Teleskoop on nimetatud Ameerika Ühendriikide astronoomi [[Edwin Hubble]]'i auks. Hubble'i kosmoseteleskoop on varustatud peegliga, mille diameeter on 2,4 meetrit ning viis selle teadusseadet vaatlevad kosmost [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguse]], [[nähtav valgus|nähtava valguse]] ja [[lähiinfrapuna]] lainealas. Kuna Hubble paikneb väljaspool [[Maa]] atmosfääri, on sel võimalik pildistada kõrgema resolutsiooniga fotosid, mille taustavalgus on nõrgem kui maapealsetel teleskoopidel. Hubble'i kosmoseteleskoop on pildistanud mitmed detailseimad fotod süvakosmosest ning mitmed selle vaatlused on viinud läbimurreteni [[astrofüüsika]]s, näiteks [[Universum]]i paisumise kiiruse tuvastamiseni. Kosmoseteleskoobi idee avaldati esmalt [[1923]]. aastal. Hubble'i rahastas ja ehitas 1970. aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kosmoseagentuur [[NASA]] ning projekti panustas ka [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Kosmoseteleskoop pidi esmalt kosmosesse minema [[1983]]. aastal, kuid projekti aeglustasid mitmed tehnilised probleemid, probleemid rahastusega ja [[1986]]. aastal toimunud [[Challengeri katastroof]]. Hubble jõudis kosmosesse [[1990]]. aastal, kuid kohe tekkis probleem selle peapeegliga, mida oli ehituse ajal valesti lihvitud. Probleemi parandas [[1993]]. aastal toimunud teenindusmissioon [[STS-61]]. Hubble on ainus kosmoseteleskoop, mis on projekteeritud selliselt, et seda saavad hooldada [[Astronaut|astronaudid]]. Kosmoseteleskoopi on külastanud viis teenindusmissiooni, mis on teleskoopi parandanud, uuendanud ja vanu süsteeme asendanud. Viimane teenindusmissioon külastas kosmoseteleskoopi [[2009]]. aastal. === Ajalugu === ====Ettepannekud ja eelkäijad==== [[1923]]. aastal avaldas Saksa füüsik [[Hermann Oberth]] raamatu ''Die Rakete zu den Planetenräumen'' ("Rakett planeediruumi"), milles ta mainis kuidas oleks võimalik viia teleskoop Maa orbiidile, kasutades selleks raketti. [[1946]]. aastal kirjeldas Ameerika Ühendriikide astronoom [[Lyman Spitzer]] kosmoseteleskoobi kaht peamist eelist maapealsete teleskoopide suhtes. Esiteks piiraks [[Nurklahutus|nurkeraldusvõimet]] (väikseim eraldusvõime, mille juures objekte saab selgelt eristada) pigem ainult difraktsioon, mitte atmosfääri turbulents, mis põhjustab tähtede vilkumist. Teiseks saaks kosmoseteleskoobiga jälgida infrapuna- ja ultraviolettvalgust, mida [[Maa atmosfäär]] tugevalt neelab. Spitzer pühendas suure osa oma karjäärist kosmoseteleskoobi väljatöötamisele. [[1962]] esitas [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] raporti, mis soovitas ehitada kosmoseteleskoobi ning [[1965]]. aastal määrati Spitzer juhtima komiteed, mille ülesandeks oli kirjeldada suure kosmoseteleskoobi teaduslikud eesmärgid. Kosmoseteleskoobi arendusse andis olulise panuse ka Ameerika Ühendriikide astronoom [[Nancy Roman]]. Roman andis mitmeid avalikke loenguid, milles kirjeldas kosmoseteleskoobi suurt teaduslikku väärtust ning kui NASA alustas kosmoseteleskoobi planeerimist, liitus ta projektiga. Kosmosepõhise astronoomiaga alustati väga väikeses mahus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[Päike]]se esimene ultraviolettspekter saadi [[1946]]. aastal ja NASA saatis [[1962]]. aastal orbiidile [[Orbiting Solar Observatory]] (OSO), et saada UV-, [[Röntgenkiirgus|röntgen-]] ja [[gammakiirgus]]e spektreid. 1962. aastal saatis [[Suurbritannia]] orbiidile [[Ariel 1]], mis uuris Päikest ning NASA saatis orbiidile kosmoseteleskoobi [[Orbiting Astronomical Observatory]], mis töötas ainult kolm päeva. [[1968]] - [[1972]] vaatles ultraviolettkiirguse lainealas tähti ja [[galaktika]]id [[Orbiting Astronomical Observatory 2]] (OAO-2), mis töötas neli korda kauem kui algselt planeeritud. OSO ja OAO missioonid näitasid, et kosmoseteleskoopidel võib astronoomiale olla oluline mõju. 1968. aastal töötas NASA välja plaanid kosmoseteleskoobi jaoks, mille peegli diameeter oli 3 m. Plaan sai nimeks Suur Kosmoseteleskoop (LST) ja selle start oli kavandatud [[1979]]. aastaks. LST pidi olema astronautide abil hooldatav ning [[Space Shuttle'i programm]] näitas, et seda võimaldav tehnoloogia oli peagi saadaval. ===Rahastus=== OAO programmi jätkuv edu tõttu hakkasid paljud astronoomid arvama, et Suur Kosmoseteleskoop (LST) peaks olema suurem eesmärk. [[1970]]. aastal asutas NASA kaks komiteed, millest ühe eesmärgiks oli planeerida kosmoseteleskoobi tehniline pool ning teise eesmärgiks oli määrata kindlaks selle teaduslikud eesmärgid. Pärast komiteede loomist taotles NASA Kongressilt raha projektile, mis oli palju kulukam kui ükskõik milline teine maapealne teleskoop. Kongressis kaheldi projektis ning sellele eraldati soovitust vähem raha. [[1974]]. aastal loobuti täielikult projekti rahastamisest. [[1977]]. aastal taotles NASA peadirektor [[James Fletcher]] Kongressilt viit miljonit dollarit, et projektiga jätkata. NASA abidirektor kosmoseteaduse alal, [[Noel Hinners]], tühistas täielikult projekti rahastamise, lootes et see ärgitab teadusringkondi võitlema täieliku rahastamise eest. Poliitiline trikk töötas ning vastuseks Hubble'i NASA eelarvest väljajätmisele koordineerisid astronoomid omavahel üleriigilise lobitöö, mille tulemusel andis Senat projektile pool soovitud rahastusest. Rahastusprobleemide tõttu vähendati projekti mahtu ning peapeegli diameetrit vähendati planeeritud kolmelt meetrilt 2,4 meetrini. Testkosmoseteleskoobist loobuti ning rahastusprobleemide leevendamiseks asuti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) koostööd tegema. ESA toetas projekti rahaliselt, tarnis mitmed esimese põlvkonna mõõteseadmed ja [[päikesepaneel]]id ja lähetas Ameerika Ühendriikidesse oma töötajaid. [[1983]]. aastal nimetati kosmoseteleskoop [[Edwin Hubble]]'i auks, kes kinnitas 20. sajandi ühe olulisima teadusliku avastuse, [[Universumi paisumine|Universumi paisumise]], kehtivuse. ===Ehitus=== Kosmoseteleskoobi ehitus jagati ära mitmete asutuste vahel. [[Marshalli Kosmosekeskus]] sai ülesandeks kosmoseteleskoobi planeerimise ja ehitamise ja [[Goddardi kosmosekeskus]] vastutas teadusseadmete ja maapealse juhtimiskeskuse eest. Marshalli Kosmosekeskus andis peapeegli ehitamise optikafirmale Perkin-Elmer ja optilise toru ehituse Fine Guidance Sensorile. [[Lockheed]] sai ülesandeks ehitada kosmoseaparaat, mille sisse teleskoop paigutatakse. == NGC == See on nimekiri tähelepanuväärsetest [[galaktika]]test. [[Kohalik Galaktikarühm|Kohalikus Galaktikarühmas]] asub 51 galaktikat ja [[Kohalik Täheparv|Kohalikus Täheparves]] asub umbes 100 000 galaktikat. [[Metagalaktika]]s asub umbes 100 kuni 200 miljardit galaktikat. Galaktikatele nime andmises pole kokku lepitud ühtset korda ning tavaliselt antakse galaktikale nimi juba enne, kui on kindlaks määratud, kas avastatud objekt on galaktika või mitte. Tihti antakse galaktikale nimi selle [[Taevakoordinaatide süsteem|taevakoordinaatide]] ja selle avastanud projekti järgi ([[Hubble Ultra-Deep Field|HUDF]], [[Sloan Digital Sky Survey|SDSS]], 3C, CFHQS, [[New General Catalogue|NGC/IC]] jne.). ==NGC objektid== See on loend New General Catalogue'i objektidest vahemikus 1 kuni 1000. Kataloog koosneb peamiselt täheparvedest, udukogudest ja galaktikatest. Kataloogi teisi objekte saab vaadata lehekülje [[NGC objektide loend]] alamlehtedel. Tähtkujude informatsioon on võetud New General Cataloguest, kasutades VizieR Service'it. Väikese Magalhãesi Pilve kuuluvad objektid ja galaktikate nimed on võetud NASA/IPACi Extragalactic Database'ist kui pole öeldud teisiti. Muud andmed on võetud SIMBADi Astronoomia Andmebaasist. ==1–100== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 1|1]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 15,8<sup>s</sup> | +27° 42′ 29″ | 13,65 |- | [[NGC 2|2]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 17,1<sup>s</sup> | +27° 40′ 42″ | 14,96 |- | [[NGC 3|3]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 16,8<sup>s</sup> | +08° 18′ 06″ | 14,2 |- | [[NGC 4|4]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 24,4<sup>s</sup> | +08° 22′ 26″ | 16,8 |- | [[NGC 5|5]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 07<sup>m</sup> 48,9<sup>s</sup> | +35° 21′ 44″ | 14,33 |- | 6 | (NGC 20 duplikaat) | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 32,7<sup>s</sup> | +33° 18′ 31″ | 14,04 |- | [[NGC 7|7]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 20,9<sup>s</sup> | −29° 54′ 54″ | 13,47 |- | [[NGC 8|8]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 45,3<sup>s</sup> | +23° 50′ 20″ | 15,2/16,5 |- | [[NGC 9|9]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 54,7<sup>s</sup> | +23° 49′ 02″ | 14,5 |- | [[NGC 10|10]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 34,5<sup>s</sup> | −33° 51′ 31″ | 13 |- | [[NGC 11|11]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 42,5<sup>s</sup> | +37° 26′ 52″ | 14,5 |- | [[NGC 12|12]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 44,8<sup>s</sup> | +04° 36′ 45″ | 14,5 |- | [[NGC 13|13]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 47,8<sup>s</sup> | +33° 25′ 58″ | 14.2 |- | [[NGC 14|14]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 08<sup>m</sup> 46,4<sup>s</sup> | +15° 48′ 59″ | 13,3 |- | [[NGC 15|15]] | | [[Ring galaxy]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 2,5<sup>s</sup> | +21° 37′ 27″ | 14,9 |- | [[NGC 16|16]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 04,3<sup>s</sup> | +27° 43′ 45″ | 13,0 |- | [[NGC 17|17]] | Ka NGC 34 | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 06,60<sup>s</sup> | −12° 06′ 26″ | 14,0 |- | [[NGC 18|18]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 23,1<sup>s</sup> | +27° 43′ 55″ | 14,0 |- | [[NGC 19|19]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 40,9<sup>s</sup> | +32° 58′ 59″ | 14,0 |- | [[NGC 20|20]] | Ka NGC 6 | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 32,8<sup>s</sup> | +33° 18′ 31″ | 14,5 |- | [[NGC 21|21]] | Ka NGC 29 | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 41<sup>s</sup> | +32° 58′ 57″ | 13,9 |- | [[NGC 22|22]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 48,3<sup>s</sup> | +27° 49′ 56″ | 14,9 |- | [[NGC 23|23]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 53,4<sup>s</sup> | +25° 55′ 27″ | 12,5 |- | [[NGC 24|24]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 09<sup>m</sup> 56,5<sup>s</sup> | −24° 57′ 48″ | 12,1 |- | [[NGC 25|25]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 0,8<sup>s</sup> | −57° 01′ 07″ | 15,5 |- | [[NGC 26|26]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 26,1<sup>s</sup> | +25° 49′ 55″ | 13,9 |- | [[NGC 27|27]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 32,8<sup>s</sup> | +28° 59′ 47″ | 14,5 |- | [[NGC 28|28]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 25,1<sup>s</sup> | −56° 59′ 23″ | 13,8 |- | 29 | ([[NGC 21]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 47,1<sup>s</sup> | +33° 21′ 09″ | 14,5 |- | [[NGC 30|30]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +21° 57′ | 14,8/15 |- | [[NGC 31|31]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 10<sup>m</sup> 38,5<sup>s</sup> | −56° 59′ 11″ | 13,9 |- | [[NGC 32|32]] | | [[Asterism]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +18° 47′ | 14 |- | [[NGC 33|33]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> | +03° 40′ | 15 |- | 34 | ([[NGC 17]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 06,6<sup>s</sup> | −12° 06′ 26″ | 14,0 |- | [[NGC 35|35]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 10,5<sup>s</sup> | −12° 01′ 15″ | 14 |- | [[NGC 36|36]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +06° 23′ 21″ | 14,5 |- | [[NGC 37|37]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 22,7<sup>s</sup> | −56° 57′ 22″ | 13,7 |- | [[NGC 38|38]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 11<sup>m</sup> 47,0<sup>s</sup> | −05° 35′ 09″ | 13,5 |- | [[NGC 39|39]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 19,0<sup>s</sup> | +31° 03′ 40″ | 14,4 |- | [[NGC 40|40]] | | [[Planetaarudu]] | [[Kefeus (tähtkuju)|Kefeus]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> 1<sup>s</sup> | +72° 31′ 19″ | 11,7 |- | [[NGC 41|41]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 48,0<sup>s</sup> | +22° 01′ 26″ | 14,6 |- | [[NGC 42|42]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 12<sup>m</sup> 56,4<sup>s</sup> | +22° 05′ 60″ | 15,0 |- | [[NGC 43|43]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> 01,0<sup>s</sup> | +30° 54′ 55″ | 13,9 |- | [[NGC 44|44]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 13<sup>m</sup> | +31° 18′ | 14,6 |- | [[NGC 45|45]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 04,0<sup>s</sup> | −23° 10′ 51″ | 11,2 |- | [[NGC 46|46]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> | +05° 59′ | 11,8 |- | [[NGC 47|47]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 30,6<sup>s</sup> | −07° 10′ 03″ | 13 |- | [[NGC 48|48]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 02,3<sup>s</sup> | +48° 14′ 4″ | 15,0 |- | [[NGC 49|49]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +48° 14′ 47″ | 15,3 |- | [[NGC 50|50]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 44,7<sup>s</sup> | −07° 20′ 42″ | 12 |- | [[NGC 51|51]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 35,0<sup>s</sup> | +48° 15′ 20″ | 14,6 |- | [[NGC 52|52]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Pegasus (tähtkuju)|Pegasus]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 40,3<sup>s</sup> | +18° 34′ 55″ | 14,6 |- | [[NGC 53|53]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 42,9<sup>s</sup> | −60° 19′ 39″ | 12,6 |- | [[NGC 54|54]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 07,7<sup>s</sup> | −07° 06′ 25″ | 14 |- | [[NGC 55|55]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 08,4<sup>s</sup> | −39° 13′ 13″ | 8,2 |- | 56 | | Teadmata | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> | +12° 27′ | − |- | [[NGC 57|57]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 31,0<sup>s</sup> | +17° 19′ 41″ | 13,7 |- | 58 | ([[NGC 47]] duplikaat) | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 14<sup>m</sup> 30,6<sup>s</sup> | −07° 10′ 03″ | 13 |- | [[NGC 59|59]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 25,4<sup>s</sup> | −21° 26′ 42″ | 13,1 |- | [[NGC 60|60]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 15<sup>m</sup> 58,3<sup>s</sup> | −00° 18′ 14″ | 15,4 |- | [[NGC 61|61]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 16<sup>m</sup> 24,2<sup>s</sup> | −06° 19′ 08″ | 15 |- | [[NGC 62|62]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 05,4<sup>s</sup> | −13° 29′ 15″ | 14 |- | [[NGC 63|63]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 45,6<sup>s</sup> | +11° 27′ 01″ | 12,6 |- | [[NGC 64|64]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 17<sup>m</sup> 30,3<sup>s</sup> | −06° 49′ 29″ | 13,6 |- | [[NGC 65|65]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 58,6<sup>s</sup> | −22° 52′ 48″ | 13,9 |- | [[NGC 66|66]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 04,9<sup>s</sup> | −22° 56′ 11″ | 13,5 |- | [[NGC 67|67]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 14,9<sup>s</sup> | +30° 03′ 46″ | 15,7 |- | [[NGC 68|68]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 18,5<sup>s</sup> | +30° 04′ 17″ | 14,5 |- | [[NGC 69|69]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 20,5<sup>s</sup> | +30° 02′ 24″ | 15,7 |- | [[NGC 70|70]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 22,6<sup>s</sup> | +30° 04′ 46″ | 14,5 |- | [[NGC 71|71]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 23,6<sup>s</sup> | +30° 03′ 47″ | 14,8 |- | [[NGC 72|72]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 28,4<sup>s</sup> | +30° 02′ 26″ | 15,0 |- | [[NGC 73|73]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 39,0<sup>s</sup> | −15° 19′ 20″ | 13 |- | [[NGC 74|74]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 18<sup>m</sup> 49,4<sup>s</sup> | +30° 03′ 42″ | 16 |- | [[NGC 75|75]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 26,4<sup>s</sup> | +06° 26′ 57″ | 14,8 |- | [[NGC 76|76]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 19<sup>m</sup> 37,8<sup>s</sup> | +29° 56′ 2″ | 14 |- | [[NGC 77|77]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 20<sup>m</sup> 01,7<sup>s</sup> | −22° 31′ 56″ | 14,8 |- | [[NGC 78|78]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 20<sup>m</sup> 27,6<sup>s</sup> | +00° 49′ 60″ | 14,5 |- | [[NGC 79|79]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 02,9<sup>s</sup> | +22° 33′ 60″ | 14,9 |- | [[NGC 80|80]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h 21<sup>m</sup> 02,9<sup>s</sup> | +22° 21′ 24″ | 13,7 |- | [[NGC 81|81]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 13,2<sup>s</sup> | +22° 22′ 59″ | 17,7 |- | [[NGC 82|82]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 17,5<sup>s</sup> | +22° 27′ 37″ | 14,6 |- | [[NGC 83|83]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 22,5<sup>s</sup> | +22° 26′ 00″ | 14,2 |- | [[NGC 84|84]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 21,2<sup>s</sup> | +22° 35′ 35″ | 15,8 |- | [[NGC 85|85]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 25,5<sup>s</sup> | +22° 30′ 42″ | 15,7 |- | [[NGC 86|86]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 28,7<sup>s</sup> | +22° 33′ 23″ | 14,9 |- | [[NGC 87|87]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 14,0<sup>s</sup> | −48° 37′ 42″ | 14,5 |- | [[NGC 88|88]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 21,8<sup>s</sup> | −48° 38′ 25″ | 15,2 |- | [[NGC 89|89]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 24,4<sup>s</sup> | −48° 39′ 57″ | 14,6 |- | [[NGC 90|90]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 51,4<sup>s</sup> | +22° 24′ 00″ | 13,7 |- | [[NGC 91|91]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 51,7<sup>s</sup> | +22° 22′ 06″ | 14,4 |- | [[NGC 92|92]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 21<sup>m</sup> 31,4<sup>s</sup> | −48° 37′ 28″ | 14,3 |- | [[NGC 93|93]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 03,4<sup>s</sup> | +22° 24′ 28″ | 14,7 |- | [[NGC 94|94]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 13,1<sup>s</sup> | +22° 28′ 44″ | 15,6 |- | [[NGC 95|95]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 13,7<sup>s</sup> | +10° 29′ 29″ | 13,4 |- | [[NGC 96|96]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 17,8<sup>s</sup> | +22° 32′ 48″ | 17 |- | [[NGC 97|97]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 30,1<sup>s</sup> | +29° 44′ 43″ | 13,5 |- | [[NGC 98|98]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 22<sup>m</sup> 49,5<sup>s</sup> | −45° 16′ 09″ | 12,8 |- | [[NGC 99|99]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 23<sup>m</sup> 59,5<sup>s</sup> | +15° 46′ 14″ | 14,0 |- | [[NGC 100|100]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | +16° 29′ 10″ | 14,6 |- |} ==101–200== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 101|101]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 23<sup>m</sup> 54,6<sup>s</sup> | −32° 32′ 09″ | 12,8 |- | [[NGC 102|102]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 36,5<sup>s</sup> | −13° 57′ 22″ | 14 |- | [[NGC 103|103]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> | +61° 21′ | 10,3 |- | [[NGC 104|104]] | 47 Tucanae | [[Kerasparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 05,7<sup>s</sup> | −72° 04′ 53″ | 5,8 |- | [[NGC 105|105]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 16,9<sup>s</sup> | +12° 53′ 01″ | 14,1 |- | [[NGC 106|106]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 24<sup>m</sup> 43,8<sup>s</sup> | −05° 08′ 55″ | 14,5 |- | [[NGC 107|107]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 42,1<sup>s</sup> | −08° 16′ 58″ | 15,7 |- | [[NGC 108|108]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 25<sup>m</sup> 59,8<sup>s</sup> | +29° 12′ 42″ | 13,3 |- | [[NGC 109|109]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 14,7<sup>s</sup> | +21° 48′ 25″ | 15,0 |- | [[NGC 110|110]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> | +71° 24′ | 9,0 |- | 111 | | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> | −02° 38′ | |- | [[NGC 112|112]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 48,8<sup>s</sup> | +31° 42′ 12″ | 14,5 |- | [[NGC 113|113]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 54,6<sup>s</sup> | −02° 30′ 03″ | 13,5 |- | [[NGC 114|114]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 58,4<sup>s</sup> | −01° 47′ 10″ | 15,0 |- | [[NGC 115|115]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 46,6<sup>s</sup> | −33° 40′ 36″ | 14 |- | [[NGC 116|116]] | | Pole olemas | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 05,3<sup>s</sup> | −07° 40′ 05″ | 14.5 |- | [[NGC 117|117]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 10,9<sup>s</sup> | +01° 20′ 03″ | 15,5 |- | [[NGC 118|118]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 16,2<sup>s</sup> | −01° 46′ 48″ | 14,9 |- | [[NGC 119|119]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 57,5<sup>s</sup> | −56° 58′ 42″ | 13 |- | [[NGC 120|120]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 30,3<sup>s</sup> | −01° 30′ 49″ | 14,8 |- | [[NGC 121|121]] | | [[Kerasparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 26<sup>m</sup> 49,0<sup>s</sup> | −71° 32′ 10″ | 11,2 |- | 122 | Pole olemas | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> | −01° 38′ | |- | 123 | Pole olemas | Teadmata | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> | −01° 36′ | |- | [[NGC 124|124]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 27<sup>m</sup> 52,5<sup>s</sup> | −01° 48′ 38″ | 13,8 |- | [[NGC 125|125]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 28<sup>m</sup> 50,3<sup>s</sup> | +02° 50′ 19″ | 14,2 |- | [[NGC 126|126]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 08,1<sup>s</sup> | +02° 48′ 40″ | 14,5 |- | [[NGC 127|127]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 12,4<sup>s</sup> | +02° 52′ 22″ | 13,2 |- | [[NGC 128|128]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 15,1<sup>s</sup> | +02° 51′ 51″ | 13,2 |- | [[NGC 129|129]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> | +60° 13′ | 7,3 |- | [[NGC 130|130]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 18,0<sup>s</sup> | +02° 52′ 18″ | 15 |- | [[NGC 131|131]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 29<sup>m</sup> 38.0<sup>s</sup> | −33° 15′ 38″ | 13,5 |- | [[NGC 132|132]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 10,7<sup>s</sup> | +02° 05′ 35″ | 13,8 |- | [[NGC 133|133]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 12<sup>s</sup> | +63° 22′ | 9,4 |- | [[NGC 134|134]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 21,5<sup>s</sup> | −33° 14′ 49″ | 11,0 |- | [[NGC 135|135]] | IC 26 | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 45,6<sup>s</sup> | −13° 20′ 17″ | |- | [[NGC 136|136]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 32<sup>m</sup> | +61° 32′ | |- | [[NGC 137|137]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 58,2<sup>s</sup> | +10° 12′ 29″ | 14,2 |- | [[NGC 138|138]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 30<sup>m</sup> 59,4<sup>s</sup> | +05° 09′ 35″ | 14,8 |- | [[NGC 139|139]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 06,4<sup>s</sup> | +05° 04′ 43″ | 15,5 |- | [[NGC 140|140]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 20,6<sup>s</sup> | +30° 47′ 33″ | 14,2 |- | [[NGC 141|141]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 19,0<sup>s</sup> | +05° 10′ 52″ | 15,4 |- | [[NGC 142|142]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 07,9<sup>s</sup> | −22° 37′ 07″ | |- | [[NGC 143|143]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 15,5<sup>s</sup> | −22° 33′ 37″ | |- | [[NGC 144|144]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 20,7<sup>s</sup> | −22° 38′ 47″ | |- | [[NGC 145|145]] | | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 31<sup>m</sup> 45,0<sup>s</sup> | −05° 09′ 11″ | 12 |- | [[NGC 146|146]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> | +63° 18′ | 9,6 |- | [[NGC 147|147]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> 11,8<sup>s</sup> | +48° 30′ 25″ | 12,0 |- | [[NGC 148|148]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 15,6<sup>s</sup> | −31° 47′ 07″ | 13,1 |- | [[NGC 149|149]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 33<sup>m</sup> 50,4<sup>s</sup> | +30° 43′ 23″ | 15,0 |- | [[NGC 150|150]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 16,1<sup>s</sup> | −27° 48′ 16″ | 11,8 |- | [[NGC 151|151]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | −09° 42′ 19″ | 12,2 |- | [[NGC 152|152]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 32<sup>m</sup> 56,3<sup>s</sup> | −73° 06′ 57″ | 13,1 |- | 153 | [[NGC 151]] duplikaat | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 02,8<sup>s</sup> | −09° 42′ 19″ | 12,2 |- | [[NGC 154|154]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 19,5<sup>s</sup> | −12° 39′ 23″ | 14 |- | [[NGC 155|155]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 40,1<sup>s</sup> | −10° 45′ 60″ | 13 |- | [[NGC 156|156]] | | [[Kaksiktäht]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> | −08° 21′ | |- | [[NGC 157|157]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 46,7<sup>s</sup> | −08° 23′ 48″ | 10 |- | [[NGC 158|158]] | | Võimalik [[kaksiktäht]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> | −08° 19′ | |- | [[NGC 159|159]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | 00<sup>h</sup> 34<sup>m</sup> 35,5<sup>s</sup> | −55° 47′ 26″ | |- | [[NGC 160|160]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 04,1<sup>s</sup> | +23° 57′ 31″ | 13,7 |- | [[NGC 161|161]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 33,9<sup>s</sup> | −02° 50′ 55″ | 15 |- | [[NGC 162|162]] | | [[Täht (astronoomia)|Täht]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 58,0<sup>s</sup> | +24° 02′ 16″ | 16,0 |- | [[NGC 163|163]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 59,8<sup>s</sup> | −10° 07′ 18″ | 13 |- | [[NGC 164|164]] | | [[Galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 33,0<sup>s</sup> | +02° 44′ 58″ | 16 |- | [[NGC 165|165]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 28,7<sup>s</sup> | −10° 06′ 18″ | 13 |- | [[NGC 166|166]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 48,8<sup>s</sup> | −13° 36′ 40″ | 15 |- | [[NGC 167|167]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 23,0<sup>s</sup> | −23° 22′ 28″ | |- | [[NGC 168|168]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 38,6<sup>s</sup> | −22° 35′ 35″ | 14,9 |- | [[NGC 169|169]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 51,7<sup>s</sup> | +23° 59′ 28″ | 13,7 |- | [[NGC 170|170]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 45,9<sup>s</sup> | +01° 53′ 11″ | 15,5 |- | [[NGC 171|171]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 21,9<sup>s</sup> | −19° 56′ 12″ | 12 |- | [[NGC 172|172]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 13,5<sup>s</sup> | −22° 35′ 12″ | 14,7 |- | [[NGC 173|173]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 12,6<sup>s</sup> | +01° 56′ 31″ | 14,5 |- | [[NGC 174|174]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | 00<sup>h</sup> 36<sup>m</sup> 58,8<sup>s</sup> | −29° 28′ 42″ | 13,5 |- | 175 | [[NGC 171]] duplikaat | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 21,9<sup>s</sup> | −19° 56′ 12″ | 12 |- | [[NGC 176|176]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | 00<sup>h</sup> 35<sup>m</sup> 58,7<sup>s</sup> | −73° 09′ 57″ | 13,1 |- | [[NGC 177|177]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 34,3<sup>s</sup> | −22° 32′ 58″ | 14,2 |- | [[NGC 178|178]] | IC 39 | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 08,4<sup>s</sup> | −14° 10′ 17″ | 13,0 |- | [[NGC 179|179]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 46,3<sup>s</sup> | −17° 51′ 00″ | |- | [[NGC 180|180]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 37<sup>m</sup> 57,8<sup>s</sup> | +08° 38′ 04″ | 14,3 |- | [[NGC 181|181]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 23,2<sup>s</sup> | +29° 28′ 22″ | 15,4 |- | [[NGC 182|182]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 12,5<sup>s</sup> | +02° 43′ 42″ | 13,8 |- | [[NGC 183|183]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 29,5<sup>s</sup> | +29° 30′ 40″ | 13,8 |- | [[NGC 184|184]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 35,8<sup>s</sup> | +29° 26′ 51″ | 15,5 |- | [[NGC 185|185]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 57,4<sup>s</sup> | +48° 20′ 14″ | 11,0 |- | [[NGC 186|186]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 25,3<sup>s</sup> | +03° 09′ 58″ | 14,8 |- | [[NGC 187|187]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 30,4<sup>s</sup> | −14° 39′ 17″ | 13 |- | [[NGC 188|188]] | | [[Hajusparv]] | [[Kefeus]] | 00<sup>h</sup> 48<sup>m</sup> 26<sup>s</sup> | +85° 15′ | 8,9 |- | [[NGC 189|189]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | 00<sup>h</sup> 40<sup>m</sup> | +61° 04′ | 9,1 |- | [[NGC 190|190]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 54,8<sup>s</sup> | +07° 03′ 45″ | 15,1 |- | [[NGC 191|191]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 38<sup>m</sup> 59,3<sup>s</sup> | −09° 00′ 09″ | 12 |- | [[NGC 192|192]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 13,5<sup>s</sup> | +00° 51′ 49″ | 13,9 |- | [[NGC 193|193]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,7<sup>s</sup> | +03° 19′ 53″ | 13,2 |- | [[NGC 194|194]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,5<sup>s</sup> | +03° 02′ 14″ | 13,9 |- | [[NGC 195|195]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 35,8<sup>s</sup> | −09° 11′ 40″ | 14 |- | [[NGC 196|196]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 17,9<sup>s</sup> | +00° 54′ 45″ | 14,2 |- | [[NGC 197|197]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 18,9<sup>s</sup> | +00° 53′ 30″ | 14,2 |- | [[NGC 198|198]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 23,1<sup>s</sup> | +02° 47′ 51″ | 14,1 |- | [[NGC 199|199]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 33,3<sup>s</sup> | +03° 08′ 19″ | 15,0 |- | [[NGC 200|200]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 34,9<sup>s</sup> | +02° 53′ 14″ | 14,0 |- |} ==201–300== {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | NGC number ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | Teised nimed ! style="background-color:#edf3fe; width: 20%;" | Tüüp ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Tähtkuju]] ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Otsetõus]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 15%;" | [[Kääne (astronoomia)|Kääne]] ([[J2000]]) ! style="background-color:#edf3fe; width: 10%;" | [[Näiv tähesuurus]] |- | [[NGC 201|201]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 34,9<sup>s</sup> | +00° 51′ 35″ | 14,7 |- | [[NGC 202|202]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 40,0<sup>s</sup> | +03° 32′ 10″ | 15,5 |- | [[NGC 203|203]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 39,5<sup>s</sup> | +03° 26′ 34″ | 14,5 |- | [[NGC 204|204]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | 00<sup>h</sup> 39<sup>m</sup> 44,3<sup>s</sup> | +03° 17′ 58″ | 14,6 |- | [[NGC 205|205]] | Messier 110 | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | 00<sup>h</sup> 40<sup>m</sup> 22,0<sup>s</sup> | +41° 41′ 07″ | 9,4 |- | [[NGC 206|206]] | | [[Täheparv]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|40|33.8}} | {{DEC|+40|44|22}} | |- | [[NGC 207|207]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|39|40.8}} | {{DEC|−14|14|15}} | 14,8 |- | [[NGC 208|208]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|40|17.6}} | {{DEC|+02|45|22}} | 15,5 |- | [[NGC 209|209]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|39|03.6}} | {{DEC|−18|36|30}} | 14,0 |- | [[NGC 210|210]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|40|35.1}} | {{DEC|−13|52|26}} | 11 |- | 211 | [[NGC 203]] duplikaat | [[Läätsgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|39|39.5}} | {{DEC|+03|26|34}} | 14,5 |- | [[NGC 212|212]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|40|13.3}} | {{DEC|−56|09|11}} | |- | [[NGC 213|213]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|41|10.1}} | {{DEC|+16|28|08}} | 14,8 |- | [[NGC 214|214]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|41|27.9}} | {{DEC|+25|30|01}} | 13,0 |- | [[NGC 215|215]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|40|48.9}} | {{DEC|−56|12|51}} | |- | [[NGC 216|216]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|41|26.5}} | {{DEC|−21|02|43}} | 13,6 |- | [[NGC 217|217]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|41|33.8}} | {{DEC|−10|01|19}} | 13 |- | [[NGC 218|218]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|41|44.7}} | {{DEC|+36|21|34}} | 15,5 |- | [[NGC 219|219]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|11.3}} | {{DEC|+00|54|16}} | 15,6 |- | [[NGC 220|220]] | (asub [[Väike Magalhãesi Pilv|Väikeses Magalhãesi Pilves]]) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|40|30.5}} | {{DEC|−73|24|10}} | 14,6 |- | [[NGC 221|221]] | Messier 32 | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|41.9}} | {{DEC|+40|51|57}} | 9,2 |- | [[NGC 222|222]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|40|44.1}} | {{DEC|−73|23|00}} | 12,8 |- | [[NGC 223|223]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|15.9}} | {{DEC|+00|50|44}} | 14,5 |- | [[NGC 224|224]] | Messier 31<br/>Andromeeda galaktika | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|44.3}} | {{DEC|+41|16|09}} | 4,3 |- | [[NGC 225|225]] | | [[Hajusparv]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|44}} | {{DEC|+61|47}} | 7,4 |- | [[NGC 226|226]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|54.3}} | {{DEC|+32|34|49}} | 14,4 |- | [[NGC 227|227]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|37.0}} | {{DEC|−01|31|44}} | 13,4 |- | [[NGC 228|228]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|42|54.5}} | {{DEC|+23|30|12}} | 14,9 |- | [[NGC 229|229]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|43|04.7}} | {{DEC|+23|30|33}} | 14,7 |- | [[NGC 230|230]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|27.1}} | {{DEC|−23|37|45}} | |- | [[NGC 231|231]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|41|06.2}} | {{DEC|−73|21|07}} | 13,1 |- | [[NGC 232|232]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|45.6}} | {{DEC|−23|33|39}} | 14,4 |- | [[NGC 233|233]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|43|36.8}} | {{DEC|+30|35|12}} | 13,8 |- | [[NGC 234|234]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|43|32.4}} | {{DEC|+14|20|33}} | 13,5 |- | [[NGC 235|235]] | | [[Üksteist mõjutavad galaktikad]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|42|52.5}} | {{DEC|−23|32|28}} | 14 |- | [[NGC 236|236]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|43|27.6}} | {{DEC|+02|57|28}} | 14,5 |- | [[NGC 237|237]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|43|27.9}} | {{DEC|−00|07|32}} | 13,6 |- | [[NGC 238|238]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Fööniks (tähtkuju)|Fööniks]] | {{RA|00|43|25.8}} | {{DEC|−50|10|58}} | 13,1 |- | [[NGC 239|239]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|44|37.5}} | {{DEC|−03|45|34}} | 14 |- | [[NGC 240|240]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|45|02.0}} | {{DEC|+06|06|47}} | 14,8 |- | [[NGC 241|241]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|43|32.7}} | {{DEC|−73|26|25}} | |- | [[NGC 242|242]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|43|37.6}} | {{DEC|−73|26|38}} | 12,1 |- | [[NGC 243|243]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|46|00.7}} | {{DEC|+29|57|34}} | 14,6 |- | [[NGC 244|244]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|45|46.5}} | {{DEC|−15|35|51}} | 13 |- | [[NGC 245|245]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|46|05.6}} | {{DEC|−01|43|24}} | 12,9 |- | [[NGC 246|246]] | | [[Planetaarudu]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|03.3}} | {{DEC|−11|52|19}} | 11,4 |- | [[NGC 247|247]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|08.6}} | {{DEC|−20|45|38}} | 9,6 |- | [[NGC 248|248]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|46|19.6}} | {{DEC|−73|23|21}} | |- | [[NGC 249|249]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|45|10.9}} | {{DEC|−73|04|17}} | |- | [[NGC 250|250]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|47|16.1}} | {{DEC|+07|54|36}} | 14,9 |- | [[NGC 251|251]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|47|54.0}} | {{DEC|+19|35|48}} | 14,6 |- | [[NGC 252|252]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|01.5}} | {{DEC|+27|37|29}} | 13,5 |- | [[NGC 253|253]] | Kujuri galaktika | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|47|33.1}} | {{DEC|−25|17|18}} | 8,0 |- | [[NGC 254|254]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|47|27.5}} | {{DEC|−31|25|19}} | 12,7 |- | [[NGC 255|255]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|47|47.2}} | {{DEC|−11|28|05}} | 11 |- | [[NGC 256|256]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|45|54.3}} | {{DEC|−73|30|24}} | 12,8 |- | [[NGC 257|257]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|48|01.6}} | {{DEC|+08|17|48}} | 13,7 |- | [[NGC 258|258]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|12.8}} | {{DEC|+27|39|26}} | 15 |- | [[NGC 259|259]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|48|03.3}} | {{DEC|−02|46|34}} | 12,5 |- | [[NGC 260|260]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|34.9}} | {{DEC|+27|41|30}} | 14,3 |- | [[NGC 261|261]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|46|33.0}} | {{DEC|−73|05|55}} | |- | [[NGC 262|262]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|48|47.1}} | {{DEC|+31|57|25}} | 15,0 |- | [[NGC 263|263]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|48|48.4}} | {{DEC|−13|06|28}} | 14 |- | [[NGC 264|264]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|48|21.1}} | {{DEC|−38|14|05}} | 14,9 |- | [[NGC 265|265]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|47|11.6}} | {{DEC|−73|28|38}} | 12,5 |- | [[NGC 266|266]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|49|48.0}} | {{DEC|+32|16|39}} | 12,6 |- | [[NGC 267|267]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Difuusne udukogu]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|48|37.6}} | {{DEC|−73|18|59}} | |- | [[NGC 268|268]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|09.4}} | {{DEC|−05|11|37}} | 12,5 |- | [[NGC 269|269]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|48|21.2}} | {{DEC|−73|31|49}} | 13,0 |- | [[NGC 270|270]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|32.4}} | {{DEC|−08|39|05}} | 13 |- | [[NGC 271|271]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|41.9}} | {{DEC|−01|54|37}} | 13,2 |- | [[NGC 272|272]] | | [[Hajusparv]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|51}} | {{DEC|+35|50}} | |- | [[NGC 273|273]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|50|48.5}} | {{DEC|−06|53|08}} | 13 |- | [[NGC 274|274]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|01.9}} | {{DEC|−07|03|26}} | 13 |- | [[NGC 275|275]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|04.4}} | {{DEC|−07|03|56}} | 13 |- | [[NGC 276|276]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|52|06.4}} | {{DEC|−22|40|50}} | 15,7 |- | [[NGC 277|277]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|51|17.2}} | {{DEC|−08|35|48}} | 13 |- | [[NGC 278|278]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|52|04.4}} | {{DEC|+47|33|01}} | 10,5 |- | [[NGC 279|279]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|52|09.0}} | {{DEC|−02|13|07}} | 14,0 |- | [[NGC 280|280]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Andromeeda]] | {{RA|00|52|30.3}} | {{DEC|+24|21|04}} | 14,6 |- | [[NGC 281|281]] | | [[Difuusne udukogu]] | [[Kassiopeia]] | {{RA|00|52|25.1}} | {{DEC|+56|33|54}} | 7,3 |- | [[NGC 282|282]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|52|42.2}} | {{DEC|+30|38|21}} | 14,7 |- | [[NGC 283|283]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|13.2}} | {{DEC|−13|09|50}} | 14 |- | [[NGC 284|284]] | | [[Elliptiline galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54}} | {{DEC|−13|09}} | 15 |- | [[NGC 285|285]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|29.8}} | {{DEC|−13|09|39}} | 14,9 |- | [[NGC 286|286]] | | [[Läätsgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|30.4}} | {{DEC|−13|06|46}} | 14 |- | [[NGC 287|287]] | | [[Galaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|53|28.3}} | {{DEC|+32|28|56}} | 14,8 |- | [[NGC 288|288]] | | [[Kerasparv]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|52|45.3}} | {{DEC|−26|34|43}} | 10 |- | [[NGC 289|289]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|52|41.7}} | {{DEC|−31|12|28}} | 11,6 |- | [[NGC 290|290]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|51|14.1}} | {{DEC|−73|09|42}} | 12,1 |- | [[NGC 291|291]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|53|29.8}} | {{DEC|−08|46|04}} | 14 |- | [[NGC 292|292]] | Väike Magalhãesi Pilv | [[Ebaregulaarne galaktika]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|52|38.0}} | {{DEC|−72|48|01}} | 2,8 |- | [[NGC 293|293]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54|16.0}} | {{DEC|−07|14|09}} | 14 |- | [[NGC 294|294]] | (asub Väikeses Magalhãesi Pilves) | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|53|05.6}} | {{DEC|−73|22|49}} | 12,7 |- | 295 | | Teadmata | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|55|07.7}} | {{DEC|+31|32|32}} | 13,5 |- | [[NGC 296|296]] | vahel peetud ka [[NGC 295]]-ks | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]] | {{RA|00|55|21.7}} | {{DEC|+31|40|37}} | 15,4 |- | [[NGC 297|297]] | | [[Galaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|54|58.9}} | {{DEC|−07|20|58.8}} | 17,3 |- | [[NGC 298|298]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Vaal (tähtkuju)|Vaal]] | {{RA|00|55|02.3}} | {{DEC|−07|19|57}} | 13,5 |- | [[NGC 299|299]] | | [[Hajusparv]] | [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukan]] | {{RA|00|53|24.7}} | {{DEC|−72|11|48}} | 12,1 |- | [[NGC 300|300]] | | [[Spiraalgalaktika]] | [[Kujur (tähtkuju)|Kujur]] | {{RA|00|54|53.5}} | {{DEC|−37|40|59}} | 8,7 |- |} ==201-300== {{Viited}} dpaujiqsw0ip26mz19tnw73tshwzomu Georg Büchneri auhind 0 289726 6175861 5796218 2022-08-09T13:24:31Z Geher 4624 /* Kirjandusauhinna saanud (alates 1951) */ +2022 wikitext text/x-wiki '''Georg Büchneri auhind''' ([[saksa keel]]es ''Georg-Büchner-Preis'', ka ''Büchnerpreis'') on saksa keeleruumi tuntumaid kirjandusauhindu. See asutati 1923. aastal kirjanik [[Georg Büchner]]i mälestuseks. Algselt anti seda ainult [[Hessen]]ist pärit või sellega seotud inimestele, nii kujutavaile kunstnikele kui ka kirjanikele, aga ka näitlejaile ja lauljaile. Aastail 1933–1944 asendas Georg Büchneri auhinda [[Darmstadt]]i kultuuriauhind. 1951. aastal muutus auhind üldiseks kirjandusauhinnaks, mida annab välja igal aastal Saksa Keele ja Luule Akadeemia (''Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung''). Auhind antakse üle Darmstadtis. Auhinnasumma on aastatega kasvanud, 2011. aastast oli see 50 000 eurot. ==Auhinna saanud (1923–1950)== * 1923 – [[Adam Karrillon]] ja [[Arnold Ludwig Mendelssohn]] (helilooja) * 1924 – [[Alfred Bock]] ja [[Paul Thesing]] (maalikunstnik) * 1925 – [[Wilhelm Michel]] ja [[Rudolf Koch (kalligraaf)|Rudolf Koch]] (kalligraaf) * 1926 – [[Christian Heinrich Kleukens]] (trükkal) ja [[Wilhelm Petersen (helilooja)|Wilhelm Petersen]] (helilooja) * 1927 – [[Kasimir Edschmid]] ja [[Johannes Bischoff]] (laulja) * 1928 – [[Richard Hoelscher]] (maalikunstnik) ja [[Well Habicht]] (skulptor) * 1929 – [[Carl Zuckmayer]] ja [[Adam Antes]] (skulptor) * 1930 – [[Nikolaus Schwarzkopf]] ja [[Johannes Lippmann]] (maalikunstnik) * 1931 – [[Alexander Posch]] (maalikunstnik) ja [[Hans Simon]] (helilooja) * 1932 – [[Albert H. Rausch]] (pseudonüüm: Henry Benrath) ja [[Adolf Bode]] (maalikunstnik) * 1933–1944 – ''ei antud välja'' * 1945 – [[Hans Schiebelhuth]] (postuumselt) * 1946 – [[Fritz Usinger]] * 1947 – [[Anna Seghers]] * 1948 – [[Hermann Heiß]] (pseduonüüm: Georg Frauenfelder; helilooja) * 1949 – [[Carl Gunschmann]] (maalikunstnik) * 1950 – [[Elisabeth Langgässer]] (postuumselt) ==Kirjandusauhinna saanud (alates 1951)== * 1951 – [[Gottfried Benn]] * 1952 – ''ei antud välja'' * 1953 – [[Ernst Kreuder]] * 1954 – [[Martin Kessel]] * 1955 – [[Marie Luise Kaschnitz]] * 1956 – [[Karl Krolow]] * 1957 – [[Erich Kästner]] * 1958 – [[Max Frisch]] * 1959 – [[Günter Eich]] * 1960 – [[Paul Celan]] * 1961 – [[Hans Erich Nossack]] * 1962 – [[Wolfgang Koeppen]] * 1963 – [[Hans Magnus Enzensberger]] * 1964 – [[Ingeborg Bachmann]] * 1965 – [[Günter Grass]] * 1966 – [[Wolfgang Hildesheimer]] * 1967 – [[Heinrich Böll]] * 1968 – [[Golo Mann]] * 1969 – [[Helmut Heißenbüttel]] * 1970 – [[Thomas Bernhard]] * 1971 – [[Uwe Johnson]] * 1972 – [[Elias Canetti]] * 1973 – [[Peter Handke]] (andis auhinnaraha 1999 tagasi) * 1974 – [[Hermann Kesten]] * 1975 – [[Manès Sperber]] * 1976 – [[Heinz Piontek]] * 1977 – [[Reiner Kunze]] * 1978 – [[Hermann Lenz]] * 1979 – [[Ernst Meister]] (postuumselt) * 1980 – [[Christa Wolf]] * 1981 – [[Martin Walser]] * 1982 – [[Peter Weiss]] (postuumselt) * 1983 – [[Wolfdietrich Schnurre]] * 1984 – [[Ernst Jandl]] * 1985 – [[Heiner Müller]] * 1986 – [[Friedrich Dürrenmatt]] * 1987 – [[Erich Fried]] * 1988 – [[Albert Drach]] * 1989 – [[Botho Strauß]] * 1990 – [[Tankred Dorst]] * 1991 – [[Wolf Biermann]] * 1992 – [[George Tabori]] * 1993 – [[Peter Rühmkorf]] * 1994 – [[Adolf Muschg]] * 1995 – [[Durs Grünbein]] * 1996 – [[Sarah Kirsch]] * 1997 – [[H. C. Artmann]] * 1998 – [[Elfriede Jelinek]] * 1999 – [[Arnold Stadler]] * 2000 – [[Volker Braun]] * 2001 – [[Friederike Mayröcker]] * 2002 – [[Wolfgang Hilbig]] * 2003 – [[Alexander Kluge]] * 2004 – [[Wilhelm Genazino]] * 2005 – [[Brigitte Kronauer]] * 2006 – [[Oskar Pastior]] (postuumselt) * 2007 – [[Martin Mosebach]] * 2008 – [[Josef Winkler]] * 2009 – [[Walter Kappacher]] * 2010 – [[Reinhard Jirgl]] * 2011 – [[Friedrich Christian Delius]] * 2012 – [[Felicitas Hoppe]] * 2013 – [[Sibylle Lewitscharoff]] * 2014 – [[Jürgen Becker]] * 2015 – [[Rainald Goetz]] * 2016 – [[Marcel Beyer]] * 2017 – [[Jan Wagner]] * 2018 – [[Terézia Mora]] * 2019 – [[Lukas Bärfuss]] * 2020 – [[Elke Erb]] * 2021 – [[Clemens J. Setz]] * 2022 – [[Emine Sevgi Özdamar]] == Välislingid == * [http://www.deutscheakademie.de/preise_buechner.html Georg-Büchner-Preis] [[Kategooria:Kirjandusauhinnad]] mzd1fxqbr7jds1coop2igl4n5xmhmnm Peeter Paris (noorem) 0 292246 6175908 5475248 2022-08-09T16:29:09Z 85.253.189.36 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Peeter Paris''' noorem (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1953]] [[Tartu]]s) on Eesti füüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas aastal [[1971]] [[Tartu 1. keskkool]]i, [[1976]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i füüsikaosakonna, Ph.D. (füüsika, 1994, TÜ), väitekiri "Initiation of corona pulses". 1976–1988 TRÜ üldfüüsika kateedri insener, 1988−1989 TRÜ eksperimentaaltootmisbaasi juhataja, 1988–1993 kaugõppe aspirant, 1989–1993 TÜ rakendusoptika labori juhataja, 1993–2001 TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi teadur, 2002− sama instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli teadur.<ref name="ETBL" /> ==Uurimistöö== Uurimisvaldkonnad: [[gaaslahendus]]e füüsika, laserkiirguse mõju gaaslahendusele, [[plasmaspektroskoopia]], [[laserkiirgus]]e ja aine vahelised mõjud, [[kiudoptika|kiudoptilised]] seadmed, [[laserpuhastamine]], [[nanoosake]]ste genereerimine [[laserablatsioon]]il.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Üle 40 teadustrükise, õppevahendid.<ref name="ETBL" /> * On the formation of the negative corona (kaasautorid H. Korge, M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1993) 26 * The multiavalanche nature of streamer formation in inhomogeneous field (kaasautor M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1994) 27 * Study of Corona Discharge Aerosol with an Electrical Aerosol Spectrometer (kaasautorid A. Mirme, M. Laan). // J. Aerosol Sci. (1998) 29 * Negative Coronas: Low Current Mode – Pulse Mode Transition (kaasautor). // Czech. J. Phys. (1999) 49 * Measurement of intensity ratio of nitrogen bands as a function of field strength (kaasautorid M. Aints, M. Laan, F. Valk). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2004) 37 * Laser-Induced current in air gap at atmospheric pressure (kaasautorid M. Aints, M. Laan, T. Plank). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 * Intensity ratio of spectral bands of nitrogen as a measure of electric field strength in plasma (kaasautor). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 ==Liikmesus== *[[Eesti Füüsika Selts]] ==Isiklikku== Tema isa oli spordipedagoog [[Peeter Paris (vanem)|Peeter Paris]], ema [[Hilja-Liivia Paris]]. <ref name="ETBL" /> Tema poeg on [[Krister Paris]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125−126 ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ETBL|3|439−440}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paris, Peeter}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 53jui9e6twfhy5zxs0z43kpngk5clgo 6175909 6175908 2022-08-09T16:31:33Z 85.253.189.36 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki '''Peeter Paris''' noorem (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1953]] [[Tartu]]s) on Eesti füüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas aastal [[1971]] [[Tartu 1. keskkool]]i, [[1976]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i füüsikaosakonna, Ph.D. (füüsika, 1994, TÜ), väitekiri "Initiation of corona pulses". 1976–1988 oli Paris TRÜ üldfüüsika kateedri insener, 1988−1989 TRÜ eksperimentaaltootmisbaasi juhataja, 1988–1993 kaugõppe aspirant, 1989–1993 TÜ rakendusoptika labori juhataja, 1993–2001 TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi teadur, 2002−2021 sama instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli teadur ning aastast 2021 professor. <ref name="ETBL" /> ==Uurimistöö== Uurimisvaldkonnad: [[gaaslahendus]]e füüsika, laserkiirguse mõju gaaslahendusele, [[plasmaspektroskoopia]], [[laserkiirgus]]e ja aine vahelised mõjud, [[kiudoptika|kiudoptilised]] seadmed, [[laserpuhastamine]], [[nanoosake]]ste genereerimine [[laserablatsioon]]il.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Üle 40 teadustrükise, õppevahendid.<ref name="ETBL" /> * On the formation of the negative corona (kaasautorid H. Korge, M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1993) 26 * The multiavalanche nature of streamer formation in inhomogeneous field (kaasautor M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1994) 27 * Study of Corona Discharge Aerosol with an Electrical Aerosol Spectrometer (kaasautorid A. Mirme, M. Laan). // J. Aerosol Sci. (1998) 29 * Negative Coronas: Low Current Mode – Pulse Mode Transition (kaasautor). // Czech. J. Phys. (1999) 49 * Measurement of intensity ratio of nitrogen bands as a function of field strength (kaasautorid M. Aints, M. Laan, F. Valk). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2004) 37 * Laser-Induced current in air gap at atmospheric pressure (kaasautorid M. Aints, M. Laan, T. Plank). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 * Intensity ratio of spectral bands of nitrogen as a measure of electric field strength in plasma (kaasautor). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 ==Liikmesus== *[[Eesti Füüsika Selts]] ==Isiklikku== Tema isa oli spordipedagoog [[Peeter Paris (vanem)|Peeter Paris]], ema [[Hilja-Liivia Paris]]. <ref name="ETBL" /> Tema poeg on [[Krister Paris]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125−126 ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ETBL|3|439−440}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paris, Peeter}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] fn1j6jaerebj70xz9scvziniuw1zptx 6176027 6175909 2022-08-10T06:07:13Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Peeter Paris''' noorem (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1953]] [[Tartu]]s) on eesti füüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas aastal [[1971]] [[Tartu 1. keskkool]]i, [[1976]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i füüsikaosakonna, Ph.D. (füüsika, 1994, TÜ), väitekiri "Initiation of corona pulses". 1976–1988 oli Paris TRÜ üldfüüsika kateedri insener, 1988−1989 TRÜ eksperimentaaltootmisbaasi juhataja, 1988–1993 kaugõppe aspirant, 1989–1993 TÜ rakendusoptika labori juhataja, 1993–2001 TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi teadur, 2002−2021 sama instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli teadur ning aastast 2021 professor. <ref name="ETBL" /> ==Uurimistöö== Uurimisvaldkonnad: [[gaaslahendus]]e füüsika, laserkiirguse mõju gaaslahendusele, [[plasmaspektroskoopia]], [[laserkiirgus]]e ja aine vahelised mõjud, [[kiudoptika|kiudoptilised]] seadmed, [[laserpuhastamine]], [[nanoosake]]ste genereerimine [[laserablatsioon]]il.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Üle 40 teadustrükise, õppevahendid.<ref name="ETBL" /> * On the formation of the negative corona (kaasautorid H. Korge, M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1993) 26 * The multiavalanche nature of streamer formation in inhomogeneous field (kaasautor M. Laan). // J. Phys. D: Appl. Phys. (1994) 27 * Study of Corona Discharge Aerosol with an Electrical Aerosol Spectrometer (kaasautorid A. Mirme, M. Laan). // J. Aerosol Sci. (1998) 29 * Negative Coronas: Low Current Mode – Pulse Mode Transition (kaasautor). // Czech. J. Phys. (1999) 49 * Measurement of intensity ratio of nitrogen bands as a function of field strength (kaasautorid M. Aints, M. Laan, F. Valk). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2004) 37 * Laser-Induced current in air gap at atmospheric pressure (kaasautorid M. Aints, M. Laan, T. Plank). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 * Intensity ratio of spectral bands of nitrogen as a measure of electric field strength in plasma (kaasautor). // J. Phys. D: Appl. Phys. (2005) 38 ==Liikmesus== *[[Eesti Füüsika Selts]] ==Isiklikku== Tema isa oli spordipedagoog [[Peeter Paris (vanem)|Peeter Paris]], ema [[Hilja-Liivia Paris]]. <ref name="ETBL" /> Tema poeg on [[Krister Paris]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125−126 ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ETBL|3|439−440}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paris, Peeter}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] b6hedu1q38piagqs5h32skknmi12zwk Biograafiad (Ha) 0 300003 6176031 6165587 2022-08-10T06:11:59Z Velirand 67997 /* Hak */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} {{Sisukord paremale}} '''Biograafiad (Ha)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ha". ==Haa== *[[Bernhard Haab]], eesti kirjastustegelane (1908–1967) *[[Liis Haab]], eesti näitleja (1987–) *[[Eerik Haabjärv]], Eesti sõjaväelane (1916–1995) *[[Johan Haabma]], eesti ühiskonnategelane (1925–2009) *[[Ernst Haabpiht]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (1943–2008) *[[Epp Haabsaar]], eesti poliitik, kohtunik ja ikoonimaalija (1953–) *[[Raigo Haabu]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Raimund Haabvere]], eesti keeleteadlane, esperantist (1909–1989) *[[Hermann Haack]], saksa geograaf ja kartograaf (1872–1966) *[[Susan Haack]], inglise filosoof (1945–) *[[Anna Haag]], rootsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Kaido Haagen]], eesti fotograaf (1966–) *[[Tiit Haagma]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1954–) *[[Joel Haahtela]], soome kirjanik (1972–) *[[Alar Haak]], eesti laulja (1966–) *[[Arvi Haak]], eesti arheoloog (1978–) *[[Haakon (Norra kroonprints)|Haakon]], Norra troonipärija (1973–) *[[Haakon VII]], Norra kuningas (1872–1957) *[[Deb Haaland]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1960–) *[[Haam]], Noa poeg *[[Eenok Haamer]], eesti vaimulik (1935–) *[[Eerik Haamer]], eesti kunstnik (1908–1994) *[[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti kergejõustiklane (2001–) *[[Eugen Haamer]], eesti arhitekt ja ehitusinsener (1903–1968) *[[Harri Haamer]], eesti vaimulik ja skaudijuht (1906–1987) *[[Maarja Haamer]], eesti ooperilaulja (sopran) ja pedagoog (1938–) *[[Markus Haamer]], eesti vaimulik (1967–) *[[Naatan Haamer]], eesti kirikutegelane (1965–) *[[Valter Haamer]], eesti pedagoogikategelane ja kirjastaja (1929–) *[[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (1937–2015) *[[Pentti Haanpää]], soome kirjanik (1905–1955) *[[Henrik Haapala]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Ville Haapasalo]], soome näitleja (1972–) *[[Minna Haapkylä]], Soome näitleja (1973–) *[[Matti Haapoja]], soome sarimõrvar (1845–1895) *[[Geir Haarde]], Islandi poliitik (1951–) *[[Enn Haare]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Raul Haaristo]], eesti filminäitleja (1954–) *[[Iro Haarla]], soome pianist, harfist ja helilooja (1956–) *[[Annika Haas]], eesti fotograaf *[[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja (1992–) *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) *[[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (1937–) *[[Karl Haas]], Eesti sõjaväelane (surnud 1942) *[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]], endine Saksamaa jooksja (1931–) *[[Mario Haas]], Austria endine jalgpallur (1974–) *[[Mary Haas]], ameerika keeleteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Haas]], eesti maalikunstnik ja teatrikunstnik (1898–1982) *[[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja (1976–) *[[Arne Haasma]], eesti muusik *[[Juss Haasma]], eesti näitleja (1985–) *[[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja (1994–) *[[Hella Haasse]], hollandi kirjanik (1918–2011) *[[Tuula Haatainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Aksel Haav]], eesti füüsik (1928–) *[[Andrus Haav]], eesti viiuldaja (1969–) *[[Ruth Haav]], eesti viiuldaja (1971–) *[[Anna Haava]], eesti luuletaja (1864–1957) *[[Maire Haava]], eesti laulja (1962–) *[[Roman Haavamägi]], eesti kujur, maalikunstnik ja graafik (1891–1964) *[[Paul Haavaoks]], eesti kirjanik (1924–1983) *[[Ants Haavel]], eesti arst (1930–1999) *[[Hannes Haavel]], eesti kirurg *[[Maie-Ly Haavel]], eesti lastearst (1931–) *[[Mari Haavel]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Rein Haavel]], eesti elektroonikainsener (1944–) *[[Trygve Haavelmo]], norra majandusteadlane (1911–1999) *[[Paavo Haavikko]], soome luuletaja ja näitekirjanik (1931–2008) *[[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (1935–2022) *[[Pekka Haavisto]], Soome poliitik (1958–) *[[Kert Haavistu]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1980) *[[Mikk Haavistu]], eesti jalgpallur (1985–) ==Hab== *[[Eveli Habakuk]], eesti matkaja ja alpinist (1978–) *[[Lauri Habakuk]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Madis Habakuk]], eesti majandusteadlane (1938–2016) *[[Markus Habakukk]], eesti näitleja (1992–) *[[Leonid Habarov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Robert Habeck]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Harry Habel]], eesti purilendur ja lendur (1912–1980) *[[Fritz Haber]], saksa keemik (1868–1934) *[[Samu Haber]], soome muusik (1976–) *[[Christoph Haberland]], baltisaksa arhitekt (1750–1803) *[[Marijan Haberle]], Horvaatia arhitekt (1908–1979) *[[Harald Haberman]], eesti zooloog ja poliitik (1904–1986) *[[Henn Haberman]], eesti hüdrobioloog (1935–1991) *[[Eugen Habermann]], eesti arhitekt (1884–1944) *[[Karl Habermann]], eesti sõjaväelane (1899–1924) *[[Jürgen Habermas]], saksa filosoof (1929–) *[[Rebekka Habermas]], saksa ajaloolane (1959–) *[[Yāsir al-Ḩabīb]], šiiidi vaimulik (1979–) *[[Arnold Habicht]], Eesti vaimulik (1878–1964) *[[Ernst Habicht]], Patküla vallavanem (1873–1937) *[[Jarno Habicht]], eesti tervishoiuametnik ja rahvaterviseteadlane (1976–) *[[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija (1954–) *[[Külli Habicht]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2019) *[[Tamara Habicht]], eesti etnograaf (1918–2001) *[[Ülo Habicht]], eesti kujunduskunstnik (1923–1991) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg-Lothringen]], Austria ertshertsog (1802–1878) *[[Otto von Habsburg]], poliitik (1912–2011) *[[Regina von Habsburg]], Wettini dünastia liige (1925–2010) *[[Karl Habsburg-Lothringen]], poliitik (1961–) *[[Pierre Damien Habumuremyi]], Rwanda poliitik (1961–) *[[Juvénal Habyarimana]], Rwanda sõjaväelane ja poliitik (1937–1994) ==Hac== *[[Emil Hácha]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1872–1945) *[[Joe Hachem]], Liibanoni päritolu elukutseline Austraalia pokkerimängija (1966–) *[[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja (1989–) *[[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Georg Hackenschmidt]], eesti raskejõustiklane, filosoof ja kirjanik (1877–1968) *[[Carl Hacker]], eesti luuletaja Marie Underi esimene abikaasa (1878–1948) *[[Hedda Hacker]], eesti kunstnik (1905–1988) *[[Buddy Hackett]], USA näitleja (1924–2003) *[[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja (1980–) *[[Ian Hacking]], Kanada filosoof (1936–) *[[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–) *[[Antti Hackzell]], Soome poliitik (1881–1946) ==Had== *[[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja (1985–) *[[Oussama Haddadi]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]], Brasiilia arst ja poliitik (1817–1869) *[[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (1950–2016) *[[Andrei Hadanovitš]], valgevene luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Yahya Ould Hademine]], Mauritaania poliitik (1953–) *[[Chris Hadfield]], Kanada astronaut (1959–) *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni poliitik (1945–) *[[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell (1996–) *[[Vincent Hadleŭski]], valgevene katoliku preester, publitsist ja poliitik (1898–1942) *[[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser (76–138) *[[Hadrianus I]], paavst (suri 795) *[[Hadrianus II]], paavst (suri 872) *[[Hadrianus III]], paavst (suri 885) *[[Hadrianus IV]], paavst (suri 1159) *[[Hadrianus V]], paavst (suri 1276) *[[Hadrianus VI]], Rooma paavst (1459–1523) *[[Adis Hadžanović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (1958–2016) *[[Memnun Hadžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine poksija (1981–) *[[Raul Hadžimba]], Abhaasia poliitik (1958–) ==Hae== *[[Ernst Haeckel]], saksa bioloog, loodusteadlane, kunstnik, filosoof (1834–1919) *[[Yannick Haenel]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Siegfried Haenicke]], Saksamaa jalaväekindral (1878–1946) ==Haf== *[[Ḩāfez̧]], Pärsia luuletaja (1315–1390) *[[Sebastian Haffner]], publitsist (1907–1999) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)|Amīn al-Ḩāfiz̧]], Liibanoni poliitik (1926–2009) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik (1921–2009) *[[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija (1989–) *[[Ronny Hafsås]], Norra laske- ja murdmaasuusataja (1985–) *[[Khalifa Haftar]], Liibüa sõjaväelane, välimarssal ja feldmarssal (1943–) ==Hag== *[[Ragnhild Haga]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Helmut Hagar]], eesti etnoloog (1914–1991) *[[Paul-Toomas Hage]], eesti veemotosportlane ja sporditegelane ning ettevõtja (1946–2015) *[[Rawi Hage]], Kanada kirjanik ja fotograaf (1964–) *[[Chuck Hagel]], USA poliitik (1946–) *[[Johannes Hagel]], Tartu kullassepp *[[Pille Hagel]], endine eesti iluuisutaja, iluuisutamise treener ja praegune sisearhitekt (1953–) *[[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane (1927–) *[[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik (1952–2002) *[[Magnhild Hagelia]], Norra poliitik (1904–1996) *[[Boris Hagelin]], rootsi ärimees ja krüptograaf (1892–1983) *[[Carl Hagelin]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Emil Hagemann]], Eesti advokaat (1900–?) *[[August Matthias Hagen]], baltisasksa kunstnik (1794–1878) *[[Gottschalk Hagen]], Tallinna piiskop (suri 1513) *[[Johann August Hagen]], baltisaksa muusik (1786–1877) *[[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]], baltisaksa kunstnik (1824–1902) *[[Nina Hagen]], saksa laulja ja näitleja (1955–) *[[Stein Vegard Hagen]], Norra diplomaat (1944–2010) *[[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane (1912–1998) *[[Rune Hagestrand]], Norra poliitik (1964–) *[[Merle Haggard]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (1937–2016) *[[Henry Rider Haggard]], inglise kirjanik (1856–1925) *[[Erika Haggi]], eesti skulptor (1922–2009) *[[Ianis Hagi]], rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Carl Haglund]], Soome poliitik (1979–) *[[Linda Haglund]], rootsi kergejõustiklane (1956–2015) *[[Lucina Hagman]], soome poliitik ja pedagoog (1853–1946) *[[Paul Hagu]], eesti folklorist ja etnoloog (1946–) *[[Tyler Hague]], Ameerika Ühendriikide katselendur, õhuväelane ja astronaut (1975–) *[[Verner Hagus]], eesti balletitantsija (1909–1988) *[[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik (1953–) ==Hah== *[[Adolf Theodor Hahn]], Narva linnapea (1832–1914) *[[Carl Hugo Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti ja Saksamaa vaimulik (1886–1957) *[[Elieser Traugott Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1848–1939) *[[Gotthilft Traugott Hahn]], eesti vaimulik ja teoloog (1875–1919) *[[Herbert Hahn]], saksa õpetaja ja antroposoof (1890–1970) *[[Joe Hahn]], USA muusik (1977–) *[[Joseph Edmund Eduard von Hahn]], Kuressaare linnapea (1860–1942) *[[Kurt Hahn]], Saksa juudi pedagoog (1886–1974) *[[Otto Hahn]], saksa füüsik ja keemik (1879–1968) *[[Paul von Hahn]], Venemaa riigitegelane (1793–1862) *[[Reimar Hahn]], Liivi ordumeister (14. sajand) *[[Ülle Hahndorf]], eesti tšellist (1959–) *[[Samuel Hahnemann]], saksa arstiteadlane (1755–1843) *[[Jaan Haho]], eesti arst (1884–1947) *[[Kristjan Haho]], eesti advokaat (1877–1937) ==Hai== *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]], Mauritaania poliitik (1940–) *[[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur (1998–) *[[Jörg Haider]], Austria poliitik (1950–2008) *[[Alexander Haig]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (1924–2010) *[[Douglas Haig]], Suurbritannia sõjaväelane (1861–1928) *[[Toivo Haimi]], eesti sõudja (1949–) *[[Alfred Hain]], eesti agronoom (1907–1990) *[[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane (1941–2022) *[[Viktoria Hain]], eesti pedagoog ja tõlkija (1911–1986) *[[Georgi Haindrava]], Gruusia ühiskonna- ja poliitikategelane ning filmirežissöör (1956–) *[[Vaike Hainla]], eesti metsateadlane (1925–2012) *[[Johannes Hainsalu]], eesti põllumees (1894–1980) *[[Lehte Hainsalu]], eesti kirjanik (1938–) *[[Meelis Hainsoo]], eesti laulja (1972–) *[[Haile Selassie I]], Etioopia keiser (1892–1975) *[[Fljuza Hairullina]], baškiiri ühiskonnategelane Eestis (1960–) *[[Fred Haise]], USA astronaut (1933–) *[[Haitham ibn Tāriq]], Omaani sultan (1954–) *[[Šmuel Haitov]], ENSV teeneline arst (1909–1984) *[[Heimo Haitto]], soome ja ameerika viiulikunstnik ja lapstäht (1925–1999) ==Haj== *[[Haile Haja]], Etioopia maratonijooksja (1988–) *[[Péter Hajdú]], ungari keeleteadlane (1923–2002) *[[Jiří Hájek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat (1913–1993) *[[Tamás Hajnal]], ungari jalgpallur (1981–) *[[Alfréd Hajós]], Ungari ujuja (1878–1955) ==Hak== *[[Irina Hakamada]], Venemaa poliitik (1955–) *[[Shigeki Hakamada]], jaapani politoloog (1943–) *[[Svante Hakamäki]], Vabadussõjas osalenud Soome põllumees ja sõjaväelane (1900–1995) *[[Jani Hakanpää]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Per Olof Håkansson]], Rootsi poliitik (1941–2000) *[[Dietrich Hake]], Tartu piiskop (surnud 1498) *[[Emeko Hake]], Liivi ordu maamarssal 1330 *[[Otto Hake]], Tallinna linnusekomtuur 1483–1484 *[[Benedikt Gottlieb Haken]], Eesti vaimulik (1744–1810) *[[Hermann Haken]], saksa füüsik (1927–) *[[Elmi Hakk]], eesti pedagoog (1909–2002) *[[Teuvo Hakkarainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Vladimir Hakobjan]], armeenia maletaja (1971–) *[[Juha Hakola]], soome jalgpallur (1987–) *[[Håkon Herdebrei]], Norra kuningas (1147–1162) *[[Håkon V Magnusson]], Norra kuningas (1270–1319) *[[Håkon VI]], Norra kuningas (surnud 1380) *[[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1964–2022) *[[Veikko Hakulinen‎]], Soome suusataja (1925–2003) ==Hal== *[[Stephen Halaiko]], USA poksija (1908–2001) *[[Franz Halder]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1972) *[[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Leho Haldna]], eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane (1961–) *[[Jüri Haldre]], eesti arst (1896–1949) *[[Lemme Haldre]], eesti arst ja kunstnik (1955–) *[[Sulev Haldre]], eesti arst (1956–) *[[George Ellery Hale]], USA astronoom (1868–1938) *[[Simona Halep]], rumeenia tennisist (1991–) *[[Fromental Halévy]], saksa-prantsuse juudi päritolu Prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1799–1862) *[[Alex Haley]], USA kirjanik (1921–1992) *[[Bill Haley]], USA laulja (1925–1981) *[[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1972–) *[[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–) *[[Rob Halford]], Briti laulja (1951–) *[[Andrzej Halicki]], Poola poliitik (1961–) *[[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (1954–2020) *[[Aleksandr Halifman]], vene maletaja (1966–) *[[Pärtel Haliste]], eesti klassikaline filoloog (1890–1944) *[[Kristjan Haljak]], eesti luuletaja ja tõlkija (1990–) *[[Ants Haljamaa]], eesti tõlkija, toimetaja, korrektor ja kirjastaja (1941–) *[[Rein Haljand]], eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane (1945–) *[[Tõnu Haljand]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1945–1997) *[[Endel Haljasmaa]], Elva vallavanem (1903–1942) *[[Heiki Haljasorg]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1977–) *[[Ants Haljaste]], eesti füüsik (1943–) *[[Kaja Haljaste]], eesti ujumistreener (1966–) *[[Kristiina Halkola]], Soome näitleja, laulja ja poliitik (1945–) *[[Arch Hall juunior]], USA filminäitleja, muusik ja lendur (1943–) *[[Arch Hall seenior]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmiprodutsent (1908–1978) *[[Edward T. Hall]], USA antropoloog (1914–2009) *[[Granville Stanley Hall]], USA psühholoog ja kasvatusteadlane (1844–1924) *[[Joseph Hall]], inglise satiirik, moralist ja vaimulik (1574–1656) *[[Marie Boas Hall]], USA teadusajaloolane (1919–2009) *[[Michael C. Hall]], USA filminäitleja (1971–) *[[Stuart Hall]], Jamaica päritolu Briti kultuuriteoreetik ja sotsioloog (1932–2014) *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Uko Halla]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1966) *[[Jussi Halla-aho]], Soome poliitik (1971–) *[[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed (1969–) *[[Saul Hallap]], eesti tõstesportlane (1897–1941) *[[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (1928–2015) *[[Tiiu Hallap]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Valmen Hallap]], eesti keeleteadlane (1928–1987) *[[Jaakko Hallas]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Jana Hallas]], stilist ja laulutekstide autor (1969–) *[[Illar Hallaste]], Eesti vaimulik, poliitik ja ärimees (1959–2012) *[[Anna Hallberg]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Bengt Hallberg]], rootsi džässpianist ja helilooja (1932–2013) *[[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (1947–2015) *[[Enno Hallek]], eesti maalikunstnik (1931–) *[[Helmut Hallemaa]], Eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Lena Hallengren]], Rootsi poliitik (1973–) *[[Aivar Haller]], eesti koolitaja ja aktivist *[[Albert Magnus Haller]], Eesti vaimulik (1730–1798) *[[Anton Hermann Haller]], Eesti vaimulik (1833–1906) *[[Eduard Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1810–1864) *[[Elmar Haller]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1985) *[[Gustav Albert Haller]], Eesti vaimulik (1871–1947) *[[Heldur Haller]], eesti metsavend (1923–1947) *[[Jakob Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1763–1816) *[[Johann Friedrich Haller]], Eesti vaimulik (1696–1775) *[[Johannes Haller]], baltisaksa päritolu saksa ajaloolane (1865–1947) *[[Kristjan Haller]], eesti füüsik ja teadusjuht (1949–) *[[Rainis Haller]], eesti matemaatik (1975–) *[[Edmond Halley]], inglise füüsik, astronoom ja matemaatik (1656–1742) *[[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]], islandi maletaja (1992–) *[[Michael Halliday]], keeleteadlane ja semiootik (1925–2018) *[[Aare Hallik]], eesti suusatreener (1949–1987) *[[Arno Hallik]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur (1920–1978) *[[Arvi Hallik]], eesti näitleja (1941–2014) *[[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur (1976–) *[[Enn Hallik]], eesti spordiajakirjanik (1950–) *[[Felix Hallik]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Helger Hallik]], eesti maadleja (1972–) *[[Helmer Hallik]], eesti politsei- ja päästeametnik, politseimajor (1973–) *[[Johannes Hallik]], eesti kergejõustiklane (1913–1984) *[[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (1933–) *[[Konstantin Hallik]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja (1983–) *[[Maaja Hallik]], eesti näitleja (1989–) *[[Margus Hallik]], eesti orienteeruja ja kahevõistleja (1978–) *[[Martin Hallik]], eesti ajaloolane (1975–) *[[Osvald Hallik]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1964) *[[Raymond Hallik]], eesti sporditegelane (1928–2008) *[[Reinar Hallik]], eesti endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Sofia Hallik]], eesti ehtekunstnik, disainer ja ettevõtja (1991–) *[[Airi Hallik-Konnula]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Urmas Hallika]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Heiti Hallikma]], eesti orienteeruja (1970–) *[[Väino Hallikmägi]], Eesti poliitik (1953–) *[[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom (1908–1969) *[[Annika Hallin]], rootsi filminäitleja (1968–) *[[Oskar Halling]], eesti põllumees (1896–1949) *[[Haljand Hallismaa]], eesti sporditegelane (1931–2000) *[[Ehalill Halliste]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Herman Halliste]], eesti skulptor (1900–1973) *[[Geri Halliwell]], inglise poplaulja, riiete disainer ja näitlejanna (1972–) *[[Ernst Hallop]], eesti kunstnik (1908–1980) *[[Ben Halloran]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Ḫallušu-Inšušinak]], Elami kuningas (8.–7. sajand eKr) *[[Laila Halme]], soome laulja (1934–2021) *[[Tony Halme]], Soome raskejõustiklane ja poliitik (1963–2010) *[[Paul Halmos]], USA matemaatik (1916–2006) *[[Antero Halonen]], soome poksija (1938–2016) *[[Tarja Halonen]], Soome poliitik (1943–) *[[Paul Halpern]], ameerika füüsik ja teaduskirjanik (1961–) *[[Frans Hals]], Hollandi portreekunstnik (surnud 1666) *[[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Halt]], Liivi ordu meister *[[Bernhard Haltrik]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Stepan Halturin]], vene revolutsionäär ja terrorist (1857–1882) *[[Herman Haluštšenko]], Ukraina poliitik (1973–) *[[Sopho Halvaši]], gruusia laulja (1986–) *[[Halvdan Must]], Ida-Norra väikekuningas (9. sajand) *[[Johan Halvorsen]], norra helilooja, dirigent ja viiuldaja (1864–1935) *[[Kristin Halvorsen]], Norra poliitik (1960–) *[[Raja Halwani]], Liibanoni päritolu filosoof ==Ham== *[[Hàm Nghi]], Annami kuningas (1871–1943) *[[Jan Hamáček]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1872–1942) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini emiir ja kuningas (1950–) *[[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir *[[Shōji Hamada]], jaapani keraamik (1892–1978) *[[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (1930–2018) *[[Dietmar Hamann]] *[[Johann Georg Hamann]], saksa filosoof (1730–1788) *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani lauljatar ja näitleja (1978–) *[[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja (1975–) *[[Viktor Hambardzumjan]], armeenia astronoom ja füüsik (1908–1996) *[[Lubbert von Hambroich]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Jacques Hamel]], Prantsusmaa katoliku preester (1930–2016) *[[Théophile Hamel]], Kanada maalikunstnik (1817–1870) *[[Charles Hamelin]], Kanada kiiruisutaja (1984–) *[[Bent Hamer]], Norra filmirežissöör (1956–) *[[Asta Hameri]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1922–1995) *[[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik (1984) *[[Rani Hamid]], Bangladeshi maletaja (1944–) *[[Mark Hamill]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Lewis Hamilton]], Briti Vormel 1 sõitja (1985–) *[[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja (1964–) *[[Richard Hamilton (korvpallur)]], USA korvpallur (1978–) *[[William Rowan Hamilton]], iiri matemaatik ja füüsik (1805–1865) *[[Hannibal Hamlin]], USA poliitik, asepresident (1809–1891) *[[Marvin Hamlisch]], USA helilooja ja dirigent (1944–2012) *[[Jon Hamm]], USA näitleja (1971–) *[[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur (1972–) *[[Thomas Hammarberg]], inimõiguste aktivist Rootsist (1942–) *[[Dag Hammarskjöld]], rootsi diplomaat ja ÜRO peasekretär (1905–1961) *[[Jaan Hammas]], eesti põllumees (1887–1937) *[[Jon Ludvig Hammer]], norra maletaja (1990–) *[[Voldemar Hammer]], eesti kommunist (1894–1982) *[[Carl Gotthard Hammerbeck]], Eesti vaimulik (1800–1870) *[[Vilhelm Hammershøi]], taani maalikunstnik (1864–1916) *[[Dashiell Hammett]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1894–1961) *[[Kirk Hammett]], USA kitarrist (1962–) *[[Becky Hammon]], korvpallur (1977–) *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Laurens Hammond]], USA insener ja leiutaja (1895–1973) *[[Philip Hammond]], Suurbritannia poliitik (1955–) *[[Richard Hammond]], Briti ajakirjanik (1969–) *[[Hammurapi]], Vana-Babüloonia kuningas (suri 1750 eKr) *[[Jean Hampton]], USA kuningas (1954–1996) *[[Tor Henning Hamre]], norra jalgpallur (1979–) *[[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur (1987–) *[[Knut Hamsun]], norra kirjanik (1858–1952) *[[Anton Hamulecki]], Venemaa keisririigi mustkunstnik (1753–1850) ==Han== *[[Han Feizi]], hiina filosoof *[[John Hancock]], ameerika kaupmees ja poliitik (1737–1793) *[[Matt Hancock]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Peter Handke]], austria kirjanik ja tõlkija (1942–) *[[Daniel Handler]], USA kirjanik (1970–) *[[Georg Handtwig]], Eesti vaimulik (1676–1733) *[[Michael Haneke]], Austria filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (1942–) *[[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (1969–2019) *[[Anne Haney]], USA näitleja (1934–2001) *[[Endel Hang]], eesti geograaf (1930–1978) *[[Henri Hang]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane, harrastusetnograaf (1932–) *[[Noah Hanifin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Andre Hanimägi]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1989–) *[[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (1925–2015) *[[Ismāʿīl Haniyya]], Palestiina (Gaza tsooni) Ḩamāsi valitsuse peaminister (1963–) *[[Hugon Hanke]], Poola poliitik (1904–1964) *[[Gert D. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (sündinud 1984) *[[Heino Hankewitz]], Eesti riigiametnik ja Saksamaa sotsiaaltöötaja (1954–) *[[Sten A. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Aita Hanko]], eesti tõlkija (1901–1979) *[[August Hanko]], Eesti poliitik (1879–1952) *[[Tom Hanks]], USA filminäitleja (1956–) *[[Hannah]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1981–) *[[Sven Hannawald]], saksa suusahüppaja (1974–) *[[Jeff Hanneman]], USA muusik (1964–2013) *[[Alexander Hannemann]], Tartu kullassepp *[[Hannes Stefánsson]], islandi maletaja (1972–) *[[Jaan Hanni]], eesti baptistlik vaimulik (1927–2017) *[[Johannes-Andreas Hanni]], Eesti sarimõrvar (1957–1982) *[[Merike Hanni]], eesti kirjanik (1949–) *[[Sirli Hanni]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Hannibal]], Kartaago väejuht (247–182 eKr) *[[Johannes Hannibal]], Eesti sõjaväeametnik (1895–1978) *[[Sean Hannity]], USA ajakirjanik (1961–) *[[Uuno Hannula]], Soome poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik (1891–1963) *[[Valdur Hannula]], Eesti sõjaväelane (1907–1991) *[[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija (1973–) *[[Henrich von Hannöver]], Lihula ja Riia komtuur (14. sajand) *[[Hanok]], Vana Testamendi tegelane *[[Hans]], Taani kuningas (1455–1513) *[[Hans Adam II]], Liechtensteini vürst (1945–) *[[Tobias Hans]], Saksamaa poliitik (1978–) *[[Ernst Hansar]], Eesti politseinik (1899–1979) *[[Lilian Hansar]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1949–) *[[Anne Hansberg]], eesti audiitor (1946–) *[[Epp Hansberg]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Lorraine Hansberry]], ameerika näitekirjanik ja autor (1930–1965) *[[Ain Hanschmidt]], eesti ärimees *[[Teet Hanschmidt]], eesti näitleja ja vaimulik (1950–) *[[Frida Hansdotter]], rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Aime Hansen]], eesti luuletaja (1962–) *[[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur (1986–) *[[Artur Hansen]], eesti metsateadlane (1908–1944) *[[August Hansen]], Eesti poliitik, Eesti NSV riigitegelane (1895–1952) *[[Benno Hansen]], eesti ooperilaulja, opereti- ja draamanäitleja (1891–1952) *[[Chris Hansen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Ellen Hansen]], eesti tekstiilikunstnik (1910–2012) *[[Eric Hansen]], Kanada maletaja (1992–) *[[Gerhard Armauer Hansen]], norra arst ja arstiteadlane (1841–1912) *[[Hans Christian Hansen]], Taani poliitik (1906–1960) *[[Ivar Hansen]], Taani poliitik (1938–2003) *[[Kalle Hansen]], eesti alpinist ja matkakorraldaja (1958–) *[[Leopold Hansen]], eesti näitleja ja lavastaja (1879–1964) *[[Mall Hansen]], eesti näitleja (1948–2019) *[[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik (1904–2004) *[[Osvald Hansen]], Eesti sõjaväelane (1896–1945) *[[Peeter Hansen]], eesti arst (1889–1950) *[[Robert Theodor Hansen]], eesti köster, koolmeister, muusikategelane ja helilooja (1849–1912) *[[Thorkild Hansen]], taani kirjanik (1927–1989) *[[Torbjørn Ringdal Hansen]], norra maletaja (1979–) *[[Vootele Hansen]], Eesti poliitik (1962–) *[[Winfried Martin Hansen]], Eesti vaimulik (1860–1936) *[[Woldemar Adolf Hansen]], Eesti vaimulik (1823–1881) *[[Johan Hansing]], Eesti poliitik ja notar (1888–1941) *[[Eino Hanski]], soome skulptor ja kirjanik (1928–2000) *[[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (1953–2016) *[[Pia Hanslep]], eesti ajakirjanik ja õpetaja (1979–) *[[Gerhard Hansman]], eesti pomoloog (1911–1983) *[[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik (1971–) *[[Hille Hanso]], eesti harrastusratsutaja ja raamatuautor (1976–) *[[Esther Hanson]], eesti pianist (1919–2013) *[[Eve Hanson]], eesti moedisainer (1969–) *[[Hedvig Hanson]], eesti laulja (1975–) *[[Kaur Hanson]], eesti turunduspraktik (1969–) *[[Margus Hanson]], eesti poliitik (1958–) *[[Novella Hanson]], eesti muusik ja lauluõpetaja (1953–) *[[Paul Hanson]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Rein Hanson]], eesti ajakirjanik ja filmimees (1948–2012) *[[Bernhard Georg Hanssen]], saksa arhitekt (1844–1911) *[[Robert Hanssen|Robert Philip Hanssen]] (1944–) NSV Liidu ja Venemaa kasuks tegutsenud [[FBI]] vastuluuredivisjoni [[agent]] *[[Aleksander Hansson]], eesti vaimulik (1913–1983) *[[Ardo Hansson]], eesti majandusteadlane (1958–) *[[Ernst Hansson]], Eesti kohtunik (1896–1980) *[[Hermann Hansson]], eesti vaimulik (1887–1945) *[[Karl Hansson]], eesti kommunist ja nõukogude sõjaväelane (1897–1973) *[[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Sven Ove Hansson]], rootsi filosoof (1951–) *[[Hillar Hanssoo]], eesti ajalooõpetaja, koolijuht ja maletreener (1927–2002) *[[Liivika Hanstin]], eesti näitleja (1971–) *[[Robin Hanzl]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Leonhard Hantsoo]], eesti arst (1904–1982) *[[Yuzuru Hanyū]], jaapani iluuisutaja (1994–) ==Hao== *[[Hao Ge]], libeeria laulja (1981–) *[[Hao Haidong]], hiina jalgpallur (1970–) ==Hap== *[[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (1946–2015) *[[Karl Happich]], Eesti baltisaksa bakterioloog (1863–1923) *[[Olli Happonen]], soome suusahüppaja ja muusik (1976–) ==Haq== *[[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], Afganistani väepealik (20.–21. sajand) ==Har== *[[Ramush Haradinaj]], Kosovo poliitik (1968–) *[[Timo Harakka]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Harald Gille]], Norra kuningas (suri 1136) *[[Harald Hallmantel]], Norra kuningas (suri 976) *[[Harald Kaunisjuus]], Norra kuningas (10. sajand) *[[Harald Sinihammas]], Taani ja Norra kuningas *[[Harald II (Taani)|Harald II]], Taani kuningas *[[Harald V]], Norra kuningas (1937–) *[[Kjetil Haraldstad]], norra trummar (esinejanimega '''Frost'''; sündinud 1973) *[[Imre Harangi]], ungari poksija (1913–1979) *[[Frank Harary]], ameerika matemaatik (1921–2005) *[[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja (1992–) *[[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2003) *[[Neil Harbisson]], briti-iiri päritolu kunstnik (1984–) *[[David Harbour]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Max Hardcore]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, režissöör ja produtsent (1956–) *[[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja (1984–) *[[Hardeknud I]] ehk Knud I, Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Hardeknud]] ehk Knud III, Taani kuningas (suri 1042) *[[Henry Janeway Hardenbergh]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1847–1918) *[[Johann Matthias Harder]], Pärnu kaupmees (1735–1773) *[[Brandon Hardesty]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (sündinud 1987) *[[Warren Harding]], USA poliitik (1865–1923) *[[Jean Hardouin]], prantsuse õpetlane (1646–1729) *[[Nichlas Hardt]], taani jäähokimängija (1988–) *[[Chris Hardwick]], USA filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1971–) *[[Neil Hardwick]], inglise päritolu Soome lavastaja, stsenarist, näitleja ja kirjanik *[[Oliver Hardy]], ameerika koomik (1892–1957) *[[Robert Hardy]], inglise näitleja (1925–2017) *[[Thomas Hardy]], inglise kirjanik (1840–1928) *[[Tom Hardy]], inglise näitleja (1977–) *[[Richard Mervyn Hare]], Briti filosoof (1919–2002) *[[Arnold von Harff]], saksa rändur (1471–1505) *[[Alvi Hargel]], eesti laulja (metsosopran) (1911–1995) *[[Jaan Hargel]], eesti dirigent, pedagoog, oboe- ja flöödimängija (1912–1966) *[[Jüri Hargel]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1952–) *[[Indrek Hargla]], eesti kirjanik ja stsenarist (1970–) *[[Owen Hargreaves]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Mata Hari]], Hollandi eksootiline tantsija, kes hukati Saksamaa spioonina (1876–1917) *[[Pertti Hari]], soome metsateadlane (1941–) *[[Pentala Harikrishna]], India maletaja (1986–) *[[Keith Haring]], USA kunstnik (1958–1990) *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]], Liibanoni poliitik (1970–) *[[Milena Harito]], Albaania poliitik (1966–) *[[Simona Hariton]], eesti modell (1988–) *[[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (1959–2019) *[[Leonid Haritonov]], vene näitleja (1930–1987) *[[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Hans Harjakas]], Vabadussõja veteran (1891–1970) *[[Arnold Harju]], eesti advokaat (1902–1982) *[[Jaan Harju]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Orvokki Harjuvaara]], soome teoloog ja koolitaja (1938–2010) *[[Edgar Hark]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1908–1986) *[[Morten Harket]], norra laulja (1959–) *[[Salme Harkmaa]], eesti pedagoog (1925–2016) *[[Mihhail Harlamov]], vene riigi- ja maletegelane (1913–1990) *[[Valeri Harlamov]], vene jäähokimängija (1948–1981) *[[Anatoli Harlampijev]], Nõukogude liidu sportlane, võitluskunstide harrastaja, üks sambo alusepanijaist (1906–1979) *[[Arkadi Harlampijev]], Vene, Prantsuse, Eesti, Saksa ja Nõukogude poksija ning poksitreener ja -tegelane (1888–1936) *[[Renny Harlin]], soome-ameerika filmilavastaja (sündinud 1959) *[[Harry Harlow]], Ameerika psühholoog (1905–1981) *[[Gilbert Harman]], USA filosoof (1938–2021) *[[Harmon Harmon]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Mark Harmon]], ameerika filminäitleja (1951–) *[[Daniil Harms]], vene kirjanik, sürrealist (1905–1942) *[[Adolf von Harnack]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1851–1960) *[[Theodosius Harnack]], baltisaksa teoloog (1817–1889) *[[Stevan Harnad]], ungari päritolu tunnetusteadlane (1945–) *[[Arthur Harnden]], USA kergejõustiklane (1924–2016) *[[Michael Harner]], neošamanismi propageerija (1929–) *[[Martin Harnik]], Austria ja Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent ja tšellist (1929–2016) *[[Harold I]], Inglismaa kuningas (suri 1040) *[[Harold II]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Serge Haroche]], prantsuse füüsik (1944–) *[[John Harper]], inglise bioloog (1925–2009) *[[Stephen Harper]], Kanada poliitik (1959–) *[[Rom Harré]], teadusfilosoof ja psühholoog (1927–2019) *[[Woody Harrelson]], USA filminäitleja (1961) *[[Karl Harrer]], saksa spordiajakirjanik ja poliitik (1890–1926) *[[Airika Harrik]], eesti kirjanik (1995–) *[[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1884–1961) *[[Michael Harrington]], USA demokraatlik sotsialist, aktivist, poliitikateoreetik (1928–1989) *[[Arthur Harris]], Briti õhumarssal ja Suurbritannia pommitajate väejuhatuse ülem aastatel 1942–1945 (1892–1984) *[[Calvin Harris]], šoti DJ, laulja ja produtsent (1984–) *[[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Ed Harris]], Ameerika filminäitleja, stsenarist ja lavastaja (1950–) *[[Emmylou Harris]], USA kantrilaulja (1947–) *[[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2022) *[[Henry C. C. Harris]], Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud (1886–1940) *[[Hugh Harris]], Briti muusik (1987–) *[[John Harris]], Briti filosoof (1945–) *[[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Mary Harris]], ameerika tööline ja ühiskonnategelane (1837–1930) *[[Neil Patrick Harris]], USA näitleja (1973–) *[[Otis Harris]], USA jooksja (1982–) *[[Paul P. Harris]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1868–1947) *[[Roy Harris]], inglise keeleteadlane (1931–2015) *[[Steve Harris]], inglise bassimängija (1956–) *[[Timothy Harris]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1964–) *[[William Harris]], eurooplane Naurul (sündis 1813) *[[Benjamin Harrison]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1833–1901) *[[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane (1873–1957) *[[George Harrison]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2001) *[[Harry Harrison]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1925–2012) *[[William Henry Harrison]], USA üheksas president (1773–1841) *[[Jaanus Harro]], eesti psühholoog (1962–) *[[Halliki Harro-Loit]], eesti meediauuringute spetsialist (1962–) *[[Jean-Paul Harroy]], Belgia riigitegelane (1909–1995) *[[Haršavardhana]] ehk Harša, Põhja-India suurkuningas ning sanskritikeelne näitekirjanik (6.–7. sajand) *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Doris Hart]], USA tennisist (1925–2015) *[[Edwin Bret Hart]], USA biokeemik ja toitumisteadlane (1874–1953) *[[Esther Hart]], hollandi laulja (1981–) *[[Grant Hart]], USA muusik (1961–2017) *[[Ian Hart]], inglise näitleja (1964–) *[[Joe Hart]], inglise jalgpallur (1987–) *[[Kevin Hart]], USA koomik ja filminäitleja (1979–) *[[Miranda Hart]], inglise näitlejanna ja koomik (1972–) *[[Robert Hart]], inglise metsaaednik (1913–2000) *[[Dag Hartelius]], Rootsi diplomaat (1955–) *[[Boris von Harten]], Adavere metsaülem (1899–1960) *[[Georg Friedrich Harten]], Mustjala kirikuõpetaja (1758–1834) *[[Hermann von Harten]], Saaremaa superintendent (1794–1841) *[[Moritz von Harten]], Saaremaa arst (1829–1894) *[[Hans Harthan]], baltisaksa organist, koorijuht, pianist ja helilooja (1856–1936) *[[Teemu Hartikainen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Christoph Harting]], Saksamaa kettaheitja (1990–) *[[Robert Harting]], Saksamaa kettaheitja (1984–) *[[Johann Friedrich Hartknoch]], saksa kirjastaja ja raamatukaupmees (1740–1789) *[[David Hartley]], inglise filosoof (1705–1757) *[[John Hartley]], Austraalia kultuuriteoreetik (1948–) *[[Piret Hartman]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ryan Hartman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994–) *[[Sigrid Hartman]] *[[Juris Hartmanis]], läti päritolu USA matemaatik (1928–) *[[Erich Hartmann]], Saksamaa sõjalendur (1922–1993) *[[Nicolai Hartmann]], baltisaksa päritolu filosoof (1882–1950) *[[François Hartog]], Prantsusmaa ajaloolane (1946–) *[[Jelena Hartšenko]], Eesti majandusteadlane (1975–) *[[Hartung]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1321) *[[Hans Hartung]], saksa-prantsuse kunstnik ja fotograaf (1904–1989) *[[Hārūn ar-Rashīd]], Abbassiidide dünastia kaliif (763–809) *[[Alex Harvey]], Kanada suusataja (1988–) *[[David Harvey]], geograaf (1935–) *[[Domino Harvey]], inglise pearahakütt (1969–2005) *[[PJ Harvey]], inglise muusik (1969–) *[[Steve Harvey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[William Harvey]], inglise arst ja anatoom (1578–1657) *[[Rio Haryanto]], Indoneesia vormelisõitja (1993–) ==Has== *[[Petteri Hasa]], soome muusik (1971–) *[[Romi Hasa]], Eesti raadio- ja teleajakirjanik (1977–) *[[Mehdi Hasan]], Briti ajakirjanik (1979–) *[[Ruslan Hasbulatov]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1942–) *[[Pablo Hasél]], katalaani räppar (1988–) *[[Ralph Hasenhüttl]], Austria jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Adrian Hasler]], Liechtensteini poliitik (1964–) *[[Otmar Hasler]], Liechtensteini poliitik (1953–) *[[Edgars Hasmanis]], läti vaimulik (1884–1919) *[[Gina Haspel]], Ameerika Ühendriikide luuretöötaja (1956–) *[[Klaus Hasselmann]], klimatoloog, meteoroloog ja okeanoloog (1931–) *[[Arthur Hill Hassall]], Briti arst, mikrobioloog ja botaanik (1817–1894) *[[Hassan II]], Maroko kuningas (1929–1999) *[[Maggie Hassan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Mohammed Waheed Hassan]], Maldiivide poliitik (1953–) *[[Yahya Hassan]], Taani luuletaja (1995–2020) *[[Jerrel Hasselbaink]], Hollandi endine jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (1977–) *[[Victor Hasselblad]], rootsi leiutaja ja tööstur (1906–1978) *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (1929–) *[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1852–1927) *[[Bruno Karl Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1886–1951) *[[Carl Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1701–1730) *[[Carl Paul Martin Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1853–1903) *[[Christian Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1653–1718) *[[Cornelius Hasselblatt]], saksa kirjandusteadlane (1960–) *[[Eduard Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1820–1889) *[[Eduard Hasselblatt (jurist)|Eduard Hasselblatt]], Eesti advokaat (1885–1956) *[[Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1815–1870) *[[Isaac Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1680–1742) *[[Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1861–1934) *[[Oskar Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1855–1880) *[[Otto Johann Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1790–1830) *[[Peter Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1751–1791) *[[Richard Hasselblatt]], Eesti ajaloolane ja bibliotekaar (1863–1890) *[[Werner Richard Karl Hasselblatt]], Eesti poliitik (1890–1958) *[[David Hasselhoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1952) *[[Satu Hassi]], Soome poliitik ja kirjanik (1951–) *[[Jacob Johann Hastfer]], baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1647–1695) ==Haš== *[[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik (1883–1923) *[[Martin Hašek]], tšehhi jalgpallur ja treener (1969–) ==Haz== *[[Aaro Hazak]], Eesti majandusteadlane (1978–) *[[Lilli Hazak]], Eesti jurist (1937–2021) *[[Michel Hazanavicius]], Prantsusmaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1967–) *[[Eden Hazard]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Kadri Hazbiu]], Albaania kommunistlik riigitegelane (1922–1983) *[[Árpád Házi]], Ungari kommunistlik poliitik (1908–1970) *[[Mihhail Hazin]], venemaa majandusteadlane ja publitsist (1962–) *[[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1929–2007) *[[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja (1984–) ==Hat== *[[Kiryl Hatavec]], Valgevene jäähokimängija (1991–) *[[Orrin Hatch]], USA poliitik (1934–2022) *[[Teri Hatcher]], USA filminäitleja (1964–) *[[Hans Hateboer]], hollandi jalgpallur (1994–) *[[Anne Hathaway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1982–) *[[Yukio Hatoyama]], Jaapani poliitik (1947–) *[[Karen Hatšaturjan]], armeenia helilooja (1920–2011) *[[Hatšepsut]], Vana-Egiptuse naisvaarao *[[Aram Hatšhaturjan]], armeenia helilooja (1903–1978) *[[Omar Ibn al Hattab]], (−2002) *[[Trine Hattestad]], Norra odaviskaja (1966–) *[[Ola Vigen Hattestad]], Norra suusataa (1982–) *[[Joyce Hatto]], Briti pianist ja klaveriõpetaja (1928–2006) *[[Konrad von Hattstein]], Liivi ordu maameister ==Hau== *[[Eduard Hau]], baltisaksa kunstnik (1807 – arvatavasti 1888) *[[Johannes Hau]], Eesti baltisaksa maalikunstnik (1771–1838) *[[Woldemar Hau]], Eesti maalikunstnik (1816–1895) *[[Johannes Hauboldt]], eesti vaimulik (1855–1925) *[[Jaak Haud]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Urmas Haud]], eesti astronoom (1953–) *[[Wilhelm Hauff]], saksa kirjanik (1802–1827) *[[Arved Haug]], eesti muusik ja laulja (1922–1995) *[[Arvo Haug]], eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik (1938–) *[[Thorleif Haug]], norra suusataja (1894–1934) *[[Toomas Haug]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1956–) *[[Anti Haugas]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1992–) *[[Silver Haugas]], eesti basskitarrist (sündinud 1989) *[[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane (1993–) *[[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja (1771–1824) *[[Kjell Arild Haugen]], Norra poliitik (1960–) *[[Dennis Hauger]], Norra autosportlane (2003–) *[[Monika Haukanõmm]], Eesti sotsiaaltöötaja ja poliitik (1972–) *[[Henrik Haukeland]], norra jäähokimängija (1994–) *[[Jenni Haukio]], soome luuletaja (1977–) *[[Haukur Tómasson]], Islandi helilooja (1960–) *[[Erik Haula]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Andrej Hauptman]], Sloveenia jalgrattasportlane (1970–) *[[Gerhart Hauptmann]], saksa kirjanik (1862–1949) *[[Carl Herbert Hausen]], Eesti vaimulik (1910–1988) *[[Max Klemens von Hausen]], saksa sõjaväelane ja poliitik (1846–1922) *[[Anu-Reet Hausenberg]], eesti keeleteadlane (1941–) *[[Kristi Hausenberg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Karl Haushofer]], saksa geopoliitik (1869–1946) *[[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja (1826–1901) *[[Richard Hausmann]], baltisaksa ajaloolane (1842–1918) *[[Simone Hauswald]], Saksamaa laskesuusataja (1979–) *[[Hannu Hautala]], soome loodusfotograaf ja -kirjanik (1941–) *[[Heidi Hautala]], Soome poliitik (1955–) *[[Matti Hautamäki]], Soome suusahüppaja (1981–) *[[Emmi Haux]], saksa jooksja ja odaviskaja (1904–?) ==Hav== *[[Balázs Havasi]], ungari pianist ja helilooja (1975–) *[[Václav Havel]], tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1936–2011) *[[Richie Havens]], USA laulja, laulutegija ja kitarrist (1941–2013) *[[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur (1968–) *[[Davey Havok]], USA muusik (1975–) ==Haw== *[[Richard Hawes]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik (1797–1877) *[[Ethan Hawke]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmirežissöör (1970–) *[[Stephen Hawking]], inglise füüsik ja kosmoloog (1942–2018) *[[David Hawkins]], USA psühhiaater ja vaimne õpetaja (1927–2012) *[[Nicholas Hawkins]], inglise vaimulik ja diplomaat (suri 1534) *[[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (1972–2022) *[[Nicholas Hawksmoor]], inglise barokkarhitekt (1661–1736) *[[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1979–) *[[Goldie Hawn]], USA filminäitleja (1945–) *[[Walter Norman Haworth]], inglise keemik (1883–1950) *[[Nathaniel Hawthorne]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1804–1864) ==Haü== *[[René Just Haüy]], prantsuse mineraloog (1743–1822) *[[Valentin Haüy]], prantsuse pedagoog ja filantroop (1745–1822) ==Hay== *[[János Háy]], ungari kirjanik, stsenarist, dramaturg ja kunstnik (1960–) *[[Tomomi Hayashi]], jaapani arhitekt (1971–) *[[Joseph Haydn]], Austria helilooja (1732–1809) *[[Michael Haydn]], Austria helilooja (1737–1806) *[[David Haye]], Suurbritannia poksija (1980–) *[[Friedrich August von Hayek]], Austria majandusteadlane ja filosoof (1899–1992) *[[Salma Hayek]], Mehhiko päritolu filminäitleja (1966–) *[[Talmadge Hayer]], USA mõrvar *[[Helen Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1900–1993) *[[Rutherford B. Hayes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1822–1893) *[[Sean Hayes]], USA näitleja (1970–) *[[Hayko]], armeenia laulja (1977–2021) *[[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1988–) *[[Gordon Hayward]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat (1955–) *[[Rita Hayworth]], USA näitleja (1918–1987) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ha, Biograafiad]] n4ugdzd84emt03beo7rcy1np90u80q3 Eesti geoloogiline ehitus 0 305559 6175983 6175337 2022-08-09T20:14:34Z Heakeel 122460 /* Ediacara */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Tekke poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilistest kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused (kui oli [[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminek [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi, olles [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormile tunginud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus on Lõuna-Eestis alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal <sup>14</sup>C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal <sup>14</sup>C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal <sup>14</sup>C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal <sup>14</sup>C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal <sup>14</sup>C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal <sup>14</sup>C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal <sup>14</sup>C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal <sup>14</sup>C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 4cf6cb1138qenal04wjrs0vupvlh7zy CERN 0 307105 6175822 6044273 2022-08-09T12:15:07Z 193.40.12.10 wikitext text/x-wiki [[Fail:ALICE experiment at CERN.jpg|pisi|ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida [[kvark-gluuonplasma]]t – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku.]] '''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati [[1954]]. aastal. Keskus asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 23 liikmesriiki<ref name="FKjR4" />. CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötas 2015. aastal 2531 töötajat ning mis võõrustas samal aastal 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref name="OUFj7" />, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref name="G3HQl" />. CERNi peamine eesmärk on hallata [[Kiirendi|osakestekiirendit]] ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andmete hoiustamiseks ja analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud [[Laivõrk|laivõrgu]]alase uurimistöö keskusena. CERN on samuti [[veeb]]i sünnikohaks. Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga 19. juunil 2020. Esimesed kaks kuni viis aastat on Eesti CERNi assotsieerunud liikmeks, misjärel saab Eestist organisatsiooni täisliige.<ref>[https://novaator.err.ee/1104190/eesti-allkirjastas-liitumisleppe-cerniga "Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga"] ERR Novaator, 19. juuni 2020</ref> == Ajalugu == [[Pilt:CERN-Membership-History.gif|pisi|CERNi liikmete muutumine aastatel 1954–1999 ]] [[Fail:CERNi kokkuleppe allkirjastamine 19.06.2020.jpg|pisi|CERNi kokkuleppe allkirjastamine 2020. aastal]] CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954 12 Lääne-Euroopa riiki<ref name="Gdm2G" />. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'' (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks pärast nõukogu laialisaatmist, kuigi organisatsioon sai 29. septembril 1954 nimeks ''Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire'' ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon<ref name="1Gutl" />. CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik [[Felix Bloch]]<ref name="iq9zr" />. Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]], keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules''). === Teaduslikud avastused === * 1983: [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine<ref name="FeU8G" /> * 1989: valgus[[Neutriinod|neutriinode]] arvu määratlemine [[Suur Elektronide-Positronide Põrguti|Suures Elektronide-Positronide Põrgutis]] * 1995: antivesiniku aatomite esmakordne loomine<ref name="FeU8G" /> * 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref name="Iew0I" /> * 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15-minutilise ajaperioodi vältel<ref name="OTR3c" /> * 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref name="wD0kK" /> 1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak]] osakestedetektorite leiutamise ja arendamise eest. === Arvutiteadused === [[Veeb]] sai alguse CERNi projektina ENQUIRE, mille algatajateks olid [[Tim Berners-Lee]] 1989. aastal ja [[Robert Cailliau]] 1990. aastal.<ref name="NOFXv" /> Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende veebiarendustöö eest. [[Hüpertekst|Hüpertekstil]] põhineva projekti eesmärgiks oli teadlastevahelisele teabe jagamisele kaasaaitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. [https://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimese veebilehe] koopia on ikka veel [[World Wide Web Consortium]]i veebilehel avalik kui ajalooline dokument. Viimasel ajal on CERN olnud [[Võrkandmetöötlus|võrkandmetöötluse]] arenduskohaks. === Valgusest kiirema neutriino anomaalia === 22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 [[Elektronvolt|GeV]] muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, [[Genf|Genfi]] lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2,48×10<sup>−5</sup> korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik [[Standardhälve|6.0-sigma]]<ref name="wB4gM" /> [[Standardhälve|olulisusega]]. 23. veebruaril avaldas CERN pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud [[GPS]]-sünkroonimiskaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed pärast [[GPS|GPS-i]] pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga. == Osakeste kiirendid == === Praegune kogum === CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad: [[Pilt:Cern-accelerator-complex.svg|pisi|Kiirendikompleksi kaart]] * Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4,2 MeV/u, et neid sisestada madalenergiaga ioonringi. * Prootoni sünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele. * Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005. * Antiprootonite aeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks. ==Vaata ka== *[[SLAC]] *[[Suur Hadronite Põrguti]] *[[Suur Elektronide-Positronide Põrguti]] {{commonskat}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FKjR4">{{Netiviide|Autor=International Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=Liikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=05.07.2020}}</ref> <ref name="OUFj7">{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaanne=CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref> <ref name="G3HQl">{{Netiviide|Autor=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref> <ref name="Gdm2G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref> <ref name="1Gutl">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="iq9zr">{{Netiviide|Autor=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref> <ref name="FeU8G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="Iew0I">{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="OTR3c">{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URL=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="wD0kK">{{Netiviide|Autor=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="NOFXv">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/topics/birth-web|Pealkiri=The birth of the web|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="wB4gM">{{Netiviide|Autor=Adrian Cho|URL=http://www.sciencemag.org/news/2011/09/neutrinos-travel-faster-light-according-one-experiment|Pealkiri=Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment|Väljaanne=SCIENCE NOW|Aeg=22. september 2011|Kasutatud=19. märts 2017}}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * Marju Himma: [https://novaator.err.ee/844420/eestil-on-lootust-cerniga-liituda-koige-varem-aasta-parast "Eestil on lootust CERNiga liituda kõige varem aasta pärast"] ERR Novaator, 5. juuli 2018 [[Kategooria:Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid]] caqd4odxfuxj1497sksm1kmsc7p3bx3 Arutelu:Alar Karis 1 307265 6175900 6175516 2022-08-09T15:45:07Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki ''Karise käe all toimunud muutused maaülikoolis suurendasid tunduvalt ülikooli haldussuutlikust ja teadusväljundit.'' – kantseliit ja ilukõne...--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. november 2012, kell 23:17 (EET) ---- Miks see teine pilt ei kõlvanud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2019, kell 21:10 (EEST) == Valimiste järgne ärevus == Teen ettepaneku lukustada lehekülg, sest peale presidendivalimisi on liikvel palju valeinformatsiooni. Nt. On tänase päeva jooksul mitmeid kordi nimetatud Alar Karist Eesti Presidendiks, vaatamata sellele, et ta pole veel ametisse astunud. [[Kasutaja:Mortimer Tooming|Mortimer Tooming]] ([[Kasutaja arutelu:Mortimer Tooming|arutelu]]) 31. august 2021, kell 14:42 (EEST) ---- ''Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält). :Minu meelest see esiteks ei ole teemakohane, teiseks rikub see kronoloogilist järjekorda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 00:20 (EEST) :: Olen nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. august 2022, kell 19:40 (EEST) ::: Pisut järele mõeldes: kui uue rektori valimine kujunes ebatavaliselt keerukaks, siis võiks seda lyhidalt mainida kyll. Antud juhul natuke kehvalt edasi antud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2022, kell 18:45 (EEST) asmwqev88cr22cqy2usylmmh4hm3fjo AS Eesti Gaas 0 317144 6176118 6057618 2022-08-10T10:40:36Z 46.131.41.229 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Eesti Gaas | logo = Eestigaas Logo.png | logosuurus = 200px | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | teenused = energia müük ja terviklahendused | tooted = maagaas, LNG, CNG, biometaan, elekter, päikeseenergia | töötajaid = 230 | võtmeisikud = Margus Kaasik (juhatuse esimees) | tütarfirmad = AS EG Ehitus<br>AS Gaasivõrk<br>SIA Elenger<br>Elenger OY<br>Elenger Sp.z.o.o | võrguleht = [https://www.gaas.ee/ www.gaas.ee] }} [[Fail:Tulemaja.jpg|alt=Eesti Gaasi peakontor|pisi|Eesti Gaasi peakontor]] '''AS Eesti Gaas''' on Eesti suurimaid ja kogenumaid energiafirmasid, juurtega aastas <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gaas.ee/ettevottest/ajalugu/|pealkiri=Eesti Gaasi "juured" aastas 1865|väljaanne=Eesti Gaas|aeg=|vaadatud=}}</ref>1865. Eesti Gaasi tooteportfelli kuuluvad [[maagaas]], [[Veeldatud maagaas|LNG]], [[Surugaas|CNG]], [[Biometaan|CBM]] ja [[elekter]] <ref name="gaas.ee"/><ref name="EE"/>. Eesti Gaasi kontserni kuuluvad 100%-lised tütarfirmad '''EG Ehitus, HG ProSolution''' ja '''Gaasivõrk''' ehitavad ja hooldavad torustikke ja küttelahendusi<ref name="gaas.ee">https://www.gaas.ee/ettevottest/ (vaadatud 23.02.2013)</ref>. Firmale kuulub Eestis [https://www.gaas.ee/kodukliendile/gaas-autole/tanklad/ 11 gaasitanklat]. Eesti Gaasile kuulub 80%-line osalus neljas päikseenergia tootmisega tegelevas firmas, mis kannavad nime '''Pärnu Päikesepark 1 (2,3,4)''' ning milles on kaasosanikuks OÜ Paikre. Eesti Gaas tegutseb [https://www.gaas.ee/ettevottest/ Elenger] nime all Lätis''',''' Leedus, Poolas ja Soomes. Eesti Gaas kuulub 100%-liselt Eesti erakapitalile<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gaas.ee/ettevottest/|pealkiri=Ettevõtte omanik Infortar|väljaanne=Eesti Gaas|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Ettevõtte omanikuks on investeerimisfirma [[AS Infortar|Infortar]], kes on ühtlasi [[Tallink|Tallinki]] suuraktsionär. Eesti Gaasil on ligi 50 000 klienti ja 230 töötajat.<ref name="gaas.ee" /> == Ajalugu == Ettevõtte eelkäija oli 1948. aastal asutatud Eesti esimene gaasitranspordiettevõte [[Kohtla-Järve – Leningradi Gaasitorustiku Ekspluatatsioonivalitsus]]<ref name="gaas.ee" /><ref name="EE" />. Pärast mitmeid reorganiseerimisi muudeti [[ENSV Gasifitseerimise peavalitsus]] [[tootmiskoondis]]eks, mille nimeks sai ''Eesti Gaas''<ref name="gaas.ee" />. Aastal 1990 sai tootmiskoondisest [[riiklik aktsiaselts]] ''Eesti Gaas'' (''RAS Eesti Gaas'')<ref name="gaas.ee" />. Aastast 1993 kannab ettevõte nime ''AS Eesti Gaas''<ref name="gaas.ee" /><ref name="EE" />. Kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] nõudel oli monopoolsuse vältimiseks vaja lahutada gaasi tarnija ja magistraaltorustik, ostis torustiku ära [[Elering]]. Eesti Gaasi aktsiad, mis olid müüdud [[Fortum]]ile, ostis veebruaris 2016 ära [[Tallink]]i suuromanikfirma Infortari enamusosalusega ettevõte Trilini Energy. Sel firmal on nüüd enamusosalus Eesti Gaasis.<ref>Tallinki suuromanik AS Infortar ostis Eesti Gaasi. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 2. märts 2016</ref> ==== Ajajoon ==== * '''1865''' - Esimene gaasivabrik Tallinnas; Inglise kivisöest toodetakse tehisgaasi, mida kasutatakse tänavavalgustuseks * '''1948''' - Asutatakse Eesti Gaasi eelkäija, esimene gaasitranspordi ettevõte; lisaks hakatakse tootma põlevkivigaasi * '''1969''' - Leningrad – Kohtla-Järve gaasitoru kaudu hakatakse Eestisse transportima maagaasi; maagaasi segatakse põlevkivigaasiga * '''1988''' - Võetakse kasutusele nimi Eesti Gaas * '''1993''' - Kirjutati alla AS Eesti Gaas asutamisleping * '''2005''' - Eesti Gaas korraldatakse ümber kontserniks, kuhu kuuluvad ka tütarettevõtted AS EG Ehitus ning AS EG Võrguteenus * '''2013''' - Tütarfirma AS EG Võrguteenus jaotatakse; registreeritakse uus tütarettevõte AS Gaasivõrgud * '''2016''' - Eesti suurim investeerimisfirma AS Infortar saab Eesti Gaasi suuromanikuks * '''2017''' - Läti tütarfirma SIA EG Energija asutamine. * '''2018''' - Leedu tütarfirma UAB EG Energija asutamine. == Tegevusalad<ref name="gaas.ee" /> == Eesti Gaasi tuumtoode ja -kompetents on '''[[maagaas]]''' – tarnituna läbi võrgu torugaasina, surumaagaasina ('''[[Surugaas|CNG]]''') ja veeldatud maagaasina ('''[[Veeldatud maagaas|LNG]]'''). Toodete hulgas on maagaasil tuginevaid '''terviklikke energialahendusi''' vastavalt iga kliendi vajadustele, alates gaasitorustiku projekteerimisest kuni valmis küttelahenduse ja hoolduseni. Maagaasi kui transpordikütuse arendamisel hoiame Baltimaades kindlalt liidrirolli. Eesti Gaasi '''surugaasitanklate''' võrk on turu suurim ja kasvab järjepidevalt, lisaks maagaasile saab meil  tankida ka kodumaist '''rohegaasi''' ehk [[Biometaan|biometaani]]. Eesti Gaas on esimene ja täna ainuke firma kogu Baltikumis, kes on välja arendanud usaldusväärse ja paindliku LNG tarne ja truck-to-ship (TTS) punkerdamise võimekuse. '''Ühes kuus tarnitakse u 1300 tonni LNG-d ja teostame keskmiselt 65 punkerdamisoperatsiooni.''' Eesti Gaasi vastutusel on ka '''Tallinki laeva Megastari''' igapäevane varustamine ja punkerdamine. LNG-d tarnitakse Venemaalt, Poolast, Soomest ja Leedust kaheksa tehnoloogiliselt kõige tänapäevasema poolhaagisega.<ref>https://www.gaas.ee/arikliendile/lng/</ref> Eesti Gaasi tütarfirma Elenger Marine tõi 2021. aastal Balti merele esimese [https://elengermarine.com LNG punkrilaeva] Optimus, mille võimekus on korraga tarnida 6000m3 LNG'd. Optimus pakub ship-to-ship (STS) punkerdamise teenust Läänemere Baltikumi ning Soome lahe piirkonnas. Üha kasvava valdkonnana pakume nii kodu- kui äriklientidele '''[[Elekter|elektrit]]''' sealhulgas taastuvat '''[[Päikeseenergia|päikeseeneregiat]]''', et nii soojus kui valgus jõuaksid kodudesse ja ettevõtetesse mugavalt, ühest kohast. <br /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 53.</ref>}} ===Aastaaruanne=== *{{netiviide | url = https://www.gaas.ee/wp-content/uploads/eesti-gaas-aastaraamat-2019.pdf | pealkiri = Aastaaruanne 2019 | autor = Eesti Gaas AS | vaadatud = 31. detsember 2019 }} *{{netiviide | url = https://www.gaas.ee/wp-content/uploads/2017/09/web-raamat2009-est.pdf | pealkiri = Aastaaruanne 2009 | autor = Eesti Gaas AS | vaadatud = 31. detsember 2009 }} ==Välislingid== *[https://www.gaas.ee/ Ettevõtte koduleht] {{Coordinate |NS=59/25/42/N |EW=24/44/54.9/E |type=waterbody |region=EE-N}} [[Kategooria:Eesti energeetikaettevõtted]] [[Kategooria:Kütusefirmad]] sr9rix1rtpf2o9ljd4lgeq7kt5xug3n Lidl 0 322033 6175875 6175773 2022-08-09T14:13:29Z 46.131.40.222 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Lidl Stiftung & Co. KG | logo = [[Pilt:Lidl-Logo.svg|200px]] | tüüp = [[Eraettevõte]] | asutamisaeg = 1930 <small>(algselt)</small> <br/> 1973 <small>(taastatud)</small> | lõpetatud = | asutajad = [[Dieter Schwarz]] | peakorter = [[Neckarsulm]], [[Baden-Württemberg]], [[Saksamaa]] | piirkond = [[Euroopa]]<br/>[[USA]] | võtmeisikud = [[Ignazio Paternò]] <small>(tegevjuht)</small> | valdkonnad = [[Jaemüük]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = 315 000 | emafirma = [[Schwarz Gruppe]] | allüksused = Lidl, Kaufland | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.lidl.ee/et/index.htm lidl.ee] | märkused = }} [[Pilt:Lidl Stores 2018.png|pisi|Euroopa riigid, kus Lidl tegutseb]] [[Pilt:Lidl Vilnius opening weekend.png|pisi|Lidli avamisnädal juunis 2016 [[Vilnius]]es [[Leedu]]s]] '''.Lidl Stiftung & Co. KG''', varasema nimega '''Schwarz Unternehmenstreuhand KG''', on [[Saksamaa]] odavmüügikaupluste kett, mis asutati 1930. aastal. Tänapäeval kuulub ketti enam kui 10 000 poodi üle [[Euroopa Liit|Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]. Ettevõte on tööandjaks ligikaudu 315 000 inimesele.<ref name=":0" /> Kadri Tammeorg jätab mercedeze võtmed ilusti majahaldur Egerti kätte.Lidli emafirma on [[Schwarz Gruppe|Schwarz-Gruppe]].<ref name=":0" /> Ettevõtte peakontor asub [[Neckarsulm]]i linnas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Lidli kaupluste kõigi müügisaalide kujunduses on sinine ja kollane värvus.<ref name=":1" /> Lidl kasutas aastaid madalaid kassasid. Lidli Soome pikka kasvu töötajad kurtsid nende ebamugavuse üle.<ref name=":9" /> Üheks Lidli ärimudeliks on kaupadele kahele poolele vöötkoodi lisamine, mille eesmärgiks on kassapidaja tööd kiirendada.<ref name=":3" /> 2018. aasta sügisest hakkas kauplus müüma lisaks kosmeetikumidele ja kašmiirkudumitele ka Saksa modelli [[Heidi Klum]]i disainitud rõivasarja.<ref name="yPJaq" /><ref name="8rZ0B" /> Lidli kaupade madal hind tuleneb pakendatud toitude tootmismahust ja säilivusajast. Lidl müüb osa kaupu euroalustel, et vähendada tööjõukulu.<ref name=":11" /> 3. märtsil 2022 avas Lidl [[Eesti]]s kaheksa kauplust neljas Eesti linnas: Tallinnas Sõpruse puisteel, Mustamäel [[Karjavälja tänav]]al, Lasnamäel Raadiku tänaval ja Tähesaju teel ning Rannamõisa teel; Tartus Annelinnas Kalda teel, Narvas Tallinna maanteel ja Pärnus Riia maanteel.<ref>[https://www.err.ee/1608518786/lidl-avas-eestis-kaheksa-kauplust Lidl avas Eestis kaheksa kauplust] ERR Majandus, 03.03.2022.</ref> == Tegevus Euroopas ja USAs == [[Pilt:Lidl Seinäjoki 20180626.jpg|pisi|Lidl [[Soome]]s [[Seinäjoki linn|Seinäjoes]]]] 1994. aastal alustas Lidl [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] tegevust ühe kauplusega. 2017. aasta seisuga oli Lidl Ühendkuningriigi toidukaubandusettevõtete seas suuruselt seitsmendal kohal.<ref name="e8DJQ" /> 2002. aastal alustas Lidl [[Soome]]s tegevust kümne kauplusega.<ref name=":7" /> Lidl Soome vältis esimestel tegutsemisaastatel suhtlust meediaga, kuid 2004. aastal avaldas Lidl Soome esindaja kaudu lubaduse, et nende kett on kõige soodsam. [[2007]]. aastal oli tegevjuhi Lauri Sipponeni sõnul suurem osa nende klientidest väikese sissetulekuga inimesed ja elus hästi hakkama saavad välismaalased. Aastatel 2011 ja 2012 oli nende põhikliendiks kaheliikmeline perekond.<ref name=":9" /> [[2013]]. aastal teatas Sipponen, et neil on raskusi Soome riikliku alkoholimüüja [[Alko]] allüürnikuks saamisega.<ref name=":7" /> Sipponeni sõnul on Soome Lidl hakanud alates 2013. aastast pöörama tarbija ootustele rohkem tähelepanu. Soome [[meediaseire]] ettevõtte [[T-Media]] arendusdirektor [[Riku Ruokolahti]] leidis, et Lidli maine Soomes on sellest ajast paranenud ja ketist on saanud praktiliselt turuliider.<ref name=":9" /> Aasta hiljem olid aga Lidli Soome kaupluste hinnad Lidl Saksamaa kaupluste hindadest kallimad. T-Media uuring leidis, et Soome Lidli klientide keskmine rahuloluindeks on 3,27 ja alates 2015. aastast on see indeks püsinud üle 3,5. Soome tarbijakäitumise uurija [[Nina Kahman]]i sõnul on maine paranemise taga Lidli ja Soome kaubamajade hea kvaliteediga kaupade hindade samastumine.<ref name=":9" /> [[2016]]. aasta seisuga oli Soomes 162 Lidli kauplust ja soodsaimate hindade edetabelis olid need esimesel kohal. Sama aasta seisuga omas Lidl 8,8–9,3% Soome turust ja avas seitse uut poodi.<ref name=":7" /> 2017. aasta seisuga omas Lidl Soomes turust umbes 7%, 169 poodi ja kaks logistikakeskust.<ref name="HtUJM" /><ref name=":10" /> Sama aasta aprilli seisuga oli Lidl Soome soodsaimate hindade edetabelis kolmandal kohal.<ref name=":7" /> Lidli Soome tarnijate arv on perioodil 2004–2017 kasvanud viis korda. Sipponeni sõnul on 2017. aasta seisuga Soomes vaid väike rühm inimesi, kellele Lidl üldse ei meeldi.<ref name=":9" /> Sipponen teatas sama aasta [[4. detsember|4. detsembril]], et Lidl kavatseb [[Järvenpää]]le ehitada uue logistikakeskuse ja [[Helsingi]] ümbrusse järgmise kümne aasta jooksul umbes 45 uut poodi [[Suur-Helsingi]] elanike arvu kasvu tõttu.<ref name=":10" /> Lidl avas [[2015]]. aasta 15. juunil USA turule keskenduva peakorteri [[Arlingtoni maakond|Arlingtoni maakonnas]] ja üheksa poodi, millega loodi 5000 töökohta. Lidli kommertsjuhi [[Boudewijn Tiktak]]i sõnul keskendub kauplus traditsioonilisi turustuskanaleid kasutavatele poodidele ja poodide asukoht valiti peakorteri läheduse tõttu. Esimestena avatud poed asuvad [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]] ja [[Virginia]] [[Osariik (USA)|osariigis]]. Poed on avatud seitse päeva nädalas kella 8–21. Kogu USAs müüdav kaup on Lidli enda valmistatud.<ref name=":8" /> == Probleemid == 2010. aasta veebruaris Lidli eramärgise Reinhardshof all müüdud juust sisaldas [[Listeeriabakter|listeeriat]]. Ettevõte ei suutnud tarnet õigel ajal peatada. Saksamaal suri üks inimene pärast juustu söömist mürgistusse. Lidlile määrati 1,5 miljoni euro suurune trahv toidualaste õigusnormide rikkumise eest.<ref>Georg Hochmuth.&#x20;"[https://diepresse.com/home/panorama/welt/540643/Vier-Deutsche-an-BakterienKaese-erkrankt Vier Deutsche an Bakterien-Käse erkrankt]".&#x20;''Die Presse'',&#x20;18. jaanuar 2010 c) APA/GEORG HOCHMUTH.</ref> 2013. aasta novembris müüs Lidl Saksamaal kuldmünte. Nende kulla väärtus osutus madalamaks kui ostuhind, mida Lidl ostjatelt küsis. Lidli kuldmünt maksab vaid viiendiku selle ostuhinnast.<ref>"[https://web.archive.org/web/20131125112505/http://www.daserste.de/information/wirtschaft-boerse/plusminus/sendung/wdr/2013/sendung-vom-20112013-102.html Goldiges Versprechen]". ''Das Erste (ARD)'' (saksakeelne). 25. november 2013.</ref> 2017. aasta augustis eemaldas Lidl oma poodidest kanamune, kuna need võisid olla saastunud [[Parasitism|parasiit]]ide tapmiseks mõeldud mürgise kemikaali jääkidega.<ref name="Z8G1t" /> 2017. aasta septembris eemaldas [[Kreeka]] Lidl tarbijate kaebuste tõttu Kreeka turu jaoks loodud tootemärgi [[Eridanous]] pakenditel [[Thíra]] saarel asuvat [[Anastasia kirik]]ut kujutatavatelt piltidelt [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[rist]]id. Lidli sõnul kinnitab eemaldamine kõikide olemasolevate uskude austamist.<ref name="OjXlC" /> ==Tegevus Baltimaades== Aastal 2013 teatas Lidl kavatsusest astuda [[Leedu]] turule. Lidl Lietuva kommunikatsiooniosakonna juhataja [[Agne Dalia Gaizauskiene]] sõnul ehitasid nad [[2015]]. aastal Leedusse logistikakeskuse ja poode ning ostsid krunte. Lidl avas 2016. aasta 2. juunil Leedus 15 poodi (viis [[Vilnius]]es, kaks [[Kaunas]]es ning ühe [[Klaipėda|Klaipedas]], [[Šiauliai]]s, [[Alytuse]]s, [[Marijampolė|Marijampoles]], [[Kėdainiai|Kedainiais]], [[Telšiai]]s, [[Kretinga]]s ja [[Mažeikiai|Mazeikiais]]).<ref name="98iT2" /> 2018. aasta seisuga on Leedus 35 kauplust.<ref name=":11" /> Lidli tulek Leetu langetas ajaloos esimest korda [[Maxima]] käivet.<ref name="FFshZ" /> [[Rimi Baltic|Rimi]] tegevjuhi [[Vaido Padumäe]] sõnul pakub Lidl Leedus värske kauba segmendi puhul enamjaolt kohalikku toodangut.<ref name="YGpIn" /> Lidli Leedu osakonda on juhtinud [[Jussi Nummelin]].<ref name="eh3i3" /> 28. juulil 2017 teatati, et Lidl rajab Läti esimese poe [[Purvciems]]i mikrorajooni Riias.<ref name="JWNKq" /> Läti ehitusettevõtte [[Baiba Gaisa]] ja Lätis Lidli esindava kinnisvaraettevõtte [[SIA MMS Property Solutions]]i [[22. detsember|22. detsembril]] 2016 sõlmitud kinnisvara [[ostu-müügileping]]u tõttu on Lidli seostatud [[Riia|Riiga]] Lidli [[logistikakeskus]]e rajamises.<ref name="xlXKC" /> Lidli Leedu kommunikatsiooni ja korporatiivsuhete osakonna juht [[Valds Lopeta]] kinnitas Läti turule sisenemist, töötajate värbamist ja teatas võimalike asukohtadega tutvumisest. Esimesed poed avatakse [[Riia]]s, [[Liepāja]]s ja [[Jūrmala]]s.<ref name="GpJEW" /> Riia elanikud olid Lidli logistikakeskuse ehitamisel vastu puude mahavõtmisele. Riia tootmis- ja laokompleksi [[SVV.pm]] omanik [[Vadim Skorohod]] kaebas [[Servituut|servituudi]] alusel Lidli peale politseile, sest logistikakeskuse ehitamine sulgeb tema ettevõtte juurde viiva tee. Lidl ostis samal põhjusel kõrvalkrundil asuva [[hotell]]i ja sulges selle, et vältida servituudi alusel hotellikülastajatele ligipääsu hotelli sõiduks ja sealt väljumiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|pealkiri=Lidl не даёт проходу|väljaanne=[[LTV7]]|väljaandja=[[Latvijas Televīzija]]|aeg=14. august 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815150821/https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|arhiivimisaeg=2018-08-15|keel=[[vene keel]]es}}</ref> === Tegevus Eestis === Lidl plaanis aastail 2004–2006 tulla [[Eesti]]sse, kuid ettevõte siiski loobus sellest – Lidl hankis [[2004]]. aasta kevadel krundi [[Tänassilma tehnopark|Tänassilma tehnopargis]]. Varem kuulusid neile Tallinnas Pae 2 ja Tartus [[Riia tänav|Riia mnt]] 175 A krundid. 2004. aastal huvitas ettevõtet kaheksa Eesti linna ning riigi kirde- ja lõunaosad. Lidli-nimelised [[äriühing]]ud kustutati [[Äriregister|äriregistrist]] 2009. aastal.<ref name="jpz8I" /><ref name=":2" /> 12. oktoobril 2016 registreeriti [[Inforegister|inforegistris]] Lidliga seotud ettevõte OÜ MMS Property Solutions.<ref name=":6" /> 2017. aasta veebruaris küsis OÜ MMS Property Solutionsit esindav advokaadibüroo [[Tartu]] linnalt [[Anne tänav|Anne]] 44 krundi ostuvõimaluse kohta. Veel näidati huvi Tartus [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänaval]] ja [[Kalda tee]]l asuvate kruntide vastu.<ref name="8qDz4" /> 2017. aasta 2. oktoobril ostis OÜ MMS Property Solutions Tartus aadressil Kalda tee 29 asuva ärimaa.<ref name="0lmB5" /> Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja [[Urmas Ahven]]a sõnul huvitus Lidl [[Annelinn]]as asuvast 1,12-hektarilisest [[Mõisavahe tänav|Mõisavahe]] 75 kinnistust.<ref name="YAbvE" /> Tartu linnavalitsus võttis 2018. aasta 19. detsembril vastu ja saatis avalikule väljapanekule Kalda tee 29 krundi (kuni 3264 m² ehitisealuse pinnaga hoonestus) ja lähiala detailplaneeringu, mis seab tingimuseks kuni kolmekorruseliste ärihoonete ehitamise. Lisaks anti luba Kalda tee 27 krundile kuni 1679 m² ehitisealuse pinnaga hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu koostaja on [[AS Kobras]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|pealkiri=Saksa odavpoekett Lidl planeerib Annelinna kauplust|väljaanne=[[Tartu Postimees]]|aeg=19. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181219210033/https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|arhiivimisaeg=2018-12-19}}</ref> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 21. veebruaril [[Kontsern|kontsernilt]] [[Tallinna Kaubamaja]] [[Narva]]s aadressil [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna mnt]] 7 asuva 7474-ruutmeetrise [[Krunt|krundi]], mis kuulus aastatel 2004–2006 ettevõttele [[Lidl Eesti OÜ]]. Lidl Eesti OÜ müüs krundi 2006. aastal kontsernile Tallinna Kaubamaja. OÜ MMS Property Solutions tellis [[planeering]]u [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l [[Seli (Tallinn)|Seli]] [[asum]]is [[Raadiku tänav|Raadiku]] 11 ja Raadiku 11a [[katastriüksus]]tele pärast [[Tallinna linnavalitsus]]e [[detailplaneering]]u algatamise ettepanekut ehitada sinna toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Planeeritakse 12 599-ruutmeetrist ala, Kiviku bussipeatuse nihutamist katastriüksuste põhjaküljele ning 130 tavasõiduki ja 19 jalgrattakohaga parkimisala.<ref name=":5" /> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 9. mail<ref name="bQAaG" /> Tallinna [[Kristiine linnaosa]]s ettevõttelt [[Alert Auto OÜ]]<ref name=":6" /><ref name="jWWpw" /> [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 153 kinnistu suurusega 6913 ruutmeetrit ja sellest ehitatavale hoonele reserveeritakse 2765 ruutmeetrit. Telliti projekteerimistingimused projekteerimisettevõttelt [[K-Projekt]].<ref name=":4" /> [[Tallinna linnaplaneerimise amet]]i detailplaneeringute teenistuse [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]], Kristiine ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] osakonna [[Direktor|juhataja]] [[Mari Suvi]] sõnul peab projekteeritav ehitis olema esinduslike joontega ja kontekstiga sobima. Tallinna linna sõnul rajab Lidl ühe kahekorruselise hoone.<ref name=":5" /> Narva linnavalitsus esitas 2017. aasta 16. nädalal OÜ MMS Property Solutionsile projekteerimistingimused, mis põhineb [[2001]]. aastast kehtival Narva Tallinna maantee ja [[Puškini tänav]]a ristmiku kvartalit kirjeldaval [[detailplaneering]]ul. Detailplaneering näeb ette kahe- kuni neljakorruselist kaubandushoonet. Narva linnavalitsus nõuab detailplaneeringus OÜ MMS Property Solutionsilt arhitektuurilahenduse leidmiseks [[Konkurss|konkursi]] korraldamist ning et kontseptsioon rikastaks keskkonda, oleks arhitektuurselt silmapaistev, domineeriks linnaehituses ja poleks tüüplahendus.<ref name=":1" /> Lisaks nõuab Narva linnavalitsus, et arhitektuurikonkursil osaleks vähemalt kolm bürood, Narva linn saaks otsustamisel kaasa rääkida ja sissesõitude ümberkorraldus toimuks vastavalt liikluskoormusele ning [[jalakäija]]te ja [[kergliikleja]]te ohutusele. Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti [[direktor]] ning linna peaarhitekt [[Ivan Sergejev]]i sõnul on linn sissesõitude ümberkorraldamisel nõustunud kergliiklejate ohutust arvestades ringi mahasõidu juurde rajada Lidli poe parklasse viiva sissepääsu. Sergejevi sõnul tahab ta Lidli tulekut, ent mitte kasti välimuse ja Lasnamäe miljööga hoone projekteerimist ning soovib, et arvestataks linna tingimustega. OÜ MMS Property Solutions põhjendas oma eelistust ümberkaudsete [[hruštšovka]]de välimusega.<ref name=":4" /> OÜ MMS Property Solutions juhatuse liige Tarvo Kubja sõnul on arhitektuurikonkursi korraldamise nõue õigustühine, kuna kehtiv üldplaneering kohustab konkurssi korraldama ainult olulisimate ja ajalooliste rajoonide puhul, konkursi korraldamise tunnused pole seotud Lidli kaubanduskeskusega ja Narva linn piirab arhitektuurivalikuid meelevaldselt. Narva linnavalitsus põhjendas konkursi korraldamist sellega, et kaubanduskeskuse asukoht on oluline, kuna see jätab linna külastajatele linnast ja selle peatänavast esmamulje. [[Narva linnavolikogu]] linnaehituse ja arengu komisjoni liikmete sõnul tuleb korraldada arhitektuuriline ideekonkurss. Narva linnavalitsus soostus konkursi tingimustest tüüplahendust sätestava nõude eemaldama.<ref name="FH2zQ" /> Tallinna mnt 7 Lidl kaupluse arhitektuurivõistlusel said kolmanda koha arhitektid [[Aleksandr Zverev]] ja [[Ingrid Aasoja-Zverev]].<ref name="STSpO" /> Lisaks nimetatud kinnistutele omab MMS Property Solutions OÜ Tallinnas veel kinnistuid aadressidel [[Tähesaju tee|Tähesaju]] 2, Tähesaju 4, [[Rannamõisa tee]] 12, Rannamõisa tee 12a, Rannamõisa tee 14, Rannamõisa tee 14a ja Rannamõisa tee 14b.<ref name="SoU1c" /> 2017. aasta 17. augustil teavitas [[Kaupmeeste Liit|kaupmeeste liidu]] tegevjuht [[Nele Peil]] kõigi Eesti jaekaubandusturu osaliste huvist Lidli saabumise suhtes.<ref name="r9Zzq" /> Sama aasta 31. augustil teatas Soome Lidli tegevdirektor Lauri Sipponen, et Lidl laieneb Eestisse ja Lätti [[2020. aastad|2020. aastatel]].<ref name="a4eRT" /> 2017. aasta 9. oktoobril arutasid [[Jõhvi]] [[Jõhvi kultuuri- ja spordikomisjon|kultuuri- ja spordi]]- ning [[Jõhvi haridus- ja noorsookomisjon|haridus- ja noorsookomisjon]]id ühisistungil eelnõud, mille eesmärk oli algatada detailplaneering, mis näeb ette Jõhvi kruntidel [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva maantee]] 11 ja 11a asuvate [[Jõhvi kultuurimaja]] ja garaaži täielikku lammutamist ning kruntide liitmist, et väidetavalt ehitada selle asemel Lidli pood. Jõhvi haridus- ja noorsookomisjoni esimehe [[Meelis Tint|Meelis Tindi]] sõnul oli eelnõu toetajaid ja vastuolijaid võrdselt. Tema sõnul korrastab hoone lammutamine linnapilti. Sama aasta 11. oktoobri õhtul arutas detailplaneeringut [[Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjon]]. 12. oktoobril arutas detailplaneeringut [[Jõhvi]] volikogu. Krundi Narva maantee 11a omaniku [[OÜ AMV Servis]] juhatuse liikme [[Hanno Raiend]]i sõnul on ostjaks üks advokaadibüroo. [[Jõhvi vallavalitsus]]e [[arhitekt]] [[Andres Toome]] ei soovi krundile poeketi säästlikule ehitamisele suunatud tüüpprojekti ehitamist, ent pood pole väidetavalt huvitatud detailplaneeringu muutmisest.<ref name="56ru5" /> [[Muinsuskaitseamet]]i [[Direktor|peadirektor]]i [[Siim Raie]] sõnul on lammutamine kahetsusväärne. 2017. aasta novembri lõpus andis vandeadvokaat [[Veikko Toomere]] teada, et arendaja palus lõpetada detailplaneeringu algatamise menetluse, kuna Jõhvi vallavalitsus ei reageerinud muinsuskaitseameti kirjale ja aeg jookseb. Tinti sõnul oli menetluse peatamise põhjuseks see, et Jõhvi vallavalitsus ei otsinud lahendusvariante.<ref name="PSiyD" /> 2017. aasta 22. novembril alustas Lidl Tallinna ostujuhi otsimist.<ref name="xD5Ft" /> 2018. aasta 15. juunil alustas Lidl töölepingute nõustaja ja advokaadi otsimist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|pealkiri=CONSULTANT EMPLOYMENT LAW|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153304/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|pealkiri=LAWYER|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153531/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref> [[Selver]]i [[Äriarvestuse juht|äriarvestuse juhi]] [[Kristjan Anderson]]i sõnul põhjustab Lidli tulek kaubanduskettide üheks tervikuks liitumist.<ref name="koxS6" /> MMS Property Solutions OÜ vahetas nime. Uus nimi on [[Lidl Eesti OÜ]]. Ettevõtte 2017. aasta kahjum oli 84 000 eurot. Samal aastal suurendas ettevõte osanik CE-Beteiligungs-GmbH osakapitali 5 miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|pealkiri=Lidl Eesti kahjum oli mullu pea miljon eurot|väljaanne=Postimees|aeg=24. juuli 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180724200651/https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|arhiivimisaeg=2018-07-24}}</ref> Lidli on Eestis esindanud [[Tarvo Kubja]]<ref name="evy3i" /> ja [[Henri Pullisaar]].<ref name=":2" /> Lidli Baltikumi tulekut korraldas [[Leedu]] ettevõtte.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Hõbemedal Lidli toodetud vahuveini Crémant de Bourgogne Blanc NV eest [[Rahvusvaheline Veini ja Kange Alkoholi Võistlus|rahvusvahelisel veini ja kange alkoholi võistlusel]] (2017)<ref name=":8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Marge Väikenurm]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/17/saksa-odavpood-hiilib-eesti-turule|pealkiri=Saksa odavpood hiilib Eesti turule|väljaanne=[[Äripäev]]|aeg=17.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|pealkiri=Narva kesklinna tahetakse ehitada Lidli kauplus|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=26. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427091449/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Mari Manninen]]|url=http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|pealkiri=Lidl karisti halpakaupan maineen ja nousi hylkiöstä hyvikseksi – vuosien ajan asiakkaissa korostuivat kaksi ääripäätä: köyhät ja rikkaat|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=25. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825021219/http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|arhiivimisaeg=2017-08-25|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Rivo Veski|url=http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|pealkiri=Mis on Lidl ja kas Eesti kaupmehed peaksid selle tulekut tõsimeeli kartma?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=4. mai 2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/*/http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|arhiivimisaeg=4. mai 2017}}</ref> <ref name="yPJaq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heidiklum.de/news/4230/heidi-klum-fuer-lidl|pealkiri=Heidi Klum für Lidl|väljaanne=Heidi Klumi koduleht|aeg=|vaadatud=|keel=[[saksa keel]]}}</ref> <ref name="8rZ0B">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohtuleht.ee/809486/heidi-klum-disainib-lidli-poeketile-roivasarja|pealkiri=Heidi Klum disainib Lidli poeketile rõivasarja|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[Ekspress Grupp]] ja [[Eesti Meedia]]|aeg=6. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|pealkiri=Lidli tulek lööb suurpoodide kaardipaki segamini. Kellest saab suurim?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=23. aprill 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180423205502/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|arhiivimisaeg=2018-04-23}}</ref> <ref name="e8DJQ">{{Netiviide|autor=[[Sarah Butler]]|url=https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|pealkiri=Lidl overtakes Waitrose as UK shoppers turn to discounters|väljaanne=[[The Guardian]]|väljaandja=[[Guardian News and Media Limited]]|aeg=22. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822105217/https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|arhiivimisaeg=2017-08-22|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=[[Argo Ideon]]|url=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|pealkiri=Lidl pole Soome poekettide seas kõige odavam|väljaanne=[[Maaleht]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170613135426/http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|arhiivimisaeg=13. juuni 2017}}</ref> <ref name="HtUJM">{{Netiviide|autor=[[Romet Kreek]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|pealkiri=Prisma eksjuht: Lidli tulek toob kindlasti hinnasõja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=24. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170524113240/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|arhiivimisaeg=24. mai 2017}}</ref> <ref name=":10">{{Netiviide|autor=[[Petri Sajari]]|url=https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|pealkiri=Lidl valmistautuu kovaan kasvuun – aikoo avata 40–50 uutta myymälää pääkaupunkiseudulle ja rakennuttaa jakelukeskuksen Järvenpäähän|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=4. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204122620/https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|arhiivimisaeg=2017-12-04}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Zlata Rodionova]]|url=https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|pealkiri=BARGAIN BUBBLY The £7.99 Lidl sparking wine that tastes as good as top champagne but is SIX times cheaper|väljaanne=[[The Sun]]|väljaandja=[[News Group Newspapers Limited]]|aeg=20. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170621122203/https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|arhiivimisaeg=21. juuni 2017|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name="Z8G1t">{{Netiviide|autor=[[Martin Kutti]]|url=http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|pealkiri=Parasiite tapnud Hollandi ettevõtted põhjustasid Euroopas munaskandaali|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809004917/http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|arhiivimisaeg=2017-08-09}}</ref> <ref name="OjXlC">{{Netiviide|autor=|url=http://m.rtl.be/info/948607|pealkiri=Retrait des croix du paysage grec sur ses emballages: Lidl présente ses excuses aux personnes qui ont pu être choquées|väljaanne=[[RTL Info]]|aeg=31. august|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901073722/http://m.rtl.be/info/948607|arhiivimisaeg=2017-09-01}}</ref> <ref name="jpz8I">{{Netiviide|autor=[[Merlis Nõgene]]|url=http://uudised.err.ee/v/majandus/ba36e4b7-c6b9-428a-81e1-bc0fead23d98|pealkiri=Saksa kauplustekett Lidl loobus Eestisse tulemisest|väljaanne=ERR Majandus|aeg=19.07.2006 2:33|vaadatud=11.02.2017 14:54}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=[[Andres Kärssin]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|pealkiri=Saksa Lidl ostis Eestis esimesed poekohad|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=7. juuli 2004|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092622/http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="98iT2">{{Netiviide|autor=[[BNS]]|url=http://majandus24.postimees.ee/3717925/saksa-lidl-avab-neljapaeeval-leedus-15-poodi|pealkiri=Saksa Lidl avab neljapäeval Leedus 15 poodi|väljaanne=Postimees Majandus|aeg=02.06.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS Property Solutions OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=12.10.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name="FFshZ">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele|pealkiri=Intervjuu {{!}} Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele|Väljaanne=[[ERR]]|Väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]]|Aeg=19. august 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819172659/http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele}}</ref> <ref name="8qDz4">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4048709/eesti-taas-sihikul-odavpoodide-kett-lidl-tahtis-osta-anne-sauna|pealkiri=Eesti taas sihikul? Odavpoodide kett Lidl tahtis osta Anne sauna|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="YGpIn">{{Netiviide|autor=[[Arvo Uustalu]]|url=http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|pealkiri=Odavketi Lidl tulek Eestisse paneb raskesse olukorda nii konkurendid kui ka tootjad|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[AS SL Õhtuleht]]|aeg=3. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170904001102/http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|arhiivimisaeg=2017-09-04}}</ref> <ref name="0lmB5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS PROPERTY SOLUTIONS OÜ - Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|väljaandja=[[Register OÜ]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012090017/https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="eh3i3">{{Netiviide|autor=[[Maarit Eerme]]|url=http://www.aripaev.ee/assets/pdf/EA3204914.PDF|pealkiri=Prisma uus juht: võtan kaotatud turuosa tagasi|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=15. september|vaadatud=|koht=Äripäeva ajaleht|täpsustus=Lk 9, veebiviites lk 11}}</ref> <ref name="YAbvE">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|pealkiri=Kas odavpoodide kett Lidl kolib Tartus Prisma naabriks?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=23. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170528173252/http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|arhiivimisaeg=28. mai 2017}}</ref> <ref name="JWNKq">[http://www.err.ee/609893/lidl-avab-latis-oma-esimese-poe-riia-aarelinnas Lidl avab Lätis oma esimese poe Riia äärelinnas], Err.ee, 28. juuli 2017</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|pealkiri=Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele|väljaanne=[[ERR]]|aeg=28. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501074048/http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|arhiivimisaeg=2017-05-01|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="xlXKC">{{Netiviide|autor=[[Sandra Dieziņa]], [[Elīna Pankovska]]|url=http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|pealkiri=Rīgā, iespējams, taps arī Lidl loģistikas centrs|väljaanne=[[dienas bizness]]|aeg=3. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170803204738/http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|arhiivimisaeg=2017-08-03|keel=[[läti keel]]}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|pealkiri=Lidl soovib Narva nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna|väljaanne=[[ERR]]|väljaandja=ERR|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518135407/http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="GpJEW">{{Netiviide|autor=[[Guntars Veidemanis]]|url=http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|pealkiri='Lidl' lielā slepenībā apstiprina ienākšanu Latvijā|väljaanne=Delfi|aeg=29. jaanuar|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129000429/http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|arhiivimisaeg=2018-01-29}}</ref> <ref name="bQAaG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|pealkiri=Lidl ostis Tallinnasse Sõpruse puiesteele krundi|väljaanne=[[City24]]|väljaandja=[[Kinnisvaraportaal AS]]|aeg=19. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082832/http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|arhiivimisaeg=25. mai 2017}}</ref> <ref name="jWWpw">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|pealkiri=Alert Auto OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608204853/https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|arhiivimisaeg=8. juuni 2017}}</ref> <ref name="FH2zQ">{{Netiviide|autor=[[Ilja Smirnov]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|pealkiri=Lidl ja Narva linnavõimud vaidlevad arhitektuuri ja planeeringu üle|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518070316/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="STSpO">{{Netiviide|autor=|url=http://zverev.ee/NARVA-LIDL|pealkiri=Narva Lidl|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171123213522/http://zverev.ee/NARVA-LIDL|arhiivimisaeg=2017-11-23}}</ref> <ref name="SoU1c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|pealkiri=Lidl pani märgi maha veel kahte kohta|väljaanne=[[Kinnisvarauudised.ee]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=30. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170601180441/http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|arhiivimisaeg=1. juuni 2017}}</ref> <ref name="r9Zzq">{{Netiviide|autor=[[Nele Peil]]|url=http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|pealkiri=Lidl hoiab meeled pinevil|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=17. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170817072124/http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|arhiivimisaeg=2017-08-17}}</ref> <ref name="a4eRT">{{Netiviide|autor=[[Pirkko Tammilehto]]|url=https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|pealkiri=Lidl laajentaa Viroon ja Latviaan|väljaanne=[[Kauppalehti]]|väljaandja=[[Alma Media Oyj]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901072959/https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|arhiivimisaeg=2017-09-01|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name="56ru5">{{Netiviide|autor=[[Gerli Romanovitš]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|pealkiri=Stalinistlik kultuurimaja võib asenduda Lidli tüüppoega|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012093815/http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="PSiyD">{{Netiviide|autor=[[Erik Kalda]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|pealkiri=Lidl taganes vanast kultuurimajast|väljaanne=Põhjarannik|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171222183103/http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|arhiivimisaeg=2017-12-22}}</ref> <ref name="xD5Ft">{{Netiviide|autor=[[Martin Maris]]|url=https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|pealkiri=PURCHASING MANAGER FOOD (F/M)|väljaanne=[[cv-online]]|väljaandja=[[CV-Online Estonia OÜ]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226181540/https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|arhiivimisaeg=2017-12-26}}</ref> <ref name="koxS6">{{Netiviide|autor=[[Jürgen Klemm]], [[Maarit Eerme]]|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|pealkiri=Mis juhtub kaubanduses alanud aastal?|väljaanne=Kaubandus (Äripäev)|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=5. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105174626/http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|arhiivimisaeg=2018-01-05}}</ref> <ref name="evy3i">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|pealkiri=Ta tulebki: Lidl valis ühele esimestest Eesti supermarketitest koha välja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=27. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092313/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.lidl.de/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] gujlbmeuc5oeojq9ngeb2lhhx5suljw 6175884 6175875 2022-08-09T14:49:41Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Lidl Stiftung & Co. KG | logo = [[Pilt:Lidl-Logo.svg|200px]] | tüüp = [[Eraettevõte]] | asutamisaeg = 1930 <small>(algselt)</small> <br/> 1973 <small>(taastatud)</small> | lõpetatud = | asutajad = [[Dieter Schwarz]] | peakorter = [[Neckarsulm]], [[Baden-Württemberg]], [[Saksamaa]] | piirkond = [[Euroopa]]<br/>[[USA]] | võtmeisikud = [[Ignazio Paternò]] <small>(tegevjuht)</small> | valdkonnad = [[Jaemüük]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = 315 000 | emafirma = [[Schwarz Gruppe]] | allüksused = Lidl, Kaufland | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.lidl.ee/et/index.htm lidl.ee] | märkused = }} [[Pilt:Lidl Stores 2018.png|pisi|Euroopa riigid, kus Lidl tegutseb]] [[Pilt:Lidl Vilnius opening weekend.png|pisi|Lidli avamisnädal juunis 2016 [[Vilnius]]es [[Leedu]]s]] '''.Lidl Stiftung & Co. KG''', varasema nimega '''Schwarz Unternehmenstreuhand KG''', on [[Saksamaa]] odavmüügikaupluste kett, mis asutati 1930. aastal. Tänapäeval kuulub ketti enam kui 10 000 poodi üle [[Euroopa Liit|Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]. Ettevõte on tööandjaks ligikaudu 315 000 inimesele.<ref name=":0" />Lidli emafirma on [[Schwarz Gruppe|Schwarz-Gruppe]].<ref name=":0" /> Ettevõtte peakontor asub [[Neckarsulm]]i linnas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Lidli kaupluste kõigi müügisaalide kujunduses on sinine ja kollane värvus.<ref name=":1" /> Lidl kasutas aastaid madalaid kassasid. Lidli Soome pikka kasvu töötajad kurtsid nende ebamugavuse üle.<ref name=":9" /> Üheks Lidli ärimudeliks on kaupadele kahele poolele vöötkoodi lisamine, mille eesmärgiks on kassapidaja tööd kiirendada.<ref name=":3" /> 2018. aasta sügisest hakkas kauplus müüma lisaks kosmeetikumidele ja kašmiirkudumitele ka Saksa modelli [[Heidi Klum]]i disainitud rõivasarja.<ref name="yPJaq" /><ref name="8rZ0B" /> Lidli kaupade madal hind tuleneb pakendatud toitude tootmismahust ja säilivusajast. Lidl müüb osa kaupu euroalustel, et vähendada tööjõukulu.<ref name=":11" /> 3. märtsil 2022 avas Lidl [[Eesti]]s kaheksa kauplust neljas Eesti linnas: Tallinnas Sõpruse puisteel, Mustamäel [[Karjavälja tänav]]al, Lasnamäel Raadiku tänaval ja Tähesaju teel ning Rannamõisa teel; Tartus Annelinnas Kalda teel, Narvas Tallinna maanteel ja Pärnus Riia maanteel.<ref>[https://www.err.ee/1608518786/lidl-avas-eestis-kaheksa-kauplust Lidl avas Eestis kaheksa kauplust] ERR Majandus, 03.03.2022.</ref> == Tegevus Euroopas ja USAs == [[Pilt:Lidl Seinäjoki 20180626.jpg|pisi|Lidl [[Soome]]s [[Seinäjoki linn|Seinäjoes]]]] 1994. aastal alustas Lidl [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] tegevust ühe kauplusega. 2017. aasta seisuga oli Lidl Ühendkuningriigi toidukaubandusettevõtete seas suuruselt seitsmendal kohal.<ref name="e8DJQ" /> 2002. aastal alustas Lidl [[Soome]]s tegevust kümne kauplusega.<ref name=":7" /> Lidl Soome vältis esimestel tegutsemisaastatel suhtlust meediaga, kuid 2004. aastal avaldas Lidl Soome esindaja kaudu lubaduse, et nende kett on kõige soodsam. [[2007]]. aastal oli tegevjuhi Lauri Sipponeni sõnul suurem osa nende klientidest väikese sissetulekuga inimesed ja elus hästi hakkama saavad välismaalased. Aastatel 2011 ja 2012 oli nende põhikliendiks kaheliikmeline perekond.<ref name=":9" /> [[2013]]. aastal teatas Sipponen, et neil on raskusi Soome riikliku alkoholimüüja [[Alko]] allüürnikuks saamisega.<ref name=":7" /> Sipponeni sõnul on Soome Lidl hakanud alates 2013. aastast pöörama tarbija ootustele rohkem tähelepanu. Soome [[meediaseire]] ettevõtte [[T-Media]] arendusdirektor [[Riku Ruokolahti]] leidis, et Lidli maine Soomes on sellest ajast paranenud ja ketist on saanud praktiliselt turuliider.<ref name=":9" /> Aasta hiljem olid aga Lidli Soome kaupluste hinnad Lidl Saksamaa kaupluste hindadest kallimad. T-Media uuring leidis, et Soome Lidli klientide keskmine rahuloluindeks on 3,27 ja alates 2015. aastast on see indeks püsinud üle 3,5. Soome tarbijakäitumise uurija [[Nina Kahman]]i sõnul on maine paranemise taga Lidli ja Soome kaubamajade hea kvaliteediga kaupade hindade samastumine.<ref name=":9" /> [[2016]]. aasta seisuga oli Soomes 162 Lidli kauplust ja soodsaimate hindade edetabelis olid need esimesel kohal. Sama aasta seisuga omas Lidl 8,8–9,3% Soome turust ja avas seitse uut poodi.<ref name=":7" /> 2017. aasta seisuga omas Lidl Soomes turust umbes 7%, 169 poodi ja kaks logistikakeskust.<ref name="HtUJM" /><ref name=":10" /> Sama aasta aprilli seisuga oli Lidl Soome soodsaimate hindade edetabelis kolmandal kohal.<ref name=":7" /> Lidli Soome tarnijate arv on perioodil 2004–2017 kasvanud viis korda. Sipponeni sõnul on 2017. aasta seisuga Soomes vaid väike rühm inimesi, kellele Lidl üldse ei meeldi.<ref name=":9" /> Sipponen teatas sama aasta [[4. detsember|4. detsembril]], et Lidl kavatseb [[Järvenpää]]le ehitada uue logistikakeskuse ja [[Helsingi]] ümbrusse järgmise kümne aasta jooksul umbes 45 uut poodi [[Suur-Helsingi]] elanike arvu kasvu tõttu.<ref name=":10" /> Lidl avas [[2015]]. aasta 15. juunil USA turule keskenduva peakorteri [[Arlingtoni maakond|Arlingtoni maakonnas]] ja üheksa poodi, millega loodi 5000 töökohta. Lidli kommertsjuhi [[Boudewijn Tiktak]]i sõnul keskendub kauplus traditsioonilisi turustuskanaleid kasutavatele poodidele ja poodide asukoht valiti peakorteri läheduse tõttu. Esimestena avatud poed asuvad [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]] ja [[Virginia]] [[Osariik (USA)|osariigis]]. Poed on avatud seitse päeva nädalas kella 8–21. Kogu USAs müüdav kaup on Lidli enda valmistatud.<ref name=":8" /> == Probleemid == 2010. aasta veebruaris Lidli eramärgise Reinhardshof all müüdud juust sisaldas [[Listeeriabakter|listeeriat]]. Ettevõte ei suutnud tarnet õigel ajal peatada. Saksamaal suri üks inimene pärast juustu söömist mürgistusse. Lidlile määrati 1,5 miljoni euro suurune trahv toidualaste õigusnormide rikkumise eest.<ref>Georg Hochmuth.&#x20;"[https://diepresse.com/home/panorama/welt/540643/Vier-Deutsche-an-BakterienKaese-erkrankt Vier Deutsche an Bakterien-Käse erkrankt]".&#x20;''Die Presse'',&#x20;18. jaanuar 2010 c) APA/GEORG HOCHMUTH.</ref> 2013. aasta novembris müüs Lidl Saksamaal kuldmünte. Nende kulla väärtus osutus madalamaks kui ostuhind, mida Lidl ostjatelt küsis. Lidli kuldmünt maksab vaid viiendiku selle ostuhinnast.<ref>"[https://web.archive.org/web/20131125112505/http://www.daserste.de/information/wirtschaft-boerse/plusminus/sendung/wdr/2013/sendung-vom-20112013-102.html Goldiges Versprechen]". ''Das Erste (ARD)'' (saksakeelne). 25. november 2013.</ref> 2017. aasta augustis eemaldas Lidl oma poodidest kanamune, kuna need võisid olla saastunud [[Parasitism|parasiit]]ide tapmiseks mõeldud mürgise kemikaali jääkidega.<ref name="Z8G1t" /> 2017. aasta septembris eemaldas [[Kreeka]] Lidl tarbijate kaebuste tõttu Kreeka turu jaoks loodud tootemärgi [[Eridanous]] pakenditel [[Thíra]] saarel asuvat [[Anastasia kirik]]ut kujutatavatelt piltidelt [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[rist]]id. Lidli sõnul kinnitab eemaldamine kõikide olemasolevate uskude austamist.<ref name="OjXlC" /> ==Tegevus Baltimaades== Aastal 2013 teatas Lidl kavatsusest astuda [[Leedu]] turule. Lidl Lietuva kommunikatsiooniosakonna juhataja [[Agne Dalia Gaizauskiene]] sõnul ehitasid nad [[2015]]. aastal Leedusse logistikakeskuse ja poode ning ostsid krunte. Lidl avas 2016. aasta 2. juunil Leedus 15 poodi (viis [[Vilnius]]es, kaks [[Kaunas]]es ning ühe [[Klaipėda|Klaipedas]], [[Šiauliai]]s, [[Alytuse]]s, [[Marijampolė|Marijampoles]], [[Kėdainiai|Kedainiais]], [[Telšiai]]s, [[Kretinga]]s ja [[Mažeikiai|Mazeikiais]]).<ref name="98iT2" /> 2018. aasta seisuga on Leedus 35 kauplust.<ref name=":11" /> Lidli tulek Leetu langetas ajaloos esimest korda [[Maxima]] käivet.<ref name="FFshZ" /> [[Rimi Baltic|Rimi]] tegevjuhi [[Vaido Padumäe]] sõnul pakub Lidl Leedus värske kauba segmendi puhul enamjaolt kohalikku toodangut.<ref name="YGpIn" /> Lidli Leedu osakonda on juhtinud [[Jussi Nummelin]].<ref name="eh3i3" /> 28. juulil 2017 teatati, et Lidl rajab Läti esimese poe [[Purvciems]]i mikrorajooni Riias.<ref name="JWNKq" /> Läti ehitusettevõtte [[Baiba Gaisa]] ja Lätis Lidli esindava kinnisvaraettevõtte [[SIA MMS Property Solutions]]i [[22. detsember|22. detsembril]] 2016 sõlmitud kinnisvara [[ostu-müügileping]]u tõttu on Lidli seostatud [[Riia|Riiga]] Lidli [[logistikakeskus]]e rajamises.<ref name="xlXKC" /> Lidli Leedu kommunikatsiooni ja korporatiivsuhete osakonna juht [[Valds Lopeta]] kinnitas Läti turule sisenemist, töötajate värbamist ja teatas võimalike asukohtadega tutvumisest. Esimesed poed avatakse [[Riia]]s, [[Liepāja]]s ja [[Jūrmala]]s.<ref name="GpJEW" /> Riia elanikud olid Lidli logistikakeskuse ehitamisel vastu puude mahavõtmisele. Riia tootmis- ja laokompleksi [[SVV.pm]] omanik [[Vadim Skorohod]] kaebas [[Servituut|servituudi]] alusel Lidli peale politseile, sest logistikakeskuse ehitamine sulgeb tema ettevõtte juurde viiva tee. Lidl ostis samal põhjusel kõrvalkrundil asuva [[hotell]]i ja sulges selle, et vältida servituudi alusel hotellikülastajatele ligipääsu hotelli sõiduks ja sealt väljumiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|pealkiri=Lidl не даёт проходу|väljaanne=[[LTV7]]|väljaandja=[[Latvijas Televīzija]]|aeg=14. august 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815150821/https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|arhiivimisaeg=2018-08-15|keel=[[vene keel]]es}}</ref> === Tegevus Eestis === Lidl plaanis aastail 2004–2006 tulla [[Eesti]]sse, kuid ettevõte siiski loobus sellest – Lidl hankis [[2004]]. aasta kevadel krundi [[Tänassilma tehnopark|Tänassilma tehnopargis]]. Varem kuulusid neile Tallinnas Pae 2 ja Tartus [[Riia tänav|Riia mnt]] 175 A krundid. 2004. aastal huvitas ettevõtet kaheksa Eesti linna ning riigi kirde- ja lõunaosad. Lidli-nimelised [[äriühing]]ud kustutati [[Äriregister|äriregistrist]] 2009. aastal.<ref name="jpz8I" /><ref name=":2" /> 12. oktoobril 2016 registreeriti [[Inforegister|inforegistris]] Lidliga seotud ettevõte OÜ MMS Property Solutions.<ref name=":6" /> 2017. aasta veebruaris küsis OÜ MMS Property Solutionsit esindav advokaadibüroo [[Tartu]] linnalt [[Anne tänav|Anne]] 44 krundi ostuvõimaluse kohta. Veel näidati huvi Tartus [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänaval]] ja [[Kalda tee]]l asuvate kruntide vastu.<ref name="8qDz4" /> 2017. aasta 2. oktoobril ostis OÜ MMS Property Solutions Tartus aadressil Kalda tee 29 asuva ärimaa.<ref name="0lmB5" /> Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja [[Urmas Ahven]]a sõnul huvitus Lidl [[Annelinn]]as asuvast 1,12-hektarilisest [[Mõisavahe tänav|Mõisavahe]] 75 kinnistust.<ref name="YAbvE" /> Tartu linnavalitsus võttis 2018. aasta 19. detsembril vastu ja saatis avalikule väljapanekule Kalda tee 29 krundi (kuni 3264 m² ehitisealuse pinnaga hoonestus) ja lähiala detailplaneeringu, mis seab tingimuseks kuni kolmekorruseliste ärihoonete ehitamise. Lisaks anti luba Kalda tee 27 krundile kuni 1679 m² ehitisealuse pinnaga hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu koostaja on [[AS Kobras]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|pealkiri=Saksa odavpoekett Lidl planeerib Annelinna kauplust|väljaanne=[[Tartu Postimees]]|aeg=19. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181219210033/https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|arhiivimisaeg=2018-12-19}}</ref> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 21. veebruaril [[Kontsern|kontsernilt]] [[Tallinna Kaubamaja]] [[Narva]]s aadressil [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna mnt]] 7 asuva 7474-ruutmeetrise [[Krunt|krundi]], mis kuulus aastatel 2004–2006 ettevõttele [[Lidl Eesti OÜ]]. Lidl Eesti OÜ müüs krundi 2006. aastal kontsernile Tallinna Kaubamaja. OÜ MMS Property Solutions tellis [[planeering]]u [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l [[Seli (Tallinn)|Seli]] [[asum]]is [[Raadiku tänav|Raadiku]] 11 ja Raadiku 11a [[katastriüksus]]tele pärast [[Tallinna linnavalitsus]]e [[detailplaneering]]u algatamise ettepanekut ehitada sinna toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Planeeritakse 12 599-ruutmeetrist ala, Kiviku bussipeatuse nihutamist katastriüksuste põhjaküljele ning 130 tavasõiduki ja 19 jalgrattakohaga parkimisala.<ref name=":5" /> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 9. mail<ref name="bQAaG" /> Tallinna [[Kristiine linnaosa]]s ettevõttelt [[Alert Auto OÜ]]<ref name=":6" /><ref name="jWWpw" /> [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 153 kinnistu suurusega 6913 ruutmeetrit ja sellest ehitatavale hoonele reserveeritakse 2765 ruutmeetrit. Telliti projekteerimistingimused projekteerimisettevõttelt [[K-Projekt]].<ref name=":4" /> [[Tallinna linnaplaneerimise amet]]i detailplaneeringute teenistuse [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]], Kristiine ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] osakonna [[Direktor|juhataja]] [[Mari Suvi]] sõnul peab projekteeritav ehitis olema esinduslike joontega ja kontekstiga sobima. Tallinna linna sõnul rajab Lidl ühe kahekorruselise hoone.<ref name=":5" /> Narva linnavalitsus esitas 2017. aasta 16. nädalal OÜ MMS Property Solutionsile projekteerimistingimused, mis põhineb [[2001]]. aastast kehtival Narva Tallinna maantee ja [[Puškini tänav]]a ristmiku kvartalit kirjeldaval [[detailplaneering]]ul. Detailplaneering näeb ette kahe- kuni neljakorruselist kaubandushoonet. Narva linnavalitsus nõuab detailplaneeringus OÜ MMS Property Solutionsilt arhitektuurilahenduse leidmiseks [[Konkurss|konkursi]] korraldamist ning et kontseptsioon rikastaks keskkonda, oleks arhitektuurselt silmapaistev, domineeriks linnaehituses ja poleks tüüplahendus.<ref name=":1" /> Lisaks nõuab Narva linnavalitsus, et arhitektuurikonkursil osaleks vähemalt kolm bürood, Narva linn saaks otsustamisel kaasa rääkida ja sissesõitude ümberkorraldus toimuks vastavalt liikluskoormusele ning [[jalakäija]]te ja [[kergliikleja]]te ohutusele. Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti [[direktor]] ning linna peaarhitekt [[Ivan Sergejev]]i sõnul on linn sissesõitude ümberkorraldamisel nõustunud kergliiklejate ohutust arvestades ringi mahasõidu juurde rajada Lidli poe parklasse viiva sissepääsu. Sergejevi sõnul tahab ta Lidli tulekut, ent mitte kasti välimuse ja Lasnamäe miljööga hoone projekteerimist ning soovib, et arvestataks linna tingimustega. OÜ MMS Property Solutions põhjendas oma eelistust ümberkaudsete [[hruštšovka]]de välimusega.<ref name=":4" /> OÜ MMS Property Solutions juhatuse liige Tarvo Kubja sõnul on arhitektuurikonkursi korraldamise nõue õigustühine, kuna kehtiv üldplaneering kohustab konkurssi korraldama ainult olulisimate ja ajalooliste rajoonide puhul, konkursi korraldamise tunnused pole seotud Lidli kaubanduskeskusega ja Narva linn piirab arhitektuurivalikuid meelevaldselt. Narva linnavalitsus põhjendas konkursi korraldamist sellega, et kaubanduskeskuse asukoht on oluline, kuna see jätab linna külastajatele linnast ja selle peatänavast esmamulje. [[Narva linnavolikogu]] linnaehituse ja arengu komisjoni liikmete sõnul tuleb korraldada arhitektuuriline ideekonkurss. Narva linnavalitsus soostus konkursi tingimustest tüüplahendust sätestava nõude eemaldama.<ref name="FH2zQ" /> Tallinna mnt 7 Lidl kaupluse arhitektuurivõistlusel said kolmanda koha arhitektid [[Aleksandr Zverev]] ja [[Ingrid Aasoja-Zverev]].<ref name="STSpO" /> Lisaks nimetatud kinnistutele omab MMS Property Solutions OÜ Tallinnas veel kinnistuid aadressidel [[Tähesaju tee|Tähesaju]] 2, Tähesaju 4, [[Rannamõisa tee]] 12, Rannamõisa tee 12a, Rannamõisa tee 14, Rannamõisa tee 14a ja Rannamõisa tee 14b.<ref name="SoU1c" /> 2017. aasta 17. augustil teavitas [[Kaupmeeste Liit|kaupmeeste liidu]] tegevjuht [[Nele Peil]] kõigi Eesti jaekaubandusturu osaliste huvist Lidli saabumise suhtes.<ref name="r9Zzq" /> Sama aasta 31. augustil teatas Soome Lidli tegevdirektor Lauri Sipponen, et Lidl laieneb Eestisse ja Lätti [[2020. aastad|2020. aastatel]].<ref name="a4eRT" /> 2017. aasta 9. oktoobril arutasid [[Jõhvi]] [[Jõhvi kultuuri- ja spordikomisjon|kultuuri- ja spordi]]- ning [[Jõhvi haridus- ja noorsookomisjon|haridus- ja noorsookomisjon]]id ühisistungil eelnõud, mille eesmärk oli algatada detailplaneering, mis näeb ette Jõhvi kruntidel [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva maantee]] 11 ja 11a asuvate [[Jõhvi kultuurimaja]] ja garaaži täielikku lammutamist ning kruntide liitmist, et väidetavalt ehitada selle asemel Lidli pood. Jõhvi haridus- ja noorsookomisjoni esimehe [[Meelis Tint|Meelis Tindi]] sõnul oli eelnõu toetajaid ja vastuolijaid võrdselt. Tema sõnul korrastab hoone lammutamine linnapilti. Sama aasta 11. oktoobri õhtul arutas detailplaneeringut [[Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjon]]. 12. oktoobril arutas detailplaneeringut [[Jõhvi]] volikogu. Krundi Narva maantee 11a omaniku [[OÜ AMV Servis]] juhatuse liikme [[Hanno Raiend]]i sõnul on ostjaks üks advokaadibüroo. [[Jõhvi vallavalitsus]]e [[arhitekt]] [[Andres Toome]] ei soovi krundile poeketi säästlikule ehitamisele suunatud tüüpprojekti ehitamist, ent pood pole väidetavalt huvitatud detailplaneeringu muutmisest.<ref name="56ru5" /> [[Muinsuskaitseamet]]i [[Direktor|peadirektor]]i [[Siim Raie]] sõnul on lammutamine kahetsusväärne. 2017. aasta novembri lõpus andis vandeadvokaat [[Veikko Toomere]] teada, et arendaja palus lõpetada detailplaneeringu algatamise menetluse, kuna Jõhvi vallavalitsus ei reageerinud muinsuskaitseameti kirjale ja aeg jookseb. Tinti sõnul oli menetluse peatamise põhjuseks see, et Jõhvi vallavalitsus ei otsinud lahendusvariante.<ref name="PSiyD" /> 2017. aasta 22. novembril alustas Lidl Tallinna ostujuhi otsimist.<ref name="xD5Ft" /> 2018. aasta 15. juunil alustas Lidl töölepingute nõustaja ja advokaadi otsimist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|pealkiri=CONSULTANT EMPLOYMENT LAW|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153304/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|pealkiri=LAWYER|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153531/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref> [[Selver]]i [[Äriarvestuse juht|äriarvestuse juhi]] [[Kristjan Anderson]]i sõnul põhjustab Lidli tulek kaubanduskettide üheks tervikuks liitumist.<ref name="koxS6" /> MMS Property Solutions OÜ vahetas nime. Uus nimi on [[Lidl Eesti OÜ]]. Ettevõtte 2017. aasta kahjum oli 84 000 eurot. Samal aastal suurendas ettevõte osanik CE-Beteiligungs-GmbH osakapitali 5 miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|pealkiri=Lidl Eesti kahjum oli mullu pea miljon eurot|väljaanne=Postimees|aeg=24. juuli 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180724200651/https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|arhiivimisaeg=2018-07-24}}</ref> Lidli on Eestis esindanud [[Tarvo Kubja]]<ref name="evy3i" /> ja [[Henri Pullisaar]].<ref name=":2" /> Lidli Baltikumi tulekut korraldas [[Leedu]] ettevõtte.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Hõbemedal Lidli toodetud vahuveini Crémant de Bourgogne Blanc NV eest [[Rahvusvaheline Veini ja Kange Alkoholi Võistlus|rahvusvahelisel veini ja kange alkoholi võistlusel]] (2017)<ref name=":8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Marge Väikenurm]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/17/saksa-odavpood-hiilib-eesti-turule|pealkiri=Saksa odavpood hiilib Eesti turule|väljaanne=[[Äripäev]]|aeg=17.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|pealkiri=Narva kesklinna tahetakse ehitada Lidli kauplus|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=26. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427091449/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Mari Manninen]]|url=http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|pealkiri=Lidl karisti halpakaupan maineen ja nousi hylkiöstä hyvikseksi – vuosien ajan asiakkaissa korostuivat kaksi ääripäätä: köyhät ja rikkaat|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=25. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825021219/http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|arhiivimisaeg=2017-08-25|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Rivo Veski|url=http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|pealkiri=Mis on Lidl ja kas Eesti kaupmehed peaksid selle tulekut tõsimeeli kartma?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=4. mai 2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/*/http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|arhiivimisaeg=4. mai 2017}}</ref> <ref name="yPJaq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heidiklum.de/news/4230/heidi-klum-fuer-lidl|pealkiri=Heidi Klum für Lidl|väljaanne=Heidi Klumi koduleht|aeg=|vaadatud=|keel=[[saksa keel]]}}</ref> <ref name="8rZ0B">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohtuleht.ee/809486/heidi-klum-disainib-lidli-poeketile-roivasarja|pealkiri=Heidi Klum disainib Lidli poeketile rõivasarja|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[Ekspress Grupp]] ja [[Eesti Meedia]]|aeg=6. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|pealkiri=Lidli tulek lööb suurpoodide kaardipaki segamini. Kellest saab suurim?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=23. aprill 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180423205502/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|arhiivimisaeg=2018-04-23}}</ref> <ref name="e8DJQ">{{Netiviide|autor=[[Sarah Butler]]|url=https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|pealkiri=Lidl overtakes Waitrose as UK shoppers turn to discounters|väljaanne=[[The Guardian]]|väljaandja=[[Guardian News and Media Limited]]|aeg=22. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822105217/https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|arhiivimisaeg=2017-08-22|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=[[Argo Ideon]]|url=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|pealkiri=Lidl pole Soome poekettide seas kõige odavam|väljaanne=[[Maaleht]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170613135426/http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|arhiivimisaeg=13. juuni 2017}}</ref> <ref name="HtUJM">{{Netiviide|autor=[[Romet Kreek]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|pealkiri=Prisma eksjuht: Lidli tulek toob kindlasti hinnasõja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=24. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170524113240/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|arhiivimisaeg=24. mai 2017}}</ref> <ref name=":10">{{Netiviide|autor=[[Petri Sajari]]|url=https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|pealkiri=Lidl valmistautuu kovaan kasvuun – aikoo avata 40–50 uutta myymälää pääkaupunkiseudulle ja rakennuttaa jakelukeskuksen Järvenpäähän|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=4. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204122620/https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|arhiivimisaeg=2017-12-04}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Zlata Rodionova]]|url=https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|pealkiri=BARGAIN BUBBLY The £7.99 Lidl sparking wine that tastes as good as top champagne but is SIX times cheaper|väljaanne=[[The Sun]]|väljaandja=[[News Group Newspapers Limited]]|aeg=20. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170621122203/https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|arhiivimisaeg=21. juuni 2017|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name="Z8G1t">{{Netiviide|autor=[[Martin Kutti]]|url=http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|pealkiri=Parasiite tapnud Hollandi ettevõtted põhjustasid Euroopas munaskandaali|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809004917/http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|arhiivimisaeg=2017-08-09}}</ref> <ref name="OjXlC">{{Netiviide|autor=|url=http://m.rtl.be/info/948607|pealkiri=Retrait des croix du paysage grec sur ses emballages: Lidl présente ses excuses aux personnes qui ont pu être choquées|väljaanne=[[RTL Info]]|aeg=31. august|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901073722/http://m.rtl.be/info/948607|arhiivimisaeg=2017-09-01}}</ref> <ref name="jpz8I">{{Netiviide|autor=[[Merlis Nõgene]]|url=http://uudised.err.ee/v/majandus/ba36e4b7-c6b9-428a-81e1-bc0fead23d98|pealkiri=Saksa kauplustekett Lidl loobus Eestisse tulemisest|väljaanne=ERR Majandus|aeg=19.07.2006 2:33|vaadatud=11.02.2017 14:54}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=[[Andres Kärssin]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|pealkiri=Saksa Lidl ostis Eestis esimesed poekohad|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=7. juuli 2004|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092622/http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="98iT2">{{Netiviide|autor=[[BNS]]|url=http://majandus24.postimees.ee/3717925/saksa-lidl-avab-neljapaeeval-leedus-15-poodi|pealkiri=Saksa Lidl avab neljapäeval Leedus 15 poodi|väljaanne=Postimees Majandus|aeg=02.06.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS Property Solutions OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=12.10.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name="FFshZ">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele|pealkiri=Intervjuu {{!}} Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele|Väljaanne=[[ERR]]|Väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]]|Aeg=19. august 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819172659/http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele}}</ref> <ref name="8qDz4">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4048709/eesti-taas-sihikul-odavpoodide-kett-lidl-tahtis-osta-anne-sauna|pealkiri=Eesti taas sihikul? Odavpoodide kett Lidl tahtis osta Anne sauna|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="YGpIn">{{Netiviide|autor=[[Arvo Uustalu]]|url=http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|pealkiri=Odavketi Lidl tulek Eestisse paneb raskesse olukorda nii konkurendid kui ka tootjad|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[AS SL Õhtuleht]]|aeg=3. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170904001102/http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|arhiivimisaeg=2017-09-04}}</ref> <ref name="0lmB5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS PROPERTY SOLUTIONS OÜ - Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|väljaandja=[[Register OÜ]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012090017/https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="eh3i3">{{Netiviide|autor=[[Maarit Eerme]]|url=http://www.aripaev.ee/assets/pdf/EA3204914.PDF|pealkiri=Prisma uus juht: võtan kaotatud turuosa tagasi|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=15. september|vaadatud=|koht=Äripäeva ajaleht|täpsustus=Lk 9, veebiviites lk 11}}</ref> <ref name="YAbvE">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|pealkiri=Kas odavpoodide kett Lidl kolib Tartus Prisma naabriks?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=23. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170528173252/http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|arhiivimisaeg=28. mai 2017}}</ref> <ref name="JWNKq">[http://www.err.ee/609893/lidl-avab-latis-oma-esimese-poe-riia-aarelinnas Lidl avab Lätis oma esimese poe Riia äärelinnas], Err.ee, 28. juuli 2017</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|pealkiri=Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele|väljaanne=[[ERR]]|aeg=28. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501074048/http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|arhiivimisaeg=2017-05-01|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="xlXKC">{{Netiviide|autor=[[Sandra Dieziņa]], [[Elīna Pankovska]]|url=http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|pealkiri=Rīgā, iespējams, taps arī Lidl loģistikas centrs|väljaanne=[[dienas bizness]]|aeg=3. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170803204738/http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|arhiivimisaeg=2017-08-03|keel=[[läti keel]]}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|pealkiri=Lidl soovib Narva nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna|väljaanne=[[ERR]]|väljaandja=ERR|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518135407/http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="GpJEW">{{Netiviide|autor=[[Guntars Veidemanis]]|url=http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|pealkiri='Lidl' lielā slepenībā apstiprina ienākšanu Latvijā|väljaanne=Delfi|aeg=29. jaanuar|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129000429/http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|arhiivimisaeg=2018-01-29}}</ref> <ref name="bQAaG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|pealkiri=Lidl ostis Tallinnasse Sõpruse puiesteele krundi|väljaanne=[[City24]]|väljaandja=[[Kinnisvaraportaal AS]]|aeg=19. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082832/http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|arhiivimisaeg=25. mai 2017}}</ref> <ref name="jWWpw">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|pealkiri=Alert Auto OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608204853/https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|arhiivimisaeg=8. juuni 2017}}</ref> <ref name="FH2zQ">{{Netiviide|autor=[[Ilja Smirnov]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|pealkiri=Lidl ja Narva linnavõimud vaidlevad arhitektuuri ja planeeringu üle|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518070316/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="STSpO">{{Netiviide|autor=|url=http://zverev.ee/NARVA-LIDL|pealkiri=Narva Lidl|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171123213522/http://zverev.ee/NARVA-LIDL|arhiivimisaeg=2017-11-23}}</ref> <ref name="SoU1c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|pealkiri=Lidl pani märgi maha veel kahte kohta|väljaanne=[[Kinnisvarauudised.ee]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=30. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170601180441/http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|arhiivimisaeg=1. juuni 2017}}</ref> <ref name="r9Zzq">{{Netiviide|autor=[[Nele Peil]]|url=http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|pealkiri=Lidl hoiab meeled pinevil|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=17. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170817072124/http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|arhiivimisaeg=2017-08-17}}</ref> <ref name="a4eRT">{{Netiviide|autor=[[Pirkko Tammilehto]]|url=https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|pealkiri=Lidl laajentaa Viroon ja Latviaan|väljaanne=[[Kauppalehti]]|väljaandja=[[Alma Media Oyj]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901072959/https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|arhiivimisaeg=2017-09-01|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name="56ru5">{{Netiviide|autor=[[Gerli Romanovitš]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|pealkiri=Stalinistlik kultuurimaja võib asenduda Lidli tüüppoega|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012093815/http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="PSiyD">{{Netiviide|autor=[[Erik Kalda]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|pealkiri=Lidl taganes vanast kultuurimajast|väljaanne=Põhjarannik|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171222183103/http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|arhiivimisaeg=2017-12-22}}</ref> <ref name="xD5Ft">{{Netiviide|autor=[[Martin Maris]]|url=https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|pealkiri=PURCHASING MANAGER FOOD (F/M)|väljaanne=[[cv-online]]|väljaandja=[[CV-Online Estonia OÜ]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226181540/https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|arhiivimisaeg=2017-12-26}}</ref> <ref name="koxS6">{{Netiviide|autor=[[Jürgen Klemm]], [[Maarit Eerme]]|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|pealkiri=Mis juhtub kaubanduses alanud aastal?|väljaanne=Kaubandus (Äripäev)|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=5. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105174626/http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|arhiivimisaeg=2018-01-05}}</ref> <ref name="evy3i">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|pealkiri=Ta tulebki: Lidl valis ühele esimestest Eesti supermarketitest koha välja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=27. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092313/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.lidl.de/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] scwpl5mu46u1gouzjw0bff0sb4pwd99 6175923 6175884 2022-08-09T17:00:08Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Lidl Stiftung & Co. KG | logo = [[Pilt:Lidl-Logo.svg|200px]] | tüüp = [[Eraettevõte]] | asutamisaeg = 1930 <small>(algselt)</small> <br/> 1973 <small>(taastatud)</small> | lõpetatud = | asutajad = [[Dieter Schwarz]] | peakorter = [[Neckarsulm]], [[Baden-Württemberg]], [[Saksamaa]] | piirkond = [[Euroopa]]<br/>[[USA]] | võtmeisikud = [[Ignazio Paternò]] <small>(tegevjuht)</small> | valdkonnad = [[Jaemüük]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = 315 000 | emafirma = [[Schwarz Gruppe]] | allüksused = Lidl, Kaufland | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.lidl.ee/et/index.htm lidl.ee] | märkused = }} [[Pilt:Lidl Stores 2018.png|pisi|Euroopa riigid, kus Lidl tegutseb]] [[Pilt:Lidl Vilnius opening weekend.png|pisi|Lidli avamisnädal juunis 2016 [[Vilnius]]es [[Leedu]]s]] '''Lidl Stiftung & Co. KG''', varasema nimega '''Schwarz Unternehmenstreuhand KG''', on [[Saksamaa]] odavmüügikaupluste kett, mis asutati 1930. aastal. Tänapäeval kuulub ketti enam kui 10 000 poodi üle [[Euroopa Liit|Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]. Ettevõte on tööandjaks ligikaudu 315 000 inimesele.<ref name=":0" /> Lidli emafirma on [[Schwarz Gruppe|Schwarz-Gruppe]].<ref name=":0" /> Ettevõtte peakontor asub [[Neckarsulm]]i linnas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Lidli kaupluste kõigi müügisaalide kujunduses on sinine ja kollane värvus.<ref name=":1" /> Lidl kasutas aastaid madalaid kassasid. Lidli Soome pikka kasvu töötajad kurtsid nende ebamugavuse üle.<ref name=":9" /> Üheks Lidli ärimudeliks on kaupadele kahele poolele vöötkoodi lisamine, mille eesmärgiks on kassapidaja tööd kiirendada.<ref name=":3" /> 2018. aasta sügisest hakkas kauplus müüma lisaks kosmeetikumidele ja kašmiirkudumitele ka Saksa modelli [[Heidi Klum]]i disainitud rõivasarja.<ref name="yPJaq" /><ref name="8rZ0B" /> Lidli kaupade madal hind tuleneb pakendatud toitude tootmismahust ja säilivusajast. Lidl müüb osa kaupu euroalustel, et vähendada tööjõukulu.<ref name=":11" /> 3. märtsil 2022 avas Lidl [[Eesti]]s kaheksa kauplust neljas Eesti linnas: Tallinnas Sõpruse puisteel, Mustamäel [[Karjavälja tänav]]al, Lasnamäel Raadiku tänaval ja Tähesaju teel ning Rannamõisa teel; Tartus Annelinnas Kalda teel, Narvas Tallinna maanteel ja Pärnus Riia maanteel.<ref>[https://www.err.ee/1608518786/lidl-avas-eestis-kaheksa-kauplust Lidl avas Eestis kaheksa kauplust] ERR Majandus, 03.03.2022.</ref> == Tegevus Euroopas ja USAs == [[Pilt:Lidl Seinäjoki 20180626.jpg|pisi|Lidl [[Soome]]s [[Seinäjoki linn|Seinäjoes]]]] 1994. aastal alustas Lidl [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] tegevust ühe kauplusega. 2017. aasta seisuga oli Lidl Ühendkuningriigi toidukaubandusettevõtete seas suuruselt seitsmendal kohal.<ref name="e8DJQ" /> 2002. aastal alustas Lidl [[Soome]]s tegevust kümne kauplusega.<ref name=":7" /> Lidl Soome vältis esimestel tegutsemisaastatel suhtlust meediaga, kuid 2004. aastal avaldas Lidl Soome esindaja kaudu lubaduse, et nende kett on kõige soodsam. [[2007]]. aastal oli tegevjuhi Lauri Sipponeni sõnul suurem osa nende klientidest väikese sissetulekuga inimesed ja elus hästi hakkama saavad välismaalased. Aastatel 2011 ja 2012 oli nende põhikliendiks kaheliikmeline perekond.<ref name=":9" /> [[2013]]. aastal teatas Sipponen, et neil on raskusi Soome riikliku alkoholimüüja [[Alko]] allüürnikuks saamisega.<ref name=":7" /> Sipponeni sõnul on Soome Lidl hakanud alates 2013. aastast pöörama tarbija ootustele rohkem tähelepanu. Soome [[meediaseire]] ettevõtte [[T-Media]] arendusdirektor [[Riku Ruokolahti]] leidis, et Lidli maine Soomes on sellest ajast paranenud ja ketist on saanud praktiliselt turuliider.<ref name=":9" /> Aasta hiljem olid aga Lidli Soome kaupluste hinnad Lidl Saksamaa kaupluste hindadest kallimad. T-Media uuring leidis, et Soome Lidli klientide keskmine rahuloluindeks on 3,27 ja alates 2015. aastast on see indeks püsinud üle 3,5. Soome tarbijakäitumise uurija [[Nina Kahman]]i sõnul on maine paranemise taga Lidli ja Soome kaubamajade hea kvaliteediga kaupade hindade samastumine.<ref name=":9" /> [[2016]]. aasta seisuga oli Soomes 162 Lidli kauplust ja soodsaimate hindade edetabelis olid need esimesel kohal. Sama aasta seisuga omas Lidl 8,8–9,3% Soome turust ja avas seitse uut poodi.<ref name=":7" /> 2017. aasta seisuga omas Lidl Soomes turust umbes 7%, 169 poodi ja kaks logistikakeskust.<ref name="HtUJM" /><ref name=":10" /> Sama aasta aprilli seisuga oli Lidl Soome soodsaimate hindade edetabelis kolmandal kohal.<ref name=":7" /> Lidli Soome tarnijate arv on perioodil 2004–2017 kasvanud viis korda. Sipponeni sõnul on 2017. aasta seisuga Soomes vaid väike rühm inimesi, kellele Lidl üldse ei meeldi.<ref name=":9" /> Sipponen teatas sama aasta [[4. detsember|4. detsembril]], et Lidl kavatseb [[Järvenpää]]le ehitada uue logistikakeskuse ja [[Helsingi]] ümbrusse järgmise kümne aasta jooksul umbes 45 uut poodi [[Suur-Helsingi]] elanike arvu kasvu tõttu.<ref name=":10" /> Lidl avas [[2015]]. aasta 15. juunil USA turule keskenduva peakorteri [[Arlingtoni maakond|Arlingtoni maakonnas]] ja üheksa poodi, millega loodi 5000 töökohta. Lidli kommertsjuhi [[Boudewijn Tiktak]]i sõnul keskendub kauplus traditsioonilisi turustuskanaleid kasutavatele poodidele ja poodide asukoht valiti peakorteri läheduse tõttu. Esimestena avatud poed asuvad [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]] ja [[Virginia]] [[Osariik (USA)|osariigis]]. Poed on avatud seitse päeva nädalas kella 8–21. Kogu USAs müüdav kaup on Lidli enda valmistatud.<ref name=":8" /> == Probleemid == 2010. aasta veebruaris Lidli eramärgise Reinhardshof all müüdud juust sisaldas [[Listeeriabakter|listeeriat]]. Ettevõte ei suutnud tarnet õigel ajal peatada. Saksamaal suri üks inimene pärast juustu söömist mürgistusse. Lidlile määrati 1,5 miljoni euro suurune trahv toidualaste õigusnormide rikkumise eest.<ref>Georg Hochmuth.&#x20;"[https://diepresse.com/home/panorama/welt/540643/Vier-Deutsche-an-BakterienKaese-erkrankt Vier Deutsche an Bakterien-Käse erkrankt]".&#x20;''Die Presse'',&#x20;18. jaanuar 2010 c) APA/GEORG HOCHMUTH.</ref> 2013. aasta novembris müüs Lidl Saksamaal kuldmünte. Nende kulla väärtus osutus madalamaks kui ostuhind, mida Lidl ostjatelt küsis. Lidli kuldmünt maksab vaid viiendiku selle ostuhinnast.<ref>"[https://web.archive.org/web/20131125112505/http://www.daserste.de/information/wirtschaft-boerse/plusminus/sendung/wdr/2013/sendung-vom-20112013-102.html Goldiges Versprechen]". ''Das Erste (ARD)'' (saksakeelne). 25. november 2013.</ref> 2017. aasta augustis eemaldas Lidl oma poodidest kanamune, kuna need võisid olla saastunud [[Parasitism|parasiit]]ide tapmiseks mõeldud mürgise kemikaali jääkidega.<ref name="Z8G1t" /> 2017. aasta septembris eemaldas [[Kreeka]] Lidl tarbijate kaebuste tõttu Kreeka turu jaoks loodud tootemärgi [[Eridanous]] pakenditel [[Thíra]] saarel asuvat [[Anastasia kirik]]ut kujutatavatelt piltidelt [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[rist]]id. Lidli sõnul kinnitab eemaldamine kõikide olemasolevate uskude austamist.<ref name="OjXlC" /> ==Tegevus Baltimaades== Aastal 2013 teatas Lidl kavatsusest astuda [[Leedu]] turule. Lidl Lietuva kommunikatsiooniosakonna juhataja [[Agne Dalia Gaizauskiene]] sõnul ehitasid nad [[2015]]. aastal Leedusse logistikakeskuse ja poode ning ostsid krunte. Lidl avas 2016. aasta 2. juunil Leedus 15 poodi (viis [[Vilnius]]es, kaks [[Kaunas]]es ning ühe [[Klaipėda|Klaipedas]], [[Šiauliai]]s, [[Alytuse]]s, [[Marijampolė|Marijampoles]], [[Kėdainiai|Kedainiais]], [[Telšiai]]s, [[Kretinga]]s ja [[Mažeikiai|Mazeikiais]]).<ref name="98iT2" /> 2018. aasta seisuga on Leedus 35 kauplust.<ref name=":11" /> Lidli tulek Leetu langetas ajaloos esimest korda [[Maxima]] käivet.<ref name="FFshZ" /> [[Rimi Baltic|Rimi]] tegevjuhi [[Vaido Padumäe]] sõnul pakub Lidl Leedus värske kauba segmendi puhul enamjaolt kohalikku toodangut.<ref name="YGpIn" /> Lidli Leedu osakonda on juhtinud [[Jussi Nummelin]].<ref name="eh3i3" /> 28. juulil 2017 teatati, et Lidl rajab Läti esimese poe [[Purvciems]]i mikrorajooni Riias.<ref name="JWNKq" /> Läti ehitusettevõtte [[Baiba Gaisa]] ja Lätis Lidli esindava kinnisvaraettevõtte [[SIA MMS Property Solutions]]i [[22. detsember|22. detsembril]] 2016 sõlmitud kinnisvara [[ostu-müügileping]]u tõttu on Lidli seostatud [[Riia|Riiga]] Lidli [[logistikakeskus]]e rajamises.<ref name="xlXKC" /> Lidli Leedu kommunikatsiooni ja korporatiivsuhete osakonna juht [[Valds Lopeta]] kinnitas Läti turule sisenemist, töötajate värbamist ja teatas võimalike asukohtadega tutvumisest. Esimesed poed avatakse [[Riia]]s, [[Liepāja]]s ja [[Jūrmala]]s.<ref name="GpJEW" /> Riia elanikud olid Lidli logistikakeskuse ehitamisel vastu puude mahavõtmisele. Riia tootmis- ja laokompleksi [[SVV.pm]] omanik [[Vadim Skorohod]] kaebas [[Servituut|servituudi]] alusel Lidli peale politseile, sest logistikakeskuse ehitamine sulgeb tema ettevõtte juurde viiva tee. Lidl ostis samal põhjusel kõrvalkrundil asuva [[hotell]]i ja sulges selle, et vältida servituudi alusel hotellikülastajatele ligipääsu hotelli sõiduks ja sealt väljumiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|pealkiri=Lidl не даёт проходу|väljaanne=[[LTV7]]|väljaandja=[[Latvijas Televīzija]]|aeg=14. august 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815150821/https://ltv.lsm.lv/lv/raksts/14.08.2018-lidl-ne-dat-prohodu.id137186/|arhiivimisaeg=2018-08-15|keel=[[vene keel]]es}}</ref> === Tegevus Eestis === Lidl plaanis aastail 2004–2006 tulla [[Eesti]]sse, kuid ettevõte siiski loobus sellest – Lidl hankis [[2004]]. aasta kevadel krundi [[Tänassilma tehnopark|Tänassilma tehnopargis]]. Varem kuulusid neile Tallinnas Pae 2 ja Tartus [[Riia tänav|Riia mnt]] 175 A krundid. 2004. aastal huvitas ettevõtet kaheksa Eesti linna ning riigi kirde- ja lõunaosad. Lidli-nimelised [[äriühing]]ud kustutati [[Äriregister|äriregistrist]] 2009. aastal.<ref name="jpz8I" /><ref name=":2" /> 12. oktoobril 2016 registreeriti [[Inforegister|inforegistris]] Lidliga seotud ettevõte OÜ MMS Property Solutions.<ref name=":6" /> 2017. aasta veebruaris küsis OÜ MMS Property Solutionsit esindav advokaadibüroo [[Tartu]] linnalt [[Anne tänav|Anne]] 44 krundi ostuvõimaluse kohta. Veel näidati huvi Tartus [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänaval]] ja [[Kalda tee]]l asuvate kruntide vastu.<ref name="8qDz4" /> 2017. aasta 2. oktoobril ostis OÜ MMS Property Solutions Tartus aadressil Kalda tee 29 asuva ärimaa.<ref name="0lmB5" /> Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja [[Urmas Ahven]]a sõnul huvitus Lidl [[Annelinn]]as asuvast 1,12-hektarilisest [[Mõisavahe tänav|Mõisavahe]] 75 kinnistust.<ref name="YAbvE" /> Tartu linnavalitsus võttis 2018. aasta 19. detsembril vastu ja saatis avalikule väljapanekule Kalda tee 29 krundi (kuni 3264 m² ehitisealuse pinnaga hoonestus) ja lähiala detailplaneeringu, mis seab tingimuseks kuni kolmekorruseliste ärihoonete ehitamise. Lisaks anti luba Kalda tee 27 krundile kuni 1679 m² ehitisealuse pinnaga hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu koostaja on [[AS Kobras]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|pealkiri=Saksa odavpoekett Lidl planeerib Annelinna kauplust|väljaanne=[[Tartu Postimees]]|aeg=19. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181219210033/https://tartu.postimees.ee/6481458/saksa-odavpoekett-lidl-planeerib-annelinna-kauplust|arhiivimisaeg=2018-12-19}}</ref> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 21. veebruaril [[Kontsern|kontsernilt]] [[Tallinna Kaubamaja]] [[Narva]]s aadressil [[Tallinna maantee (Narva)|Tallinna mnt]] 7 asuva 7474-ruutmeetrise [[Krunt|krundi]], mis kuulus aastatel 2004–2006 ettevõttele [[Lidl Eesti OÜ]]. Lidl Eesti OÜ müüs krundi 2006. aastal kontsernile Tallinna Kaubamaja. OÜ MMS Property Solutions tellis [[planeering]]u [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l [[Seli (Tallinn)|Seli]] [[asum]]is [[Raadiku tänav|Raadiku]] 11 ja Raadiku 11a [[katastriüksus]]tele pärast [[Tallinna linnavalitsus]]e [[detailplaneering]]u algatamise ettepanekut ehitada sinna toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Planeeritakse 12 599-ruutmeetrist ala, Kiviku bussipeatuse nihutamist katastriüksuste põhjaküljele ning 130 tavasõiduki ja 19 jalgrattakohaga parkimisala.<ref name=":5" /> OÜ MMS Property Solutions ostis 2017. aasta 9. mail<ref name="bQAaG" /> Tallinna [[Kristiine linnaosa]]s ettevõttelt [[Alert Auto OÜ]]<ref name=":6" /><ref name="jWWpw" /> [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 153 kinnistu suurusega 6913 ruutmeetrit ja sellest ehitatavale hoonele reserveeritakse 2765 ruutmeetrit. Telliti projekteerimistingimused projekteerimisettevõttelt [[K-Projekt]].<ref name=":4" /> [[Tallinna linnaplaneerimise amet]]i detailplaneeringute teenistuse [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]], Kristiine ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] osakonna [[Direktor|juhataja]] [[Mari Suvi]] sõnul peab projekteeritav ehitis olema esinduslike joontega ja kontekstiga sobima. Tallinna linna sõnul rajab Lidl ühe kahekorruselise hoone.<ref name=":5" /> Narva linnavalitsus esitas 2017. aasta 16. nädalal OÜ MMS Property Solutionsile projekteerimistingimused, mis põhineb [[2001]]. aastast kehtival Narva Tallinna maantee ja [[Puškini tänav]]a ristmiku kvartalit kirjeldaval [[detailplaneering]]ul. Detailplaneering näeb ette kahe- kuni neljakorruselist kaubandushoonet. Narva linnavalitsus nõuab detailplaneeringus OÜ MMS Property Solutionsilt arhitektuurilahenduse leidmiseks [[Konkurss|konkursi]] korraldamist ning et kontseptsioon rikastaks keskkonda, oleks arhitektuurselt silmapaistev, domineeriks linnaehituses ja poleks tüüplahendus.<ref name=":1" /> Lisaks nõuab Narva linnavalitsus, et arhitektuurikonkursil osaleks vähemalt kolm bürood, Narva linn saaks otsustamisel kaasa rääkida ja sissesõitude ümberkorraldus toimuks vastavalt liikluskoormusele ning [[jalakäija]]te ja [[kergliikleja]]te ohutusele. Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti [[direktor]] ning linna peaarhitekt [[Ivan Sergejev]]i sõnul on linn sissesõitude ümberkorraldamisel nõustunud kergliiklejate ohutust arvestades ringi mahasõidu juurde rajada Lidli poe parklasse viiva sissepääsu. Sergejevi sõnul tahab ta Lidli tulekut, ent mitte kasti välimuse ja Lasnamäe miljööga hoone projekteerimist ning soovib, et arvestataks linna tingimustega. OÜ MMS Property Solutions põhjendas oma eelistust ümberkaudsete [[hruštšovka]]de välimusega.<ref name=":4" /> OÜ MMS Property Solutions juhatuse liige Tarvo Kubja sõnul on arhitektuurikonkursi korraldamise nõue õigustühine, kuna kehtiv üldplaneering kohustab konkurssi korraldama ainult olulisimate ja ajalooliste rajoonide puhul, konkursi korraldamise tunnused pole seotud Lidli kaubanduskeskusega ja Narva linn piirab arhitektuurivalikuid meelevaldselt. Narva linnavalitsus põhjendas konkursi korraldamist sellega, et kaubanduskeskuse asukoht on oluline, kuna see jätab linna külastajatele linnast ja selle peatänavast esmamulje. [[Narva linnavolikogu]] linnaehituse ja arengu komisjoni liikmete sõnul tuleb korraldada arhitektuuriline ideekonkurss. Narva linnavalitsus soostus konkursi tingimustest tüüplahendust sätestava nõude eemaldama.<ref name="FH2zQ" /> Tallinna mnt 7 Lidl kaupluse arhitektuurivõistlusel said kolmanda koha arhitektid [[Aleksandr Zverev]] ja [[Ingrid Aasoja-Zverev]].<ref name="STSpO" /> Lisaks nimetatud kinnistutele omab MMS Property Solutions OÜ Tallinnas veel kinnistuid aadressidel [[Tähesaju tee|Tähesaju]] 2, Tähesaju 4, [[Rannamõisa tee]] 12, Rannamõisa tee 12a, Rannamõisa tee 14, Rannamõisa tee 14a ja Rannamõisa tee 14b.<ref name="SoU1c" /> 2017. aasta 17. augustil teavitas [[Kaupmeeste Liit|kaupmeeste liidu]] tegevjuht [[Nele Peil]] kõigi Eesti jaekaubandusturu osaliste huvist Lidli saabumise suhtes.<ref name="r9Zzq" /> Sama aasta 31. augustil teatas Soome Lidli tegevdirektor Lauri Sipponen, et Lidl laieneb Eestisse ja Lätti [[2020. aastad|2020. aastatel]].<ref name="a4eRT" /> 2017. aasta 9. oktoobril arutasid [[Jõhvi]] [[Jõhvi kultuuri- ja spordikomisjon|kultuuri- ja spordi]]- ning [[Jõhvi haridus- ja noorsookomisjon|haridus- ja noorsookomisjon]]id ühisistungil eelnõud, mille eesmärk oli algatada detailplaneering, mis näeb ette Jõhvi kruntidel [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva maantee]] 11 ja 11a asuvate [[Jõhvi kultuurimaja]] ja garaaži täielikku lammutamist ning kruntide liitmist, et väidetavalt ehitada selle asemel Lidli pood. Jõhvi haridus- ja noorsookomisjoni esimehe [[Meelis Tint|Meelis Tindi]] sõnul oli eelnõu toetajaid ja vastuolijaid võrdselt. Tema sõnul korrastab hoone lammutamine linnapilti. Sama aasta 11. oktoobri õhtul arutas detailplaneeringut [[Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjon]]. 12. oktoobril arutas detailplaneeringut [[Jõhvi]] volikogu. Krundi Narva maantee 11a omaniku [[OÜ AMV Servis]] juhatuse liikme [[Hanno Raiend]]i sõnul on ostjaks üks advokaadibüroo. [[Jõhvi vallavalitsus]]e [[arhitekt]] [[Andres Toome]] ei soovi krundile poeketi säästlikule ehitamisele suunatud tüüpprojekti ehitamist, ent pood pole väidetavalt huvitatud detailplaneeringu muutmisest.<ref name="56ru5" /> [[Muinsuskaitseamet]]i [[Direktor|peadirektor]]i [[Siim Raie]] sõnul on lammutamine kahetsusväärne. 2017. aasta novembri lõpus andis vandeadvokaat [[Veikko Toomere]] teada, et arendaja palus lõpetada detailplaneeringu algatamise menetluse, kuna Jõhvi vallavalitsus ei reageerinud muinsuskaitseameti kirjale ja aeg jookseb. Tinti sõnul oli menetluse peatamise põhjuseks see, et Jõhvi vallavalitsus ei otsinud lahendusvariante.<ref name="PSiyD" /> 2017. aasta 22. novembril alustas Lidl Tallinna ostujuhi otsimist.<ref name="xD5Ft" /> 2018. aasta 15. juunil alustas Lidl töölepingute nõustaja ja advokaadi otsimist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|pealkiri=CONSULTANT EMPLOYMENT LAW|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153304/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/consultant-employment-law-f3642256.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|pealkiri=LAWYER|väljaanne=[[cv.ee]]|aeg=15.06.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180616153531/https://www.cv.ee/job-ad/lidl/lawyer-f3642250.html|arhiivimisaeg=2018-06-16}}</ref> [[Selver]]i [[Äriarvestuse juht|äriarvestuse juhi]] [[Kristjan Anderson]]i sõnul põhjustab Lidli tulek kaubanduskettide üheks tervikuks liitumist.<ref name="koxS6" /> MMS Property Solutions OÜ vahetas nime. Uus nimi on [[Lidl Eesti OÜ]]. Ettevõtte 2017. aasta kahjum oli 84 000 eurot. Samal aastal suurendas ettevõte osanik CE-Beteiligungs-GmbH osakapitali 5 miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|pealkiri=Lidl Eesti kahjum oli mullu pea miljon eurot|väljaanne=Postimees|aeg=24. juuli 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180724200651/https://majandus24.postimees.ee/5909607/lidl-eesti-kahjum-oli-mullu-pea-miljon-eurot|arhiivimisaeg=2018-07-24}}</ref> Lidli on Eestis esindanud [[Tarvo Kubja]]<ref name="evy3i" /> ja [[Henri Pullisaar]].<ref name=":2" /> Lidli Baltikumi tulekut korraldas [[Leedu]] ettevõtte.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Hõbemedal Lidli toodetud vahuveini Crémant de Bourgogne Blanc NV eest [[Rahvusvaheline Veini ja Kange Alkoholi Võistlus|rahvusvahelisel veini ja kange alkoholi võistlusel]] (2017)<ref name=":8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Marge Väikenurm]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/17/saksa-odavpood-hiilib-eesti-turule|pealkiri=Saksa odavpood hiilib Eesti turule|väljaanne=[[Äripäev]]|aeg=17.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|pealkiri=Narva kesklinna tahetakse ehitada Lidli kauplus|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=26. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427091449/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21455|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Mari Manninen]]|url=http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|pealkiri=Lidl karisti halpakaupan maineen ja nousi hylkiöstä hyvikseksi – vuosien ajan asiakkaissa korostuivat kaksi ääripäätä: köyhät ja rikkaat|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=25. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825021219/http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005339629.html|arhiivimisaeg=2017-08-25|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Rivo Veski|url=http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|pealkiri=Mis on Lidl ja kas Eesti kaupmehed peaksid selle tulekut tõsimeeli kartma?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=4. mai 2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/*/http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/mis-on-lidl-ja-kas-eesti-kaupmehed-peaksid-selle-tulekut-tosimeeli-kartma?id=78084270|arhiivimisaeg=4. mai 2017}}</ref> <ref name="yPJaq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heidiklum.de/news/4230/heidi-klum-fuer-lidl|pealkiri=Heidi Klum für Lidl|väljaanne=Heidi Klumi koduleht|aeg=|vaadatud=|keel=[[saksa keel]]}}</ref> <ref name="8rZ0B">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohtuleht.ee/809486/heidi-klum-disainib-lidli-poeketile-roivasarja|pealkiri=Heidi Klum disainib Lidli poeketile rõivasarja|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[Ekspress Grupp]] ja [[Eesti Meedia]]|aeg=6. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|pealkiri=Lidli tulek lööb suurpoodide kaardipaki segamini. Kellest saab suurim?|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=23. aprill 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180423205502/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lidli-tulek-loob-suurpoodide-kaardipaki-segamini-kellest-saab-suurim?id=81833271|arhiivimisaeg=2018-04-23}}</ref> <ref name="e8DJQ">{{Netiviide|autor=[[Sarah Butler]]|url=https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|pealkiri=Lidl overtakes Waitrose as UK shoppers turn to discounters|väljaanne=[[The Guardian]]|väljaandja=[[Guardian News and Media Limited]]|aeg=22. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822105217/https://www.theguardian.com/business/2017/aug/22/lidl-overtakes-waitrose-uk-grocer-chain-discounters|arhiivimisaeg=2017-08-22|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=[[Argo Ideon]]|url=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|pealkiri=Lidl pole Soome poekettide seas kõige odavam|väljaanne=[[Maaleht]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170613135426/http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lidl-pole-soome-poekettide-seas-koige-odavam?id=78543859|arhiivimisaeg=13. juuni 2017}}</ref> <ref name="HtUJM">{{Netiviide|autor=[[Romet Kreek]]|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|pealkiri=Prisma eksjuht: Lidli tulek toob kindlasti hinnasõja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[AS Ekspress Meedia]]|aeg=24. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170524113240/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/prisma-eksjuht-lidli-tulek-toob-kindlasti-hinnasoja?id=78219814|arhiivimisaeg=24. mai 2017}}</ref> <ref name=":10">{{Netiviide|autor=[[Petri Sajari]]|url=https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|pealkiri=Lidl valmistautuu kovaan kasvuun – aikoo avata 40–50 uutta myymälää pääkaupunkiseudulle ja rakennuttaa jakelukeskuksen Järvenpäähän|väljaanne=[[Helsingin Sanomat]]|väljaandja=[[Sanoma Media Finland Oy]]|aeg=4. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204122620/https://www.hs.fi/talous/art-2000005475696.html|arhiivimisaeg=2017-12-04}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Zlata Rodionova]]|url=https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|pealkiri=BARGAIN BUBBLY The £7.99 Lidl sparking wine that tastes as good as top champagne but is SIX times cheaper|väljaanne=[[The Sun]]|väljaandja=[[News Group Newspapers Limited]]|aeg=20. juuni 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170621122203/https://www.thesun.co.uk/money/3843454/lidl-sparkling-wine-cremant-tastes-as-good-as-veuve-cliquot-cheap-bargain/|arhiivimisaeg=21. juuni 2017|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> <ref name="Z8G1t">{{Netiviide|autor=[[Martin Kutti]]|url=http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|pealkiri=Parasiite tapnud Hollandi ettevõtted põhjustasid Euroopas munaskandaali|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809004917/http://maailm.postimees.ee/4204459/parasiite-tapnud-hollandi-ettevotted-pohjustasid-euroopas-munaskandaali|arhiivimisaeg=2017-08-09}}</ref> <ref name="OjXlC">{{Netiviide|autor=|url=http://m.rtl.be/info/948607|pealkiri=Retrait des croix du paysage grec sur ses emballages: Lidl présente ses excuses aux personnes qui ont pu être choquées|väljaanne=[[RTL Info]]|aeg=31. august|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901073722/http://m.rtl.be/info/948607|arhiivimisaeg=2017-09-01}}</ref> <ref name="jpz8I">{{Netiviide|autor=[[Merlis Nõgene]]|url=http://uudised.err.ee/v/majandus/ba36e4b7-c6b9-428a-81e1-bc0fead23d98|pealkiri=Saksa kauplustekett Lidl loobus Eestisse tulemisest|väljaanne=ERR Majandus|aeg=19.07.2006 2:33|vaadatud=11.02.2017 14:54}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=[[Andres Kärssin]]|url=http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|pealkiri=Saksa Lidl ostis Eestis esimesed poekohad|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=7. juuli 2004|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092622/http://www.aripaev.ee/uudised/2004/07/06/saksa-lidl-ostis-eestis-esimesed-poekohad|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="98iT2">{{Netiviide|autor=[[BNS]]|url=http://majandus24.postimees.ee/3717925/saksa-lidl-avab-neljapaeeval-leedus-15-poodi|pealkiri=Saksa Lidl avab neljapäeval Leedus 15 poodi|väljaanne=Postimees Majandus|aeg=02.06.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS Property Solutions OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=12.10.2016|vaadatud=}}</ref> <ref name="FFshZ">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele|pealkiri=Intervjuu {{!}} Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele|Väljaanne=[[ERR]]|Väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]]|Aeg=19. august 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819172659/http://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele}}</ref> <ref name="8qDz4">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4048709/eesti-taas-sihikul-odavpoodide-kett-lidl-tahtis-osta-anne-sauna|pealkiri=Eesti taas sihikul? Odavpoodide kett Lidl tahtis osta Anne sauna|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.03.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="YGpIn">{{Netiviide|autor=[[Arvo Uustalu]]|url=http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|pealkiri=Odavketi Lidl tulek Eestisse paneb raskesse olukorda nii konkurendid kui ka tootjad|väljaanne=[[Õhtuleht]]|väljaandja=[[AS SL Õhtuleht]]|aeg=3. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170904001102/http://www.ohtuleht.ee/826047/odavketi-lidl-tulek-eestisse-paneb-raskesse-olukorda-nii-konkurendid-kui-ka-tootjad|arhiivimisaeg=2017-09-04}}</ref> <ref name="0lmB5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|pealkiri=MMS PROPERTY SOLUTIONS OÜ - Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|väljaandja=[[Register OÜ]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012090017/https://www.inforegister.ee/14131773-MMS-PROPERTY-SOLUTIONS-OU|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="eh3i3">{{Netiviide|autor=[[Maarit Eerme]]|url=http://www.aripaev.ee/assets/pdf/EA3204914.PDF|pealkiri=Prisma uus juht: võtan kaotatud turuosa tagasi|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=15. september|vaadatud=|koht=Äripäeva ajaleht|täpsustus=Lk 9, veebiviites lk 11}}</ref> <ref name="YAbvE">{{Netiviide|autor=[[Jüri Saar]]|url=http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|pealkiri=Kas odavpoodide kett Lidl kolib Tartus Prisma naabriks?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]|aeg=23. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170528173252/http://tartu.postimees.ee/4121125/kas-odavpoodide-kett-lidl-kolib-tartus-prisma-naabriks|arhiivimisaeg=28. mai 2017}}</ref> <ref name="JWNKq">[http://www.err.ee/609893/lidl-avab-latis-oma-esimese-poe-riia-aarelinnas Lidl avab Lätis oma esimese poe Riia äärelinnas], Err.ee, 28. juuli 2017</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|pealkiri=Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele|väljaanne=[[ERR]]|aeg=28. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501074048/http://www.err.ee/592725/lidl-soovib-kauplust-rajada-lasnamaele|arhiivimisaeg=2017-05-01|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="xlXKC">{{Netiviide|autor=[[Sandra Dieziņa]], [[Elīna Pankovska]]|url=http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|pealkiri=Rīgā, iespējams, taps arī Lidl loģistikas centrs|väljaanne=[[dienas bizness]]|aeg=3. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170803204738/http://www.db.lv/ekonomika/buvnieciba-un-ipasums/buve/riga-iespejams-taps-ari-lidl-logistikas-centrs-465224|arhiivimisaeg=2017-08-03|keel=[[läti keel]]}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Merilin Pärli]]|url=http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|pealkiri=Lidl soovib Narva nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna|väljaanne=[[ERR]]|väljaandja=ERR|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518135407/http://www.err.ee/596613/lidl-soovib-narva-noutavast-arhitektuurikonkursist-mooda-minna|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="GpJEW">{{Netiviide|autor=[[Guntars Veidemanis]]|url=http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|pealkiri='Lidl' lielā slepenībā apstiprina ienākšanu Latvijā|väljaanne=Delfi|aeg=29. jaanuar|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129000429/http://www.delfi.lv/bizness/uznemumi/lidl-liela-slepeniba-apstiprina-ienaksanu-latvija.d?id=49686229|arhiivimisaeg=2018-01-29}}</ref> <ref name="bQAaG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|pealkiri=Lidl ostis Tallinnasse Sõpruse puiesteele krundi|väljaanne=[[City24]]|väljaandja=[[Kinnisvaraportaal AS]]|aeg=19. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082832/http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9368/lidl-ostis-tallinnasse-sotildepruse-puiesteele-krundi|arhiivimisaeg=25. mai 2017}}</ref> <ref name="jWWpw">{{Netiviide|autor=|url=https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|pealkiri=Alert Auto OÜ – Ülevaade @ Inforegister.ee|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170608204853/https://www.inforegister.ee/10510860-ALERT-AUTO-OU|arhiivimisaeg=8. juuni 2017}}</ref> <ref name="FH2zQ">{{Netiviide|autor=[[Ilja Smirnov]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|pealkiri=Lidl ja Narva linnavõimud vaidlevad arhitektuuri ja planeeringu üle|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=18. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170518070316/http://pr.pohjarannik.ee/?p=21617|arhiivimisaeg=18. mai 2017}}</ref> <ref name="STSpO">{{Netiviide|autor=|url=http://zverev.ee/NARVA-LIDL|pealkiri=Narva Lidl|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171123213522/http://zverev.ee/NARVA-LIDL|arhiivimisaeg=2017-11-23}}</ref> <ref name="SoU1c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|pealkiri=Lidl pani märgi maha veel kahte kohta|väljaanne=[[Kinnisvarauudised.ee]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=30. mai 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170601180441/http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/05/30/lidl-pani-margi-maha-veel-kahte-kohta|arhiivimisaeg=1. juuni 2017}}</ref> <ref name="r9Zzq">{{Netiviide|autor=[[Nele Peil]]|url=http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|pealkiri=Lidl hoiab meeled pinevil|väljaanne=[[Äripäev]]|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=17. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170817072124/http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/17/nele-peil-lidl-hoiab-meeled-pinevil|arhiivimisaeg=2017-08-17}}</ref> <ref name="a4eRT">{{Netiviide|autor=[[Pirkko Tammilehto]]|url=https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|pealkiri=Lidl laajentaa Viroon ja Latviaan|väljaanne=[[Kauppalehti]]|väljaandja=[[Alma Media Oyj]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901072959/https://www.kauppalehti.fi/uutiset/lidl-laajentaa-viroon-ja-latviaan/JDkhi2qX|arhiivimisaeg=2017-09-01|keel=[[soome keel]]es}}</ref> <ref name="56ru5">{{Netiviide|autor=[[Gerli Romanovitš]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|pealkiri=Stalinistlik kultuurimaja võib asenduda Lidli tüüppoega|väljaanne=[[Põhjarannik]]|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012093815/http://pr.pohjarannik.ee/?p=22519|arhiivimisaeg=2017-10-12}}</ref> <ref name="PSiyD">{{Netiviide|autor=[[Erik Kalda]]|url=http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|pealkiri=Lidl taganes vanast kultuurimajast|väljaanne=Põhjarannik|väljaandja=[[AS PR Põhjarannik]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171222183103/http://pr.pohjarannik.ee/?p=23153|arhiivimisaeg=2017-12-22}}</ref> <ref name="xD5Ft">{{Netiviide|autor=[[Martin Maris]]|url=https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|pealkiri=PURCHASING MANAGER FOOD (F/M)|väljaanne=[[cv-online]]|väljaandja=[[CV-Online Estonia OÜ]]|aeg=22. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226181540/https://www.cv.ee/job-ad/soov/purchasing-manager-food-fm-d3493996.html|arhiivimisaeg=2017-12-26}}</ref> <ref name="koxS6">{{Netiviide|autor=[[Jürgen Klemm]], [[Maarit Eerme]]|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|pealkiri=Mis juhtub kaubanduses alanud aastal?|väljaanne=Kaubandus (Äripäev)|väljaandja=[[AS Äripäev]]|aeg=5. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105174626/http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/01/05/mis-juhtub-kaubanduses-alanud-aastal|arhiivimisaeg=2018-01-05}}</ref> <ref name="evy3i">{{Netiviide|autor=[[Rivo Veski]]|url=http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|pealkiri=Ta tulebki: Lidl valis ühele esimestest Eesti supermarketitest koha välja|väljaanne=Delfi|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=27. aprill 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170427092313/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ta-tulebki-lidl-valis-uhele-esimestest-eesti-supermarketitest-koha-valja?id=78026330|arhiivimisaeg=2017-04-27|url-olek=töötab}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lidl.de/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] cj8ony6x4mub3hncwfh1lwy2c0iojd0 Koiluoto 0 322761 6175839 6175154 2022-08-09T12:36:19Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Pilt = | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = Koiluoto-en.svg | osm = pind }} '''Koiluoto''' ([[vene keel]]es ''Койлуото'') on väike 0,02 km² suurune saareke [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas [[Virolahti (laht)|Virolahti]]s [[Virolahti vald|Virolahti vallas]]. 200 meetri pikkust ja 110 meetri laiust madalat saart läbib [[Soome]] ja [[Venemaa]] riigipiir. See on teadaolevalt maailma väikseim meresaar, mis jaguneb kahe riigi vahel. Umbes sama väike on [[Märket]] Soome läänetipul. [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Soome saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Virolahti vald]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] ifhm8f5xm50ow00ic1qgd40jwbmvtvk FIDE 0 332226 6176034 5754251 2022-08-10T06:18:52Z 185.50.99.245 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Rahvusvaheline Maleföderatsioon''' ehk '''Rahvusvaheline maleliit''' ([[prantsuse keel]]es ''Fédération internationale des échecs''; [[akronüüm]] '''FIDE''') on rahvusvaheline [[spordialaliit]], ühendab maleliite üle kogu maailma. FIDE on ühtlasi [[rahvusvaheline maleturniir|rahvusvaheliste maleturniiride]] juhtorgan. FIDE asutati 1924. aasta 20. juulil [[Pariis|Pariisis]]. Praegune FIDE president on [[Arkadi Dvorkovitš]]. Aastatel 1995–2018 oli president [[Kirsan Iljumžinov]]. == Roll malemaailmas == FIDE kõige nähtavaimaks tegevuseks on [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluste]], regionaalsete meistrivõistluste ja [[maleolümpia]] korraldamine. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on FIDE-t tunnustanud kui kõrgeimat maleorganisatsiooni, kes vastutab üldiselt male ja regionaalsete kui ka rahvusvaheliste meistrivõistluste korraldamise eest. FIDE on [[UNESCO]] liige. FIDE paneb paika nii individuaalmängude kui ka rahvusvaheliste võistluste reeglid. Rahvusvaheliste võistluste reeglid kanduvad üle ka regionaalsetele võistlustele. FIDE annab välja ka erinevaid organisatoorseid tiitleid, näiteks [[rahvusvaheline kohtunik]], kellel on õigus tähtsaid võistlusi juhendada. FIDE arvutab mängijatele [[Elo reiting]]uid, mille alusel antakse välja [[FIDE tiitlid|tiitleid]]: [[FIDE meister]], [[rahvusvaheline meister]], [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]] ja naiste sama kategooria tiitleid. == Liikmed == Rahvusvahelise maleliiduga on liitunud 189 riigi või autonoomse territooriumi maleliidud.<ref>https://ratings.fide.com/fide_directory.phtml</ref> === ÜRO liikmesmaad === [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Bangladesh]], [[Barbados]], [[Belau]], [[Belgia]], [[Belize]], [[Bhutan]], [[Birma]], [[Boliivia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Botswana]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Costa Rica]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Egiptus]], [[El Salvador]], [[Elevandiluurannik]], [[Etioopia]], [[Fidži]], [[Filipiinid]], [[Fääri saared]], [[Gruusia]], [[Ghana]], [[Guatemala]], [[Guernsey]], [[Haiti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Honduras]], [[Horvaatia]], [[Ida-Timor]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Indoneesia]], [[Iraak]], [[Iraan]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Jaapan]], [[Jeemen]], [[Jersey]], [[Jordaania]], [[Kambodža]], [[Kanada]], [[Katar]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kreeka]], [[Kuuba]], [[Kuveit]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[LAV]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Liibüa]], [[Liechtenstein]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Mauritius]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Monaco]], [[Mongoolia]], [[Maroko]], [[Mosambiik]], [[Namiibia]], [[Nepal]], [[Nicaragua]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Panama]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Paraguay]], [[Peruu]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Rumeenia]], [[Rwanda]], [[Saalomoni Saared]], [[Saksamaa]], [[Sambia]], [[San Marino]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Seišellid]], [[Sierra Leone]], [[Singapur]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Somaalia]], [[Soome]], [[Sri Lanka]], [[Sudaan]], [[Suriname]], [[Süüria]], [[Šveits]], [[Taani]], [[Tadžikistan]], [[Tai]], [[Trinidad ja Tobago]], [[Tšehhi]], [[Tšiili]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Türkmenistan]], [[Uganda]], [[Ukraina]], [[Ungari]], [[USA]], [[Uruguay]], [[Uus-Meremaa]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]], [[Venemaa]], [[Venezuela]], [[Vietnam]], ja [[Zimbabwe]] === Liikmesriigid väljaspool ÜRO-d === [[Aruba]], [[Bermuda]], [[Briti Neitsisaared]], [[Fääri saared]], [[Taiwan]], [[Inglismaa]], [[Hongkong]], [[Hollandi Antillid]], [[Kosovo]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina]], [[Puerto Rico]], [[Šotimaa]], [[USA Neitsisaared]] ja [[Wales]] == Presidendid == Rahvusvahelisel maleliidul on läbi aegade olnud kuus presidenti: * [[Alexander Rueb]] (1924–1949) * [[Folke Rogard]] (1949–1970) * [[Max Euwe]] (1970–1978) * [[Friðrik Ólafsson]] (1978–1982) * [[Florencio Campomanes]] (1982–1995) * [[Kirsan Iljumžinov]] (1995–2018) * [[Arkadi Dvorkovitš]] (2018–) ==FIDE presidendinõukogu== {{vaata|FIDE presidendinõukogu}} FIDE presidendinõukogusse kuuluvad president, asepresident, peasekretär, viitsepresidendid, varahoidja, auviitsepresidendid, maailmajagude regionaalsed presidendid ning valitsev maailmameister ja [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameister]]. ==Vaata ka== *[[FIDE auliige]] *[[Euroopa Maleliit]] *[[FIDE-reiting klassikalises males]] *[[Professionaalse Male Assotsiatsioon]] *[[Ülemaailmne Probleemmale Föderatsioon]] (WFCC) *[[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon]] (ICCF) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fide.com# FIDE ametlik koduleht] {{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}} [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] 4om2oz3w66k4zmkad87axi6vup50jqk 6176056 6176034 2022-08-10T07:33:18Z Ursus scribens 115317 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/185.50.99.245|185.50.99.245]] ([[User talk:185.50.99.245|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ursus scribens|Ursus scribens]]. wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Rahvusvaheline Maleföderatsioon''' ehk '''Rahvusvaheline maleliit''' ([[prantsuse keel]]es ''Fédération internationale des échecs''; [[akronüüm]] '''FIDE''') on rahvusvaheline [[spordialaliit]], ühendab maleliite üle kogu maailma. FIDE on ühtlasi [[rahvusvaheline maleturniir|rahvusvaheliste maleturniiride]] juhtorgan. FIDE asutati 1924. aasta 20. juulil [[Pariis|Pariisis]]. Praegune FIDE president on [[Arkadi Dvorkovitš]]. Aastatel 1995–2018 oli president [[Kirsan Iljumžinov]]. == Roll malemaailmas == FIDE kõige nähtavaimaks tegevuseks on [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluste]], regionaalsete meistrivõistluste ja [[maleolümpia]] korraldamine. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on FIDE-t tunnustanud kui kõrgeimat maleorganisatsiooni, kes vastutab üldiselt male ja regionaalsete kui ka rahvusvaheliste meistrivõistluste korraldamise eest. FIDE on [[UNESCO]] liige. FIDE paneb paika nii individuaalmängude kui ka rahvusvaheliste võistluste reeglid. Rahvusvaheliste võistluste reeglid kanduvad üle ka regionaalsetele võistlustele. FIDE annab välja ka erinevaid organisatoorseid tiitleid, näiteks [[rahvusvaheline kohtunik]], kellel on õigus tähtsaid võistlusi juhendada. FIDE arvutab mängijatele [[Elo reiting]]uid, mille alusel antakse välja [[FIDE tiitlid|tiitleid]]: [[FIDE meister]], [[rahvusvaheline meister]], [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]] ja naiste sama kategooria tiitleid. == Liikmed == Rahvusvahelise maleliiduga on liitunud 189 riigi või autonoomse territooriumi maleliidud.<ref>https://ratings.fide.com/fide_directory.phtml</ref> === ÜRO liikmesmaad === [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Bangladesh]], [[Barbados]], [[Belau]], [[Belgia]], [[Belize]], [[Bhutan]], [[Birma]], [[Boliivia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Botswana]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Costa Rica]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Egiptus]], [[El Salvador]], [[Elevandiluurannik]], [[Etioopia]], [[Fidži]], [[Filipiinid]], [[Fääri saared]], [[Gruusia]], [[Ghana]], [[Guatemala]], [[Guernsey]], [[Haiti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Honduras]], [[Horvaatia]], [[Ida-Timor]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Indoneesia]], [[Iraak]], [[Iraan]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Jaapan]], [[Jeemen]], [[Jersey]], [[Jordaania]], [[Kambodža]], [[Kanada]], [[Katar]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kreeka]], [[Kuuba]], [[Kuveit]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[LAV]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Liibüa]], [[Liechtenstein]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Mauritius]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Monaco]], [[Mongoolia]], [[Maroko]], [[Mosambiik]], [[Namiibia]], [[Nepal]], [[Nicaragua]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Panama]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Paraguay]], [[Peruu]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Rumeenia]], [[Rwanda]], [[Saalomoni Saared]], [[Saksamaa]], [[Sambia]], [[San Marino]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Seišellid]], [[Sierra Leone]], [[Singapur]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Somaalia]], [[Soome]], [[Sri Lanka]], [[Sudaan]], [[Suriname]], [[Süüria]], [[Šveits]], [[Taani]], [[Tadžikistan]], [[Tai]], [[Trinidad ja Tobago]], [[Tšehhi]], [[Tšiili]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Türkmenistan]], [[Uganda]], [[Ukraina]], [[Ungari]], [[USA]], [[Uruguay]], [[Uus-Meremaa]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]], [[Venemaa]], [[Venezuela]], [[Vietnam]], ja [[Zimbabwe]] === Liikmesriigid väljaspool ÜRO-d === [[Aruba]], [[Bermuda]], [[Briti Neitsisaared]], [[Fääri saared]], [[Hiina Taipei]], [[Inglismaa]], [[Hongkong]], [[Hollandi Antillid]], [[Kosovo]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina]], [[Puerto Rico]], [[Šotimaa]], [[USA Neitsisaared]] ja [[Wales]] == Presidendid == Rahvusvahelisel maleliidul on läbi aegade olnud kuus presidenti: * [[Alexander Rueb]] (1924–1949) * [[Folke Rogard]] (1949–1970) * [[Max Euwe]] (1970–1978) * [[Friðrik Ólafsson]] (1978–1982) * [[Florencio Campomanes]] (1982–1995) * [[Kirsan Iljumžinov]] (1995–2018) * [[Arkadi Dvorkovitš]] (2018–) ==FIDE presidendinõukogu== {{vaata|FIDE presidendinõukogu}} FIDE presidendinõukogusse kuuluvad president, asepresident, peasekretär, viitsepresidendid, varahoidja, auviitsepresidendid, maailmajagude regionaalsed presidendid ning valitsev maailmameister ja [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameister]]. ==Vaata ka== *[[FIDE auliige]] *[[Euroopa Maleliit]] *[[FIDE-reiting klassikalises males]] *[[Professionaalse Male Assotsiatsioon]] *[[Ülemaailmne Probleemmale Föderatsioon]] (WFCC) *[[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon]] (ICCF) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fide.com# FIDE ametlik koduleht] {{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}} [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] 4tusd0rc8avuomtwml33e196u1pgehz Allegheny maakond 0 339778 6175917 4759025 2022-08-09T16:53:46Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map of Pennsylvania highlighting Allegheny County.svg|pisi|Asend Pennsylvanias]] [[Pilt:AlleghenyCountyCourthouse.jpg|pisi|Allegheny maakonna kohtumaja]] '''Allegheny maakond''' (''Allegheny County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigi edelaosas. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|40|28|N|79|59|W}} Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Pittsburgh]]. Maakonna pindala on 1929 km&sup2;, millest 39 km&sup2; moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 1 250 578. Aastal 2010 oli elanikke 1 223 348 ja 2000. aastal 1 281 666. [[Philadelphia maakond|Philadelphia maakonna]] järel on see elanike arvult osariigis teisel kohal. == Naabermaakonnad == * [[Butleri maakond (Pennsylvania)|Butleri maakond]] (põhjas) * [[Armstrongi maakond (Pennsylvania)|Armstrongi maakond]] (kirdes) * [[Westmorelandi maakond]] (idas) * [[Washingtoni maakond (Pennsylvania)|Washingtoni maakond]] (edelas) * [[Beaveri maakond (Pennsylvania)|Beaveri maakond]] (loodes) == Ajalugu == Allegheny maakond moodustati 24. septembril 1788 Westmorelandi maakonna osast. Maakond on nime saanud [[Alleghany jõgi|Alleghany jõe]] järgi. == Linnad == * [[Clairton]] (2020. aasta seisuga 6181 elanikku) * [[Duquesne]] (5254 elanikku) * [[McKeesport]] (17 742 elanikku) * [[Pittsburgh]] (halduskeskus; 302 971 elanikku) ==Välislingid== {{Commonskat|Allegheny County, Pennsylvania}} * [http://www.county.allegheny.pa.us/index.aspx Allegheny maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Allegheny maakond | Põhi = [[Butleri maakond (Pennsylvania)|Butleri maakond]] | Kirre = [[Armstrongi maakond (Pennsylvania)|Armstrongi maakond]] | Ida = [[Westmorelandi maakond]] | Kagu = | Lõuna = | Edel = [[Washingtoni maakond (Pennsylvania)|Washingtoni maakond]] | Lääs = | Loe = [[Beaveri maakond (Pennsylvania)|Beaveri maakond]] }} {{Pennsylvania maakonnad}} [[Kategooria:Pennsylvania maakonnad]] i4z14nal0oqrm2lso755wht5eyksge7 Sakõ merelennuväebaas 0 364361 6175901 5877612 2022-08-09T15:52:04Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ Ukraine war: Blasts rock Russian airbase in annexed Crimea]. ''[[BBC News]]'', 9. august 2022 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Sakõ merelennuväebaas | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = | image-width = | pildikirjeldus = | IATA = | ICAO = UKFI | lennujaama_tyyp = sõjaväelennuväli | valdaja = | käitaja = | asukoht = [[Ukraina]] [[Krimmi poolsaar]] | avati = | suleti = | ülem = | üksused = | kõrgus_merepinnast = 16<ref name="wad">[http://airportguide.com/airport/Ukraine/Crimea/Saki_Ab-UKFI/ airportguide.com]</ref> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Ukraina | kaart = | rada1_suund = | rada1_pikkus = | rada1_laius = | rada1_kate = | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = | stat2_nimi = | stat2_väärtus = | stat3_nimi = | stat3_väärtus = | allmärkused = }} '''Sakõ merelennuväebaas''' (ka ''Novofedorivka merelennuväebaas''; [[ukraina keel]]es Новофедорівка, [[vene keel]]es Новофёдоровка ''Novofjodorovka'') on [[lennuväebaas]] [[Ukraina]]s [[Krimmi poolsaar]]el [[Sakõ]] linna lõunaserval, paarikümne kilomeetri kaugusel [[Simferopol]]ist loodes, umbes kümne kilomeetri kaugusel [[Jevpatoria]]st kagus. Linnas asus üks [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] olulisemaid baase. [[Venemaa]] sõjavägi vallutas baasi [[2014]]. aasta [[22. märts]]il.<ref>[http://www.bbc.com/news/world-europe-26698754 Ukrainian military bases targeted in Crimea] [[BBC World News]] 22. märts 2014 17:24.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://wikimapia.org/#lang=en&lat=45.393628&lon=33.222656&z=10&m=b&search=saky Info Wikimapia kaardil] * [https://www.bbc.com/news/world-europe-62482425 Ukraine war: Blasts rock Russian airbase in annexed Crimea]. ''[[BBC News]]'', 9. august 2022 [[Kategooria:Ukraina lennujaamad]] 1anf6r58q5a4e0cf3qj19nmcyo4we0n Ukraina Rahvuskaart 0 373402 6175957 6173185 2022-08-09T19:15:44Z Octagon11 123728 /* Väeosad */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Kiievi Ukraina Rahvuskaardi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Ravhvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] 1kedr4grogkd10vw2m8w2w4tjon7ia0 6175961 6175957 2022-08-09T19:19:40Z Pietadè 41543 /* Õppeasutused */ typo wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Kiievi Ukraina Rahvuskaardi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Rahvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] rlhvp8mn2hxd624d7cljwgb2xpycmc7 6175963 6175961 2022-08-09T19:24:58Z Pietadè 41543 /* Õppeasutused */ Київський інститут Національної гвардії України - Ukraina Rahvuskaardi Kiievi Instituut wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Ukraina Rahvuskaardi Kiievi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Rahvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] 9cpwvjioww6pleai1pehab1s60zk3y1 6175964 6175963 2022-08-09T19:27:45Z Octagon11 123728 /* Väeosad */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === ==== Brigaadid ==== * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] ==== Polgud ja pataljonid==== * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] ==== Eriotstarbelised üksused ==== * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Ukraina Rahvuskaardi Kiievi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Rahvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] kpokwcp26rm86dq4w99ylqe5zjm4c7j 6175966 6175964 2022-08-09T19:30:39Z Octagon11 123728 /* Eriotstarbelised üksused */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === ==== Brigaadid ==== * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] ==== Polgud ja pataljonid==== * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] ==== Eriotstarbelised üksused ==== * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] * [[Pilt:Emblem of the Donbas Battalion.svg|25px]] [[Pataljon "Donbass"]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Ukraina Rahvuskaardi Kiievi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Rahvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] 70jwpcibcfj2vgnvoxzqe8iqghvynj1 6175967 6175966 2022-08-09T19:45:08Z Octagon11 123728 /* Polgud ja pataljonid */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Ukraina Rahvuskaart<br />''Національна гвардія України'' | pilt = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]] | pildiallkiri = Ukraina Rahvuskaardi embleem | algusaeg = 2014 | lõpuaeg = | aeg = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]<ref>[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]</ref><br />[[13. märts]] [[2014]]<ref name=Pol19314/> – | riik = [[Ukraina]] | kuuluvus = [[Ukraina Siseministeerium]] | haru = Ukraina õiguskaitse | liik = [[sandarmeeria]]<ref>[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> | ülesanne = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse | suurus = | alluv = Ukraina siseministeerium | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Lebid]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Dmõtro Tõmoštšuk | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel<ref>[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)</ref> | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem) <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]] | märk_silt = NGU ülema standart | märk_2 = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il. == Ajalugu == Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel "kulude kokkuhoiu" eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref> kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.<ref>[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Ülemad === {| class="wikitable" |+ Ülemad alates 2014. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 |- | Juri Allerov || 2015-2019 |- | [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 |- | [[Juri Lebid]] || 2022- |} == Organisatsioon == NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)</ref> === Ülesanded === NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.<ref>[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)</ref> === Väeosad === ==== Brigaadid ==== * 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка" та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017</ref> * [[Pilt:3br.png|25px]] 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування "імені полковника Петра Болбочана" та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.</ref> * [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]] * [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]] ==== Polgud ja pataljonid==== * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.</ref> * 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk<ref>Указ Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020</ref> * [[Pilt:15 ОП НГУ.png|25px]] 15. üksik [[Slovjansk]]i polk * [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]] ==== Eriotstarbelised üksused ==== * [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]] * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]] * [[Pilt:Emblem of the Donbas Battalion.svg|25px]] [[Pataljon "Donbass"]] === Õppeasutused === * [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]] * Ukraina Rahvuskaardi Kiievi Instituut<ref>[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> * [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Rahvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus<ref>Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України</ref> === Traditsioonid === * 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')<ref>[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.<ref>[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА "Новатор"] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veoautod''' |- | [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast<ref>[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Helikopterid''' |- | H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|The National Guard of Ukraine}} === Organisatsioon === * [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] <small>(''ukraina, vene ja inglise keeles'')</small> === Ajalugu === * [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. <small>(''inglise keeles'')</small> *[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 <small>(''vene keeles'')</small> * Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] mrcgcumhyje2qj31tha85y56vnsbvoy Messerschmitt Bf 109 0 376446 6175831 6175647 2022-08-09T12:25:09Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Bf109E_3Seiten_neu.jpg|Bf109E_3Seiten_neu.jpg]] pildiga [[Pilt:Messerschmitt_Bf_109_E-1_3-seiten_neu.jpg|Messerschmitt_Bf_109_E-1_3-seiten_neu.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File r wikitext text/x-wiki [[Pilt:Messerschmitt_Bf_109E_at_Thunder_Over_Michigan.jpg|pisi|Messerschmitt Bf 109E]] '''Messerchmitt Bf 109''' (lühidalt '''Me 109''') oli [[Saksamaa]] 1930. ja 1940. aastate uue põlvkonna üheistmeline, kinnise kabiini, sissetõmmatava teliku ja täismetall-konstruktsiooniga alltiivaline [[hävituslennuk]]. Kokku ligikaudu 33 300 ehitatud lennukiga on Bf 109 üks kõigi aegade enim ehitatud hävituslennuk. Esmalend: 28. mai 1935. == Lennuki tehnilised andmed == [[Pilt:Messerschmitt Bf 109 E-1 3-seiten neu.jpg|pisi|Bf 109 E-3]] [[Pilt:Messerschmitt Bf 109 E-7.jpg|pisi|Bf 109 E-7]] ; {| class=wikitable ! ! Bf 109 E-3 andmed |- | Pikkus | 8,64 m |- | Tiivaulatus | 9,87 m |- | Tiivapindala | 16,2 m² |- | Kõrgus | 2,60 m |- | Jõuallikas | üks 12-silindriline-V-Motor Daimler-Benz DB 601 A-1 maksimalselt 990 hj täispööretel |- | Suurim kiirus (horisontaalpinnal) | 570&nbsp;km/h 5000 m kõrgusel |- | Lennukaugus | 800&nbsp;km |- | Meeskond | 1 |- | Lennulagi | 10 500 m |- | Tühikaal | 2010&nbsp;kg |- | Lennukaal | 2505&nbsp;kg |- | Relvastus | kaks 7,92-mm-[[MG 17]] kuulipildujat mootori kohal (2 x 1000 lasku) ja kaks 20-mm automaatkahurit [[MG FF]] kandepinnas (tiivas), tulistamisega väljaspool propelleri pöörlemisketast (2 x 60 lasku). |} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Saksa sõjalennukid]] 9ym8qk28sbihyd48r7b27dzdcvnn9qg Surnud 10. augustil 0 377729 6176097 6008208 2022-08-10T10:07:07Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[10. august]]il surnud tuntud isikuid.'' *[[1806]] – [[Michael Haydn]], austria helilooja *[[1810]] – [[Jean-Marie Morel]], prantsuse kartograaf (ingénieur géographe) ja arhitekt *[[1845]] – [[Karl Wilhelm Naundorff]], saksa leidur ja kellassepp *[[1904]] – [[Pierre Waldeck-Rousseau]], prantsuse poliitik *[[1905]] – [[Georges Nagelmackers]], Belgia ratsutaja *[[1913]] – [[Johannes Linnankoski]], soome kirjanik *[[1918]] – [[Aleksander Uurits]], eesti maalikunstnik *[[1929]] – [[Pierre Fatou]], prantsuse matemaatik ja astronoom *[[1945]] – [[Jaan Maide]], eesti sõjaväelane, kolonel * 1945 – [[Robert Goddard]], Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja *[[1959]] – [[Valter Viks]], eesti vaimulik *[[1961]] – [[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane ja piirivalvur *[[1966]] – [[Albert Üksip]], eesti näitleja ja botaanik *[[1969]] – [[János Kodolányi]], ungari kirjanik *[[1979]] – [[Dick Foran]], ameerika näitleja ja laulja *[[1980]] – [[Yahya Khan]], Pakistani poliitik *[[1982]] – [[Anton Keskküla]], eesti matemaatik *[[1987]] – [[Kullo Must]], eesti filmiprodutsent *[[1988]] – [[Aleksander Margiste]], Eesti korvpallur ja pangandustegelane *[[1993]] – [[Rein Oro]], eesti arstiteadlane ja kirurg *[[1994]] – [[Revilo P. Oliver]], USA filoloog *[[1995]] – [[Donald Bisset]], Briti näitleja ja lastekirjanik *[[1998]] – [[Sidney Fox]], USA biokeemik *[[1999]] – [[Kari Suomalainen]], soome kunstnik ja karikaturist *[[2000]] – [[Eugen Ruus]], eesti päritolu tehnikateadlane, eesti elu edendaja Kanadas ja õigeusu preester *[[2001]] – [[Stanislav Rostotski]], vene filmirežissöör, näitleja ja stsenarist *[[2005]] – [[Ruta Kruuda]], eesti rahvatervise uurija *2005 – [[Liisa Suuster]], eesti viiuldaja *2005 – [[Carolina Kremenetski]], eesti pianist *[[2006]] – [[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik *[[2007]] – [[Jean Rédelé]], prantsuse autovõidusõitja ja automargi Alpine looja *2007 – [[Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane *[[2008]] – [[Howard G. Minsky]], USA filmiprodutsen *2008 – [[František Tikal]], tšehhi jäähokimängija *2008 – [[Eila Lahti-Argutina]], soome reporter *2008 – [[Terence Rigby]], Briti näitleja *2008 – [[Isaac Hayes]], USA laulja ja näitleja *[[2009]] – [[Josef Burg]], ukraina luuletaja *2009 – [[Sylvia Lennick]], Kanada näitleja *2009 – [[Laurie Bickerton]], Austraalia jalgpallur *2009 – [[Urpo Korhonen]], soome suusataja *2009 – [[Don Burke]], USA jalgpallur *2009 – [[Ede Király]], ungari iluuisutaja *2009 – [[Merlyn Mantle]], USA kirjanik *2009 – [[Thomas C. Slater]], USA poliitik *2009 – [[Francisco Valdés]], Tšiili jalgpallur *[[2010]] – [[Antonio Pettigrew]], Ameerika Ühendriikide sprinter ja treener *2010 – [[Pjotr Demitšev]], Nõukogude Liidu poliitik *[[2011]] – [[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane *2011 – [[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija *[[2012]] – [[Irving Fein]], USA filmi- ja teleprodutsent *2012 – [[Ardu Treinbuk]], eesti kirikabetaja *2012 – [[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik *[[2013]] – [[László Csizsik-Csatáry]], ungari sõjakurjategija *[[2014]] – [[Günter Junghans]], saksa näitleja *[[2015]] – [[Buddy Baker]], USA autovõidusõitja ja kommentaator *2015 – [[Hubert Haenel]], Prantsusmaa poliitik *[[2016]] – [[Marek Kwiatkowski]], poola kunstiajaloolane *2016 – [[Neill Armstrong]], USA ameerika jalgpallur *2016 – [[Veleida Tuutmaa]], eesti matemaatik ja pedagoog *2016 – [[Aleksei Marjin]], vene hokimängija *[[2017]] – [[Christa Berndl]], saksa näitleja *2017 – [[Jiří Kuběna]], tšehhi kunstiajaloolane ja luuletaja *2017 – [[Tõnu Lill]], eesti motospordientusiast *[[2019]] – [[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener *2019 – [[Jeffrey Epstein]], Ameerika Ühendriikide finantsist ja filantroop *2019 – [[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht *[[2021]] – [[Vladimir Lebedev]], venekeelne Eesti ühiskonnategelane ja endine poliitik *2021 – [[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja ja helilooja *[[2022]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 10.]] faxkpfnaew5h0pm3xksjho820sw6yod Ilovaiski lahing 0 378454 6175951 6077058 2022-08-09T18:46:41Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = lovaiski lahing | osa = | pilt = Ukrainian government troops advancing into Donbass village.jpg | pildiallkiri = Ukraina valitsusväed Ilovaiskis 2014. aastal | aeg = 2014 | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Ukraina]] | osaline2 = [[Donetski Rahvavabariik]], [[Venemaa]]<ref>[https://www.err.ee/971918/guardian-avaldas-toendid-vene-vagede-osalusest-ilovaiski-lahingus Guardian avaldas tõendid Vene vägede osalusest Ilovaiski lahingus] - ERR, 19.08.2019</ref> | osaline3 = | väejuht1 = [[Viktor Muženko]] * [[Ruslan Homtšak]] | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Ukraina relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[File:IlovaiskBattleMap 2014 Eng.png|340px|thumb|Ukraina armee taandumine 29. augustil 2014]] [[pilt:Burned car in Ilovaisk, August 18, 2014.jpg|310px|pisi|Autovrakk Ilovaiskis]] '''[[Ilovaisk]]i lahing''' ([[ukraina keel]]es Бої за Іловайськ) oli [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal [[10. august]]ist kuni [[2. september|2. septembrini]] [[2014]] toimunud relvastatud vastasseis [[Ukraina relvajõud]]ude ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude toetatud valitsusvastaste jõudude vahel. == Ajalugu == 2014. aasta septembri keskpaiga seisuga oli see sadu, kui mitte tuhandeid, inimelusid nõudnud vastasseis 2014. aasta Ukraina-Venemaa konflikti ohvriterikkaim.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5241-pod-ilovayskom-prodolzhayut-nahodit-ostanki-ukrainskih-voennosluzhashchih |title=Под Иловайском продолжают находить останки украинских военнослужащих |publisher=[[Infovastupanu]] |date=19. september 2014 |accessdate=19. septembril 2014}}</ref><ref name="KPmassacre">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/witnesses-tell-about-attacks-on-ukrainian-soldiers-trying-to-leave-ilovaisk-at-least-100-killed-363204.html | title=Survivors recall Ilovaisk massacre | work= [[Kyiv Post]] | date=3. september 2014 | accessdate=3. septembril 2014}}</ref> Ukraina pool on väitnud, et see lahing hoidis ära [[Venemaa|VF]] plaani okupeerida [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]. Vastasseis lõppes Ukraina kaotusega. <!-- Mõlemad peamised osalejad, nii Ukraina kui Venemaa Föderatsioon, on hukkunute arvu salastanud. Üldiselt vist nii, et ikka veel leitakse hukkunuid : 17. IX 2014 --> === Osapoolte jõud === Vene Föderatsiooni relvajõududest osalesid nt 6. üksik tankibrigaad ja [[31. õhudessantbrigaad]], [[331. kaardiväe õhudessantpolk]] jm Venemaa Föderatsiooni regulaararmee üksused.<ref>[{{IMDb|tt6702956}}], 43. minut, в\ч 54096, 6. üksik tankibrigaad (Мулино (посёлок, Нижегородская область)), 20. armee, Lääne sõjaväeringkond, в\ч 73612, 31. dessant-ründebrigaad (''31-я отдельная гвардейская десантно-штурмовая бригада'' В/ч 73612, штаб — Ульяновск)</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/british-online-research-group-says-more-evidence-found-of-russian-role-in-donbas-conflict/30116665.html |title=British Investigators: More Evidence Found Of Russian Role In Donbas |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=19. august 2019|accessdate=19.8.2019}}</ref> == Kaotused == === Venemaa === [[Venemaa]] mõrvatud opositsioonipoliitiku [[Boriss Nemtsov]]i sõprade poolt avaldatud Nemtsovi kirjutise "Putin. Sõda" kohaselt hukkus Ilovaiski all 150 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude sõjaväelast.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/pod-debalcevo-byli-unichtozheny-2-tys-terroristov-oficer-specnaza |title=Под Дебальцево были уничтожены 2 тыс. террористов, - офицер спецназа |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21.05.2015}}</ref> === Ukraina === [[2015]]. aasta augustis anti Ukraina peaprokuratuuri kodulehel teada Ilovaiskis hukkunud sõjaväelaste ja korravalvurite nimekirja avaldamisest. Nimekirjas esitati 209 hukkunud võitleja nimed, 157 hukkunu isik oli jätkuvalt tuvastamata.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/opublikovan-polnyy-spisok-geroev-pogibshih-v-boyah-za-ilovaysk |title=Опубликован полный список героев, погибших в боях за Иловайск |publisher=Infovastupanu |date=20.08.2015 |accessdate=20.08.2015 }}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * 2020. aastal avati [[Krõvõi Rig]]is Ilovaiski lahingus hukkunute mälestusmärk.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/news-kryvyi-rig-ilovaysk-pamyatnyk/30810469.html У Кривому Розі відкрили пам’ятник загиблим на Донбасі – «Іловайський хрест»] - Радіо Свобода, 29 серпня 2020 (vaadatud: 06.02.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== ===Meediakajastus=== * [[23. september]] 2014. [[Infovastupanu]].<!--sisaldab linki Vabadusraadiole--> [http://sprotyv.info/ru/news/5432-v-dnepropetrovske-poproshchalis-s-neopoznannymi-boycami-pogibshimi-pod-ilovayskom В Днепропетровске попрощались с неопознанными бойцами, погибшими под Иловайском] <nowiki>[</nowiki>[[Dnipropetrovsk]]is jäeti hüvasti Ilovaiski all langenud tundmatute võitlejatega<nowiki>]</nowiki> * [[30. september]] [[2014]]. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/30/7039362/ Генпрокуратура назначила специальную экспертизу по трагедии в Иловайске] <small>(''vene keeles'')</small> * [[1. oktoober]] [[2014]]. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3505116-pod_ilovayskom_pogibli_do_1_tys_ukrainskikh_voennykh_malomuzh.htm Под Иловайском погибли до 1 тыс. украинских военных - Маломуж] <small>(''vene keeles'')</small> <!-- PS! Teleintervjuus pakkus võitluse osalenud pataljoni Donbass komandör välja, et üle 1000 hukkunu; PS! Siia lisanduvad ka vastaspoole kaotused--> * [[3. oktoober]] [[2014]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/3/7039704/ Фамилии 108 погибших под Иловайском засекречены - Гелетей] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] [[2014]]. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/6/7039920/ Комиссия по Иловайску будет заседать в закрытом режиме] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] [[2014]]. Ukrop News. [http://ukropnews.com/article/_261.html Трагедия под Иловайском эксклюзивные фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[13. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3653803-ilovayskiy_kotel_general_litvin_otvetil_na_klyuchevye_voprosy.htm Иловайский котел: генерал Литвин ответил на ключевые вопросы] <small>(''vene keeles'')</small> * [[17. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3704185-pod_ilovayskom_naydeny_eshche_150_tel_ukrainskikh_voennykh_smi.htm Под Иловайском найдены еще 150 тел украинских военных - СМИ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[22. oktoober]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/6882-ilovayskaya-tragediya-polnaya-versiya-otcheta-sledstvennoy-komissii-vr-foto Иловайская трагедия. Полная версия отчета следственной комиссии ВР. ФОТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[30. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3866576-v_dnepropetrovske_pokhoronili_eshche_20_neopoznannykh_tel_boytsov_ato.htm В Днепропетровске похоронили еще 20 неопознанных тел бойцов АТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[4. november]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3924826-pod_ilovayskom_obnaruzhili_telo_eshche_odnogo_ukrainskogo_soldata.htm Под Иловайском обнаружили тело еще одного украинского солдата] <small>(''vene keeles'')</small> * [[3. detsember]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/9132-propavshie-bez-vesti-boycy-iz-prikarpatya-pogibli-pod-ilovayskom Пропавшие без вести бойцы из Прикарпатья погибли под Иловайском] <small>(''vene keeles'')</small> * [[28. detsember]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/10477-identificirovany-5-ukrainskih-boycov-pogibshih-pod-ilovayskom Tuvastati 5 Ilovaiski all hukkunud Ukraina võitlejat] <small>(''vene keeles'')</small> * [[29. detsember]] 2014. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/29/7053691/ Порошенко рассказал о мести за Иловайський котел] <small>(''vene keeles'')</small> * [[pilt:Logo YouTube por Hernando (2005-2011).svg|45px|link=YouTube]] [http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Ow5PSV40lQQ Герої, які загинули під Іловайськом. Реквієм за загиблими Героями. (vokaal, video, 4:07)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[16. märts]] [[2015]]. [[KorrespondenT.net]]. [http://korrespondent.net/ukraine/3491465-voennyi-prokuror-rasskazal-o-poteriakh-v-ylovaiskom-kotle Военный прокурор рассказал о потерях в "иловайском котле"] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. aprill]] [[2015]]. [[UNIAN]]. [http://www.unian.net/war/1066003-pod-ilovayskom-pogibli-bolee-tyisyachi-chelovek-geraschenko.html Ilovaiski all hukkus üle tuhande inimese — Geraštšenko] <small>(''vene keeles'')</small> * [[26. august]] 2015. Infovastupanu. [http://sprotyv.info/ru/news/kiev/esli-normalno-poschitat-pod-ilovayskom-pogibla-1000-nashih-boycov-senchenko Если нормально посчитать: Под Иловайском погибла 1000 наших бойцов, - Сенченко] <small>(''vene keeles'')</small> * [[pilt:Logo YouTube por Hernando (2005-2011).svg|45px|link=YouTube]] 3. september 2015. [https://www.youtube.com/watch?v=K6LjURLAlK0 Heroes killed in the massacre of Ilovaisk in 2014] (video 4:06) [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] rmtqi8xlj2kkktxrdn5k5d1n69zh0h4 6175954 6175951 2022-08-09T18:59:27Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = lovaiski lahing | osa = | pilt = Ukrainian government troops advancing into Donbass village.jpg | pildiallkiri = Ukraina valitsusväed Ilovaiskis 2014. aastal | aeg = 2014 | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Ukraina]] | osaline2 = [[Donetski Rahvavabariik]], [[Venemaa]]<ref>[https://www.err.ee/971918/guardian-avaldas-toendid-vene-vagede-osalusest-ilovaiski-lahingus Guardian avaldas tõendid Vene vägede osalusest Ilovaiski lahingus] - ERR, 19.08.2019</ref> | osaline3 = | väejuht1 = [[Viktor Muženko]] * [[Ruslan Homtšak]] | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Ukraina relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] | väeüksused2 = [[Venemaa õhudessantväed]] * [[31. üksik õhudessantbrigaad]] * [[331. kaardiväe õhudessantpolk]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[File:IlovaiskBattleMap 2014 Eng.png|340px|thumb|Ukraina armee taandumine 29. augustil 2014]] [[pilt:Burned car in Ilovaisk, August 18, 2014.jpg|310px|pisi|Autovrakk Ilovaiskis]] '''[[Ilovaisk]]i lahing''' ([[ukraina keel]]es Бої за Іловайськ) oli [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal [[10. august]]ist kuni [[2. september|2. septembrini]] [[2014]] toimunud relvastatud vastasseis [[Ukraina relvajõud]]ude ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude toetatud valitsusvastaste jõudude vahel. == Ajalugu == 2014. aasta septembri keskpaiga seisuga oli see sadu, kui mitte tuhandeid, inimelusid nõudnud vastasseis 2014. aasta Ukraina-Venemaa konflikti ohvriterikkaim.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/5241-pod-ilovayskom-prodolzhayut-nahodit-ostanki-ukrainskih-voennosluzhashchih |title=Под Иловайском продолжают находить останки украинских военнослужащих |publisher=[[Infovastupanu]] |date=19. september 2014 |accessdate=19. septembril 2014}}</ref><ref name="KPmassacre">{{cite news | url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/witnesses-tell-about-attacks-on-ukrainian-soldiers-trying-to-leave-ilovaisk-at-least-100-killed-363204.html | title=Survivors recall Ilovaisk massacre | work= [[Kyiv Post]] | date=3. september 2014 | accessdate=3. septembril 2014}}</ref> Ukraina pool on väitnud, et see lahing hoidis ära [[Venemaa|VF]] plaani okupeerida [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]. Vastasseis lõppes Ukraina kaotusega. <!-- Mõlemad peamised osalejad, nii Ukraina kui Venemaa Föderatsioon, on hukkunute arvu salastanud. Üldiselt vist nii, et ikka veel leitakse hukkunuid : 17. IX 2014 --> === Osapoolte jõud === Vene Föderatsiooni relvajõududest osalesid nt [[6. üksik tankibrigaad]] ja [[31. üksik õhudessantbrigaad]], [[331. kaardiväe õhudessantpolk]] jm Venemaa Föderatsiooni regulaararmee üksused.<ref>[{{IMDb|tt6702956}}], 43. minut, в\ч 54096, 6. üksik tankibrigaad (Мулино (посёлок, Нижегородская область)), 20. armee, Lääne sõjaväeringkond, в\ч 73612, 31. dessant-ründebrigaad (''31-я отдельная гвардейская десантно-штурмовая бригада'' В/ч 73612, штаб — Ульяновск)</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/british-online-research-group-says-more-evidence-found-of-russian-role-in-donbas-conflict/30116665.html |title=British Investigators: More Evidence Found Of Russian Role In Donbas |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=19. august 2019|accessdate=19.8.2019}}</ref> == Kaotused == === Venemaa === [[Venemaa]] mõrvatud opositsioonipoliitiku [[Boriss Nemtsov]]i sõprade poolt avaldatud Nemtsovi kirjutise "Putin. Sõda" kohaselt hukkus Ilovaiski all 150 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude sõjaväelast.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/pod-debalcevo-byli-unichtozheny-2-tys-terroristov-oficer-specnaza |title=Под Дебальцево были уничтожены 2 тыс. террористов, - офицер спецназа |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21.05.2015}}</ref> === Ukraina === [[2015]]. aasta augustis anti Ukraina peaprokuratuuri kodulehel teada Ilovaiskis hukkunud sõjaväelaste ja korravalvurite nimekirja avaldamisest. Nimekirjas esitati 209 hukkunud võitleja nimed, 157 hukkunu isik oli jätkuvalt tuvastamata.<ref>{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/opublikovan-polnyy-spisok-geroev-pogibshih-v-boyah-za-ilovaysk |title=Опубликован полный список героев, погибших в боях за Иловайск |publisher=Infovastupanu |date=20.08.2015 |accessdate=20.08.2015 }}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * 2020. aastal avati [[Krõvõi Rig]]is Ilovaiski lahingus hukkunute mälestusmärk.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/news-kryvyi-rig-ilovaysk-pamyatnyk/30810469.html У Кривому Розі відкрили пам’ятник загиблим на Донбасі – «Іловайський хрест»] - Радіо Свобода, 29 серпня 2020 (vaadatud: 06.02.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== ===Meediakajastus=== * [[23. september]] 2014. [[Infovastupanu]].<!--sisaldab linki Vabadusraadiole--> [http://sprotyv.info/ru/news/5432-v-dnepropetrovske-poproshchalis-s-neopoznannymi-boycami-pogibshimi-pod-ilovayskom В Днепропетровске попрощались с неопознанными бойцами, погибшими под Иловайском] <nowiki>[</nowiki>[[Dnipropetrovsk]]is jäeti hüvasti Ilovaiski all langenud tundmatute võitlejatega<nowiki>]</nowiki> * [[30. september]] [[2014]]. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/30/7039362/ Генпрокуратура назначила специальную экспертизу по трагедии в Иловайске] <small>(''vene keeles'')</small> * [[1. oktoober]] [[2014]]. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3505116-pod_ilovayskom_pogibli_do_1_tys_ukrainskikh_voennykh_malomuzh.htm Под Иловайском погибли до 1 тыс. украинских военных - Маломуж] <small>(''vene keeles'')</small> <!-- PS! Teleintervjuus pakkus võitluse osalenud pataljoni Donbass komandör välja, et üle 1000 hukkunu; PS! Siia lisanduvad ka vastaspoole kaotused--> * [[3. oktoober]] [[2014]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/3/7039704/ Фамилии 108 погибших под Иловайском засекречены - Гелетей] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] [[2014]]. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/6/7039920/ Комиссия по Иловайску будет заседать в закрытом режиме] <small>(''vene keeles'')</small> * [[6. oktoober]] [[2014]]. Ukrop News. [http://ukropnews.com/article/_261.html Трагедия под Иловайском эксклюзивные фото] <small>(''vene keeles'')</small> * [[13. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3653803-ilovayskiy_kotel_general_litvin_otvetil_na_klyuchevye_voprosy.htm Иловайский котел: генерал Литвин ответил на ключевые вопросы] <small>(''vene keeles'')</small> * [[17. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3704185-pod_ilovayskom_naydeny_eshche_150_tel_ukrainskikh_voennykh_smi.htm Под Иловайском найдены еще 150 тел украинских военных - СМИ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[22. oktoober]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/6882-ilovayskaya-tragediya-polnaya-versiya-otcheta-sledstvennoy-komissii-vr-foto Иловайская трагедия. Полная версия отчета следственной комиссии ВР. ФОТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[30. oktoober]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3866576-v_dnepropetrovske_pokhoronili_eshche_20_neopoznannykh_tel_boytsov_ato.htm В Днепропетровске похоронили еще 20 неопознанных тел бойцов АТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[4. november]] 2014. Liga Novosti. [http://news.liga.net/news/politics/3924826-pod_ilovayskom_obnaruzhili_telo_eshche_odnogo_ukrainskogo_soldata.htm Под Иловайском обнаружили тело еще одного украинского солдата] <small>(''vene keeles'')</small> * [[3. detsember]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/9132-propavshie-bez-vesti-boycy-iz-prikarpatya-pogibli-pod-ilovayskom Пропавшие без вести бойцы из Прикарпатья погибли под Иловайском] <small>(''vene keeles'')</small> * [[28. detsember]] 2014. [[Infovastupanu]]. [http://sprotyv.info/ru/news/10477-identificirovany-5-ukrainskih-boycov-pogibshih-pod-ilovayskom Tuvastati 5 Ilovaiski all hukkunud Ukraina võitlejat] <small>(''vene keeles'')</small> * [[29. detsember]] 2014. [[Ukrajinska Pravda]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/29/7053691/ Порошенко рассказал о мести за Иловайський котел] <small>(''vene keeles'')</small> * [[pilt:Logo YouTube por Hernando (2005-2011).svg|45px|link=YouTube]] [http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Ow5PSV40lQQ Герої, які загинули під Іловайськом. Реквієм за загиблими Героями. (vokaal, video, 4:07)] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[16. märts]] [[2015]]. [[KorrespondenT.net]]. [http://korrespondent.net/ukraine/3491465-voennyi-prokuror-rasskazal-o-poteriakh-v-ylovaiskom-kotle Военный прокурор рассказал о потерях в "иловайском котле"] <small>(''vene keeles'')</small> * [[10. aprill]] [[2015]]. [[UNIAN]]. [http://www.unian.net/war/1066003-pod-ilovayskom-pogibli-bolee-tyisyachi-chelovek-geraschenko.html Ilovaiski all hukkus üle tuhande inimese — Geraštšenko] <small>(''vene keeles'')</small> * [[26. august]] 2015. Infovastupanu. [http://sprotyv.info/ru/news/kiev/esli-normalno-poschitat-pod-ilovayskom-pogibla-1000-nashih-boycov-senchenko Если нормально посчитать: Под Иловайском погибла 1000 наших бойцов, - Сенченко] <small>(''vene keeles'')</small> * [[pilt:Logo YouTube por Hernando (2005-2011).svg|45px|link=YouTube]] 3. september 2015. [https://www.youtube.com/watch?v=K6LjURLAlK0 Heroes killed in the massacre of Ilovaisk in 2014] (video 4:06) [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] 3hpa7gwdtf7k2pndig8qw66mtazxpef Surnud 9. augustil 0 378694 6176030 5941447 2022-08-10T06:10:20Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[9. august]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[117]] – [[Traianus]], Vana-Rooma keiser * [[1904]] – [[Friedrich Ratzel]], saksa geograaf ja etnograaf * [[1919]] – [[Ralph Albert Blakelock]], ameerika kunstnik * 1919 – [[Ruggero Leoncavallo]], itaalia helilooja ja libretist * [[1921]] – [[Jaan Timse]], Eesti konsul Krimmis * [[1928]] – [[Friedrich II (Baden)|Friedrich II]], endine Badeni suurhertsog * [[1936]] – [[Otto Kotilainen]], soome helilooja * [[1943]] – [[Chaïm Soutine]], juudi päritolu Prantsuse kunstnik * [[1944]] – [[Alberts Kviesis]], Läti advokaat ja poliitik, president aastatel 1930–1936 * [[1962]] – [[Hermann Hesse]], [[Saksamaa|saksa]] kirjanik * [[1966]] – [[Antanas Žmuidzinavičius]], leedu kunstnik * [[1969]] – [[Sharon Tate]], ameerika näitlejanna (mõrvati) * [[1975]] – [[Dmitri Šostakovitš]], vene helilooja * [[1980]] – [[Ain Ruuvet]], eesti majandusteadlane * [[1983]] – [[Leonhard Oja]], eesti köster ja muusik * [[1985]] – [[Mauri Sariola]], soome kirjanik * [[1992]] – [[Elva Kilps]], eesti arhitekt * [[1995]] – [[Jerry Garcia]], ameerika kitarrist ([[Grateful Dead]]) * 1995 – [[Kai Käärid]], eesti maalikunstnik * 1995 – [[Aina Piksarv]], eesti keemik * [[1998]] – [[Lembit Vaik]], eesti tehnikateadlane * [[1999]] – [[Viktor Obet]], Eesti metsateadlane, maastikuarhitekt ja sõjaajaloolane * 1999 – [[Juri Volõntsev]], vene näitleja * [[2004]] – [[Otto Kranzbühler]], Saksa jurist * [[2005]] – [[Colette Besson]], Prantsusmaa kergejõustiklane * [[2006]] – [[James Van Allen]], USA astrofüüsik * 2006 – [[Kalvi Schilf]], eesti insener ja ehitusettevõtja * 2006 – [[Jenny Gröllmann]], saksa näitlejanna * [[2007]] – [[Ivar-Heldur Petersen]], eesti matemaatik * 2007 – [[Ulrich Plenzdorf]], saksa kirjanik * [[2008]] – [[Heinrich Aasamaa]], eesti botaanik ja harrastuskunstnik * 2008 – [[Mahmoud Darwish]], Palestiina luuletaja * 2008 – [[Igor Apasjan]], Nõukogude Liidu, Ukraina ja Venemaa filmirežissöör * 2008 – [[Bernie Mac]], USA näitleja * [[2009]] – [[Frank Borth]], USA koomiksikunstnik * 2009 – [[John Quade]], USA näitleja * 2009 – [[Thierry Jonquet]], prantsuse kirjanik * [[2010]] – [[Ted Stevens]], USA poliitik * 2010 – [[Jaan Paavle]], eesti kirjanik ja kunstnik * 2010 – [[Mihkel Ehala]], eesti teatrikunstnik * [[2012]] – [[Mel Stuart]], USA filmilavastaja * 2012 – [[Pjotr Fomenko]], vene teatrilavastaja * 2012 – [[Heino Müller]], eesti metallikunstnik * [[2014]] – [[Andri Bal]], Nõukogude Liidu ja Ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener * [[2015]] – [[Inge Teder]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik * [[2016]] – [[Ernst Neizvestnõi]], Vene ja Ameerika Ühendriikide skulptor * [[2017]] – [[Malle Leis]], eesti maalikunstnik *[[2019]] – [[Paul Findley]], Ameerika Ühendriikide poliitik * 2019 – [[Barry Stroud]], Kanada päritolu filosoof * 2019 – [[Altair Gomes de Figueiredo]], Brasiilia jalgpallur * [[2020]] – [[Endla Tuutma]], eesti metalli- ja maalikunstnik ning raamatukujundaja * 2020 – [[Aarand Roos]], eesti keeleteadlane, proosakirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik * [[2021]] – [[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, inimõigusaktivist, endine dissident ja poliitvang * [[2022]] – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 09.]] 1cp6jzk3ym8qp8dcvvgiff1xkc1giqg Varro Vooglaid 0 380848 6175882 6171713 2022-08-09T14:46:33Z 193.40.13.173 wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja "ühiskonnategelane" . Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 24acvxc6hyzrmhglo2qvztnwwcufeqd 6175889 6175882 2022-08-09T15:00:27Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.13.173|193.40.13.173]] ([[User talk:193.40.13.173|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja ühiskonnategelane. Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gos120vask2jerfjq1m5chbztqokgwx 6176020 6175889 2022-08-10T05:02:47Z 84.50.171.35 wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja "ühiskonnategelane" . Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 24acvxc6hyzrmhglo2qvztnwwcufeqd 6176021 6176020 2022-08-10T05:34:08Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja ühiskonnategelane. Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gos120vask2jerfjq1m5chbztqokgwx Lambrii 0 381947 6176087 4661686 2022-08-10T09:45:02Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lambris_médiéval.png|pisi|]] [[Pilt:Green-wainscot (5443415606).jpg|pisi|Lambrii vannitoas]] '''Lambrii''' on siseruumides seinte alaosa kattev puust, [[marmor]]ist, [[stukk|stukist]] või muust sellisest materjalist [[paneel]]. [[Kategooria:Arhitektuur]] f54msf263e05zgs17v0lm1xunurq18y Veerenni tänav 0 384494 6176038 6142128 2022-08-10T06:43:47Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Veerenni tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Veerenni]] asumis. Veerenni tänav algab [[Liivalaia tänav]]alt ja lõpeb [[Järvevana tee]]ga ristumisel. Veerenni tänav on ligikaudu 1700 m pikkune. [[File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-BG.JPG|thumb|Õmblusvabrik Baltika hoonestik]] == Hoonestus == *Veerenni tänav 24, [[Baltika Kvartal]] *Veerenni tänav 51 // [[Varre tänav]] 1, [[Würth]]i esindus *Veerenni tänav 53a, [[Veerenni Tervisekeskus]] *Veerenni tänav 65, [[ESPAK]]i ehitusmaterjalide keskus == Galerii == <gallery> File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-Veerenni street.JPG|Vaade Veerenni tänavalt [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]a ringristmikule File:Veerenni level crossing in Tallinn.JPG|Vaade Veerenni tänava raudteeülesõidule, 2011. aastal File:Veerenni.IMG 7603.jpg|Vaade Veerenni tänavale, [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]]a ristmikult File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-Õilme bus stop.JPG|Veerenni 45 File:Varre 1.jpg|Veerenni tänav 51 // [[Varre tänav]] 1 File:Veerenni health centre.JPG|Ehitusjärgus [[Veerenni Tervisekeskus]], 2016. aastal File:Veerenni 65.jpg|[[ESPAK]]i ehitusmaterjalide keskus, Veerenni 65 </gallery> == Ajalugu == Veerenni tänav sai nime [[1876]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Wasserleitungsstrasse'' ja venekeelne nimi ''Водопроводная улица''. Veerenni tänav on saanud nime tänavat läbiva linna veevarustuskanali järgi.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 134</ref> [[Veerenni asum]] kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegsest [[Ülemiste veski]] paistiigist alanud ja [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a veega varustanud [[veerenn]]ilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraavide veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] 29. septembril 1345. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, [[Tiigiveski]] ja [[Härjapea jõgi|Härjapea jõest]] ning linnast lõunas ja idasasuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ligikaudu 4&nbsp;km ning see kulges mööda praegust Veerenni tänavat ja [[Peeter Süda tänav]]at kuni [[Harju värav]]ani. Harju värava juurest rajati aga 1,5&nbsp;km pikkune kanaliosa [[Tallinna laht]]e. [[Tallinna linnamüür]]i ida poolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil [[Harju värav]]a juurde [[Harju veski|Harju]], [[Karja värav]]a juurde [[Karja veski|Karja]] ja [[Viru värav]]a juurde [[Viru veski]]<ref name=":0">[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 9</ref>. Veerenni tänav 2a asus [[Tallinna 2. Algkool]], Veerenni tänava koolimaja hävis [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamisel]]. 1909. aastal rajati [[Veerenni asum]]isse [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit|evangeeliumi kristlaste]] [[Tallinna Evangeelne Kogudus|Tallinna Evangeelse Kogudus]]e [[Tallinna Veerenni kirik]], mis oli pärast ümber- ja juurdeehitamist 1918. aastal<ref>[[Robert Treufeldt]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tallinna-puidust-puhakojad "Tallinna puidust pühakojad". Sirp, 16. juuli 2015]</ref> üks Mandri-Euroopa suuremaid puitkirikuid. 1929. aastal ostsid kiriku endale [[metodistid]] ning edaspidi tunti seda metodistikirikuna. See hoone hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]]. Algne aadress oli Veerenni tänav 4a, mis asus umbes tänapäevaste hoonete [[Vana-Veerenni tänav]] 4 ja 6 vahel. 1928. aastal asutati Veerenni 24, [[Haim Karshenstein]]i eestvõttel vihmakuubede töökoda, mis kandis kuni 1940. aastani nime Gentleman. Veerenni 29 tegutses Tallinna Mehaaniline Kudumisvabrik. Veerenni 28 tegutses UÜ „Kudur". Veerennis pikka aega tegutsenud ettevõte [[Baltika]], kandis aastail 1946–1960 nime [[Tallinna Õmbluskombinaat]] ja läbi ajaloo nimetusi Moela, Tallinna Õmbluskombinaat, Õmblusvabrik Baltika ja õmblustootmiskoondis Baltika. 1960. aastal ühendati ettevõttega Tallinna Õmblusvabriku 1. tsehh ja Veerenni tänaval alustas tööd uus tootmishoone. Veerenni tänav 29 tegutses [[Vabrik Tekstiil]]. 1987. aastal hakati vabriku seadmeid uuendama, et ettevõttel oleks võimalik suurendada lääne turule müüdava kauba osakaalu. Praegu kuulub ettevõttele 5 rõivabrändi: [[Monton]], [[Mosaic (kaubamärk)|Mosaic]], [[Baltman]], Bastion ja [[Ivo Nikkolo]]. Baltika Grupp tähistas 2013. aastal oma 85. tegevusaastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20170731230341/http://www.baltikagroup.com/et/ettevote/ajalugu/ Ajalugu]. Baltika Group koduleht. Kasutatud 31.07.2017.</ref> Veerenni tänav 49 ja Paldiski mnt 42-a asus O. Varevi betoonitööstus. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == * [https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/oadok5978.htm Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas], 1. oktoober 2009 nr 196 {{Luite asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Veerenni]] 5x2gotge7qh157gaqbmg114se4wsvg0 6176042 6176038 2022-08-10T06:53:36Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Veerenni tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Veerenni]] asumis. Veerenni tänav algab [[Liivalaia tänav]]alt ja lõpeb [[Järvevana tee]]ga ristumisel. Veerenni tänav on ligikaudu 1700 m pikkune. [[File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-BG.JPG|thumb|Õmblusvabrik Baltika hoonestik]] == Hoonestus == *Veerenni tänav 24, [[Baltika Kvartal]] *Veerenni tänav 51 // [[Varre tänav]] 1, [[Würth]]i esindus *Veerenni tänav 53a, [[Veerenni Tervisekeskus]] *Veerenni tänav 65, [[ESPAK]]i ehitusmaterjalide keskus == Galerii == <gallery> File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-Veerenni street.JPG|Vaade Veerenni tänavalt [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]a ringristmikule File:Veerenni level crossing in Tallinn.JPG|Vaade Veerenni tänava raudteeülesõidule, 2011. aastal File:Veerenni.IMG 7603.jpg|Vaade Veerenni tänavale, [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]]a ristmikult File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Veerenni-Õilme bus stop.JPG|Veerenni 45 File:Varre 1.jpg|Veerenni tänav 51 // [[Varre tänav]] 1 File:Veerenni health centre.JPG|Ehitusjärgus [[Veerenni Tervisekeskus]], 2016. aastal File:Veerenni 65.jpg|[[ESPAK]]i ehitusmaterjalide keskus, Veerenni 65 </gallery> == Ajalugu == Veerenni tänav sai nime [[1876]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Wasserleitungsstrasse'' ja venekeelne nimi ''Водопроводная улица''. Veerenni tänav on saanud nime tänavat läbiva linna veevarustuskanali järgi.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 134</ref> [[Veerenni asum]] kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegsest [[Ülemiste veski]] paistiigist alanud ja [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a veega varustanud [[veerenn]]ilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraavide veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] 29. septembril 1345. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, [[Tiigiveski]] ja [[Härjapea jõgi|Härjapea jõest]] ning linnast lõunas ja idasasuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ligikaudu 4&nbsp;km ning see kulges mööda praegust Veerenni tänavat ja [[Peeter Süda tänav]]at kuni [[Harju värav]]ani. Harju värava juurest rajati aga 1,5&nbsp;km pikkune kanaliosa [[Tallinna laht]]e. [[Tallinna linnamüür]]i ida poolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil [[Harju värav]]a juurde [[Harju veski|Harju]], [[Karja värav]]a juurde [[Karja veski|Karja]] ja [[Viru värav]]a juurde [[Viru veski]]<ref name=":0">[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 9</ref>. Veerenni tänav 2a asus [[Tallinna 2. Algkool]], Veerenni tänava koolimaja hävis [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamisel]]. 1909. aastal rajati [[Veerenni asum]]isse [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit|evangeeliumi kristlaste]] [[Tallinna Evangeelne Kogudus|Tallinna Evangeelse Kogudus]]e [[Tallinna Veerenni kirik]], mis oli pärast ümber- ja juurdeehitamist 1918. aastal<ref>[[Robert Treufeldt]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tallinna-puidust-puhakojad "Tallinna puidust pühakojad". Sirp, 16. juuli 2015]</ref> üks Mandri-Euroopa suuremaid puitkirikuid. 1929. aastal ostsid kiriku endale [[metodistid]] ning edaspidi tunti seda metodistikirikuna. See hoone hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]]. Algne aadress oli Veerenni tänav 4a, mis asus umbes tänapäevaste hoonete [[Vana-Veerenni tänav]] 4 ja 6 vahel. 1928. aastal asutati Veerenni 24, [[Haim Karshenstein]]i eestvõttel vihmakuubede töökoda, mis kandis kuni 1940. aastani nime Gentleman. Veerenni 29 tegutses Tallinna Mehaaniline Kudumisvabrik. Veerenni 28 tegutses UÜ „Kudur". Veerennis pikka aega tegutsenud ettevõte [[Baltika]], kandis aastail 1946–1960 nime [[Tallinna Õmbluskombinaat]] ja läbi ajaloo nimetusi Moela, Tallinna Õmbluskombinaat, Õmblusvabrik Baltika ja õmblustootmiskoondis Baltika. 1960. aastal ühendati ettevõttega Tallinna Õmblusvabriku 1. tsehh ja Veerenni tänaval alustas tööd uus tootmishoone. Veerenni tänav 29 tegutses [[Eesti NSV Kergetööstusministeerium]]i [[Vabrik Tekstiil]]. 1987. aastal hakati vabriku seadmeid uuendama, et ettevõttel oleks võimalik suurendada lääne turule müüdava kauba osakaalu. Praegu kuulub ettevõttele 5 rõivabrändi: [[Monton]], [[Mosaic (kaubamärk)|Mosaic]], [[Baltman]], Bastion ja [[Ivo Nikkolo]]. Baltika Grupp tähistas 2013. aastal oma 85. tegevusaastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20170731230341/http://www.baltikagroup.com/et/ettevote/ajalugu/ Ajalugu]. Baltika Group koduleht. Kasutatud 31.07.2017.</ref> Veerenni tänav 49 ja Paldiski mnt 42-a asus O. Varevi betoonitööstus. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == * [https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/oadok5978.htm Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas], 1. oktoober 2009 nr 196 {{Luite asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Veerenni]] kvty2ver9vfx3jz0q23y8b28wegzh3h Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus 0 399661 6176008 5805081 2022-08-10T03:44:47Z Pelmeen10 17243 /* Meistrivõistlused */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus''' (inglise European Team Championships) on [[Euroopa]] riikide vahelised [[kergejõustik]]u [[meistrivõistlused]]. Meistrivõistlused toimuvad aastast [[2009]] ja enne seda asendas analoogset võistlust [[Euroopa karikavõistlused kergejõustikus|Euroopa karikavõistlused kergejõustikus]] (inglise European Cup). ==Meistrivõistlused== *[[2009. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2010. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2011. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2013. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2014. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2015. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2017. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2019. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *[[2021. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]] *''[[2023. aasta Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kergejõustikus]]'' {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] 4m0tqqu8ib30s70fx1a4u2b7cwlqx8n Kasutaja:Kruusamägi/Pildistatistikat 2 404255 6175883 6155856 2022-08-09T14:48:42Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki == Eesti vikipedistid Commonsis == {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="5" | 1. mai 2015 ! colspan="5" | 18. aprill 2016 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi |- | [[Kasutaja:Quibik|Quibik]]* ||1 || 3756 || 3028 || 80,62 || 655779 || 1|| 3713|| 3024|| 81,44|| 716563 |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ||2 || 4126 || 2457 || 59,55 || 6345 || 2|| 4739|| 2887|| 60,92|| 8380 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] ||3 || 2099 || 1758 || 83,75 || 9105 || 3|| 2188|| 1854|| 84,73|| 11053 |- | [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] ||4 || 2213 || 1576 || 71,22 || 3291 || 4|| 2292|| 1635|| 71,34|| 4116 |- | [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]]* ||5 || 1969 || 1376 || 69,88 || 14204 || 5|| 2028|| 1439|| 70,96|| 15506 |- | [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] ||6 || 5042 || 1013 || 20,09 || 1792 || 6|| 6021|| 1106|| 18,37|| 1993 |- | [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]* ||7 || 816 || 704 || 86,27 || 1779 || 7|| 843|| 716|| 84,93|| 2024 |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]* ||8 || 1100 || 652 || 59,27 || 17359 || 8|| 1202 || 685|| 56,99|| 17672 |- | [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] ||9 || 969 || 431 || 44,48 || 577 || 9|| 1244|| 501|| 40,27|| 712 |- | [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] ||10 || 457 || 427 || 93,44 || 1054 || 10|| 457|| 426|| 93,22|| 1133 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] ||11 || 398 || 275 || 69,10 || 614 || 11|| 399|| 278|| 69,67|| 696 |- | [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ||12 || 340 || 254 || 74,71 || 698 || 12|| 354|| 265|| 74,86|| 797 |- | [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]]||- || - || - || - ||- || 13|| 738|| 249|| 33,74|| 514 |- | [[Kasutaja:Aleksander Kaasik|Aleksander Kaasik]]||13 || 262 || 239 || 91,22 || 722 || 14|| 261|| 239|| 91,57|| 793 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim]] ||14 || 114 || 95 || 83,33 || 1115 || 15|| 113|| 95|| 84,07|| 1172 |- | [[Kasutaja:Urmas|Urmas]]* ||15 || 87 || 73 || 83,91 || 14714 || 16|| 86|| 72|| 83,72|| 14932 |- | [[Kasutaja:DJ Sturm|DJ Sturm]]* ||16 || 90 || 49 || 54,44 || 638 || 17|| 95|| 51|| 53,68|| 535 |- | [[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]]* ||17 || 35 || 31 || 88,57 || 748 || 18|| 35|| 31|| 88,57|| 735 |} {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="5" | 12. veebruar 2017 ! colspan="6" | 7. märts 2020 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ||1 || 5736 || 3467 || 60,44 || 10546 || 1 || 7091 || 4498 || 63,43 || 15343 || 1280 |- | [[Kasutaja:Quibik|Quibik]]* ||2 || 4075 || 3329 || 81,69 || 811943 || 2 || 4176 || 3411 || 81,68 || 1081863 || 1534 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] ||3 || 2326 || 1992 || 85,64 || 12827 || 3 || 2423 || 2103 || 86,79 || 16295 || 529 |- | [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] ||4 || 2292 || 1639 || 71,51 || 4534 || 4 || 2357 || 1723 || 73,10 || 5516 || 943 |- | [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]]* ||5 || 2052 || 1451 || 70,71 || 16154 || 5 || 2286 || 1559 || 68,20 || 16151 || 641 |- | [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] ||6 || 6307 || 1140 || 18,08 || 2179 || 6 || 6893 || 1359 || 19,72 || 2577 || 59 |- | [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]* ||8 || 851 || 711 || 83,55 || 2246 || 7 || 1071 || 916 || 85,53 || 3000 || 198 |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]* ||7 || 1235 || 722 || 58,46 || 18276 || 8 || 1346 || 830 || 61,66 || 25919 || 266 |- | [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] ||9 || 1326 || 545 || 41,10 || 858 || 9 || 1506 || 703 || 46,68 || 1425 || 73 |- | [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || - || - || - || - || - || 10 || 792 || 459 || 57,95 || 798 || 100 |- | [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] ||10 || 456 || 425 || 93,20 || 1206 || 11 || 460 || 428 || 93,04 || 1414 || 58 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] ||11 || 399 || 281 || 70,43 || 741 || 12 || 522 || 401 || 76,82 || 1107 || 36 |- | [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] ||15 || 310 || 249 || 80,32 || 575 || 13 || 432 || 359 || 83,10 || 1049 || 124 |- | [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]]||14 || 742 || 257 || 34,64 || 595 || 14 || 758 || 295 || 38,92 || 768 || 27 |- | [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ||12 || 351 || 267 || 76,07 || 848 || 15 || 367 || 285 || 77,66 || 1085 || 112 |- | [[Kasutaja:Aleksander Kaasik|Aleksander Kaasik]]||16 || 265 || 242 || 91,32 || 910 || 16 || 313 || 284 || 90,73 || 1306 || 33 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Amadvr]] ||17 || 387 || 242 || 62,53 || 610 || 17 || 484 || 279 || 57,64 || 866 || 54 |- | [[Kasutaja:Vamps|Vamps]] ||13 || 428 || 262 || 61,21 || 559 || 18 || 428 || 275 || 64,25 || 676 || 24 |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] ||18 || 220 || 142 || 64,55 || 523 || 19 || 336 || 210 || 62,50 || 894 || 57 |- | [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || - || - || - || - || - || 20 || 338 || 201 || 59,47 || 721 || 77 |- | [[Kasutaja:Hannu~commonswiki|Hannu~commonswiki]] || - || - || - || - || - || 21 || 244 || 198 || 81,15 || 1532 || 50 |- | [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] || - || - || - || - || - || 22 || 134 || 131 || 97,76 || 594 || 36 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim]] ||19 || 113 || 95 || 84,07 || 1195 || 23 || 136 || 116 || 85,29 || 1351 || 18 |- | [[Kasutaja:Abrget47j|Abrget47j]] || - || - || - || - || - || 24 || 159 || 90 || 56,60 || 661 || 20 |- | [[Kasutaja:Urmas|Urmas]]* ||20 || 86 || 72 || 83,72 || 15076 || 25 || 127 || 81 || 63,78 || 16200 || 64 |- | [[Kasutaja:Termer|Termer]] || - || - || - || - || - || 26 || 74 || 71 || 95,95 || 1573 || 38 |- | [[Kasutaja:DJ Sturm|DJ Sturm]]* ||21 || 94 || 51 || 54,26 || 560 || 27 || 98 || 53 || 54,08 || 623 || 14 |- | [[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]]* ||22 || 35 || 31 || 88,57 || 742 || 28 || 35 || 31 || 88,57 || 565 || 9 |} <!-- Järgmised väljajääjad olid Hiiumaamudeliklubi, A.palu, Marrx ja KristianPikner--> {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="6" | 9. detsember 2020 ! colspan="6" | 16. detsember 2021 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas |- | Kruusamägi ||1 || 7787 || 4849 || 62,3 || 17197 || 1522 || 1 || 8611 || 5343 || 62,1 || 19998 || 1779 |- | Quibik* ||2 || 4132 || 3391 || 82,1 || 1306089 || 1534 || 2 || 4070 || 3363 || 82,6 || 1412591 || 1549 |- | Iifar ||3 || 2540 || 2218 || 87,3 || 18477 || 586 || 3 || 2705 || 2394 || 88,5 || 23166 || 712 |- | Avjoska ||4 || 2547 || 1792 || 70,4 || 5970 || 946 || 4 || 2678 || 1852 || 69,2 || 6458 || 985 |- | Flying Saucer*||5 || 2285 || 1588 || 69,5 || 16389 || 650 || 5 || 2286 || 1593 || 69,7 || 16547 || 646 |- | Dmitry G ||6 || 7118 || 1418 || 19,9 || 2725 || 67 || 6 || 7182 || 1504 || 20,9 || 2938 || 88 |- | Sillerkiil ||- || - || - || - || - || - || 7 || 1443 || 1064 || 73,7 || 2234 || 61 |- | WikedKentaur* ||7 || 1605 || 957 || 59,6 || 26812 || 316 || 8 || 1682 || 1010 || 60,1 || 21628 || 302 |- | PjotrMahh1 ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 9 || 15391 || 980 || 6,4 || 2164 || 127 |- | Kynnap ||10 || 1942 || 630 || 32,4 || 1149 || 148 || 10 || 5035 || 979 || 19,4 || 1864 || 233 |- | Pikne* ||8 || 1074 || 925 || 86,1 || 3296 || 202 || 11 || 1095 || 947 || 86,5 || 4265 || 224 |- | The Prince of Tartu ||- || - || - || - || - || - || 12 || 907 || 851 || 93,8 || 2319 || 34 |- | Liilia Moroz ||11 || 596 || 559 || 93,8 || 833 || 19 || 13 || 959 || 842 || 87,8 || 1402 || 45 |- | Loodushuviline||9 || 1508 || 742 || 49,2 || 1590 || 107 || 14 || 1570 || 817 || 52,0 || 1806 || 128 |- | Tibukonn ||? ||? ||? ||? ||? ||? || 15 || 1101 || 574 || 52,1 || 1150 || 68 |- | HendrixEesti ||12 || 459 || 427 || 93,0 || 1471 || 62 || 16 || 459 || 425 || 92,6 || 1530 || 66 |- | Epp ||13 || 521 || 399 || 76,6 || 1132 || 40 || 17 || 521 || 402 || 77,2 || 1191 || 43 |- | Marko.Eesti ||14 || 432 || 363 || 84,0 || 1179 || 139 || 18 || 432 || 368 || 85,2 || 1260 || 142 |- | Maasaak ||15 || 422 || 341 || 80,8 || 652 || 17 || 19 || 422 || 340 || 80,6 || 695 || 18 |- | Athanasius Soter||16 || 758 || 306 || 40,4 || 810 || 31 || 20 || 764 || 325 || 42,5 || 874 || 35 |- | Amadvr ||17 || 497 || 295 || 59,4 || 992 || 67 || 21 || 499 || 304 || 60,9 || 1112 || 73 |- | Geonarva ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 22 || 503 || 298 || 59,2 || 940 || 41 |- | RobertRSMN (WooteleF) ||18 || 368 || 288 || 78,3 || 1160 || 114 || 23 || 375 || 295 || 78,7 || 1213 || 115 |- | Aleksander Kaasik||19 || 313 || 286 || 91,4 || 1418 || 35 || 24 || 313 || 288 || 92,0 || 1537 || 40 |- | Vamps ||20 || 428 || 281 || 65,7 || 721 || 26 || 25 || 427 || 288 || 67,5 || 822 || 29 |- | Vaido Otsar ||21 || 379 || 234 || 61,7 || 1024 || 78 || 26 || 397 || 258 || 65,0 || 1172 || 88 |- | A.palu ||- || - || - || - || - || - || 27 || 405 || 218 || 53,8 || 518 || 36 |- | Mona-Mia ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 28 || 350 || 212 || 60,6 || 715 || 71 |- | Metsavend ||22 || 344 || 207 || 60,2 || 791 || 83 || 29 || 350 || 210 || 60,0 || 866 || 88 |- | Ren12 ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 30 || 425 || 203 || 47,8 || 886 || 61 |- | Hannu~commonswiki ||23 || 243 || 198 || 81,5 || 1603 || 53 || 31 || 243 || 199 || 81,9 || 1695 || 56 |- | Jaan513 ||24 || 135 || 132 || 97,8 || 628 || 36 || 32 || 137 || 134 || 97,8 || 657 || 37 |- | Zosma ||25 || 136 || 129 || 94,9 || 596 || 52 || 33 || 136 || 129 || 94,9 || 619 || 56 |- | Siim ||26 || 136 || 116 || 85,3 || 1386 || 19 || 34 || 136 || 115 || 84,6 || 1415 || 23 |- | Hiiumaamudeliklubi ||27 || 150 || 106 || 70,7 || 618 || 27 || 35 || 150 || 109 || 72,7 || 690 || 33 |- | Abrget47j ||28 || 159 || 93 || 58,5 || 721 || 24 || 36 || 159 || 96 || 60,4 || 824 || 26 |- | Termer ||30 || 74 || 71 || 96,0 || 1621 || 38 || 37 || 74 || 71 || 96,0 || 1674 || 38 |- | Urmas* ||29 || 128 || 82 || 64,1 || 16954 || 68 || 38 || 105 || 56 || 53,3 || 1845 || 12 |- | DJ Sturm* ||31 || 98 || 54 || 55,1 || 644 || 17 || 39 || 98 || 53 || 54,1 || 669 || 17 |- | Taivo* ||32 || 35 || 28 || 80,0 || 526 || 9 || 40 || 105 || 31 || 29,5 || 3951 || 5 |- | TarmoK* ||32 || 35 || 28 || 80,0 || 526 || 9 || x || (35) || (26) || (74,3) || (495) || (9) |} <!-- Järgmised väljajääjad on Marrx (477), Melilac (433), NOSSER (490), Castellum (399), Minnekon (412), Adeliine (372), Ireena (379), KristianPikner (382), VillaK (364), Lyzzie (333), Aleksandr Abrosimov (337), Pseudacorus (243), Oop, Mardus ja Võrok --> Tabeli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti vikipedistide panusest Commonsisse, mida on hinnatud tööriistaga [https://tools.wmflabs.org/glamtools/glamorous.php Glamorous]. Kasutajad on järjestatud vastavalt sellele, '''mitu erinevat pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis''' ehk mitu ühikut kasutatavat sisu on nad lisanud (lihtsalt lisatud piltide arv ei ütle mitte midagi kvaliteedi kohta ja pildikasutuste koguarv on väga tugevasti mõjutatav ikoonide jms piltide lisamisega). Arvesse ei ole võetud Vikipeedia sõsarprojekte ning väljapool artiklite nimeruumi kasutust leidvaid fotosid (nt kasutajalehed). Tärniga on märgitud need kasutajad, kes on lisanud palju ikoone jms pilte või kelle üleslaadimiste/ kasutuses olevate piltide seas domineerivad mujalt pärit pildid (nt eestikeelsest Vikipeediast failide Commonsisse ümbertõstmine). "Pilte kasutuses" märgib, kui palju on kasutaja lisanud selliseid faile, mida reaalselt artiklites kasutatakse. Algselt plaanisin tabelisse kanda isikud, kellelt on kasutuses 500+ fotot, aga see tuli väga lühike. Leian, et see sobib küll inimeste järjestamiseks tabelis, aga rohkemate osaliste kaasamiseks pöörasin tähelepanu ka näitajale "pildikasutusi". Too märgib seda, mitu korda on selle kasutaja pilte artiklites kokku kasutatud. '''Tabelisse pääsemise kriteeriumiks''' sai nõnda nõue, et kasutaja lisatud pilte peab olema artiklites kasutatud vähemalt 500 korda. Samas jäävad siit tabelist välja mitmed kõrge pildikvaliteediga pildilisajad. Sellised tähelepanuväärsemad piltnikud on näiteks [[Kasutaja:KristianPikner|KristianPikner]] ja [[Kasutaja:Ireena|Ireena]]. Seega üks '''lisatabel, mis käsitleb panust Commonsi eeskujulikku sisusse''': {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Kasutaja ! colspan="5" | Pilte ([[:commons:Commons:Featured pictures|FP]]) || Meedia ([[:commons:Commons:Featured media|FM]]) |- ! ! 28. juuni 2015 ! 12. veebruar 2017 ! 25. august 2019 ! 25. oktoober 2021 ! 9. juuli 2022 ! 9. juuli 2022 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 67 || 124 || 134 || 219 || 269 || - |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] || 8 || 11 || 13 || 21 || 26 || - |- | [[Kasutaja:Abrget47j|Abrget47j]] || 16 || 16 || 19 || 19 || 19 || - |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] || 6 || 12 || 14 || 14 || 14 || - |- | [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] || 4 || 8 || 9 || 9 || 9 || - |- | [[Kasutaja:KristianPikner|Kristian Pikner]] || - || 3 || 8 || 9 || 9 || - |- | [[Kasutaja:Heiti Paves|Heiti Paves]] || 7 || 11 || 11 || 11 || 8 || 3 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] || 6 || 7 || 7 || 8 || 8 || - |- | [[Kasutaja:Rutake|Ruta Badina]] || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || - |- | [[Kasutaja:MinuHiiumaa|MinuHiiumaa]] || 3 || 4 || 4 || 4 || 4 || - |- | [[Kasutaja:Aleksandr Abrosimov|Aleksandr Abrosimov]] || - || 4 || 4 || 4 || 4 || - |- | [[Kasutaja:Tiithunt|Tiit Hunt]] || 1 || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:Martin Mark|Martin]] / [[Kasutaja:Matugraphy|Mark]] || 1 || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:Kylli28|Külli Kolina]] || - || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:GunBlade87|Aiver Oja]] || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Hiiumaamudeliklubi|Hiiumaamudeliklubi]] || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Kynnap|Jaan Künnap]] || - || - || 1 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || - || - || - || - || 1 || 10 |- | [[Kasutaja:Bilovitskiy|Maxim Bilovitskiy]] || - || 2 || 3 || 3 || 1 || 4 |- | [[Kasutaja:Andrusu|Andrus Uuetalu]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:RaunoK|Rauno Kalda]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kulpsoo|Lauri Kulpsoo]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Novokaiin|Martin Koitmäe]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Vamps|Vamps]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|Raul Kern]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:MKose|Märt Kose]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Salura|Merily Salura]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kristoffer Vaikla|Kristoffer Vaikla]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Rantuv|Rando Tuvikene]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kallipk|Kaspar Kallip]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kairi Kalmann|Kairi Kalmann]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Okurina|Olavi Kurina]] || - || - || - || - || 1 || - |- | [[Kasutaja:Tavoromann|Tavo Romann]] || - || 1 || 1 || 1 || - || 1 |- |SUM|| 135 || 235 || 260 || 356 || 407 || 18 |} Märkus: juba ainuüksi ühe foto saamine eeskujulikuks on märkimisväärne saavutus (nagu hea artikkel eestikeelses Vikipeedias). Tabeli algsel koostamise hetkel 28. juunil 2015 oli Commonsis 7268 eeskujulikku pilti (meie osa 1,86%). Lisaks on veel Commonsis 6 Eestis tehtud eeskujulikku pilti (autoriks [[:Commons:User:Poco a poco|Poco a poco]]). Tabeli uuendamise ajal (12. veebruar 2017) oli Commonsis 9731 eeskujulikku pilti (meie osa 2,41%). Tabeli teistkordse uuendamise hetkel 2019. aastal oli eeskujulikku sisu 12&nbsp;621 ühikut (meie osa 2,06%). 25. oktoobriks 2021 oli Commonsis üle 78,1 miljoni faili, mille seas oli 15&nbsp;036 eeskujulikku pilti ja 205 eeskujulikku videot (ehk eeskujulikuks arvatud sisu osakaal oli alla 0,02%). Meie osa eeskujulikust sisust oli 2,34%. 9. juuli 2022 seisuga oli Commonsis eeskujulikke pilte 15 878 (meie osa 2,56%) ja eeskujulikke meediafaile 232 (meie osa 7,76%) ehk Eesti osa kokku 2,64%. == Pildikogumiste kvaliteet == ;Kogutud piltide hulk ja nende kasutus Vikipeedia põhinimeruumis seisuga 17. juuni 2021. {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Comp. ! SUM ! FP [[Pilt:Cscr-featured.svg|20px|FP]] ! QI [[Pilt:Quality images logo.svg|20px|QI]] ! % kasutuses ! SUM kasutus ! Kasutatavus |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2019|HELP10]]<sup>IK</sup> || 221 || 0 || 0 || 52,0 || 194 || 0,88 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2018|HELP9]]<sup>IK</sup> || 81 || 0 || 5 || 38,3 || 46 || 0,57 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2017|HELP8]]<sup>IK</sup> || 292 || 4 || 18 || 42,5 || 308 || 1,05 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2016|HELP7]]<sup>IK</sup> || 386 || 5 || 4 || 54,7 || 636 || 1,65 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2015|HELP6]]<sup>IK</sup> || 213 || 4 || 5 || 68,5 || 418 || 1,96 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2014|HELP5]]<sup>IK</sup> || 325 || 7 || 49 || 55,1 || 691 || 2,13 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2013|HELP4]]<sup>IK</sup> || 563 || 10 || 28 || 51,2 || 1197 || 2,13 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2012|HELP3]]<sup>IK</sup> || 317 || 4 || 33 || 63,1 || 870 || 2,74 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2011|HELP2]]<sup>IK</sup> || 540 || 3 || 9 || 51,1 || 1128 || 2,09 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2010|HELP1]]<sup>IK</sup> || 526 || 1 || 4 || 62,0 || 1606 || 3,05 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2021 in Estonia|Teadusfoto 2021]]<sup>IK</sup> || 122 || 0 || 0 || || || |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2019 in Estonia|Teadusfoto 2019]]<sup>IK</sup> || 106 || 0 || 0 || 28,3 || 43 || 0,41 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2017 in Estonia|Teadusfoto 2017]]<sup>IK</sup> || 144 || 1 || 2 || 31,3 || 105 || 0,73 |- | [[:Commons:Category:Images from European Science Photo Competition 2015 in Estonia|Teadusfoto 2015]]<sup>IK</sup> || 205 || 11 || 8 || 43,4 || 345 || 1,68 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2013|Teadusfoto 2013]]<sup>IK</sup> || 133 || 2 || 13 || 42,1 || 153 || 1,15 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2012|Teadusfoto 2012]]<sup>IK</sup> || 268 || 4 || 7 || 47,8 || 396 || 1,48 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2011|Teadusfoto 2011]]<sup>IK</sup> || 287 || 4 || 6 || 49,5 || 532 || 1,85 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2021|EL fotovõistlus 2021]]<sup>IK</sup> || || || || || || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2020|EL fotovõistlus 2020]]<sup>IK</sup> || 31 || 4 || 0 || || 8 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2019|EL fotovõistlus 2019]]<sup>IK</sup> || 0 || 0 || 0 || || 0 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2018|EL fotovõistlus 2018]]<sup>IK</sup> || 13 || 0 || 0 || || 4 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2013|EL fotovõistlus 2013]]<sup>IK</sup> || 20 || 2 || 0 || 95,0 || 89 || 4,45 |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2012|EL fotovõistlus 2012]]<sup>IK</sup> || 25 || 2 || 0 || 76,0 || 127 || 5,08 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2015 in Estonia|WLM 2015]]<sup>IK</sup> || 816 || 3 || 30 || 31,7 || 754 || 0,92 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2014 in Estonia|WLM 2014]]<sup>IK</sup> || 1768 || 9 || 78 || 48,5 || 2332 || 1,32 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2013 in Estonia|WLM 2013]]<sup>TV</sup> || 1554 || 16 || 12 || 48,2 || 2529 || 1,63 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2012 in Estonia|WLM 2012]]<sup>TV</sup> || 2555 || 29 || 524 || 61,8 || 9207 || 3,60 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2011 in Estonia|WLM 2011]]<sup>TV</sup> || 3020 || 1 || 53 || 60,5 || 5295 || 1,75 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2016 in Estonia|WLE 2016]]<sup>??</sup> || 236 || 5 || 1 || 28,8 || 155 || 0,66 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2015 in Estonia|WLE 2015]]<sup>IK</sup> || 603 || 9 || 55 || 36,8 || 684 || 1,13 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2014 in Estonia|WLE 2014]]<sup>??</sup> || 501 || 6 || 16 || 32,3 || 413 || 0,82 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Tartupeedia|Tartupeedia]] (2013)<sup>RV</sup> || 646 || 0 || 4 || 29,4 || 417 || 0,65 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Pildikorje 2017|Pildikorje]] (2017)<sup>IK</sup> || 78 || 1 || 1 || 38,5 || 65 || 0,83 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Muinsuskaitsepäevad|Muinsuskaitsepäevade pildikogumine]] (2021)<sup>IK</sup> || 92 || 0 || 0 || || || |- |} ;Olulised märkused * piltide arv on antud Commonsi kohta (mõned WLMi pildi toodi algusaastatel üle eestikeelsesse Vikipeediasse; samuti võidakse seal pilte kustutada jms); * WLMi ebatavaline kvaliteedistatistika on valdavas enamuses Iifari teene (seda aastatel 2011–2013, kus ta lisas väga suurel arvul kõrge kvaliteediga pilte), ülejäänu on kõikjal juba väga mitmekülgne (st. seotud paljude autoritega); * kõige hilisemate pildikogumiste juures on numbrite osas oodata suuremaid muudatusi (sest piltide artiklitesse jõudmine võtab aega); * % märgib mitu protsenti lisatud piltidest on kasutuses ning SUM märgib kõigi individuaalset kasutuste summat; * kõik pildikasutused on antud ainult Vikipeedia põhinimeruumi kohta (+ wikidata läheb ka siia alla), statistiliselt on huvipakkuv ainult reaalne kasutus vikiartiklites; * otseselt on piltide kasutuselevõtuga artiklites tõsisemalt tegeletud ainult WLM 2014 järel püüdes tõsta 2011–2014 lisatud piltide kasutust; * "kasutatavus" on SUM kasutuse jagatis lisatud piltide arvuga ja see näitab, kui kasutatavaks on osutunud keskmine lisatud pilt (heaks võib lugeda väärtusi üle ühe); * ülaindeksiga on antud antud võistluse/pildikogumise korraldaja. === Pildinäiteid === <gallery> Virmalised 18.03.15 (4).jpg|HELP 2016 pilt. FP. 2 kasutust. Kanariku järv 2015 10.jpg|HELP 2015 pilt. FP ja QI. 6 kasutust. Altja jõgi Lahemaal.jpg|HELP 2014 pilt. FP. 24 kasutust. Tamme-Lauri Tamm suvel.jpg|HELP 2013 pilt. FP ja QI. 28 kasutust. Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|HELP 2012 pilt. 39 kasutust. Gymnocephalus cernuus Pärnu River Estonia 2010-01-06.jpg|HELP 2011 pilt. FP ja QI. 64 kasutust. Helkivad ööpilved Kuresoo kohal.jpg|HELP 2010 pilt. FP. 39 kasutust. In the photo there is one Perseid, Milky Way and Andromega galaxy and light pollution on the horizon - Luhasoo bog in Estonia.jpg|TF 2015 pilt. FP. Kasutatud 15 artiklis. Müürlooga (Arabidopsis thaliana) lehekarv (trihhoom) 311 0804.JPG|TF 2013 pilt. FP ja QI. Kasutatud 12 artiklis. Geneetik Riin Tamm.jpg|TF 2012 pilt. FP ja QI. Kasutatud 19 artiklis. Tartu Observatoorium.jpg|TF 2011 pilt. Kasutatud 20 artiklis. Vilsandi lambad.jpg|EL 2013 pilt. 10 kasutust. Kaselaug - Rabivere maastikukaitseala.jpg|EL 2012 pilt. FP. 19 kasutust. Kadrina kiriku mälestussamba poolne vaade.jpg|WLM 2015 pilt. Kasutatud 26 artiklis. Jõhvi kirik vallikraaviga.JPG|WLM 2014 pilt. Kasutatud 33 artiklis. Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|WLM 2013 pilt. QI. Kasutatud 42 artiklis. Kose kirik suvi 2012.jpg|WLM 2012 pilt. FP ja QI. Kasutatud 87 artiklis. Valtu mõisa -Puraviku- tuuleveski.jpg|WLM 2011 pilt. QI. Kasutatud 65 artiklis. Laudtee Meenikunnos.jpg|WLM 2016 pilt. FP. Kasutatud 3 artiklis. Osmussaare edelanurk.JPG|WLE 2015 pilt. QI. Kasutatud 14 artiklis. Karula vaade.jpg|WLE 2014 pilt. FP. Kasutatud 21 artiklis. </gallery> == Pildiretkede statistika == ;Kogutud piltide hulk ja nende kasutus vikiprojektide põhinimeruumis seisuga 9. august 2022. {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Retk ! SUM ! FP [[Pilt:Cscr-featured.svg|20px|FP]] ! QI [[Pilt:Quality images logo.svg|20px|QI]] ! % kasutuses ! SUM kasutus ! Kasutatavus |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2012|LV2012]]<sup>IK</sup> || 497 || 0 || 1 || 66,0 || 998 || 2,01 |- | [[:Commons:Category:WMEE-CBO2013|WMCBO2013]]<sup>IK</sup> || 169 || 0 || 0 || 29,0 || 198 || 1,17 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2013|LV2013]]<sup>IK</sup> || 899 || 0 || 14 || 40,4 || 1330 || 1,48 |- | [[:Commons:Category:WMEE-WLE2014-TTÜ|WLE2014-TTÜ]]<sup>TTÜ</sup> || 93 || 0 || 0 || 28,0 || 67 || 0,72 |- | [[:Commons:Category:WMEE-JL2014|WMEE-JL2014]]<sup>JL</sup> || 108 || 0 || 10 || 70,4 || 223 || 2,06 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2014|LV2014]]<sup>IK</sup> || 911 || 0 || 20 || 28,9 || 627 || 0,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-WLM2014|WLM2014]]<sup>IK</sup> || 481 || 0 || 31 || 54,1 || 812 || 1,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Endla2014|Endla2014]]<sup>RV</sup> || 19 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Setumaa2015|Setumaa2015]]<sup>IK</sup> || 72 || 2 || 13 || 75,0 || 378 || 5,25 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Vana-Vigala2015|Vana-Vigala2015]]<sup>IK</sup> || 100 || 0 || 12 || 75,0 || 182 || 1,82 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Põhjarannik2015|Põhjarannik2015]]<sup>IK</sup> || 145 || 0 || 1 || 36,6 || 116 || 0,80 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Mudeliklubi2015|Mudeliklubi2015]]<sup>MK</sup> || 101 || 1 || 18 || 61,4 || 404 || 4,00 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RU2016|RU2016]]<sup>IK</sup> || 229 || 1 || 0 || 26,6 || 179 || 0,78 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RB2017|RB2017]]<sup>IK</sup> || 81 || 1 || 2 || 58,0 || 137 || 1,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Vepsamaa 2017|Vepsamaa 2017]]<sup>K2</sup> || 70 || 0 || 0 || 30,0 || 31 || 0,44 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2017|LV2017]]<sup>MV</sup> || 418 || 0 || 0 || 13,4 || 71 || 0,17 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RB2018|RB2018]]<sup>IK</sup> || 2 || 0 || 0 || 100 || 2 || 1,00 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lääne-Eesti2019|Lääne-Eesti2019]]<sup>MV</sup> || 27 || 0 || 0 || 92,6 || 36 || 1,33 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lõuna-Eesti 2019|Lõuna-Eesti 2019]]<sup>MV</sup> || 342 || 0 || 0 || 67,0 || 486 || 1,42 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Tartumaa2020|Tartumaa2020]]<sup>MV</sup> || 41 || 0 || 0 || 70,7 || 61 || 1,49 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Otepää2020|Otepää2020]]<sup>IK</sup> || 140 || 0 || 0 || 20,0 || 54 || 0,39 |- | [[:Commons:Category:WMEE-VSP-2021|VSP-2021]]<sup>KKT</sup> || 77 || 0 || 0 || 24,7 || 21 || 0,27 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lääne-Virumaa2021|Lääne-Virumaa2021]]<sup>KKT</sup> || 57 || 0 || 0 || 3,5 || 2 || 0,04 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Võrtsjärv2022|Võrtsjärv2022]]<sup>PP</sup> || 79 || 0 || 0 || 44,3 || 50 || 0,63 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Harku vald 2022|Harku vald 2022]]<sup>KKT</sup> || 47 || 0 || 0 || 72,3 || 38 || 0,81 |} == Nädala pildindus == {| class="wikitable" style="float:right;" !colspan="3" style="background:#A0A0FF"|2008–2021 |- !Autor !Pilte avalehel |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]]* || 62 (155) |- | [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] || 100 (101) |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] || 28 |- | [[Hiiumaa Mudeliklubi]] || 21 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] || 21 |- | [[Kasutaja:Kynnap|Jaan Künnap]]*** || 20 |- | Urmas Haljaste || 18 |- | Hannu || 14 (15) |- | Kristian Pikner || 14 |- | [[Aleksandr Abrosimov]] || 13 |- | [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] || 13 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] || 12 |- | [[Lauri Kulpsoo]]** || 12 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 8 |- | Ruta Badina || 8 |- | [[Heiti Paves]] || 8 |- | [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] || 7 |- | [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] || 7 |- | [[Kaupo Kikkas]]**** || [6] |- | Martin Mark || 6 |- |colspan="2" |* lisaks oma fotodele on [[kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]<br />lisanud veel 77 teiste autorite fotot,<br />mis on antud perioodil avalehele jõudnud<br />(kokku seega 131).<br /> ** Kulpsoo on neist piltidest ise lisanud 5,<br />ülejäänud lisas Kruusamägi<br />*** Künnap lisas 8 ja Kruusamägi 4<br />**** kõik lisas Kruusamägi |} Nädala piltide autorid järjestatud vastavalt piltide arvule ja piltide avalehele jõudmise ajale. ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2008|2008. aastal]] * [[Kaupo Kikkas]] 4 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 4 * [[Arne Ader]] 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 2 * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * [[Heiti Paves]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Eesti Ajaloomuuseum]] (lisas Kruusamägi) * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2009|2009. aastal]] * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 6 * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 4 * Urmas Tartes 3 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 2 * Johannes Pääsuke 2 (lisas WikedKentaur) * Sven Začek 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2 * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 2 * Tõnis Tuuga 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 2 * Tarmo Mikussaar 2 (lisas Kruusamägi) * Johannes Portantius 1 (lisas Raul6) * Kaupo Kikkas 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Boy|Boy]] 1 * E. J. Young 1 (lisas Shotgunlee) * Kasutaja:Lisandra 1 * [[Kasutaja:Valju|Valju]] 1 * Kasutaja:Mysid 1 * Indrek Kasesalu 1 (lisas Podzemnik) * Kasutaja:Horvat 1 * Petrus Bertius 1 (lisas Albert Krantz) * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 1 * Indrek Galetin 1 (lisas WikedKentaur) * [[Kasutaja:Che|Petr Novák]] 1 * G. Mamberg 1 (lisas Termer) * Ekke Vasli 1 (lisas Flickr upload bot) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2010|2010. aastal]] * [[Lauri Kulpsoo]] 4 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 3 * [[Indrek Galetin]] 3 (lisasid WikedKentaur ja Raul6) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 2 * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 2 * Kasutaja:Hannu 2 * [[Kasutaja:Che|Petr Novák]] 1 * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Dilaudid|Markus Koljonen]] 1 * Tanel Teemusk 1 (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:René Kedus|René Kedus]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * [[Michel Sittow]] 1 (lisas Raul6) * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 1 * Emanuele Aymerich 1 (lisas Prolog) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 1 * [[Ludwig August von Mellin]] 1 (lisas Termer) * David Foley 1 (lisas WikedKentaur) * [[Romeo Koitmäe]] 1 * [[Johann Christoph Brotze]] 1 (lisas WikedKentaur) * [[Tarmo Mikussaar]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Paavo|Paavo Pihelgas]] 1 * Frederick de Witt 1 (lisas WikedKentaur) * [[Ingvar Pärnamäe]] 1 * [[Alexander von Kotzebue]] 1 (lisas Kaganer) * [[Madli Vitismann]] 1 * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 1 * [[Kasutaja:Pimik|Edgar Sepp]] 1 * [[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 1 * [[Kasutaja:Sedum|Tauno Erik]] 1 * Leonid Mamchenkov 1 (lisas Prolog) * [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 1 * Ants Kern 1 (lisas WikedKentaur) * [[Olev Mihkelmaa]] 1 * [[Oskar Hoffmann]] 1 (lisas WooteleF) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2011|2011. aastal]] * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 6 * Kasutaja:Hannu 4 * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 3 * [[User:Tomitt|Toomas Mitt]] 3 * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 2 * [[Kasutaja:Pk2000|Priit Kallas]] 2 * [[Romeo Koitmäe]] 2 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 2 * Lawrence Jackson 1 (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 1 * Holger Vaga (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 1 * [[Kasutaja:Novokaiin|Martin Koitmäe]] 1 * [[Kasutaja:WooteleF|Robert Reisman]] 1 * Anosmia 1 (lisas WikedKentaur) * Indrek Galetin 1 (lisas WikedKentaur) * Lars Plougmann 1 (lisas WikedKentaur) * Meeli Küttim 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 1 * Steve Jurvetson 1 (lisas Flickr upload bot) * [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 1 * Toomas Kohv 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Valju|Valju]] 1 * Kirilind 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Zosma|Zosma]] 1 * Peter van den Bossche 1 (lisas WikedKentaur) * Politsei- ja Piirivalveamet 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kodune1|Janek Pärn]] 1 * [[Kasutaja:Sinscience|Elina Mark]] 1 * Kasutaja Tiigrr 1 * [[Timo Palo]] 1 * [[Kasutaja:Paavo|Paavo Pihelgas]] 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2012|2012. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 9 * Albert Truuväärt 4 (lisas Kruusamägi) * Kasutaja:Hannu 4 * [[Kasutaja:Andrusu|Andrus Uuetalu]] 3 * [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 2 * [[Olev Mihkelmaa]] 2 * [[Tiit Hunt]] 2 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 2 * [[Carl Rathlef]] 1 (lisas Pikne) * [[Kasutaja:Rajareits|Reio Rada]] 1 * [[Kasutaja:Phfyysik|Taavi Adamberg]] 1 * [[Aleksei Bogoljubov]] 1 * [[Konrad Mägi]] 1 * [[Kasutaja:Nohka|Tarvo Metspalu]] 1 * [[Kasutaja:Annukar1|Annika Karusion]] 1 * [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1 * [[Kasutaja:WooteleF|Robert Reisman]] 1 * [[Kasutaja:Lihtsaltmaria|Ulvi Mehiste]] 1 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * [[Kasutaja:Maigi|Mailis Laos]] 1 * [[Kasutaja:Kaup0|Kaupo Kütt]] 1 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 1 * Anna Loskutova 1 * Ludwig von Maydell 1 (lisas Haukurth) * Läti seim 1 (lisas Flickr upload bot) * [[Politsei- ja Piirivalveamet]] 1 (lisas Kruusamägi) * Nikolai Sauerweit 1 (lisas Alex Bakharev) * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * Rene Riisalu 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 1 * [[Jaak Urmet]] 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2013|2013. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 15 * [[Lauri Kulpsoo]] 3 * [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] 3 * [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] 3 * [[Kasutaja:Tauriparna|Tauri Pärna]] 2 * [[Heiti Paves]] 2 * [[Tõnu Pani]] 2 * [[Kasutaja:Kaldar|Rauno Kalda]] 2 * Tuderna 2 (lisasid Flying Saucer ja File Upload Bot) * Martin Mark 2 * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 2 * [[Eduard Zentšik]] 1 * Vassili Pjadõšev 1 (lisas ShinePhantom) * [[Arno Mikkor]] 1 (lisas Kruusamägi) * Jelena Rudi 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 1 * [[Tiit Hunt]] 1 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * Andres Tennus 1 (lisas Kruusamägi) * [[Romeo Koitmäe]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * Aime Pae 1 * Riina Varol 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 1 * Heino Ruiso 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2014|2014. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 17 * Urmas Haljaste 8 * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 4 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 3 * [[Kasutaja:Tauriparna|Tauri Pärna]] 2 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 2 * [[Heiti Paves]] 2 * [[Hiiumaa Mudeliklubi]] 2 * Ruta Badina 2 * Andres Tennus 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 2 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * Mati Kose 1 * Peeter Teedla 1 (lisas Kruusamägi) * Taavi Torim 1 * Heino Ruiso 1 (lisas Kruusamägi) * Siim Kannistu 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2015|2015. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 15 * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 5 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 5 * Ruta Badina 3 * Urmas Haljaste 3 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 2 * [[Lauri Kulpsoo]] 2 (lisas Kruusamägi) * Toomas Jagomäe 1 * [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] 1 * Andres Tennus 1 (lisas Kruusamägi) * Aivar Pihelgas 1 (lisas Kruusamägi) * Väino Valdmann 1 * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] 1 * Reio Rada 1 * [[Kasutaja:Sedum|Tauno Erik]] 1 * [[Konrad Mägi]] 1 (lisas Kruusamägi) * Sven Tupits 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 1 * Juha Flinkman 1 (lisas Kruusamägi) * Märt Kose 1 * [[Aleksandr Abrosimov]] 1 * Aiver Oja 1 * MinuHiiumaa 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2016|2016. aastal]] * Ivar Leidus 11 * Ivo Kruusamägi 5 * Janno Loide 5 * Urmas Haljaste 3 * A. Palu 3 * Aleksandr Abrosimov 3 * Ruta Badina 2 * Ireen Trummer 2 * Ants Laikmaa (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Voormansik 1 * Vamps 1 * Maxim Bilovitskiy 1 * Hiiumaa mudeliklubi 1 * Tauno Tõhk (lisas Kruusamägi) 1 * Vaido Otsar 1 * Margus Opp 1 * Martin Mark 1 * Erik Kulu 1 * Tibukonn 1 * Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond (lisas Kruusamägi) 1 * Heiti Paves 1 * Kaiti Lillipuu 1 * Albrecht Dürer (lisas Termer) 1 * Diego Delso 1 * Rene Suurkaev 1 * Pieter van der Keere (lisas Albert Krantz) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2017|2017. aastal]] * Ivo Kruusamägi 7 * Ivar Leidus 6 * Vaido Otsar 4 * Aleksandr Abrosimov 2 * Kristian Pikner 2 * Margus Opp 2 * Hiiumaa Mudeliklubi 2 * Ireen Trummer 2 * Martin Mark 2 * Külli Kolina 1 * Tarmo Roop 1 * Urmas Haljaste 1 * Heiti Paves 1 * Janno Loide 1 * Ruta Badina 1 * Erki-Heiki Meerits 1 * Hermann Friedrich Schrenck (lisas Kruusamägi) 1 * Kadri Niinsalu 1 * Lauri Kulpsoo (lisas Kruusamägi) 1 * Tuderna (lisas File Upload Bot) 1 * Tavo Romann 1 * Janek Laanemäe 1 * Diana Elisa Tammiste 1 * August Matthias Hagen (lisas Kruusamägi) 1 * Marko Vainu 1 * Aleksander Uurits (lisas Kruusamägi) 1 * Louis Höflinger (lisas Kruusamägi) 1 * Friedrich Ludwig von Maydell (lisas Kruusamägi) 1 * Kaarel Liimand (lisas Kruusamägi) 1 * Hannu 1 * teadmata (lisas Ivar Leidus) 1 * Eduard Wiiralt (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2018|2018. aastal]] * Ivar Leidus 10 * Ivo Kruusamägi 7 * Hiiumaamudeliklubi 7 * Vaido Otsar 4 * Kristian Pikner 4 * Hannu 2 * Robert Reisman 1 * Villem Ormisson (lisas Kruusamägi) 1 * Charles Borchardt (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Kikkas (lisas Kruusamägi) 1 * Aiver Oja 1 * Jaan Künnap (lisas Kruusamägi) 1 * Johanna Adojaan 1 * Ella Mätik (lisas Kruusamägi) 1 * Kaspar Kallip 1 * Kertu Liis Krigul 1 * Martin Mark 1 * MinuHiiumaa 1 * Kadri Niinsalu 1 * Janno Loide 1 * Kaupo Kütt 1 * Lauri Kulpsoo 1 * Aleksandr Abrosimov 1 * Nikolai Triik (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2019|2019. aastal]] * Vaido Otsar 9 * Hiiumaamudeliklubi 7 * Kristian Pikner 6 * Ivo Kruusamägi 5 * Aleksandr Abrosimov 5 * Ivar Leidus 3 * Oskar Kallis (lisas Kruusamägi) 1 * Lola Liivat (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Kalda (lisas Kruusamägi) 1 * Hannu 1 * Kristjan Lepp (lisas Kruusamägi) 1 * NASA 1 * Lennart Lennuk 1 * Rene Seeman 1 * MinuHiiumaa 1 * Karl Adami 1 * Ilme Parik 1 * Reelika Saar 1 * Uku Kruusamägi 1 * Sille Kink 1 * Ireen Trummer 1 * Tarmo Haud (lisas Kruusamägi) 1 * A. Palu 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2020|2020. aastal]] * Jaan Künnap 8 * Ivar Leidus 7 * Ivo Kruusamägi 4 * MinuHiiumaa 2 * Vaido Otsar 2 * Janno Loide 2 * A. Palu 2 * Ireen Trummer 2 * Elvis Antson 1 * Heiti Paves 1 * Peeter Allik (lisas Kruusamägi) 1 * Tõnu Pani 1 * Reio Rada 1 * Märt Kose (lisas Kruusamägi) 1 * Juhan Harm (lisas Hannu) 1 * Mana Kaasik 1 * Lennart Lennuk 1 * Hiiumaa mudeliklubi 1 * Kristian Pikner 1 * Tiina Kangro 1 * Aleksandr Abrosimov 1 * Tanel Nook 1 * Külli Kolina 1 * Elmar Leppik (lisas Kruusamägi) 1 * Mati Kose 1 * Arp Karm (lisas Kruusamägi) 1 * Johannes Pääsuke (lisas Kruusamägi) 1 * Kristoffer Vaikla 1 * Lauri Kulpsoo 1 * Kalev Vask 1 * Heinrich Tiidermann (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2021|2021. aastal]] * Jaan Künnap 8 * Ivar Leidus 7 * Ivo Kruusamägi 4 * Urmas Haljaste 3 * Janno Loide 3 * Lauri Veerde 3 (millest 2 lisas Kruusamägi) * Vaido Otsar 2 * Ireen Trummer 2 * Tauno Rahnu 2 * Märt Kose 1 * Jürgen Randma 1 (lisas Kruusamägi) * Stefan Hiienurm 1 * Allfilm 1 (lisas Kruusamägi) * Kristian Pikner 1 * Aron Urb 1 (lisas Kruusamägi) * Edvard Ellervee 1 * Riigi statistika keskbüroo 1 (lisas Raul6) * Tauri Pärna 1 (lisas Kruusamägi) * Hiiumaa mudeliklubi 1 * A.palu 1 * Lennart Lennuk 1 * Tiit Pääsuke 1 (lisas Kruusamägi) * Berta Vosman 1 (lisas Kruusamägi) * Konrad Mägi 1 (lisas Kruusamägi) * Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz 1 (lisas Kruusamägi) * Monika Michelson 1 * Vend Jaan 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2022|2022. aastal]] * ... * ... * ... == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Meie fotograafid]] qdn7a10y8s7ql6905bhfvbbaq0guuzu Eksudaat 0 404901 6176077 4216514 2022-08-10T08:49:23Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Eksudaat''' ([[ladina keel]]es ''exsudatum'' 'väljahigistatu') on [[põletik]]uline [[rakuväline vedelik]], milles on suur [[proteiin]]isisaldus ja rohkelt [[neutrofiil]]e ([[leukotsüüt]]e). Eksudaat imbub põletiku puhul läbi [[veresoon]]te seina [[kude]]desse või kudede pinnale, mille tulemusel koed [[turse|tursuvad]]. Mädane eksudaat sisaldab rohkesti valgeliblesid. == Vaata ka == *[[transudaat]] [[Kategooria:Kehavedelikud]] aer9q5qgx7h2ah3zy3t9o3mbfyt230f Comarket 0 411312 6175847 6146795 2022-08-09T12:51:59Z Hallekas 168618 Linkimine wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Comarket | logo = | asutamisaeg = 2002 | asutajad = | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | valdkonnad = [[Supermarket]], [[Toidupood]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = [http://www.selver.ee/ http://www.selver.ee] | märkused = }} [[Pilt:Comarket-logo.png|alt=Comarket-logo|thumb|Comarketi logo]] '''Comarket''' – supermarketite kett, mis kuulus 2020. aastani [[ABC Supermarkets AS|ABC Supermarketsile]]<ref name=":02">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/6959990/suurtehing-kriisi-ajal-selver-ostab-comarketi-kaupluseketid|pealkiri=Suurtehing kriisi ajal: Selver ostab Comarketi kaupluseketid|väljaanne=Postimees|aeg=27. aprill 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Eesti jaekett [[Selver]] ostis 2020. aastal ABC Supermarketsi AS-i ning viis 2021. aastaks kõik 16 Comarketi kauplust [['''Selver''']] '''ABC''' nime alla<ref name=":12">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/7060212/tuntud-eesti-poekett-saab-peagi-uue-nime|pealkiri=Tuntud Eesti poekett saab peagi uue nime|väljaanne=Postimees online|aeg=11. september 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Selver ABC tähistab super- ja hüpermarketitest väiksema sortimendiga toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvat väikekauplust<ref name=":12" />. Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta suveni<ref name=":12" />. Comarketi kauplused asusid Harju-, Pärnu- ja Tartumaal<ref name=":02" />. Comarketi kaupluseketi rajas 2002. aastal '''Comarket AS''', mis kaubamärkide lisandudes muutis 2009. aastal ärinime '''ABC Supermarkets AS'''-ks, jättes nii äriregistri koodi kui ka muud rekvisiidid samaks<ref>{{Netiviide|url=https://www.abc.ee/et/abc-supermarkets-as/|pealkiri=Comarket AS uueks ärinimeks on ABC Supermarkets AS|aeg=september 2009|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. ==Ajalugu== Comarketi kaupluste kett alustas tegevust 2002. aasta alguses, kui ettevõte ostis 10 SPARi kaubamärgi all töötavat kauplust.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/04/27/selver-ostab-abc-supermarketsi-kauplused|pealkiri=Selver ostab ABC Supermarketsi kauplused|väljaanne=Kaubandus|aeg=27.04.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref><ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/spari-12-kauplust-laheb-comarketile?id=2904450 12 SPARi kauplust läheb Comarketile] arileht.delfi.ee 2002-01-19</ref> 2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarketi nime alla<ref name=":1" />. 2013. aastal töötas Comarketi kaubamärgi all 18 kauplust. Ühes kuus külastab keti kauplusi 1,5 miljonit klienti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/kauplused/ |pealkiri=Comarket.ee - kauplused |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829063327/http://www.comarket.ee/kauplused/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2009. aastal taotles Comarket toetust Tallinna linnalt [[Sotsiaalne töökoht|sotsiaalsete töökohtade]] loomiseks Tallinnas elavatele [[töötu]]tele.<ref>http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/uudised?id=27123</ref> Abiprogrammist eraldati Comarketi ketile erafirmadest suurim toetus summas 970 000 krooni, mille abil kavatseti täistööajaga töökoht luua viieteistkümnele saalitöötajale ja kassapidajale vähemalt 12 kuuks.<ref>https://tallinn.postimees.ee/133328/comarket-saab-sotsiaalsete-tookohtade-jaoks-miljoni?_ga=2.143536501.1178971803.1510958481-1458395956.1466635873</ref> Ettevõtte puhaskasum oli 2010. aastal 11,9 miljonit krooni ja see tähendas võrdluses 2009. aastaga ligi seitsmekordset kasvu.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/519848/comarketite-kaive-kasvas-aastaga-12-protsenti Comarketite käive kasvas aastaga 12%], Majandus24.postimees.ee 2011-08-04</ref> Kaupluseketi müügitulu oli 2011. aastal 42,5 miljonit eurot, mis oli 6,1 protsendi võrra suurem kui 2010. aastal.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/comarketi-kaive-kasvas-mullu-61-protsenti?id=64753048 Comarketi käive kasvas mullu 61%], ARILEHT.DELFI.ee 2012-07-31</ref> Comarketi kauplus asus ka Rakveres, kus see suleti 2011. aastal, põhjuseks tihe konkurents ja ebasoodsad renditingimused.<ref>https://majandus24.postimees.ee/417185/comarket-sulgeb-rakvere-kaupluse</ref> 2014. aastal lõppes Comarketi brändi ning kaupluste uuenduskuur. Viimasena kauplustest sai renoveeritud Valdeku Comarket, mis taasavati uuendatud sortimendi ja sisustusega 20. veebruaril 2014.<ref>[http://tarbija24.postimees.ee/2703598/comarketite-uuendamistuur-hakkab-loppema Comarket - ajalugu], Tarbija24.postimees.ee 2014-02-20</ref> 2014. aasta 10. aprillil kolis Pärnu Oja Comarket kortermaja alumiselt korruselt eraldi hoonesse, mis rajati Oja ja Liblika tänava nurgale.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/2749944/comarket-avab-oja-tanaval-uue-toidupoe Comarket avab Oja tänaval uue toidupoe], Postimees 04.04.2014 Anu Viilmann.</ref> Uues suuremas Oja Comarketis on müügipinda 500 m².<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/oja-comarketi-kauplus-kolib/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826053435/https://www.selver.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aasta lõpus viis sõltumatu uuringufirma Dive läbi supermarketite teeninduskvaliteedi hindamiseks valdkonnauuringu Dive Top3, kus Comarketi kett sai Eestis kolmanda koha.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2015/03/13/dive-parima-teenindusega-jaekett-eestis-on-selver Dive TOP3: teenindustase supermarketites 2014]</ref> 2015. aastal viidi taas [[Baltimaad|Baltikumis]] läbi klienditeeninduse taseme uuring, mille järgi oli Eestis parim teeninduskvaliteet [[ABC Supermarkets AS]]-i poodides. Uuring teostati ''mystery shopping'' ehk testkülastuste meetodil, tehes Baltikumi jaemüügikettide kauplustes kokku 225 [[testost]]u.<ref>[http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-on-parima-teenindusega-supermarketid-eestis-ja-millest-klienditeenindajatel-enim-vajaka-jaab?id=73971755 Supermarketite teeninduskvaliteedi hindamise uuring 2015]</ref> 2016. aasta suvel sulges uksed Szolnoki Comarket.<ref name=":0" /> 2016. aasta novembris suleti ka Loo Comarket ning brändi alla jäi tegutsema 16 kauplust üle Eesti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |pealkiri=Loo Comarketi sulgemine |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235327/http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastast on Comarketi kaupluste omanik [[Selver]], kes ostis [[ABC Supermarkets|ABC Supermarketsi]] jaeketi, kuhu kuulus lisaks 16 Comarketi kauplusele veel kaks [[Delice|Delice'i]] kauplust ja [[Solarise keskus|Solarise]] keskuse toidupood<ref name=":1" />. 2020. aastal alustas Selver Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=11.09.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Väikepoodide keti uueks nimeks sai '''Selver ABC''', mis tähistab ja eristab Selveri super- ja hüpermarketitest väiksemat sortimenti<ref name=":2" />. Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates oktoobrist kuni 2021. aasta suveni<ref name=":2" />. ==Comarketi kauplused== ===Tallinn=== *Nõmme Comarket, [[Nõmme]] (avati 31. mai 2004, alates 11. novembrist 2020 Nõmme Selver ABC) *Kadrioru Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 1. august 2012, alates 28. oktoobrist 2020 Kadrioru Selver ABC) *Marja Comarket, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] (avati 9. juuli 2004, suletud 2021)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235335/http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Valdeku Comarket, [[Nõmme]] (avati 15. detsember 2004, alates 6. oktoobrist 2020 Valdeku Selver ABC) *Szolnoki Comarket, [[Mustamäe]] (suletud)<ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |pealkiri=http://www.comarket.ee/et/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829061141/http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Pelgulinna Comarket, [[Põhja-Tallinn]] (avati 9. august 2006) *Kreutzwaldi Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 14. november 2007) *Liivalaia Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 10. detsember 2008, alates 13. oktoobrist 2020 Liivalaia Selver ABC) *Pallasti Comarket, [[Lasnamäe]] (suletud) ===Harjumaa=== *Laagri Comarket, [[Laagri]] (avati 8. märts 2012, alates 4. novembrist 2020 Veskitammi Selver ABC) *Laulasmaa Comarket, [[Laulasmaa]] (avati 13. märts 2014, alates 21. oktoobrist 2020 Laulasmaa Selver ABC)<ref>http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-laulasmaal/{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *Loo Comarket, [[Loo]] (avati 3. veebruar 2005, suletud) *Viimsi Comarket, [[Haabneeme]] (avati 13. august 2008; 6. august 2015 avati selle asemel [[Delice]] toidupood)<ref>http://www.delice.ee/viimsi-delice-toidupoe-avamine/</ref> ===Tartu=== *Raatuse Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (avati 8. oktoober 2003)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171228000908/http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Rukkilille Comarket, [[Tähtvere]] (avati 25. november 2004) *Ümera Comarket, [[Tammelinn|Tammelinn]] (avati 8. november 2006, aastast 2020 Ümera Selver ABC) *Anne Comarket, [[Annelinn]] (suletud) *Kesklinna Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (suletud) ===Pärnu=== *Ranna Comarket (avati 7. juuli 2005) *Oja Comarket (avati 7. juuni 2005) *Mai Comarket (avati 2. mai 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227180426/http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Vana-Pärnu Comarket (avati 14. november 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235331/http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Muud asukohad=== *Rakvere Comarket, [[Rakvere]] (suletud) *Viljandi Comarket, [[Viljandi]] (suletud)<ref>[https://sakala.postimees.ee/1130596/postimaja-ja-comarket-teevad-selverile-ruumi Viljandi Comarketi sulgemine 2013]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.selver.ee Ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] iztwoobgchqmz8906cq9dv8gkqrclrd 6175848 6175847 2022-08-09T12:52:36Z Hallekas 168618 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Comarket | logo = | asutamisaeg = 2002 | asutajad = | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | valdkonnad = [[Supermarket]], [[Toidupood]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = [http://www.selver.ee/ http://www.selver.ee] | märkused = }} [[Pilt:Comarket-logo.png|alt=Comarket-logo|thumb|Comarketi logo]] '''Comarket''' – supermarketite kett, mis kuulus 2020. aastani [[ABC Supermarkets AS|ABC Supermarketsile]]<ref name=":02">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/6959990/suurtehing-kriisi-ajal-selver-ostab-comarketi-kaupluseketid|pealkiri=Suurtehing kriisi ajal: Selver ostab Comarketi kaupluseketid|väljaanne=Postimees|aeg=27. aprill 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Eesti jaekett [[Selver]] ostis 2020. aastal ABC Supermarketsi AS-i ning viis 2021. aastaks kõik 16 Comarketi kauplust '''Selver''' '''ABC''' nime alla<ref name=":12">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/7060212/tuntud-eesti-poekett-saab-peagi-uue-nime|pealkiri=Tuntud Eesti poekett saab peagi uue nime|väljaanne=Postimees online|aeg=11. september 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Selver ABC tähistab super- ja hüpermarketitest väiksema sortimendiga toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvat väikekauplust<ref name=":12" />. Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta suveni<ref name=":12" />. Comarketi kauplused asusid Harju-, Pärnu- ja Tartumaal<ref name=":02" />. Comarketi kaupluseketi rajas 2002. aastal '''Comarket AS''', mis kaubamärkide lisandudes muutis 2009. aastal ärinime '''ABC Supermarkets AS'''-ks, jättes nii äriregistri koodi kui ka muud rekvisiidid samaks<ref>{{Netiviide|url=https://www.abc.ee/et/abc-supermarkets-as/|pealkiri=Comarket AS uueks ärinimeks on ABC Supermarkets AS|aeg=september 2009|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. ==Ajalugu== Comarketi kaupluste kett alustas tegevust 2002. aasta alguses, kui ettevõte ostis 10 SPARi kaubamärgi all töötavat kauplust.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/04/27/selver-ostab-abc-supermarketsi-kauplused|pealkiri=Selver ostab ABC Supermarketsi kauplused|väljaanne=Kaubandus|aeg=27.04.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref><ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/spari-12-kauplust-laheb-comarketile?id=2904450 12 SPARi kauplust läheb Comarketile] arileht.delfi.ee 2002-01-19</ref> 2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarketi nime alla<ref name=":1" />. 2013. aastal töötas Comarketi kaubamärgi all 18 kauplust. Ühes kuus külastab keti kauplusi 1,5 miljonit klienti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/kauplused/ |pealkiri=Comarket.ee - kauplused |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829063327/http://www.comarket.ee/kauplused/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2009. aastal taotles Comarket toetust Tallinna linnalt [[Sotsiaalne töökoht|sotsiaalsete töökohtade]] loomiseks Tallinnas elavatele [[töötu]]tele.<ref>http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/uudised?id=27123</ref> Abiprogrammist eraldati Comarketi ketile erafirmadest suurim toetus summas 970 000 krooni, mille abil kavatseti täistööajaga töökoht luua viieteistkümnele saalitöötajale ja kassapidajale vähemalt 12 kuuks.<ref>https://tallinn.postimees.ee/133328/comarket-saab-sotsiaalsete-tookohtade-jaoks-miljoni?_ga=2.143536501.1178971803.1510958481-1458395956.1466635873</ref> Ettevõtte puhaskasum oli 2010. aastal 11,9 miljonit krooni ja see tähendas võrdluses 2009. aastaga ligi seitsmekordset kasvu.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/519848/comarketite-kaive-kasvas-aastaga-12-protsenti Comarketite käive kasvas aastaga 12%], Majandus24.postimees.ee 2011-08-04</ref> Kaupluseketi müügitulu oli 2011. aastal 42,5 miljonit eurot, mis oli 6,1 protsendi võrra suurem kui 2010. aastal.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/comarketi-kaive-kasvas-mullu-61-protsenti?id=64753048 Comarketi käive kasvas mullu 61%], ARILEHT.DELFI.ee 2012-07-31</ref> Comarketi kauplus asus ka Rakveres, kus see suleti 2011. aastal, põhjuseks tihe konkurents ja ebasoodsad renditingimused.<ref>https://majandus24.postimees.ee/417185/comarket-sulgeb-rakvere-kaupluse</ref> 2014. aastal lõppes Comarketi brändi ning kaupluste uuenduskuur. Viimasena kauplustest sai renoveeritud Valdeku Comarket, mis taasavati uuendatud sortimendi ja sisustusega 20. veebruaril 2014.<ref>[http://tarbija24.postimees.ee/2703598/comarketite-uuendamistuur-hakkab-loppema Comarket - ajalugu], Tarbija24.postimees.ee 2014-02-20</ref> 2014. aasta 10. aprillil kolis Pärnu Oja Comarket kortermaja alumiselt korruselt eraldi hoonesse, mis rajati Oja ja Liblika tänava nurgale.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/2749944/comarket-avab-oja-tanaval-uue-toidupoe Comarket avab Oja tänaval uue toidupoe], Postimees 04.04.2014 Anu Viilmann.</ref> Uues suuremas Oja Comarketis on müügipinda 500 m².<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/oja-comarketi-kauplus-kolib/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826053435/https://www.selver.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aasta lõpus viis sõltumatu uuringufirma Dive läbi supermarketite teeninduskvaliteedi hindamiseks valdkonnauuringu Dive Top3, kus Comarketi kett sai Eestis kolmanda koha.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2015/03/13/dive-parima-teenindusega-jaekett-eestis-on-selver Dive TOP3: teenindustase supermarketites 2014]</ref> 2015. aastal viidi taas [[Baltimaad|Baltikumis]] läbi klienditeeninduse taseme uuring, mille järgi oli Eestis parim teeninduskvaliteet [[ABC Supermarkets AS]]-i poodides. Uuring teostati ''mystery shopping'' ehk testkülastuste meetodil, tehes Baltikumi jaemüügikettide kauplustes kokku 225 [[testost]]u.<ref>[http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-on-parima-teenindusega-supermarketid-eestis-ja-millest-klienditeenindajatel-enim-vajaka-jaab?id=73971755 Supermarketite teeninduskvaliteedi hindamise uuring 2015]</ref> 2016. aasta suvel sulges uksed Szolnoki Comarket.<ref name=":0" /> 2016. aasta novembris suleti ka Loo Comarket ning brändi alla jäi tegutsema 16 kauplust üle Eesti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |pealkiri=Loo Comarketi sulgemine |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235327/http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastast on Comarketi kaupluste omanik [[Selver]], kes ostis [[ABC Supermarkets|ABC Supermarketsi]] jaeketi, kuhu kuulus lisaks 16 Comarketi kauplusele veel kaks [[Delice|Delice'i]] kauplust ja [[Solarise keskus|Solarise]] keskuse toidupood<ref name=":1" />. 2020. aastal alustas Selver Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=11.09.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref>. Väikepoodide keti uueks nimeks sai '''Selver ABC''', mis tähistab ja eristab Selveri super- ja hüpermarketitest väiksemat sortimenti<ref name=":2" />. Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates oktoobrist kuni 2021. aasta suveni<ref name=":2" />. ==Comarketi kauplused== ===Tallinn=== *Nõmme Comarket, [[Nõmme]] (avati 31. mai 2004, alates 11. novembrist 2020 Nõmme Selver ABC) *Kadrioru Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 1. august 2012, alates 28. oktoobrist 2020 Kadrioru Selver ABC) *Marja Comarket, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] (avati 9. juuli 2004, suletud 2021)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235335/http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Valdeku Comarket, [[Nõmme]] (avati 15. detsember 2004, alates 6. oktoobrist 2020 Valdeku Selver ABC) *Szolnoki Comarket, [[Mustamäe]] (suletud)<ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |pealkiri=http://www.comarket.ee/et/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829061141/http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Pelgulinna Comarket, [[Põhja-Tallinn]] (avati 9. august 2006) *Kreutzwaldi Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 14. november 2007) *Liivalaia Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 10. detsember 2008, alates 13. oktoobrist 2020 Liivalaia Selver ABC) *Pallasti Comarket, [[Lasnamäe]] (suletud) ===Harjumaa=== *Laagri Comarket, [[Laagri]] (avati 8. märts 2012, alates 4. novembrist 2020 Veskitammi Selver ABC) *Laulasmaa Comarket, [[Laulasmaa]] (avati 13. märts 2014, alates 21. oktoobrist 2020 Laulasmaa Selver ABC)<ref>http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-laulasmaal/{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *Loo Comarket, [[Loo]] (avati 3. veebruar 2005, suletud) *Viimsi Comarket, [[Haabneeme]] (avati 13. august 2008; 6. august 2015 avati selle asemel [[Delice]] toidupood)<ref>http://www.delice.ee/viimsi-delice-toidupoe-avamine/</ref> ===Tartu=== *Raatuse Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (avati 8. oktoober 2003)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171228000908/http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Rukkilille Comarket, [[Tähtvere]] (avati 25. november 2004) *Ümera Comarket, [[Tammelinn|Tammelinn]] (avati 8. november 2006, aastast 2020 Ümera Selver ABC) *Anne Comarket, [[Annelinn]] (suletud) *Kesklinna Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (suletud) ===Pärnu=== *Ranna Comarket (avati 7. juuli 2005) *Oja Comarket (avati 7. juuni 2005) *Mai Comarket (avati 2. mai 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227180426/http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Vana-Pärnu Comarket (avati 14. november 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235331/http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Muud asukohad=== *Rakvere Comarket, [[Rakvere]] (suletud) *Viljandi Comarket, [[Viljandi]] (suletud)<ref>[https://sakala.postimees.ee/1130596/postimaja-ja-comarket-teevad-selverile-ruumi Viljandi Comarketi sulgemine 2013]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.selver.ee Ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] oll86qvqybnnf4zeascupraq3vuzdcp Delice 0 411426 6175841 6159324 2022-08-09T12:39:48Z Hallekas 168618 Foto lisamine wikitext text/x-wiki [[Fail:HENO0682.jpg|alt=Solarise Delice|pisi|Solarise Delice]] '''Delice''' on [[Eesti]] jaeketi [[Selver|Selveri]] kaubamärk<ref name=":0" />. Delice’i brändi all on kaks toidukauplust: '''Viimsi Delice''' (aadressil Randvere tee 6, Viimsi) ja '''Solarise Delice''' (Solarise keskuses Estonia pst 9, Tallinn)<ref>{{Netiviide|url=https://www.delice.ee/kauplused/|pealkiri=Delice'i kauplused|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. Delice'i asutas 2009. aastal jaekett [[ABC Supermarkets AS]]<ref name=":1" />, mille 2020. aastal ostis Selver AS<ref name=":0" />. ==Ajalugu== Esimene Delice'i [[supermarket]] avati 10. oktoobril 2009. aastal [[Solarise_keskus|Solarise keskuses]]. Kaupluse pindala laiendati 2012. aastal, kui esialgse 1700 m² asemel sai müügisaali suuruseks 2300 m²<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/26413193/saa-tuttavaks-solarise-toidupood|pealkiri=Saa tuttavaks: Solarise Toidupood|väljaanne=Kroonika online|aeg=21.10.2009|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 2014. aastal andis [[MTÜ Mondo]] Solarise Toidupoele tunnustusmärgi "[[Õiglase kaubanduse sõber]] 2014"<ref>[http://www.fairtrade.ee/uudised/341-hiiu-vald-on-eesti-esimene-oiglase-kaubanduse-omavalitsus Fairtrade Estonia]</ref>. Seda tiitlit vääriv kauplus tõstab esile õiglase kaubanduse väärtust ja pakub oma kaubavalikus enam kui 30 õiglase kaubanduse märgisega tooteartiklit.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fairtrade.ee/oksober |pealkiri=Õiglase kaubanduse sõber |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701190744/http://www.fairtrade.ee/oksober |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Delice vert logo CMYK ruut.png|alt=Delice|pisi|Delice'i logo]] 2014. aastal avati Delice'i kauplus [[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuses]] (asus esimesel korrusel, üle 1000 m² müügipinda).<ref>[http://www.parnupostimees.ee/mobile/?id=2702702 Pärnu Postimees 20.02.2014 Autor: Anu Villmann]</ref> Pärnu Delice viidi alates 2021. aasta märtsist '''[[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuse]] Selveri''' nime alla<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/03/19/fotod-parnu-keskuse-delice-muutus-selveriks|pealkiri=FOTOD: Pärnu Keskuse Delice muutus Selveriks|väljaanne=Kaubandus|aeg=22.03.2021|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 6. augustil 2015. aastal avati Delice [[Viimsi Kaubanduskeskus|Viimsi kaubanduskeskuses]] (müügipinda 1800 m²).<ref>{{Netiviide |url=http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |pealkiri=Viimsi kaubanduskeskus |vaadatud=2015-07-30 |arhiivimisaeg=2015-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150925121755/http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2020]]. aastast on Delice'i toidukaupluste omanik Eesti kapitalil põhinev jaekett [[Selver]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=07.10.2021}}</ref>. Delice'i omanikuks sai Selver, ostes kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets|ABC Supermarketsi]]'''[[ABC Supermarkets|,]] mille alla kuulusid lisaks kahele Delice'i toidupoele ja [[Solarise keskus|Solarise]] toidukauplusele veel 16 '''[[Comarket|Comarketit]]'''<ref name=":0" />. ==Kauplused== * '''Solarise Delice''' asub [[Solarise Keskus|Solarise keskus]]es [[Tallinn]]as (avati 10. oktoobril 2009) <ref>[http://www.solaris.ee/shopping/kodujagurmee/solaris-toidupood/ Solarise keskus - Solarise Toidupood]</ref> * '''Viimsi Delice''' asub Viimsi Kaubanduskeskuses [[Viimsi]]s (avati 6. augustil 2015) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.delice.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti kauplused]] 8fkdib01dm14onwjhatrnb2jut0so8c Teet Korsten 0 428291 6176071 6155640 2022-08-10T08:17:49Z 2001:1530:1017:9C6F:1105:A27:6116:62BB /* Tõlked */ wikitext text/x-wiki '''Teet Korsten''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1967]]) on eesti ajakirjanik, tõlkija, endine vaimulik. Aastatel 1994–1998 oli ta EELK [[Elva kogudus]]e vaimulik (diakon). 2008. aastast töötab ajalehe [[Põhjarannik]] toimetajana, enne seda oli vabakutseline. 2020. aastast on ta Constelling OÜ juhatuse liige. ==Kaaskoostatud teos== *Tunne Kelam. Eesti eest Euroopas. Koostanud [[Mart Helme]], Teet Korsten ja [[Heiki Raudla]]. [[Civitas]], 2009. 112 lk ==Tõlked== *Andrei Kontšalovski [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/ "Millisesse jumalasse usub vene inimene"] Sirp, 24. oktoober 2013 *Andrei Piontkovski [http://arvamus.postimees.ee/3481269/andrei-piontkovski-tsetseenia-pomm-mis-kohe-plahvatab "Tšetšeenia - pomm, mis kohe plahvatab"] Postimees, 25. jaanuar 2016 *Sergei Medvedev [https://arvamus.postimees.ee/7559167/sergei-medvedev-nii-koneles-zirinovski-kuidas-poliitiku-fantaasiad-viisid-fasismini-venemaal?fbclid=IwAR1jaF8NWltVYKUYl8eZJ0kDksrmyRt9410HgMesBb3-MJElT3z4-GY_0rk "Nii kõneles Žirinovski. Kuidas poliitiku fantaasiad viisid fašismini Venemaal"] Postimees, 9. juuli 2022 {{JÄRJESTA:Korsten, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Elva koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 26qmjcfhnd9teyusb2x1j55sw0zm8qt Olga Hepnarová 0 428360 6175816 5241781 2022-08-09T11:59:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olga Hepnarova.jpg|pisi|Olga Hepnarová]] '''Olga Hepnarová''' ([[30. juuni]] [[1951]] [[Praha]] – [[12. märts]] [[1975]] Praha) oli tšehhi kurjategija, viimane naine, kelle suhtes [[Tšehhoslovakkia]]s kohaldati [[surmanuhtlus]]t. Olga Hepnarová oli pärit keskklassi perekonnast, ta isa oli pangaametnik ja ema hambaarst. Lapsena õppis ta koolis hästi, kuid teismelisena hakkasid tal ilmnema psüühikahäired, ta ei suutnud enam õieti suhelda oma vanemate ja klassikaaslastega. [[1964]]. aastal sooritas ta enesetapukatse ja oli seejärel aasta aega ravil psühhiaatriahaiglas. Ka seejärel oli ta veendunud, et ta perekond ja kogu ühiskond teda vihkavad. Mõnedel andmetel olevat ta kuulnud ka hääli.<ref>http://www.capitalpunishmentuk.org/hepnarova.html</ref> Ta töötas mitmetel erinevatel ametikohtadel, kuid sattus konfliktidesse töökaaslastega ja pidi töökohti vahetama.<ref>http://ladieshandbook.com/olga-hepnarova/</ref> [[10. juuli]]l [[1973]] rentis Olga Hepnarová veoauto ja sõitis Prahas trammipeatuses seisvate inimeste hulka. Kaheksa inimest hukkus, üksteist said raskeid vigastusi.<ref>http://kriminalistika.eu/muzeumzla/hepnar/hepnaro_a.html</ref> Enne seda kirjutas ta [[7. juuli]] ja [[8. juuli]] vahelisel ööl kaks kirja ajalehtede Svobodné slovo ja Mladý svět toimetustele.<ref>http://www.pantharei.estranky.cz/en/articles/miscellaneous-i..html</ref> Kirjad saatis ta ära 10. juuli hommikul.<ref>http://erichs-kriminalarchiv.npage.de/1961-1980/2-seite-mit-15-faellen.html</ref> Kirjas kirjutas ta muuhulgas järgmist: "Ma olen üksiklane. Hävitatud inimene. Inimeste poolt hävitatud inimene [...] Mul on valik – kas tappa ennast või teisi. Ma valin kättemaksu nendele, kes mind vihkavad. Oleks liiga lihtne jätta see maailm maha tundmatu enesetapjana. Ühiskond on liiga ükskõikne, tõepoolest. Minu otsus on: Mina, Olga Hepnarová, teie loomalikkuse ohver, mõistan teid surma." Vahetult kinnipidamise järel uurisid teda kaks psühhiaatrit, kes diagnoosisid tal [[paranoia]] ja leidsid, et ta vajaks psühhiaatrilist ravi. 1973. aasta septembris ja oktoobris viidi Hepnarová suhtes läbi põhjalik psühhiaatriline ekspertiis, mis tuli järeldusele, et ta ei ole vaimuhaige ning on vastutusvõimeline ja süüdiv.<ref>http://www.pantharei.estranky.cz/en/articles/doctors-and-olga-hepnarova.html</ref> Kohtuprotsess Olga Hepnarová üle algas Praha Linnakohtus [[2. aprill]]il [[1974]].<ref>http://www.pantharei.estranky.cz/en/articles/trial.html</ref> [[6. aprill]]il 1974 mõistis Praha Linnakohus Olga Hepnarová surma. Ta vanemad kaebasid kohtuotsuse edasi Tšehhoslovakkia Ülemkohtusse, kuid see otsustas [[24. juuni]]l 1974 jätta Praha Linnakohtu otsuse jõusse. 1974. aasta augustis pöördus Hepnarová advokaat armuandmispalvega Tšehhoslovakkia presidendi poole ja palus ka Ülemkohtul kohtuotsus uuesti läbi vaadata, kuid [[5. september|5. septembril]] 1974 teatas Ülemkohus, et Praha Linnakohtu otsus jääb jõusse.<ref>http://www.pantharei.estranky.cz/en/articles/one-more-try.html</ref> [[3. märts]]il 1975 lükkas [[Tšehhoslovakkia]] presidendi kohusetäitja [[Gustáv Husák]] Hepnarová armuandmispalve tagasi.<ref>http://www.dooffy.com/cs/vrazdy-olga-hepnarova-trest-smrti-za-smrt-8-lidi-1973.html</ref> 12. märtsil 1975 hukati Olga Hepnarová Prahas Pankráci vanglas [[poomine|poomise]] teel.<ref>http://www.pankaplan.cz/trudny-pohled-do-duse-vrazedkyne/</ref> [[2016]]. aastal valmis Olga Hepnarovást [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Poola]] ja [[Prantsusmaa]] koostöös mängufilm "[[Mina, Olga Hepnarová]]" ("Já, Olga Hepnarová"). Olga Hepnarová rolli mängis poola näitleja [[Michalina Olszańska]].<ref>http://www.imdb.com/title/tt2953762/</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hepnarova, Olga}} [[Kategooria:Tšehhi inimesed]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 568313t9psehbxi165zdfzzglt2dvp7 Reili Rand 0 446068 6175948 6175482 2022-08-09T18:18:03Z Kask 77839 Sünnikoht wikitext text/x-wiki '''Reili Rand''' (sündinud [[19. märts]]il [[1991]] [[Kärdla]]s) on [[Eesti]] poliitik, alates [[19. juuli]]st [[2022]] [[XIV Riigikogu]] liige ja endine [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] vallavanem. Rand on lõpetanud [[Emmaste põhikool]]i, [[2010]] [[Käina gümnaasium]]i ja [[2014]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ühiskonnateaduste instituudi [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala, kaitstes lõputöö teemal "Meeste ja naiste poliitiline orientatsioon ning hinnangud perepoliitika vajalikkusele Eestis". Rand juhtis aastatel [[2015]]–[[2017]] [[Hiiu vald]]a. [[7. november|7. novembrist]] 2017 kuni [[25. november|25. novembrini]] [[2021]] oli ta nelja senise valla ühinemisel tekkinud Hiiumaa valla esimene vallavanem, ehkki alates 2020. aasta algusest viibis lapsehoolduspuhkusel. Rand kuulub 2015. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. <ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est|pealkiri=Erakonnaliikmete nimekirjad.|vaadatud=2016-09-25|arhiivimisaeg=2016-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160816154142/https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kuulub 2022. aastast Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Rand kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] ja sai [[Valimisringkond nr 5|5. valimisringkonnas]] 342 häält. <ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html Riigikogu valimiste tulemused.]</ref> Ta kandideeris 2017. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimisel]], kus sai 490 häält. Ta sai [[2019]] [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] 918 häält ja 2021 [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike volikogude valimistel]] 342 häält.<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0039-0205.html 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste tulemused.]</ref> Ta valiti 2015. aastal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Hiiumaa piirkonna esimeheks. <ref>{{Netiviide |url=http://www.sotsdem.ee/hiiumaa-sotsiaaldemokraatide-juhiks-valiti-reili-rand/. |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-25 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927221221/http://www.sotsdem.ee/hiiumaa-sotsiaaldemokraatide-juhiks-valiti-reili-rand/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kahel korral on ta valitud erakonna juhatusse ja 2019. aastal erakonna aseesimeheks. [[2009]]. aastal pälvis Rand auhinna [[Hea Eeskuju]]. == Töökohad == *Perede ja Laste Nõuandekeskuse projektijuht [[2013]] *MTÜ Lapse Huvikaitse Koja tegevjuht 2013–[[2016]] *majandus- ja kommunikatsiooniministri abi [[2014]]–2015 *Eesti NATO Ühingu büroo- ja projektijuht 2015 *Hiiu vallavanem 2015–2017 *Hiiumaa vallavanem 2017–2021 *SA Hiiumaa Haigla nõukogu liige alates 2017 *Hiiumaa valla Emmaste osavallakogu liige alates 2021 *Alates 2022 Riigikogu liige == Isiklikku== Reili Ranna elukaaslane on Priit Koff. Neil on tütar Friida (sündinud [[2020]]) ja poeg Rudolf (sündinud 2022). Tema huvialad on [[purjetamine]] ja tervisesport. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/988995d4-3cbe-4ea7-acdd-6222d0b658b1/Reili-Rand Reili Rand Riigikogu kodulehel] *Reili Rand: [https://epl.delfi.ee/artikkel/120046776/poliitkolumnist-reili-rand-pronkssoduri-saaga-kordamine-narvas-maksab-katte-aastakumneid "Pronkssõduri saaga kordamine Narvas maksab kätte aastakümneid".] Eesti Päevaleht. 6. august 2022 kl 9. {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Rand, Reili}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] bvt9mp2oftlovqbw6427oe7bca20mxi Jõesuu tänav 0 454443 6175918 5754779 2022-08-09T16:53:48Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Jõesuu tänav''' on [[tänav]] [[Narva]] põhjaosas [[Sutthoffi]] ja [[Siivertsi]] linnaosas. Tänav saab alguse [[Rakvere tänav (Narva)|Rakvere tänavalt]] ja suundub loodesse. See kulgeb paralleelselt [[Narva jõgi|Narva jõega]] 5,3 km pikkuselt ja lõppeb linna piiril [[Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee]]ga jätkudes. Tänav sai nime [[4. juuli]]l [[1939]].{{lisa viide}} Jõesuu tänav ristub [[Jõe põik|Jõe põigu]], [[Aleksei Juhhanovi tänav|Aleksei Juhhanovi]], [[Taime tänav (Narva)|Taime]], [[Pargi tänav (Narva)|Pargi]], [[2. Jõesuu tänav|2. Jõesuu]] tänava, [[Pargi põik (Narva)|Pargi põigu]], [[Paadi tänav (Narva)|Paadi]], [[Pilve tänav (Narva)|Pilve]], [[Purje tänav (Narva)|Purje]], [[Mätta tänav|Mätta]], [[August Weizenbergi tänav|August Weizenbergi]], [[Paadimehe tänav|Paadimehe]], [[Kaluri tänav (Narva)|Kaluri]] ja [[Mesilase tänav]]aga. [[Pilt:Surnuaia-tänav-1929.jpg|pisi|Surnuaia tänav 1929. aasta Narva linnaplaanil]] 1900. ja 1905. aasta linnaplaanidel oli selle tänava nimi vene keeles ''Кладбищенская улица'', 1912. ja 1929. aasta linnaplaanidel vastavalt '''Surnuaia uulits''' ja '''Surnuaia tänav''' – ilmselt selle pärast, et kulges mitme surnuaia vahel. Enne 1990. aastaid kandis tänav vene keeles nime ''улица Йыэсуу''.<ref>[http://vana.narvaplan.ee/Geo/Narva82tn.pdf Об уточнении перечня улиц г. Нарва и пос. Нарва-Йыэсуу. Решение Нарвского городского Совета народных депутатов №72 от 02.03.1982]</ref> 9. mail 1970 avati tänava ääres [[Narva tank|Narva linna vallutamisele pühendatud mälestusmärk]]. See koosneb postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. ==Vaata ka== *[[2. Jõesuu tänav]] (Narvas) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva tänavad]] 3fz08j5siiemlqsri93z51rphee0t77 Marie Saame 0 458366 6176022 6150759 2022-08-10T05:48:08Z 87.119.177.98 wikitext text/x-wiki '''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja muusik. Ta on üks vähestest eesti naisalpinistidest (ja noorim), kes on tõusnud mitme [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu. == Haridus == Marie Saame lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool|Tallinna Muusikakeskkooli]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]st sai ta [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020 [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina. ==Mägironimine== 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp|Lenini mäetipule]], mille käigus Kalle Kiiranen, Allan Sülla ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.<ref name="jk"/> Retke Leninile korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi Matkaklubi]]st. Tõusu juhtis grupijuht Zoli Pal. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.<ref name="firn"/>. Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus ilma lisahapnikuta.<ref>{{Netiviide|autor=Kütt, Johan; Saame, Marie|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=EESTLASTE ESMATÕUSUST GASHERBRUM II TIPPU|väljaanne=GoReisiajakiri|aeg=6. oktoober 2021}}</ref> ===Kõrgtõusud=== *2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *2018 – [[Korženevskaja]] mäetipp (7105 m) *2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m; [[Argentina]]), marsruut Ruta Varsoviana ('Varssavi marsruut') *2019 – [[Nowshāk]] (7492 m), tõus [[Afganistan]]i poolselt küljel *2021 – [[Gasherbrum II]] (8035 m), [[Pakistan]]<ref name="fac"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee</ref> <ref name="fac">[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com </ref> }} == Välislingid == *[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee {{JÄRJESTA:Saame, Marie}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 209ubap626v1h2opdne8taz0cl6rk5u 6176023 6176022 2022-08-10T05:50:05Z 87.119.177.98 wikitext text/x-wiki '''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja muusik. Ta on üks vähestest eesti naisalpinistidest (ja noorim), kes on tõusnud mitme [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu. == Haridus == Marie Saame lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool|Tallinna Muusikakeskkooli]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]st sai ta [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020 [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina. ==Mägironimine== 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp|Lenini mäetipule]], mille käigus Kalle Kiiranen, Allan Sülla ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.<ref name="jk"/> Retke Leninile korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi Matkaklubi]]st. Tõusu juhtis grupijuht Zoli Pal. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.<ref name="firn"/>. Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus ilma lisahapnikuta.<ref>{{Netiviide|autor=Kütt, Johan; Saame, Marie|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=EESTLASTE ESMATÕUSUST GASHERBRUM II TIPPU|väljaanne=GoReisiajakiri|aeg=6. oktoober 2021}}</ref> ===Kõrgtõusud=== *2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *2018 – [[Korženevskaja]] mäetipp (7105 m) *2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m; [[Argentina]]), marsruut Ruta Varsoviana ('Varssavi marsruut') *2019 – [[Nowshāk]] (7492 m), tõus [[Afganistan]]i poolselt küljel *2021 – [[Gasherbrum II]] (8035 m), [[Pakistan]]<ref name="fac"/> *2022 - Broad Peak (8047 m), Pakistan ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee</ref> <ref name="fac">[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com </ref> }} == Välislingid == *[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee {{JÄRJESTA:Saame, Marie}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 00vyeppg20qheapmnnumktpn0an7gjz 6176024 6176023 2022-08-10T05:52:45Z 87.119.177.98 wikitext text/x-wiki '''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja muusik. Ta on üks vähestest eesti naisalpinistidest, kes on tõusnud mitme [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu. == Haridus == Marie Saame lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool|Tallinna Muusikakeskkooli]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]st sai ta [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020 [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina. ==Mägironimine== 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp|Lenini mäetipule]], mille käigus Kalle Kiiranen, Allan Sülla ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.<ref name="jk"/> Retke Leninile korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi Matkaklubi]]st. Tõusu juhtis grupijuht Zoli Pal. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.<ref name="firn"/>. Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus ilma lisahapnikuta.<ref>{{Netiviide|autor=Kütt, Johan; Saame, Marie|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=EESTLASTE ESMATÕUSUST GASHERBRUM II TIPPU|väljaanne=GoReisiajakiri|aeg=6. oktoober 2021}}</ref> ===Kõrgtõusud=== *2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *2018 – [[Korženevskaja]] mäetipp (7105 m) *2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m; [[Argentina]]), marsruut Ruta Varsoviana ('Varssavi marsruut') *2019 – [[Nowshāk]] (7492 m), tõus [[Afganistan]]i poolselt küljel *2021 – [[Gasherbrum II]] (8035 m), [[Pakistan]]<ref name="fac"/> *2022 - Broad Peak (8047 m), Pakistan ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee</ref> <ref name="fac">[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com </ref> }} == Välislingid == *[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee {{JÄRJESTA:Saame, Marie}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 9r5zbnz6o2qvimiret1xah8d06rgfp3 6176026 6176024 2022-08-10T05:56:25Z 87.119.177.98 wikitext text/x-wiki '''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja muusik. Ta on üks vähestest eesti alpinistidest, kes on tõusnud mitme [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu. == Haridus == Marie Saame lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool|Tallinna Muusikakeskkooli]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]st sai ta [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020 [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina. ==Mägironimine== 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp|Lenini mäetipule]], mille käigus Kalle Kiiranen, Allan Sülla ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.<ref name="jk"/> Retke Leninile korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi Matkaklubi]]st. Tõusu juhtis grupijuht Zoli Pal. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.<ref name="firn"/>. Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandese mäe tipus ilma lisahapnikuta.<ref>{{Netiviide|autor=Kütt, Johan; Saame, Marie|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=EESTLASTE ESMATÕUSUST GASHERBRUM II TIPPU|väljaanne=GoReisiajakiri|aeg=6. oktoober 2021}}</ref> ===Kõrgtõusud=== *2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *2018 – [[Korženevskaja]] mäetipp (7105 m) *2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m; [[Argentina]]), marsruut Ruta Varsoviana ('Varssavi marsruut') *2019 – [[Nowshāk]] (7492 m), tõus [[Afganistan]]i poolselt küljel *2021 – [[Gasherbrum II]] (8035 m), [[Pakistan]]<ref name="fac"/> *2022 - Broad Peak (8047 m), Pakistan ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="firn">[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee</ref> <ref name="fac">[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com </ref> }} == Välislingid == *[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee {{JÄRJESTA:Saame, Marie}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ldd65iktrrrme9pm6481jm1qyqjfsld Eesti rahvastikuminister 0 467214 6175865 5811665 2022-08-09T13:35:42Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Rahvastikuminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Andra Veidemann]] <small>(ametlikult [[portfellita minister]])</small></br> [[Riina Solman]] | üksus = [[Siseministeerium]] | moodustatud = 17. märts 1997 <small>(ametlikult [[portfellita minister]])</small></br> 29. aprill 2019 | viimane = [[Riina Solman]] | kaotatud = 26. jaanuar 2021 | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | tüüp = [[Minister]] }} '''Rahvastikuminister''' oli [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusse]] kuuluv [[portfellita minister]]. Aatatel 1997–2009 nimetati [[Portfellita minister|portfellita ministrit]], kes juhtis rahvastikuministri bürood, mitteametlikult rahvastikuministriks. Rahvastikuministri ametikoht kaotati [[2009]] ja tema ülesanded jaotati teiste ministrite vahel.<ref name="err.ee">http://www.err.ee/389781/rahvastikuministri-buroo-puudumisest-suuri-probleeme-ei-teki (vaadatud 01.06.2017)</ref> 29. aprillist 2019 loodi [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] taas rahvastikuministri ametikoht Siseministeeriumis ning ametisse astus [[Riina Solman]] pärast seda, kui sellest ametist keeldus [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]]. Pärast Ratase teise valitsuse lagunemist kaotati rahvastikuministri koht kui ebaotstarbekas ning ministri ülesanded jagati taas teiste ministeeriumide vahel. ==Rahvastikuministrite loend== '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#FCBF30|[[Arengupartei]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Minister{{Ref|a|[a]}} |- | style="background-color:#FCBF30;" |'''1''' |[[Fail:Arengupartei esinaine Andra Veidemann.jpg|94x94px]] |'''[[Andra Veidemann]]''' <small>(s. 1955)</small> |[[17. märts]] [[1997]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1997|kuu=03|päev=17|päev2=25}} |[[Arengupartei]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Katrinsaks.jpg|93x93px]] |'''[[Katrin Saks]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:KE Eldar Efendijev.jpg|100x100px]] |[[Eldar Efendijev|'''Eldar Efendijev''']] <small>(s. 1954)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''4''' |[[Fail:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|100x100px]] |'''[[Paul-Eerik Rummo]]''' <small>(s. 1942)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]][[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''5''' |[[Fail:SDE Urve Palo.jpg|100x100px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[21. mai]] [[2009]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2009|kuu2=05|päev2=21}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Rahvastikuminister |- | style="background-color:#009CE2;" |'''6''' |[[Fail:Riina Solman 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Riina Solman]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Isamaa Erakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |} === Märkused === *{{Märkus|a|[a]}}[[Portfellita minister]], keda nimetati mitteametlikult rahvastikuministriks. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid| ]] sq4thw5a60m8d7qcin0k65ahczyaqdc Vinaja 0 468254 6175854 6174183 2022-08-09T13:08:42Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Vinaja''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''vinaya'' ‘juhised, reeglid, distsipliin’; [[tiibeti keel]]es ''’dul ba''; [[hiina keel]]es 律 ''lü''; [[jaapani keel]]es ''ritsu'') on [[budism]]is eelkõige [[Bhikkhu|munk]]adele ja nunnadele ette nähtud juhtnööride kogu, mille eesmärk on nende käitumise ohjeldamine ja kontrollimine. Laiemas mõttes on vinaja ka neid järgiv eluviis, budistlike munga- ja nunnakoguduste distsipliin. Vinaja juhised on koondatud [[Vinayapiṭaka]]sse. == Kirjandus == Thitanano bhikkhu (Andrus Kahn). Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha. Eesti Theravaada Sangha, 2018, lk 145-146. ISBN 978-9949-81-894-5. {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] ktfgcdq1axs0isoh7qazo6otj6twfmg Revit 0 472451 6176078 5215451 2022-08-10T08:53:37Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Autodesk Revit''' on [[Autodesk]]i arendatav [[tarkvara]] rajatise arhitektuuri, konstruktiivse osa ja erisüsteemide projekteerimiseks ja modelleerimiseks. Originaaltarkvara arendas Charles River Software (asutatud 1997. aastal ja nimetatud 2000. aastal ümber Revit Technology Corporationiks), tarkvara avaldati 2000. aastal. 2002. aastast arendab seda [[Autodesk]]. [[Kategooria:Tarkvara]] cpe7fpamqi668ngghtk7xeu7a506c20 Teemantliiga 0 473468 6176010 5645905 2022-08-10T03:45:40Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2019}} '''Teemantliiga''' (Diamond League) on iga-aastane rahvusvaheline [[IAAF]]-i korraldatav tippkergejõustiklaste võistlussari. Sari loodi 2010. aastal asendama [[IAAF-i Kuldliiga]]t. ==Võistlused== {| class=wikitable |- !Hooaeg !Aasta !Etappe !Alguskuupäev !Lõpukuupäev |- |1. |[[2010]] |14 |14. mai |27. august |- |2. |[[2011]] |14 |6. mai |16. september |- |3. |[[2012]] |14 |11. mai |7. september |- |4. |[[2013]] |14 |10. mai |6. september |- |5. |[[2014]] |14 |9. mai |5. september |- |6. |[[2015]] |14 |15. mai |11. september |- |7. |[[2016]] |14 |6. mai |9. september |- |8. |[[2017]] |14 |5. mai |1. september |- |9. |[[2018]] |14 |4. mai |31. august |- |10. |[[2019]] |14 |3. mai |6. september |} ==Teemantliiga võitjad== ===Mehed=== {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:left; float:center;" |- ! Ala ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 |- | [[100 meetri jooks|100 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Tyson Gay]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Asafa Powell]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Usain Bolt]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Justin Gatlin]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Justin Gatlin]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Justin Gatlin]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Asafa Powell]] {{small|(2/2)}} |- | [[200 meetri jooks|200 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Wallace Spearmon]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Walter Dix]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Nickel Ashmeade]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Warren Weir]] || {{Riigi ikoon|Panama}} [[Alonso Edward]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Panama}} [[Alonso Edward]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Panama}} [[Alonso Edward]] {{small|(3/3)}} |- | [[400 meetri jooks|400 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jeremy Wariner]] || {{Riigi ikoon|Grenada}} [[Kirani James]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin Borlée]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[LaShawn Merritt]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[LaShawn Merritt]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Grenada}} [[Kirani James]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[LaShawn Merritt]] {{small|(3/3)}} |- | [[800 meetri jooks|800 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[David Rudisha]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[David Rudisha]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Mohammed Aman]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Mohammed Aman]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Nijel Amos]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Nijel Amos]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] |- | [[1500 meetri jooks|1500 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Asbel Kiprop]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nixon Chepseba]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Silas Kiplagat]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Djibouti}} [[Ayanleh Souleiman]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Silas Kiplagat]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Asbel Kiprop]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Asbel Kiprop]] {{small|(3/3)}} |- | [[5000 meetri jooks|5000 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Imane Merga]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Imane Merga]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Isiah Koech]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Yenew Alamirew]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Caleb Mwangangi Ndiku]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Yomif Kejelcha]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Hagos Gebrhiwet]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[David Oliver]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Dayron Robles]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Aries Merritt]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[David Oliver]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[David Oliver]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Orlando Ortega]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Bershawn Jackson]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Greene]] || {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} [[Javier Culson]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} [[Javier Culson]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Tinsley]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Bershawn Jackson]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Kerron Clement]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Paul Kipsiele Koech]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Paul Kipsiele Koech]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Paul Kipsiele Koech]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Conseslus Kipruto]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Jairus Kipchoge Birech]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Jairus Kipchoge Birech]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Conseslus Kipruto]] {{small|(2/2)}} |- | [[Kaugushüpe]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dwight Phillips]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mitchell Watt]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Menkov]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Menkov]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|LAV}} [[Godfrey Khotso Mokoena]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Greg Rutherford]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Fabrice Lapierre]] |- | [[Kolmikhüpe]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Teddy Tamgho]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Phillips Idowu]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Taylor]] {{small|(1/5)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Taylor]] {{small|(2/5)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Taylor]] {{small|(3/5)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Taylor]] {{small|(4/5)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Taylor]] {{small|(5/5)}} |- | [[Kõrgushüpe]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Ivan Uhhov]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jesse Williams]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Robert Grabarz]] || {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Bogdan Bondarenko]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Erik Kynard]] |- | [[Teivashüpe]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(1/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(2/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(3/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(4/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(5/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(6/7)}} || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Renaud Lavillenie]] {{small|(7/7)}} |- | [[Kuulitõuge]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Cantwell]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Dylan Armstrong]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Reese Hoffa]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Ryan Whiting]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Reese Hoffa]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Joe Kovacs]] || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Tomas Walsh]] |- | [[Kettaheide]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Piotr Małachowski]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Virgilijus Alekna]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gerd Kanter]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gerd Kanter]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Piotr Małachowski]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Piotr Małachowski]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Piotr Małachowski]] {{small|(4/4)}} |- | [[Odavise]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Thorkildsen]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Matthias de Zordo]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Vítězslav Veselý]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Röhler]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Tero Pitkämäki]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Jakub Vadlejch]] |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:left; float:center;" |- ! ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 |- | [[100 meetri jooks|100 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Carmelita Jeter]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Carmelita Jeter]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Veronica Campbell-Brown]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Elaine Thompson]] |- | [[200 meetri jooks|200 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Allyson Felix]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Carmelita Jeter]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Charonda Williams]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Allyson Felix]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Allyson Felix]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Dafne Schippers]] |- | [[400 meetri jooks|400 meetrit]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Allyson Felix]] || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Amantle Montsho]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Amantle Montsho]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Botswana}} [[Amantle Montsho]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Novlene Williams-Mills]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Francena McCorory]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Stephenie Ann McPherson]] |- | [[800 meetri jooks|800 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Janeth Jepkosgei]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jennifer Meadows]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Pamela Jelimo]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Eunice Jepkoech Sum]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Eunice Jepkoech Sum]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Eunice Jepkoech Sum]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|LAV}} [[Caster Semenya]] |- | [[1500 meetri jooks|1500 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nancy Langat]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Morgan Uceny]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Abeba Aregawi]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Abeba Aregawi]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jennifer Simpson]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Sifan Hassan]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Laura Muir]] |- | [[5000 meetri jooks|5000 meetrit]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Vivian Cheruiyot]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Vivian Cheruiyot]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Vivian Cheruiyot]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Meseret Defar]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Mercy Cherono]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Genzebe Dibaba]] || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Almaz Ayana]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Priscilla Lopes-Schliep]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Danielle Carruthers]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dawn Harper]] {{small|(1/4)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dawn Harper-Nelson]] {{small|(2/4)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dawn Harper-Nelson]] {{small|(3/4)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dawn Harper-Nelson]] {{small|(4/4)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Kendra Harrison]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kaliese Spencer]] {{small|(1/4)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kaliese Spencer]] {{small|(2/4)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kaliese Spencer]] {{small|(3/4)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Zuzana Hejnová]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kaliese Spencer]] {{small|(4/4)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Zuzana Hejnová]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Cassandra Tate]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Milcah Cheywa]] {{small|(1/4)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Milcah Cheywa]] {{small|(2/4)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Milcah Cheywa]] {{small|(3/4)}} || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Milcah Cheywa]] {{small|(4/4)}} || {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Hiwot Ayalew]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Virginia Nyambura]] || {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Ruth Jebet]] |- | [[Kaugushüpe]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Brittney Reese]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Brittney Reese]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jelena Sokolova]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Shara Proctor]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Tianna Bartoletta]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Tianna Bartoletta]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Ivana Španović]] |- | [[Kolmikhüpe]] || {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Yargelis Savigne]] || {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Olga Saladuhha]] || {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Olga Rõpakova]] || {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Caterine Ibargüen]] {{small|(1/4)}} || {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Caterine Ibargüen]] {{small|(2/4)}} || {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Caterine Ibargüen]] {{small|(3/4)}} || {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Caterine Ibargüen]] {{small|(4/4)}} |- | [[Kõrgushüpe]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Blanka Vlašić]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Blanka Vlašić]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|USA}} [[Chaunté Lowe]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Svetlana Školina]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Maria Kutšina]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ruth Beitia]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ruth Beitia]] {{small|(2/2)}} |- | [[Teivashüpe]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fabiana Murer]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Spiegelburg]] {{small|(1/3)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Spiegelburg]] {{small|(2/3)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Silke Spiegelburg]] {{small|(3/3)}} || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fabiana Murer]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ekateríni Stefanídi]] |- | [[Kuulitõuge]] || {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Nadzeja Astaptšuk]] || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Valerie Adams]] {{small|(1/5)}} || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Valerie Adams]] {{small|(2/5)}} || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Valerie Adams]] {{small|(3/5)}} || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Valerie Adams]] {{small|(4/5)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Schwanitz]] || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Valerie Adams]] {{small|(5/5)}} |- | [[Kettaheide]] || {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Yarelys Barrios]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Yarelys Barrios]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sandra Perković]] {{small|(1/5)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sandra Perković]] {{small|(2/5)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sandra Perković]] {{small|(3/5)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sandra Perković]] {{small|(4/5)}} || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Sandra Perković]] {{small|(5/5)}} |- | [[Odavise]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] {{small|(1/4)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] {{small|(1/2)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] {{small|(2/4)}} || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Christina Obergföll]] {{small|(2/2)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] {{small|(3/4)}} || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Barbora Špotáková]] {{small|(4/4)}} || {{Riigi ikoon|Läti}} [[Madara Palameika]] |} ==Välislingid== * [https://www.diamondleague.com/home/ Ametlik koduleht] (inglise keeles) {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] g7c0h08pbt0gmibyyamrc6b65ee7upr Biograafiad (Lo) 0 476524 6176098 6169452 2022-08-10T10:07:34Z Velirand 67997 /* Loi */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitlejatar (1961–) *[[Locrinus]], brittide kuningas ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Natali Lohk]], eesti näitleja (1985–) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmitegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja (1944–) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, nakkushaiguste ekspert, professor ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitlejatar (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, telediktor *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Kersti Lossmann]] ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitlejatar (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] ppnr0sx84l1yyhz5efyilqa2d1brdup Lääneranna Raamatukogu 0 490617 6176048 6042477 2022-08-10T07:08:37Z 37.143.68.41 wikitext text/x-wiki '''Lääneranna Raamatukogu''' ehk '''Lihula keskraamatukogu''' (varem ka ''Lihula valla raamatukogu'' ja ''Lihula raamatukogu'') on [[raamatukogu]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lihula]] linnas. Raamatukogu direktor on Tiiu Aasrand ja raamatukoguhoidjad on Delein Nõmm, Tiiu Aasrand ja Tiina Ulm. Alates 1. septembrist 2018 on Lääneranna vallas asuvad raamatukogud Lääneranna Raamatukogu haruraamatukogud. ==Välislingid== *[https://www.laanerannavald.ee/raamatukogud Raamatukogust Lääneranna valla kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Lääne maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Lihula]] a77j42k61e7tyxm7otqomop623bp5yd Nino de Angelo 0 499452 6175855 5002623 2022-08-09T13:12:35Z 195.50.219.203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nino de Angelo 24.10.2010 in Magdeburg by NicoJenner.jpg|pisi|Nino de Angelo (2010)]] '''Nino de Angelo''' (õieti '''Domenico Gerhard Gorgoglione'''; sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1963]] [[Karlsruhe]]s) on Saksamaa [[laulja]]. De Angelo vanemad olid mõlemad itaalia ''Gastarbeiterid'' [[Apuulia|Apuuliast]] Laterza linnast, kes olid Saksamaale kolinud veidi enne tema sündi. 1983. aastal saavutas ta edu singliga "Jenseits von Eden", mis oli kaver Drafi Deutscheri laulust "Guardian Angel". Laul jõudis Lääne-Saksamaa, Austria ja Šveitsi edetabelite tippu, lisaks lindistas ta ka itaaliakeelse variandi "La valle dell'Eden". [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Saksamaad lauluga "Flieger". {{Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Angelo, Nino de}} [[Kategooria:Saksamaa lauljad]] [[Kategooria:Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 7b9bno5cbaejcjz2rj2v0eknktnxbtx Arkadi Babtšenko 0 510614 6176070 5654539 2022-08-10T08:10:19Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Arkadi Babtšenko | Taustavärv = #eeeeee | Pilt = Babchenko and Poroshenko (5) portrait crop.jpeg | Pildisuurus = | Pildi info = Babtšenko 2018. aastal | Sünninimi = Аркадий Аркадьевич Бабченко | Sünniaeg = {{birth date and age|1977|3|18}} | Sünnikoht = {{murdmata|{{PisiLipp|Nõukogude Liit}} [[Moskva]]}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[venelased|venelane]] | a1 = Tegevusala | a2 = sõjaajakirjanik, kirjanik, toimetaja | b1 = | b2 = }} '''Arkadi Babtšenko''' ([[18. märts]] [[1977]] [[Moskva]]) on vene sõjaajakirjanik.<ref name=guar/><ref name=heavy/> Eesti keeles on 2011. aastal ilmunud tema raamat "Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu".<ref name="EE2022" /> == Elulugu == Babtšenko osales ajateenijana [[esimene Tšetšeenia sõda|esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja palgasõdurina [[teine Tšetšeenia sõda|teises Tšetšeenia sõjas]]. Pärast seda töötas sõjaajakirjanikuna ajalehes [[Moskovskij Komsomolets]] ja pikemalt [[Novaja Gazeta]]s. Muuhulgas kajastas selle jooksul Venemaa sõjategevust Gruusias 2008. aastal ja Donbassis 2014. aastal.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2014]] edastas Babtšenko reportaaži [[Sõda Donbassis|Vene-Ukraina sõja]] ajal [[Slovjansk]]i lähistel kopteri [[Mil Mi-8|Mi-8]] allatulistamise kohta.<ref name=bbc20140529/> Koos [[kindralmajor]] [[Sergi Kultšõtskõi]]ga hukkus veel 12 kopteris olnud sõjaväelast. Neli aastat hiljem [[Facebook]]is avaldatud kirjutises kinnitas ajakirjanik, et ruumi nappuse tõttu teda lennule kaasa ei võetud.<ref name=heavy/><ref name="uskumatu" /> 2017. aastal lahkus Babtšenko Venemaalt ja asus elama [[Kiiev]]isse.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2018]] lavastas [[Ukraina julgeolekuteenistus]] ta mõrva.<ref name=bbc20180530/><ref name=guar2/> Teatati, et Babtšenkot tulistati oma kodumaja lävel Kiievis ja ta suri teel haiglasse kiirabiautos. Päev hiljem ilmus Babtšenko aga elusana pressikonverentsile koos Ukraina Julgeolekuteenistuse ülema [[Vassõl Grõtšak]]iga, kes selgitas, et julgeolekuteenistus lavastas mõrva selleks, et vahistada Ukraina palgamõrtsukad, kelle olid väidetavalt värvanud Venemaa julgeolekuteenistuse töötajad ja kes kavandasid Babtšenkole atentaati. Tänu erioperatsioonile tabati nii mõrva organiseerija kui ka palgatud mõrvar.<ref name="uskumatu" /> Alates 2019. aasta novembri algusest elas vabatahtlikus [[eksiil]]is [[Iisrael]]is.<ref name="7230854Babchenko" /> Selle järel aga vabakutselise ajakirjanikuna Euroopas.<ref name="EE2022">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: „Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa biomassi“"] Eesti Ekspress, 10. august 2022</ref> ==Bibliograafia== ===Teoste tõlkeid=== * Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu.&nbsp;– Grenader, 2011.&nbsp;– 352 lk&nbsp;– ISBN 9789949448586. * One Soldier's War.&nbsp;– Grove Press, 2009.&nbsp;– 416 lk&nbsp;– ISBN 0802144039. * One Soldier’s War in Chechnya.&nbsp;– Portobello Books Ltd, 2008.&nbsp;– 304 lk&nbsp;– ISBN 1846270405. * War & Peace: Contemporary Russian Prose.&nbsp;– GLAS New Russian Writing, 2006.&nbsp;– 400 lk&nbsp;– ISBN 5717200749. * Die Farbe des Krieges.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2007.&nbsp;– 256 lk&nbsp;– ISBN 387134558X. * Ein guter Ort zum Sterben.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2009.&nbsp;– 128 lk&nbsp;– ISBN 3871346411. * La guerra más cruel.&nbsp;– Galaxia Gutenberg, 2008.&nbsp;– 480 lk&nbsp;– ISBN 978-84-8109-762-7. * Dagar i Alchan-Jurt.&nbsp;– Ersatz, 2014.&nbsp;– 116 lk&nbsp;– ISBN 978-91-87891-02-1. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7230854Babchenko">[https://www.pravda.com.ua/news/2019/11/3/7230854 The journalist Babchenko left Ukraine: The boy said, the boy did], [[Ukrajinska Pravda]] (3. november 2019)</ref> <ref name="uskumatu">[https://m.ohtuleht.ee/879944/uskumatu-kuid-tosi-kiievis-morvatud-ajakirjanik-andis-pressikonverentsi Uskumatu, kuid tõsi: Kiievis mõrvatud ajakirjanik andis pressikonverentsi] Õhtuleht, 30. mai 2018.</ref> <ref name=bbc20140529>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 |title=Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead |trans-title= |date=29. mai 2014 |accessdate=30.05.2018 |publisher=BBC |language=en|quote=At the scene: Arkady Babchenko, Russian journalist, Donetsk Region}}</ref> <ref name=guar>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/29/russian-journalist-arkady-babchenko-shot-dead-in-kiev? |title=Russian journalist and Kremlin critic Arkady Babchenko shot dead in Kiev {{!}} Murder thought related to prominent journalist’s work, following threats that caused him to leave Russia in 2017|trans-title=|date=29. mai 2018|accessdate=30. mail 2018|publisher=[[theguardian.com]]|language=en |author=Andrew Roth|location=[[Moskva]]}}</ref> <ref name=guar2>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/30/arkady-babchenko-reveals-he-faked-his-death-to-thwart-moscow-plot |title=Arkady Babchenko reveals he faked his death to thwart Moscow plot {{!}} Russian journalist fools world’s media by staging his murder in elaborate scheme with Ukraine |trans-title= |date=30. mai 2018 |accessdate=31.05.2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en |author2=Andrew Roth|author1=Luke Harding}}</ref> <ref name=heavy>{{cite web|url=https://heavy.com/news/2018/05/arkady-babchenko/ |title=Arkady Babchenko: 5 Fast Facts You Need to Know |trans-title=|date=29. mai 2018|accessdate=30. mail 2018|publisher=[[Heavy.com]] |language=en |author=Tom Cleary}}</ref> <ref name=bbc20180530>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-44307611 |title=Arkady Babchenko: Ukraine staged fake murder of journalist |trans-title= |date=30. mai 2018, 22:32 |accessdate=30. mail 2018 |publisher=BBC |language=en}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Arkadiy Babchenko}} * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: „Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa biomassi“"] Eesti Ekspress, 10. august 2022 {{JÄRJESTA:Babtšenko, Arkadi}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] q6u8qbmgg5eaizpzy98x30yqxzz8cbh 6176136 6176070 2022-08-10T11:19:48Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Arkadi Babtšenko | Taustavärv = #eeeeee | Pilt = Babchenko and Poroshenko (5) portrait crop.jpeg | Pildisuurus = | Pildi info = Babtšenko 2018. aastal | Sünninimi = Аркадий Аркадьевич Бабченко | Sünniaeg = {{birth date and age|1977|3|18}} | Sünnikoht = {{murdmata|{{PisiLipp|Nõukogude Liit}} [[Moskva]]}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[venelased|venelane]] | a1 = Tegevusala | a2 = sõjaajakirjanik, kirjanik, toimetaja | b1 = | b2 = }} '''Arkadi Babtšenko''' ([[18. märts]] [[1977]] [[Moskva]]) on vene sõjaajakirjanik.<ref name=guar/><ref name=heavy/> Eesti keeles on 2011. aastal ilmunud tema raamat "Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu".<ref name="EE2022" /> == Elulugu == Babtšenko osales ajateenijana [[esimene Tšetšeenia sõda|esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja palgasõdurina [[teine Tšetšeenia sõda|teises Tšetšeenia sõjas]]. Pärast seda töötas sõjaajakirjanikuna ajalehes [[Moskovskij Komsomolets]] ja pikemalt [[Novaja Gazeta]]s. Muuhulgas kajastas selle jooksul Venemaa sõjategevust Gruusias 2008. aastal ja Donbassis 2014. aastal.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2014]] edastas Babtšenko reportaaži [[Sõda Donbassis|Vene-Ukraina sõja]] ajal [[Slovjansk]]i lähistel kopteri [[Mil Mi-8|Mi-8]] allatulistamise kohta.<ref name=bbc20140529/> Koos [[kindralmajor]] [[Sergi Kultšõtskõi]]ga hukkus veel 12 kopteris olnud sõjaväelast. Neli aastat hiljem [[Facebook]]is avaldatud kirjutises kinnitas ajakirjanik, et ruumi nappuse tõttu teda lennule kaasa ei võetud.<ref name=heavy/><ref name="uskumatu" /> 2017. aastal lahkus Babtšenko Venemaalt ja asus elama [[Kiiev]]isse.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2018]] lavastas [[Ukraina julgeolekuteenistus]] ta mõrva.<ref name=bbc20180530/><ref name=guar2/> Teatati, et Babtšenkot tulistati oma kodumaja lävel Kiievis ja ta suri teel haiglasse kiirabiautos. Päev hiljem ilmus Babtšenko aga elusana pressikonverentsile koos Ukraina Julgeolekuteenistuse ülema [[Vassõl Grõtšak]]iga, kes selgitas, et julgeolekuteenistus lavastas mõrva selleks, et vahistada Ukraina palgamõrtsukad, kelle olid väidetavalt värvanud Venemaa julgeolekuteenistuse töötajad ja kes kavandasid Babtšenkole atentaati. Tänu erioperatsioonile tabati nii mõrva organiseerija kui ka palgatud mõrvar.<ref name="uskumatu" /> Alates 2019. aasta novembri algusest elas vabatahtlikus [[eksiil]]is [[Iisrael]]is.<ref name="7230854Babchenko" /> Selle järel aga vabakutselise ajakirjanikuna Euroopas.<ref name="EE2022">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: "Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa "biomassi""] Eesti Ekspress, 10. august 2022</ref> ==Bibliograafia== ===Teoste tõlkeid=== * Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu.&nbsp;– Grenader, 2011.&nbsp;– 352 lk&nbsp;– ISBN 9789949448586. * One Soldier's War.&nbsp;– Grove Press, 2009.&nbsp;– 416 lk&nbsp;– ISBN 0802144039. * One Soldier’s War in Chechnya.&nbsp;– Portobello Books Ltd, 2008.&nbsp;– 304 lk&nbsp;– ISBN 1846270405. * War & Peace: Contemporary Russian Prose.&nbsp;– GLAS New Russian Writing, 2006.&nbsp;– 400 lk&nbsp;– ISBN 5717200749. * Die Farbe des Krieges.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2007.&nbsp;– 256 lk&nbsp;– ISBN 387134558X. * Ein guter Ort zum Sterben.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2009.&nbsp;– 128 lk&nbsp;– ISBN 3871346411. * La guerra más cruel.&nbsp;– Galaxia Gutenberg, 2008.&nbsp;– 480 lk&nbsp;– ISBN 978-84-8109-762-7. * Dagar i Alchan-Jurt.&nbsp;– Ersatz, 2014.&nbsp;– 116 lk&nbsp;– ISBN 978-91-87891-02-1. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7230854Babchenko">[https://www.pravda.com.ua/news/2019/11/3/7230854 The journalist Babchenko left Ukraine: The boy said, the boy did], [[Ukrajinska Pravda]] (3. november 2019)</ref> <ref name="uskumatu">[https://m.ohtuleht.ee/879944/uskumatu-kuid-tosi-kiievis-morvatud-ajakirjanik-andis-pressikonverentsi Uskumatu, kuid tõsi: Kiievis mõrvatud ajakirjanik andis pressikonverentsi] Õhtuleht, 30. mai 2018.</ref> <ref name=bbc20140529>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 |title=Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead |trans-title= |date=29. mai 2014 |accessdate=30.05.2018 |publisher=BBC |language=en|quote=At the scene: Arkady Babchenko, Russian journalist, Donetsk Region}}</ref> <ref name=guar>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/29/russian-journalist-arkady-babchenko-shot-dead-in-kiev? |title=Russian journalist and Kremlin critic Arkady Babchenko shot dead in Kiev {{!}} Murder thought related to prominent journalist’s work, following threats that caused him to leave Russia in 2017|trans-title=|date=29. mai 2018|accessdate=30. mail 2018|publisher=[[theguardian.com]]|language=en |author=Andrew Roth|location=[[Moskva]]}}</ref> <ref name=guar2>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/30/arkady-babchenko-reveals-he-faked-his-death-to-thwart-moscow-plot |title=Arkady Babchenko reveals he faked his death to thwart Moscow plot {{!}} Russian journalist fools world’s media by staging his murder in elaborate scheme with Ukraine |trans-title= |date=30. mai 2018 |accessdate=31.05.2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en |author2=Andrew Roth|author1=Luke Harding}}</ref> <ref name=heavy>{{cite web|url=https://heavy.com/news/2018/05/arkady-babchenko/ |title=Arkady Babchenko: 5 Fast Facts You Need to Know |trans-title=|date=29. mai 2018|accessdate=30. mail 2018|publisher=[[Heavy.com]] |language=en |author=Tom Cleary}}</ref> <ref name=bbc20180530>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-44307611 |title=Arkady Babchenko: Ukraine staged fake murder of journalist |trans-title= |date=30. mai 2018, 22:32 |accessdate=30. mail 2018 |publisher=BBC |language=en}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Arkadiy Babchenko}} * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: "Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa "biomassi""] Eesti Ekspress, 10. august 2022 {{JÄRJESTA:Babtšenko, Arkadi}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] 3w255q16urd8cd1q5cpa0645def4rhv Avanduse soo 0 514403 6176081 6103427 2022-08-10T09:07:04Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{koord|kaart=Eesti|NS=59/02/00/N|EW=26/26/00/E}} '''Avanduse raba''' (ka ''Katku raba'') on [[soo]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Simuna]]st kagus; osa [[Peetla soostik]]ust. Läbi Avanduse soo voolab [[Simuna allikas]]t alguse saava [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] esimesed 4 km. [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna sood]] cuijzxva2ti5mtsm5cnold4vqxt2wa0 Now You're Gone – The Album 0 516739 6176006 6120388 2022-08-10T03:03:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Now You're Gone – The Album | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Basshunter]] | Kaas = | Pildi kirjeldus = | Väljaantud = 14. juuli 2008 | Lindistatud = | Stiil = [[dance]] | Pikkus = | Plaadifirma = [[Dance Nation|Hard2Beat]], [[Warner Music Group]], [[Ultra Records]] | Produtsent = Basshunter | Arvustused = | Eelmine album = ''[[LOL (^^,)|LOL <(^^,)>]]''<br />(2006) | See album = '''''Now You're Gone – The Album'''''<br />(2006) | Järgmine album = ''[[Bass Generation]]''<br />(2009) | Veel = {{Singlid | Nimi = Now You're Gone – The Album | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Now You're Gone]] | 1. singli kuupäev = 31. detsember 2007 | 2. singel = [[Please Don’t Go]] | 2. singli kuupäev = 7. juuni 2008 | 3. singel = [[All I Ever Wanted]] | 3. singli kuupäev = 19. mai 2008 | 4. singel = [[Angel in the Night]] | 4. singli kuupäev = 8. september 2008 | 5. singel = [[I Miss You]] | 5. singli kuupäev = 14. detsember 2008 | 6. singel = [[Walk on Water]] | 6. singli kuupäev = 5. aprill 2009 }} }} '''Now You're Gone – The Album''' on [[Basshunter]] [[stuudioalbum]]. Albumi andis välja [[Dance Nation|Hard2Beat]] 14. juuli 2008. == Laulude nimekiri == {{lugude nimekiri | headline = | extra_column = | total_length = | title1 = [[Now You're Gone]] | note1 = [[Mental Theo|DJ Mental Theo's Bazzheadz]] | writer1 = | extra1 = | length1 = 2:30 | title2 = [[All I Ever Wanted]] | writer2 = | extra2 = | length2 = 2:58 | title3 = [[Please Don't Go]] | writer3 = | extra3 = | length3 = 2:50 | title4 = [[I Miss You]] | writer4 = | extra4 = | length4 = 3:47 | title5 = [[Angel in the Night]] | writer5 = | extra5 = | length5 = 3:23 | title6 = In Her Eyes | writer6 = | extra6 = | length6 = 3:14 | title7 = Love You More | writer7 = | extra7 = | length7 = 3:52 | title8 = Camilla | writer8 = | extra8 = | length8 = 3:16 | title9 = Dream Girl | writer9 = | extra9 = | length9 = 4:28 | title10 = [[I Can Walk on Water|Walk on Water]] | writer10 = | extra10 = | length10 = 3:46 | title11 = Bass Creator | writer11 = | extra11 = | length11 = 5:02 | title12 = Russia Privjet | writer12 = | extra12 = | length12 = 4:05 }} {{Track listing | collapsed = no | headline = Bonus tracks | extra_column = | total_length = | title13 = [[Boten Anna]] | writer13 = | extra13 = | length13 = 3:29 | title14 = [[Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA|DotA]] | writer14 = | extra14 = | length14 = 3:22 | title15 = Now You're Gone | note15 = [[Fonzerelli]] Edit | writer15 = | extra15 = | length15 = 3:15 | title16 = All I Ever Wanted | note16 = Fonzerelli Edit | writer16 = | extra16 = | length16 = 2:34 }} == Kohad edetabelites ja sertifitseeringud == {{col-begin}} {{col-2}} === Kohad edetabelites === {| class="wikitable" !Edetabeli nimi (2008-2009) !Koht |- |[[Suurbritannia]] ([[UK Albums Chart]])<ref>{{cite web |url=http://www.officialcharts.com/artist/3667/basshunter/|title=BASSHUNTER – ALBUMS |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|1 |- |[[Uus-Meremaa]] ([[Recorded Music NZ]])<ref>{{cite web |url=https://charts.nz/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|1 |- |[[Iirimaa]] ([[Irish Albums Chart]])<ref>{{cite web |url=http://irish-charts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter|title=BASSHUNTER – DISCOGRAPHY BASSHUNTER |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|2 |- |[[Euroopa]] ([[European Albums]])<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103|title=EUROPEAN TOP ALBUMS|accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924135817/http://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103|url-status=dead}}</ref> |align="center"|6 |- |[[Ameerika Ühendriigid]]<br />([[Dance/Electronic Albums]])<ref name="Billboard">{{cite web |url=http://www.billboard.com/album/basshunter/now-you-re-gone/1163035|title= Now You’re Gone: The Album -... |accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2010-08-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20100829080504/http://www.billboard.com/album/basshunter/now-you-re-gone/1163035}}</ref> |align="center"|14 |- |[[Austria]] ([[Ö3 Austria Top 40]])<ref>{{cite web |url=https://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|17 |- |[[Belgia]] ([[Valloonia]], [[Ultratop]])<ref>{{cite web |url=http://www.ultratop.be/fr/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|31 |- |[[Šveits]] ([[Alben Top 100]])<ref>{{cite web |url=https://hitparade.ch/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|31 |- |[[Soome]] ([[Musiikkituottajat]])<ref>{{cite web |url=https://finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|35 |- |[[Prantsusmaa]] ([[Syndicat National de l'Édition Phonographique|SNEP]])<ref>{{cite web |url=https://lescharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|36 |- |[[Rootsi]] ([[Sverigetopplistan]])<ref>{{cite web |url=https://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Basshunter&titel=Now+You%27re+Gone+-+The+Album&cat=a|title=BASSHUNTER – NOW YOU'RE GONE - THE ALBUM (ALBUM) |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|38 |- |[[Poola]] ([[OLiS]])<ref>{{cite web |url=http://olis.onyx.pl/listy/index.asp?idlisty=467&lang=|title= OLiS – OFICJALNA LISTA SPRZEDAŻY |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |align="center"|38 |- |[[Ameerika Ühendriigid]]<br />([[Dance/Electronic Albums]])<ref name="Billboard" /> |align="center"|45 |- |} {{col-2}} === Sertifitseeringud === {| class="wikitable" !Sertifitseerija !Sertifitseering !Müük |- |[[Suurbritannia]] ([[Official Charts Company]]) |Plaatina<ref>{{cite web |url=https://www.bpi.co.uk/brit-certified/ |title=Basshunter |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |376 017<ref>{{cite web |url=http://www.musicweek.com/labels/read/25-years-of-mos-in-numbers-what-is-sony-actually-getting-for-its-money/065643 |title=25 years of MoS in numbers: What is Sony actually getting for its money? |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |- |[[Uus-Meremaa]] ([[Recorded Music NZ]]) |Plaatina<ref>{{cite web |url=http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=62 |title= Latest Gold / Platinum Albums |accessdate=30. juulil 2018|archive-date=2011-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20110728144225/http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=62}}</ref> |20 000+<ref>{{cite web |url=http://www.nzherald.co.nz/entertainment/news/article.cfm?c_id=1501119&objectid=10597691 |title= It’s a Swede life for Basshunter |accessdate=30. juulil 2018}}</ref> |} {{col-end}} == Viited== <references /> == Välislingid == * [http://www.basshunter.se Ametlik koduleht] {{Basshunter}} [[Kategooria:2008. aasta albumid]] [[Kategooria:Basshunter albumid]] 5k9jqgxy38y32iqd5am4dhk0tjijywt Mall:Infokast ametikoht 10 523740 6175899 6080775 2022-08-09T15:40:06Z Neptuunium 58653 kaldkiri omakeelsele nimetusele wikitext text/x-wiki {{infokast |ülemine = {{{nimetus|}}} |alapealkiri = ''{{{omakeelne_nimetus|}}}'' | pilt = {{#if:{{{embleem|}}}|[[Fail:{{{embleem}}}|{{#if:{{{embleemilaius|}}}|{{{embleemilaius}}}|120px}}]]}} | pildistiil = padding-bottom:0.4em; border-bottom:solid 1px #ccd2d9; | pildiallkiri = {{{embleemiallkiri|}}} | pilt2 = {{#if:{{{lipp|}}}|[[Fail:{{{lipp}}}|{{#if:{{{lipulaius|}}}|{{{lipulaius}}}|120px}}]]}} | pildistiil2 = border-bottom:solid 1px #ccd2d9; | pildiallkiri2 = {{{lipuallkiri|}}} |andmed1 = {{#if:{{{ametis|}}}{{{pilt|}}} | <div style="padding-bottom:0.4em; <!-- -->border-bottom:solid 1px #ccd2d9; line-height:1.4em;"><!-- -->{{#if:{{{pilt|}}} | <div style="padding-bottom:0.4em;"><!-- -->{{#if:{{{pilt|}}}|[[Fail:{{{pilt}}}|{{#if:{{{pildilaius|}}}|{{{pildilaius}}}|raamita}}]]}}</div> }}<!-- -->{{#if:{{{ametis|}}}|'''Praegu ametis'''<br/>{{{ametis}}}<!-- -->{{#if:{{{ametisalates|}}} | <br/>alates&nbsp;{{{ametisalates}}} }}|{{{pildiallkiri|}}}}}<!-- --></div><!-- -->}} |andmed2 = {{{üksus|}}} |silt3 = Kõnetlussõnad |andmed3 = {{{kõnetlussõnad|}}} |silt4 = Tüüp |andmed4 = {{{tüüp|}}} |silt5 = Staatus |andmed5 = {{{staatus|}}} |silt6 = Lühend |andmed6 = {{{lühend|}}} |silt7 = Liikmesus |andmed7 = {{{liikmesus|}}} |silt9 = Residents |andmed9 = {{{residents|}}} |silt10 = Asukoht |andmed10 = {{{asukoht|}}} |silt11 = Ametisse nimetamiseks esitaja |andmed11 = {{{esitaja|}}} |silt12 = Ametisse nimetaja |andmed12 = {{{nimetaja|}}} |silt13 = Ametiaja kestus |andmed13 = {{{ametiaeg|}}} |silt14 = Moodustamise dokument |andmed14 = {{{dokument|}}} |silt17 = Moodustatud |andmed17 = {{{moodustatud|}}} |silt20 = Esimene täitja |andmed20 = {{{esimene|}}} |silt21 = Viimane täitja |andmed21 = {{{viimane|}}} |silt22 = Kaotatud |andmed22 = {{{kaotatud|}}} |silt25 = Asetäitja |andmed25 = {{{asetäitja|}}} |silt26 = Palk |andmed26 = {{{palk|}}} |silt27 = Veebileht |andmed27 = {{{veebileht|}}} |andmed29 = {{{märkused|}}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> sef6srtj5e0rlq98sl6uxx7h7fcqpi3 Vabrik Tekstiil 0 527609 6176036 5716091 2022-08-10T06:41:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]; lisatud [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] wikitext text/x-wiki '''Vabrik Tekstiil''' oli [[tekstiil]]i<nowiki>ettevõte</nowiki> [[Tallinn]]as.<ref name="RA AIS">{{RA AIS|124000002836}} (vaadatud 11.11.2018)</ref> Ettevõte asutati [[1959]].<ref name="RA AIS"/> Nimed: *1959-1960 Tallinna Linna Tekstiil-Galanterii Tööstuskombinaat *1960-1963 Tallinna Linna Tööstuskombinaat Tekstiil *1963-1991 Vabrik Tekstiil *1992-1993 Riiklik aktsiaselts Tekstiil *1994 Vabrik Tekstiil.<ref name="RA AIS"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA AIS|124000002836}} [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti tekstiilitööstusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]] 62apic0pub83ulcpobd2f1pfk2j276h 6176037 6176036 2022-08-10T06:43:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Vabrik Tekstiil''' oli [[tekstiil]]i<nowiki>ettevõte</nowiki> [[Tallinn]]as.<ref name="RA AIS">{{RA AIS|124000002836}} (vaadatud 11.11.2018)</ref>, [[Veerenni tänav]] 29. Ettevõte asutati [[1959]].<ref name="RA AIS"/> Nimed: *1959-1960 Tallinna Linna Tekstiil-Galanterii Tööstuskombinaat *1960-1963 Tallinna Linna Tööstuskombinaat Tekstiil *1963-1991 Vabrik Tekstiil *1992-1993 Riiklik aktsiaselts Tekstiil *1994 Vabrik Tekstiil.<ref name="RA AIS"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA AIS|124000002836}} [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti tekstiilitööstusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]] qrvb6qbqmxlb1a2i1akbvlqla5aswdk Ingel Õunmaa 0 528567 6176131 6018351 2022-08-10T11:03:20Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Ingel Õunmaa''' (sündinud [[23. mai]]l [[1989]]) on Eesti paraujuja. 2014. aastal Mehhikos Morelias toimunud VII DSISO maailmameistrivõistlustelt ujumises [[Downi sündroom]]iga inimestele saavutas ta pronksmedali 25 meetri vabaltujumises.<ref>http://www.pealinn.ee/koik-uudised/liit-soovib-viia-neli-ujujat-downi-sundroomiga-sportlaste-mangudele-n165917</ref><ref>https://sport.postimees.ee/2994483/eesti-sai-downi-sundroomiga-ujujate-mmil-kaks-medalit</ref> Oktoobris 2017 saavutas ta Downi sündroomiga ujujate EM-il 50 m liblikujumises 16. koha<ref>[https://ujumismaailm.blogspot.com/2017/10/vagev-eestlanna-ujus-ennast-downi.html VÄGEV! Eestlanna ujus ennast Downi sündroomiga ujujate EM-il pronksmedalile], Priit Aaviku ujumisblogi</ref>. Õunmaa on ujumisega tegelenud alates aastast 2000. == Saavutused == '''ITAALIA,FARERRA''' 1PÄEV <small>100m Sel aeg on 2:07:06</small> 50m Delf aeg on 53:08 2PÄEV 200m Delf aeg on 4:34:78 50m Sel aeg on 58:77 3PÄEV 100m aeg on Krooli 1:59:44 4PÄEV 50m Krooli aeg on 46:09 100m Delf aeg on 1:58:30 '''Firenze Itaalia''' I päev Ingel Õunmaa - 100 m seliliujumise 14. koht, 50 m liblikujumise 11. koht II päev Ingel Õunmaa - 200 m liblikujumise 4. koht, 50 m seliliujumise 12. koht III päev Ingel Õunmaa - 100 m vabaltujumise 9. koht '''Sardinia Olbia''' 100m delfiini 2.00.91 50m delfiini 54.95 50m krooli 48.27 100m krooli 1.53.30 '''Canada Truro Nova Scotia''' 50m krooli 48:11 100m krooli 1.50.92 50m libilikat 52:67 100m delfiin 1.57.10 '''Genova Itaalia''' 50m vabalt - 48,11 koht 35, osalejaid 53 (35/53) 100m vabalt - 1.50,92 (isikliku rekordi parandus 1,36sek) koht 31/41 50m liblikat - 52,67 (is. rek. parandus 3,29sek) koht 24/48 100m liblikat - 1.57,10 (isikliku rekordi parandus 3,9sek) koht 11/21 (eurooplastest II) == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Õunmaa, Ingel}} [[Kategooria:Eesti invasportlased]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] dccdhaz7lah3223r2efjokhblps3z5k Jack Cork 0 530160 6176103 5285080 2022-08-10T10:20:00Z Jack Grey1403 168648 +Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cecil the lion at Hwange National Park (4516560206).jpg|pisi|Jack Cork 2015. aastal [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]] särgis]] '''Jack Frank Porteous Cork''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1989]] [[Carshalton]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[poolkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Burnley FC|Burnley]]. Cork liitus üheksa-aastaselt [[Chelsea FC|Chelsea]] noorteakadeemiaga ning mängis klubi noortevõistkondades, kuid klubi põhimeeskonnas tal debüüti teha ei õnnestunud. Aastatel 2006–2011 oli ta laenul kokku kuues Inglismaa klubis: [[A.F.C. Bournemouth|Bournemouth]], [[Scunthorpe United F.C.|Scunthorpe United]], [[Southampton F.C.|Southampton]], [[Watford F.C.|Watford]], [[Coventry City F.C.|Coventry City]] ja Burnley. Premier League'is tegi ta debüüdi 9. veebruaril 2010 mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta hooaja viimases mängus 9. mail 2010 [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu. Burnley lõpetas hooaja 18. kohaga ja langes esiliigasse. Ka järgmise hooaja veetis ta Burnleys laenul. 7. juulil 2011 sõlmis ta lepingu esiliiga klubiga [[Southampton FC|Southampton]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110907120400/http://www.saintsfc.co.uk/page/NewsDetail/0%2C%2C10280~2388516%2C00.html "Saints sign Jack Cork"]. Southampton F.C. 7.7.2011. Vaadatud 6.12.2018</ref> Hooajal 2011–12 oli ta ainus Southamptoni mängija, kes tegi kaasa kõigis liiga 38 mängus. Southampton lõpetas hooaja teise kohaga ja pääses kõrgliigasse. Southamptoni meeskonnas mängis ta Premier League'is järgmised kaks ja pool hooaega. 2015. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu teise Premier League'i klubi, [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]]ga.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/31040534 "Jack Cork: Swansea City finalise signing of Southampton midfielder"]. BBC Sport. 30.1.2015. Vaadatud 6.12.2018</ref> Burnleys mängib ta alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]].<ref>[https://www.burnleyfootballclub.com/news/2017/july/cork-its-great-to-be-back/ "Cork: It's Great To Be Back!"]. Burnley F.C. 11.7.2017. Vaadatud 6.12.2018</ref> Cork kuulus [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril Suurbritannia olümpiakoondisse. Debüüdi [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es tegi ta 10. novembril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.burnleyfootballclub.com/teams/first-team/midfielder/jack-cork/ Profiil Burnley F.C. kodulehel] {{JÄRJESTA:Cork, Jack}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Southampton FC mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] mlrwjee8qeekp6a4jbf5sbric42k6ib 6176109 6176103 2022-08-10T10:23:18Z Johannnes89 129278 Reverted 1 edit by [[Special:Contributions/Jack Grey1403|Jack Grey1403]] ([[User talk:Jack Grey1403|talk]]): LTA (TwinkleGlobal) wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jack Cork 2015.jpg|pisi|Jack Cork 2015. aastal [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]] särgis]] '''Jack Frank Porteous Cork''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1989]] [[Carshalton]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[poolkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Burnley FC|Burnley]]. Cork liitus üheksa-aastaselt [[Chelsea FC|Chelsea]] noorteakadeemiaga ning mängis klubi noortevõistkondades, kuid klubi põhimeeskonnas tal debüüti teha ei õnnestunud. Aastatel 2006–2011 oli ta laenul kokku kuues Inglismaa klubis: [[A.F.C. Bournemouth|Bournemouth]], [[Scunthorpe United F.C.|Scunthorpe United]], [[Southampton F.C.|Southampton]], [[Watford F.C.|Watford]], [[Coventry City F.C.|Coventry City]] ja Burnley. Premier League'is tegi ta debüüdi 9. veebruaril 2010 mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta hooaja viimases mängus 9. mail 2010 [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu. Burnley lõpetas hooaja 18. kohaga ja langes esiliigasse. Ka järgmise hooaja veetis ta Burnleys laenul. 7. juulil 2011 sõlmis ta lepingu esiliiga klubiga [[Southampton FC|Southampton]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110907120400/http://www.saintsfc.co.uk/page/NewsDetail/0%2C%2C10280~2388516%2C00.html "Saints sign Jack Cork"]. Southampton F.C. 7.7.2011. Vaadatud 6.12.2018</ref> Hooajal 2011–12 oli ta ainus Southamptoni mängija, kes tegi kaasa kõigis liiga 38 mängus. Southampton lõpetas hooaja teise kohaga ja pääses kõrgliigasse. Southamptoni meeskonnas mängis ta Premier League'is järgmised kaks ja pool hooaega. 2015. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu teise Premier League'i klubi, [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]]ga.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/31040534 "Jack Cork: Swansea City finalise signing of Southampton midfielder"]. BBC Sport. 30.1.2015. Vaadatud 6.12.2018</ref> Burnleys mängib ta alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]].<ref>[https://www.burnleyfootballclub.com/news/2017/july/cork-its-great-to-be-back/ "Cork: It's Great To Be Back!"]. Burnley F.C. 11.7.2017. Vaadatud 6.12.2018</ref> Cork kuulus [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril Suurbritannia olümpiakoondisse. Debüüdi [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es tegi ta 10. novembril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.burnleyfootballclub.com/teams/first-team/midfielder/jack-cork/ Profiil Burnley F.C. kodulehel] {{JÄRJESTA:Cork, Jack}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Southampton FC mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] n9mg01j3qsy5qogru0u3ta1or55yfh0 6176112 6176109 2022-08-10T10:24:58Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jack Cork 2015.jpg|pisi|Jack Cork 2015. aastal [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]] särgis]] '''Jack Frank Porteous Cork''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1989]] [[Carshalton]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Burnley FC|Burnley]]. Cork liitus üheksa-aastaselt [[Chelsea FC|Chelsea]] noorteakadeemiaga ning mängis klubi noortevõistkondades, kuid klubi põhimeeskonnas tal debüüti teha ei õnnestunud. Aastatel 2006–2011 oli ta laenul kokku kuues Inglismaa klubis: [[A.F.C. Bournemouth|Bournemouth]], [[Scunthorpe United F.C.|Scunthorpe United]], [[Southampton F.C.|Southampton]], [[Watford F.C.|Watford]], [[Coventry City F.C.|Coventry City]] ja Burnley. Premier League'is tegi ta debüüdi 9. veebruaril 2010 mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta hooaja viimases mängus 9. mail 2010 [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu. Burnley lõpetas hooaja 18. kohaga ja langes esiliigasse. Ka järgmise hooaja veetis ta Burnleys laenul. 7. juulil 2011 sõlmis ta lepingu esiliigaklubiga [[Southampton FC|Southampton]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110907120400/http://www.saintsfc.co.uk/page/NewsDetail/0%2C%2C10280~2388516%2C00.html "Saints sign Jack Cork"]. Southampton F.C. 7.7.2011. Vaadatud 6.12.2018</ref> Hooajal 2011–12 oli ta ainus Southamptoni mängija, kes tegi kaasa kõigis liiga 38 mängus. Southampton lõpetas hooaja teise kohaga ja pääses kõrgliigasse. Southamptoni meeskonnas mängis ta Premier League'is järgmised kaks ja pool hooaega. 2015. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu teise Premier League'i klubi, [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]]ga.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/31040534 "Jack Cork: Swansea City finalise signing of Southampton midfielder"]. BBC Sport. 30.1.2015. Vaadatud 6.12.2018</ref> Burnleys mängib ta alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]].<ref>[https://www.burnleyfootballclub.com/news/2017/july/cork-its-great-to-be-back/ "Cork: It's Great To Be Back!"]. Burnley F.C. 11.7.2017. Vaadatud 6.12.2018</ref> Cork kuulus [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril Suurbritannia olümpiakoondisse. Debüüdi [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es tegi ta 10. novembril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.burnleyfootballclub.com/teams/first-team/midfielder/jack-cork/ Profiil Burnley F.C. kodulehel] {{JÄRJESTA:Cork, Jack}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Southampton FC mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] m4br8g828l4a5reyw167fbvp6xc9bmw Raadio Eestis 0 548123 6175876 5879128 2022-08-09T14:14:54Z 145.14.28.118 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[File:Lindistamine Raadio Ringhäälingu stuudios 1930.jpg|thumb|Lindistamine Raadio Ringhäälingu stuudios 1930–1939]] '''Raadio Eestis''' sai alguse [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1918]], kui [[raadioside]] organiseerimiseks moodustati [[Tallinna sadam]]as asunud Balti laevastiku sädetelegraafijaama baasil [[Eesti Kaitseministeerium]]i mere- ja lennuväe Tallinna Traadita Telegraafijaam. [[1921]]. aastal demonstreeriti Eestis esimest korda [[raadiovastuvõtja]]t ([[raadioaparaat]]i) kui [[raadiosaatja]]te poolt [[Eeter|eetrisse]] antavate saadete vastuvõtmise vahendit. Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid [[Eesti]]sse juba enne Eesti oma [[ringhääling]]u loomist. Termini ''broadcast/rundfunk/широковещание'' eestikeelse vaste "ringhääling" mõtles välja postivalitsuse ülem [[Hindrek Rikand]] [[22. november|22. novembril]] [[1923]]. == Ajalugu == === Aastad 1924–1944 === ==== Raadioringhäälingu algus ==== Ringhäälingu katsed algasid Eestis juba [[16. jaanuar]]il [[1924]], kui [[Tallinn]]a ja [[Weimari vabariik|Saksa]] raadiojaama [[Königs Wusterhausen]]i vahel tehti kõneproov. Kuna kõneproovi kuuldavuse kohta puudub informatsioon, siis ei peeta seda katsesaadete ametlikuks alguseks. Esimene ametlik ja kuuldav raadiosaade läks eetrisse [[11. mai]]l 1924 ning selleks oli [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i õpilaste [[segakoor]]i kontsert. Seda saadet edastas 2500-meetrise [[lainepikkus]]ega [[Haapsalu]] posti-telegraafijaama saatja. Saatja mastantenni kõrgus oli 90 meetrit, see seisis tugiisolaatoritel ning oli tõmmitsatega teraskonstruktsioonmast. Eesti [[Raadio Ringhääling]] asutati eraettevõttena [[1. november|1. novembril]] 1924. Kümme aastat hiljem, [[1. juuli]]l [[1934]] Raadio Ringhääling riigistati ning selle uueks nimeks sai [[Riigi Ringhääling]]. Esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade läks eetrisse [[18. detsember|18. detsembril]] [[1926]] kell 19.00. Esimest raadiosaadet anti eetrisse [[Kopli]] saatejaama kaudu, kuhu helisignaal edastati Pikk tn 43 asunud stuudiost. Saatja väljundvõimsus oli 2,4&nbsp;kW. Esimesed silmapaistvamad saatejuhid olid naisteadustaja [[Erika Veidenbaum]] ja reporter [[Felix Moor]]. [[1927]]. aasta sügisel kolis Raadio Ringhääling [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] kolmandale korrusele, kus olid tunduvalt avaramad ruumid ning head võimalused teha muusikaüritustest ja teatrietendustest otseülekandeid. [[1929]]. aastal ehitati Kopli saatejaama asemele uus ja võimsam, Raadio Ringhäälingu Tallinna kesklainesaatejaam, mis asus [[Lasnamäe]]l. Hoone valmis sama aasta [[juuli]]s. [[1928]]. aasta [[Oktoober|oktoobris]] oli tööd alustanud ka Tartu kesklainesaatejaam, mille lainepikkus oli 578 meetrit. 1934. aastal Raadio Ringhääling riigistati ning sellega kaasnesid positiivsed muudatused, näiteks ringhäälingu tehniliste võimaluste märgatav suurenemine ja töötajate arvu kasv. ==== Helisalvestustehnika areng ==== 1936. aasta [[märts]]is sai Riigi Ringhääling esimese plaadikirjutamismasina ning [[1939]]. aasta [[aprill]]is saadi Saksamaal valmistatud [[AEG]] [[magnetofon]]id. [[1938]]. aasta [[august]]is ehitati Ringhäälingu meeskonna tarbeks reportaažibuss, mida hakati hüüdma Hõbehalliks. Riigi Ringhäälingu paberil avaldatud häälekandjaks, millega raadiokuulajad said igal nädalal uue saatekava, oli väljaanne [[Raadioleht]]. ==== Esimesed stereofoonilised raadiosaated ==== 1938. aastal said alguse ka katsetused ruumilise heli edastamisega raadioringhäälingus – [[Stereofoonia|stereofoonilised]] raadiosaated [[kesklaine]]l. Selleks kasutati vasaku ja parema kanali signaalide edastamiseks kahte [[amplituudmodulatsioon]]iga töötavat saatjat ([[Stereo|AM-stereo]] üks variante). Neid saateid sai kuulata kahe vastuvõtja abil, millest üks oli häälestatud ühe ja teine teise saadet edastava ringhäälingusaatja sagedusele. ==== Türi kesklainesaatejaama ehitamine ==== [[1936]]. aastal alustati [[Türi]] kesklainesaatejaama ehitamist, et tagada üle-eestiline Riigi Ringhäälingu saadete kvaliteetne vastuvõtt. Türi saatejaamal oli 196,6 meetrit kõrge isolaatoritel vabalt seisev metalltarindiga torn, mis oli esimene seesugune Euroopas ja kõrgeim seda tüüpi raadiosaatja antennitorn maailmas. Riigi Ringhäälingu Türi kesklainesaatejaam alustas tööd [[15. detsember|15. detsembril]] [[1937]]. Tegemist oli poollaine antenniga, sest saatja lainepikkus oli 410,4 meetrit. Seega edastasid 1937. aastaks Riigi Ringhäälingu saateid juba kolm saatjat, mis asusid Tallinnas, Tartus ja Türil. Ringhäälingu saadete signatuur oli "Halloo, halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". ==== Raadioaparatuuri tootmine ==== Raadio laialdane levik Eestis sai võimalikuks tänu kohaliku raadiotehnika alase ettevõtluse tekkimisele. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] oli Eestis rajatud mitu raadiovastuvõtjaid tootvat ettevõtet, näiteks [[RET]], [[ARE]], Rammul, [[Tartu Telefonivabrik]] (TTV) jt. Raadiovastuvõtjad valmisid firma [[Telefunken]] litsentsi järgi.(??) ==== Konflikt Itaaliaga ==== Tallinna kesklaine saatejaama lainepikkus oli 219,6 meetrit. Samal lainepikkusel hakkas töötama aga ka [[1930]]. aastal ehitatud [[Itaalia]] [[Torino raadiojaam]], mis vaatamata kaugusele suutis ka päevasel ajal segada Tallinna saatejaama kuulamist. [[Mussolini]] valitsus ei teinud eestlaste pahameelest välja ning seetõttu läksid Eesti raadiojaamad ajutiselt üle järgemööda [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[Milano]] raadiojaamade sagedustele. See samm mõjus ning tüli lahenes sellega, et Torino raadiojaam läks üle teisele sagedusele. === Aastad 1944–1991 === ==== Teine maailmasõda ja okupatsioonid ==== [[1944]]. aastal okupeeris [[Nõukogude Liit]] Eesti. Okupeerimise tagajärjel keelustati kõik Eesti Vabariigi [[institutsioon]]id, nende hulka kuulus ka Riigi Ringhääling. Selle asemele loodi sama aasta 22. novembril [[Eesti NSV]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]]le alluv Raadiokomitee. [[1943]]. aastal, kui [[Kolmas riik|Saksamaa]] alustas sõda Nõukogude Liiduga, korjas Nõukogude okupatsioonivõim eestlastelt ära kõik registreeritud raadiovastuvõtjad. Saksamaa okupeeris kõik Balti riigid. Saksa vägede eest taganev Punaarmee õhkis Tallinna, Tartu ja Türi kesklainesaatejaamad koos antennidega. Asemele tulnud Saksa okupatsioonivõim hakkas sama aasta lõpul raadioid omanikele tagastama. Suur osa patareitoitega raadiotest jäid siiski tagastamata, sest need rekvireeriti Saksa sõjaväe tarbeks. [[1944]]. aasta [[9. märts]]il hävis Estonia teatrimaja [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel täielikult. Hävisid ka hoones asunud ringhäälingu [[stuudio]]d, [[fonoteek]] ja [[arhiiv]]. Samal aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti uuesti, kuid selle asemel, et hävitatud saatejaamu taastada, otsustati ehitada uus [[Eesti Raadio]] kesklainesaatejaam [[Laitse]]sse. See saatejaam alustas tööd [[1949]]. aastal ning selle lainepikkuseks sai 290 meetrit. ==== Raadiote tootmine ==== Ainus raadiotehas, mis pärast teist maailmasõda sai tööd jätkata, oli sõjaeelsete ühendamiste järel suurimaks raadiotehaseks saanud RET, uue nimega Punane RET. Traditsiooniliste raadiovastuvõtjate alal olid RET-i raadiod heal tasemel, mida kinnitab ka vastuvõtjale [[Estonia-2]] [[Expo '58]] kuldmedali andmine 1958. aastal, ja hilisem kõrgklassiradioolade [[Estonia (raadiovastuvõtja)|Estonia]] sarja ajalugu. ==== Ultralühilaine ja sagedusmodulatsiooni (FM) kasutuselevõtmine ==== [[1. mai]]l [[1956]] hakkas Eesti Raadio saateid edastama [[sagedusmodulatsioon]]i ([[FM-raadioringhääling|FM]]) kasutades ka [[ultralühilaine]]l. Vaatamata sellele ja ultralühilaine vastuvõtu võimaluse olemasolule uutel kõrgema klassi raadiovastuvõtjatel, kuulati raadiosaateid veel mitukümmend aastat peamiselt kesklainel, kus raadiolevi oli hea kogu Eesti territooriumi ulatuses. Ultralühilaine saatjate leviala kattis küll suurema osa rahvastikust suuremates linnades ja nende lähialadel, kuid mitte kogu Eestit. Kesklaine laialdast kasutamist kuulajate poolt soodustas ilmselt ka kesklaine saatejaamade arvu suurendamine ja kantavate transistorraadiote laialdane kasutuselevõtt, kuigi [[AM]]-i abil kesklainel edastatava helisignaali kvaliteet ei&nbsp;olnud nii hea kui FM-i puhul. 1961. aasta 21. juulil tehti esimesed stereofoonilise heliedastuse katsesaated ultralühilainel, kasutades Nõukogude Liidus standardiks kuulutatud 31,625&nbsp;kHz abikandja polaarmodulatsiooni põhimõtet. Esialgu jäi stereofooniliste raadiosaadete edastamine aga kõrvale, kuigi RET-is peagi tootmisse läinud [[Estonia-3]] põhimõtteliselt võimaldas stereofoonilist vastuvõttu lisaseadme abil. ==== Amplituudmodulatsiooni (AM) kasutavate kesklainesaatjate täiustamine ==== Ringhäälingu AM-saatjate [[sagedusriba]] laiust suurendati kuni 12&nbsp;kHz-ni, nagu seda USA-s oli tehtud juba aastakümneid tagasi. Paraku ei&nbsp;võimaldanud enamik raadiovastuvõtjatest seda helikvaliteedi tõusu ära kasutada. Ka kõrge kvaliteediklassiga raadiovastuvõtjatel oli AM vastuvõtu sagedusriba piiratud (näiteks, Estonia-3-l oli see 9&nbsp;kHz). Paljudel raadiovastuvõtjate mudelitel ilmus siiski vastav uus laiaribalisem režiim – "kohalik vastuvõtt". Oluliselt vähendati ka AM-saatjate [[mittelineaarmoonutus]]i, Selles osas jõuti mõne protsendini 50% modulatsioonisügavuse juures keskmistel helisagedustel. Samal sagedusel töötavate kesklaine AM-saatejaamade kandevsignaalid sünkrooniti, et vältida kandjate omavahelisest tuiklemisest tingitud raadiohäireid (nn vilesid). Samal ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kasutusele võetud AM-stereofoonilisest raadioringhäälingust Eestis loobuti, nagu seda tehti ka Lääne-Euroopas ja Nõukogude Liidus üldse. ==== Paralleelprogrammide loomine ==== [[3. juuni]]l [[1967]] hakkas lainepikkusel 422 meetrit (711&nbsp;kHz) tööle Eesti Raadio 2.&nbsp;programm ehk [[Vikerraadio]]. See oli vasteks Soome Yleisradios 1963. aastal loodud paralleelprogrammile Rinnakaisohjelma, mis oli Põhja-Eestis kuulatav ultralühilaine kõrgemas, nn Lääne-Euroopa sagedusalas. Paljud Vikerraadio programmi saated said kiiresti kuulajate seas väga populaarseks. Kuulajate lemmiksaadete seas olid näiteks "[[Mnemoturniir]]", "Rameto", "Järjejutt" ja "Keskööprogramm". Vikerraadio sai kuulatavaks ka ultralühilainel praktiliselt kogu Eesti territooriumi ulatuses. ==== Stereofoonilised ja kvadrofoonilised saated ==== [[1968]]. aastal hakati ultralühilainel uuesti (pärast 1961. aastat) edastama stereofoonilisi katsesaateid ja 1971. aastal mindi laialdaselt üle saadete stereofoonilisele edastamisele. [[1977]]. aasta [[13. märts]]il hakkas Eesti Raadio edastama ka [[Kvadrofoonia|kvadrofoonilisi]] katsesaateid Nõukogude Liidus standardina kehtestatud lisa-abikandja (63,250&nbsp;kHz) meetodil. Kuna kvadrofoonilised vastuvõtjad olid kallid ja kvadrofoonilisi saateid ning helisalvestusi oli väga vähe, siis hakati selle asemel kasutama pseudokvadrofoonilist heli taasesituse süsteemi, milles kahekanaliline stereosignaal muudetakse neljakanaliliseks pseudokvadrofooniliseks signaaliks [[Sagedusfilter|sagedusfiltrite]] ja viiteliinide abil vastuvõtja poolel madalsagedusosas (helisagedusvõimendis). Aga, nagu see oli läinud pseudostereofooniaga, ei&nbsp;leidnud ka see koduses praktikas kuigi laia kasutamist. === 1991. aastast praeguseni === ==== FM-sagedusala muutmine ja AM-saatjate sulgemine ==== Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] mindi ultralühilainel madalamalt Ida-Euroopa sagedusalalt üle kõrgemale, nn Lääne-Euroopa sagedusalale, ja kogu riik kaeti ultralühilaine leviga. See tähendas ühtlasi ka üleminekut MPX-stereo süsteemile (kanalite multipleksimisega sagedusel 38&nbsp;kHz ja 19&nbsp;kHz piloottooniga). Suhteliselt suurte ülalpidamiskuludega ja väga suure väljundvõimsusega (Laitse saatjal 150&nbsp;kW) kesklainesaatejaamad suleti. ==== Muud uuendused ==== Eesti taasiseseisvumise järel tekkis järjest eraõiguslikke raadiojaamu, alates [[Kuku Raadio]]st. Töösageduste eraldamisega tegeleb riiklik komitee. [[2000]]. aastal alustati suuremahulise raadioringhäälingu saatevõrkude uuendamisega. [[2003]]. aastaks olid kõik üleriigilised raadiovõrgud [[Moderniseerimine|moderniseeritud]]. [[1. juuni]]l [[2007]] liideti Eesti Raadio ja [[Eesti Televisioon]] [[Eesti Rahvusringhääling]]uks (ERR).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/|Pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu ametlik veebileht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.05.2019}}</ref> Samal ajal hakati programmide saatekavu avaldama [[Internet]]is [[veebileht]]ede kujul ning osa neist hakkas oma programmi Interneti kaudu ka edastama, seda esialgu küll üsna kesise helikvaliteediga. === Tänapäevane seis === ==== Tehnilised uuendused ==== Ultralühilainel 87...108&nbsp;MHz kuulatavaid ERR ja eraõiguslikke programme on eetris 30 ringis<ref>[[Eesti raadiojaamade loend]]</ref>. Programme edastatakse territoriaalselt erinevatel sagedustel, mida on osa programmide puhul kuni 15 (ERR programmid jt). Kõik need edastavad stereofoonilist heli MPX-süsteemis. Enamik neist on kuulatavad ka Interneti kaudu. Osa programme on piiratud leviga ja kohaliku tähtsusega. Nende saatjate võimsused on väikesed ja piisava vahekauguse korral saab nende puhul kasutada lähedasi kandevsagedusi. Interneti kaudu kuulamisel on digitaalse helisignaali tihendamise kvaliteet aja jooksul paranenud, kuid nõudlikuma kuulaja jaoks pole tulemus siiski FM-heliga samaväärne – paremal juhul on kvaliteedi poolest [[MP3]] 128 kbit/s tasemel, nagu seda on ka järelkuulamiseks mõeldud allalaaditavad failid. Enamiku programmide puhul on Internetis edastamisel täheldatav suur viide, mis võib ulatuda kuni 30 sekundini. Digitaalset heli edastamist raadio teel ei ole Eestis 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul veel kasutusele võetud. Kuid läänes on üleminek digitaalsele heliedastusele juba laialdaselt toimumas. Ühe takistusena üleminekul digitaalsele helisignaali edastusele ringhäälingus on selle suhteline ebakindlus kriitilistes olukordades (looduskatastroofid või sõda). Näiteks on Soome jätnud töösse isegi ühe võimsa AM-pikalainesaatja asukohaga [[Lahti]]s. Enamiku portatiivsete raadiovastuvõtjate puhul on AM-i vastuvõtuks olemas vaid kesklaine ala. == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Raadio Eestis]] te353kmhat1d2yplcto3z96ka9ntyce McDonnell Douglas DC-10 0 555817 6175851 5627049 2022-08-09T13:03:44Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:DC10-30v1.0.png|DC10-30v1.0.png]] pildiga [[Pilt:McDonnell_Douglas_DC-10-30_v1.0.png|McDonnell_Douglas_DC-10-30_v1.0.png]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4| wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk |nimi = McDonnell Douglas DC-10 |logo = |logo suurus = |logo allkiri = |pilt = McDonnell Douglas DC-10-30, VASP AN0073979.jpg |pildi allkiri = McDonnell Douglas DC-10-30 (1991) |pildi suurus = |riik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |tüüp = [[laiakereline lennuk|laiakereline]] reaktiiv[[reisilennuk]] |tootja = [[McDonnell Douglas]] |disainer = |esmalend = 29. august 1970 |kasutusele = 5. august 1971 |kasutusest maha = |hetkeseis = Kasutusel kaubalennukina |põhikasutaja = {{Lihtloend| * [[FedEx Express]] * [[TAB Cargo]] * [[KF Cargo]] * [[Orbis International]] }} |muud kasutajad = |aasta = 1968–1988 |programmi maksumus = |ühe maksumus = |arendatud = |variandid = {{Lihtloend| * [[McDonnell Douglas KC-10 Extender]] * [[DC-10 Air Tanker]] * ''Muud'' }} |toodanguarv = 366 |arendus = [[McDonnell Douglas MD-11]] |meeskond = |reisijaid = |pikkus = |tiivaulatus = |tiivapindala = |tühimass = |stardimass = |mootor = |kiirus = |reisikiirus = |lennulagi = |lennukaugus = }} '''McDonnell Douglas DC-10''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] päritolu [[McDonnell Douglas]]e arendatud ja toodetud kolme [[turboventilaatormootor]]iga [[laiakereline lennuk|laiakereline]] [[reisilennuk]]. Lennuk disainiti edasiarendusena McDonnell Douglase varasemast [[McDonnell Douglas DC-8|DC-8]] mudelist, mis oli mõeldud kesk- ja pikamaalendude jaoks. Uus laiakereline mudel pidi mahutama rohkem reisijaid ja kasutama võimsamaid mootoreid. Tootmine algas 1968. aasta jaanuaris ja esimene mudel, tähistusega DC-10-10, oli mõeldud USA siseriiklike lendude jaoks, lennuulatusega kuni 6100 kilomeetrit. Järgnes versioon DC-10-15, mis kasutas võimsamaid mootoreid, ning seejärel rahvusvahelisteks lendudeks mõeldud mudelid DC-10-30 ja DC-10-40, lennuulatusega kuni 10 010 kilomeetrit. Samuti arendati lennukist [[Õhus tankimine|õhutanker]] [[McDonnell Douglas KC-10 Extender|KC-10 Extender]]. Tootmine lõpetati 1988. aastal, kui oli toodetud 386 lennukit DC-10 lennufirmadele ja 60 lennukit KC-10 [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväele]]. Lennuki varajastel mudelitel oli probleeme lennuohutusega: lastiruumi ukse lukustussüsteemis esines disainiviga, mis võis kaasa tuua ukse avanemise ja põhjustada lennukis ohtlikult kiire rõhulanguse. Esimene seotud juhtum leidis aset 12. juunil 1972, mil [[American Airlinesi lend 96]] lastiruumi uks vahetult pärast õhkutõusu avanes ja küljest ära lendas. Piloodid suutsid siiski teha hädamaandumise ja intsident päädis 11 vigastatuga. 3. märtsil 1974 tabas samasugune viga lastiruumi uksega [[Turkish_Airlinesi lend_981|Turkish Airlines lendu 981]], mille allakukkumisel lühidalt pärast õhkutõusmist Pariisis hukkusid kõik 346 pardal viibinut.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.aaib.gov.uk/sites/aaib/cms_resources/8-1976%20TC-JAV.pdf |Pealkiri=Turkish Airlines DC-10 TC-JAV Report on the accident in the Ermenonville Forest, France on 3 March 1974 |Väljaandja=[[Suurbritannia kaubandusministeerium]] |Aeg=veebruar 1976 |Kasutatud=6. mai 2020 |Keel=inglise keeles}}</ref> Markantseim näide DC-10-ga seotud intsidentidest oli 25. mail 1975 [[O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam|O'Hare'i lennujaamas]] allakukkunud [[American Airlinesi lend 191]], Ameerika Ühendriikide ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus. Õhkutõusmise ajal purunes täielikult lennuki vasaku tiiva mootori kinnitus, mootor eraldus ja kukkus stardirajale. Seejärel kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli. Hukkusid kõik 271 pardalolnut ja veel kaks inimest lennuväljal. Õnnetuse järel kehtestas [[Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet|Föderaalne Lennuamet]] (FAA) DC-10-le lennukeelu ning kuigi [[Riiklik Transpordi Turvalisuse Nõukogu|Riikliku Transpordi Turvalisuse Nõukogu]] uurimisraport järeldas, et õnnetuse algpõhjuseks oli ebapiisav hooldus, mitte disainiviga, sai nii lennuki kui ka McDonnell Douglase maine tõsiselt kannatada. Õnnetuste järel viis McDonnell Douglas läbi uuendusprogrammi problemaatiliste disainiaspektide parandamiseks ning lennuki hilisem lennuohutustase on jäänud võrdseks teiste sarnast tüüpi lennukitega. 1980. aastal alustas lendamist DC-10 edasiarendatud mudel [[McDonnell Douglas MD-11]]. Viimane DC-10 kommertsreisilend toimus 2014. aasta veebruaris, kuid lennukit kasutatakse edasi lastivedudeks. ==Tehnilised andmed== [[Pilt:McDonnell Douglas DC-10-30 v1.0.png|500px|paremal]] * '''Meeskond (kokpitis):''' ** '''DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40:''' 3 * '''Tüüpilineistekohtade arv''' ** '''DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40:''' 270 * '''Suurim istekohtade arv:''' ** '''DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40:''' 399; [[FAA]] loaga 380. * '''Pikkus:''' ** '''DC-10-10:''' 55,55 m ** '''DC-10-30:''' 55,35 m ** '''DC-10-40:''' 55,54 m * '''Kõrgus:''' ** '''DC-10-10:''' 17,53 m ** '''DC-10-30 ja DC-10-40:''' 17,55 m * '''Tiivaulatus:''' ** '''DC-10-10:''' 47,35 m ** '''DC-10-30 ja DC-10-40:''' 50,39 m * '''Tiivapindala:''' ** '''DC-10-10:''' 330 m² ** '''DC-10-30 ja DC-10-40:''' 338,8 m² * '''Tühikaal:''' ** '''DC-10-10:''' 108 940 kg ** '''DC-10-30:''' 120 742 kg ** '''DC-10-40:''' 122 567 kg * '''Suurim stardikaal:''' ** '''DC-10-10:''' 195 045 kg ** '''DC-10-30 ja DC-10-40:''' 251 744 kg * '''Kütusemahutavus:''' ** '''DC-10-10:''' 82 376 l ** '''DC-10-30 ja DC-10-40:''' 137 509 l * '''Mootorid:''' ** '''DC-10-10:''' 3x [[General Electric CF6|GE CF6]]-6D (tõukejõud 177,92 kN) ** '''DC-10-30:''' 3x GE CF6-50C (tõukejõud 226,85 kN) ** '''DC-10-40:''' 3x [[Pratt & Whitney JT9D|PW JT9D]]-59A (tõukejõud 235,74 kN) * '''Lennukiirus:''' ** '''DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40:''' 876 km/h (Mach 0,82) * '''Lennuulatus:''' ** '''DC-10-10:''' 6500 km ** '''DC-10-30:''' 9600 km ** '''Dc-10-40:''' 9400 km * '''Lennulagi:''' ** '''DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40:''' 12 800 m == Vaata ka == ; Derivaatmudelid * [[McDonnell Douglas KC-10 Extender]] * [[DC-10 Air Tanker]] * [[McDonnell Douglas MD-11]] ; Tüübi ja/või ajastu poolest sarnased lennukid * [[Boeing 747SP]] * [[Boeing 767]] * [[Lockheed L-1011 TriStar]] * [[Airbus A300]] * [[Ilyushin Il-86]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Endres, Günter. (1998). ''McDonnell Douglas DC-10''. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing Company. ISBN 0-7603-0617-6. * Steffen, Arthur, A. C. (1998). ''McDonnell Douglas DC-10 and KC-10 Extender''. Hinckley, Leicester, UK: Aerofax. ISBN 1-85780-051-6. * Waddington, Terry. (2000). ''McDonnell Douglas DC-10''. Miami, Florida: World Transport Press. ISBN 1-892437-04-X. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.boeing.com/history/products/dc-10.page DC-10 tutvustus] [[Boeing]]u ametlikul kodulehel (inglise keeles) * Mustard (28. september 2018). "[https://www.youtube.com/watch?v=l-085TjhUPo How This Plane Earned A Dangerous Reputation: The DC-10 Story]". ''Youtube''. (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilennukid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] [[Kategooria:McDonnell Douglas]] m76ifflrxo23lim4kf4grimhtbe703t Pratimokša 0 557295 6175864 5956786 2022-08-09T13:31:29Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Pratimokša''' ([[sanskriti keel]]es ''prātimokṣa''; [[paali keel]]es ''pāṭimokkha ''‘täielik vabanemine’; [[tiibeti keel]]es ''so sor thar pa''; [[hiina keel]]es 波羅提⽊叉 ''poluotimucha''; [[jaapani keel]]es ''haradaimokusha'') on [[budism|budistliku]] koguduse ([[sangha]]) käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub ''Prātimokṣa-sūtra''’s. Selle paalikeelne versioon ''Pāṭimokkha-sutta ''kuulub [[Vinayapiṭaka]] esimese osa ''Suttavibhaṅga ''koosseisu. Erinevates koolkondades on pratimokša reeglite arv erinev. [[Theravaada]] [[vinaja]] sisaldab näiteks 227 reeglit [[bhikkhu|munk]]adele ja 348 nunnadele. Enamus pratimokša reegleid määratlebki munkade-nunnade igapäevaelu korraldust. Pratimokša reegleid [[retsiteerimine|retsiteeritakse]] [[sangha]]s kord kuus. Mõne reegli vastu eksinu tunnistab selle kõigi ees üles ja võtab vastu karistuse vastavalt eksimuse suurusele. Neli kõige raskemat eksimust (''pārājika'') on järgmised<ref>[https://en.dhammadana.org/sangha/vinaya/227/4pk.htm Dhammadāna.org: the 4 pārājikas]</ref>: # teadlik suguline vahekord, # vargus, # inimese tapmine ja # valetamine vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta, mille eest on karistuseks [[sangha]]st väljaheitmine ilma tagasipöördumise võimaluseta. ==Viited== {{viited}} {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] ifuryjrpkm0yxhy242mrw7nddoi0v09 Ukraina dessantväed 0 571687 6175870 6174864 2022-08-09T13:47:39Z Octagon11 123728 /* Sõidukid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina dessantväed | pilt = [[File:Емблема ДШВ.svg|180px]] | pildiallkiri = | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №346/2021. Про призначення М.Миргородського командувачем Десантно-штурмових військ Збройних Сил України, 09.08.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Прапор ДШВ.svg|100px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[File:БЗ ДШВ.svg|100px]] | märk_2_silt = Baretimärk | märk_3 = [[File:НЗ ВДВ.svg|100px]] | märk_3_silt = Käiseembleem | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina dessantväed''' ([[ukraina keel]]es Десантно-штурмові війська Збройних сил України, ukrainakeelne lühend ''ДШВ'', DŠV) on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Ajalugu == 2017. aastal võeti kasutusele uus nimetus Ukraina ründedessantväed (''Десантно-штурмові війська''). === Ülemad alates 2015. aastast === * [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) * [[Jevgen Moisjuk]] (2019-2021) * [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-) === Sõjategevus 2022. aastal === * 3. aprillil 2022 võtsid DŠV üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Struktuur == === Brigaadid === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:25 ОПДБр к.svg|25px]] || [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]] || [[Gvardiiske]], [[Dnipropetrovski oblast]] |- | [[Pilt:46ОДШБр.png|25px]] || 46. üksik ründedessantväebrigaad || [[Poltava]] |- | [[Pilt:79 ОДШБр к.svg|25px]] || 79. üksik ründedessantväebrigaad || [[Mõkolajiv]] |- | [[Pilt:80 ОДШБр к.svg|25px]] || 80. üksik ründedessantväebrigaad || [[Lviv]] |- | [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] || 81. üksik aeromobiilne brigaad || [[Kramatorsk]] |- | [[Pilt:95 ОДШБр к.svg|25px]] || [[95. üksik ründedessantväebrigaad]] || [[Žõtomõr]] |} === Muud üksused === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:132 ОРБ к.svg|25px]] || 132. üksik luurepataljon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220118182943/https://www.zhitomir.info/news_197421.html?fb_comment_id=5000220880050352_5004950209577419 Міністерство оборони вирішило переселити розвідбат десантників з Озерного в Житомир] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> |- | [[Pilt:148 ОГСАДн к.svg|25px]] || 148. iseliikuvate haubitsate suurtükidivisjon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://tyzhden.ua/News/237079 Бригади Десантно-штурмових військ ЗСУ отримали нові емблеми] - Тиждень.ua, 28 жовтня 2019 р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> |- | [[Pilt:199-й навчальний центр.png|25px]] || 199. väljaõppekeskus || [[Žõtomõr]] |} == Varustus == === Sõidukid === {| class="wikitable" ! Pilt !! Päritolumaa !! Mudel !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[File:Танкісти-десантники удосконалюють свої вміння 03.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[T-80]] || T-80BV<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[File:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BMP-1]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/desantno-shturmovye-brigady-proveli-trenirovku-v-rayone-oos-341603_.html Десантно-штурмовые бригады провели тренировку в районе ООС] - ZN.ua, 10.01.2020 (vaadatud: 10.01.2020)</ref> || 2022. aasta juuni alguse seisuga oli kasutuses teadmata arv modifikatsiooni BMP-1TS.<ref>[https://defence-ua.com/news/desantniki_zsu_bjut_rashistiv_z_ridkisnoji_modernizatsiji_bmp_1_jakih_u_vijskah_ne_bilshe_desjatka-7705.html Десантники ЗСУ б’ють рашистів з рідкісної модернізації БМП-1, яких у військах не більше десятка] (vaadatud: 08.06.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[File:Ukrainian BTR-80.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BTR-80]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[File:Dozor-B, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Dozor-B]] || Kasutuselevõtmine 2016. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20161030094643/http://economics.unian.ua/industry/1427963-minoboroni-priynyalo-pershi-10-boyovih-mashin-dozor-b.html Міноборони прийняло перші 10 бойових машин "Дозор-Б"] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> |- | [[File:Husky from Defence Imagery 07.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || Husky TSV || Kasutuses 2022. aasta juuli seisuga.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/07/31/brytanski-husky-tsv-prypaly-do-dushi-ukrayinskym-desantnykam/ Британські «Husky» TSV припали до душі українським десантникам] (vaadatud: 31.07.2022)</ref> |- | - || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || Wolfhound TSV || Kasutuses 2022. aasta augusti seisuga.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/09/ukrayinski-desantnyky-vmilo-vykorystovuyut-brytanski-wolfhound-u-vijni-z-rosiyanamy/ Українські десантники вміло використовують британські Wolfhound у війні з росіянами] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> |- | [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/01/kozak.html 81-а десантна бригада отримала партію бронемашин Козак-2] - Ukrainian Military Pages, 02.01.20 (vaadatud: 03.01.2020)</ref> || - |- | [[File:Kozak-2M.1, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2M1]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - 08 грудня 2020р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> || - |- | [[File:Парад техники - Equipment parade (29096544002).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[KrAZ Spartan]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || - |} === Muu relvastus === {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | Barrett M107A1 || [[Pilt:M107A1 Sniper Rifle Display in Armor School Museum 20130302a.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_tikajut_z_btr_pislja_postrilu_tsijeji_zbroji_u_dshv_zsu_rozpovili_jak_koshmarjat_okupantiv_z_barrett-8424.html Рашисти тікають з БТР після пострілу цієї зброї: у ДШВ ЗСУ розповіли, як кошмарять окупантів з Barrett] (vaadatud: 04.08.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtuleerelvad''' |- | [[2A18 D-30]] || [[Pilt:ANA Artillery Demonstration (5050655391).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-artylerysty-provely-bojovi-strilby/ Десантники-артилеристи провели бойові стрільби] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | L119 || - || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-pokazaly-vykorystannya-brytanskyh-gaubyts-l119/ Десантники показали використання британських гаубиць L119] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[NLAW]] || [[Pilt:NLAW Kokonaisturvallisuus 2015 01.JPG|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/07/desantnyky-z-nlaw-pidpalyly-vorozhu-bmd-ta-vidminusuvaly-pivsotni-elitnogo-polku-rosarmiyi/ Десантники з NLAW підпалили ворожу БМД і відмінусували пів сотні «елітного» полку росармії] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/04/06/512536_marunovi_bereti_oprilyudnili.html "Марунові берети" оприлюднили відео, як знищили "стугною" ворожу техніку з екіпажем] - Lb.ua, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[Pilt:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raketiheitja]]<ref>КОНСТАНТИН КАТЫШЕВ. [https://korrespondent.net/ukraine/4471512-na-donbasse-yz-pzrk-stynher-sbyly-rossyiskyi-shturmovyk На Донбассе из ПЗРК Стингер сбили российский штурмовик] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> || || |} == Mälestuse jäädvustamine == Alates 2017. aastast tähistatakse Ukrainas ründedessantvägede päeva.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/den-desantno-shturmovykh-vojsk-vsu-istorija-prazdnika.html День десантно-штурмовых войск ВСУ: история праздника] - Zn.ua, 21.11.2020 (vaadatud: 21.11.2020)</ref> == Sümboolika == <gallery> Берет кольору марун.jpg|Dessantväelaste baretid Прапор 46 ДШБр.jpg|46. ründedessantväebrigaadi lipp </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/zelenskiy-prisvoil-desantnomu-batalonu-imya-geroya-ukrainy Зеленский присвоил десантному батальону имя Героя Украины] - Liga Novosti, 02.12.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] eeocjxpwn3xxkllkpu6h9ng9e2b3uu2 72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina) 0 572502 6175867 6175764 2022-08-09T13:38:34Z Octagon11 123728 /* 2022. aasta sõjategevus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad | pilt = 72 ОМБр.svg | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Bila Tserkva]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Україна або Смерть!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Kiievi lahing (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]] (2022)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №315/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Сухопутних військ Збройних Сил України: 72 окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців; 06.05.2022</ref> | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] [[Ivan Vinnik]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es ''72-га окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців'') on Ukraina relvajõudude väeüksus, mis paikneb [[Bila Tserkva]]s. == Ajalugu == Brigaadi kehtiv nimetus pärineb 2019. aastast.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> Üksus on osalenud [[Ühendjõudude operatsioon|Ühendjõudude operatsioonis]].<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/30/z-rotatsiyi-v-oos-povernulysya/ З району ООС повернулися 72-га бригада та 54-й розвідбатальйон. Ротація була з втратами] Новинарня, 30.08.2021 (vaadatud: 06.02.2022)</ref> === 2022. aasta sõjategevus === 2022. aasta märtsis osales [[Kiievi oblast]]is lahingutes [[Venemaa Relvajõud]]ude vastu.<ref>[https://defence-ua.com/news/bijtsi_72_ombr_vlashtuvali_kotel_okupantam_u_brigadi_pokazali_scho_zalishilosja_vid_voroga-6637.html Бійці 72 ОМБр влаштували котел окупантам: у бригаді показали, що залишилося від ворога] - Defence Express, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> Täpsemalt osales üksus [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi kaitsmises]].<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> 10. märtsil 2022 tegi üksus koostöös [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polguga Azov]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> Alates 2021. aastast brigaadi juhtinud [[polkovnik]] [[Oleksandr Vdovõtšenko]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/09/03/72-hu-bryhadu-ocholyv-polkovnyk-oleksandr-vdovychenko/ 72-гу бригаду очолив полковник Олександр Вдовиченко] 03.09.2021 (14.04.2022)</ref> asemel asus 2022. aasta augustis brigaadi juhtima polkovnik Ivan Vinnik.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/09/u-legendarnij-brygadi-im-chornyh-zaporozhcziv-novyj-komandyr/ У легендарній бригаді імені Чорних Запорожців – новий командир] (vaadatud: 09.08.2022)</ref><ref>[https://lb.ua/society/2022/08/09/525733_72_ombr_imeni_chornih_zaporozhtsiv.html ​72 ОМБр імені Чорних Запорожців очолив Герой України полковник Іван Віннік] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> == Struktuur == * [[Pilt:12-й окремий мотопіхотний батальйон «Київ».png|30px]] 12. üksik motoriseeritud jalaväepataljon<ref>АНАСТАСІЯ САВИЦЬКА [https://vechirniy.kyiv.ua/news/29551/ Добровольців батальйону тероборони Києва вшанують медаллю] 13.02.2019 (vaadatud: 18.07.2022)</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * 2017 - [[major]] (postuumselt) Andri Kõzõlo (postuumselt)<ref>Указ Президента України № 21/2017 Про присвоєння А. Кизилу звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена "Золота Зірка" КИЗИЛУ Андрію Олександровичу - капітану (посмертно), 01.02.2017</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/05/02/vijskovosluzhbovczi-brygady-chornyh-zaporozhcziv-vshanuvaly-pamyat-geroya-ukrayiny-majora-andriya-kyzyla/ Військовослужбовці бригади Чорних Запорожців вшанували пам’ять Героя України майора Андрія Кизила] (vaadatud: 15.04.2022)</ref> * 2022 - [[major]] [[Roman Darmohrai]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №148/2022 Про присвоєння звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з врученням ордена “Золота Зірка” ДАРМОГРАЮ Роману Анатолійовичу – майору, 19.03.2022</ref> == Galerii == <gallery> Участь Президента України у церемонії вручення державних нагород військовослужбовцям ЗСУ та родинам загиблих захисників 22.jpg|Käiseembleem </gallery> == Vaata ka == * [[Mustad zaporožlased]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 5toukzpd7l4hezq38snyc2e5d41wsks Vinayapiṭaka 0 573551 6175856 5958845 2022-08-09T13:14:11Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Vinaya Pitaka''' või '''''Vinayapiṭaka''''' (sanskriti ja paali keeles ‘juhiste' ehk 'reeglite korv’; tiibeti keeles ''’dul ba’i sde snod'') on [[budism]]i [[pühakiri|pühakirja]] ''[[Tipiṭaka]]'' esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid [[Bhikkhu|munkadele]] ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised. == Sisu == Vinaya Piṭaka koosneb kolmest suuremast jaotusest, mis jagunevad viieks alajaotuseks. ===Suttade analüüs=== {{Vaata|Pratimokša}} “Suttade analüüs” (''Suttavibhaṅha'') on “''Pāṭimokkha-sutta''” põhjalik analüüs. ''Pāṭimokkha'' on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks: ====Väljaarvamine==== "Väljaarvamine” (''Pārājika-pāḷi'') sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on # tahtlik suguline vahekord naisega, # vargus, # inimese tapmine ja # vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine. ====Heastamine==== “Heastamine” (''Pācittiya-pāḷi'') sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid. ===Jaotused=== “Jaotused” (''Khandaka'') sisaldab reegleid ja protseduure, mille eesmärk on reguleerida elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja Buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas. Jaotused sisaldavad kaht peamist osa: ====Suurem osa==== “Suurem osa” (''Mahāvagga'') sisaldab 10 alajaotust (''khandhaka''), kus on toodud ka lugu Buddha virgumisest bodipuu all ning sellest, kuidas ta nägi olemise olemust ja avaldas oma viiele esimesele järgijale neli aarialikku tõde. ====Väiksem osa==== “Väiksem osa” (''Cullavagga'') sisaldab 12 alajaotust, kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud, mida tuntakse enamasti ''saṅghakamma'' nime all. See osa käsitleb reegleid, mida tuleb järgida enne sanghasse astumist, ning askeesi ja mungaks ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab see osa mitmesugused juhiseid, mis puudutavad suplemist, riietust, noormunkade kohustusi jms. ===Lisad=== “Lisad” (''Parivārapāḷi'') sisaldab 18 alajaotust ja on sisuliselt kahe eelmise osa kokkuvõte. See hõlmab ka mõningaid eelnevates osades toodud reeglite selgitusi ja täpsustusi, protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms ning analüütilist ülevaadet, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on liigitatud temaatilistesse kategooriatesse. == Kirjandus == Virgumise tee nii nagu õpetas Buddha. Ṭhitañāṇo (Andrus Kahn), lk 145 – 146. {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Tipitaka]] qj4ifnlz4k9bw80ddi64fru082nvwvt 6175862 6175856 2022-08-09T13:25:13Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Vinaya Pitaka''' või '''''Vinayapiṭaka''''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ‘juhiste' ehk 'reeglite korv’; tiibeti keeles ''’dul ba’i sde snod'') on [[budism]]i [[pühakiri|pühakirja]] ''[[Tipiṭaka]]'' esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid [[Bhikkhu|munkadele]] ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised. Tänapäevani on algkeeles säilinud ainult paalikeelse [[theravaada]] koolkonna ''[[Tipiṭaka]]''. Teiste koolkondade, algselt sanskritikeelsed ''Vinayapiṭaka''d, on meieni jõudnud tiibeti- ja hiinakeelsetes tõlgete kaudu. == Sisu == ''Vinayapiṭaka'' koosneb kolmest osast: *«Suutrate seletus» (sanskriti keeles ''sūtravibhaṅga''; paali keeles ''suttavibhaṅga''), *«Jaotused» (sanskriti keeles ''skandhaka''; paali keeles ''khandhakā'') ja *«Lisandused» (sanskriti ja paali keeles ''parivāra''). Esimesse kuulub ''Prātimokṣa-sūtra ''(paali keeles ''pāṭimokkha-sutta''), kus on kirjas [[munk]]ade ja [[nunn]]ade elukorralduse üksikasjalikud reeglid ehk [[pratimokša]]. Teine koosneb kahest peatükist ning sisaldab koguduse elukorralduse ja toimimise reegleid. Kolmas osa sisaldab protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms. ===Suttade analüüs=== {{Vaata|Pratimokša}} “Suttade analüüs” (''Suttavibhaṅha'') on “''Pāṭimokkha-sutta''” põhjalik analüüs. ''Pāṭimokkha'' on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks: ====Väljaarvamine==== "Väljaarvamine” (''Pārājika-pāḷi'') sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on # tahtlik suguline vahekord naisega, # vargus, # inimese tapmine ja # vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine. ====Heastamine==== “Heastamine” (''Pācittiya-pāḷi'') sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid. ===Jaotused=== “Jaotused” (''Khandaka'') sisaldab reegleid ja protseduure, mille eesmärk on reguleerida elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja Buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas. Jaotused sisaldavad kaht peamist osa: ====Suurem osa==== “Suurem osa” (''Mahāvagga'') sisaldab 10 alajaotust (''khandhaka''), kus on toodud ka lugu Buddha virgumisest bodipuu all ning sellest, kuidas ta nägi olemise olemust ja avaldas oma viiele esimesele järgijale neli aarialikku tõde. ====Väiksem osa==== “Väiksem osa” (''Cullavagga'') sisaldab 12 alajaotust, kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud, mida tuntakse enamasti ''saṅghakamma'' nime all. See osa käsitleb reegleid, mida tuleb järgida enne sanghasse astumist, ning askeesi ja mungaks ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab see osa mitmesugused juhiseid, mis puudutavad suplemist, riietust, noormunkade kohustusi jms. ===Lisandused=== “Lisad” (''Parivārapāḷi'') sisaldab 18 alajaotust ja on sisuliselt kahe eelmise osa kokkuvõte. See hõlmab ka mõningaid eelnevates osades toodud reeglite selgitusi ja täpsustusi, protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms ning analüütilist ülevaadet, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on liigitatud temaatilistesse kategooriatesse. == Kirjandus == Virgumise tee nii nagu õpetas Buddha. Ṭhitañāṇo (Andrus Kahn), lk 145 – 146. {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Tipitaka]] hjtjo7s4jwyd5hl2srwkzwmbuhodsv7 Koroonapandeemia Soomes 0 579368 6175890 6152964 2022-08-09T15:26:03Z Pietadè 41543 /* Statistika */ upd <> wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Soomes |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 per capita cases map of Finland.svg |pildi_laius = 180px |pildiallkiri = COVID-19 esinemissagedus Soomes |kujutis2 =COVID-19 per capita deaths map of Finland.svg |pildi2_laius = 180px |pildiallkiri2 = Surmajuhtumite arv inimese kohta |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |kestus = 28. jaanuar 2020 – |asukoht = {{pisilipp|Soome}} |esmajuht = [[Lapimaa]] |andmeaeg = |testituid = |nakatunuid = |surmi = |tervenenuid = |haiglaravil = |kriitilisi = |aktiivjuhud = |letaalsus= {{osakaal|3939|1023013|2}} <small>(28.04.2021)</small> |meetmed = [[eriolukord]] (16. märtsist) |haldusmeetmed = liikumis- ja kogunemispiirangud |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Finland |veebileht = [https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19 Ajankohtaista koronaviruksesta] }} '''Koroonapandeemia Soomes''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti leviva [[SARS-CoV-2]] [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum tuvastati [[Soome]]s 28. jaanuaril 2020. Nakatunu oli 32-aastane [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist pärit naine.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-11181717 Suomen ensimmäinen koronavirustartunta varmistui, THL: Tapaus valitettava, mutta ei odottamaton], YLE, 29.1.2020</ref> [[16. märts]]il kuulutas valitsus välja [[eriolukord|eriolukorra]]. 19. märtsil keelas valitsuse kriisikomisjon alates 22. märtsist [[pendelränne|pendelrände]] Soome ja [[Eesti]] vahel. Samas ei muutnud Soome võimud pendelrände korda Soome piiridel [[Rootsi]] ja [[Norra]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1066641/soome-keelab-puhapaeva-sudaoost-pendelrande-eestist Soome keelab pühapäeva südaööst pendelrände Eestist] ERR Uudised, 20.03.2020.</ref> 20. märtsil suri esimene koroonaviirusega nakatunu. [[28. märts]]il eraldati [[Uusimaa]] maakond muust Soomest.<ref>[https://www.err.ee/1070018/soomes-pandi-uusimaa-maakond-lukku Soomes pandi Uusimaa maakond lukku] ERR, 28.03.2020</ref> 11. aprillil jõustus kuni 13. maini kehtestatud täiendav reisikeeld, mille kohaselt ei ole lubatud välismaalt laevaga saabuvatel reisijatel enam riiki siseneda.<ref>[https://www.err.ee/1075946/laupaeval-hakkas-kehtima-soome-sisenemise-piirang Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang] ERR Uudised, 11.04.2020.</ref> 15. aprillil lõpetas valitsus Uusimaa eraldamise muust Soomest.<ref>https://www.is.fi/politiikka/art-2000006475335.html</ref> {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Soomes}} ==Statistika== <div style="display:inline;float:left;margin:10;">{{Bar chart | title = Surmajuhtumite vanuseline jaotus (4. VIII 2022) | float = left | bar_width = 18 | width_units = em |label_type = Vanus | table_width =52 | data_type = Surmad / osakaal |data_max = 2000 |label1= 0–10 |data1= 0 |comment1= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5251) round 2}} }}% |label2= 10–20 |data2= 0 |comment2= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5251) round 2}} }}% |label3= 20–30 |data3= 19 |comment3= {{formatnum:{{#expr: (19*100/5251) round 2}} }}% |label4= 30–40 |data4= 30 |comment4= {{formatnum:{{#expr: (30*100/5251) round 2}} }}% |label5= 40–50 |data5= 65 |comment5= {{formatnum:{{#expr: (65*100/5251) round 2}} }}% |label6= 50–60 |data6= 169 |comment6= {{formatnum:{{#expr: (169*100/5251) round 2}} }}% |label7= 60–70 |data7= 427 |comment7= {{formatnum:{{#expr: (427*100/5251) round 2}} }}% |label8= 70–80 |data8= 1156 |comment8= {{formatnum:{{#expr: (1156*100/5251) round 2}} }}% |label9= 80+ |data9= 3376 |comment9= {{formatnum:{{#expr: (3376*100/5251) round 2}} }}% |caption = '''Allikas''': [https://sampo.thl.fi/pivot/prod/en/epirapo/covid19case/fact_epirapo_covid19case?&row=sex-444328&column=ttr10yage-444309&filter=measure-492118 COVID-19 cases in the infectious diseases registry ]}} </div><br style="clear:left;" /> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart | width = 1200 | height = 200 | xAxisTitle = kuupäev | yAxisTitle = nakatanute arv | xAxisAngle = 45 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 01.03,02.03,03.03,04.03,05.03,06.03,07.03,08.03,09.03,10.03,11.03,12.03,13.03,14.03,15.03,16.03,17.03,18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,1.04,2.04,3.04,4.04,5.04,6.04,7.04,8.04,9.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,1.05,2.05,3.05,4.05,5.05,6.05,7.05,8.05,9.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05 | y = 6,7,7,16,17,23,30,39,55,109,182,239,267,293,340,385,426,512,604,685,767,844,926,1024,1123,1227,1317,1388,1449,1565,1681,1828,1982,2181,2255,2361,2568,2772,2919,3032,3095,3170,3249,3350,3492,3542,3668,3788,3912,3967,4030,4176,4284,4409,4518,4613,4689,4759,4887,4992,5085,5179,5254,5327, 5412, 5573, 5673, 5738, 5880, 5959,6002,6024,6116,6181,6226 }} <em>Tuvastatud nakatunuid Soomes märts-mai 2020. Allikas: [https://experience.arcgis.com/experience/d40b2aaf08be4b9c8ec38de30b714f26]</em> </div><br style="clear:left;" /> [[Fail:Seututie 167 tarkastuspiste 2020-03-28 3.jpg|pisi|Politsei kontrollpunkt 28. märtsil 2020 [[Uusimaa]] maakonna ([[Myrskylä]] ja [[Orimattila]]) piiril.]] ==Viited== {{viited|allikad= <!-- <ref name="thl_fi">[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Tilannekatsaus koronaviruksesta]</ref> end tervenenute arv <ref name="yle3-11212596">[https://yle.fi/uutiset/3-11212596 Uusimmat tiedot koronaviruksesta: Espanjassa kuolleita vuorokaudessa 849, Suomessa varmistettu 71 uutta tartuntaa, Belgiassa kuoli 12-vuotias]</ref>--> }} == Välislingid == *[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Soome tervishoiu ja heaolu instituudi uudised koroonaviiruse levikust] {{COVID-19}} [[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Soome]] [[Kategooria:21. sajand Soomes]] er3h1t5azqgatrceuywqcw2y5fsv6m7 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Soomes 10 583695 6175891 6111678 2022-08-09T15:27:41Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Soomes}} </noinclude> {{Medical cases chart |numwidth=wdmm |barwidth= |float=left |disease=COVID-19 |location=Soomes |outbreak=COVID-19 pandeemia |divisor= |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-01-29;;;1 ;;;1 2020-02-24;;;3 2020-02-25;;;4 2020-02-26;;;4 2020-02-27;;;5 2020-02-28;;;8 2020-02-29;;;9 2020-03-01;;;9 2020-03-02;;;9 2020-03-03;;;14 2020-03-04;;;20 2020-03-05;;;21 2020-03-06;;;28 2020-03-07;;;35 2020-03-08;;;44 2020-03-09;;;61 2020-03-10;;2;115 2020-03-11;;2;191 2020-03-12;;2;252 2020-03-13;;2;280 2020-03-14;;10;309 2020-03-15;;10;362 2020-03-16;;10;414 2020-03-17;;10;461 2020-03-18;;10;551 2020-03-19;;10;650 2020-03-20;;10;738 2020-03-21;1;10;825 2020-03-22;1;10;903 2020-03-23;1;10;987 2020-03-24;1;10;1086 2020-03-25;3;10;1189 2020-03-26;4;10;1303 2020-03-27;7;10;1398 2020-03-28;9;10;1475 2020-03-29;11;10;1545 2020-03-30;13;10;1674 2020-03-31;17;10;1799 2020-04-01;17;10;1947 2020-04-02;19;300;2108 2020-04-03;20;300;2307 2020-04-04;25;300;2388 2020-04-05;28;300;2507 2020-04-06;27;300;2718 2020-04-07;34;300;2917 2020-04-08;40;300;3055 2020-04-09;42;300;3213 2020-04-10;48;300;3284 2020-04-11;49;300;3359 2020-04-12;56;300;3437 2020-04-13;59;300;3554 2020-04-14;64;300;3729 2020-04-15;72;300;3858 2020-04-16;75;1700;3977 2020-04-17;82;1700;4102 2020-04-18;90;1700;4158 2020-04-19;94;1700;4225 2020-04-20;98;2000;4368 2020-04-21;141;2000;4480 2020-04-22;149;2000;4604 2020-04-23;172;2000;4720 2020-04-24;177;2000;4813 2020-04-25;186;2000;4889 2020-04-26;190;2000;4962 2020-04-27;193;2000;5086 2020-04-28;199;2000;5225 2020-04-29;206;2000;5331 2020-04-30;211;3000;5417 2020-05-01;218;3000;5465 2020-05-02;220;3000;5521 2020-05-03;230;3000;5582 2020-05-04;240;3500;5715 2020-05-05;246;3500;5840 2020-05-06;252;3500;5934 2020-05-07;255;3500;6042 2020-05-08;260;3500;6123 2020-05-09;265;4000;6170 2020-05-10;267;4000;6198 2020-05-11;271;4300;6291 2020-05-12;275;4300;6358 2020-05-13;284;4300;6437 2020-05-14;287;5000;6488 2020-05-15;293;5000;6543 2020-05-16;297;5000;6568 2020-05-17;298;5000;6596 2020-05-18;300;5000;6643 2020-05-19;301;5000;6683 2020-05-20;304;5000;6726 2020-05-21;306;5000;6748 2020-05-22;306;5000;6780 2020-05-23;306;5000;6797 2020-05-24;307;5000;6816 2020-05-25;308;5100;6861 2020-05-26;312;5100;6894 2020-05-27;313;5100;6906 2020-05-28;313;5500;6936 2020-05-29;314;5500;6957 2020-05-30;316;5500;6967 2020-05-31;317;5500;6979 2020-06-01;318;5500;6997 2020-06-02;320;5500;7012 2020-06-03;321;5500;7037 2020-06-04;322;5800;7049 2020-06-05;322;5800;7062 2020-06-06;322;5800;7075 2020-06-07;323;5800;7079 2020-06-08;323;5800;7089 2020-06-09;324;5800;7097 2020-06-10;324;5800;7104 2020-06-11;325;6200;7113 2020-06-12;325;6200;7125 2020-06-13;325;6200;7128 2020-06-14;326;6200;7132 2020-06-15;326;6200;7147 2020-06-16;326;6200;7155 2020-06-17;326;6400;7158 2020-06-18;326;6400;7166 2020-06-19;326;6400;7166 2020-06-20;326;6400;7168 2020-06-21;326;6400;7181 2020-06-22;327;6400;7186 2020-06-23;327;6400;7191 2020-06-24;327;6600;7206 2020-06-25;327;6600;7220 2020-06-26;328;6600;7222 2020-06-27;328;6600;7224 2020-06-28;328;6600;7231 2020-06-29;328;6600;7246 2020-06-30;328;6600;7256 2020-07-01;328;6700;7259 2020-07-02;328;6700;7266 2020-07-03;328;6700;7271 2020-07-04;328;6700;7273 2020-07-05;328;6700;7275 2020-07-06;328;6700;7281 2020-07-07;328;6700;7284 2020-07-08;328;6800;7293 2020-07-09;328;6800;7301 2020-07-10;328;6800;7308 2020-07-11;328;6800;7308 2020-07-12;328;6800;7312 2020-07-13;328;6800;7319 2020-07-14;328;6800;7324 2020-07-15;328;6880;7331 2020-07-16;328;6880;7341 2020-07-17;328;6880;7347 2020-07-18;328;6880;7354 2020-07-19;328;6880;7358 2020-07-20;328;6880;7371 2020-07-21;328;6880;7379 2020-07-22;328;6920;7391 2020-07-23;328;6920;7394 2020-07-24;329;6920;7404 2020-07-25;329;6920;7407 2020-07-26;329;6920;7416 2020-07-27;329;6920;7429 2020-07-28;329;6920;7437 2020-07-29;329;6950;7449 2020-07-30;329;6950;7457 2020-07-31;329;6950;7476 2020-08-01;329;6950;7491 2020-08-02;329;6950;7501 2020-08-03;329;6950;7536 2020-08-04;331;6950;7558 2020-08-05;331;6980;7587 2020-08-06;331;6980;7609 2020-08-07;331;6980;7626 2020-08-08;331;6980;7635 2020-08-09;331;6980;7670 2020-08-10;333;6980;7685 2020-08-11;333;6980;7713 2020-08-12;333;7050;7739 2020-08-13;333;7050;7761 2020-08-14;333;7050;7789 2020-08-15;333;7050;7782 2020-08-16;333;7050;7845 2020-08-17;334;7050;7872 2020-08-18;334;7050;7911 2020-08-19;334;7100;7958 2020-08-20;334;7100;7984 2020-08-21;334;7100;8009 2020-08-22;334;7100;8025 2020-08-23;334;7100;8035 2020-08-24;335;7100;8052 2020-08-25;335;7100;8067 2020-08-26;335;7200;8087 2020-08-27;335;7200;8119 2020-08-28;335;7200;8152 2020-08-29;335;7200;8171 2020-08-30;335;7200;8189 2020-08-31;335;7200;8237 2020-09-01;335;7200;8266 2020-09-02;335;7350;8292 2020-09-03;335;7350;8327 2020-09-04;335;7350;8369 2020-09-05;335;7350;8391 2020-09-06;335;7350;8424 2020-09-07;336;7350;8469 2020-09-08;336;7350;8526 2020-09-09;337;7500;8581 2020-09-10;337;7500;8633 2020-09-11;337;7500;8690 2020-09-12;337;7500;8731 2020-09-13;337;7500;8777 2020-09-14;339;7500;8836 2020-09-15;339;7500;8889 2020-09-16;339;7700;8946 2020-09-17;339;7700;9031 2020-09-18;339;7700;9108 2020-09-19;339;7700;9169 2020-09-20;339;7700;9243 2020-09-21;341;7700;9363 2020-09-22;341;7700;9469 2020-09-23;343;7850;9586 2020-09-24;343;7850;9683 2020-09-25;343;7850;9810 2020-09-26;343;7850;9884 2020-09-27;343;7850;9955 2020-09-28;344;7850;10077 2020-09-29;344;7850;10212 2020-09-30;344;8100;10377 2020-10-01;344;8100;10565 2020-10-02;345;8100;10755 2020-10-03;345;8100;10925 2020-10-04;345;8100;11071 2020-10-05;346;8100;11360 2020-10-06;346;8100;11663 2020-10-07;346;8500;11969 2020-10-08;346;8500;12229 2020-10-09;346;8500;12455 2020-10-10;346;8500;12564 2020-10-11;346;8500;12694 2020-10-12;346;8500;12948 2020-10-13;346;8500;13145 2020-10-14;350;9100;13346 2020-10-15;350;9100;13536 2020-10-16;351;9100;13728 2020-10-17;351;9100;13828 2020-10-18;351;9100;13955 2020-10-19;351;9100;14199 2020-10-20;351;9100;14363 2020-10-21;353;9800;14553 2020-10-22;353;9800;14771 2020-10-23;353;9800;14963 2020-10-24;353;9800;15071 2020-10-25;353;9800;15194 2020-10-26;354;9800;15465 2020-10-27;354;9800;15695 2020-10-28;354;11300;15935 2020-10-29;354;11300;16172 2020-10-30;358;11300;16391 2020-10-31;358;11300;16512 2020-11-01;358;11300;16677 2020-11-02;359;11300;16964 2020-11-03;359;11300;17205 2020-11-04;361;12700;17418 2020-11-05;361;12700;17644 2020-11-06;362;12700;17840 2020-11-07;362;12700;17969 2020-11-08;362;12700;18102 2020-11-09;363;12700;18375 2020-11-10;363;12700;18585 2020-11-11;365;14000;18878 2020-11-12;365;14000;19160 2020-11-13;369;14000;19425 2020-11-14;369;14000;19570 2020-11-15;369;14000;19752 2020-11-16;371;14000;20143 2020-11-17;371;14000;20534 2020-11-18;374;15300;20905 2020-11-19;374;15300;21383 2020-11-20;375;15300;21812 2020-11-21;375;15300;22080 2020-11-22;375;15300;22347 2020-11-23;384;15300;22854 2020-11-24;384;15300;23320 2020-11-25;388;16800;23934 2020-11-26;388;16800;24442 2020-11-27;393;16800;24900 2020-11-28;393;16800;25183 2020-11-29;393;16800;25478 2020-11-30;399;16800;26073 2020-12-01;399;16800;26512 2020-12-02;408;18100;27008 2020-12-03;408;18100;27485 2020-12-04;415;18100;27957 2020-12-05;415;18100;28206 2020-12-06;415;18100;28488 2020-12-07;424;18100;29075 2020-12-08;424;18100;29551 2020-12-09;433;20000;30016 2020-12-10;442;20000;30433 2020-12-11;453;20000;30877 2020-12-12;453;20000;31127 2020-12-13;453;20000;31403 2020-12-14;461;20000;31866 2020-12-15;466;20000;32224 2020-12-16;472;22500;32602 2020-12-17;484;22500;32922 2020-12-18;489;22500;33327 2020-12-19;489;22500;33517 2020-12-20;489;22500;33745 2020-12-21;506;22500;34124 2020-12-22;511;22500;34455 2020-12-23;524;26000;34733 2020-12-24;524;26000;34872 2020-12-25;524;26000;35029 2020-12-26;524;26000;35209 2020-12-27;524;26000;35401 2020-12-28;546;26000;35835 2020-12-29;550;26000;36143 2020-12-30;556;29000;36393 2020-12-31;561;29000;36646 2021-01-01;561;29000;36777 2021-01-02;561;29000;36978 2021-01-03;561;29000;37156 2021-01-04;565;29000;37554 2021-01-05;576;29000;37814 2021-01-06;576;31000;38023 2021-01-07;584;31000;38346 2021-01-08;586;31000;38597 2021-01-09;586;31000;38790 2021-01-10;586;31000;38981 2021-01-11;597;31000;39368 2021-01-12;602;31000;39594 2021-01-13;610;31000;39851 2021-01-14;616;31000;40100 2021-01-15;618;31000;40370 2021-01-16;618;31000;40539 2021-01-17;618;31000;40740 2021-01-18;621;31000;41187 2021-01-19;632;31000;41532 2021-01-20;632;31000;41938 2021-01-21;638;31000;42281 2021-01-22;644;31000;42640 2021-01-23;644;31000;42834 2021-01-24;644;31000;43078 2021-01-25;655;31000;43680 2021-01-26;655;31000;44076 2021-01-27;660;31000;44470 2021-01-28;664;31000;44896 2021-01-29;671;31000;45282 2021-01-30;671;31000;45516 2021-01-31;671;31000;45787 2021-02-01;677;31000;46316 2021-02-02;684;31000;46713 2021-02-03;685;31000;47152 2021-02-04;688;31000;47522 2021-02-05;692;31000;47888 2021-02-06;692;31000;48128 2021-02-07;692;31000;48390 2021-02-08;701;31000;48851 2021-02-09;703;31000;49221 2021-02-10;706;31000;49603 2021-02-11;708;31000;49960 2021-02-12;710;31000;50378 2021-02-13;710;31000;50652 2021-02-14;710;31000;50934 2021-02-15;716;31000;51552 2021-02-16;720;31000;52067 2021-02-17;723;31000;52617 2021-02-18;725;31000;53222 2021-02-19;726;31000;53794 2021-02-20;726;31000;54113 2021-02-21;726;31000;54470 2021-02-22;733;31000;55092 2021-02-23;734;31000;55716 2021-02-24;737;31000;56316 2021-02-25;740;31000;56936 2021-02-26;742;31000;57626 2021-02-27;742;31000;58031 2021-02-28;742;31000;58451 2021-03-01;750;31000;59320 2021-03-02;755;31000;60078 2021-03-03;759;31000;60813 2021-03-04;764;31000;61443 2021-03-05;767;31000;62077 2021-03-06;767;31000;62511 2021-03-07;767;31000;62909 2021-03-08;774;31000;63744 2021-03-09;776;31000;64517 2021-03-10;779;31000;65331 2021-03-11;783;31000;66107 2021-03-12;786;31000;66918 2021-03-13;786;31000;67412 2021-03-14;786;31000;67844 2021-03-15;800;31000;68734 2021-03-16;801;31000;69495 2021-03-17;804;31000;70238 2021-03-18;805;31000;70974 2021-03-19;805;31000;71717 2021-03-20;805;31000;72118 2021-03-21;805;31000;72535 2021-03-22;808;31000;73304 2021-03-23;809;31000;74006 2021-03-24;811;31000;74699 2021-03-25;815;31000;75305 2021-03-26;817;31000;75994 2021-03-27;817;31000;76362 2021-03-28;817;31000;76731 2021-03-29;822;31000;77389 2021-03-30;826;31000;77955 2021-03-31;844;31000;78504 2021-04-01;846;31000;78992 2021-04-02;846;31000;79353 2021-04-03;846;31000;79678 2021-04-04;846;31000;80001 2021-04-05;846;31000;80360 2021-04-06;860;31000;80903 2021-04-07;862;31000;81329 2021-04-08;866;31000;81732 2021-04-09;868;31000;82084 2021-04-10;868;31000;82311 2021-04-11;868;31000;82557 2021-04-12;874;31000;82953 2021-04-13;877;31000;83278 2021-04-14;881;31000;83623 2021-04-15;885;31000;83901 2021-04-16;887;31000;84166 2021-04-17;887;31000;84345 2021-04-18;887;31000;84500 2021-04-19;891;31000;84783 2021-04-20;893;31000;85068 2021-04-21;899;31000;85311 2021-04-22;902;31000;85567 2021-04-23;903;31000;85824 2021-04-24;903;31000;85978 2021-04-25;903;31000;86119 2021-04-26;906;31000;86360 2021-04-27;908;31000;86588 2021-04-28;911;31000;86861 2021-04-29;913;31000;87061 2021-04-30;914;31000;87256 2021-05-01;914;31000;87364 2021-05-02;914;31000;87503 2021-05-03;915;31000;87824 2021-05-04;916;31000;88029 2021-05-05;918;31000;88295 2021-05-06;919;31000;88534 2021-05-07;922;31000;88748 2021-05-08;922;31000;88878 2021-05-09;922;31000;89007 2021-05-10;924;31000;89265 2021-05-11;927;31000;89479 2021-05-12;929;31000;89737 2021-05-13;929;31000;89895 2021-05-14;929;31000;90138 2021-05-15;929;31000;90298 2021-05-16;929;31000;90440 2021-05-17;929;31000;90724 2021-05-18;929;31000;90940 2021-05-19;929;31000;91169 2021-05-20;929;31000;91388 2021-05-21;932;31000;91561 2021-05-22;932;31000;91668 2021-05-23;932;31000;91760 2021-05-24;939;31000;91953 2021-05-25;942;31000;92105 2021-05-26;946;31000;92249 2021-05-27;946;31000;92380 2021-05-28;948;31000;92516 2021-05-29;948;31000;92580 2021-05-30;948;31000;92667 2021-05-31;956;31000;92812 2021-06-01;956;31000;92933 2021-06-02;959;31000;93053 2021-06-03;959;31000;93170 2021-06-04;959;31000;93271 2021-06-05;959;31000;93336 2021-06-06;959;31000;93395 2021-06-07;959;31000;93531 2021-06-08;959;31000;93632 2021-06-09;964;31000;93715 2021-06-10;964;31000;93791 2021-06-11;964;31000;93861 2021-06-12;964;31000;93906 2021-06-13;964;31000;93954 2021-06-14;964;31000;94043 2021-06-15;964;31000;94119 2021-06-16;967;31000;94184 2021-06-17;967;31000;94275 2021-06-18;967;31000;94351 2021-06-19;967;31000;94411 2021-06-20;967;31000;94489 2021-06-21;967;31000;94599 2021-06-22;967;31000;94710 2021-06-23;967;31000;94847 2021-06-24;969;31000;95009 2021-06-25;969;31000;95207 2021-06-26;969;31000;95339 2021-06-27;969;31000;95457 2021-06-28;969;31000;95687 2021-06-29;969;31000;95946 2021-06-30;973;31000;96125 2022-04-14;3517;864443;949583 2022-04-21;3638;901102;1000472 2022-04-28;3939;925004;1023013 2022-05-05;4150;959142;1052767 2022-05-12;4284;1003155;1069740 2022-05-19;4406;1024994;1081225 2022-05-26;4522;1050131;1092193 2022-06-02;4627;;1105211 2022-06-09;4714;;1114573 2022-06-15;4771;;1125342 2022-06-23;4832;;1133597 2022-06-30;4875;;1145610 2022-07-07;4941;;1158485 2022-07-14;5012;;1171034 2022-08-04;5251;;1218216 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption='''Allikad:''' [https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19 Tilannekatsaus koronaviruksesta] / [https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Tilannekatsaus koronaviruksesta] * [https://www.thl.fi/episeuranta/tautitapaukset/coronamap.html Coronavirus cases, hospital treatment situation and deaths] * [https://sampo.thl.fi/pivot/prod/en/epirapo/covid19case/fact_epirapo_covid19case?&row=sex-444328&column=ttr10yage-444309&filter=measure-492118 COVID-19 cases in the infectious diseases registry ] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Soome]]</noinclude> ekp8ht9psh9i8cazqa72m8vfibfmj64 Narva pealetung 0 585777 6175914 6103078 2022-08-09T16:51:07Z Kruusamägi 1530 + link wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Narva pealetung |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] <br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis]] 1944. aastal |pilt= Narva July 44.gif |pildiallkiri |aeg=24. juuli 1944 &ndash; 30. juuli 1944 |koht= [[Narva]], Ida-Virumaa |tulemus= Saksa vägede taganemine Tannenbergi kaitseliinile |ala=Narva piirkonna langemine Nõukogude valdusse |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Felix Steiner]] ([[III Germaani Soomuskorpus]])<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Ferdinand Schörner]] ([[Väegrupp Nord]]) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]] ([[Leningradi rinne]])<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Fedjuninski]] (2. löögiarmee) |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Armeegrupp Narwa]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[III Germaani Soomuskorpus]]<br> [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide diviis "Nordland"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[4. SS-brigaad "Langemarck"]]<br> [[Pilt:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|20px]] [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[20. Eesti SS-diviis]]i:<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] [[11. jalaväediviis]]i 44. jalaväerügement<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[300. Eriotstarbeline Diviis]] |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]]: [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[2. löögiarmee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[131. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[191. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 13. õhuarmee osad |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} '''Narva pealetung''' oli Punaarmee [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] pealetungioperatsioon [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aasta]] juulis [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel, mille tulemusel tõrjuti [[Armeegrupp Narva|Saksa väed]] Narva jõe joonelt [[Tannenbergi liin]]i kaitseliinile Sinimägedes ja hõivati Narva linn ja Narva piirkond. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed [[Pealetungioperatsioon Bagration|alustasid pealetungioperatsioon Bagration pealetungi]] [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] löögiga [[Dünaburg]]i suunas. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas [[Armeegrupp Narwa]] väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit]] [[Sinimäed|Narvast]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele. ==Auvere lahingud== 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõunapoolt pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis pealetungi väegrupi Narva Eesti 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ja Saksa 11. jalaväediviisi 44. jalaväerügementide, Kauschi lahinggrupi positsioonidele. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. {{Vaata|Auvere lahingud}} Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee [[2. löögiarmee]] ründama Narva jõe ääres, Narvast põhjapool [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s, [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt. ==Riigiküla lahingud== [[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left|[[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] vahelise ala kaart 1930. aastaist]] Tule-ettevalmistuse käigus andis Nõukogude suurtükivägi [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relva-SS diviisi]] 46. rügemendi kaitsepositsioonide pihta raske tulelöögi, hävitades suurema osa kaitserajatistest ning läbimurdelõiku kaitsnud üksustest. 2. löögiarmee [[131. laskurdiviis]]i ja [[191. laskurdiviis]]i väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool [[Riigiküla]] üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe [[Vaasa küla|Vaasas]] silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaadi Nederland]] abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|pisi|left|Nn [[Narva tank]] ([[T-34/85]]). Mälestusmärk kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed kindral Fedjuninski juhtimisel Narva jõe.<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/monument-tank-t-34 Monument "Tank T-34"]</ref>]] [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel. 25. juulil saabus Narva rindele 6. SS-ründebrigaadi Langemarck üks pataljon. ==Narva jõe ülemjooksul== [[File:Narva terrain.png|pisi|250px|right|Narva piirkonna looduslik kaart]] 25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõe ülemjooksul [[Peipsi järv]]est kuni [[Auvere]]ni, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el. [[3. Eesti Piirikaitserügement]], mis seni kaitses laia rinnet [[Vasknarva]] rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal [[Smolnitsa]] külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva [[Eesti-Perevoloka]] (Djuk-Perevoloka) külani. Eesti-Perevoloka külast kuni [[Karjati]] külani, [[Permisküla]] ja [[Permisküla saar]] Narva jões kaasa arvatud, oli kaitsel [[6. Eesti Piirikaitserügement]], [[286. Eesti Politseipataljon|288. Eesti politseipataljon]] Karjatist kuni [[Kuningaküla]]ni. Kuningakülast kuni [[Poruni jõgi|Poruni jõeni]] (Poruni jõgi suubub Narva jõkke u 4 km [[Gorodenko]]st põhja pool) oli kaitsele paigutatud [[4. Eesti Piirikaitserügement]]. Poruni jõge mööda pöördus rinne Narva jõelt [[Puhatu soo]]sse. Poruni jõe suudmest algas [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti Piirikaitserügemendi]] kaitselõik ja kulges kaares põhja poole [[Putki]] küla suunas ning lõppes umbes Putki ja Poruni jõe vahemaa keskel. Sealt edasi olid rindel Saksa üksused<ref>H. Mengel. Suurim armastus II, lk. 62; A. Purre. Võitlused Eestis 1944. lk. 44.</ref>. ==Taandumine Tannenbergi liinile== 25. juuli varahommikul lasti õhku Narva sild, 25. juuli õhtu eel alustatigi Nederlandi SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|Nordlandi diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|Nederlandi]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"|49. SS-rügement De Ruyter]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil saabus Narva rindele ka 5. SS-ründebrigaadi Wallonien üks pataljon. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare-[[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges. == 48. rügemendi General Seyffardt purustamine == 25. juulil 17.00 sai käsu alustada taandumist alates kella 18.00-st [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement "General Seyffardt"|48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement General Seyffardt]], mis oli paiknenud [[Jaanilinna sillapea]]l.<ref name="laar" /> Rügemendiülem [[Richard Benner]] jättis käsu täitmata, põhjendades, et ta ei suuda tõmmata selle ajaga rindelt ära raskerelvi. Taandumistee valiku jättis diviisikomandör [[Jürgen Wagner]] rügemendiülema otsustada. Kuigi Benner oli saatnud [[Tallinna–Narva maantee]]d vastasest lahti hoidma ühe oma pataljoni, otsustas ta kasutada teist taganemisteed, mis oli aga palju viletsam. Ilmselt arvas rügemendiülem, et vastane on maantee juba läbi lõiganud. Tegelikult hoidsid oma üksused teda oodates teed lahti ning taandusid alles pärast kella kahte öösel.<ref name="laar" /> Suurtükid taandusid kella 22.00-ks, 48. rügement alustas taganemist kell 01.00, oodates Narva jõe idakaldal järgi tunde hilinenud kompaniid<ref name=":1" />. Rügemendiülem otsustas lasta oma meestel kell viis hommikul tunnikese puhata. Sellise otsusega ei olnud nõus kogenumad kaasvõitlejad.<ref name="laar" /> Ka oli katkenud raadioside. Bennerit usaldas armeegrupi juhtkond, kes veel 26. juuli hommikul mitte millegi pärast muret ei tundnud.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Felix Steiner|pealkiri=Relva-SS vabatahtlikud|aasta=1999|koht=|kirjastus=Olion|lehekülg=}}</ref><ref name="laar" /> Muretsema hakkas diviisiülem, saates kadunud rügementi otsima luureüksused ning rünnakkahurid, mis aga kohe sattusid kokku ülekaalukate Punaarmee üksustega, kes pärast väikest lahingut Saksa väed taganema sundisid. Samal ajal oli Punaarmee 8. armee väeosad Krivasoo kotist jõudnud mereni ning valitses täielikult õhuruumi.<ref name="laar" /> Benner otsustas muuta eemaldumisteed ning liikuda Tallinna–Narva maanteele. Kell kaheksa hommikul sattus 48. rügement [[Repniku|Repniku küla]] lähedal Punaarmee [[120. laskurdiviis]]i ja [[109. laskurkorpus]]e üksustega lahingkontakti. Eemal kuuldi ka teisi Saksa üksusi, kes pidasid Punaarmeega lahingut kuid Benner otsustas nendeni läbimurdmise asemel liikuda jälle lõunasse ja sealt läände. Sealne maastik oli aga soine ja rügement oli sunnitud liikuma vastase pidevate rünnakute all. Lõunaks oli üksus nii kurnatud, et õhiti tankitõrjekahurid ja jäeti maha ka muu rasketehnika. Päästvast [[Tannenbergi liin]]ist lahutasid rügementi vaid loetud kilomeetrid kuid üksus oli juba sisse piiratud.<ref name="laar" /> Maad hakkas võtma meeleheide ja osa ohvitseridest sooritas enesetapu. 26. juulil kell 17.30 alanud 48. rügemendi läbimurdekatse kukkus läbi. Rügemendiülem hukkus kohe rünnaku alguses. Rügement lagunes laiali väikesteks gruppideks ning Sinimägedesse jõudis vaid umbes 20% allüksusest.<ref name=":0" /> Punaarmee andmetel langes umbes 580 48. rügemendi General Seyffardti võitlejat ning 120 langes vangi. Samuti hukkus taganemisel Nederlandi brigaadi väiksem luureüksus, mis jäi vastase piiramisrõngasse. == Sinimägede lahing == {{Vaata|Sinimägede lahing}} == Lahingud Auvere ruumis == [[Sinimägede lahing|Lahingute ajal Sinimägedes]] idasuunalt jätkas Punaarmee rünnakut ka [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. eesti piirikaitserügemendi]] positsioonidele Narva jõel. 29. juulil alustas Punaarmee pärast ettevalmistavat suurtükilööki, tankide toetusel uut pealetungi nii 11. jalaväediviisi lõigus Auvere tugialalt, samaaegsete rünnakutega ka Sinimägedel. 2. augustil oli Punaarmee rünnakute raskuspunkt taas 11. jalaväediviisi lõigus ja 2. piirikaitserügemendi kaitsepositsioonide vastu. 2. piirikaitserügement oli 2. augusti õhtuks kaotanud 50% võitlusvõimest. 2. augustil ründas Punaarmee Auvere tugialalt 11. jalaväediviisi ja 300. eriotstarbelise diviisi positsioonide puutepunktis kuni kuue polgu tugevuste jõududega. Punaarmee üksuste läbimurre õnnestus ning vasturünnakule saadeti 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi üksused ja [[Võitlusgrupp Riipalu]] [[Harald Riipalu]] juhtimisel (45. rügemendi I pataljon, 20. füsiljeepataljon, korvetikapten Malchowi mereväepataljon ja 113. julgestusrügement). Punaarmee rünnak peatati, kuid Punaarmee liikus Auvere tugialal edasi seitse kilomeetrit. 3. augustil jätkas Punaarmee pealetungi kogu III SS-soomuskorpuse rindel, rünnaku raskuspunktid olid Sinimägedel Nordlandi lõigus ja 11. jalaväediviisi lõigus Auvere tugiala vastas, kuid Punaarmee rünnakud tõrjuti. 11. augustil tungis Punaarmee [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbelise diviis]]i lõigus [[Permisküla]] saarele, [[Permisküla lahing|purustas seal]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/816196/kurb-aastapaev-mis-juhtus-permiskula-saarel-11-juulil-ja-augustis-1944 KURB AASTAPÄEV: mis juhtus Permisküla saarel 11. juulil ja augustis 1944?], Õhtuleht, 11. juuli 2017.</ref> asunud [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. eesti piirikaitserügemendi]] III pataljoni ja rajas Narva jõe läänekaldal [[sillapea]], mis õhtuks purustati, kuid Permisküla saar jäi Punaarmee kätte. Rinne püsis Sinimägedes kuni 1944. aasta septembri teise pooleni, kui Eesti Saksa vägede evakueerimisel maha jäeti. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Taandumine Narva alt}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paulman">{{cite book|language=Russian|author =F.I.Paulman|title=Ot Narvõ do Sõrve|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Natšalo osvoboždenia Sovetskoi Estonii}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref> }} {{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] [[Kategooria:Idarinne (Teine maailmasõda)]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] kdrb8f2a6rprvmzzoicok58fp7tg0z0 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Põhja-Makedoonias 10 586685 6175936 6166697 2022-08-09T17:49:34Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Põhja-Makedoonias}} </noinclude> {{Medical cases chart|numwidth=wdmm |float=left |barwidth= |disease=COVID-19 |location=Põhja-Makedoonias |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-02-26;;;1;;;1;+1;firstright1=y ;;;1;;;1;;;collapsed=y;id=feb 2020-03-06;;;3 2020-03-07;;;3 2020-03-08;;;4 2020-03-09;;;7 2020-03-10;;;7 2020-03-11;;;9 2020-03-12;;;9 2020-03-13;;;13 2020-03-14;;;19 2020-03-15;;;19 2020-03-16;;1;24 2020-03-17;;1;36 2020-03-18;;1;48 2020-03-19;;1;67 2020-03-20;;1;85 2020-03-21;;1;94 2020-03-22;1;1;114 2020-03-23;2;1;136 2020-03-24;2;1;148 2020-03-25;3;1;177 2020-03-26;3;3;201 2020-03-27;3;3;219 2020-03-28;4;3;241 2020-03-29;6;3;259 2020-03-30;7;12;285 2020-03-31;9;12;329 2020-04-01;10;17;354 2020-04-02;11;17;384 2020-04-03;12;20;430 2020-04-04;17;20;483 2020-04-05;18;23;555 2020-04-06;21;27;570 2020-04-07;26;30;599 2020-04-08;29;37;617 2020-04-09;30;37;663 2020-04-10;32;41;711 2020-04-11;34;41;760 2020-04-12;34;41;828 2020-04-13;38;44;856 2020-04-14;44;86;908 2020-04-15;45;98;974 2020-04-16;46;121;1081 2020-04-17;49;139;1117 2020-04-18;49;164;1170 2020-04-19;51;179;1207 2020-04-20;54;200;1225 2020-04-21;55;224;1231 2020-04-22;56;272;1259 2020-04-23;56;301;1300 2020-04-24;57;337;1326 2020-04-25;59;374;1367 2020-04-26;61;500;1386 2020-04-27;65;553;1399 2020-04-28;71;589;1421 2020-04-29;73;627;1442 2020-04-30;77;738;1465 2020-05-01;81;807;1494 2020-05-02;82;852;1506 2020-05-03;84;945;1511 2020-05-04;85;992;1518 2020-05-05;86;1013;1526 2020-05-06;88;1057;1539 2020-05-07;89;1079;1572 2020-05-08;90;1099;1586 2020-05-09;91;1112;1622 2020-05-10;91;1136;1642 2020-05-11;91;1200;1664 2020-05-12;92;1205;1674 2020-05-13;95;1229;1694 2020-05-14;95;1235;1723 2020-05-15;97;1251;1740 2020-05-16;98;1267;1762 2020-05-17;101;1293;1792 2020-05-18;104;1301;1817 2020-05-19;106;1351;1839 2020-05-20;110;1367;1858 2020-05-21;111;1378;1898 2020-05-22;112;1387;1921 2020-05-23;113;1411;1941 2020-05-24;113;1422;1978 2020-05-25;113;1439;1999 2020-05-26;116;1453;2014 2020-05-27;119;1470;2039 2020-05-28;121;1486;2077 2020-05-29;126;1516;2129 2020-05-30;131;1535;2164 2020-05-31;133;1552;2226 2020-06-01;140;1569;2315 2020-06-02;141;1595;2391 2020-06-03;145;1605;2492 2020-06-04;147;1621;2611 2020-06-05;149;1632;2790 2020-06-06;151;1640;2915 2020-06-07;153;1646;3025 2020-06-08;156;1653;3152 2020-06-09;157;1658;3239 2020-06-10;164;1664;3364 2020-06-11;169;1682;3538 2020-06-12;171;1694;3701 2020-06-13;179;1705;3895 2020-06-14;188;1710;4057 2020-06-15;193;1723;4157 2020-06-16;201;1757;4289 2020-06-17;210;1803;4482 2020-06-18;216;1836;4664 2020-06-19;222;1863;4820 2020-06-20;233;1904;5005 2020-06-21;238;1926;5106 2020-06-22;247;1974;5196 2020-06-23;251;2048;5311 2020-06-24;259;2091;5445 2020-06-25;265;2166;5595 2020-06-26;268;2206;5758 2020-06-27;277;2236;5906 2020-06-28;286;2315;6080 2020-06-29;298;2427;6209 2020-06-30;302;2475;6334 2020-07-01;306;2598;6354 2020-07-02;321;2748;6625 2020-07-03;328;2876;6787 2020-07-04;334;2987;6932 2020-07-05;341;3027;7046 2020-07-06;346;3199;7124 2020-07-07;351;3324;7244 2020-07-08;359;3554;7406 2020-07-09;362;3624;7574 2020-07-10;368;3960;7777 2020-07-11;376;4080;7976 2020-07-12;382;4203;8112 2020-07-13;385;4326;8200 2020-07-14;389;4468;8332 2020-07-15;393;4565;8530 2020-07-16;401;4607;8624 2020-07-17;406;4676;8786 2020-07-18;414;4727;9026 2020-07-19;422;4810;9153 2020-07-20;432;4871;9249 2020-07-21;432;4940;9412 2020-07-22;442;5071;9547 2020-07-23;445;5145;9669 2020-07-24;451;5254;9797 2020-07-25;460;5357;9934 2020-07-26;460;5427;10086 2020-07-27;466;5564;10213 2020-07-28;471;5663;10315 2020-07-29;476;5931;10503 2020-07-30;480;6020;10617 2020-07-31;486;6554;10754 2020-08-01;493;6698;10891 2020-08-02;497;6882;11054 2020-08-03;500;6972;11128 2020-08-04;505;7108;11202 2020-08-05;511;7221;11289 2020-08-06;517;7480;11399 2020-08-07;519;7607;11554 2020-08-08;523;7622;11754 2020-08-09;527;7664;11839 2020-08-10;528;8087;11942 2020-08-11;529;8248;12083 2020-08-12;530;8487;12217 2020-08-13;532;8662;12357 2020-08-14;535;9030;12515 2020-08-15;539;9123;12653 2020-08-16;544;9174;12739 2020-08-17;547;9361;12840 2020-08-18;549;9513;12970 2020-08-19;551;9625;13076 2020-08-20;554;9752;13194 2020-08-21;557;9977;13308 2020-08-22;563;10052;13458 2020-08-23;564;10110;13595 2020-08-24;568;10150;13673 2020-08-25;573;10210;13799 2020-08-26;578;10507;13914 2020-08-27;585;10722;14004 2020-08-28;590;10933;14163 2020-08-29;596;11014;14293 2020-08-30;600;11062;14330 2020-08-31;603;11157;14341 2020-09-01;604;11525;14455 2020-09-02;606;11741;14600 2020-09-03;606;11965;14762 2020-09-04;609;12054;14871 2020-09-05;614;12149;14998 2020-09-06;617;12235;15090 2020-09-07;623;12486;15127 2020-09-08;631;12700;15226 2020-09-09;634;12754;15293 2020-09-10;637;12896;15414 2020-09-11;642;12994;15555 2020-09-12;646;13128;15694 2020-09-13;648;13184;15791 2020-09-14;652;13315;15827 2020-09-15;661;13418;15925 2020-09-16;668;13550;16088 2020-09-17;675;13635;16274 2020-09-18;683;13732;16417 2020-09-19;689;13792;16557 2020-09-20;693;13863;16735 2020-09-21;700;13949;16780 2020-09-22;705;14084;16867 2020-09-23;710;14186;17049 2020-09-24;712;14312;17200 2020-09-25;721;14422;17343 2020-09-26;722;14516;17483 2020-09-27;725;14581;17629 2020-09-28;729;14642;17674 2020-09-29;737;14801;17786 2020-09-30;739;14959;17977 2020-10-01;743;15068;18138 2020-10-02;749;15164;18363 2020-10-03;753;15264;18602 2020-10-04;756;15341;18790 2020-10-05;760;15487;18873 2020-10-06;768;15645;19096 2020-10-07;772;15749;19413 2020-10-08;775;15855;19777 2020-10-09;781;16009;20163 2020-10-10;785;16099;20555 2020-10-11;792;16194;20937 2020-10-12;797;16301;21113 2020-10-13;800;16397;21193 2020-10-14;809;16591;21636 2020-10-15;815;16758;22170 2020-10-16;821;16949;22607 2020-10-17;824;17111;23201 2020-10-18;834;17239;23628 2020-10-18;834;17239;23629 2020-10-19;846;17392;23788 2020-10-20;850;17673;24120 2020-10-21;862;17905;24836 2020-10-22;874;18047;25473 2020-10-23;883;18247;25991 2020-10-24;897;18430;26394 2020-10-25;919;18627;26954 2020-10-26;934;18948;27199 2020-10-27;949;19479;27827 2020-10-28;963;19771;28697 2020-10-29;977;19994;29558 2020-10-30;982;20448;30488 2020-10-31;994;20731;31572 2020-11-01;1004;21090;32436 2020-11-02;1025;21244;32997 2020-11-03;1049;21665;33908 2020-11-04;1071;22024;35097 2020-11-05;1084;22526;36372 2020-11-06;1096;22835;37499 2020-11-07;1110;23011;38782 2020-11-08;1136;23035;39760 2020-11-09;1156;24229;40275 2020-11-10;1186;24920;41222 2020-11-11;1212;25353;42540 2020-11-12;1238;25782;43835 2020-11-13;1263;26289;44898 2020-11-14;1281;26981;46062 2020-11-15;1305;27364;47050 2020-11-16;1345;27803;47636 2020-11-17;1376;28646;48613 2020-11-18;1397;29583;50015 2020-11-19;1423;30204;51213 2020-11-20;1462;30952;52449 2020-11-21;1487;31659;53631 2020-11-22;1511;32366;54743 2020-11-23;1546;32894;55127 2020-11-24;1561;33892;56164 2020-11-25;1600;34970;57451 2020-11-26;1630;36064;58608 2020-11-27;1658;36825;59701 2020-11-28;1699;37505;60723 2020-11-29;1731;38400;61543 2020-11-30;1763;38946;61878 2020-12-01;1792;40188;62945 2020-12-02;1825;40977;63890 2020-12-03;1847;41656;65231 2020-12-04;1877;42241;66330 2020-12-05;1901;42872;67311 2020-12-06;1924;43646;67968 2020-12-07;1949;44705;68332 2020-12-08;1977;45621;69452 2020-12-09;2023;46352;69954 2020-12-10;2051;47364;70883 2020-12-11;2077;48170;72044 2020-12-12;2096;48726;73025 2020-12-13;2121;49414;73638 2020-12-14;2147;50046;73851 2020-12-15;2169;50852;74732 2020-12-16;2194;51493;75597 2020-12-17;2225;52413;76251 2020-12-18;2254;52949;77134 2020-12-19;2274;53345;77949 2020-12-21;2314;55155;78434 2020-12-22;2340;56099;79190 2020-12-23;2354;56743;79815 2020-12-24;2375;57434;80407 2020-12-26;2427;58720;81425 2020-12-27;2445;59231;81721 2020-12-28;2456;59650;81804 2020-12-29;2473;60256;82301 2020-12-30;2488;60706;82794 2020-12-31;2503;61447;83329 2021-01-01;2510;61943;83743 2021-01-02;2522;62469;83789 2021-01-03;2530;62929;84024 2021-01-04;2550;63532;84129 2021-01-05;2559;64104;84709 2021-01-06;2571;65793;85328 2021-01-07;2581;66209;85494 2021-01-08;2592;66760;85594 2021-01-09;2614;67164;86150 2021-01-10;2622;67453;86494 2021-01-11;2635;67992;86597 2021-01-12;2647;68364;87117 2021-01-13;2657;68695;87590 2021-01-14;2672;69137;87986 2021-01-15;2682;69476;88389 2021-01-16;2696;71592;88749 2021-01-17;2702;73601;88938 2021-01-18;2715;73777;88992 2021-01-19;2726;73983;89392 2021-01-20;2739;74800;89463 2021-01-21;2754;75387;89817 2021-01-22;2768;76045;90124 2021-01-23;2779;76423;90471 2021-01-24;2785;78154;90654 2021-01-25;2791;78727;90717 2021-01-26;2812;79621;91161 2021-01-27;2821;80008;91555 2021-01-28;2831;80393;91891 2021-01-29;2841;80837;92193 2021-01-30;2848;81316;92518 2021-01-31;2855;81681;92693 2021-02-01;2866;82121;92753 2021-02-02;2873;82520;93160 2021-02-03;2893;82786;93510 2021-02-04;2900;83424;93882 2021-02-05;2908;83634;94196 2021-02-06;2916;83735;94599 2021-02-07;2924;83999;94798 2021-02-08;2946;85439;94871 2021-02-09;2955;85846;95347 2021-02-10;2959;86844;95736 2021-02-11;2966;87122;96152 2021-02-12;2971;87324;96518 2021-02-13;2976;87446;96872 2021-02-14;2989;87652;97052 2021-02-15;2998;87960;97101 2021-02-16;3003;88301;97456 2021-02-17;3010;88469;97803 2021-02-18;3018;88778;98174 2021-02-19;3037;89022;98584 2021-02-20;3047;89249;99031 2021-02-21;3063;89400;99285 2021-02-22;3076;89742;99408 2021-02-23;3085;90096;99917 2021-02-24;3098;90311;100632 2021-02-25;3111;90685;101214 2021-02-26;3119;90895;101762 2021-02-27;3126;91066;102482 2021-02-28;3137;91233;102787 2021-03-01;3144;91507;103020 2021-03-02;3151;91875;103746 2021-03-03;3156;92189;104548 2021-03-04;3165;93942;105269 2021-03-05;3176;94275;106110 2021-03-06;3185;94461;106832 2021-03-07;3195;94729;107163 2021-03-08;3206;95410;107479 2021-03-09;3228;95822;108350 2021-03-10;3244;96173;109262 2021-03-11;3265;96570;110209 2021-03-12;3280;96925;111077 2021-03-13;3300;97166;112107 2021-03-14;3319;97687;112646 2021-03-15;3340;98133;112930 2021-03-16;3364;98676;113929 2021-03-17;3388;99015;115222 2021-03-18;3403;99126;116438 2021-03-19;3424;99837;117437 2021-03-20;3448;100250;118736 2021-03-21;3473;100774;119378 2021-03-22;3503;101474;119828 2021-03-23;3528;102201;120882 2021-03-24;3545;102652;122227 2021-03-25;3574;103374;123491 2021-03-26;3607;103831;124910 2021-03-27;3642;104345;126230 2021-03-28;3675;104356;126938 2021-03-29;3716;105524;127240 2021-03-30;3749;106392;128511 2021-03-31;3781;106979;130022 2021-04-01;3810;107740;131424 2021-04-02;3860;108197;132740 2021-04-03;3905;108676;134134 2021-04-04;3940;109297;134867 2021-04-05;3977;110388;135167 2021-04-06;4022;111139;136426 2021-04-07;4073;111765;137728 2021-04-08;4108;112619;138891 2021-04-09;4150;113430;140065 2021-04-10;4182;115433;141157 2021-04-11;4228;116780;141844 2021-04-12;4262;117794;142034 2021-04-13;4289;118946;143162 2021-04-14;4322;119683;144111 2021-04-15;4357;120707;145001 2021-04-16;4388;121439;145909 2021-04-17;4419;122121;146733 2021-04-18;4443;122810;147094 2021-04-19;4478;123710;147229 2021-04-20;4509;124828;147995 2021-04-21;4556;125593;148618 2021-04-22;4595;126234;149221 2021-04-23;4628;127139;149710 2021-04-24;4650;128496;150274 2021-04-25;4677;129053;150588 2021-04-26;4714;129909;150672 2021-04-27;4742;130910;151122 2021-04-28;4772;131530;151569 2021-04-29;4818;132171;152002 2021-04-30;4855;132765;152367 2021-05-01;4891;133070;152581 2021-05-02;4936;133473;152685 2021-05-03;4961;133871;152747 2021-05-04;4992;134653;152814 2021-05-05;5016;135367;153137 2021-05-06;5042;136545;153461 2021-05-07;5067;137331;153694 2021-05-08;5079;137664;153891 2021-05-09;5093;137962;154026 2021-05-10;5109;138370;154051 2021-05-11;5135;138779;154222 2021-05-12;5151;139266;154372 2021-05-13;5168;143069;154494 2021-05-14;5184;143427;154524 2021-05-15;5197;145606;154636 2021-05-16;5211;145851;154698 2021-05-17;5230;146043;154725 2021-05-18;5232;146302;154804 2021-05-19;5249;146499;154891 2021-05-20;5265;146632;154937 2021-05-21;5280;146721;154982 2021-05-22;5296;146800;155028 2021-05-23;5311;146869;155063 2021-05-24;5329;146940;155067 2021-05-25;5342;147043;155071 2021-05-26;5356;147190;155117 2021-05-27;5369;147301;155169 2021-05-28;5387;147381;155217 2021-05-29;5398;147473;155246 2021-05-30;5408;148664;155269 2021-05-31;5413;148709;155272 2021-06-01;5423;148798;155304 2021-06-02;5429;148846;155345 2021-06-03;5435;148872;155364 2021-06-04;5442;148910;155379 2021-06-05;5448;148960;155407 2021-06-06;5455;149292;155417 2021-06-07;5458;149496;155418 2021-06-08;5462;149528;155441 2021-06-09;5467;149551;155469 2021-06-10;5468;149582;155487 2021-06-11;5470;149612;155507 2021-06-12;5471;149619;155528 2021-06-13;5471;149628;155536 2021-06-14;5472;149642;155540 2021-06-15;5472;149676;155568 2021-06-16;5472;149690;155583 2021-06-17;5472;149708;155593 2021-06-18;5474;149722;155612 2021-06-19;5475;149790;155616 2021-06-20;5475;149862;155624 2021-06-21;5477;149877;155627 2021-06-22;5477;149908;155640 2021-06-23;5478;149916;155645 2021-06-24;5481;149933;155655 2021-06-25;5484;149946;155663 2021-06-26;5484;149950;155669 2021-06-27;5484;149961;155673 2021-06-28;5484;149967;155676 2021-06-29;5484;149977;155682 2021-06-30;5484;149977;155684 2021-07-01;5485;150063;155689 2021-07-02;5486;150067;155700 2021-07-03;5486;150067;155706 2021-07-04;5486;150073;155710 2021-07-05;5486;150100;155716 2021-07-06;5486;150104;155732 2021-07-07;5486;150114;155741 2021-07-08;5486;150118;155760 2021-07-09;5487;150123;155770 2021-07-10;5487;150124;155783 2021-07-11;5487;150126;155797 2021-07-12;5487;150132;155802 2021-07-13;5487;150139;155823 2021-07-14;5487;150146;155840 2021-07-15;5487;150154;155866 2021-07-16;5487;150159;155882 2021-07-17;5487;150168;155901 2021-07-18;5487;150170;155922 2021-07-19;5487;150223;155931 2021-07-20;5488;150237;155951 2021-07-21;5488;150243;155965 2021-07-22;5489;150251;155981 2021-07-23;5489;150263;156017 2021-07-24;5489;150273;156054 2021-07-25;5489;150279;156078 2021-07-26;5491;150295;156086 2021-07-27;5491;150307;156124 2021-07-28;5491;150321;156171 2021-07-29;5491;150333;156225 2021-07-30;5493;150350;156299 2021-07-31;5493;150362;156380 2021-08-01;5493;150371;156452 2021-08-02;5494;150399;156506 2021-08-03;5494;150422;156543 2021-08-04;5497;150440;156707 2021-08-05;5501;150470;156926 2021-08-06;5502;150481;157251 2021-08-07;5503;150506;157627 2021-08-08;5507;150524;158025 2021-08-09;5509;150556;158164 2021-08-10;5513;150587;158681 2021-08-11;5521;150613;159269 2021-08-12;5527;150635;159908 2021-08-13;5532;150670;160571 2021-08-14;5542;150774;161359 2021-08-15;5552;150851;162164 2021-08-16;5560;150960;162457 2021-08-17;5574;151144;163452 2021-08-18;5589;151235;164529 2022-02-21;8550;279030;294917 2022-02-22;8581;280918;296222 2022-04-21;9266;298916;308964 2022-04-22;9271;299064;309062 2022-04-25;9276;299391;309229 2022-04-26;9277;299302;309208 2022-04-27;9278;299539;309310 2022-04-28;9278;299653;309434 2022-04-29;9280;299738;309571 2022-05-02;9280;299865;309769 2022-05-03;9282;299936;309790 2022-05-04;9283;300021;309925 2022-05-05;9284;300107;310063 2022-05-06;9284;300208;310140 2022-05-09;9287;300433;310298 2022-05-10;9287;300532;310413 2022-05-11;9287;300617;310506 2022-05-12;9287;300675;310595 2022-05-13;9289;300761;310684 2022-05-16;9291;301035;310859 2022-05-17;9293;301114;310942 2022-05-18;9293;301202;311038 2022-05-19;9296;301275;311113 2022-05-20;9297;301361;311199 2022-05-23;9297;301545;311350 2022-05-25;9300;301651;311484 2022-05-26;9300;301728;311592 2022-05-27;9300;301819;311701 2022-05-27;9300;301819;311701 2022-05-31;9303;302061;311936 2022-06-01;9306;302202;312022 2022-06-02;9307;302290;312097 2022-06-03;9309;302344;312157 2022-06-06;9309;302508;312292 2022-06-07;9311;302602;312345 2022-06-08;9313;302668;312418 2022-06-09;9313;302729;312473 2022-06-10;9316;302807;312538 2022-06-13;9316;302892;312607 2022-06-14;9316;303007;312673 2022-06-15;9318;303065;312748 2022-06-16;9320;303128;312807 2022-06-17;9322;303163;312879 2022-06-20;9322;303287;312960 2022-06-21;9322;303354;313050 2022-06-22;9322;303396;313160 2022-06-23;9322;303410;313252 2022-06-24;9322;303498;313360 2022-06-27;9322;303648;313540 2022-06-28;9322;303738;313708 2022-06-29;9323;303783;313856 2022-06-30;9325;303893;314018 2022-07-01;9327;303989;314211 2022-07-04;9327;304239;314501 2022-07-05;9327;304341;314794 2022-07-06;9327;304460;315060 2022-07-07;9329;304599;315402 2022-07-11;9335;305239;316219 2022-07-12;9337;305503;316729 2022-07-13;9337;305712;317140 2022-07-14;9337;305988;317634 2022-07-15;9339;306309;318138 2022-07-18;9339;306979;319037 2022-07-19;9343;307342;319806 2022-07-20;9345;307658;320598 2022-07-21;9349;308199;321386 2022-07-22;9353;308676;322165 2022-07-25;9359;309761;323425 2022-07-26;9361;310377;324382 2022-07-27;9363;311015;325279 2022-07-28;9368;311760;326154 2022-07-29;9370;312443;327009 2022-08-01;9373;313833;328180 2022-08-02;9377;315083;328995 2022-08-03;9381;315675;329172 2022-08-04;9387;316490;330016 2022-08-05;9388;317149;330755 2022-08-09;9398;318890;332667 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption='''Allikad''' * [https://koronavirus.gov.mk/stat Официјални статистики за Коронавирусот во Северна Македонија] * [https://koronavirus.gov.mk/vesti/category/izvestuvanja koronavirus.gov.mk/vesti] *{{cite web|url=http://zdravstvo.gov.mk/wp-content/uploads/2020/04/info-COVID-19-do-14-april.pdf|title=Põhja-Makedoonia Tervishoiuministeerium|language=mk}} * [https://koronavirus.gov.mk/vesti Медија центар {{!}} Последни информации за КОВИД-19 и мерките за спречување на ширењето на Владата] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Põhja-Makedoonia]]</noinclude> 9tgomt7gldosrjyf8qig8f7b6z89oxn Scranton 0 604019 6175924 5851114 2022-08-09T17:02:21Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on Pennsylvania osariigi linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Scranton (täpsustus)]].}} {{linn |pilt=Downtown_Scranton.JPG |pildi_allkiri=Scrantoni kesklinn |asendikaart=Pennsylvania | asendikaardi_seletus = Asend Pennsylvanias }} [[File:Scranton City Hall.JPG|pisi|Scrantoni linnavalitsushoone]] '''Scranton''' on linn [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis, [[Lackawanna maakond|Lackawanna maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 76 328. Aastal 2010 oli elanikke 76 089. See on elanike arvult osariigi kuues linn. Scrantoni, [[Wilkes-Barre]]'i ja [[Hazleton]]i linnastus elab kokku üle 560 000 inimese. Scranton asub osariigi kirdeosas tööstuse poolest tuntud [[Wyomingi org|Wyomingi orus]] [[Lackawanna jõgi|Lackawanna jõe]] ääres. Wyoningi oru alal elasid algselt [[delavaarid|delavaari]] indiaanlased. Valge asunikud saabusid siia esmakordselt [[18. sajand]]i keskel. Esimene teadaolev püsiv asustus tekkis [[1788]]. aastal.<ref name="britannica"/> Piirkonna algne kasv tugines [[raud|raua]]- ja [[teras]]etööstusel. Scranton sai nime seal [[1840]]. aastal asutatud terasetööstuse ettevõtte Lackawanna Steel Company asutaja järgi. Scranton sai linnaõigused 23. aprillil [[1866]]. [[19. sajand]]i keskel kujunes Scranton [[Antratsiit|antratsiidi]] kaevandamise keskuseks ning linna elanike arv hakkas sajandi teisel poolel sinna tööle asuvate kaevurite ja teiste tööliste toel kiiresti kasvama. Lisaks tõusis tekstiilitööstus. [[1878]]. aastal sai Scranton vastloodud Lackawanna maakonna halduskeskuseks. Linna tööstustoodang saavutas haripunkti 1930. ja 1940. aastatel tänu suurele söe ja tekstiili nõudlusele, eriti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Scrantoni suurim elanike arv oli [[1930]]. aastal, mil seal elas 143 433 inimest. Kivisöekaevandamise vähenemise tõttu hakkas linna majandus pärast Teist maailmasõda alla käima. [[1945]]. aastal lõid linna juhid "Scrantoni plaani", mille eesmärgiks oli linna majanduse mitmekesistamine. [[1959]]. aastal Scrantoni lähedal toimunud ja 12 inimelu nõudnud kaevandusõnnetus tegi piirkonnas kivisöe kaevandamisele lõpu. Linna elanike arv langes püsivalt kuni 2010. aastateni, mis ajaks oli elanike arv kahanenud oma tippajast 1930. aastal ligi poole võrra, ja stabiliseerus seejärel. 1980. aastate keskel alustati Scrantonis linna taaselustamise programmi. Linnas tegutseb viis kõrgkooli, sh [[1888]]. aastal asutatud [[Scrantoni Ülikool]]. Linnas on sündinud USA 46. president [[Joe Biden]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/place/Scranton-Pennsylvania Scranton]. britannica.com. Vaadatud 17.2.2021</ref>}} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://www.scrantonpa.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Pennsylvania linnad]] d75ljqg44uhf5cwn5zzrtl30adlsdv0 Vikipeedia:Suvepäevad 2022 4 612585 6176043 6158923 2022-08-10T06:53:48Z K2suvi 63964 wikitext text/x-wiki [[Fail:Veldemani puhkemaja.jpg|pisi|Suvepäevad toimuvad Veldemani puhkemaja territooriumil]] [[Fail:Veldemani puhkemaja rand.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja rand]] [[File:Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele]] '''Vikipeedia suvepäevad 2022''' toimuvad 26.–28. augustil [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal [[Vaibla|Vaibla külas]] ja neid tähistatakse koos [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 20. aastapäevaga. Registreeruda saad [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfNn4dfwdyYY3Jq6Xkqz1TEfH4kRQdm3N0jKGyT24RfzOn4wA/viewform?usp=sf_link SIIN]. == Orienteeruv ajakava == ;Reede (26.08) * 14 kogunemine Viljandis ja ühine lõuna Tegelaste Toas (Pikk 2b, Viljandi) * 15…16 [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseumi]] külastamine (Laidoneri plats 10) * 16…17 vabakava/jalutuskäik Viljandis * 17…18 saabumine Veldemani puhkemajja * 19 grill ja lõke ;Laupäev (27.08) * 5…7 varahommikune pildiretk soovijatele (päikesetõus ca 6.01) * 9…10 hommikusöök * 10…12 Wikimedia Eesti üldkoosolek * 12…14 Strateegia tutvustus ja arutelu * 14…15 lõuna * 15…16 ühistegevus vikipeedias * 16…19 aktiivne puhkus (nt on võimalik laenutada paate, ringi sõita, ujuda jne) * 19… õhtusöök, piduõhtu, saun ;Pühapäev (28.08) * 9…10 hommikusöök * 10…11 ''tegevus täpsustamisel'' * 11…14 tutvumine ümbruskonnaga (Meleski klaasivabrik, Rõika peeglivabrik jne, Puhja, Võrtsu kallas) * 15 lõuna Puhjas ''* Kõik ajad on ligikaudsed. Päevakava muutub lähtuvalt kohale tulnud inimeste huvidest.'' ==Osavõtt== Osalustasu on 10€ päev, kolm päeva kokku 30€ (2 ööbimist, 2x hommikusöök, 3x lõunasöök, 2x õhtusöök, muuseumipilet, transpordikulude kompenseerimine). Alla 7-aastased lapsed on oodatud osalema tasuta! Võimalusel palun tasuda osalustasu sularahas kohapeal. == Transport== Üritame võimalusel komplekteerida autod võimalikult täis (saab registreerimisel märkida). Kui siiski peaks tulema autodest puudus, siis sihtkohta saab näiteks bussiliiniga Viljandi-Tartu (Tartu-Viljandi) väljudes [[Leie]] peatuses. Peatusest on sihtkohta ca 2,8 km, on võimalik ka autoga vastu tulla. == Välislingid == * [https://veldemani.ee/ Veldemani puhkemaja] {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]] 9jh1rcq8vgq98nry130mdx28upod9yn Tiibeti kaanon 0 614603 6175821 5956176 2022-08-09T12:14:53Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{Budism}} '''Tiibeti kaanon''' on üldnimetus [[tiibeti budism]]i [[pühakiri|pühakirjade]] kohta, mis sisaldab lisaks varajase [[budism]]i (peamiselt [[sarvastivaada]]) tekstide ja [[mahajaana suutrad|mahajaana suutrate]] tõlgetele [[tiibeti keel]]de ka [[vadžrajaana]] [[tantra|tantristlikke]] tekste. Tiibeti kaanon pandi lõplikult kokku 14. sajandil. Budismi hääbumisel Indias läks kaotsi palju [[sanskrit|sanskritikeelseid]] budistlikke tekste. Suur osa neist säilis vaid [[tiibeti keel|tiibeti-]] ja/või [[hiina keel|hiinakeelsete]] tõlgetena. == Kujunemine == Tiibeti kanooniline traditsioon algas [[sanskrit]]i tekstide tõlkimisega [[tiibeti keel]]de [[7. sajand|7.]]–[[9. sajand]]il ning jätkus teise tõlkeperioodiga [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il, mil lisandusid tõlked ka [[hiina keel|hiina]] ja teistest keeltest. Tiibetikeelsete tõlgete süstematiseerimine toimus [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il ja esimesed kanoonlised tekstikogumikud moodustati 13. sajandil. [[1320]] aastal jaotati tekstid [[Kangjur]]iks ehk Buddha õpetusteks ning [[Tengjur]]iks ehk õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt [[1411]]. aastal. Kangjur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites, kuid selle täpne koosseis ei ole fikseeritud ja sõltub väljaandest.<ref>Eimer, Helmut; Germano, David, eds. (2002). The Many Canons of Tibetan Buddhism:Proceedings of the Ninth Seminar of the International Association for Tibetan Studies, Leiden 2000. International Association for Tibetan Studies. Tibetan Studies Series. 2/10. Leiden: Brill. ISBN 978-90-04-12595-7.</ref> Esimesed tiibeti kaanoni [[uiguuri keel|uiguurikeelsed]] tõlked pärinevad juba 6.-7. sajandist ja kommentaarid 7.-8. sajandist. [[Hiina keel|Hiinakeelseid tõlkeid]] tiibeti kaanonist tervikuna või selle erinevatest osadest on teada kümneid.<ref>法鼓文理學院[https://www.dila.edu.tw/]</ref> Tiibeti kaanoni tõlkimine [[mongoli keel]]de algas [[13. sajand|13.]]-[[14. sajand]]il ja jätkus [[16. sajand]]il. [[17. sajand]]il toimetati tõlkeid ja valmistati ette trükiväljaannet, mis ilmus 1740. aastal. == Jaotus == Tiibeti kaanon jaguneb kahte ossa. * [[Kangjur]] sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid ja hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites. {{Vaata|Kangjur}} * [[Tengjur]] sisaldab peamiselt india õpetlaste šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde ja koosneb ligi 4000 tekstist 225 köites. {{Vaata|Tengjur}} == Vaata ka == * [[Paali kaanon]] * [[Mahajaana suutrad]] == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] 6isarmf0tq8gkdccfrssmklduceqvy1 6175823 6175821 2022-08-09T12:15:12Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{Budism}} '''Tiibeti kaanon''' on üldnimetus [[tiibeti budism]]i [[pühakiri|pühakirjade]] kohta, mis sisaldab lisaks varajase [[budism]]i (peamiselt [[sarvastivaada]]) tekstide ja [[mahajaana suutrad|mahajaana suutrate]] tõlgetele [[tiibeti keel]]de ka [[vadžrajaana]] [[tantra|tantristlikke]] tekste. Tiibeti kaanon pandi lõplikult kokku 14. sajandil. Budismi hääbumisel Indias läks kaotsi palju [[sanskrit|sanskritikeelseid]] budistlikke tekste. Suur osa neist säilis vaid [[tiibeti keel|tiibeti-]] ja/või [[hiina keel|hiinakeelsete]] tõlgetena. == Kujunemine == Tiibeti kanooniline traditsioon algas [[sanskrit]]i tekstide tõlkimisega [[tiibeti keel]]de [[7. sajand|7.]]–[[9. sajand]]il ning jätkus teise tõlkeperioodiga [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il, mil lisandusid tõlked ka [[hiina keel|hiina]] ja teistest keeltest. Tiibetikeelsete tõlgete süstematiseerimine toimus [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il ja esimesed kanoonlised tekstikogumikud moodustati 13. sajandil. [[1320]] aastal jaotati tekstid [[Kangjur]]iks ehk Buddha õpetusteks ning [[Tengjur]]iks ehk õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt [[1411]]. aastal. Kangjur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites, kuid selle täpne koosseis ei ole fikseeritud ja sõltub väljaandest.<ref>Eimer, Helmut; Germano, David, eds. (2002). The Many Canons of Tibetan Buddhism:Proceedings of the Ninth Seminar of the International Association for Tibetan Studies, Leiden 2000. International Association for Tibetan Studies. Tibetan Studies Series. 2/10. Leiden: Brill. ISBN 978-90-04-12595-7.</ref> Esimesed tiibeti kaanoni [[uiguuri keel|uiguurikeelsed]] tõlked pärinevad juba 6.-7. sajandist ja kommentaarid 7.-8. sajandist. [[Hiina keel|Hiinakeelseid tõlkeid]] tiibeti kaanonist tervikuna või selle erinevatest osadest on teada kümneid.<ref>法鼓文理學院[https://www.dila.edu.tw/]</ref> Tiibeti kaanoni tõlkimine [[mongoli keel]]de algas [[13. sajand|13.]]-[[14. sajand]]il ja jätkus [[16. sajand]]il. [[17. sajand]]il toimetati tõlkeid ja valmistati ette trükiväljaannet, mis ilmus 1740. aastal. == Jaotus == Tiibeti kaanon jaguneb kahte ossa. * [[Kangjur]] sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid ja hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites. {{Vaata|Kangjur}} * [[Tengjur]] sisaldab peamiselt india õpetlaste šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde ja koosneb ligi 4000 tekstist 225 köites. {{Vaata|Tengjur}} == Vaata ka == * [[Paali kaanon]] * [[Mahajaana suutrad]] == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] drmvvy1zmzi81y26g5ffsx7dc1qfz53 Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6175874 6175469 2022-08-09T14:00:46Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45793, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 999637, "deaths": 2337, "deaths_per_million": 249.542, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 187685, "deaths": 7753, "deaths_per_million": 193.344, "fully_vaccinated": 6571487, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 16.39, "percent_vaccinated": 18.19, "population": 40099462, "total_vaccinated": 7294709, "vaccine_doses": 8040605 }, "AG": { "cases": 8809, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3620, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 317681, "deaths": 3566, "deaths_per_million": 1249.164, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 428648, "deaths": 8637, "deaths_per_million": 3094.619, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7478983, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.68, "percent_vaccinated": 39.53, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13639803, "vaccine_doses": 21323036 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9602534, "deaths": 129440, "deaths_per_million": 2858.861, "fully_vaccinated": 37692367, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.25, "percent_vaccinated": 91.03, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41214701, "vaccine_doses": 108128342 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4838882, "deaths": 20435, "deaths_per_million": 2290.385, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 77.12, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6880909, "vaccine_doses": 18920220 }, "AU": { "cases": 9684693, "deaths": 12439, "deaths_per_million": 479.88, "fully_vaccinated": 21736491, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.86, "percent_vaccinated": 86.42, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22401543, "vaccine_doses": 58260465 }, "AW": { "cases": 42406, "deaths": 226, "deaths_per_million": 2121.349, "fully_vaccinated": 83275, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.17, "percent_vaccinated": 84.06, "population": 106536, "total_vaccinated": 89555, "vaccine_doses": 172830 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 802060, "deaths": 9761, "deaths_per_million": 946.476, "fully_vaccinated": 4858863, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.11, "percent_vaccinated": 52.06, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5368516, "vaccine_doses": 13829030 }, "BA": { "cases": 388630, "deaths": 15923, "deaths_per_million": 4868.015, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 94963, "deaths": 501, "deaths_per_million": 1781.65, "fully_vaccinated": 154098, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.8, "percent_vaccinated": 57.97, "population": 281200, "total_vaccinated": 163001, "vaccine_doses": 317099 }, "BD": { "cases": 2007631, "deaths": 29307, "deaths_per_million": 173.049, "fully_vaccinated": 120703120, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.27, "percent_vaccinated": 76.84, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130137673, "vaccine_doses": 291123460 }, "BE": { "cases": 4444819, "deaths": 32329, "deaths_per_million": 2784.242, "fully_vaccinated": 9155596, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.85, "percent_vaccinated": 79.68, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9252460, "vaccine_doses": 25741345 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1219883, "deaths": 37451, "deaths_per_million": 5438.82, "fully_vaccinated": 2065885, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4490110 }, "BH": { "cases": 663257, "deaths": 1512, "deaths_per_million": 1033.306, "fully_vaccinated": 1224567, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.69, "percent_vaccinated": 84.71, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239583, "vaccine_doses": 3463085 }, "BI": { "cases": 47247, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 16112, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16702, "vaccine_doses": 18568 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17356, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 211157, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1067338, "deaths": 22102, "deaths_per_million": 1829.716, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 10897, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34035780, "deaths": 680166, "deaths_per_million": 3173.508, "fully_vaccinated": 170839777, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.71, "percent_vaccinated": 86.71, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185834527, "vaccine_doses": 465620128 }, "BS": { "cases": 36850, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 162434, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 41.92, "population": 407906, "total_vaccinated": 171010, "vaccine_doses": 355282 }, "BT": { "cases": 60663, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 673485, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.62, "percent_vaccinated": 89.29, "population": 777486, "total_vaccinated": 694208, "vaccine_doses": 1917605 }, "BW": { "cases": 325724, "deaths": 2772, "deaths_per_million": 1070.922, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 67522, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 218586, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.64, "percent_vaccinated": 62.41, "population": 400031, "total_vaccinated": 249641, "vaccine_doses": 496542 }, "CA": { "cases": 4118564, "deaths": 43163, "deaths_per_million": 1131.254, "fully_vaccinated": 31504328, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.57, "percent_vaccinated": 85.95, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32792945, "vaccine_doses": 87492022 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92456, "deaths": 1391, "deaths_per_million": 14.506, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14781, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1245498, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.82, "percent_vaccinated": 23.86, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1301882, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24775, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3972622, "deaths": 13920, "deaths_per_million": 1601.582, "fully_vaccinated": 6006703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6091354, "vaccine_doses": 15888259 }, "CI": { "cases": 85780, "deaths": 811, "deaths_per_million": 29.514, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 6129, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4314459, "deaths": 59835, "deaths_per_million": 3069.534, "fully_vaccinated": 17634696, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.47, "percent_vaccinated": 92.54, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18039777, "vaccine_doses": 61324336 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 910393, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3426316000 }, "CO": { "cases": 6278998, "deaths": 141075, "deaths_per_million": 2738.44, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1044385, "deaths": 8754, "deaths_per_million": 1698.501, "fully_vaccinated": 4183451, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 86.51, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4458619, "vaccine_doses": 11504591 }, "CU": { "cases": 1108895, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9980247, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.66, "percent_vaccinated": 94.94, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10686653, "vaccine_doses": 39689134 }, "CV": { "cases": 62214, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 307784, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.35, "percent_vaccinated": 60.5, "population": 587925, "total_vaccinated": 355667, "vaccine_doses": 823283 }, "CW": { "cases": 45127, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99734, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.4, "percent_vaccinated": 56.94, "population": 190338, "total_vaccinated": 108376, "vaccine_doses": 255021 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 568383, "deaths": 1143, "deaths_per_million": 1275.66, "fully_vaccinated": 645367, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.03, "percent_vaccinated": 74.66, "population": 896007, "total_vaccinated": 668933, "vaccine_doses": 1791383 }, "CZ": { "cases": 4002616, "deaths": 40587, "deaths_per_million": 3861.475, "fully_vaccinated": 6884179, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.5, "percent_vaccinated": 66.31, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6969943, "vaccine_doses": 17796272 }, "DE": { "cases": 31307020, "deaths": 145028, "deaths_per_million": 1738.767, "fully_vaccinated": 63402289, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 77.62, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64738179, "vaccine_doses": 184123039 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 190673, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.25, "percent_vaccinated": 19.09, "population": 1105557, "total_vaccinated": 211044, "vaccine_doses": 231653 }, "DK": { "cases": 3243965, "deaths": 6751, "deaths_per_million": 1153.181, "fully_vaccinated": 4788157, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.79, "percent_vaccinated": 82.4, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4823795, "vaccine_doses": 13218640 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 632655, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6020272, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.15, "percent_vaccinated": 65.29, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7258690, "vaccine_doses": 15901401 }, "DZ": { "cases": 268356, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 975234, "deaths": 35811, "deaths_per_million": 2012.11, "fully_vaccinated": 14063328, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.02, "percent_vaccinated": 85.52, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15219781, "vaccine_doses": 36801542 }, "EE": { "cases": 591377, "deaths": 2628, "deaths_per_million": 1977.872, "fully_vaccinated": 843678, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.5, "percent_vaccinated": 65.06, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864426, "vaccine_doses": 2003839 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24781, "deaths_per_million": 226.803, "fully_vaccinated": 38603443, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.33, "percent_vaccinated": 47.33, "population": 109262178, "total_vaccinated": 51718920, "vaccine_doses": 95223214 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10124, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13266184, "deaths": 111094, "deaths_per_million": 2339.465, "fully_vaccinated": 40614299, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.53, "percent_vaccinated": 86.93, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41281380, "vaccine_doses": 95548924 }, "ET": { "cases": 492549, "deaths": 7569, "deaths_per_million": 62.927, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52477385 }, "EU": { "cases": 161096382, "deaths": 1124678, "deaths_per_million": 2512.722, "fully_vaccinated": 328062308, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.29, "percent_vaccinated": 75.51, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337997486, "vaccine_doses": 894567326 }, "FI": { "cases": 1218216, "deaths": 5251, "deaths_per_million": 948.52, "fully_vaccinated": 4338350, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.37, "percent_vaccinated": 81.64, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4519683, "vaccine_doses": 12315719 }, "FJ": { "cases": 67869, "deaths": 874, "deaths_per_million": 945.263, "fully_vaccinated": 636744, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.87, "percent_vaccinated": 76.6, "population": 924610, "total_vaccinated": 708265, "vaccine_doses": 1523112 }, "FK": { "cases": 1847, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 6850, "deaths": 16, "deaths_per_million": 141.429, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34141438, "deaths": 152780, "deaths_per_million": 2266.026, "fully_vaccinated": 53008396, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.62, "percent_vaccinated": 80.88, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54528586, "vaccine_doses": 148806402 }, "GA": { "cases": 48511, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23457428, "deaths": 185247, "deaths_per_million": 2753.331, "fully_vaccinated": 50483527, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.03, "percent_vaccinated": 79.83, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53710109, "vaccine_doses": 150590197 }, "GD": { "cases": 18845, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38687, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.05, "percent_vaccinated": 35.23, "population": 124610, "total_vaccinated": 43899, "vaccine_doses": 89584 }, "GE": { "cases": 1698020, "deaths": 16869, "deaths_per_million": 4488.848, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168350, "deaths": 1458, "deaths_per_million": 44.407, "fully_vaccinated": 7928573, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.15, "percent_vaccinated": 33.75, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11079814, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19999, "deaths": 106, "deaths_per_million": 3244.567, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12197, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37429, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16785, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4474616, "deaths": 31377, "deaths_per_million": 3003.916, "fully_vaccinated": 7633852, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.08, "percent_vaccinated": 75.86, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7924055, "vaccine_doses": 21278515 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1057694, "deaths": 19130, "deaths_per_million": 1086.408, "fully_vaccinated": 6568367, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 37.3, "percent_vaccinated": 48.02, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8454886, "vaccine_doses": 18669862 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8452, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 70159, "deaths": 1272, "deaths_per_million": 1580.975, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1389282, "deaths": 9547, "deaths_per_million": 1273.854, "fully_vaccinated": 6528724, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 87.11, "percent_vaccinated": 90.4, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6775049, "vaccine_doses": 18179082 }, "HN": { "cases": 445271, "deaths": 10945, "deaths_per_million": 1064.86, "fully_vaccinated": 5493660, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.45, "percent_vaccinated": 60.91, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6261004, "vaccine_doses": 14837097 }, "HR": { "cases": 1193362, "deaths": 16420, "deaths_per_million": 4044.201, "fully_vaccinated": 2246607, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.33, "percent_vaccinated": 57.06, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316608, "vaccine_doses": 5265640 }, "HT": { "cases": 32464, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 162599, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.42, "percent_vaccinated": 2.18, "population": 11447569, "total_vaccinated": 249913, "vaccine_doses": 354635 }, "HU": { "cases": 1987321, "deaths": 46886, "deaths_per_million": 4828.737, "fully_vaccinated": 6200631, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.06, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6413971, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6249403, "deaths": 157113, "deaths_per_million": 573.922, "fully_vaccinated": 170143379, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.15, "percent_vaccinated": 73.99, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202563389, "vaccine_doses": 429156238 }, "IE": { "cases": 1647605, "deaths": 7700, "deaths_per_million": 1544.161, "fully_vaccinated": 4047302, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.16, "percent_vaccinated": 82.09, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093433, "vaccine_doses": 11013658 }, "IL": { "cases": 4603321, "deaths": 11449, "deaths_per_million": 1232.268, "fully_vaccinated": 6149890, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.19, "percent_vaccinated": 72.28, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6715103, "vaccine_doses": 18212653 }, "IM": { "cases": 37794, "deaths": 114, "deaths_per_million": 1352.907, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44174650, "deaths": 526772, "deaths_per_million": 374.244, "fully_vaccinated": 935960021, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.5, "percent_vaccinated": 72.64, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1022422984, "vaccine_doses": 2066179158 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2451178, "deaths": 25326, "deaths_per_million": 581.758, "fully_vaccinated": 7722021, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.74, "percent_vaccinated": 25.24, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10985871, "vaccine_doses": 18929174 }, "IR": { "cases": 7443801, "deaths": 142515, "deaths_per_million": 1620.899, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 202831, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21325402, "deaths": 173249, "deaths_per_million": 2924.511, "fully_vaccinated": 47957818, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.79, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50820860, "vaccine_doses": 139944547 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81163, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.04, "percent_vaccinated": 76.49, "population": 109618, "total_vaccinated": 83844, "vaccine_doses": 237997 }, "JM": { "cases": 147316, "deaths": 3207, "deaths_per_million": 1134.14, "fully_vaccinated": 720703, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.49, "percent_vaccinated": 29.09, "population": 2827694, "total_vaccinated": 822599, "vaccine_doses": 1473874 }, "JO": { "cases": 1720778, "deaths": 14090, "deaths_per_million": 1263.872, "fully_vaccinated": 4551253, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.82, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4812827, "vaccine_doses": 10032773 }, "JP": { "cases": 14423315, "deaths": 33844, "deaths_per_million": 271.594, "fully_vaccinated": 102547748, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.29, "percent_vaccinated": 83.43, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103962123, "vaccine_doses": 302432014 }, "KE": { "cases": 337874, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 204671, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1325251, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.3, "percent_vaccinated": 24.15, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576523, "vaccine_doses": 3173016 }, "KH": { "cases": 137056, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14427169, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.97, "percent_vaccinated": 91.12, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15115433, "vaccine_doses": 41897973 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 61975, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 48.09, "percent_vaccinated": 63.28, "population": 128874, "total_vaccinated": 81548, "vaccine_doses": 156812 }, "KM": { "cases": 8351, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 381922, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.48, "percent_vaccinated": 51.16, "population": 821626, "total_vaccinated": 420317, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6477, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 20694239, "deaths": 25332, "deaths_per_million": 488.75, "fully_vaccinated": 44656103, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.16, "percent_vaccinated": 87, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45092420, "vaccine_doses": 127984940 }, "KW": { "cases": 655854, "deaths": 2562, "deaths_per_million": 602.807, "fully_vaccinated": 3329555, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.34, "percent_vaccinated": 80.93, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3439433, "vaccine_doses": 8173067 }, "KY": { "cases": 29419, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59972, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.02, "percent_vaccinated": 90.33, "population": 68136, "total_vaccinated": 61550, "vaccine_doses": 147390 }, "KZ": { "cases": 1457904, "deaths": 19026, "deaths_per_million": 991.12, "fully_vaccinated": 10532828, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.87, "percent_vaccinated": 56.26, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10799863, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 211842, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5220015, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.3, "percent_vaccinated": 79.26, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5885061, "vaccine_doses": 11105076 }, "LB": { "cases": 1188468, "deaths": 10550, "deaths_per_million": 1886.411, "fully_vaccinated": 2385832, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.66, "percent_vaccinated": 48.46, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2709945, "vaccine_doses": 5720506 }, "LC": { "cases": 28161, "deaths": 387, "deaths_per_million": 2154.165, "fully_vaccinated": 54609, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.4, "percent_vaccinated": 33.31, "population": 179652, "total_vaccinated": 59835, "vaccine_doses": 122184 }, "LI": { "cases": 18827, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26753, "vaccine_doses": 71303 }, "LK": { "cases": 666944, "deaths": 16588, "deaths_per_million": 761.846, "fully_vaccinated": 14555036, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.85, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17105217, "vaccine_doses": 39666023 }, "LR": { "cases": 7548, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34206, "deaths": 704, "deaths_per_million": 308.575, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1191996, "deaths": 9223, "deaths_per_million": 3309.708, "fully_vaccinated": 1877428, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953689, "vaccine_doses": 4494394 }, "LU": { "cases": 284931, "deaths": 1117, "deaths_per_million": 1747.166, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.32, "population": 639321, "total_vaccinated": 481549, "vaccine_doses": 1333592 }, "LV": { "cases": 874090, "deaths": 5901, "deaths_per_million": 3149.016, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 505705, "deaths": 6433, "deaths_per_million": 955.12, "fully_vaccinated": 1217626, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.08, "percent_vaccinated": 34.08, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2295317, "vaccine_doses": 3677815 }, "MA": { "cases": 1262696, "deaths": 16259, "deaths_per_million": 438.525, "fully_vaccinated": 23464808, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 67.36, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24974386, "vaccine_doses": 55051989 }, "MC": { "cases": 14198, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 541715, "deaths": 11630, "deaths_per_million": 3798.784, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 265655, "deaths": 2755, "deaths_per_million": 4387.928, "fully_vaccinated": 284411, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.3, "percent_vaccinated": 46.56, "population": 627859, "total_vaccinated": 292334, "vaccine_doses": 677777 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66557, "deaths": 1409, "deaths_per_million": 48.728, "fully_vaccinated": 1297671, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.49, "percent_vaccinated": 4.64, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1340993, "vaccine_doses": 1610098 }, "MH": { "cases": 70, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 331988, "deaths": 9398, "deaths_per_million": 4468.153, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31237, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1444558, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.59, "percent_vaccinated": 9.05, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1982922, "vaccine_doses": 2700389 }, "MM": { "cases": 614213, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 961171, "deaths": 2123, "deaths_per_million": 634.151, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 791, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 589964, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.92, "percent_vaccinated": 89.89, "population": 686607, "total_vaccinated": 617161, "vaccine_doses": 1458855 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62666, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1077, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1915, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.36, "percent_vaccinated": 46.95, "population": 4417, "total_vaccinated": 2074, "vaccine_doses": 4499 }, "MT": { "cases": 113288, "deaths": 795, "deaths_per_million": 1509.261, "fully_vaccinated": 470378, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.3, "percent_vaccinated": 90.65, "population": 526748, "total_vaccinated": 477481, "vaccine_doses": 1332120 }, "MU": { "cases": 248720, "deaths": 1015, "deaths_per_million": 781.421, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2566599 }, "MV": { "cases": 184591, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384747, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.78, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 521458, "total_vaccinated": 398995, "vaccine_doses": 949602 }, "MW": { "cases": 87630, "deaths": 2670, "deaths_per_million": 134.24, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6859970, "deaths": 328342, "deaths_per_million": 2591.387, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 72.87, "population": 126705138, "total_vaccinated": 92333818, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4711415, "deaths": 36032, "deaths_per_million": 1073.215, "fully_vaccinated": 27465981, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.81, "percent_vaccinated": 83.63, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28078325, "vaccine_doses": 71915766 }, "MZ": { "cases": 229759, "deaths": 2216, "deaths_per_million": 69.084, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4072, "deaths_per_million": 1609.39, "fully_vaccinated": 462994, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 18.3, "percent_vaccinated": 21.16, "population": 2530151, "total_vaccinated": 535335, "vaccine_doses": 879989 }, "NC": { "cases": 71073, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9125, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 261885, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14807, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5629912, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.18, "percent_vaccinated": 87.72, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6009617, "vaccine_doses": 11639529 }, "NL": { "cases": 8365292, "deaths": 22615, "deaths_per_million": 1292.16, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1457187, "deaths": 3623, "deaths_per_million": 670.551, "fully_vaccinated": 4050298, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.96, "percent_vaccinated": 80.39, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343509, "vaccine_doses": 11534454 }, "NP": { "cases": 990625, "deaths": 11972, "deaths_per_million": 398.602, "fully_vaccinated": 20579365, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.52, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25026214, "vaccine_doses": 52867991 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1666539, "deaths": 1688, "deaths_per_million": 329.062, "fully_vaccinated": 4127475, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.46, "percent_vaccinated": 83.73, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4295363, "vaccine_doses": 11500245 }, "OM": { "cases": 396722, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 960300, "deaths": 8434, "deaths_per_million": 1938.286, "fully_vaccinated": 3131836, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.98, "percent_vaccinated": 80.25, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3491894, "vaccine_doses": 8502818 }, "PE": { "cases": 3966898, "deaths": 214637, "deaths_per_million": 6366.128, "fully_vaccinated": 27943524, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.88, "percent_vaccinated": 88.11, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29706745, "vaccine_doses": 81260809 }, "PF": { "cases": 75958, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 184491, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 60.68, "percent_vaccinated": 61.95, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 456943 }, "PG": { "cases": 44800, "deaths": 663, "deaths_per_million": 66.637, "fully_vaccinated": 281948, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.83, "percent_vaccinated": 3.43, "population": 9949437, "total_vaccinated": 341307, "vaccine_doses": 644840 }, "PH": { "cases": 3808156, "deaths": 60837, "deaths_per_million": 534.219, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1560250, "deaths": 30508, "deaths_per_million": 131.84, "fully_vaccinated": 129921311, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.15, "percent_vaccinated": 59.84, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138476803, "vaccine_doses": 287848376 }, "PL": { "cases": 6094868, "deaths": 116660, "deaths_per_million": 3045.339, "fully_vaccinated": 22530778, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.82, "percent_vaccinated": 59.4, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22753289, "vaccine_doses": 55310520 }, "PM": { "cases": 3112, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 697447, "deaths": 5691, "deaths_per_million": 1108.624, "fully_vaccinated": 1773409, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.55, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2009619, "vaccine_doses": 3737310 }, "PT": { "cases": 5359624, "deaths": 24670, "deaths_per_million": 2397.449, "fully_vaccinated": 8899233, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.48, "percent_vaccinated": 94.65, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9740081, "vaccine_doses": 24793071 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 710890, "deaths": 19289, "deaths_per_million": 2877.324, "fully_vaccinated": 3491828, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.09, "percent_vaccinated": 58.9, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3948425, "vaccine_doses": 9257248 }, "QA": { "cases": 415129, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2743181, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.04, "percent_vaccinated": 102.04, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2743181, "vaccine_doses": 7302700 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3120681, "deaths": 66193, "deaths_per_million": 3424.621, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2170933, "deaths": 16370, "deaths_per_million": 2382.287, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18457892, "deaths": 375027, "deaths_per_million": 2584.562, "fully_vaccinated": 75242725, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.85, "percent_vaccinated": 56.93, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82613811, "vaccine_doses": 171567996 }, "RW": { "cases": 132326, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10414585, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.36, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 811217, "deaths": 9261, "deaths_per_million": 257.605, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 192043, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 27.13, "percent_vaccinated": 41.68, "population": 707851, "total_vaccinated": 295016, "vaccine_doses": 505046 }, "SC": { "cases": 45692, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80990, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.07, "percent_vaccinated": 80.05, "population": 106470, "total_vaccinated": 85233, "vaccine_doses": 209471 }, "SD": { "cases": 63128, "deaths": 4960, "deaths_per_million": 108.636, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2545671, "deaths": 19433, "deaths_per_million": 1856.58, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1763116, "deaths": 1541, "deaths_per_million": 282.566, "fully_vaccinated": 5000501, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.69, "percent_vaccinated": 92.09, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5022441, "vaccine_doses": 14281534 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1094104, "deaths": 6726, "deaths_per_million": 3173.525, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763626, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074783 }, "SL": { "cases": 7738, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1918592, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.78, "percent_vaccinated": 31.42, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2645861, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20042, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87641, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1071360, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.35, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2040506, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 11.96, "percent_vaccinated": 16.45, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2807072, "vaccine_doses": 3648859 }, "SR": { "cases": 80982, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17780, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1369250, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 12.74, "percent_vaccinated": 13.13, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1411298, "vaccine_doses": 1461516 }, "ST": { "cases": 6115, "deaths": 75, "deaths_per_million": 336.162, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4214, "deaths_per_million": 667.388, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56564, "deaths": 3153, "deaths_per_million": 147.859, "fully_vaccinated": 1914784, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.98, "percent_vaccinated": 13.33, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2842478, "vaccine_doses": 4389805 }, "SZ": { "cases": 73307, "deaths": 1419, "deaths_per_million": 1190.166, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684885 }, "TC": { "cases": 6328, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7442, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38201, "deaths": 281, "deaths_per_million": 32.505, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.74, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2138953, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4607451, "deaths": 31630, "deaths_per_million": 441.753, "fully_vaccinated": 53241380, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.36, "percent_vaccinated": 79.43, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56871150, "vaccine_doses": 141190576 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 3326 }, "TL": { "cases": 23042, "deaths": 134, "deaths_per_million": 101.443, "fully_vaccinated": 732690, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.47, "percent_vaccinated": 63.98, "population": 1320942, "total_vaccinated": 845153, "vaccine_doses": 1757560 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1134660, "deaths": 29105, "deaths_per_million": 2373.41, "fully_vaccinated": 6378774, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.51, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8892359, "vaccine_doses": 14907870 }, "TO": { "cases": 12836, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91.64, "percent_vaccinated": 102.12, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 250122 }, "TR": { "cases": 16295817, "deaths": 99678, "deaths_per_million": 1175.789, "fully_vaccinated": 53125350, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.67, "percent_vaccinated": 68.29, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57895168, "vaccine_doses": 151222037 }, "TT": { "cases": 173208, "deaths": 4070, "deaths_per_million": 2667.693, "fully_vaccinated": 715699, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.91, "percent_vaccinated": 49.32, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752393, "vaccine_doses": 1577797 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4754268, "deaths": 9255, "deaths_per_million": 387.889, "fully_vaccinated": 19953337, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.63, "percent_vaccinated": 89.47, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21348460, "vaccine_doses": 59909475 }, "TZ": { "cases": 37865, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 12036710, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 18.93, "percent_vaccinated": 21.15, "population": 63588334, "total_vaccinated": 13445924, "vaccine_doses": 16871609 }, "UA": { "cases": 5299165, "deaths": 116486, "deaths_per_million": 2675.906, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12280315, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.78, "percent_vaccinated": 39.43, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18081463, "vaccine_doses": 24655406 }, "US": { "cases": 92241199, "deaths": 1034020, "deaths_per_million": 3068.33, "fully_vaccinated": 223035566, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.18, "percent_vaccinated": 78.79, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261591428, "vaccine_doses": 604235972 }, "UY": { "cases": 971728, "deaths": 7415, "deaths_per_million": 2164.167, "fully_vaccinated": 2890489, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.36, "percent_vaccinated": 87.54, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2999271, "vaccine_doses": 8717474 }, "UZ": { "cases": 243360, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9390, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31144, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.85, "percent_vaccinated": 35.47, "population": 104332, "total_vaccinated": 37011, "vaccine_doses": 72202 }, "VE": { "cases": 538631, "deaths": 5768, "deaths_per_million": 204.54, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11349223, "deaths": 43094, "deaths_per_million": 442.135, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11731, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 53.97, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 318805 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15405, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 503009 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 261635, "deaths": 3178, "deaths_per_million": 1783.274, "fully_vaccinated": 824268, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.82, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905722, "vaccine_doses": 1834747 }, "XW": { "cases": 585408577, "deaths": 6420207, "deaths_per_million": 811.729, "fully_vaccinated": 4882574379, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.73, "percent_vaccinated": 67.16, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5312088076, "vaccine_doses": 12409986943 }, "YE": { "cases": 11903, "deaths": 2152, "deaths_per_million": 65.248, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4004555, "deaths": 101982, "deaths_per_million": 1717.093, "fully_vaccinated": 19239158, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.39, "percent_vaccinated": 37.35, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22182661, "vaccine_doses": 37265934 }, "ZM": { "cases": 331358, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5158680, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 26.49, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 8130436 }, "ZW": { "cases": 256487, "deaths": 5584, "deaths_per_million": 349.141, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } 4n06no56mfa7fmfeuejw56ug7g4ol0d Angola vabadussõda 0 617870 6176005 5989853 2022-08-10T02:58:36Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Movimento_Popular_de_Libertação_de_Angola_(bandeira).svg|Movimento_Popular_de_Libertação_de_Angola_(bandeira).svg]] pildiga [[Pilt:Flag_of_MPLA.svg|Flag_of_MPLA.svg]]. Põhjus: wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Angola vabadussõda | osa = [[Portugali koloniaalsõda|Porguali koloniaalsõjast]], [[Aafrika dekolonisatsioon]]ist ja [[külm sõda|külmast sõjast]] | pilt = Sempreatentos...aoperigo!.jpg | pildiallkiri = [[Porgual]]i sõdurid [[Porguali Angola|Angolas]] patrullimas | aeg = 4. veebruar 1961 – 25. aprill 1974 <br/> (13 aastat, 2 kuud ja 3 nädalat) | koht = [[Porguali Angola|Angola]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[UNITA]], [[MPLA]] ja [[Angola Rahvuslik Vabastusrinne|FNLA]] võit * Sõjategevus lõppeb pärast [[nelgirevolutsioon]]i * [[Alvori leping]] ja [[Angola]] iseseisvumine 1975 * Algab [[Angola kodusõda]] | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of Portugal.svg}} [[Estado Novo|Portugal]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Africa (1928–1994).svg}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]<ref>{{Cite web|url=http://www.saairforce.co.za/the-airforce/history/saaf/the-border-war|title=The South African Air Force|website=saairforce.co.za}}</ref><ref>Regional Orders: Building Security in a New World, 1997, p. 306.</ref> ---- {{peidetud|'''Toetus:'''| * {{flagicon image|Flag of Rhodesia (1968–1979).svg}} [[Rodeesia]] }} | osaline2 = {{flagicon image|Flag of MPLA.svg}} [[MPLA]] <br/> {{flagicon image|Bandeira da FNLA.svg}} [[Angola Rahvuslik Vabastusrinne|FNLA]] <br/> {{flagicon image|Flag of UNITA.svg}} [[UNITA]] <br/> {{flagicon image|Flag of Cabinda (FLEC propose).svg}} [[Cabinda Enklaavi Vabastusrinne|FLEC]] <br/> [[Ida Mäss|RDL]] ---- {{peidetud|'''Toetus:'''| * {{flagicon image|Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg}} [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]]<ref>{{cite book|last1=Gleijeses|first1=Piero|title=Conflicting Missions: Havana, Washington, and Africa, 1959-1976|date=2002|publisher=The University of North Carolina Press|page=243}}</ref> * {{pisilipp|Nõukogude Liit}}<ref>The Soviet Union and Revolutionary Warfare: Principles, Practices, and Regional Comparisons, 1988, pp. 117–118.</ref> * {{pisilipp|Kuuba}}<ref>Cuba: The International Dimension, 1990, pp. 155–157.</ref><ref>Cuba in the World, 1979, pp. 95–96.</ref> * {{pisilipp|Hiina}}<ref>Foreign Intervention in Africa: From the Cold War to the War on Terror, 2013, p. 81.</ref><ref>China and Africa: A Century of Engagement, 2012, p. 339.</ref><ref>Armed Forces and Modern Counter-insurgency, 1985, p. 140.</ref> * {{flagicon image|Flag of Romania (1965–1989).svg}} [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenia]]<ref name="books.google.ro">{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=3pcHAQAAMAAJ&q=bucharest+publicly+supported|title=Soviet Activities in Sub-Saharan Africa: Final Report|first=Michael|last=Radu|date=17. juuli 1988|publisher=Foreign Policy Research Institute|via=Google Books}}</ref><ref name="GxtmVdJ_VQC 1974, p. 84">{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=yGxtmVdJ_VQC&q=Angolan+People's+Liberation+Struggle|title=Current Background|first=United States Consulate General (Hong Kong|last=China)|date=17. detsember 1974|publisher=American Consulate General.|via=Google Books}}</ref><ref name="S1NAAAAYAAJ 1979">{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=kS1NAAAAYAAJ&q=bissau|title=Radio Free Europe Research|date=17. aprill 1979|publisher=RFE/RL|via=Google Books}}</ref> * {{flagicon image|Flag of East Germany.svg}} [[Ida-Saksamaa]]<ref name="rodrigues">{{cite book|last=Abbott|first=Peter|author2=Manuel Ribeiro Rodrigues|year=1988|title=Modern African Wars: Angola and Mozambique, 1961–74|page=10}}</ref> * {{pisilipp|Somaalia}}<ref>{{Cite web|url=http://www.rhodesia.nl/moss4.htm|title=Castro's Secret War - 4|website=rhodesia.nl}}</ref><ref>FRELIMO. Departamento de Informação e Propaganda, Mozambique revolution, Page 10</ref> * {{pisilipp|Iisrael}}<ref name="Hallahmi">Beit-Hallahmi, Benjamin. ''The Israeli connection: Whom Israel arms and why'', pp. 63-64. IB Tauris, 1987.</ref> * {{flagicon image|Flag of the Democratic Republic of the Congo (1966–1971).svg}} [[Zaire'i Vabariik|Zaire]]<ref>{{Cite web|url=http://www.guerracolonial.org/index.php?content=324|title=FNLA – um movimento em permanente letargia, guerracolonial.org |language=pt}}</ref> * {{flagicon image|Flag of the People's Republic of the Congo.svg}} [[Kongo Rahvavabariik|Kongo]] * {{pisilipp|Alžeeria}}<ref>Algeria: The Politics of a Socialist Revolution, 1970, p. 164</ref> * {{pisilipp|Tuneesia}}<ref>Southern Africa in Transition, 1966, p. 171</ref> * {{pisilipp|Tansaania}}<ref>{{Cite web|url=https://data.mongabay.com/history/angola/angola-ascendancy_of_the_mpla.html|title=Angola-Ascendancy of the MPLA|website=data.mongabay.com}}</ref> }} | osaline3 = | väejuht1 = {{riigi ikoon|Portugal}} [[António de Oliveira Salazar]] <br/> {{riigi ikoon|Portugal}} [[Francisco da Costa Gomes]] <br/> {{riigi ikoon|Portugal}} [[Marcello Caetano]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Africa (1928–1994).svg}} [[Hendrik Verwoerd]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Africa (1928–1994).svg}} [[John Vorster]] | väejuht2 = {{flagicon image|Flag of MPLA.svg}} [[Agostinho Neto]] <br/> {{flagicon image|Flag of MPLA.svg}} [[Lúcio Lara]] <br/> {{flagicon image|Bandeira da FNLA.svg}} [[Holden Roberto]] <br/> {{flagicon image|Flag of UNITA.svg}} [[Jonas Savimbi]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = 65 000 | jõud2 = 90 000 | jõud3 = | kaotused1 = 2991 hukkunut (1526 lahingus ja 1465 mujal ([[Portugal]]i valitsuse andmed))<ref>{{Cite web|url=https://www.photius.com/countries/portugal/national_security/portugal_national_security_angola.html|title=Portugal Angola - Flags, Maps, Economy, History, Climate, Natural Resources, Current Issues, International Agreements, Population, Social Statistics, Political System|website=photius.com}}</ref> <br/> 9000+ hukkunut (muud hinnangud) <br/> 4684 eluaegset vigastatut (füüsiliselt või vaimselt) | kaotused2 = u 10 000 hukkunut<ref>{{cite web|url=https://www.onwar.com/aced/chrono/c1900s/yr60/fangola1961.htm |title=Portugal Angola War 1961–1975 |publisher=Onwar.com |access-date=16. september 2017}}</ref> | kaotused3 = | märkused = <center>'''Tsiviilkaotused:''' <br/> 30 000 – 50 000<center> }} '''Angola vabadussõda''' ([[portugali keel]]es ''Guerra de Independência de Angola'', [[Angola]]s ''Luta Armada de Libertação Nacional'' (rahvusliku vabaduse relvastatud võitlus)) oli aastatel 1961–1974 toimunud sõda, mis algas puuvilla sundkasvatamise vastastest meeleavaldustest.<ref>{{Cite web|url=https://noticias.sapo.ao/actualidade/artigos/angola-lembra-4-de-fevereiro-de-1961-inicio-da-luta-armada-de-libertacao-nacional|title=Angola lembra 4 de Fevereiro de 1961 início da Luta Armada de Libertação Nacional|website=SAPO Notícias}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.angop.ao/angola/en_us/noticias/politica/2013/8/38/National-Hero-deeds-for-independence-highlighted,41e0014a-2774-40e1-b9c6-2432151ab872.html|title=National Hero's deeds for independence highlighted - Politics - Angola Press - ANGOP|website=angop.ao}}</ref> Meeleavaldus arenes võitluseks [[Portugal]]i meretaguse [[Portugali Angola|Angola]] provintsi üle.<ref>John Marcum, ''The Angolan Revolution'', vol. I, ''The Anatomy of an Explosion (1950–1962)'', vol. II, ''Exile Politics and Guerrilla Warfare'', Cambridge/Mass. & London: MIT Press, 1969 and 1978, respectively.</ref> Sõda lõppes aprillis 1974, kui [[Lissabon]]is toimus [[nelgirevolutsioon|vasakpoolne riigipööre]] ning [[Estado Novo]] diktatuur lõppes. Uus võim lõpetas [[Aafrika]] kolooniates sõjategevuse ning asus kolooniate iseseisvumist toetama. Angola kodusõda peetakse osaks suuremast [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjast]], mille käigus võitlesid endale iseseisvuse ka [[Guinea-Bissau vabadussõda|Guinea-Bissau]] ja [[Mosambiigi vabadussõda|Mosambiik]]. Tegu oli sissisõjaga, [[Portugali armee]] ja julgeolekujõud sõdisid peamiselt hõredaltasustatud maapiirkondades tegutsenud mässuliste vastu.<ref name="Angola 1966-74">António Pires Nunes, [https://web.archive.org/web/20060827103251/http://petrinus.com.sapo.pt/leste.htm Angola 1966–74]</ref> Kõik konflikti osapooled saatsid korda sõjakuritegusid, sõjalises mõttes olid konflikti lõpuks võidukad Portugali jõud. Pärast Portugali vägede lahkumist puhkes erinevate mässuliste grupeeringute vahel [[Angola kodusõda]]. Kodusõda lõppes ''de jure'' jaanuaris 1975, kui Portugali valitsus, [[UNITA]], [[MPLA]] ja [[Angola Rahvuslik Vabastusrinne|FNLA]] allkirjastasid [[Alvori leping]]u. ''De facto'' jätkus kodusõda juba mais 1975, kokkupõrked toimusid nii [[Luanda]] tänavatel kui pealinna ümbritsevates külades. ==Vaata ka== * [[Portugali koloniaalsõda]] * [[Porguali Angola]] * [[Kuuba sekkumine Angolas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20081024134310/http://www.guerracolonial.org/ Guerra Colonial: 1961–1974 – State-supported historical site of the Portuguese Colonial War (Portugal)] (portugali keeles) * [https://web.archive.org/web/20120728074641/http://www.onwar.com/aced/chrono/c1900s/yr60/fangola1961.htm OnWar timeline] * [https://web.archive.org/web/20120407070407/http://repository.library.georgetown.edu/handle/10822/552556 U.S. Involvement in Angolan Conflict] from the [https://web.archive.org/web/20120312184049/http://repository.library.georgetown.edu/handle/10822/549457 Dean Peter Krogh Foreign Affairs Digital Archive] [[Kategooria:Angola]] [[Kategooria:Sõjad]] f9ypbuosviyrlk2by05hq0uorv8905g Apulanta 0 618902 6176060 5999933 2022-08-10T07:44:13Z SamiKullström 125216 /* Diskograafia */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | Nimi = Apulanta | Pilt = Apulanta_-_Rakuuna_Rock_2014_4.jpg | Pildi_kirjeldus = Apulanta 2014. aastal Lappeenrantas | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Heinola]], [[Soome]] | Stiil = [[punkrock]], [[alternatiivrokk]] | Aktiivne = alates 1991 | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = http://www.apulanta.fi/ | Koosseis = [[Toni Wirtanen]], laul, kitarr<br />[[Sipe Santapukki]], trummid, laul<br />[[Ville Mäkinen]], basskitarr, kontrabass (2014–) | Endised_liikmed = Sami Lehtinen, basskitarr, taustalaul (2005–2014)<br /> Tuukka Temonen, basskitarr (1993–2004)<br />Antti Lautala, laul, kitarr (1991–1994) }} '''Apulanta''' on [[soome]] [[Rokkmuusika|rokkansambel]], mis asutati [[Heinola]]s [[1991]]. aastal. Apulanta albumeid on müüdud üle 500 000. == Liikmed == *[[Toni Wirtanen]], laul, kitarr *[[Sipe Santapukki]], trummid, laul *[[Ville Mäkinen]], basskitarr, kontrabass ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== * Attack of the A.L. People (1995) * Ehjä (1996) * Kolme (1997) * Aivan kuin kaikki muutkin (1998) * Plastik (2000) * Heinola 10 (2001) * Hiekka (2002) * Kiila (2005) * Eikä vielä ole edes ilta (2007) * Kuutio (kuinka aurinko voitettiin) (2008) * Kaikki kolmesta pahasta (2012) * Kunnes siitä tuli totta (2015) * Sielun kaltainen tuote (2022) ==Välislingid== *http://www.apulanta.fi/ [[Kategooria:Soome ansamblid]] [[Kategooria:Punk rock'i ansamblid]] [[Kategooria:Alternatiivroki ansamblid]] jqbl4unvcc1aafrfp72tw7c37qn1pqh In memoriam 2022 0 620930 6176029 6175777 2022-08-10T06:09:32Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) [[Kategooria:2022]] ajzp9rfbr4v5f4qyldhbp1116einesa 6176035 6176029 2022-08-10T06:31:47Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) [[Kategooria:2022]] h32y40pu83yrh6irzi8e2ytyzhrm34e 6176096 6176035 2022-08-10T10:05:59Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) [[Kategooria:2022]] kymndoaosdmhp5gefaiidl6b7elc3f2 6176100 6176096 2022-08-10T10:08:57Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) [[Kategooria:2022]] ntb3rph63500f6e334i976oxw2xyi8b 6176119 6176100 2022-08-10T10:41:27Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) [[Kategooria:2022]] 3xhe1svd147axnu98dcpqx6swxhzr97 Ukraina merejalavägi 0 621048 6175871 6172144 2022-08-09T13:52:03Z Octagon11 123728 /* Galerii */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina merejalavägi | pilt = БЗ МП.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[Merejalavägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = Вірний завжди! – 'Alati ustav!' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[23. mai]] – Ukraina merejalaväe päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Sodol]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == * [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus * [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad<ref>[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]<ref>УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.</ref> [[Mõkolajiv]]is<ref>[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)</ref> * [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref> * Merejalaväelase kool<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> == Osaline varustus == * 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> * Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].<ref>[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)</ref><ref>[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> {| class="wikitable" |+ Tankitõrjerelvad |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]] || - || 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses.<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]] || - || 2022. aasta 1. augusti seisuga oli kasutuses.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/01/morski-pihotynczi-zi-stugny-demilitaryzuvaly-vorozhyj-tank/ Морпіхи зі «Стугни» демілітаризували ворожий танк] (vaadatud: 01.08.2022)</ref> |} == Autasud == === [[Julguse ja Vapruse Eest]] === * 3. juuni 2022 – [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> == Galerii == <gallery> Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt UA marines with MG3 and Mastiff 2.jpg|Ukraina merejalaväelased õppustel 2022. aasta juunis </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 791d255vtmvjni0f4ugkz4m0jygk3uz 6176084 6175871 2022-08-10T09:15:28Z Octagon11 123728 /* Osaline varustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina merejalavägi | pilt = БЗ МП.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[Merejalavägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = Вірний завжди! – 'Alati ustav!' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[23. mai]] – Ukraina merejalaväe päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Sodol]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == * [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus * [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad<ref>[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]<ref>УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.</ref> [[Mõkolajiv]]is<ref>[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)</ref> * [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref> * Merejalaväelase kool<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> == Osaline varustus == * 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> * Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].<ref>[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)</ref><ref>[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> {| class="wikitable" |+ Kaudtulerelvad |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- | [[M777]] || [[Pilt:M777 Light Towed Howitzer 2.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[haubits]] || - || 2022. aasta augusti seisuga oli kasutuses<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/artylerysty-morskoyi-pihoty-z-m777-zavdayut-udariv-po-okupantam/ Артилеристи морської піхоти з М777 завдають ударів по окупантам] (vaadatud: 10.08.2022)</ref> |} {| class="wikitable" |+ Tankitõrjerelvad |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]] || - || 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses.<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]] || - || 2022. aasta 1. augusti seisuga oli kasutuses.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/01/morski-pihotynczi-zi-stugny-demilitaryzuvaly-vorozhyj-tank/ Морпіхи зі «Стугни» демілітаризували ворожий танк] (vaadatud: 01.08.2022)</ref> |} == Autasud == === [[Julguse ja Vapruse Eest]] === * 3. juuni 2022 – [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> == Galerii == <gallery> Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt UA marines with MG3 and Mastiff 2.jpg|Ukraina merejalaväelased õppustel 2022. aasta juunis </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] cobc6s1zfcjnomuqc19e6b10e42jo91 Venemaa sissetung Ukrainasse 0 624423 6175932 6173966 2022-08-09T17:37:37Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Gennadi Židko|Gennady Zhidko}} * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |URL=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |Pealkiri=25,000 of Vladimir Putin’s troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |Autor=David Bond |Väljaanne=[[Evening Standard]] |Aeg=29. juuni 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.pravda.com.ua/eng/ |Pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |Väljanne=Ukrainska Pravda |Aeg=9. august 2022 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |Pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |Aeg=8. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[CNN]] |Autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |Keel=inglise keeles}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |Pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |Autor=Phil Stewart |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[Reuters]] |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |Pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |Autor=Helen Wright |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |Pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |Väljaanne=[[Le Monde]] |Aeg=8. august 2022 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://tass.com/defense/1438729 |Pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |Väljaanne=[[TASS]] |Aeg=16. aprill 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |Pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |Autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |Aeg=19. aprill 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljanne=[[The New York Times]] |Keel=inglise keeles}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{lahingutegevus}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ ==Eellugu== {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20–25 tuhat sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref><ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref>. Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref>. Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref><ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. Vägesid toodi juurde isegi Siberist<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> *13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18-55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * '''21. veebruaril''' andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * '''22. veebruaril''' algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sissetung == === 24. veebruar === *24. veebruari varahommikul teatas Venemaa president [[Vladimir Putin]] eelsalvestatud [[Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest|videolõigus Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse]],<ref name="Time_2022-02-24" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas|pealkiri=Putin teatas sõjategevuse alustamisest Ukrainas|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510776/ukraina-valisminister-venemaa-on-alustanud-taiemoodulist-soda|pealkiri=Ukraina välisminister: Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Putin lisas, et Venemaa tegevuse takistajad kutsuvad esile vastutegevuse, mida maailm pole eelnevalt näinud. Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] väitis, et Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i eesmärk sissetungil olevat Ukraina "[[demilitariseerimine]]<sup>([[:en:Demilitarisation|en]])</sup> ja [[denatsifitseerimine]]<sup>([[:en:Denazification|en]])</sup>", mis "kujutavat endast ohtu meie riigile ja rahvale". Samuti otsustavat sissetungi kestuse Putin ainuisikuliselt.<ref name="ERR_24.02.2022_peskov">[https://www.err.ee/1608511274/peskovi-sonul-otsustab-ukraina-sissetungi-pikkuse-putin "Peskovi sõnul otsustab Ukraina sissetungi pikkuse Putin"], ERR, 24.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> *Venemaa alustas relvastatud rünnakut umbes kell viis hommikul. Ligikaudu 90 kaug-, keskmaa ja ballistilist raketti (kl 18.00 seisuga) tabasid mitmeid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas, sealhulgas [[Odessa]]t, [[Kiiev]]it, [[Mariupol]]it ja [[Kramatorsk]]it. Hukkus vähemalt kümmekond tsiviilisikut, vigastada sai 20 ja hukkus vähemalt 40 sõdurit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510779/raketiloogid-tabasid-ukraina-eri-piirkondi-vene-vaed-uletasid-piiri|pealkiri=Raketilöögid tabasid Ukraina eri piirkondi, Vene väed ületasid piiri|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref name="BBC_2022-02-24" /> Kinnitamata andmetel jätkus põhja- ja lõunasuunalt alanud rünnak Kiievi suunas ka pärastlõunal, andmed poolte (inim)kaotuste kohta olid vasturääkivad. [[Fail:Последствия удара ракеты по Голосеевскому району киева (6).jpg|pisi|Purustused Kiievis, 24. veebruar]] * Venemaa ründas [[Maosaare ründamine|Ukrainale kuuluvat Zmijinõi saart]], mida valvanud 13 piirivalvurit hukkusid.<ref>ЕЛЕНА РАСЕНКО.[https://korrespondent.net/ukraine/4451194-ostrov-zmeynyi-zakhvachen-ubyty-13-pohranychnykov-heraschenko Остров Змеиный захвачен, убиты 13 пограничников - Геращенко] - Korrespondent.net, 25.02.2022 (vaadatud: 25.02.2022)</ref> * Õhtuse seisuga jätkusid ägedad lahingud [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšernobõli tuumajaam]]a ja [[Mariupol]]i ümbruses. BBC andmetel langes [[Tšornobõl]] vaenuväe kätte õhtuks. Ukraina oluline mahajäämus õhuväe osas, õhuväetõrjeväe rünnakute tõrje osas, võrreldes vaenuväega, raskendas vastupanu. Ühendkuningriik kehtestas piirangud Rotenbegride vastu. * Rünnakule järgneval ööl teatasid ELi liidrid vastumeetmete kasutusele võtmisest. * Sel päeval hukkus kokku kümneid tsiviilisikuid. Surma sai 137 Ukraina kaitsjat, haavata sai 316.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510779/raketiloogid-tabasid-ukraina-eri-piirkondi-vene-vaed-uletasid-piiri|pealkiri=Sõja esimene ööpäev: Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=25.02.2022}}</ref> * Venemaa kasutab Ukrainas [[Kobarlaskemoon|kobarlaskemoona]], mille kasutamine on rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt keelatud, kuna see ohustab valimatult kõiki, nii kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonda ning mida võib seetõttu pidada sõjakuriteoks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/02/ukraine-cluster-munitions-kill-child-and-two-other-civilians-taking-shelter-at-a-preschool/|pealkiri=Ukraine: cluster munitions kill child and two other civilians taking shelter in preschool|väljaanne=Amnesty International|aeg=27.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> === 25. veebruar === * Välisminister [[Sergei Lavrov|Lavrov]] kordas Moskvas korraldatud pressikonverentsil Venemaa varasemaid väiteid, mille kohaselt vallutava väe eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine, mis võimaldaks ukrainlastel vabaneda rõhumisest ja otsustada ise oma saatuse üle.<ref name=timesofisrael_2020-02-25>{{cite web|url=https://www.timesofisrael.com/russias-foreign-minister-repeats-false-claim-moscow-aims-to-denazify-ukraine/ |title=Russia’s foreign minister repeats false claim Moscow aims to ‘denazify’ Ukraine |trans-title= |work=Times of Israel |date=25.02.2022 |access-date=7.03.2022 |language=en |location=Moskva |quote=“We are ready for negotiations at any moment, as soon as the armed forces of Ukraine respond to our call and lay down their arms,” Lavrov said. }}</ref> === 26. veebruar === * Sõja kolmandal päeval on kontroll nii pealinnas kui ka mujal olulistes keskustes olnud jätkuvalt Ukraina käes. Briti kaitseministeeriumi teatel asuvad Vene väed Kiievi keskusest 30 kilomeetri kaugusel.<ref name=":0" /> * Rahvusvaheline häkkerite kollektiiv [[Anonymous]] teatab, et nad ründasid Vene telekanaleid.<ref name=":1" /> * Ukraina andmetel on laupäeva, 26. veebruari hommikuks hukkunud 3500 Vene sõdurit, vahendas BBC Ukraina sõjaväe Facebooki postitust. Ligi 200 venelast on vangi võetud. Samuti on Ukraina sõjaväe teatel Venemaa kaotanud 14 lennukit, 8 helikopterit ja 102 tanki. Rahvusvahelisel meedial pole olnud võimalik neid arve sõltumatult kontrollida, lisas BBC.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513329/kiiev-valmistub-teist-ood-end-kaitsma-tanavalahingud-jatkuvad|pealkiri=Kiiev valmistub teist ööd end kaitsma, tänavalahingud jätkuvad|väljaanne=ERR|aeg=26.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> Venemaa pole seni hukkunuid tunnistanud. * Ukraina luureohvitseri teabe kohaselt [[Riho Terras|Riho Terrase]] vahendusel on Putin raevunud, sest arvas, et sõda läheb lihtsasti ja on 1-4 päevaga tehtud.<ref>{{Netiviide|url=https://twitter.com/RihoTerras/status/1497537193346220038/photo/1|pealkiri=Intel from a Ukrainian officer about a meeting in Putin’s lair in Urals|väljaanne=Riho Terras @ Twitter|aeg=26.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> Rakette peaks jaguma kõige rohkem kolmeks kuni neljaks päevaks. Järgmiste rakettide tootmine võtab aega 3-4 kuud, kuid Venemaa on toormaterjalide hankest kõrvaldatud. * Ukraina president Zelenskõi lubas pressile, et Ukraina lööb Vene väed tagasi. Zelenskõi kutsus väljaspool Ukrainat elavaid mehi võitlusele: "Kõik, kes kaitsevad Ukrainat, on kangelased." * [[Fail:Потрапляння ракети у київський будинок.webm|pisi|Rakett tabab kortermaja Kiievis 26. veebruaril]]Kiievi linnapea [[Vitali Klõtško]] kehtestas laupäeval, 26. veebruaril [[Komandanditund|komandanditunni]], mis kestab laupäeva õhtust esmaspäeva, 28. veebruari hommikuni. Kiiev valmistub järjekordseteks öisteks rünnakuteks. [[Fail:Житловий будинок на вул. Лобановського, 6-А після обстрілу.jpg|pisi|Kortermaja Kiievis pärast raketirünnakut 26. veebruaril]] === 27. veebruar === * Venemaa öised rünnakud keskendusid lisaks lennuväljadele [[Kiiev|Kiievi]] ümbruses kütusehoidlatele ja torujuhtmetele: raketirünnakud tabasid [[Vassõlkiv|Vassõlkivi]] naftahoidlat, Kiievi lähedal radioaktiivsete jäätmete hoidlat, samuti plahvatas [[Harkiv|Harkivis]] gaasitoru. Suurlinnad on Ukraina kontrolli all, kuid 27. veebruari hommikul sisenesid Vene väed [[Harkiv|Harkivi]] kesklinna.<ref name=":2" /> * [[Ameerika Ühendriigid|USA]] kaitseametnike hinnangul on Venemaa vägedel [[Logistika|logistilisi]] probleeme ja ei suudeta vägesid kütusega varustada: enam kui pool Ukraina piiri taha koondatud relvajõududest on sisenenud riiki ning Moskval on vägede kütuse ja muu kulumaterjali logistikaga rohkem raskusi kui alguses näis plaanis olevat.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514037/venemaa-oised-runnakud-keskendusid-kutusehoidlatele-ja-lennuvaljadele|pealkiri=Venemaa öised rünnakud keskendusid kütusehoidlatele ja lennuväljadele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Ekspertide hinnangul polnud Venemaa nii tõhusaks tõrjeks valmis ning suudab samal moel rünnakuga jätkata ligi nädala, olles seejärel sunnitud [[Taganemine|taganema]] või alustama [[Rahuläbirääkimised|rahuläbirääkimisi]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513719/tuur-ukraina-vastupidavus-on-ullatav-ka-venemaale|pealkiri=Tüür: Ukraina vastupidavus on üllatav ka Venemaale|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Holger Roonemaa|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96029909/intervjuu-valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-on-teinud-ukrainas-mastaapse-valearvestuse|pealkiri=INTERVJUU {{!}} Välisluure juht Mikk Marran: Venemaa on teinud Ukrainas mastaapse valearvestuse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514463/rainer-saks-vene-esimese-eseloni-rundelaine-kukkus-taiesti-labi|pealkiri=Rainer Saks: Vene esimese ešeloni ründelaine kukkus täiesti läbi|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * Ukraina asepeaminister ja digisiirde minister teatas Ukraina [[Küberkaitse|IT-armee]] loomisest Venemaa [[Küberrünne|küberrünnakute]] tõrjumiseks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513860/asepeaminister-ukraina-loob-it-armee|pealkiri=Asepeaminister: Ukraina loob IT-armee|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * Kell 12:46 teatas Zelenskõi, et Ukraina esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisele Kohtule]] hagi Venemaa vastu.<ref>{{Netiviide|url=https://twitter.com/ZelenskyyUa/status/1497885721931268103|pealkiri=Ukraine has submitted its application against Russia to the ICJ|väljaanne=Twitter|aeg=27.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> * Pärastlõunal tuleb teade, et on kokku lepitud läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine [[Valgevene]] piiril. Venemaa oli varem välja pakkunud läbirääkimised Valgevenes, Zelenskõi on öelnud, et keeldub vastaspoolega Valgevene territooriumil kohtumisest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514307/ukraina-ja-venemaa-delegatsioonid-kohtuvad-valgevene-ukraina-piiril|pealkiri=Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad Valgevene-Ukraina piiril|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * 27. veebruari seisuga oli Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel rünnakute tõttu hukkunud kokku 352 tsiviilisikut (nende hulgas 14 last), vigastatud 1684 inimest (nende hulgas 116 last).<ref name="MP280222">[https://mil.in.ua/uk/news/operatyvna-informatsiya-stanom-na-ranok-28-lyutogo/ Оперативна інформація станом на ранок 28 лютого] Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.</ref> * Ukraina presidendi kantselei juhataja nõuniku [[Oleksi Arestovõtš]]i andmetel oli Venemaa vägede kaotusteks 27. veebruari õhtu seisuga elavjõudu 4500 inimest, nende seas 1500 hukkunut ja 3000 haavatut ning arvukalt tehnikat.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pidsumky-chetvertoyi-doby-rosijskogo-vtorgnennya-v-ukrayinu-ofitsijni-dani-za-27-lyutogo/ Підсумки четвертої доби російського вторгнення в Україну: офіційні дані за 27 лютого] Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.</ref> * [[Häkker|Häkkerid]] ründavad Venemaa ministeeriumite, ametite ja telekanalite veebilehti, mitmete tegevus on blokeeritud. Väidetavalt pandi häkitud telekanalid edastama Ukraina laule.<ref>{{Netiviide|autor=DMITRI POVILAITIS|url=https://pealinn.ee/2022/02/27/veebilehtede-mahavotmine-on-alles-algus/|pealkiri=HÄKKERIRÜHMITUS ÄHVARDAB PUTINIT Veebilehtede mahavõtmine on alles algus!|väljaanne=Pealinn|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ööl vastu 28. veebruari hävis lahingutegevuse tulemusel tekkinud tulekahjus [[Ivankiv]]i muuseum, mille kogudesse kuulus arvukalt [[Marija Prõmatšenko]] teoseid. Hiljem selgus, et osa kunstiteostest jõudsid kohalikud elanikud päästa.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/news-ukrajina-vtratyla-ponad-20-robit-mariji-prymachenko/31727384.html Україна втратила понад 20 робіт Марії Примаченко внаслідок нападу Росії – Литовченко] Radio Svoboda, 28. veebruar 2022.</ref><ref>[https://kyiv.tsn.ua/ivankivci-vinesli-ta-zabrali-yih-u-svoyi-hati-tvori-mariyi-primachenko-vdalosya-zberegti-1992139.html "Іванківці винесли та забрали їх у свої хати": твори Марії Примаченко вдалося зберегти] tsn.ua, 28. veebruar 2022.</ref> === 28. veebruar === * [[Fail:Russian shelling of Kharkiv, 28 February 2022.webm|pisi|Kaadrid Harkivi pommitamisest 28. veebruaril]][[Fail:Заявка України на членство у Європейському Союзі, 1.jpg|pisi|[[Ukraina Ülemraada|Ukraina ülemraada]] esimees [[Ruslan Stefantšuk]], president [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja peaminister [[Denõss Šmõgal]] Euroopa Liiduga liitumise taotlusega]]Valgevenest anti [[Žõtomõr]]i lennuvälja pihta öösel löök [[Iskander]]i [[Ballistiline rakett|ballistiliste rakettidega]] – see on vastuolus Valgevene lubadusega esmaspäeval algavate [[Relvarahu|relvarahukõneluste]] eel ja ajal hoiduda oma territooriumi kasutamisest õhu- ja raketirünnakuteks. Samal ajal väidavad allikad, et Valgevene valmistub esmaspäeval Venemaaga [[Invasioon|invasioonis]] ühinema.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/kiievis-moodus-oo-suhtelises-vaikuses-mujal-ukrainas-jatkuvad-lahingud|pealkiri=Kiievis möödus öö suhtelises vaikuses, mujal Ukrainas jätkuvad lahingud|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Vene väed üritasid öö jooksul Kiievi kaitsest läbi murda, kuid edutult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/venemaa-muudab-ukrainas-taktikat-senised-runnakud-on-toonud-kaotusi|pealkiri=Venemaa muudab Ukrainas taktikat, senised rünnakud on toonud kaotusi|väljaanne=ERR|aeg=28.02.2022|vaadatud=28.02.2022}}</ref> * USA kaitseametnike hinnangul muutis Venemaa [[Taktika|taktikat]], asudes nüüd piirkondi pigem piirama, neid samas valimatult pommitades.<ref name=":3" /> * 28. veebruari hommikuks olid Venemaa väed Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul kaotanud elavjõudu 5300 inimest ning hulgaliselt tehnikat.<ref name="MP280222" /> * 28. veebruaril hukkus Mariupoli piiramise käigus Ukraina [[snaiper|snaipri]] käe läbi Venemaa kindralmajor [[Andrei Suhhovetski]]<ref>{{Cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10573429/Top-Russian-general-killed-Ukrainian-sniper-Kyiv-claims-9-000-Putins-troops-died.html |title=Top Russian general is killed by Ukrainian sniper as Kyiv claims 9,000 of Putin’s troops have died during invasion |work=[[Daily Mail]] |date=3. märts 2022 |access-date=3. märts 2022 |language=en |author=David Averre|author2=Will Stewart }}</ref> * 28. veebruaril toimus Ukraina-Valgevene piiril vaenupoolte delegatsioonide vahel ligikaudu 5 tundi kestnud läbirääkimiste I voor.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515333/ukraina-delegatsioon-alustas-moskvaga-valgevene-piiril-labiraakimisi|pealkiri=Ukraina delegatsioon alustas Moskvaga Valgevene piiril läbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=28.02.2022|vaadatud=28.02.2022}}</ref> * Türgi nõustub Vene laevade ligipääsu [[Must meri|Mustale merele]] osaliselt piirama.<ref>{{Netiviide|autor=Tuvan Gumrukcu, Jonathan Spicer|url=https://www.reuters.com/world/russian-warships-curb-tilts-turkey-west-risks-russias-ire-2022-02-28/|pealkiri=Russian warship curb tilts Turkey to West, risks Russian ire|väljaanne=Reuters|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ukraina president allkirjastas Ukraina ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-formal-request-join-european-union-2022-02-28/?utm_medium=Social&utm_source=Facebook|pealkiri=Ukrainian president signs formal request to join the European Union|väljaanne=Reuters|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ukraina suursaadik USA-s [[Oksana Markarova]] väitis, et Venemaa kasutas [[Vaakumpomm|vaakumpommi]], mis on [[Genfi konventsioonid|Genfi konventsiooni]] järgi keelatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/soja-viies-paev-vene-raketirunnak-tabas-harkivit-taktika-on-muutunud|pealkiri=Sõja viies päev: Vene raketirünnak tabas Harkivit, taktika on muutunud|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] alustab Ukrainas ametlikku juurdlust uurimaks [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.icc-cpi.int/Pages/item.aspx?name=20220228-prosecutor-statement-ukraine|pealkiri=Statement of ICC Prosecutor, Karim A.A. Khan QC, on the Situation in Ukraine: “I have decided to proceed with opening an investigation.”|väljaanne=International Criminal Court|aeg=28.02.2022|vaadatud=1.03.2022}}</ref> === 1. märts === * USA ei toeta Ukraina kohale [[Lennukeelutsoon|lennukeelutsooni]] kehtestamist, kuna see tähendaks otseselt Venemaaga sõjalisse konflikti minemist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516065/venemaa-valmistub-eskalatsiooniks-toob-kiievi-alla-suuri-uksuseid|pealkiri=Venemaa valmistub eskalatsiooniks, toob Kiievi alla suuri üksuseid|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * 1. märtsi (teisipäeva) hommiku seisuga olid Venemaa väed kaotanud Ukraina kindralstaabi andmetel elavjõudu 5710 isikut (surnud ja haavatud), lisaks 198 tanki, 29 lennukit ja arvukalt muud tehnikat.<ref>[https://web.archive.org/web/20220301083943/https://suspilne.media/212463-zsu-pro-vtrati-rosii-ponad-5-700-vijskovih-majze-200-tankiv/ ЗСУ про втрати Росії: понад 5 700 військових, майже 200 танків] Suspilne, 1. märts 2022.</ref> * Vene väed tegelevad endiselt pikaks veninud varustusliinide põhjustatud logistiliste probleemidega, jätkates samal ajal vägede koondamist Kiievi ümbrusse. Hoogustunud on kaudtuletegevus, eelkõige Harkivis, kus kasutatakse järjest enam mitmikraketiheitjaid.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-4/|pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas|väljaanne=Kaitseväe luurekeskus|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * 1. märtsi pärastlõunal tulistasid Venemaa väed Kiievi teletorni, mis viis teadmata ajaks rivist välja telekanalite edastamise.<ref>[https://web.archive.org/web/20220301153652/https://suspilne.media/212688-u-kievi-strilali-u-televezu/ У Києві стріляли у телевежу. Деякий час не працюватимуть канали] Suspilne, 1. märts 2022.</ref> Raketirünnakus hukkus viis inimest. Presidendi kantselei juhataja [[Andri Jermak]]i sõnul sai tabamuse ka lähedal asuv [[Babõn Jar]]i memoriaal.<ref>[https://espreso.tv/u-kievi-rosiyani-potsilili-v-televezhu У Києві росіяни вцілили в телевежу: п'ять людей загинуло] Espreso.tv, 1. märts 2022.</ref> * Venemaa on suurendanud vägede kohalolekut Ukrainas 40 protsendilt umbes 75 protsendini.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516065/venemaa-pommitab-kiievit-harkivis-rundas-rakettidega-elurajoone|pealkiri=Venemaa pommitab Kiievit, Harkivis ründas rakettidega|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * [[Harkiv|Harkivi]] oblastivalitsuse hoonet tabas raketirünnak. Ka 1,5 miljoni valdavalt venekeelse elanikuga suurlinna teised osad olid pidevalt kaugtule all. Vähemalt 21 inimest on rünnakutes surma saanud ja 112 haavatud, teatas linnavalitsus.<ref name=":4" /> === 2. märts === * [[Fail:Punkt pomocy uchodźcom z Ukrainy w Krakowie.jpg|pisi|Ukraina sõjapõgenikud [[Kraków|Krakówis]], Poolas]]2. märtsi (kolmapäeva) varahommikul alustasid Vene väed [[Harkiv|Harkivi]] ründamist.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517352/venemaa-dessantvaelased-maandusid-harkivis-mariupol-on-sisse-piiratud|pealkiri=Venemaa dessantväelased maandusid Harkivis, Mariupol on sisse piiratud|väljaanne=ERR|aeg=2.03.2022|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Väidetavalt ründasid Vene sõjaväelased Harkivis sõjaväehaiglat. Harkivi kuberner Oleh Sõnegubov ütles, et venelased kannavad märkimisväärseid kaotusi.<ref name=":4" /> * Vene väed on sisenenud [[Herson|Hersoni]] ja piiranud ümber [[Mariupol|Mariupoli]].<ref name=":4" /> Viimast peetakse üheks tähtsamaks sihtmärgiks, seal on toimunud ägedad lahingud alates Vene vägede Ukrainasse sisenemisest. Mariupoli haaramine aitaks luua maismaakoridori [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] poolsaare ja oma mandriosa vahel.<ref name=":4" /> * Putin allkirjastas [[Dekreet|dekreedi]], millega Venemaa keelab eraisikutel viia riigist välja välisvaluutat sularahas või rahalistes instrumentides rohkem kui 10 000 dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517349/venemaa-keelab-ule-10-000-dollari-valjaviimise-riigist|pealkiri=Venemaa keelab üle 10 000 dollari väljaviimise riigist|väljaanne=ERR|aeg=2.03.2022|vaadatud=2.03.2022}}</ref> * Venemaa ähvardab blokeerida venekeelse [[Vikipeedia]] artikli pärast, mis käsitleb Venemaa invasiooni Ukrainas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.reuters.com/world/europe/moscow-threatens-block-russian-language-wikipedia-over-invasion-article-2022-03-02/|pealkiri=Moscow threatens to block Russian-language Wikipedia over invasion article|väljaanne=Reuters|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> * Lõunas on väed sisenenud [[Herson|Hersoni]] (oluline transpordisõlm, kus on [[jõesadam]] ja raudteeühendus).<ref name=":4" /> * Kiievit pommitatakse, kuid lahinguid pole, väed seisavad samas kus päev varem. Oletatakse toidu- ja kütusepuudust. Sõja kuuendaks päevaks on Venemaa Ukrainasse viinud USA hinnangul 80% oma eelpositsioneeritud vägedest.<ref name=":4" /> * Euroopa Liidu välispoliitika juht [[Josep Borrell|Josep Borell]] ning Bulgaaria, Poola ja Slovakkia teatavad, et vaatamata varasemale lubadusele ei anta oma sõjalennukeid Ukrainale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517283/politico-el-i-riigid-siiski-ei-anna-oma-havituslennukeid-ukrainale|pealkiri=Politico: EL-i riigid siiski ei anna oma hävituslennukeid Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> * Ukrainasse jõudis kohale uus partii Eestist saadetud Javeline.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/minoborony-estoniyi-druga-partiya-protytankovyh-raketnyh-kompleksiv-javelin-vzhe-v-ukrayini/ Естонія доставила до України другу партію “Javelin”] Militarnõi Portal, 2. märts 2022.</ref> * Õhtul toimus plahvatus [[Kiievi raudteejaam]]a kõrval. Raudteejaamas viibinud inimesed olid rünnaku ajal varjendis, mistõttu hukkunutest ja vigastatutest esialgu teateid pole. Raudteejaama kaudu toimub pidev tsiviilisikute evakueerimmine lääne poole.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302194117/https://suspilne.media/213124-u-kievi-bila-pivdennogo-vokzalu-potuznij-vibuh/ У Києві біля Південного вокзалу — потужний вибух] Suspilne, 2. märts 2022.</ref><ref>[https://t.me/UkrzalInfo/1273 Teade Ukrzaliznõtsja Telegrami-kanalil]</ref> Kui esialgsetel andmetel oli tegemist mürsuplahvatusega, siis hiljem täpsustati, et tegemist võis olla õhutõrje poolt alla tulistatud raketi jäänustega, raketi sihtmärgiks võis olla Kaitseministeeriumi hoone.<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/02/bilya-zalvokzalu-kyyeva/ Біля залвокзалу Києва впали уламки ракети, котра цілилася в Міноборони чи командування “сухопутки”] Novynarnia.com, 2. märts 2022.</ref> * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon|ÜRO peaassamblee]] mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse resolutsiooniga hukka. Resolutsiooni poolt oli 141 riiki, 34 erapooletud, viis (Venemaa, Valgevene, [[Põhja-Korea]], [[Eritrea]], [[Süüria]]) vastu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/96065663/uro-peaassamblee-moistis-hukka-venemaa-sissetungi-ukrainasse-hiina-jai-erapooletuks|pealkiri=ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, Hiina jäi erapooletuks|väljaanne=Delfi|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === 3. märts === * [[Fail:Chaiky, Bucha Raion, 3 March 2022 (1).jpg|pisi|3. märtsil tabas rakett [[Isolatsioonivaht|isolatsioonivahu]] ladu [[Tšaikine]] asulas [[Kiievi oblast|Kiievi oblastis]]]][[Fail:Russian bombing of Mariupol.jpg|pisi|Vene vägede pommitatav [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupol]]]]Mitmed Ukraina linnad said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Kiievile maavägede pealetungi ei toimunud, kuid kaugtulega rünnati pealinna, Harkivit, [[Ohtõrka]]t ja Mariupolit. Kahjustada või otsetabamuse said teiste hulgas koolimajad, elumajad, katedraal.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518684/venemaa-tulistas-keset-ood-kiievi-pihta-neli-raketti|pealkiri=Venemaa tulistas keset ööd Kiievi pihta neli raketti|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * USA endise luurejuhi [[David Petraeus]]e hinnangul puudub Vene sõjaväel kontroll Ukraina õhuruumi üle tänu teiste riikide saadetud [[Õhutõrje|õhutõrjerelvadele]].<ref name=":5" /> * Ukraina riigiraudtee teatas, et saatis 20 külmutusvagunit [[Fastiv]]i, [[Odessa]] Zastava, [[Podilsk]]i, [[Merefa]] ja [[Zaporižžja]] jaama vaenlase sõjaväelaste laipade transportimiseks. Kokku on võimalik nende vagunitega transportida ligikaudu 10 000 surnukeha.<ref>[https://web.archive.org/web/20220303081900/https://uz.gov.ua/press_center/up_to_date_topic/577764/ Укрзалізниця надала Збройним Силам України вагони-рефрижератори для вивезення загиблих російських окупантів] uz.gov.ua, 3. märts 2022.</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] taunis 3. märtsi pärastlõunal antud pressikonverentsil teravalt vastaspoole praktikat seoses [[Mobiilne krematoorium|mobiilsete krematooriumide]] kasutamisega. * Kuna Venemaa vägede [[raadioside]] on osaliselt avalik ja seda on võimalik pealt kuulata, salvestab [[Suurbritannia|Briti]] [[Luure|luureala]] ettevõte ShadowBreak kümneid tunde vägede suhtlust, mille põhjal väidab, et juhtimine on vilets, segadust palju, [[moraal]] madal, kõnedes valitseb kaos, mõned sõjaväelased kaebavad toidupuudust, nutavad ja tülitsevad, kohati keelduvad alluvad käskude täitmisest.<ref name=":5" /> Kritiseeritakse Vladimir Putinit, sh sageli ebatsensuursete väljenditega. Olevat komandöre, kes plaanivad kohe sõjast naastes armeest lahkuda.<ref>https://gazeta.ua/ru/articles/np/_polnaya-zhopa-putin-bl-gandon-perehvatili-razgovory-rossijskih-okkupantov/1073751</ref> * Õhtupoolikul toimus Valgevene piiril vastaspoolte vaheliste läbirääkimiste II voor, lepiti kokku humanitaarkoridoride loomises tsiviilelanikkonna evakueerimiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519473/ukraina-ja-venemaa-leppisid-kokku-evakuatsioonikoridoride-loomises|pealkiri=Ukraina ja Venemaa leppisid kokku evakuatsioonikoridoride loomises|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * Eesti ettevõttele kuuluv, [[Panama]] lipu all sõitev [[kaubalaev]] uppus [[Must meri|Mustal merel]] [[Odessa]] sadama lähedal pärast plahvatust.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519365/odessa-lahedal-laks-pohja-eesti-firmale-kuuluv-kaubalaev|pealkiri=Odessa lähedal läks põhja Eesti firmale kuuluv kaubalaev|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * Venemaa on alates sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud rohkem kui 480 raketirünnakut.<ref name=":6" /> * Venemaa väed saavad enda valdusse Hersoni linna koos sealse telejaamaga.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520340/venemaa-on-ukraina-sojas-teise-eseloni-voimekust-ammendamas|pealkiri=Venemaa on Ukraina sõjas teise ešeloni võimekust ammendamas|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> === 4. märts === * [[Fail:Sydney Stands with Ukraine (51919541069) cropped.jpg|pisi|Ukraina värvides [[Sydney ooperiteater]]]]Öösel sai tabamuse [[Zaporižžja tuumaelektrijaam|Zaporižžija tuumajaama]] juures olev õppehoone, puhkes põleng, vene väed said tuumajaama enda valdusse.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518684/venemaa-jatkab-ukraina-linnade-tulistamist-zaporizzija-tuumajaamas-puhkes-poleng|pealkiri=Venemaa jätkab Ukraina linnade tulistamist, Zaporižžija tuumajaamas puhkes põleng|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref name=":7" /> * Ukraina võimude hinnangul on Venemaa oma teise [[Ešelon (sõjandus)|ešeloni]] juba käiku lasknud, samuti hinnatakse vene vägede kaotusi enam kui 10 000 sõjaväelaseni. Peamiselt keskendutakse Kiievi sissepiiramisele ja blokeeritud asulate vastupanu mahasurumisele, selle käigus on Vene armee ammendanud suurema osa oma operatiivreservist ning alustanud täiendavate vägede ja tehnika sissetoomist Lõuna ja Ida [[Sõjaväeringkond|sõjaväeringkondadest]] Venemaal.<ref name=":7" /> * Venemaa peatab [[Gaas|gaasi]] pumpamise [[Jamali–Euroopa torujuhe|Jamal-Euroopa]] gaasitorusse, mille kaudu transporditakse gaasi Poola kaudu Saksamaale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520637/vene-gaasieksport-laane-euroopasse-labi-poola-peatus|pealkiri=Vene gaasieksport Lääne-Euroopasse läbi Poola peatus|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Venemaa on riigis blokeerinud sõltumatud meediakanalid (näiteks raadiojaam [[Ehho Moskvõ]] ja telekanali [[Dožd]]) ning takistab venelastel ka sotsiaalmeedia ([[Twitter]], [[Facebook]], [[Instagram]]) kaudu Ukraina sõja kohta teabe hankimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518708/usa-venemaa-kuulutas-vabale-meediale-soja|pealkiri=USA: Venemaa kuulutas vabale meediale sõja|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> Lisaks on tõkestatud ligipääs lääne meediakanalitele (nt BBC, Deutsche Welle).<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520346/venemaa-tokestas-ligipaasu-sotsiaalmeediale-bbc-le|pealkiri=Venemaa tõkestas ligipääsu sotsiaalmeediale, BBC-le|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> Reedel kiidab [[Venemaa parlament]] heaks seaduseelnõu, mis [[Kriminaalkuritegu|kriminaliseerib]] riigis Ukraina sõjaga seotud [[Valeuudis|valeuudiste]] levitamise, karistuseks süüdimõistmisel 10–15 aastat vangistust. Eelnõu kavatsetakse seadusena kehtestada laupäeval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520724/vene-parlament-kiitis-heaks-sojauudiste-levitajate-karistamise-vangistusega|pealkiri=Vene parlament kiitis heaks sõjauudiste levitajate karistamise vangistusega|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Kuna nii Venemaa kui Ukraina on olulised [[Eksport|nisueksportijad]], hakkab [[nisu]] hind turgudel järsult tõusma, [[Chicago]] nisuhinnad tõusid kolmapäeval 7,1 protsenti ja jõudsid 11,34 dollarini [[Buššel|buššeli]] kohta.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519215/nisu-hind-touseb-jarsult|pealkiri=Nisu hind tõuseb järsult|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Ukraina presidenti on üritatud kolm korda tappa, kuid tänu vihjetele on suudetud [[Palgamõrv|palgamõrvareid]] ennetada. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Oleksi Danilov|Oleksi Danilovi]] sõnul saadakse infot [[FSB]]-lt. Presidenti on tapma saadetud [[Kreml|Kremli]] rahastatud [[Wagneri grupp|Wagneri]] [[Palgasõdur|palgasõdurid]] ja [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia eriüksuslased]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520514/times-zelenski-on-ule-elanud-juba-kolm-morvakatset|pealkiri=Times: Zelenski on üle elanud juba kolm mõrvakatset|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> === 5. märts === [[Fail:Russian plane with bombs shot down over Chernihiv (9).jpg|pisi|Vene sõjalennuki alla laskmise järel [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] kohal leiti elumajade piirkonnast kolm [[FAB-500]] pommi]] * Venemaal kehtima hakanud seadusmuudatus, mis kriminaliseerib valeuudiste levitamise, sunnib mitmed lääne meediaväljaanded Venemaal tegevuse peatama, kuna ei saa sõltumatult uudiseid edastada. Washington Post ei lisa enam artiklitele autorite nimesid. Venemaa föderaalne infojärelevalve agentuur [[Roskomnadzor]] nõuab, et meediaväljaanded tohivad Ukraina sõja kohta avaldada ainult riigi allikatest saadud informatsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521306/mitu-laane-uudistekanalit-peatavad-oma-too-venemaal|pealkiri=Mitu lääne uudistekanalit peatavad oma töö Venemaal|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> * Jätkub Kiievi ümber piiramine, Vene väed liiguvad teise, tõenäoliselt [[Južnoukrajinsk|Južnoukrajinski]] tuumajaama suunas. Venemaa teatab ajutisest relvarahust [[Mariupol|Mariupolis]] ja [[Volnovahha|Volnovahhas]].<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521696/ukraina-jatkab-kiievi-kaitset-vene-vaed-liiguvad-teise-tuumajaama-suunas|pealkiri=Ukraina jätkab Kiievi kaitset, Vene väed liiguvad teise tuumajaama suunas|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> * Briti luure andmetel kontrollib Ukraina endiselt [[Harkiv|Harkivit]], [[Tšernihiv|Tšernihivit]] ja Mariupolit. Tänavalahingud [[Sumõ]] linnas. Tõenäoliselt on need neli linna Vene vägede poolt ümber piiratud. Vene väed liiguvad lõunas sadamalinna [[Mõkolajiv|Mõkolajivi]] poole.<ref name=":8" /> * [[Vahemeri|Vahemere]] idaossa saabub [[Prantsusmaa]] [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]]. Tuumajõul liikuv laev kannab 40 lennukit, nende seas [[Hävituslennuk|hävituslennukeid]] ja [[ründekopter]]eid, millega hakatakse heidutuse eesmärgil Mustal merel patrullima.<ref name=":8" /> * [[Hersoni oblast|Hersoni]] võimude teatel ei täida Venemaa läbirääkimistel antud lubadust [[Humanitaarkoridor|humanitaarkoridore]] luua: Ukraina abiveokeid ei lase Vene väed oblastisse ja soovivad selle asemel enda masinatega sinna pääseda.<ref name=":8" /> * Vene väed lasid [[Irpin]]is õhku tühja evakuatsioonirongi ja raudteerööpad, mis tegi võimatuks inimeste evakueerimise lääne poole raudteed mööda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220305094205/https://suspilne.media/214049-vijska-rf-pidirvali-zaliznicu-akou-mali-evakuuvati-meskanciv-irpena/ Війська РФ підірвали залізницю, якою мали евакуювати мешканців Ірпеня] Suspilne, 5. märts 2022.</ref> * Õhtul ([[sabat]]) külastas Putinit erinevatel andmetel 2,5 kuni 3 tundi kestnud lühivisiidil sõja algusest esimese lääneriikide liidrina Iisraeli peaminister Bennett, kes sõitis seejärel edasi Saksamaale.<ref name=Bennett-5.III>[https://www.haaretz.com/israel-news/israel-s-bennett-meets-putin-in-moscow-over-ukraine-invasion-1.10654195 Israel's Bennett Meets Putin in Moscow Over Ukraine Invasion.]</ref> [[File:2022 Russian Invasion of Ukraine animated.gif|thumb|440x440px|Sissetungi animeeritud kaart]] * [[Rahvusvaheline naistepäev|Naistepäev]]aeelsel kohtumisel [[Aeroflot]]i naispersonaliga kinnitas Putin, et Ukraina demilitariseerimine jätkub peastaabi kavandatud plaani kohaselt. Putini sõnul seab Ukraina tegevus ohtu Ukraina riikluse säilimise.<ref name=aljazeera_2020-03-06>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/3/5/ukraine-no-fly-zone-would-mean-participation-in-conflict-putin |title=Ukraine no-fly zone would mean participation in conflict: Putin {{!}} Russian president also says Western sanctions against his country following Ukraine invasion are akin to a declaration of war. |trans-title= |date=5.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote= }}</ref> * President Zelenskõil oli õhtul ligikaudu pool tundi kestnud virtuaalkohtumine videosilla vahendusel [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i enam kui 200 liikmega.<ref name=FN_5-III>{{cite web|url=https://www.foxnews.com/politics/senators-meet-zelenskyy-lethal-aid |title=Ukraine President Zelenskyy requests more lethal aid during virtual meeting with US senators |trans-title= |work=[[Fox News Channel|Fox News]] |date=5.03.2022 |access-date=5.03.2022 |website= |language=en |author=Marisa Schultz|author2=Kelly Laco|author3=Jacqui Heinrich }}</ref> * Venemaa hoiatas Soomet ja Rootsit (Vene sõjalennukite tungimine Rootsi õhuruumi) NATO-ga liitumise eest.<ref name=bbc_2020-03-06>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60626536 |title=War in Ukraine: Russian invasion fuels Finnish support for Nato |trans-title= |work=BBC News |date=6.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website= |language=en |author=John Simpson |quote=But when the spokeswoman for the Russian foreign ministry recently warned Finland and Sweden explicitly that any move towards Nato could have military consequences, people in both countries were deeply shocked. // Since then, Russian warplanes have blatantly intruded into Swedish airspace. }}</ref> === 6. märts === * President Zelenskõil oli ligikaudu pool tundi kestnud telefonivestlus president Bideniga.<ref name=ZB_2022-03-06>[https://www.wionews.com/world/zelensky-holds-phone-call-with-joe-biden-pushes-for-more-us-support-to-ukraine-459443 Zelensky holds phone call with Joe Biden, pushes for more US support to Ukraine]</ref> * Ukraina vägede peastaabi hinnangul on vastasvägede üks uus sihtmärk [[Kaniv|Kanivi]] [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaama]] ala. Viimase ööpäeva jooksul Vene väed suuri pealetunge ei korraldanud, küll aga korraldasid Ukraina väed vastupealetungi Harkivi lähedal, kus jõuti Venemaa piirini.<ref name=":9">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608522344/venemaa-korrastab-kaotusi-kandnud-uksuste-ridu-ukraina-teeb-vasturunnakuid|pealkiri=Venemaa korrastab kaotusi kandnud üksuste ridu, Ukraina teeb vasturünnakuid|väljaanne=ERR|aeg=6.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> * Venemaal [[Belgorod|Belgorodis]] toimus võimas plahvatus. Linn asub Harkivist paarikümne kilomeetri kaugusel, see on üks Venemaa baase sõjas.<ref name=":9" /> * USA ja Poola peavad läbirääkimisi Ukraina varustamiseks hävitajatega: Poola peaks andma oma Vene päritolu hävitajad Ukrainale ning USA oma [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] lennukid Poolale.<ref name=":9" /><ref name=bbc_2020-03-06_MiG>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60636337 |title=War in Ukraine: Zelensky urges Ukrainians to go on the offensive |trans-title= |work=BBC News |date=6.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website= |language=en |quote=US officials are believed to be in discussions with political leaders in Poland over the possibility of Warsaw providing Ukraine with a number of MiG fighter jets. // Poland has been slowly phasing the Soviet-era fighter out of use - and officials are understood to be weighing whether to provide them to Ukraine, where pilots are not trained to fly Western-made jets. }}</ref><!--https://www.aljazeera.com/news/2022/3/5/russia-ukraine-nato-support-liveblog 3 mins ago (06:52 GMT) US, Poland exploring deal to provide Soviet-era warplanes to Ukraine // Washington is holding talks with Warsaw about Poland supplying warplanes to Ukraine, the Wall Street Journal reported, citing US officials.--> * USA [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Antony Blinken|Blinken]] andis keskpäeval Moldova pealinnas [[Chișinău]]s koos Moldova peaminister [[Natalia Gavrilița|Gavrilițaga]] asjakohase pressikonverentsi, kus mõlemad vastasid ajakirjanike küsimustele. * Kõige raskem on olukord [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupolis]]: see on ümber piiratud ja päevi kestnud Vene vägede poolt rusudeks pommitatud, palju on tsiviilohvreid. Kuigi tsiviilelanike linnast lahkumiseks on kahel korral kokku lepitud vaherahu, on Vene pool tule avanud ja [[Evakuatsioon|evakueerimiskatsed]] ebaõnnestunud. Mariupoli elanikud on veeta, elektrita, kütteta ja pideva suurtüki- ning raketitule all.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=Erik Moora|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96094427/sojapaevik-11-paev-okupantide-hadad-ja-ukraina-voitlusvaim|pealkiri=SÕJAPÄEVIK (11. päev) {{!}} Okupantide hädad ja Ukraina võitlusvaim|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=6.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> * Vene väed ründavad endiselt [[Tuumaelektrijaam|tuumajaamu]] ja kasutavad neid vahebaasina, sest tuumaohu tõttu neid seal ei rünnata.<ref name=":10" /> * Suleti viimane sõja kohta vaba infot edastanud Vene päritolu kanal, punkbändi [[Pussy Riot]] liikmete asutatud [[Mediazona]].<ref name=":10" /> === 7. märts === * Venemaa valmistub Kiievi massiivseks ründamiseks, koondab vägesid ja kaasab selleks [[Linnalahing|linnalahingute]] kogemusega [[Süüria]]s võidelnud [[Palgasõdur|palgasõdureid]], samal ajal valmistutakse pealetungiks [[Polissja]]s, [[Siversk]]is, [[Donetsk]]is ja [[Tavria]]s. Polissja piirkonnas püüab Venemaa saavutada kontrolli [[Butša]] ja [[Irpin]]i linna üle, jõuda sel moel Ukraina pealinnale lähemale. Valgevene territooriumilt varustatakse [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšornobõli keelutsooni]] kaudu Vene vägesid. Põhjas püüavad Venelased jõuda läbi [[Brovarski]] ja [[Borõspil]]i rajooni Kiievi idaserva, saada kontroll [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] ja [[Sumõ]] linna üle. Vene väed rikuvad jätkuvalt [[humanitaarõigusi]], ründavad [[Tsiviilelanik|tsiviilisikuid]], võtavad naisi ja lapsi [[pantvang]]i ning paigutavad elurajoonidesse lõhkekehi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608522983/vene-vaed-edu-ei-saavutanud-kuid-valmistuvad-suuria-palgasodurite-toel-kiievit-rundama|pealkiri=Vene väed edu ei saavutanud, kuid valmistuvad Süüria palgasõdurite toel Kiievit ründama|väljaanne=ERR|aeg=7.3.2022|vaadatud=7.3.2022}}</ref> * [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Antony Blinken]] külastab Leedut, Lätit ja Eestit. * Türgi välisminister teatas kavast korraldada 10. märtsil [[Antalya]]s Ukraina ja Venemaa välisministri kohtumine.<ref name=Reuters2022-03-07>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/russian-ukrainian-foreign-ministers-meet-thursday-turkeys-formin-2022-03-07/ |title=Top Russian, Ukrainian diplomats to meet Thursday in Turkey |trans-title= |work=Reuters |date=7.03.2022 |access-date=7.03.2022 |language=en |author=Ali Kucukgocmen |quote= }}</ref> * Valgevene piiril toimus vaenupoolte läbirääkimiste III voor.<ref name=ukrinform2022-03-07>[https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3423102-podoliak-on-ukrainerussia-talks-there-are-positive-results-on-humanitarian-corridors.html Podoliak on Ukraine-Russia talks: There are positive results on humanitarian corridors]</ref> * Ukraina mereväe erioperatsiooni tulemusena hävitati Vene mereväe patrull-laev "Vassili Bõkov", mis varem osales [[Maosaare ründamine|Maosaare ründamisel]].<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/artyleriya-ukrayiny-zavdala-udaru-po-rosijskomu-flotu/ Артилерія України завдала удару по російському флоту] Militarnõi Portal, 7. märts 2022.</ref><ref>[https://rubryka.com/2022/03/07/vasyl-bykov-zatoplenyj/ Українські військові біля берегів Одеси потопили гордість Чорноморського флоту РФ-новітній патрульний корабель проекту 22160 "Василь Биков". Для цієї мети була проведена ціла спецоперація.] rubryka.com, 7. märts 2022.</ref> === 8. märts === [[Fail:Thieves disguised as Ukrainian soldiers caught in Boryspil for stealing weapons.jpg|pisi|[[Borõspil|Borõspilis]] kinnipeetud Ukraina vormis [[diversant|diversandid]]]] * [[Fail:Russian military vehicles marked with the V symbol bombed by Ukrainian troops.jpg|pisi|Ukraina vägede pommitatavad Venemaa militaarsõidukid, mis tähistatud V-märgiga.]]Vene väed pole ööpäevaga oluliselt edasi liikunud, püüavad jätkuvalt luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele. Ukraina relvajõudude hinnangul keskenduvad Vene väed Kiievile, Mariupolile ja Harkivile. Vene väed on ebaedust demoraliseeritud, kipuvad rüüstama ja rikkuma sõjakonflikte käsitlevat rahvusvahelist õigust: Harkivi, [[Sumõ]], [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] ja Kiievi regioonis toimub Vene ajutiselt [[Okupatsioon|okupeeritud]] territooriumidel röövimine, vägivald kohalike vastu, eluruumide hõivamine, tsiviilobjektide mineerimine. Ukraina humanitaarkoridorid on jätkuvalt tule all, elanikele pakutakse võimalust lahkumiseks ainult Venemaa või Valgevene territooriumile.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524102/vene-vaed-keskenduvad-kiievi-harkivi-ja-mariupoli-piiramisele|pealkiri=Vene väed keskenduvad Kiievi, Harkivi ja Mariupoli piiramisele|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * Kütuseettevõte [[Shell]] lõpetab Venemaal äritegevuse ning ei osta enam Venemaa naftat ega [[gaas]]i. Nädal varem loobus [[BP]] osalusest Vene kütuseettevõttes [[Rosneft]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524711/shell-lopetab-venemaa-nafta-ja-maagaasi-ostmise|pealkiri=Shell lõpetab Venemaa nafta ja maagaasi ostmise|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> Venemaa asepeaminister [[Aleksandr Novak]] hoiatas, et Vene naftast loobumisel hind maailmaturul kahekordistub ning ähvardas samas, et Euroopat gaasiga varustav [[Nord Stream 1]] võidakse sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524108/venemaa-ahvardab-lopetada-gaasi-tarnimise-nord-stream-1-kaudu|pealkiri=Venemaa ähvardab lõpetada gaasi tarnimise Nord Stream 1 kaudu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * [[Jaapan]]i valitsus teatab soovist taastada kontroll [[Kuriilid|Kuriili]] saarte üle – piirkonna valdamise pärast on toimunud vaidlused Venemaaga alates teisest maailmasõjast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524117/jaapani-valitsus-rohutas-soovi-taastada-kontroll-kuriilide-ule|pealkiri=Jaapani valitsus rõhutas soovi taastada kontroll Kuriilide üle|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * Kuna Euroopa Liit tarnib suure osa kütusest (40% gaasist, 27% naftast) Venemaalt, ei toeta Saksamaa Venemaale [[Embargo|naftaembargo]] kehtestamist. USA soovib Vene naftale [[Import|impordikeeldu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608523787/saksamaa-ja-ungari-ei-poolda-gaasi-ja-naftaembargot-venemaale|pealkiri=Saksamaa ja Ungari ei poolda gaasi- ja naftaembargot Venemaale|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * President Biden teatas [[Valge Maja|Valges Majas]] antud ennelõunasel pressikonverentsil ühinemisest Venemaa vastase naftaembargo jm sanktsioonidega; Biden märkis muu hulgas, et vene rubla väärtus on langenud alla ühe penni.<ref name=WH_2020-03-08>{{cite web|url=https://www.whitehouse.gov/briefing-room/press-briefings/2022/03/08/background-press-call-on-announcement-of-u-s-ban-on-imports-of-russian-oil-liquefied-natural-gas-and-coal/ |title=Background Press Call by a Senior Administration Official on Announcement of U.S. Ban on Imports of Russian Oil, Liquefied Natural Gas, and Coal |trans-title= |publisher=The White House |date=8.03.2022 |access-date=9.03.2022 |website=whitehouse.gov |language=en |quote= You all have seen the Russian ruble is now worth much less than a penny; it’s hit an all-time low after losing well over half its value since Putin announced his further invasion of Ukraine.}}</ref> * President Zelenskõi esines videosilla vahendusel [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament|Ühendkuningriigi parlamendi]] alamkojale. House of Commons vastas presidendi pöördumisele püstitõusmise, kestva aplausi ja toetusavaldustega.<ref name=BBC2022-03-08>[https://www.bbc.com/news/uk-politics-60664488 Laura Kuenssberg. Zelensky speech: MPs rise as one in show of solidarity with Ukraine]</ref> === 9. märts === * [[Fail:Ukraine- MEPs calls for stronger measures and solidarity - 51928486539.jpg|pisi|[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmed toetasid Eesti peaministri [[Kaja Kallas|Kaja Kalda]] nõudmist 9. märtsil tõsta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Kaitsevõime|kaitsevõimet]], vähendada [[Energiasõltuvus|energiasõltuvust]] ning toetada Ukrainat]][[Fail:Child refugee at Przemyśl Główny.jpg|pisi|Ukraina sõjapõgenik Poolas Przemyśl Główny linnas]]Alates Venemaa vägede koondamisest piirile on Ukraina saanud 1,5 miljardi dollari väärtuses militaarabi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.kmu.gov.ua/news/denis-shmigal-nashi-partneri-vzhe-spryamuvali-v-ukrayinu-vijskovu-oboronnu-dopomogu-majzhe-na-15-mlrd|pealkiri=Denys Shmyhal: Our partners have already directed almost USD 1.5 billion in military defense aid to Ukraine|väljaanne=Ukraina valitsuse koduleht|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Sumõst õnnestus evakueerida 5000 inimest [[Poltava|Poltavasse]].<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525341/venemaa-sojakaiku-ukrainas-hakkab-takistama-ka-ootamatu-kulmalaine|pealkiri=Venemaa sõjakäiku Ukrainas hakkab takistama ka ootamatu külmalaine|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) kaotas teisipäeval kontakti Vene vägede kontrolli alla langenud [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšornobõli tuumajaama]] kiirgusvaatlusseadmetega. Ukraina energeetikaministri [[Herman Haluštšenko]] väitel piinavad Vene sõjaväelased [[Zaporižžja tuumaelektrijaam|Zaporižžja tuumajaama]] töötajaid, et sundida neid tegema avaldusi, neid on neli päeva hoitud [[Pantvang|pantvangis]]. Tuumajaamas on ligi 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat.<ref name=":11" /> * Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed NATO ametniku sõnul väga vaevaliselt ning [[NATO]] [[Luure|luurehinnangu]] järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus. Lisaks võib lähipäevil [[arktiline õhumass]] tingimusi raskendada, kuna Vene väed pole selleks valmis, raskendatud tingimused ei tule võitlusvaimule kasuks.<ref name=":11" /> * Venemaa vägedes hukkunute arv on [[Proportsionaalsus|proportsionaalselt]] suurem kui 10 aastat kestnud [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjas]]: Ukraina võimude hinnangul on Venemaa vägedes ligi kahe nädalaga 12 000 hukkunut, Afganistani sõjas langes 10 aastaga ligi 15 000 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõdurit.<ref>{{Netiviide|autor=Küllo Arjakas|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51030535/afganistani-sojas-hukkus-36-eestist-parit-meest|pealkiri=Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest|väljaanne=EPL|aeg=11.2.2006|vaadatud=9.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Amin Saikal|url=https://www.aspistrategist.org.au/russias-weekly-troop-losses-in-ukraine-have-already-overtaken-soviet-casualties-in-afghanistan/|pealkiri=Russia’s weekly troop losses in Ukraine have already overtaken Soviet casualties in Afghanistan|väljaanne=The Strategist|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524102/soja-13-paev-katsed-evakueerida-elanikke-vene-pealetung-aeglustus|pealkiri=Sõja 13. päev: katsed evakueerida elanikke, Vene pealetung aeglustus|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Mariupoli kesklinnas asunud laste- ja sünnitushaiglat tabanud õhurünnak oli Vene poolele tulemuslik.<!--https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3424803-air-attack-on-mariupol-enemy-destroys-maternity-hospital-in-city-center.html--> Mariupoli tsiviilelanike evakueerimine oli üks kuuest Vene poole välja pakutud humanitaarkoridorist. Järgmisel päeval Türgis antud pressikonverentsil kinnitas Lavrov, et sünnitushaigla näol oli tegemist Ukraina armee baasiga.{{lisa viide}} * Washingtonis algas ennelõunal ligikaudu tund aega kestnud Ameerika Ühendriikide riigisekretäri ja Suurbritannia välisministri pressikonverents.<!--https://www.c-span.org/video/?518515-1/secretary-blinken-joint-news-conference-uk-foreign-secretary / Secretary Blinken Joint News Conference with U.K. Foreign Secretary Secretary of State Blinken holds a joint news conference with U.K. Foreign Secretary Elizabeth Truss at the State Department.--> * ÜRO hinnangul on sõjapõgenike arv ületanud 2 miljoni piiri.<ref name=bbc_2022-03-09_ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-60555472 |title=How many refugees have fled Ukraine and where are they going? |trans-title= |work=BBC News |date=9. märts 2022, 18:15 |access-date=9. märts 2022 |website= |language=en |author= |quote=The UN High Commissioner for Refugees has called it the fastest-growing refugee crisis in Europe since World War Two}}</ref> === 10. märts === [[Pilt:Patriot System 2.jpg|pisi|Saksamaa õhujõudude relvastuses olev Patriot süsteem <small>(august 2005)</small>]] * Ukraina kiireloomulise [[Maksebilanss|maksebilansi]] vajaduse rahuldamiseks kiidab [[Rahvusvaheline Valuutafond]] heaks 1,4 miljardi dollari suuruse erakorralise abi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526445/imf-kiitis-heaks-1-4-miljardi-dollarilise-abi-ukrainale|pealkiri=IMF kiitis heaks 1,4 miljardi dollarilise abi Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> Ka USA [[Esindajatekoda (USA)|Esindajatekoda]] määrab Ukrainale toetuse suuruses 13,6 miljardit dollarit, mis on mõeldud [[Humanitaarabi|humanitaarabiks]] ja sõjaliseks toetuseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526576/usa-esindajatekoda-kinnitas-13-6-miljardise-abi-ukrainale|pealkiri=USA Esindajatekoda kinnitas 13,6-miljardise abi Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> * Türgis toimuvate läbirääkimiste eel nõuab Ukraina Venemaa [[Kapitulatsioon|kapituleerumist]] ning keeldub Venemaa [[Ultimaatum|ultimatiivsest]] nõudest [[Tunnustamata riikide loend|tunnustada]] [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi]] Venemaa osana ning [[Separatism|separatistlikke]] [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski]] [[Novorossija (projekt)|rahvavabariike]] iseseisvate riikidena.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526570/ukraina-kutsus-enne-konelusi-turgis-venemaad-kapituleeruma|pealkiri=Ukraina kutsus enne kõnelusi Türgis Venemaad kapituleeruma|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> Läbirääkimised relvarahu ei toonud.<ref name=":12">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526570/ukraina-ja-venemaa-konelused-turgis-loppesid-vastastikuste-suudistustega|pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Türgis lõppesid vastastikuste süüdistustega|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> * Keskpäeval andsid Venemaa ja Ukraina välisminister Türgis pressikonverentsi.<ref name=Reu2022-03-10>[https://www.reuters.com/world/middle-east/ukrainian-foreign-minister-turkey-talks-with-russias-lavrov-2022-03-10/ Ukrainian foreign minister in Turkey for talks with Russia's Lavrov]</ref> Lavrov kinnitas ajakirjaniku küsimusele vastates järjekordselt, et Mariupoli sünnitusmaja oli tegelikult Ukraina rahvuslaste ([[Pataljon "Azov"|Azovi pataljon]] jt) militaarbaas, mille pommitamine oli õigustatud.<ref name=AlJa>[https://www.aljazeera.com/news/2022/3/10/top-russia-ukraine-diplomats-arrive-in-turkey-for-talks ‘No progress’ as top Russia, Ukraine diplomats talk in Turkey]</ref> * USA asepresident nimetas Varssavis toimunud pressikonverentsil eelmisel päeval Mariupolis toimunut kuriteoks. [[Kamala Harris|Harris]] kinnitas [[MIM-104 Patriot]]<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:MIM-104 Patriot|en]]&#93;</sup> süsteemide tarnet Poolale. * Vene väed on enda väitel vallutanud osa Mariupolist.<ref name=":12" /> * Ukraina peastaabi hinnangul on Vene väed osaliselt lahinguvõime kaotanud ning võtnud kasutusele reservid.<ref name=":12" /> Kaotusi on raske täpselt hinnata: Venemaa teatel on hukkunud 500, USA võimude hinnangul ligi 6000 ja Ukraina teatel 12&nbsp;000 Vene sõjaväelast.<ref name=":12" /> ===29. märts=== * [[Türgi]] pealinnas [[İstanbul]]is toimusid enam kui kahenädalase pausi järel pooltevahelised rahukõnelused, millel osales vaatlejana ka [[Roman Abramovitš]].<ref name=Reuters22-03-29>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/erdogan-says-istanbul-talks-can-pave-way-ukraine-russia-leaders-meeting-2022-03-29/ |title=Abramovich appears at Ukraine-Russia talks in Istanbul |trans-title= |work=Reuters |date=2022-03-29 |access-date=2022-03-29 |website= |language=en |author=Yesim Dikmen |author2=Daren Butler |quote= }}</ref> ===12. aprill=== [[Vostotšnõi kosmodroom]]il [[Juri Gagarin|Gagarini]] [[Kosmoselend|kosmoselennu]] aastapäeva tähistamisel koos Valgevene presidendiga töövisiidil viibinud Putin kinnitas, et Venemaa sissetung saavutab seatud „õilsad“ eesmärgid.<ref name=BBC2022-04-11_15 /><ref name=TASS_12IV /> Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kohta sõnas Putin, et need on jõudnud ummikusse.<ref name=BBC2022-04-11_18 /> Mõni tund varem oli alustatud uurimist [[keemiarelv]]a (valge fosfor?<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:White phosphorus munitions|en]]&#93;</sup>) väidetava kasutamise kohta Vene vägede poolt [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupoli piiramisel]].<ref name=BBC2022-04-11_12 /> ==Rahvusvaheline vastukaja== ===Euroopa Liit=== 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esmakordselt eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meelevaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu [[resolutsioon]], mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael|Iisraeli]] okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A.A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[Fail:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljakul]] olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Eestlased kogusid 5. märtsi pärastlõunase seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakutakse Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[Naiskodukaitse|naiskodukaitsega]] liitumise vastu on hüppeliselt kasvanud.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks|pealkiri=Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks|väljaanne=ERR|aeg=21. aprill 2022|vaadatud=21.04.2022}}</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[Viisa|viisapikenduse]] nõudmisest, Eestis on lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul on tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Alates 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43 123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[Kodanik|kodanike]] vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: TÜ-sse pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[Viisa|viisaga]] kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 [[Üliõpilane|tudengist]] 1746 välisüliõpilast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas TÜ Ukraina [[Stipendium|stipendiumifondi]] loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[Õppemaks|õppemaksust]], pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Vabariigi president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[Investor|investorid]] lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil [[Pankrot|pankrotiavalduse]], kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom|Gazpromi]] gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[Sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[Lennuliiklus|lennuliikluse]] katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil Venemaa [[Riigireiting|riigireitingu]] tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> == Talletused == <gallery> Fail:Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Fail:Ми тут. Ми в Києві. Ми захищаємо Україну.webm|Ukraina presidendi ja ta meeskonna sõnum invasiooni alguses Fail:Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Fail:Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk|Berdjanski]] elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Fail:Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|Putini kõne 24. veebruaril<br><small>(Saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsed subtiitrid)</small> </gallery> ==Vaata ka== *[[pealetung Kiievile (2022)]] *[[Kiievi lahing (2022)]] *[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] *[[Hersoni lahing]] *[[Kiievi kummitus]] *[[Maosaare ründamine]] *[[Budapesti memorandum]] *[[Minski kokkulepped]] *[[Euromaidan]] *[[valge-sini-valge lipp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-02-24>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60503037 |title=Ukraine conflict: Russian forces invade after Putin TV declaration |work=BBC News |date=24. veebruar 2022 |access-date=24. veebruar 2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=Time_2022-02-24>{{cite web|url=https://time.com/6150787/putin-us-risk-ukraine-war/ |title=Putin Wants Revenge Not Just on Ukraine But on the U.S. and Its Allies |work=[[Time]] |date=24. veebruar 2022 |access-date=24. veebruar 2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_15>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61077648 |title=Ukraine war: Putin says Russian invasion will achieve 'noble' aims |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61077641 |title=Ukraine War: US 'deeply concerned' at report of Mariupol chemical attack |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_18>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61075759 |title=Talks with Ukraine have reached a dead end - Putin |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=TASS_12IV>{{cite web|url=https://tass.com/science/1436455 |title=Putin congratulates Russians on Cosmonautics Day from Far East’s Vostochny spaceport |trans-title= |publisher=TASS |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=tass.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] rxw05drywlo2t9cch4es2d2y89lqg12 Kiievi lahing (2022) 0 625080 6175929 6172963 2022-08-09T17:32:10Z Octagon11 123728 /* Sündmused */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kiievi lahing | osa = Venemaa [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist Kiievile]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sissetungist Ukrainasse]] | pilt = [[File:Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev.jpg|300px]]<br />[[File:TransparentPlaceholder.svg]]Rünnak [[Kiievi teletorn]]ile (1. III 2022)<br />[[File:Battle of Kyiv (2022).svg|border|300px]]<br />Olukord 2. IV seisuga | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 25. veebruar 2022 – 31. märts 2022 | koht = [[Kiiev]] | kaart = Ukraina | laiuskoord = 50.45 | pikkuskoord = 30.523333 | kaardilaius = 300px | kaardiallkiri = Asend Ukrainas | ala = | tulemus = Ukraina taastas kontrolli linna üle 31. märtsiks | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Oleksandr Sõrskõi]] * [[Roman Darmohrai]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/05/glava-derzhavy-vruchyv-ordeny-zolota-zirka-vijskovosluzhbovczyam-zsu-ta-chlenam-rodyn-zagyblyh-geroyiv-ukrayiny/ Глава держави вручив ордени «Золота Зірка» військовослужбовцям ЗСУ та членам родин загиблих Героїв України] (vaadatud: 18.07.2022)</ref> }} | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]]<br> | väeüksused2 = [[Ukraina Relvajõud]]<br> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|20px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov (2022)|Eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://interfax.com.ua/news/general/809958.html Підрозділ тероборони "Азов" у Києві став окремим полком спецпризначення ЗСУ] 09.03.2022 (vaadatud: 03.07.2022)</ref> [[Pilt:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|20px]] [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]]<br> * [[112. maakaitsebrigaad]]<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Kiievi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Київ}}, {{lang-ru|Бои за Киев}}) oli [[2022]]. aasta 25. veebruari hommikul alanud ja 31. märtsil Ukraina võiduga lõppenud [[lahing]], osa [[Venemaa Föderatsioon]]i sõjalisest [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist]] [[Ukraina Vabariik|Ukraina Vabariigi]] pealinnale [[Kiiev]]ile. == Sündmused == 26. veebruaril olid Venemaa väed kohati ligi 50 km kaugusel, samas olid mõned elemendid jõudnud [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse]] väljakuni, kust Ukraina väed need tagasi lõid. Ukraina võimud teatasid tsiviilriietes diversantidest, kes paigutavad korrusmajade katustele punaseid markeeringuid, et aidata Vene vägedel pommitust sihtida või dessanti korraldada.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/|pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas|väljaanne=Eesti Kaitsevägi|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> 27. veebruari õhtul levitas [[Associated Press]] linnapea [[Vitali Klõtško]]ga väidetavalt läbi viidud intervjuule viidates teadet, et linn on ümber piiratud.<ref>Francesca Ebel. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 Kyiv’s mayor: ‘We are encircled’ but full of fight] Associated Press, 27. veebruar 2022. [https://web.archive.org/web/20220227195236/https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 arhiiviversioon]</ref> Teadet levitas ka näiteks BBC.<ref name=BBC-27-02-2022 /> Klõtško lükkas oma hilisemas videopöördumises väite ümber ja kinnitas, et see on valeuudis.<ref>[https://kmr.gov.ua/uk/content/vitaliy-klychko-rosiya-prodovzhuye-voyuvaty-proty-ukrayiny-ne-tilky-viyskovoyu-zbroyeyu-y ВІТАЛІЙ КЛИЧКО: РОСІЯ ПРОДОВЖУЄ ВОЮВАТИ ПРОТИ УКРАЇНИ НЕ ТІЛЬКИ ВІЙСЬКОВОЮ ЗБРОЄЮ, А Й ІНФОРМАЦІЙНО] КИЇВСЬКА МІСЬКА РАДА. ОФІЦІЙНИЙ ВЕБ-САЙТ, 27. veebruar 2022.</ref> 1. märtsil tabas üks mürsk [[Kiievi teletorn]]i, teine mürsk tabas [[Babõn Jari veresaun]]a mälestuseks rajatud memoriaali, hukkus 5 inimest. 10. märtsil tegid [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polk Azov]] ja [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. mehhaniseeritud brigaad]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> 15. märtsil teatas linnapea [[Vitali Klõtško|Klõtško]] 35-tunnilise [[Komandanditund|komandanditunni]] kehtestamisest linnas alates kella kaheksast õhtul.<ref name=BBC-15-03-2022 /> Ööl vastu 21. märtsi sai raketitabamuse ostukeskus Kiievis, hukkus vähemalt 8 inimest.<ref name=BBC-21-03-2022 /> 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> ning 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 21. märtsil kehtestati linnas järjekordne (kolmas) 35-tunniline komandanditund alates kella kaheksast õhtul. 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> <gallery> Shopping center in Kyiv (Podilskyi District) after shelling on 20 March 2022 (02).jpg|Sõjategevuses kannatada saanud kaubanduskeskus 20. märtsil 2022 </gallery> [[Fail:Потрапляння ракети у київський будинок.webm|pisi|tühi|Korterelamu raketitabamus (26. veebruar 2022)]] ==Vaata ka== *[[Pealetung Kiievile (2022)‎‎]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]‎ *[[Harkivi lahing (2022)‎‎]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC-27-02-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Kyiv totally surrounded, mayor says, blocking escape routes]</ref> <ref name=BBC-15-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 We're at dangerous moment, says Kyiv mayor ahead of 35-hour curfew]</ref> <ref name=BBC-21-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 War in Ukraine: Kyiv shopping centre hit by Russian missile]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-invasion-kharkiv-kyiv-fighting-zelenskiy/31725938.html Kyiv Mayor Says 31 Dead In Capital From Russian Attacks, As Two Sides Agree To Hold Talks]. ''[[RFE/RL]]'', 27. veebruar 2022 [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] jpeiezms87sbxcard7cdlb46wqu9hdh 6175934 6175929 2022-08-09T17:41:47Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kiievi lahing | osa = Venemaa [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist Kiievile]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sissetungist Ukrainasse]] | pilt = [[File:Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev.jpg|300px]]<br />[[File:TransparentPlaceholder.svg]]Rünnak [[Kiievi teletorn]]ile (1. III 2022)<br />[[File:Battle of Kyiv (2022).svg|border|300px]]<br />Olukord 2. IV seisuga | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 25. veebruar 2022 – 31. märts 2022 | koht = [[Kiiev]] | kaart = Ukraina | laiuskoord = 50.45 | pikkuskoord = 30.523333 | kaardilaius = 300px | kaardiallkiri = Asend Ukrainas | ala = | tulemus = Ukraina taastas kontrolli linna üle 31. märtsiks | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Oleksandr Sõrskõi]] * [[Oleksandr Vdovõtšenko]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/06/03/518854_oleksandr_vdovichenko_slovyan.html Олександр Вдовиченко, «Слов’ян»: «Я був впевнений в своїх людях. І ми вистояли»] - Lb.ua, 03.06.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> * [[Roman Darmohrai]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/05/glava-derzhavy-vruchyv-ordeny-zolota-zirka-vijskovosluzhbovczyam-zsu-ta-chlenam-rodyn-zagyblyh-geroyiv-ukrayiny/ Глава держави вручив ордени «Золота Зірка» військовослужбовцям ЗСУ та членам родин загиблих Героїв України] (vaadatud: 18.07.2022)</ref> }} | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]]<br> | väeüksused2 = [[Ukraina Relvajõud]]<br> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|20px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov (2022)|Eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://interfax.com.ua/news/general/809958.html Підрозділ тероборони "Азов" у Києві став окремим полком спецпризначення ЗСУ] 09.03.2022 (vaadatud: 03.07.2022)</ref> [[Pilt:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|20px]] [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]]<br> * [[112. maakaitsebrigaad]]<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Kiievi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Київ}}, {{lang-ru|Бои за Киев}}) oli [[2022]]. aasta 25. veebruari hommikul alanud ja 31. märtsil Ukraina võiduga lõppenud [[lahing]], osa [[Venemaa Föderatsioon]]i sõjalisest [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist]] [[Ukraina Vabariik|Ukraina Vabariigi]] pealinnale [[Kiiev]]ile. == Sündmused == 26. veebruaril olid Venemaa väed kohati ligi 50 km kaugusel, samas olid mõned elemendid jõudnud [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse]] väljakuni, kust Ukraina väed need tagasi lõid. Ukraina võimud teatasid tsiviilriietes diversantidest, kes paigutavad korrusmajade katustele punaseid markeeringuid, et aidata Vene vägedel pommitust sihtida või dessanti korraldada.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/|pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas|väljaanne=Eesti Kaitsevägi|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> 27. veebruari õhtul levitas [[Associated Press]] linnapea [[Vitali Klõtško]]ga väidetavalt läbi viidud intervjuule viidates teadet, et linn on ümber piiratud.<ref>Francesca Ebel. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 Kyiv’s mayor: ‘We are encircled’ but full of fight] Associated Press, 27. veebruar 2022. [https://web.archive.org/web/20220227195236/https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 arhiiviversioon]</ref> Teadet levitas ka näiteks BBC.<ref name=BBC-27-02-2022 /> Klõtško lükkas oma hilisemas videopöördumises väite ümber ja kinnitas, et see on valeuudis.<ref>[https://kmr.gov.ua/uk/content/vitaliy-klychko-rosiya-prodovzhuye-voyuvaty-proty-ukrayiny-ne-tilky-viyskovoyu-zbroyeyu-y ВІТАЛІЙ КЛИЧКО: РОСІЯ ПРОДОВЖУЄ ВОЮВАТИ ПРОТИ УКРАЇНИ НЕ ТІЛЬКИ ВІЙСЬКОВОЮ ЗБРОЄЮ, А Й ІНФОРМАЦІЙНО] КИЇВСЬКА МІСЬКА РАДА. ОФІЦІЙНИЙ ВЕБ-САЙТ, 27. veebruar 2022.</ref> 1. märtsil tabas üks mürsk [[Kiievi teletorn]]i, teine mürsk tabas [[Babõn Jari veresaun]]a mälestuseks rajatud memoriaali, hukkus 5 inimest. 10. märtsil tegid [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polk Azov]] ja [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. mehhaniseeritud brigaad]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> 15. märtsil teatas linnapea [[Vitali Klõtško|Klõtško]] 35-tunnilise [[Komandanditund|komandanditunni]] kehtestamisest linnas alates kella kaheksast õhtul.<ref name=BBC-15-03-2022 /> Ööl vastu 21. märtsi sai raketitabamuse ostukeskus Kiievis, hukkus vähemalt 8 inimest.<ref name=BBC-21-03-2022 /> 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> ning 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 21. märtsil kehtestati linnas järjekordne (kolmas) 35-tunniline komandanditund alates kella kaheksast õhtul. 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> <gallery> Shopping center in Kyiv (Podilskyi District) after shelling on 20 March 2022 (02).jpg|Sõjategevuses kannatada saanud kaubanduskeskus 20. märtsil 2022 </gallery> [[Fail:Потрапляння ракети у київський будинок.webm|pisi|tühi|Korterelamu raketitabamus (26. veebruar 2022)]] ==Vaata ka== *[[Pealetung Kiievile (2022)‎‎]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]‎ *[[Harkivi lahing (2022)‎‎]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC-27-02-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Kyiv totally surrounded, mayor says, blocking escape routes]</ref> <ref name=BBC-15-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 We're at dangerous moment, says Kyiv mayor ahead of 35-hour curfew]</ref> <ref name=BBC-21-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 War in Ukraine: Kyiv shopping centre hit by Russian missile]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-invasion-kharkiv-kyiv-fighting-zelenskiy/31725938.html Kyiv Mayor Says 31 Dead In Capital From Russian Attacks, As Two Sides Agree To Hold Talks]. ''[[RFE/RL]]'', 27. veebruar 2022 [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] plonfx21ghli6j2rk5xgfx9mk1riaud Pealetung Kiievile 0 625106 6175930 6175476 2022-08-09T17:33:08Z Octagon11 123728 /* 22.-28. märts */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{mitu pilti |border=infobox |perrow=2/2/2 |kogulaius=300 |pilt1= Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev (3to4).jpg |alt1= |pilt2=Antonov Airport after Russian invasion of Ukraine and Mriya (3to4).jpg |alt2= |pilt3=Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе проведения специальной военной операции на Украине 005 (3to4).png |alt3= |pilt4=Fire at Kryuchki petroleum depot due to missile strike (3to4).jpg |alt4= |pilt5=Battle of Hostomel, 04.03.2021, Skirmish Aftermath.jpg|alt5= |pilt6= |alt6=}} | pildisuurus = 320 | pildiallkiri = <!--enwi kollaaž--> | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. polk<ref>Юлія Ковалишена. [https://suspilne.media/265778-znisili-ponad-80-odinic-vorozoi-tehniki-rozpovili-pro-oboronu-kieva-vinnickimi-nacgvardijcami/ "Знищили понад 80 одиниць ворожої техніки",– розповіли про оборону Києва вінницькими нацгвардійцями] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 21.-28. märts === * 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist.<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] adppnljqhmdip210zpjbxp2b1jpwij8 6175939 6175930 2022-08-09T17:51:07Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{mitu pilti |border=infobox |perrow=2/2/2 |kogulaius=300 |pilt1= Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev (3to4).jpg |alt1= |pilt2=Antonov Airport after Russian invasion of Ukraine and Mriya (3to4).jpg |alt2= |pilt3=Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе проведения специальной военной операции на Украине 005 (3to4).png |alt3= |pilt4=Fire at Kryuchki petroleum depot due to missile strike (3to4).jpg |alt4= |pilt5=Battle of Hostomel, 04.03.2021, Skirmish Aftermath.jpg|alt5= |pilt6= |alt6=}} | pildisuurus = 320 | pildiallkiri = <!--enwi kollaaž--> | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Pilt:Emblem of the National Guard of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. polk<ref>Юлія Ковалишена. [https://suspilne.media/265778-znisili-ponad-80-odinic-vorozoi-tehniki-rozpovili-pro-oboronu-kieva-vinnickimi-nacgvardijcami/ "Знищили понад 80 одиниць ворожої техніки",– розповіли про оборону Києва вінницькими нацгвардійцями] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 21.-28. märts === * 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist.<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] 1agg2z0m30tcpqjqca5pqb91eiijn78 6175950 6175939 2022-08-09T18:32:39Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{mitu pilti |border=infobox |perrow=2/2/2 |kogulaius=300 |pilt1= Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev (3to4).jpg |alt1= |pilt2=Antonov Airport after Russian invasion of Ukraine and Mriya (3to4).jpg |alt2= |pilt3=Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе проведения специальной военной операции на Украине 005 (3to4).png |alt3= |pilt4=Fire at Kryuchki petroleum depot due to missile strike (3to4).jpg |alt4= |pilt5=Battle of Hostomel, 04.03.2021, Skirmish Aftermath.jpg|alt5= |pilt6= |alt6=}} | pildisuurus = 320 | pildiallkiri = <!--enwi kollaaž--> | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Venemaa merejalavägi]] ** 155. brigaad<ref>Дмитро Реплянчук. [https://www.slidstvo.info/blogs/rosijski-vijskovi-z-tyhookeanskogo-flotu-prychetni-do-genotsydu-na-kyyivshhyni/ РОСІЙСЬКІ ВІЙСЬКОВІ З ТИХООКЕАНСЬКОГО ФЛОТУ ПРИЧЕТНІ ДО ГЕНОЦИДУ НА КИЇВЩИНІ] - Slidstvo.info, 05.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Pilt:Emblem of the National Guard of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> * [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. polk<ref>Юлія Ковалишена. [https://suspilne.media/265778-znisili-ponad-80-odinic-vorozoi-tehniki-rozpovili-pro-oboronu-kieva-vinnickimi-nacgvardijcami/ "Знищили понад 80 одиниць ворожої техніки",– розповіли про оборону Києва вінницькими нацгвардійцями] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 21.-28. märts === * 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist.<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] p33qfdrmjdx0ckobkytpmdba9r27gmk Moštšun 0 626384 6175931 6092536 2022-08-09T17:35:59Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Moštšun | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Мощун | pilt = Мощун, церква.jpg | pildiallkiri = Moštšuni kirik 2020. aastal | lipp = | vapp = | pindala = 19 | elanikke = 794 (2006) | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Moštšun''' on küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Butša rajoon]]is. == Ajalugu == Küla on asutatud 1664. aastal. === 2022. aasta sõjategevus === 21. märtsil 2022 õnnestus Ukraina vägedel asulast Vene väed välja tõrjuda.<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kiievi oblasti külad]] ixop1xa1fy3jh20ucw3j1wfwcvatduv Orbitaalkiirus 0 630358 6176059 6108608 2022-08-10T07:44:06Z Thor3005 82144 Lisasin lingi asjale wikitext text/x-wiki Orbitaalkiirus on kiirus, millega vastav keha liigub kas ümber oma [[Barütsenter|barütsentri]] või ümber tema süsteemi kõige suurema massiga keha. Seda kiirust saab esitada kas suhteliselt (näiteks võrrelduna mingisuguse teise süsteemis tuntud kiirusega - näiteks Maa orbitaalkiirusega) või siis tüüpiliselt ühikutes km/s, ka m/s. 3qx0vh1v69ek9vtrse08ebssd92r5c0 Mi-2MSB 0 632134 6176082 6128136 2022-08-10T09:13:57Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Мі-2МСБ.jpg|pisi]] '''Mi-2MSB''' (''Мі-2МСБ'') on [[Ukraina]]s valmistatud mitmeotstarbeline [[helikopter]]. See on helikopteri [[Mil Mi-2]] edasiarendus. Helikopteri arendas välja [[Motor Sitš]]. ==Välislingid== {{commonskat|Mil Mi-2MSB}} [[Kategooria:Sõjaväehelikopterid]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 8ulgdl3ck1b34h1zc5equ8ga4f8tabq 6176144 6176082 2022-08-10T11:55:51Z Suwa 141 hm, eesti keeles on olemas ka osastav kääne ning asju ei pea alati sisse või välja arendama ... :P wikitext text/x-wiki [[Pilt:Мі-2МСБ.jpg|pisi]] '''Mi-2MSB''' (''Мі-2МСБ'') on [[Ukraina]]s valmistatud mitmeotstarbeline [[helikopter]]. See on helikopteri [[Mil Mi-2]] edasiarendus. Helikopterit arendas [[Motor Sitš]]. ==Välislingid== {{commonskat|Mil Mi-2MSB}} [[Kategooria:Sõjaväehelikopterid]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] jk134pi11f8gps1sk13e0j4m7p16nn5 Leonardo Vinci 0 632458 6176079 6141101 2022-08-10T08:58:18Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{mitte segi ajada|[[Leonardo da Vinci]]ga}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Leonardo Vinci''' (1690 või 1696 [[Strongoli]], [[Sitsiilia kuningriik]] – [[27. mai]] [[1730]] [[Napoli]]) oli [[itaallased|itaalia]] helilooja. Kirjutanud peamiselt oopereid. {{JÄRJESTA:Vinci, Leonardo}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1690. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 1730]] k36r1bei6vn0awywrau0vqhcg6wga81 Tartu raudteejaama veetorn 0 633225 6176063 6173851 2022-08-10T07:50:05Z Vikikoolitus 167020 Vikikoolitus teisaldas lehekülje [[Mustand:Tartu raudteejaama veetorn]] pealkirja [[Tartu raudteejaama veetorn]] alla wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu asv2022-04 img41 Railway water tower.jpg|pisi|Tartu raudteejaama veetorn]] '''Tartu raudteejaama veetorn''' on [[Tartu raudteejaam|Tartu raudteejaama]] kompleksi kuuluv [[ehitis]], mille algne funktsioon oli tagada [[Auruvedur|auruvedurite]] veevarustus. [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]] asuv [[Historitsistlik stiil|historitsistlikus]] stiilis Tartu raudteejaama [[veetorn]] on ehitatud 1950. aastate alguses. See on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]] ja on [[Tartu]] linna omandis. Veetornina oli see kasutusel 1980. aastateni. Alates sellest ajast ei ole  ehitisele sobivat funktsiooni leitud. == Kirjeldus == === Välimus === Tartu raudteejaama veetorn on 6,32 m läbimõõduga ja umbes 25 m kõrge punastest tellistest laotud [[ümartorn]]. Hoone [[Fassaad|fassaadil]] on [[Simss|simsid]] ja [[Kaarsillus|kaarsillusega]] uks, torni ülemine osa on laiem. Torn on Tartu ainuke historitsistlike detailidega veetorn.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7016|pealkiri=Tartu raudteejaama veetorn|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=03.08.2022}}</ref> === Sisemus === Hoone sisemuses on ca 20 m kõrgune teenindusruum, hoone üleval laiendatud osas asub raudbetoonist [[veepaak]]. Veepaagi juurde viib alt metalltrepp. Hoone all on maakivist laotud seintega umbes 2 m kõrgune [[kelder]]. Hoone kogupind on 99,5 m<sup>2</sup>, veetorn ise hõlmab enda alla 43 m<sup>2</sup>.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Klaas, Riivo|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Tartu raudtee veetorni tehnilise seisundi hinnang ja ettepanekud hoone säilimiseks.|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse töö|aeg=2009|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Ajalugu == Veetornid võeti kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]] seoses [[Raudteeliiklus|raudteeliikluse]] hoogustumisega. Veetornide peamine funktsioon seisnes auruvedurite varustamises veega. Hiljem toitsid need ka asulate ühisveevärke.<ref>{{Netiviide|autor=Toom, Johanna|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Eesti veetornid. Tüpoloogiline ülevaade ja uuskasutus|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö|aeg=2019|vaadatud=03.08.2022}}</ref> Tartu raudteejaama esimene veetorn ehitati aastal 1880 pärast seda, kui 1876. aastal valmis Paldiski-Peterburi raudtee Tapa-Tartu haru.<ref name=":1" />  Esimese veetorni, mille asukoht oli [[veduridepoo]] juures, lasid taganevad vene väed 1941. aastal õhku. Sakslased taastasid veetorni, kuid 1944. aastal lasid selle omakorda taganedes õhku. Praegune historitsistlikus stiilis veetorn ehitati peale sõda 1950. aastate algul. Vahepeal töötas selle asemel puust [[pumbajaam]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/29CE82F3E3562315422569BB00234733|pealkiri=Raudteejaam|väljaanne=Tartu Linnavalitsus. Mälestiste register.|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Tänapäev == Ehitis oli veetornina kasutusel 1980. aastateni. Veetorn on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]] kui [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku-historitsistliku]] ilmega hoone ja on võetud [[muinsuskaitse]] alla. Alates aastast 2000 kuulub veetorn Tartu linna omandisse ning seisab tühjana, sest sellele ei ole leitud sobivat funktsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7531951/tartu-tulemine-raudtee-veetorn-seisab-elutult-ja-hoopis-mujal-kui-tema-eellane-vaksali-algusajal|pealkiri=Raudtee veetorn seisab elutult ja hoopis mujal kui tema eellane vaksali algusajal|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=27. mai 2022|vaadatud=03.08.2022}}</ref><ref name=":0" /> Hoone kuulub ühtsesse [[Miljööala|miljööalasse]] Tartu raudteejaama jaamahoonega ja omaaegsete raudteetööliste elamutega [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]]. Samal miljööalal asuvad ka [[magasiait]], [[veemaja]] ja mitmed teised kunagi raudtee toimimisega seotud olnud hooned.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == 4kfunqhe9sixfoo8bt0j0s93ezvahw0 6176065 6176063 2022-08-10T07:51:02Z Vikikoolitus 167020 Vikikoolitus teisaldas lehekülje [[Tartu raudteejaama veetorn]] ümbersuunamise [[Mustand:Tartu raudteejaama veetorn]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu asv2022-04 img41 Railway water tower.jpg|pisi|Tartu raudteejaama veetorn]] '''Tartu raudteejaama veetorn''' on [[Tartu raudteejaam|Tartu raudteejaama]] kompleksi kuuluv [[ehitis]], mille algne funktsioon oli tagada [[Auruvedur|auruvedurite]] veevarustus. [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]] asuv [[Historitsistlik stiil|historitsistlikus]] stiilis Tartu raudteejaama [[veetorn]] on ehitatud 1950. aastate alguses. See on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]] ja on [[Tartu]] linna omandis. Veetornina oli see kasutusel 1980. aastateni. Alates sellest ajast ei ole  ehitisele sobivat funktsiooni leitud. == Kirjeldus == === Välimus === Tartu raudteejaama veetorn on 6,32 m läbimõõduga ja umbes 25 m kõrge punastest tellistest laotud [[ümartorn]]. Hoone [[Fassaad|fassaadil]] on [[Simss|simsid]] ja [[Kaarsillus|kaarsillusega]] uks, torni ülemine osa on laiem. Torn on Tartu ainuke historitsistlike detailidega veetorn.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7016|pealkiri=Tartu raudteejaama veetorn|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=03.08.2022}}</ref> === Sisemus === Hoone sisemuses on ca 20 m kõrgune teenindusruum, hoone üleval laiendatud osas asub raudbetoonist [[veepaak]]. Veepaagi juurde viib alt metalltrepp. Hoone all on maakivist laotud seintega umbes 2 m kõrgune [[kelder]]. Hoone kogupind on 99,5 m<sup>2</sup>, veetorn ise hõlmab enda alla 43 m<sup>2</sup>.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Klaas, Riivo|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Tartu raudtee veetorni tehnilise seisundi hinnang ja ettepanekud hoone säilimiseks.|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse töö|aeg=2009|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Ajalugu == Veetornid võeti kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]] seoses [[Raudteeliiklus|raudteeliikluse]] hoogustumisega. Veetornide peamine funktsioon seisnes auruvedurite varustamises veega. Hiljem toitsid need ka asulate ühisveevärke.<ref>{{Netiviide|autor=Toom, Johanna|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Eesti veetornid. Tüpoloogiline ülevaade ja uuskasutus|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö|aeg=2019|vaadatud=03.08.2022}}</ref> Tartu raudteejaama esimene veetorn ehitati aastal 1880 pärast seda, kui 1876. aastal valmis Paldiski-Peterburi raudtee Tapa-Tartu haru.<ref name=":1" />  Esimese veetorni, mille asukoht oli [[veduridepoo]] juures, lasid taganevad vene väed 1941. aastal õhku. Sakslased taastasid veetorni, kuid 1944. aastal lasid selle omakorda taganedes õhku. Praegune historitsistlikus stiilis veetorn ehitati peale sõda 1950. aastate algul. Vahepeal töötas selle asemel puust [[pumbajaam]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/29CE82F3E3562315422569BB00234733|pealkiri=Raudteejaam|väljaanne=Tartu Linnavalitsus. Mälestiste register.|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Tänapäev == Ehitis oli veetornina kasutusel 1980. aastateni. Veetorn on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]] kui [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku-historitsistliku]] ilmega hoone ja on võetud [[muinsuskaitse]] alla. Alates aastast 2000 kuulub veetorn Tartu linna omandisse ning seisab tühjana, sest sellele ei ole leitud sobivat funktsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7531951/tartu-tulemine-raudtee-veetorn-seisab-elutult-ja-hoopis-mujal-kui-tema-eellane-vaksali-algusajal|pealkiri=Raudtee veetorn seisab elutult ja hoopis mujal kui tema eellane vaksali algusajal|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=27. mai 2022|vaadatud=03.08.2022}}</ref><ref name=":0" /> Hoone kuulub ühtsesse [[Miljööala|miljööalasse]] Tartu raudteejaama jaamahoonega ja omaaegsete raudteetööliste elamutega [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]]. Samal miljööalal asuvad ka [[magasiait]], [[veemaja]] ja mitmed teised kunagi raudtee toimimisega seotud olnud hooned.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == 4kfunqhe9sixfoo8bt0j0s93ezvahw0 6176068 6176065 2022-08-10T07:52:25Z Vikikoolitus 167020 Vikikoolitus teisaldas lehekülje [[Mustand:Tartu raudteejaama veetorn]] ümbersuunamise [[Tartu raudteejaama veetorn]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu asv2022-04 img41 Railway water tower.jpg|pisi|Tartu raudteejaama veetorn]] '''Tartu raudteejaama veetorn''' on [[Tartu raudteejaam|Tartu raudteejaama]] kompleksi kuuluv [[ehitis]], mille algne funktsioon oli tagada [[Auruvedur|auruvedurite]] veevarustus. [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]] asuv [[Historitsistlik stiil|historitsistlikus]] stiilis Tartu raudteejaama [[veetorn]] on ehitatud 1950. aastate alguses. See on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]] ja on [[Tartu]] linna omandis. Veetornina oli see kasutusel 1980. aastateni. Alates sellest ajast ei ole  ehitisele sobivat funktsiooni leitud. == Kirjeldus == === Välimus === Tartu raudteejaama veetorn on 6,32 m läbimõõduga ja umbes 25 m kõrge punastest tellistest laotud [[ümartorn]]. Hoone [[Fassaad|fassaadil]] on [[Simss|simsid]] ja [[Kaarsillus|kaarsillusega]] uks, torni ülemine osa on laiem. Torn on Tartu ainuke historitsistlike detailidega veetorn.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7016|pealkiri=Tartu raudteejaama veetorn|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=03.08.2022}}</ref> === Sisemus === Hoone sisemuses on ca 20 m kõrgune teenindusruum, hoone üleval laiendatud osas asub raudbetoonist [[veepaak]]. Veepaagi juurde viib alt metalltrepp. Hoone all on maakivist laotud seintega umbes 2 m kõrgune [[kelder]]. Hoone kogupind on 99,5 m<sup>2</sup>, veetorn ise hõlmab enda alla 43 m<sup>2</sup>.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Klaas, Riivo|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Tartu raudtee veetorni tehnilise seisundi hinnang ja ettepanekud hoone säilimiseks.|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse töö|aeg=2009|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Ajalugu == Veetornid võeti kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]] seoses [[Raudteeliiklus|raudteeliikluse]] hoogustumisega. Veetornide peamine funktsioon seisnes auruvedurite varustamises veega. Hiljem toitsid need ka asulate ühisveevärke.<ref>{{Netiviide|autor=Toom, Johanna|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Eesti veetornid. Tüpoloogiline ülevaade ja uuskasutus|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö|aeg=2019|vaadatud=03.08.2022}}</ref> Tartu raudteejaama esimene veetorn ehitati aastal 1880 pärast seda, kui 1876. aastal valmis Paldiski-Peterburi raudtee Tapa-Tartu haru.<ref name=":1" />  Esimese veetorni, mille asukoht oli [[veduridepoo]] juures, lasid taganevad vene väed 1941. aastal õhku. Sakslased taastasid veetorni, kuid 1944. aastal lasid selle omakorda taganedes õhku. Praegune historitsistlikus stiilis veetorn ehitati peale sõda 1950. aastate algul. Vahepeal töötas selle asemel puust [[pumbajaam]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/29CE82F3E3562315422569BB00234733|pealkiri=Raudteejaam|väljaanne=Tartu Linnavalitsus. Mälestiste register.|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Tänapäev == Ehitis oli veetornina kasutusel 1980. aastateni. Veetorn on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]] kui [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku-historitsistliku]] ilmega hoone ja on võetud [[muinsuskaitse]] alla. Alates aastast 2000 kuulub veetorn Tartu linna omandisse ning seisab tühjana, sest sellele ei ole leitud sobivat funktsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7531951/tartu-tulemine-raudtee-veetorn-seisab-elutult-ja-hoopis-mujal-kui-tema-eellane-vaksali-algusajal|pealkiri=Raudtee veetorn seisab elutult ja hoopis mujal kui tema eellane vaksali algusajal|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=27. mai 2022|vaadatud=03.08.2022}}</ref><ref name=":0" /> Hoone kuulub ühtsesse [[Miljööala|miljööalasse]] Tartu raudteejaama jaamahoonega ja omaaegsete raudteetööliste elamutega [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]]. Samal miljööalal asuvad ka [[magasiait]], [[veemaja]] ja mitmed teised kunagi raudtee toimimisega seotud olnud hooned.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == 4kfunqhe9sixfoo8bt0j0s93ezvahw0 6176073 6176068 2022-08-10T08:27:32Z Vikikoolitus 167020 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu asv2022-04 img41 Railway water tower.jpg|pisi|Tartu raudteejaama veetorn]] '''Tartu raudteejaama veetorn''' on [[Tartu raudteejaam|Tartu raudteejaama]] kompleksi kuuluv [[ehitis]], mille algne funktsioon oli tagada [[Auruvedur|auruvedurite]] veevarustus. [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]] asuv [[Historitsistlik stiil|historitsistlikus]] stiilis Tartu raudteejaama [[veetorn]] on ehitatud 1950. aastate alguses. See on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]] ja on [[Tartu]] linna omandis. Veetornina oli see kasutusel 1980. aastateni. Alates sellest ajast ei ole  ehitisele sobivat funktsiooni leitud. == Kirjeldus == === Välimus === Tartu raudteejaama veetorn on 6,32 m läbimõõduga ja umbes 25 m kõrge punastest tellistest laotud [[ümartorn]]. Hoone [[Fassaad|fassaadil]] on [[Simss|simsid]] ja [[Kaarsillus|kaarsillusega]] uks, torni ülemine osa on laiem. Torn on Tartu ainuke historitsistlike detailidega veetorn.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7016|pealkiri=Tartu raudteejaama veetorn|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=03.08.2022}}</ref> === Sisemus === Hoone sisemuses on ca 20 m kõrgune teenindusruum, hoone üleval laiendatud osas asub raudbetoonist [[veepaak]]. Veepaagi juurde viib alt metalltrepp. Hoone all on maakivist laotud seintega umbes 2 m kõrgune [[kelder]]. Hoone kogupind on 99,5 m<sup>2</sup>, veetorn ise hõlmab enda alla 43 m<sup>2</sup>.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Klaas, Riivo|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Tartu raudtee veetorni tehnilise seisundi hinnang ja ettepanekud hoone säilimiseks.|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse töö|aeg=2009|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Ajalugu == Veetornid võeti kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]] seoses [[Raudteeliiklus|raudteeliikluse]] hoogustumisega. Veetornide peamine funktsioon seisnes auruvedurite varustamises veega. Hiljem toitsid need ka asulate ühisveevärke.<ref>{{Netiviide|autor=Toom, Johanna|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Eesti veetornid. Tüpoloogiline ülevaade ja uuskasutus|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö|aeg=2019|vaadatud=03.08.2022}}</ref> Tartu raudteejaama esimene veetorn ehitati aastal 1880 pärast seda, kui 1876. aastal valmis Paldiski-Peterburi raudtee Tapa-Tartu haru.<ref name=":1" />  Esimese veetorni, mille asukoht oli [[veduridepoo]] juures, lasid taganevad vene väed 1941. aastal õhku. Sakslased taastasid veetorni, kuid 1944. aastal lasid selle omakorda taganedes õhku. Praegune historitsistlikus stiilis veetorn ehitati peale sõda 1950. aastate algul. Vahepeal töötas selle asemel puust [[pumbajaam]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/29CE82F3E3562315422569BB00234733|pealkiri=Raudteejaam|väljaanne=Tartu Linnavalitsus. Mälestiste register.|vaadatud=03.08.2022}}</ref> == Tänapäev == Ehitis oli veetornina kasutusel 1980. aastateni. Veetorn on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]] kui [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku-historitsistliku]] ilmega hoone ja on võetud [[muinsuskaitse]] alla. Alates aastast 2000 kuulub veetorn Tartu linna omandisse ning seisab tühjana, sest sellele ei ole leitud sobivat funktsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7531951/tartu-tulemine-raudtee-veetorn-seisab-elutult-ja-hoopis-mujal-kui-tema-eellane-vaksali-algusajal|pealkiri=Raudtee veetorn seisab elutult ja hoopis mujal kui tema eellane vaksali algusajal|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=27. mai 2022|vaadatud=03.08.2022}}</ref><ref name=":0" /> Hoone kuulub ühtsesse [[Miljööala|miljööalasse]] Tartu raudteejaama jaamahoonega ja omaaegsete raudteetööliste elamutega [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]]. Samal miljööalal asuvad ka [[magasiait]], [[veemaja]] ja mitmed teised kunagi raudtee toimimisega seotud olnud hooned.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == [[Kategooria:Tartu ehitised]] az5bn1g6ogiwo0jplv81m0sjb9rugkt Venemaa Föderatsiooni maaväed 0 633324 6175968 6174620 2022-08-09T19:45:50Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] pealkirja [[Venemaa maaväed]] alla wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Föderatsiooni maaväed | pilt = Great emblem of the Russian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni maaväed''' (''Сухопутные войска Российской Федерации'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude maavägi. == Koosseis == === Armeed === * [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] * [[2. ühendarmee]] * [[5. ühendarmee]] * [[6. ühendarmee]] * [[8. ühendarmee]] * [[20. ühendarmee]] * [[29. ühendarmee]] * [[35. ühendarmee]] * [[36. ühendarmee]] * [[41. ühendarmee]] * [[49. ühendarmee]] * [[58. ühendarmee]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed| ]] qn2dty0upoclt9ask7cj79ygje3i34i 6175970 6175968 2022-08-09T19:46:15Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Venemaa maaväed]] ümbersuunamise [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] asemele wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Föderatsiooni maaväed | pilt = Great emblem of the Russian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni maaväed''' (''Сухопутные войска Российской Федерации'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude maavägi. == Koosseis == === Armeed === * [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] * [[2. ühendarmee]] * [[5. ühendarmee]] * [[6. ühendarmee]] * [[8. ühendarmee]] * [[20. ühendarmee]] * [[29. ühendarmee]] * [[35. ühendarmee]] * [[36. ühendarmee]] * [[41. ühendarmee]] * [[49. ühendarmee]] * [[58. ühendarmee]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed| ]] qn2dty0upoclt9ask7cj79ygje3i34i Soufiane El Bakkali 0 633615 6175852 6167139 2022-08-09T13:04:31Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Spc._Benard_Keter_makes_the_finals_in_3,000m_steeplechase_(51357297745)_2.jpg|Spc._Benard_Keter_makes_the_finals_in_3,000m_steeplechase_(51357297745)_2.jpg]] pildiga [[Pilt:Sou wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Soufiane El Bakkali | Pilt = Soufiane El Bakkali at the 2020 Summer Olympics.jpg | Pildisuurus = 170px | Pildinimi = Soufiane El Bakkali | Riik = Maroko | Sünniaeg = {{süv|1996|1|7}} | Sünnikoht = [[Fès]] | Pikkus = 191 cm | Kaal = | Spordiklubi = FCC Fes | Treener = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Aafrika mängud|2019 Rabat]]|3000 m takistusjooks}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|3000 m takistusjooks}} }} '''Soufiane El Bakkali''' ([[araabia keel]]es سفيان البقالي, sündinud [[7. jaanuar]]il [[1996]] [[Fès]]is) on [[Maroko]] [[takistusjooksja]], olümpiavõitja ([[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]) ja maailmameister ([[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]). [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli ta [[3000 meetri takistusjooks]]us olümpiavõitjaks ajaga 8.08,90. Sellega lõpetas ta alates [[1984. aasta suveolümpiamängud]]est kestnud keenlaste võiduseeria 3000 meetri takistusjooksus. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]] oli El Bakkali neljas ajaga 8.14,35, mis oli toona tema isiklik rekord. 2022. aastal tuli ta maailmameistriks ajaga 8.25,13. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustelt]] on ta 3000 meetri takistusjooksus võitnud veel ühe hõbemedali (2017) ja ühe pronksmedali (2019). Tema isiklik rekord 3000 meetri takistusjooksus on 7.58,15, mis on joostud 20. juulil 2018 [[Monaco]]s. Talle kuulub Maroko siserekord [[5000 meetri jooks]]us (13.10,60).<ref>https://www.worldathletics.org/athletes/morocco/soufiane-el-bakkali-14590424 (vaadatud 17.6.2022)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 3000 m takistusjooksus}} {{Maailmameistrid meeste 3000 m takistusjooksus}} {{JÄRJESTA:Elbakkali, Soufiane}} [[Kategooria:Maroko jooksjad]] [[Kategooria:Takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] m1rxrrwm4bwf1bdt3t8yhq7bxa7m5fc Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast 2 633794 6176138 6163559 2022-08-10T11:28:28Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable collapsible {{#if:{{{collapsed|}}}|collapsed}}" style="width:{{{width|66}}}%; text-align:center; font-size:90%;" |- ! colspan="14" style="font-weight:bold" |[[Pilt:Gnome-weather-few-clouds.svg|30px|link=]]&nbsp; Parámetros climáticos promedio {{{prep|de}}} {{{lugar|{{{location|}}}}}}&nbsp;[[Pilt:WPTC Meteo task force.svg|30px|link=]] |- height="17" ! style="border-right-width:medium" | Kuu ! Jaanuar ! Veebruar ! Märts ! Aprill ! Mai ! Juuni ! Juuli ! August ! September ! Oktoober ! November ! Detsember ! style="border-left-width:medium" abbr="Anual" | Aasta |- {{#if:{{{jaan_max_reg|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne maksimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_max_reg|{{{Jaan_REC_Hi_°C|{{{Jaan record high C|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_max_reg|{{{veebr_REC_Hi_°C|{{{Feb record high C|}}}}}}}}} |märts={{{märts_max_reg|{{{märts_REC_Hi_°C|{{{Mar record high C|{{#if:{{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_max_reg|{{{Apr_REC_Hi_°C|{{{Apr record high C|{{#if:{{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_max_reg|{{{mai_REC_Hi_°C|{{{May record high C|{{#if:{{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_max_reg|{{{Jun_REC_Hi_°C|{{{Jun record high C|{{#if:{{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_max_reg|{{{Jul_REC_Hi_°C|{{{Jul record high C|{{#if:{{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_max_reg|{{{Aug_REC_Hi_°C|{{{Aug record high C|{{#if:{{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_max_reg|{{{sept_REC_Hi_°C|{{{Sep record high C|{{#if:{{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_max_reg|{{{okt_REC_Hi_°C|{{{Oct record high C|{{#if:{{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_max_reg|{{{Nov_REC_Hi_°C|{{{Nov record high C|{{#if:{{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_max_reg|{{{Dec_REC_Hi_°C|{{{Dec record high C|{{#if:{{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{anual_max_reg|{{{Year_REC_Hi_°C|{{{year record high C|{{#if:{{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{#expr:({{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_prom|{{{veebr_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_prom|{{{märts_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_prom|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_prom|{{{mai_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_prom|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_prom|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_prom|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_prom|{{{sept_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_prom|{{{okt_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_prom|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_prom|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_prom|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_prom|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{#expr:({{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_prom|{{{veebr_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_prom|{{{märts_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_prom|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_prom|{{{mai_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_prom|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_prom|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_prom|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_prom|{{{sept_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_prom|{{{okt_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_prom|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_prom|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Madalaim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_min|{{{veebr_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_min|{{{märts_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_min|{{{mai_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_min|{{{sept_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_min|{{{okt_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{#expr:({{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_min|{{{veebr_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_min|{{{märts_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_min|{{{mai_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_min|{{{sept_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_min|{{{okt_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_min_reg|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne miinimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_min_reg|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{#if:{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_min_reg|{{{veebr_REC_Lo_°C|{{{Feb record low C|{{#if:{{{veebr_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_min_reg|{{{märts_REC_Lo_°C|{{{Mar record low C|{{#if:{{{märts_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_min_reg|{{{Apr_REC_Lo_°C|{{{Apr record low C|{{#if:{{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_min_reg|{{{mai_REC_Lo_°C|{{{May record low C|{{#if:{{{mai_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_min_reg|{{{Jun_REC_Lo_°C|{{{Jun record low C|{{#if:{{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_min_reg|{{{Jul_REC_Lo_°C|{{{Jul record low C|{{#if:{{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_min_reg|{{{Aug_REC_Lo_°C|{{{Aug record low C|{{#if:{{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_min_reg|{{{sept_REC_Lo_°C|{{{Sep record low C|{{#if:{{{sept_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_min_reg|{{{okt_REC_Lo_°C|{{{Oct record low C|{{#if:{{{okt_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_min_reg|{{{Nov_REC_Lo_°C|{{{Nov record low C|{{#if:{{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_min_reg|{{{Dec_REC_Lo_°C|{{{Dec record low C|{{#if:{{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{anual_min_reg|{{{Year_REC_Lo_°C|{{{year record low C|{{#if:{{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Sademed|Sademeid]] kokku ({{#if:{{{jaan_precip_cm|}}}|c|m}}m) |sc=p |jaan={{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#if:{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_precip|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#if:{{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_precip|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#if:{{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_precip|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#if:{{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_precip|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#if:{{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_precip|{{{juuni_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#if:{{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_precip|{{{juuli_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#if:{{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_precip|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#if:{{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_precip|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#if:{{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_precip|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#if:{{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_precip|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#if:{{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_precip|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#if:{{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_precip|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_precip|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{#expr:({{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{veebr_precip|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#expr:({{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{märts_precip|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aprill_precip|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{mai_precip|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuni_precip|{{{jun_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuli_precip|{{{jul_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aug_precip|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{sept_precip|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#expr:({{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{okt_precip|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#expr:({{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{nov_precip|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{dets_precip|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lluvias|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Lluvia]]s (mm) |sc=p |jaan={{{jaan_lluvias|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#if:{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lluvias|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#if:{{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_lluvias|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#if:{{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lluvias|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#if:{{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_lluvias|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#if:{{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lluvias|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#if:{{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lluvias|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#if:{{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_lluvias|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#if:{{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_lluvias|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#if:{{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_lluvias|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#if:{{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_lluvias|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#if:{{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_lluvias|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#if:{{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_lluvias|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_lluvias|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{#expr:({{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lluvias|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{veebr_lluvias|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#expr:({{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{märts_lluvias|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#expr:({{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aprill_lluvias|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{mai_lluvias|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#expr:({{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuni_lluvias|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuli_lluvias|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aug_lluvias|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{sept_lluvias|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#expr:({{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#expr:({{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{nov_lluvias|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{dets_lluvias|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_nevadas|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Nieve|Nevadas]] (cm) |sc=p |jaan={{{jaan_nevadas|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#if:{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_nevadas|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#if:{{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_nevadas|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#if:{{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_nevadas|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#if:{{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_nevadas|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#if:{{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_nevadas|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#if:{{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_nevadas|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#if:{{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_nevadas|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#if:{{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_nevadas|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#if:{{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_nevadas|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#if:{{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_nevadas|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#if:{{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_nevadas|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#if:{{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_nevadas|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_nevadas|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{#expr:({{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_nevadas|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{veebr_nevadas|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{märts_nevadas|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aprill_nevadas|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{mai_nevadas|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{jun_nevadas|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{jul_nevadas|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aug_nevadas|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{sept_nevadas|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{okt_nevadas|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{nov_nevadas|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{dets_nevadas|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_precip_días|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Días de precipitaciones (≥ {{{u_precip_días|{{{unit precipitation days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_precip_días|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_precip_días|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_precip_días|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_precip_días|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_precip_días|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_precip_días|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_precip_días|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_precip_días|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_precip_días|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_precip_días|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_precip_días|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_precip_días|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{anual_precip_días|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days|}}}}}}}}}|{{{anual_precip_días|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_precip_días|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_precip_días|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{märts_precip_días|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_precip_días|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{mai_precip_días|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{jun_precip_días|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{jul_precip_días|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aug_precip_días|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{sept_precip_días|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{okt_precip_días|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{nov_precip_días|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{dets_precip_días|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Días de lluvias (≥ {{{u_lluvias_días|{{{unit rain days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lluvias_días|{{{veebr_Rain_days|{{{Feb rain days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_lluvias_días|{{{märts_Rain_days|{{{Mar rain days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lluvias_días|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_lluvias_días|{{{mai_Rain_days|{{{May rain days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lluvias_días|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lluvias_días|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_lluvias_días|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_lluvias_días|{{{sept_Rain_days|{{{Sep rain days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_lluvias_días|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_lluvias_días|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{anual_lluvias_días|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days|}}}}}}}}}|{{{anual_lluvias_días|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_lluvias_días|{{{veebr_Rain_days|{{{Feb rain days|0}}}}}}}}} + {{{märts_lluvias_días|{{{märts_Rain_days|{{{Mar rain days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_lluvias_días|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|0}}}}}}}}} + {{{mai_lluvias_días|{{{mai_Rain_days|{{{May rain days|0}}}}}}}}} + {{{jun_lluvias_días|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|0}}}}}}}}} + {{{jul_lluvias_días|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|0}}}}}}}}} + {{{aug_lluvias_días|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|0}}}}}}}}} + {{{sept_lluvias_días|{{{sept_Rain_days|{{{Sep rain days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|0}}}}}}}}} + {{{nov_lluvias_días|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|0}}}}}}}}} + {{{dets_lluvias_días|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_nevadas_días|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt==Días de nevadas (≥ {{{u_nevadas_días|{{{unit snow days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_nevadas_días|}}} |veebr={{{veebr_nevadas_días|}}} |märts={{{märts_nevadas_días|}}} |aprill={{{aprill_nevadas_días|}}} |mai={{{mai_nevadas_días|}}} |juuni={{{juuni_nevadas_días|}}} |juuli={{{juuli_nevadas_días|}}} |aug={{{aug_nevadas_días|}}} |sept={{{sept_nevadas_días|}}} |okt={{{okt_nevadas_días|}}} |nov={{{nov_nevadas_días|}}} |dets={{{dets_nevadas_días|}}} |anual= {{#if:{{{anual_nevadas_días|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days|}}}}}}}}}|{{{anual_nevadas_días|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_nevadas_días|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_nevadas_días|{{{veebr_Snow_days|{{{Feb snow days|0}}}}}}}}} + {{{märts_nevadas_días|{{{märts_Snow_days|{{{Mar snow days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_nevadas_días|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|0}}}}}}}}} + {{{mai_nevadas_días|{{{mai_Snow_days|{{{May snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_nevadas_días|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_nevadas_días|{{{Jul_Snow_days|{{{Jul snow days|0}}}}}}}}} + {{{aug_nevadas_días|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|0}}}}}}}}} + {{{sept_nevadas_días|{{{sept_Snow_days|{{{Sep snow days|0}}}}}}}}} + {{{okt_nevadas_días|{{{okt_Snow_days|{{{Oct snow days|0}}}}}}}}} + {{{nov_nevadas_días|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|0}}}}}}}}} + {{{dets_nevadas_días|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_sol|}}}|{{Ilmakast/line|etiqueta=[[Heliofanía|Horas de sol]]|sc=s |jaan={{{jaan_sol|}}} |veebr={{{veebr_sol|}}} |märts={{{märts_sol|}}} |aprill={{{aprill_sol|}}} |mai={{{mai_sol|}}} |juuni={{{juuni_sol|}}} |juuli={{{juuli_sol|}}} |aug={{{aug_sol|}}} |sept={{{sept_sol|}}} |okt={{{okt_sol|}}} |nov={{{nov_sol|}}} |dets={{{dets_sol|}}} |anual={{#if:{{{anual_sol|{{{Year_Sun|{{{year sun|}}}}}}}}}|{{{anual_sol|{{{Year_Sun|{{{year sun}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sol|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sol|{{{veebr_Sun|{{{Feb sun|0}}}}}}}}} + {{{märts_sol|{{{märts_Sun|{{{Mar sun|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sol|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|0}}}}}}}}} + {{{mai_sol|{{{mai_Sun|{{{May sun|0}}}}}}}}} + {{{jun_sol|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|0}}}}}}}}} + {{{jul_sol|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|0}}}}}}}}} + {{{aug_sol|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|0}}}}}}}}} + {{{sept_sol|{{{sept_Sun|{{{Sep sun|0}}}}}}}}} + {{{okt_sol|{{{okt_Sun|{{{Oct sun|0}}}}}}}}} + {{{nov_sol|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|0}}}}}}}}} + {{{dets_sol|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_hum|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Humedad del aire|Humedad relativa]] (%)|sc=h |jaan={{{jaan_hum|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_hum|{{{veebr_Hum|{{{Feb humidity|}}}}}}}}} |märts={{{märts_hum|{{{märts_Hum|{{{Mar humidity|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_hum|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|}}}}}}}}} |mai={{{mai_hum|{{{mai_Hum|{{{May humidity|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_hum|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_hum|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|}}}}}}}}} |aug={{{aug_hum|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|}}}}}}}}} |sept={{{sept_hum|{{{sept_Hum|{{{Sep humidity|}}}}}}}}} |okt={{{okt_hum|{{{okt_Hum|{{{Oct humidity|}}}}}}}}} |nov={{{nov_hum|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|}}}}}}}}} |dets={{{dets_hum|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_hum|{{{Year_Hum|{{{year humidity|}}}}}}}}}|{{{anual_hum|{{{Year_Hum|{{{year humidity}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_hum|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|0}}}}}}}}} + {{{veebr_hum|{{{veebr_Hum|{{{Feb humidity|0}}}}}}}}} + {{{märts_hum|{{{märts_Hum|{{{Mar humidity|0}}}}}}}}} + {{{aprill_hum|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|0}}}}}}}}} + {{{mai_hum|{{{mai_Hum|{{{May humidity|0}}}}}}}}} + {{{jun_hum|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|0}}}}}}}}} + {{{jul_hum|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|0}}}}}}}}} + {{{aug_hum|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|0}}}}}}}}} + {{{sept_hum|{{{sept_Hum|{{{Sep humidity|0}}}}}}}}} + {{{okt_hum|{{{okt_Hum|{{{Oct humidity|0}}}}}}}}} + {{{nov_hum|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|0}}}}}}}}} + {{{dets_hum|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|0}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |-<!--Fuentes y Referencias--> | colspan="14" style="text-align:center; font-size:88%"{{#if:{{{source 1|}}}{{{source|}}}{{{fuente|}}}|{{!}}''{{#if:{{{source 2|}}}{{{fuente2|}}}|Fuente n.º 1:|Fuente:}} {{{fuente|}}}{{{source|{{{source 1|}}}}}} {{{fechaacceso|{{{accessdate|}}}}}}''<!-- -->{{#if:{{{source 2|}}}{{{source2|}}}{{{fuente2|}}}|<nowiki/> {{!-}} {{!}}colspan="14" style="text-align:center; font-size:85%"{{!}}''Fuente n.º 2: {{{source2|{{{source 2|{{{fuente2}}}}}}}}} {{{fechaacceso2|}}}''}}|{{!}}{{Cita requerida|date={{{date|}}}}}}} |}<noinclude>{{Dokumentatsioon}}</noinclude> szkkf2kwuzxji9decvbowkukv1vqh0v Karmen Bruus 0 633887 6175953 6175436 2022-08-09T18:51:32Z 91.129.109.235 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) |pikkus=1.77}} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref>{{Cite web|url=https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|title=High Jump Women Final}}</ref> |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,75 m |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused | U20 kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1,95 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1,73 *2020 – 1,74 *2021 – 1,80 *2022 – '''1,96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] pvzq4442qmmy2igkc2czh7dxwl7zt8g Narva tank 0 634162 6175913 6169062 2022-08-09T16:47:43Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank on paigutatud jõe teljega risti, suunaga edelasse. Monument avati [[9. mai]]l [[1970]]. Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. == Välislingid == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] dus8cm6t3esbgfi7vwyji4tau8x61gn Kuninglik Merejalavägi 0 634168 6175887 6168147 2022-08-09T14:59:31Z Neptuunium 58653 hädapärast sisu wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Kuninglik Merejalavägi | pilt = RoyalMarineBadge.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1664 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglise kuningriik]] (1664–1707) * {{Pisilipp|Suurbritannia}} }} | kuuluvus = | haru = | liik = [[merejalavägi]], [[kommando]] | ülesanne = [[ekspeditsioonoperatsioon]]id, [[meredessant|meredessandid]], [[arktiline sõjapidamine]], [[väekaitse]], [[reke]], [[reid]]id | suurus = 7760 tegevteenistujat, 750 reservisti (2014) | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[admiral]] Sir [[Ben Key]] | praegune_ülem_silt = [[Esimene merelord]] | tseremoniaalne_ülem = [[kindralleitnant]] [[Robert Magowan]] | tseremoniaalne_ülem_silt = [[Kuningliku merejalaväe komandantkindral|komandantkindral]] | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Royal Marines.svg|100px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Kuninglik Merejalavägi''' ([[inglise keel]]es ''The Corps of Royal Marines''; RM) on [[Suurbritannia]] [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] juurde kuuluv merejalavägi. Väeliigi algusajaks peetakse 28. oktoobrit 1664, mil [[Inglise armee]] koosseisus moodustati Yorki ja Albany hertsogi merejalaväerügement. Läbi oma ajaloo on merejalaväge rakendatud mitmetes suurtes konfliktides, näiteks [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]], [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Hiljem on väeliiki kasutatud peamiselt [[ekspeditsioonivägi|ekspeditsiooniväena]], sh näiteks [[Falklandi sõda|Falklandi sõjas]], [[Lahe sõda|Lahe sõjas]], [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]], [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]], [[Sierra Leone'i kodusõda|Sierra Leone'i kodusõjas]] ning [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõdades]]. Merejalavägi tegutseb eliit-[[kergjalavägi|kergjalaväena]], mida saab vajadusel kiiresti ülemaailmselt mitmesugusteks ülesanneteks rakendada. Väeliik teeb tihedat koostööd [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Madalmaade merejalaväekorpus|Madalmaade merejalavägedega]]. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.royalnavy.mod.uk/royalmarines Ametlik koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] 5y30hl1l0xbcj01xjstl8ll5j9uspn9 6175892 6175887 2022-08-09T15:32:14Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ ce wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Kuninglik Merejalavägi | pilt = RoyalMarineBadge.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1664 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglise kuningriik]] (1664–1707) * {{Pisilipp|Suurbritannia}} }} | kuuluvus = | haru = | liik = [[merejalavägi]], [[kommando]] | ülesanne = [[ekspeditsioonoperatsioon]]id, [[meredessant|meredessandid]], [[arktiline sõjapidamine]], [[väekaitse]], [[reke]], [[reid]]id | suurus = 7760 tegevteenistujat, 750 reservisti (2014) | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[admiral]] Sir [[Ben Key]] | praegune_ülem_silt = [[Esimene merelord]] | tseremoniaalne_ülem = [[kindralleitnant]] [[Robert Magowan]] | tseremoniaalne_ülem_silt = [[Kuningliku merejalaväe komandantkindral|komandantkindral]] | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Royal Marines.svg|100px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Kuninglik Merejalavägi''' ([[inglise keel]]es ''The Corps of Royal Marines''; RM) on [[Suurbritannia]] [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] juurde kuuluv merejalavägi. Väeliigi algusajaks peetakse 28. oktoobrit 1664, mil [[Inglise armee]] koosseisus moodustati Yorki ja Albany hertsogi merejalaväerügement. Läbi oma ajaloo on merejalaväge rakendatud mitmetes suurtes konfliktides, näiteks [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]], [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Hiljem on väeliiki kasutatud peamiselt [[ekspeditsioonivägi|ekspeditsiooniväena]], sh näiteks [[Falklandi sõda|Falklandi sõjas]], [[Lahe sõda|Lahe sõjas]], [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]], [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]], [[Sierra Leone'i kodusõda|Sierra Leone'i kodusõjas]] ning [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõdades]]. Merejalavägi tegutseb eliit-[[kergjalavägi|kergjalaväena]], mida saab vajadusel kiiresti ülemaailmselt mitmesugusteks ülesanneteks rakendada. Väeliik teeb tihedat koostööd [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Madalmaade merejalaväekorpus|Madalmaade merejalavägedega]]. == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.royalnavy.mod.uk/royalmarines Ametlik koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] cpygbs0kuho6h41gbxb74yhvvwxg1p2 BMC Kirpi 0 634860 6175866 6175733 2022-08-09T13:36:25Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = 2012 Eurosatory BMC trucks.JPG | nimi = BMC Kirpi | tootja = BMC Otomotiv Sanayi ve Ticaret A.Ş. | emafirma = | alias = | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''BMC Kirpi''' on [[Türgi]]s valmistatud [[soomusauto]]. == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://lb.ua/society/2022/08/09/525732_zsu_otrimali_50_turetskih.html ЗСУ отримали 50 турецьких бронетранспортерів Kirpi] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomusautod]] [[Kategooria:Türgi sõjandus]] 31g266t0s0tske3mlk7c6ejr42jvggv Sobolów 0 634874 6175826 2022-08-09T12:20:46Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Sobolów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Sobolów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Sobolów dom kultury.jpg | pildiallkiri = Kultuurimaja Sobolówis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 747 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Sobolow Wieś Sobolów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Sobolów''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodko...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sobolów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Sobolów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Sobolów dom kultury.jpg | pildiallkiri = Kultuurimaja Sobolówis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 747 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Sobolow Wieś Sobolów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Sobolów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]]. Sobolówi on esmamainitud [[1105]]. aastal.<ref>[http://lapanow.pl/gmina-2/informacje-o-gminie/historia-solectw/sobolow/ Sobolów] Gmina Łapanów</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 597h2zq54ucl9gqzb9csevp0fdrzwe1 Arutelu:Libeeria 1 634875 6175836 2022-08-09T12:29:39Z 193.40.12.10 Uus lehekülg: 'ja enne 19 sajandit polnud piirkonnal ka ajalugu? ~~~~' wikitext text/x-wiki ja enne 19 sajandit polnud piirkonnal ka ajalugu? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 9. august 2022, kell 15:29 (EEST) pr5vx5r99mgbrzj2vlyp7myjxrvcslk 6175857 6175836 2022-08-09T13:17:59Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki ja enne 19 sajandit polnud piirkonnal ka ajalugu? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 9. august 2022, kell 15:29 (EEST) : Kirjuta siis lahkesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2022, kell 16:17 (EEST) 9mwxm27wthe7captzzss2goic8ea7e6 6175859 6175857 2022-08-09T13:18:33Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki ja enne 19 sajandit polnud piirkonnal ka ajalugu? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 9. august 2022, kell 15:29 (EEST) : Kirjuta siis lahkesti. Riigi artiklis on esmaoluline selle rajamisega seonduv. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2022, kell 16:17 (EEST) o8suzv9ijy5gqtms4w5yfsozwqys9oc Łapanów 0 634876 6175842 2022-08-09T12:40:05Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Łapanów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Łapanów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Łapanów a2.jpg | pildiallkiri = Łapanówi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1211 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Lapanow Wieś Łapanów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Łapanów''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Łapanów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Łapanów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Łapanów a2.jpg | pildiallkiri = Łapanówi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1211 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Lapanow Wieś Łapanów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Łapanów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus. Łapanów sai linnaõigused [[1785]]. aastal, kuid kaotas need [[1896]]. aastal.<ref>[https://e-nocleg.pl/noclegi-lapanow.html Noclegi Łapanów] e-nocleg.pl</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 9i275t0bfiopgiurrmuzm4qe54wxrbl 6175846 6175842 2022-08-09T12:50:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Łapanów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Łapanów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Łapanów a2.jpg | pildiallkiri = Łapanówi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1211 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Lapanow Wieś Łapanów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Łapanów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus. Łapanów on rajatud [[12. sajand|12.]] või [[13. sajand]]il. Küla on esmamainitud [[1326]]. aastal. Puukirik ehitati Łapanówisse [[1529]]. aastal.<ref>[http://lapanow.pl/gmina-2/informacje-o-gminie/historia/ Historia] Gmina Łapanów</ref> Łapanów sai linnaõigused [[1785]]. aastal, kuid kaotas need [[1896]]. aastal.<ref>[https://e-nocleg.pl/noclegi-lapanow.html Noclegi Łapanów] e-nocleg.pl</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] c3kck1jmugepr6cqj6tif5zixw4xljj Californication (laul) 0 634879 6175877 2022-08-09T14:39:44Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: '{{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication (album)|Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = Alternatiivrokk|alternatiivr...' wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication (album)|Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) 5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon) 3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on [[Ameerika]] rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt [[Californication (album)|Californication]] (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale. [[UK Singles Chart|Ühendkuningriigi singlite edetabelis]] 16. kohale ning Billboard [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelite esikohale. See oli kolmas esinumbrina Californicationi singel [[Island]]il. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja enimesitatud live-looks, esinedes alates selle live-debüüdist peaaegu igas seltsis ning muutes selle bändi esitusiselt kolmandaks lauluks, kus on üle 500 esituse. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] obw07z92ktuscsjsgb4rdh6beg3twre 6175878 6175877 2022-08-09T14:41:28Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication (album)|Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) 5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon) 3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on [[Ameerika]] rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt [[Californication (album)|Californication]] (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale. [[UK Singles Chart|Ühendkuningriigi singlite edetabelis]] 16. kohale ning Billboard [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelite esikohale. See oli kolmas esinumbrina Californicationi singel [[Island]]il. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja enimesitatud live-looks, esinedes alates selle live-debüüdist peaaegu igas seltsis ning muutes selle bändi esitusiselt kolmandaks lauluks, kus on üle 500 esituse. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] 8d5jg4pa8vdkvcj9jmibxm3kn2m3m8f 6175879 6175878 2022-08-09T14:42:26Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication (album)|Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) 5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon) 3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on [[Ameerika]] rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt [[Californication (album)|Californication]] (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale. [[UK Singles Chart|Ühendkuningriigi singlite edetabelis]] 16. kohale ning Billboard [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelite esikohale. See oli kolmas esinumbrina Californicationi singel [[Island]]il. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja enimesitatud live-looks, esinedes alates selle live-debüüdist peaaegu igas seltsis ning muutes selle bändi esitusiselt kolmandaks lauluks, kus on üle 500 esituse. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] f22yvvpzbbcs6bxe7e1w1gsqzk7j1ui 6175880 6175879 2022-08-09T14:42:46Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication (album)|Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) 5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon) 3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on [[Ameerika]] rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt [[Californication (album)|Californication]] (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale. [[UK Singles Chart|Ühendkuningriigi singlite edetabelis]] 16. kohale ning Billboard [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelite esikohale. See oli kolmas esinumbrina Californicationi singel [[Island]]il. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja enimesitatud live-looks, esinedes alates selle live-debüüdist peaaegu igas seltsis ning muutes selle bändi esitusiselt kolmandaks lauluks, kus on üle 500 esituse. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] 3200lip0dc30efcxcsqn1acjff7bpml 6175905 6175880 2022-08-09T16:23:58Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) 5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon) 3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on Ameerika rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt "[[Californication]]" (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] singlite edetabelis [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale, Suurbritannia singlite edetabelis [[UK Singles Chart]] 16. kohale ning Billboardi [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelites esikohale. See oli albumilt "Californication" kolmas singel, mis jõudis [[Island]]il esikohale. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja kontsertidel enimesitatud looks. See on olnud kavas peaaegu kõigil ansambli hilisematel kontsertidel. Üle 500 esitusega on see esituse arvult ansambli kolmas laul. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] bh96urnlluqxhakgdyrrtdfwlh7e3u8 6175906 6175905 2022-08-09T16:24:36Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Californication" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Red Hot Chili Peppers]]i | koos = | album = "[[Californication]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuni 2000 | formaat = | lindistatud = | stiil = [[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]] | pikkus = 5:21 (albumi versioon) <br>5:29 ([[Greatest Hits (Red Hot Chili Peppersi album)|Greatest Hits]]i versioon)<br>3:26 (raadio versioon) | plaadifirma = [[Warner Records|Warner Bros.]] | autor = [[Anthony Kiedis]], [[Chad Smith]], [[Flea]], [[John Frusciante]] | produtsent = [[Rick Rubin]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Otherside]]" (2000) <br> | see singel = "'''Californication'''" (2000) <br> | järgmine singel = "[[Road Trippin']]" (2000) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Californication'''" on Ameerika rokkansambli [[Red Hot Chili Peppers]]i laul nende seitsmendalt albumilt "[[Californication]]" (1999). [[2000]]. aasta juunis välja antud singel jõudis [[USA]] singlite edetabelis [[Billboard Hot 100]] edetabelis 69. kohale, Suurbritannia singlite edetabelis [[UK Singles Chart]] 16. kohale ning Billboardi [[Mainstream Rock Tracks]]i ja [[Modern Rock Tracks]]i edetabelites esikohale. See oli albumilt "Californication" kolmas singel, mis jõudis [[Island]]il esikohale. "Californication" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja kontsertidel enimesitatud looks. See on olnud kavas peaaegu kõigil ansambli hilisematel kontsertidel. Üle 500 esitusega on see esituse arvult ansambli kolmas laul. ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk "Californicationi"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:2000. aasta singlid]] 48dcg3greao7bh736k239r4cvw8q8xu Esimene merelord 0 634880 6175893 2022-08-09T15:36:35Z Neptuunium 58653 saagu algus wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Esimene merelord ja mereväe ülem | omakeelne_nimetus = First Sea Lord and Chief of the Naval Staff | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Naval Ensign of the United Kingdom.svg | lipuallkiri = [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] lipp | pilt = Admiral Sir Ben Key, First Sea Lord (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = admiral Sir [[Ben Key]] | ametisalates = 8. november 2021 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = mereväeohvitser | staatus = | lühend = 1SL/CNS | liikmesus = [[Riigikaitse Nõukogu (Ühendkuningriik)|Riigikaitse Nõukogu]]<br>[[Admiraliteedi Nõukogu]] | residents = | asukoht = | esitaja = [[Suurbritannia kaitseminister]] | nimetaja = [[Suurbritannia peaminister]]<br>(formaalse kinnituse annab valitsev monarh) | ametiaeg = Piiramata (tavlaiselt 3–4 aastat) | dokument = | moodustatud = | esimene = admiral [[Arthur Herbert, esimene Torringtoni krahv|Arthur Herbert]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = [https://www.royalnavy.mod.uk/our-people/senior-naval-staff/first-sea-lord Ametlik koduleht] }} '''Esimene merelord''' (inglise keeles ''First Sea Lord'') on [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] ja [[Tema Majesteedi Mereteenistus]]e sõjaväeline juht. Tänapäeval on ametikoha täisnimetuseks '''Esimene merelord ja mereväe ülem''' (''First Sea Lord and Chief of the Naval Staff'', 1SL/CNS). Esimene merelord on tavaliselt kõrgeim ja pikima teenistusega [[Briti relvajõud]]udes teeniv admiral, välja arvatud juhul kui [[Briti relvajõudude ülemjuhataja|relvajõudude ülemjuhataja]] või tema asetäitja on mereväeohvitserid. 2021. aasta novembrist on esimeseks merelordiks admiral [[Ben Key]].<ref>{{Netiviide |URL=https://www.gov.uk/government/news/vice-admiral-sir-ben-key-kcb-cbe-has-been-appointed-to-first-sea-lord-and-chief-of-the-naval-staff |Pealkiri=Vice Admiral Sir Ben Key KCB CBE has been appointed to First Sea Lord and Chief of the Naval Staff |Aeg=15. oktoober 2021 |Väljaandja=[[Suurbritannia kaitseministeerium]] |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> Ametikoht loodi 1689. aastal, algselt nimetusega ''Senior Naval Lord to the Board of Admiralty'', ning esimesena asus ametisse admiral [[Arthur Herbert, esimene Torringtoni krahv|Arthur Herbert]], kes oli ühtlasi [[Admiraliteedi esimene lord]]. 1771. aastal nimetati ametikoht ümber ''First Naval Lord''-iks. 1904. aastal nimetati ametikoht seoses Sir [[Jackie Fisher]]i ametisse astumisega uuesti ümber, seekord Esimeseks merelordiks.<ref>Heathcote, Tony (2002). ''The British Admirals of the Fleet 1734–1995''. Pen & Sword Ltd. lk 81. ISBN 0-85052-835-6.</ref> Tänase ametliku nime – Esimene merelord ja mereväe ülem – sai ametikoht 1917. aastal.<ref>Friedman, Norman. (2015). ''The British Battleship 1906-1946''. Seaforth. ISBN 9781848322257.</ref> Esimene merelord kuulub alates 1923. aastast Ühendkuningriigi [[Riigikaitse Nõukogu (Ühendkuningriik)|Riigikaitse Nõukogusse]] ja selle all tegutsevasse [[Admiraliteedi Nõukogusse]]. Samuti kuulub ta [[Suurbritannia kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] all tegutsevasse Mereväe Nõukogusse. Tema tseremoniaalne [[lipulaev]] on alates 2012. aastast [[HMS Victory]], mis oli viitseadmiral [[Horatio Nelson]]i lipulaev 1805. aastal toimunud [[Trafalgari merelahingus]].<ref>{{Netiviide |URL=https://www.bbc.com/news/uk-england-hampshire-19896257 |Pealkiri=HMS Victory handed to First Sea Lord in Portsmouth |Väljaanne=[[BBC]] |Aeg=10. oktoober 2012 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] awn786haiuplex1ddush3evxqb6yhsu 6175897 6175893 2022-08-09T15:38:54Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Esimene merelord ja mereväe ülem | omakeelne_nimetus = First Sea Lord and Chief of the Naval Staff | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Naval Ensign of the United Kingdom.svg | lipuallkiri = [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] lipp | pilt = Admiral Sir Ben Key, First Sea Lord (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = admiral Sir [[Ben Key]] | ametisalates = 8. november 2021 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = mereväeohvitser | staatus = | lühend = 1SL/CNS | liikmesus = [[Riigikaitse Nõukogu (Ühendkuningriik)|Riigikaitse Nõukogu]]<br>[[Admiraliteedi Nõukogu]] | residents = | asukoht = | esitaja = [[Suurbritannia kaitseminister]] | nimetaja = [[Suurbritannia peaminister]]<br>(formaalse kinnituse annab valitsev monarh) | ametiaeg = Piiramata (tavlaiselt 3–4 aastat) | dokument = | moodustatud = | esimene = admiral [[Arthur Herbert, esimene Torringtoni krahv|Arthur Herbert]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = [https://www.royalnavy.mod.uk/our-people/senior-naval-staff/first-sea-lord Ametlik koduleht] }} '''Esimene merelord''' (inglise keeles ''First Sea Lord'') on [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[Kuninglik Merevägi|Kuningliku Mereväe]] ja [[Tema Majesteedi Mereteenistus]]e sõjaväeline juht. Tänapäeval on ametikoha täisnimetuseks '''Esimene merelord ja mereväe ülem''' (''First Sea Lord and Chief of the Naval Staff'', 1SL/CNS). Esimene merelord on tavaliselt kõrgeim ja pikima teenistusega [[Briti relvajõud]]udes teeniv admiral, välja arvatud juhul kui [[Briti relvajõudude ülemjuhataja|relvajõudude ülemjuhataja]] või tema asetäitja on mereväeohvitserid. 2021. aasta novembrist on esimeseks merelordiks admiral [[Ben Key]].<ref>{{Netiviide |URL=https://www.gov.uk/government/news/vice-admiral-sir-ben-key-kcb-cbe-has-been-appointed-to-first-sea-lord-and-chief-of-the-naval-staff |Pealkiri=Vice Admiral Sir Ben Key KCB CBE has been appointed to First Sea Lord and Chief of the Naval Staff |Aeg=15. oktoober 2021 |Väljaandja=[[Suurbritannia kaitseministeerium]] |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> Ametikoht loodi 1689. aastal, algselt nimetusega ''Senior Naval Lord to the Board of Admiralty'', ning esimesena asus ametisse admiral [[Arthur Herbert, esimene Torringtoni krahv|Arthur Herbert]], kes oli ühtlasi [[Admiraliteedi esimene lord]]. 1771. aastal nimetati ametikoht ümber ''First Naval Lord''-iks. 1904. aastal nimetati ametikoht seoses Sir [[Jackie Fisher]]i ametisse astumisega uuesti ümber, seekord Esimeseks merelordiks.<ref>Heathcote, Tony (2002). ''The British Admirals of the Fleet 1734–1995''. Pen & Sword Ltd. lk 81. ISBN 0-85052-835-6.</ref> Tänase ametliku nime – Esimene merelord ja mereväe ülem – sai ametikoht 1917. aastal.<ref>Friedman, Norman. (2015). ''The British Battleship 1906-1946''. Seaforth. ISBN 9781848322257.</ref> Esimene merelord kuulub alates 1923. aastast Ühendkuningriigi [[Riigikaitse Nõukogu (Ühendkuningriik)|Riigikaitse Nõukogusse]] ja selle all tegutsevasse [[Admiraliteedi Nõukogusse]]. Samuti kuulub ta [[Suurbritannia kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] all tegutsevasse Mereväe Nõukogusse. Tema tseremoniaalne [[lipulaev]] on alates 2012. aastast [[HMS Victory]], mis oli viitseadmiral [[Horatio Nelson]]i lipulaev 1805. aastal toimunud [[Trafalgari merelahing]]us.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.bbc.com/news/uk-england-hampshire-19896257 |Pealkiri=HMS Victory handed to First Sea Lord in Portsmouth |Väljaanne=[[BBC]] |Aeg=10. oktoober 2012 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] eo5d5hsxek6o00fnaliem0slxxir2y8 Esimene Merelord 0 634881 6175894 2022-08-09T15:37:19Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Esimene merelord]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Esimene merelord]] iv9gr5l14o6wouzue3sbzseyqj8kl2h First Sea Lord 0 634882 6175895 2022-08-09T15:37:29Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Esimene merelord]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Esimene merelord]] iv9gr5l14o6wouzue3sbzseyqj8kl2h Esimene merelord ja mereväe ülem 0 634883 6175896 2022-08-09T15:37:36Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Esimene merelord]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Esimene merelord]] iv9gr5l14o6wouzue3sbzseyqj8kl2h Trafalgari merelahing 0 634884 6175898 2022-08-09T15:39:08Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Trafalgari lahing]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Trafalgari lahing]] m5jpxf4pa6ubc4w0vt1tztwq820sqkz Tšaplõnka 0 634885 6175910 2022-08-09T16:37:44Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Tšaplõnka | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Чаплинка'' | pilt = Chaplynka Sign.jpg | pildiallkiri = | lipp = Chaplynka prapor.png | vapp = Chaplinskiy rayon gerb.png | pindala = 13 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Tšaplõnka''' ([[ukraina keeles]] ''Чаплинка'') on alev [[Ukraina]] [[Hersoni oblast]]is.' wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Tšaplõnka | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Чаплинка'' | pilt = Chaplynka Sign.jpg | pildiallkiri = | lipp = Chaplynka prapor.png | vapp = Chaplinskiy rayon gerb.png | pindala = 13 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Tšaplõnka''' ([[ukraina keeles]] ''Чаплинка'') on alev [[Ukraina]] [[Hersoni oblast]]is. 3aegh2uhi36oph90woxqw218ohlmji5 6175912 6175910 2022-08-09T16:38:47Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Tšaplõnka | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Чаплинка'' | pilt = Chaplynka Sign.jpg | pildiallkiri = | lipp = Chaplynka prapor.png | vapp = Chaplinskiy rayon gerb.png | pindala = 13 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Tšaplõnka''' ([[ukraina keel]]es ''Чаплинка'') on alev [[Ukraina]] [[Hersoni oblast]]is. [[Kategooria:Hersoni oblast]] mdp2q8deapw4365sfoxt37tfxqksplw 6175976 6175912 2022-08-09T19:47:43Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Tšaplõnka | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Чаплинка'' | pilt = Chaplynka Sign.jpg | pildiallkiri = | lipp = Chaplynka prapor.png | vapp = Chaplinskiy rayon gerb.png | pindala = 13 | elanikke = 9539 (2021) | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Tšaplõnka''' ([[ukraina keel]]es Чаплинка) on alev [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Kahhovka rajoon]]is. [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Ukraina alevid]] h25q8bhewy26t28ru5fyfvqrs6fidz3 Jeesuspalve 0 634886 6175915 2022-08-09T16:51:21Z Krizz 1781 Uus lehekülg: ''''Jeesusepalve''' on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti [[idakirikud|idakirikutes]]. Palve tekst on: "Issand [[Jeesus Kristus]], Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale."<ref>"Jesus Prayer". OrthodoxWiki. 2010-04-21. Retrieved 2010-07-03.</ref> Palvet on laialdaselt õpetatud ja arutletud läbi [[õigeusu kirik]]u ajaloo. Iidne ja algne vorm ei sisaldanud sõnu "patune", mis lisati hiljem.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kall...' wikitext text/x-wiki '''Jeesusepalve''' on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti [[idakirikud|idakirikutes]]. Palve tekst on: "Issand [[Jeesus Kristus]], Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale."<ref>"Jesus Prayer". OrthodoxWiki. 2010-04-21. Retrieved 2010-07-03.</ref> Palvet on laialdaselt õpetatud ja arutletud läbi [[õigeusu kirik]]u ajaloo. Iidne ja algne vorm ei sisaldanud sõnu "patune", mis lisati hiljem.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Seda korratakse sageli korduvalt isikliku ,[[aketism|askeetliku]] praktika osana, kusjuures selle kasutamine on lahutamatu osa eremiitlikust palvetraditsioonist, mida tuntakse [[hesühhasm]]ina.[c] Selle traditsiooni vaimsed isad hindavad seda palvet eriti kõrgelt, sest see on meetod meele ja seejärel südame puhastamiseks ja avamiseks ning esmalt vaimupalve või õigemini noeetilise palve (Νοερά Προσευχή) ja seejärel südamepalve (Καρδιακυσρ) esilekutsumine. Südamepalvet peetakse lakkamatuks palveks, mida [[apostel Paulus]] [[Uus testament|Uues Testamendis]] propageerib.[d] Erak Theophan pidas Jeesuse palvet kõigist teistest palvetest tugevamaks Jeesuse Püha Nime jõu tõttu.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Kuigi Jeesuspalvet samastatakse rohkem idakristlusega, leidub see palve läänekristluses [[katoliku kirik]]u katekismuses.<ref>"Catechism of the Catholic Church, § 2667". Vatican.va. Archived from the original on 7 January 2019. Retrieved 15 March 201</ref> Seda kasutatakse ka koos hiljutise uuendusega [[anglikaanikirik]]us [Anglican Prayer Beads].<ref>"Anglican Prayer Beads". King of Peace Episcopal Church. Archived from the original on 1 February 2019.</ref> [[Gregori Palamas]]e 14. sajandil kuulutatud ida-ortodoksse Jeesuspalve teoloogia lükkasid ladina kiriku teoloogid kuni 20. sajandini üldiselt tagasi. Paavst [[Johannes Paulus II]] nimetas Gregori Palamast pühakuks<ref>Pape Jean Paul II (30 November 1979). "Messe à Ephèse". Vatican.va (in French). Archived from the original on 29 August 2018. Retrieved 16 March 2019.</ref>, suureks kirjanikuks ja [[teoloogia]] autoriteediks.<ref>Pope John Paul II (14 November 1990). "The Spirit as 'Love Proceeding'". Vatican.va. Archived from the original on 20 August 2002. Retrieved 16 March 2019.</ref> Samuti rääkis ta tunnustavalt hesühhasmist kui "sellest sügavast armu ühendusest, mida ida teoloogia armastab kirjeldada eriti võimsa terminiga "theosis", "jumalustamine"<ref>Pope John Paul II (11 August 1996). "Eastern Theology Has Enriched the Whole Church". CatholicCulture.org. Archived from the original on 26 September 2007. Retrieved 16 March 2019.</ref> ja võrdles jeesuspalve meditatiivset omadust katoliku Roosipärja palvega. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria: Kristlus]] [[Kategooria: Õigeusk]] [[Kategooria: Palved]] kivgyn12o16t63imgqawlnepxvguvnt 6175916 6175915 2022-08-09T16:53:21Z Krizz 1781 wikitext text/x-wiki '''Jeesusepalve''' on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti [[idakirikud|idakirikutes]]. Palve tekst on: "Issand [[Jeesus Kristus]], Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale."<ref>"Jesus Prayer". OrthodoxWiki. 2010-04-21. Retrieved 2010-07-03.</ref> Palvet on laialdaselt õpetatud ja arutletud läbi [[õigeusu kirik]]u ajaloo. Iidne ja algne vorm ei sisaldanud sõnu "patune", mis lisati hiljem.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Seda korratakse sageli korduvalt isikliku ,[[aketism|askeetliku]] praktika osana, kusjuures selle kasutamine on lahutamatu osa eremiitlikust palvetraditsioonist, mida tuntakse [[hesühhasm]]ina.[c] Selle traditsiooni vaimsed isad hindavad seda palvet eriti kõrgelt, sest see on meetod meele ja seejärel südame puhastamiseks ja avamiseks ning esmalt vaimupalve või õigemini noeetilise palve (Νοερά Προσευχή) ja seejärel südamepalve (Καρδιακυσρ) esilekutsumine. Südamepalvet peetakse lakkamatuks palveks, mida [[apostel Paulus]] [[Uus testament|Uues Testamendis]] propageerib.[d] Erak Theophan pidas Jeesuse palvet kõigist teistest palvetest tugevamaks Jeesuse Püha Nime jõu tõttu.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Kuigi Jeesuspalvet samastatakse rohkem idakristlusega, leidub see palve läänekristluses [[katoliku kirik]]u katekismuses.<ref>"Catechism of the Catholic Church, § 2667". Vatican.va. Archived from the original on 7 January 2019. Retrieved 15 March 201</ref> Seda kasutatakse ka koos hiljutise uuendusega [[anglikaanikirik]]us [Anglican Prayer Beads].<ref>"Anglican Prayer Beads". King of Peace Episcopal Church. Archived from the original on 1 February 2019.</ref> [[Gregorius Palamas]]e 14. sajandil kuulutatud ida-ortodoksse Jeesuspalve teoloogia lükkasid ladina kiriku teoloogid kuni 20. sajandini üldiselt tagasi. Paavst [[Johannes Paulus II]] nimetas Gregorius Palamast pühakuks<ref>Pape Jean Paul II (30 November 1979). "Messe à Ephèse". Vatican.va (in French). Archived from the original on 29 August 2018. Retrieved 16 March 2019.</ref>, suureks kirjanikuks ja [[teoloogia]] autoriteediks.<ref>Pope John Paul II (14 November 1990). "The Spirit as 'Love Proceeding'". Vatican.va. Archived from the original on 20 August 2002. Retrieved 16 March 2019.</ref> Samuti rääkis ta tunnustavalt hesühhasmist kui "sellest sügavast armu ühendusest, mida ida teoloogia armastab kirjeldada eriti võimsa terminiga "theosis", "jumalustamine"<ref>Pope John Paul II (11 August 1996). "Eastern Theology Has Enriched the Whole Church". CatholicCulture.org. Archived from the original on 26 September 2007. Retrieved 16 March 2019.</ref> ja võrdles jeesuspalve meditatiivset omadust katoliku Roosipärja palvega. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria: Kristlus]] [[Kategooria: Õigeusk]] [[Kategooria: Palved]] lejvw3zw8ewmjpgovvfir9d6ulybwpm Arlet Levandi 0 634887 6175921 2022-08-09T16:57:55Z 2A02:2F01:7918:DA00:C168:9B01:50A7:54D5 Uus lehekülg: ''''Arlet Levandi''' (sündinud 28.11.2005 [[Tallinn]], [[Eesti]]) on Eesti iluuisutaja. Ta on [[2022]]. aasta Tallink Hotels Cupi meister ja kahekordne Eesti rahvuslik hõbe ([[2021]]–[[2022]]). Juunioride tasemel on ta [[2022]]. aasta Euroopa noorte olümpiafestivali meister, [[2021]]. aasta [[JGP France]] II hõbe, [[2021]]. aasta [[JGP Slovenia]] hõbe ja [[2020]]. aasta noorte taliolümpiavõitja meeskondlikus arvestuses. Levandi on esimene meesüksiksõitja Eestist,...' wikitext text/x-wiki '''Arlet Levandi''' (sündinud 28.11.2005 [[Tallinn]], [[Eesti]]) on Eesti iluuisutaja. Ta on [[2022]]. aasta Tallink Hotels Cupi meister ja kahekordne Eesti rahvuslik hõbe ([[2021]]–[[2022]]). Juunioride tasemel on ta [[2022]]. aasta Euroopa noorte olümpiafestivali meister, [[2021]]. aasta [[JGP France]] II hõbe, [[2021]]. aasta [[JGP Slovenia]] hõbe ja [[2020]]. aasta noorte taliolümpiavõitja meeskondlikus arvestuses. Levandi on esimene meesüksiksõitja Eestist, kes võitnud juunioride Grand Prix medali. [[File:2020-01-15 Medals Ceremonies (2020 Winter Youth Olympics) by Sandro Halank–146.jpg]] ==Isiklik elu== Levandi sündis 28. novembril 2005 Tallinnas, Anna (neiuna Kondrašova) ja Allar Levandi perekonnas. Tal on kaks vanemat venda, Anders ja Armand.[2] Tema ema võistles Nõukogude Liidu eest üksikmängus ning on kahekordne olümpiavõitja, 1984. aasta maailma hõbe ja neljakordne Euroopa pronks (1984, 1986–88). Tema isa on 1988. aasta olümpiapronks ja 1987. aasta Põhjamaade kombineeritud maailma meeskondlik pronks.[3] Levandi käib koolis Vanalinna Hariduskolleegiumis. [[en:Arlet Levandi]] 1i3n2flrv8z2fyy1ohmmofope9li9my 6175946 6175921 2022-08-09T18:16:59Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Arlet Levandi''' (sündinud 28.11.2005 [[Tallinn]], [[Eesti]]) on Eesti iluuisutaja. Ta on [[2022]]. aasta Tallink Hotels Cupi meister ja kahekordne Eesti rahvuslik hõbe ([[2021]]–[[2022]]). Juunioride tasemel on ta [[2022]]. aasta Euroopa noorte olümpiafestivali meister, [[2021]]. aasta [[JGP France]] II hõbe, [[2021]]. aasta [[JGP Slovenia]] hõbe ja [[2020]]. aasta noorte taliolümpiavõitja meeskondlikus arvestuses. Levandi on esimene meesüksiksõitja Eestist, kes võitnud juunioride Grand Prix medali. [[File:2020-01-15 Medals Ceremonies (2020 Winter Youth Olympics) by Sandro Halank–146.jpg|pisi]] ==Isiklik elu== Levandi sündis 28. novembril 2005 Tallinnas, Anna (neiuna Kondrašova) ja Allar Levandi perekonnas. Tal on kaks vanemat venda, Anders ja Armand.[2] Tema ema võistles Nõukogude Liidu eest üksikmängus ning on kahekordne olümpiavõitja, 1984. aasta maailma hõbe ja neljakordne Euroopa pronks (1984, 1986–88). Tema isa on 1988. aasta olümpiapronks ja 1987. aasta Põhjamaade kombineeritud maailma meeskondlik pronks.[3] Levandi käib koolis Vanalinna Hariduskolleegiumis. {{JÄRJESTA:Levandi, Arlet}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 74pt5b4emiku2eou3bu8k3ml07y59s9 Traiseni jõgi 0 634888 6175933 2022-08-09T17:39:45Z 2001:7D0:8400:5580:47A:3B29:373C:2E2A Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{Jõgi | nimi = Traisen | pildi_nimi = Traisenfluss1.jpg | pildi_seletus = Traiseni jõgi [[Traisen (Alam-Austria)|Traiseni]] ja [[Wilhelmsburg (Alam-Austria)|Wilhelmsburgi]] vahel | pildi_laius = | lähe = [[Sankt Aegyd am Neuwalde]] ja [[Türnitz]]i lähedal | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Doonau]] | suue_NS = 48/22/20/N | suue_EW = 15/51/51/E | suue_ulatu...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Traisen | pildi_nimi = Traisenfluss1.jpg | pildi_seletus = Traiseni jõgi [[Traisen (Alam-Austria)|Traiseni]] ja [[Wilhelmsburg (Alam-Austria)|Wilhelmsburgi]] vahel | pildi_laius = | lähe = [[Sankt Aegyd am Neuwalde]] ja [[Türnitz]]i lähedal | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Doonau]] | suue_NS = 48/22/20/N | suue_EW = 15/51/51/E | suue_ulatus = | valgla_maad = Austria | pikkus = 82,6 km | valgla_pindala = 915 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Gölsen]] | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = }} '''Traisen''' ([ˈtʀaɪ̯zn̩], <small>hääldus kohalikus saksa murdes</small> [ˈtʀaːzn̩]) on jõgi [[Alam-Austria]]s. Selle [[valgla]] on 915 km². Traisen moodustub ''Türnitzer Traiseni'' ja ''Unrechttraiseni'' jõgedest. Selle kogupikkus koos ''Türnitzer Traiseniga'' on 82,6 km. See on [[Doonau]] lisajõgi Alam-Austria [[Mostviertel]]i piirkonnas. Selle kaks lätet algavad vastavalt [[Sankt Aegyd am Neuwalde]] ja [[Türnitz]]i lähedalt. Pärast ühinemist voolab see läbi Türnitzi, [[Lilienfeld]]i, [[Traisen (Alam-Austria)|Traiseni]], [[Wilhelmsburg (Alam-Austria)|Wilhelmsburgi]] ja [[Sankt Pölten]]i valdade, enne kui [[Traismauer]]is Doonausse suubub. Doonau [[Altenwörthi hüdroelektrijaam]]a ehitamise käigus viidi Traiseni suue ümber [[Altenwörth]]i [[Kirchberg am Wagram]]i vallas. 1997. aasta juulis olid erakordselt kõrge veeseisu tõttu osad paljudest Traiseni omavalitsustest, samuti liidumaa pealinna Sankt Pölteni valitsuskvartal tugevalt üle ujutatud. duxfpvokh5zuw9av8o9esutltqbq5cy 6175988 6175933 2022-08-09T20:29:35Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Traisen (jõgi)]] pealkirja [[Traiseni jõgi]] alla wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Traisen | pildi_nimi = Traisenfluss1.jpg | pildi_seletus = Traiseni jõgi [[Traisen (Alam-Austria)|Traiseni]] ja [[Wilhelmsburg (Alam-Austria)|Wilhelmsburgi]] vahel | pildi_laius = | lähe = [[Sankt Aegyd am Neuwalde]] ja [[Türnitz]]i lähedal | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Doonau]] | suue_NS = 48/22/20/N | suue_EW = 15/51/51/E | suue_ulatus = | valgla_maad = Austria | pikkus = 82,6 km | valgla_pindala = 915 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Gölsen]] | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = }} '''Traisen''' ([ˈtʀaɪ̯zn̩], <small>hääldus kohalikus saksa murdes</small> [ˈtʀaːzn̩]) on jõgi [[Alam-Austria]]s. Selle [[valgla]] on 915 km². Traisen moodustub ''Türnitzer Traiseni'' ja ''Unrechttraiseni'' jõgedest. Selle kogupikkus koos ''Türnitzer Traiseniga'' on 82,6 km. See on [[Doonau]] lisajõgi Alam-Austria [[Mostviertel]]i piirkonnas. Selle kaks lätet algavad vastavalt [[Sankt Aegyd am Neuwalde]] ja [[Türnitz]]i lähedalt. Pärast ühinemist voolab see läbi Türnitzi, [[Lilienfeld]]i, [[Traisen (Alam-Austria)|Traiseni]], [[Wilhelmsburg (Alam-Austria)|Wilhelmsburgi]] ja [[Sankt Pölten]]i valdade, enne kui [[Traismauer]]is Doonausse suubub. Doonau [[Altenwörthi hüdroelektrijaam]]a ehitamise käigus viidi Traiseni suue ümber [[Altenwörth]]i [[Kirchberg am Wagram]]i vallas. 1997. aasta juulis olid erakordselt kõrge veeseisu tõttu osad paljudest Traiseni omavalitsustest, samuti liidumaa pealinna Sankt Pölteni valitsuskvartal tugevalt üle ujutatud. duxfpvokh5zuw9av8o9esutltqbq5cy Jeffersoni memoriaal 0 634889 6175935 2022-08-09T17:48:19Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Jefferson Memorial At Dusk 1.jpg|pisi|250px|Jeffersoni memoriaal]] [[Pilt:Jefferson Memorial with Declaration preamble.jpg|pisi|Jeffersoni kuju memoriaali sisemuses]] '''Jeffersoni memoriaal''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|kolmandale presidendile]] [[Thomas Jefferson]]ile pühendatud mälestusmärk Ameerika Ühendriikide pealinnas [[Washington]]is. Thomas Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jefferson Memorial At Dusk 1.jpg|pisi|250px|Jeffersoni memoriaal]] [[Pilt:Jefferson Memorial with Declaration preamble.jpg|pisi|Jeffersoni kuju memoriaali sisemuses]] '''Jeffersoni memoriaal''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|kolmandale presidendile]] [[Thomas Jefferson]]ile pühendatud mälestusmärk Ameerika Ühendriikide pealinnas [[Washington]]is. Thomas Jefferson oli üks olulisemaid [[Ameerika Ühendriikide Asutajad Isad|Ameerika Ühendriikide Asutavaid Isasid]]. [[Neoklassitsism|Neoklassitsistliku]] mälestusmärgi kavandas arhitekt [[John Russell Pope]]. Memoriaali eeskujudeks olid [[Rooma Panteon]] ja [[Virginia Ülikool]]i juures paiknev [[rotunda]], mille üheks arhitektiks Jefferson ise ka oli olnud. Mälestusmärgi rajamist ei toetanud paljud kaasaegsed arhitektid, teiste seas [[Frank Lloyd Wright]], kes oli vastu klassitsistlikule stiilile. Arvati ka seda, et ehitis rikuks vaate [[Potomaci jõgi|Potomaci jõele]].<ref>[http://www.britannica.com/topic/Jefferson-Memorial "Jefferson Memorial"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref> Mälestusmärgi ehitamist alustati [[1938]]. aastal ja see valmis 13. aprillil [[1943]] Jeffersoni 200. sünniaastapäeval. Mälestusmärk on ehitatud valgest [[marmor]]ist. Aastast [[1947]] paikneb mälestusmärgi sees [[Rudulph Evans]]i kavandatud Jeffersoni pronkskuju. 15. oktoobril [[1966]] kanti mälestusmärk USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse ''[[National Register of Historic Places]]''. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Washingtoni ehitised]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:National Register of Historic Places]] ezn2ezj4sovwsxyum5bjtgi3z5arzoi Jefferson Memorial 0 634890 6175937 2022-08-09T17:49:44Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Jeffersoni memoriaal]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Jeffersoni memoriaal]] ld2rk8n0ulbedhhoaxzyewicpezqsem Nationals Park 0 634891 6175940 2022-08-09T17:51:46Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Opening of Nationals Park - 039 (2377924697).jpg|pisi|220px|2008. aasta põhihooaja esimene mäng 30. märtsil Nationals Parkil]] '''Nationals Park''' on [[pesapall]]istaadion USA-s [[Washington]]is. See asub [[Navy Yard]]i linnaosas [[Anacostia jõgi|Anacostia jõe]] kaldal. Nationals Park on [[Major League Baseball]]i klubi [[Washington Nationals]]i kodustaadion. Staadioni ehitust alustati [[2006]]. aastal. See avati [[2008]]. aasta märtsis. National Parks oli es...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Opening of Nationals Park - 039 (2377924697).jpg|pisi|220px|2008. aasta põhihooaja esimene mäng 30. märtsil Nationals Parkil]] '''Nationals Park''' on [[pesapall]]istaadion USA-s [[Washington]]is. See asub [[Navy Yard]]i linnaosas [[Anacostia jõgi|Anacostia jõe]] kaldal. Nationals Park on [[Major League Baseball]]i klubi [[Washington Nationals]]i kodustaadion. Staadioni ehitust alustati [[2006]]. aastal. See avati [[2008]]. aasta märtsis. National Parks oli esimene [[LEED]]-sertifikaadiga profispordi energiat ja loodust säästev staadion USA-s. Staadion mahutab 41 339 pealtvaatjat. [[2018]]. aastal toimus staadionil Major League Baseballi tähtede mäng, mis oli esimene tähtede mäng Washingtonis pärast [[1969]]. aastat. [[2019]]. aasta [[World Series]]il pidas Nationals staadionil oma kolm kodumängu. See oli esimene kord pärast [[1933]]. aastat, mil Washingtonis peeti World Seriesi mängud. 1. jaanuaril [[2015]] toimus staadionil [[Winter Classic]]i raames [[jäähoki]]liiga [[NHL]]-i välimäng [[Chicago Blackhawks]]i ja [[Washington Capitals]]i vahel. Nationals Park on toimunud mitmed muusikakontserdid. Teiste seas on seal esinenud [[Billy Joel]], [[Elton John]], [[Paul McCartney]], [[One Direction]] ja [[Taylor Swift]]. 17. aprillil [[2008]] pidas staadionil [[missa]] paavst [[Benedictus XVI]]. == Välislingid == {{commonscat}} * [https://ballparks.com/baseball/national/wasbpk.htm Nationals Park ballparks.com lehel] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] [[Kategooria:Washingtoni ehitised]] 8726pov2uhqyisx2awrl8f5p1qpcjlp Venemaa maaväed 0 634893 6175971 2022-08-09T19:46:15Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Venemaa maaväed]] ümbersuunamise [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] i6ypi5nw5q9sa4w49hd2omr8x7xpgwf 6175972 6175971 2022-08-09T19:46:28Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] 8zdb5kgqejl584cf0e226oto26xlywi Venemaa maavägi 0 634894 6175973 2022-08-09T19:47:00Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] 8zdb5kgqejl584cf0e226oto26xlywi Venemaa Föderatsiooni maavägi 0 634895 6175974 2022-08-09T19:47:06Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] 8zdb5kgqejl584cf0e226oto26xlywi Venemaa Föderatsiooni armee 0 634896 6175975 2022-08-09T19:47:14Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] 8zdb5kgqejl584cf0e226oto26xlywi Kantrimuusika Kuulsuste Hall 0 634897 6175977 2022-08-09T19:55:14Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Country_Music_Hall_of_Fame_(Northwest_face).JPG|pisi|Kantrimuusika Kuulsuste Halli loodepoolne fassaad]] [[Pilt:Inside_Country_Music_Hall_of_Fame_and_museum_Exibits.jpg|pisi|Kantrimuusika muuseum]] '''Kantrimuusika Kuulsuste Hall''' (inglise keeles ''Country Music Hall of Fame and Museum'') on [[USA]]-s [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is asuv muuseum ja muusikauuringute keskus, miile eesmärk on säilitada, tunnustada ja tutvustada [[kantrimuusika]]ga seotuid m...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Country_Music_Hall_of_Fame_(Northwest_face).JPG|pisi|Kantrimuusika Kuulsuste Halli loodepoolne fassaad]] [[Pilt:Inside_Country_Music_Hall_of_Fame_and_museum_Exibits.jpg|pisi|Kantrimuusika muuseum]] '''Kantrimuusika Kuulsuste Hall''' (inglise keeles ''Country Music Hall of Fame and Museum'') on [[USA]]-s [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is asuv muuseum ja muusikauuringute keskus, miile eesmärk on säilitada, tunnustada ja tutvustada [[kantrimuusika]]ga seotuid muusikuid ja kultuurilist vara.<ref name="about">https://countrymusichalloffame.org/about/ (vaadatud 18.8.2021)</ref> See asub Nashville'i kesklinna lähedal Music Row' piirkonnas, kuhu on ajalooliselt koondunud paljud muusikaga seotud ettevõtted. [[1964]]. aastal loodi mittetulunduslik sihtasutus Country Music Foundation. Selle juurde käiv muuseum avati [[1967]]. aastal. Praeguses asukohas avati muuseum [[2001]]. aastal. Aastal [[2014]]. aastal sai valmis muuseumi juurdeehitis.<ref name="about"/> Kantrimuusika Kuulsuste Halli ja Muuseum hõlmab 30 000 m² suurune muuseumiala, arhiivihoidla, mitu poodi, [[Taylor Swift]]i-nimelise hariduskeskuse ja esinemisala. [[1987]]. aastal tunnustas Kantrimuusika Kuulsuste Halli ja Muuseumi USA muuseumide liit [[American Alliance of Museums]].<ref name="about"/> Alates [[1961]]. aastast on valitud Kantrimuusika Kuulsuste Halli olulise panuse kantrimuusikasse andnud muusikuid, ansambleid, muusikaprodutsente ja teisi kantrimuusikaga seotud olnud inimesi. {{puhasta}} == Kantrimuusika Kuulsuste Halli liikmed == {{Veerud}} *[[Jimmie Rodgers]] (1961) *[[Fred Rose]] (1961) *[[Hank Williams]] (1961) *[[Roy Acuff]] (1962) *[[Tex Ritter]] (1964) *[[Ernest Tubb]] (1965) *[[Eddy Arnold]] (1966) *[[Jim Denny]] (1966) *[[George D. Hay]] (1966) *[[Uncle Dave Macon]] (1966) *[[Red Foley]] (1967) *[[J. L. Frank]] (1967) *[[Jim Reeves]] (1967) *[[Stephen H. Sholes]] (1967) *[[Bob Wills]] (1968) *[[Gene Autry]] (1969) *[[Carter Family]] (1970) *[[Bill Monroe]] (1970) *[[Art Satherley]] (1971) *[[Jimmie Davis]] (1972) *[[Chet Atkins]] (1973) *[[Patsy Cline]] (1973) *[[Owen Bradley]] (1974) *[[Pee Wee King]] (1974) *[[Minnie Pearl]] (1975) *[[Paul Cohen]] (1976) *[[Kitty Wells]] (1976) *[[Merle Travis]] (1977) *[[Grandpa Jones]] (1978) *[[Hubert Long]] (1979) *[[Hank Snow]] (1979) *[[Johnny Cash]] (1980) *[[Connie B. Gay]] (1980) *[[Sons of the Pioneers]] (1980) *[[Vernon Dalhart]] (1981) *[[Grant Turner]] (1981) *[[Lefty Frizzell]] (1982) *[[Roy Horton]] (1982) *[[Marty Robbins]] (1982) *[[Little Jimmy Dickens]] (1983) *[[Ralph Peer]] (1984) *[[Floyd Tillman]] (1984) *[[Foggy Mountain Boys|Flatt and Scruggs]] (1985) *[[The Duke of Paducah]] (1986) *[[Wesley Rose]] (1986) *[[Rod Brasfield]] (1987) *[[Loretta Lynn]] (1988) *[[Roy Rogers]] (1988) *[[Jack Stapp]] (1989) *[[Cliffie Stone]] (1989) {{veerud-piir}} *[[Hank Thompson]] (1989) *[[Tennessee Ernie Ford]] (1990) *[[Felice and Boudleaux Bryant]] (1991) *[[George Jones]] (1992) *[[Frances Preston]] (1992) *[[Willie Nelson]] (1993) *[[Merle Haggard]] (1994) *[[Roger Miller]] (1995) *[[Jo Walker-Meador]] (1995) *[[Patsy Montana]] (1996) *[[Buck Owens]] (1996) *[[Ray Price]] (1996) *[[Harlan Howard]] (1997) *[[Brenda Lee]] (1997) *[[Cindy Walker]] (1997) *[[George Morgan]] (1998) *[[Elvis Presley]] (1998) *[[E.W. "Bud" Wendell]] (1998) *[[Tammy Wynette]] (1998) *[[Johnny Bond]] (1999) *[[Dolly Parton]] (1999) *[[Conway Twitty]] (1999) *[[Charley Pride]] (2000) *[[Faron Young]] (2000) *[[Bill Anderson]] (2001) *[[Delmore Brothers]] (2001) *[[Everly Brothers]] (2001) *[[Don Gibson]] (2001) *[[Homer and Jethro]] (2001) *[[Waylon Jennings]] (2001) *[[The Jordanaires]] (2001) *[[Don Law]] (2001) *[[Louvin Brothers]] (2001) *[[Ken Nelson]] (2001) *[[Webb Pierce]] (2001) *[[Sam Phillips]] (2001) *[[Bill Carlisle]] (2002) *[[Porter Wagoner]] (2002) *[[Floyd Cramer]] (2003) *[[Carl Smith]] (2003) *[[Jim Foglesong]] (2004) *[[Kris Kristofferson]] (2004) *[[Alabama (ansambel)|Alabama]] (2005) *[[DeFord Bailey]] (2005) *[[Glen Campbell]] (2005) *[[Harold Bradley]] (2006) *[[Sonny James]] (2006) *[[George Strait]] (2006) *[[Ralph Emery]] (2007) *[[Vince Gill]] (2007) {{veerud-piir}} *[[Mel Tillis]] (2007) *[[Tom T. Hall]] (2008) *[[Emmylou Harris]] (2008) *[[The Statler Brothers]] (2008) *[[Ernest Stoneman]] (2008) *[[Roy Clark]] (2009) *[[Barbara Mandrell]] (2009) *[[Charlie McCoy]] (2009) *[[Jimmy Dean]] (2010) *[[Ferlin Husky]] (2010) *[[Billy Sherrill]] (2010) *[[Don Williams]] (2010) *[[Bobby Braddock]] (2011) *[[Reba McEntire]] (2011) *[[Jean Shepard]] (2011) *[[Garth Brooks]] (2012) *[[Hargus Robbins]] (2012) *[[Connie Smith]] (2012) *[[Bobby Bare]] (2013) *[[Jack Clement]] (2013) *[[Kenny Rogers]] (2013) *[[Hank Cochran]] (2014) *[[Ronnie Milsap]] (2014) *[[Mac Wiseman]] (2014) *[[Jim Ed Brown]] and [[The Browns]] (2015) *[[The Oak Ridge Boys]] (2015) *[[Grady Martin]] (2015) *[[Charlie Daniels]] (2016) *[[Fred Foster]] (2016) *[[Randy Travis]] (2016) *[[Alan Jackson]] (2017) *[[Jerry Reed]] (2017) *[[Don Schlitz]] (2017) *[[Johnny Gimble]] (2018) *[[Ricky Skaggs]] (2018) *[[Dottie West]] (2018) *[[Jerry Bradley]] (2019) *[[Brooks & Dunn]] (2019) *[[Ray Stevens]] (2019) *[[Dean Dillon]] (2020) *[[Marty Stuart]] (2020) *[[Hank Williams Jr.]] (2020) *[[Eddie Bayers]] (2021) *[[Ray Charles]] (2021) *[[Pete Drake]] (2021) *[[The Judds]] (2021) *[[Joe Galante]] (2022) *[[Keith Whitley]] (2022) *[[Jerry Lee Lewis]] (2022) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://countrymusichalloffame.org/ Koduleht] [[Kategooria:Kantrimuusika]] [[Kategooria:nashville]] [[Kategooria:Muuseumid]] ft9e5gxr1rx13kz02gb46fjnrru7gpd Country Music Hall of Fame 0 634898 6175978 2022-08-09T19:56:33Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] f0exn5tj6indpjqoo7wdzieciz694fh Country Music Hall of Fame and Museum 0 634899 6175979 2022-08-09T19:56:56Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] f0exn5tj6indpjqoo7wdzieciz694fh Kantrimuusika kuulsuste hall 0 634900 6175980 2022-08-09T19:57:20Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]] f0exn5tj6indpjqoo7wdzieciz694fh Traisen (jõgi) 0 634901 6175989 2022-08-09T20:29:35Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Traisen (jõgi)]] pealkirja [[Traiseni jõgi]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Traiseni jõgi]] 23w9037l4d51inw0c4dgkdne7p0aglr Traisen 0 634902 6175990 2022-08-09T20:30:50Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Traiseni jõgi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[traiseni jõgi]] dr29xa7e06rvrzkmrzulirrfmhalus9 Arutelu:Californication 1 634903 6175992 2022-08-09T20:37:07Z Andres 5 /* On */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == On == [[Californication (laul)]] ja [[Californication (ansambel)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 23:37 (EEST) q1gjrg50stemczwcxpsv8198jslum0l 6175993 6175992 2022-08-09T20:37:31Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == On == [[Californication (laul)]] ja [[Californication (album)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 23:37 (EEST) on1v5533usynb6pt91wwzl1u2vnfz5h Jussi Hakulinen 0 634904 6176019 2022-08-10T05:01:39Z Castellum 9117 Uus lehekülg: '[[File:Jussi Hakulinen in Pori 2008.JPG|thumb|Jussi Hakulinen esinemas 2008. aastal oma sünnilinnas [[Pori]]s]] '''Jussi Pekka Hakulinen''' ([[21. detsember]] [[1964]] [[Pori]] – [[9. august]] [[2022]] Pori) oli [[soome]] [[rokkmuusik]] (põhiliselt laulja), [[helilooja]] ja [[poeesia|luuletaja]]. Ta alustas tegevust rokkansamblites 1980. aastal. Ta oli [[1981]]. aastal [[Pori]]s asutatud rokkansambli '''[[Yö]]''' ("Öö") asutajaliige, kuid 1985. aastal tema suhted te...' wikitext text/x-wiki [[File:Jussi Hakulinen in Pori 2008.JPG|thumb|Jussi Hakulinen esinemas 2008. aastal oma sünnilinnas [[Pori]]s]] '''Jussi Pekka Hakulinen''' ([[21. detsember]] [[1964]] [[Pori]] – [[9. august]] [[2022]] Pori) oli [[soome]] [[rokkmuusik]] (põhiliselt laulja), [[helilooja]] ja [[poeesia|luuletaja]]. Ta alustas tegevust rokkansamblites 1980. aastal. Ta oli [[1981]]. aastal [[Pori]]s asutatud rokkansambli '''[[Yö]]''' ("Öö") asutajaliige, kuid 1985. aastal tema suhted teiste ansambliliikmetega (eriti teise laulja [[Olli Lindholm]]iga) halvenesid ning edaspidi jätkas ta soolokarjääriga ning oli tegev muudes rokkansamblites (nt Kinsky). Aastatel 2001–2011 esines Hakulinen uuesti mitmel korral koos Yö'ga, eriti aga 2019. aastal alustatud ''Yö Revisited''-projekti koosseisus. Hakulinen on Yö tuntumate lugude (''Joutsenlaulu'', ''Likaiset Legendat I'', ''Särkynyt enkeli'' ja ''Rakkaus on lumivalkoinen'') nii muusika kui ka sõnade autor. Eelkõige ''Joutsenlaulu'' ja ''Rakkaus on lumivalkoinen'' on peetud ka Soome rokilugude tippu kuuluvana.<ref>Juha Rantala. [http://www.mtv.fi/viihde/ohjelmat/retrohelmet/kappaleet/artikkeli/suomirock-yo-joutsenlaulu/5198080 "''SUOMIROCK: Yö: Joutsenlaulu''"]. Retrohelmet, 26. märts 2015</ref> ==Diskograafia== ===Yö=== *1983 ''Varietee'' *1984 ''...ja tapahtui niinä päivinä'' *1984 ''Nuorallatanssija'' ===Kinsky=== *1986 ''Valtaa ja voimaa'' ===Sooloalbumid=== *1985 ''Vaaleanpunainen majatalo'' *1987 ''Poko-klassikko'' *1991 ''Pennitön Onassis'' *1995 ''Vieraskirja'' *1996 ''Minun lauluni 1983–96'' *1998 ''3.33.33'' *2010 ''Tähtipölyä'' *2014 ''30 laulua'' ==Viited== {{viited}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Hakulinen, Jussi}} [[Kategooria:Soome heliloojad]] [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 1kikcl1uaw2vhrk5gpe4r79zq6b262m Jussi Pekka Hakulinen 0 634905 6176028 2022-08-10T06:08:22Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jussi Hakulinen]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Jussi Hakulinen]] j4pkmaexi92nrsnt8aq6el8hw7igwqa 2022. aasta Vormel 1 hooaeg 0 634906 6176033 2022-08-10T06:16:08Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = Sergio...' wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = [[Sergio Pérez]] on hetkel [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] kolmandal kohal. | pilt4 = 2022 Miami GP - Red Bull RB18 of Sergio Pérez.jpg | allkiri4 = [[Red Bull Racing]] juhib konstruktorite arvestuses. | pilt5 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 44 Hamilton.jpg | allkiri5 = [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] on konstruktorite arvestuse tiitlikaitsja. }} '''2022 FIA vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 73. [[Vormel 1| vormel 1-e]] hooaeg. Hooaeg koosneb kahekümne kahest etapist ning hooaeg lõppeb viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist [[2022._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega]].<ref name="Reuters F1 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar"/> Sõitjad ja konstrukotrid võistlevad vastavalt sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitlitele. 2022. aasta hooaeg tõi endaga kaasa mitmeid suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|eelmisel]] hooajal, aga see lükati edasi [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] tõttu.<ref name="19 chassis"/> Tiitlikaitsjad on [[Max Verstappen]] ([[Red Bull Racing]]) ja [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]].<ref>{{cite web |title=Brilliant Verstappen claims maiden title after victory in Abu Dhabi season finale following late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.brilliant-verstappen-claims-maiden-title-after-victory-in-abu-dhabi-season.22Arui4l6BKK2PUsJgKqpZ.html |website=Formula1 |access-date=12 December 2021 |date=12 December 2021}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="Alfa"|{{Riigi ikoon|Šveits}} Alfa Romeo F1 Team [[PKN Orlen|Orlen]] !nowrap |[[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Alfa Romeo C42|C42]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|24<br>77 | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Alpha"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia AlphaTauri !nowrap|[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | |[[AlphaTauri AT03|AT03]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|10<br>22 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Gasly]]<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yuki Tsunoda]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="BWT"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | [[Alpine A522|A522]] | Renault E-Tech RE22 | style="text-align:center"|14<br>31 | Nowrap|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | nowrap data-sort-value="Aston"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] [[Cognizant]] F1 Team !nowrap|[[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | {{nowrap|Mercedes-AMG F1 M13}} | style="text-align:center"|27<br>5<br>18 | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Sebastian Vettel]]<br>{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap|1–2<br>3–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Fer"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Ferrari F1-75|F1-75]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center" |16<br>55 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz Jr.]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | data-sort-value="Haas"|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Haas VF-22|VF-22]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|20<br>47 | nowrap|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kevin Magnussen]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mick Schumacher]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | scope="row" data-sort-value="McL"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren F1 Team !scope="row" nowrap|[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[McLaren MCL36|MCL36]] | |Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|3<br>4 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daniel Ricciardo]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Merc"|{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | nowrap|[[Mercedes W13|F1 W13]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|44<br>63 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !{{nowrap|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]}} | [[Red Bull Racing RB18|RB18]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|1<br>11 | {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Williams Racing ![[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Williams FW44|FW44]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|6<br>23 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nicholas Latifi]]<br>{{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Allikad:'''<ref name="entry lists">Official entry lists: * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=18 March 2022 |access-date=18 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Saudi%20Arabian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Saudi Arabian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=25 March 2022 |access-date=25 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Australian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Australian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 April 2022 |access-date=8 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Emilia%20Romagna%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Emilia Romagna Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 April 2022 |access-date=22 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Miami%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Miami Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=6 May 2022 |access-date=6 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Spanish%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Spanish Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=20 May 2022 |access-date=20 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Monaco%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Monaco Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=27 May 2022 |access-date=27 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Azerbaijan%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Azerbaijan Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=10 June 2022 |access-date=10 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Canadian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Canadian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=17 June 2022 |access-date=17 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20British%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 British Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=1 July 2022 |access-date=1 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Austrian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Austrian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 July 2022 |access-date=8 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20French%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 French Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 July 2022 |access-date=22 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Hungarian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=29 July 2022 |access-date=29 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10 March 2022 |access-date=10 March 2022}}</ref> |} === Võistkondlikud muutused === [[Honda vormel 1-s|Honda]] lõpetas jõuallikate tarnimise peale {{F1|2021}} hooaega.<ref>{{Cite news|title=Honda to quit Formula 1 at the end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|access-date=2 October 2020|work=motorsport.com|archive-date=11 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111142907/https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|url-status=live}}</ref> Nad tarnisid jõuallikaid [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTaurile]] alates {{F1|2018}}. aasta hooajast ning [[Red Bull Racing|Red Bullile]] {{F1|2019}}. aasta hooajast.<ref name="AlphaTauri">{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|title=Red Bull, AlphaTauri to remain in F1 despite Honda exit at end of '21|author=Adam Cooper|website=Autosport.com|date=2 October 2020|access-date=3 October 2020|archive-date=4 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201004134301/https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|url-status=live}}</ref> Red Bull Racing võttis Honda jõuallika programmi üle ning lõi selleks uue diviisi nimega [[Red Bull Powertrains]]. === Sõitjate muutused === {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Zhou Guanyu at the 2022 Austrian Grand Prix.jpg | jalus = [[Zhou Guanyu]] (vasakul) tegi oma F1 debüüdi [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]] eest. [[Nikita Mazepin|Nikita Mazepini]] (keskel) leping tühistati peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]]. Tema asemel palgati [[Kevin Magnussen]] (paremal). | pilt2 = Никита_Мазепин_-_интервью_-_2019,_02.jpg | pilt3 = Kevin Magnussen, 2019 Formula One Tests Barcelona (cropped).jpg }} Vahetult enne [[2021 Hollandi Grand Prix]]'d teatas [[Kimi Räikkönen]] oma 19 hooaja pikkuse karjääri lõpetamisest peale {{F1|2021}}. hooaja lõppu.<ref>{{Cite web|title=Raikkonen to retire from Formula 1 at end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/kimi-raikkonen-retirement-formula-1-2021/6658463/|date=1 September 2021|access-date=1 September 2021|website=Motorsport.com}}</ref> Räikköneni koha [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeos]] sai [[Valtteri Bottas]], kes lahkus [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedesest]].<ref>{{Cite web|date=6 September 2021|title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html|url-status=live|access-date=6 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210906113510/https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |archive-date=6 September 2021 }}</ref> Bottasest vabaks jäänud koha sai [[George Russell]]<ref>{{Cite web|date=7 September 2021|title=Following Valtteri Bottas' departure to Alfa Romeo Racing, George Russell will be team-mate to Lewis Hamilton from 2022|url=https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=mercedesamgf1.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090631/https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/ |archive-date=7 September 2021 }}</ref><ref name=":2">{{Cite web|date=7 September 2021|title=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090616/https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html |archive-date=7 September 2021 }}</ref> ning tema vaba koha [[WilliamsF1|Williamsis]] sai endale endine [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitja [[Alexander Albon]].<ref>{{Cite web|date=8 September 2021|title=Williams Racing Confirms Latifi & Albon as 2022 Driver Line Up|url=https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022|url-status=live|access-date=8 September 2021|website=WilliamsF1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210908120814/https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022 |archive-date=8 September 2021 }}</ref> Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]] tõusis vormel 1 sarja asendamaks Alfa Romeost lahkunud [[Antonio Giovinazzi|Antonio Giovinazzit]].<ref name="Zhou">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html|title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-confirm-antonio-giovinazzi-will-leave-the-team-at-the.1kV7SnbnnunYNLFEdWSsfj.html|title=Alfa Romeo confirm Antonio Giovinazzi will leave the team at the end of the season|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref> Zhoust sai esimene hiinlane vormel 1 sarjas.<ref name="Zhou"/> [[Nikita Mazepin]] pidi algselt osalema teist hooaega järjest vormel 1-s [[Haas F1 Team|Haasi]] eest. Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tühistati Mazepini ja Haasi nimisponsori [[Uralkali]] lepingud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-haas-to-part-ways-with-nikita-mazepin-with-immediate-effect.nmmqyclyJjFNkPJjQyiyF.html|title=Haas to part ways with Nikita Mazepin 'with immediate effect'|website=Formula1.com|date=5 March 2022|access-date=5 March 2022}}</ref> Mazepini koha sai endale [[Kevin Magnussen]], kes viimati võistles vormel 1-s {{F1|2020}} hooajal sama võistkonna eest.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-kevin-magnussen-to-make-sensational-f1-return-with-haas-in-2022.7m4IFYh7gmD3ZGppbs5f88.html|title=Kevin Magnussen to make sensational F1 return with Haas in 2022|website=Formula1.com|date=9 March 2022|access-date=9 March 2022}}</ref> ==== Muutused hooaja jooksul ==== Vahetult enne [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'d nakatus [[Sebastian Vettel]] [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]]. Teda tuli asendama [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] reservsõitja [[Nico Hülkenberg]], kes viimati sõitis [[2020 Eifeli Grand Prix|2020. aasta Eifeli Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-be-replaced-by-hulkenberg-for-2022-bahrain-gp-after.5pgESYwenU9KPErL3MfFRz.html|title=Vettel to be replaced by Hulkenberg for 2022 Bahrain GP after positive Covid test|website=Formula1.com|date=17 March 2022|access-date=17 March 2022}}</ref> Hülkenberg asendas Vettelit ka järgneval [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-miss-second-race-of-2022-as-hulkenberg-steps-in-for-aston.Gkem8WiQxMgktHJYyjILr.html|title=Vettel to miss second race of 2022, as Hulkenberg steps in for Aston Martin in Saudi Arabia|website=Formula1|date=25 March 2022|access-date=25 March 2022}}</ref> == Kalender == 2022 kalendris on 22 etappi.<ref name="2022 calendar">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-announces-23-race-calendar-for-2022.2HcIP34fK3Zznx7YZfWL6P.html|title=Formula 1 announces 23-race calendar for 2022|website=Formula1.com|date=15 October 2021|access-date=15 October 2021}}</ref><ref name="Reuters F1 calendar">{{Cite news|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/china-absent-record-23-race-2022-formula-one-calendar-2021-10-15/ |title= Chinese GP off F1 calendar for third year in a row |work= [[Reuters]] |last1= Baldwin |first1= Alan |last2= Sarkar |first2= Pritha |last3= Ferris |first3= Ken |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021 |location= London}}</ref> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !Grand Prix !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Bahreini Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahrain International Circuit]], [[Sakhir]] | 20. märts |- !2 | [[Saudi Araabia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SAU}} [[Jeddah Corniche Circuit]], [[Jiddah]] | 27. märts |- !3 | [[Austraalia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Park Circuit]], [[Melbourne]] | 10. aprill |- !4 | {{nowrap|[[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Imola Circuit]], [[Imola]] | 24. aprill |- !5 | [[Miami Grand Prix]] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami International Autodrome]], [[Miami Gardens]]}} | 8. mai |- !6 | [[Hispaania Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] | 22. mai |- !7 | [[Monaco Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Circuit de Monaco]], [[Monaco]] | 29. mai |- !8 | [[Azerbaijani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Baku City Circuit]], [[Bakuu]] | 12. juuni |- !9 | [[Kanada Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Circuit Gilles Villeneuve]], [[Montréal]] | 19. juuni |- !10 | [[Suurbritannia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]] | 3. juuli |- !11 | [[Austria Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 10. juuli |- !12 | [[Prantsusmaa Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]], [[Le Castellet]] | 24. juuli |- !13 | [[Ungari Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Mogyoród]] | 31. juuli |- !14 | [[Belgia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]], [[Stavelot]] | 28. august |- !15 | [[Hollandi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Circuit Zandvoort]], [[Zandvoort]] | 4. september |- !16 | [[Itallia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza Circuit]], [[Monza]] | {{nowrap|11. september}} |- !17 | [[Singapuri Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay Street Circuit]], [[Singapur]] | 2. oktoober |- !18 | [[Jaapani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka International Racing Course]], [[Suzuka]] | 9. oktoober |- !19 | [[USA Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 23. oktoober |- !20 | [[Mehhiko Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 30. oktoober |- !21 | [[São Paulo Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagos Circuit]], [[São Paulo]] | 13. november |- !22 | [[Abu Dhabi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina Circuit]], [[Abu Dhabi]] | 20. november |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Sources:'''<ref name="2022 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar">{{Cite news|url= https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/58918353 |title= Chinese Grand Prix: Shanghai race dropped from 2022 F1 calendar |work= [[BBC Sport]] |last= Benson |first= Andrew |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021}}</ref><ref name="WMC"/><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Kalendrimuudatused === * [[Austraalia Grand Prix|Austraalia]], [[Kanada Grand Prix|Kanada]], [[Jaapani Grand Prix|Jaapani]] ja [[Singapuri Grand Prix|Singapuri]] Grand Prix'd naasesid kalendrisse peale kaheaastast puudumist [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] pandeemia tõttu.<ref name="2022 calendar"/> * [[Miami Grand Prix]] tegi debüüdi [[Miami International Autodrome]] rajal in [[Miami Gardens|Miami Gardensis]].<ref>{{Cite web|date=18 April 2021|title=Miami Grand Prix to join F1 calendar in 2022, with exciting new circuit planned|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.miami-grand-prix-to-join-f1-calendar-in-2022.44Dqc0CfhQzb7bb7MIjkqX.html|access-date=18 April 2021|website=Formula1.com|language=en}}</ref> * [[Portugali Grand Prix|Portugali]], [[Steiermargi Grand Prix|Steiermargi]] and [[Türgi Grand Prix|Türgi]] Grand Prix'd puudusid 2022. aasta kalendrist. Need etapid lisati {{F1|2021}} kalendrisse vastuseks koroonaviirusest tingitud pandeemiale, et võimalikult palju etappe saaks peetud.<ref name="2022 calendar"/> * [[Katari Grand Prix]], mis tegi oma debüüdi {{F1|2021}}. hooajal [[Losail International Circuit|Losaili ringrajal]], jäi 2022 kalendrist välja. Grand Prix naaseb 2023. aasta hooajal täiesti uuel ringrajal peale aastast eemalolekut [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] tõttu.<ref name="2022 calendar"/><ref>{{cite web|last=Cooper|first=Adam|date=30 September 2021|title=F1 confirms Qatar GP on 2021 calendar as part of long-term deal|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/|url-status=live|access-date=30 September 2021|website=Autosport.com|publisher=[[Motorsport Network]]|language=en|quote=There will be no Grand Prix in {{F1|2022}} as the country will focus on hosting the [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA World Cup]] that will start exactly a year after the first Formula One race. The event will then return in {{F1|2023}} at a yet-to-be-confirmed venue, with a new circuit now in the planning stages.|archive-url=https://web.archive.org/web/20210930090506/https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/ |archive-date=30 September 2021 }}</ref> * [[Hiina Grand Prix]] oli algselt kalendris,<ref>{{Cite news|url= https://www.racefans.net/2020/07/21/new-race-deal-to-keep-formula-1-in-china-until-2025/ |title= New race deal to keep Formula 1 in China until 2025 |last1= Rencken |first1= Dieter |last2= Collantine |first2= Keith |work= Race Fans |date= 21 July 2020 |access-date= 22 October 2021}}</ref> aga jäi ära pandeemiast tingitud reisipiirangute pärast.<ref name="2022 calendar"/><ref name="Reuters F1 calendar" /><ref name="BBC Sport 2022 calendar" /> Grand Prix peaks naasema 2023. aastal.<ref>{{Cite web|url= https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-extends-chinese-grand-prix-contract-to-2025.3EWPSR02zKJ4ItdLHQtk8u.html |title= F1 extends Chinese Grand Prix contract to 2025 |date= 6 November 2021 |website=Formula1.com|access-date= 6 November 2021}}</ref> * [[Venemaa Grand Prix]], mis pidi toimuma 25. septembril 17. etapina, jäeti ära [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-statement-on-the-russian-grand-prix.4S39V28GpAH5ESb8LksW0J.html|title=Formula 1 statement on the Russian Grand Prix|website=Formula1.com|date=25 February 2022|access-date=25 February 2022}}</ref><ref name="Russian Grand Prix cancelled">{{cite web |title=FIA announces World Motor Sport Council decisions in relation to the situation in Ukraine |url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-relation-situation-ukraine |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=1 March 2022 |access-date=1 March 2022}}</ref>. Algselt oli plaan Grand Prix asendada,<ref name="WMC"/> aga see plaan hiljem tühistati.<ref name="22 Grands Prix">{{Cite web |title=Formula 1 to race at 22 Grands Prix in 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-race-at-22-grands-prix-in-2022.5ySj1LGnDVesfBDHI1Kc3c.html |access-date=18 May 2022 |website=www.formula1.com}}</ref> == Määruste muudatused == === Võistlusjuhtimine === [[Michael Masi]], kes oli võistlusjuht alates [[Charlie Whiting|Charlie Whitingu]] surmast {{F1|2019}}. aastal, vabastati sellest positioonist pärast [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]] skandaali. Ühe osana võistlusjuhtumise ümberstruktureemisest asendati Masi endise [[DTM|DTM-i] võistlusjuhi [[Niels Wittich|Niels Wittichi]] ja [[FIA kestvussõitude maailmameistrivõistlused|kestvussõitude MM-sarja]] võistlusdirektori [[Eduardo Freitas|Eduardo Freitasega]]. Duo juhib etappi kordamööda. [[Herbie Blash]], Whitingu endine parem käsi, määrati võistlusjuhi vanemnõuniku positsioonile.<ref name=":1">{{Cite web|date=17 February 2022|title=FIA President Mohammed Ben Sulayem opens the way for a new step forward in Formula 1 refereeing|url=https://www.fia.com/news/fia-president-mohammed-ben-sulayem-opens-way-new-step-forward-formula-1-refereeing|access-date=17 February 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> Lisaks sellele tutvustas FIA uut virtuaalset võistlusjuhisüsteemi, mis sarnaneb [[Videokohtunik|videokohtuniku]] süsteemile jalgpallis, ning keelustas suhtluse võistlusjuhi ja tiimijuhi vahel võidusõidu ajal. Radioside võistkondade ja FIA ametnike vahel ei ole enam telee-eetris, et kaitsta ametnike. Vormel 1 spordi nõuandekomitee vaatas üle ning korrigeeris turvaauto taga ringiga mahajäänute reegleid.<ref name=":1" /><ref>{{cite web|title=FIA removes Masi, announces new virtual F1 race control system|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-removes-masi-announces-new-virtual-f1-race-control-system/8254024/|access-date=17 February 2022|website=www.motorsport.com|publisher=Motorsport Network}}</ref><ref>{{cite web |title=F1 rules update clarifies ambiguous unlapping situation|url=https://www.motorsportweek.com/2022/03/15/f1-rules-update-clarifies-ambiguous-unlapping-situation/ |website=Motorsportweek.com |access-date=7 May 2022}}</ref> === Tehnilised muudatused === {{Mitu pilti | pilt1 = 2022 Formula One car at the 2021 British Grand Prix (51350002179).jpg | allkiri1 = Kontseptuaalne 2022 F1 auto [[2021 Suurbritannia Grand Prix]]'l. | suund = vertikaalne | pilt2 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 16 Leclerc.jpg | allkiri2 = [[Ferrari F1-75]] [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'l. }} 2022. aasta hooaeg nägi suuri tehnilis muudatusi.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|title=Formula 1 delays presentation of 2021 regulations|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 June 2019|access-date=19 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190822220535/https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|archive-date=22 August 2019|url-status=live}}</ref> Need muudatused pidi juhtuma juba {{F1|2021}}. aastal, aga see lükkus edasi 2022 hooaega [[SARS-CoV-2|koroonaviirusest]] tingitud pandeemia tõttu.<ref name="19 chassis">{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|title=Formula 1's new regulations delayed until 2022|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|publisher=[[Speedcafe]]|date=20 March 2020|access-date=20 March 2020|archive-date=21 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021124823/https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|url-status=live}}</ref> Peale sellise otsuse langetamist keelati võistkondadel 2022. aasta auto arendamine 2020. aastal.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Luke|date=31 March 2020|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|website=Autosport.com|access-date=25 December 2021}}</ref> Vahetult enne hooaja algust ennustas FIA, et uute reeglitega peaks kiireima ja aeglasema auto vahe olema umbes poole väiksem võrreldes 2021. aastaga.<ref>{{cite web |last1=Noble |first1=Jonathan |title=F1's new rules will cut gap between front and back in half, reckons FIA |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1s-new-rules-will-cut-gap-between-front-and-back-in-half-reckons-fia/7444308/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=20 January 2022}}</ref> Sõitjad kaasati uute reeglite arendamisesse,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|title=F1 keen to work with drivers on new rules|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=25 June 2019|access-date=25 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629160345/https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|archive-date=29 June 2019|url-status=live}}</ref> et reeglid saaksid võimalikult täpselt sõnastatud, mis takistaks võistkondadel arendamast möödasõitu pärsivaid radikaalseid lahendusi.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|title=2021 Formula 1 rules made restrictive to prevent racing limitations|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=19 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190718205841/https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|archive-date=18 July 2019|url-status=live}}</ref> FIA moodustas inseneridest koosneva töörühma, mille ülesandeks oli tuvastada auke reeglistikus. Selle eesmärgiks oli kaotada võimalik ühe võistkonna domineerimine ja võimaldada lähemat ning paremat võidusõitu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|title=F1 creates aero group to find 2021 loopholes in same way teams try|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190719185544/https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|archive-date=19 July 2019|url-status=live}}</ref> Red Bulli disainer [[Adrian Newey]] märkis, et uued määrused on märkimisväärseimad peale {{F1|1983}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite news|url= https://the-race.com/formula-1/newey-f1-2022-rule-changes-the-biggest-in-four-decades/ |title= Newey: F1 2022 rule changes the biggest in four decades |last= Straw |first= Edd |work= The Race |date= 7 August 2021 |access-date= 8 August 2021}}</ref> ==== Aerodünaamika ==== Uued määrused tõid mängu uuesti maaefektiga autod alates nende keelustamisest 1983. aasta hooaja järel.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|title=F1 commits to reintroducing ground effect aero concept with '21 rules|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=17 July 2019|access-date=17 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717035841/https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|archive-date=17 July 2019|url-status=live}}</ref> Auto põhi muutub peamiseks surujõu allikaks, mis omakorda lihtsustab kerekujundust. Selle eesmärgiks on vähendada turbulentsi ja nö. "musta õhku" auto taga, mis võimaldab tagasõitjal palju lähemal sõita, sest auto ei kaota surujõudu märkimisväärselt. Muudatused aerodünaamikas piiravad võistkondadel juhtida õhuvoolusid esirataste ümbruses, mis peaks veelgi vähendama "musta õhu" efekti.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|title=F1 rubbishes cookie cutter 2021 design concerns|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190721111730/https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|archive-date=21 July 2019|url-status=live}}</ref> Esitiiba on märkimisväärselt lihtsustatud, eemaldades ja vähendades keeruka disainiga tiivaplaate. Lisaks sellele peab esitiib olema otseses ühenduses auto ninaga, erinevalt varasemast lahendusest, mis võimaldas luua ruumi nina ja tiiva vahele, rikkudes sellega õhuvoolusid taga sõitvale autole. Tagatiib on laiem ja kõrgem kui varasemalt ning väljalaske gaaside suunamist tiivale on piiratud. Töörühm leidis, et {{F1|2019}}. aasta autol on teist autot jälitades kõigest 55% tavalisest surujõust, 2022. aasta autol on see number 86%.<ref name="autosport youtube">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|title=F1's 2021 rule changes: 10 things you need to know|via=[[YouTube|youtube.com]]|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=24 December 2019|archive-date=19 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119001144/https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|url-status=live}}</ref> Võistkondadel on piiratud ressursid arendamaks aerodünaamika elemente hooaja jooksul. Need reeglid lisati kulude kärpimise eesmärgil.<ref name="2021 explained">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|title=2021 F1 rules: The Key Changes Explained|website=Formula1.com|access-date=24 December 2019|archive-date=10 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201010053237/https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |title=FIA approve raft of F1 rule changes for 2020 and 2021 |date=31 March 2020 |access-date=8 April 2020 |archive-date=4 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200404073641/https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |url-status=live }}</ref> Pärast otsust lükata 2021. aasta reeglid 2022. aastasse,<ref name="19 chassis"/> külmutati autode aerodünaamika arendamine 2020. aasta lõpuni.<ref>{{cite news|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28975355/f1-teams-banned-developing-2022-cars-year|title=F1 teams banned from developing 2022 cars this year|date=31 March 2020|first=Laurence|last=Edmondson|publisher=ESPN}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|date=31 March 2020|website=Autosport}}</ref> 2021. aastal tutvustati muudatusi aerodünaamika testimises. Selle süsteemi järgi saavad vähem edukamad võistkonnad testimise aega juurde ning väga edukatel võistkondadel võetakse seda aega vähemaks.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.how-f1s-new-sliding-scale-aero-testing-rules-work-and-what-impact-they-will.pn0sG8N4A0cjbNRbdYx8a.html|title=How F1's new sliding scale aero testing rules work – and what impact they will have on racing|date=27 May 2020|website=Formula1.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.crash.net/f1/feature/938277/1/how-f1-s-new-sliding-scale-aero-development-rules-work|title=This is how F1's new sliding scale aero development rules work|date=28 May 2020|website=Crash.net}}</ref> Seda süsteemi katsetati 2021. aasta hooajal ning 2022. aastaks muudeti süsteemi skaala sammud veelgi järsemaks.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|title=Why F1's first success handicap could be revolutionary|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=6 February 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206234631/https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|url-status=live}}</ref> ===== Aerodünamiika direktiivi muudatuse hooaja jooksul ===== Maaefekti tagasitulek tähendas, et kõrgema kliirensiga autodel on maaefekt tunduvalt väiksem, mis omakorda tähendab aeglasemat kiirust rajal.<ref name=":5">{{Cite web |date=1 July 2022 |title=What is porpoising? F1’s aerodynamic phenomenon explained |url=https://www.topgear.com/car-news/formula-one/what-porpoising-f1s-aerodynamic-phenomenon-explained |access-date=24 July 2022 |website=Top Gear |language=en}}</ref> Samas, madalama kliirensiga autodel kasutavad seda efekti maksimaalselt ära seni, kuni õhuvoolud auto all ei ole rikutud. Kui maaefektti jõud peaks kaduma, kaota auto suure hulga aerodünaamilist külgetõmmet ning auto kere tõuseb maapinnast kõrgemale. Kui maaefekt uuesti toimima hakkab, tõmbab see autot uuesti maapinnale lähemale. Sellist pidevat üles-alla liikumist nimetatakse "hüplemiseks" (''porposing'' i.k.).<ref name=":5" /> Madala kliirensiga autodega võistkonnad võivad kogeda ka sellist olukorda, kus ebaühtlase pinnasega radadel võib auto põhi mööda maad kraapida.<ref>{{Cite web |title=McLaren F1 Playbook |url=https://www.mclaren.com/racing/f1-playbook/ |access-date=24 July 2022 |website=www.mclaren.com |language=en}}</ref> Mõlemad olukorrad mõjutavad sõitjat väga suurte jõududega; [[McLaren|McLareni]] [[Daniel Ricciardo]] kirjeldas seda nagu keergi raputaks teda terve sõidu.<ref name=":6">{{Cite web|date=12 June 2022 |title=More Formula 1 drivers concerned about health issues from porpoising |url=https://www.planetf1.com/news/drivers-concerned-health-porpoising/ |access-date=24 July 2022 |website=PlanetF1 |language=en}}</ref> Paljud sõitjad tunnevad nende efektide tagajärgede üle mure. [[Haas F1 Team|Haasi]] [[Kevin Magnussen]] kurtis närvivalude üle ja mõlemad [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedese]] sõitjad kurtsid seljavalude üle.<ref name=":6" /> Sellest lähtuvalt jõudis FIA otsusele, et alates [[2022 Belgia Grand Prix|Belgia Grand Prix]]'st muudetakse nõudeid auto põhjale, pannes piirangud selle paindumisele.<ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=Gary Anderson: FIA's F1 flexi-floor clampdown explained |url=https://the-race.com/formula-1/gary-anderson-fias-f1-flexi-floor-clampdown-explained/ |access-date=24 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> Muudatus pidi algselt jõustuma [[2022 French Grand Prix|Prantsusmaa Grand Prix]]'st, aga lükati edasi, et anda võistkondadele piisavalt aega reegli rakendamiseks.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=FIA's controversial technical directive delayed to Belgian GP |url=https://the-race.com/formula-1/fias-controversial-technical-directive-delayed-to-belgian-gp/ |access-date=8 July 2022 |website=The Race |publisher=The Race Media}}</ref> ==== Jõuallikad ==== Arutelud 2022 jõuallika reeglite üle algas 2017. aastal ja lõppes 2018. aasta mais.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|title=May deadline for 2021 F1 engine regulations|first=Dan|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 April 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215504/https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|title=Ferrari 'encouraged' by change in F1 attitude|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=4 May 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215507/https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|url-status=live}}</ref> Otsustati loobuda MGU-H (soojusenergia generaator) kasutamises ning mootori päärete piirajat tõsteti 3000 pöörde jagu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|title=F1 removing MGU-H for 2021 engines a 'backwards step' – Mercedes|first=Scott|last=Mitchell|work=[[Autosport]]|date=11 May 2018|access-date=11 May 2018|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190327195849/https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|archive-date=27 March 2019|url-status=live}}</ref> Lisaks sunniti jõuallika tarnijaid muutma oma komponendid teiste tootjatega kokkusobivaks, et lihtsustada võistkondadel komponentide tellimist erinevatelt tarnijatelt.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|title=Formula 1 unveils 2021 engine plans|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=1 November 2017|access-date=9 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107131517/https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|archive-date=7 November 2017|url-status=live}}</ref> Jõuallika komponentide tootjatel keelati kasutada erinevate eksootiliste materjalide kasutamine ehk komponendid peavad olema toodetud kõigile kättesaadavatest materjalidest. Ettepanek tehti lootuses meelitada uusi tootjaid sarja.<ref>{{cite web|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|title=FIA boss wants simpler F1 engines|first=Mat|last=Coch|website=[[Speedcafe]]|date=23 May 2018|access-date=23 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821014616/https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> See küll uusi tarnijaid juurde ei toonud, aga olemasolevad tarnijad otsustasid siiski jätkata nende reeglitega, et vähendada kulusid.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|title=F1 manufacturers push back on 2021 engine proposals|last=Cooper|first=Adam|date=10 July 2018|work=[[Autosport]]|url-access=limited|access-date=10 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180718115959/https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|archive-date=18 July 2018|url-status=live}}</ref> Piirangud komponentide kasutamise arvule jäi alles ehk võistkondadel on kindel arv erinevaid jõuallika komponente, mida nad võivad hooaja jooksul karistuseta kasutada.<ref name="2021 explained"/> ==== Standardiseeritud komponendid ==== Selleks hooajaks loodud standardiseeritud komponendid on reeglite järgi paigas kuni 2024. aasta hooajani.<ref>{{cite web |title=Regulations|url=https://www.fia.com/regulation/category/110|website=www.fia.com|access-date=7 March 2022}}</ref> Nende komponentide hulgas on käigukast ja kütusesüsteem.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|title=FIA issues tender for standard F1 gearbox supplier from 2021 season|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=19 February 2019|access-date=19 February 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190926220647/https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|archive-date=26 September 2019|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|title=FIA releases new standard parts tender for key F1 fuel system parts|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=20 May 2019|access-date=20 May 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190520205322/https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|archive-date=20 May 2019|url-status=live}}</ref> Osad aerodünaamikakomponendid on samuti standardiseeritud, et piirata arendamist ja läbi selle edu saavutamist.<ref name="autosport youtube"/> Individual parts will now be classified as a way of clarifying the rules surrounding them:<ref name="autosport youtube"/> * "Nimekirjas olevad komponendid" peab võistkond ise disainima. * "Standardiseeritud komponente" peavad kõik võistkonnad kasutama. Nende hulka kuuluvad veljed ja boksimeeksonna varustus. * "Vahetatavad komponendid" peavad olema selliselt arnedatud, et teised võistkonnad saaksid oma autol neid kasutada. Nende hulka kuuluvad näiteks käigukast ja sidur. * "Kirjeltatud komponente" peavad võistkonnad arendama vastavalt rangetele kirjalikele tingimustele. Nende hulka kuuluvad rattakaared ja muu rataste aerodünaamikakomponendid. * "Vabavaralisi komponente" võivad võistkonnad arendada kollektiivselt. Nende hulka kuuluvad roolid ja DRS-süsteemid. ==== Rehvid ==== Velje läbimõõt suurenes 13 tollilt 18 tollile. Suuremaid velgesid katsetati juba 2020. aasta vormel 2 hooajal, et testida rehvide tööd.<ref>{{Cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=17 January 2020|title=Pirelli reveals initial 18-inch F2 tyre feedback|url=https://www.autosport.com/formula2/news/pirelli-reveals-initial-18-inch-f2-tyre-feedback-4984504/4984504/|access-date=21 May 2021|website=Autosport.com}}</ref> Alguses plaaniti keelustada elektriliste rehvisoojendite kasutamine,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|title=F1 to run bigger wheels, ban tyre warmers|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=21 July 2018|access-date=21 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821025147/https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> aga rehvitarnija [[Pirelli]] oli sellele vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|title=Decision to ban tyre blankets from F1 for 2021 reversed|last=Cooper|first=Adam|website=[[Autosport|Autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=31 October 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012012519/https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}</ref> Rehvide eelsoojendamise temperatuuri langetati enne hooaja algust. Varasemalt võis soojendada esirehvid kuni 100 °C ja tagarehvid kuni 80 °C, siis nüüd kõiki rehve kuni 70 °C.<ref>{{cite web |last=Medland |first=Chris |date=31 January 2022 |title=7 key rule changes for the 2022 season |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.7-key-rule-changes-for-the-2022-season.2E7JH9MywymU8xxw6r5yDS.html |access-date=25 April 2022 |website=Formula 1}}</ref> Rehvisoojendid muudeti standardiseeritud komponendiks ning 2024. aasta hooajaks kaotatakse need üldse ära.<ref>{{cite book |title=2022 Formula 1 Technical Regulations |date=19 February 2021 |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |page=84 |edition=Issue 3 |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_technical_regulations_-_iss_3_-_2021-02-19.pdf |access-date=24 May 2021 |chapter=10.8.4(d) Treatment of tyres}}</ref> [[BBS Kraftfahrzeugtechnik|BBSist]] sai ametlik veljetarnija järgmiseks neljaks aastaks.<ref>{{Cite web|date=17 January 2022|title=BBS Japan named official wheel provider to Formula 1 - paultan.org|url=https://paultan.org/2022/01/17/bbs-japan-named-official-wheel-provider-to-formula-1/|access-date=17 January 2022|website=Paul Tan's Automotive News|language=en-US}}</ref> === Spordimäärused === ==== Sprindi punktisüsteem ja sõit ==== Sprindisõite katsetati juba {{F1|2021}}. aasta hooajal "kvalifikatsioonisprindi" nime all ning need naasid sellel hooajal sprindisõiduna. Formaat on sama, mis eelmisel aastal ning see toimub [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna]], [[2022 Austria Grand Prix|Austria]], and [[2022 São Paulo Grand Prix|São Paulo]] Grand Prix'del. Punkte saavad kaheksa esimest lõpetajat, erinevalt 2021. aastast, kus punkte said kolm esimest. Erinevalt eelmisest hooajast, kvalifikatsiooni kiireim läheb statistikasse kui kvalifikatsiooni võitja ning sprindi võitja saab lihtsalt õiguse põhisõitu esimeselt kohalt alustada.<ref name="sprint">{{cite web|title=Formula 1 to hold three Sprint events in 2022 – with more points on offer|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-hold-three-sprint-events-in-2022-with-more-points-on-offer.4UXmrMDm6We04ZFlW0Ieo9.html|website=www.formula1.com|publisher=Formula One|access-date=14 February 2022}}</ref> ==== Punktisüsteem lõhendatud võidusõidu korral ==== Peale [[2021 Belgian Grand Prix|2021. aasta Belgia Grand Prix]] draamat, kui sõit peeti ainult turvaauto taga, otsustati punktide saamise kriteeriumid ringi teha. [[FIA Maailma Mootorispordi Nõukogu|Rahvusvahelise Autoliidu Maailma Mootorispordi Nõukogu]] otsusel tehti punktide saamise reegilstik ringi järgnevalt:<ref>{{cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-commission-approves-changes-to-sporting-regulations-regarding-points-for.10aFBCNICC0dajLVnOAzia.html|title=F1 Commission approves changes to Sporting Regulations regarding points for shortened races|website=formula1|date=14 February 2022|access-date=14 February 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 March 2022 |title=FIA make changes to Safety Car rules ahead of 2022 F1 season start |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-make-changes-to-safety-car-rules-ahead-of-2022-f1-season-start.2h2XmjOmYYyusyllcZmVIP.html |access-date=16 March 2022 |website=Formula1 |language=en}}</ref> * Punkte ei saa, kui pole olnud vähemalt kahte ringi turvaautovaba sõitmist. * Kui on läbitud vähemalt kaks ringi, aga vähem kui 25% võistlusdistantsist, saavad punkte viis parimat, vastavalt 6–4–3–2–1. * Kui on läbitud 25%-50% võistlusdistantsist, saavad punkte üheksa parimat, vastavalt 13–10–8–6–5–4–3–2–1 * Kui on läbitud 50%–75% võistlusdistantsist, saavad punkte kümme parimat, vastavalt 19–14–12–10–8–6–4–3–2–1 * Kui läbitakse rohkem kui 75% võistlusdistantsist, jagatakse välja täispunktid Kiireima ringi punkt antakse ainult siis, kui vähemlat pool võistlusdistantsist on läbitud.<ref name=":3">{{Cite web |date=15 March 2022 |title=2022 Formula One sporting regulations |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_sporting_regulations_-_iss_5_-_2022-03-15.pdf |access-date=18 March 2022 |website=[[FIA]] |pages=4–5}}</ref> ==== Turvaauto protseduurid ja protokollid ==== Pärast turvaautoga seotud draamat [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]]'l, muudeti stardiprotseduure turvaauto lahkumise järel. Selle asemel, et oodata, kuni ringiga mahajäänud püüavad uuesti turvaauto kinni, peale luba ring tagasi sõita, tuleb peale loa andmist turvaauto järgmisel ringil boksi.<ref>{{cite web|last=Smith|first=Luke|title=FIA makes rule tweak to streamline F1 safety car restart process|url=https://www.autosport.com/f1/news/fia-makes-rule-tweak-to-streamline-f1-safety-car-restart-process/8289311/|website=Autosport|publisher=Motorsport Network|access-date=18 February 2022}}</ref> Muudeti ka sõnastust ja nüüd on kirjas, et "kõik" ringiga mahajääjad võivad ringi tagasi sõita.<ref>{{cite web|last=Collantine|first=Keith|date=15 March 2022|title=FIA changes F1 rule on lapped cars overtaking Safety Car after Abu Dhabi row|url=https://www.racefans.net/2022/03/15/fia-changes-f1-rule-on-lapped-cars-overtaking-safety-car-after-abu-dhabi-row/|access-date=15 March 2022|website=RaceFans}}</ref> Alates [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'st hakkas FIA karistama sarnast taktikat nagu [[Max Verstappen]] kasutas viimase turvaauto ajal 2021 Abu Dhabi Grand Prix'l ja hooaja kahe esimese võistluse, [[2022 Bahrein Grand Prix|Bahreini]] and [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia]] Grand Prix'de, ajal, kus ta kiirendas ja pidurdas järsult ning sõitis ees oleva auto kõrvale, üritades saavutada taktikalist ülekaalu. Nüüd peavad sõitjad hoidma ühtlast tempot ja keelatud on sõita eesoleva auto kõrvale.<ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|title=FIA shuts down Verstappen F1 safety car restart tactics|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-shuts-down-f1-safety-car-restart-tactics-such-as-verstappens-against-leclerc-and-hamilton/9738824/|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=9 April 2022}}</ref> ==== Rehvivalik stardis ==== Tühistati reegel, mis kehtis alates {{F1|2014}}. aasta hooajast, kus kolmandasse kvalifikatsioonivooru jõudnud sõitjad pidid alustama põhisõitu nende rehvidega, millega nad sõitsid teises voorus kiireima ringi. Kõik sõitjad võivad nüüd vabalt valida rehvisegu pühapäevaseks põhisõiduks.<ref>{{cite web |last1=Smith |first1=Luke |title=F1 regulations update confirms removal of Q2 tyre rule |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-rules-update-confirms-removal-of-q2-tyre-rule/8313003/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=19 February 2022}}</ref> === Finantsmäärused === Enne [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'d kuulutati, et võistkondade selle aasta eelarvet ($141,2 miljonit) tõstetakse 3,1% väga kõrge inflatsiooni tõttu.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=F1 approves proposal to increase budget cap to fight inflation |url=https://the-race.com/formula-1/f1-approves-proposal-to-increase-budget-cap-to-fight-inflation/ |website=The Race |publisher=The Race Media |access-date=8 July 2022}}</ref> == Hooaja kokkuvõte == === Enne hooaega === Suurte tehniliste muudatuste tõttu otsustati pidada kaks talvist testsessiooni kahel erineval ringrajal, et võistkondadel oleks parem ülevaade oma autost. Esimene test toimus 23-25 veebruaril [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]] ja teine test 10-12 märtsil [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]].<ref>{{Cite web |last=Formula 1 |date=26 January 2022 |title=2022 pre-season testing dates in Barcelona and Bahrain confirmed |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-2022-pre-season-testing-dates-in-barcelona-and-bahrain-confirmed.3ZwPqa2c9GFqg7mFTDubau.html |access-date=27 February 2022 |website=Formula 1 |language=en}}</ref> === Hooaja algus === [[Charles Leclerc]] võitis hooaja esimese kvalifikatsiooni [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'l. Esimest korda alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st jõudsid mõlemad [[Haas F1 Team|Haasi]] sõitjad teise kvalifikatsiooniringi, kus [[Kevin Magnussen]] kvalifitseerus seitsmendana ja [[Mick Schumacher]] kaheteistkümnendana.<ref>{{cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix qualifying report and highlights: Leclerc takes stunning Bahrain pole for Ferrari ahead of Verstappen and Sainz|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-takes-stunning-bahrain-pole-for-ferrari-ahead-of-verstappen-and.4JFWOMwvPX5AQIV5UJ6nTU.html |access-date=21 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Esimese ringi kuuendas kurvis sõitis [[Alpine F1|Alpine]]'i [[Esteban Ocon]] kergelt Schumacher autole tagant otsa ja sai selle eest 5 sekundit ajakaristust. [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]] süttis 46. ringil ja ta oli sunnitud katkestama. Leclerc võttis oma võistkonnakaaslase [[Carlos Sainz Jr.]] ees etapivõidu. Magnussen lõpetas viiendana. [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitjad [[Max Verstappen]] ja [[Sergio Pérez]] katkestasid sõidu hilises faasis kütuseprobleemide tõttu.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=21 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Leclerc wins wild Bahrain GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-bahrain/9167920/ |access-date=21 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Pérez sai oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Saudi Arabian Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l. [[Mercedes-Benz in Formula One|Mercedese]] [[Lewis Hamilton]] sai 16. koha, kukkudes esimeses kvalifikatsioonivoorus välja esimest korda alates [[2017 Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news |last=Morlidge |first=Matt |date=27 March 2022 |title=Saudi Arabian GP Qualifying: Sergio Perez beats Ferraris to pole, Lewis Hamilton 16th as Mick Schumacher, Nicholas Latifi crash |url=https://www.cnbc.com/2022/03/27/saudi-arabian-gp-sergio-perez-claims-pole-mick-schumacher-crash.html |access-date=28 March 2022 |publisher=CNBC}}</ref> Kõigest 18 autot alustasid sõitu, peale seda kui [[Yuki Tsunoda]] AlphaTauri jõuülekanne läks katki stardirivvi sõites<ref>{{cite web |last=Wilde |first=Jon |date=27 March 2022 |title=Suspected drivetrains issue rules out Tsunoda |url=https://www.planetf1.com/news/yuki-tsunoda-saudi-arabian-gp-dns/ |access-date=28 March 2022 |website=PlanetF1.com}}</ref> ning Schumacher ei tulnud starti peale oma suurt avariid kvalifikatsioonis.<ref>{{cite web |date=26 March 2022 |title=Schumacher ruled out of Saudi Arabian GP after qualifying crash |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.schumacher-ruled-out-of-saudi-arabian-gp-after-qualifying-crash.3XdBF5qtBjRysU2gVz4Lw4.html |access-date=28 March 2022 |website=Formula 1}}</ref><ref name="Medland 2022">{{cite web|last=Medland|first=Chris|date=4 April 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettels-return-and-a-reworked-track-5-storylines-were-excited-about-ahead-of.3QJxl7gFMUZnPpG5aNsiTu.html|title=Vettel's return and a reworked track – 5 storylines we're excited about ahead of the Australian GP|website=Formula 1|access-date=5 April 2022}}</ref> [[WilliamsF1|Williamsi]] sõitja [[Nicholas Latifi]] sõitis 16. ringil viimases kurvis seina ning [[Fernando Alonso]], [[Daniel Ricciardo]] ja [[Valtteri Bottas]] katkestasid pärast 38. ringi tehniliste murede tõttu.<ref>{{cite web|date=27 March 2022 |title=Alonso, Ricciardo and Bottas drop out in Saudi Arabia |url=https://www.gpblog.com/en/news/107279/alonso-ricciardo-and-bottas-drop-out-in-saudi-arabia.html |access-date=28 March 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võitis sõidu hilise möödasõiduga Leclercist.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=28 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Saudi Arabian GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-saudi-arabian-gp/9374082/ |access-date=28 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Williamsi sõitja [[Alexander Albon]] sai pärast sõitu kolm kohta stardirivis karistada avarii eest [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] piloodi [[Lance Stroll]]iga.<ref>{{cite web |last=Boxall |first=Legge |date=28 March 2022 |title=Albon cops Australia F1 grid drop for Saudi Arabia Stroll tangle |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-cops-australia-grid-drop-for-saudi-arabia-f1-stroll-tangle/9377586/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Leclerc võitis [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]] startides esikohalt, võttis kiireima ringi ja juhtis võistluse igat ringi, saavutades sellega esimese Ferrarile ''grand slami'' alates [[2010 Singapuri Gran Prix]]'st.<ref name="Walsh 2022">{{cite news|last=Walsh |first=Courtney |date=10 April 2022 |title=Ferrari driver Charles Leclerc wins Formula 1 Australian GP |url=https://abcnews.go.com/Sports/wireStory/ferrari-driver-charles-leclerc-wins-formula-australian-gp-83992662 |access-date=10 April 2022 |publisher=ABC }}</ref> Pérez ja Mercedese sõitja [[George Russell]] lõpetasid poodiumi. Pérez'i võistkonnakaaslane Verstappen hoidis teist kohta kuni ta auto süttis kütuselekke tagajärjel.<ref>{{cite web |last=Mitchell |first=Scott |last2=Beer |first2=Matt |date=10 April 2022 |title=Fuel leak was likely cause of Verstappen Australian GP DNF |url=https://the-race.com/formula-1/fuel-leak-was-likely-cause-of-verstappen-australian-gp-dnf/ |access-date=10 April 2022 |website=The Race}}</ref> Sainz tegi spinni esimese ringi kümnendas kurvis. Aston Martini piloot [[Sebastian Vettel]], kes tegi oma hooaja debüüdi pärast kahelt esimeselt etapilt kõrvale jäämist [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]] nakatumist,<ref name="Medland 2022"/> katkestas sõidu algfaasis neljandas kurvis..<ref name="Walsh 2022"/> Albon, kes alustas viimaselt kohalt peale kvalifikatsioonist diskvalifitseerimist kütuse vähesuse pärast,<ref>{{cite web |title=Albon disqualified from Australian GP F1 qualifying |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-disqualified-from-australian-gp-qualifying/9746386/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com }}</ref> lõpetas sõidu kümnendal kohal, minnes viimasel 57. ringil boksi.<ref>{{cite web |last=Diaz Lehmann |first=Rafael |date=10 April 2022 |title=How Alex Albon's slow pitstop helped him score points |url=https://www.gpblog.com/en/news/108270/how-alex-albon-s-slow-pitstop-helped-him-score-points.html |access-date=10 April 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võttis kvalifikatsioonivõidu [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna Grand Prix]] sprindisõiduks. Kuigi Leclerc sai temast stardiga mööda, sai Verstappen Leclercist sõidu hilisemas faasis taas mööda ja võitis sprindisõidu Leclerci ja Pérez'i ees. Verstappen võitis ka pühapäevase põhisõidu ja saavutas oma elu teise ''grand slami''. Pérez lõpetas sõidu teisena, andes Red Bullile esimese kaksikvõidu alates [[2016 Malaisia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web |last=Kelly |first=Sean |date=24 April 2022|title=Facts and stats: A grand slam first, and Red Bull's maiden double score at Imola |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-a-grand-slam-first-and-red-bulls-maiden-double-score-at.7nAGUuihqzKZA9PoyCUCf6.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc püsis suurema osa sõidust kolmandal kohal, aga tegi spinni 53. ringil, kukkudes üheksandaks. McLareni sõitja [[Lando Norris]] sia viimase poodiumikoha. Leclerc suutis lõpuks tõusta kuuendaks. See tulemus tõstis Red Bull konstruktorite karika arvestuses teiseks ja Verstappeni sõitjate arvestuses teiseks.<ref>{{cite web |title='I was too greedy' – Leclerc laments error that cost him Emilia Romagna podium to cap tough day for Ferrari |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-was-too-greedy-leclerc-laments-error-that-cost-him-emilia-romagna-podium.6iMcmjKr2QEGhHgfeBmbop.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc'i võistkonnakaaslane Sainz katkestas teist etappi järjesgt peale esimese ringi avariid[[Daniel Ricciardo]]ga.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-paid-for-ricciardos-mistake-says-sainz-after-ending-second-straight-race.rbLwboqiltNbDHrCLAwFv.html|title='I paid for Ricciardo's mistake' says Sainz, after ending second straight race in gravel trap|website=Formula 1|date=24 April 2022|access-date=25 April 2022}}</ref> Leclerc võttis Sainziga [[2022 Miami Grand Prix|esimesel]] [[Miami Grand Prix]]'l kvalifikatsioonis kaksikvõidu.<ref>{{Cite web |last=Horton |first=Philip |date=7 May 2022 |title=Leclerc leads Ferrari front-row lockout for Miami GP |url=https://www.motorsportweek.com/2022/05/07/leclerc-leads-ferrari-front-row-lockout-for-miami-gp/ |access-date=9 May 2022 |website=Motorsport Week |language=en-GB}}</ref> Nende seljataga Red Bulli sõitjad Verstappen ja Pérez ning Valtteri Bottas Alfa Romeoga.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=8 May 2022 |title=F1 Grand Prix qualifying results: Leclerc takes Miami GP pole |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-qualifying-results-miami/10300748/ |access-date=9 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Stroll ja Vettel alustasid boksiteelt kütuse temperatuuri probleemide pärast.<ref>{{Cite web |last=Delaney |first=Michael |date=8 May 2022 |title=Aston Martin cars to start Miami GP from pitlane! |url=https://f1i.com/news/440719-aston-martin-cars-to-start-miami-gp-from-pitlane.html |access-date=9 May 2022 |website=F1i.com |language=en}}</ref> Esimeses kurvis sai Verstappen Sainzist mööda ja üheksandal ringil sai asus võistlust juhtima, möödudes Leclerc'ist. Võistluse 41. ringil tuli rajale turvaauto, kui Norrise ja Gasly rattad puutusid kokku. Verstappen kaitses oma kohta Leclerc'i ees edukalt ja võitis sõidu. 52. ringil üritas Pérez mööduda Sainzist, Red Bulli sõitja tegi vea ja pidurdas ratta blokki. Vettel ja Schumacher põrkasid 53. ringil kokku, aga karistust sellele ei järgnenud.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=Vettel and Schumacher diplomatic over 'chaotic' late-race shunt|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-and-schumacher-diplomatic-over-chaotic-late-race-shunt.GGXKmdQDvfJxdRZRp9Ijd.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=8 May 2022 |title=Stroll promoted to 10th after Alonso receives second five-second time penalty · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/05/08/stroll-promoted-10th-after-alonso-receives-second-five-second-time-penalty/ |access-date=9 May 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Leclerc ja Sainz lõpetasid poodiumi.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=2022 Miami Grand Prix report and highlights: Verstappen wins inaugural Miami Grand Prix over Leclerc after late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-wins-inaugural-miami-grand-prix-over-leclerc-after-late-safety.6zwwHLQ27MENnB4ygoNN1S.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pärast sõitu sai Alonso kaks 5 sekundilist karistust ja kukkus punktidelt välja.<ref name=":4"/> Leclerc võttis [[2022 Hispaania Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l parima stardikoha,<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220521-leclerc-takes-pole-in-spain-after-verstappen-loses-power|title=Leclerc takes pole in Spain after Verstappen loses power|website=France 24|publisher=Agence France-Press|date=21 May 2022|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Morlidge|first=Matt|date=21 May 2022|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12618223/spanish-gp-qualifying-charles-leclerc-salvages-epic-pole-after-spin-as-max-verstappen-suffers-late-issues|title=Spanish GP Qualifying: Charles Leclerc salvages epic pole after spin as Max Verstappen suffers late issues|website=Sky Sports|access-date=28 May 2022}}</ref> mida ta ka hoidis kuni 27. ringini, kui ta oli sunnitud katkestama turbo- ja hübriidirikke tõttu.<ref>{{cite web|last=Noble|first=Jonathn|date=23 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclercs-spanish-gp-exit-caused-by-mgu-h-turbo-failure/10309777/|title=Leclerc's Spanish GP F1 exit caused by MGU-H, turbo failure|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Vaatamata DRSi problemidele<ref name="Hess 2022">{{cite news|last=Hess|first=Alex|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/22/spanish-grand-prix-f1-live-leclerc-verstappen-hamilton|title=F1: Max Verstappen wins Spanish GP after Leclerc is forced to retire – as it happened!|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Rencken|first=Dieter|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/marko-explains-verstappens-recurring-drs-problems|title=Marko explains Verstappen's recurring DRS problems|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref> võitis Verstappen sõidu, kui Pérez lasi ta 49. ringil mööda.<ref name="Hess 2022"/> as they were on different strategies;<ref>{{cite web|last=Cleeren|first=Filip|date=22 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/verstappen-drs-issues-made-red-bull-change-strategy-to-win-spanish-gp/10309057/|title=Verstappen: DRS issues made Red Bull change strategy to win Spanish GP|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Russell lõpetas sõidu kolmandana.<ref>{{cite web|last1=Beer|first1=Matt|last2=Mitchell|first2=Scott|date=24 May 2022|url=https://the-race.com/formula-1/what-russell-proved-in-his-first-f1-fight-with-verstappen/|title=What Russell proved in his first F1 fight with Verstappen|website=The Race|access-date=28 May 2022}}</ref> Sainzil oli halb start, mis kukutas ta kolmandalt kohalt viiendaks, lisaks tegi ta spinni 7. ringi neljandas kurvis tugeva tuule tõttu,<ref name="Hess 2022"/> kuid suutis siiski tõusta tagasi neljandaks,<ref>{{cite web|last=Southwell|first=Hazel|date=22 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/22/verstappen-and-sainz-blame-gusts-of-wind-for-turn-four-errors/|title=Verstappen and Sainz blame gusts of wind for turn four errors|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Murphy|first=Luke|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/sainz-reveals-what-held-him-back-in-spanish-gp-recovery-drive|title=Sainz reveals what held him back in Spanish GP recovery drive|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last1=Cottingham|first1=Claire|last2=Southwell|first2=Hazel|date=24 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/24/sainz-admits-hes-not-driving-naturally-in-2022-ferrari-yet-after-latest-error/|title=Sainz admits he's 'not driving naturally' in 2022 Ferrari yet after latest error|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref> Hamilton lõpetas viiendana peale kukkumist 19. kohale,<ref>{{cite news|last=Latham-Coyle|first=Harry|date=23 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2085039.html|title=Lewis Hamilton reveals inspiration behind Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> pärast rehvipurunemist.<ref>{{cite news|last=Duncan|first=Philip|date=22 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2084748.html|title='Like the olden days!' Lewis Hamilton full of confidence after Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> Esimest korda sellel hooaja tõusis Red Bull konstruktorite arvestuses liidriks. Sõitjate arvestuses muutus Leclrec'i 19 punktiline edu 6 punktiliseks kaotuseks Verstappeni suhtes.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/22/max-verstappen-wins-dramatic-spanish-f1-gp-after-charles-leclerc-retires|title=Max Verstappen wins dramatic Spanish F1 GP after Charles Leclerc retires|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref> Leclerc alustas ka kodust [[2022 Monaco Grand Prix|Monaco Grand Prix]]'d parimalt stardikohalt Sainzi and Pérezi ees.<ref>{{Cite web |last=Kalinauckas |first=Alex |date=28 May 2022 |title=Monaco GP: Leclerc grabs pole as Perez crash ends Q3 early |url=https://www.motorsport.com/f1/news/monaco-gp-leclerc-grabs-pole-as-perez-crash-ends-q3-early/10312509/?filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Btitle%5D=QU&filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Bvalue%5D=769525 |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Mõni tund enne sõidu algust hakkas vihma sadama ja starti lõkati 16 minutit edasi. Sõideti kaks soojendus ringi, aga start siiski tühistati. Võistlusele anti start 50 minutit hiljem. Ferrari järjekordse strateegilise vea tõttu kukku Leclerc peale boksipeatust neljandale kohale, Verstappeni ja Sainzi taha ning Pérez tõusis võistlust juhtima. Ocon ja Hamilton sõitsid 18. ringil omavahel kokku ja esimene sai viie sekundilise ajakaristuse.<ref>{{Cite web |last=Leach |first=Tom |date=30 May 2022 |title=Ocon furious with Monaco penalty after Hamilton crash |url=https://racingnews365.com/ocon-furious-with-monaco-penalty-after-hamilton-crash |access-date=30 May 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Viis ringi hiljem katkestas Magnussen vee surve kadumise tõttu,<ref>{{Cite web |last=Coleman |first=Madeline |date=29 May 2022 |title=Perez Makes F1 History, Leclerc Misses Podium: Three Takeaways From Monaco |url=https://www.si.com/formula1/2022/05/29/monaco-grand-prix-sergio-perez-makes-f1-history-three-takeaways |access-date=30 May 2022 |website=Sports Illustrated |language=en-us}}</ref> Schumacher tegi avarii viimases sektoris, mis tõmbas ta auto pooleks ja tõi välja punased lipud.<ref>{{cite news|last=McLaughlin|first=Luke|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/29/f1-monaco-grand-prix-2022-live|title=F1: Pérez wins 2022 Monaco GP as Ferrari blunder costs Leclerc – as it happened|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Evans|first=Nathan|date=29 May 2022|url=https://www.sportingnews.com/us/formula-1/news/f1-monaco-grand-prix-2022-live-updates-highlights/vkfg3vurhefqshnezq6t4l6k|title=Monaco Grand Prix 2022 results: Perez takes win as Leclerc falters in hectic Monte Carlo race|website=Sporting News|access-date=30 May 2022}}</ref> Sõidu võitis Pérez Sainzi, Verstappeni, Leclerc'i, ja Russelli ees.<ref>{{cite news|last=Richard|first=Giles|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/29/formula-one-sergio-perez-monaco-gp-charles-leclerc|title=Sergio Pérez triumphs in Monaco GP as Charles Leclerc fumes at botched stop|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=29 May 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Sergio Perez wins Monaco GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-monaco-gp/10313232/ |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> === Hooaja keskpaik === Leclerc võttis järjekordse kvalifikatsioonivõidu [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l Pérezi ja Verstappeni ees.<ref>{{Cite web |date=11 June 2022 |title=Leclerc blazes to Baku pole as Perez joins him on the front row in Azerbaijan Grand Prix qualifying |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-blazes-to-baku-pole-as-perez-joins-him-on-the-front-row-in.uzcExNN3vcmwe0gyG57iP.html |access-date=13 June 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pérez sai juba esimeses kurvis Leclerc'ist mööda ja hoidis oma kohta 15. ringini, kuni lasi Verstappeni endast mööda.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=12 June 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Azerbaijan GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-baku/10321026/ |access-date=13 June 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Üheksandal ringil katkestas Sainz hüdraulikaprobleemide tõttu ning 11 ringi hiljem kadus Leclerc'i auto mootoril jõud ja ka tema oli sunnitud katkestama.<ref>{{Cite web |last=Saunders |first=Nate |date=12 June 2022 |title=Ferrari in Baku nightmare as Leclerc, Sainz DNF |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/34078823/ferrari-charles-leclerc-carlos-sainz-suffer-nightmare-double-retirement-azerbaijan-gp |access-date=13 June 2022 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> Magnussen ja Zhou katkestasid samuti. Tsunodale näidati tehnilise rikke lippu, kui ta DRS süsteem jäi avatud asendisse, mis parandati boksi jõudes teibiga.<ref>{{Cite web |last=Chillingsworth |first=Luke |date=12 June 2022 |title=FIA chief 'storms down pitlane' after seeing Yuki Tsunoda's F1 car fixed with gaffer tape |url=https://www.express.co.uk/sport/f1-autosport/1624279/fia-yuki-tsunoda-alpha-tauri-wing-drs-failure-azerbaijan-grand-prix |access-date=13 June 2022 |website=Express.co.uk |language=en}}</ref> Williamsi sõitja Latifi sai 10 sekundilise seisa-sõida karistuse, sest ta polnud oma stardiruudus korrektselt ning veel ühe viie sekundilise karistuse siniste lippude ignoreerimise eest.<ref>{{Cite web |last=Collantine |first=Keith |date=12 June 2022 |title=Latifi given penalty point after passing 12 blue flag light panels in front of Gasly · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/06/12/latifi-given-penalty-point-after-passing-12-blue-flag-light-panels-in-front-of-gasly/ |access-date=13 June 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Verstappen võitis [[2022 Kanada Grand Prix|Kanada Grand Prix]] märja kvalifikatsiooni. Fernando Alonso alustas teiselt kohalt ja Sainz kolmandalt. Leclerc alustas sõitu stardirivi tagumisest otsast, kui ta sai karistada jõuallika komponentide limiidi ületamise eest. Pérez alustas sõitu 13. kohalt peale avariid teises kvalifikatsioonivoorus.<ref>{{cite web |title=Verstappen braves wet conditions to claim Canadian GP pole ahead of sensational Alonso |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-braves-wet-conditions-to-claim-canadian-gp-pole-ahead-of.5MEwziqj4PzUiE8Gy9IPjq.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Pérez katkestas 8. ringil käigukasti rikkega, ning Schumacher katkestas 20. ringil tehnilise rikkega. Tsunoda tegi 49. ringil avarii ja tõi sellega turvaauto rajale. Sainz kasutas olukorda ära ja üritas korduvalt Verstappenist mööduda, aga Verstappen suutis oma koha säilitada ja võitis sõidu. Hamilton lõpetas sõidu poodiumi viimasel astmel ning Leclerc suutis tõusta viiendaks.<ref>{{cite web |title=Verstappen survives late safety car to beat Sainz to Canadian GP victory |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-survives-late-safety-car-to-beat-sainz-to-canadian-gp-victory.MSg7s89K4WtO2gD3UNaNh.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Alonso sai pärast sõitu 5 sekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta üheksandaks.<ref>{{cite web |title=Alonso drops from P7 to P9 after being hit with five-second time penalty in Montreal |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.alonso-drops-from-p7-to-p9-after-being-hit-with-five-second-time-penalty-in.4TaYtXLU7fM4Sn9fL8mP8H.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Sainz võttis oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l.<ref name="2022-07-03-espn2">{{cite news |date=3 July 2022 |title=2022 Lenovo British Grand Prix – Jul 01 to Jul 03 |language=en |work=ESPN |url=https://www.espn.co.uk/f1/report?id=600014136 |access-date=8 July 2022}}</ref> Verstappen sai temast esimeses kurvis mööda, aga suur avarii tõi välja punased lipud ja sõit alustati uuesti samadelt kohtadelt.<ref>{{Cite web |date=3 July 2022 |title=British Grand Prix red-flagged after large start crash |url=https://the-race.com/formula-1/british-grand-prix-red-flagged-after-large-start-crash/ |access-date=13 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> See kord suutis ta oma kohta paar ringi hoida, kuni Verstappen sai temast ikkagi mööda. Verstappen suutis lõhkuda oma auto põhja ja see kukutas ta seitsmendaks.<ref>{{Cite web |title=Verstappen explains cause of Red Bull damage after nightmare British GP |url=https://racingnews365.com/verstappen-explains-cause-of-car-damage-and-puncture |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Sõidu teises pooles sai Leclerc Sainzist mööda. Päris sõidu lõpus tuli rajale turvaauto ning Sainz, Pérez ja Hamilton kasutasid võimalust rataste vahetamiseks. Ferrari järjekordne taktikaline äpardus tähendas, et Leclerc'i ei kutsutud boksi ning peale turvaauto lahkumist sai eelnevalt nimetatu kolmik Leclerc'ist mööda. Sainz võttis oma esimese sõiduvõidu.<ref name="2022-07-03-espn2" /> Verstappen võitis [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]] kvalifikatsiooni ja sprindisõidu. Põhisõidus suutis hilisem sõidu võitja Leclerc temast kolmel erineval korral mööduda.<ref>{{Cite web |last=Benson |first=Andrew |title=Austrian Grand Prix: Charles Leclerc claims commanding win to revive title hopes |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/62114587/ |access-date=11 July 2022 |website=BBC Sport}}</ref> Sainz oli samuti kiirem kui Verstappen ja oli temast möödumas, et võtta Ferrarile kerge kaksikvõit, kui tema auto süttis,<ref>{{Cite web |title='It's the story of my season' – Sainz frustrated as 'easy 1–2' goes up in flames at the Red Bull Ring |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.its-the-story-of-my-season-sainz-frustrated-as-easy-1-2-goes-up-in-flames-at.qwmETqAzkWJjysBOhNltm.html |access-date=13 July 2022 |website=Formula1.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |title=Ferrari fear power unit failure repeat |url=https://www.gpfans.com/en/f1-news/87017/carlos-sainz-austrian-grand-prix-power-unit-fire/ |access-date=13 July 2022 |website=GPfans |language=en}}</ref> tõstes Verstappeni teiseks ja Hamiltoni kolmandaks.<ref>{{Cite web |title=F1 2022 Austrian GP – Race results |url=https://racingnews365.com/f1-2022-austrian-gp-race-results |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Russell võttis üllatuslikult [[2022 Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l oma esimese kvalifikatsioonivõidu. Red Bullidel oli kvalifikatsioon probleemiderohke, kui Verstappenit vaevasid jõuallikaprobleemid ning Pérez ei suutnud ringi kokku panna ning nad alustasid 10-11 kohalt.<ref>{{Cite web |date=30 July 2022 |title=Russell beats Sainz to take shock maiden pole at Hungaroring as Red Bulls hit trouble |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-take-their-first-pole-position-of-2022-as-russell-sets-the-pace-in.6Vqx91758duUbTENjFUaU0.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Verstappen kasutas väga edukalt ära oma head kiirust ja Ferrari järjekordset ebaõnnestunud strateegiat ja võitis sõidu. Teiseks tuli Hamilton ja kolmandaks Russell.<ref>{{Cite web |date= 31 July 2022| title= Verstappen recovers from P10 to take Hungarian GP win as Mercedes secure double podium |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-recovers-from-p10-to-take-hungarian-gp-win-as-mercedes-secure.41mevfV7YnC3RrLK6mUv23.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Sainz ja Leclerc lõpetasid neljanda ja kuuendana.<ref>{{Cite web |date=31 July 2022 |title=Charles Leclerc calls Ferrari strategy 'a disaster' after dropping from first to sixth at Hungarian Grand Prix |url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12662820/charles-leclerc-calls-ferrari-strategy-a-disaster-after-dropping-from-first-to-sixth-at-hungarian-grand-prix |access-date=31 July 2022 |website=skysports.com}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Grand Prix !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja !nowrap|Kiireim ring !nowrap|Võitja !nowrap|Konstruktor !class="unsortable"|Raport |- !1 | {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Bahreini Grand Prix|Raport]] |- !2 | {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia Grand Prix]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Raport]] |- !3 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austraalia Grand Prix|Raport]] |- !4 | {{nowrap|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Raport]] |- !5 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Miami Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Miami Grand Prix|Raport]] |- !6 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Hispaania Grand Prix|Raport]] |- !7 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Monaco Grand Prix|Raport]] |- !8 | {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Raport]] |- !9 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Kanada Grand Prix|Raport]] |- !10 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia Grand Prix]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Suurbritannia Grand Prix|Raport]] |- !11 | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austira Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austira Grand Prix|Raport]] |- !12 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Prantsusmaa Grand Prix|Raport]] |- !13 | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Grand Prix]] | data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Ungari Grand Prix|Raport]] |- !14 | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Belgia Grand Prix|Raport]] |- !15 | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Hollandi Grand Prix|Raport]] |- !16 | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Itaalia Grand Prix|Raport]] |- !17 | {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Singapuri Grand Prix|Raport]] |- !18 | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Jaapani Grand Prix|Raport]] |- !19 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[USA Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 USA Grand Prix|Raport]] |- !20 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Mehhiko Grand Prix|Raport]] |- !21 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 São Paulo Grand Prix|Raport]] |- !22 | {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Abu Dhabi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Abu Dhabi Grand Prix|Raport]] |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Sources:'''<ref name="WMC">{{cite web|url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-25|title=FIA announces World Motor Sport Council decisions|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Punktisüsteem === Põhisõidul jagatakse punkte esikümnele ning võistluse kiireima ringi omanikule (kui ta lõpetab esikümnes. Sprindisõidus saavad punkte kaheksa parimat.<ref name="sprint"/> Viigi puhul pannakse järjest paika parimate tulemuste järgi. Kui võite on sama palju, siis vaadatakse teisi kohtasid jne. Kui peale seda on ikka viik, otsustab FIA, kes on eespool. Punkte antakse igal võistlusel järgneva loogika alusel:<ref name="points regs">{{cite web|url=https://www.fia.com/file/78014/download/26183|title=2019 Formula One Sporting Regulations|date=12 March 2019|website=[[Fédération Internationale de l'Automobile|fia]].com|pages=3–4, 41|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190313225312/https://www.fia.com/file/78014/download/26183|archive-date=13 March 2019|access-date=27 November 2019}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" !Koht !style="background-color:#ffffbf"|&nbsp;1st&nbsp; !style="background-color:#dfdfdf"|&nbsp;2nd&nbsp; !style="background-color:#ffdf9f"|&nbsp;3rd&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;4th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;5th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;6th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;7th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;8th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;9th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;10th&nbsp; !&nbsp;Kiireim ring&nbsp; |- !Grand Prix | style="background-color:#ffffbf"|25 | style="background-color:#dfdfdf"|18 | style="background-color:#ffdf9f"|15 | style="background-color:#dfffdf"|12 | style="background-color:#dfffdf"|10 | style="background-color:#dfffdf"|8 | style="background-color:#dfffdf"|6 | style="background-color:#dfffdf"|4 | style="background-color:#dfffdf"|2 | style="background-color:#dfffdf"|1 | 1 |- !Sprint | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | colspan="3" {{N/A|}} |} === Sõitjate MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! 1 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 258 |- ! 2 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 178 |- ! 3 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 173 |- ! 4 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 158 |- ! 5 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 156 |- ! 6 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 146 |- ! 7 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 76 |- ! 8 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 58 |- ! 9 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 46 |- ! 10 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 41 |- ! 11 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 22 |- ! 12 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 19 |- ! 13 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 14 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | | | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 15 | style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 12 |- ! 16 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 11 |- ! 17 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 5 |- ! 18 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 4 |- ! 19 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 3 |- ! 20 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 0 |- ! 21 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! Punktid |- ! colspan="25" |Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top" | {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. === Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! rowspan="2"| 1 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 431 |- | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 2 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 334 |- | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 3 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 304 |- | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 4 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 99 |- | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 5 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 95 |- | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 6 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|SUI}} [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 51 |- | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 7 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 34 |- | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 8 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 27 |- | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|9 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 20 |- | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|10 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 3 |- | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! colspan="25"|Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top;"| {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. == Viited == {{reflist}} 7j82peiwfawktbl84oilaanudd86y9q 6176053 6176033 2022-08-10T07:28:52Z Pelmeen10 17243 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = [[Sergio Pérez]] on hetkel [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] kolmandal kohal. | pilt4 = 2022 Miami GP - Red Bull RB18 of Sergio Pérez.jpg | allkiri4 = [[Red Bull Racing]] juhib konstruktorite arvestuses. | pilt5 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 44 Hamilton.jpg | allkiri5 = [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] on konstruktorite arvestuse tiitlikaitsja. }} '''2022 FIA vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 73. [[Vormel 1| vormel 1-e]] hooaeg. Hooaeg koosneb kahekümne kahest etapist ning hooaeg lõppeb viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist [[2022._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega]].<ref name="Reuters F1 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar"/> Sõitjad ja konstrukotrid võistlevad vastavalt sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitlitele. 2022. aasta hooaeg tõi endaga kaasa mitmeid suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|eelmisel]] hooajal, aga see lükati edasi [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] tõttu.<ref name="19 chassis"/> Tiitlikaitsjad on [[Max Verstappen]] ([[Red Bull Racing]]) ja [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]].<ref>{{cite web |title=Brilliant Verstappen claims maiden title after victory in Abu Dhabi season finale following late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.brilliant-verstappen-claims-maiden-title-after-victory-in-abu-dhabi-season.22Arui4l6BKK2PUsJgKqpZ.html |website=Formula1 |access-date=12 December 2021 |date=12 December 2021}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="Alfa"|{{Riigi ikoon|Šveits}} Alfa Romeo F1 Team [[PKN Orlen|Orlen]] !nowrap |[[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Alfa Romeo C42|C42]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|24<br>77 | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Alpha"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia AlphaTauri !nowrap|[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | |[[AlphaTauri AT03|AT03]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|10<br>22 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Gasly]]<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yuki Tsunoda]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="BWT"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | [[Alpine A522|A522]] | Renault E-Tech RE22 | style="text-align:center"|14<br>31 | Nowrap|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | nowrap data-sort-value="Aston"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] [[Cognizant]] F1 Team !nowrap|[[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | {{nowrap|Mercedes-AMG F1 M13}} | style="text-align:center"|27<br>5<br>18 | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Sebastian Vettel]]<br>{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap|1–2<br>3–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Fer"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Ferrari F1-75|F1-75]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center" |16<br>55 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz Jr.]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | data-sort-value="Haas"|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Haas VF-22|VF-22]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|20<br>47 | nowrap|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kevin Magnussen]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mick Schumacher]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | scope="row" data-sort-value="McL"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren F1 Team !scope="row" nowrap|[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[McLaren MCL36|MCL36]] | |Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|3<br>4 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daniel Ricciardo]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Merc"|{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | nowrap|[[Mercedes W13|F1 W13]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|44<br>63 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !{{nowrap|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]}} | [[Red Bull Racing RB18|RB18]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|1<br>11 | {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Williams Racing ![[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Williams FW44|FW44]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|6<br>23 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nicholas Latifi]]<br>{{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Allikad:'''<ref name="entry lists">Official entry lists: * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=18 March 2022 |access-date=18 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Saudi%20Arabian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Saudi Arabian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=25 March 2022 |access-date=25 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Australian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Australian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 April 2022 |access-date=8 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Emilia%20Romagna%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Emilia Romagna Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 April 2022 |access-date=22 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Miami%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Miami Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=6 May 2022 |access-date=6 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Spanish%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Spanish Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=20 May 2022 |access-date=20 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Monaco%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Monaco Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=27 May 2022 |access-date=27 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Azerbaijan%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Azerbaijan Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=10 June 2022 |access-date=10 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Canadian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Canadian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=17 June 2022 |access-date=17 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20British%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 British Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=1 July 2022 |access-date=1 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Austrian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Austrian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 July 2022 |access-date=8 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20French%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 French Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 July 2022 |access-date=22 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Hungarian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=29 July 2022 |access-date=29 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10 March 2022 |access-date=10 March 2022}}</ref> |} === Võistkondlikud muutused === [[Honda vormel 1-s|Honda]] lõpetas jõuallikate tarnimise peale {{F1|2021}} hooaega.<ref>{{Cite news|title=Honda to quit Formula 1 at the end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|access-date=2 October 2020|work=motorsport.com|archive-date=11 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111142907/https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|url-status=live}}</ref> Nad tarnisid jõuallikaid [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTaurile]] alates {{F1|2018}}. aasta hooajast ning [[Red Bull Racing|Red Bullile]] {{F1|2019}}. aasta hooajast.<ref name="AlphaTauri">{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|title=Red Bull, AlphaTauri to remain in F1 despite Honda exit at end of '21|author=Adam Cooper|website=Autosport.com|date=2 October 2020|access-date=3 October 2020|archive-date=4 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201004134301/https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|url-status=live}}</ref> Red Bull Racing võttis Honda jõuallika programmi üle ning lõi selleks uue diviisi nimega [[Red Bull Powertrains]]. === Sõitjate muutused === {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Zhou Guanyu at the 2022 Austrian Grand Prix.jpg | jalus = [[Zhou Guanyu]] (vasakul) tegi oma F1 debüüdi [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]] eest. [[Nikita Mazepin|Nikita Mazepini]] (keskel) leping tühistati peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]]. Tema asemel palgati [[Kevin Magnussen]] (paremal). | pilt2 = Никита_Мазепин_-_интервью_-_2019,_02.jpg | pilt3 = Kevin Magnussen, 2019 Formula One Tests Barcelona (cropped).jpg }} Vahetult enne [[2021 Hollandi Grand Prix]]'d teatas [[Kimi Räikkönen]] oma 19 hooaja pikkuse karjääri lõpetamisest peale {{F1|2021}}. hooaja lõppu.<ref>{{Cite web|title=Raikkonen to retire from Formula 1 at end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/kimi-raikkonen-retirement-formula-1-2021/6658463/|date=1 September 2021|access-date=1 September 2021|website=Motorsport.com}}</ref> Räikköneni koha [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeos]] sai [[Valtteri Bottas]], kes lahkus [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedesest]].<ref>{{Cite web|date=6 September 2021|title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html|url-status=live|access-date=6 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210906113510/https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |archive-date=6 September 2021 }}</ref> Bottasest vabaks jäänud koha sai [[George Russell]]<ref>{{Cite web|date=7 September 2021|title=Following Valtteri Bottas' departure to Alfa Romeo Racing, George Russell will be team-mate to Lewis Hamilton from 2022|url=https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=mercedesamgf1.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090631/https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/ |archive-date=7 September 2021 }}</ref><ref name=":2">{{Cite web|date=7 September 2021|title=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090616/https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html |archive-date=7 September 2021 }}</ref> ning tema vaba koha [[WilliamsF1|Williamsis]] sai endale endine [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitja [[Alexander Albon]].<ref>{{Cite web|date=8 September 2021|title=Williams Racing Confirms Latifi & Albon as 2022 Driver Line Up|url=https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022|url-status=live|access-date=8 September 2021|website=WilliamsF1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210908120814/https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022 |archive-date=8 September 2021 }}</ref> Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]] tõusis vormel 1 sarja asendamaks Alfa Romeost lahkunud [[Antonio Giovinazzi|Antonio Giovinazzit]].<ref name="Zhou">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html|title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-confirm-antonio-giovinazzi-will-leave-the-team-at-the.1kV7SnbnnunYNLFEdWSsfj.html|title=Alfa Romeo confirm Antonio Giovinazzi will leave the team at the end of the season|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref> Zhoust sai esimene hiinlane vormel 1 sarjas.<ref name="Zhou"/> [[Nikita Mazepin]] pidi algselt osalema teist hooaega järjest vormel 1-s [[Haas F1 Team|Haasi]] eest. Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tühistati Mazepini ja Haasi nimisponsori [[Uralkali]] lepingud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-haas-to-part-ways-with-nikita-mazepin-with-immediate-effect.nmmqyclyJjFNkPJjQyiyF.html|title=Haas to part ways with Nikita Mazepin 'with immediate effect'|website=Formula1.com|date=5 March 2022|access-date=5 March 2022}}</ref> Mazepini koha sai endale [[Kevin Magnussen]], kes viimati võistles vormel 1-s {{F1|2020}} hooajal sama võistkonna eest.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-kevin-magnussen-to-make-sensational-f1-return-with-haas-in-2022.7m4IFYh7gmD3ZGppbs5f88.html|title=Kevin Magnussen to make sensational F1 return with Haas in 2022|website=Formula1.com|date=9 March 2022|access-date=9 March 2022}}</ref> ==== Muutused hooaja jooksul ==== Vahetult enne [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'d nakatus [[Sebastian Vettel]] [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]]. Teda tuli asendama [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] reservsõitja [[Nico Hülkenberg]], kes viimati sõitis [[2020 Eifeli Grand Prix|2020. aasta Eifeli Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-be-replaced-by-hulkenberg-for-2022-bahrain-gp-after.5pgESYwenU9KPErL3MfFRz.html|title=Vettel to be replaced by Hulkenberg for 2022 Bahrain GP after positive Covid test|website=Formula1.com|date=17 March 2022|access-date=17 March 2022}}</ref> Hülkenberg asendas Vettelit ka järgneval [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-miss-second-race-of-2022-as-hulkenberg-steps-in-for-aston.Gkem8WiQxMgktHJYyjILr.html|title=Vettel to miss second race of 2022, as Hulkenberg steps in for Aston Martin in Saudi Arabia|website=Formula1|date=25 March 2022|access-date=25 March 2022}}</ref> == Kalender == 2022 kalendris on 22 etappi.<ref name="2022 calendar">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-announces-23-race-calendar-for-2022.2HcIP34fK3Zznx7YZfWL6P.html|title=Formula 1 announces 23-race calendar for 2022|website=Formula1.com|date=15 October 2021|access-date=15 October 2021}}</ref><ref name="Reuters F1 calendar">{{Cite news|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/china-absent-record-23-race-2022-formula-one-calendar-2021-10-15/ |title= Chinese GP off F1 calendar for third year in a row |work= [[Reuters]] |last1= Baldwin |first1= Alan |last2= Sarkar |first2= Pritha |last3= Ferris |first3= Ken |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021 |location= London}}</ref> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !Grand Prix !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Bahreini Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahrain International Circuit]], [[Sakhir]] | 20. märts |- !2 | [[Saudi Araabia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SAU}} [[Jeddah Corniche Circuit]], [[Jiddah]] | 27. märts |- !3 | [[Austraalia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Park Circuit]], [[Melbourne]] | 10. aprill |- !4 | {{nowrap|[[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Imola Circuit]], [[Imola]] | 24. aprill |- !5 | [[Miami Grand Prix]] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami International Autodrome]], [[Miami Gardens]]}} | 8. mai |- !6 | [[Hispaania Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] | 22. mai |- !7 | [[Monaco Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Circuit de Monaco]], [[Monaco]] | 29. mai |- !8 | [[Azerbaijani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Baku City Circuit]], [[Bakuu]] | 12. juuni |- !9 | [[Kanada Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Circuit Gilles Villeneuve]], [[Montréal]] | 19. juuni |- !10 | [[Suurbritannia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]] | 3. juuli |- !11 | [[Austria Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 10. juuli |- !12 | [[Prantsusmaa Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]], [[Le Castellet]] | 24. juuli |- !13 | [[Ungari Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Mogyoród]] | 31. juuli |- !14 | [[Belgia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]], [[Stavelot]] | 28. august |- !15 | [[Hollandi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Circuit Zandvoort]], [[Zandvoort]] | 4. september |- !16 | [[Itallia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza Circuit]], [[Monza]] | {{nowrap|11. september}} |- !17 | [[Singapuri Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay Street Circuit]], [[Singapur]] | 2. oktoober |- !18 | [[Jaapani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka International Racing Course]], [[Suzuka]] | 9. oktoober |- !19 | [[USA Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 23. oktoober |- !20 | [[Mehhiko Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 30. oktoober |- !21 | [[São Paulo Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagos Circuit]], [[São Paulo]] | 13. november |- !22 | [[Abu Dhabi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina Circuit]], [[Abu Dhabi]] | 20. november |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Sources:'''<ref name="2022 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar">{{Cite news|url= https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/58918353 |title= Chinese Grand Prix: Shanghai race dropped from 2022 F1 calendar |work= [[BBC Sport]] |last= Benson |first= Andrew |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021}}</ref><ref name="WMC"/><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Kalendrimuudatused === * [[Austraalia Grand Prix|Austraalia]], [[Kanada Grand Prix|Kanada]], [[Jaapani Grand Prix|Jaapani]] ja [[Singapuri Grand Prix|Singapuri]] Grand Prix'd naasesid kalendrisse peale kaheaastast puudumist [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] pandeemia tõttu.<ref name="2022 calendar"/> * [[Miami Grand Prix]] tegi debüüdi [[Miami International Autodrome]] rajal in [[Miami Gardens|Miami Gardensis]].<ref>{{Cite web|date=18 April 2021|title=Miami Grand Prix to join F1 calendar in 2022, with exciting new circuit planned|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.miami-grand-prix-to-join-f1-calendar-in-2022.44Dqc0CfhQzb7bb7MIjkqX.html|access-date=18 April 2021|website=Formula1.com|language=en}}</ref> * [[Portugali Grand Prix|Portugali]], [[Steiermargi Grand Prix|Steiermargi]] and [[Türgi Grand Prix|Türgi]] Grand Prix'd puudusid 2022. aasta kalendrist. Need etapid lisati {{F1|2021}} kalendrisse vastuseks koroonaviirusest tingitud pandeemiale, et võimalikult palju etappe saaks peetud.<ref name="2022 calendar"/> * [[Katari Grand Prix]], mis tegi oma debüüdi {{F1|2021}}. hooajal [[Losail International Circuit|Losaili ringrajal]], jäi 2022 kalendrist välja. Grand Prix naaseb 2023. aasta hooajal täiesti uuel ringrajal peale aastast eemalolekut [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] tõttu.<ref name="2022 calendar"/><ref>{{cite web|last=Cooper|first=Adam|date=30 September 2021|title=F1 confirms Qatar GP on 2021 calendar as part of long-term deal|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/|url-status=live|access-date=30 September 2021|website=Autosport.com|publisher=[[Motorsport Network]]|language=en|quote=There will be no Grand Prix in {{F1|2022}} as the country will focus on hosting the [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA World Cup]] that will start exactly a year after the first Formula One race. The event will then return in {{F1|2023}} at a yet-to-be-confirmed venue, with a new circuit now in the planning stages.|archive-url=https://web.archive.org/web/20210930090506/https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/ |archive-date=30 September 2021 }}</ref> * [[Hiina Grand Prix]] oli algselt kalendris,<ref>{{Cite news|url= https://www.racefans.net/2020/07/21/new-race-deal-to-keep-formula-1-in-china-until-2025/ |title= New race deal to keep Formula 1 in China until 2025 |last1= Rencken |first1= Dieter |last2= Collantine |first2= Keith |work= Race Fans |date= 21 July 2020 |access-date= 22 October 2021}}</ref> aga jäi ära pandeemiast tingitud reisipiirangute pärast.<ref name="2022 calendar"/><ref name="Reuters F1 calendar" /><ref name="BBC Sport 2022 calendar" /> Grand Prix peaks naasema 2023. aastal.<ref>{{Cite web|url= https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-extends-chinese-grand-prix-contract-to-2025.3EWPSR02zKJ4ItdLHQtk8u.html |title= F1 extends Chinese Grand Prix contract to 2025 |date= 6 November 2021 |website=Formula1.com|access-date= 6 November 2021}}</ref> * [[Venemaa Grand Prix]], mis pidi toimuma 25. septembril 17. etapina, jäeti ära [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-statement-on-the-russian-grand-prix.4S39V28GpAH5ESb8LksW0J.html|title=Formula 1 statement on the Russian Grand Prix|website=Formula1.com|date=25 February 2022|access-date=25 February 2022}}</ref><ref name="Russian Grand Prix cancelled">{{cite web |title=FIA announces World Motor Sport Council decisions in relation to the situation in Ukraine |url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-relation-situation-ukraine |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=1 March 2022 |access-date=1 March 2022}}</ref>. Algselt oli plaan Grand Prix asendada,<ref name="WMC"/> aga see plaan hiljem tühistati.<ref name="22 Grands Prix">{{Cite web |title=Formula 1 to race at 22 Grands Prix in 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-race-at-22-grands-prix-in-2022.5ySj1LGnDVesfBDHI1Kc3c.html |access-date=18 May 2022 |website=www.formula1.com}}</ref> == Määruste muudatused == === Võistlusjuhtimine === [[Michael Masi]], kes oli võistlusjuht alates [[Charlie Whiting|Charlie Whitingu]] surmast {{F1|2019}}. aastal, vabastati sellest positioonist pärast [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]] skandaali. Ühe osana võistlusjuhtumise ümberstruktureemisest asendati Masi endise [[DTM|DTM-i]] võistlusjuhi [[Niels Wittich|Niels Wittichi]] ja [[FIA kestvussõitude maailmameistrivõistlused|kestvussõitude MM-sarja]] võistlusdirektori [[Eduardo Freitas|Eduardo Freitasega]]. Duo juhib etappi kordamööda. [[Herbie Blash]], Whitingu endine parem käsi, määrati võistlusjuhi vanemnõuniku positsioonile.<ref name=":1">{{Cite web|date=17 February 2022|title=FIA President Mohammed Ben Sulayem opens the way for a new step forward in Formula 1 refereeing|url=https://www.fia.com/news/fia-president-mohammed-ben-sulayem-opens-way-new-step-forward-formula-1-refereeing|access-date=17 February 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> Lisaks sellele tutvustas FIA uut virtuaalset võistlusjuhisüsteemi, mis sarnaneb [[Videokohtunik|videokohtuniku]] süsteemile jalgpallis, ning keelustas suhtluse võistlusjuhi ja tiimijuhi vahel võidusõidu ajal. Radioside võistkondade ja FIA ametnike vahel ei ole enam telee-eetris, et kaitsta ametnike. Vormel 1 spordi nõuandekomitee vaatas üle ning korrigeeris turvaauto taga ringiga mahajäänute reegleid.<ref name=":1" /><ref>{{cite web|title=FIA removes Masi, announces new virtual F1 race control system|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-removes-masi-announces-new-virtual-f1-race-control-system/8254024/|access-date=17 February 2022|website=www.motorsport.com|publisher=Motorsport Network}}</ref><ref>{{cite web |title=F1 rules update clarifies ambiguous unlapping situation|url=https://www.motorsportweek.com/2022/03/15/f1-rules-update-clarifies-ambiguous-unlapping-situation/ |website=Motorsportweek.com |access-date=7 May 2022}}</ref> === Tehnilised muudatused === {{Mitu pilti | pilt1 = 2022 Formula One car at the 2021 British Grand Prix (51350002179).jpg | allkiri1 = Kontseptuaalne 2022 F1 auto [[2021 Suurbritannia Grand Prix]]'l. | suund = vertikaalne | pilt2 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 16 Leclerc.jpg | allkiri2 = [[Ferrari F1-75]] [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'l. }} 2022. aasta hooaeg nägi suuri tehnilis muudatusi.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|title=Formula 1 delays presentation of 2021 regulations|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 June 2019|access-date=19 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190822220535/https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|archive-date=22 August 2019|url-status=live}}</ref> Need muudatused pidi juhtuma juba {{F1|2021}}. aastal, aga see lükkus edasi 2022 hooaega [[SARS-CoV-2|koroonaviirusest]] tingitud pandeemia tõttu.<ref name="19 chassis">{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|title=Formula 1's new regulations delayed until 2022|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|publisher=[[Speedcafe]]|date=20 March 2020|access-date=20 March 2020|archive-date=21 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021124823/https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|url-status=live}}</ref> Peale sellise otsuse langetamist keelati võistkondadel 2022. aasta auto arendamine 2020. aastal.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Luke|date=31 March 2020|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|website=Autosport.com|access-date=25 December 2021}}</ref> Vahetult enne hooaja algust ennustas FIA, et uute reeglitega peaks kiireima ja aeglasema auto vahe olema umbes poole väiksem võrreldes 2021. aastaga.<ref>{{cite web |last1=Noble |first1=Jonathan |title=F1's new rules will cut gap between front and back in half, reckons FIA |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1s-new-rules-will-cut-gap-between-front-and-back-in-half-reckons-fia/7444308/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=20 January 2022}}</ref> Sõitjad kaasati uute reeglite arendamisesse,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|title=F1 keen to work with drivers on new rules|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=25 June 2019|access-date=25 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629160345/https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|archive-date=29 June 2019|url-status=live}}</ref> et reeglid saaksid võimalikult täpselt sõnastatud, mis takistaks võistkondadel arendamast möödasõitu pärsivaid radikaalseid lahendusi.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|title=2021 Formula 1 rules made restrictive to prevent racing limitations|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=19 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190718205841/https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|archive-date=18 July 2019|url-status=live}}</ref> FIA moodustas inseneridest koosneva töörühma, mille ülesandeks oli tuvastada auke reeglistikus. Selle eesmärgiks oli kaotada võimalik ühe võistkonna domineerimine ja võimaldada lähemat ning paremat võidusõitu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|title=F1 creates aero group to find 2021 loopholes in same way teams try|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190719185544/https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|archive-date=19 July 2019|url-status=live}}</ref> Red Bulli disainer [[Adrian Newey]] märkis, et uued määrused on märkimisväärseimad peale {{F1|1983}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite news|url= https://the-race.com/formula-1/newey-f1-2022-rule-changes-the-biggest-in-four-decades/ |title= Newey: F1 2022 rule changes the biggest in four decades |last= Straw |first= Edd |work= The Race |date= 7 August 2021 |access-date= 8 August 2021}}</ref> ==== Aerodünaamika ==== Uued määrused tõid mängu uuesti maaefektiga autod alates nende keelustamisest 1983. aasta hooaja järel.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|title=F1 commits to reintroducing ground effect aero concept with '21 rules|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=17 July 2019|access-date=17 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717035841/https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|archive-date=17 July 2019|url-status=live}}</ref> Auto põhi muutub peamiseks surujõu allikaks, mis omakorda lihtsustab kerekujundust. Selle eesmärgiks on vähendada turbulentsi ja nö. "musta õhku" auto taga, mis võimaldab tagasõitjal palju lähemal sõita, sest auto ei kaota surujõudu märkimisväärselt. Muudatused aerodünaamikas piiravad võistkondadel juhtida õhuvoolusid esirataste ümbruses, mis peaks veelgi vähendama "musta õhu" efekti.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|title=F1 rubbishes cookie cutter 2021 design concerns|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190721111730/https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|archive-date=21 July 2019|url-status=live}}</ref> Esitiiba on märkimisväärselt lihtsustatud, eemaldades ja vähendades keeruka disainiga tiivaplaate. Lisaks sellele peab esitiib olema otseses ühenduses auto ninaga, erinevalt varasemast lahendusest, mis võimaldas luua ruumi nina ja tiiva vahele, rikkudes sellega õhuvoolusid taga sõitvale autole. Tagatiib on laiem ja kõrgem kui varasemalt ning väljalaske gaaside suunamist tiivale on piiratud. Töörühm leidis, et {{F1|2019}}. aasta autol on teist autot jälitades kõigest 55% tavalisest surujõust, 2022. aasta autol on see number 86%.<ref name="autosport youtube">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|title=F1's 2021 rule changes: 10 things you need to know|via=[[YouTube|youtube.com]]|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=24 December 2019|archive-date=19 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119001144/https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|url-status=live}}</ref> Võistkondadel on piiratud ressursid arendamaks aerodünaamika elemente hooaja jooksul. Need reeglid lisati kulude kärpimise eesmärgil.<ref name="2021 explained">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|title=2021 F1 rules: The Key Changes Explained|website=Formula1.com|access-date=24 December 2019|archive-date=10 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201010053237/https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |title=FIA approve raft of F1 rule changes for 2020 and 2021 |date=31 March 2020 |access-date=8 April 2020 |archive-date=4 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200404073641/https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |url-status=live }}</ref> Pärast otsust lükata 2021. aasta reeglid 2022. aastasse,<ref name="19 chassis"/> külmutati autode aerodünaamika arendamine 2020. aasta lõpuni.<ref>{{cite news|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28975355/f1-teams-banned-developing-2022-cars-year|title=F1 teams banned from developing 2022 cars this year|date=31 March 2020|first=Laurence|last=Edmondson|publisher=ESPN}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|date=31 March 2020|website=Autosport}}</ref> 2021. aastal tutvustati muudatusi aerodünaamika testimises. Selle süsteemi järgi saavad vähem edukamad võistkonnad testimise aega juurde ning väga edukatel võistkondadel võetakse seda aega vähemaks.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.how-f1s-new-sliding-scale-aero-testing-rules-work-and-what-impact-they-will.pn0sG8N4A0cjbNRbdYx8a.html|title=How F1's new sliding scale aero testing rules work – and what impact they will have on racing|date=27 May 2020|website=Formula1.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.crash.net/f1/feature/938277/1/how-f1-s-new-sliding-scale-aero-development-rules-work|title=This is how F1's new sliding scale aero development rules work|date=28 May 2020|website=Crash.net}}</ref> Seda süsteemi katsetati 2021. aasta hooajal ning 2022. aastaks muudeti süsteemi skaala sammud veelgi järsemaks.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|title=Why F1's first success handicap could be revolutionary|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=6 February 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206234631/https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|url-status=live}}</ref> ===== Aerodünamiika direktiivi muudatuse hooaja jooksul ===== Maaefekti tagasitulek tähendas, et kõrgema kliirensiga autodel on maaefekt tunduvalt väiksem, mis omakorda tähendab aeglasemat kiirust rajal.<ref name=":5">{{Cite web |date=1 July 2022 |title=What is porpoising? F1’s aerodynamic phenomenon explained |url=https://www.topgear.com/car-news/formula-one/what-porpoising-f1s-aerodynamic-phenomenon-explained |access-date=24 July 2022 |website=Top Gear |language=en}}</ref> Samas, madalama kliirensiga autodel kasutavad seda efekti maksimaalselt ära seni, kuni õhuvoolud auto all ei ole rikutud. Kui maaefektti jõud peaks kaduma, kaota auto suure hulga aerodünaamilist külgetõmmet ning auto kere tõuseb maapinnast kõrgemale. Kui maaefekt uuesti toimima hakkab, tõmbab see autot uuesti maapinnale lähemale. Sellist pidevat üles-alla liikumist nimetatakse "hüplemiseks" (''porposing'' i.k.).<ref name=":5" /> Madala kliirensiga autodega võistkonnad võivad kogeda ka sellist olukorda, kus ebaühtlase pinnasega radadel võib auto põhi mööda maad kraapida.<ref>{{Cite web |title=McLaren F1 Playbook |url=https://www.mclaren.com/racing/f1-playbook/ |access-date=24 July 2022 |website=www.mclaren.com |language=en}}</ref> Mõlemad olukorrad mõjutavad sõitjat väga suurte jõududega; [[McLaren|McLareni]] [[Daniel Ricciardo]] kirjeldas seda nagu keergi raputaks teda terve sõidu.<ref name=":6">{{Cite web|date=12 June 2022 |title=More Formula 1 drivers concerned about health issues from porpoising |url=https://www.planetf1.com/news/drivers-concerned-health-porpoising/ |access-date=24 July 2022 |website=PlanetF1 |language=en}}</ref> Paljud sõitjad tunnevad nende efektide tagajärgede üle mure. [[Haas F1 Team|Haasi]] [[Kevin Magnussen]] kurtis närvivalude üle ja mõlemad [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedese]] sõitjad kurtsid seljavalude üle.<ref name=":6" /> Sellest lähtuvalt jõudis FIA otsusele, et alates [[2022 Belgia Grand Prix|Belgia Grand Prix]]'st muudetakse nõudeid auto põhjale, pannes piirangud selle paindumisele.<ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=Gary Anderson: FIA's F1 flexi-floor clampdown explained |url=https://the-race.com/formula-1/gary-anderson-fias-f1-flexi-floor-clampdown-explained/ |access-date=24 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> Muudatus pidi algselt jõustuma [[2022 French Grand Prix|Prantsusmaa Grand Prix]]'st, aga lükati edasi, et anda võistkondadele piisavalt aega reegli rakendamiseks.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=FIA's controversial technical directive delayed to Belgian GP |url=https://the-race.com/formula-1/fias-controversial-technical-directive-delayed-to-belgian-gp/ |access-date=8 July 2022 |website=The Race |publisher=The Race Media}}</ref> ==== Jõuallikad ==== Arutelud 2022 jõuallika reeglite üle algas 2017. aastal ja lõppes 2018. aasta mais.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|title=May deadline for 2021 F1 engine regulations|first=Dan|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 April 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215504/https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|title=Ferrari 'encouraged' by change in F1 attitude|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=4 May 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215507/https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|url-status=live}}</ref> Otsustati loobuda MGU-H (soojusenergia generaator) kasutamises ning mootori päärete piirajat tõsteti 3000 pöörde jagu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|title=F1 removing MGU-H for 2021 engines a 'backwards step' – Mercedes|first=Scott|last=Mitchell|work=[[Autosport]]|date=11 May 2018|access-date=11 May 2018|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190327195849/https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|archive-date=27 March 2019|url-status=live}}</ref> Lisaks sunniti jõuallika tarnijaid muutma oma komponendid teiste tootjatega kokkusobivaks, et lihtsustada võistkondadel komponentide tellimist erinevatelt tarnijatelt.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|title=Formula 1 unveils 2021 engine plans|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=1 November 2017|access-date=9 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107131517/https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|archive-date=7 November 2017|url-status=live}}</ref> Jõuallika komponentide tootjatel keelati kasutada erinevate eksootiliste materjalide kasutamine ehk komponendid peavad olema toodetud kõigile kättesaadavatest materjalidest. Ettepanek tehti lootuses meelitada uusi tootjaid sarja.<ref>{{cite web|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|title=FIA boss wants simpler F1 engines|first=Mat|last=Coch|website=[[Speedcafe]]|date=23 May 2018|access-date=23 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821014616/https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> See küll uusi tarnijaid juurde ei toonud, aga olemasolevad tarnijad otsustasid siiski jätkata nende reeglitega, et vähendada kulusid.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|title=F1 manufacturers push back on 2021 engine proposals|last=Cooper|first=Adam|date=10 July 2018|work=[[Autosport]]|url-access=limited|access-date=10 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180718115959/https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|archive-date=18 July 2018|url-status=live}}</ref> Piirangud komponentide kasutamise arvule jäi alles ehk võistkondadel on kindel arv erinevaid jõuallika komponente, mida nad võivad hooaja jooksul karistuseta kasutada.<ref name="2021 explained"/> ==== Standardiseeritud komponendid ==== Selleks hooajaks loodud standardiseeritud komponendid on reeglite järgi paigas kuni 2024. aasta hooajani.<ref>{{cite web |title=Regulations|url=https://www.fia.com/regulation/category/110|website=www.fia.com|access-date=7 March 2022}}</ref> Nende komponentide hulgas on käigukast ja kütusesüsteem.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|title=FIA issues tender for standard F1 gearbox supplier from 2021 season|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=19 February 2019|access-date=19 February 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190926220647/https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|archive-date=26 September 2019|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|title=FIA releases new standard parts tender for key F1 fuel system parts|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=20 May 2019|access-date=20 May 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190520205322/https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|archive-date=20 May 2019|url-status=live}}</ref> Osad aerodünaamikakomponendid on samuti standardiseeritud, et piirata arendamist ja läbi selle edu saavutamist.<ref name="autosport youtube"/> Individual parts will now be classified as a way of clarifying the rules surrounding them:<ref name="autosport youtube"/> * "Nimekirjas olevad komponendid" peab võistkond ise disainima. * "Standardiseeritud komponente" peavad kõik võistkonnad kasutama. Nende hulka kuuluvad veljed ja boksimeeksonna varustus. * "Vahetatavad komponendid" peavad olema selliselt arnedatud, et teised võistkonnad saaksid oma autol neid kasutada. Nende hulka kuuluvad näiteks käigukast ja sidur. * "Kirjeltatud komponente" peavad võistkonnad arendama vastavalt rangetele kirjalikele tingimustele. Nende hulka kuuluvad rattakaared ja muu rataste aerodünaamikakomponendid. * "Vabavaralisi komponente" võivad võistkonnad arendada kollektiivselt. Nende hulka kuuluvad roolid ja DRS-süsteemid. ==== Rehvid ==== Velje läbimõõt suurenes 13 tollilt 18 tollile. Suuremaid velgesid katsetati juba 2020. aasta vormel 2 hooajal, et testida rehvide tööd.<ref>{{Cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=17 January 2020|title=Pirelli reveals initial 18-inch F2 tyre feedback|url=https://www.autosport.com/formula2/news/pirelli-reveals-initial-18-inch-f2-tyre-feedback-4984504/4984504/|access-date=21 May 2021|website=Autosport.com}}</ref> Alguses plaaniti keelustada elektriliste rehvisoojendite kasutamine,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|title=F1 to run bigger wheels, ban tyre warmers|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=21 July 2018|access-date=21 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821025147/https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> aga rehvitarnija [[Pirelli]] oli sellele vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|title=Decision to ban tyre blankets from F1 for 2021 reversed|last=Cooper|first=Adam|website=[[Autosport|Autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=31 October 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012012519/https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}</ref> Rehvide eelsoojendamise temperatuuri langetati enne hooaja algust. Varasemalt võis soojendada esirehvid kuni 100 °C ja tagarehvid kuni 80 °C, siis nüüd kõiki rehve kuni 70 °C.<ref>{{cite web |last=Medland |first=Chris |date=31 January 2022 |title=7 key rule changes for the 2022 season |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.7-key-rule-changes-for-the-2022-season.2E7JH9MywymU8xxw6r5yDS.html |access-date=25 April 2022 |website=Formula 1}}</ref> Rehvisoojendid muudeti standardiseeritud komponendiks ning 2024. aasta hooajaks kaotatakse need üldse ära.<ref>{{cite book |title=2022 Formula 1 Technical Regulations |date=19 February 2021 |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |page=84 |edition=Issue 3 |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_technical_regulations_-_iss_3_-_2021-02-19.pdf |access-date=24 May 2021 |chapter=10.8.4(d) Treatment of tyres}}</ref> [[BBS Kraftfahrzeugtechnik|BBSist]] sai ametlik veljetarnija järgmiseks neljaks aastaks.<ref>{{Cite web|date=17 January 2022|title=BBS Japan named official wheel provider to Formula 1 - paultan.org|url=https://paultan.org/2022/01/17/bbs-japan-named-official-wheel-provider-to-formula-1/|access-date=17 January 2022|website=Paul Tan's Automotive News|language=en-US}}</ref> === Spordimäärused === ==== Sprindi punktisüsteem ja sõit ==== Sprindisõite katsetati juba {{F1|2021}}. aasta hooajal "kvalifikatsioonisprindi" nime all ning need naasid sellel hooajal sprindisõiduna. Formaat on sama, mis eelmisel aastal ning see toimub [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna]], [[2022 Austria Grand Prix|Austria]], and [[2022 São Paulo Grand Prix|São Paulo]] Grand Prix'del. Punkte saavad kaheksa esimest lõpetajat, erinevalt 2021. aastast, kus punkte said kolm esimest. Erinevalt eelmisest hooajast, kvalifikatsiooni kiireim läheb statistikasse kui kvalifikatsiooni võitja ning sprindi võitja saab lihtsalt õiguse põhisõitu esimeselt kohalt alustada.<ref name="sprint">{{cite web|title=Formula 1 to hold three Sprint events in 2022 – with more points on offer|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-hold-three-sprint-events-in-2022-with-more-points-on-offer.4UXmrMDm6We04ZFlW0Ieo9.html|website=www.formula1.com|publisher=Formula One|access-date=14 February 2022}}</ref> ==== Punktisüsteem lõhendatud võidusõidu korral ==== Peale [[2021 Belgian Grand Prix|2021. aasta Belgia Grand Prix]] draamat, kui sõit peeti ainult turvaauto taga, otsustati punktide saamise kriteeriumid ringi teha. [[FIA Maailma Mootorispordi Nõukogu|Rahvusvahelise Autoliidu Maailma Mootorispordi Nõukogu]] otsusel tehti punktide saamise reegilstik ringi järgnevalt:<ref>{{cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-commission-approves-changes-to-sporting-regulations-regarding-points-for.10aFBCNICC0dajLVnOAzia.html|title=F1 Commission approves changes to Sporting Regulations regarding points for shortened races|website=formula1|date=14 February 2022|access-date=14 February 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 March 2022 |title=FIA make changes to Safety Car rules ahead of 2022 F1 season start |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-make-changes-to-safety-car-rules-ahead-of-2022-f1-season-start.2h2XmjOmYYyusyllcZmVIP.html |access-date=16 March 2022 |website=Formula1 |language=en}}</ref> * Punkte ei saa, kui pole olnud vähemalt kahte ringi turvaautovaba sõitmist. * Kui on läbitud vähemalt kaks ringi, aga vähem kui 25% võistlusdistantsist, saavad punkte viis parimat, vastavalt 6–4–3–2–1. * Kui on läbitud 25%-50% võistlusdistantsist, saavad punkte üheksa parimat, vastavalt 13–10–8–6–5–4–3–2–1 * Kui on läbitud 50%–75% võistlusdistantsist, saavad punkte kümme parimat, vastavalt 19–14–12–10–8–6–4–3–2–1 * Kui läbitakse rohkem kui 75% võistlusdistantsist, jagatakse välja täispunktid Kiireima ringi punkt antakse ainult siis, kui vähemlat pool võistlusdistantsist on läbitud.<ref name=":3">{{Cite web |date=15 March 2022 |title=2022 Formula One sporting regulations |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_sporting_regulations_-_iss_5_-_2022-03-15.pdf |access-date=18 March 2022 |website=[[FIA]] |pages=4–5}}</ref> ==== Turvaauto protseduurid ja protokollid ==== Pärast turvaautoga seotud draamat [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]]'l, muudeti stardiprotseduure turvaauto lahkumise järel. Selle asemel, et oodata, kuni ringiga mahajäänud püüavad uuesti turvaauto kinni, peale luba ring tagasi sõita, tuleb peale loa andmist turvaauto järgmisel ringil boksi.<ref>{{cite web|last=Smith|first=Luke|title=FIA makes rule tweak to streamline F1 safety car restart process|url=https://www.autosport.com/f1/news/fia-makes-rule-tweak-to-streamline-f1-safety-car-restart-process/8289311/|website=Autosport|publisher=Motorsport Network|access-date=18 February 2022}}</ref> Muudeti ka sõnastust ja nüüd on kirjas, et "kõik" ringiga mahajääjad võivad ringi tagasi sõita.<ref>{{cite web|last=Collantine|first=Keith|date=15 March 2022|title=FIA changes F1 rule on lapped cars overtaking Safety Car after Abu Dhabi row|url=https://www.racefans.net/2022/03/15/fia-changes-f1-rule-on-lapped-cars-overtaking-safety-car-after-abu-dhabi-row/|access-date=15 March 2022|website=RaceFans}}</ref> Alates [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'st hakkas FIA karistama sarnast taktikat nagu [[Max Verstappen]] kasutas viimase turvaauto ajal 2021 Abu Dhabi Grand Prix'l ja hooaja kahe esimese võistluse, [[2022 Bahrein Grand Prix|Bahreini]] and [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia]] Grand Prix'de, ajal, kus ta kiirendas ja pidurdas järsult ning sõitis ees oleva auto kõrvale, üritades saavutada taktikalist ülekaalu. Nüüd peavad sõitjad hoidma ühtlast tempot ja keelatud on sõita eesoleva auto kõrvale.<ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|title=FIA shuts down Verstappen F1 safety car restart tactics|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-shuts-down-f1-safety-car-restart-tactics-such-as-verstappens-against-leclerc-and-hamilton/9738824/|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=9 April 2022}}</ref> ==== Rehvivalik stardis ==== Tühistati reegel, mis kehtis alates {{F1|2014}}. aasta hooajast, kus kolmandasse kvalifikatsioonivooru jõudnud sõitjad pidid alustama põhisõitu nende rehvidega, millega nad sõitsid teises voorus kiireima ringi. Kõik sõitjad võivad nüüd vabalt valida rehvisegu pühapäevaseks põhisõiduks.<ref>{{cite web |last1=Smith |first1=Luke |title=F1 regulations update confirms removal of Q2 tyre rule |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-rules-update-confirms-removal-of-q2-tyre-rule/8313003/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=19 February 2022}}</ref> === Finantsmäärused === Enne [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'d kuulutati, et võistkondade selle aasta eelarvet ($141,2 miljonit) tõstetakse 3,1% väga kõrge inflatsiooni tõttu.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=F1 approves proposal to increase budget cap to fight inflation |url=https://the-race.com/formula-1/f1-approves-proposal-to-increase-budget-cap-to-fight-inflation/ |website=The Race |publisher=The Race Media |access-date=8 July 2022}}</ref> == Hooaja kokkuvõte == === Enne hooaega === Suurte tehniliste muudatuste tõttu otsustati pidada kaks talvist testsessiooni kahel erineval ringrajal, et võistkondadel oleks parem ülevaade oma autost. Esimene test toimus 23–25 veebruaril [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]] ja teine test 10–12 märtsil [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]].<ref>{{Cite web |last=Formula 1 |date=26 January 2022 |title=2022 pre-season testing dates in Barcelona and Bahrain confirmed |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-2022-pre-season-testing-dates-in-barcelona-and-bahrain-confirmed.3ZwPqa2c9GFqg7mFTDubau.html |access-date=27 February 2022 |website=Formula 1 |language=en}}</ref> === Hooaja algus === [[Charles Leclerc]] võitis hooaja esimese kvalifikatsiooni [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'l. Esimest korda alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st jõudsid mõlemad [[Haas F1 Team|Haasi]] sõitjad teise kvalifikatsiooniringi, kus [[Kevin Magnussen]] kvalifitseerus seitsmendana ja [[Mick Schumacher]] kaheteistkümnendana.<ref>{{cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix qualifying report and highlights: Leclerc takes stunning Bahrain pole for Ferrari ahead of Verstappen and Sainz|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-takes-stunning-bahrain-pole-for-ferrari-ahead-of-verstappen-and.4JFWOMwvPX5AQIV5UJ6nTU.html |access-date=21 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Esimese ringi kuuendas kurvis sõitis [[Alpine F1|Alpine]]'i [[Esteban Ocon]] kergelt Schumacher autole tagant otsa ja sai selle eest 5 sekundit ajakaristust. [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]] süttis 46. ringil ja ta oli sunnitud katkestama. Leclerc võttis oma võistkonnakaaslase [[Carlos Sainz Jr.]] ees etapivõidu. Magnussen lõpetas viiendana. [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitjad [[Max Verstappen]] ja [[Sergio Pérez]] katkestasid sõidu hilises faasis kütuseprobleemide tõttu.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=21 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Leclerc wins wild Bahrain GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-bahrain/9167920/ |access-date=21 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Pérez sai oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Saudi Arabian Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l. [[Mercedes-Benz in Formula One|Mercedese]] [[Lewis Hamilton]] sai 16. koha, kukkudes esimeses kvalifikatsioonivoorus välja esimest korda alates [[2017 Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news |last=Morlidge |first=Matt |date=27 March 2022 |title=Saudi Arabian GP Qualifying: Sergio Perez beats Ferraris to pole, Lewis Hamilton 16th as Mick Schumacher, Nicholas Latifi crash |url=https://www.cnbc.com/2022/03/27/saudi-arabian-gp-sergio-perez-claims-pole-mick-schumacher-crash.html |access-date=28 March 2022 |publisher=CNBC}}</ref> Kõigest 18 autot alustasid sõitu, peale seda kui [[Yuki Tsunoda]] AlphaTauri jõuülekanne läks katki stardirivvi sõites<ref>{{cite web |last=Wilde |first=Jon |date=27 March 2022 |title=Suspected drivetrains issue rules out Tsunoda |url=https://www.planetf1.com/news/yuki-tsunoda-saudi-arabian-gp-dns/ |access-date=28 March 2022 |website=PlanetF1.com}}</ref> ning Schumacher ei tulnud starti peale oma suurt avariid kvalifikatsioonis.<ref>{{cite web |date=26 March 2022 |title=Schumacher ruled out of Saudi Arabian GP after qualifying crash |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.schumacher-ruled-out-of-saudi-arabian-gp-after-qualifying-crash.3XdBF5qtBjRysU2gVz4Lw4.html |access-date=28 March 2022 |website=Formula 1}}</ref><ref name="Medland 2022">{{cite web|last=Medland|first=Chris|date=4 April 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettels-return-and-a-reworked-track-5-storylines-were-excited-about-ahead-of.3QJxl7gFMUZnPpG5aNsiTu.html|title=Vettel's return and a reworked track – 5 storylines we're excited about ahead of the Australian GP|website=Formula 1|access-date=5 April 2022}}</ref> [[WilliamsF1|Williamsi]] sõitja [[Nicholas Latifi]] sõitis 16. ringil viimases kurvis seina ning [[Fernando Alonso]], [[Daniel Ricciardo]] ja [[Valtteri Bottas]] katkestasid pärast 38. ringi tehniliste murede tõttu.<ref>{{cite web|date=27 March 2022 |title=Alonso, Ricciardo and Bottas drop out in Saudi Arabia |url=https://www.gpblog.com/en/news/107279/alonso-ricciardo-and-bottas-drop-out-in-saudi-arabia.html |access-date=28 March 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võitis sõidu hilise möödasõiduga Leclercist.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=28 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Saudi Arabian GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-saudi-arabian-gp/9374082/ |access-date=28 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Williamsi sõitja [[Alexander Albon]] sai pärast sõitu kolm kohta stardirivis karistada avarii eest [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] piloodi [[Lance Stroll]]iga.<ref>{{cite web |last=Boxall |first=Legge |date=28 March 2022 |title=Albon cops Australia F1 grid drop for Saudi Arabia Stroll tangle |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-cops-australia-grid-drop-for-saudi-arabia-f1-stroll-tangle/9377586/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Leclerc võitis [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]] startides esikohalt, võttis kiireima ringi ja juhtis võistluse igat ringi, saavutades sellega esimese Ferrarile ''grand slami'' alates [[2010 Singapuri Gran Prix]]'st.<ref name="Walsh 2022">{{cite news|last=Walsh |first=Courtney |date=10 April 2022 |title=Ferrari driver Charles Leclerc wins Formula 1 Australian GP |url=https://abcnews.go.com/Sports/wireStory/ferrari-driver-charles-leclerc-wins-formula-australian-gp-83992662 |access-date=10 April 2022 |publisher=ABC }}</ref> Pérez ja Mercedese sõitja [[George Russell]] lõpetasid poodiumi. Pérez'i võistkonnakaaslane Verstappen hoidis teist kohta kuni ta auto süttis kütuselekke tagajärjel.<ref>{{cite web |last=Mitchell |first=Scott |last2=Beer |first2=Matt |date=10 April 2022 |title=Fuel leak was likely cause of Verstappen Australian GP DNF |url=https://the-race.com/formula-1/fuel-leak-was-likely-cause-of-verstappen-australian-gp-dnf/ |access-date=10 April 2022 |website=The Race}}</ref> Sainz tegi spinni esimese ringi kümnendas kurvis. Aston Martini piloot [[Sebastian Vettel]], kes tegi oma hooaja debüüdi pärast kahelt esimeselt etapilt kõrvale jäämist [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]] nakatumist,<ref name="Medland 2022"/> katkestas sõidu algfaasis neljandas kurvis..<ref name="Walsh 2022"/> Albon, kes alustas viimaselt kohalt peale kvalifikatsioonist diskvalifitseerimist kütuse vähesuse pärast,<ref>{{cite web |title=Albon disqualified from Australian GP F1 qualifying |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-disqualified-from-australian-gp-qualifying/9746386/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com }}</ref> lõpetas sõidu kümnendal kohal, minnes viimasel 57. ringil boksi.<ref>{{cite web |last=Diaz Lehmann |first=Rafael |date=10 April 2022 |title=How Alex Albon's slow pitstop helped him score points |url=https://www.gpblog.com/en/news/108270/how-alex-albon-s-slow-pitstop-helped-him-score-points.html |access-date=10 April 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võttis kvalifikatsioonivõidu [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna Grand Prix]] sprindisõiduks. Kuigi Leclerc sai temast stardiga mööda, sai Verstappen Leclercist sõidu hilisemas faasis taas mööda ja võitis sprindisõidu Leclerci ja Pérez'i ees. Verstappen võitis ka pühapäevase põhisõidu ja saavutas oma elu teise ''grand slami''. Pérez lõpetas sõidu teisena, andes Red Bullile esimese kaksikvõidu alates [[2016 Malaisia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web |last=Kelly |first=Sean |date=24 April 2022|title=Facts and stats: A grand slam first, and Red Bull's maiden double score at Imola |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-a-grand-slam-first-and-red-bulls-maiden-double-score-at.7nAGUuihqzKZA9PoyCUCf6.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc püsis suurema osa sõidust kolmandal kohal, aga tegi spinni 53. ringil, kukkudes üheksandaks. McLareni sõitja [[Lando Norris]] sia viimase poodiumikoha. Leclerc suutis lõpuks tõusta kuuendaks. See tulemus tõstis Red Bull konstruktorite karika arvestuses teiseks ja Verstappeni sõitjate arvestuses teiseks.<ref>{{cite web |title='I was too greedy' – Leclerc laments error that cost him Emilia Romagna podium to cap tough day for Ferrari |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-was-too-greedy-leclerc-laments-error-that-cost-him-emilia-romagna-podium.6iMcmjKr2QEGhHgfeBmbop.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc'i võistkonnakaaslane Sainz katkestas teist etappi järjesgt peale esimese ringi avariid[[Daniel Ricciardo]]ga.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-paid-for-ricciardos-mistake-says-sainz-after-ending-second-straight-race.rbLwboqiltNbDHrCLAwFv.html|title='I paid for Ricciardo's mistake' says Sainz, after ending second straight race in gravel trap|website=Formula 1|date=24 April 2022|access-date=25 April 2022}}</ref> Leclerc võttis Sainziga [[2022 Miami Grand Prix|esimesel]] [[Miami Grand Prix]]'l kvalifikatsioonis kaksikvõidu.<ref>{{Cite web |last=Horton |first=Philip |date=7 May 2022 |title=Leclerc leads Ferrari front-row lockout for Miami GP |url=https://www.motorsportweek.com/2022/05/07/leclerc-leads-ferrari-front-row-lockout-for-miami-gp/ |access-date=9 May 2022 |website=Motorsport Week |language=en-GB}}</ref> Nende seljataga Red Bulli sõitjad Verstappen ja Pérez ning Valtteri Bottas Alfa Romeoga.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=8 May 2022 |title=F1 Grand Prix qualifying results: Leclerc takes Miami GP pole |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-qualifying-results-miami/10300748/ |access-date=9 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Stroll ja Vettel alustasid boksiteelt kütuse temperatuuri probleemide pärast.<ref>{{Cite web |last=Delaney |first=Michael |date=8 May 2022 |title=Aston Martin cars to start Miami GP from pitlane! |url=https://f1i.com/news/440719-aston-martin-cars-to-start-miami-gp-from-pitlane.html |access-date=9 May 2022 |website=F1i.com |language=en}}</ref> Esimeses kurvis sai Verstappen Sainzist mööda ja üheksandal ringil sai asus võistlust juhtima, möödudes Leclerc'ist. Võistluse 41. ringil tuli rajale turvaauto, kui Norrise ja Gasly rattad puutusid kokku. Verstappen kaitses oma kohta Leclerc'i ees edukalt ja võitis sõidu. 52. ringil üritas Pérez mööduda Sainzist, Red Bulli sõitja tegi vea ja pidurdas ratta blokki. Vettel ja Schumacher põrkasid 53. ringil kokku, aga karistust sellele ei järgnenud.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=Vettel and Schumacher diplomatic over 'chaotic' late-race shunt|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-and-schumacher-diplomatic-over-chaotic-late-race-shunt.GGXKmdQDvfJxdRZRp9Ijd.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=8 May 2022 |title=Stroll promoted to 10th after Alonso receives second five-second time penalty · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/05/08/stroll-promoted-10th-after-alonso-receives-second-five-second-time-penalty/ |access-date=9 May 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Leclerc ja Sainz lõpetasid poodiumi.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=2022 Miami Grand Prix report and highlights: Verstappen wins inaugural Miami Grand Prix over Leclerc after late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-wins-inaugural-miami-grand-prix-over-leclerc-after-late-safety.6zwwHLQ27MENnB4ygoNN1S.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pärast sõitu sai Alonso kaks 5 sekundilist karistust ja kukkus punktidelt välja.<ref name=":4"/> Leclerc võttis [[2022 Hispaania Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l parima stardikoha,<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220521-leclerc-takes-pole-in-spain-after-verstappen-loses-power|title=Leclerc takes pole in Spain after Verstappen loses power|website=France 24|publisher=Agence France-Press|date=21 May 2022|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Morlidge|first=Matt|date=21 May 2022|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12618223/spanish-gp-qualifying-charles-leclerc-salvages-epic-pole-after-spin-as-max-verstappen-suffers-late-issues|title=Spanish GP Qualifying: Charles Leclerc salvages epic pole after spin as Max Verstappen suffers late issues|website=Sky Sports|access-date=28 May 2022}}</ref> mida ta ka hoidis kuni 27. ringini, kui ta oli sunnitud katkestama turbo- ja hübriidirikke tõttu.<ref>{{cite web|last=Noble|first=Jonathn|date=23 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclercs-spanish-gp-exit-caused-by-mgu-h-turbo-failure/10309777/|title=Leclerc's Spanish GP F1 exit caused by MGU-H, turbo failure|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Vaatamata DRSi problemidele<ref name="Hess 2022">{{cite news|last=Hess|first=Alex|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/22/spanish-grand-prix-f1-live-leclerc-verstappen-hamilton|title=F1: Max Verstappen wins Spanish GP after Leclerc is forced to retire – as it happened!|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Rencken|first=Dieter|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/marko-explains-verstappens-recurring-drs-problems|title=Marko explains Verstappen's recurring DRS problems|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref> võitis Verstappen sõidu, kui Pérez lasi ta 49. ringil mööda.<ref name="Hess 2022"/> as they were on different strategies;<ref>{{cite web|last=Cleeren|first=Filip|date=22 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/verstappen-drs-issues-made-red-bull-change-strategy-to-win-spanish-gp/10309057/|title=Verstappen: DRS issues made Red Bull change strategy to win Spanish GP|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Russell lõpetas sõidu kolmandana.<ref>{{cite web|last1=Beer|first1=Matt|last2=Mitchell|first2=Scott|date=24 May 2022|url=https://the-race.com/formula-1/what-russell-proved-in-his-first-f1-fight-with-verstappen/|title=What Russell proved in his first F1 fight with Verstappen|website=The Race|access-date=28 May 2022}}</ref> Sainzil oli halb start, mis kukutas ta kolmandalt kohalt viiendaks, lisaks tegi ta spinni 7. ringi neljandas kurvis tugeva tuule tõttu,<ref name="Hess 2022"/> kuid suutis siiski tõusta tagasi neljandaks,<ref>{{cite web|last=Southwell|first=Hazel|date=22 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/22/verstappen-and-sainz-blame-gusts-of-wind-for-turn-four-errors/|title=Verstappen and Sainz blame gusts of wind for turn four errors|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Murphy|first=Luke|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/sainz-reveals-what-held-him-back-in-spanish-gp-recovery-drive|title=Sainz reveals what held him back in Spanish GP recovery drive|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last1=Cottingham|first1=Claire|last2=Southwell|first2=Hazel|date=24 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/24/sainz-admits-hes-not-driving-naturally-in-2022-ferrari-yet-after-latest-error/|title=Sainz admits he's 'not driving naturally' in 2022 Ferrari yet after latest error|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref> Hamilton lõpetas viiendana peale kukkumist 19. kohale,<ref>{{cite news|last=Latham-Coyle|first=Harry|date=23 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2085039.html|title=Lewis Hamilton reveals inspiration behind Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> pärast rehvipurunemist.<ref>{{cite news|last=Duncan|first=Philip|date=22 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2084748.html|title='Like the olden days!' Lewis Hamilton full of confidence after Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> Esimest korda sellel hooaja tõusis Red Bull konstruktorite arvestuses liidriks. Sõitjate arvestuses muutus Leclrec'i 19 punktiline edu 6 punktiliseks kaotuseks Verstappeni suhtes.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/22/max-verstappen-wins-dramatic-spanish-f1-gp-after-charles-leclerc-retires|title=Max Verstappen wins dramatic Spanish F1 GP after Charles Leclerc retires|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref> Leclerc alustas ka kodust [[2022 Monaco Grand Prix|Monaco Grand Prix]]'d parimalt stardikohalt Sainzi and Pérezi ees.<ref>{{Cite web |last=Kalinauckas |first=Alex |date=28 May 2022 |title=Monaco GP: Leclerc grabs pole as Perez crash ends Q3 early |url=https://www.motorsport.com/f1/news/monaco-gp-leclerc-grabs-pole-as-perez-crash-ends-q3-early/10312509/?filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Btitle%5D=QU&filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Bvalue%5D=769525 |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Mõni tund enne sõidu algust hakkas vihma sadama ja starti lõkati 16 minutit edasi. Sõideti kaks soojendus ringi, aga start siiski tühistati. Võistlusele anti start 50 minutit hiljem. Ferrari järjekordse strateegilise vea tõttu kukku Leclerc peale boksipeatust neljandale kohale, Verstappeni ja Sainzi taha ning Pérez tõusis võistlust juhtima. Ocon ja Hamilton sõitsid 18. ringil omavahel kokku ja esimene sai viie sekundilise ajakaristuse.<ref>{{Cite web |last=Leach |first=Tom |date=30 May 2022 |title=Ocon furious with Monaco penalty after Hamilton crash |url=https://racingnews365.com/ocon-furious-with-monaco-penalty-after-hamilton-crash |access-date=30 May 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Viis ringi hiljem katkestas Magnussen vee surve kadumise tõttu,<ref>{{Cite web |last=Coleman |first=Madeline |date=29 May 2022 |title=Perez Makes F1 History, Leclerc Misses Podium: Three Takeaways From Monaco |url=https://www.si.com/formula1/2022/05/29/monaco-grand-prix-sergio-perez-makes-f1-history-three-takeaways |access-date=30 May 2022 |website=Sports Illustrated |language=en-us}}</ref> Schumacher tegi avarii viimases sektoris, mis tõmbas ta auto pooleks ja tõi välja punased lipud.<ref>{{cite news|last=McLaughlin|first=Luke|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/29/f1-monaco-grand-prix-2022-live|title=F1: Pérez wins 2022 Monaco GP as Ferrari blunder costs Leclerc – as it happened|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Evans|first=Nathan|date=29 May 2022|url=https://www.sportingnews.com/us/formula-1/news/f1-monaco-grand-prix-2022-live-updates-highlights/vkfg3vurhefqshnezq6t4l6k|title=Monaco Grand Prix 2022 results: Perez takes win as Leclerc falters in hectic Monte Carlo race|website=Sporting News|access-date=30 May 2022}}</ref> Sõidu võitis Pérez Sainzi, Verstappeni, Leclerc'i, ja Russelli ees.<ref>{{cite news|last=Richard|first=Giles|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/29/formula-one-sergio-perez-monaco-gp-charles-leclerc|title=Sergio Pérez triumphs in Monaco GP as Charles Leclerc fumes at botched stop|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=29 May 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Sergio Perez wins Monaco GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-monaco-gp/10313232/ |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> === Hooaja keskpaik === Leclerc võttis järjekordse kvalifikatsioonivõidu [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l Pérezi ja Verstappeni ees.<ref>{{Cite web |date=11 June 2022 |title=Leclerc blazes to Baku pole as Perez joins him on the front row in Azerbaijan Grand Prix qualifying |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-blazes-to-baku-pole-as-perez-joins-him-on-the-front-row-in.uzcExNN3vcmwe0gyG57iP.html |access-date=13 June 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pérez sai juba esimeses kurvis Leclerc'ist mööda ja hoidis oma kohta 15. ringini, kuni lasi Verstappeni endast mööda.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=12 June 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Azerbaijan GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-baku/10321026/ |access-date=13 June 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Üheksandal ringil katkestas Sainz hüdraulikaprobleemide tõttu ning 11 ringi hiljem kadus Leclerc'i auto mootoril jõud ja ka tema oli sunnitud katkestama.<ref>{{Cite web |last=Saunders |first=Nate |date=12 June 2022 |title=Ferrari in Baku nightmare as Leclerc, Sainz DNF |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/34078823/ferrari-charles-leclerc-carlos-sainz-suffer-nightmare-double-retirement-azerbaijan-gp |access-date=13 June 2022 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> Magnussen ja Zhou katkestasid samuti. Tsunodale näidati tehnilise rikke lippu, kui ta DRS süsteem jäi avatud asendisse, mis parandati boksi jõudes teibiga.<ref>{{Cite web |last=Chillingsworth |first=Luke |date=12 June 2022 |title=FIA chief 'storms down pitlane' after seeing Yuki Tsunoda's F1 car fixed with gaffer tape |url=https://www.express.co.uk/sport/f1-autosport/1624279/fia-yuki-tsunoda-alpha-tauri-wing-drs-failure-azerbaijan-grand-prix |access-date=13 June 2022 |website=Express.co.uk |language=en}}</ref> Williamsi sõitja Latifi sai 10 sekundilise seisa-sõida karistuse, sest ta polnud oma stardiruudus korrektselt ning veel ühe viie sekundilise karistuse siniste lippude ignoreerimise eest.<ref>{{Cite web |last=Collantine |first=Keith |date=12 June 2022 |title=Latifi given penalty point after passing 12 blue flag light panels in front of Gasly · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/06/12/latifi-given-penalty-point-after-passing-12-blue-flag-light-panels-in-front-of-gasly/ |access-date=13 June 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Verstappen võitis [[2022 Kanada Grand Prix|Kanada Grand Prix]] märja kvalifikatsiooni. Fernando Alonso alustas teiselt kohalt ja Sainz kolmandalt. Leclerc alustas sõitu stardirivi tagumisest otsast, kui ta sai karistada jõuallika komponentide limiidi ületamise eest. Pérez alustas sõitu 13. kohalt peale avariid teises kvalifikatsioonivoorus.<ref>{{cite web |title=Verstappen braves wet conditions to claim Canadian GP pole ahead of sensational Alonso |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-braves-wet-conditions-to-claim-canadian-gp-pole-ahead-of.5MEwziqj4PzUiE8Gy9IPjq.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Pérez katkestas 8. ringil käigukasti rikkega, ning Schumacher katkestas 20. ringil tehnilise rikkega. Tsunoda tegi 49. ringil avarii ja tõi sellega turvaauto rajale. Sainz kasutas olukorda ära ja üritas korduvalt Verstappenist mööduda, aga Verstappen suutis oma koha säilitada ja võitis sõidu. Hamilton lõpetas sõidu poodiumi viimasel astmel ning Leclerc suutis tõusta viiendaks.<ref>{{cite web |title=Verstappen survives late safety car to beat Sainz to Canadian GP victory |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-survives-late-safety-car-to-beat-sainz-to-canadian-gp-victory.MSg7s89K4WtO2gD3UNaNh.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Alonso sai pärast sõitu 5 sekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta üheksandaks.<ref>{{cite web |title=Alonso drops from P7 to P9 after being hit with five-second time penalty in Montreal |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.alonso-drops-from-p7-to-p9-after-being-hit-with-five-second-time-penalty-in.4TaYtXLU7fM4Sn9fL8mP8H.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Sainz võttis oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l.<ref name="2022-07-03-espn2">{{cite news |date=3 July 2022 |title=2022 Lenovo British Grand Prix – Jul 01 to Jul 03 |language=en |work=ESPN |url=https://www.espn.co.uk/f1/report?id=600014136 |access-date=8 July 2022}}</ref> Verstappen sai temast esimeses kurvis mööda, aga suur avarii tõi välja punased lipud ja sõit alustati uuesti samadelt kohtadelt.<ref>{{Cite web |date=3 July 2022 |title=British Grand Prix red-flagged after large start crash |url=https://the-race.com/formula-1/british-grand-prix-red-flagged-after-large-start-crash/ |access-date=13 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> See kord suutis ta oma kohta paar ringi hoida, kuni Verstappen sai temast ikkagi mööda. Verstappen suutis lõhkuda oma auto põhja ja see kukutas ta seitsmendaks.<ref>{{Cite web |title=Verstappen explains cause of Red Bull damage after nightmare British GP |url=https://racingnews365.com/verstappen-explains-cause-of-car-damage-and-puncture |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Sõidu teises pooles sai Leclerc Sainzist mööda. Päris sõidu lõpus tuli rajale turvaauto ning Sainz, Pérez ja Hamilton kasutasid võimalust rataste vahetamiseks. Ferrari järjekordne taktikaline äpardus tähendas, et Leclerc'i ei kutsutud boksi ning peale turvaauto lahkumist sai eelnevalt nimetatu kolmik Leclerc'ist mööda. Sainz võttis oma esimese sõiduvõidu.<ref name="2022-07-03-espn2" /> Verstappen võitis [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]] kvalifikatsiooni ja sprindisõidu. Põhisõidus suutis hilisem sõidu võitja Leclerc temast kolmel erineval korral mööduda.<ref>{{Cite web |last=Benson |first=Andrew |title=Austrian Grand Prix: Charles Leclerc claims commanding win to revive title hopes |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/62114587/ |access-date=11 July 2022 |website=BBC Sport}}</ref> Sainz oli samuti kiirem kui Verstappen ja oli temast möödumas, et võtta Ferrarile kerge kaksikvõit, kui tema auto süttis,<ref>{{Cite web |title='It's the story of my season' – Sainz frustrated as 'easy 1–2' goes up in flames at the Red Bull Ring |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.its-the-story-of-my-season-sainz-frustrated-as-easy-1-2-goes-up-in-flames-at.qwmETqAzkWJjysBOhNltm.html |access-date=13 July 2022 |website=Formula1.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |title=Ferrari fear power unit failure repeat |url=https://www.gpfans.com/en/f1-news/87017/carlos-sainz-austrian-grand-prix-power-unit-fire/ |access-date=13 July 2022 |website=GPfans |language=en}}</ref> tõstes Verstappeni teiseks ja Hamiltoni kolmandaks.<ref>{{Cite web |title=F1 2022 Austrian GP – Race results |url=https://racingnews365.com/f1-2022-austrian-gp-race-results |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Russell võttis üllatuslikult [[2022 Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l oma esimese kvalifikatsioonivõidu. Red Bullidel oli kvalifikatsioon probleemiderohke, kui Verstappenit vaevasid jõuallikaprobleemid ning Pérez ei suutnud ringi kokku panna ning nad alustasid 10–11 kohalt.<ref>{{Cite web |date=30 July 2022 |title=Russell beats Sainz to take shock maiden pole at Hungaroring as Red Bulls hit trouble |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-take-their-first-pole-position-of-2022-as-russell-sets-the-pace-in.6Vqx91758duUbTENjFUaU0.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Verstappen kasutas väga edukalt ära oma head kiirust ja Ferrari järjekordset ebaõnnestunud strateegiat ja võitis sõidu. Teiseks tuli Hamilton ja kolmandaks Russell.<ref>{{Cite web |date= 31 July 2022| title= Verstappen recovers from P10 to take Hungarian GP win as Mercedes secure double podium |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-recovers-from-p10-to-take-hungarian-gp-win-as-mercedes-secure.41mevfV7YnC3RrLK6mUv23.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Sainz ja Leclerc lõpetasid neljanda ja kuuendana.<ref>{{Cite web |date=31 July 2022 |title=Charles Leclerc calls Ferrari strategy 'a disaster' after dropping from first to sixth at Hungarian Grand Prix |url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12662820/charles-leclerc-calls-ferrari-strategy-a-disaster-after-dropping-from-first-to-sixth-at-hungarian-grand-prix |access-date=31 July 2022 |website=skysports.com}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Grand Prix !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja !nowrap|Kiireim ring !nowrap|Võitja !nowrap|Konstruktor !class="unsortable"|Raport |- !1 | {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Bahreini Grand Prix|Raport]] |- !2 | {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia Grand Prix]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Raport]] |- !3 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austraalia Grand Prix|Raport]] |- !4 | {{nowrap|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Raport]] |- !5 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Miami Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Miami Grand Prix|Raport]] |- !6 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Hispaania Grand Prix|Raport]] |- !7 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Monaco Grand Prix|Raport]] |- !8 | {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Raport]] |- !9 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Kanada Grand Prix|Raport]] |- !10 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia Grand Prix]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Suurbritannia Grand Prix|Raport]] |- !11 | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austira Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austira Grand Prix|Raport]] |- !12 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Prantsusmaa Grand Prix|Raport]] |- !13 | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Grand Prix]] | data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Ungari Grand Prix|Raport]] |- !14 | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Belgia Grand Prix|Raport]] |- !15 | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Hollandi Grand Prix|Raport]] |- !16 | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Itaalia Grand Prix|Raport]] |- !17 | {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Singapuri Grand Prix|Raport]] |- !18 | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Jaapani Grand Prix|Raport]] |- !19 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[USA Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 USA Grand Prix|Raport]] |- !20 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Mehhiko Grand Prix|Raport]] |- !21 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 São Paulo Grand Prix|Raport]] |- !22 | {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Abu Dhabi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Abu Dhabi Grand Prix|Raport]] |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Sources:'''<ref name="WMC">{{cite web|url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-25|title=FIA announces World Motor Sport Council decisions|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Punktisüsteem === Põhisõidul jagatakse punkte esikümnele ning võistluse kiireima ringi omanikule (kui ta lõpetab esikümnes. Sprindisõidus saavad punkte kaheksa parimat.<ref name="sprint"/> Viigi puhul pannakse järjest paika parimate tulemuste järgi. Kui võite on sama palju, siis vaadatakse teisi kohtasid jne. Kui peale seda on ikka viik, otsustab FIA, kes on eespool. Punkte antakse igal võistlusel järgneva loogika alusel:<ref name="points regs">{{cite web|url=https://www.fia.com/file/78014/download/26183|title=2019 Formula One Sporting Regulations|date=12 March 2019|website=[[Fédération Internationale de l'Automobile|fia]].com|pages=3–4, 41|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190313225312/https://www.fia.com/file/78014/download/26183|archive-date=13 March 2019|access-date=27 November 2019}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" !Koht !style="background-color:#ffffbf"|&nbsp;1st&nbsp; !style="background-color:#dfdfdf"|&nbsp;2nd&nbsp; !style="background-color:#ffdf9f"|&nbsp;3rd&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;4th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;5th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;6th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;7th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;8th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;9th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;10th&nbsp; !&nbsp;Kiireim ring&nbsp; |- !Grand Prix | style="background-color:#ffffbf"|25 | style="background-color:#dfdfdf"|18 | style="background-color:#ffdf9f"|15 | style="background-color:#dfffdf"|12 | style="background-color:#dfffdf"|10 | style="background-color:#dfffdf"|8 | style="background-color:#dfffdf"|6 | style="background-color:#dfffdf"|4 | style="background-color:#dfffdf"|2 | style="background-color:#dfffdf"|1 | 1 |- !Sprint | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | colspan="3" {{N/A|}} |} === Sõitjate MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! 1 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 258 |- ! 2 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 178 |- ! 3 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 173 |- ! 4 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 158 |- ! 5 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 156 |- ! 6 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 146 |- ! 7 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 76 |- ! 8 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 58 |- ! 9 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 46 |- ! 10 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 41 |- ! 11 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 22 |- ! 12 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 19 |- ! 13 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 14 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | | | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 15 | style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 12 |- ! 16 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 11 |- ! 17 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 5 |- ! 18 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 4 |- ! 19 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 3 |- ! 20 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 0 |- ! 21 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! Punktid |- ! colspan="25" |Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top" | {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. === Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! rowspan="2"| 1 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 431 |- | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 2 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 334 |- | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 3 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 304 |- | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 4 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 99 |- | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 5 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 95 |- | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 6 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|SUI}} [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 51 |- | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 7 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 34 |- | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 8 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 27 |- | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|9 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 20 |- | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|10 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 3 |- | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! colspan="25"|Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top;"| {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. == Viited == {{reflist}} l9v058p5fp2ugzb73kqizvsbxw5ub0j 6176054 6176053 2022-08-10T07:29:45Z Pelmeen10 17243 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2022. aasta spordis]]; +[[Kategooria:Vormel 1]] wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = [[Sergio Pérez]] on hetkel [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] kolmandal kohal. | pilt4 = 2022 Miami GP - Red Bull RB18 of Sergio Pérez.jpg | allkiri4 = [[Red Bull Racing]] juhib konstruktorite arvestuses. | pilt5 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 44 Hamilton.jpg | allkiri5 = [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] on konstruktorite arvestuse tiitlikaitsja. }} '''2022 FIA vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 73. [[Vormel 1| vormel 1-e]] hooaeg. Hooaeg koosneb kahekümne kahest etapist ning hooaeg lõppeb viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist [[2022._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega]].<ref name="Reuters F1 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar"/> Sõitjad ja konstrukotrid võistlevad vastavalt sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitlitele. 2022. aasta hooaeg tõi endaga kaasa mitmeid suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|eelmisel]] hooajal, aga see lükati edasi [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] tõttu.<ref name="19 chassis"/> Tiitlikaitsjad on [[Max Verstappen]] ([[Red Bull Racing]]) ja [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]].<ref>{{cite web |title=Brilliant Verstappen claims maiden title after victory in Abu Dhabi season finale following late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.brilliant-verstappen-claims-maiden-title-after-victory-in-abu-dhabi-season.22Arui4l6BKK2PUsJgKqpZ.html |website=Formula1 |access-date=12 December 2021 |date=12 December 2021}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="Alfa"|{{Riigi ikoon|Šveits}} Alfa Romeo F1 Team [[PKN Orlen|Orlen]] !nowrap |[[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Alfa Romeo C42|C42]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|24<br>77 | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Alpha"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia AlphaTauri !nowrap|[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | |[[AlphaTauri AT03|AT03]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|10<br>22 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Gasly]]<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yuki Tsunoda]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="BWT"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | [[Alpine A522|A522]] | Renault E-Tech RE22 | style="text-align:center"|14<br>31 | Nowrap|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | nowrap data-sort-value="Aston"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] [[Cognizant]] F1 Team !nowrap|[[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | {{nowrap|Mercedes-AMG F1 M13}} | style="text-align:center"|27<br>5<br>18 | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Sebastian Vettel]]<br>{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap|1–2<br>3–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Fer"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Ferrari F1-75|F1-75]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center" |16<br>55 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz Jr.]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | data-sort-value="Haas"|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Haas VF-22|VF-22]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|20<br>47 | nowrap|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kevin Magnussen]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mick Schumacher]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | scope="row" data-sort-value="McL"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren F1 Team !scope="row" nowrap|[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[McLaren MCL36|MCL36]] | |Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|3<br>4 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daniel Ricciardo]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Merc"|{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | nowrap|[[Mercedes W13|F1 W13]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|44<br>63 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !{{nowrap|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]}} | [[Red Bull Racing RB18|RB18]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|1<br>11 | {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Williams Racing ![[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Williams FW44|FW44]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|6<br>23 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nicholas Latifi]]<br>{{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Allikad:'''<ref name="entry lists">Official entry lists: * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=18 March 2022 |access-date=18 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Saudi%20Arabian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Saudi Arabian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=25 March 2022 |access-date=25 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Australian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Australian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 April 2022 |access-date=8 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Emilia%20Romagna%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Emilia Romagna Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 April 2022 |access-date=22 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Miami%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Miami Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=6 May 2022 |access-date=6 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Spanish%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Spanish Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=20 May 2022 |access-date=20 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Monaco%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Monaco Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=27 May 2022 |access-date=27 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Azerbaijan%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Azerbaijan Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=10 June 2022 |access-date=10 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Canadian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Canadian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=17 June 2022 |access-date=17 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20British%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 British Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=1 July 2022 |access-date=1 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Austrian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Austrian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 July 2022 |access-date=8 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20French%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 French Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 July 2022 |access-date=22 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Hungarian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=29 July 2022 |access-date=29 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10 March 2022 |access-date=10 March 2022}}</ref> |} === Võistkondlikud muutused === [[Honda vormel 1-s|Honda]] lõpetas jõuallikate tarnimise peale {{F1|2021}} hooaega.<ref>{{Cite news|title=Honda to quit Formula 1 at the end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|access-date=2 October 2020|work=motorsport.com|archive-date=11 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111142907/https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|url-status=live}}</ref> Nad tarnisid jõuallikaid [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTaurile]] alates {{F1|2018}}. aasta hooajast ning [[Red Bull Racing|Red Bullile]] {{F1|2019}}. aasta hooajast.<ref name="AlphaTauri">{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|title=Red Bull, AlphaTauri to remain in F1 despite Honda exit at end of '21|author=Adam Cooper|website=Autosport.com|date=2 October 2020|access-date=3 October 2020|archive-date=4 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201004134301/https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|url-status=live}}</ref> Red Bull Racing võttis Honda jõuallika programmi üle ning lõi selleks uue diviisi nimega [[Red Bull Powertrains]]. === Sõitjate muutused === {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Zhou Guanyu at the 2022 Austrian Grand Prix.jpg | jalus = [[Zhou Guanyu]] (vasakul) tegi oma F1 debüüdi [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]] eest. [[Nikita Mazepin|Nikita Mazepini]] (keskel) leping tühistati peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]]. Tema asemel palgati [[Kevin Magnussen]] (paremal). | pilt2 = Никита_Мазепин_-_интервью_-_2019,_02.jpg | pilt3 = Kevin Magnussen, 2019 Formula One Tests Barcelona (cropped).jpg }} Vahetult enne [[2021 Hollandi Grand Prix]]'d teatas [[Kimi Räikkönen]] oma 19 hooaja pikkuse karjääri lõpetamisest peale {{F1|2021}}. hooaja lõppu.<ref>{{Cite web|title=Raikkonen to retire from Formula 1 at end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/kimi-raikkonen-retirement-formula-1-2021/6658463/|date=1 September 2021|access-date=1 September 2021|website=Motorsport.com}}</ref> Räikköneni koha [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeos]] sai [[Valtteri Bottas]], kes lahkus [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedesest]].<ref>{{Cite web|date=6 September 2021|title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html|url-status=live|access-date=6 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210906113510/https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |archive-date=6 September 2021 }}</ref> Bottasest vabaks jäänud koha sai [[George Russell]]<ref>{{Cite web|date=7 September 2021|title=Following Valtteri Bottas' departure to Alfa Romeo Racing, George Russell will be team-mate to Lewis Hamilton from 2022|url=https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=mercedesamgf1.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090631/https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/ |archive-date=7 September 2021 }}</ref><ref name=":2">{{Cite web|date=7 September 2021|title=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090616/https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html |archive-date=7 September 2021 }}</ref> ning tema vaba koha [[WilliamsF1|Williamsis]] sai endale endine [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitja [[Alexander Albon]].<ref>{{Cite web|date=8 September 2021|title=Williams Racing Confirms Latifi & Albon as 2022 Driver Line Up|url=https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022|url-status=live|access-date=8 September 2021|website=WilliamsF1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210908120814/https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022 |archive-date=8 September 2021 }}</ref> Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]] tõusis vormel 1 sarja asendamaks Alfa Romeost lahkunud [[Antonio Giovinazzi|Antonio Giovinazzit]].<ref name="Zhou">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html|title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-confirm-antonio-giovinazzi-will-leave-the-team-at-the.1kV7SnbnnunYNLFEdWSsfj.html|title=Alfa Romeo confirm Antonio Giovinazzi will leave the team at the end of the season|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref> Zhoust sai esimene hiinlane vormel 1 sarjas.<ref name="Zhou"/> [[Nikita Mazepin]] pidi algselt osalema teist hooaega järjest vormel 1-s [[Haas F1 Team|Haasi]] eest. Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tühistati Mazepini ja Haasi nimisponsori [[Uralkali]] lepingud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-haas-to-part-ways-with-nikita-mazepin-with-immediate-effect.nmmqyclyJjFNkPJjQyiyF.html|title=Haas to part ways with Nikita Mazepin 'with immediate effect'|website=Formula1.com|date=5 March 2022|access-date=5 March 2022}}</ref> Mazepini koha sai endale [[Kevin Magnussen]], kes viimati võistles vormel 1-s {{F1|2020}} hooajal sama võistkonna eest.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-kevin-magnussen-to-make-sensational-f1-return-with-haas-in-2022.7m4IFYh7gmD3ZGppbs5f88.html|title=Kevin Magnussen to make sensational F1 return with Haas in 2022|website=Formula1.com|date=9 March 2022|access-date=9 March 2022}}</ref> ==== Muutused hooaja jooksul ==== Vahetult enne [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'d nakatus [[Sebastian Vettel]] [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]]. Teda tuli asendama [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] reservsõitja [[Nico Hülkenberg]], kes viimati sõitis [[2020 Eifeli Grand Prix|2020. aasta Eifeli Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-be-replaced-by-hulkenberg-for-2022-bahrain-gp-after.5pgESYwenU9KPErL3MfFRz.html|title=Vettel to be replaced by Hulkenberg for 2022 Bahrain GP after positive Covid test|website=Formula1.com|date=17 March 2022|access-date=17 March 2022}}</ref> Hülkenberg asendas Vettelit ka järgneval [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-miss-second-race-of-2022-as-hulkenberg-steps-in-for-aston.Gkem8WiQxMgktHJYyjILr.html|title=Vettel to miss second race of 2022, as Hulkenberg steps in for Aston Martin in Saudi Arabia|website=Formula1|date=25 March 2022|access-date=25 March 2022}}</ref> == Kalender == 2022 kalendris on 22 etappi.<ref name="2022 calendar">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-announces-23-race-calendar-for-2022.2HcIP34fK3Zznx7YZfWL6P.html|title=Formula 1 announces 23-race calendar for 2022|website=Formula1.com|date=15 October 2021|access-date=15 October 2021}}</ref><ref name="Reuters F1 calendar">{{Cite news|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/china-absent-record-23-race-2022-formula-one-calendar-2021-10-15/ |title= Chinese GP off F1 calendar for third year in a row |work= [[Reuters]] |last1= Baldwin |first1= Alan |last2= Sarkar |first2= Pritha |last3= Ferris |first3= Ken |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021 |location= London}}</ref> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !Grand Prix !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Bahreini Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahrain International Circuit]], [[Sakhir]] | 20. märts |- !2 | [[Saudi Araabia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SAU}} [[Jeddah Corniche Circuit]], [[Jiddah]] | 27. märts |- !3 | [[Austraalia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Park Circuit]], [[Melbourne]] | 10. aprill |- !4 | {{nowrap|[[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Imola Circuit]], [[Imola]] | 24. aprill |- !5 | [[Miami Grand Prix]] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami International Autodrome]], [[Miami Gardens]]}} | 8. mai |- !6 | [[Hispaania Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] | 22. mai |- !7 | [[Monaco Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Circuit de Monaco]], [[Monaco]] | 29. mai |- !8 | [[Azerbaijani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Baku City Circuit]], [[Bakuu]] | 12. juuni |- !9 | [[Kanada Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Circuit Gilles Villeneuve]], [[Montréal]] | 19. juuni |- !10 | [[Suurbritannia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]] | 3. juuli |- !11 | [[Austria Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 10. juuli |- !12 | [[Prantsusmaa Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]], [[Le Castellet]] | 24. juuli |- !13 | [[Ungari Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Mogyoród]] | 31. juuli |- !14 | [[Belgia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]], [[Stavelot]] | 28. august |- !15 | [[Hollandi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Circuit Zandvoort]], [[Zandvoort]] | 4. september |- !16 | [[Itallia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza Circuit]], [[Monza]] | {{nowrap|11. september}} |- !17 | [[Singapuri Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay Street Circuit]], [[Singapur]] | 2. oktoober |- !18 | [[Jaapani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka International Racing Course]], [[Suzuka]] | 9. oktoober |- !19 | [[USA Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 23. oktoober |- !20 | [[Mehhiko Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 30. oktoober |- !21 | [[São Paulo Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagos Circuit]], [[São Paulo]] | 13. november |- !22 | [[Abu Dhabi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina Circuit]], [[Abu Dhabi]] | 20. november |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Sources:'''<ref name="2022 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar">{{Cite news|url= https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/58918353 |title= Chinese Grand Prix: Shanghai race dropped from 2022 F1 calendar |work= [[BBC Sport]] |last= Benson |first= Andrew |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021}}</ref><ref name="WMC"/><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Kalendrimuudatused === * [[Austraalia Grand Prix|Austraalia]], [[Kanada Grand Prix|Kanada]], [[Jaapani Grand Prix|Jaapani]] ja [[Singapuri Grand Prix|Singapuri]] Grand Prix'd naasesid kalendrisse peale kaheaastast puudumist [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] pandeemia tõttu.<ref name="2022 calendar"/> * [[Miami Grand Prix]] tegi debüüdi [[Miami International Autodrome]] rajal in [[Miami Gardens|Miami Gardensis]].<ref>{{Cite web|date=18 April 2021|title=Miami Grand Prix to join F1 calendar in 2022, with exciting new circuit planned|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.miami-grand-prix-to-join-f1-calendar-in-2022.44Dqc0CfhQzb7bb7MIjkqX.html|access-date=18 April 2021|website=Formula1.com|language=en}}</ref> * [[Portugali Grand Prix|Portugali]], [[Steiermargi Grand Prix|Steiermargi]] and [[Türgi Grand Prix|Türgi]] Grand Prix'd puudusid 2022. aasta kalendrist. Need etapid lisati {{F1|2021}} kalendrisse vastuseks koroonaviirusest tingitud pandeemiale, et võimalikult palju etappe saaks peetud.<ref name="2022 calendar"/> * [[Katari Grand Prix]], mis tegi oma debüüdi {{F1|2021}}. hooajal [[Losail International Circuit|Losaili ringrajal]], jäi 2022 kalendrist välja. Grand Prix naaseb 2023. aasta hooajal täiesti uuel ringrajal peale aastast eemalolekut [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] tõttu.<ref name="2022 calendar"/><ref>{{cite web|last=Cooper|first=Adam|date=30 September 2021|title=F1 confirms Qatar GP on 2021 calendar as part of long-term deal|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/|url-status=live|access-date=30 September 2021|website=Autosport.com|publisher=[[Motorsport Network]]|language=en|quote=There will be no Grand Prix in {{F1|2022}} as the country will focus on hosting the [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA World Cup]] that will start exactly a year after the first Formula One race. The event will then return in {{F1|2023}} at a yet-to-be-confirmed venue, with a new circuit now in the planning stages.|archive-url=https://web.archive.org/web/20210930090506/https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/ |archive-date=30 September 2021 }}</ref> * [[Hiina Grand Prix]] oli algselt kalendris,<ref>{{Cite news|url= https://www.racefans.net/2020/07/21/new-race-deal-to-keep-formula-1-in-china-until-2025/ |title= New race deal to keep Formula 1 in China until 2025 |last1= Rencken |first1= Dieter |last2= Collantine |first2= Keith |work= Race Fans |date= 21 July 2020 |access-date= 22 October 2021}}</ref> aga jäi ära pandeemiast tingitud reisipiirangute pärast.<ref name="2022 calendar"/><ref name="Reuters F1 calendar" /><ref name="BBC Sport 2022 calendar" /> Grand Prix peaks naasema 2023. aastal.<ref>{{Cite web|url= https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-extends-chinese-grand-prix-contract-to-2025.3EWPSR02zKJ4ItdLHQtk8u.html |title= F1 extends Chinese Grand Prix contract to 2025 |date= 6 November 2021 |website=Formula1.com|access-date= 6 November 2021}}</ref> * [[Venemaa Grand Prix]], mis pidi toimuma 25. septembril 17. etapina, jäeti ära [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-statement-on-the-russian-grand-prix.4S39V28GpAH5ESb8LksW0J.html|title=Formula 1 statement on the Russian Grand Prix|website=Formula1.com|date=25 February 2022|access-date=25 February 2022}}</ref><ref name="Russian Grand Prix cancelled">{{cite web |title=FIA announces World Motor Sport Council decisions in relation to the situation in Ukraine |url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-relation-situation-ukraine |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=1 March 2022 |access-date=1 March 2022}}</ref>. Algselt oli plaan Grand Prix asendada,<ref name="WMC"/> aga see plaan hiljem tühistati.<ref name="22 Grands Prix">{{Cite web |title=Formula 1 to race at 22 Grands Prix in 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-race-at-22-grands-prix-in-2022.5ySj1LGnDVesfBDHI1Kc3c.html |access-date=18 May 2022 |website=www.formula1.com}}</ref> == Määruste muudatused == === Võistlusjuhtimine === [[Michael Masi]], kes oli võistlusjuht alates [[Charlie Whiting|Charlie Whitingu]] surmast {{F1|2019}}. aastal, vabastati sellest positioonist pärast [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]] skandaali. Ühe osana võistlusjuhtumise ümberstruktureemisest asendati Masi endise [[DTM|DTM-i]] võistlusjuhi [[Niels Wittich|Niels Wittichi]] ja [[FIA kestvussõitude maailmameistrivõistlused|kestvussõitude MM-sarja]] võistlusdirektori [[Eduardo Freitas|Eduardo Freitasega]]. Duo juhib etappi kordamööda. [[Herbie Blash]], Whitingu endine parem käsi, määrati võistlusjuhi vanemnõuniku positsioonile.<ref name=":1">{{Cite web|date=17 February 2022|title=FIA President Mohammed Ben Sulayem opens the way for a new step forward in Formula 1 refereeing|url=https://www.fia.com/news/fia-president-mohammed-ben-sulayem-opens-way-new-step-forward-formula-1-refereeing|access-date=17 February 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> Lisaks sellele tutvustas FIA uut virtuaalset võistlusjuhisüsteemi, mis sarnaneb [[Videokohtunik|videokohtuniku]] süsteemile jalgpallis, ning keelustas suhtluse võistlusjuhi ja tiimijuhi vahel võidusõidu ajal. Radioside võistkondade ja FIA ametnike vahel ei ole enam telee-eetris, et kaitsta ametnike. Vormel 1 spordi nõuandekomitee vaatas üle ning korrigeeris turvaauto taga ringiga mahajäänute reegleid.<ref name=":1" /><ref>{{cite web|title=FIA removes Masi, announces new virtual F1 race control system|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-removes-masi-announces-new-virtual-f1-race-control-system/8254024/|access-date=17 February 2022|website=www.motorsport.com|publisher=Motorsport Network}}</ref><ref>{{cite web |title=F1 rules update clarifies ambiguous unlapping situation|url=https://www.motorsportweek.com/2022/03/15/f1-rules-update-clarifies-ambiguous-unlapping-situation/ |website=Motorsportweek.com |access-date=7 May 2022}}</ref> === Tehnilised muudatused === {{Mitu pilti | pilt1 = 2022 Formula One car at the 2021 British Grand Prix (51350002179).jpg | allkiri1 = Kontseptuaalne 2022 F1 auto [[2021 Suurbritannia Grand Prix]]'l. | suund = vertikaalne | pilt2 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 16 Leclerc.jpg | allkiri2 = [[Ferrari F1-75]] [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'l. }} 2022. aasta hooaeg nägi suuri tehnilis muudatusi.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|title=Formula 1 delays presentation of 2021 regulations|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 June 2019|access-date=19 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190822220535/https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|archive-date=22 August 2019|url-status=live}}</ref> Need muudatused pidi juhtuma juba {{F1|2021}}. aastal, aga see lükkus edasi 2022 hooaega [[SARS-CoV-2|koroonaviirusest]] tingitud pandeemia tõttu.<ref name="19 chassis">{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|title=Formula 1's new regulations delayed until 2022|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|publisher=[[Speedcafe]]|date=20 March 2020|access-date=20 March 2020|archive-date=21 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021124823/https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|url-status=live}}</ref> Peale sellise otsuse langetamist keelati võistkondadel 2022. aasta auto arendamine 2020. aastal.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Luke|date=31 March 2020|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|website=Autosport.com|access-date=25 December 2021}}</ref> Vahetult enne hooaja algust ennustas FIA, et uute reeglitega peaks kiireima ja aeglasema auto vahe olema umbes poole väiksem võrreldes 2021. aastaga.<ref>{{cite web |last1=Noble |first1=Jonathan |title=F1's new rules will cut gap between front and back in half, reckons FIA |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1s-new-rules-will-cut-gap-between-front-and-back-in-half-reckons-fia/7444308/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=20 January 2022}}</ref> Sõitjad kaasati uute reeglite arendamisesse,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|title=F1 keen to work with drivers on new rules|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=25 June 2019|access-date=25 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629160345/https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|archive-date=29 June 2019|url-status=live}}</ref> et reeglid saaksid võimalikult täpselt sõnastatud, mis takistaks võistkondadel arendamast möödasõitu pärsivaid radikaalseid lahendusi.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|title=2021 Formula 1 rules made restrictive to prevent racing limitations|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=19 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190718205841/https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|archive-date=18 July 2019|url-status=live}}</ref> FIA moodustas inseneridest koosneva töörühma, mille ülesandeks oli tuvastada auke reeglistikus. Selle eesmärgiks oli kaotada võimalik ühe võistkonna domineerimine ja võimaldada lähemat ning paremat võidusõitu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|title=F1 creates aero group to find 2021 loopholes in same way teams try|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190719185544/https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|archive-date=19 July 2019|url-status=live}}</ref> Red Bulli disainer [[Adrian Newey]] märkis, et uued määrused on märkimisväärseimad peale {{F1|1983}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite news|url= https://the-race.com/formula-1/newey-f1-2022-rule-changes-the-biggest-in-four-decades/ |title= Newey: F1 2022 rule changes the biggest in four decades |last= Straw |first= Edd |work= The Race |date= 7 August 2021 |access-date= 8 August 2021}}</ref> ==== Aerodünaamika ==== Uued määrused tõid mängu uuesti maaefektiga autod alates nende keelustamisest 1983. aasta hooaja järel.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|title=F1 commits to reintroducing ground effect aero concept with '21 rules|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=17 July 2019|access-date=17 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717035841/https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|archive-date=17 July 2019|url-status=live}}</ref> Auto põhi muutub peamiseks surujõu allikaks, mis omakorda lihtsustab kerekujundust. Selle eesmärgiks on vähendada turbulentsi ja nö. "musta õhku" auto taga, mis võimaldab tagasõitjal palju lähemal sõita, sest auto ei kaota surujõudu märkimisväärselt. Muudatused aerodünaamikas piiravad võistkondadel juhtida õhuvoolusid esirataste ümbruses, mis peaks veelgi vähendama "musta õhu" efekti.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|title=F1 rubbishes cookie cutter 2021 design concerns|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190721111730/https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|archive-date=21 July 2019|url-status=live}}</ref> Esitiiba on märkimisväärselt lihtsustatud, eemaldades ja vähendades keeruka disainiga tiivaplaate. Lisaks sellele peab esitiib olema otseses ühenduses auto ninaga, erinevalt varasemast lahendusest, mis võimaldas luua ruumi nina ja tiiva vahele, rikkudes sellega õhuvoolusid taga sõitvale autole. Tagatiib on laiem ja kõrgem kui varasemalt ning väljalaske gaaside suunamist tiivale on piiratud. Töörühm leidis, et {{F1|2019}}. aasta autol on teist autot jälitades kõigest 55% tavalisest surujõust, 2022. aasta autol on see number 86%.<ref name="autosport youtube">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|title=F1's 2021 rule changes: 10 things you need to know|via=[[YouTube|youtube.com]]|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=24 December 2019|archive-date=19 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119001144/https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|url-status=live}}</ref> Võistkondadel on piiratud ressursid arendamaks aerodünaamika elemente hooaja jooksul. Need reeglid lisati kulude kärpimise eesmärgil.<ref name="2021 explained">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|title=2021 F1 rules: The Key Changes Explained|website=Formula1.com|access-date=24 December 2019|archive-date=10 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201010053237/https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |title=FIA approve raft of F1 rule changes for 2020 and 2021 |date=31 March 2020 |access-date=8 April 2020 |archive-date=4 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200404073641/https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |url-status=live }}</ref> Pärast otsust lükata 2021. aasta reeglid 2022. aastasse,<ref name="19 chassis"/> külmutati autode aerodünaamika arendamine 2020. aasta lõpuni.<ref>{{cite news|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28975355/f1-teams-banned-developing-2022-cars-year|title=F1 teams banned from developing 2022 cars this year|date=31 March 2020|first=Laurence|last=Edmondson|publisher=ESPN}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|date=31 March 2020|website=Autosport}}</ref> 2021. aastal tutvustati muudatusi aerodünaamika testimises. Selle süsteemi järgi saavad vähem edukamad võistkonnad testimise aega juurde ning väga edukatel võistkondadel võetakse seda aega vähemaks.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.how-f1s-new-sliding-scale-aero-testing-rules-work-and-what-impact-they-will.pn0sG8N4A0cjbNRbdYx8a.html|title=How F1's new sliding scale aero testing rules work – and what impact they will have on racing|date=27 May 2020|website=Formula1.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.crash.net/f1/feature/938277/1/how-f1-s-new-sliding-scale-aero-development-rules-work|title=This is how F1's new sliding scale aero development rules work|date=28 May 2020|website=Crash.net}}</ref> Seda süsteemi katsetati 2021. aasta hooajal ning 2022. aastaks muudeti süsteemi skaala sammud veelgi järsemaks.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|title=Why F1's first success handicap could be revolutionary|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=6 February 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206234631/https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|url-status=live}}</ref> ===== Aerodünamiika direktiivi muudatuse hooaja jooksul ===== Maaefekti tagasitulek tähendas, et kõrgema kliirensiga autodel on maaefekt tunduvalt väiksem, mis omakorda tähendab aeglasemat kiirust rajal.<ref name=":5">{{Cite web |date=1 July 2022 |title=What is porpoising? F1’s aerodynamic phenomenon explained |url=https://www.topgear.com/car-news/formula-one/what-porpoising-f1s-aerodynamic-phenomenon-explained |access-date=24 July 2022 |website=Top Gear |language=en}}</ref> Samas, madalama kliirensiga autodel kasutavad seda efekti maksimaalselt ära seni, kuni õhuvoolud auto all ei ole rikutud. Kui maaefektti jõud peaks kaduma, kaota auto suure hulga aerodünaamilist külgetõmmet ning auto kere tõuseb maapinnast kõrgemale. Kui maaefekt uuesti toimima hakkab, tõmbab see autot uuesti maapinnale lähemale. Sellist pidevat üles-alla liikumist nimetatakse "hüplemiseks" (''porposing'' i.k.).<ref name=":5" /> Madala kliirensiga autodega võistkonnad võivad kogeda ka sellist olukorda, kus ebaühtlase pinnasega radadel võib auto põhi mööda maad kraapida.<ref>{{Cite web |title=McLaren F1 Playbook |url=https://www.mclaren.com/racing/f1-playbook/ |access-date=24 July 2022 |website=www.mclaren.com |language=en}}</ref> Mõlemad olukorrad mõjutavad sõitjat väga suurte jõududega; [[McLaren|McLareni]] [[Daniel Ricciardo]] kirjeldas seda nagu keergi raputaks teda terve sõidu.<ref name=":6">{{Cite web|date=12 June 2022 |title=More Formula 1 drivers concerned about health issues from porpoising |url=https://www.planetf1.com/news/drivers-concerned-health-porpoising/ |access-date=24 July 2022 |website=PlanetF1 |language=en}}</ref> Paljud sõitjad tunnevad nende efektide tagajärgede üle mure. [[Haas F1 Team|Haasi]] [[Kevin Magnussen]] kurtis närvivalude üle ja mõlemad [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedese]] sõitjad kurtsid seljavalude üle.<ref name=":6" /> Sellest lähtuvalt jõudis FIA otsusele, et alates [[2022 Belgia Grand Prix|Belgia Grand Prix]]'st muudetakse nõudeid auto põhjale, pannes piirangud selle paindumisele.<ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=Gary Anderson: FIA's F1 flexi-floor clampdown explained |url=https://the-race.com/formula-1/gary-anderson-fias-f1-flexi-floor-clampdown-explained/ |access-date=24 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> Muudatus pidi algselt jõustuma [[2022 French Grand Prix|Prantsusmaa Grand Prix]]'st, aga lükati edasi, et anda võistkondadele piisavalt aega reegli rakendamiseks.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=FIA's controversial technical directive delayed to Belgian GP |url=https://the-race.com/formula-1/fias-controversial-technical-directive-delayed-to-belgian-gp/ |access-date=8 July 2022 |website=The Race |publisher=The Race Media}}</ref> ==== Jõuallikad ==== Arutelud 2022 jõuallika reeglite üle algas 2017. aastal ja lõppes 2018. aasta mais.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|title=May deadline for 2021 F1 engine regulations|first=Dan|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 April 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215504/https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|title=Ferrari 'encouraged' by change in F1 attitude|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=4 May 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215507/https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|url-status=live}}</ref> Otsustati loobuda MGU-H (soojusenergia generaator) kasutamises ning mootori päärete piirajat tõsteti 3000 pöörde jagu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|title=F1 removing MGU-H for 2021 engines a 'backwards step' – Mercedes|first=Scott|last=Mitchell|work=[[Autosport]]|date=11 May 2018|access-date=11 May 2018|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190327195849/https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|archive-date=27 March 2019|url-status=live}}</ref> Lisaks sunniti jõuallika tarnijaid muutma oma komponendid teiste tootjatega kokkusobivaks, et lihtsustada võistkondadel komponentide tellimist erinevatelt tarnijatelt.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|title=Formula 1 unveils 2021 engine plans|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=1 November 2017|access-date=9 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107131517/https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|archive-date=7 November 2017|url-status=live}}</ref> Jõuallika komponentide tootjatel keelati kasutada erinevate eksootiliste materjalide kasutamine ehk komponendid peavad olema toodetud kõigile kättesaadavatest materjalidest. Ettepanek tehti lootuses meelitada uusi tootjaid sarja.<ref>{{cite web|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|title=FIA boss wants simpler F1 engines|first=Mat|last=Coch|website=[[Speedcafe]]|date=23 May 2018|access-date=23 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821014616/https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> See küll uusi tarnijaid juurde ei toonud, aga olemasolevad tarnijad otsustasid siiski jätkata nende reeglitega, et vähendada kulusid.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|title=F1 manufacturers push back on 2021 engine proposals|last=Cooper|first=Adam|date=10 July 2018|work=[[Autosport]]|url-access=limited|access-date=10 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180718115959/https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|archive-date=18 July 2018|url-status=live}}</ref> Piirangud komponentide kasutamise arvule jäi alles ehk võistkondadel on kindel arv erinevaid jõuallika komponente, mida nad võivad hooaja jooksul karistuseta kasutada.<ref name="2021 explained"/> ==== Standardiseeritud komponendid ==== Selleks hooajaks loodud standardiseeritud komponendid on reeglite järgi paigas kuni 2024. aasta hooajani.<ref>{{cite web |title=Regulations|url=https://www.fia.com/regulation/category/110|website=www.fia.com|access-date=7 March 2022}}</ref> Nende komponentide hulgas on käigukast ja kütusesüsteem.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|title=FIA issues tender for standard F1 gearbox supplier from 2021 season|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=19 February 2019|access-date=19 February 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190926220647/https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|archive-date=26 September 2019|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|title=FIA releases new standard parts tender for key F1 fuel system parts|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=20 May 2019|access-date=20 May 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190520205322/https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|archive-date=20 May 2019|url-status=live}}</ref> Osad aerodünaamikakomponendid on samuti standardiseeritud, et piirata arendamist ja läbi selle edu saavutamist.<ref name="autosport youtube"/> Individual parts will now be classified as a way of clarifying the rules surrounding them:<ref name="autosport youtube"/> * "Nimekirjas olevad komponendid" peab võistkond ise disainima. * "Standardiseeritud komponente" peavad kõik võistkonnad kasutama. Nende hulka kuuluvad veljed ja boksimeeksonna varustus. * "Vahetatavad komponendid" peavad olema selliselt arnedatud, et teised võistkonnad saaksid oma autol neid kasutada. Nende hulka kuuluvad näiteks käigukast ja sidur. * "Kirjeltatud komponente" peavad võistkonnad arendama vastavalt rangetele kirjalikele tingimustele. Nende hulka kuuluvad rattakaared ja muu rataste aerodünaamikakomponendid. * "Vabavaralisi komponente" võivad võistkonnad arendada kollektiivselt. Nende hulka kuuluvad roolid ja DRS-süsteemid. ==== Rehvid ==== Velje läbimõõt suurenes 13 tollilt 18 tollile. Suuremaid velgesid katsetati juba 2020. aasta vormel 2 hooajal, et testida rehvide tööd.<ref>{{Cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=17 January 2020|title=Pirelli reveals initial 18-inch F2 tyre feedback|url=https://www.autosport.com/formula2/news/pirelli-reveals-initial-18-inch-f2-tyre-feedback-4984504/4984504/|access-date=21 May 2021|website=Autosport.com}}</ref> Alguses plaaniti keelustada elektriliste rehvisoojendite kasutamine,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|title=F1 to run bigger wheels, ban tyre warmers|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=21 July 2018|access-date=21 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821025147/https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> aga rehvitarnija [[Pirelli]] oli sellele vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|title=Decision to ban tyre blankets from F1 for 2021 reversed|last=Cooper|first=Adam|website=[[Autosport|Autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=31 October 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012012519/https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}</ref> Rehvide eelsoojendamise temperatuuri langetati enne hooaja algust. Varasemalt võis soojendada esirehvid kuni 100 °C ja tagarehvid kuni 80 °C, siis nüüd kõiki rehve kuni 70 °C.<ref>{{cite web |last=Medland |first=Chris |date=31 January 2022 |title=7 key rule changes for the 2022 season |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.7-key-rule-changes-for-the-2022-season.2E7JH9MywymU8xxw6r5yDS.html |access-date=25 April 2022 |website=Formula 1}}</ref> Rehvisoojendid muudeti standardiseeritud komponendiks ning 2024. aasta hooajaks kaotatakse need üldse ära.<ref>{{cite book |title=2022 Formula 1 Technical Regulations |date=19 February 2021 |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |page=84 |edition=Issue 3 |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_technical_regulations_-_iss_3_-_2021-02-19.pdf |access-date=24 May 2021 |chapter=10.8.4(d) Treatment of tyres}}</ref> [[BBS Kraftfahrzeugtechnik|BBSist]] sai ametlik veljetarnija järgmiseks neljaks aastaks.<ref>{{Cite web|date=17 January 2022|title=BBS Japan named official wheel provider to Formula 1 - paultan.org|url=https://paultan.org/2022/01/17/bbs-japan-named-official-wheel-provider-to-formula-1/|access-date=17 January 2022|website=Paul Tan's Automotive News|language=en-US}}</ref> === Spordimäärused === ==== Sprindi punktisüsteem ja sõit ==== Sprindisõite katsetati juba {{F1|2021}}. aasta hooajal "kvalifikatsioonisprindi" nime all ning need naasid sellel hooajal sprindisõiduna. Formaat on sama, mis eelmisel aastal ning see toimub [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna]], [[2022 Austria Grand Prix|Austria]], and [[2022 São Paulo Grand Prix|São Paulo]] Grand Prix'del. Punkte saavad kaheksa esimest lõpetajat, erinevalt 2021. aastast, kus punkte said kolm esimest. Erinevalt eelmisest hooajast, kvalifikatsiooni kiireim läheb statistikasse kui kvalifikatsiooni võitja ning sprindi võitja saab lihtsalt õiguse põhisõitu esimeselt kohalt alustada.<ref name="sprint">{{cite web|title=Formula 1 to hold three Sprint events in 2022 – with more points on offer|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-hold-three-sprint-events-in-2022-with-more-points-on-offer.4UXmrMDm6We04ZFlW0Ieo9.html|website=www.formula1.com|publisher=Formula One|access-date=14 February 2022}}</ref> ==== Punktisüsteem lõhendatud võidusõidu korral ==== Peale [[2021 Belgian Grand Prix|2021. aasta Belgia Grand Prix]] draamat, kui sõit peeti ainult turvaauto taga, otsustati punktide saamise kriteeriumid ringi teha. [[FIA Maailma Mootorispordi Nõukogu|Rahvusvahelise Autoliidu Maailma Mootorispordi Nõukogu]] otsusel tehti punktide saamise reegilstik ringi järgnevalt:<ref>{{cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-commission-approves-changes-to-sporting-regulations-regarding-points-for.10aFBCNICC0dajLVnOAzia.html|title=F1 Commission approves changes to Sporting Regulations regarding points for shortened races|website=formula1|date=14 February 2022|access-date=14 February 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 March 2022 |title=FIA make changes to Safety Car rules ahead of 2022 F1 season start |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-make-changes-to-safety-car-rules-ahead-of-2022-f1-season-start.2h2XmjOmYYyusyllcZmVIP.html |access-date=16 March 2022 |website=Formula1 |language=en}}</ref> * Punkte ei saa, kui pole olnud vähemalt kahte ringi turvaautovaba sõitmist. * Kui on läbitud vähemalt kaks ringi, aga vähem kui 25% võistlusdistantsist, saavad punkte viis parimat, vastavalt 6–4–3–2–1. * Kui on läbitud 25%-50% võistlusdistantsist, saavad punkte üheksa parimat, vastavalt 13–10–8–6–5–4–3–2–1 * Kui on läbitud 50%–75% võistlusdistantsist, saavad punkte kümme parimat, vastavalt 19–14–12–10–8–6–4–3–2–1 * Kui läbitakse rohkem kui 75% võistlusdistantsist, jagatakse välja täispunktid Kiireima ringi punkt antakse ainult siis, kui vähemlat pool võistlusdistantsist on läbitud.<ref name=":3">{{Cite web |date=15 March 2022 |title=2022 Formula One sporting regulations |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_sporting_regulations_-_iss_5_-_2022-03-15.pdf |access-date=18 March 2022 |website=[[FIA]] |pages=4–5}}</ref> ==== Turvaauto protseduurid ja protokollid ==== Pärast turvaautoga seotud draamat [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]]'l, muudeti stardiprotseduure turvaauto lahkumise järel. Selle asemel, et oodata, kuni ringiga mahajäänud püüavad uuesti turvaauto kinni, peale luba ring tagasi sõita, tuleb peale loa andmist turvaauto järgmisel ringil boksi.<ref>{{cite web|last=Smith|first=Luke|title=FIA makes rule tweak to streamline F1 safety car restart process|url=https://www.autosport.com/f1/news/fia-makes-rule-tweak-to-streamline-f1-safety-car-restart-process/8289311/|website=Autosport|publisher=Motorsport Network|access-date=18 February 2022}}</ref> Muudeti ka sõnastust ja nüüd on kirjas, et "kõik" ringiga mahajääjad võivad ringi tagasi sõita.<ref>{{cite web|last=Collantine|first=Keith|date=15 March 2022|title=FIA changes F1 rule on lapped cars overtaking Safety Car after Abu Dhabi row|url=https://www.racefans.net/2022/03/15/fia-changes-f1-rule-on-lapped-cars-overtaking-safety-car-after-abu-dhabi-row/|access-date=15 March 2022|website=RaceFans}}</ref> Alates [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'st hakkas FIA karistama sarnast taktikat nagu [[Max Verstappen]] kasutas viimase turvaauto ajal 2021 Abu Dhabi Grand Prix'l ja hooaja kahe esimese võistluse, [[2022 Bahrein Grand Prix|Bahreini]] and [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia]] Grand Prix'de, ajal, kus ta kiirendas ja pidurdas järsult ning sõitis ees oleva auto kõrvale, üritades saavutada taktikalist ülekaalu. Nüüd peavad sõitjad hoidma ühtlast tempot ja keelatud on sõita eesoleva auto kõrvale.<ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|title=FIA shuts down Verstappen F1 safety car restart tactics|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-shuts-down-f1-safety-car-restart-tactics-such-as-verstappens-against-leclerc-and-hamilton/9738824/|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=9 April 2022}}</ref> ==== Rehvivalik stardis ==== Tühistati reegel, mis kehtis alates {{F1|2014}}. aasta hooajast, kus kolmandasse kvalifikatsioonivooru jõudnud sõitjad pidid alustama põhisõitu nende rehvidega, millega nad sõitsid teises voorus kiireima ringi. Kõik sõitjad võivad nüüd vabalt valida rehvisegu pühapäevaseks põhisõiduks.<ref>{{cite web |last1=Smith |first1=Luke |title=F1 regulations update confirms removal of Q2 tyre rule |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-rules-update-confirms-removal-of-q2-tyre-rule/8313003/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=19 February 2022}}</ref> === Finantsmäärused === Enne [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'d kuulutati, et võistkondade selle aasta eelarvet ($141,2 miljonit) tõstetakse 3,1% väga kõrge inflatsiooni tõttu.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=F1 approves proposal to increase budget cap to fight inflation |url=https://the-race.com/formula-1/f1-approves-proposal-to-increase-budget-cap-to-fight-inflation/ |website=The Race |publisher=The Race Media |access-date=8 July 2022}}</ref> == Hooaja kokkuvõte == === Enne hooaega === Suurte tehniliste muudatuste tõttu otsustati pidada kaks talvist testsessiooni kahel erineval ringrajal, et võistkondadel oleks parem ülevaade oma autost. Esimene test toimus 23–25 veebruaril [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]] ja teine test 10–12 märtsil [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]].<ref>{{Cite web |last=Formula 1 |date=26 January 2022 |title=2022 pre-season testing dates in Barcelona and Bahrain confirmed |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-2022-pre-season-testing-dates-in-barcelona-and-bahrain-confirmed.3ZwPqa2c9GFqg7mFTDubau.html |access-date=27 February 2022 |website=Formula 1 |language=en}}</ref> === Hooaja algus === [[Charles Leclerc]] võitis hooaja esimese kvalifikatsiooni [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'l. Esimest korda alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st jõudsid mõlemad [[Haas F1 Team|Haasi]] sõitjad teise kvalifikatsiooniringi, kus [[Kevin Magnussen]] kvalifitseerus seitsmendana ja [[Mick Schumacher]] kaheteistkümnendana.<ref>{{cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix qualifying report and highlights: Leclerc takes stunning Bahrain pole for Ferrari ahead of Verstappen and Sainz|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-takes-stunning-bahrain-pole-for-ferrari-ahead-of-verstappen-and.4JFWOMwvPX5AQIV5UJ6nTU.html |access-date=21 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Esimese ringi kuuendas kurvis sõitis [[Alpine F1|Alpine]]'i [[Esteban Ocon]] kergelt Schumacher autole tagant otsa ja sai selle eest 5 sekundit ajakaristust. [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]] süttis 46. ringil ja ta oli sunnitud katkestama. Leclerc võttis oma võistkonnakaaslase [[Carlos Sainz Jr.]] ees etapivõidu. Magnussen lõpetas viiendana. [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitjad [[Max Verstappen]] ja [[Sergio Pérez]] katkestasid sõidu hilises faasis kütuseprobleemide tõttu.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=21 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Leclerc wins wild Bahrain GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-bahrain/9167920/ |access-date=21 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Pérez sai oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Saudi Arabian Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l. [[Mercedes-Benz in Formula One|Mercedese]] [[Lewis Hamilton]] sai 16. koha, kukkudes esimeses kvalifikatsioonivoorus välja esimest korda alates [[2017 Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news |last=Morlidge |first=Matt |date=27 March 2022 |title=Saudi Arabian GP Qualifying: Sergio Perez beats Ferraris to pole, Lewis Hamilton 16th as Mick Schumacher, Nicholas Latifi crash |url=https://www.cnbc.com/2022/03/27/saudi-arabian-gp-sergio-perez-claims-pole-mick-schumacher-crash.html |access-date=28 March 2022 |publisher=CNBC}}</ref> Kõigest 18 autot alustasid sõitu, peale seda kui [[Yuki Tsunoda]] AlphaTauri jõuülekanne läks katki stardirivvi sõites<ref>{{cite web |last=Wilde |first=Jon |date=27 March 2022 |title=Suspected drivetrains issue rules out Tsunoda |url=https://www.planetf1.com/news/yuki-tsunoda-saudi-arabian-gp-dns/ |access-date=28 March 2022 |website=PlanetF1.com}}</ref> ning Schumacher ei tulnud starti peale oma suurt avariid kvalifikatsioonis.<ref>{{cite web |date=26 March 2022 |title=Schumacher ruled out of Saudi Arabian GP after qualifying crash |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.schumacher-ruled-out-of-saudi-arabian-gp-after-qualifying-crash.3XdBF5qtBjRysU2gVz4Lw4.html |access-date=28 March 2022 |website=Formula 1}}</ref><ref name="Medland 2022">{{cite web|last=Medland|first=Chris|date=4 April 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettels-return-and-a-reworked-track-5-storylines-were-excited-about-ahead-of.3QJxl7gFMUZnPpG5aNsiTu.html|title=Vettel's return and a reworked track – 5 storylines we're excited about ahead of the Australian GP|website=Formula 1|access-date=5 April 2022}}</ref> [[WilliamsF1|Williamsi]] sõitja [[Nicholas Latifi]] sõitis 16. ringil viimases kurvis seina ning [[Fernando Alonso]], [[Daniel Ricciardo]] ja [[Valtteri Bottas]] katkestasid pärast 38. ringi tehniliste murede tõttu.<ref>{{cite web|date=27 March 2022 |title=Alonso, Ricciardo and Bottas drop out in Saudi Arabia |url=https://www.gpblog.com/en/news/107279/alonso-ricciardo-and-bottas-drop-out-in-saudi-arabia.html |access-date=28 March 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võitis sõidu hilise möödasõiduga Leclercist.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=28 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Saudi Arabian GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-saudi-arabian-gp/9374082/ |access-date=28 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Williamsi sõitja [[Alexander Albon]] sai pärast sõitu kolm kohta stardirivis karistada avarii eest [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] piloodi [[Lance Stroll]]iga.<ref>{{cite web |last=Boxall |first=Legge |date=28 March 2022 |title=Albon cops Australia F1 grid drop for Saudi Arabia Stroll tangle |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-cops-australia-grid-drop-for-saudi-arabia-f1-stroll-tangle/9377586/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Leclerc võitis [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]] startides esikohalt, võttis kiireima ringi ja juhtis võistluse igat ringi, saavutades sellega esimese Ferrarile ''grand slami'' alates [[2010 Singapuri Gran Prix]]'st.<ref name="Walsh 2022">{{cite news|last=Walsh |first=Courtney |date=10 April 2022 |title=Ferrari driver Charles Leclerc wins Formula 1 Australian GP |url=https://abcnews.go.com/Sports/wireStory/ferrari-driver-charles-leclerc-wins-formula-australian-gp-83992662 |access-date=10 April 2022 |publisher=ABC }}</ref> Pérez ja Mercedese sõitja [[George Russell]] lõpetasid poodiumi. Pérez'i võistkonnakaaslane Verstappen hoidis teist kohta kuni ta auto süttis kütuselekke tagajärjel.<ref>{{cite web |last=Mitchell |first=Scott |last2=Beer |first2=Matt |date=10 April 2022 |title=Fuel leak was likely cause of Verstappen Australian GP DNF |url=https://the-race.com/formula-1/fuel-leak-was-likely-cause-of-verstappen-australian-gp-dnf/ |access-date=10 April 2022 |website=The Race}}</ref> Sainz tegi spinni esimese ringi kümnendas kurvis. Aston Martini piloot [[Sebastian Vettel]], kes tegi oma hooaja debüüdi pärast kahelt esimeselt etapilt kõrvale jäämist [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]] nakatumist,<ref name="Medland 2022"/> katkestas sõidu algfaasis neljandas kurvis..<ref name="Walsh 2022"/> Albon, kes alustas viimaselt kohalt peale kvalifikatsioonist diskvalifitseerimist kütuse vähesuse pärast,<ref>{{cite web |title=Albon disqualified from Australian GP F1 qualifying |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-disqualified-from-australian-gp-qualifying/9746386/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com }}</ref> lõpetas sõidu kümnendal kohal, minnes viimasel 57. ringil boksi.<ref>{{cite web |last=Diaz Lehmann |first=Rafael |date=10 April 2022 |title=How Alex Albon's slow pitstop helped him score points |url=https://www.gpblog.com/en/news/108270/how-alex-albon-s-slow-pitstop-helped-him-score-points.html |access-date=10 April 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võttis kvalifikatsioonivõidu [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna Grand Prix]] sprindisõiduks. Kuigi Leclerc sai temast stardiga mööda, sai Verstappen Leclercist sõidu hilisemas faasis taas mööda ja võitis sprindisõidu Leclerci ja Pérez'i ees. Verstappen võitis ka pühapäevase põhisõidu ja saavutas oma elu teise ''grand slami''. Pérez lõpetas sõidu teisena, andes Red Bullile esimese kaksikvõidu alates [[2016 Malaisia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web |last=Kelly |first=Sean |date=24 April 2022|title=Facts and stats: A grand slam first, and Red Bull's maiden double score at Imola |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-a-grand-slam-first-and-red-bulls-maiden-double-score-at.7nAGUuihqzKZA9PoyCUCf6.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc püsis suurema osa sõidust kolmandal kohal, aga tegi spinni 53. ringil, kukkudes üheksandaks. McLareni sõitja [[Lando Norris]] sia viimase poodiumikoha. Leclerc suutis lõpuks tõusta kuuendaks. See tulemus tõstis Red Bull konstruktorite karika arvestuses teiseks ja Verstappeni sõitjate arvestuses teiseks.<ref>{{cite web |title='I was too greedy' – Leclerc laments error that cost him Emilia Romagna podium to cap tough day for Ferrari |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-was-too-greedy-leclerc-laments-error-that-cost-him-emilia-romagna-podium.6iMcmjKr2QEGhHgfeBmbop.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc'i võistkonnakaaslane Sainz katkestas teist etappi järjesgt peale esimese ringi avariid[[Daniel Ricciardo]]ga.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-paid-for-ricciardos-mistake-says-sainz-after-ending-second-straight-race.rbLwboqiltNbDHrCLAwFv.html|title='I paid for Ricciardo's mistake' says Sainz, after ending second straight race in gravel trap|website=Formula 1|date=24 April 2022|access-date=25 April 2022}}</ref> Leclerc võttis Sainziga [[2022 Miami Grand Prix|esimesel]] [[Miami Grand Prix]]'l kvalifikatsioonis kaksikvõidu.<ref>{{Cite web |last=Horton |first=Philip |date=7 May 2022 |title=Leclerc leads Ferrari front-row lockout for Miami GP |url=https://www.motorsportweek.com/2022/05/07/leclerc-leads-ferrari-front-row-lockout-for-miami-gp/ |access-date=9 May 2022 |website=Motorsport Week |language=en-GB}}</ref> Nende seljataga Red Bulli sõitjad Verstappen ja Pérez ning Valtteri Bottas Alfa Romeoga.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=8 May 2022 |title=F1 Grand Prix qualifying results: Leclerc takes Miami GP pole |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-qualifying-results-miami/10300748/ |access-date=9 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Stroll ja Vettel alustasid boksiteelt kütuse temperatuuri probleemide pärast.<ref>{{Cite web |last=Delaney |first=Michael |date=8 May 2022 |title=Aston Martin cars to start Miami GP from pitlane! |url=https://f1i.com/news/440719-aston-martin-cars-to-start-miami-gp-from-pitlane.html |access-date=9 May 2022 |website=F1i.com |language=en}}</ref> Esimeses kurvis sai Verstappen Sainzist mööda ja üheksandal ringil sai asus võistlust juhtima, möödudes Leclerc'ist. Võistluse 41. ringil tuli rajale turvaauto, kui Norrise ja Gasly rattad puutusid kokku. Verstappen kaitses oma kohta Leclerc'i ees edukalt ja võitis sõidu. 52. ringil üritas Pérez mööduda Sainzist, Red Bulli sõitja tegi vea ja pidurdas ratta blokki. Vettel ja Schumacher põrkasid 53. ringil kokku, aga karistust sellele ei järgnenud.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=Vettel and Schumacher diplomatic over 'chaotic' late-race shunt|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-and-schumacher-diplomatic-over-chaotic-late-race-shunt.GGXKmdQDvfJxdRZRp9Ijd.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=8 May 2022 |title=Stroll promoted to 10th after Alonso receives second five-second time penalty · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/05/08/stroll-promoted-10th-after-alonso-receives-second-five-second-time-penalty/ |access-date=9 May 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Leclerc ja Sainz lõpetasid poodiumi.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=2022 Miami Grand Prix report and highlights: Verstappen wins inaugural Miami Grand Prix over Leclerc after late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-wins-inaugural-miami-grand-prix-over-leclerc-after-late-safety.6zwwHLQ27MENnB4ygoNN1S.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pärast sõitu sai Alonso kaks 5 sekundilist karistust ja kukkus punktidelt välja.<ref name=":4"/> Leclerc võttis [[2022 Hispaania Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l parima stardikoha,<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220521-leclerc-takes-pole-in-spain-after-verstappen-loses-power|title=Leclerc takes pole in Spain after Verstappen loses power|website=France 24|publisher=Agence France-Press|date=21 May 2022|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Morlidge|first=Matt|date=21 May 2022|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12618223/spanish-gp-qualifying-charles-leclerc-salvages-epic-pole-after-spin-as-max-verstappen-suffers-late-issues|title=Spanish GP Qualifying: Charles Leclerc salvages epic pole after spin as Max Verstappen suffers late issues|website=Sky Sports|access-date=28 May 2022}}</ref> mida ta ka hoidis kuni 27. ringini, kui ta oli sunnitud katkestama turbo- ja hübriidirikke tõttu.<ref>{{cite web|last=Noble|first=Jonathn|date=23 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclercs-spanish-gp-exit-caused-by-mgu-h-turbo-failure/10309777/|title=Leclerc's Spanish GP F1 exit caused by MGU-H, turbo failure|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Vaatamata DRSi problemidele<ref name="Hess 2022">{{cite news|last=Hess|first=Alex|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/22/spanish-grand-prix-f1-live-leclerc-verstappen-hamilton|title=F1: Max Verstappen wins Spanish GP after Leclerc is forced to retire – as it happened!|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Rencken|first=Dieter|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/marko-explains-verstappens-recurring-drs-problems|title=Marko explains Verstappen's recurring DRS problems|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref> võitis Verstappen sõidu, kui Pérez lasi ta 49. ringil mööda.<ref name="Hess 2022"/> as they were on different strategies;<ref>{{cite web|last=Cleeren|first=Filip|date=22 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/verstappen-drs-issues-made-red-bull-change-strategy-to-win-spanish-gp/10309057/|title=Verstappen: DRS issues made Red Bull change strategy to win Spanish GP|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Russell lõpetas sõidu kolmandana.<ref>{{cite web|last1=Beer|first1=Matt|last2=Mitchell|first2=Scott|date=24 May 2022|url=https://the-race.com/formula-1/what-russell-proved-in-his-first-f1-fight-with-verstappen/|title=What Russell proved in his first F1 fight with Verstappen|website=The Race|access-date=28 May 2022}}</ref> Sainzil oli halb start, mis kukutas ta kolmandalt kohalt viiendaks, lisaks tegi ta spinni 7. ringi neljandas kurvis tugeva tuule tõttu,<ref name="Hess 2022"/> kuid suutis siiski tõusta tagasi neljandaks,<ref>{{cite web|last=Southwell|first=Hazel|date=22 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/22/verstappen-and-sainz-blame-gusts-of-wind-for-turn-four-errors/|title=Verstappen and Sainz blame gusts of wind for turn four errors|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Murphy|first=Luke|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/sainz-reveals-what-held-him-back-in-spanish-gp-recovery-drive|title=Sainz reveals what held him back in Spanish GP recovery drive|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last1=Cottingham|first1=Claire|last2=Southwell|first2=Hazel|date=24 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/24/sainz-admits-hes-not-driving-naturally-in-2022-ferrari-yet-after-latest-error/|title=Sainz admits he's 'not driving naturally' in 2022 Ferrari yet after latest error|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref> Hamilton lõpetas viiendana peale kukkumist 19. kohale,<ref>{{cite news|last=Latham-Coyle|first=Harry|date=23 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2085039.html|title=Lewis Hamilton reveals inspiration behind Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> pärast rehvipurunemist.<ref>{{cite news|last=Duncan|first=Philip|date=22 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2084748.html|title='Like the olden days!' Lewis Hamilton full of confidence after Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> Esimest korda sellel hooaja tõusis Red Bull konstruktorite arvestuses liidriks. Sõitjate arvestuses muutus Leclrec'i 19 punktiline edu 6 punktiliseks kaotuseks Verstappeni suhtes.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/22/max-verstappen-wins-dramatic-spanish-f1-gp-after-charles-leclerc-retires|title=Max Verstappen wins dramatic Spanish F1 GP after Charles Leclerc retires|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref> Leclerc alustas ka kodust [[2022 Monaco Grand Prix|Monaco Grand Prix]]'d parimalt stardikohalt Sainzi and Pérezi ees.<ref>{{Cite web |last=Kalinauckas |first=Alex |date=28 May 2022 |title=Monaco GP: Leclerc grabs pole as Perez crash ends Q3 early |url=https://www.motorsport.com/f1/news/monaco-gp-leclerc-grabs-pole-as-perez-crash-ends-q3-early/10312509/?filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Btitle%5D=QU&filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Bvalue%5D=769525 |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Mõni tund enne sõidu algust hakkas vihma sadama ja starti lõkati 16 minutit edasi. Sõideti kaks soojendus ringi, aga start siiski tühistati. Võistlusele anti start 50 minutit hiljem. Ferrari järjekordse strateegilise vea tõttu kukku Leclerc peale boksipeatust neljandale kohale, Verstappeni ja Sainzi taha ning Pérez tõusis võistlust juhtima. Ocon ja Hamilton sõitsid 18. ringil omavahel kokku ja esimene sai viie sekundilise ajakaristuse.<ref>{{Cite web |last=Leach |first=Tom |date=30 May 2022 |title=Ocon furious with Monaco penalty after Hamilton crash |url=https://racingnews365.com/ocon-furious-with-monaco-penalty-after-hamilton-crash |access-date=30 May 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Viis ringi hiljem katkestas Magnussen vee surve kadumise tõttu,<ref>{{Cite web |last=Coleman |first=Madeline |date=29 May 2022 |title=Perez Makes F1 History, Leclerc Misses Podium: Three Takeaways From Monaco |url=https://www.si.com/formula1/2022/05/29/monaco-grand-prix-sergio-perez-makes-f1-history-three-takeaways |access-date=30 May 2022 |website=Sports Illustrated |language=en-us}}</ref> Schumacher tegi avarii viimases sektoris, mis tõmbas ta auto pooleks ja tõi välja punased lipud.<ref>{{cite news|last=McLaughlin|first=Luke|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/29/f1-monaco-grand-prix-2022-live|title=F1: Pérez wins 2022 Monaco GP as Ferrari blunder costs Leclerc – as it happened|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Evans|first=Nathan|date=29 May 2022|url=https://www.sportingnews.com/us/formula-1/news/f1-monaco-grand-prix-2022-live-updates-highlights/vkfg3vurhefqshnezq6t4l6k|title=Monaco Grand Prix 2022 results: Perez takes win as Leclerc falters in hectic Monte Carlo race|website=Sporting News|access-date=30 May 2022}}</ref> Sõidu võitis Pérez Sainzi, Verstappeni, Leclerc'i, ja Russelli ees.<ref>{{cite news|last=Richard|first=Giles|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/29/formula-one-sergio-perez-monaco-gp-charles-leclerc|title=Sergio Pérez triumphs in Monaco GP as Charles Leclerc fumes at botched stop|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=29 May 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Sergio Perez wins Monaco GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-monaco-gp/10313232/ |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> === Hooaja keskpaik === Leclerc võttis järjekordse kvalifikatsioonivõidu [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l Pérezi ja Verstappeni ees.<ref>{{Cite web |date=11 June 2022 |title=Leclerc blazes to Baku pole as Perez joins him on the front row in Azerbaijan Grand Prix qualifying |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-blazes-to-baku-pole-as-perez-joins-him-on-the-front-row-in.uzcExNN3vcmwe0gyG57iP.html |access-date=13 June 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pérez sai juba esimeses kurvis Leclerc'ist mööda ja hoidis oma kohta 15. ringini, kuni lasi Verstappeni endast mööda.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=12 June 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Azerbaijan GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-baku/10321026/ |access-date=13 June 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Üheksandal ringil katkestas Sainz hüdraulikaprobleemide tõttu ning 11 ringi hiljem kadus Leclerc'i auto mootoril jõud ja ka tema oli sunnitud katkestama.<ref>{{Cite web |last=Saunders |first=Nate |date=12 June 2022 |title=Ferrari in Baku nightmare as Leclerc, Sainz DNF |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/34078823/ferrari-charles-leclerc-carlos-sainz-suffer-nightmare-double-retirement-azerbaijan-gp |access-date=13 June 2022 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> Magnussen ja Zhou katkestasid samuti. Tsunodale näidati tehnilise rikke lippu, kui ta DRS süsteem jäi avatud asendisse, mis parandati boksi jõudes teibiga.<ref>{{Cite web |last=Chillingsworth |first=Luke |date=12 June 2022 |title=FIA chief 'storms down pitlane' after seeing Yuki Tsunoda's F1 car fixed with gaffer tape |url=https://www.express.co.uk/sport/f1-autosport/1624279/fia-yuki-tsunoda-alpha-tauri-wing-drs-failure-azerbaijan-grand-prix |access-date=13 June 2022 |website=Express.co.uk |language=en}}</ref> Williamsi sõitja Latifi sai 10 sekundilise seisa-sõida karistuse, sest ta polnud oma stardiruudus korrektselt ning veel ühe viie sekundilise karistuse siniste lippude ignoreerimise eest.<ref>{{Cite web |last=Collantine |first=Keith |date=12 June 2022 |title=Latifi given penalty point after passing 12 blue flag light panels in front of Gasly · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/06/12/latifi-given-penalty-point-after-passing-12-blue-flag-light-panels-in-front-of-gasly/ |access-date=13 June 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Verstappen võitis [[2022 Kanada Grand Prix|Kanada Grand Prix]] märja kvalifikatsiooni. Fernando Alonso alustas teiselt kohalt ja Sainz kolmandalt. Leclerc alustas sõitu stardirivi tagumisest otsast, kui ta sai karistada jõuallika komponentide limiidi ületamise eest. Pérez alustas sõitu 13. kohalt peale avariid teises kvalifikatsioonivoorus.<ref>{{cite web |title=Verstappen braves wet conditions to claim Canadian GP pole ahead of sensational Alonso |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-braves-wet-conditions-to-claim-canadian-gp-pole-ahead-of.5MEwziqj4PzUiE8Gy9IPjq.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Pérez katkestas 8. ringil käigukasti rikkega, ning Schumacher katkestas 20. ringil tehnilise rikkega. Tsunoda tegi 49. ringil avarii ja tõi sellega turvaauto rajale. Sainz kasutas olukorda ära ja üritas korduvalt Verstappenist mööduda, aga Verstappen suutis oma koha säilitada ja võitis sõidu. Hamilton lõpetas sõidu poodiumi viimasel astmel ning Leclerc suutis tõusta viiendaks.<ref>{{cite web |title=Verstappen survives late safety car to beat Sainz to Canadian GP victory |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-survives-late-safety-car-to-beat-sainz-to-canadian-gp-victory.MSg7s89K4WtO2gD3UNaNh.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Alonso sai pärast sõitu 5 sekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta üheksandaks.<ref>{{cite web |title=Alonso drops from P7 to P9 after being hit with five-second time penalty in Montreal |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.alonso-drops-from-p7-to-p9-after-being-hit-with-five-second-time-penalty-in.4TaYtXLU7fM4Sn9fL8mP8H.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Sainz võttis oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l.<ref name="2022-07-03-espn2">{{cite news |date=3 July 2022 |title=2022 Lenovo British Grand Prix – Jul 01 to Jul 03 |language=en |work=ESPN |url=https://www.espn.co.uk/f1/report?id=600014136 |access-date=8 July 2022}}</ref> Verstappen sai temast esimeses kurvis mööda, aga suur avarii tõi välja punased lipud ja sõit alustati uuesti samadelt kohtadelt.<ref>{{Cite web |date=3 July 2022 |title=British Grand Prix red-flagged after large start crash |url=https://the-race.com/formula-1/british-grand-prix-red-flagged-after-large-start-crash/ |access-date=13 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> See kord suutis ta oma kohta paar ringi hoida, kuni Verstappen sai temast ikkagi mööda. Verstappen suutis lõhkuda oma auto põhja ja see kukutas ta seitsmendaks.<ref>{{Cite web |title=Verstappen explains cause of Red Bull damage after nightmare British GP |url=https://racingnews365.com/verstappen-explains-cause-of-car-damage-and-puncture |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Sõidu teises pooles sai Leclerc Sainzist mööda. Päris sõidu lõpus tuli rajale turvaauto ning Sainz, Pérez ja Hamilton kasutasid võimalust rataste vahetamiseks. Ferrari järjekordne taktikaline äpardus tähendas, et Leclerc'i ei kutsutud boksi ning peale turvaauto lahkumist sai eelnevalt nimetatu kolmik Leclerc'ist mööda. Sainz võttis oma esimese sõiduvõidu.<ref name="2022-07-03-espn2" /> Verstappen võitis [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]] kvalifikatsiooni ja sprindisõidu. Põhisõidus suutis hilisem sõidu võitja Leclerc temast kolmel erineval korral mööduda.<ref>{{Cite web |last=Benson |first=Andrew |title=Austrian Grand Prix: Charles Leclerc claims commanding win to revive title hopes |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/62114587/ |access-date=11 July 2022 |website=BBC Sport}}</ref> Sainz oli samuti kiirem kui Verstappen ja oli temast möödumas, et võtta Ferrarile kerge kaksikvõit, kui tema auto süttis,<ref>{{Cite web |title='It's the story of my season' – Sainz frustrated as 'easy 1–2' goes up in flames at the Red Bull Ring |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.its-the-story-of-my-season-sainz-frustrated-as-easy-1-2-goes-up-in-flames-at.qwmETqAzkWJjysBOhNltm.html |access-date=13 July 2022 |website=Formula1.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |title=Ferrari fear power unit failure repeat |url=https://www.gpfans.com/en/f1-news/87017/carlos-sainz-austrian-grand-prix-power-unit-fire/ |access-date=13 July 2022 |website=GPfans |language=en}}</ref> tõstes Verstappeni teiseks ja Hamiltoni kolmandaks.<ref>{{Cite web |title=F1 2022 Austrian GP – Race results |url=https://racingnews365.com/f1-2022-austrian-gp-race-results |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Russell võttis üllatuslikult [[2022 Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l oma esimese kvalifikatsioonivõidu. Red Bullidel oli kvalifikatsioon probleemiderohke, kui Verstappenit vaevasid jõuallikaprobleemid ning Pérez ei suutnud ringi kokku panna ning nad alustasid 10–11 kohalt.<ref>{{Cite web |date=30 July 2022 |title=Russell beats Sainz to take shock maiden pole at Hungaroring as Red Bulls hit trouble |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-take-their-first-pole-position-of-2022-as-russell-sets-the-pace-in.6Vqx91758duUbTENjFUaU0.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Verstappen kasutas väga edukalt ära oma head kiirust ja Ferrari järjekordset ebaõnnestunud strateegiat ja võitis sõidu. Teiseks tuli Hamilton ja kolmandaks Russell.<ref>{{Cite web |date= 31 July 2022| title= Verstappen recovers from P10 to take Hungarian GP win as Mercedes secure double podium |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-recovers-from-p10-to-take-hungarian-gp-win-as-mercedes-secure.41mevfV7YnC3RrLK6mUv23.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Sainz ja Leclerc lõpetasid neljanda ja kuuendana.<ref>{{Cite web |date=31 July 2022 |title=Charles Leclerc calls Ferrari strategy 'a disaster' after dropping from first to sixth at Hungarian Grand Prix |url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12662820/charles-leclerc-calls-ferrari-strategy-a-disaster-after-dropping-from-first-to-sixth-at-hungarian-grand-prix |access-date=31 July 2022 |website=skysports.com}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Grand Prix !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja !nowrap|Kiireim ring !nowrap|Võitja !nowrap|Konstruktor !class="unsortable"|Raport |- !1 | {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Bahreini Grand Prix|Raport]] |- !2 | {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia Grand Prix]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Raport]] |- !3 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austraalia Grand Prix|Raport]] |- !4 | {{nowrap|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Raport]] |- !5 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Miami Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Miami Grand Prix|Raport]] |- !6 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Hispaania Grand Prix|Raport]] |- !7 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Monaco Grand Prix|Raport]] |- !8 | {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Raport]] |- !9 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Kanada Grand Prix|Raport]] |- !10 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia Grand Prix]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Suurbritannia Grand Prix|Raport]] |- !11 | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austira Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austira Grand Prix|Raport]] |- !12 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Prantsusmaa Grand Prix|Raport]] |- !13 | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Grand Prix]] | data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Ungari Grand Prix|Raport]] |- !14 | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Belgia Grand Prix|Raport]] |- !15 | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Hollandi Grand Prix|Raport]] |- !16 | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Itaalia Grand Prix|Raport]] |- !17 | {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Singapuri Grand Prix|Raport]] |- !18 | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Jaapani Grand Prix|Raport]] |- !19 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[USA Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 USA Grand Prix|Raport]] |- !20 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Mehhiko Grand Prix|Raport]] |- !21 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 São Paulo Grand Prix|Raport]] |- !22 | {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Abu Dhabi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Abu Dhabi Grand Prix|Raport]] |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Sources:'''<ref name="WMC">{{cite web|url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-25|title=FIA announces World Motor Sport Council decisions|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Punktisüsteem === Põhisõidul jagatakse punkte esikümnele ning võistluse kiireima ringi omanikule (kui ta lõpetab esikümnes. Sprindisõidus saavad punkte kaheksa parimat.<ref name="sprint"/> Viigi puhul pannakse järjest paika parimate tulemuste järgi. Kui võite on sama palju, siis vaadatakse teisi kohtasid jne. Kui peale seda on ikka viik, otsustab FIA, kes on eespool. Punkte antakse igal võistlusel järgneva loogika alusel:<ref name="points regs">{{cite web|url=https://www.fia.com/file/78014/download/26183|title=2019 Formula One Sporting Regulations|date=12 March 2019|website=[[Fédération Internationale de l'Automobile|fia]].com|pages=3–4, 41|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190313225312/https://www.fia.com/file/78014/download/26183|archive-date=13 March 2019|access-date=27 November 2019}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" !Koht !style="background-color:#ffffbf"|&nbsp;1st&nbsp; !style="background-color:#dfdfdf"|&nbsp;2nd&nbsp; !style="background-color:#ffdf9f"|&nbsp;3rd&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;4th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;5th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;6th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;7th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;8th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;9th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;10th&nbsp; !&nbsp;Kiireim ring&nbsp; |- !Grand Prix | style="background-color:#ffffbf"|25 | style="background-color:#dfdfdf"|18 | style="background-color:#ffdf9f"|15 | style="background-color:#dfffdf"|12 | style="background-color:#dfffdf"|10 | style="background-color:#dfffdf"|8 | style="background-color:#dfffdf"|6 | style="background-color:#dfffdf"|4 | style="background-color:#dfffdf"|2 | style="background-color:#dfffdf"|1 | 1 |- !Sprint | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | colspan="3" {{N/A|}} |} === Sõitjate MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! 1 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 258 |- ! 2 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 178 |- ! 3 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 173 |- ! 4 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 158 |- ! 5 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 156 |- ! 6 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 146 |- ! 7 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 76 |- ! 8 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 58 |- ! 9 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 46 |- ! 10 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 41 |- ! 11 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 22 |- ! 12 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 19 |- ! 13 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 14 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | | | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 15 | style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 12 |- ! 16 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 11 |- ! 17 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 5 |- ! 18 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 4 |- ! 19 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 3 |- ! 20 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 0 |- ! 21 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! Punktid |- ! colspan="25" |Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top" | {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. === Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! rowspan="2"| 1 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 431 |- | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 2 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 334 |- | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 3 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 304 |- | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 4 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 99 |- | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 5 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 95 |- | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 6 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|SUI}} [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 51 |- | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 7 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 34 |- | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 8 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 27 |- | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|9 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 20 |- | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|10 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 3 |- | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! colspan="25"|Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top;"| {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. == Viited == {{reflist}} [[Kategooria:2022. aasta spordis]] [[Kategooria:Vormel 1]] tt5agirv09toukb61yv613x7labbgzq 6176058 6176054 2022-08-10T07:34:35Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = [[Sergio Pérez]] on hetkel [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] kolmandal kohal. | pilt4 = 2022 Miami GP - Red Bull RB18 of Sergio Pérez.jpg | allkiri4 = [[Red Bull Racing]] juhib konstruktorite arvestuses. | pilt5 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 44 Hamilton.jpg | allkiri5 = [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] on konstruktorite arvestuse tiitlikaitsja. }} '''2022 FIA vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 73. [[Vormel 1| vormel 1-e]] hooaeg. Hooaeg koosneb kahekümne kahest etapist ning hooaeg lõppeb viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist [[2022._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega]].<ref name="Reuters F1 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar"/> Sõitjad ja konstrukotrid võistlevad vastavalt sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitlitele. 2022. aasta hooaeg tõi endaga kaasa mitmeid suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|eelmisel]] hooajal, aga see lükati edasi [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] tõttu.<ref name="19 chassis"/> Tiitlikaitsjad on [[Max Verstappen]] ([[Red Bull Racing]]) ja [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]].<ref>{{cite web |title=Brilliant Verstappen claims maiden title after victory in Abu Dhabi season finale following late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.brilliant-verstappen-claims-maiden-title-after-victory-in-abu-dhabi-season.22Arui4l6BKK2PUsJgKqpZ.html |website=Formula1 |access-date=12 December 2021 |date=12 December 2021}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="Alfa"|{{Riigi ikoon|Šveits}} Alfa Romeo F1 Team [[PKN Orlen|Orlen]] !nowrap |[[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Alfa Romeo C42|C42]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|24<br>77 | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Alpha"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia AlphaTauri !nowrap|[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | |[[AlphaTauri AT03|AT03]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|10<br>22 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Gasly]]<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yuki Tsunoda]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="BWT"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | [[Alpine A522|A522]] | Renault E-Tech RE22 | style="text-align:center"|14<br>31 | Nowrap|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | nowrap data-sort-value="Aston"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] [[Cognizant]] F1 Team !nowrap|[[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | {{nowrap|Mercedes-AMG F1 M13}} | style="text-align:center"|27<br>5<br>18 | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Sebastian Vettel]]<br>{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap|1–2<br>3–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Fer"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Ferrari F1-75|F1-75]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center" |16<br>55 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz Jr.]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | data-sort-value="Haas"|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Haas VF-22|VF-22]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|20<br>47 | nowrap|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kevin Magnussen]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mick Schumacher]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | scope="row" data-sort-value="McL"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren F1 Team !scope="row" nowrap|[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[McLaren MCL36|MCL36]] | |Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|3<br>4 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daniel Ricciardo]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Merc"|{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | nowrap|[[Mercedes W13|F1 W13]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|44<br>63 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !{{nowrap|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]}} | [[Red Bull Racing RB18|RB18]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|1<br>11 | {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Williams Racing ![[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Williams FW44|FW44]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|6<br>23 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nicholas Latifi]]<br>{{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Allikad:'''<ref name="entry lists">Official entry lists: * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=18 March 2022 |access-date=18 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Saudi%20Arabian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Saudi Arabian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=25 March 2022 |access-date=25 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Australian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Australian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 April 2022 |access-date=8 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Emilia%20Romagna%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Emilia Romagna Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 April 2022 |access-date=22 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Miami%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Miami Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=6 May 2022 |access-date=6 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Spanish%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Spanish Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=20 May 2022 |access-date=20 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Monaco%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Monaco Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=27 May 2022 |access-date=27 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Azerbaijan%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Azerbaijan Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=10 June 2022 |access-date=10 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Canadian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Canadian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=17 June 2022 |access-date=17 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20British%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 British Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=1 July 2022 |access-date=1 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Austrian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Austrian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 July 2022 |access-date=8 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20French%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 French Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 July 2022 |access-date=22 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Hungarian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=29 July 2022 |access-date=29 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10 March 2022 |access-date=10 March 2022}}</ref> |} === Võistkondlikud muutused === [[Honda vormel 1-s|Honda]] lõpetas jõuallikate tarnimise peale {{F1|2021}} hooaega.<ref>{{Cite news|title=Honda to quit Formula 1 at the end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|access-date=2 October 2020|work=motorsport.com|archive-date=11 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111142907/https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|url-status=live}}</ref> Nad tarnisid jõuallikaid [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTaurile]] alates {{F1|2018}}. aasta hooajast ning [[Red Bull Racing|Red Bullile]] {{F1|2019}}. aasta hooajast.<ref name="AlphaTauri">{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|title=Red Bull, AlphaTauri to remain in F1 despite Honda exit at end of '21|author=Adam Cooper|website=Autosport.com|date=2 October 2020|access-date=3 October 2020|archive-date=4 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201004134301/https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|url-status=live}}</ref> Red Bull Racing võttis Honda jõuallika programmi üle ning lõi selleks uue diviisi nimega [[Red Bull Powertrains]]. === Sõitjate muutused === {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Zhou Guanyu at the 2022 Austrian Grand Prix.jpg | jalus = [[Zhou Guanyu]] (vasakul) tegi oma F1 debüüdi [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]] eest. [[Nikita Mazepin|Nikita Mazepini]] (keskel) leping tühistati peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]]. Tema asemel palgati [[Kevin Magnussen]] (paremal). | pilt2 = Никита_Мазепин_-_интервью_-_2019,_02.jpg | pilt3 = Kevin Magnussen, 2019 Formula One Tests Barcelona (cropped).jpg }} Vahetult enne [[2021 Hollandi Grand Prix]]'d teatas [[Kimi Räikkönen]] oma 19 hooaja pikkuse karjääri lõpetamisest peale {{F1|2021}}. hooaja lõppu.<ref>{{Cite web|title=Raikkonen to retire from Formula 1 at end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/kimi-raikkonen-retirement-formula-1-2021/6658463/|date=1 September 2021|access-date=1 September 2021|website=Motorsport.com}}</ref> Räikköneni koha [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeos]] sai [[Valtteri Bottas]], kes lahkus [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedesest]].<ref>{{Cite web|date=6 September 2021|title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html|url-status=live|access-date=6 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210906113510/https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |archive-date=6 September 2021 }}</ref> Bottasest vabaks jäänud koha sai [[George Russell]]<ref>{{Cite web|date=7 September 2021|title=Following Valtteri Bottas' departure to Alfa Romeo Racing, George Russell will be team-mate to Lewis Hamilton from 2022|url=https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=mercedesamgf1.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090631/https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/ |archive-date=7 September 2021 }}</ref><ref name=":2">{{Cite web|date=7 September 2021|title=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090616/https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html |archive-date=7 September 2021 }}</ref> ning tema vaba koha [[WilliamsF1|Williamsis]] sai endale endine [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitja [[Alexander Albon]].<ref>{{Cite web|date=8 September 2021|title=Williams Racing Confirms Latifi & Albon as 2022 Driver Line Up|url=https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022|url-status=live|access-date=8 September 2021|website=WilliamsF1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210908120814/https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022 |archive-date=8 September 2021 }}</ref> Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]] tõusis vormel 1 sarja asendamaks Alfa Romeost lahkunud [[Antonio Giovinazzi|Antonio Giovinazzit]].<ref name="Zhou">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html|title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-confirm-antonio-giovinazzi-will-leave-the-team-at-the.1kV7SnbnnunYNLFEdWSsfj.html|title=Alfa Romeo confirm Antonio Giovinazzi will leave the team at the end of the season|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref> Zhoust sai esimene hiinlane vormel 1 sarjas.<ref name="Zhou"/> [[Nikita Mazepin]] pidi algselt osalema teist hooaega järjest vormel 1-s [[Haas F1 Team|Haasi]] eest. Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tühistati Mazepini ja Haasi nimisponsori [[Uralkali]] lepingud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-haas-to-part-ways-with-nikita-mazepin-with-immediate-effect.nmmqyclyJjFNkPJjQyiyF.html|title=Haas to part ways with Nikita Mazepin 'with immediate effect'|website=Formula1.com|date=5 March 2022|access-date=5 March 2022}}</ref> Mazepini koha sai endale [[Kevin Magnussen]], kes viimati võistles vormel 1-s {{F1|2020}} hooajal sama võistkonna eest.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-kevin-magnussen-to-make-sensational-f1-return-with-haas-in-2022.7m4IFYh7gmD3ZGppbs5f88.html|title=Kevin Magnussen to make sensational F1 return with Haas in 2022|website=Formula1.com|date=9 March 2022|access-date=9 March 2022}}</ref> ==== Muutused hooaja jooksul ==== Vahetult enne [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'d nakatus [[Sebastian Vettel]] [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]]. Teda tuli asendama [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] reservsõitja [[Nico Hülkenberg]], kes viimati sõitis [[2020 Eifeli Grand Prix|2020. aasta Eifeli Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-be-replaced-by-hulkenberg-for-2022-bahrain-gp-after.5pgESYwenU9KPErL3MfFRz.html|title=Vettel to be replaced by Hulkenberg for 2022 Bahrain GP after positive Covid test|website=Formula1.com|date=17 March 2022|access-date=17 March 2022}}</ref> Hülkenberg asendas Vettelit ka järgneval [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-miss-second-race-of-2022-as-hulkenberg-steps-in-for-aston.Gkem8WiQxMgktHJYyjILr.html|title=Vettel to miss second race of 2022, as Hulkenberg steps in for Aston Martin in Saudi Arabia|website=Formula1|date=25 March 2022|access-date=25 March 2022}}</ref> == Kalender == 2022 kalendris on 22 etappi.<ref name="2022 calendar">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-announces-23-race-calendar-for-2022.2HcIP34fK3Zznx7YZfWL6P.html|title=Formula 1 announces 23-race calendar for 2022|website=Formula1.com|date=15 October 2021|access-date=15 October 2021}}</ref><ref name="Reuters F1 calendar">{{Cite news|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/china-absent-record-23-race-2022-formula-one-calendar-2021-10-15/ |title= Chinese GP off F1 calendar for third year in a row |work= [[Reuters]] |last1= Baldwin |first1= Alan |last2= Sarkar |first2= Pritha |last3= Ferris |first3= Ken |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021 |location= London}}</ref> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !Grand Prix !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Bahreini Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahrain International Circuit]], [[Sakhir]] | 20. märts |- !2 | [[Saudi Araabia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SAU}} [[Jeddah Corniche Circuit]], [[Jiddah]] | 27. märts |- !3 | [[Austraalia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Park Circuit]], [[Melbourne]] | 10. aprill |- !4 | {{nowrap|[[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Imola Circuit]], [[Imola]] | 24. aprill |- !5 | [[Miami Grand Prix]] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami International Autodrome]], [[Miami Gardens]]}} | 8. mai |- !6 | [[Hispaania Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] | 22. mai |- !7 | [[Monaco Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Circuit de Monaco]], [[Monaco]] | 29. mai |- !8 | [[Azerbaijani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Baku City Circuit]], [[Bakuu]] | 12. juuni |- !9 | [[Kanada Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Circuit Gilles Villeneuve]], [[Montréal]] | 19. juuni |- !10 | [[Suurbritannia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]] | 3. juuli |- !11 | [[Austria Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 10. juuli |- !12 | [[Prantsusmaa Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]], [[Le Castellet]] | 24. juuli |- !13 | [[Ungari Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Mogyoród]] | 31. juuli |- !14 | [[Belgia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]], [[Stavelot]] | 28. august |- !15 | [[Hollandi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Circuit Zandvoort]], [[Zandvoort]] | 4. september |- !16 | [[Itallia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza Circuit]], [[Monza]] | {{nowrap|11. september}} |- !17 | [[Singapuri Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay Street Circuit]], [[Singapur]] | 2. oktoober |- !18 | [[Jaapani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka International Racing Course]], [[Suzuka]] | 9. oktoober |- !19 | [[USA Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 23. oktoober |- !20 | [[Mehhiko Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 30. oktoober |- !21 | [[São Paulo Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagos Circuit]], [[São Paulo]] | 13. november |- !22 | [[Abu Dhabi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina Circuit]], [[Abu Dhabi]] | 20. november |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Sources:'''<ref name="2022 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar">{{Cite news|url= https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/58918353 |title= Chinese Grand Prix: Shanghai race dropped from 2022 F1 calendar |work= [[BBC Sport]] |last= Benson |first= Andrew |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021}}</ref><ref name="WMC"/><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Kalendrimuudatused === * [[Austraalia Grand Prix|Austraalia]], [[Kanada Grand Prix|Kanada]], [[Jaapani Grand Prix|Jaapani]] ja [[Singapuri Grand Prix|Singapuri]] Grand Prix'd naasesid kalendrisse peale kaheaastast puudumist [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] pandeemia tõttu.<ref name="2022 calendar"/> * [[Miami Grand Prix]] tegi debüüdi [[Miami International Autodrome]] rajal in [[Miami Gardens|Miami Gardensis]].<ref>{{Cite web|date=18 April 2021|title=Miami Grand Prix to join F1 calendar in 2022, with exciting new circuit planned|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.miami-grand-prix-to-join-f1-calendar-in-2022.44Dqc0CfhQzb7bb7MIjkqX.html|access-date=18 April 2021|website=Formula1.com|language=en}}</ref> * [[Portugali Grand Prix|Portugali]], [[Steiermargi Grand Prix|Steiermargi]] and [[Türgi Grand Prix|Türgi]] Grand Prix'd puudusid 2022. aasta kalendrist. Need etapid lisati {{F1|2021}} kalendrisse vastuseks koroonaviirusest tingitud pandeemiale, et võimalikult palju etappe saaks peetud.<ref name="2022 calendar"/> * [[Katari Grand Prix]], mis tegi oma debüüdi {{F1|2021}}. hooajal [[Losail International Circuit|Losaili ringrajal]], jäi 2022 kalendrist välja. Grand Prix naaseb 2023. aasta hooajal täiesti uuel ringrajal peale aastast eemalolekut [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] tõttu.<ref name="2022 calendar"/><ref>{{cite web|last=Cooper|first=Adam|date=30 September 2021|title=F1 confirms Qatar GP on 2021 calendar as part of long-term deal|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/|url-status=live|access-date=30 September 2021|website=Autosport.com|publisher=[[Motorsport Network]]|language=en|quote=There will be no Grand Prix in {{F1|2022}} as the country will focus on hosting the [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA World Cup]] that will start exactly a year after the first Formula One race. The event will then return in {{F1|2023}} at a yet-to-be-confirmed venue, with a new circuit now in the planning stages.|archive-url=https://web.archive.org/web/20210930090506/https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/ |archive-date=30 September 2021 }}</ref> * [[Hiina Grand Prix]] oli algselt kalendris,<ref>{{Cite news|url= https://www.racefans.net/2020/07/21/new-race-deal-to-keep-formula-1-in-china-until-2025/ |title= New race deal to keep Formula 1 in China until 2025 |last1= Rencken |first1= Dieter |last2= Collantine |first2= Keith |work= Race Fans |date= 21 July 2020 |access-date= 22 October 2021}}</ref> aga jäi ära pandeemiast tingitud reisipiirangute pärast.<ref name="2022 calendar"/><ref name="Reuters F1 calendar" /><ref name="BBC Sport 2022 calendar" /> Grand Prix peaks naasema 2023. aastal.<ref>{{Cite web|url= https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-extends-chinese-grand-prix-contract-to-2025.3EWPSR02zKJ4ItdLHQtk8u.html |title= F1 extends Chinese Grand Prix contract to 2025 |date= 6 November 2021 |website=Formula1.com|access-date= 6 November 2021}}</ref> * [[Venemaa Grand Prix]], mis pidi toimuma 25. septembril 17. etapina, jäeti ära [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-statement-on-the-russian-grand-prix.4S39V28GpAH5ESb8LksW0J.html|title=Formula 1 statement on the Russian Grand Prix|website=Formula1.com|date=25 February 2022|access-date=25 February 2022}}</ref><ref name="Russian Grand Prix cancelled">{{cite web |title=FIA announces World Motor Sport Council decisions in relation to the situation in Ukraine |url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-relation-situation-ukraine |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=1 March 2022 |access-date=1 March 2022}}</ref>. Algselt oli plaan Grand Prix asendada,<ref name="WMC"/> aga see plaan hiljem tühistati.<ref name="22 Grands Prix">{{Cite web |title=Formula 1 to race at 22 Grands Prix in 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-race-at-22-grands-prix-in-2022.5ySj1LGnDVesfBDHI1Kc3c.html |access-date=18 May 2022 |website=www.formula1.com}}</ref> == Määruste muudatused == === Võistlusjuhtimine === [[Michael Masi]], kes oli võistlusjuht alates [[Charlie Whiting|Charlie Whitingu]] surmast {{F1|2019}}. aastal, vabastati sellest positioonist pärast [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]] skandaali. Ühe osana võistlusjuhtumise ümberstruktureemisest asendati Masi endise [[DTM|DTM-i]] võistlusjuhi [[Niels Wittich|Niels Wittichi]] ja [[FIA kestvussõitude maailmameistrivõistlused|kestvussõitude MM-sarja]] võistlusdirektori [[Eduardo Freitas|Eduardo Freitasega]]. Duo juhib etappi kordamööda. [[Herbie Blash]], Whitingu endine parem käsi, määrati võistlusjuhi vanemnõuniku positsioonile.<ref name=":1">{{Cite web|date=17 February 2022|title=FIA President Mohammed Ben Sulayem opens the way for a new step forward in Formula 1 refereeing|url=https://www.fia.com/news/fia-president-mohammed-ben-sulayem-opens-way-new-step-forward-formula-1-refereeing|access-date=17 February 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> Lisaks sellele tutvustas FIA uut virtuaalset võistlusjuhisüsteemi, mis sarnaneb [[Videokohtunik|videokohtuniku]] süsteemile jalgpallis, ning keelustas suhtluse võistlusjuhi ja tiimijuhi vahel võidusõidu ajal. Radioside võistkondade ja FIA ametnike vahel ei ole enam telee-eetris, et kaitsta ametnike. Vormel 1 spordi nõuandekomitee vaatas üle ning korrigeeris turvaauto taga ringiga mahajäänute reegleid.<ref name=":1" /><ref>{{cite web|title=FIA removes Masi, announces new virtual F1 race control system|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-removes-masi-announces-new-virtual-f1-race-control-system/8254024/|access-date=17 February 2022|website=www.motorsport.com|publisher=Motorsport Network}}</ref><ref>{{cite web |title=F1 rules update clarifies ambiguous unlapping situation|url=https://www.motorsportweek.com/2022/03/15/f1-rules-update-clarifies-ambiguous-unlapping-situation/ |website=Motorsportweek.com |access-date=7 May 2022}}</ref> === Tehnilised muudatused === {{Mitu pilti | pilt1 = 2022 Formula One car at the 2021 British Grand Prix (51350002179).jpg | allkiri1 = Kontseptuaalne 2022 F1 auto [[2021 Suurbritannia Grand Prix]]'l. | suund = vertikaalne | pilt2 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 16 Leclerc.jpg | allkiri2 = [[Ferrari F1-75]] [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'l. }} 2022. aasta hooaeg nägi suuri tehnilis muudatusi.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|title=Formula 1 delays presentation of 2021 regulations|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 June 2019|access-date=19 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190822220535/https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|archive-date=22 August 2019|url-status=live}}</ref> Need muudatused pidi juhtuma juba {{F1|2021}}. aastal, aga see lükkus edasi 2022 hooaega [[SARS-CoV-2|koroonaviirusest]] tingitud pandeemia tõttu.<ref name="19 chassis">{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|title=Formula 1's new regulations delayed until 2022|first=Daniel|last=Herrero|publisher=[[Speedcafe]]|date=20 March 2020|access-date=20 March 2020|archive-date=21 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021124823/https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|url-status=live}}</ref> Peale sellise otsuse langetamist keelati võistkondadel 2022. aasta auto arendamine 2020. aastal.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Luke|date=31 March 2020|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|website=Autosport.com|access-date=25 December 2021}}</ref> Vahetult enne hooaja algust ennustas FIA, et uute reeglitega peaks kiireima ja aeglasema auto vahe olema umbes poole väiksem võrreldes 2021. aastaga.<ref>{{cite web |last1=Noble |first1=Jonathan |title=F1's new rules will cut gap between front and back in half, reckons FIA |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1s-new-rules-will-cut-gap-between-front-and-back-in-half-reckons-fia/7444308/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=20 January 2022}}</ref> Sõitjad kaasati uute reeglite arendamisesse,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|title=F1 keen to work with drivers on new rules|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=25 June 2019|access-date=25 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629160345/https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|archive-date=29 June 2019|url-status=live}}</ref> et reeglid saaksid võimalikult täpselt sõnastatud, mis takistaks võistkondadel arendamast möödasõitu pärsivaid radikaalseid lahendusi.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|title=2021 Formula 1 rules made restrictive to prevent racing limitations|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=19 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190718205841/https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|archive-date=18 July 2019|url-status=live}}</ref> FIA moodustas inseneridest koosneva töörühma, mille ülesandeks oli tuvastada auke reeglistikus. Selle eesmärgiks oli kaotada võimalik ühe võistkonna domineerimine ja võimaldada lähemat ning paremat võidusõitu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|title=F1 creates aero group to find 2021 loopholes in same way teams try|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190719185544/https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|archive-date=19 July 2019|url-status=live}}</ref> Red Bulli disainer [[Adrian Newey]] märkis, et uued määrused on märkimisväärseimad peale {{F1|1983}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite news|url= https://the-race.com/formula-1/newey-f1-2022-rule-changes-the-biggest-in-four-decades/ |title= Newey: F1 2022 rule changes the biggest in four decades |last= Straw |first= Edd |work= The Race |date= 7 August 2021 |access-date= 8 August 2021}}</ref> ==== Aerodünaamika ==== Uued määrused tõid mängu uuesti maaefektiga autod alates nende keelustamisest 1983. aasta hooaja järel.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|title=F1 commits to reintroducing ground effect aero concept with '21 rules|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=17 July 2019|access-date=17 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717035841/https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|archive-date=17 July 2019|url-status=live}}</ref> Auto põhi muutub peamiseks surujõu allikaks, mis omakorda lihtsustab kerekujundust. Selle eesmärgiks on vähendada turbulentsi ja nö. "musta õhku" auto taga, mis võimaldab tagasõitjal palju lähemal sõita, sest auto ei kaota surujõudu märkimisväärselt. Muudatused aerodünaamikas piiravad võistkondadel juhtida õhuvoolusid esirataste ümbruses, mis peaks veelgi vähendama "musta õhu" efekti.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|title=F1 rubbishes cookie cutter 2021 design concerns|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190721111730/https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|archive-date=21 July 2019|url-status=live}}</ref> Esitiiba on märkimisväärselt lihtsustatud, eemaldades ja vähendades keeruka disainiga tiivaplaate. Lisaks sellele peab esitiib olema otseses ühenduses auto ninaga, erinevalt varasemast lahendusest, mis võimaldas luua ruumi nina ja tiiva vahele, rikkudes sellega õhuvoolusid taga sõitvale autole. Tagatiib on laiem ja kõrgem kui varasemalt ning väljalaske gaaside suunamist tiivale on piiratud. Töörühm leidis, et {{F1|2019}}. aasta autol on teist autot jälitades kõigest 55% tavalisest surujõust, 2022. aasta autol on see number 86%.<ref name="autosport youtube">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|title=F1's 2021 rule changes: 10 things you need to know|via=[[YouTube|youtube.com]]|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=24 December 2019|archive-date=19 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119001144/https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|url-status=live}}</ref> Võistkondadel on piiratud ressursid arendamaks aerodünaamika elemente hooaja jooksul. Need reeglid lisati kulude kärpimise eesmärgil.<ref name="2021 explained">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|title=2021 F1 rules: The Key Changes Explained|website=Formula1.com|access-date=24 December 2019|archive-date=10 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201010053237/https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |title=FIA approve raft of F1 rule changes for 2020 and 2021 |date=31 March 2020 |access-date=8 April 2020 |archive-date=4 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200404073641/https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |url-status=live }}</ref> Pärast otsust lükata 2021. aasta reeglid 2022. aastasse,<ref name="19 chassis"/> külmutati autode aerodünaamika arendamine 2020. aasta lõpuni.<ref>{{cite news|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28975355/f1-teams-banned-developing-2022-cars-year|title=F1 teams banned from developing 2022 cars this year|date=31 March 2020|first=Laurence|last=Edmondson|publisher=ESPN}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|date=31 March 2020|website=Autosport}}</ref> 2021. aastal tutvustati muudatusi aerodünaamika testimises. Selle süsteemi järgi saavad vähem edukamad võistkonnad testimise aega juurde ning väga edukatel võistkondadel võetakse seda aega vähemaks.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.how-f1s-new-sliding-scale-aero-testing-rules-work-and-what-impact-they-will.pn0sG8N4A0cjbNRbdYx8a.html|title=How F1's new sliding scale aero testing rules work – and what impact they will have on racing|date=27 May 2020|website=Formula1.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.crash.net/f1/feature/938277/1/how-f1-s-new-sliding-scale-aero-development-rules-work|title=This is how F1's new sliding scale aero development rules work|date=28 May 2020|website=Crash.net}}</ref> Seda süsteemi katsetati 2021. aasta hooajal ning 2022. aastaks muudeti süsteemi skaala sammud veelgi järsemaks.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|title=Why F1's first success handicap could be revolutionary|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=6 February 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206234631/https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|url-status=live}}</ref> ===== Aerodünamiika direktiivi muudatuse hooaja jooksul ===== Maaefekti tagasitulek tähendas, et kõrgema kliirensiga autodel on maaefekt tunduvalt väiksem, mis omakorda tähendab aeglasemat kiirust rajal.<ref name=":5">{{Cite web |date=1 July 2022 |title=What is porpoising? F1’s aerodynamic phenomenon explained |url=https://www.topgear.com/car-news/formula-one/what-porpoising-f1s-aerodynamic-phenomenon-explained |access-date=24 July 2022 |website=Top Gear |language=en}}</ref> Samas, madalama kliirensiga autodel kasutavad seda efekti maksimaalselt ära seni, kuni õhuvoolud auto all ei ole rikutud. Kui maaefektti jõud peaks kaduma, kaota auto suure hulga aerodünaamilist külgetõmmet ning auto kere tõuseb maapinnast kõrgemale. Kui maaefekt uuesti toimima hakkab, tõmbab see autot uuesti maapinnale lähemale. Sellist pidevat üles-alla liikumist nimetatakse "hüplemiseks" (''porposing'' i.k.).<ref name=":5" /> Madala kliirensiga autodega võistkonnad võivad kogeda ka sellist olukorda, kus ebaühtlase pinnasega radadel võib auto põhi mööda maad kraapida.<ref>{{Cite web |title=McLaren F1 Playbook |url=https://www.mclaren.com/racing/f1-playbook/ |access-date=24 July 2022 |website=www.mclaren.com |language=en}}</ref> Mõlemad olukorrad mõjutavad sõitjat väga suurte jõududega; [[McLaren|McLareni]] [[Daniel Ricciardo]] kirjeldas seda nagu keergi raputaks teda terve sõidu.<ref name=":6">{{Cite web|date=12 June 2022 |title=More Formula 1 drivers concerned about health issues from porpoising |url=https://www.planetf1.com/news/drivers-concerned-health-porpoising/ |access-date=24 July 2022 |website=PlanetF1 |language=en}}</ref> Paljud sõitjad tunnevad nende efektide tagajärgede üle mure. [[Haas F1 Team|Haasi]] [[Kevin Magnussen]] kurtis närvivalude üle ja mõlemad [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedese]] sõitjad kurtsid seljavalude üle.<ref name=":6" /> Sellest lähtuvalt jõudis FIA otsusele, et alates [[2022 Belgia Grand Prix|Belgia Grand Prix]]'st muudetakse nõudeid auto põhjale, pannes piirangud selle paindumisele.<ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=Gary Anderson: FIA's F1 flexi-floor clampdown explained |url=https://the-race.com/formula-1/gary-anderson-fias-f1-flexi-floor-clampdown-explained/ |access-date=24 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> Muudatus pidi algselt jõustuma [[2022 French Grand Prix|Prantsusmaa Grand Prix]]'st, aga lükati edasi, et anda võistkondadele piisavalt aega reegli rakendamiseks.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=FIA's controversial technical directive delayed to Belgian GP |url=https://the-race.com/formula-1/fias-controversial-technical-directive-delayed-to-belgian-gp/ |access-date=8 July 2022 |website=The Race |publisher=The Race Media}}</ref> ==== Jõuallikad ==== Arutelud 2022 jõuallika reeglite üle algas 2017. aastal ja lõppes 2018. aasta mais.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|title=May deadline for 2021 F1 engine regulations|first=Dan|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 April 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215504/https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|title=Ferrari 'encouraged' by change in F1 attitude|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=4 May 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215507/https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|url-status=live}}</ref> Otsustati loobuda MGU-H (soojusenergia generaator) kasutamises ning mootori päärete piirajat tõsteti 3000 pöörde jagu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|title=F1 removing MGU-H for 2021 engines a 'backwards step' – Mercedes|first=Scott|last=Mitchell|work=[[Autosport]]|date=11 May 2018|access-date=11 May 2018|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190327195849/https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|archive-date=27 March 2019|url-status=live}}</ref> Lisaks sunniti jõuallika tarnijaid muutma oma komponendid teiste tootjatega kokkusobivaks, et lihtsustada võistkondadel komponentide tellimist erinevatelt tarnijatelt.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|title=Formula 1 unveils 2021 engine plans|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=1 November 2017|access-date=9 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107131517/https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|archive-date=7 November 2017|url-status=live}}</ref> Jõuallika komponentide tootjatel keelati kasutada erinevate eksootiliste materjalide kasutamine ehk komponendid peavad olema toodetud kõigile kättesaadavatest materjalidest. Ettepanek tehti lootuses meelitada uusi tootjaid sarja.<ref>{{cite web|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|title=FIA boss wants simpler F1 engines|first=Mat|last=Coch|website=[[Speedcafe]]|date=23 May 2018|access-date=23 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821014616/https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> See küll uusi tarnijaid juurde ei toonud, aga olemasolevad tarnijad otsustasid siiski jätkata nende reeglitega, et vähendada kulusid.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|title=F1 manufacturers push back on 2021 engine proposals|last=Cooper|first=Adam|date=10 July 2018|work=[[Autosport]]|url-access=limited|access-date=10 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180718115959/https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|archive-date=18 July 2018|url-status=live}}</ref> Piirangud komponentide kasutamise arvule jäi alles ehk võistkondadel on kindel arv erinevaid jõuallika komponente, mida nad võivad hooaja jooksul karistuseta kasutada.<ref name="2021 explained"/> ==== Standardiseeritud komponendid ==== Selleks hooajaks loodud standardiseeritud komponendid on reeglite järgi paigas kuni 2024. aasta hooajani.<ref>{{cite web |title=Regulations|url=https://www.fia.com/regulation/category/110|website=www.fia.com|access-date=7 March 2022}}</ref> Nende komponentide hulgas on käigukast ja kütusesüsteem.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|title=FIA issues tender for standard F1 gearbox supplier from 2021 season|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=19 February 2019|access-date=19 February 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190926220647/https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|archive-date=26 September 2019|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|title=FIA releases new standard parts tender for key F1 fuel system parts|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=20 May 2019|access-date=20 May 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190520205322/https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|archive-date=20 May 2019|url-status=live}}</ref> Osad aerodünaamikakomponendid on samuti standardiseeritud, et piirata arendamist ja läbi selle edu saavutamist.<ref name="autosport youtube"/> Individual parts will now be classified as a way of clarifying the rules surrounding them:<ref name="autosport youtube"/> * "Nimekirjas olevad komponendid" peab võistkond ise disainima. * "Standardiseeritud komponente" peavad kõik võistkonnad kasutama. Nende hulka kuuluvad veljed ja boksimeeksonna varustus. * "Vahetatavad komponendid" peavad olema selliselt arnedatud, et teised võistkonnad saaksid oma autol neid kasutada. Nende hulka kuuluvad näiteks käigukast ja sidur. * "Kirjeltatud komponente" peavad võistkonnad arendama vastavalt rangetele kirjalikele tingimustele. Nende hulka kuuluvad rattakaared ja muu rataste aerodünaamikakomponendid. * "Vabavaralisi komponente" võivad võistkonnad arendada kollektiivselt. Nende hulka kuuluvad roolid ja DRS-süsteemid. ==== Rehvid ==== Velje läbimõõt suurenes 13 tollilt 18 tollile. Suuremaid velgesid katsetati juba 2020. aasta vormel 2 hooajal, et testida rehvide tööd.<ref>{{Cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=17 January 2020|title=Pirelli reveals initial 18-inch F2 tyre feedback|url=https://www.autosport.com/formula2/news/pirelli-reveals-initial-18-inch-f2-tyre-feedback-4984504/4984504/|access-date=21 May 2021|website=Autosport.com}}</ref> Alguses plaaniti keelustada elektriliste rehvisoojendite kasutamine,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|title=F1 to run bigger wheels, ban tyre warmers|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=21 July 2018|access-date=21 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821025147/https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> aga rehvitarnija [[Pirelli]] oli sellele vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|title=Decision to ban tyre blankets from F1 for 2021 reversed|last=Cooper|first=Adam|website=[[Autosport|Autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=31 October 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012012519/https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}</ref> Rehvide eelsoojendamise temperatuuri langetati enne hooaja algust. Varasemalt võis soojendada esirehvid kuni 100 °C ja tagarehvid kuni 80 °C, siis nüüd kõiki rehve kuni 70 °C.<ref>{{cite web |last=Medland |first=Chris |date=31 January 2022 |title=7 key rule changes for the 2022 season |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.7-key-rule-changes-for-the-2022-season.2E7JH9MywymU8xxw6r5yDS.html |access-date=25 April 2022 |website=Formula 1}}</ref> Rehvisoojendid muudeti standardiseeritud komponendiks ning 2024. aasta hooajaks kaotatakse need üldse ära.<ref>{{cite book |title=2022 Formula 1 Technical Regulations |date=19 February 2021 |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |page=84 |edition=Issue 3 |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_technical_regulations_-_iss_3_-_2021-02-19.pdf |access-date=24 May 2021 |chapter=10.8.4(d) Treatment of tyres}}</ref> [[BBS Kraftfahrzeugtechnik|BBSist]] sai ametlik veljetarnija järgmiseks neljaks aastaks.<ref>{{Cite web|date=17 January 2022|title=BBS Japan named official wheel provider to Formula 1 - paultan.org|url=https://paultan.org/2022/01/17/bbs-japan-named-official-wheel-provider-to-formula-1/|access-date=17 January 2022|website=Paul Tan's Automotive News|language=en-US}}</ref> === Spordimäärused === ==== Sprindi punktisüsteem ja sõit ==== Sprindisõite katsetati juba {{F1|2021}}. aasta hooajal "kvalifikatsioonisprindi" nime all ning need naasid sellel hooajal sprindisõiduna. Formaat on sama, mis eelmisel aastal ning see toimub [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna]], [[2022 Austria Grand Prix|Austria]], and [[2022 São Paulo Grand Prix|São Paulo]] Grand Prix'del. Punkte saavad kaheksa esimest lõpetajat, erinevalt 2021. aastast, kus punkte said kolm esimest. Erinevalt eelmisest hooajast, kvalifikatsiooni kiireim läheb statistikasse kui kvalifikatsiooni võitja ning sprindi võitja saab lihtsalt õiguse põhisõitu esimeselt kohalt alustada.<ref name="sprint">{{cite web|title=Formula 1 to hold three Sprint events in 2022 – with more points on offer|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-hold-three-sprint-events-in-2022-with-more-points-on-offer.4UXmrMDm6We04ZFlW0Ieo9.html|website=www.formula1.com|publisher=Formula One|access-date=14 February 2022}}</ref> ==== Punktisüsteem lõhendatud võidusõidu korral ==== Peale [[2021 Belgian Grand Prix|2021. aasta Belgia Grand Prix]] draamat, kui sõit peeti ainult turvaauto taga, otsustati punktide saamise kriteeriumid ringi teha. [[FIA Maailma Mootorispordi Nõukogu|Rahvusvahelise Autoliidu Maailma Mootorispordi Nõukogu]] otsusel tehti punktide saamise reegilstik ringi järgnevalt:<ref>{{cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-commission-approves-changes-to-sporting-regulations-regarding-points-for.10aFBCNICC0dajLVnOAzia.html|title=F1 Commission approves changes to Sporting Regulations regarding points for shortened races|website=formula1|date=14 February 2022|access-date=14 February 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 March 2022 |title=FIA make changes to Safety Car rules ahead of 2022 F1 season start |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-make-changes-to-safety-car-rules-ahead-of-2022-f1-season-start.2h2XmjOmYYyusyllcZmVIP.html |access-date=16 March 2022 |website=Formula1 |language=en}}</ref> * Punkte ei saa, kui pole olnud vähemalt kahte ringi turvaautovaba sõitmist. * Kui on läbitud vähemalt kaks ringi, aga vähem kui 25% võistlusdistantsist, saavad punkte viis parimat, vastavalt 6–4–3–2–1. * Kui on läbitud 25%-50% võistlusdistantsist, saavad punkte üheksa parimat, vastavalt 13–10–8–6–5–4–3–2–1 * Kui on läbitud 50%–75% võistlusdistantsist, saavad punkte kümme parimat, vastavalt 19–14–12–10–8–6–4–3–2–1 * Kui läbitakse rohkem kui 75% võistlusdistantsist, jagatakse välja täispunktid Kiireima ringi punkt antakse ainult siis, kui vähemlat pool võistlusdistantsist on läbitud.<ref name=":3">{{Cite web |date=15 March 2022 |title=2022 Formula One sporting regulations |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_sporting_regulations_-_iss_5_-_2022-03-15.pdf |access-date=18 March 2022 |website=[[FIA]] |pages=4–5}}</ref> ==== Turvaauto protseduurid ja protokollid ==== Pärast turvaautoga seotud draamat [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]]'l, muudeti stardiprotseduure turvaauto lahkumise järel. Selle asemel, et oodata, kuni ringiga mahajäänud püüavad uuesti turvaauto kinni, peale luba ring tagasi sõita, tuleb peale loa andmist turvaauto järgmisel ringil boksi.<ref>{{cite web|last=Smith|first=Luke|title=FIA makes rule tweak to streamline F1 safety car restart process|url=https://www.autosport.com/f1/news/fia-makes-rule-tweak-to-streamline-f1-safety-car-restart-process/8289311/|website=Autosport|publisher=Motorsport Network|access-date=18 February 2022}}</ref> Muudeti ka sõnastust ja nüüd on kirjas, et "kõik" ringiga mahajääjad võivad ringi tagasi sõita.<ref>{{cite web|last=Collantine|first=Keith|date=15 March 2022|title=FIA changes F1 rule on lapped cars overtaking Safety Car after Abu Dhabi row|url=https://www.racefans.net/2022/03/15/fia-changes-f1-rule-on-lapped-cars-overtaking-safety-car-after-abu-dhabi-row/|access-date=15 March 2022|website=RaceFans}}</ref> Alates [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'st hakkas FIA karistama sarnast taktikat nagu [[Max Verstappen]] kasutas viimase turvaauto ajal 2021 Abu Dhabi Grand Prix'l ja hooaja kahe esimese võistluse, [[2022 Bahrein Grand Prix|Bahreini]] and [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia]] Grand Prix'de, ajal, kus ta kiirendas ja pidurdas järsult ning sõitis ees oleva auto kõrvale, üritades saavutada taktikalist ülekaalu. Nüüd peavad sõitjad hoidma ühtlast tempot ja keelatud on sõita eesoleva auto kõrvale.<ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|title=FIA shuts down Verstappen F1 safety car restart tactics|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-shuts-down-f1-safety-car-restart-tactics-such-as-verstappens-against-leclerc-and-hamilton/9738824/|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=9 April 2022}}</ref> ==== Rehvivalik stardis ==== Tühistati reegel, mis kehtis alates {{F1|2014}}. aasta hooajast, kus kolmandasse kvalifikatsioonivooru jõudnud sõitjad pidid alustama põhisõitu nende rehvidega, millega nad sõitsid teises voorus kiireima ringi. Kõik sõitjad võivad nüüd vabalt valida rehvisegu pühapäevaseks põhisõiduks.<ref>{{cite web |last1=Smith |first1=Luke |title=F1 regulations update confirms removal of Q2 tyre rule |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-rules-update-confirms-removal-of-q2-tyre-rule/8313003/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=19 February 2022}}</ref> === Finantsmäärused === Enne [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'d kuulutati, et võistkondade selle aasta eelarvet ($141,2 miljonit) tõstetakse 3,1% väga kõrge inflatsiooni tõttu.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=F1 approves proposal to increase budget cap to fight inflation |url=https://the-race.com/formula-1/f1-approves-proposal-to-increase-budget-cap-to-fight-inflation/ |website=The Race |publisher=The Race Media |access-date=8 July 2022}}</ref> == Hooaja kokkuvõte == === Enne hooaega === Suurte tehniliste muudatuste tõttu otsustati pidada kaks talvist testsessiooni kahel erineval ringrajal, et võistkondadel oleks parem ülevaade oma autost. Esimene test toimus 23–25 veebruaril [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]] ja teine test 10–12 märtsil [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]].<ref>{{Cite web |last=Formula 1 |date=26 January 2022 |title=2022 pre-season testing dates in Barcelona and Bahrain confirmed |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-2022-pre-season-testing-dates-in-barcelona-and-bahrain-confirmed.3ZwPqa2c9GFqg7mFTDubau.html |access-date=27 February 2022 |website=Formula 1 |language=en}}</ref> === Hooaja algus === [[Charles Leclerc]] võitis hooaja esimese kvalifikatsiooni [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'l. Esimest korda alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st jõudsid mõlemad [[Haas F1 Team|Haasi]] sõitjad teise kvalifikatsiooniringi, kus [[Kevin Magnussen]] kvalifitseerus seitsmendana ja [[Mick Schumacher]] kaheteistkümnendana.<ref>{{cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix qualifying report and highlights: Leclerc takes stunning Bahrain pole for Ferrari ahead of Verstappen and Sainz|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-takes-stunning-bahrain-pole-for-ferrari-ahead-of-verstappen-and.4JFWOMwvPX5AQIV5UJ6nTU.html |access-date=21 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Esimese ringi kuuendas kurvis sõitis [[Alpine F1|Alpine]]'i [[Esteban Ocon]] kergelt Schumacher autole tagant otsa ja sai selle eest 5 sekundit ajakaristust. [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]] süttis 46. ringil ja ta oli sunnitud katkestama. Leclerc võttis oma võistkonnakaaslase [[Carlos Sainz Jr.]] ees etapivõidu. Magnussen lõpetas viiendana. [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitjad [[Max Verstappen]] ja [[Sergio Pérez]] katkestasid sõidu hilises faasis kütuseprobleemide tõttu.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=21 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Leclerc wins wild Bahrain GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-bahrain/9167920/ |access-date=21 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Pérez sai oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Saudi Arabian Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l. [[Mercedes-Benz in Formula One|Mercedese]] [[Lewis Hamilton]] sai 16. koha, kukkudes esimeses kvalifikatsioonivoorus välja esimest korda alates [[2017 Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news |last=Morlidge |first=Matt |date=27 March 2022 |title=Saudi Arabian GP Qualifying: Sergio Perez beats Ferraris to pole, Lewis Hamilton 16th as Mick Schumacher, Nicholas Latifi crash |url=https://www.cnbc.com/2022/03/27/saudi-arabian-gp-sergio-perez-claims-pole-mick-schumacher-crash.html |access-date=28 March 2022 |publisher=CNBC}}</ref> Kõigest 18 autot alustasid sõitu, peale seda kui [[Yuki Tsunoda]] AlphaTauri jõuülekanne läks katki stardirivvi sõites<ref>{{cite web |last=Wilde |first=Jon |date=27 March 2022 |title=Suspected drivetrains issue rules out Tsunoda |url=https://www.planetf1.com/news/yuki-tsunoda-saudi-arabian-gp-dns/ |access-date=28 March 2022 |website=PlanetF1.com}}</ref> ning Schumacher ei tulnud starti peale oma suurt avariid kvalifikatsioonis.<ref>{{cite web |date=26 March 2022 |title=Schumacher ruled out of Saudi Arabian GP after qualifying crash |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.schumacher-ruled-out-of-saudi-arabian-gp-after-qualifying-crash.3XdBF5qtBjRysU2gVz4Lw4.html |access-date=28 March 2022 |website=Formula 1}}</ref><ref name="Medland 2022">{{cite web|last=Medland|first=Chris|date=4 April 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettels-return-and-a-reworked-track-5-storylines-were-excited-about-ahead-of.3QJxl7gFMUZnPpG5aNsiTu.html|title=Vettel's return and a reworked track – 5 storylines we're excited about ahead of the Australian GP|website=Formula 1|access-date=5 April 2022}}</ref> [[WilliamsF1|Williamsi]] sõitja [[Nicholas Latifi]] sõitis 16. ringil viimases kurvis seina ning [[Fernando Alonso]], [[Daniel Ricciardo]] ja [[Valtteri Bottas]] katkestasid pärast 38. ringi tehniliste murede tõttu.<ref>{{cite web|date=27 March 2022 |title=Alonso, Ricciardo and Bottas drop out in Saudi Arabia |url=https://www.gpblog.com/en/news/107279/alonso-ricciardo-and-bottas-drop-out-in-saudi-arabia.html |access-date=28 March 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võitis sõidu hilise möödasõiduga Leclercist.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=28 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Saudi Arabian GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-saudi-arabian-gp/9374082/ |access-date=28 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Williamsi sõitja [[Alexander Albon]] sai pärast sõitu kolm kohta stardirivis karistada avarii eest [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] piloodi [[Lance Stroll]]iga.<ref>{{cite web |last=Boxall |first=Legge |date=28 March 2022 |title=Albon cops Australia F1 grid drop for Saudi Arabia Stroll tangle |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-cops-australia-grid-drop-for-saudi-arabia-f1-stroll-tangle/9377586/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Leclerc võitis [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]] startides esikohalt, võttis kiireima ringi ja juhtis võistluse igat ringi, saavutades sellega esimese Ferrarile ''grand slami'' alates [[2010 Singapuri Gran Prix]]'st.<ref name="Walsh 2022">{{cite news|last=Walsh |first=Courtney |date=10 April 2022 |title=Ferrari driver Charles Leclerc wins Formula 1 Australian GP |url=https://abcnews.go.com/Sports/wireStory/ferrari-driver-charles-leclerc-wins-formula-australian-gp-83992662 |access-date=10 April 2022 |publisher=ABC }}</ref> Pérez ja Mercedese sõitja [[George Russell]] lõpetasid poodiumi. Pérez'i võistkonnakaaslane Verstappen hoidis teist kohta kuni ta auto süttis kütuselekke tagajärjel.<ref>{{cite web |last=Mitchell |first=Scott |last2=Beer |first2=Matt |date=10 April 2022 |title=Fuel leak was likely cause of Verstappen Australian GP DNF |url=https://the-race.com/formula-1/fuel-leak-was-likely-cause-of-verstappen-australian-gp-dnf/ |access-date=10 April 2022 |website=The Race}}</ref> Sainz tegi spinni esimese ringi kümnendas kurvis. Aston Martini piloot [[Sebastian Vettel]], kes tegi oma hooaja debüüdi pärast kahelt esimeselt etapilt kõrvale jäämist [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]] nakatumist,<ref name="Medland 2022"/> katkestas sõidu algfaasis neljandas kurvis..<ref name="Walsh 2022"/> Albon, kes alustas viimaselt kohalt peale kvalifikatsioonist diskvalifitseerimist kütuse vähesuse pärast,<ref>{{cite web |title=Albon disqualified from Australian GP F1 qualifying |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-disqualified-from-australian-gp-qualifying/9746386/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com }}</ref> lõpetas sõidu kümnendal kohal, minnes viimasel 57. ringil boksi.<ref>{{cite web |last=Diaz Lehmann |first=Rafael |date=10 April 2022 |title=How Alex Albon's slow pitstop helped him score points |url=https://www.gpblog.com/en/news/108270/how-alex-albon-s-slow-pitstop-helped-him-score-points.html |access-date=10 April 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võttis kvalifikatsioonivõidu [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna Grand Prix]] sprindisõiduks. Kuigi Leclerc sai temast stardiga mööda, sai Verstappen Leclercist sõidu hilisemas faasis taas mööda ja võitis sprindisõidu Leclerci ja Pérez'i ees. Verstappen võitis ka pühapäevase põhisõidu ja saavutas oma elu teise ''grand slami''. Pérez lõpetas sõidu teisena, andes Red Bullile esimese kaksikvõidu alates [[2016 Malaisia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web |last=Kelly |first=Sean |date=24 April 2022|title=Facts and stats: A grand slam first, and Red Bull's maiden double score at Imola |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-a-grand-slam-first-and-red-bulls-maiden-double-score-at.7nAGUuihqzKZA9PoyCUCf6.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc püsis suurema osa sõidust kolmandal kohal, aga tegi spinni 53. ringil, kukkudes üheksandaks. McLareni sõitja [[Lando Norris]] sia viimase poodiumikoha. Leclerc suutis lõpuks tõusta kuuendaks. See tulemus tõstis Red Bull konstruktorite karika arvestuses teiseks ja Verstappeni sõitjate arvestuses teiseks.<ref>{{cite web |title='I was too greedy' – Leclerc laments error that cost him Emilia Romagna podium to cap tough day for Ferrari |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-was-too-greedy-leclerc-laments-error-that-cost-him-emilia-romagna-podium.6iMcmjKr2QEGhHgfeBmbop.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc'i võistkonnakaaslane Sainz katkestas teist etappi järjesgt peale esimese ringi avariid[[Daniel Ricciardo]]ga.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-paid-for-ricciardos-mistake-says-sainz-after-ending-second-straight-race.rbLwboqiltNbDHrCLAwFv.html|title='I paid for Ricciardo's mistake' says Sainz, after ending second straight race in gravel trap|website=Formula 1|date=24 April 2022|access-date=25 April 2022}}</ref> Leclerc võttis Sainziga [[2022 Miami Grand Prix|esimesel]] [[Miami Grand Prix]]'l kvalifikatsioonis kaksikvõidu.<ref>{{Cite web |last=Horton |first=Philip |date=7 May 2022 |title=Leclerc leads Ferrari front-row lockout for Miami GP |url=https://www.motorsportweek.com/2022/05/07/leclerc-leads-ferrari-front-row-lockout-for-miami-gp/ |access-date=9 May 2022 |website=Motorsport Week |language=en-GB}}</ref> Nende seljataga Red Bulli sõitjad Verstappen ja Pérez ning Valtteri Bottas Alfa Romeoga.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=8 May 2022 |title=F1 Grand Prix qualifying results: Leclerc takes Miami GP pole |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-qualifying-results-miami/10300748/ |access-date=9 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Stroll ja Vettel alustasid boksiteelt kütuse temperatuuri probleemide pärast.<ref>{{Cite web |last=Delaney |first=Michael |date=8 May 2022 |title=Aston Martin cars to start Miami GP from pitlane! |url=https://f1i.com/news/440719-aston-martin-cars-to-start-miami-gp-from-pitlane.html |access-date=9 May 2022 |website=F1i.com |language=en}}</ref> Esimeses kurvis sai Verstappen Sainzist mööda ja üheksandal ringil sai asus võistlust juhtima, möödudes Leclerc'ist. Võistluse 41. ringil tuli rajale turvaauto, kui Norrise ja Gasly rattad puutusid kokku. Verstappen kaitses oma kohta Leclerc'i ees edukalt ja võitis sõidu. 52. ringil üritas Pérez mööduda Sainzist, Red Bulli sõitja tegi vea ja pidurdas ratta blokki. Vettel ja Schumacher põrkasid 53. ringil kokku, aga karistust sellele ei järgnenud.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=Vettel and Schumacher diplomatic over 'chaotic' late-race shunt|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-and-schumacher-diplomatic-over-chaotic-late-race-shunt.GGXKmdQDvfJxdRZRp9Ijd.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=8 May 2022 |title=Stroll promoted to 10th after Alonso receives second five-second time penalty · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/05/08/stroll-promoted-10th-after-alonso-receives-second-five-second-time-penalty/ |access-date=9 May 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Leclerc ja Sainz lõpetasid poodiumi.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=2022 Miami Grand Prix report and highlights: Verstappen wins inaugural Miami Grand Prix over Leclerc after late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-wins-inaugural-miami-grand-prix-over-leclerc-after-late-safety.6zwwHLQ27MENnB4ygoNN1S.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pärast sõitu sai Alonso kaks 5 sekundilist karistust ja kukkus punktidelt välja.<ref name=":4"/> Leclerc võttis [[2022 Hispaania Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l parima stardikoha,<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220521-leclerc-takes-pole-in-spain-after-verstappen-loses-power|title=Leclerc takes pole in Spain after Verstappen loses power|website=France 24|publisher=Agence France-Press|date=21 May 2022|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Morlidge|first=Matt|date=21 May 2022|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12618223/spanish-gp-qualifying-charles-leclerc-salvages-epic-pole-after-spin-as-max-verstappen-suffers-late-issues|title=Spanish GP Qualifying: Charles Leclerc salvages epic pole after spin as Max Verstappen suffers late issues|website=Sky Sports|access-date=28 May 2022}}</ref> mida ta ka hoidis kuni 27. ringini, kui ta oli sunnitud katkestama turbo- ja hübriidirikke tõttu.<ref>{{cite web|last=Noble|first=Jonathn|date=23 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclercs-spanish-gp-exit-caused-by-mgu-h-turbo-failure/10309777/|title=Leclerc's Spanish GP F1 exit caused by MGU-H, turbo failure|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Vaatamata DRSi problemidele<ref name="Hess 2022">{{cite news|last=Hess|first=Alex|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/22/spanish-grand-prix-f1-live-leclerc-verstappen-hamilton|title=F1: Max Verstappen wins Spanish GP after Leclerc is forced to retire – as it happened!|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Rencken|first=Dieter|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/marko-explains-verstappens-recurring-drs-problems|title=Marko explains Verstappen's recurring DRS problems|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref> võitis Verstappen sõidu, kui Pérez lasi ta 49. ringil mööda.<ref name="Hess 2022"/> as they were on different strategies;<ref>{{cite web|last=Cleeren|first=Filip|date=22 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/verstappen-drs-issues-made-red-bull-change-strategy-to-win-spanish-gp/10309057/|title=Verstappen: DRS issues made Red Bull change strategy to win Spanish GP|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Russell lõpetas sõidu kolmandana.<ref>{{cite web|last1=Beer|first1=Matt|last2=Mitchell|first2=Scott|date=24 May 2022|url=https://the-race.com/formula-1/what-russell-proved-in-his-first-f1-fight-with-verstappen/|title=What Russell proved in his first F1 fight with Verstappen|website=The Race|access-date=28 May 2022}}</ref> Sainzil oli halb start, mis kukutas ta kolmandalt kohalt viiendaks, lisaks tegi ta spinni 7. ringi neljandas kurvis tugeva tuule tõttu,<ref name="Hess 2022"/> kuid suutis siiski tõusta tagasi neljandaks,<ref>{{cite web|last=Southwell|first=Hazel|date=22 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/22/verstappen-and-sainz-blame-gusts-of-wind-for-turn-four-errors/|title=Verstappen and Sainz blame gusts of wind for turn four errors|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Murphy|first=Luke|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/sainz-reveals-what-held-him-back-in-spanish-gp-recovery-drive|title=Sainz reveals what held him back in Spanish GP recovery drive|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last1=Cottingham|first1=Claire|last2=Southwell|first2=Hazel|date=24 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/24/sainz-admits-hes-not-driving-naturally-in-2022-ferrari-yet-after-latest-error/|title=Sainz admits he's 'not driving naturally' in 2022 Ferrari yet after latest error|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref> Hamilton lõpetas viiendana peale kukkumist 19. kohale,<ref>{{cite news|last=Latham-Coyle|first=Harry|date=23 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2085039.html|title=Lewis Hamilton reveals inspiration behind Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> pärast rehvipurunemist.<ref>{{cite news|last=Duncan|first=Philip|date=22 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2084748.html|title='Like the olden days!' Lewis Hamilton full of confidence after Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> Esimest korda sellel hooaja tõusis Red Bull konstruktorite arvestuses liidriks. Sõitjate arvestuses muutus Leclrec'i 19 punktiline edu 6 punktiliseks kaotuseks Verstappeni suhtes.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/22/max-verstappen-wins-dramatic-spanish-f1-gp-after-charles-leclerc-retires|title=Max Verstappen wins dramatic Spanish F1 GP after Charles Leclerc retires|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref> Leclerc alustas ka kodust [[2022 Monaco Grand Prix|Monaco Grand Prix]]'d parimalt stardikohalt Sainzi and Pérezi ees.<ref>{{Cite web |last=Kalinauckas |first=Alex |date=28 May 2022 |title=Monaco GP: Leclerc grabs pole as Perez crash ends Q3 early |url=https://www.motorsport.com/f1/news/monaco-gp-leclerc-grabs-pole-as-perez-crash-ends-q3-early/10312509/?filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Btitle%5D=QU&filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Bvalue%5D=769525 |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Mõni tund enne sõidu algust hakkas vihma sadama ja starti lõkati 16 minutit edasi. Sõideti kaks soojendus ringi, aga start siiski tühistati. Võistlusele anti start 50 minutit hiljem. Ferrari järjekordse strateegilise vea tõttu kukku Leclerc peale boksipeatust neljandale kohale, Verstappeni ja Sainzi taha ning Pérez tõusis võistlust juhtima. Ocon ja Hamilton sõitsid 18. ringil omavahel kokku ja esimene sai viie sekundilise ajakaristuse.<ref>{{Cite web |last=Leach |first=Tom |date=30 May 2022 |title=Ocon furious with Monaco penalty after Hamilton crash |url=https://racingnews365.com/ocon-furious-with-monaco-penalty-after-hamilton-crash |access-date=30 May 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Viis ringi hiljem katkestas Magnussen vee surve kadumise tõttu,<ref>{{Cite web |last=Coleman |first=Madeline |date=29 May 2022 |title=Perez Makes F1 History, Leclerc Misses Podium: Three Takeaways From Monaco |url=https://www.si.com/formula1/2022/05/29/monaco-grand-prix-sergio-perez-makes-f1-history-three-takeaways |access-date=30 May 2022 |website=Sports Illustrated |language=en-us}}</ref> Schumacher tegi avarii viimases sektoris, mis tõmbas ta auto pooleks ja tõi välja punased lipud.<ref>{{cite news|last=McLaughlin|first=Luke|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/29/f1-monaco-grand-prix-2022-live|title=F1: Pérez wins 2022 Monaco GP as Ferrari blunder costs Leclerc – as it happened|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Evans|first=Nathan|date=29 May 2022|url=https://www.sportingnews.com/us/formula-1/news/f1-monaco-grand-prix-2022-live-updates-highlights/vkfg3vurhefqshnezq6t4l6k|title=Monaco Grand Prix 2022 results: Perez takes win as Leclerc falters in hectic Monte Carlo race|website=Sporting News|access-date=30 May 2022}}</ref> Sõidu võitis Pérez Sainzi, Verstappeni, Leclerc'i, ja Russelli ees.<ref>{{cite news|last=Richard|first=Giles|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/29/formula-one-sergio-perez-monaco-gp-charles-leclerc|title=Sergio Pérez triumphs in Monaco GP as Charles Leclerc fumes at botched stop|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=29 May 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Sergio Perez wins Monaco GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-monaco-gp/10313232/ |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> === Hooaja keskpaik === Leclerc võttis järjekordse kvalifikatsioonivõidu [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l Pérezi ja Verstappeni ees.<ref>{{Cite web |date=11 June 2022 |title=Leclerc blazes to Baku pole as Perez joins him on the front row in Azerbaijan Grand Prix qualifying |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-blazes-to-baku-pole-as-perez-joins-him-on-the-front-row-in.uzcExNN3vcmwe0gyG57iP.html |access-date=13 June 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pérez sai juba esimeses kurvis Leclerc'ist mööda ja hoidis oma kohta 15. ringini, kuni lasi Verstappeni endast mööda.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=12 June 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Azerbaijan GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-baku/10321026/ |access-date=13 June 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Üheksandal ringil katkestas Sainz hüdraulikaprobleemide tõttu ning 11 ringi hiljem kadus Leclerc'i auto mootoril jõud ja ka tema oli sunnitud katkestama.<ref>{{Cite web |last=Saunders |first=Nate |date=12 June 2022 |title=Ferrari in Baku nightmare as Leclerc, Sainz DNF |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/34078823/ferrari-charles-leclerc-carlos-sainz-suffer-nightmare-double-retirement-azerbaijan-gp |access-date=13 June 2022 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> Magnussen ja Zhou katkestasid samuti. Tsunodale näidati tehnilise rikke lippu, kui ta DRS süsteem jäi avatud asendisse, mis parandati boksi jõudes teibiga.<ref>{{Cite web |last=Chillingsworth |first=Luke |date=12 June 2022 |title=FIA chief 'storms down pitlane' after seeing Yuki Tsunoda's F1 car fixed with gaffer tape |url=https://www.express.co.uk/sport/f1-autosport/1624279/fia-yuki-tsunoda-alpha-tauri-wing-drs-failure-azerbaijan-grand-prix |access-date=13 June 2022 |website=Express.co.uk |language=en}}</ref> Williamsi sõitja Latifi sai 10 sekundilise seisa-sõida karistuse, sest ta polnud oma stardiruudus korrektselt ning veel ühe viie sekundilise karistuse siniste lippude ignoreerimise eest.<ref>{{Cite web |last=Collantine |first=Keith |date=12 June 2022 |title=Latifi given penalty point after passing 12 blue flag light panels in front of Gasly · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/06/12/latifi-given-penalty-point-after-passing-12-blue-flag-light-panels-in-front-of-gasly/ |access-date=13 June 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Verstappen võitis [[2022 Kanada Grand Prix|Kanada Grand Prix]] märja kvalifikatsiooni. Fernando Alonso alustas teiselt kohalt ja Sainz kolmandalt. Leclerc alustas sõitu stardirivi tagumisest otsast, kui ta sai karistada jõuallika komponentide limiidi ületamise eest. Pérez alustas sõitu 13. kohalt peale avariid teises kvalifikatsioonivoorus.<ref>{{cite web |title=Verstappen braves wet conditions to claim Canadian GP pole ahead of sensational Alonso |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-braves-wet-conditions-to-claim-canadian-gp-pole-ahead-of.5MEwziqj4PzUiE8Gy9IPjq.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Pérez katkestas 8. ringil käigukasti rikkega, ning Schumacher katkestas 20. ringil tehnilise rikkega. Tsunoda tegi 49. ringil avarii ja tõi sellega turvaauto rajale. Sainz kasutas olukorda ära ja üritas korduvalt Verstappenist mööduda, aga Verstappen suutis oma koha säilitada ja võitis sõidu. Hamilton lõpetas sõidu poodiumi viimasel astmel ning Leclerc suutis tõusta viiendaks.<ref>{{cite web |title=Verstappen survives late safety car to beat Sainz to Canadian GP victory |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-survives-late-safety-car-to-beat-sainz-to-canadian-gp-victory.MSg7s89K4WtO2gD3UNaNh.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Alonso sai pärast sõitu 5 sekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta üheksandaks.<ref>{{cite web |title=Alonso drops from P7 to P9 after being hit with five-second time penalty in Montreal |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.alonso-drops-from-p7-to-p9-after-being-hit-with-five-second-time-penalty-in.4TaYtXLU7fM4Sn9fL8mP8H.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Sainz võttis oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l.<ref name="2022-07-03-espn2">{{cite news |date=3 July 2022 |title=2022 Lenovo British Grand Prix – Jul 01 to Jul 03 |language=en |work=ESPN |url=https://www.espn.co.uk/f1/report?id=600014136 |access-date=8 July 2022}}</ref> Verstappen sai temast esimeses kurvis mööda, aga suur avarii tõi välja punased lipud ja sõit alustati uuesti samadelt kohtadelt.<ref>{{Cite web |date=3 July 2022 |title=British Grand Prix red-flagged after large start crash |url=https://the-race.com/formula-1/british-grand-prix-red-flagged-after-large-start-crash/ |access-date=13 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> See kord suutis ta oma kohta paar ringi hoida, kuni Verstappen sai temast ikkagi mööda. Verstappen suutis lõhkuda oma auto põhja ja see kukutas ta seitsmendaks.<ref>{{Cite web |title=Verstappen explains cause of Red Bull damage after nightmare British GP |url=https://racingnews365.com/verstappen-explains-cause-of-car-damage-and-puncture |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Sõidu teises pooles sai Leclerc Sainzist mööda. Päris sõidu lõpus tuli rajale turvaauto ning Sainz, Pérez ja Hamilton kasutasid võimalust rataste vahetamiseks. Ferrari järjekordne taktikaline äpardus tähendas, et Leclerc'i ei kutsutud boksi ning peale turvaauto lahkumist sai eelnevalt nimetatu kolmik Leclerc'ist mööda. Sainz võttis oma esimese sõiduvõidu.<ref name="2022-07-03-espn2" /> Verstappen võitis [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]] kvalifikatsiooni ja sprindisõidu. Põhisõidus suutis hilisem sõidu võitja Leclerc temast kolmel erineval korral mööduda.<ref>{{Cite web |last=Benson |first=Andrew |title=Austrian Grand Prix: Charles Leclerc claims commanding win to revive title hopes |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/62114587/ |access-date=11 July 2022 |website=BBC Sport}}</ref> Sainz oli samuti kiirem kui Verstappen ja oli temast möödumas, et võtta Ferrarile kerge kaksikvõit, kui tema auto süttis,<ref>{{Cite web |title='It's the story of my season' – Sainz frustrated as 'easy 1–2' goes up in flames at the Red Bull Ring |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.its-the-story-of-my-season-sainz-frustrated-as-easy-1-2-goes-up-in-flames-at.qwmETqAzkWJjysBOhNltm.html |access-date=13 July 2022 |website=Formula1.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |title=Ferrari fear power unit failure repeat |url=https://www.gpfans.com/en/f1-news/87017/carlos-sainz-austrian-grand-prix-power-unit-fire/ |access-date=13 July 2022 |website=GPfans |language=en}}</ref> tõstes Verstappeni teiseks ja Hamiltoni kolmandaks.<ref>{{Cite web |title=F1 2022 Austrian GP – Race results |url=https://racingnews365.com/f1-2022-austrian-gp-race-results |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Russell võttis üllatuslikult [[2022 Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l oma esimese kvalifikatsioonivõidu. Red Bullidel oli kvalifikatsioon probleemiderohke, kui Verstappenit vaevasid jõuallikaprobleemid ning Pérez ei suutnud ringi kokku panna ning nad alustasid 10–11 kohalt.<ref>{{Cite web |date=30 July 2022 |title=Russell beats Sainz to take shock maiden pole at Hungaroring as Red Bulls hit trouble |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-take-their-first-pole-position-of-2022-as-russell-sets-the-pace-in.6Vqx91758duUbTENjFUaU0.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Verstappen kasutas väga edukalt ära oma head kiirust ja Ferrari järjekordset ebaõnnestunud strateegiat ja võitis sõidu. Teiseks tuli Hamilton ja kolmandaks Russell.<ref>{{Cite web |date= 31 July 2022| title= Verstappen recovers from P10 to take Hungarian GP win as Mercedes secure double podium |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-recovers-from-p10-to-take-hungarian-gp-win-as-mercedes-secure.41mevfV7YnC3RrLK6mUv23.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Sainz ja Leclerc lõpetasid neljanda ja kuuendana.<ref>{{Cite web |date=31 July 2022 |title=Charles Leclerc calls Ferrari strategy 'a disaster' after dropping from first to sixth at Hungarian Grand Prix |url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12662820/charles-leclerc-calls-ferrari-strategy-a-disaster-after-dropping-from-first-to-sixth-at-hungarian-grand-prix |access-date=31 July 2022 |website=skysports.com}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Grand Prix !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja !nowrap|Kiireim ring !nowrap|Võitja !nowrap|Konstruktor !class="unsortable"|Raport |- !1 | {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Bahreini Grand Prix|Raport]] |- !2 | {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia Grand Prix]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Raport]] |- !3 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austraalia Grand Prix|Raport]] |- !4 | {{nowrap|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Raport]] |- !5 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Miami Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Miami Grand Prix|Raport]] |- !6 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Hispaania Grand Prix|Raport]] |- !7 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Monaco Grand Prix|Raport]] |- !8 | {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Raport]] |- !9 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Kanada Grand Prix|Raport]] |- !10 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia Grand Prix]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Suurbritannia Grand Prix|Raport]] |- !11 | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austira Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austira Grand Prix|Raport]] |- !12 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Prantsusmaa Grand Prix|Raport]] |- !13 | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Grand Prix]] | data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Ungari Grand Prix|Raport]] |- !14 | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Belgia Grand Prix|Raport]] |- !15 | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Hollandi Grand Prix|Raport]] |- !16 | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Itaalia Grand Prix|Raport]] |- !17 | {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Singapuri Grand Prix|Raport]] |- !18 | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Jaapani Grand Prix|Raport]] |- !19 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[USA Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 USA Grand Prix|Raport]] |- !20 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Mehhiko Grand Prix|Raport]] |- !21 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 São Paulo Grand Prix|Raport]] |- !22 | {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Abu Dhabi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Abu Dhabi Grand Prix|Raport]] |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Sources:'''<ref name="WMC">{{cite web|url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-25|title=FIA announces World Motor Sport Council decisions|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Punktisüsteem === Põhisõidul jagatakse punkte esikümnele ning võistluse kiireima ringi omanikule (kui ta lõpetab esikümnes. Sprindisõidus saavad punkte kaheksa parimat.<ref name="sprint"/> Viigi puhul pannakse järjest paika parimate tulemuste järgi. Kui võite on sama palju, siis vaadatakse teisi kohtasid jne. Kui peale seda on ikka viik, otsustab FIA, kes on eespool. Punkte antakse igal võistlusel järgneva loogika alusel:<ref name="points regs">{{cite web|url=https://www.fia.com/file/78014/download/26183|title=2019 Formula One Sporting Regulations|date=12 March 2019|website=[[Fédération Internationale de l'Automobile|FIA]]|pages=3–4, 41|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190313225312/https://www.fia.com/file/78014/download/26183|archive-date=13 March 2019|access-date=27 November 2019}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" !Koht !style="background-color:#ffffbf"|&nbsp;1st&nbsp; !style="background-color:#dfdfdf"|&nbsp;2nd&nbsp; !style="background-color:#ffdf9f"|&nbsp;3rd&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;4th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;5th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;6th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;7th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;8th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;9th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;10th&nbsp; !&nbsp;Kiireim ring&nbsp; |- !Grand Prix | style="background-color:#ffffbf"|25 | style="background-color:#dfdfdf"|18 | style="background-color:#ffdf9f"|15 | style="background-color:#dfffdf"|12 | style="background-color:#dfffdf"|10 | style="background-color:#dfffdf"|8 | style="background-color:#dfffdf"|6 | style="background-color:#dfffdf"|4 | style="background-color:#dfffdf"|2 | style="background-color:#dfffdf"|1 | 1 |- !Sprint | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | colspan="3" {{N/A|}} |} === Sõitjate MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! 1 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 258 |- ! 2 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 178 |- ! 3 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 173 |- ! 4 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 158 |- ! 5 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 156 |- ! 6 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 146 |- ! 7 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 76 |- ! 8 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 58 |- ! 9 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 46 |- ! 10 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 41 |- ! 11 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 22 |- ! 12 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 19 |- ! 13 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 14 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | | | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 15 | style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 12 |- ! 16 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 11 |- ! 17 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 5 |- ! 18 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 4 |- ! 19 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 3 |- ! 20 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 0 |- ! 21 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! Punktid |- ! colspan="25" |Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top" | {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. === Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! rowspan="2"| 1 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 431 |- | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 2 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 334 |- | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 3 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 304 |- | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 4 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 99 |- | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 5 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 95 |- | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 6 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|SUI}} [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 51 |- | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 7 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 34 |- | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 8 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 27 |- | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|9 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 20 |- | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|10 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 3 |- | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! colspan="25"|Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top;"| {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. == Viited == {{reflist}} {{F1 hooajad}} [[Kategooria:2022. aasta spordis]] [[Kategooria:Vormel 1]] 0xmvob56c54rxnofihnggesace72qap Mall:Infokast Grand Prix raport 10 634907 6176047 2022-08-10T07:08:22Z Killerlicka 68247 Esimene versioon Grand Prix raporti infokastist, siia tuleb veel jooksvalt täiendusi ja lihtsustusi wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Year|{{{year}}}}}} {{{grand prix|{{{Grand Prix}}}}}} {{{gp_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{type|{{{Type}}}}}} |F1 = {{#if:{{{race_no|{{{Race_No|}}}}}}|Race {{{race_no|{{{Race_No}}}}}}/{{{season_no|{{{Season_No}}}}}} [[{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{description|{{{Description|}}}}}}|{{{description|{{{Description}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|{{{image|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{caption|{{{Caption|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | caption = {{{caption|{{{Caption|}}}}}} | image2 = {{{image2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{details ref|{{{Details ref|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Date|{{{date|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Date|{{{date|}}}}}} {{{Year|{{{year}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Publik | data10 = {{{attendance|{{{Attendance|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Date|{{{date|}}}}}}|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}|{{{date|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Year|{{{year|}}}}}}|{{{year|{{{Year|}}}}}}{{{year|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{year|{{{Year|}}}}}}|{{{year|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{type|{{{Type|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Attendance | attendance | Caption | caption | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | date | Date | Description | description | Details ref | details ref | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | GP_Suffix | gp_suffix | Grand Prix | grand prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | image | Image | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Race_No | race_no | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Season_No | season_no | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Type | type | Weather | weather | year | Year | Previous_round | Next_round }}<includeonly>{{short description|Motor car race|2=noreplace}}</includeonly><noinclude>{{documentation}}</noinclude> bramei3frbq8cwikmxc5emmy0jzo8go 6176049 6176047 2022-08-10T07:15:47Z Killerlicka 68247 Visuaali ja linkimise parandused wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Year|{{{year}}}}}} {{{grand prix|{{{Grand Prix}}}}}} {{{gp_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{type|{{{Type}}}}}} |F1 = {{#if:{{{race_no|{{{Race_No|}}}}}}|Etapp {{{race_no|{{{Race_No}}}}}}/{{{season_no|{{{Season_No}}}}}} [[{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta vormel 1 hooaeg|{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{description|{{{Description|}}}}}}|{{{description|{{{Description}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|{{{image|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{caption|{{{Caption|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | caption = {{{caption|{{{Caption|}}}}}} | image2 = {{{image2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{details ref|{{{Details ref|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Date|{{{date|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Date|{{{date|}}}}}} {{{Year|{{{year}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Publik | data10 = {{{attendance|{{{Attendance|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}|<br>{{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Date|{{{date|}}}}}}|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}|{{{date|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Year|{{{year|}}}}}}|{{{year|{{{Year|}}}}}}{{{year|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{year|{{{Year|}}}}}}|{{{year|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{type|{{{Type|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Attendance | attendance | Caption | caption | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | date | Date | Description | description | Details ref | details ref | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | GP_Suffix | gp_suffix | Grand Prix | grand prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | image | Image | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Race_No | race_no | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Season_No | season_no | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Type | type | Weather | weather | year | Year | Previous_round | Next_round }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> 7ni6mhsg12xacllwhub97vzrlzu4kus 6176061 6176049 2022-08-10T07:48:28Z Killerlicka 68247 Pisiparandused ja eesti keelde tõlkimise test wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Year|{{{year}}}}}} {{{grand prix|{{{Grand Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{type|{{{Type}}}}}} |F1 = {{#if:{{{race_no|{{{Race_No|}}}}}}|Etapp {{{race_no|{{{Race_No}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{description|{{{Description|}}}}}}|{{{description|{{{Description}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|{{{image|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{caption|{{{Caption|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | caption = {{{caption|{{{Caption|}}}}}} | image2 = {{{image2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{details ref|{{{Details ref|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Date|{{{date|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Date|{{{date|}}}}}} {{{Year|{{{year}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Publik | data10 = {{{attendance|{{{Attendance|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Date|{{{date|}}}}}}|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}|{{{date|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Year|{{{year|}}}}}}|{{{year|{{{Year|}}}}}}{{{year|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{year|{{{Year|}}}}}}|{{{year|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{type|{{{Type|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Attendance | attendance | Caption | caption | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | date | Date | Description | description | Details ref | details ref | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand Prix | grand prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | image | Image | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Race_No | race_no | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Type | type | Weather | weather | year | Year | Previous_round | Next_round }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> nquid0y288nvwy7abd82p8reo65gfuz 6176062 6176061 2022-08-10T07:49:48Z Killerlicka 68247 Tõlke test wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Year|{{{year}}}}}} {{{grand prix|{{{Grand Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{type|{{{Type}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Race_No|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Race_No}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Year|{{{year}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{description|{{{Description|}}}}}}|{{{description|{{{Description}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|{{{image|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{caption|{{{Caption|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | caption = {{{caption|{{{Caption|}}}}}} | image2 = {{{image2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{details ref|{{{Details ref|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Date|{{{date|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Date|{{{date|}}}}}} {{{Year|{{{year}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Publik | data10 = {{{attendance|{{{Attendance|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Date|{{{date|}}}}}}|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}|{{{date|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Year|{{{year|}}}}}}|{{{year|{{{Year|}}}}}}{{{year|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{year|{{{Year|}}}}}}|{{{year|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{type|{{{Type|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Attendance | attendance | Caption | caption | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | date | Date | Description | description | Details ref | details ref | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand Prix | grand prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | image | Image | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Race_No | sõidu_number | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Type | type | Weather | weather | year | Year | Previous_round | Next_round }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> 9houmeu3ulhbroyrrc84ptsiwytt7u2 6176067 6176062 2022-08-10T07:52:11Z Killerlicka 68247 Tõlke test wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand prix|{{{Grand Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{type|{{{Type}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{description|{{{Description|}}}}}}|{{{description|{{{Description}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|{{{image|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{caption|{{{Caption|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | caption = {{{caption|{{{Caption|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{details ref|{{{Details ref|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Date|{{{date|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Date|{{{date|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Publik | data10 = {{{attendance|{{{Attendance|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Date|{{{date|}}}}}}|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}|{{{date|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{date|{{{Date|}}}}}}{{{date|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{type|{{{Type|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Attendance | attendance | Caption | caption | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | date | Date | Description | description | Details ref | details ref | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand Prix | grand prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | image | Image | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Sõidu_Number | sõidu_number | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Type | type | Weather | weather | aasta | Aasta | Previous_round | Next_round }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> ov5m4m27otiy3auhypivv74rqcc3myt 6176072 6176067 2022-08-10T08:18:06Z Killerlicka 68247 Tõlke test wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{official name|{{{Official name|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Location|{{{location|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}} |{{{course_km|{{{Course_km}}}}}} km ({{{course_mi|{{{Course_mi}}}}}} miles) |{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}} | {{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_km|{{{Distance_km}}}}}} km ({{{distance_mi|{{{Distance_mi}}}}}} miles) | {{#if:{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}|{{#if:{{{distance_laps|{{{Distance_laps|}}}}}}|{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distance_laps|{{{Distance_laps}}}}}}|1||s}},}} {{{distance_length|{{{Distance_length}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km|}}}}}} |{{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_km|{{{Scheduled_km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miles) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps|}}}}}}|{{{scheduled_laps|{{{Scheduled_laps}}}}}} laps,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{weather|{{{Weather|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{flagicon|{{{pole_country|{{{Pole_Country|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix|{{{Pole_flag_suffix|}}}}}}}} {{{pole_driver|{{{Pole_Driver}}}}}} | 2 = {{#if: {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2|}}}}}}|{{flagicon|{{{pole_country2|{{{Pole_Country2|none}}}}}}|{{{pole_flag_suffix2|{{{Pole_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{pole_driver2|{{{Pole_Driver2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}|{{#if: {{{pole_team|{{{Pole_Team|}}}}}}|{{{pole_team|{{{Pole_Team}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{{pole_time|{{{Pole_Time|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{pole_driver|{{{Pole_Driver|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{grid_from_sprint_quali|{{{Grid_from_sprint_quali|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{grid_from_sprint|{{{Grid_from_sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{flagicon|{{{fast_country|{{{Fast_Country|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix|{{{Fast_flag_suffix|}}}}}}}} {{{fast_driver|{{{Fast_Driver}}}}}} {{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}|(lap {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}})}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver|{{{Fast_Driver|}}}}}} | {{{fast_team|{{{Fast_Team}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country2|{{{Fast_Country2|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix2|{{{Fast_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2}}}}}} {{#if: {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2|}}}}}}| (lap {{{fast_lap2|{{{Fast_Lap2}}}}}})}} }} }} | data17b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}} | {{{fast_team2|{{{Fast_Team2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country3|{{{Fast_Country3|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix3|{{{Fast_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3}}}}}} {{#if: {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3|}}}}}}| (lap {{{fast_lap3|{{{Fast_Lap3}}}}}})}} }} }} | data18b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}} | {{{fast_team3|{{{Fast_Team3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country4|{{{Fast_Country4|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix4|{{{Fast_flag_suffix4|}}}}}}}} {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4}}}}}} {{#if: {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4|}}}}}}| (lap {{{fast_lap4|{{{Fast_Lap4}}}}}})}} }} }} | data19b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}} | {{{fast_team4|{{{Fast_Team4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country5|{{{Fast_Country5|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix5|{{{Fast_flag_suffix5|}}}}}}}} {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5}}}}}} {{#if: {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5|}}}}}}| (lap {{{fast_lap5|{{{Fast_Lap5}}}}}})}} }} }} | data20b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}} | {{{fast_team5|{{{Fast_Team5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country6|{{{Fast_Country6|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix6|{{{Fast_flag_suffix6|}}}}}}}} {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6}}}}}} {{#if: {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6|}}}}}}| (lap {{{fast_lap6|{{{Fast_Lap6}}}}}})}} }} }} | data21b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}} | {{{fast_team6|{{{Fast_Team6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| {{flagicon|{{{fast_country7|{{{Fast_Country7|none}}}}}}|{{{fast_flag_suffix7|{{{Fast_flag_suffix7|}}}}}}}} {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7}}}}}} {{#if: {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7|}}}}}}| (lap {{{fast_lap7|{{{Fast_Lap7}}}}}})}} }} }} | data22b = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{#if: {{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}} | {{{fast_team7|{{{Fast_Team7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{fast_time|{{{Fast_Time|}}}}}}|{{{fast_time|{{{Fast_Time}}}}}} {{#if: {{{fast_driver2|{{{Fast_Driver2|}}}}}}{{{fast_driver3|{{{Fast_Driver3|}}}}}}{{{fast_driver4|{{{Fast_Driver4|}}}}}}{{{fast_driver5|{{{Fast_Driver5|}}}}}}{{{fast_driver6|{{{Fast_Driver6|}}}}}}{{{fast_driver7|{{{Fast_Driver7|}}}}}}| |{{#if: {{{fast_lap|{{{Fast_Lap|}}}}}}| {{{fast_lap|{{{Fast_Lap}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}{{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}{{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{first_country|{{{First_Country|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix|{{{First_flag_suffix|}}}}}}}} {{{first_driver|{{{First_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{first_driver2|{{{First_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country2|{{{First_Country2|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix2|{{{First_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{first_driver2|{{{First_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{first_driver3|{{{First_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{first_country3|{{{First_Country3|none}}}}}}|{{{first_flag_suffix3|{{{First_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{first_driver3|{{{First_Driver3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{first_driver|{{{First_Driver|}}}}}}| {{{first_team|{{{First_Team}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{flagicon|{{{second_country|{{{Second_Country|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix|{{{Second_flag_suffix|}}}}}}}} {{{second_driver|{{{Second_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{second_driver2|{{{Second_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country2|{{{Second_Country2|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix2|{{{Second_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{second_driver2|{{{Second_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{second_driver3|{{{Second_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{second_country3|{{{Second_Country3|none}}}}}}|{{{second_flag_suffix3|{{{Second_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{second_driver3|{{{Second_Driver3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{second_driver|{{{Second_Driver|}}}}}}|{{{second_team|{{{Second_Team}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{flagicon|{{{third_country|{{{Third_Country|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix|{{{Third_flag_suffix|}}}}}}}} {{{third_driver|{{{Third_Driver}}}}}} |2={{#if: {{{third_driver2|{{{Third_Driver2|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country2|{{{Third_Country2|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix2|{{{Third_flag_suffix2|}}}}}}}} {{{third_driver2|{{{Third_Driver2}}}}}} }} |3={{#if: {{{third_driver3|{{{Third_Driver3|}}}}}}| {{flagicon|{{{third_country3|{{{Third_Country3|none}}}}}}|{{{third_flag_suffix3|{{{Third_flag_suffix3|}}}}}}}} {{{third_driver3|{{{Third_Driver3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{third_driver|{{{Third_Driver|}}}}}}|{{{third_team|{{{Third_Team}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{lapchart|{{{Lapchart|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Lap leaders|{{{lapchart|{{{Lapchart}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Location|{{{location|}}}}}}|{{{location|{{{Location|}}}}}}{{{location|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{location|{{{Location|}}}}}}|{{{location|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{course_km|{{{Course_km|}}}}}}|{{{course_length|{{{Course_length|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distance_km|{{{Distance_km|}}}}}}|{{{distance_length|{{{Distance_length|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Course | course | Course_km | course_km | Course_length | course_length | Course_mi | course_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distance_km | distance_km | Distance_laps | distance_laps | Distance_length | distance_length | Distance_mi | distance_mi | Fast_Country | fast_country | Fast_Country2 | fast_country2 | Fast_Country3 | fast_country3 | Fast_Country4 | fast_country4 | Fast_Country5 | fast_country5 | Fast_Country6 | fast_country6 | Fast_Country7 | fast_country7 | Fast_Driver | fast_driver | Fast_Driver2 | fast_driver2 | Fast_Driver3 | fast_driver3 | Fast_Driver4 | fast_driver4 | Fast_Driver5 | fast_driver5 | Fast_Driver6 | fast_driver6 | Fast_Driver7 | fast_driver7 | Fast_flag_suffix | fast_flag_suffix | Fast_flag_suffix2 | fast_flag_suffix2 | Fast_flag_suffix3 | fast_flag_suffix3 | Fast_flag_suffix4 | fast_flag_suffix4 | Fast_flag_suffix5 | fast_flag_suffix5 | Fast_flag_suffix6 | fast_flag_suffix6 | Fast_flag_suffix7 | fast_flag_suffix7 | Fast_Lap | fast_lap | Fast_Lap2 | fast_lap2 | Fast_Lap3 | fast_lap3 | Fast_Lap4 | fast_lap4 | Fast_Lap5 | fast_lap5 | Fast_Lap6 | fast_lap6 | Fast_Lap7 | fast_lap7 | Fast_Team | fast_team | Fast_Team2 | fast_team2 | Fast_Team3 | fast_team3 | Fast_Team4 | fast_team4 | Fast_Team5 | fast_team5 | Fast_Team6 | fast_team6 | Fast_Team7 | fast_team7 | Fast_Time | fast_time | First_Country | first_country | First_Country2 | first_country2 | First_Country3 | first_country3 | First_Driver | first_driver | First_Driver2 | first_driver2 | First_Driver3 | first_driver3 | First_flag_suffix | first_flag_suffix | First_flag_suffix2 | first_flag_suffix2 | First_flag_suffix3 | first_flag_suffix3 | First_Team | first_team | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Grid_from_ballot | grid_from_ballot | Grid_from_heats | grid_from_heats | Grid_from_number | grid_from_number | Grid_from_sprint | grid_from_sprint | Grid_from_sprint_quali | grid_from_sprint_quali | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Lapchart | lapchart | location | Location | Official name | official name | Pole_Country | pole_country | Pole_Country2 | pole_country2 | Pole_Driver | pole_driver | Pole_Driver2 | pole_driver2 | Pole_flag_suffix | pole_flag_suffix | Pole_flag_suffix2 | pole_flag_suffix2 | Pole_Team | pole_team | Pole_Time | pole_time | Sõidu_Number | sõidu_number | Scheduled_km | scheduled_km | Scheduled_laps | scheduled_laps | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Second_Country | second_country | Second_Country2 | second_country2 | Second_Country3 | second_country3 | Second_Driver | second_driver | Second_Driver2 | second_driver2 | Second_Driver3 | second_driver3 | Second_flag_suffix | second_flag_suffix | Second_flag_suffix2 | second_flag_suffix2 | Second_flag_suffix3 | second_flag_suffix3 | Second_Team | second_team | Third_Country | third_country | Third_Country2 | third_country2 | Third_Country3 | third_country3 | Third_Driver | third_driver | Third_Driver2 | third_driver2 | Third_Driver3 | third_driver3 | Third_flag_suffix | third_flag_suffix | Third_flag_suffix2 | third_flag_suffix2 | Third_flag_suffix3 | third_flag_suffix3 | Third_Team | third_team | Tüüp | tüüp | Weather | weather | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> myuyljtz78vkxtyl2ukv2scjvgf0m3g 6176089 6176072 2022-08-10T09:52:40Z Killerlicka 68247 Muutujad eesti keelde wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametilik_nimi|{{{Ametilik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{course|{{{Course|Permanent racing facility}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix|{{{Esimene_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix2|{{{Esimene_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix3|{{{Esimene_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix|{{{Teine_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix2|{{{Teine_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix3|{{{Teine_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix|{{{Kolmas_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix2|{{{Kolmas_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix3|{{{Kolmas_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Course | course | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufix | esimene_lipp_sufix | Esimene_Lipp_Sufix2 | esimene_lipp_sufix2 | Esimene_Lipp_Sufix3 | esimene_lipp_sufix3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametilik_Nimi | ametilik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufix | teine_lipp_sufix | Teine_Lipp_Sufix2 | teine_lipp_sufix2 | Teine_Lipp_Sufix3 | teine_lipp_sufix3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufix | kolmas_lipp_sufix | Kolmas_Lipp_Sufix2 | kolmas_lipp_sufix2 | Kolmas_Lipp_Sufix3 | kolmas_lipp_sufix3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> mq2j34byfo2hnwgvcq4np3w9a69m2j7 6176090 6176089 2022-08-10T09:55:53Z Killerlicka 68247 course -> raja tüüp wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametilik_nimi|{{{Ametilik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix|{{{Esimene_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix2|{{{Esimene_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix3|{{{Esimene_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix|{{{Teine_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix2|{{{Teine_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix3|{{{Teine_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix|{{{Kolmas_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix2|{{{Kolmas_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix3|{{{Kolmas_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufix | esimene_lipp_sufix | Esimene_Lipp_Sufix2 | esimene_lipp_sufix2 | Esimene_Lipp_Sufix3 | esimene_lipp_sufix3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametilik_Nimi | ametilik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufix | teine_lipp_sufix | Teine_Lipp_Sufix2 | teine_lipp_sufix2 | Teine_Lipp_Sufix3 | teine_lipp_sufix3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufix | kolmas_lipp_sufix | Kolmas_Lipp_Sufix2 | kolmas_lipp_sufix2 | Kolmas_Lipp_Sufix3 | kolmas_lipp_sufix3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> ihbqmbe8q9okjd22amymq04mw0zotc0 6176091 6176090 2022-08-10T09:58:44Z Killerlicka 68247 Kirjaviga wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix|{{{Esimene_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix2|{{{Esimene_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufix3|{{{Esimene_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix|{{{Teine_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix2|{{{Teine_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufix3|{{{Teine_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix|{{{Kolmas_Lipp_Sufix|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix2|{{{Kolmas_Lipp_Sufix2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufix3|{{{Kolmas_Lipp_Sufix3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufix | esimene_lipp_sufix | Esimene_Lipp_Sufix2 | esimene_lipp_sufix2 | Esimene_Lipp_Sufix3 | esimene_lipp_sufix3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Season | Season_name | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufix | teine_lipp_sufix | Teine_Lipp_Sufix2 | teine_lipp_sufix2 | Teine_Lipp_Sufix3 | teine_lipp_sufix3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufix | kolmas_lipp_sufix | Kolmas_Lipp_Sufix2 | kolmas_lipp_sufix2 | Kolmas_Lipp_Sufix3 | kolmas_lipp_sufix3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> dyks08a08fh9gnaoaayc6wzmow0f89n 6176140 6176091 2022-08-10T11:38:04Z Killerlicka 68247 sufix -> sufiks wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{scheduled_length|{{{Scheduled_length}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks|{{{Esimene_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks2|{{{Esimene_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks3|{{{Esimene_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks|{{{Teine_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks2|{{{Teine_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks3|{{{Teine_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks2|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks3|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufiks | esimene_lipp_sufiks | Esimene_Lipp_Sufiks2 | esimene_lipp_sufiks2 | Esimene_Lipp_Sufiks3 | esimene_lipp_sufiks3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Scheduled_length | scheduled_length | Scheduled_mi | scheduled_mi | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufiks | teine_lipp_sufiks | Teine_Lipp_Sufiks2 | teine_lipp_sufiks2 | Teine_Lipp_Sufiks3 | teine_lipp_sufiks3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufiks | kolmas_lipp_sufiks | Kolmas_Lipp_Sufiks2 | kolmas_lipp_sufiks2 | Kolmas_Lipp_Sufiks3 | kolmas_lipp_sufiks3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> bl2l3qn8gkvdr1ep9a9nznmneksx1ac 6176141 6176140 2022-08-10T11:39:23Z Killerlicka 68247 Planeeritud_Distants wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{scheduled_mi|{{{Scheduled_mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks|{{{Esimene_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks2|{{{Esimene_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks3|{{{Esimene_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks|{{{Teine_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks2|{{{Teine_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks3|{{{Teine_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks2|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks3|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufiks | esimene_lipp_sufiks | Esimene_Lipp_Sufiks2 | esimene_lipp_sufiks2 | Esimene_Lipp_Sufiks3 | esimene_lipp_sufiks3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Planeeritud_Distants | planeeritud_distants | Scheduled_mi | scheduled_mi | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufiks | teine_lipp_sufiks | Teine_Lipp_Sufiks2 | teine_lipp_sufiks2 | Teine_Lipp_Sufiks3 | teine_lipp_sufiks3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufiks | kolmas_lipp_sufiks | Kolmas_Lipp_Sufiks2 | kolmas_lipp_sufiks2 | Kolmas_Lipp_Sufiks3 | kolmas_lipp_sufiks3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> o47ncrplhc8bor1zcr8tnet5s84bffi 6176142 6176141 2022-08-10T11:42:34Z Killerlicka 68247 planeeritud_mi wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{planeeritud_mi|{{{Planeeritud_Mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks|{{{Esimene_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks2|{{{Esimene_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks3|{{{Esimene_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks|{{{Teine_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks2|{{{Teine_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks3|{{{Teine_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks2|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks3|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with ambiguous parameters]] }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default=[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown type]] }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufiks | esimene_lipp_sufiks | Esimene_Lipp_Sufiks2 | esimene_lipp_sufiks2 | Esimene_Lipp_Sufiks3 | esimene_lipp_sufiks3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Planeeritud_Distants | planeeritud_distants | Planeeritud_Mi | planeeritud_mi | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufiks | teine_lipp_sufiks | Teine_Lipp_Sufiks2 | teine_lipp_sufiks2 | Teine_Lipp_Sufiks3 | teine_lipp_sufiks3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufiks | kolmas_lipp_sufiks | Kolmas_Lipp_Sufiks2 | kolmas_lipp_sufiks2 | Kolmas_Lipp_Sufiks3 | kolmas_lipp_sufiks3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> gr0gb80l6z3ua0cd03d80t9tv4l5ced Fédération Internationale de l'Automobile 0 634908 6176057 2022-08-10T07:33:53Z Pelmeen10 17243 Ümbersuunamine lehele [[FIA]] wikitext text/x-wiki #suuna[[FIA]] blt0nrxj3nc45xf6dl2ooxouv2uzzih Mustand:Tartu raudteejaama veetorn 102 634911 6176069 2022-08-10T07:52:25Z Vikikoolitus 167020 Vikikoolitus teisaldas lehekülje [[Mustand:Tartu raudteejaama veetorn]] ümbersuunamise [[Tartu raudteejaama veetorn]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu raudteejaama veetorn]] mnlqybrj3wm0fgbtcd4398lsqslaouv Kasutaja arutelu:Johannnes89 3 634913 6176104 2022-08-10T10:20:49Z Jack Grey1403 168648 /* Lions */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Lions == [[File:Cecil the lion at Hwange National Park (4516560206).jpg]] Happy Lion day [[Kasutaja:Jack Grey1403|Jack Grey1403]] ([[Kasutaja arutelu:Jack Grey1403|arutelu]]) 10. august 2022, kell 13:20 (EEST) tvfi0p72y0n8o811nnu9zgsqqr6ftnc 6176111 6176104 2022-08-10T10:23:49Z Johannnes89 129278 LTA wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Jesper Lindstrøm 0 634914 6176105 2022-08-10T10:20:53Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:2022128173607 2022-05-08 Fussball Eintracht Frankfurt vs Borussia Mönchengladbach - Sven - 1D X MK II - 0635 - AK8I7370 (Jesper Lindstrøm cropped).jpg|pisi|Jesper Lindstrøm (2022)]] '''Jesper Grænge Lindstrøm''' (sündinud [[29. veebruar]]il [[2000]] [[Taastrup]]is) on [[Taani]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Eintracht Frankfurt]] ja [[Taani jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Taani klubis Brøndby IF|Br...' wikitext text/x-wiki [[File:2022128173607 2022-05-08 Fussball Eintracht Frankfurt vs Borussia Mönchengladbach - Sven - 1D X MK II - 0635 - AK8I7370 (Jesper Lindstrøm cropped).jpg|pisi|Jesper Lindstrøm (2022)]] '''Jesper Grænge Lindstrøm''' (sündinud [[29. veebruar]]il [[2000]] [[Taastrup]]is) on [[Taani]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Eintracht Frankfurt]] ja [[Taani jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Taani klubis [[Brøndby IF|Brøndby]]. Taani kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2019/20. Hooajal 2020/21 lõi ta Taani kõrgliigas kümme väravat ja tuli klubiga Taani meistriks. 2021. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Eintracht Frankfurdiga. Saksamaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 21. novembril 2021 mängus [[SC Freiburg]]i vastu. Hooaja lõpuks oli Lindstrøm Eintracht Frankfurdi algkoosseisu liikmeks ning ta valiti Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks uustulnukaks. Taani jalgpallikoondises debüteeris Lindstrøm 11. novembril 2020 mängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. märtsil 2022 [[sõprusmäng]]us [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] vastu. == Saavutused == ;Brøndby *[[Superliga (Taani)|Taani Superliga]]: 2020–21 ;Eintracht Frankfurt *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2021–2022|2021–22]] {{JÄRJESTA:Lindstrom, Jesper}} [[Kategooria:Taani jalgpallurid]] [[Kategooria:Brøndby IF jalgpallurid]] [[Kategooria:Frankfurdi Eintrachti jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] biwcpcnxrkov4u70x8zf9tumvj3cy5l Superliga (Taani) 0 634915 6176107 2022-08-10T10:22:15Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Superligaen]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Superligaen]] 9qj3i0nzzby092bzj41sbxr70y00e79 Kasutaja arutelu:Iggy the Swan 3 634916 6176108 2022-08-10T10:22:36Z Jack Grey1403 168648 /* Lions */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Lions == [[File:Cecil the lion at Hwange National Park (4516560206).jpg]] Happy Lion day [[Kasutaja:Jack Grey1403|Jack Grey1403]] ([[Kasutaja arutelu:Jack Grey1403|arutelu]]) 10. august 2022, kell 13:22 (EEST) i67gesa7b3t5vyzvafysxi6624mvhut 6176110 6176108 2022-08-10T10:23:44Z Johannnes89 129278 LTA wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Jesper Grænge Lindstrøm 0 634917 6176113 2022-08-10T10:25:32Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Jesper Lindstrøm]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Jesper Lindstrøm]] rj41clnf0415alrhjhrrg60c9rz5b6a Mall:Parameetrite näidis 10 634918 6176114 2022-08-10T10:37:32Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '<includeonly>{{#Parameetrite näidis|main}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} </noinclude>' wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#Parameetrite näidis|main}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} </noinclude> fcydcpf0k6km53w2rz9rcf32e1c8lcu 6176123 6176114 2022-08-10T10:50:09Z Killerlicka 68247 Add missing invoke wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Parameetrite näidis|main}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} </noinclude> 7wdont6p71v8pbhofmq8wg663rnig6u Randal Kolo Muani 0 634919 6176117 2022-08-10T10:39:31Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:RC Lens - FC Nantes (25-11-2020) 13.jpg|pisi|Randal Kolo Muani 2020. aastal [[FC Nantes|Nantes]]'i särgis]] '''Randal Kolo Muani''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1998]] [[Bondy]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Eintracht Frankfurt]]. 2015. aastal liitus ta Prantsusmaa klubiga [[FC Nantes]]. 2018. aasta juunis sõlmis ta klubiga esimese profilepingu. Prantsusmaa kõrgliigas...' wikitext text/x-wiki [[File:RC Lens - FC Nantes (25-11-2020) 13.jpg|pisi|Randal Kolo Muani 2020. aastal [[FC Nantes|Nantes]]'i särgis]] '''Randal Kolo Muani''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1998]] [[Bondy]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Eintracht Frankfurt]]. 2015. aastal liitus ta Prantsusmaa klubiga [[FC Nantes]]. 2018. aasta juunis sõlmis ta klubiga esimese profilepingu. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 30. novembril 2018 mängus [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]'i vastu. Hooajal 2019/20 oli Kolo Muani laenul Prantsusmaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[US Boulogne|Boulogne]]. Nantes'i meeskonnas lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas esimese värava 18. novembril 2020 mängus [[Stade Brestois 29|Bresti]] vastu. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2020–2021|2020/21]] lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas kokku üheksa väravat ja hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2021–2022|2021/22]] kokku 12 väravat.<ref>https://int.soccerway.com/players/-/447098/ (vaadatud 10.8.2022)</ref> 2022. aasta märtsis sõlmis ta viieaastase lepingu Eintracht Frankfurdiga, kus asus mängima hooaja 2021/22 lõppedes. Saksamaa kõrgliigas lõi Kolo Muani esimese värava hooaja avamängus 5. augustil 2022 [[Müncheni Bayern]]i vastu. Mäng lõppes küll Eintracht Frankfurdi kaotusega 1:6. Kolo Muani kuulus [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril Prantsusmaa olümpiavõistkonda. Ta on Kogu päritolu.<ref name="La Voix du Nord 2020">{{cite web |title=Football (National): Vahid, Mbappe, le Congo, la fusée Randal Kolo Muani se confie |website=La Voix du Nord |date=13 February 2020 |url=https://www.lavoixdunord.fr/709620/article/2020-02-13/football-national-vahid-mbappe-le-congo-la-fusee-randal-kolo-muani-se-confie |access-date=30 August 2020}}</ref> == Saavutused == ;Nantes *[[Coupe de France]]: 2021–22 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolomuani, Randal}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Nantes'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Frankfurdi Eintrachti jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] bq12dpcz6zfuwgst29fr1i4qwbdisdz Moodul:Parameetrite näidis 828 634920 6176121 2022-08-10T10:42:06Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '-- See moodul implementeerib {{parameetrite näidis}}. local p = {} local function makeParam(s) local lb = '&#123;' local rb = '&#125;' return lb:rep(3) .. s .. rb:rep(3) end local function italicize(s) return "''" .. s .. "''" end local function plain(s) return s end function p._main(args, frame) -- Leiab muutujate vorminduse. local formatFunc if args._display == 'italics' or args._display == 'italic' then formatFunc = italicize elseif args._display == 'pla...' Scribunto text/plain -- See moodul implementeerib {{parameetrite näidis}}. local p = {} local function makeParam(s) local lb = '&#123;' local rb = '&#125;' return lb:rep(3) .. s .. rb:rep(3) end local function italicize(s) return "''" .. s .. "''" end local function plain(s) return s end function p._main(args, frame) -- Leiab muutujate vorminduse. local formatFunc if args._display == 'italics' or args._display == 'italic' then formatFunc = italicize elseif args._display == 'plain' then formatFunc = plain else formatFunc = makeParam end -- Tee tabel malli muutujatest. local targs = {} for k, v in pairs(args) do if type(k) == 'number' then targs[v] = formatFunc(v) elseif not k:find('^_') then targs[k] = v end end targs['nocat'] = 'yes'; targs['categories'] = 'no'; targs['demo'] = 'yes'; -- Leia malli nimi. local template if args._template then template = args._template else local currentTitle = mw.title.getCurrentTitle() if currentTitle.prefixedText:find('/sandbox$') then template = currentTitle.prefixedText else template = currentTitle.basePageTitle.prefixedText end end -- Kutus mall muutujatega. frame = frame or mw.getCurrentFrame() local success, result = pcall( frame.expandTemplate, frame, {title = template, args = targs} ) if success then return result else return '' end end function p.main(frame) local args = require('Moodul:Arguments').getArgs(frame, { wrappers = 'Mall:Parameetrite näidis' }) return p._main(args, frame) end return p nt8mqi4uzsb0rmzpbn24y6bujt3y3rm Moodul:Infobox3cols 828 634921 6176122 2022-08-10T10:47:40Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: 'local p = {} local args = {} local origArgs = {} local root -- Returns the union of the values of two tables, as a sequence. local function union(t1, t2) local vals = {} for k, v in pairs(t1) do vals[v] = true end for k, v in pairs(t2) do vals[v] = true end local ret = {} for k, v in pairs(vals) do table.insert(ret, k) end return ret end -- Returns a table containing the numbers of the arguments that exist -- for the specified prefix. For example, if the p...' Scribunto text/plain local p = {} local args = {} local origArgs = {} local root -- Returns the union of the values of two tables, as a sequence. local function union(t1, t2) local vals = {} for k, v in pairs(t1) do vals[v] = true end for k, v in pairs(t2) do vals[v] = true end local ret = {} for k, v in pairs(vals) do table.insert(ret, k) end return ret end -- Returns a table containing the numbers of the arguments that exist -- for the specified prefix. For example, if the prefix was 'data', and -- 'data1', 'data2', and 'data5' exist, it would return {1, 2, 5}. local function getArgNums(prefix, suffix) local nums = {} for k, v in pairs(args) do local num = tostring(k):match('^' .. prefix .. '([0-9]%d*)' .. suffix .. '$') if num then table.insert(nums, tonumber(num)) end end table.sort(nums) return nums end -- Adds a row to the infobox, with either a header cell -- or a label/data cell combination. local function addRow(rowArgs) if rowArgs.header then root :tag('tr') :addClass(rowArgs.rowclass) :cssText(rowArgs.rowstyle) :tag('th') :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-header') :addClass(rowArgs.class) :addClass(args.headerclass) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-header :cssText(args.headerstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'h']) :wikitext(rowArgs.header) elseif rowArgs.label then if rowArgs.data then local row = root:tag('tr') row:addClass(rowArgs.rowclass) row:cssText(rowArgs.rowstyle) row :tag('th') :attr('scope', 'row') :addClass('infobox-label') :cssText(args.labelstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'l']) :wikitext(rowArgs.label) :done() local dataCell = row:tag('td') dataCell :attr('colspan', '3') :addClass('infobox-data') :addClass(rowArgs.class) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-data :cssText(rowArgs.datastyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num]) :newline() :wikitext(rowArgs.data) elseif rowArgs.dataa or rowArgs.datab then local row = root:tag('tr') row:addClass(rowArgs.rowclass) row:cssText(rowArgs.rowstyle) row :tag('th') :attr('scope', 'row') :addClass('infobox-label') :cssText(args.labelstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'l']) :wikitext(rowArgs.label) :done() local dataCella = row:tag('td') dataCella :addClass('infobox-data infobox-data-a') :addClass(rowArgs.classa) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-data-a :cssText(rowArgs.dataastyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'a']) :newline() :wikitext(rowArgs.dataa) if rowArgs.renderb then local dataCellb = row:tag('td') dataCellb :addClass('infobox-data infobox-data-b') :addClass(rowArgs.classb) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-data-b :cssText(rowArgs.databstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'b']) :newline() :wikitext(rowArgs.datab) end if rowArgs.renderc then local dataCellc = row:tag('td') dataCellc :addClass('infobox-data infobox-data-c') :addClass(rowArgs.classc) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-data-c :cssText(rowArgs.datacstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num .. 'c']) :newline() :wikitext(rowArgs.datac) end end elseif rowArgs.data then local row = root:tag('tr') row:addClass(rowArgs.rowclass) row:cssText(rowArgs.rowstyle) local dataCell = row:tag('td') dataCell :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-full-data') :addClass(rowArgs.class) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-full-data :cssText(rowArgs.datastyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :cssText(args.extracellstyles[rowArgs.num]) :newline() :wikitext(rowArgs.data) end end local function renderTitle() if not args.title then return end root :tag('caption') :addClass('infobox-title') :addClass(args.titleclass) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-title :cssText(args.titlestyle) :wikitext(args.title) end local function renderAboveRow() if not args.above then return end root :tag('tr') :tag('th') :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-above') :addClass(args.aboveclass) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-above :cssText(args.abovestyle) :wikitext(args.above) end local function renderBelowRow() if not args.below then return end root :tag('tr') :tag('td') :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-below') :addClass(args.belowclass) -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-below :cssText(args.belowstyle) :newline() :wikitext(args.below) end local function addSubheaderRow(subheaderArgs) if subheaderArgs.data then local row = root:tag('tr') row:addClass(subheaderArgs.rowclass) local dataCell = row:tag('td') dataCell :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-subheader') :addClass(subheaderArgs.class) :cssText(subheaderArgs.datastyle) :cssText(subheaderArgs.rowcellstyle) :newline() :wikitext(subheaderArgs.data) end end local function renderSubheaders() if args.subheader then args.subheader1 = args.subheader end if args.subheaderrowclass then args.subheaderrowclass1 = args.subheaderrowclass end local subheadernums = getArgNums('subheader','') for k, num in ipairs(subheadernums) do addSubheaderRow({ data = args['subheader' .. tostring(num)], -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-subheader datastyle = args.subheaderstyle, rowcellstyle = args['subheaderstyle' .. tostring(num)], class = args.subheaderclass, rowclass = args['subheaderrowclass' .. tostring(num)] }) end end local function addImageRow(imageArgs) if imageArgs.data then local row = root:tag('tr') row:addClass(imageArgs.rowclass) local dataCell = row:tag('td') dataCell :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-image') :addClass(imageArgs.class) :cssText(imageArgs.datastyle) :newline() :wikitext(imageArgs.data) end end local function renderImages() if args.image then args.image1 = args.image end if args.caption then args.caption1 = args.caption end local imagenums = getArgNums('image','') for k, num in ipairs(imagenums) do local caption = args['caption' .. tostring(num)] local data = mw.html.create():wikitext(args['image' .. tostring(num)]) if caption then data :tag('div') :addClass('infobox-caption') -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-caption :cssText(args.captionstyle) :wikitext(caption) end addImageRow({ data = tostring(data), -- @deprecated next; target .infobox-<name> .infobox-image datastyle = args.imagestyle, class = args.imageclass, rowclass = args['imagerowclass' .. tostring(num)] }) end end -- Gets the union of the header and data argument numbers, -- and renders them all in order local function renderRows() local rownums = union(getArgNums('header',''), getArgNums('data','[ab]?')) local datab_count = #(getArgNums('data','b')) local datac_count = #(getArgNums('data','c')) table.sort(rownums) for k, num in ipairs(rownums) do addRow({ num = tostring(num), renderb = datab_count > 0, renderc = datac_count > 0, header = args['header' .. tostring(num)], label = args['label' .. tostring(num)], data = args['data' .. tostring(num)], datastyle = args.datastyle, class = args['class' .. tostring(num)], dataa = args['data' .. tostring(num) .. 'a'], dataastyle = args.datastylea, classa = args['class' .. tostring(num) .. 'a'], datab = args['data' .. tostring(num) .. 'b'], databstyle = args.datastyleb, classb = args['class' .. tostring(num) .. 'b'], datac = args['data' .. tostring(num) .. 'c'], datacstyle = args.datastylec, classc = args['class' .. tostring(num) .. 'c'], rowclass = args['rowclass' .. tostring(num)], -- @deprecated next; target .infobox-<name> rowclass rowstyle = args['rowstyle' .. tostring(num)], rowcellstyle = args['rowcellstyle' .. tostring(num)], }) end end local function renderNavBar() if not args.name then return end root :tag('tr') :tag('td') :attr('colspan', '4') :addClass('infobox-navbar') :wikitext(require('Module:Navbar')._navbar{ args.name, mini = 1, }) end local function renderItalicTitle() local italicTitle = args['italic title'] and mw.ustring.lower(args['italic title']) if italicTitle == '' or italicTitle == 'force' or italicTitle == 'yes' then root:wikitext(mw.getCurrentFrame():expandTemplate({title = 'italic title'})) end end -- Render tracking categories. args.decat == turns off tracking categories. local function renderTrackingCategories() if args.decat == 'yes' then return end if #(getArgNums('data','[abc]?')) == 0 and mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then root:wikitext('[[Category:Articles using infobox templates with no data rows]]') end end --[=[ Loads the templatestyles for the infobox. TODO: FINISH loading base templatestyles here rather than in MediaWiki:Common.css. There are 4-5000 pages with 'raw' infobox tables. See [[Mediawiki_talk:Common.css/to_do#Infobox]] and/or come help :). When we do this we should clean up the inline CSS below too. Will have to do some bizarre conversion category like with sidebar. ]=] local function loadTemplateStyles() local frame = mw.getCurrentFrame() -- See function description local base_templatestyles = frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = 'Module:Infobox/styles.css' } } local templatestyles = '' if args['templatestyles'] then templatestyles = frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = args['templatestyles'] } } end local child_templatestyles = '' if args['child templatestyles'] then child_templatestyles = frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = args['child templatestyles'] } } end local grandchild_templatestyles = '' if args['grandchild templatestyles'] then grandchild_templatestyles = frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = args['grandchild templatestyles'] } } end return table.concat({ base_templatestyles, -- see function description templatestyles, child_templatestyles, grandchild_templatestyles }) end -- common functions between the child and non child cases local function structure_infobox_common() renderSubheaders() renderImages() -- preprocessRows() renderRows() renderBelowRow() renderNavBar() renderItalicTitle() -- renderEmptyRowCategories() renderTrackingCategories() -- cleanInfobox() end -- Specify the overall layout of the infobox, with special settings if the -- infobox is used as a 'child' inside another infobox. local function _infobox() root = mw.html.create('table') root :addClass((args.child == 'yes' or args.subbox == 'yes') and 'infobox-subbox' or 'infobox') :addClass(args.child == 'yes' and 'infobox-3cols-child' or nil) :addClass(args.bodyclass) -- @deprecated next; target .infobox-<name> :cssText(args.bodystyle) renderTitle() renderAboveRow() structure_infobox_common() return loadTemplateStyles() .. tostring(root) end -- If the argument exists and isn't blank, add it to the argument table. -- Blank arguments are treated as nil to match the behaviour of ParserFunctions. local function preprocessSingleArg(argName) if origArgs[argName] and origArgs[argName] ~= '' then args[argName] = origArgs[argName] end end -- Assign the parameters with the given prefixes to the args table, in order, in -- batches of the step size specified. This is to prevent references etc. from -- appearing in the wrong order. The prefixTable should be an array containing -- tables, each of which has two possible fields, a "prefix" string and a -- "depend" table. The function always parses parameters containing the "prefix" -- string, but only parses parameters in the "depend" table if the prefix -- parameter is present and non-blank. local function preprocessArgs(prefixTable, step) if type(prefixTable) ~= 'table' then error("Non-table value detected for the prefix table", 2) end if type(step) ~= 'number' then error("Invalid step value detected", 2) end -- Get arguments without a number suffix, and check for bad input. for i,v in ipairs(prefixTable) do if type(v) ~= 'table' or type(v.prefix) ~= "string" or (v.depend and type(v.depend) ~= 'table') then error('Invalid input detected to preprocessArgs prefix table', 2) end preprocessSingleArg(v.prefix) -- Only parse the depend parameter if the prefix parameter is present -- and not blank. if args[v.prefix] and v.depend then for j, dependValue in ipairs(v.depend) do if type(dependValue) ~= 'string' then error('Invalid "depend" parameter value detected in preprocessArgs') end preprocessSingleArg(dependValue) end end end -- Get arguments with number suffixes. local a = 0 -- Counter variable. local moreArgumentsExist = true while moreArgumentsExist == true do moreArgumentsExist = false for i = a, a + step - 1 do for j,v in ipairs(prefixTable) do local prefixArgName = v.prefix .. tostring(i) .. (v.suffix or '') if origArgs[prefixArgName] then -- Do another loop if any arguments are found, even blank ones. moreArgumentsExist = true preprocessSingleArg(prefixArgName) end -- Process the depend table if the prefix argument is present -- and not blank, or we are processing "prefix1" and "prefix" is -- present and not blank, and if the depend table is present. if v.depend and (args[prefixArgName] or (i == 1 and args[v.prefix])) then for j,dependValue in ipairs(v.depend) do local dependArgName = dependValue .. tostring(i) .. (v.dependsuffix or '') preprocessSingleArg(dependArgName) end end end end a = a + step end end -- Parse the data parameters in the same order that the old {{infobox}} did, so -- that references etc. will display in the expected places. Parameters that -- depend on another parameter are only processed if that parameter is present, -- to avoid phantom references appearing in article reference lists. local function parseDataParameters() preprocessSingleArg('child') preprocessSingleArg('bodyclass') preprocessSingleArg('subbox') preprocessSingleArg('bodystyle') preprocessSingleArg('title') preprocessSingleArg('titleclass') preprocessSingleArg('titlestyle') preprocessSingleArg('above') preprocessSingleArg('aboveclass') preprocessSingleArg('abovestyle') preprocessArgs({ {prefix = 'subheader', depend = {'subheaderstyle', 'subheaderrowclass'}} }, 10) preprocessSingleArg('subheaderstyle') preprocessSingleArg('subheaderclass') preprocessSingleArg('image') preprocessSingleArg('caption') preprocessArgs({ {prefix = 'image', depend = {'caption', 'imagerowclass'}} }, 10) preprocessSingleArg('captionstyle') preprocessSingleArg('imagestyle') preprocessSingleArg('imageclass') preprocessArgs({ {prefix = 'header'}, {prefix = 'data', depend = {'label'}}, {prefix = 'data', suffix = 'a', depend = {'label'}}, {prefix = 'data', suffix = 'a', depend = {'data'}, dependsuffix='c'}, {prefix = 'data', suffix = 'b', depend = {'label'}}, {prefix = 'data', suffix = 'b', depend = {'data'}, dependsuffix='c'}, {prefix = 'rowclass'}, {prefix = 'rowstyle'}, {prefix = 'rowcellstyle'}, {prefix = 'class'} }, 50) preprocessSingleArg('headerclass') preprocessSingleArg('headerstyle') preprocessSingleArg('labelstyle') preprocessSingleArg('datastyle') preprocessSingleArg('datastylea') preprocessSingleArg('datastyleb') preprocessSingleArg('datastylec') preprocessSingleArg('below') preprocessSingleArg('belowclass') preprocessSingleArg('belowstyle') preprocessSingleArg('name') -- different behaviour for italics if blank or absent args['italic title'] = origArgs['italic title'] preprocessSingleArg('decat') preprocessSingleArg('templatestyles') preprocessSingleArg('child templatestyles') preprocessSingleArg('grandchild templatestyles') args['extracellstyles'] = {} for line in mw.text.gsplit(origArgs['extracellstyles'] or '', '\n') do local equals = line:find('=') if equals then for i in mw.text.gsplit(line:sub(1, equals - 1), '%s*,%s*') do args.extracellstyles[i] = line:sub(equals + 1) end end end end -- If called via #invoke, use the args passed into the invoking template. -- Otherwise, for testing purposes, assume args are being passed directly in. function p.infobox(frame) if frame == mw.getCurrentFrame() then origArgs = frame:getParent().args else origArgs = frame end parseDataParameters() return _infobox() end -- For calling via #invoke within a template function p.infoboxTemplate(frame) origArgs = {} for k,v in pairs(frame.args) do origArgs[k] = mw.text.trim(v) end parseDataParameters() return _infobox() end return p 20nytevufuaokh9ktv9il8e82sda8bs Marina Ovsjannikova 0 634922 6176124 2022-08-10T10:52:48Z Pietadè 41543 Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (vist täna arreteeriti uuesti (Euronews ru)) wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Marina, Ovsjannikova}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ma2ljjcg20q8aqbo4qxm5ysfp1khlpv 6176125 6176124 2022-08-10T10:54:01Z Pietadè 41543 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Marina, Ovsjannikova}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] muqdrsorry2ldduhk6tq8nr11cdvwx7 6176126 6176125 2022-08-10T10:54:36Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] lltjjn24gpi0wxgl2kv813pp5jqho6q 6176132 6176126 2022-08-10T11:04:32Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ptch5pumy7sx4cjp6dz24zmmbpymnwx 6176134 6176132 2022-08-10T11:12:26Z Pietadè 41543 Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] mftoounpugq7b287isohi4fwnrgcskp 6176135 6176134 2022-08-10T11:13:39Z Pietadè 41543 /* Viited */ |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 16fqz31ibgyq2d4qtb7f4k9hrpax0g8 6176143 6176135 2022-08-10T11:43:00Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] t57mn5udvtdaa61utmfw9x1hgzp4yd3 Rzepiennik Strzyżewski 0 634923 6176127 2022-08-10T10:57:14Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Rzepiennik Strzyżewski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rzepiennik Strzyżewski | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = RzepiennikStrzyżewski kościół PR6.jpg | pildiallkiri = Kirik Rzepiennik Strzyżewskis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1301 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Rzepiennik_Strzyzewski Wieś Rzepiennik Strzyżewski w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rzepiennik Strzyżewski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rzepiennik Strzyżewski | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = RzepiennikStrzyżewski kościół PR6.jpg | pildiallkiri = Kirik Rzepiennik Strzyżewskis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1301 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Rzepiennik_Strzyzewski Wieś Rzepiennik Strzyżewski w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Rzepiennik Strzyżewski''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Rzepiennik Strzyżewski vald|Rzepiennik Strzyżewski valla]] halduskeskus. Küla on asutatud [[1347]]. aastal. Rzepiennik Strzyżewski sai linnaõigused [[1775]]. aastal, kui kaotas need [[1896]]. aastal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] ns5dy53q2i9rm3w7qpwdm4r7n7xu5cd Mall:Parameetrite näidis/doc 10 634924 6176130 2022-08-10T11:01:37Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:Parameetrite näidis}} == Näide == Järgnev {{tl|Infokast}} näide loodi järgmiste parameetritega: {{Parameetrite näidis |_template=Infokast |pealkiri |ülemine |alapealkiri |alapealkiri2 |pilt |pildiallkiri |päis1 |silt2 |andmed2 |silt3 |andmed3 |päis4 |andmed5 |andmed6 |alumine}} <pre style="overflow:auto;"> {{Parameetrite näidis |_template=Infobox |pealkiri |ülemine |alapealkiri |alamealkiri2 |pilt |pildiallkiri |päi...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:Parameetrite näidis}} == Näide == Järgnev {{tl|Infokast}} näide loodi järgmiste parameetritega: {{Parameetrite näidis |_template=Infokast |pealkiri |ülemine |alapealkiri |alapealkiri2 |pilt |pildiallkiri |päis1 |silt2 |andmed2 |silt3 |andmed3 |päis4 |andmed5 |andmed6 |alumine}} <pre style="overflow:auto;"> {{Parameetrite näidis |_template=Infobox |pealkiri |ülemine |alapealkiri |alamealkiri2 |pilt |pildiallkiri |päis1 |silt2 |andmed2 |silt3 |andmed3 |päis4 |andmed5 |andmed6 |alumine }} </pre> <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> 2y4rf3uqzatdhskszhpl6yu8e8bonye